Menetlus : 2014/2044(IMM)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0291/2015

Esitatud tekstid :

A8-0291/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 14/10/2015 - 15.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0356

RAPORT     
PDF 158kWORD 86k
12.10.2015
PE 565.125v03-00 A8-0291/2015

Béla Kovácsi puutumatuse äravõtmise taotluse kohta

(2014/2044(IMM))

Õiguskomisjon

Raportöör: Tadeusz Zwiefka

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Béla Kovácsi puutumatuse äravõtmise taotluse kohta

(2014/2044(IMM))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Béla Kovácsi puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 12. mail 2014. aastal Ungari peaprokurör dr Péter Polt seoses Ungari keskpeaprokuratuuri läbiviidava uurimisega ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 3. juulil 2014. aastal, võttes arvesse täiendavaid selgitusi, mida dr Polt andis 16. oktoobri 2014. aasta ja 23. märtsi 2015. aasta kirjades, ning dr Poltiga 14. juulil 2015. aastal õiguskomisjoni koosolekul peetud arvamuste vahetust,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 5 Béla Kovácsi ära kuulanud,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklit 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ning 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Ungari põhiseaduse artikli 4 lõiget 2, Ungarist valitud Euroopa Parlamendi liikmete staatust käsitleva 2004. aasta LVII akti paragrahvi 10 lõiget 2 ja paragrahvi 12 lõiget 1 ning Ungari Rahvuskogu käsitleva 2012. aasta XXXVI akti paragrahvi 74 lõikeid 1 ja 3,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0291/2015),

A.  arvestades, et Ungari peaprokurör on taotlenud Euroopa Parlamendi liikme Béla Kovácsi puutumatuse äravõtmist, et oleks võimalik põhjendatud kahtluste alusel viia läbi uurimist, et teha kindlaks, kas teda süüdistatakse Euroopa Liidu institutsioonide vastases spionaažikuriteos Ungari kriminaalkoodeksit käsitleva 2012. aasta akti C paragrahvi 261/A alusel; arvestades, et nimetatud paragrahvi alusel karistatakse isikut, kes viib Euroopa Liitu mittekuuluva riigi heaks läbi Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni või Euroopa Liidu Nõukogu vastast luuretegevust, vastavalt paragrahvile 261; arvestades, et paragrahvi 261 lõike 1 alusel on isik, kes viib võõrvõimu või välismaise organisatsiooni heaks läbi Ungari-vastast luuretegevust, süüdi kuriteos, mille eest karistatakse kahe kuni kaheksa aasta pikkuse vangistusega;

B.  arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklile 9 on Euroopa Parlamendi liikmetel oma liikmesriigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle liikmesriigi parlamendi liikmetel;

C.  arvestades, et Ungari põhiseaduse artikli 4 lõike 2 kohaselt on riigi parlamendi liikmetel õigus puutumatusele; arvestades, et Ungarist valitud Euroopa Parlamendi liikmete staatust käsitleva 2004. aasta LVII akti paragrahvi 10 lõike 2 kohaselt on Euroopa Parlamendi liikmetel õigus puutumatusele, mis on samaväärne Ungari parlamendi liikmete puutumatusega; arvestades, et rahvuskogu käsitleva 2012. aasta XXXVI akti paragrahvi 74 lõike 1 alusel võib kriminaalmenetlust liikme vastu alustada või läbi viia ning kriminaalmenetluse raames sunnimeedet kohaldada ainult rahvuskogu eelneval nõusolekul; arvestades, et vastavalt sama akti paragrahvi 74 lõikele 3 peab puutumatuse äravõtmise taotluse esitama peaprokurör, et alustada uurimist;

D.  arvestades, et kohtuasjas Bf.I.2782/2002 väitis Ungari ülemkohus, et parlamendiliikme puutumatus piirdub kriminaalmenetlusega ega laiene meetmetele, mis ei ole reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikuga ja mille eesmärk on kuritegu ära hoida, avastada või tõendada;

E.  arvestades, et vastavalt Ungari kriminaalkoodeksit käsitleva 2012. aasta akti C paragrahvile 261/A on kuritegu, millega seoses saab viia läbi uurimist Béla Kovácsi vastu, karistatav alates 1. jaanuarist 2014;

F.  arvestades, et järelikult piirdub uurimine ja võimalik järgnev süüdistus, milleks puutumatuse äravõtmist taotletakse, sündmustega, mis toimusid pärast 1. jaanuarit 2014;

G.  arvestades, et vastavalt Ungari ülemkohtu kohtupraktikale oli tõendite kogumine riiklikke julgeolekuteenistusi käsitleva 1995. aasta CXXV akti alusel enne seda kuupäeva seaduspärane ega eeldanud puutumatuse äravõtmist;

H.  arvestades, et kriminaaluurimist viib läbi keskpeaprokuratuuri uurimisbüroo; arvestades, et Ungari põhiseaduse artikli 29 lõike 1 kohaselt on peaprokurör ja prokuratuur sõltumatud, täidavad oma põhiseadusest tulenevaid ülesandeid välisorganisatsioonidest sõltumatult ja tegutsevad süütuse presumptsiooni järgides;

I.  arvestades, et Béla Kovácsi puutumatuse äravõtmise suhtes peaksid kehtima kodukorra artikli 9 lõikes 6 osutatud tingimused;

J.  arvestades, et Euroopa Parlament ei ole käesoleva juhtumi puhul leidnud tõendeid fumus persecutionis’e kohta, st puudub piisavalt tõsine ja täpne kahtlus, et puutumatuse äravõtmise taotlus esitati seoses kohtumenetlusega, mis algatati eesmärgiga tekitada asjaomasele parlamendiliikmele poliitilist kahju;

1.  otsustab Béla Kovácsi puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Ungari pädevale ametiasutusele ja Béla Kovácsile.

SELETUSKIRI

1. Taust

Euroopa Parlamendi president tegi 3. juulil 2014. aastal toimunud täiskogu istungil kooskõlas kodukorra artikli 9 lõikega 1 teatavaks, et ta sai Ungari peaprokurörilt dr Poltilt kirja, milles taotletakse Béla Kovácsi puutumatuse äravõtmist.

President edastas taotluse kodukorra artikli 9 lõike 1 kohaselt õiguskomisjonile.

Kuna Euroopa Parlament ei saanud aktsepteerida dr Polti algse kirja salastatud lisa, andis dr Polt 16. oktoobri 2014. aasta ja 23. märtsi 2015. aasta kirjades täiendavaid selgitusi ning 4. juulil 2015. aastal peeti temaga õiguskomisjoni koosolekul arvamuste vahetus.

Taotlus Béla Kovácsi puutumatuse äravõtmiseks on esitatud selleks, et oleks võimalik viia põhjendatud kahtluste alusel läbi uurimist, et selgitada välja, kas teda süüdistatakse Euroopa Liidu institutsioonide vastases spionaažikuriteos Ungari kriminaalkoodeksit käsitleva 2012. aasta akti C paragrahvi 261/A alusel. Nimetatud paragrahvi alusel karistatakse isikut, kes viib Euroopa Liitu mittekuuluva riigi heaks läbi Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni või Euroopa Liidu Nõukogu vastast luuretegevust, vastavalt paragrahvile 261; selle paragrahvi lõike 1 alusel on isik, kes viib võõrvõimu või välismaise organisatsiooni heaks läbi Ungari-vastast luuretegevust, süüdi kuriteos, mille eest karistatakse kahe kuni kaheksa aasta pikkuse vangistusega.

Vastavalt Ungari kriminaalkoodeksit käsitleva 2012. aasta akti C paragrahvile 261/A on kuritegu, millega seoses saab viia läbi uurimist Béla Kovácsi vastu, karistatav alates 1. jaanuarist 2014.

Peaprokuröri esitatud teabe kohaselt avastas hr Kovácsi salajased kontaktid Venemaa luureohvitseridega esmakordselt 2010. aastal Ungari põhiseaduskaitse amet, kui amet uuris mõnede välismaalaste tegevust. Vastavalt Ungari ülemkohtu kohtupraktikale oli tõendite kogumine riiklikke julgeolekuteenistusi käsitleva 1995. aasta CXXV akti alusel enne 1. jaanuarit 2014 seaduspärane ega eeldanud puutumatuse äravõtmist.

Prokurör on selgelt väljendanud, et uurimine ja võimalik järgnev süüdistus, milleks puutumatuse äravõtmist taotletakse, piirdub sündmustega, mis toimusid pärast 1. jaanuarit 2014.

Lisaks märgitakse, et kriminaaluurimist viib läbi keskpeaprokuratuuri uurimisbüroo ning Ungari põhiseaduse artikli 29 lõike 1 kohaselt on peaprokurör ja prokuratuur sõltumatud, täidavad oma põhiseadusest tulenevaid ülesandeid välisorganisatsioonidest sõltumatult ja tegutsevad süütuse presumptsiooni järgides.

Hr Kovács väidab, et kuna 2012. aasta akti C paragrahv 261/A on olnud kehtiv alles alates 1. jaanuarist 2014, ei saa teda süüdistada enne seda kuupäeva toime pandud tegudes, sest ELi põhiõiguste harta artiklis 49, milles kajastub üldpõhimõte nullum crimen sine lege, on ette nähtud, et kedagi ei tohi tunnistada süüdi kuriteos teo või tegevusetuse eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud siseriikliku või rahvusvahelise õiguse järgi ei olnud kuritegu. Lisaks väidab hr Kovács, et tema tegevus 2014. aastal ei kuulu paragrahvi 261/A alla.

Veel väidab hr Kovács, et tema vastu korraldatud järelevalve oli ebaseaduslik, et rikuti süütuse presumptsiooni, et 2013. aasta CLXXXVI akti paragrahvi 118 lõige 5, millega tunnistatakse spionaaž ELi institutsioonide vastu kuriteoks, võeti vastu spetsiaalselt selleks, et muuta hr Kovácsi käitumine karistatavaks, ning et kogu asja salastamine on ebaseaduslik ja liialdatud.

2. Euroopa Parlamendi liikmete puutumatust käsitlevad õigusaktid ja menetlused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artiklis 9 on sätestatud:

Artikkel 9

Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal on Euroopa Parlamendi liikmetel:

a) oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

b) teise liikmesriigi territooriumil immuniteet tõkendite ja kohtumenetluse suhtes.

Euroopa Parlamendi liikmete immuniteet kehtib ka siis, kui nad sõidavad Euroopa Parlamendi istungipaika ja sealt tagasi.

Immuniteedile ei saa tugineda, kui parlamendiliige tabatakse õiguserikkumiselt, ning see ei takista Euroopa Parlamendil kasutamast õigust oma liikme immuniteet ära võtta.

Kuna puutumatuse äravõtmist taotletakse Ungari jaoks, kohaldatakse artikli 9 esimese lõigu punkti a kohaselt parlamendiliikmete puutumatust käsitlevat Ungari seadust. Ungari põhiseaduse artikli 4 lõike 2 kohaselt on parlamendiliikmetel õigus puutumatusele. Ungarist valitud Euroopa Parlamendi liikmete staatust käsitleva 2004. aasta LVII akti paragrahvi 10 lõike 2 kohaselt on Euroopa Parlamendi liikmetel õigus puutumatusele, mis on samaväärne Ungari parlamendi liikmete puutumatusega, ning rahvuskogu käsitleva 2012. aasta XXXVI akti paragrahvi 74 lõike 1 alusel võib kriminaalmenetlust liikme vastu alustada või läbi viia ning kriminaalmenetluse raames sunnimeedet kohaldada ainult rahvuskogu eelneval nõusolekul. Lõpuks märkigem, et vastavalt paragrahvi 74 lõikele 3 peab puutumatuse äravõtmise taotluse esitama peaprokurör.

Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 6 lõikes 1 ja artiklis 9 on sätestatud:

Artikkel 6

Puutumatuse äravõtmine

1. Oma eesõiguste ja puutumatusega seotud volituste rakendamisel võtab parlament meetmeid enda kui demokraatliku legislatiivkogu puutumatuse säilitamiseks ja oma liikmete sõltumatuse tagamiseks nende ülesannete täitmisel. Puutumatuse äravõtmise taotlust hinnatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklite 7, 8 ja 9 ning käesolevas artiklis osutatud põhimõtete kohaselt.

(...)

Artikkel 9

Puutumatusega seotud menetlused

1. Kui liikmesriigi pädev ametiasutus on esitanud presidendile parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmise taotluse või kui parlamendiliige või endine parlamendiliige on esitanud presidendile puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotluse, antakse taotlusest teada täiskogu istungil ja taotlus edastatakse vastutavale komisjonile.

Parlamendiliiget või endist parlamendiliiget võib esindada teine parlamendiliige. Teine parlamendiliige ei või esitada taotlust esindatava parlamendiliikme nõusolekuta.

2. Vastutav komisjon vaatab puutumatuse äravõtmise ning eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlused läbi viivitamatult, võttes seejuures arvesse nende suhtelist keerukust.

3. Vastutav komisjon teeb ettepaneku võtta vastu põhjendatud otsus, milles soovitatakse puutumatuse äravõtmise taotlus või eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlus rahuldada või tagasi lükata.

4. Vastutav komisjon võib paluda asjaomasel ametiasutusel anda teavet või selgitusi, mida komisjon peab vajalikuks, et jõuda seisukohale, kas puutumatus tuleks ära võtta või tuleks seda kaitsta.

5. Asjaomasele parlamendiliikmele antakse võimalus anda selgitusi, ta võib esitada

dokumente või muid kirjalikke tõendeid, mida ta peab asjakohaseks, ning teda võib esindada teine parlamendiliige.

Parlamendiliige ei viibi kohal tema puutumatuse äravõtmise või kaitsmise taotlust käsitlevatel aruteludel, välja arvatud kuulamisel.

Vastutava komisjoni esimees kutsub parlamendiliikme selgitusi andma, teatades talle kuulamise toimumiskuupäeva ja kellaaja. Parlamendiige võib loobuda õigusest anda kuulamisel selgitusi.

Kui parlamendiliige ei ilmu kuulamisele, kuhu teda kutsuti, loetakse seda loobumiseks õigusest anda selgitusi, välja arvatud juhul, kui parlamendiliige on teatanud, et ei saa osutatud kuupäeval ja kellajal toimuval kuulamisel osaleda, esitades asjakohased põhjendused. Vastutava komisjoni esimees otsustab, kas taotlus kuulamisel osalemisest vabastamiseks võetakse esitatud põhjenduste alusel vastu. Otsust ei saa edasi kaevata.

Kui vastutava komisjoni esimees rahuldab parlamendiliikme taotluse tema kuulamisel osalemisest vabastamiseks, kutsub ta parlamendiliikme kuulamisele uuel kuupäeval ja kellaajal. Kui parlamendiliige ei ilmu ka teisele kuulamisele, jätkatakse menetlust parlamendiliiget ära kuulmata. Edasisi taotlusi vabastuseks või selgituste andmiseks vastu ei võeta.

(...)

7. Vastutav komisjon võib esitada põhjendatud arvamuse taotluse esitanud ametiasutuse pädevuse ja taotluse vastuvõetavuse kohta, kuid ei võta mingil juhul seisukohta küsimuses, kas parlamendiliige on süüdi või mitte või kas arvamused või teod, milles parlamendiliiget süüdistatakse, õigustavad tema vastutuselevõtmist, seda isegi siis, kui nõude läbivaatamise käigus on juhtumi asjaolud komisjonile üksikasjalikult teatavaks saanud.

(...)

3. Kavandatud otsuse põhjendus

Eespool toodud asjaoludest lähtudes kohaldatakse käesoleva juhtumi suhtes Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklit 9.

Selle sätte kohaselt on Euroopa Parlamendi liikmetel oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel.

Selleks et otsustada, kas parlamendiliikme puutumatus ära võtta või mitte, kohaldab Euroopa Parlament oma järjekindlaid põhimõtteid. Üks neist põhimõtetest on, et tavaliselt võetakse puutumatus ära, kui õiguserikkumine kuulub protokolli nr 7 artikli 9 kohaldamisalasse, tingimusel et puudub fumus persecutionis, st piisavalt tõsine ja täpne kahtlus, et asi on algatatud eesmärgiga tekitada asjaomasele parlamendiliikmele poliitilist kahju.

Pärast kirjavahetust riiklike ametiasutustega, asjaomase parlamendiliikme ärakuulamist, kirjalike esildiste ringlust, põhjalikku arutelu pädevas komisjonis ja palutud täiendavat arvamuste vahetust peaprokuröriga ollakse arvamusel, et antud juhul ei ole tegemist fumus persecutionis’ega.

Mis puudutab täpsemalt põhimõttel nullum crimen sine lege põhinevat argumenti, siis peaprokuröri avaldustest ilmneb selgelt, et uurimine ja võimalik järgnev süüdistus, milleks puutumatuse äravõtmist taotletakse, piirdub sündmustega, mis toimusid pärast 1. jaanuarit 2014 – kuupäev, mil jõustus Ungari kriminaalkoodeksit käsitleva 2012. aasta akti C paragrahv 261/A. Peale selle on Ungari põhiseaduse artikli 29 lõike kohaselt peaprokurör ja prokuratuur sõltumatud, täidavad oma põhiseadusest tulenevaid ülesandeid välisorganisatsioonidest sõltumatult ja tegutsevad süütuse presumptsiooni järgides. Lõpuks ei ole puutumatusega seotud menetluses Euroopa Parlamendi otsustada, kas hr Kovácsi väide, et tema tegevus 2014. aastal ei kuulu paragrahvi 261/A alla, on õigustatud.

Ka hr Kovácsi muud argumendid väidetava fumus persecutionis’e kohta näivad alusetud või ületavat parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise menetluse piire.

Esiteks, võttes arvesse eespool mainitud Ungari ülemkohtu kohtupraktikat, mille kohaselt piirdub parlamendiliikme puutumatus kriminaalmenetlusega ega laiene meetmetele, mis ei ole reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikuga ja mille eesmärk on kuritegu ära hoida, avastada või tõendada, ei ole tema väitel, et tema vastu korraldatud järelevalve oli ebaseaduslik, tema puutumatuse äravõtmise menetluses tähtsust, eriti kuna tema salajased kontaktid Venemaa luureohvitseridega avastas esmakordselt 2010. aastal Ungari põhiseaduskaitse amet, kui amet uuris mõnede välismaalaste, mitte hr Kovácsi enda tegevust.

Teiseks ei ole väited, et rikuti süütuse presumptsiooni, et 2013. aasta CLXXXVI akti paragrahvi 118 lõige 5, millega tunnistatakse spionaaž ELi institutsioonide vastu kuriteoks, võeti vastu spetsiaalselt selleks, et muuta hr Kovácsi käitumine karistatavaks, ning et kogu asja salastamine on ebaseaduslik ja liialdatud, seotud puutumatuse äravõtmise taotlusega, mis esitati selleks, et oleks võimalik viia põhjendatud kahtluste alusel läbi uurimist, et selgitada välja, kas talle esitatakse süüdistus.

Pärast põhjalikku analüüsimist on need väited ainult vastuväited või kaitsekõne oletusliku kriminaalmenetluse vastu, mida ei ole seni alustatud ja võib-olla ei alustata kunagi. Tõepoolest möönab hr Kovács ise, et ta ei ole ametlikult kahtlusalune. Märkigem veel kord, et asjaolu, et peaprokurör on põhiseaduse kohaselt sõltumatu ja tegutseb süütuse presumptsiooni järgides, on piisav kõigi fumus persecutionis’e kartuste vaigistamiseks.

Lõpuks rõhutatakse, et puutumatuse äravõtmine ei too mingil viisil kaasa arvamust parlamendiliikme süüdioleku või süütuse kohta.

4. Järeldus

Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes ning vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 3 soovitab õiguskomisjon Euroopa Parlamendil Béla Kovácsi parlamendiliikme puutumatuse ära võtta.

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

12.10.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

14

2

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Max Andersson, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Kostas Chrysogonos, Mady Delvaux, Laura Ferrara, Dietmar Köster, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Julia Reda, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, József Szájer, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Heidi Hautala, Virginie Rozière

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Birgit Collin-Langen, Péter Niedermüller

(1)

Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T-345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23.

Õigusalane teave