Menetlus : 2014/0032(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0288/2015

Esitatud tekstid :

A8-0288/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 12/04/2016 - 5.8
CRE 12/04/2016 - 5.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0101

RAPORT     ***I
PDF 1225kWORD 858k
15.10.2015
PE 557.277v02-00 A8-0288/2015

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus aretusloomade ja aretusmaterjaliga liidus kauplemise ning nende liitu importimise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta

(COM(2014)0005 – C7‑0032/2014 – 2014/0032(COD))

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon

Raportöör: Michel Dantin

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus aretusloomade ja aretusmaterjaliga liidus kauplemise ning nende liitu importimise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta

(COM(2014)0005 – C7‑0032/2014 – 2014/0032(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0005),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 42 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0032/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. märtsi 2014. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0288/2015),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Koduloomaliikidesse kuuluvate veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste ning vähemal määral muudesse liikidesse kuuluvate loomade aretamine on liidu põllumajanduses olulisel kohal ja on põllumajandusvaldkonnas tegutsejatele sissetulekuallikas. Kõnealustesse liikidesse kuuluvate loomade aretamise jaoks on kõige parem kasutada registreeritud geneetilise väärtusega tõupuhtaid aretusloomi või ristandaretussigu.

(1) Põllumajandusloomaliikidesse kuuluvate veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste ning vähemal määral muudesse liikidesse kuuluvate loomade aretamine on liidu põllumajanduses majanduslikult ja sotsiaalselt strateegilise tähtsusega kohal. See põllumajandustegevus, mis aitab kaasa liidu toiduga kindlustatusele, on põllumajandusvaldkonnas tegutsejatele sissetulekuallikas. Aretamine on ülimalt tähtis ka haruldaste liikide säilitamiseks ja seega bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks. Kõnealustesse liikidesse kuuluvate loomade aretamise jaoks on kõige parem kasutada registreeritud geneetilise väärtusega tõupuhtaid aretusloomi või ristandaretussigu. Arvesse tuleb võtta ka veise-, lamba- ja kitseliikide ristamise tähtsust.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) Konkurentsivõime taotlemine ei tohiks aga kaasa tuua selliste tõugude kadumist, mille omadused on kohandunud erilistele biofüüsikalistele tingimustele. Kohalikud tõud võivad piisava arvukuse puudumise tõttu olla ohustatud, mis oleks kaotus geneetilise mitmekesisuse seisukohast.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 b) Loomade tervis ja heaolu, sealhulgas elusloomade transportimise tingimused, on küsimused, mida eelkõige tõuaretusega seoses peavad arvesse võtma kõik zootehnika sektori toimijad. Komisjon peaks seetõttu tagama, et neid küsimusi võetaks nõuetekohaselt arvesse delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides, mis võetakse vastu käesoleva määruse tulemuslikuks rakendamiseks.

Muudatusettepanek     4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Nõukogu 18. juuni 1987. aasta direktiiv 87/328/EMÜ tõupuhaste aretusveiste tõuaretuses vastuvõetavaks tunnistamise kohta,10 nõukogu 5. märtsi 1990. aasta direktiiv 90/118/EMÜ tõupuhaste tõusigade tõuaretuseks heakskiitmise kohta11 ja nõukogu 5. märtsi 1990. aasta direktiiv 90/119/EMÜ tõuaretuses kasutatavate ristandsigade kohta12 võeti vastu vältimaks seda, et aretusveiste ja -sigade aretamisel heakskiitmise suhtes ja nende sperma, munarakkude ja embrüote tootmise ja kasutamise suhtes kehtivad siseriiklikud eeskirjad ei kujutaks endast keeldusid või piiranguid liidusisese kaubanduse puhul või selle takistusi kas seoses loomuliku või kunstliku seemendamise või sperma, munarakkude ja embrüote kogumisega.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

___________

 

10 EÜT L 167, 26.6.1987, lk 54.

 

11 EÜT L 71, 17.3.1990, lk 34.

 

12 EÜT L 71, 17.3.1990, lk 36.

 

Selgitus

Kunstliku seemendamise ungarikeelse termini parandus.

Muudatusettepanek     5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Loomade aretamist käsitlevad Liidu õigusaktid on kaasa aidanud ka loomade geneetiliste ressursside säilitamisele, geneetilise mitmekesisuse kaitsmisele ja selliste kvaliteetsete piirkondlike toodete tootmisele, mida iseloomustavad koduloomade kohalike tõugude pärilikud tunnused.

(7) Loomade aretamist käsitlevad Liidu õigusaktid on kaasa aidanud ka loomade geneetiliste ressursside säilitamisele, geneetilise mitmekesisuse ja liidu kultuuripärandi kaitsmisele ning selliste kvaliteetsete piirkondlike toodete tootmisele, mida iseloomustavad koduloomade kohalike tõugude pärilikud tunnused.

Muudatusettepanek     6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Lisaks on kogemused näidanud, et nimetatud direktiivides sätestatud eeskirjade kohaldamise hõlbustamiseks on mitme sätte sõnastust vaja muuta täpsemaks ja terminoloogiat järjepidevamaks. Liidu õigusaktide selguse ja järjepidevuse huvides on asjakohane kehtestada rohkem määratlusi.

(10) Lisaks on kogemused näidanud, et nimetatud direktiivides sätestatud eeskirjade kohaldamise hõlbustamiseks on mitme sätte sõnastust vaja muuta täpsemaks ja terminoloogiat järjepidevamaks, nii et see oleks standardne kõikides liikmesriikides. Liidu õigusaktide selguse ja järjepidevuse huvides on asjakohane kehtestada rohkem määratlusi, sh defineerida „tõug” .

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Termin „tõug” peaks siiski jääma määratlemata õigusmõisteks, mis võimaldab aretusühingutel kirjeldada piisavate ühetaoliste geneetiliste tunnustega loomade rühma, keda nad peavad teistest sama liigi loomadest eristuvaks, ja kanda nad koos teadaolevate eellaste andmetega tõuraamatusse, et taastoota nende pärilikke tunnuseid aretusprogrammi raames paljundamise, vahetamise ja selekteerimise teel.

välja jäetud

Selgitus

Kogu määruse tekstis esinev tõu mõiste ei ole siiski määratletud. Õiguskindluse huvides esitab raportöör mõiste määratluse.

Muudatusettepanek     8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Seega peaks käesolevas määruses tõupuhaste aretusloomade kohta sätestatud eeskirjade eesmärk olema anda kauplemiseks luba kokkulepitud tingimuste alusel, mida kohaldatakse aretamisega tegelevate aretusühingute tunnustamiseks ja nende aretusprogrammide heakskiitmiseks. Käesolevas määruses tuleks ka sätestada tõupuhaste aretusloomade tõuraamatu põhiosa eri klassidesse kandmise kriteeriumid, jõudluskontrolli tegemise ja geneetilise hindamise eeskirjad ning aretusloomade aretamiseks heakskiitmise kriteeriumid, aga ka põlvnemistunnistuste sisu.

(13) Seega peaks käesolevas määruses tõupuhaste ja ristatud aretusloomade kohta sätestatud eeskirjade eesmärk olema anda kauplemiseks luba kokkulepitud tingimuste alusel, mida kohaldatakse aretamisega tegelevate aretusühingute tunnustamiseks ja nende aretusprogrammide heakskiitmiseks. Käesolevas määruses tuleks ka sätestada kriteeriumid tõupuhaste aretusloomade kandmiseks tõuraamatu põhiosa eri klassidesse, ristatud aretusloomade kandmiseks tõuraamatu lisaosadesse, jõudluskontrolli tegemise ja geneetilise hindamise eeskirjad ning aretusloomade aretamiseks heakskiitmise kriteeriumid, aga ka põlvnemistunnistuste sisu.

Selgitus

Ristamine peaks olema käesoleva määrusega lubatud, et lihtsustada kauplemist siseturul.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Käesolevas määruses ristandaretussigade suhtes kehtestatud eeskirjade eesmärk peaks samuti olema anda kauplemiseks luba kokkulepitud tingimuste alusel, mida kohaldatakse ristandaretussigade eri ristandeid haldavate aretusettevõtete tunnustamise ja nende aretusprogrammide heakskiitmise suhtes. Käesolevas määruses tuleks kehtestada ka ristandaretussigade aretusregistri põhiosasse kandmise kriteeriumid, jõudluskontrolli tegemise ja geneetilise hindamise eeskirjad, ristandaretussigade aretamiseks heakskiitmise kriteeriumid ning põlvnemistunnistuste sisu.

(14) Käesolevas määruses ristandaretussigade suhtes kehtestatud eeskirjade eesmärk peaks samuti olema anda kauplemiseks luba kokkulepitud tingimuste alusel, mida kohaldatakse ristandaretussigade eri ristandeid haldavate aretusettevõtete tunnustamise ja nende aretusprogrammide heakskiitmise suhtes. Käesolevas määruses tuleks kehtestada ka ristandaretussigade zootehnilise registri põhiosasse kandmise kriteeriumid, jõudluskontrolli tegemise ja geneetilise hindamise eeskirjad, ristandaretussigade aretamiseks heakskiitmise kriteeriumid ning põlvnemistunnistuste sisu.

 

(Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmine eeldab vastavate muudatuste tegemist kogu tekstis.)

Selgitus

Aretusregistri mõiste on juba kasutusel mõnes liikmesriigis muudes dokumentides kui see, millele käesolevas tekstis viidatakse. Selguse huvides tuleks kasutada mõistet „zootehniline register”.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14 a) Zootehnika sektoris tegutsejad peaksid võtma arvesse loomade tervise ja heaolu küsimust, eelkõige tegevuses, mille eesmärk on parandada tõugude geneetikat.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14 b) Kloonimisega seotud küsimusi ei tuleks käesolevas määruses käsitleda.

Muudatusettepanek     12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Kuna liikmesriigid ise ei saa käesoleva määruse eesmärki, milleks on ühtlustatud lähenemise tagamine aretusloomade ja aretusmaterjaliga liidus kauplemise ja liitu importimise suhtes ning aretusühingute ja aretusettevõtete täidetavate aretusprogrammide ametliku kontrolli tegemise suhtes, täielikult täita ning seda saaks selle mõju, keerukuse ning piiriülese ja rahvusvahelise olemuse tõttu paremini täita liidu tasandil, võib liit võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kuna käesoleva määruse reguleerimisala piirdub seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikuga, on määrus kooskõlas kõnealuse lepingu artikli 5 lõikes 4 osutatud proportsionaalsuse põhimõttega.

(15) Kuna liikmesriigid ise ei saa käesoleva määruse eesmärki, milleks on ühtlustatud lähenemise tagamine aretusloomade ja aretusmaterjaliga liidus kauplemise ja liitu importimise suhtes, pidades silmas loomakasvatajate liitude moodustamise määra, nende liitude kapitali taset ja aretusprogrammide tõhusust, ning aretusühingute ja aretusettevõtete täidetavate aretusprogrammide ametliku kontrolli tegemise suhtes, täielikult täita ning seda saaks selle mõju, keerukuse ning piiriülese ja rahvusvahelise olemuse tõttu paremini täita liidu tasandil, võib liit võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kuna käesoleva määruse reguleerimisala piirdub seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikuga, on määrus kooskõlas kõnealuse lepingu artikli 5 lõikes 4 osutatud proportsionaalsuse põhimõttega.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Aretusühingute ja aretusettevõtete osutavate teenuste kvaliteet ja see, kuidas nad loomi hindavad ja klassifitseerivad, mõjutab turul olevate aretusloomade väärtust. Seega tuleks sätestada eeskirjad aretusühingute ja aretusettevõtete tunnustamiseks ühtlustatud liidu kriteeriumide ja liikmesriigi pädeva asutuse tehtud järelevalve alusel tagamaks, et nende poolt kehtestatud eeskirjad ei tekita erinevusi aretusprogrammide ja aretusstandardite vahel, mis omakorda tekitaks tehnilisi takistusi liidusisesele kaubandusele.

(16) Aretusühingute ja aretusettevõtete osutatavate teenuste kvaliteet ja see, kuidas nad loomi hindavad ja klassifitseerivad, määrab kindlaks looma jõudluse taseme ja mõjutab turul olevate aretusloomade väärtust. Seega tuleks sätestada eeskirjad aretusühingute ja aretusettevõtete tunnustamiseks ühtlustatud liidu kriteeriumide ja liikmesriigi pädeva asutuse tehtud järelevalve alusel tagamaks, et nende poolt kehtestatud eeskirjad ei tekita erinevusi aretusprogrammide ja aretusstandardite vahel, mis omakorda tekitaks tehnilisi takistusi liidusisesele kaubandusele.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Kindlaksmääratud kriteeriumidele vastava aretusühingu või aretusettevõtte õigus saada tunnustatud on liidu zootehnika-alaste õigusaktide aluspõhimõte. Pädeval asutusel ei tohiks edaspidi olla õigust esitada juba tunnustatud aretusühingu majandustegevuse kaitset põhjendusena teise aretusühingu sama tõu jaoks tunnustamisest keeldumisele. Sama põhimõte kehtib ka sellise aretusprogrammi geograafilise ulatuse laiendamise heakskiitmise puhul, mida täidetakse sama tõu või samade aretusloomade suhtes, keda saab aretusprogrammi kaasata olemasoleva aretusühingu aretuspopulatsioonist. Pädeval asutusel peaks siiski olema õigus tunnustamisest või heakskiitmisest keelduda, kui on olemas põhjendatud risk, et selline tunnustamine või heakskiitmine kahjustaks haruldase tõu säilitamist või geneetilise mitmekesisuse kaitset.

(18) Kindlaksmääratud kriteeriumidele vastava aretusühingu või aretusettevõtte õigus saada tunnustatud on liidu zootehnika-alaste õigusaktide aluspõhimõte. Pädeval asutusel ei tohiks edaspidi olla õigust esitada juba tunnustatud aretusühingu majandustegevuse kaitset põhjendusena teise aretusühingu sama tõu jaoks tunnustamisest keeldumisele. Sama põhimõte kehtib ka sellise aretusprogrammi geograafilise ulatuse laiendamise heakskiitmise puhul, mida täidetakse sama tõu või samade aretusloomade suhtes, keda saab aretusprogrammi kaasata olemasoleva aretusühingu aretuspopulatsioonist. Pädeval asutusel peaks siiski olema õigus tunnustamisest või heakskiitmisest keelduda, kui on olemas põhjendatud risk, et selline tunnustamine või heakskiitmine kahjustaks haruldase tõu säilitamist või geneetilise mitmekesisuse kaitset. Niisugust õiguslikku alust ei tohiks kasutada muudel eesmärkidel kui käesolevas määruses sätestatud ning sellega ei tohiks mingil juhul põhjendada siseturgu reguleerivate põhimõtete rikkumist.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19 a) Liit on osaline bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis, mille eesmärk on säilitada bioloogiline mitmekesisus, kasutada säästlikult selle elemente ning jagada võrdselt ja õiglaselt geneetiliste ressursside kasutamisest saadavaid hüvesid. Kõnealuses konventsioonis täpsustatakse, et liikmesriikidel on suveräänsed õigused oma bioloogiliste ressursside üle ning nad vastutavad bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ning oma bioloogiliste ressursside säästliku kasutamise eest. EL on osaline ka geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokollis. Käesolevas määruses tuleks seega võtta arvesse liikmesriikide kohustusi ja võimaldada neil täita neid kohustusi zootehniliste ressursside säästvas majandamises.

Selgitus

Kuna käesolevas määruses viidatakse Nagoya protokollile ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile, tuleb täpsustada, mida need käsitlevad.

Muudatusettepanek     16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Ühes liikmesriigis tunnustatud aretusühingutel ja aretusettevõtetel peaks olema võimalik viia oma heakskiidetud aretusprogrammi ellu ühes või enamas muus liikmesriigis, et tagada geneetiliselt väärtuslike aretusloomade kui liidu olulise tootmisteguri kasutamine parimal võimalikul viisil. Sel eesmärgil peaks lihtne teavitamismenetlus tagama, et muu riigi pädev asutus on kavandatavast tegevusest teadlik.

(20) Ühes liikmesriigis tunnustatud aretusühingutel ja aretusettevõtetel peaks olema võimalik viia oma heakskiidetud aretusprogrammi ellu ühes või enamas muus liikmesriigis, et tagada geneetiliselt väärtuslike aretusloomade kui liidu olulise tootmisteguri kasutamine parimal võimalikul viisil. Sel eesmärgil tuleks nende ühingute jaoks kehtestada sertifitseerimise süsteem, et tagada nende aretusprogrammide kvaliteet, ning lihtne teavitamismenetlus peaks tagama, et muu riigi pädev asutus on kavandatavast tegevusest teadlik.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a) Tuleks hõlbustada piiriülest koostööd seda soovivate aretusühingute ja aretusettevõtete vahel, kindlustades samas ettevõtlusvabaduse ning eemaldades tõkked aretusloomade ja nende geneetilise materjali vabalt liikumiselt. Liidu partnerlusstruktuurid aitavad eelkõige tugevdada teatavate tõugude liidu identiteeti, ühendades vahendeid ning jagades teavet usaldatavuse ja nähtavuse suurendamiseks.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse I lisa, et kohandada aretusühingute ja aretusettevõtete tunnustamise ja aretusprogrammide heakskiitmise suhtes kehtivaid kriteeriume vastavalt arengule tõuaretussektoris.

välja jäetud

Selgitus

Delegeeritud õigusaktide arv ja ulatus on väga olulised ja need puudutavad õigusakti olulisi punkte.

Muudatusettepanek     19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) On vaja selgitada tõuaretajate ning aretusühingute ja aretusettevõtete vahelist suhet, eelkõige selleks, et tagada tõuaretajate õigus saada aretusühingu või aretusettevõtte liikmeks ja õigus osaleda aretusprogrammis selle geograafilise ala piires, kus programmi ellu viiakse. Aretusühingud peaksid kehtestama eeskirjad, mis takistavad tõuaretajate diskrimineerimist nende päritolu alusel ja peavad neile tagama vähemalt põhiteenused.

(24) On vaja selgitada tõuaretajate ning aretusühingute ja aretusettevõtete vahelist suhet, eelkõige selleks, et tagada tõuaretajate õigus saada aretusühingu või aretusettevõtte liikmeks ja õigus osaleda aretusprogrammis selle riigipiire ületada võiva geograafilise ala piires, kus programmi ellu viiakse. Aretusühingud peaksid kehtestama eeskirjad, mis takistavad tõuaretajate diskrimineerimist nende päritolu alusel ja peavad neile tagama vähemalt põhiteenused.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34) Jõudluskontrolli ja geneetilist hindamist võivad teha aretusühingute või aretusettevõtete poolt määratud asutused. Kõnealused määratud asutused teevad koostööd komisjoni poolt määratud Euroopa Liidu referentkeskustega. Seepärast peaks komisjonil olema õigus rakendusaktidega määrata Euroopa Liidu referentkeskused ja võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega nähakse ette keskuste ülesanded ja vajaduse korral muudetakse IV lisa. Kõnealustel referentkeskustel on õigus saada liidu toetust kooskõlas nõukogu 25. mai 2009. aasta otsusega 2009/470/EÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas14. Tõupuhaste aretusveiste puhul abistab aretusühingut jõudluskontrolli tegemisel ja geneetilisel hindamisel Interbull Centre, mis on nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsusega 96/463/EÜ, millega määratakse asutus, mis vastutab koostöö eest tõupuhaste aretusveiste kontrollimeetodite ja tulemuste hindamise ühtlustamise eest, määratud Euroopa Liidu referentasutus.

(34) Jõudluskontrolli ja geneetilist hindamist võivad teha aretusühingute või aretusettevõtete poolt määratud asutused. Kõnealused määratud asutused teevad koostööd komisjoni poolt määratud Euroopa Liidu referentkeskustega. Seepärast peaks komisjonil olema õigus rakendusaktidega määrata Euroopa Liidu referentkeskused ja võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega nähakse ette keskuste ülesanded ja vajaduse korral muudetakse IV lisa. Kõnealustel referentkeskustel on õigus saada liidu toetust kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 652/201414. Tõupuhaste aretusveiste puhul abistab aretusühingut jõudluskontrolli tegemisel ja geneetilisel hindamisel rahvusvahelise loomajõudluskontrolli komitee (International Committee for Animal Recording – ICAR) alaline komisjon Interbull Centre, mis on nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsusega 96/463/EÜ määratud Euroopa Liidu referentasutuseks, mis vastutab koostöö eest tõupuhaste aretusveiste kontrollimeetodite valdkonnas ja tulemuste hindamise ühtlustamise eest15.

_______________

_______________

14 ELT L 155, 18.6.2009, lk 30.

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 652/2014, 15.mai 2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, määruseid (EÜ) nr178/2002, (EÜ) nr882/2004 ja (EÜ) nr396/2005, direktiivi 2009/128/EÜ ja määrust (EÜ) nr1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 2009/470/EÜ (ELT L 189, 27.6.2014, lk 1).

15 EÜT L 192, 2.8.1996, lk 19.

15 EÜT L 192, 2.8.1996, lk 19.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35) Kuna käesoleva määrusega on ette nähtud üksikasjalikud sätted, mida kohaldatakse ainult veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste aretamise suhtes, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad aretusühingute tunnustamist, aretusprogrammide heakskiitmist, aretusloomade kandmist tõuraamatutesse, jõudluskontrolli ja geneetilist hindamist ning aretamise jaoks heakskiitmist, aga ka võtta vastu rakendusakte põlvnemistunnistuste kohta, mida kasutatakse muudesse liikidesse kuuluvate aretusloomade ja nende aretusmaterjaliga liidus kauplemise ja nende liitu importimise puhul, kui seda on vaja kaubandustõkete kõrvaldamiseks.

välja jäetud

Selgitus

Delegeeritud õigusaktide arv ja ulatus on väga olulised ja need puudutavad õigusakti olulisi punkte. Muud loomaliigid võib käesolevasse määrusesse lisada vaid kaasotsustamismenetluse teel.

Muudatusettepanek     22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36) Aretusloomade ja aretusmaterjali import on Euroopa põllumajanduse jaoks väga oluline. Aretusloomade ja aretusmaterjali impordi suhtes tuleks seega kohaldada tingimusi, mis on rangelt kooskõlas liikmesriikide vahelise kaubanduse puhul kohaldatavate eeskirjadega. Aretusloomad ja aretusmaterjal tuleks liidus tõuraamatu või aretusregistri põhiosasse kanda siiski ainult siis, kui eksportivas kolmandas riigis tehtav ametlik kontroll tagab sama usaldusväärsed põlvnemisandmed ning jõudluskontrolli ja geneetilise hindamise tulemused nagu liidus. Lisaks peaksid kolmanda riigi aretusasutused võtma vastastikkuse põhimõttel vastu liidus tunnustatud vastava aretusühingu või aretusettevõtte aretusloomi ja aretusmaterjali.

(36) Aretusloomade ja aretusmaterjali import on Euroopa põllumajanduse jaoks väga oluline. Aretusloomade ja aretusmaterjali impordi suhtes tuleks seega kohaldada tingimusi, mis on rangelt kooskõlas liikmesriikide vahelise kaubanduse puhul kohaldatavate eeskirjadega, ning tuleks järgida kõiki imporditud materjalide kvaliteedinorme. Aretusloomad ja aretusmaterjal tuleks liidus tõuraamatu või aretusregistri põhiosasse kanda siiski ainult siis, kui eksportivas kolmandas riigis tehtav ametlik kontroll tagab sama usaldusväärsed põlvnemisandmed ning jõudluskontrolli ja geneetilise hindamise tulemused nagu liidus. Lisaks peaksid kolmanda riigi aretusasutused võtma vastastikkuse põhimõttel vastu liidus tunnustatud vastava aretusühingu või aretusettevõtte aretusloomi ja aretusmaterjali.

Muudatusettepanek     23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43) Komisjon peaks tegema liikmesriikides asjakohaseid kontrolle, eelkõige sõltuvalt liikmesriigi tehtud ametliku kontrolli tulemustest, et tagada käesolevas määruses sätestatud zootehniliste ja genealoogiliste eeskirjade täitmine kõikides liikmesriikides.

(43) Komisjon peaks tegema liikmesriikides riskipõhiseid kontrolle, eelkõige sõltuvalt liikmesriigi tehtud ametliku kontrolli tulemustest, et tagada käesolevas määruses sätestatud zootehniliste ja genealoogiliste eeskirjade täitmine kõikides liikmesriikides.

Muudatusettepanek     24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(44) Selleks et koostada loetelud kolmandatest riikidest, kust tuleks lubada liitu importida aretusloomi ja nende spermat, munarakke ja embrüoid, et kehtestada sellise impordi suhtes kehtivad tingimused ja et saada teavet kahepoolsete lepingute toimimise kohta, ning kui kõnealuse impordi suhtes käesolevas määruses sätestatud nõuete tõsine rikkumine seda õigustab, peaks komisjonil olema õigus teha vajaduse korral liidu nimel kontrolli kolmandates riikides.

(44) Selleks et koostada loetelud kolmandatest riikidest, kust tuleks lubada liitu importida aretusloomi ja nende spermat, munarakke ja embrüoid, ning kehtestada sellise impordi suhtes kehtivad tingimused, on vaja saada teavet nende jälgitavuse kohta põlvnemistunnistuste näol, mis kinnitavad nende päritolu, ja kahepoolsete lepingute toimimise kohta, ning kui kõnealuse impordi suhtes käesolevas määruses sätestatud nõuete tõsine rikkumine seda õigustab, peaks komisjonil olema õigus teha vajaduse korral liidu nimel kontrolli kolmandates riikides.

Muudatusettepanek     25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(46) Selleks et tagada käesoleva määruse nõuetekohane kohaldamine ja et seda täiendada või et muuta I–V lisa, tuleks komisjonile delegeerida Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt õigus võtta vastu õigusakte, mis käsitlevad menetlusi, kriteeriume ja tingimusi, mida kohaldatakse aretusühingute ja aretusettevõtete tunnustamise suhtes, aretusprogrammide heakskiitmise suhtes, loomade tõuraamatutesse ja aretusregistritesse kandmise suhtes, aretusloomade aretamise ja loomuliku ja kunstliku seemenduse jaoks heakskiitmise suhtes, jõudluskontrolli ja geneetilise hindamise suhtes, aretusloomade ja aretusmaterjali liidusisese kaubanduse ja liitu importimise zootehniliste ja genealoogiliste nõuete määratlemise suhtes ja referentkeskuste ülesannete kirjeldamise suhtes.

välja jäetud

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47) Komisjonile tuleks delegeerida õigus võtta vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt õigusakte, mis käsitlevad muudesse liikidesse kui veised, sead, lambad, kitsed ja hobuslased kuuluvate tõupuhaste aretusloomade liidusisest kaubandust ja liitu importimist, et anda liikmesriikidele võimalus reageerida kaubandushäiretele ning, mis veelgi olulisem, võtta meetmeid juhul kui on tegemist väljasuremisohus haruldase tõuga või geneetilise mitmekesisuse kaitset ohustava asjaoluga.

välja jäetud

Selgitus

Täiendavaid loomaliike saab lisada vaid kaasotsustamismenetluse teel.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) aretusloomade ja nende sperma, munarakkude ja embrüotega liidus kauplemise ja nende liitu importimise suhtes kehtivad zootehnilised ja genealoogilised eeskirjad;

a) aretusloomade ja nende sperma, munarakkude ja embrüotega liidus kauplemise ja nende liitu importimise suhtes kehtivad zootehnilised ja genealoogilised eeskirjad loomade aretamise kaitseks ja parandamiseks;

Muudatusettepanek     28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – alapunkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a) kohalike või ohustatud tõugude kaitsmise ja parandamise eeskirjad;

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt a – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) veised (Bos taurus ja Bubalus bubalis), sead (Sus scrofa), lambad (Ovis aries), kitsed (Capra hircus);

i) veised (Bos taurus, Bos indicus ja Bubalus bubalis), sead (Sus scrofa), lambad (Ovis aries), kitsed (Capra hircus);

Selgitus

Veisliikide loetelu tuleks laiendada ja sellesse tuleks hõlmata seebud.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt a – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii) muud kui punktides i ja ii nimetatud liigid, mille suhtes on artikli 35 lõike 1 ja artikli 45 lõike 1 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakte;

välja jäetud

Selgitus

Muud loomaliigid võib käesolevasse määrusesse lisada vaid kaasotsutamismenetluse teel.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a a) „tõug” – kogum loomi, kellel on piisavalt palju ühiseid omadusi, mis saavad järglastele edasi kanduda, et üks või mitu tõuaretajate rühma, kes on nõus tegelema nendega aretusprogrammides ja registreerima need oma tõuraamatus aretamise, vahetamise, selekteerimise, parandamise või säilitamise eesmärgil, võiks neid pidada erinevaks sama liigi teistest loomadest;

 

Muudatusettepanek     32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) „aretusühing” – tõuaretajate organisatsioon või ühendus, mida tunnustab liikmesriigi pädev asutus kooskõlas artikli 4 lõikega 2 selleks, et täita aretusühingu poolt peetava või tema poolt asutatud tõuraamatusse või -raamatutesse kantud tõupuhaste aretusloomade aretusprogrammi;

d) „aretusühing” – eraettevõtja või avalik-õiguslik asutus, mis on loodud kooskõlas selle liikmesriigi seadustega, milles tunnustamise taotlus esitati ning mida tunnustab liikmesriigi pädev asutus kooskõlas artikli 4 lõikega 2 selleks, et täita aretusprogrammi;

Muudatusettepanek     33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f a) „aretusprogramm” – süstemaatiliste tegevuste kogum, mida aretusühing või aretusettevõte kavandab või rakendab kooskõlas artikli 8 lõikega 1, mis hõlmab eelkõige tõu määratlust ning detailset fenotüübiliste ja genotüübiliste omaduste kirjeldust, tõuaretuse orientatsiooni ja eesmärke, tõuraamatu korralduse ja täitmise eeskirju, tulemuskontrolli süsteemi määratlust, võttes arvesse tõuaretuse eesmärke, valitud kriteeriumide määratlust ja vajaduse korral nende kaalu geneetilist hindamist, vajaduse korral tulemuste registreerimise ja kontrolli süsteemi määratlust ning käsitleb asjaomase tõu säilitamist, parandamist ja/või edendamist;

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt g – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i i) aretusühingute ja aretusettevõtete suhtes ametliku kontrolli korraldamine kooskõlas artiklis 46 ja artikli 52 lõike 1 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud eeskirjadega;

i i) aretusühingute ja aretusettevõtete suhtes ametliku kontrolli korraldamine kooskõlas artiklis 46;

Muudatusettepanek     35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

g a) aretusprogrammide kvaliteedi tagamine;

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt i – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i i) punkti a alapunktis ii nimetatud liiki ja kes põlvneb vanematest, kes on kantud sama tõu tõuraamatu põhiosasse ja kes ka ise on selle tõuraamatu põhiosasse kantud, selles registreeritud või sissekandmiseks kõlblik kooskõlas artikliga 19;

i i) punkti a alapunktis ii nimetatud liiki ja kes põlvneb vanematest, kes on kantud sama tõu tõuraamatusse ja kes ka ise, kaasa arvatud ruunad, on sellesse tõuraamatusse kantud, selles registreeritud või sissekandmiseks kõlblik kooskõlas artikliga 19;

Selgitus

Praegune määratlus, mis ei hõlmab vaid aretusloomi, ei vasta hobuslaste tõuraamatu eripärale, millesse tehakse sissekanded alates sünnist ja sõltumata sellest, kas tegemist on aretusloomaga või mitte. See puudutab eeskätt ruunasid ja nende kvalifitseerumist registreeritud hobuslaseks.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt i – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii) muusse liiki kui käesoleva punkti alapunktides i ja ii nimetatud liigid, millesse kuuluvate aretusloomade ja aretusmaterjali suhtes kehtivad liidus kauplemise ja nende liitu importimise puhul zootehnilised ja genealoogilised eeskirjad, mis on sätestatud kas artikli 35 lõike 1 või artikli 45 lõike 1 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides;

välja jäetud

Muudatusettepanek     38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt i – alapunkt iii (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iiia) loomad, kes on artiklite 17 ja 19 erandite alusel kantud tõuraamatu põhiosasse;

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

j a) „liin” – konkreetse tõu tõupuhaste loomade geneetiliselt määratletud alampopulatsioon;

Selgitus

Kui see kasutusele võetakse, võiks aretuslooma kohta käiva dokumentatsiooniga looma kogu elu jooksul kaasneda DNA proovide võtmine ja seda võiks teha vaidluste või identifitseerimisprobleemide puhul.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt o

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

o) „väärtus” – aretuslooma mõõdetav pärilik omadus;

o) „väärtus” – hinnang, millist oodatavat mõju avaldab looma genotüüp tema järglaste teatavale omadusele;

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt v

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

v) „zootehniline kontroll” – dokumentide ja identsuskontroll, mida kohaldatakse liitu imporditavate aretusloomade ja aretusmaterjali suhtes, et kontrollida selliste zootehniliste ja genealoogiliste eeskirjade täitmist, mis on sätestatud artiklis 42 ja artikli 45 lõike 1 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides;

v) „zootehniline kontroll” – dokumentide ja identsuskontroll, mida kohaldatakse liitu imporditavate aretusloomade ja aretusmaterjali suhtes, et kontrollida selliste zootehniliste ja genealoogiliste eeskirjade täitmist, mis on sätestatud artiklis 42;

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt w – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i i) artikli 45 lõikele 1 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide alusel liitu imporditavate tõupuhaste aretusloomade ja aretusmaterjali saadetistega;

välja jäetud

Muudatusettepanek     43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt y a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

y a) „ohustatud tõug” – tõug, mille isas- või emasloomade arv liidus või liikmesriigis on langenud allapoole teatud taset ja mis on seetõttu väljasuremisohus:

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Aretusühingud ja aretusettevõtted võivad taotleda pädevalt asutuselt tunnustamist kooskõlas lõikega 2.

1. Aretusühingud ja aretusettevõtted taotlevad pädevalt asutuselt tunnustamist kooskõlas lõikega 2.

Selgitus

Tuleb selgitada aretusühingute liikmesriikide poolt tunnustamise juriidilist raamistikku: ettevõtjatel peab olema kohustus esitada tunnustamise taotlus, et pidada tõuraamatut ja viia läbi aretusprogramm.

Muudatusettepanek     45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c – alapunkt i – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

tõu säilitamine või

tõusisese geneetilise variatsiooni säilitamine,

– tõu või ristandi parandamine;

– tõu parandamine,

 

– ristamise kavandamine või

 

– uue tõu kavandamine;

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjonil on õigus artikli 71 kohaselt vastu võtta delegeeritud õigusakte seoses aretusühingute ja aretusettevõtete tunnustamise tingimuste muudatustega I lisa 1. osas või tõupuhaste aretushobuslaste puhul I lisa 3. osas, et võtta arvesse mitmesuguseid aretusühinguid ja aretusettevõtteid, keda muudatused mõjutavad.

välja jäetud

Muudatusettepanek     47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Erandina artikli 4 lõike 2 punktist b võib pädev asutus keelduda tunnustamast aretusühingut, kes vastab I lisa 1. osas esitatud nõuetele, kui tema aretusprogramm kahjustaks selliste tõupuhaste aretusloomade tõu säilimist või geneetilist mitmekesisust, kes on kantud selles liikmesriigis juba tunnustatud aretusühingu poolt asjaomase tõu kohta asutatud tõuraamatusse või seal registreeritud ja sinna kandmiseks sobivad.

1. Erandina artikli 4 lõike 2 punktist b võib pädev asutus keelduda tunnustamast aretusühingut, kes vastab I lisa 1. osas esitatud nõuetele, kui tema aretusprogramm kahjustaks

 

(a) selliste tõupuhaste aretusloomade tõu säilimist, kes on kantud selles liikmesriigis juba tunnustatud aretusühingu poolt asjaomase tõu kohta asutatud tõuraamatusse või seal registreeritud ja sinna kandmiseks sobivad;

 

(b) tõupuhaste aretusloomade geneetilist mitmekesisust, tuues kaasa tõhususe vähenemise sugulusaretuse kontrollimisel ja geneetiliste kõrvalekalletega tegelemisel, tingituna tõu genotüübi kohta käiva teabe koordineeritud juhtimise ja vahetuse puudulikkusest;

 

(c) haruldase või ohustatud tõu puhul sama tõu olemasoleva aretusühingu aretusprogrammi tõhusat rakendamist, vähendades märkimisväärselt tõhusust eeldatava geneetilise edu osas; või

 

(d) loomade selliste geneetiliste ressursside säilitamist ja säästvat majandamist, mille üle liikmesriigil on suveräänsed õigused ja mille eest ta on vastutav kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja Nagoya protokolliga.

Muudatusettepanek     48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a) võimalik sekkumine ja killustatus, mida tekitaks sellise aretusühingu tunnustamine, kes registreerib juba tunnustatud aretusühinguga samad tõuloomad, kui tegemist on haruldase või ohustatud tõuga.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) tõug või ristamine, mille jaoks nende aretusprogramm on heaks kiidetud;

b) tõug või ristamine, mille jaoks nende aretusprogramm on heaks kiidetud kooskõlas artikli 8 lõikega 1;

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-1. Aretusühing või aretusettevõte viib läbi aretusprogrammi pärast seda, kui pädev asutus on selle heaks kiitnud kooskõlas lõikega -1 a.

 

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige -1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-1 a. aretusühing või aretusettevõte esitab taotluse oma aretusprogrammi heakskiitmiseks pädevale asutusele, kes on aretusühingut või aretusettevõtet tunnustanud kooskõlas artikli 4 lõikega 2.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Pädev asutus kiidab heaks tema poolt artikli 4 lõike 2 kohaselt tunnustatud aretusühingu või aretusettevõtte aretusprogrammi tingimusel, et aretusühing või aretusettevõte esitab oma aretusprogrammi heakskiitmiseks avalduse, milles on tõendatud, et täidetakse artikli 4 lõike 2 punktis c ja 2. osas sätestatud nõudeid ning tõupuhaste aretushobuslaste puhul I lisa 3. osas sätestatud nõudeid.

1. lõikes -1 a nimetatud päev asutus hindab aretusprogramme ja kinnitab need, kui need vastavad artikli 4 lõike 2 punktis c ja I lisa 2. osas sätestatud nõuetele ning tõupuhaste aretushobuslaste puhul I lisa 3. osas sätestatud nõuetele.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Artiklis 4 osutatud pädev asutus võib lubada aretusühingul ja aretusettevõttel tellida tõuraamatute või aretusregistrite tehnilise haldamise teenust ja muude nende aretusprogrammi konkreetsete elementidega seotud teenuseid kolmandalt isikult tingimusel, et

2. Aretusühingud ja aretusettevõtted võivad tellida tõuraamatute või zootehniliste registrite tehnilise haldamisega seotud teenuseid ja muude nende aretusprogrammi konkreetsete elementidega seotud teenuseid ühelt või mitmelt kolmandalt isikult tingimusel, et

a) aretusühing ja aretusettevõte jäävad vastutavaks pädeva asutuse ees, et tagada artikli 4 lõike 2 punktiga c ette nähtud nõuete järgimine;

a) aretusühing ja aretusettevõte jäävad vastutavaks pädeva asutuse ees, et tagada artikli 4 lõike 2 punktiga c ning I lisa 2. ja 3. osas ette nähtud nõuete järgimine;

b) kolmanda isiku ja aretusprogrammis osalevate tõuaretajate majandustegevuse vahel ei ole huvide konflikti;

b) kolmanda isiku ja aretusprogrammis osalevate tõuaretajate majandustegevuse vahel ei ole huvide konflikti;

 

c) asjaomased aretusühingud ja aretusettevõtted on täpsustanud tegevust, mida nad kavatsevad väljastpoolt tellida, ning esitanud lõikes -1a osutatud taotluses kolmandate isikute nime ja kontaktandmed.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjonil on õigus artikli 71 kohaselt vastu võtta delegeeritud õigusakte seoses muudatustega aretusprogrammide heakskiitmise nõuetes, mis on sätestatud I lisa 2. osas ning tõupuhaste aretushobuslaste puhul I lisa 3. osas, et võtta arvesse mitmesuguseid aretusühingute ja aretusettevõtete aretusprogramme.

välja jäetud

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui aretusprogrammi ulatus või geograafiline piirkond, kus seda on kavas hakata täitma, osutab sellele, et aretusühingul või aretusettevõttel on kavatsus aretusprogrammi ellu viia muus liikmesriigis viibivate aretusloomadega, siis artikli 8 lõikes 1 osutatud pädev asutus:

1. Kui aretusprogrammi ulatus või geograafiline piirkond, kus seda on kavas hakata täitma, osutab sellele, et aretusühingul või aretusettevõttel on kavatsus aretusprogrammi ellu viia muus liikmesriigis viibivate aretusloomadega, siis artikli 8 lõikes -1 a osutatud pädev asutus:

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) teatab sellest kõnealuse muu liikmesriigi pädevale asutusele vähemalt 90 päeva enne aretusprogrammi alguskuupäeva;

a) teatab sellest kõnealuse muu liikmesriigi pädevale asutusele vähemalt 90 päeva enne aretusprogrammi alguskuupäeva kõnealuse liikmesriigi ametlikus keeles;

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) esitab punktis a osutatud pädevale asutusele koos teatega koopia artikli 8 lõike 1 kohasest aretusprogrammi heakskiitmise taotlusest.

b) esitab punktis a osutatud pädevale asutusele koos teatega koopia artikli 8 lõike -1 a kohasest aretusprogrammi heakskiitmise taotlusest punktis a osutatud liikmesriigi ametlikus keeles.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud pädev asutus võib 90 päeva jooksul alates nimetatud lõikes osutatud teate kättesaamiskuupäevast keelduda heaks kiitmast artikli 8 lõikes 1 osutatud pädeva asutuse poolt heakskiidetud aretusühingu aretusprogrammi elluviimist tema territooriumil, kui:

2. Käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud pädev asutus võib 90 päeva jooksul alates nimetatud lõikes osutatud teate kättesaamiskuupäevast keelduda heaks kiitmast artikli 8 lõikes -1 a osutatud pädeva asutuse poolt heakskiidetud aretusühingu aretusprogrammi elluviimist tema territooriumil, kui:

Muudatusettepanek     59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) täiendava aretusprogrammi heakskiitmine killustaks tõupuhaste aretusloomade populatsiooni asjaomases liikmesriigis nii, et see kahjustaks asjaomase tõu geneetilise mitmekesisuse säilimist.

b) täiendava aretusprogrammi heakskiitmine võiks ohustada liikmesriigis tõu säilitamist või geneetilist mitmekesisust sugulusaretuse kontrollimise ja geneetiliste kõrvalekalletega tegelemise osas, tingituna teabe koordineerimise ja vahetamise puudulikkusest, või ohustada haruldaste või ohustatud tõugude parandamise programme, kuna aretustegevus ei vasta antud tõu kindlaksmääratud omadustele asjaomases liikmesriigis, mis tooks kaasa oodatavate geneetiliste edusammude tulemuslikkuse märkimisväärse vähenemise;

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Kui lõike 1 punktis a osutatud pädeval asutusel on kavas heaskiitmisest lõike 2 kohaselt keelduda, teatab ta sellest komisjonile ja esitab põhjendatud selgituse.

5. Kui lõike 1 punktis a osutatud pädev asutus keeldub heaskiitmisest lõike 2 kohaselt, teatab ta sellest keeldumisest komisjonile.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui tõuaretaja peab aretusühingu või aretusettevõtte eeskirjade kohaselt olema selle liige, võib ta:

välja jäetud

a) taotleda aretusühingu või aretusettevõtte liikmeks saamist;

 

b) osaleda artikli 8 lõike 1 või artikli 9 kohaselt heaks kiidetud aretusprogrammis selle ulatuses ja geograafilise tegevuspiirkonna piires.

 

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui tõuaretaja ei pea aretusühingu või aretusettevõtte eeskirjade kohaselt olema selle liige, võib artikli 8 lõike 1 või artikli 9 kohaselt heaks kiidetud aretusprogrammis osalev tõuaretaja taotleda, et:

2. Artikli 8 lõike 1 või artikli 9 kohaselt heaks kiidetud aretusprogrammis osalevatel tõuaretajatel on diskrimineerimatu juurdepääs kõigile aretusprogrammis ette nähtud teenustele.

a) tema tõupuhtad aretusloomad lisatakse sellise tõuraamatu põhiosasse, mille aretusühing on asjaomase tõu jaoks asutanud kooskõlas artikli 17 lõikega 1;

 

b) tema tõupuhtad aretusloomad kantakse sellise tõuraamatu lisaosasse, mille aretusühing on asjaomase tõu jaoks asutanud kooskõlas artikli 17 lõikega 3;

 

c) tema ristandaretussead registreeritakse aretusregistris, mille aretusettevõte on asjaomase ristamise jaoks asutanud kooskõlas artikliga 24;

 

d) ta saab osaleda artikli 27 kohases jõudluskontrolli tegemises ja geneetilises hindamises;

 

e) talle antakse välja põlvnemistunnistus kooskõlas artikli 33 lõigetega 1 ja 2.

 

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Kui tõuaretaja peab aretusühingu või aretusettevõtte eeskirjade kohaselt olema selle liige:

 

a) võib ta taotleda aretusühingu või aretusettevõtte liikmeks saamist;

 

b) võib ta osaleda artikli 8 lõike 1 või artikli 9 kohaselt heaks kiidetud aretusprogrammis selle ulatuses ja geograafilise tegevuspiirkonna piires;

 

c) osaleb ta diskrimineerimatult artikli 8 lõike 1 või artikli 9 kohaselt heaks kiidetud aretusprogrammis ja selle ulatuses ning geograafilise tegevuspiirkonna piires.

Selgitus

Uue lõike eesmärk on selgitada tõuaretajate õigusi juhul, kui nad osalevad liikmeks saamise süsteemis. Eelkõige peaksid need õigused kehtima ainult nendele tõuaretajatele, kes on aretusühingu geograafilises tegevuspiirkonnas. Tõuaretajatel peab olema diskrimineerimatu juurdepääs aretusprogrammiga seotud teenustele.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Tõuaretajatel on õigus valida tõuraamat või aretusregister, kuhu nad tahaksid oma aretusloomad kanda või kus nad tahaksid aretusloomad registreerida kooskõlas artiklitega 19 ja 24.

3. Tõuaretajatel on õigus valida tõuraamat või zootehniline register, kuhu nad tahaksid oma aretusloomad kanda või kus nad tahaksid aretusloomad registreerida kooskõlas artiklitega 19 ja 24, alates hetkest, kui tõuraamatu või zootehnilise registriga seotud aretusprogramm on aretajate liikmesriigis heaks kiidetud kooskõlas artikli 8 lõikega 1 või artikliga 9.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. tõuaretajad, kes viivad oma aretusloomi põllumajandusettevõtetesse, mis asuvad väljaspool geograafilist piirkonda, kus artikli 8 lõike 1 kohaselt heaks kiidetud aretusprogrammi viivad läbi aretusühing või aretusettevõte, võivad registreerida oma loomad asjaomase aretusühingu tõuraamatusse menetluskorra alusel, mille on vastu võtnud asjaomane aretusühing ja mis on sätestatud I lisa 1. osa punkti 3 alapunkti e alapunktis ii.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 11

välja jäetud

Aretusühingu tehtud otsuse vaidlustanud tõuaretaja õigused

 

1. Tõuaretajad võivad kohaldada artiklis 13 sätestatud meetmeid, kui nende väite kohaselt on aretusühing põhjendamatult keeldunud:

 

a) rahuldamast artikli 10 lõike 1 kohast taotlust;

 

b) rahuldamast taotlust kanda tõupuhas aretusloom artikli 19 kohaselt tõuraamatu põhiosasse;

 

c) rahuldamast taotlust kanda tõupuhas aretusloom artikli 20 lõike 3 kohaselt tõuraamatu lisaosasse;

 

d) heaks kiitmast tõupuhast aretuslooma:

 

i) artikli 21 kohase aretamise jaoks; või

 

ii) artikli 23 lõike 1 kohase kunstliku seemendamise jaoks;

 

e) heaks kiitmast tõupuhast aretuslooma või tema spermat artikli 23 lõike 2 kohase ametliku jõudluskontrolli või geneetilise hindamise jaoks;

 

f) heaks kiitmast artikli 27 kohase jõudluskontrolli ja geneetilise hindamise tulemusi.

 

2. Tõuaretajad võivad kohaldada artiklis 13 sätestatud meetmeid, kui nende väite kohaselt ei ole aretusühing teinud artikli 27 kohast jõudluskontrolli või geneetilist hindamist.

 

(Artikkel 11 jäetakse tervikuna välja)

Selgitus

Sätted ühe või mitme tõuaretaja ja aretusühingu vaheliste vaidluste lahendamiseks on olemas juba siseriiklikus õiguses.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 12

välja jäetud

Aretusettevõtete tehtud otsuse vaidlustanud tõuaretaja õigused

 

1. Tõuaretajad võivad kohaldada artiklis 13 sätestatud meetmeid, kui nende väite kohaselt on aretusettevõte põhjendamatult keeldunud:

 

a) rahuldamast taotlust registreerida ristandaretussiga artikli 24 kohaselt aretusregistris;

 

b) heaks kiitmast ristandaretussiga artikli 26 lõike 1 kohase kunstliku seemendamise jaoks;

 

c) heaks kiitmast ristandaretussiga või tema spermat artikli 26 lõike 2 kohase jõudluskontrolli jaoks;

 

d) heaks kiitmast artikli 27 kohase jõudluskontrolli tulemusi.

 

2. Tõuaretajad võivad kohaldada artiklis 13 sätestatud meetmeid, kui nende väite kohaselt ei ole aretusettevõte teinud artikli 27 kohast jõudluskontrolli või geneetilist hindamist.

 

(Artikkel 12 jäetakse tervikuna välja)

Selgitus

Sätted ühe või mitme tõuaretaja ja aretusühingu vaheliste vaidluste lahendamiseks on olemas juba siseriiklikus õiguses.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 13

välja jäetud

Aretusühingu või aretusettevõtte tehtud otsuse vaidlustanud tõuaretajatele võimaldatavad meetmed

 

1. Artiklites 11 ja 12 osutatud juhtudel võib tõuaretaja:

 

a) saada sõltumatu eksperdi arvamuse;

 

b) esitada kaebuse artikli 11 lõikes 1 ja artikli 12 lõikes 1 osutatud keeldumiste pärast või artikli 11 lõikes 2 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud jõudluskontrolli ja geneetilise hindamise tegemisest keeldumise pärast 30 päeva jooksul alates keeldumise kohta teate saamise kuupäevast või alates aretusühingult või aretusettevõttelt tulemuste saamise kuupäevast.

 

2. Lõike 1 punktis b osutatud kaebuses esitab tõuaretaja, võimaluse korral lõike 1 punktis a osutatud sõltumatu eksperdi arvamuse alusel, faktid ja põhjused, mille tõttu:

 

a) aretusühingu või aretusettevõtte keeldumine ei ole kooskõlas artikliga 19, 21, 23, 27, 28, 30 või 32; või

 

b) jõudluskontrolli ja geneetilise hindamise tulemused ei ole saadud kooskõlas artikliga 27.

 

(Artikkel 13 jäetakse tervikuna välja)

Selgitus

Sätted ühe või mitme tõuaretaja ja aretusühingu vaheliste vaidluste lahendamiseks on olemas juba siseriiklikus õiguses.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 14

välja jäetud

Vaidluste lahendamine

 

1. Kui aretusühing või aretusettevõte keeldub rahuldamast tõuaretaja artikli 13 lõike 1 punkti b kohast kaebust, teatab ta sellest tõuaretajale ja aretusühingut või aretusettevõtet artikli 4 lõike 2 kohaselt tunnustanud pädevale asutusele 30 päeva jooksul alates kaebuse rahuldamata jätmise otsuse kuupäevast.

 

2. Artikli 8 lõikes 1 või artiklis 9 osutatud pädev asutus võib aretusühingu või aretusettevõtte otsuse tühistada, kui ta järeldab, et see ei ole kooskõlas artikliga 19, 21, 23, 27, 28, 30 või 32;

 

3. Liikmesriigid tagavad, et on kehtestatud kaebuste esitamise kord ja et otsused kaebuste kohta tehakse mõistliku aja jooksul.

 

Selleks võib pädev asutus otsustada luua erikomisjoni, millel on õigus aretusühingu või aretusettevõtte otsuseid tühistada, kui kõnealune komisjon leiab, et aretusühingu või aretusettevõtte keeldumine tõuaretaja kaebuse rahuldamisest oli põhjendamatu.

 

(Artikkel 14 jäetakse tervikuna välja)

Selgitus

Sätted ühe või mitme tõuaretaja ja aretusühingu vaheliste vaidluste lahendamiseks on olemas juba siseriiklikus õiguses.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Aretusühingud või aretusettevõtted võivad:

 

– jätta tõuaretajad aretusprogrammist välja, kui nad ei järgi aretusprogrammi eeskirju või ei täida kohustusi, mis on sätestatud I lisa 1. osa punkti 3 alapunktis f osutatud töökorras;

 

– jätta välja juba registreeritud loomad ja nende järglased, samuti geneetilise materjali, mis ei vasta enam asjaomasesse tõuraamatusse kandmiseks ametlikult kehtestatud tingimustele.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) tühistada tõuaretaja liikmesus, kui ta ei täida I lisa 1. osa punkti 3 alapunkti e kohaselt kehtestatud töökorras talle määratud ülesandeid.

b) tühistada tõuaretaja liikmesus, kui ta ei täida töökorras talle määratud ülesandeid, nagu on sätestatud artikli 16 lõikes 1.

Muudatusettepanek     72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. aretusühingud võivad viia läbi jõudluskontrolli, lähtudes oma aretusprogrammi nõuetest, ning valida jõudluskontrolli järel välja aretusprogrammi jaoks sobivad tegevused;

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Aretusühingute ja aretusettevõtete peamine ülesanne on hoida ära ja vajaduse korral lahendada vaidlused, mis võivad tekkida tõuaretajate vahel ja tõuaretajate ja aretusühingute või aretusettevõtete vahel seoses artikli 8 lõike 1 või artikli 9 kohaselt heaks kiidetud aretusprogrammi elluviimisega; vaidlused tuleb lahendada kooskõlas vaidluse tekkimise liikmesriigis vastavalt artikli 14 lõikes 3 kehtestatud eeskirjadele ja I lisa 1. osa punktis 3 kehtestatud eeskirjadele.

3. Aretusühingute ja aretusettevõtete peamine ülesanne on hoida ära ja vajaduse korral lahendada vaidlused, mis võivad tekkida tõuaretajate vahel ja tõuaretajate ja aretusühingute või aretusettevõtete vahel seoses artikli 8 lõike 1 või artikli 9 kohaselt heaks kiidetud aretusprogrammi elluviimisega; vaidlused tuleb lahendada vastavalt I lisa 1. osa punkti 3 alapunktis f kehtestatud eeskirjadele.

Muudatusettepanek     74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Liikmesriigi aretusühingud ja aretusettevõtted peavad ühiselt tagama, et väljasuremisohus tõugu kuuluva tõupuhta aretuslooma saaks kanda tõuraamatu põhiosasse igas liikmesriigis, vastavalt artiklile 19. Tõuaretajad võivad valida, millisesse aretusühingusse, aretusettevõttesse või riiklikku aretusasutusse nad soovivad kuuluda. Pädev asutus toetab ja jälgib protsessi.

Muudatusettepanek     75

Ettepanek võtta vastu määrus

IV peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Aretusloomade kandmine tõuraamatusse ja aretusregistrisse ning nende heakskiitmine aretamise, kunstliku seemendamise ja kontrollimise jaoks

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Selgitus

Kunstliku seemendamise ungarikeelse termini parandus.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealuste kriteeriumide või korra kohaselt võib olla vajalik enne põhiosa konkreetsesse klassi kandmist teha tõupuhta aretuslooma jõudluskontrolli või geneetilist hindamist vastavalt artiklile 27 või artikli 28 lõike 1 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele või mis tahes muudele artikli 8 lõike 1 või artikli 9 kohaselt heakskiidetud aretusprogrammis kehtestatud hindamiskriteeriumidele.

Kõnealuste kriteeriumide või korra kohaselt võib olla vajalik enne põhiosa konkreetsesse klassi kandmist teha tõupuhta aretuslooma jõudluskontrolli või geneetilist hindamist vastavalt artiklile 27 või mis tahes muudele artikli 8 lõike 1 või artikli 9 kohaselt heakskiidetud aretusprogrammis kehtestatud hindamiskriteeriumidele.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Aretusühingud võivad lisaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud põhiosale kehtestada ühe või mitu tõuraamatu lisaosa samasse liiki kuuluvate loomade jaoks, kes ei ole kõlblikud põhiosasse kandmiseks, tingimusel, et loomad vastavad artikli 20 lõike 1 nõuetele ja aretusühingu eeskirjad võimaldavad asjaomaste loomade järglaste põhiosasse kandmist vastavalt eeskirjadele, mis on kehtestatud:

3. Aretusühingud võivad lisaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud põhiosale kehtestada ühe või mitu tõuraamatu lisaosa samasse liiki kuuluvate loomade jaoks, kes ei ole kõlblikud põhiosasse kandmiseks, tingimusel, et loomad vastavad II lisa 1. osa III peatüki punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetele ja aretusühingu eeskirjad võimaldavad asjaomaste loomade järglaste põhiosasse kandmist vastavalt eeskirjadele, mis on kehtestatud:

Muudatusettepanek     78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a) kitsede ja lammaste isasloomade puhul II lisa 1. osa III peatüki punktis 4. või

Selgitus

Vastupidavate tõugude olemasolevad erandid tuleks alles jätta, et kindlustada geneetilist mitmekesisust.

Muudatusettepanek     79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Komisjonil on õigus kooskõlas artikliga 71 võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses muudatustega II lisa 1. osa III peatüki punktides 3 ja 4 kehtestatud eeskirjades, mille alusel on lubatud lisaosas registreeritud loomade järglased kanda põhiosasse.

välja jäetud

Selgitus

Osutatud delegeeritud õigusakt võimaldaks komisjonil muuta eeskirju nende tõuloomade põhiosasse kandmiseks, kes on juba lisaosas registreeritud. Lisaosa on õigusakti projektis tundlik küsimus, kuna lisaosa loomine tõuraamatus seob selle tihedalt tõuraamatu põhiosaga. Eelimetatud eeskirjad peaksid seepärast jääma alusmääruse reguleerimisalasse.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Komisjonil on õigus artikli 71 kohaselt vastu võtta delegeeritud õigusakte seoses muudatustega II lisa 1. osa I ja II peatükis kehtestatud tingimustes, mille alusel kantakse tõupuhtaid aretusloomi tõuraamatu põhiosasse.

välja jäetud

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjonil on õigus artikli 71 kohaselt vastu võtta delegeeritud õigusakte seoses muudatustega II lisa 1. osa III peatükis kehtestatud tingimustes, mille alusel registreeritakse loomad tõuraamatu lisaosas.

välja jäetud

Muudatusettepanek     82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tõupuhaste aretusloomade heakskiitmine aretuse jaoks

Tõupuhaste aretusloomade ja nende aretusmaterjali heakskiitmine aretuse jaoks

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Aretusühing ei välista zootehnilistel või genealoogilistel põhjustel, välja arvatud artikli 19 kohaldamisest tulenevad põhjused, oma tõuraamatu põhiosasse kantud tõupuhaste aretusloomade kasutamist aretamiseks järgmiste paljundamismeetoditega:

1. Aretusühing ei välista zootehnilistel või genealoogilistel põhjustel, välja arvatud artiklite 19 ja 27 kohaldamisest tulenevad põhjused, oma tõuraamatu põhiosasse kantud tõupuhaste aretusloomade või nende aretusmaterjali kasutamist aretamiseks järgmiste paljundamismeetoditega:

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) sellistelt aretusloomadelt sperma kogumine, kes on läbinud vastavalt vajadusele jõudluskontrolli ja geneetilise hindamise kooskõlas artikliga 27 või artikli 28 lõike 1 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga;

c) sellistelt aretusloomadelt sperma kogumine, kes on läbinud, kui aretusprogramm seda nõuab, jõudluskontrolli ja geneetilise hindamise kooskõlas artikliga 27;

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Erandina lõikest 1 võib aretusühing, kes peab tõupuhaste aretushobuslaste või -eeslite tõuraamatut, artikli 8 lõike 1 kohaselt pädeva asutuse poolt heaks kiidetud aretusprogrammi vajadustest lähtuvalt või tõu geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks piirata või keelata:

 

a) aretusloomade ja aretusmaterjali aretamise jaoks heakskiitmise;

 

b) lõikes 1 nimetatud ühe või mitme paljundamismeetodi kasutamise nende tõuraamatusse kantud tõupuhaste aretusloomade puhul.

Selgitus

Artikli 21 lõikest 1 võiks oletada, et kunstlikku seemendust võib keelata vaid teatavatel jõudluskontrolli ja geneetilise hindamise tingimusel. Hobuslaste puhul peab käesolev määrus võimaldama aretusühingul valida paljundusmeetod oma aretusprogrammi raames.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjonil on õigus võtta artikli 71 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte seoses kriteeriumidega, mis kehtivad:

välja jäetud

a) aretusühingu poolt tõupuhaste aretusloomade aretamiseks heakskiitmise suhtes;

 

b) tõupuhastelt aretusloomadelt aretamise jaoks aretusmaterjali kogumise ja kasutamise suhtes.

 

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Aretusühingud nõuavad, et tõupuhaste aretusveiste ja piimalammaste ja piimakitsede liiki kuuluvate isaste tõupuhaste aretusloomade identifitseerimise aluseks on veregrupi analüüs või muud sobivad meetodid, mis tagavad vähemalt samal tasemel usaldusväärsuse, kui loomi kasutatakse:

1. Aretusühingud nõuavad, et tõupuhaste aretusveiste, -lammaste ja -kitsede ning tõupuhaste isaste sigade identifitseerimise aluseks on veregrupi analüüs või DNA analüüs, näiteks SNP (üksiku nukleotiidi polümorfismi) ja mikrosatelliitide analüüs või muud sobivad meetodid, mis tagavad vähemalt samal tasemel usaldusväärsuse, kui loomi kasutatakse:

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon täiendab identifitseerimismeetodeid ICARi ja Rahvusvahelise Loomageneetika Ühingu (International Society of Animal Genetics – ISAG) töö põhjal.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui liikmesriik või asjaomasesse liiki kuuluvate tõupuhaste aretusloomade aretusühingute üleeuroopaline ühendus seda taotleb, võib komisjon rakendusaktidega kiita heaks meetodeid, mida kasutatakse tõupuhaste aretusveiste ja piimalammaste ja piimakitsede liiki kuuluvate isaste tõupuhaste aretusloomade identifitseerimiseks ning mis tagavad vähemalt samal tasemel usaldusväärsuse kui kõnealuste tõupuhaste aretusloomade veregrupi analüüs, võttes arvesse tehnika arengut ja artiklis 31 osutatud Euroopa referentkeskuste soovitusi.

2. Kui liikmesriik või asjaomasesse liiki kuuluvate tõupuhaste aretusloomade aretusühingute üleeuroopaline ühendus seda taotleb, võib komisjon rakendusaktidega kiita heaks meetodeid, mida kasutatakse lõikes 1 viidatud aretusloomade identifitseerimiseks ning mis tagavad vähemalt samal tasemel usaldusväärsuse kui kõnealuste tõupuhaste aretusloomade veregrupi analüüs, võttes arvesse tehnika arengut ja artiklis 31 osutatud Euroopa referentkeskuste soovitusi.

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Haruldase või ohustatud tõu puhul võib liikmesriigi pädev asutus või aretusühing keelata tõupuhta aretuslooma ja selle aretusmaterjali kasutamise, kui selle kasutamine kahjustab kõnealuse tõu parandamist, diferentseerimist, säilitamist ja geneetilist mitmekesisust.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Erandina lõikest 3 võib pädev asutus, kui see on tõu säilitamise või geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluline ning ainult liikmesriigi siseselt lubada tõupuhaste aretusloomadelt aretusmaterjali võtmise, selle töötlemise ja ladustamise lõigetes 1 ja 2 nimetatud põhjustel seemendus- ja embrüote tootmise jaama poolt, mida ei ole ametlikult tunnustatud kauplemiseks liidus kooskõlas liidu loomatervishoiualaste õigusaktidega, tingimusel et sanitaartingimused võimaldava kasutada aretusmaterjali riigi territooriumil.

Selgitus

Logistilistel põhjustel võib aretusmaterjali kogumine ja ladustamine olla vajalik, kuid seda ei ole võimalik teha keskuses, mis on ametlikult tunnustatud liidusiseseks kaubanduseks. Seda tehakse vaid juhul, kui seda nõuab teatava tõu säilitamine või geneetiline mitmekesistamine ning kui aretusmaterjali kasutatakse asjaomase liikmesriigi territooriumil, see tähendab, et see ei ole ette nähtud kaubanduseks ning seega ei vaja tunnustamist.

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 71 vastu delegeeritud õigusakte seoses tingimustega, mis kehtivad:

välja jäetud

a) teatavate tõugude tõupuhaste aretushobuslaste kunstliku seemendamise jaoks heakskiitmise suhtes ja munarakkude in vitro viljastamise suhtes;

 

b) teatavate tõugude tõupuhaste aretushobuslaste ja aretusmaterjali jõudluskontrolli ja geneetilise hindamise jaoks heakskiitmise suhtes.

 

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjonil on õigus artikli 71 kohaselt vastu võtta delegeeritud õigusakte seoses muudatustega II lisa 2. osas kehtestatud tingimustes, mille alusel registreeritakse ristandaretussead aretusregistrites.

välja jäetud

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) artikli 27 kohase või vastavalt artikli 28 lõikele 1 vastu võetud delegeeritud akti kohase jõudluskontrolli ja geneetilise hindamise läbinud aretusloomadelt sperma kogumine ja selle kasutamine;

c) artikli 27 kohase jõudluskontrolli ja geneetilise hindamise läbinud aretusloomadelt sperma kogumine ja selle kasutamine;

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjonil on õigus võtta artikli 71 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte seoses kriteeriumidega, mis kehtivad:

välja jäetud

a) aretusettevõtete poolt ristandaretussigade aretamiseks heakskiitmise suhtes;

 

b) ristandaretussigadelt aretamise jaoks sperma, munarakkude või embrüote kogumise ja kasutamise suhtes.

 

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 71 vastu delegeeritud õigusakte seoses tingimustega, mis kehtivad ristandaretussigade kunstliku seemendamise ja kontrollimise jaoks heakskiitmise suhtes.

välja jäetud

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui tõupuhaste aretushobuslaste tõuraamatus klassifitseerimiseks ja isaste aretushobuslaste ja nende sperma aretamise jaoks heakskiitmiseks on kooskõlas artikli 8 lõikega 1 või artikliga 9 heakskiidetud aretusprogrammi kohaselt vaja teha jõudluskontroll ja geneetiline hindamine, tagavad aretusühingud, et selline jõudluskontroll ja geneetiline hindamine tehakse kooskõlas järgmiste eeskirjadega, mis on kehtestatud I lisa:

2. Kui tõupuhaste aretushobuslaste või -eeslite tõuraamatus klassifitseerimiseks ja aretusloomade ja aretusmaterjali aretamise jaoks heakskiitmiseks on kooskõlas artikli 8 lõikega 1 või artikliga 9 heakskiidetud aretusprogrammi kohaselt vaja teha jõudluskontroll ja geneetiline hindamine, tagavad aretusühingud, et selline jõudluskontroll ja geneetiline hindamine tehakse kooskõlas järgmiste eeskirjadega, mis on kehtestatud I lisas:

Selgitus

Viidata tuleb ka eeslitele. Aretamise jaoks heakskiidu saamisel peab jõudluskontrolli tegemise ja geneetilise hindamise võimalus laienema aretushobuslaste emasloomadele. See valikumeetod on teatavates aretusühingutes peamise tähtsusega.

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 71 vastu delegeeritud õigusakte seoses jõudluskontrolli tegemise ja geneetilise hindamise suhtes kehtivate eeskirjadega ning vajaduse korral seoses III lisa muutmisega, et võtta arvesse:

välja jäetud

a) teaduse arengut;

 

b) tehnika arengut;

 

c) siseturu toimimist; või

 

d) vajadust kaitsta väärtuslikke geneetilisi ressursse.

 

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud sõltumatu eksperdi arvamust arvesse võttes võib komisjon rakendusaktidega sätestada ühetaolised eeskirjad jõudluskontrolli tegemise ja geneetilise hindamise kohta ja nende tulemuste tõlgendamise kohta.

2. Artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud sõltumatu eksperdi arvamust arvesse võttes võib komisjon rakendusaktidega sätestada ühetaolised eeskirjad jõudluskontrolli tegemise ja geneetilise hindamise kohta muude loomade puhul kui hobuslased ja sead ja nende tulemuste tõlgendamise kohta ICARi töö põhjal.

Selgitus

Hobuslaste puhul sõltub jõudluskontroll ja geneetiline hindamine igast tõuraamatust ja sellega seotud tõuaretuse eesmärkidest. Eesmärgid on erinevad ja seega ei ole ühtlustamine asjakohane. Sigade puhul ei ole ühtlustamine samuti soovitatav, sest jõudluskontroll ja geneetiline hindamine on peamised strateegilised elemendid, millest sõltub aretusühingute ja aretusettevõtete konkurentsivõime.

Muudatusettepanek     100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui see on artikli 8 lõike 1 või artikli 9 kohaselt heaks kiidetud aretusprogrammi täitmiseks vajalik, määravad aretusühingud ja aretusettevõtted asutused, kes teevad kooskõlas artikliga 27 aretusloomade jõudluskontrolli ja geneetilist hindamist.

1. Kui aretusloomad ja nende aretusmaterjal tuleb aretamise jaoks heaks kiita ning kui vastavalt artikli 8 lõikele 1 või artiklile 9 heaks kiidetud aretusprogrammi täitmiseks on vajalik jõudluskontroll ja geneetiline hindamine, peavad aretusühingud ja aretusettevõtted:

 

a) viima need tegevused ise läbi või

 

b) määrama kolmanda ühingu, kellele tegevused delegeeritakse.

Selgitus

Tuleb määrata tingimused jõudluskontrolli ja geneetilise hindamise läbiviimiseks enne tõuloomade heakskiitmist tõuaretuseks (mõnede hobuslaste puhul nii isas- kui emasloomade).

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõikega 1 ette nähtud asutused võivad kas:

2. Aretusühingud või aretusettevõtted, kes delegeerivad oma jõudluskontrolli ja geneetilise hindamisega seotud toimingud lõike 1 punkti b kohaselt määratud kolmandatele pooltele, peavad vastama artikli 8 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

 

Lõike 1 punkti b kohaselt määratud kolmandad osapooled:

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) tegutseda kui eriüksused aretusühingu või aretusettevõtte järelevalve all; või

a) tegutseda kui eriüksused aretusühingu või aretusettevõtte järelevalve all, eeldusel et on olemas artiklis 31 sätestatud Euroopa Liidu referentkeskuse tunnustus või ISO standardile vastav sõltumatu asutuse sertifikaat; või

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) need võib heaks kiita pädev asutus, kes kiitis heaks aretusprogrammi.

b) need võib heaks kiita pädev asutus, kes kiitis heaks aretusprogrammi, eeldusel et need vastavad III lisa nõuetele.

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kooskõlas artikli 29 lõikega 1 määratud asutuste kohustused

Aretusühingute, aretusettevõtete ja jõudluskontrolli või geneetilist hindamist teostavate kolmandate osapoolte kohustused

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Aretusühingute või aretusettevõtete poolt artikli 29 lõike 1 kohaselt määratud asutused esitavad pädeva asutuse taotluse korral:

1. Aretusühingud ja aretusettevõtted, kes teostavad artikli 29 lõike 1 punkti a kohaselt jõudluskontrolli või geneetilist hindamist, või artikli 29 lõike 1 punktis b osutatud kolmandad osapooled esitavad pädeva asutuse taotluse korral:

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) asutuse määranud aretusühingu või aretusettevõtte ja artikli 29 lõike 2 punktis b osutatud pädeva asutuse nimetuse;

b) aretusühingute või aretusettevõtete puhul, kes on delegeerinud oma jõudluskontrolli ja geneetilise hindamisega seotud toimingud artikli 29 lõike 1 punkti b kohaselt kolmandatele pooltele, kõnealuse asutuse nimetuse;

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Aretusühingute või aretusettevõtete poolt artikli 29 lõike 1 kohaselt määratud asutused teevad üldsusele kättesaadavaks selliste aretusloomade geneetilise hindamise tulemused, kelle spermat kasutati kunstlikuks seemendamiseks, ja hoiavad need tulemused ajakohasena.

2. Aretusühingud ja aretusettevõtted, kes teostavad jõudluskontrolli ja geneetilist hindamist, ning aretusühingute või aretusettevõtete poolt artikli 29 lõike 1 punkti b kohaselt määratud kolmandad osapooled teevad üldsusele kättesaadavaks selliste aretusloomade geneetilise hindamise tulemused, kelle spermat kasutati kunstlikuks seemendamiseks, ja hoiavad need tulemused ajakohasena.

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Artikli 29 lõike 1 punkti b kohaselt määratud kolmandad osapooled edastavad lõike 1 kohaselt pädevatele asutustele esitatava teabe kõnealused asutused määranud aretusühingutele ja aretusettevõtetele.

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Juhul kui pädevad asutused vastavalt lõikele 1 edastatud teabe põhjal täheldavad, et jõudluskontroll või geneetiline hindamine ei ole teostatud tunnustatud zootehniliste põhimõtete kohaselt, võivad nad heakskiidetud aretusprogrammi peatada. Peatamine lõpeb, kui aretusühing, aretusettevõte või kooskõlas artikli 29 lõike 1 punktiga b määratud kolmandad osapooled on parandusmeetmed ellu viinud.

Muudatusettepanek     110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 31

välja jäetud

Euroopa Liidu referentkeskuste määramine

 

1. Komisjon määrab rakendusaktidega Euroopa Liidu referentkeskused, kes koostöös aretusühingutega ühtlustavad tõupuhaste aretusveiste jõudluskontrolli ja geneetilise hindamise meetodid.

 

Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 72 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

 

2. Komisjon võib rakendusaktidega määrata Euroopa Liidu referentkeskused, kes ühtlustavad muudesse kui veiseliikidesse kuuluvate tõupuhaste aretusloomade jõudluskontrolli ja geneetilise hindamise meetodid.

 

Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 72 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

 

Muudatusettepanek     111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Aretusühingud ja aretusettevõtted, kes teevad artikli 8 lõike 1 või artikli 9 kohaselt heaks kiidetud aretusprogrammi kohast jõudluskontrolli ja geneetilist hindamist, märgivad tõupuhtale aretusloomale või tema aretusmaterjalile välja antud põlvnemistunnistuses:

2. Aretusühingud ja aretusettevõtted, kes teevad artikli 8 lõike 1 või artikli 9 kohaselt heaks kiidetud aretusprogrammi kohast jõudluskontrolli ja geneetilist hindamist või kelle käsutuses on artikli 29 lõike 2 punkti b kohaselt heaks kiidetud asutuse teostatud jõudluskontrolli ja/või geneetilise hindamise tulemused, märgivad tõupuhtale aretusloomale või tema aretusmaterjalile välja antud põlvnemistunnistuses vastavalt aretusprogrammile looma enda või tema vanemate või vanavanemate peamised tootmisnäitajad, geneetilised iseärasused ja geneetilised defektid.

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 71 vastu delegeeritud õigusakte seoses teabega, mida nõutakse kooskõlas lõike 1 punktiga a, ja vajaduse korral seoses muudatustega V lisa kohases põlvnemistunnistuse sisus.

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 71 vastu delegeeritud õigusakte, et vajaduse korral muuta V lisas esitatud põlvnemistunnistuse sisu, võtmaks arvesse:

 

a) teaduse arengut;

 

b) tehnika arengut;

 

c) siseturu toimimist;

 

d) vajadust kaitsta geneetilisi ressursse.

Selgitus

Delegeeritud õigusakti tuleb täpsustada.

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu määrus

VI peatükk

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

VI PEATÜKK

välja jäetud

Muudesse liikidesse kuuluvate tõupuhaste aretusloomade kaubanduse zootehnilised ja genealoogilised eeskirjad

 

Artikkel 35

 

Delegeeritud ja rakendusvolitused, mis on seotud artikli 2 punkti i alapunktis iii osutatud tõupuhaste aretusloomade ja aretusmaterjali kaubanduse suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste eeskirjadega

 

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 71 vastu delegeeritud õigusakte seoses artikli 2 punkti i alapunktis iii osutatud tõupuhaste aretusloomade ja aretusmaterjali kaubanduse suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste eeskirjadega, kui see on vajalik kas siseturu toimimiseks või väärtuslike geneetiliste ressursside kaitsmiseks; kõnealustes õigusaktides käsitletakse järgmist:

 

a) aretusühingute tunnustamine;

 

b) aretusprogrammide heakskiitmine;

 

c) tõupuhaste aretusloomade tõuraamatutesse kandmise suhtes kehtivad tingimused;

 

d) kõnealuste tõupuhaste aretusloomade heakskiitmine aretamise, kunstliku seemendamise ja nendelt aretusmaterjali kogumise ja selle kasutamise jaoks aretusühingute poolt;

 

e) kõnealuste tõupuhaste aretusloomade jõudluskontrolli ja geneetilise hindamise meetodid;

 

f) teave, mis tuleb esitada põlvnemistunnistustes, mis peavad kaasas olema kõnealuste tõupuhaste aretusloomadega.

 

2. Kui komisjon on vastu võtnud lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktid, kehtestab ta rakendusaktidega käesoleva artikli lõike 1 punktis f osutatud põlvnemisdokumentide näidisvormid artikli 2 punkti i alapunktis iii osutatud tõupuhaste aretusloomade ja nende sperma, munarakkude ja embrüote jaoks.

 

Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 72 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

 

Selgitus

Muud loomaliigid võib käesolevasse määrusesse lisada vaid kaasotsustamismenetluse teel.

Muudatusettepanek     114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) vastab artiklis 37 sätestatud aretusasutuste loetellu kandmise kriteeriumidele;

a) vastab artiklis 37 sätestatud aretusasutuste loetellu kandmise kriteeriumidele ja kõikidele Euroopa kvaliteedistandarditele;

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) aretusühingute ja aretusettevõtete tunnustamine ja järelevalve, nagu on ette nähtud artikliga 4 või artikli 35 lõike 1 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktiga;

a) aretusühingute ja aretusettevõtete tunnustamine, nagu on ette nähtud artikliga 4, ja artiklis 46 ette nähtud ametlik kontroll;

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) aretusühingute ja aretusettevõtete aretusprogrammide heakskiitmine, nagu on ette nähtud artikli 8 lõikega 1 või artikli 35 lõike 1 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktidega;

b) aretusühingute ja aretusettevõtete aretusprogrammide heakskiitmine, nagu on ette nähtud artikli 8 lõikega 1;

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) aretusloomade kandmine tõuraamatusse ja aretusregistrisse, nagu on ette nähtud artiklitega 19 ja 24 või artikli 35 lõike 1 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktiga;

c) tõupuhaste aretusloomade kandmine tõuraamatusse või ristandaretussigade kandmine zootehnilistesse registritesse, nagu on ette nähtud artiklitega 19 ja 24;

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) aretusloomade heakskiitmine aretamise jaoks, nagu on ette nähtud artiklitega 21 ja 25 või artikli 35 lõike 1 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktiga;

d) aretusloomade heakskiitmine aretamise jaoks, nagu on ette nähtud artiklitega 21 ja 25;

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) aretusmaterjali kasutamine aretamise jaoks, nagu on ette nähtud artikli 23 lõikega 1 või artikli 35 lõike 1 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktiga;

e) aretusmaterjali kasutamine aretamise jaoks, nagu on ette nähtud artikli 23 lõikega 1;

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) sperma kasutamine kontrollimise jaoks, nagu on ette nähtud artikli 23 lõikega 2 või artikli 35 lõike 1 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktiga;

f) sperma kasutamine kontrollimise jaoks, nagu on ette nähtud artikli 23 lõikega 2;

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) jõudluskontroll ja geneetiline hindamine, nagu on ette nähtud artikliga 27 või artikli 35 lõike 1 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktiga;

g) jõudluskontroll ja geneetiline hindamine, nagu on ette nähtud artikliga 27.

Muudatusettepanek     122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a) punktides b ja c osutatud sperma, munarakkude ja embrüotega kaasas olev dokument sisaldab ka geneetiliseks identifitseerimiseks vajalikke andmeid.

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 71 vastu delegeeritud õigusakte seoses aretusloomade ja aretusmaterjali liitu importimise zootehniliste ja genealoogiliste eeskirjadega, et võtta arvesse konkreetset zootehnilist olukorda kolmandas riigis, kust aretusloom pärit on.

välja jäetud

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu määrus

VIII PEATÜKK

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

VIII PEATÜKK

välja jäetud

Muudesse liikidesse kuuluvate tõupuhaste aretusloomade liitu importimise suhtes kehtivad zootehnilised ja genealoogilised eeskirjad

 

Artikkel 45

 

Delegeeritud ja rakendusvolitused, mis on seotud artikli 2 punkti i alapunktis iii osutatud tõupuhaste aretusloomade ja aretusmaterjali liitu importimise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste eeskirjadega

 

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 71 vastu delegeeritud õigusakte seoses artikli 2 punkti i alapunktis iii osutatud tõupuhaste aretusloomade ja aretusmaterjali liitu importimise suhtes kehtivate erieeskirjadega, kui see on vajalik kas siseturu toimimiseks või väärtuslike geneetiliste ressursside kaitsmiseks; kõnealustes õigusaktides käsitletakse järgmist:

 

a) aretusasutuste loetlemine;

 

b) kõnealuste tõupuhaste aretusloomade aretusühingute poolt asutatud tõuraamatutesse kandmise suhtes kehtivad tingimused;

 

c) kõnealuste tõupuhaste aretusloomade heakskiitmine aretusühingute poolt aretamise ja kunstliku seemenduse jaoks ning nendelt aretusmaterjali kogumise ja selle kasutamise jaoks;

 

d) kõnealuste tõupuhaste aretusloomade jõudluskontrolli ja geneetilise hindamise meetodid;

 

e) põhiteave, mis tuleb esitada põlvnemistunnistustes, mis peavad kaasas olema kõnealuste tõupuhaste aretusloomade ja aretusmaterjaliga.

 

2. Kui komisjon võtab vastu lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktid, kehtestab ta rakendusaktidega artikli 2 punkti i alapunktis iii osutatud tõupuhaste aretusloomade ja nende sperma, munarakkude ja embrüote lõike 1 punktis f osutatud põlvnemisdokumentide näidisvormid.

 

Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 72 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

 

Selgitus

Muud loomaliigid võib käesolevasse määrusesse lisada vaid kaasotsustamismenetluse teel.

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) mis tahes teavet, mis võib viidata nõuete rikkumisele.

d) mis tahes teavet, mis võib viidata käesoleva määrusega kehtestatud zootehniliste ja genealoogiliste nõuete rikkumisele.

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Enne teatavate aretusloomade ja aretusmaterjaliga kauplemist tehtav ametlik kontroll, mille eesmärk on anda välja artikli käesoleva määrusega ette nähtud zootehniliste ja genealoogiliste eeskirjade kohane ametlik sertifikaat või ametlik kinnitus, mis on eeltingimuseks aretusloomade ja aretusmaterjaliga kauplemisele, tehakse kooskõlas:

välja jäetud

a) käesoleva määrusega ette nähtud zootehnilised ja genealoogilised eeskirjad;

 

b) delegeeritud õigusaktidega, mille komisjon on vastu võtnud vastavalt artiklitele 35 ja 45.

 

Selgitus

Käesolevas määruses ei käsitleta põlvnemistunnistuse väljastamiseks tehtavat ametlikku kontrolli. Selle toimingu teevad aretusühingud.

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Pädeval asutusel on õigus avaldada või muul viisil üldsusele kättesaadavaks teha teavet aretusühingu ja aretusettevõtte reitingu kohta, mis põhineb reitingukriteeriumidega kooskõla hindamisel ja ametliku kontrolli tulemustel, eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused:

välja jäetud

a) hindamiskriteeriumid on objektiivsed, läbipaistvad ja üldsusele kättesaadavad;

 

b) rakendatakse asjakohast korda, et tagada hindamisprotsessi järjepidevus ja läbipaistvus.

 

Selgitus

Pädev asutus ei peaks aretusühinguid mingil moel hindama. Tunnustamist arvestades nad juba vastavad rangetele nõuetele.

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõige 2 – punkt b – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) tõuaretajate, aretusühingute ja aretusettevõtete valdusi, kontoriruume ja seadmeid;

välja jäetud

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) selliste dokumentide ja muude andmike uurimine, mis võivad olla vajalikud käesoleva määrusega ette nähtud zootehniliste ja genealoogiliste eeskirjade täitmise hindamiseks;

c) selliste dokumentide, jälgitavusandmike ja muude andmike uurimine, mis võivad olla vajalikud käesoleva määrusega ette nähtud zootehniliste ja genealoogiliste eeskirjade täitmise hindamiseks;

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tõuaretajate, aretusühingute ja aretusettevõtete kohustused

Selliste tõuaretajate, aretusühingute ja aretusettevõtete kohustused, kelle suhtes kohaldatakse ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) valdustele, kontoriruumidele ja seadmetele;

välja jäetud

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 52

välja jäetud

Delegeeritud volitused seoses erieeskirjadega, mis kehtivad ametliku kontrolli kohta ja meetmete kohta, mida pädev asutus peab võtma seoses aretusloomade ja aretusmaterjaliga

 

1. Komisjon on volitatud võtma vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 71 eeskirjade kohta, mis käsitlevad järgmist:

 

a) aretusloomade ja aretusmaterjali suhtes ametliku kontrolli tegemist, et kontrollida käesoleva määrusega ette nähtud zootehniliste ja genealoogiliste eeskirjade täitmist;

 

b) meetmeid, mida pädev asutus peab sõltuvalt ametliku kontrolli tulemustest võtma.

 

2. Lõikes 1 sätestatud delegeeritud õigusaktides tuleb sätestada:

 

a) pädeva asutuse konkreetsed vastutusalad ja ülesanded lisaks neile, mis on ette nähtud artiklitega 46–50;

 

b) juhtumid, mille korral pädev asutus peab seoses teatava nõuete rikkumisega võtma artikli 66 lõike 1 kohaselt vastuvõetud rakendusaktidega ette nähtud meetme või meetmeid või nimetatud artikliga ettenähtud meetmeid täiendavaid meetmeid.

 

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõikega 1 ettenähtud haldusabi hõlmab vastavalt vajadusele liikmesriigi pädeva asutuse osalemist kohapealses ametlikus kontrollis, mida teeb teise liikmesriigi pädev asutus.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui pädev asutus (edaspidi „taotluse esitanud pädev asutus”) leiab, et tal on oma territooriumil ametliku kontrolli tegemiseks või sellise kontrolli tõhusate järelmeetmete võtmiseks vaja teavet mõne muu liikmesriigi pädevalt asutuselt (edaspidi „taotluse saanud pädev asutus”), esitab ta asjaomasele pädevale asutusele põhjendatud taotluse.

1. Kui pädev asutus (edaspidi „taotluse esitanud pädev asutus”) leiab, et tal on oma territooriumil ametliku kontrolli tegemiseks või sellise kontrolli tõhusate järelmeetmete võtmiseks vaja teavet mõne muu liikmesriigi pädevalt asutuselt (edaspidi „taotluse saanud pädev asutus”), esitab ta asjaomasele pädevale asutusele põhjendatud taotluse. Asjaomane asutus on kohustatud abi osutama.

Taotluse saanud pädev asutus teeb asjatu viivituseta järgmist:

 

a) kinnitab põhjendatud taotluse kättesaamist ja teatab, kui palju aega ta vajab nõutud teabe esitamiseks;

 

b) teeb ametliku kontrolli või korraldab uurimise, selleks et:

 

i) esitada taotluse esitanud pädevale asutusele kogu vajalik teave ja dokumentide originaalid või nende tõestatud ärakirjad;

 

ii) kontrollib, kas asjaomases riigis täidetakse käesoleva määrusega ette nähtud zootehnilisi ja genealoogilisi eeskirju, korraldades vajaduse korral kohapealse kontrollimise.

 

Muudatusettepanek    135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Taotluse esitanud ja taotluse saanud pädevad asutused võivad kokku leppida, et taotluse esitanud pädeva asutuse määratud ametnik võivad viibida lõike 1 teise lõigu punkti b alapunktis i osutatud ametliku kontrolli juures.

2. Taotluse esitanud ja taotluse saanud pädevad asutused võivad kokku leppida, et taotluse esitanud pädeva asutuse määratud ametnikud võivad viibida lõikes 1 osutatud ametliku kontrolli juures.

Sellisel juhul peavad taotluse esitanud pädeva asutuse ametnikud:

 

a) mis tahes ajal olema valmis esitama kirjaliku volituse, mis kinnitab nende isikut ja ametialaseid volitusi;

 

b) omama juurdepääsu samadele ruumidele ja dokumentidele kui taotluse saanud pädeva asutuse kohapealne ametnik, seda aga ainuüksi käimasoleva ametliku kontrolli eesmärgil;

 

c) nad ei või omal algatusel kasutada taotluse saanud pädeva asutuse ametnikele antud ametliku kontrolli tegemise volitusi.

 

Muudatusettepanek    136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõike 1 kohaselt teavitatud pädev asutus

välja jäetud

a) kinnitab asjata viivitamata kõnealuse teabe kättesaamist;

 

b) teatab kümne päeva jooksul alates teabe kättesaamisest

 

i) kuidas ta kavatseb lõikes 1 osutatud nõuete rikkumise juhtumi uurimist läbi viia; või

 

ii) põhjused, miks ta leiab, et uurimine ei ole vajalik.

 

Muudatusettepanek    137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõike 1 kohaselt teate saanud pädev asutus teeb asjatult viivitamata järgmist:

välja jäetud

a) kinnitab teabe kättesaamist ja teatab, kuidas ta kavatseb lõikes 1 osutatud nõuete rikkumise juhtumi uurimist läbi viia;

 

b) viib uurimise läbi, võtab kõik vajalikud meetmed ja teatab teate saatnud pädevale asutusele uurimise ja tehtud ametliku kontrolli laadi, tehtud otsused ja selliste otsuste põhjused.

 

Muudatusettepanek    138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui lõike 1 kohase teabe saatnud pädeval asutusel on põhjust uskuda, et teate saanud pädeva asutuse poolt lõike 2 kohaselt läbi viidud uurimine või võetud meetmed ei ole kindlaks tehtud rikkumise puhul piisavad, paluvad nad teate saanud pädeval asutusel ametlikku kontrolli või võetud meetmeid täiendada.

välja jäetud

Sellistel juhtudel:

 

a) püüavad mõlema liikmesriigi pädevad asutused jõuda kokkuleppele selles, kuidas oleks õige käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rikkumisele reageerida, sealhulgas artikli 53 lõike 2 ja artikli 54 lõike 2 kohase ühise kohapealse ametliku kontrolli abil;

 

b) nad teavitavad asjata viivitamata komisjoni, kui ei suuda jõuda kokkuleppele asjakohastes meetmetes.

 

Muudatusettepanek    139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) komisjonile kättesaadavast teabest ilmneb, et nõudeid rikutakse või tõenäoliselt rikutakse nii, et

a) komisjonile kättesaadavast teabest ilmneb, et käesolevas määruses kehtestatud zootehnilisi või genealoogilisi nõudeid rikutakse või tõenäoliselt rikutakse nii, et

Muudatusettepanek    140

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) korraldavad täiendava uurimise, et määrata kindlaks rikkumise ulatus ning tõuaretajate, aretusühingute ja aretusettevõtete vastutus;

a) korraldavad kõik ametlikud kontrollid või täiendava uurimise, et määrata kindlaks rikkumise ulatus ning tõuaretajate, aretusühingute ja aretusettevõtete vastutus;

Muudatusettepanek    141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõike 1 kohaselt toimides teevad pädevad asutused vajaduse korral järgmist:

2. Lõike 1 kohaselt toimides teevad pädevad asutused kõik vajaliku selleks, et tagada käesolevas määruses kehtestatud zootehniliste ja genealoogiliste nõuete täitmine.

a) lükkavad edasi tõupuhaste aretusloomade kandmise tõuraamatusse või ristandaretussigade registreerimise aretusregistrites;

 

b) annavad korralduse käesoleva määruse kohaselt aretamiseks ette nähtud loomade ja aretusmaterjali staatuse muutmiseks või tõuaretajatele korrigeeriva teabe esitamiseks;

 

c) piiravad käesoleva määruse artikli 2 tähenduses aretusloomade ja aretusmaterjalina käsitatavate loomade ja aretusmaterjaliga kauplemist, liitu importimist või kolmandatesse riikidesse eksportimist või keelavad selle ning keelavad kõnealuste loomade või aretusmaterjali tagasiviimise lähteliikmesriiki või annavad tagasiviimiseks korralduse;

 

d) annavad tõuaretajale, aretusühingule või aretusettevõttele korralduse suurendada enesekontrollide sagedust;

 

e) annavad korralduse sagedasema või süstemaatilisema ametliku kontrolli kohaldamiseks asjaomaste tõuaretajate, aretusühingute või aretusettevõtete teatavate tegevuste suhtes;

 

f) annavad korralduse peatada vajalikuks ajaks asjaomase tõuaretaja, aretusühingu või aretusettevõtte kogu tegevus või osa tegevusest, samuti vajaduse korral tegevus nende poolt hallataval veebisaidil või tellitud veebisaidil, ning peatavad heakskiidu, mis on antud aretusühingu või aretusettevõtte aretusprogrammile, kui kõnealune aretusühing või aretusettevõte korduvalt, pidevalt või üldiselt ei täida kooskõlas artikli 8 lõikega 1 või artikliga 9 heaks kiidetud aretusprogrammi nõudeid;

 

g) annavad korralduse tühistada artikli 4 lõike 2 kohane aretusühingu või aretusettevõtete tunnustamine, kui kõnealuse aretusühingu või aretusettevõtte haldustegevus osutab sellele, et ta korduvalt, pidevalt või üldiselt ei täida artikli 4 lõike 2 punktis c sätestatud nõudeid;

 

h) võtavad mis tahes muid meetmeid, mida pädevad asutused peavad vajalikuks, et tagada käesoleva määrusega ette nähtud zootehniliste ja genealoogiliste eeskirjade järgimine.

 

Muudatusettepanek    142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Selleks et aidata komisjonil artikli 63 lõike 1 kohast kontrolli teha, teevad liikmesriigid järgmist:

1. Selleks et aidata komisjonil artikli 63 lõike 1 kohast kontrolli teha, osutavad liikmesriigid vajalikku tehnilist abi ja esitavad kõik dokumendid ning pakuvad muud tehnilist tuge, mida komisjoni eksperdid taotlevad, et neil oleks võimalik tõhusalt ja tulemuslikult kontrolle teha;

a) osutavad vajalikku abi ja esitavad kõik dokumendid ning pakuvad muud tehnilist tuge, mida komisjoni eksperdid taotlevad, et neil oleks võimalik tõhusalt ja tulemuslikult komisjoni kontrolle teha;

 

b) tagavad komisjoni ekspertidele juurdepääsu kõigile valdustele või valduste osadele ja teabele, sealhulgas arvutisüsteemidele, mida komisjoni kontrolli tegemiseks vaja on.

 

(Punkt a lisatakse ühe muudatusega sissejuhatavasse osasse ja punkt b jäetakse välja)

Muudatusettepanek    143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 66 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõikega 1 ette nähtud meetmeid võetakse üksnes juhul, kui asjaomane liikmesriik ei ole olukorda komisjoni taotluse korral ja komisjoni kehtestatud tähtaja jooksul parandanud.

2. Lõikega 1 ette nähtud meetmeid võetakse üksnes juhul, kui asjaomane liikmesriik ei ole olukorda komisjoni taotluse korral ja komisjoni kehtestatud asjakohase tähtaja jooksul parandanud.

Muudatusettepanek    144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) kontrollida, kas kolmanda riigi õigusaktidega ette nähtud zootehnilised ja genealoogilised eeskirjad, mida kohaldatakse aretusloomade ja aretusmaterjali suhtes, annavad samaväärsed tagatised kui liidus on ette nähtud käesoleva määrusega;

a) kontrollida, kas kolmandate riikide õigusaktid ja süsteemid on kooskõlas või võrdväärsed liidus käesoleva määrusega ette nähtud zootehniliste ja genealoogiliste eeskirjadega;

Muudatusettepanek    145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) kontrollida, kas kolmandas riigis kohaldatav kontrollisüsteem tagab, et liitu eksporditavad aretusloomade ja aretusmaterjali saadetised vastavad käesoleva määruse VII peatüki asjakohastele nõuetele;

b) kontrollida, kas kolmandas riigis kohaldatav kontrollisüsteem võimaldab tagada, et liitu eksporditavad aretusloomade ja aretusmaterjali saadetised vastavad käesoleva määruse VII peatüki asjakohastele nõuetele;

Muudatusettepanek    146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) koguda teavet, mis võimaldab selgitada selliste zootehniliste ja genealoogiliste nõuete korduvate täitmatajätmiste põhjusi aretusloomade ja aretusmaterjali liitu importimisel, mille täitmist on alusetult kinnitatud.

c) koguda teavet ja andmeid, mis võimaldavad selgitada selliste zootehniliste ja genealoogiliste nõuete korduvate või esmakordsete täitmatajätmiste põhjusi aretusloomade ja aretusmaterjali liitu importimisel, mille täitmist on alusetult kinnitatud.

Muudatusettepanek    147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) kolmanda riigi pädeva asutuse töökorraldus, tema volitused ja sõltumatus, tema suhtes kohaldatav järelevalve ja tema võimupiirid punktis a osutatud õigusaktide tõhusaks jõustamiseks;

b) kolmanda riigi pädeva asutuse töökorraldus, tema volitused ja sõltumatus, tema suhtes kohaldatav järelevalve ja tema võimupiirid asjakohaste õigusaktide tõhusaks jõustamiseks;

Muudatusettepanek    148

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) ametlikku kontrolli tegevate töötajate koolitus;

c) ametlikku kontrolli tegevate töötajate koolitamine kolmanda riigi pädevate asutuste poolt;

Muudatusettepanek    149

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) kolmandatest riikidest pärit aretusloomade ja aretusmaterjali suhtes tehtava ametliku kontrolli ulatus ja toimivus;

f) kolmandatest riikidest pärit aretusloomade ja aretusmaterjali suhtes kolmandate riikide pädevate asutuste poolt tehtava ametliku kontrolli ulatus ja toimivus;

Muudatusettepanek    150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kolmandates riikides tehtava komisjoni kontrolli sageduse määramisel lähtutakse järgmisest:

1. Artikli 67 lõikes 1 osutatud kolmandates riikides tehtava komisjoni kontrolli sageduse määramisel lähtutakse järgmisest:

Muudatusettepanek    151

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a) igasugune muu asjakohaseks peetav teave.

Muudatusettepanek    152

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui on tõendeid, et võib toimuda käesoleva määrusega ette nähtud zootehniliste ja genealoogiliste eeskirjade laialdane rikkumine, võtab komisjon rakendusaktidega vastu sellise rikkumise lõpetamiseks vajalikud erimeetmed.

1. Kui on tõendeid, et võib toimuda käesoleva määrusega ette nähtud zootehniliste ja genealoogiliste eeskirjade tõsine rikkumine, võtab komisjon rakendusaktidega vastu sellise rikkumise lõpetamiseks vajalikud erimeetmed.

Muudatusettepanek    153

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 2 – punkt b – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii) nendega on kaasas ametlik tõend või mis tahes muud tõendid, mis kinnitavad, et aretusloomad või aretusmaterjal vastavad käesoleva määruse VII peatükis või artikli 45 lõike 1 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis sätestatud nõuetele;

ii) nendega on kaasas ametlik tõend või mis tahes muud tõendid, mis kinnitavad, et aretusloomad või aretusmaterjal vastavad käesoleva määruse VII peatükis sätestatud nõuetele;

Muudatusettepanek    154

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Volitused võtta vastu artikli 4 lõikes 3, artikli 8 lõikes 3, artikli 17 lõikes 4, artikli 19 lõikes 4, artikli 20 lõikes 2, artikli 21 lõikes 2, artikli 23 lõikes 4, artikli 24 lõikes 2, artikli 28 lõikes 1, artikli 32 lõikes 2, artikli 33 lõikes 3, artikli 35 lõikes 1, artikli 39 lõikes 2, artikli 45 lõikes 1 ja artikli 52 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kindlaksmääramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumisest.

2. Komisjonile antakse viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast õigus võtta vastu artikli 32 lõikes 2 ja artikli 33 lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon koostab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Muudatusettepanek    155

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 3, artikli 8 lõikes 3, artikli 17 lõikes 4, artikli 19 lõikes 4, artikli 20 lõikes 2, artikli 21 lõikes 2, artikli 23 lõikes 4, artikli 24 lõikes 2, artikli 28 lõikes 1, artikli 32 lõikes 2, artikli 33 lõikes 3, artikli 35 lõikes 1, artikli 39 lõikes 2, artikli 45 lõikes 1 ja artikli 52 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tühistamise otsus lõpetab kõnealuses otsuses sätestatud volituste delegeerimise. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta mis tahes delegeeritud akti kehtivust, mis on juba jõus.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 32 lõikes 2 ja artikli 33 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tühistamise otsus lõpetab kõnealuses otsuses sätestatud volituste delegeerimise. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta mis tahes delegeeritud akti kehtivust, mis on juba jõus.

Muudatusettepanek    156

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 4 lõikega 3, artikli 8 lõikega 3, artikli 17 lõikega 4, artikli 19 lõikega 4, artikli 20 lõikega 2, artikli 21 lõikega 2, artikli 23 lõikega 4, artikli 24 lõikega 2, artikli 28 lõikega 1, artikli 32 lõikega 2, artikli 33 lõikega 3, artikli 35 lõikega 1, artikli 39 lõikega 2, artikli 45 lõikega 1 ja artikli 52 lõikega 1, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega kahe kuu võrra pikendada.

5. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 32 lõikega 2 ja artikli 33 lõikega 3, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega kahe kuu võrra pikendada.

Muudatusettepanek    157

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Aretusühingute ja aretusettevõtete tunnustamise üldnõuded kooskõlas artikli 4 lõikega 2

Aretusühingute ja aretusettevõtete tunnustamise üldnõuded kooskõlas artikli 4 lõike 2 punktiga b

 

(Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmine eeldab vastavate muudatuste tegemist kogu tekstis.)

Muudatusettepanek    158

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. olema õiguslikult ja finantsiliselt pädevast asutusest sõltumatu;

välja jäetud

Selgitus

See säte ei vasta tegelikkusele, sest see seaks küsimärgi alla teatavate aretusühingute eksisteerimise.

Muudatusettepanek    159

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) ta saab hankida ja kasutada aretusloomade eluskarja jõudluse andmeid, et täita oma aretusprogrammi, mis tuleb heaks kiita kooskõlas artikli 8 lõikega 1 ja vajaduse korral artikliga 9;

d) ta saab otseselt või kaudselt hankida ja kasutada aretusloomade eluskarja jõudluse andmeid, et täita oma aretusprogrammi, mis tuleb heaks kiita kooskõlas artikli 8 lõikega 1 ja vajaduse korral artikliga 9;

Selgitus

Aretusühingud või aretusettevõtted võivad osa oma toimingutest delegeerida.

Muudatusettepanek    160

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – lõige 3 – punkt e – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) juhul kui aretusühing või aretusettevõte nõuab tõuaretajalt liikmeks olemist, on ta vastu võtnud töökorra, mille kohaselt tagatakse, et:

e) juhul kui aretusühingus või aretusettevõttes on ette nähtud liikmeks saamise süsteem, koostab ta töökorra, millega eelkõige tagatakse, et:

Muudatusettepanek    161

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – lõige 3 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) ta on vastu võtnud töökorra, mille kohaselt lahendada tõuaretajatega vaidlusi, mis tekivad seoses aretusloomade jõudluskontrolli ja geneetilise hindamisega, väärtuse alusel klassidesse kandmisega, aretusloomade aretamiseks heakskiitmisega ja aretusmaterjali kogumise ja selle kasutamisega.

f) ta on vastu võtnud töökorra, mille kohaselt lahendada tõuaretajatega vaidlusi ning sätestada aretusühingu või aretusettevõtte aretusprogrammis osalevate tõuaretajate õigused ja kohustused.

Muudatusettepanek    162

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 2. osa – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) aretusprogrammi eesmärkide ja aretusloomade valimisel kohaldatavate üksikasjalike hindamiskriteeriumite kohta, sealhulgas kriteeriumid, mis juhul kui asutatakse uue tõu tõuraamat, peavad hõlmama teavet uue tõu loomist õigustavate asjaolude kohta.

d) aretusprogrammi eesmärkide, hindamisele kuuluvate populatsioonide ja aretusloomade valimisel kohaldatavate üksikasjalike hindamiskriteeriumite kohta, sealhulgas kriteeriumid, mis juhul kui asutatakse uue tõu tõuraamat, peavad hõlmama teavet uue tõu loomist õigustavate asjaolude kohta.

Muudatusettepanek    163

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 2. osa – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) süsteemi kohta, mille kohaselt luuakse, registreeritakse, edastatakse ja kasutatakse jõudluskontrolli tulemusi, kui see on nõutav artikli 27 kohaselt, et korraldada geneetiline hindamine eesmärgiga hinnata aretusloomade aretusväärtusi tõu parandamiseks, valimiseks või säilitamiseks või ristandi parandamiseks;

e) süsteemi kohta, mille kohaselt luuakse, registreeritakse, edastatakse ja kasutatakse jõudluskontrolli tulemusi, kui see on nõutav artikli 27 kohaselt, et hinnata aretusloomade aretusväärtusi, mis võib hõlmata ka genoomaretusväärtust, tõu parandamiseks, valimiseks või säilitamiseks või ristandi planeerimiseks;

Muudatusettepanek    164

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 2. osa – punkt 1 – alapunkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui aretusprogramm viiakse läbi kaitseprogrammina, siis tuleb lisaks punkti 1 alapunktides a–g nimetatud tingimuste täitmisele rakendada kõiki asjakohaseid ja nõutavaid meetmeid in situ (elusloomade puhul) ja ex situ (aretusmaterjali või kudede säilitamisel), et tõu genotüübi säiliks.

Muudatusettepanek    165

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – 1. osa – I peatükk – punkt 1 – alapunkt a – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) tõupuhaste aretusveiste (Bos taurus ja Bubalus bubalis), aretussigade (Sus scrofa), aretuslammaste (Ovis aries) ja aretuskitsede (Capra hircus) puhul artikli 2 punkti i alapunktis i;

i) tõupuhaste aretusveiste (Bos taurus, Bos indicus ja Bubalus bubalis), aretussigade (Sus scrofa), aretuslammaste (Ovis aries) ja aretuskitsede (Capra hircus) puhul artikli 2 punkti i alapunktis i;

Muudatusettepanek    166

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – 1. osa – I peatükk – lõige 1 – punkt a – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii) tõupuhaste aretushobuslaste (Equus caballus ja Equus asinus) puhul artikli 2 punkti i alapunktis ii;

ii) tõupuhaste aretushobuslaste või -eeslite (Equus caballus ja Equus asinus) puhul artikli 2 punkti i alapunktis ii; mõlemad vanemad on kantud tõuraamatu põhiossa ja aretusühing on nad aretamiseks heaks kiitnud;

Selgitus

Eelnev isas- või emaslooma aretamiseks heakskiitmine (ja sellest võimalik keeldumine) tõuraamatus võimaldab teha eelkõige hobuslase zootehnilist kontrolli ja on üks osa looma väljavalimise protsessiks lisaks genealoogiale. Lisada tuleb ka eeslid.

Muudatusettepanek    167

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – 1. osa – I peatükk – lõige 1 – punkt a – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii) muude kui artikli 2 punkti i alapunktis iii osutatud tõupuhaste aretusloomaliikide puhul artikli 35 lõike 1 ja artikli 45 lõike 1 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides;

välja jäetud

Muudatusettepanek     168

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – 1. osa – I peatükk – punkt 1 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) nad on pärast sündi identifitseeritud kooskõlas asjaomase tõu suhtes kohaldatavate liidu loomatervishoiualaste õigusaktidega ja artikli 8 lõike 1 või artikli 9 kohaselt heaks kiidetud aretusprogrammis esitatud eeskirjadega; tõupuhaste aretushobuslaste korral tuleb eeskirjades nõuda identifitseerimist vahetult peale sündimist ja vähemalt paaritamistunnistust;

c) nad on pärast sündi identifitseeritud kooskõlas asjaomase tõu suhtes kohaldatavate liidu loomatervishoiualaste õigusaktidega ja artikli 8 lõike 1 või artikli 9 kohaselt heaks kiidetud aretusprogrammis esitatud eeskirjadega; tõupuhaste aretushobuslaste korral tuleb eeskirjades nõuda identifitseerimist vahetult peale sündimist ja vähemalt paaritamistunnistust;

Muudatusettepanek    169

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – 1. osa – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Aretusühing, kes kannab oma tõuraamatusse tõupuhta aretushobuslase, ei tohi keelduda sellesse raamatusse kandmast või raamatusse kandmise eesmärgil registreerimast kohitsetud isast hobuslast, kes vastab lõike 1 punktides b ja c ning vajaduse korral punktis d sätestatud tingimustele, kui selle looma vanemad olid kantud tõuraamatusse ja aretusühingu poolt aretustööks heaks kiidetud.

Muudatusettepanek     170

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – 1. osa – III peatükk – punkt 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Aretusühingud ei tohi keelduda kandmast oma tõuraamatu põhiosasse vastavalt I peatükile ühtegi lammaste või kitsede isaslooma, kes vastab järgmistele tingimustele:

 

a) tema vanemad ja vanavanemad on kantud sama tõu tõuraamatu lisaosasse kooskõlas punktiga 1;

 

b) loom on vastupidavast tõust, mille suhtes viiakse läbi heakskiidetud, ajaliselt piiratud aretusprogrammi, mis näeb ette isaste aretusloomade kandmise sama tõu tõuraamatu lisaosasse, nagu on sätestatud punktis 1.

Selgitus

Vastupidavate tõugude olemasolevad erandid tuleks alles jätta, et kindlustada geneetilist mitmekesisust.

Muudatusettepanek     171

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – 1. osa – III peatükk – punkt 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tõupuhaste emaste aretushobuslaste puhul ei tohi kõnealused tingimused olla rangemad kui käesoleva peatüki punkti 3 alapunktides a ja b sätestatud tingimused.

välja jäetud

Selgitus

Certaines races d’équidés (races rustiques entre autres) utilisent une section annexe en vue d’obtenir des animaux de race pure (ou quasiment) inscriptibles en section principale. Ce niveau de pureté de la race ne peut être atteint qu’à l’issue de croisements successifs de juments (ou ânesses), inscrites en annexe, avec des étalons (ou baudets) de la race et sur plusieurs générations. Or, la disposition introduite au dernier alinéa et qui n’existe pas dans la réglementation actuelle, ne permettrait plus d’atteindre ce niveau de pureté en obligeant à inscrire en section principale des femelles issues seulement de deux croisements successifs avec un mâle de la race.

Muudatusettepanek     172

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – osa 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Aretusühingud võivad viia läbi jõudluskontrolli, lähtudes oma aretusprogrammi nõuetest, ning valida jõudluskontrolli järel välja aretusprogrammi jaoks sobivad tegevused.

Muudatusettepanek    173

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – I peatükk – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Aretusühingud teevad jõudluskontrolli, et määrata kindlaks tõupuhaste aretusveiste geneetiline väärtus, ja kasutavad selleks ühte käesolevas peatükis sätestatud meetodit või meetodite kombinatsiooni.

Aretusühingud teevad või lasevad artikli 29 lõike 1 punkti b kohaselt aretusühingute määratud kolmandal asutusel teha jõudluskontrolli, et määrata kindlaks tõupuhaste aretusveiste geneetiline väärtus, ja kasutavad selleks ühte käesolevas peatükis sätestatud meetodit või meetodite kombinatsiooni.

Muudatusettepanek    174

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – I peatükk – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Jõudluskontrolli tehakse kooskõlas eeskirjade ja standarditega, mille on kehtestanud artikli 31 lõikega 1 ette nähtud asjaomane Euroopa Liidu referentkeskus koostöös rahvusvahelise loomajõudluskontrolli komiteega (International Committee for Animal Recording – ICAR).

Jõudluskontrolli tehakse kooskõlas eeskirjade ja standarditega, mille on kehtestanud artikli 31 lõikega 1 ette nähtud asjaomane Euroopa Liidu referentkeskus koostöös ICARiga.

 

(Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmine eeldab vastavate muudatuste tegemist kogu tekstis.)

Muudatusettepanek    175

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – I peatükk – 2. jagu

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Aretusühingud dokumenteerivad piimajõudluse andmed kooskõlas eeskirjade ja standarditega, mille on kehtestanud artikli 31 lõikega 1 ette nähtud asjaomane Euroopa Liidu referentkeskus koostöös ICARiga.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    176

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – I peatükk – 3. osa – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Geneetilisse hindamisse lisatakse sellised näitajad nagu looma iseloom, välised tunnused ja haigustele vastupanu võime ainult juhul, kui andmed on saadud registreerimissüsteemist, mille on heaks kiitnud artikli 29 lõike 1 kohane määratud asutus.

2. Geneetilisse hindamisse lisatakse sellised näitajad nagu looma iseloom, välised tunnused ja haigustele vastupanu võime ning kõik muud uued omadused ainult juhul, kui andmed on saadud registreerimissüsteemist, mille on heaks kiitnud artikli 29 lõike 1 kohane määratud asutus.

Selgitus

Muud loomaliigid võib käesolevasse määrusesse lisada vaid kaasotsutamismenetluse teel.

Muudatusettepanek    177

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – II peatükk – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Looma aretusväärtus arvutatakse looma enda või tema sugulasloomade jõudluskontrolli põhjal ja selle usaldusväärsust võib täiendada genoomiuuringutega või see võib põhineda muul artikli 31 lõikes 1 osutatud Euroopa Liidu referentkeskuse valideeritud meetodil.

Aretuslooma aretusväärtus arvutatakse genoomiga seotud teabe ja/või looma enda ja/või tema sugulasloomade jõudluskontrolli tulemuste põhjal ja/või artikli 31 lõikes 1 osutatud Euroopa Liidu referentkeskuse valideeritud mis tahes muu teabeallika põhjal.

Selgitus

Euroopa Komisjoni ettepanekus sätestatut võib tõlgendada kui keeldu lubada aretuseks kasutada noori, ilma emasjärglasteta pulle ehk nn genoomseid pulle. Oluline on tagada genoomaretusväärtusega pullide sperma turule jõudmine.

Muudatusettepanek    178

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – II peatükk – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Aretusühingutel tuleb tagada sõltumatus põhiliste keskkonnategurite ja andmestruktuuri mõjutustest. Aretusühing võib pöörduda artikli 31 lõikega 1 ette nähtud asjaomase Euroopa Liidu referentkeskuse poole, kui ta soovib veenduda geneetilise hindamise statistiliste meetodite vastavuses rahvusvaheliselt kehtestatud ja tunnustatud standarditele ja normidele. Ekspertiisi korral on Euroopa Liidu referentkeskus kohustatud hoidma aretusühingu edastatud teavet konfidentsiaalsena.

Selgitus

Euroopa Komisjoni ettepanekus esitatud range kohustus võib takistada innovatsiooni geneetilise hindamise valdkonnas ja võib mõnel juhul mõjutada aretusühingu ametisaladust, kui ta töötab välja uuendusliku statistilise meetodi.

Muudatusettepanek    179

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – II peatükk – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Geneetilisel hindamisel rakendatavad statistikameetodid peavad vastama eeskirjadele ja standarditele, mille on kehtestanud artikli 31 lõikega 1 ette nähtud asjaomane Euroopa Liidu referentkeskus koostöös ICARiga, ning tagama looma geneetilise hinnangu, mis on sõltumatu põhiliste keskkonnategurite ja andmestruktuuri mõjutustest.

välja jäetud

Muudatusettepanek    180

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – II peatükk – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Geneetilise hindamise usaldatavust tuleb mõõta sellistele eeskirjadele ja standarditele vastavuse koefitsiendina, mille on kehtestanud artikli 31 lõikega 1 ette nähtud asjaomane Euroopa Liidu referentkeskus koostöös ICARiga. Hindamistulemuste avaldamisel tuleb märkida hindamise usaldatavus ja kuupäev.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek     181

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – II peatükk – lõige 5 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Kunstlikuks seemenduseks ette nähtud pullide, välja arvatud väljasuremisohus tõugu kuuluvate pullide geneetilisel hindamisel tuleb kontrollida punktis 6 või 7 kirjeldatud kohustuslikke näitajaid. Kõnealused aretusväärtused avaldab aretusühing.

5. Vähemalt 12 kuu vanuste kunstlikuks seemenduseks turule toodud pullide, välja arvatud väljasuremisohus tõugu kuuluvate pullide geneetilisel hindamisel tuleb kontrollida vähemalt punktis 6 või 7 kirjeldatud kohustuslikke näitajaid. Kõik aretusväärtused avaldab aretusühing.

Selgitus

Õigus teabele peab hõlmama kõiki teadaolevaid aretusväärtusi, kuid seda ei tuleks kohaldada testimisel olevatele või veel kinnitamata pullidele.

Muudatusettepanek    182

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – II peatükk – lõige 5 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Samuti avaldab aretusühing kõik muud olemasolevad kunstliku seemenduse programmideks ette nähtud pullide aretusväärtused.

Muudatusettepanek    183

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – II peatükk – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Samuti avaldab aretusühing muud võimalikud kunstlikuks seemenduseks ette nähtud pullide aretusväärtused.

Samuti avaldab aretusühing loomulikuks seemenduseks ette nähtud pullide ja emasloomade olemasolevad aretusväärtused.

Selgitus

Kõnealune teave tuleb avaldada ka loetelus olevate emasloomade kohta.

Muudatusettepanek    184

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – II peatükk – lõige 6 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Piimatõugudesse kuuluvate kunstlikuks seemenduseks ette nähtud pullide geneetilise hindamise usaldatavus peab vastavalt eeskirjadele ja standarditele, mille on kehtestanud artikli 31 lõikega 1 ette nähtud Euroopa Liidu referentkeskus koostöös ICARiga, peamiste tootmisnäitajate hindamiseks ning järglaste ja külgsugulaste kohta kogu olemasolevat teavet arvesse võttes olema piimatoodangu ja piimarasva ja valgusisalduse osas vähemalt 0,5.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    185

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – II peatükk – lõige 6 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Genoomaretusväärtusega noorpulle kelle kohta ei ole järglaste jõudluskontrolli andmeid, peetakse kunstliku seemendamise jaoks sobivaks, kui nende genoomaretusväärtus on valideeritud kooskõlas eeskirjade ja standarditega, mille on kehtestanud artikli 31 lõikega 1 ette nähtud asjaomane Euroopa Liidu referentkeskus koostöös ICARiga.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    186

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – II peatükk – lõige 7 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) genoomaretusväärtuse hindamine või mis tahes muu meetod, sealhulgas nende meetodite kombinatsioonid, mis on valideeritud kooskõlas eeskirjade ja standarditega, mille on kehtestanud artikli 31 lõikega 1 ette nähtud asjaomane Euroopa Liidu referentkeskus koostöös ICARiga.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    187

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – II peatükk – lõige 7 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lihatõugudesse kuuluvate kunstlikuks seemenduseks ette nähtud pullide geneetilise hindamise usaldatavus peab vastavalt eeskirjadele ja standarditele, mille on kehtestanud artikli 31 lõikega 1 ette nähtud Euroopa Liidu referentkeskus koostöös ICARiga, peamiste tootmisnäitajate hindamise puhul olema eluskaalu juurdekasvu ja lihastiku arengu (liha juurdekasv) osas vähemalt 0,5.

Lihatõugudesse kuuluvate kunstlikuks seemenduseks ette nähtud pullide geneetilise hindamise usaldatavus peab vastavalt eeskirjadele ja standarditele, mille on kehtestanud artikli 31 lõikega 1 ette nähtud Euroopa Liidu referentkeskus koostöös ICARiga, peamiste tootmisnäitajate hindamise puhul olema eluskaalu juurdekasvu ja lihastiku arengu (liha juurdekasv) osas vähemalt 0,3.

Selgitus

Komisjoni väljapakutud künnis tundub lihaloomade aretusmeetodite hetkeseisu arvestades liiga kõrge.

Muudatusettepanek    188

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – II peatükk – lõige 7 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lihatõugudesse kuuluvate kunstlikuks seemenduseks ette nähtud pullide geneetilise hindamise usaldatavus peab vastavalt eeskirjadele ja standarditele, mille on kehtestanud artikli 31 lõikega 1 ette nähtud Euroopa Liidu referentkeskus koostöös ICARiga, peamiste tootmisnäitajate hindamise puhul olema eluskaalu juurdekasvu ja lihastiku arengu (liha juurdekasv) osas vähemalt 0,5.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    189

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – II peatükk – lõige 7 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui arvutatakse genoomaretusväärtused, tuleb need valideerida asjaomaste näitajate osas kooskõlas eeskirjade ja standarditega, mille on kehtestanud artikli 31 lõikega 1 ette nähtud asjaomane Euroopa Liidu referentkeskus koostöös ICARiga.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek     190

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 2. osa – II peatükk – punkt 1 – alapunkt a – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) Aretuslooma geneetilise väärtuse arvutamisel tuleb hinnata piisava arvu järglaste või külgsugulaste omadusi, võrreldes neid tootmisomadustega:

a) Aretuslooma geneetiline väärtus arvutatakse genoomiteabe alusel või hinnates piisava arvu järglaste või külgsugulaste omadusi, võrreldes neid tootmisomadustega, või neid meetodeid kombineerides:

Selgitus

Tuleks võtta arvesse tehnilisi saavutusi, nii et sigade aretamisel saaks kasutada genoomiuuringute meetodit.

Muudatusettepanek     191

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 3. osa – I peatükk – punkt 1 – alapunkt c – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii) noorte aretusloomade vanuse või massi ülemmäär kontrolli alguses ja loomade arv;

ii) noorte aretusloomade soo, vanuse või massi ülemmäär kontrolli alguses ja loomade arv;

Muudatusettepanek    192

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 3. osa – I peatükk – punkt 3 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) tuleb märkida näitajad, mis on dokumenteeritud vastavalt ICARi sätestatud normidele, näiteks piimajõudlus, piima koostis või muud asjakohased andmed;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    193

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 3. osa – I peatükk – punkt 3 – alapunkt b – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) olema seotud ajavahemikuga, mis vastab ICARi poolt piimaloomade jõudluse näitajate dokumenteerimise suhtes sätestatud normile;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek     194

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 3. osa – II peatükk – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Aretuslooma geneetilise väärtuse arvutamiseks tuleb hinnata piisava arvu järglaste ja vajaduse korral külgsugulaste omadusi:

Aretuslooma geneetiline väärtus arvutatakse genoomiteabe alusel või hinnates piisava arvu järglaste ja vajaduse korral külgsugulaste omadusi, või neid meetodeid kombineerides:

Selgitus

Tuleks võtta arvesse tehnilisi saavutusi, nii et lammaste aretamisel saaks kasutada genoomiuuringute meetodit.

Muudatusettepanek     195

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – punkt 1 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) peab olema personal, keda on õpetatud järgima teatavate küsimuste, tulemuste või teabe konfidentsiaalsuse põhimõtet;

c) peab olema kehtestatud menetluskord, et tagada teatavate küsimuste, tulemuste või teabe konfidentsiaalsus;

Muudatusettepanek    196

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – 2. osa – I peatükk – lõige 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

l) kõik olemasolevad jõudluskontrolli tulemused ja geneetilise hindamise ajakohastatud tulemused, sealhulgas tõupuhta aretuslooma enda, tema vanemate ja vanavanemate geneetilised iseärasused ja geneetilised puuded vastavalt kõnealuse aretuslooma kategooria ja aretuslooma artikli 8 lõike 1 või artikli 9 kohaselt heakskiidetud aretusprogrammi nõuetele.

l) kõik olemasolevad geneetilise hindamise tulemused või nende puudumisel jõudluskontrolli tulemused, sealhulgas tõupuhta aretuslooma enda, tema vanemate ja vanavanemate geneetilised iseärasused ja geneetilised puuded vastavalt kõnealuse aretuslooma kategooria ja aretuslooma artikli 8 lõike 1 või artikli 9 kohaselt heakskiidetud aretusprogrammi nõuetele.

Selgitus

Kogu aretusprogrammi käsitleva teabe märkimine põlvnemistunnistusele oleks liiga koormav ega annaks tegelikku lisaväärtust. Tuleb piirduda olulise infoga ja geneetilise hindamise olemasolevate tulemuste kokkuvõttega.

SELETUSKIRI

Euroopa Liidu (EL) zootehnika-alaste õigusaktide eesmärk on edendada ELi sisest aretusloomade ja nende geneetilise materjali vabakaubandust ning soodustada nende importi, tagades samas aretusprogrammide jätkusuutlikkuse ning Euroopas olemasoleva geneetilise ressursi säilimise.

Teatavasti ei aita tulundusloomade ja eeskätt suure geneetilise eripäraga tulundusloomade kasvatamine mitte üksnes kaasa majandus- ja sotsiaalvaldkonna arengule antud piirkonnas, vaid on ka üks liidu toiduga kindlustatuse tagamise aluseid.

Euroopa Komisjon tahtis kõik eri liike käsitlevad zootehnika-alased direktiivid koondada ühte õigusakti praeguse määruse kujul, et kujundada selles valdkonnas välja ühtne turg. Samas tuleb rõhutada, et Euroopa Komisjon läheb tekstide koondamisest ja lihtsustamisest kaugemale. Komisjon pakub välja tõuaretamise ühtlustatud korra, millel on edaspidi Euroopa loomageneetika valdkonnale märkimisväärne mõju. Raportöör toetab sellist kõikehõlmavat lähenemisviisi, kuid mõned aspektid tuleb siiski täpsustada või ümber hinnata.

Esiteks soovib raportöör lisada ja täpsustada määratlusi. Eelkõige puudutab see mõisteid „tõug” ja „aretusprogramm”, mis ei ole määratletud, kuigi need on käesoleva määruse tõlgendamisel olulised mõisted.

Konkurentsivõime suurendamine võimaldab rahvusvaheliselt eksportida eeskätt Euroopa tuntud tõuge, kuid see ei tohi ohtu seada kohalikke tõuge, millest osa on väga väikese arvukusega, kuid on osa Euroopa geneetilisest mitmekesisusest. Raportöör on püüdnud kogu tekstis läbivalt tagada sellist tasakaalu. Vastavalt sellele on muudetud eelkõige artikleid 5 ja 9.

Tõuaretuse juhtimise eest vastutavad edaspidi aretusühingud või aretusettevõtted. Nad peavad vastama kindlatele tingimustele, mis võimaldavad neil saada pädeva asutuse tunnustuse. Samal ajal peab pädev asutus heaks kiitma ka nende aretusprogrammi. Raportöör toetab lähenemisviisi, mis võimaldab Euroopa tõugusid tõhusalt liigitada, kuna maailmaturg muutub ühe keerulisemaks ja konkurents suureneb. Seetõttu tuleb tagada tunnustamise ja heakskiitmise korra turvalisus, mida käsitletakse mitmes muudatusettepanekus, mis puudutavad eelkõige II peatükki. Lisaks tuleb arvestada teatavaid praktilisi tõsiasju, mida käsitletakse muudatusettepanekutes, mille eesmärk on muuta aretusühingute õiguslik seisund paindlikumaks, anda neile võimalus delegeerida osa toiminguid kolmandatele asutustele ja kujundada välja oma sisemine töökorraldus suhetes tõuaretajatega.

Tõuaretajate õiguste ja kohustuste osas soovib raportöör sätteid tasakaalustada. Tegelikult tundub, et teatavates aspektides on siseriiklik õigus täiesti piisav, et võimaldada tõuaretajatel oma positsiooni aretusühingutes või -ettevõtetes kindlustada. Seetõttu on välja jäetud mõned liiga kaugele ulatuvad sätted, mis puudutavad eelkõige vaidluste lahendamise korda (artiklid 11–14).

Lisaks tuleb lihtsustada ametliku kontrolli eeskirju ja piirduda neis sellega, mis on vajalik, et tagada Euroopa normide järgimine kolmandate riikide poolt.

Raportöör on seisukohal, et komisjoni ettepanekus nimetatud delegeeritud õigusaktide arvu ja reguleerimisala tuleb oluliselt vähendada. Täpsemalt ei peaks delegeeritud õigusaktid käsitlema selliseid olulisi sätteid, mis puudutavad aretusühingute ja -ettevõtete tunnustamist, aretusprogrammide heakskiitmist, tõuraamatute sisu ja uute liikide lisamist määrusesse.

Raportöör on ka seisukohal, et käesolevas määruses ei saa hobuslasi käsitleda samal viisil kui teisi liike nende tõuraamatu iseärasuste tõttu. Kuna tuntud hobuslaste tõugudega seonduv on rahvusvaheliselt korraldatud ja ELis asub neid esindav organisatsioon, siis seda asjaolu ei tohi kahtluse alla seada. Praegu on Euroopa hobuslaste toodangu poolest maailmas juhtival kohal. Tuleb tagada ja säilitada mitmekesisus ja tõuraamatute pidamise kvaliteet.

Lõpetuseks tahab raportöör meelde tuletada rahvusvahelise loomajõudluskontrolli komitee (ICAR – International Committee for Animal Recording) tähtsust identifitseerimise meetodite, jõudluskontrolli eeskirjade ja tulundusloomade geneetilise hindamise valdkonnas. Nimetatud komitee peab oma pädevusvaldkondades olema selgelt määratud referentsasutuseks zootehnika-alaste õigusaktide väljatöötamisel.

26.1.2015

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus aretusloomade ja aretusmaterjaliga liidus kauplemise ning nende liitu importimise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta

(COM(2014)0005 – C7‑0032/2014 – 2014/0032(COD))

Arvamuse koostaja: Michel Dantin

LÜHISELGITUS

Euroopa Liidu (EL) zootehnika-alaste õigusaktide eesmärk on edendada ELi sisest aretusloomade ja nende geneetilise materjali vabakaubandust ning soodustada nende importi, tagades samas aretusprogrammide jätkusuutlikkuse ning geneetilise ressursi ja seega kõigi Euroopas olemasolevate tõugude säilimise.

Teatavasti ei aita tulundusloomade ja eeskätt suure geneetilise eripäraga tulundusloomade kasvatamine mitte üksnes kaasa majandus- ja sotsiaalvaldkonna arengule antud piirkonnas, vaid on ka üks liidu toiduga kindlustatuse tagamise aluseid.

Konkurentsivõime suurendamine võimaldab rahvusvaheliselt eksportida eeskätt Euroopa tuntud tõuge, kuid see ei tohi ohtu seada kohalikke tõuge, millest osad on väga väikese arvukusega, kuid on osa Euroopa geneetilisest mitmekesisusest. Raportöör on püüdnud kogu tekstis läbivalt tagada sellist tasakaalu.

Euroopa Komisjon tahtis kõik eri liike käsitlevad zootehnika-alased direktiivid koondada ühte õigusakti praeguse määruse kujul, et kujundada selles valdkonnas välja ühtne turg. Ehkki raportöör toetab seda, on siiski vaja eelpool kirjeldatud eesmärki arvesse võttes teha sätetesse mõned muudatused.

Eeskätt on puudulikud selliste mõistete määratlused nagu „tõug”, „aretusprogramm”, „kaitseprogramm” ja „säilimise või geneetilise mitmekesisuse ohustamine”, ent ometi on need käesoleva määruse tõlgendamise seisukohast olulise tähtsusega. Raportöör on lisanud raporti projekti nende mõistete määratlused.

Pealegi on täiendatud bioloogilise mitmekesisuse säilitamist käsitlevaid artikleid 5 ja 9 eesmärgiga võtta arvesse kõiki olukordi, mis võivad ohustada Euroopas esindatud kohaliku tõu säilimist.

Raportöör on ka seisukohal, et käesolevas määruses ei saa hobuslasi käsitleda samal viisil kui teisi liike nende tõuraamatu iseärasuste tõttu. Kuna tuntud hobuslaste tõugudega seonduv on rahvusvaheliselt korraldatud ja ELis asub neid esindav organisatsioon, siis seda asjaolu ei tohi kahtluse alla seada. Praegu on Euroopa hobuslaste toodangu poolest maailmas juhtival kohal. Tuleb tagada ja säilitada mitmekesisus ja tõuraamatute (stud books) pidamise kvaliteet.

Lõpetuseks tahab raportöör meelde tuletada rahvusvahelise loomajõudluskontrolli komitee (ICAR – International Committee for Animal Recording) tähtsust identifitseerimise meetodite, jõudluskontrolli eeskirjade ja tulundusloomade geneetilise hindamise valdkonnas. Nimetatud komitee peab oma pädevusvaldkondades olema selgelt määratud referentsasutuseks zootehnika-alaste õigusaktide väljatöötamisel.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Koduloomaliikidesse kuuluvate veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste ning vähemal määral muudesse liikidesse kuuluvate loomade aretamine on liidu põllumajanduses olulisel kohal ja on põllumajandusvaldkonnas tegutsejatele sissetulekuallikas. Kõnealustesse liikidesse kuuluvate loomade aretamise jaoks on kõige parem kasutada registreeritud geneetilise väärtusega tõupuhtaid aretusloomi või ristandaretussigu.

(1) Tulundusloomaliikidesse kuuluvate veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste ning vähemal määral muudesse liikidesse kuuluvate loomade aretamine on liidu põllumajanduses majanduslikult ja sotsiaalselt strateegilise tähtsusega kohal. See põllumajandustegevus, mis aitab kaasa liidu toiduga kindlustatusele, on põllumajandusvaldkonnas tegutsejatele sissetulekuallikas. Kõnealustesse liikidesse kuuluvate loomade aretamise jaoks on kõige parem kasutada registreeritud geneetilise väärtusega tõupuhtaid aretusloomi või ristandaretussigu.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) Konkurentsivõime taotlemine ei tohi aga kaasa tuua selliste tõugude kadumist, mille omadused on kohandunud erilistele biofüüsikalistele tingimustele. Kohalikud tõud võivad piisava arvukuse puudumise tõttu olla ohustatud, mis oleks kaotus geneetilisele mitmekesisuse seisukohast.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) Loomade tervis ja heaolu, sealhulgas elusloomade transportimise tingimused, on küsimused, mida eelkõige tõuaretusega seoses peavad arvesse võtma kõik zootehnika sektori toimijad. Komisjon peaks seetõttu tagama, et neid küsimusi võetaks nõuetekohaselt arvesse delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides, mis võetakse vastu käesoleva määruse tulemuslikuks rakendamiseks.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Termin „tõug” peaks siiski jääma määratlemata õigusmõisteks, mis võimaldab aretusühingutel kirjeldada piisavate ühetaoliste geneetiliste tunnustega loomade rühma, keda nad peavad teistest sama liigi loomadest eristuvaks, ja kanda nad koos teadaolevate eellaste andmetega tõuraamatusse, et taastoota nende pärilikke tunnuseid aretusprogrammi raames paljundamise, vahetamise ja selekteerimise teel.

välja jäetud

Selgitus

Kogu määruse tekstis esinev tõu mõiste ei ole siiski määratletud. Õiguskindluse huvides esitab raportöör mõiste määratluse.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Aretusühingute ja aretusettevõtete osutavate teenuste kvaliteet ja see, kuidas nad loomi hindavad ja klassifitseerivad, mõjutab turul olevate aretusloomade väärtust. Seega tuleks sätestada eeskirjad aretusühingute ja aretusettevõtete tunnustamiseks ühtlustatud liidu kriteeriumide ja liikmesriigi pädeva asutuse tehtud järelevalve alusel tagamaks, et nende poolt kehtestatud eeskirjad ei tekita erinevusi aretusprogrammide ja aretusstandardite vahel, mis omakorda tekitaks tehnilisi takistusi liidusisesele kaubandusele.

(16) Aretusühingute ja aretusettevõtete osutavate teenuste kvaliteet ja see, kuidas nad loomi hindavad ja klassifitseerivad, määrab kindlaks looma jõudluse taseme ja mõjutab turul olevate aretusloomade väärtust. Seega tuleks sätestada eeskirjad aretusühingute ja aretusettevõtete tunnustamiseks ühtlustatud liidu kriteeriumide ja liikmesriigi pädeva asutuse tehtud järelevalve alusel tagamaks, et nende poolt kehtestatud eeskirjad ei tekita erinevusi aretusprogrammide ja aretusstandardite vahel, mis omakorda tekitaks tehnilisi takistusi liidusisesele kaubandusele.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 a) Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolli eesmärgid on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, selle komponentide säästev kasutamine, geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine, sealhulgas kohase juurdepääsu kaudu geneetilistele ressurssidele ja tehnoloogiate asjakohase edastamise kaudu, võttes arvesse kõiki õigusi neile ressurssidele ja tehnoloogiatele, ning vajaliku rahastamise kaudu.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34) Jõudluskontrolli ja geneetilist hindamist võivad teha aretusühingute või aretusettevõtete poolt määratud asutused. Kõnealused määratud asutused teevad koostööd komisjoni poolt määratud Euroopa Liidu referentkeskustega. Seepärast peaks komisjonil olema õigus rakendusaktidega määrata Euroopa Liidu referentkeskused ja võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega nähakse ette keskuste ülesanded ja vajaduse korral muudetakse IV lisa. Kõnealustel referentkeskustel on õigus saada liidu toetust kooskõlas nõukogu 25. mai 2009. aasta otsusega 2009/470/EÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas 15. Tõupuhaste aretusveiste puhul abistab aretusühingut jõudluskontrolli tegemisel ja geneetilisel hindamisel Interbull Centre, mis on nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsusega 96/463/EÜ, millega määratakse asutus, mis vastutab koostöö eest tõupuhaste aretusveiste kontrollimeetodite ja tulemuste hindamise ühtlustamise eest,16 määratud Euroopa Liidu referentasutus.

(34) Jõudluskontrolli ja geneetilist hindamist võivad teha aretusühingute või aretusettevõtete poolt määratud asutused. Kõnealused määratud asutused teevad koostööd komisjoni poolt määratud Euroopa Liidu referentkeskustega. Seepärast peaks komisjonil olema õigus rakendusaktidega määrata Euroopa Liidu referentkeskused ja võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega nähakse ette keskuste ülesanded ja vajaduse korral muudetakse IV lisa. Kõnealustel referentkeskustel on õigus saada liidu toetust kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 652/201415. Tõupuhaste aretusveiste puhul abistab aretusühingut jõudluskontrolli tegemisel ja geneetilisel hindamisel rahvusvahelise loomajõudluskontrolli komitee (International Committee for Animal Recording – ICAR) alaline komisjon Interbull Centre, mis on nõukogu otsusega 96/463/EÜ, millega määratakse asutus, mis vastutab koostöö eest tõupuhaste aretusveiste kontrollimeetodite ja tulemuste hindamise ühtlustamise eest,16 määratud Euroopa Liidu referentasutus.

__________________

__________________

15 ELT L 155, 18.6.2009, lk 30.

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 652/2014, 15.mai 2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, määruseid (EÜ) nr178/2002, (EÜ) nr882/2004 ja (EÜ) nr396/2005, direktiivi 2009/128/EÜ ja määrust (EÜ) nr1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 2009/470/EÜ (ELT L 189, 27.6.2014, lk 1).

16 EÜT L 192, 2.8.1996, lk 19.

16 EÜT L 192, 2.8.1996, lk 19.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) aretusloomade ja nende sperma, munarakkude ja embrüotega liidus kauplemise ja nende liitu importimise suhtes kehtivad zootehnilised ja genealoogilised eeskirjad;

a) aretusloomade ja nende sperma, munarakkude ja embrüotega liidus kauplemise ja nende liitu importimise suhtes kehtivad zootehnilised ja genealoogilised eeskirjad loomade aretusväärtuse kaitseks ja parandamiseks;

Selgitus

See muudatusettepanek on seotud arvamuse koostaja esitatud uue põhjendusega 2a. Eeskirjade eesmärk on ka säilitada ja parandada loomatõuge, seda nii kohalike tõugude ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise meetmetega kui ka nende tõugude omaduste parandamise teel.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt a – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) veised (Bos taurus ja Bubalus bubalis), sead (Sus scrofa), lambad (Ovis aries), kitsed (Capra hircus);

i) veised (Bos taurus, Bos indicus ja Bubalus bubalis), sead (Sus scrofa), lambad (Ovis aries), kitsed (Capra hircus);

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a) „tõug” – loomade rühm, kes on geneetiliselt piisavalt ühetaolised selleks, et üks või rohkem kui üks aretajate rühm peaks neid teistest samasse liiki kuuluvatest loomadest eristuvaks ning nõustuks nad kandma oma tõuraamatutesse, pannes kirja nende loomade teadaolevate eellaste andmed, et reprodutseerida nende pärilikke tunnuseid aretusprogrammi raames paljundamise, vahetamise ja selekteerimise teel;

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) aretusettevõte” – tõuaretajate organisatsioon või ühendus või eraõiguslik isik, mida tunnustab liikmesriigi pädev asutus kooskõlas artikli 4 lõikega 2 selleks, et täita aretusettevõtte poolt peetava või tema poolt asutatud aretusregistrisse kantud ristandaretussigade aretusprogrammi;

e) ristandaretusettevõte” – tõuaretajate organisatsioon või ühendus või eraõiguslik isik, mida tunnustab liikmesriigi pädev asutus kooskõlas artikli 4 lõikega 2 selleks, et täita aretusettevõtte poolt peetava või tema poolt asutatud ristandaretusregistrisse kantud ristandaretussigade aretusprogrammi;

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f a) „aretusprogramm” – aretusühingute või aretusettevõtete mis tahes aretus- ja/või parandus- ja/või kaitseprogramm, mis peab vastama käesoleva määruse I lisa 2. osas sätestatud miinimumnõuetele, et pädev asutus selle heaks kiidaks;

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt i – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii) punkti a alapunktis ii nimetatud liiki ja kes põlvneb vanematest, kes on kantud sama tõu tõuraamatu põhiosasse ja kes ka ise on selle tõuraamatu põhiosasse kantud, selles registreeritud või sissekandmiseks kõlblik kooskõlas artikliga 19;

ii) punkti a alapunktis ii nimetatud liiki ja kes põlvneb vanematest, kes on kantud sama tõu tõuraamatu põhiosasse ja kes ka ise, kaasa arvatud ruunad, on selle tõuraamatu põhiosasse kantud, selles registreeritud või sissekandmiseks kõlblik kooskõlas artikliga 19;

Selgitus

Praegune määratlus, mis ei hõlmab vaid aretusloomi, ei vasta hobuslaste tõuraamatu eripärale, millesse tehakse sissekanded alates sünnist ja sõltumata sellest, kas tegemist on aretusloomaga või mitte. See puudutab eeskätt ruunasid ja nende kvalifitseerumist registreeritud hobuslaseks.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt j – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

j) „ristandaretussiga” – aretusregistris registreeritud siga, kes on saadud sihipärase ristamise teel:

j) „ristandaretussiga” – ristandaretusregistris registreeritud siga, kes on saadud sihipärase ristamise teel:

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

j a) „liin” – konkreetse tõu tõupuhaste loomade geneetiliselt määratletud alampopulatsioon;

Selgitus

Kui see kasutusele võetakse, võiks aretuslooma kohta käiva dokumentatsiooniga looma kogu elu jooksul kaasneda DNA proovide võtmine ja seda võiks teha vaidluste või identifitseerimisprobleemide puhul.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt o

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

o) „väärtus” – aretuslooma mõõdetav pärilik omadus;

o) „väärtus” – looma genotüübi hinnatud oodatav mõju konkreetsele omadusele, mida ta järglastele edasi annab;

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt y a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

y a) „kloonitud loom” – loom, kes on saadud mittesugulise kunstliku paljundamise meetodi abil, mille eesmärk on luua konkreetse looma geneetiliselt identne või peaaegu identne koopia.

Selgitus

See muudatusettepanek on seotud muudatusettepanekutega artiklitele 33 ja 40 ning V lisale.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt y b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

y b) „kloonitud looma järglane” – loom, kes on saadud sugulise paljundamise teel, kui vähemalt üks eellastest on kloonitud loom.

Selgitus

See muudatusettepanek on seotud muudatusettepanekutega artiklitele 33 ja 40 ning V lisale.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Erandina artikli 4 lõike 2 punktist b võib pädev asutus keelduda tunnustamast aretusühingut, kes vastab I lisa 1. osas esitatud nõuetele, kui tema aretusprogramm kahjustaks selliste tõupuhaste aretusloomade tõu säilimist või geneetilist mitmekesisust, kes on kantud selles liikmesriigis juba tunnustatud aretusühingu poolt asjaomase tõu kohta asutatud tõuraamatusse või seal registreeritud ja sinna kandmiseks sobivad.

1. Erandina artikli 4 lõike 2 punktist b võib pädev asutus keelduda tunnustamast aretusühingut, kes vastab I lisa 1. osas esitatud nõuetele, kui tema aretusprogramm

 

kahjustaks selliste tõupuhaste aretusloomade tõu säilimist või geneetilist mitmekesisust, kes on kantud selles liikmesriigis juba tunnustatud aretusühingu poolt asjaomase tõu kohta asutatud tõuraamatusse või seal registreeritud ja sinna kandmiseks sobivad, tuues kaasa tõhususe vähenemise sugulusaretuse vältimisel ja geneetiliste kõrvalekalletega tegelemisel, tingituna tõu genotüübi kohta käiva teabe koordineeritud juhtimise ja vahetuse puudulikkusest;

 

– kahjustaks olemasoleva tunnustatud aretusühingu samale tõule suunatud tõuparandusprogrammi elluviimist, tuues kaasa oodatavate geneetiliste edusammude tulemuslikkuse märkimisväärse vähenemise;

 

– kahjustaks Nagoya protokolli ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud eesmärkide saavutamist või

 

– kahjustaks ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia (aastani 2020) eesmärkide saavutamist.

Selgitus

Tuleb karmistada aretusühingute tunnustamisest keeldumise sätteid, et hoida ära sama tõu puhul samal territooriumil aretusühingute paljusust, mis võib tekitada kasutajatel selguse puudumist.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a) võimalik sekkumine ja killustatus, mida tekitaks sellise aretusühingu tunnustamine, kes registreerib juba tunnustatud aretusühinguga samad tõuloomad.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Aretusühing või ristandaretusettevõte ei tohi oma zootehnilist programmi rakendada enne, kui pädev asutus on selle vastavalt lõikele 1 heaks kiitnud.

Selgitus

See lõige on lisatud täpsustamiseks, et aretusühingu või ristandaretusettevõtte tegevus sõltub zootehnilise programmi heakskiitmisest ja seda ei saa käsitleda eraldi.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Artiklis 4 osutatud pädev asutus võib lubada aretusühingul ja aretusettevõttel tellida tõuraamatute või aretusregistrite tehnilise haldamise teenust ja muude nende aretusprogrammi konkreetsete elementidega seotud teenuseid kolmandalt isikult tingimusel, et

2. Aretusühingud ja aretusettevõtted võivad tellida tõuraamatute või aretusregistrite tehnilise haldamise teenust ja muude nende aretusprogrammi konkreetsete elementidega seotud teenuseid kolmandalt isikult tingimusel, et

Selgitus

Aretusühingutel peaks olema õigus oma äranägemisel otsustada, kas lubada või mitte lubada tõuraamatute või aretusregistrite tehnilise haldamise teenuse ja muude aretusprogrammi konkreetsete elementidega seotud teenuste tellimist.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Juhul kui aretusühingud ja aretusettevõtted otsustavad kasutada esimeses lõigus ettenähtud võimalust, teavitavad nad sellest pädevat asutust.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjonil on õigus artikli 71 kohaselt vastu võtta delegeeritud õigusakte seoses muudatustega aretusprogrammide heakskiitmise nõuetes, mis on sätestatud I lisa 2. osas ning tõupuhaste aretushobuslaste puhul I lisa 3. osas, et võtta arvesse mitmesuguseid aretusühingute ja aretusettevõtete aretusprogramme.

3. Komisjonil on õigus artikli 71 kohaselt vastu võtta delegeeritud õigusakte seoses täpsustustega aretusprogrammide heakskiitmise nõuetes, mis on sätestatud I lisa 2. osas ning tõupuhaste aretushobuslaste puhul I lisa 3. osas, et võtta arvesse mitmesuguseid aretusühingute ja aretusettevõtete aretusprogramme.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) esitab punktis a osutatud pädevale asutusele koos teatega koopia artikli 8 lõike 1 kohasest aretusprogrammi heakskiitmise taotlusest.

b) esitab punktis a osutatud pädevale asutusele koos teatega koopia artikli 8 lõike 1 kohasest aretusprogrammi heakskiitmise taotlusest punktis a osutatud pädeva asutuse ametlikus keeles.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) täiendava aretusprogrammi heakskiitmine killustaks tõupuhaste aretusloomade populatsiooni asjaomases liikmesriigis nii, et see kahjustaks asjaomase tõu geneetilise mitmekesisuse säilimist.

b) täiendava aretusprogrammi heakskiitmine killustaks tõupuhaste aretusloomade populatsiooni asjaomases liikmesriigis järgmiselt:

 

i) kaitseprogrammide puhul ohustaks see selliste tõupuhaste aretusloomade tõu säilimist või geneetilist mitmekesisust, kes on kantud selles liikmesriigis juba tunnustatud aretusühingu poolt asjaomase tõu kohta asutatud tõuraamatusse või seal registreeritud ja sinna kandmiseks sobivad, tuues kaasa tõhususe vähenemise sugulusaretuse vältimisel ja geneetiliste kõrvalekalletega tegelemisel, tingituna suutmatusest koordineeritult hallata ja vahetada tõu genotüübi kohta käivat teavet; või

 

i i) tõuparandusprogrammide puhul, ilma et see piiraks artikli 18 kohaldamist, tooks see kaasa oodatavate geneetiliste edusammude tulemuslikkuse märkimisväärse vähenemise, tõhususe vähenemise sugulusaretuse vältimisel ja geneetiliste kõrvalekalletega tegelemisel, tingituna suutmatusest koordineeritult hallata ja vahetada tõu genotüübi kohta käivat teavet, või viiks aretustegevuses kõrvalekaldumiseni antud liikmesriigis konkreetsele tõule kindlaksmääratud tunnustest või mittevastavuseni nendele tunnustele.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Tõuaretajad, kes viivad oma loomad kohtadesse, mis asuvad väljaspool seda geograafilist piirkonda, kus konkreetse aretusühingu või ristandaretusettevõtte zootehniline programm on heaks kiidetud, võivad lasta oma loomad kanda selle aretusühingu või ristandaretusettevõtte peetavasse tõuraamatusse või selles raamatus registreerida vastavalt artiklitele 19 ja 24.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjonil on õigus artikli 71 kohaselt vastu võtta delegeeritud õigusakte seoses muudatustega II lisa 1. osa III peatükis kehtestatud tingimustes, mille alusel registreeritakse loomad tõuraamatu lisaosas.

2. Komisjonil on õigus artikli 71 kohaselt vastu võtta delegeeritud õigusakte seoses täpsustustega II lisa 1. osa III peatükis kehtestatud tingimustes, mille alusel registreeritakse loomad tõuraamatu lisaosas.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Aretusühing ei välista zootehnilistel või genealoogilistel põhjustel, välja arvatud artikli 19 kohaldamisest tulenevad põhjused, oma tõuraamatu põhiosasse kantud tõupuhaste aretusloomade kasutamist aretamiseks järgmiste paljundamismeetoditega:

1. Aretusühing ei välista zootehnilistel või genealoogilistel põhjustel, välja arvatud artiklite 19 ja 27 kohaldamisest tulenevad põhjused, oma tõuraamatu põhiosasse kantud tõupuhaste aretusloomade kasutamist aretamiseks järgmiste paljundamismeetoditega:

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Erandina lõikest 1 võib aretusühing, kes peab teatavate tõugude tõupuhaste aretushobuslaste tõuraamatut, oma aretusprogrammide tarbeks või geneetilise mitmekesisuse kaitseks ühe puhta tõu piires seada piirangud ühe või mitme lõikes 1 nimetatud paljundamismeetodi kasutamisele tõuraamatu põhiosasse kantud tõupuhaste aretusloomade puhul või ühe või mitme sellise meetme kasutamine keelata.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Aretusühingud nõuavad, et tõupuhaste aretusveiste ja piimalammaste ja piimakitsede liiki kuuluvate isaste tõupuhaste aretusloomade identifitseerimise aluseks on veregrupi analüüs või muud sobivad meetodid, mis tagavad vähemalt samal tasemel usaldusväärsuse, kui loomi kasutatakse:

1. Aretusühingud nõuavad, et tõupuhaste aretusveiste, -lammaste ja -kitsede identifitseerimise aluseks on veregrupi analüüs, üksiku nukleotiidi polümorfismi (SNP) või mikrosatelliitide analüüs või DNA proov või muud sobivad meetodid, mis tagavad vähemalt samal tasemel usaldusväärsuse, kui loomi kasutatakse

Selgitus

SNPde ja mikrosatelliitide analüüsid peavad samuti olema standardmeetodite hulgas loetletud.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon täiendab identifitseerimismeetodeid ICARi ja Rahvusvahelise Loomageneetika Ühingu (International Society of Animal Genetics – ISAG) töö põhjal.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui liikmesriik või asjaomasesse liiki kuuluvate tõupuhaste aretusloomade aretusühingute üleeuroopaline ühendus seda taotleb, võib komisjon rakendusaktidega kiita heaks meetodeid, mida kasutatakse tõupuhaste aretusveiste ja piimalammaste ja piimakitsede liiki kuuluvate isaste tõupuhaste aretusloomade identifitseerimiseks ning mis tagavad vähemalt samal tasemel usaldusväärsuse kui kõnealuste tõupuhaste aretusloomade veregrupi analüüs, võttes arvesse tehnika arengut ja artiklis 31 osutatud Euroopa referentkeskuste soovitusi.

1. Kui liikmesriik või asjaomasesse liiki kuuluvate tõupuhaste aretusloomade aretusühingute üleeuroopaline ühendus seda taotleb, võib komisjon rakendusaktidega kiita heaks meetodeid, mida kasutatakse tõupuhaste aretusveiste ja piimalammaste ja piimakitsede liiki kuuluvate isaste tõupuhaste aretusloomade identifitseerimiseks ning mis tagavad vähemalt samal tasemel usaldusväärsuse kui kõnealuste tõupuhaste aretusloomade veregrupi analüüs, võttes arvesse tehnilisi saavutusi identifitseerimismeetodite alal, mis põhinevad ICARi ja ISAGi tööl, ja artiklis 31 osutatud Euroopa referentkeskuste soovitusi.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui tõupuhaste aretushobuslaste tõuraamatus klassifitseerimiseks ja isaste aretushobuslaste ja nende sperma aretamise jaoks heakskiitmiseks on kooskõlas artikli 8 lõikega 1 või artikliga 9 heakskiidetud aretusprogrammi kohaselt vaja teha jõudluskontroll ja geneetiline hindamine, tagavad aretusühingud, et selline jõudluskontroll ja geneetiline hindamine tehakse kooskõlas järgmiste eeskirjadega, mis on kehtestatud I lisa:

2. Kui tõupuhaste aretushobuslaste tõuraamatus klassifitseerimiseks ja aretusloomade ja aretusmaterjali aretamise jaoks heakskiitmiseks on kooskõlas artikli 8 lõikega 1 või artikliga 9 heakskiidetud aretusprogrammi kohaselt vaja teha jõudluskontroll ja geneetiline hindamine, tagavad aretusühingud, et selline jõudluskontroll ja geneetiline hindamine tehakse kooskõlas järgmiste eeskirjadega, mis on kehtestatud I lisa:

Selgitus

Aretamise jaoks heakskiidu saamisel peab jõudluskontrolli tegemise ja geneetilise hindamise võimalus laienema aretushobuslaste emasloomadele. See valikumeetod on teatavates aretusühingutes peamise tähtsusega.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a) eetilisi probleeme.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud sõltumatu eksperdi arvamust arvesse võttes võib komisjon rakendusaktidega sätestada ühetaolised eeskirjad jõudluskontrolli tegemise ja geneetilise hindamise kohta ja nende tulemuste tõlgendamise kohta.

2. Artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud sõltumatu eksperdi arvamust arvesse võttes võib komisjon rakendusaktidega sätestada ühetaolised eeskirjad jõudluskontrolli tegemise ja geneetilise hindamise kohta ja nende tulemuste tõlgendamise kohta ICARi töö põhjal.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Igal juhul märgitakse põlvnemistunnistusel seda, kas aretusloom on kloonitud loom või kloonitud looma järglane, või kas aretusmaterjal pärineb kloonitud loomalt või kloonitud looma järglaselt.

Selgitus

2011. aastal jõudsid kõik kolm institutsiooni kokkuleppele, et kõigis edaspidi heakskiidetavates kloonitud loomi ja nende järglasi käsitlevates eeskirjades peab üheks põhiliseks ja kergesti rakendatavaks nõudeks olema jälgitavus. Põllumajandustootjal peab olema õigus teada saada, kas tema ostetud aretusmaterjal pärineb kloonitud loomalt või kloonitud looma järglaselt. Komisjon lubas juba oma 2010. aastal avaldatud aruandes loomade kloonimise kohta, et zootehnika-alaste õigusaktide raames kehtestatakse jälgitavuse nõuded. (http://ec.europa.eu/dgs/health_consumer/docs/20101019_report_ec_cloning_et.pdf, lk 14)

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Igal juhul märgitakse põlvnemistunnistusel seda, kas aretusloom on kloonitud loom või kloonitud looma järglane, või kas aretusmaterjal pärineb kloonitud loomalt või kloonitud looma järglaselt.

Selgitus

2011. aastal jõudsid kõik kolm institutsiooni kokkuleppele, et kõigis edaspidi heakskiidetavates kloonitud loomi ja nende järglasi käsitlevates eeskirjades peab üheks põhiliseks ja kergesti rakendatavaks nõudeks olema jälgitavus. Põllumajandustootjal peab olema õigus teada saada, kas tema ostetud aretusmaterjal pärineb kloonitud loomalt või kloonitud looma järglaselt. Komisjon lubas juba oma 2010. aastal avaldatud aruandes loomade kloonimise kohta, et zootehnika-alaste õigusaktide raames kehtestatakse jälgitavuse nõuded. (http://ec.europa.eu/dgs/health_consumer/docs/20101019_report_ec_cloning_et.pdf, lk 14)

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) selliste dokumentide ja muude andmike uurimine, mis võivad olla vajalikud käesoleva määrusega ette nähtud zootehniliste ja genealoogiliste eeskirjade täitmise hindamiseks;

c) selliste dokumentide, jälgitavusandmike ja muude andmike uurimine, mis võivad olla vajalikud käesoleva määrusega ette nähtud zootehniliste ja genealoogiliste eeskirjade täitmise hindamiseks;

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõikega 1 ettenähtud haldusabi hõlmab vastavalt vajadusele liikmesriigi pädeva asutuse osalemist kohapealses ametlikus kontrollis, mida teeb teise liikmesriigi pädev asutus.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Mingil juhul ei tohi elusloomade transportimisel rikkuda praegu kehtivat teekonna maksimaalse kaheksatunnise kestuse nõuet, mis on sätestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1/2005.

Selgitus

Põllumajandustootjad on õiguslikult vastutavad selle eest, et nende loomi veetaks ilma loomadele vigastusi või asjatuid kannatusi tekitamata. Sellele vaatamata on loomade transportimisel suuri probleeme nende heaolu tagamisega, nagu tõendavad Euroopa Komisjoni ja Euroopa Toiduohutusameti andmed. Mõnedes ELi liikmesriikides ei ole nõuete rikkumise eest määratavad karistused vähimalgi määral mõjuvad.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. olema õiguslikult ja finantsiliselt pädevast asutusest sõltumatu;

2. olema õiguslikult ja finantsiliselt pädevast asutusest sõltumatu, kusjuures finantsilise sõltumatuse põhimõte ei mõjuta ametiasutuste võimalust anda ühingule riigiabi vastavalt liidu õigusele;

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 2. osa – punkt 1 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) selliste tõupuhaste aretusloomade põlvnemise registreerimissüsteemi kohta, kes on kantud tõuraamatusse või seal registreeritud ja sissekandmiseks kõlblikud või, ristandaretussigade puhul, registreeritud aretusregistris;

c) selliste tõupuhaste aretusloomade põlvnemise registreerimissüsteemi, sealhulgas loomade põlvnemispuhtuse määra kohta, kes on kantud tõuraamatusse või seal registreeritud ja sissekandmiseks kõlblikud või, ristandaretussigade puhul, registreeritud aretusregistris;

Selgitus

Oluline on järgida läbipaistvuse ja vastutuse põhimõtet, et andmed looma põlvnemispuhtuse kohta oleksid selgelt nähtavad kõigile huvirühmadele, kuna see aitab tagada tõu geneetilise mitmekesisuse säilimise.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 2. osa – punkt 1 – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) aretusprogrammi eesmärkide ja aretusloomade valimisel kohaldatavate üksikasjalike hindamiskriteeriumite kohta, sealhulgas kriteeriumid, mis juhul kui asutatakse uue tõu tõuraamat, peavad hõlmama teavet uue tõu loomist õigustavate asjaolude kohta.

d) aretusprogrammi eesmärkide, hindamisele kuuluvate populatsioonide ja aretusloomade valimisel kohaldatavate üksikasjalike hindamiskriteeriumite kohta, sealhulgas kriteeriumid, mis juhul kui asutatakse uue tõu tõuraamat, peavad hõlmama teavet uue tõu loomist õigustavate asjaolude kohta.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 2. osa – punkt 1 – alapunkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui aretusprogramm viiakse läbi kaitseprogrammina, siis tuleb lisaks punkti 1 alapunktides a–g nimetatud tingimuste täitmisele rakendada kõiki asjakohaseid ja nõutavaid meetmeid in situ (elusloomade puhul) ja ex situ (aretusmaterjali või kudede säilitamisel), et tõu genotüübi säiliks.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – 1. osa – I peatükk – punkt 1 – alapunkt a – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) tõupuhaste aretusveiste (Bos taurus ja Bubalus bubalis), aretussigade (Sus scrofa), aretuslammaste (Ovis aries) ja aretuskitsede (Capra hircus) puhul artikli 2 punkti i alapunktis i;

i) tõupuhaste aretusveiste (Bos taurus, Bos indicus ja Bubalus bubalis), aretussigade (Sus scrofa), aretuslammaste (Ovis aries) ja aretuskitsede (Capra hircus) puhul artikli 2 punkti i alapunktis i;

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – 1. osa – I peatükk – punkt 1 – alapunkt a – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii) tõupuhaste aretushobuslaste (Equus caballus ja Equus asinus) puhul artikli 2 punkti i alapunktis ii;

ii) tõupuhaste aretushobuslaste (Equus caballus ja Equus asinus) puhul artikli 2 punkti i alapunktis ii; aretusühing kiidab looma mõlemad vanemad aretamiseks heaks;

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – 1. osa – I peatükk – punkt 1 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) nende eellastabel on kehtestatud tõuraamatus esitatud eeskirjade kohaselt kooskõlas aretusprogrammiga, mis on heaks kiidetud vastavalt artikli 8 lõikele 1 või artiklile 9;

b) nende eellastabel, mille juurde kuuluvad andmed nende põlvnemispuhtuse määra kohta, on kehtestatud tõuraamatus esitatud eeskirjade kohaselt;

Selgitus

Eellastabel on seotud tõuraamatu eeskirjade ja mitte aretusprogrammi läbiviimisega.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – 1. osa – I peatükk – punkt 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Aretusühing, kes kannab oma paralleeltõuraamatusse tõupuhta aretushobuslase, ei tohi keelduda sellesse raamatusse kandmast või raamatusse kandmise eesmärgil registreerimast kohitsetud isast hobuslast, kes vastab punkti 1 alapunktides b ja c ning vajaduse korral punkti 1 alapunktis d sätestatud tingimustele, kui selle looma vanemad olid kantud paralleeltõuraamatu põhiossa ja aretusühingu poolt heaks kiidetud aretustööks.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – I peatükk – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Aretusühingud teevad jõudluskontrolli, et määrata kindlaks tõupuhaste aretusveiste geneetiline väärtus, ja kasutavad selleks ühte käesolevas peatükis sätestatud meetodit või meetodite kombinatsiooni.

Aretusühingud teevad või lasevad teha jõudluskontrolli, et määrata kindlaks tõupuhaste aretusveiste geneetiline väärtus, ja kasutavad selleks ühte käesolevas peatükis sätestatud meetodit või meetodite kombinatsiooni.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – I peatükk – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Jõudluskontrolli tehakse kooskõlas eeskirjade ja standarditega, mille on kehtestanud artikli 31 lõikega 1 ette nähtud asjaomane Euroopa Liidu referentkeskus koostöös rahvusvahelise loomajõudluskontrolli komiteega (International Committee for Animal Recording – ICAR).

Jõudluskontrolli tehakse kooskõlas eeskirjade ja standarditega, mille on kehtestanud artikli 31 lõikega 1 ette nähtud asjaomane Euroopa Liidu referentkeskus koostöös rahvusvahelise loomajõudluskontrolli komiteega (ICAR).

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – I peatükk – 2. jagu

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Aretusühingud dokumenteerivad piimajõudluse andmed kooskõlas eeskirjade ja standarditega, mille on kehtestanud artikli 31 lõikega 1 ette nähtud asjaomane Euroopa Liidu referentkeskus koostöös ICARiga.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – I peatükk – 3. jagu – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Geneetilisse hindamisse lisatakse sellised näitajad nagu looma iseloom, välised tunnused ja haigustele vastupanu võime ainult juhul, kui andmed on saadud registreerimissüsteemist, mille on heaks kiitnud artikli 29 lõike 1 kohane määratud asutus.

2. Geneetilisse hindamisse lisatakse sellised näitajad nagu looma iseloom, välised tunnused ja haigustele vastupanu võime ning kõik muud uued omadused ainult juhul, kui andmed on saadud registreerimissüsteemist, mille on heaks kiitnud artikli 29 lõike 1 kohane määratud asutus.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – II peatükk – punkt 2 – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Looma aretusväärtus arvutatakse looma enda või tema sugulasloomade jõudluskontrolli põhjal ja selle usaldusväärsust võib täiendada genoomiuuringutega või see võib põhineda muul artikli 31 lõikes 1 osutatud Euroopa Liidu referentkeskuse valideeritud meetodil.

Aretuslooma aretusväärtus arvutatakse genoomiga seotud teabe ja/või looma enda ja/või tema sugulasloomade jõudluskontrolli tulemuste põhjal või artikli 31 lõikes 1 osutatud Euroopa Liidu referentkeskuse valideeritud mis tahes muu teabeallika põhjal.

Selgitus

Euroopa Komisjoni ettepanekus sätestatut võib tõlgendada kui keeldu lubada aretuseks kasutada noori, ilma emasjärglasteta pulle ehk nn genoomseid pulle. Oluline on tagada genoomaretusväärtusega pullide seemnevedeliku turule jõudmine.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – II peatükk – punkt 3 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Geneetilisel hindamisel rakendatavad statistikameetodid peavad vastama eeskirjadele ja standarditele, mille on kehtestanud artikli 31 lõikega 1 ette nähtud asjaomane Euroopa Liidu referentkeskus koostöös ICARiga, ning tagama looma geneetilise hinnangu, mis on sõltumatu põhiliste keskkonnategurite ja andmestruktuuri mõjutustest.

3. Aretusühingutel tuleb tagada sõltumatus põhiliste keskkonnategurite ja andmestruktuuri mõjutustest. Aretusühing võib pöörduda artikli 31 lõikega 1 ette nähtud asjaomase Euroopa Liidu referentkeskuse poole, kui ta soovib veenduda geneetilise hindamise statistiliste meetodite vastavuses rahvusvaheliselt kehtestatud ja tunnustatud standarditele ja normidele. Ekspertiisi korral on Euroopa Liidu referentkeskus kohustatud hoidma aretusühingu edastatud teavet konfidentsiaalsena.

Selgitus

Euroopa Komisjoni ettepanekus esitatud range kohustus võib takistada innovatsiooni geneetilise hindamise valdkonnas ja võib mõnel juhul mõjutada aretusühingu ametisaladust, kui ta töötab välja uuendusliku statistilise meetodi.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – II peatükk – punkt 3 – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Geneetilise hindamise usaldatavust tuleb mõõta sellistele eeskirjadele ja standarditele vastavuse koefitsiendina, mille on kehtestanud artikli 31 lõikega 1 ette nähtud asjaomane Euroopa Liidu referentkeskus koostöös ICARiga. Hindamistulemuste avaldamisel tuleb märkida hindamise usaldatavus ja kuupäev.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – II peatükk – punkt 5 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Kunstlikuks seemenduseks ette nähtud pullide, välja arvatud väljasuremisohus tõugu kuuluvate pullide geneetilisel hindamisel tuleb kontrollida punktis 6 või 7 kirjeldatud kohustuslikke näitajaid. Kõnealused aretusväärtused avaldab aretusühing.

5. Kunstlikuks seemenduseks ette nähtud pullide, välja arvatud väljasuremisohus tõugu kuuluvate pullide geneetilisel hindamisel tuleb kontrollida vähemalt punktis 6a või 7 kirjeldatud kohustuslikke näitajaid. Kõik aretusväärtused avaldab aretusühing.

 

Samuti avaldab aretusühing kõik muud olemasolevad kunstliku seemenduse programmideks ette nähtud pullide aretusväärtused.

 

Samuti avaldab aretusühing loomulikuks seemenduseks ette nähtud pullide ja emasloomade olemasolevad aretusväärtused.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – II peatükk – punkt 6 – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Piimatõugudesse kuuluvate kunstlikuks seemenduseks ette nähtud pullide geneetilise hindamise usaldatavus peab vastavalt eeskirjadele ja standarditele, mille on kehtestanud artikli 31 lõikega 1 ette nähtud Euroopa Liidu referentkeskus koostöös ICARiga, peamiste tootmisnäitajate hindamiseks ning järglaste ja külgsugulaste kohta kogu olemasolevat teavet arvesse võttes olema piimatoodangu ja piimarasva ja valgusisalduse osas vähemalt 0,5.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – II peatükk – punkt 6 – kolmas lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Genoomaretusväärtusega noorpulle kelle kohta ei ole järglaste jõudluskontrolli andmeid, peetakse kunstliku seemendamise jaoks sobivaks, kui nende genoomaretusväärtus on valideeritud kooskõlas eeskirjade ja standarditega, mille on kehtestanud artikli 31 lõikega 1 ette nähtud asjaomane Euroopa Liidu referentkeskus koostöös ICARiga.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – II peatükk – punkt 7 – esimene lõik – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) genoomaretusväärtuse hindamine või mis tahes muu meetod, sealhulgas nende meetodite kombinatsioonid, mis on valideeritud kooskõlas eeskirjade ja standarditega, mille on kehtestanud artikli 31 lõikega 1 ette nähtud asjaomane Euroopa Liidu referentkeskus koostöös ICARiga.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – II peatükk – punkt 7 – kolmas lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lihatõugudesse kuuluvate kunstlikuks seemenduseks ette nähtud pullide geneetilise hindamise usaldatavus peab vastavalt eeskirjadele ja standarditele, mille on kehtestanud artikli 31 lõikega 1 ette nähtud Euroopa Liidu referentkeskus koostöös ICARiga, peamiste tootmisnäitajate hindamise puhul olema eluskaalu juurdekasvu ja lihastiku arengu (liha juurdekasv) osas vähemalt 0,5.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – II peatükk – punkt 7 – neljas lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui arvutatakse genoomaretusväärtused, tuleb need valideerida asjaomaste näitajate osas kooskõlas eeskirjade ja standarditega, mille on kehtestanud artikli 31 lõikega 1 ette nähtud asjaomane Euroopa Liidu referentkeskus koostöös ICARiga.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 3. osa – I peatükk – punkt 3 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) tuleb märkida näitajad, mis on dokumenteeritud vastavalt ICARi sätestatud normidele, näiteks piimajõudlus, piima koostis või muud asjakohased andmed;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 3. osa – I peatükk – punkt 3 – alapunkt b – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) olema seotud ajavahemikuga, mis vastab ICARi poolt piimaloomade jõudluse näitajate dokumenteerimise suhtes sätestatud normile;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – 2. osa – I peatükk – punkt 1 – alapunkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

h a) kui see on asjakohane, siis teave selle kohta, et loom on kloonitud;

Selgitus

2011. aastal jõudsid kõik kolm institutsiooni kokkuleppele, et kõigis edaspidi heakskiidetavates kloonitud loomi ja nende järglasi käsitlevates eeskirjades peab üheks põhiliseks ja kergesti rakendatavaks nõudeks olema jälgitavus. Põllumajandustootjal peab olema õigus teada saada, kas tema ostetud aretusmaterjal pärineb kloonitud loomalt või kloonitud looma järglaselt. Komisjon lubas juba oma 2010. aastal avaldatud aruandes loomade kloonimise kohta, et zootehnika-alaste õigusaktide raames kehtestatakse jälgitavuse nõuded. (http://ec.europa.eu/dgs/health_consumer/docs/20101019_report_ec_cloning_et.pdf, lk 14)

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – 2. osa – I peatükk – punkt 1 – alapunkt h b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

h b) kui see on asjakohane, siis teave selle kohta, et loom on kloonitud looma järglane;

Selgitus

2011. aastal jõudsid kõik kolm institutsiooni kokkuleppele, et kõigis edaspidi heakskiidetavates kloonitud loomi ja nende järglasi käsitlevates eeskirjades peab üheks põhiliseks ja kergesti rakendatavaks nõudeks olema jälgitavus. Põllumajandustootjal peab olema õigus teada saada, kas tema ostetud aretusmaterjal pärineb kloonitud loomalt või kloonitud looma järglaselt. Komisjon lubas juba oma 2010. aastal avaldatud aruandes loomade kloonimise kohta, et zootehnika-alaste õigusaktide raames kehtestatakse jälgitavuse nõuded. (http://ec.europa.eu/dgs/health_consumer/docs/20101019_report_ec_cloning_et.pdf, lk 14)

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – 2. osa – I peatükk – punkt 1 – alapunkt k – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

k) sugupuu:

k) sugupuu alljärgneva vormi kohaselt (lisaks veel andmed põlvnemispuhtuse määra kohta):

Selgitus

Oluline on järgida läbipaistvuse ja vastutuse põhimõtet, et andmed looma põlvnemispuhtuse kohta oleksid selgelt nähtavad kõigile huvirühmadele, kuna see aitab tagada tõu geneetilise mitmekesisuse säilimise.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – 3. osa – I peatükk – punkt 1 – alapunkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

h a) kui see on asjakohane, siis teave selle kohta, et loom on kloonitud;

Selgitus

2011. aastal jõudsid kõik kolm institutsiooni kokkuleppele, et kõigis edaspidi heakskiidetavates kloonitud loomi ja nende järglasi käsitlevates eeskirjades peab üheks põhiliseks ja kergesti rakendatavaks nõudeks olema jälgitavus. Põllumajandustootjal peab olema õigus teada saada, kas tema ostetud aretusmaterjal pärineb kloonitud loomalt või kloonitud looma järglaselt. Komisjon lubas juba oma 2010. aastal avaldatud aruandes loomade kloonimise kohta, et zootehnika-alaste õigusaktide raames kehtestatakse jälgitavuse nõuded. http://ec.europa.eu/dgs/health_consumer/docs/20101019_report_ec_cloning_et.pdf, lk 14

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – 3. osa – I peatükk – punkt 1 – alapunkt h b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

h b) kui see on asjakohane, siis teave selle kohta, et loom on kloonitud looma järglane;

Selgitus

2011. aastal jõudsid kõik kolm institutsiooni kokkuleppele, et kõigis edaspidi heakskiidetavates kloonitud loomi ja nende järglasi käsitlevates eeskirjades peab üheks põhiliseks ja kergesti rakendatavaks nõudeks olema jälgitavus. Põllumajandustootjal peab olema õigus teada saada, kas tema ostetud aretusmaterjal pärineb kloonitud loomalt või kloonitud looma järglaselt. Komisjon lubas juba oma 2010. aastal avaldatud aruandes loomade kloonimise kohta, et zootehnika-alaste õigusaktide raames kehtestatakse jälgitavuse nõuded. (http://ec.europa.eu/dgs/health_consumer/docs/20101019_report_ec_cloning_et.pdf, lk 14)

MENETLUS

Pealkiri

Aretusloomade ja aretusmaterjaliga liidus kauplemise ning nende liitu importimise suhtes kehtivad zootehnilised ja genealoogilised tingimused

Viited

COM(2014)0005 – C7-0032/2014 – 2014/0032(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

AGRI

25.2.2014

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

25.2.2014

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Michel Dantin

10.7.2014

Arutamine parlamendikomisjonis

24.11.2014

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

21.1.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

66

0

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Cristian-Silviu Bușoi, Nicola Caputo, Nessa Childers, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Jørn Dohrmann, Ian Duncan, Stefan Eck, Bas Eickhout, Eleonora Evi, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Iratxe García Pérez, Elisabetta Gardini, Enrico Gasbarra, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Julie Girling, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, Esther Herranz García, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Josu Juaristi Abaunz, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Valentinas Mazuronis, Gesine Meissner, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Marcus Pretzell, Michèle Rivasi, Teresa Rodriguez-Rubio, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Renate Sommer, Dubravka Šuica, Tibor Szanyi, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Nils Torvalds, Glenis Willmott, Jadwiga Wiśniewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Nicola Caputo, Nicola Danti, Michel Dantin, Esther Herranz García, Gesine Meissner, James Nicholson, Alojz Peterle, Bart Staes

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Aretusloomade ja aretusmaterjaliga liidus kauplemise ning nende liitu importimise suhtes kehtivad zootehnilised ja genealoogilised tingimused

Viited

COM(2014)0005 – C7-0032/2014 – 2014/0032(COD)

EP-le esitamise kuupäev

11.2.2014

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

AGRI

25.2.2014

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

25.2.2014

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Michel Dantin

3.9.2014

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

3.9.2014

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

5.10.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

40

3

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Richard Ashworth, José Bové, Paul Brannen, Daniel Buda, Nicola Caputo, Matt Carthy, Viorica Dăncilă, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Diane Dodds, Edouard Ferrand, Luke Ming Flanagan, Beata Gosiewska, Martin Häusling, Anja Hazekamp, Esther Herranz García, Jan Huitema, Peter Jahr, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Zbigniew Kuźmiuk, Philippe Loiseau, Mairead McGuinness, Nuno Melo, Giulia Moi, Ulrike Müller, James Nicholson, Maria Noichl, Marijana Petir, Laurenţiu Rebega, Jens Rohde, Bronis Ropė, Jasenko Selimovic, Lidia Senra Rodríguez, Czesław Adam Siekierski, Marc Tarabella, Janusz Wojciechowski, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Franc Bogovič, Rosa D’Amato, Angélique Delahaye, Georgios Epitideios, Fredrick Federley, Maria Heubuch, Norbert Lins, Momchil Nekov, Sofia Ribeiro, Hannu Takkula

Esitamise kuupäev

12.10.2015

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

38

+

ALDE

Fredrick Federley, Jan Huitema, Ulrike Müller, Jasenko Selimovic

ECR

Richard Ashworth, Beata Gosiewska, Zbigniew Kuźmiuk, James Nicholson, Janusz Wojciechowski

ENF

Edouard Ferrand, Philippe Loiseau, Laurenţiu Rebega

NI

Diane Dodds

PPE

Daniel Buda, Michel Dantin, Angélique Delahaye, Albert Deß, Esther Herranz García, Peter Jahr, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Norbert Lins, Mairead McGuinness, Nuno Melo, Marijana Petir, Czesław Adam Siekierski

S & D

Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Paul Brannen, Nicola Caputo, Paolo De Castro, Viorica Dăncilă, Maria Noichl, Marc Tarabella

VERTS/ALE

José Bové, Maria Heubuch, Martin Häusling, Bronis Ropė

3

-

EFDD

John Stuart Agnew

GUE/NGL

Anja Hazekamp, Lidia Senra Rodríguez

3

0

EFDD

Giulia Moi, Marco Zullo, Luke Ming Flanagan

Tähiste seletused:

+  :  poolt

-  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

  ELT C 226, 16.7.2014, lk 70.

Õigusalane teave