Menetlus : 2014/2243(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0261/2015

Esitatud tekstid :

A8-0261/2015

Arutelud :

PV 29/10/2015 - 4
CRE 29/10/2015 - 4

Hääletused :

PV 29/10/2015 - 10.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0390

RAPORT     
PDF 413kWORD 128k
25.9.2015
PE 554.997v02-00 A8-0261/2015

kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemide (RPA-süsteemide) ehk mehitamata õhusõidukite ohutu kasutamise kohta tsiviillennunduses

(2014/2243(INI))

Transpordi- ja turismikomisjon

Raportöör: Jacqueline Foster

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemide (RPA-süsteemide) ehk mehitamata õhusõidukite ohutu kasutamise kohta tsiviillennunduses

2014/2243 (INI)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 8. aprilli 2014. aasta teatist „Uus ajastu lennunduses. Lennundusturu avamine kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemide tsiviilkasutusse võtmiseks ohutul ja jätkusuutlikul viisil” (COM(2014)0207),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 4 lõike 2 punkti g ja artiklit 16 ning VI jaotist,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 7 ja 8,  

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori arvamust komisjoni teatise kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Uus ajastu lennunduses. Lennundusturu avamine kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemide tsiviilkasutusse võtmiseks ohutul ja jätkusuutlikul viisil”,

–  võttes arvesse Euroopa RPA-süsteemide juhtrühma lõpparuannet „Õhusõidukisüsteemide Euroopa tsiviillennundussüsteemi integreerimist käsitlev tegevuskava”,

–  võttes arvesse Riia deklaratsiooni „Lennunduse tuleviku kujundamine” kaugjuhitavate õhusõidukite (mehitamata õhusõidukite) kohta,

–  võttes arvesse Ühendkuningriigi ülemkoja aruannet „Mehitamata õhusõidukite kasutamine ELi tsiviillennundussektoris”,

–  võttes arvesse Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) ettepanekut „Mehitamata õhusõidukite käitamise kontseptsioon – Mehitamata õhusõidukite reguleerimise riskipõhine käsitus”,

–  võttes arvesse 7. detsembri 1944. aasta Chicago konventsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0261/2015),

A.  arvestades, et asjaarmastajad on väikseid raadio teel juhitavaid mudellennukeid lennutanud juba mitu aastakümmet; arvestades, et viimase 15 aasta jooksul on RPA-süsteemide – mida rohkem tuntakse mehitamata õhusõidukite ehk droonide nime all – kasutamine kiiresti kasvanud; arvestades, et üha populaarsemaks on muutunud eelkõige väikesed RPA-süsteemid, mis on loodud asjaarmastajatele ja meelelahutuse eesmärgil;

B.  arvestades, et esmalt sõjaliseks kasutuseks välja töötatud tehnoloogiat rakendatakse nüüd seadusandlikke piire avardades ka kommertstegevuses; arvestades, et tänapäeval on kutsealastel eesmärkidel kasutatavad RPA-süsteemid mitmel moel väga kasulikud ka tsiviilsektoris, kusjuures nende lisaväärtust suureneb koos õhusõiduki ja kaugjuhtiva piloodi vahelise vahemaa suurenemisega (väljaspool nägemisulatust (BVLOS – beyond-visual-line-of-sight) toimuvad operatsioonid); arvestades, et RPA-süsteemide rakendusi, mis on äärmiselt varieeruvad ja mida tulevikus saaks laiendada veelgi rohkematele valdkondadele, saab kasutada näiteks taristu (raudtee, tammid ja elektrijaamad) ohutusülevaatustel ja järelevalves, loodusõnnetuste hindamisel, (keskkonnateadlik) täppispõllumajanduse operatsioonides ja meediatoodangu puhul, õhust toimuval termoanalüüsil või pakkide kättetoimetamiseks isoleeritud piirkondades; arvestades, et lähitulevikus võib ennustada uute rakenduste kiiret arengut, mis näitab RPA-süsteemide tööstuse innovatiivset ja dünaamilist olemust;

C.  arvestades, et, RPA-süsteemide tehnoloogia võib asendada otsest inimsekkumist ohtlikus keskkonnas;

D.  arvestades, et RPA-süsteemide rakendusi on kahte liiki, nimelt professionaalsed RPA-süsteemide rakendused ja meelelahutuseks kasutatavad RPA-süsteemide rakendused; arvestades, et nende kahe olemuslikult erineva kategooria suhtes peaksid kehtima ühe ja sama ELi õigusraamistiku piires eri nõuded;

E.  arvestades, et praegustes ELi õigusaktides on sätestatud, et RPA-süsteemidele, mille maksimaalne stardimass on üle 150 kg, annab üldjuhul kasutusloa Euroopa Lennundusohutusamet (EASA); arvestades, et 150 kg või väiksema stardimassiga RPA-süsteemid kuuluvad liikmesriikide pädevusse;

F.  arvestades, et RPA-süsteeme käsitlevad õigusaktid on olemas või väljatöötamisel Austrias, Horvaatias, Tšehhi Vabariigis, Taanis, Prantsusmaal(1), Saksamaal, Itaalias, Iirimaal, Poolas, Hispaanias ja Ühendkuningriigis(2); arvestades, et tunnustatud lennukoolid tegutsevad nii Taanis, Ühendkuningriigis kui ka Madalmaades ning et Madalmaades ja Ühendkuningriigis on juba üle 500 litsentsi omava RPA-süsteemi piloodi;

G.  arvestades, et kõik Euroopas kehtivad RPA-süsteemide eeskirjad põhinevad käitamisega seotud turvariskide hindamisel; arvestades, et sellised RPA-süsteemide eeskirjad on käitajakesksed ega järgi õhusõidukikeskset lähenemisviisi, mida kasutatakse mehitatud lennunduses; arvestades, et risk ei sõltu mitte ainult masina tüübist ja selle omadustest (mass, kiirus jne), vaid ka lisateguritest, nagu ala, mille kohal lennatakse, kõrgus, käitaja asjatundlikkus ja käitamistoimingu tüüp ning käitaja võime ettenägematus olukorras toime tulla;

H.  arvestades, et selles majandusharus peitub tootjast kuni lõpptarbijani tohutu majandusliku kasvu potentsiaal, seda nii suurte ettevõtjate kui ka tuhandetest VKEdest ja innovaatilistest idufirmadest koosneva tarneahela jaoks; arvestades, et tingimata tuleb säilitada maailmatasemel tootmis- ja käitamisstandardid, edendades samal ajal Euroopa juhtpositsiooni;

I.  arvestades, et kuna see turg areneb kiiresti, on õige, et RPA-süsteemid on lisatud olemasolevatesse lennundusprogrammidesse, nagu ühisettevõte Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks ja „Horisont 2020”; arvestades, et ettevõtted on juba investeerinud märkimisväärseid rahalisi vahendeid ja neid julgustataks oma investeerimispüüdlusi mitmekordistama, kui VKEdel, mis moodustavad neist suurema osa, oleks võimalik lihtsamini rahastamist saada; arvestades, et edasise teadus- ja arendustegevuse täiendav rahastamine on ülioluline selle uue tööstusharu toetamiseks ning RPA-süsteemide ohutuks ja turvaliseks õhuruumi integreerimiseks;

J.  arvestades, et juba praeguses varajases etapis on nii liikmesriigid, tööstusharu kui ka komisjon tunnistanud selle turu potentsiaali ning ei väsi rõhutamast, et mis tahes poliitikaraamistik peab võimaldama Euroopa tööstusel kasvada, et üleilmselt konkurentsivõimeline olla;

K.  arvestades, et kõnealune kujunemisjärgus turg pakub suuri investeerimis-, innovatsiooni- ja töökohtade loomise võimalusi kogu tarneahelas ja toob ühiskonnale kasu, tunnistades samal ajal, et tuleb kaitsta avalikke huve, sealhulgas eelkõige eraelu puutumatuse, andmekaitse, aruandekohustuse ja tsiviilvastutusega seotud küsimustes;

L.  arvestades, et RPA-süsteemide majanduslikust potentsiaalist hoolimata on nende arendamine üheks kõige olulisematest tulevastest lennundustööstuse ohutuse ning inimeste ja ettevõtete ohutuse ja turvalisuse alastest väljakutsetest;

M.  arvestades, et EL peaks võimalikult kiiresti koostama õigusraamistiku üksnes RPA-süsteemide tsiviilotstarbelise kasutamise jaoks;

N.  arvestades, et ühelt poolt peab Euroopa õigusraamistik võimaldama tööstusel olla innovatiivne ja areneda optimaalsetes tingimustes ning teiselt poolt andma üldsusele tagatise, et nende elu ja vara ning isikuandmed ja eraelu puutumatus on tõhusalt kaitstud;

Rahvusvaheline mõõde

1.  märgib, et paljud peavad RPA-süsteemide kasutamisel – kuigi sõjaliste operatsioonide osas – juhtivaks turuks USAd; rõhutab siiski, et 2500 käitajaga (400 Ühendkuningriigis, 300 Saksamaal, 1500 Prantsusmaal, 250 Rootsis jne) on EL liider tsiviilkasutuse alal, võrreldes 2342 käitajaga ülejäänud maailmas, ning peaks tegema kõik võimaliku, et oma tugevat konkurentsipositsiooni veelgi tugevdada;

2.  märgib, et Jaapanis on arvukalt RPA-süsteemide käitajaid ja 20 aastat kogemusi, mis on saadud peamiselt RPA-süsteemide käitamisest täppispõllumajanduses, nagu põllukultuuride pritsimine; tuletab meelde, et Jaapan oli esimene riik, kes hakkas üheksakümnendate keskel lubama RPA-süsteemide tehnoloogia kasutamist põllumajanduses ja kus käitajate arv mitmekordistus mõne aastaga;

3.  märgib, et väga aktiivne tootmine toimub Iisraelis, kuid seal ollakse otseselt keskendunud sõjalistele RPA-süsteemidele; toonitab asjaolu, et tänu tsiviil-sõjalisele õhunavigatsiooniteenusele on nüüd RPA-süsteeme lihtsam integreerida Iisraeli õhuruumi;

4.  märgib, et muu 50 riigi hulka, kes praegu RPA-süsteeme arendavad, kuuluvad Austraalia, Hiina (kus toodetakse palju väga väikseid RPA-süsteeme) ja Lõuna-Aafrika;

5.  rõhutab, et tuleb tunnustada RPA-süsteemide globaalset mõõdet, ja palub komisjonil seda täiel määral arvesse võtta;

Olukord ELi liikmesriikides

6.  rõhutab, et kõigis liikmesriikides toimub mingil määral RPA-süsteemide alane tegevus tootmise ja/või käitamise valdkonnas;

7.  toonitab asjaolu, et kui ei ole just kehtestatud erandit, on käitamine seaduslik ainult siis, kui eksisteerivad riigisisesed õigusaktid; tuletab meelde, et selline korraldus tuleneb Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nõudmisest, mille kohaselt tuleb kõigi mehitamata õhusõidukitega tehtavate käitamistoimingute jaoks saada eriluba(3);

8.  märgib, et ühtlustatud eeskirjade puudumine ELi tasandil võib Euroopa droonituru arengut takistada, kuna siseriiklikke lubasid teistes liikmesriikides üldjuhul vastastikku ei tunnustata;

Peamised küsimused

9.  on seisukohal, et RPA-süsteemide sektor vajab RPA-süsteemide piiriüleseks arendamiseks kiiresti Euroopa ja ülemaailmseid eeskirju; on seisukohal, et selleks, et tagada investeeringud ja konkurentsivõimelise Euroopa RPA-süsteemide sektori areng, on vaja selget Euroopa õigusraamistikku; rõhutab, et kui ei tegutseta kiiresti, tekib risk, et RPA-süsteemide majanduslik potentsiaal ja positiivne mõju ei realiseeru täielikult;

10.  tuletab meelde kõnealuse valdkonna majanduslikku tähtsust ja rõhutab vajadust võtta kohaseid meetmeid, millega kaitsta eraelu puutumatust ja tagada andmekaitse, ohutus ja turvalisus ning mis on proportsionaalsed nende eesmärgiga ega tekita tarbetut koormust VKEdele;

11.  on veendunud, et Euroopa raamistik, kui see oleks selge, tulemuslik ja usaldusväärne ning seda hakataks viivitamatult kohaldama, võiks aidata viia edasi arutelu droonide kasutamise ülemaailmsete eeskirjade koostamise üle;

12.  on seisukohal, et tulevastes sellealastes õigusaktides tuleb selgelt eristada kaugjuhitavate õhusõidukite professionaalset ja meelelahutuslikku kasutust;

13.  rõhutab asjaolu, et kõigi RPA-süsteemide käitamistoimingute ja eeskirjade puhul on kõige tähtsam ohutus ja turvalisus ning et eeskirjad peavad olema riskidele vastavad; on seisukohal, et tulevane Euroopa õigusraamistik peaks olema kohandatud väljaspool nägemisulatust toimuvate lendudega seonduvatele konkreetsetele riskidele, ilma et see siiski selliseid lendusid ära hakkaks hoidma;

14.  rõhutab asjaolu, et andmekaitse ja eraelu puutumatuse teema on ülioluline selleks, et saavutada avalikkuse laialdane toetus tsiviilotstarbeliste RPA-süsteemide kasutamisele, ning seega ka selleks, et hõlbustada RPA-süsteemide kasvu ja ohutut integreerimist tsiviillennundusse, järgides samal ajal täielikult direktiivi 95/46/EÜ andmekaitse kohta, ELi põhiõiguste harta artiklis 7 sätestatud õigust eraelu kaitsele ning ELi põhiõiguste harta artiklis 8 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 16 sätestatud õigust isikuandmete kaitsele; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et RPA-süsteeme käsitleva ELi poliitika väljatöötamisel lisatakse sellele eraelu puutumatuse ja andmekaitsega seotud tagatised vastavalt vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele; palub komisjonil seda silmas pidades edendada lõimitud eraelukaitse ja eraelu kaitsvate vaikesätete kontseptsioonide standardite arendamist;

15.  peab õigeks ja toetab täielikult Riia deklaratsioonis sätestatud RPA-süsteemide edasise arendamise viit tähtsaimat põhimõtet:

–  RPA-süsteeme tuleb käsitada uut tüüpi õhusõidukitena, mille suhtes kohaldatakse proportsionaalseid eeskirju, mille puhul võetakse arvesse iga käitamistoimingu riski;

–  et ettevõtetel oleks võimalik investeeringuid teha, tuleb RPA-süsteemide teenuste ohutuks osutamiseks koostada ELi eeskirjad;

–  RPA-süsteemide täielikuks integreerimiseks Euroopa õhuruumi tuleb arendada tehnoloogiat ja koostada standardid;

–  RPA-süsteemide teenuste mahu suurenemise eeldus on üldsuse heakskiit;

–  RPA-süsteemide kasutamise eest vastutab käitaja;

16.  rõhutab, et lühiajaliselt ja lennuliikluse korraldamise perspektiivist on juba kehtestatud käitamisprotseduurid, et võimaldada kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemidel lennata väljaspool kindlaid alasid ja piirangualasid; tuletab meelde, et paljude tsiviilotstarbeliste ja sõjalise otstarbega RPA-süsteemide lennutamiseks kasutatakse spetsiaalseid koridore, karmistades tavaliselt mehitatud õhusõidukite puhul kasutatavaid standardseid eraldatuse kriteeriume;

17.  rõhutab väljaspool nägemisulatust toimuvate lendude olulisust sektori arengu jaoks; on seisukohal, et Euroopa õigusaktid peaksid sellist käitamisviisi soosima;

18.  tunnistab, et RPA-süsteemide mõju mehitatud õhusõidukite liiklusele on piiratud, sest RPA-süsteeme on mehitatud õhusõidukitega võrreldes vähe; märgib siiski, et surve lennuliikluse korraldamisele võib suureneda spordi- ja meelelahutuslendudeks kasutatavate RPA-süsteemide arvu tervitatava kasvu tõttu, mis võib teatavates olukordades ohustada lennuliikluse ohutust, ning nõuab, et seda tegurit võtaksid arvesse asjaomased asutused ning et seda võetaks arvesse tulevaste ELi eeskirjade puhul, et tagada jätkuvalt lennuliikluse korraldamise tõhusus liikmesriikides;

19.  toonitab, et pikas perspektiivis oleks eelistatav, et tehnilised ja regulatiivsed lahendused võimaldaksid RPA-süsteemidel kasutada õhuruumi samal ajal mis tahes muu õhuruumi kasutajaga, ilma et viimasele kehtestataks seadmeid käsitlevaid uusi nõudeid; märgib, et on palju väikeseid RPA-süsteeme, mida kasutatakse madalamal kui 500 jalga koos mehitatud õhusõidukitega; rõhutab, et kuigi aeronavigatsiooniteenuse osutajad ei osuta sellistel kõrgustel lennujuhtimisteenuseid, on nad kohustatud esitama piisavat teavet, et mõlemat tüüpi õhusõidukid saaksid viibida samal ajal samas õhuruumis; märgib, et EUROCONTROL toetab riike asjakohaste küsimuste kohta ühise arusaamise loomisel ja võimalikul määral ühtlustamise edendamisel;

20.  on seisukohal, et mis tahes suurusega droonide identifitseerimise küsimus on äärmiselt oluline; rõhutab, et tuleks leida lahendused, mille puhul võetakse arvesse seda, kas droone kasutatakse meelelahutuslikul või kommertsotstarbel;

Lahendused tulevikuks

21.  on veendumusel, et riskide hindamise alusel tuleb välja töötada selge, ühtlustatud ja proportsionaalne Euroopa ja ülemaailmne õigusraamistik, millega välditakse ettevõtetele RPA-süsteemide tööstusse investeerimist ja sealset innovatsiooni takistavate ebaproportsionaalsete õigusaktide kehtestamist, kaitstes samal ajal piisavalt kodanikke ning luues jätkusuutlikke ja innovatiivseid töökohti; on seisukohal, et põhjaliku riskihindamise aluseks peaks olema EASA poolt välja töötatud käitamise kontseptsioon ning selle puhul tuleks võtta arvesse RPA-süsteemide omadusi (mass, tegevusulatus, kiirus) ja nende kasutusala (meelelahutuslik või professionaalne); on veendumusel, et nimetatud raamistik peaks moodustama osa pikaajalisest perspektiivist, võttes arvesse võimalikke tulevasi arengusuundi ja nende tehnoloogiate muid aspekte;

22.  toetab komisjoni kavatsust loobuda 150 kg lävendist ning asendada see sidusa ja põhjaliku ELi õigusraamistikuga, mis võimaldaks pädevatel siseriiklikel asutustel, kvalifitseeritud organitel või ühingutel tegeleda valideerimis- ja järelevalvetegevusega; on seisukohal, et eeskirjade proportsionaalsust peaks täiendama protsesside ja menetluste vajalik paindlikkus;

23.  on seisukohal, et EASA pädevuste arendamist RPA-süsteemide valdkonnas tuleks võtta arvesse ameti eelarves, et amet suudaks talle määratud ülesannetega toime tulla;

24.  palub komisjonil tagada, et RPA-süsteeme käsitleva ELi poliitika väljatöötamisel lisatakse sellele eraelu puutumatuse ja andmekaitsega seotud tagatised, muutes kohustuslikuks vähemalt mõjuhinnangud ning lõimitud eraelukaitse ja eraelu kaitsvad vaikesätted;

25.  on mures RPA-süsteemide võimaliku ebaseadusliku ja ebaturvalise kasutamise pärast (s.o RPA-süsteemi muutmine tsiviilvahendist sõjalisel või muul otstarbel kasutatavaks relvaks või RPA-süsteemi kasutamine navigatsiooni- või sidesüsteemide segajana); kutsub komisjoni üles toetama RPA-süsteemide käitamisel ohutuse, turvalisuse ja eraelu puutumatuse tagamiseks vajaliku tehnoloogia väljatöötamist, kasutades muu hulgas programmi „Horisont 2020” vahendeid, mis on suunatud eelkõige selliste süsteemide, tehnoloogiate jm uurimisse ja väljaarendamisse, mida on võimalik kasutada lõimitud eraelukaitse ja eraelu kaitsvate vaikesätete edendamiseks ning selliste tehnoloogiate väljatöötamise toetamiseks nagu nn tuvastamis- ja vältimistehnoloogia („detect and avoid”), geotarastamine (geo-fencing), segajatõrje (anti-jamming) ja kaaperdamistõrje (anti-hijacking), samuti lõimitud eraelukaitse ja eraelu kaitsvate vaikesätetega seotud meetmed, et võimaldada tsiviilotstarbeliste RPA-süsteemide ohutut kasutamist;

26.  julgustab kasutama RPA-süsteemide valdkonnas innovatiivseid tehnoloogiaid, millel on tohutu töökohtade, eriti keskkonnasõbralike töökohtade loomise potentsiaal, kuna see hõlmab suurt hulka kutsealasid; julgustab VKEde kaasamise suure potentsiaali arendamist ja uurimist eriotstarbeliste osade ja materjalide tootmisega seotud teenuste valdkonnas; rõhutab vajadust organiseerida ja edendada kvalifikatsiooni- ja koolituskeskusi;

27.  on seisukohal, et ELi ja liikmesriikide tasandi eeskirjades tuleks selgelt viidata RPA-süsteemide suhtes seoses siseturu ja rahvusvahelise kaubandusega (RPA-süsteemide tootmine, müük, ost, kasutamine ja nendega kauplemine) ning põhiõigustega eraelu puutumatusele ja andmetekaitsele kohaldatavatele sätetele; on samuti seisukohal, et need eeskirjad peaksid aitama kaasa eraelu puutumatuse, andmekaitse ning RPA-süsteemide lennutamisega seonduvate eri riskide ja vastutusega seotud mis tahes muu valdkonnaga, nt kriminaalõiguse, intellektuaalomandi, lennunduse ja keskkonnaga seotud õigusaktide korrektsele jõustamisele; rõhutab vajadust tagada, et iga RPA-süsteeme käitav isik oleks teadlik RPA-süsteemide kasutamise suhtes kehtivatest põhilistest eeskirjadest ja et neid eeskirju tuleks selgitada ostjatele antavas teatises;

28.  on seisukohal, et ettevõtted, reguleerijad ja ärilised käitajad peavad üksteisega aru pidama, et tagada investeeringuid soodustav õiguskindlus ja vältida vaidlust, kumb peab tegema esimese sammu – ettevõtted ei ole nõus vajalike tehnoloogiate arendamisse investeerima, kui neil puudub kindlus õigusaktide osas, ja reguleerijad keelduvad standardeid välja töötamast enne, kui ettevõtted taotlevad mingile tehnoloogiale kasutusluba; rõhutab, et VKEd tuleks selle standardimisprotsessiga tõeliselt siduda;

29.  on seisukohal, et riskipõhine käsitlus kooskõlas Riia deklaratsiooniga ja EASA poolt välja arendatud käitamise kontseptsioon on kindlaks aluseks, et tagada RPA-süsteemide ohutu käitamine, ning et Euroopa reguleerivate nõuete aluseks peab olema vastavalt vajadusele kas üksikjuhtumil või tüübil/klassil põhinev lähenemisviis ning nendega tuleb tagada ohutuse ja koostalitlusvõime kõrge tase; on seisukohal, et RPA-süsteemide tootjate ja käitajate edu tagamiseks on hädavajalik, et asjaomane reguleeriv asutus kinnitaks Euroopa tsiviillennunduse seadmete organisatsiooni (EUROCAE) standardimisnõuded;

30.  on seisukohal, et RPA-süsteeme käsitlevates tulevastes Euroopa ja ülemaailmsetes eeskirjades tuleks tegeleda järgmiste valdkondade küsimustega:

–  lennukõlblikkus;

–  sertifitseerimistingimused;

–  kasutus kommerts- ja meelelahutuslikul otstarbel;

–  drooni ja omaniku/käitaja identiteet;

–  pilootide koolitusorganisatsioonide heakskiit;

–  pilootide koolitamine ja piloodilubade väljaandmine;

–  käitamistoimingud;

–  vastutus ja kindlustuskaitse;

–  andmekaitse ja eraelu puutumatus;

–  nn geotarastus;

–  lennukeelutsoonid;

31.  palub liikmesriikidel tagada, et RPA-süsteemide professionaalsetele kasutajatele ja omanikele korraldatavate koolituste kavva võetaks andmekaitse ja eraelu puutumatuse teemaline erikoolitus ning et liikmesriigid professionaalseid kasutajaid vastastikku tunnustaksid, et kõrvaldada kõik turupiirangud;

32.  toonitab, et väljaspool nägemisulatust (BVLOS) lendavad RPA-süsteemid tuleb varustada nn tuvasta-ja-väldi-tehnoloogiaga, et tuvastada sama õhuruumi kasutavad õhusõidukid, tagades, et RPA-süsteemid ei seaks ohtu mehitatud õhusõidukeid ning võtaksid arvesse tihedalt asustatud alasid, lennukeelutsoone, nagu lennujaamad, elektrijaamad, tuuma- ja keemiarajatised, ning muud elutähtsat taristut; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon eraldaks ühisettevõtte SESAR kaudu vajaliku teadus- ja arendustegevuse eelarve;

33.  kutsub komisjoni ning asjaomaseid organeid ja ettevõtteid üles kiirendama oma teadus- ja arendusprogramme; on seisukohal, et sektorist saadavat eeldatavat majanduslikku tulu arvesse võttes peaks EL eelistama Euroopa tehnoloogiate arendamist, näiteks programmi „Horisont 2020” kaudu; palub, et teadusuuringute programmides võetaks arvesse ka droonide tuvastamis- ja tabamistehnoloogiate arendamist;

34.  tuletab meelde, et GPS signaali tugevdav Euroopa GNSSi programm EGNOS sertifitseeriti tsiviillennunduse jaoks 2011. aastal ja et Galileo jõuab järgmise paari aasta jooksul järk-järgult kasutusetappi; on seetõttu veendumusel, et täiustatud lennuliikluse korraldamise süsteem ning Euroopa GNSSi programmidel põhinevad RPA-süsteemide rakendused aitavad positiivselt kaasa RPA-süsteemide ohutule käitamisele;

35.  märgib, et kooskõlas riskipõhise lähenemisviisiga tuleks RPA-süsteemid varustada ID-kiibiga ja registreerida, et tagada jälgitavus, aruandekohustus ja tsiviilvastutuseeskirjade nõuetekohane rakendamine;

36.  toetab EASA poolt välja arendatud droonide käitamise kontseptsiooni, milles määratletakse kolm erinevat RPA-süsteemide kategooriat ja neile vastavad eeskirjad;

37.  märgib, et RPA-süsteemide alaste õigusaktide jõustamine on RPA-süsteemide ohutu ja eduka Euroopa õhuruumi integreerimise seisukohast määrava tähtsusega;

38.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada piisavalt vahendeid RPA-süsteemide alaste õigusaktide jõustamiseks;

39.  rõhutab, et mehitamata õhusõidukeid käsitlevate eeskirjade koostamisega tegelevad ühinenud ametid (JARUS) on rahvusvaheline vabatahtlik organisatsioon, kuhu kuuluvad 22 ELi ja kolmanda riigi tsiviillennundusametid ning reguleerivad asutused/organid; tuletab meelde, et JARUSe esimees on EASA ehk RPA-süsteemide edasise reguleerimisega tegeleva ameti esindaja; tuletab meelde, et JARUSe eesmärk on koostada tehnilisi, ohutus- ja kasutusnõudeid suurte ja väikeste RPA-süsteemide sertifitseerimiseks ning nende ohutuks integreerimiseks õhuruumi ja lennuväljadele;

40.  on seisukohal, et JARUS võiks vastastikuse tunnustamise kaudu tagada, et kõik tulevased ELi eeskirjad on kooskõlas rahvusvahelise korraga muudes riikides;

41.  on seisukohal, et liikmesriikide andmekaitseasutused peaksid tegema koostööd, et vahetada andmeid ja parimaid tavasid ning tagada kooskõla kehtivate andmekaitsealaste suuniste ja regulatsioonidega, nagu direktiiv 95/46/EÜ;

42.  rõhutab tõsiasja, et õiguskaitse- ja luureteenistused peavad RPA-süsteemide kasutamisel järgima põhiõigusi – õigust eraelu puutumatusele, andmekaitsele, liikumis- ja sõnavabadusele – ning et sellise kasutusega seotud võimalikke riske tuleb arvesse võtta nii üksikisikute ja inimrühmade kui ka avaliku ruumi osade, näiteks piirialade jälgimise puhul;

43.  on veendumusel, et liikmesriikide andmekaitseasutused peaksid jagama äriliste RPA-süsteemide korral kehtivaid andmekaitsesuuniseid, ja kutsub liikmesriike üles hoolikalt rakendama andmekaitset käsitlevaid õigusakte nii, et täiel määral käsitletakse üldsuse muret seoses eraelu puutumatusega ja et rakendamine ei tekita RPA-süsteemide käitajatele ebaproportsionaalset halduskoormust;

44.  soovitab tungivalt, et praegusi arutelusid ELi ning liikmesriikide poliitikakujundajate ja reguleerijate, tööstuse, VKEde ja ettevõtjate vahel tuleks laiendada ning tuleks alustada avalikku arutelu, milles osaleksid kodanikud ja muud asjaomased huvirühmad, nagu vabaühendused (sh kodanikuõiguste organisatsioonid) ja õiguskaitseasutused, et teadvustada ja käsitleda RPA-süsteemide kasutamisel ilmnevaid probleeme, mis on seotud põhiõiguste kaitse ning erinevate asjaosaliste kohustuste ja ülesannetega nende õiguste ja kodanike turvalisuse kaitsel;

45.  on seisukohal, et parlament peab võtma oma seisukoha enne lennunduspaketi vastuvõtmist komisjonis, reageerides nii ettevõtete nõudmisele selgete suuniste järele;

46.  rõhutab vajadust selge ja asjakohastel kriteeriumitel põhineva õigusraamistiku järele, mis reguleeriks kaamerate ja andurite kasutamist eeskätt ärilistes ja eraotstarbelistes RPA-süsteemides ning millega tagataks tõhus eraelu puutumatuse ja andmekaitse ning kindlustataks kodanike turvalisus, võttes arvesse RPA-süsteemide komponentide üha vähenevaid mõõtmeid, mille tõttu need muutuvad paremini kaasaskantavaks ja raskemini avastatavaks;

47.  kutsub transpordi- ja turismikomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni üles korraldama ühise kuulamise, kuhu kutsutaks tööstuse, liikmesriikides eraelu puutumatust kaitsvate asutuste, Euroopa Andmekaitseinspektori, Euroopa Komisjoni ja põhiõiguste valdkonnas tegutsevate vabaühenduste esindajad;

48.  kutsub komisjoni üles kaaluma regulaarse aruandlussüsteemi kasutuselevõttu, milles võetaks arvesse liikmesriikide tasandil toimuvat tehnilist arengut, samuti muutusi poliitikas ja parimaid tavasid, ja käsitletaks ka RPA-süsteemidega seotud intsidente, ning palub esitada ülevaate ja hinnangu regulatiivsete käsituste kohta liikmesriikide tasandil, et neid oleks võimalik võrrelda ja parimad tavad välja selgitada.

49.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

SELETUSKIRI

I.  Raportööri võetud meetmed ja tema seisukoht

Teatise avaldamisel ütles Euroopa Komisjoni tookordne asepresident ning liikuvus- ja transpordivolinik Siim Kallas, et „Kui millalgi on selleks üldse õige aeg, siis see on praegu”. Sama seisukohta on väljendanud ka pärast teda volinikuametisse asunud Violeta Bulc, kes on seadnud esmaeesmärgiks lisada RPA-süsteemid 2015. aasta lõpuks koostatavasse lennunduspaketti.

Pärast komisjoni teatise avaldamist 2014. aastal korraldas raportöör 27. jaanuaril 2015. aastal Euroopa Parlamendis sidusrühmade kohtumise, millest võtsid osa järgmiste asutuste, organisatsioonide ja ettevõtete esindajad: komisjon, EASA ja JARUS, ühisettevõte SESAR, riigi tasandi reguleerimisasutused, sh CAA ja DfT (UK), DfT (NL), ning teenuseosutajad NATS ja EUROCONTROL, tootjad BAE Systems, Airbus, Rolls Royce, ASD ja pilootide ühendus BALPA. Väga oluline on see, et esindatud oli ka organisatsioon Europe Air Sports, kes kasutab RPA-süsteeme järjest rohkem meelelahutuslikul otstarbel.

Asjaosalised olid üldiselt ühel nõul, et õigusraamistik peab olema proportsionaalne, et see võimaldaks sektoril kasvada ning väldiks samas kujunemisjärgus majandusharule tekitatavat tarbetut koormust. Peale selle tuleb raamistikuga püüda saavutada üldist heakskiitu, et soodustada teadus- ja arendustegevust.

2015. aasta veebruaris kohtus raportöör transpordi- ja turismikomisjoni delegatsiooni Washington D.C. visiidi ajal Föderaalse Lennuameti (FAA) ametnikega, kes tegelevad mehitamata õhusõidukisüsteemide integreerimisega. FAA esitas äsja ettepaneku määruse kohta, millega lubataks teatavaid väikseid mehitamata õhusõidukisüsteeme kasutada USA lennundussüsteemis, olles samas avatud edasistele tehnoloogilistele uuendustele.

2014. aastal kohtus raportöör ka Ühendkuningriigis ülemkoja Euroopa Liidu komisjoniga, kes koostas droonide tsiviilkasutuse kohta aruannet. Peale selle osales raportöör 2015. aasta märtsis Riias RPA-süsteemide teemalisel konverentsil, mille korraldas eesistujariik Läti.

Pärast konverentsi koostatud Riia deklaratsioonis on sõnastatud järgmised viis põhimõtet, millele EL edaspidi keskendub:

–  RPA-süsteeme tuleb käsitada uut tüüpi õhusõidukitena, mille suhtes kohaldatakse proportsionaalseid eeskirju, mille puhul võetakse arvesse iga käitamistoimingu riski;

–  et ettevõtetel oleks võimalik investeeringuid teha, tuleb RPA-süsteemide teenuste ohutuks osutamiseks koostada ELi eeskirjad;

–  RPA-süsteemide täielikuks integreerimiseks Euroopa õhuruumi tuleb arendada tehnoloogiat ja koostada standardid;

–  RPA-süsteemide teenuste mahu suurenemise eeldus on üldsuse heakskiit;

–  RPA-süsteemide kasutamise eest vastutab käitaja.

Riias võttis Euroopa lennundusringkond endale kohustuse lubada ettevõtetel osutada alates 2016. aastast RPA-süsteemide teenuseid üle Euroopa.

Euroopa Komisjon koostab ettepanekut, mis tuleb vastu võtta 2015. aasta lõpuks. Euroopa Parlament ja eelkõige meie enda komisjon täidab oma osa ja pakub eesseisvatele probleemidele konstruktiivseid lahendusi. Ühtlasi on raportööri selge sõnum teie toel ja osalusel vastu võtta algatusraport, mis edastab mõjusa poliitilise signaali selle kohta, et me oleme valmis astuma selle põneva sammu edasi ja täitma igakülgselt oma osa 21. sajandi tsiviillennundussektori ülesehitamises.

II.  Sõnastik

ATM      lennuliikluse korraldamine

BALPA    Suurbritannia pilootide ühendus

CAA      Ühendkuningriigi Tsiviillennundusamet

DfT (UK)    Ühendkuningriigi transpordiministeerium

DfT (NL)    Madalmaade transpordiministeerium

EASA      Euroopa Lennundusohutusamet

EUROCAE    Euroopa tsiviillennunduse seadmete organisatsioon

FAA      USA Föderaalne Lennuamet

ICAO      Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon

JARUS    mehitamata õhusõidukeid käsitlevate eeskirjade koostamisega         tegelevad ühinenud ametid

RPA-süsteemid  kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemid

SESAR    Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteem

UAS      mehitamata õhusõidukite süsteemid

UAV      mehitamata õhusõiduk

III (a).  Taustteave: Komisjoni 2014. aasta aprilli teatise COM(2014) 207 peamised ideed

Teatises on kirjeldatud, kuidas komisjon kavatseb RPA-süsteemide käitamist tulevases Euroopa poliitikaraamistikus käsitleda. Komisjon on seisukohal, et kõik õigusaktid peavad aitama arendada RPA-süsteemide kommertsturgu, kaitstes samas avalikke huve.

Kehtestatakse kaugjuhitavate tsiviilõhusõidukite süsteemide käitamistoimingute reguleerimise uued standardid, mis hõlmavad ohutust, eraelu puutumatust, andmekaitset, kindlustust ja vastutust. Komisjon tegutseb selle nimel, et Euroopa ettevõtted saavutaksid selle kujunemisjärgus tehnoloogia vallas üleilmse juhtpositsiooni.

Seadusandlik ettepanek tuleb vastu võtta 2015. aasta lõpuks. Komisjon märgib, et uued standardid hõlmaksid järgmisi valdkondi:

  Kogu ELis kehtivad ohutusloaeeskirjad. EL standardite aluspõhimõte oleks see, et RPA-süsteemide käitamisega seotud ohutustase peaks olema vajaduse korral sama kõrge kui mehitatud õhusõidukite puhul. Peale selle hakkab Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) koostama RPA-süsteemide jaoks kogu ELis kehtivaid standardeid.

  Eraelu puutumatuse kaitsmine ja andmekaitse. RPA-süsteemide kogutud andmete suhtes tuleb kohaldada kehtivaid andmekaitse-eeskirju ja andmekaitseasutused on kohustatud tegema järelevalvet isikuandmete järgneva kogumise ja töötlemise üle. Komisjon hindaks, kuidas tagada, et andmekaitse-eeskirju kohaldataks RPA-süsteemide suhtes täies mahus, ning teeks vajadusel ettepanekuid muudatuste või vastavate suuniste kohta.

  Turvalisuse tagamiseks tehtavad kontrollid. Et RPA-süsteeme võidakse kasutada ka seadusevastaselt, töötaks EASA välja vajalikud turvanõuded, mille eesmärk on kaitsta eelkõige teabevooge. EASA sõnastaks kõigi asjaosaliste, näiteks lennuliikluse korraldajate, käitajate ja telekommunikatsiooniteenuste osutajate juriidilised kohustused, mille jõustamise eest vastutaksid riiklikud asutused.

  Vastutuse ja kindlustuse selge raamistik. Praegune vastutuskindlustussüsteem on välja töötatud peamiselt mehitatud õhusõidukeid silmas pidades ning kindlustuse miinimumsuurus määratakse kindlaks õhusõiduki massi (alates 500 kg) põhjal. Komisjon hindaks, kas RPA-süsteeme arvestades on vaja kehtivaid eeskirju muuta.

  Teadus- ja arendustegevuse edendamine ja uute ettevõtete toetamine. Komisjon on teatanud, et ta soovib teadus- ja arendustegevust edendada, eelkõige ühisettevõtte SESAR hallatava fondi osas, et tagada RPA-süsteemide võimalikult kiire integreerimine SESARisse. Selles sektoris tegutsevad VKEd ja idufirmad saaksid tehnoloogia arendamiseks programmide „Horisont 2020” ja COSME raames ettevõtlustoetust.

III (b).  Näide RPA-süsteemidele liikmesriigis kehtiva loa kohta

Ühendkuningriigi Tsiviillennundusamet (CAA) määratleb väikest mehitamata õhusõidukit kui õhusõidukit, mille mass on 44 naela või vähem. Selle kategooria õhusõidukite ohutusnõuded sisalduvad Ühendkuningriigi õhunavigatsioonimääruse artiklites 166 ja 167, kus on öeldud järgmist:

1.  Käitamine ei tohi ohustada ühtki inimest ega objekti.

2.  Õhusõiduk tuleb hoida kaugjuhtiva piloodi (st õhusõiduki eest vastutava isiku) nägemisulatuses (üldjuhul on see horisontaalselt 1640 jalga ja vertikaalselt 400 jalga). Nende kauguste ületamiseks on vaja CAA luba (peamine eeldus on see, et käitaja tõestab, et ta suudab seda teha ohutult).

3.  Seire-eesmärgil kasutatavate väikeste mehitamata õhusõidukite (sõltumata nende massist) puhul kehtivad miinimumkaugusele, millelt võib piloodi kontrolli alla mittekuuluvate inimeste või rajatiste lähedal õhusõidukit lennutada, karmimad piirangud. Miinimumkauguse vähendamiseks tuleb enne käitamist saada CAA-lt luba.

4.  CAA luba on vajalik ka lennutöödega seotud lendude jaoks.

5.  Kaugjuhtiv piloot peab veenduma, et lendu saab teha ohutult.

3.9.2015

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS

transpordi- ja turismikomisjonile

kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemide (RPA-süsteemide) ehk mehitamata õhusõidukite ohutu kasutamise kohta tsiviillennunduses

(2014/2243(INI))

Arvamuse koostaja: Soraya Post

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  kaugjuhitavate õhusõidukite süsteeme (RPA-süsteeme) saab kasutada mitmesugusel tsiviilotstarbel (mittesõjalisel otstarbel), näiteks seoses elutähtsa infrastruktuuri ja kodanikukaitsega, katastroofide ohjamise ning otsimis- ja päästetöödega, keskkonnakaitse, põllumajanduse ja tööstuse kaitsega, õiguskaitse järelevalve, luure, ajakirjanduse, äritegevuse ja ajaviitega;

B.  arvestades, et hoolimata RPA-süsteemide potentsiaalist ja eelistest, toob nende kasutamine kaasa märkimisväärseid riske eelkõige seetõttu, et need süsteemid aitavad edendada teisi tehnoloogiaid, mille tulemuseks võib olla inimeste ja objektide seire ja jälgimine; arvestades, et RPA-süsteemid on määratluse kohaselt kahesuguse kasutusega tehnoloogia üks vorme, mis nõuab rangeid ja täpseid reegleid; arvestades, et RPA-süsteemidega kaasneb ka spetsiifilisi probleeme, kui neid süsteeme kasutatakse isikuandmete töötlemiseks, kuna see on vastuolus põhiõigustega, täpsemalt eraelu puutumatuse ja andmekaitse õigustega, ning kui see puudutab avalikku julgeolekut, sest RPA-süsteeme võidakse tahtlikult või tahtmatult kasutada inimestele ja infrastruktuurile kahju tekitamiseks;

C.  arvestades, et killustatud riiklikud õigusnormid RPA-süsteemide tsiviilkasutuse reguleerimiseks pärsiksid ELi RPA-süsteemide turu arengut, takistaksid kõrgete ühtsete garantiide kehtestamist ning ohustaksid tõsiselt kodanike põhiõigusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele, õigust andmekaitsele, õigust julgeolekule ja turvalisusele ning kogunemisvabadust;

D.  arvestades, et selge ja kõikehõlmav õigusraamistik, mis haarab kogu RPA-süsteemide valdkonda ja mille eesmärk on ohutus, turvalisus, eraelu puutumatus ja andmekaitse, keskkonnakaitse, kohustus ja vastutus, õiguskaitsemeetmete võtmine, kindlustus, identifitseerimine ja läbipaistvus, võimaldab tagada õiguskindluse ja RPA-süsteemide ohutu integreerimise tsiviillennundussüsteemi ning võiks aidata ELil etendada juhtivat osa rahvusvaheliste standardite kehtestamisel;

E.  arvestades, et RPA-süsteemide parem kättesaadavus tarbijatele avaldab ka suurt ühiskondlikku mõju ning muudab põhjalikult meie ärilist ja eraelulist tegutsemist;

F.  arvestades, et tuleb eristada meelelahutuseks kasutatavaid RPA-süsteeme ja kutsetegevuseks kasutatavaid RPA-süsteeme; võttes arvesse, et teatavate eriti sekkuvate tehnoloogiate meelelahutuseks kasutamine tuleb keelata; arvestades, et suure potentsiaaliga tehnoloogia puhul, millega on varustatud teatavad professionaalseks kasutamiseks ette nähtud RPA-süsteemid, tuleb kindlasti järgida proportsionaalsuse ja vajalikkuse põhimõtet;

G.  arvestades, et RPA-süsteemid ja nende rakendused võivad eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse osas olla väga sekkuva iseloomuga; arvestades, et seadme ja selle kasutaja vahelise otsese seose puudumine annab seadme kasutamise korral vastutuse puudumise tunde;

1.  toetab komisjoni ettepanekut muuta kiiresti määrust (EÜ) nr 216/2008 (mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju), et see reguleeriks ka vähem kui 150 kg kaaluvaid RPA-süsteeme, nii et EL saaks nõuetekohaselt reguleerida RPA-süsteemide integreerimist tsiviillennundussüsteemi, hõlmates sealjuures RPA-süsteemide tsiviilkasutuse ohutuse, julgeoleku, eraelu puutumatuse ja andmekaitsega seotud eeltingimusi;

2.  rõhutab taas, et kui ELis kasutatavate RPA-süsteemidega töödeldakse isikuandmeid kas õiguskaitse eesmärkidel või füüsilise isiku poolt puhtisikliku või koduse tegevuse käigus, kohaldatakse ELi põhiõiguste harta artiklis 7 sätestatud õigust eraelu kaitsele ning ELi põhiõiguste harta artiklis 8 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 16 sätestatud õigust isikuandmete kaitsele ning täielikult tuleb järgida andmekaitset käsitlevat ELi õigusraamistikku;

3.  palub komisjonil tagada, et RPA-süsteeme käsitleva ELi poliitika väljatöötamisel lisataks sellele eraelu puutumatuse ja andmekaitsega seotud tagatised ning muudetaks kohustuslikuks vähemalt mõjuhinnangud ning lõimitud eraelukaitse (privacy by design) ja eraelu kaitsvad vaikesätted (privacy by default);

4.  rõhutab veel kord kõnealuse valdkonna tähtsust ja vajadust rakendada kohaseid meetmeid, millega kaitsta eraelu puutumatust ja tagada andmekaitse, ohutus ja turvalisus ning mis oleksid proportsionaalsed nende eesmärgiga ega tekitaks tarbetut koormust VKEdele;

5.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et kogu RPA-süsteeme käsitleva ELi poliitika väljatöötamisel võetaks sellesse eraelu puutumatuse ja andmekaitsega seotud tagatised, mis oleksid kooskõlas vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega, ning muuta üldjuhul kohustuslikuks mõjuhinnangud ning lõimitud eraelukaitse ja eraelu kaitsvad vaikesätted, ning töötada välja vajalikud suunised (võttes arvesse artikli 29 töörühmaga seotud Euroopa Andmekaitseinspektori ja riikide andmekaitseasutuste arvamusi), et tagada RPA-süsteemide kasutamist reguleeriva õigusraamistiku koordineeritud rakendamine; kutsub peale selle komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti täielikult kõigist meetmetest, sealhulgas mõju-uuringutest, mida komisjon kavatseb RPA-süsteemide valdkonnas rakendada;

6.  rõhutab vajadust selge, asjakohastel kriteeriumitel põhineva õigusraamistiku järele, mis reguleeriks kaamerate ja andurite kasutamist eeskätt ärilistes ja eraotstarbelistes RPA-süsteemides ning millega tagataks tõhus kaitse eraelu puutumatuse õiguse ja andmekaitse ja kodanike turvalisuse kindlustamise osas, võttes arvesse RPA-süsteemide komponentide üha vähenevaid mõõtmeid, mille tõttu need muutuvad paremini kaasaskantavaks ja raskemini avastatavaks;

7.  rõhutab, et õiguskaitse- ja luureteenistused peavad RPA-süsteemide kasutamisel järgima põhiõigusi – õigust eraelu puutumatusele, andmekaitsele, liikumis- ja sõnavabadusele, ning et sellise kasutusega seotud võimalikke riske tuleb arvesse võtta nii üksikisikute ja inimrühmade kui ka avaliku ruumi osade, näiteks piirialade jälgimise puhul;

8.  on seisukohal, et ELi ja liikmesriikide tasandi eeskirjades peaksid olema selgelt sõnastatud sätted, mida kohaldatakse RPA-süsteemide suhtes seoses siseturu ja rahvusvahelise kaubandusega (RPA-süsteemide tootmine, müük, ostmine, nendega kauplemine ja nende kasutamine), ohutuse ja julgeolekuga (piloodiload, lennuload, omanike tuvastamine, RPA-süsteemide ja nende lendude liikumise ja kontrolli jälgitavus, sealhulgas lennukeelutsoonides, nagu lennujaamad ja muu elutähtis infrastruktuur, RPA-süsteemide käitajate vastutuskindlustus, samuti eeskirjad, mida tuleks järgida drooni kasutamisel, nt silmsidet käsitlevad eeskirjad), eraelu puutumatuse ja andmekaitsega, samuti muude kohaldatavate õiguse valdkondadega, nt kriminaalõigus, intellektuaalomandi õigus, lennundusõigus või keskkonnaõigus;

9.  palub liikmesriikidel tagada, et RPA-süsteemide professionaalsetele kasutajatele ja omanikele korraldatavate koolituste kavva võetaks andmekaitse ja eraelu kaitse teemaline erikoolitus ning et liikmesriigid professionaalseid kasutajaid vastastikku tunnustaksid, et kõrvaldada kõik turupiirangud;

10.  rõhutab vajadust tagada, et RPA-süsteeme käitav isik õpiks tundma ELi ja liikmesriikide tasandil kehtivaid RPA-süsteemide kasutamise eeskirju, sealhulgas eraelu puutumatuse, andmekaitse, turvalisuse ja ohutuse nõudeid, ning rõhutab vajadust selgitada neid eeskirju näiteks juhendi või käsiraamatu vormis täpsemalt igale RPA-süsteemi omandajale;

11.  on mures RPA-süsteemide võimaliku ebaseadusliku ja ohtliku kasutamise pärast (nt RPA-süsteemi muutmine tsiviilvahendist sõjalisel või muul otstarbel kasutatavaks relvaks või RPA-süsteemi kasutamine navigatsiooni- või sidesüsteemide segajana); kutsub komisjoni üles toetama RPA-süsteemide käitamisel ohutuse, turvalisuse ja eraelu puutumatuse tagamiseks vajaliku tehnoloogia väljatöötamist, kasutades muu hulgas programmi „Horisont 2020” vahendeid, mis on suunatud eelkõige selliste süsteemide, tehnoloogiate jm uurimisse ja väljaarendamisse, mida on võimalik kasutada lõimitud eraelukaitse ja eraelu kaitsvate vaikesätete edendamiseks ning teatavate tehnoloogiate väljatöötamise toetamiseks, nagu nn tuvastamis- ja vältimistehnoloogia („detect and avoid”), geotarastamine (geo-fencing), segajatõrje (anti-jamming) või kaaperdamistõrje (anti-hijacking), samuti lõimitud eraelukaitse ja eraelu kaitsvate vaikesätetega seotud meetmed, et tagada tsiviilotstarbeliste RPA-süsteemide ohutu kasutamine;

12. soovitab tungivalt, et praegusi arutelusid ELi ning liikmesriikide poliitikakujundajate ja reguleerijate, tööstuse, VKEde ja ettevõtjate vahel tuleks laiendada ning tuleks alustada avalikku arutelu, milles osaleksid kodanikud ja muud asjaomased huvirühmad, nagu valitsusvälised organisatsioonid (sh kodanikuühiskonna organisatsioonid) ja õiguskaitseasutused, et saaks teadvustada ja käsitleda RPA-süsteemide kasutamisel ilmnevaid probleeme, mis on seotud põhiõiguste kaitse ning erinevate asjaosaliste kohustuste ja ülesannetega nende õiguste ja kodanike turvalisuse kaitsel;

13.  palub komisjonil vastu võtta teatise, milles sisalduks ka põhjalik analüüs ja üksikasjalik mõjuhinnang RPA-süsteemide mõju ning süsteemide kasutamisega seotud riskide kohta, mis puudutavad ohutust, turvalisust, põhiõiguste (eelkõige eraelu puutumatuse ja andmekaitse õigused) järgimist, õiguskaitset ja luuret, eesmärgiga ergutada avalikku mõttevahetust ja anda selleks teavet, ning palub üksikasjalikus tegevuskavas esitada selles valdkonnas kavandatud algatused;

14.  kutsub transpordi- ja turismikomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni üles korraldama ühise kuulamise, kuhu kutsutaks tööstuse, liikmesriikides eraelu puutumatust kaitsvate asutuste, Euroopa Andmekaitseinspektori, Euroopa Komisjoni ja põhiõiguste valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide esindajad;

15.  kutsub komisjoni üles kaaluma regulaarse aruandlussüsteemi kasutuselevõttu, milles võetaks arvesse liikmesriikide tasandil toimuvat tehnilist arengut, samuti muutusi poliitikas ja parimaid tavasid, ja käsitletaks ka RPA-süsteemidega seotud intsidente, ning palub esitada ülevaate ja hinnangu regulatiivsete käsituste kohta liikmesriikide tasandil, et neid oleks võimalik võrrelda ja parimad tavad välja selgitada.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.9.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

50

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerard Batten, Heinz K. Becker, Malin Björk, Caterina Chinnici, Ignazio Corrao, Frank Engel, Cornelia Ernst, Laura Ferrara, Monika Flašíková Beňová, Mariya Gabriel, Kinga Gál, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Brice Hortefeux, Filiz Hyusmenova, Sophia in ‘t Veld, Eva Joly, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Timothy Kirkhope, Barbara Kudrycka, Marju Lauristin, Juan Fernando López Aguilar, Monica Macovei, Vicky Maeijer, Louis Michel, Claude Moraes, József Nagy, Péter Niedermüller, Soraya Post, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Marie-Christine Vergiat, Udo Voigt, Beatrix von Storch, Josef Weidenholzer, Cecilia Wikström, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Marina Albiol Guzmán, Hugues Bayet, Carlos Coelho, Anna Maria Corazza Bildt, Pál Csáky, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Ska Keller, Miltiadis Kyrkos, Andrejs Mamikins, Elly Schlein, Barbara Spinelli, Josep-Maria Terricabras, Kazimierz Michał Ujazdowski, Axel Voss

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Norbert Lins

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

15.9.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

45

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Lucy Anderson, Marie-Christine Arnautu, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Andor Deli, Karima Delli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Dieter-Lebrecht Koch, Stelios Kouloglou, Merja Kyllönen, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Marian-Jean Marinescu, Georg Mayer, Cláudia Monteiro de Aguiar, Renaud Muselier, Jens Nilsson, Markus Pieper, Salvatore Domenico Pogliese, Gabriele Preuß, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, David-Maria Sassoli, Claudia Schmidt, Claudia Tapardel, Wim van de Camp, Janusz Zemke, Roberts Zīle, Kosma Złotowski, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Rosa D’Amato, Daniel Dalton, Kateřina Konečná, Jozo Radoš, Ruža Tomašić, Matthijs van Miltenburg

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Diane James, Julia Reda

(1)

http://www.developpement-durable.gouv.fr/Quelle-place-pour-les-drones-dans.html

(2)

http://www.caa.co.uk/default.aspx?catid=1995&pageid=16012

(3)

http://www.icao.int/Meetings/UAS/Documents/Circular%20328_en.pdf

Õigusalane teave