Menetlus : 2015/2132(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0298/2015

Esitatud tekstid :

A8-0298/2015

Arutelud :

PV 27/10/2015 - 10
CRE 27/10/2015 - 10

Hääletused :

PV 28/10/2015 - 7.2
CRE 28/10/2015 - 7.2
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0376

RAPORT     
PDF 353kWORD 307k
15.10.2015
PE 567.773v02-00 A8-0298/2015(1. osa)

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve projekti kohta

(11706/2015 – C8‑0274/2015 – 2015/2132(BUD))

1. osa: Resolutsiooni ettepanek

Eelarvekomisjon

Raportöörid: José Manuel Fernandes (III jagu – Komisjon)

Gérard Deprez (muud jaod)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve projekti kohta (11706/2015 – C8‑0274/2015 – 2015/2132(BUD))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4),

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2015. aasta resolutsiooni 2016. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon(5),

–  võttes arvesse oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2016. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni poolt 24. juunil 2015. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve projekti (COM(2015)0300),

–  võttes arvesse 4. septembril 2015. aastal vastu võetud ja 17. septembril 2015. aastal Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve projekti kohta (11706/2015 – C8‑0144/2015),

–  võttes arvesse oma 8. juuli 2015. aasta resolutsiooni volituse kohta 2016. aasta eelarve projekti käsitlevateks kolmepoolseteks läbirääkimisteks(7),

–  võttes arvesse komisjoni 23. septembri 2015. aasta teatist Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Pagulaskriisiga toime tulekuks Euroopa rände tegevuskava alusel kohe võetavad operatiiv-, eelarve- ja õigusmeetmed” (COM(2015)0490),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve projekti kirjalikke muutmisettepanekuid nr 1/2016 (COM(2015)0317) ja nr 2/2016 (COM(2015)0513),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 88,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8‑0298/2015),

III jagu

Üldine ülevaade

1.  rõhutab, et 2016. aasta eelarve lugemisel parlamendis kajastatakse täielikult Euroopa Parlamendi eespool nimetatud 11. märtsi 2015. aasta resolutsioonis (eelarve koostamise üldsuuniste kohta) ja 8. juuli 2015. aasta resolutsioonis (volituse kohta kolmepoolseteks läbirääkimisteks) ülekaaluka häälteenamusega vastu võetud poliitilisi prioriteete; rõhutab, et nendeks prioriteetideks on sisemine ja väline solidaarsus, eelkõige rände- ja pagulaskriisi tulemuslik lahendamine, ning konkurentsivõime suurendamine inimväärsete ja kvaliteetsete töökohtade loomise ning ettevõtete ja ettevõtluse arendamise kaudu liidus;

2.  rõhutab, et liit seisab praegu silmitsi mitme tõsise hädaolukorraga, eelkõige enneolematu rände- ja pagulaskriisiga; on veendunud, et liidu eelarvest tuleb kasutusele võtta vajalikud rahalised vahendid, et viia need vastavusse poliitiliste väljakutsetega ja võimaldada liidul võetud kohustusi täita ning neile kriisidele tulemuslikult reageerida, mis on äärmiselt kiireloomuline ja prioriteetne küsimus; mõistab, et rände- ja pagulaskriisi ei saa lahendada ainult rahaliste vahenditega ning vaja on mitmekülgset lähenemist nii selle sise- kui ka välismõõtme käsitlemiseks; on seisukohal, et erakorraline aeg nõuab erakorralisi meetmeid ja vaja on suurt poliitilist pühendumust, et tagada selleks uued assigneeringud;

3.  märgib, et parlament on 2016. aasta eelarves algusest peale pööranud erilist tähelepanu rändele ja pagulastele; tuletab meelde parlamendi varasemaid avaldusi, mille kohaselt on rändevoogude haldamine sisemise ja välise solidaarsuse keskmes ning et ühtses lähenemisviisis tuleks kasutusele võtta ka välisrahastamisvahendid, et käsitleda liidu ees seisvate probleemide algpõhjuseid; tuletab meelde ühiseid lepinguid, nt Schengeni acquis'd ja Dublini määrust ning komisjoni ettepanekut kriisiolukorras ümberpaigutamise siduva mehhanismi kohta (COM(2015)0450);

4.  otsustab seetõttu esitada viivitamata ulatusliku muudatusettepanekute paketi, millega suurendatakse eelarveprojekti nii rubriigi 3 (Julgeolek ja kodakondsus) kui ka rubriigi 4 (Globaalne Euroopa) osas 1,161 miljardi euro võrra esmaseks reageerimiseks rändekriisile; rõhutab, et kriisi sisemõõtme osas arvestatakse parlamendi muudatusettepanekutes juba täiel määral varjupaigataotlejate ümberpaigutamist käsitlevat kahte meetmete paketti ja muudatusettepanekud on nendega kooskõlas, ent samas tehakse ettepanek suurendada täiendavalt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning selles valdkonnas tegutsevate liidu ametite assigneeringuid; rõhutab välismõõtmega seoses mitut assigneeringute täiendavat suurendamist konkreetsetes rubriigi 4 alla kuuluvates programmides, milleks on näiteks Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, arengukoostöö rahastamisvahend, humanitaarabi ja ühinemiseelse abi rahastamisvahend;

5.  rõhutab siiski, et neid muudatusettepanekuid tuleks käsitleda koos komisjoni kirjaliku muutmisettepanekuga nr 2/2016, mis eeldatavasti sisaldab lisaks ümberpaigutamismeetmete teisele paketile ka komisjoni 23. septembri 2015. aasta teatises osutatud täiendavaid meetmeid; avaldab kahetsust, et Euroopa Parlamendil ja nõukogul ei ole rohkem aega kirjaliku muutmisettepaneku sobivuse uurimiseks, kuid mõistab, et reageerida tuleb koheselt ja ajaline surve on märkimisväärne; toonitab, et Euroopa Parlament toetab täielikult neid uusi meetmeid ja kavatseb kaitsta nende rahastamist uute assigneeringutega veelgi suuremas mahus kui parlamendi enda seisukohas 2016. aasta eelarve kohta;

6.  on otsustanud võtta meetmeid ka Euroopa põllumajandustootjaid ja eriti piimatööstust praegu puudutava kriisi osas ning juba lisada oma 2016. aasta eelarvet käsitlevasse seisukohta komisjoni teatatud 500 miljoni euro suurused erakorralised toetusmeetmed; usub, et komisjoni kirjalik muutmisettepanek nr 2/2016 võimaldab kindlaks määrata konkreetsed eelarveread, mille assigneeringuid sellega seoses suurendatakse; avaldab heameelt komisjoni otsuse üle kanda kriisireservi kasutamata assigneeringud 2015. aasta eelarvest üle 2016. aasta eelarvesse ning märgib, et neid kasutamata rahalisi vahendeid kasutatakse otsemaksete saajatele hüvitiste maksmiseks, nagu määruses (EL) nr 1306/2013 on sätestatud;

7.  tunnistab, et liidu majanduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks konkurentsivõime ja majanduskasvu suurendamise ning kvaliteetsete töökohtade loomise kaudu on vaja palju rohkem pingutada; rõhutab mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ning sotsiaalsete ettevõtete keskset rolli sellega seoses; suurendab seetõttu COSME programmi assigneeringuid 16,5 miljoni euro võrra; on otsustanud teha ka ettepaneku uute kulukohustuste kohta, et jätkata 2016. aastal noorte tööhõive algatust, mille kogu rahastamispakett koondati aastatele 2014–2015; tunnistab selle programmi olulist panust tööpuuduse vastu võitlemisel ja on otsustanud tagada vajalike assigneeringute kättesaadavaks tegemise, et vältida rahastamispuudujääki asjaomase programmi elluviimisel; võtab seetõttu vastu ettepaneku suurendada 2016. aasta assigneeringuid 473,2 miljoni euro võrra, mis vastab noorte tööhõive algatusele algselt igal aastal ette nähtud assigneeringutele;

8.  kinnitab oma veendumust, et liidu eelarvest ei tohiks rahastada uusi algatusi olemasolevate liidu programmide ja poliitikavaldkondade arvelt ning hüljata juba võetud poliitilisi kohustusi; kavatseb pidada kinni Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) puudutavate läbirääkimiste ajal võetud kohustusest minimeerida iga-aastase eelarvemenetluse raames nii palju kui võimalik programmile „Horisont 2020” ja Euroopa ühendamise rahastule avaldatavat mõju, tunnistades ja kinnitades samas oma täielikku poliitilist ja rahalist toetust EFSI loomisele; teeb seetõttu ettepaneku 2016. aastal täielikult kompenseerida neis kahes programmis tehtud kärped, mis tulenevad EFSI tagatisfondi katteks eraldiste tegemisest (1,326 miljardit eurot), et võimaldada nende programmidega täielikult saavutada alles kaks aastat tagasi nende õiguslike aluste vastuvõtmisel kokku lepitud eesmärgid;

9.  rõhutab, et oluline on pidada täielikult kinni ühisavaldusest 2015.–2016. aasta maksekava kohta, milles Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon leppisid kokku pärast ühiselt võetud kohustust vähendada 2007.–2013. aasta ühtekuuluvusprogrammidega seotud täitmata maksenõudeid 2016. aasta lõpuks umbes 2 miljardile eurole; kritiseerib sellega seoses nõukogu soovitatud kärpeid, mis on selle maksekavaga otseses vastuolus; toonitab ühtlasi, et tulevikus tuleb vältida sellist täitmata maksenõuete jätkusuutmatut kuhjumist, ning kutsub komisjoni üles esitama selle kohta konkreetsed ettepanekud; on seetõttu seisukohal, et ettenägematuid maksevajadusi tuleks rahastada uutest assigneeringutest ning miljardi euro suurust maksete kiirendamist Kreekale 2016. aastal tuleks seetõttu rahastada mitmeaastase finantsraamistiku kasutada oleva maksete ülemäära kaudu; rõhutab parlamendi pikka aega püsinud seisukohta, mille kohaselt ei tohi paindlikkusinstrumendi raames kasutusele võetud kulukohustustest tulenevaid makseid arvestada mitmeaastase finantsraamistiku maksete ülemmäära sisse;

10.  taastab kõik eelarveprojekti assigneeringud, mida nõukogu kärpis (563,6 miljonit eurot kulukohustustena ja 1,4218 miljardit eurot maksetena); ei suuda mõista, miks tehakse ettepanek kärpida näiteks programmi „Horisont 2020” ja Euroopa ühendamise rahastu assigneeringuid, kuivõrd neid kahte programmi mõjutasid juba assigneeringute ümberpaigutamised EFSI kasuks, ning arengu- ja naabruspoliitika assigneeringuid, eelkõige hiljutisi sündmusi arvestades; tunneb muret, et nii suurte kärbete tegemisega eelarveprojektis eirab nõukogu suuresti liidu eelarve vaieldamatut lisaväärtust; on igal juhul vastu nõukogu väljendatud kavatsusele keskenduda eelarveridadele, mille täitmise määr või vahendite kasutamise suutlikkus on madal, kuna andmed eelarve tegeliku täitmise kohta seda ei kinnita ja selles ei arvestata teatavate programmide eelarve täitmise varieeruvust;

11.  järeldab, et nende pakiliste vajaduste nõuetekohaseks rahastamiseks – ja arvestades mitmeaastase finantsraamistiku väga väikseid varusid 2016. aastal – on vaja kasutusele võtta kõik mitmeaastase finantsraamistiku määruses paindlikkuse jaoks ette nähtud vahendid, sealhulgas võtta täielikult kasutusele paindlikkusinstrument; eeldab, et nõukogu toetab seda lähenemisviisi ja lepitusmenetluse käigus saavutatakse hõlpsasti kokkulepe, mis võimaldab liidul näidata, et ta tuleb olukorraga toime, ja tulemuslikult reageerida eesseisvatele probleemidele; toonitab sellega seoses, et mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste 2015. aasta koguvaru tuleks võtta kasutusele kohe, kui õiguslikud tingimused on täidetud; loodab jõuda selles küsimuses nõukogu ja komisjoniga eelkokkuleppeni;

12.  tuletab meelde mitmeaastase finantsraamistiku üle poliitilise kokkuleppe sõlmimisega seoses tehtud kolme institutsiooni ühisavaldust, et iga-aastastesse eelarvemenetlustesse integreeritakse vajaduse korral soolist võrdõiguslikkust arvestavad elemendid; toonitab, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine peaks horisontaalse põhimõttena olema liidu poliitika alus, ning nõuab soolise võrdõiguslikkusega arvestava eelarvestamise igakülgset rakendamist; väljendab ka heameelt liidu eelarve keskkonnasõbralikumaks muutmisel tehtavate esimeste sammude üle; juhib tähelepanu vajadusele seda protsessi veelgi edendada, et täita kliima- ja keskkonnasõbralike kulutuste osas kokku lepitud eesmärgid;

13.  määrab 2016. aasta kulukohustuste assigneeringute kogusummaks 157,4275 miljardit eurot ja maksete assigneeringuteks 146,4595 miljardit eurot;

Alamrubriik 1a – Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

14.  taunib, et ka sel aastal on nõukogu ulatuslikult kärpinud alamrubriigi 1a assigneeringuid, vähendades kulukohustusi eelarveprojektiga võrreldes 140,9 miljoni euro võrra ja makseid 435,4 miljoni euro võrra; rõhutab, et umbes pool nendest kärbetest puudutavad programmi „Horisont 2020”, mille tulemusena vähendatakse selle programmi assigneeringuid 2016. aastal veelgi, kuivõrd osa asjaomase programmi assigneeringutest on juba ümber paigutatud EFSI jaoks;

15.  rõhutab, et paljude alamrubriigi 1a programmide puhul tegi nõukogu mitmeid kärpeid põhjendusega, et vahendite kasutamise suutlikkus oli 2015. aasta juuni seisuga madal, kuid nüüd on vaja kärbitud assigneeringud ühtse lähenemisviisi nimel taastada, sest nende programmide elluviimine on 2015. aasta septembris oluliselt kiirenenud; märgib, et see on üldine suundumus, mis on kooskõlas asjaomaste programmide olelusringiga; otsustab seetõttu taastada assigneeringud nõukogu poolt kärbitud eelarveridadel eelarveprojekti tasemel nii kulukohustuste kui ka maksete osas;

16.  on otsustanud kooskõlas parlamendi 2016. aasta prioriteetidega – tööhõive, ettevõtted ja ettevõtlus – ning pärast asjaomaste programmide vahendite kasutamise senise suutlikkuse põhjalikku hindamist teha ettepaneku programmide COSME, „Horisont 2020”, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi ning programmi „Erasmus+” assigneeringuid valikuliselt suurendada üle eelarveprojekti taseme, kompenseerides lisaks täielikult programmis „Horisont 2020” ja Euroopa ühendamise rahastus EFSIga seoses tehtud kärped;

17.  rõhutab eriti seda, et COSME programmi assigneeringute kiirendamine aastatel 2014–2015 on osutunud tõeliselt kasulikuks, võttes arvesse viimasel paaril aastal üha suurenenud VKEde-poolset nõudlust saada tuge juurdepääsul turgudele ja rahastamisvõimalustele; on seetõttu vastu sellele, et eelarveprojektis vähendatakse COSME programmi assigneeringuid 2015. aastaga võrreldes, ja otsustab suurendada asjaomase programmi assigneeringuid üle eelarveprojekti taseme; tuletab meelde, et komisjon juhtis juba tähelepanu puudujäägile COSME rahastamisvahendites aastateks 2015, 2016 ja 2017, mis näitab kasutatavate kulukohustuste ja eeldatava nõudluse vahelist lünka; palub COSME programmi raames oluliselt suurendada programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” assigneeringuid, kuivõrd olemasolevad vahendid ei ole piisavad, et katta suurt nõudlust programmis osalemise järele;

18.  palub komisjonil analüüsida kohustuslike sertifitseerimis- ja litsentsimismenetlustega seoses võetavatest tasudest ja lõivudest põhjustatud finantskoormust; nõuab tungivalt, et komisjon koostaks nõuetekohase hinnangu selliste kulude mõju kohta tööstusettevõtjate ja VKEde konkurentsivõimele;

19.  otsustab suurendada kolme järelevalveasutuse (EBA, EIOPA ja ESMA) ja ACERi jaoks ette nähtud assigneeringuid üle eelarveprojekti taseme, et anda neile piisavad vahendid nende suurenenud ülesannetega toimetulekuks;

20.  kinnitab oma toetust programmile ITER ja võtab endale kohustuse tagada selle vajalik rahastamine; tunneb siiski muret selle programmiga seotud võimalike täiendavate viivituste ja lisakulude pärast, samuti sellega seotud võimaliku mõju pärast liidu eelarvele; peab seetõttu kahetsusväärseks asjaolu, et parlament ei saanud hinnata ITERi 2016. aasta assigneeringute taset projekti ajakohastatud maksekava ja ajakava seisukohast, kuivõrd ITERI nõukogu esitab need alles 2015. aasta novembris; eeldab siiski, et läbivaadatud kava sisaldab piisavalt tõendeid selle kohta, et Euroopa Parlamendi soovitusi, mis esitati asjakohases 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis(8), on nõuetekohaselt arvesse võetud, ning tagatakse rahaline usaldusväärsus ja kulutõhusus; kavatseb tõstatada selle küsimuse 2016. aasta eelarve lepitusmenetluse käigus; nõuab ühtlasi täielikku läbipaistvust ühisettevõtte Fusion for Energy rahalise osaluse kasutamise kohta ITERi programmi jaoks; nõuab nõuetekohase aruandlusmehhanismi loomist, et saada selge ülevaade sellele rahvusvahelisele projektile eraldatavate rahaliste vahendite summa kohta ja hinnata vahendite kasutamise tõhusust;

21.  reserveerib osa assigneeringutest finantsaruandluse ja auditeerimise standardimiseks ning nõuab Maystadti raportis Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) ülesannete ja vastutuse kohta esitatud soovituste elluviimist, millega ühtlasi tugevdatakse liidu mõju rahvusvaheliste raamatupidamispõhimõtete kehtestamisel;

22.  suurendab sellest tulenevalt alamrubriigi 1a kulukohustuste assigneeringuid ja maksete assigneeringuid üle eelarveprojekti taseme, vastavalt 1,4055 miljardi euro võrra ja 491,5 miljoni euro võrra (sh katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), ületades seega kulukohustuste ülemmäära 1,3169 miljardi euroga, mida tuleb pärast olemasoleva varu ärakasutamist rahastada kõigi vahenditega, mida mitmeaastase finantsraamistiku määruse paindlikkust käsitlevad sätted võimaldavad;

Alamrubriik 1b – Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

23.  on vastu nõukogu kavandatavatele kärbetele, millega vähendatakse alamrubriigi 1b kulukohustusi 3,1 miljoni euro võrra ja makseid koguni 220,1 miljoni euro võrra, sealhulgas lõpuleviimise eelarveridadel; nõuab, et nõukogu selgitaks, millisel moel on need kärped kooskõlas eesmärgiga vähendada ühet poolt kuhjunud tasumata arveid ja teisalt hoida ära negatiivsed tagajärjed ning tarbetud viivitused perioodi 2014–2020 programmide elluviimisel; tuletab meelde, et ühtekuuluvuspoliitika on liidu põhiline investeerimispoliitika valdkond, mille eesmärk on tasandada Euroopa piirkondade vahelisi erinevusi, tugevdades majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; toonitab, et sellised vahendid nagu Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Ühtekuuluvusfond või noorte tööhõive algatus on keskse tähtsusega vastastikuse lähenemise edendamisel, arenguerinevuste vähendamisel ning kvaliteetsete ja jätkusuutlike töökohtade loomise toetamisel;

24.  võtab teadmiseks komisjoni esialgse hinnangu, mis tugineb liikmesriikide viimastele prognoosidele ja mille kohaselt ühtekuuluvuspoliitika valdkonna programmide elluviimine 2016. aastal tõenäoliselt hilineb; peab murettekitavaks seda, et eelarve märkimisväärne alakasutamine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide uue perioodi kolmandal rakendusaastal, mil programmide elluviimine peaks saavutama täiskiiruse, ei takista mitte üksnes tulemuste õigeaegset saavutamist kohapeal, vaid võib tuua kaasa ka tõsise surve maksetele järgnevatel aastatel, tekitades võib-olla uuesti maksmata arvete kuhjumise; nõuab tungivalt, et asjaomased liikmesriigid teeksid kiireid edusamme programmide elluviimise hilinemise põhjuste lahendamisel, määrates näiteks viivitamata programme juhtivad asutused ning lihtsustaksid riiklikke haldusmenetlusi ning hoiduksid mitmekordsetest menetlustest; soovitab komisjonil jälgida kooskõlas maksekavaga tähelepanelikult programmitöö perioodiga 2014–2020 seotud rubriigi 1b kohaste maksete tegemist, koostades muu hulgas üksikasjalikud ja korrapäraselt ajakohastatavad prognoosid, mida arutatakse eriotstarbelistel institutsioonidevahelistel koosolekutel, ning esitaks vajaduse korral asjakohased ettepanekud;

25.  tuletab meelde, et komisjoni ettepanekus ei sisaldu kulukohustuste assigneeringuid noorte tööhõive algatuse jaoks 2016. aastaks, kuna selle algatuse rahastamispakett koondati aastatele 2014–2015; otsustab kooskõlas Euroopa Sotsiaalfondi määrusega(9), milles nähakse ette võimalus algatust jätkata, näha noorte tööhõive algatuse jaoks ette kulukohustuste assigneeringud 473,2 miljoni euro suuruses summas, mis vastab asjaomasele programmile algselt igal aastal ette nähtud assigneeringutele; on veendunud, et selle olulise ja liidu üht kõige pakilisemat probleemi käsitleva programmi rahastamine ei tohiks lõppeda 2015. aastal; rõhutab, et täiendavaid rahalisi vahendeid tuleks kasutada programmi laiendamiseks, et aidata seeläbi suuremat arvu noori inimesi inimväärse ja alalise töökoha otsingutel; nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid kõik endast oleneva, et kiirendada algatuse kohapealset elluviimist, millest saavad otsest kasu noored eurooplased; nõuab, et komisjon annaks parlamendile aru liidu poolt rahastatud meetmete kohta noorte tööpuuduse vastu võitlemisel ning nende meemetega saavutatud tulemuste kohta;

26.  katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid arvesse võttes suurendab alamrubriigi 1b kulukohustuste assigneeringuid 482,7 miljoni euro ja maksete assigneeringuid 1,164 miljardi euro võrra eelarveprojektiga võrreldes, ületades seega kulukohustuste ülemmäära 467,3 miljoni euroga, mida tuleb rahastada kõigi vahenditega, mida mitmeaastase finantsraamistiku määruse paindlikkust käsitlevad sätted võimaldavad;

Rubriik 2 – Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad

27.  märgib, et nõukogu vähendas ka rubriigi 2 assigneeringuid 199,9 miljoni euro võrra kulukohustuste ja 251,1 miljoni euro võrra maksete osas, muu hulgas puudutab see maaelu arengut, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning programmi LIFE; on seisukohal, et Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi assigneeringute usaldusväärse läbivaatamise aluseks peaks jääma põllumajandust käsitlev kirjalik muutmisettepanek; taastab seetõttu assigneeringud eelarveprojekti tasemel;

28.  tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon esitas 500 miljoni euro suuruse ulatusliku erakorraliste meetmete paketi, et toetada Euroopa põllumajandustootjaid, ennekõike piimatööstuses, pidades silmas langevaid toorainehindu ja piima tootmise suurenemist; rõhutab, et kõige tõsisemalt avaldub mõju äärepoolseimates piirkondades, kus piimatööstuse sotsiaal-majanduslik tähtsus on vaieldamatult suur; lisab selle summa parlamendis toimuval lugemisel, et näidata toetust komisjoni teatatud meetmele, ja ootab, et see lisataks lepitusmenetluse käigus kirjaliku muutmisettepaneku alusel täielikult eelarvesse; rõhutab, et see pakett peaks täiendama mitmesuguseid meetmeid, mille eesmärk on kompenseerida Euroopa põllumajandustootjatele Venemaa poolt põllumajandustoodetele kehtestatud embargost põhjustatud kahju ja pikaajalist mõju, kuivõrd Venemaa on seni olnud liidu põllumajandusekspordi jaoks tähtsuselt teine sihtturg;

29.  rõhutab, et liidule on lisandunud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga seonduvaid ülesandeid; taastab seetõttu assigneeringud 2015. aasta eelarve tasemel kalanduse teadusliku nõustamise ja andmete kogumise jaoks, võttes arvesse andmete kogumise tähtsust otsuste tegemisel, ning suurendab Euroopa Kalanduskontrolli Ameti (EFCA) eelarvet, et toetada ameti rolli ühise kalanduspoliitika koordineerimisel ja elluviimisel;

30.  suurendab seetõttu kulukohustuste assigneeringuid 510,6 miljoni euro võrra ja maksete assigneeringuid 520,7 miljoni euro võrra (sh katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), jättes rubriigi 2 kulukohustuste ülemmäära alla 647 miljoni euro suuruse varu;

Rubriik 3 – Julgeolek ja kodakondsus

31.  tuletab meelde, et eelarveprojektiga nähti ette julgeoleku ja rände valdkonna assigneeringute suurendamine, sealhulgas 150 miljonit eurot rahvusvahelist kaitset vajava 40 000 inimese ümberpaigutamiskava jaoks, mistõttu komisjon ületas asjaomase rubriigi ülemmäära 124 miljoni euroga ja tegi ettepaneku paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtuks vastavas summas; tunneb heameelt asjaolu üle, et nõukogu on heaks kiitnud põhimõtte võtta paindlikkusinstrument sel eesmärgil kasutusele; märgib siiski, et pagulaskriisile reageerimiseks on vaja pikaajalist rahastamiskava, ning arvab, et ka sellega tuleb tegelda mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise käigus;

32.  otsustab praegust erakordselt suurt rändajate ja põgenike voogu arvesse võttes keskenduda assigneeringute suurendamisel Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendite suurendamisele; toetab sellega seoses kindlalt teist, 780 miljoni euro suurust paketti veel 120 000 inimese ümberpaigutamiseks; otsustab lisada vajalikud rahalised vahendid eelarvesse parlamendis toimuval lugemisel ja viia ümberpaigutamismeetmete esimene pakett vastavusse teisega, lisades 20 miljonit eurot transpordikulude rahastamiseks (500 eurot iga rändaja kohta Itaaliale ja Kreekale); kiidab heaks assigneeringute täiendava suurendamise 79 miljoni euro võrra Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi üldiseks tugevdamiseks; toonitab, et Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondile tuleb lähiaastatel tagada ka piisavad rahastamisvõimalused; tuletab meelde, et 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkt 17 võimaldab uute, objektiivsete ja pikaajaliste asjaolude tekkimise korral suurendada kogu programmi kestuse jooksul ette nähtud summat rohkem kui 10 %;

33.  märgib, et sellised meetmed on kõigest esimene samm liidu aluspõhimõtteks oleva solidaarsuse täieliku rakendamise suunas; kutsub komisjoni ja nõukogu üles viima täies mahus ellu 23. septembril 2015 esitatud kavad ja näitama selgelt austust inimõiguste vastu, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas; toonitab, et oluline on rahastada tagasisaatmist nõuetekohaselt kooskõlas harta ning mittetagasisaatmise põhimõttega, et jõuda tulemusliku tagasisaatmispoliitikani, hoida ära ja vähendada ebaseaduslikku rännet; toonitab, et oluline on toetada pagulasi nende kodulähedastes riikides ja lihtsustada varjupaigamenetlusi liikmesriikides;

34.  otsustab lisaks suurendada rändega seotud ülesandeid täitvate ametite assigneeringuid kokku 26 miljoni euro võrra, kusjuures kõige rohkem suurendatakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) assigneeringuid – 12 miljonit eurot üle eelarveprojektis kavandatu; tuletab meelde, et see amet etendab keskset kooskõlastavat rolli esialgsete meetmete elluviimisel rahvusvahelise kaitse valdkonnas ning asjaomased liikmesriigid paluvad ametilt järjest sagedamini abi;

35.  tunneb heameelt komisjoni 23. septembri 2015. aasta teatise ja sellele vastavate meetmete üle, mis kajastuvad kirjalikus muutmisettepanekus nr 2/2016, eelkõige 600 miljoni euro üle, millega kõige suurema koormusega liikmesriikidele antakse täiendavat erakorralist toetust; on rahul asjaoluga, et komisjon võtab endale selles valdkonnas juhirolli ja kinnitab seeläbi parlamendis toimunud lugemisel valitud lähenemisviisi; on valmis kaaluma assigneeringute täiendavat suurendamist lepitusmenetluse käigus;

36.  taunib asjaolu, et nõukogu on vähendanud eelarveprojektiga võrreldes kulukohustuste assigneeringuid 25,1 miljoni euro võrra ja maksete assigneeringuid 33,6 miljoni euro võrra; on veendunud, et nende kärbetega seatakse ohtu rubriigi 3 programmide ja meetmete nõuetekohane elluviimine; tuletab sellega seoses meelde, et kuigi mõned kavandatavad kärped võivad tunduda tühised, tuleb meeles pidada mitmete oluliste ja väärtuslike programmide suhtelist väiksust, mistõttu need programmid on kärbete osas eriti haavatavad; otsustab seetõttu taastada assigneeringud eelarveprojekti tasemel;

37.  peab lisaks vajalikuks suurendada kultuuri ja meedia allprogrammide (sh multimeedia meetmed ning 2016. aastaks kavandatud kultuuri- ja loomesektori tagatisvahend, mille eesmärk on lahendada kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate VKEde ja organisatsioonide rahastamisele juurdepääsu kriitiline probleem) kulukohustuste assigneeringuid kokku 10,5 miljoni euro võrra üle eelarveprojekti taseme, pidades silmas nende olulist rolli keskseid Euroopa väärtusi esindava kultuuri- ja loomesektori toetamises;

38.  peab prioriteediks ka programmi „Kodanike Euroopa” assigneeringute suurendamist 1,5 miljoni euro võrra, samuti programmi „Kodanike Euroopa” eelarve liigenduse muutmist, nähes Euroopa kodanikualgatuse elluviimise jaoks ette eraldi eelarverea;

39.  märgib, et eelarve (sh katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed) lugemisel parlamendis ületatakse rubriigi 3 kulukohustuste ülemmäära 1,0551 miljardi euroga, suurendades kulukohustusi 931,1 miljoni euro võrra üle eelarveprojekti taseme, samal ajal kui maksete assigneeringuid suurendatakse 586,5 miljoni euro võrra; teeb seetõttu ettepaneku võtta kasutusele kõik mitmeaastases finantsraamistikus olemasolevad vahendid, et rahastada rändega seotud assigneeringute suurendamise paketti;

Rubriik 4 – Globaalne Euroopa

40.  juhib tähelepanu asjaolule, et kõigist rubriikidest on nõukogu kõige rohkem kärpinud rubriiki 4, nii kulukohustuste (-163,4 miljonit eurot) kui ka maksete osas (-450,4 miljonit eurot); võtab üllatusega teadmiseks, et kõige enam puudutavad kärped muu hulgas Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendit (eelkõige vaesuse vähendamist ja julgeolekut Vahemere piirkonna riikides), arengukoostöö rahastamisvahendit (sh rände ja varjupaigaga seotud valdkondlikku eesmärki) ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendit (hoolimata asjaolust, et kandidaatriigid võtavad vastu märkimisväärsel arvul pagulasi või asuvad peamistel rändeteedel); rõhutab, et see lähenemisviis on teravas vastuolus nõukogu ja Euroopa Ülemkogu poolt rände tegevuskava, põgenikekriisi ning päritolu- ja transiitriikidega koostöö teemal tehtud avaldustega;

41.  otsustab seetõttu taastada assigneeringud eelarveprojektis ette nähtud tasemel; märgib, et maksetega seotud olukord rubriigis 4 on endiselt väga murettekitav seoses märkimisväärse hulga maksmata arvete ülekandmisega ja lepinguliste kohustuste kunstliku edasilükkamisega, et tulla toime sellega, et eelarves nähakse pidevalt ette liiga vähe maksete assigneeringuid; kinnitab seetõttu veel kord, et komisjoni ettepaneku kohane maksete assigneeringute suurendamine oli üksnes vajalik, jättes kõrvale asjaolu, et enneolematu rände- ja pagulaskriis on vahepeal põhjustanud liidu välistegevusele täiendavaid probleeme;

42.  täiendab rände- ja pagulaskriisi puudutavate muudatusettepanekute paketti, otsustades sihipäraselt suurendada eelkõige Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi (+178,1 miljonit eurot), aga ka arengukoostöö rahastamisvahendi (+26,6 miljonit eurot), humanitaarabi (+26 miljonit eurot), ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (+11,2 miljonit eurot), stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi (+12,6 miljonit eurot) ning demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi kulukohustuste assigneeringuid (+1 miljon eurot); toetab ühtlasi vajaduse korral prioriteetide muutmist nende programmide raames, et keskenduda kõige pakilisematele probleemidele, kuid toonitab, et see ei tohi viia vastava õigusliku aluse algsete eesmärkidega seotud püüdluste vähendamiseni, mis võiks destabiliseerida Euroopa naaberriike või muid asjaomaseid piirkondi; kordab vajadust võtta vastu laiaulatuslik ja inimõigustel põhinev lähenemisviis, mille raames seotakse ränne arenguga ning püütakse integreerida seaduslikud sisserändajad, varjupaigataotlejad ja pagulased; kordab vajadust teha tihedamat ja pühendunud koostööd päritolu- ja transiidiriikidega, et tulemuslikult tegelda praeguse rändekriisiga, eriti kolmandate riikide põgenike vajaduste osas tervishoiu ja hariduse valdkonnas; peab seetõttu sellist assigneeringute suurendamist hädavajalikuks, et rahastada täiendavaid algatusi lisaks vastavate õiguslike aluste algsetele eesmärkidele;

43.  märgib, et Süüria kriisile reageerimiseks loodud Euroopa Liidu piirkondlik usaldusfond ja hädaolukorra usaldusfond stabiilsuse tagamiseks ja ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemiseks Aafrikas loodi seetõttu, et liidu eelarves puuduvad nii vajalik paindlikkus kui ka rahalised vahendid, mis võimaldaksid kriisile kiiresti ja mitmekülgselt reageerida; toonitab, et mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise/muutmise käigus tuleb leida terviklikum lahendus liidu eelarvest humanitaar- ja arenguabiks antava toetuse tulemuslikumaks ja kergemini kättesaadavaks tegemiseks ja selle edukaks ühendamiseks Euroopa Arengufondi ning liikmesriikide otsustatava kahepoolse abiga; nõuab, et rubriigi 4 alla kuuluvatele programmidele eraldatud täiendavaid assigneeringuid kasutataks eelkõige kahe usaldusfondi rahastamise suurendamiseks ning ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja Maailma Toiduprogrammi kaudu antavaks koheseks abiks; kutsub liikmesriike üles minema sõnadelt tegudele ja andma vajalik täiendav ning samaväärne panus lisaks usaldusfondidega seotud liidu rahalistele vahenditele ning tegema viivitamatult lõpp ÜRO asutuste rahastamispuudujäägile; märgib, et potentsiaalselt usaldusfondidest rahastatavate tulevaste projektide arv annab veelgi vähem alust nõukogu väitele, mille kohaselt ei ole rubriigis 4 vahendite kasutamise suutlikkus piisav;

44.  suurendab 40 miljoni euro võrra assigneeringuid eelarvereal, mis on mõeldud rahuprotsessi toetamiseks ning rahalise abi andmiseks Palestiinale ja ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioonile Lähis-Idas (UNRWA); märgib, et UNRWA teeb tulemuslikku tööd üha suureneva arvu Palestiina põgenike toetamisel, kes kannatavad otseselt Süüria kriisi tõttu, ja see on asjaomase asutuse jaoks täiendav koorem; tunneb muret UNRWA rahastamises esinevate puudujääkide pärast ja nõuab, et need täiendavad assigneeringud suunataks UNRWA üldfondi, et toetada põhihariduse andmist ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid;

45.  tuletab meelde, et humanitaarkriisist tulenevate pikaajaliste kahjulike mõjude leevendamiseks on väga oluline tagada, et kriisist mõjutatud lapsed saaksid haridust; suurendab seetõttu rahastamist hariduse toetamiseks humanitaarabi eelarves, nii et selle osakaal ulatub 3 %-ni senise 1 % asemel eesmärgiga jõuda 2019. aastaks 4 % künniseni;

46.  kiidab heaks ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) eelarve sümboolse suurendamise, et toetada kõiki algatusi, mille eesmärk on muuta ränne ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) tsiviilmissioonide eraldi osaks, toetades samas täielikult Euroopa Liidu sõjalist operatsiooni Vahemere lõunapiirkonna keskosas (EUNAVFOR MED), mille eesmärk on võidelda inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetajate ja inimkaubitsejate vastu;

47.  tunneb heameelt Euroopa välisteenistuse käimasoleva aruteluprotsessi üle ELi eriesindajate tuleviku ja nende suhte üle Euroopa välisteenistusega; on seisukohal, et ELi eriesindajaid käsitleva mis tahes eelarverea muutmine peaks toimuma pärast käimasoleva aruteluprotsessi lõppu;

48.  peab vajalikuks Küprose türgi kogukonnaga seotud eelarverea assigneeringute suurendamist (+2 miljonit eurot), et aidata otsustavalt kaasa Küprosel teadmata kadunud isikutega tegeleva komisjoni töö jätkamisele ja intensiivistamisele ning toetada kahte kogukonda ühendavat kultuuripärandi tehnilist komisjoni, millega edendatakse usaldust ja leppimist kahe kogukonna vahel;

49.  rõhutab, et WTO 9. ministrite konverentsil sõlmitud kaubanduse lihtsustamise lepingu täitmiseks on vaja suuremat rahalist abi vähim arenenud ja arenguriikide toetamiseks; toonitab, et rahvusvaheliste finantseerimisasutuste osas on vaja kooskõlastatud püüdlusi komisjoni ja liikmesriikide vahel, et hoida ära olukord, kus kaubandusabi ja mitmepoolsete algatuste assigneeringute vähendamine ning eeskirjade eiramised teatavate partneritega tehtavas koostöös viiksid alla kulutuste tulemuslikkuse, ka tuleb tagada kaubanduse lihtsustamise lepingu mõju arengule;

50.  otsustab kasutada ära (katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed kaasa arvatud) eelarveprojektis rubriigi 4 ülemmäära alla jäetud 261,3 miljoni euro suuruse kulukohustuste varu ning hetkel sellest mitte kaugemale minna; suurendab ka maksete assigneeringuid 132,5 miljoni euro võrra; ootab nende muudatusettepanekute alusel tulemuslikku lepitusmenetlust, võttes arvesse ka kirjalikku muutmisettepanekut nr 2/2016; rõhutab siiski, et see ülemmäär võib osutuda ebapiisavaks, pidades silmas asjaolu, et see määrati kindlaks palju varem enne Ukrainas, Süürias, Tuneesias ja üldisemalt naaberriikides, Lähis-Idas ja Aafrikas toimunud olulisi arenguid; nõuab seetõttu, et kasutataks täielikult ära hädaabireservi potentsiaali, ja on valmis arutama mitmeaastase finantsraamistiku paindlikkust käsitlevate sätete täiendavat kasutuselevõttu, et käsitleda rände- ja pagulaskriisi välismõõdet;

Rubriik 5 – Haldus; muude rubriikide haldus- ja teadustegevuse toetuskulud

51.  märgib, et nõukogu on teinud selles rubriigis kärpeid 31,2 miljoni euro ulatuses, sellest 19,3 miljonit eurot komisjoni halduseelarves, eelkõige seoses hoonete, seadmete ja eriti personaliga (tulenevalt kohaldatava kindla vähendusmäära suurendamisest 4,3 %-ni); ei pea nõukogu seisukohta põhjendatuks ning tuletab meelde, et viimaste aastate pidevate piirangute kontekstis jäid komisjoni 2016. aasta kavandatavad halduskulud eeldatava inflatsiooni taset arvestades tegelikult stabiilseks ning komisjon vähendab juba niigi pidevalt personali;

52.  on samuti seisukohal, et sellised kärped on meelevaldsed, võttes arvesse, et peamiselt lepingulistel kohustustel põhinevad kulutused on prognoositavad ja komisjoni esitatud andmete põhjal on nende täitmismäär väga kõrge; märgib eelkõige, et komisjoni ametikohtade täitmismäär oli 1. aprilli 2015. aasta seisuga rekordkõrge – ametikohtadest oli tegelikult täidetud 97,8 %; peab kahetsusväärseks, et muudes rubriikides peale rubriigi 5 kärpis nõukogu halduskulusid ja teadustegevuse toetuskulusid kokku veel 28 miljoni euro jagu, ehkki need kulutused on üliolulised liidu eri poliitikavaldkondade programmide edukaks läbiviimiseks;

53.  otsustab seetõttu taastada assigneeringud eelarveprojekti tasemel kõikidel nõukogu kärbitud eri poliitikavaldkondade halduskulusid ja teadustegevuse toetuskulusid puudutavatel eelarveridadel ning kõikidel rubriigi 5 eelarveridadel ning kiidab heaks vahendite suurendamise teatavatel üksikutel juhtudel;

54.  palub komisjonil tagada, et OLAFi järelevalvekomitee ja tema sekretariaadi ühiseelarve oleks täpsustatud OLAFi 2016. aasta eelarves eraldi real;

Ametid

55.  kiidab üldjoontes heaks komisjoni hinnangu ametite eelarveliste vajaduste kohta; märgib, et komisjon on enamike ametite algseid taotlusi juba arvestatavalt kärpinud;

56.  on seetõttu seisukohal, et nõukogu ettepanekus sisalduvad suuremad kärped võivad seada ohtu ametite nõuetekohase toimimise ega võimaldaks neil täita seadusandja poolt määratud ülesandeid;

57.  otsustab suurendada rändepaketi raames asjaomases valdkonnas töötavate peamiste ametite (Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, Frontex, Europol, Eurojust, eu-LISA, CEPOL ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet) assigneeringuid kokku 26 miljonit eurot, sest need ametid on eluliselt olulised selleks, et tegeleda tõhusalt praeguse pakilise rändevoogude probleemiga; väljendab heameelt ametitele paranduseelarve projektiga nr 7/2015 eraldatud täiendavate assigneeringute ning ametikohtade loetelusse kantud 120 uue ametikoha üle ning eeldab, et see otsus mõjutab ka 2016. aasta eelarvet ning eelolevate aastate eelarveid; toonitab kiiresti süvenevat kriisiolukorda ning rändevoogude tohutut kasvu; nõuab tungivalt, et komisjon annaks enne eelarve lepitusmenetlust ametite vajaduste kohta ajakohastatud ja konsolideeritud teavet; palub komisjonil esitada ettepanek, milles käsitletakse justiits- ja siseküsimustega tegelevate ametite võetavate meetmete keskpika tähtajaga ja pikaajalist strateegiat: eesmärgid, ülesanded, koordineerimine, kriisikolletega tegelemine ja rahalised vahendid;

58.  otsustab lisaks suurendada 2016. aasta eelarves kolme finantsjärelevalvega tegeleva ameti jaoks ette nähtud assigneeringuid, võttes arvesse neile juurde antud ülesandeid ja kasvanud töökoormust; kutsub komisjoni üles esitama 2017. aastaks ettepaneku tasudel põhineva rahastamissüsteemi kohta, et asendada täielikult praegune liikmesriikide osamaksude süsteem ning tagada seeläbi Euroopa ametiasutuste sõltumatus liikmesriikide asutustest;

59.  otsustab samuti suurendada Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti, Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ning Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse assigneeringuid, et ametite kasutadaolevad ressursid vastaksid paremini nende ülesannetele;

60.  ei pea siiski vastuvõetavaks komisjoni ja nõukogu seisukohti ametite personalipoliitika osas ning teeb seetõttu ametikohtade loeteludes arvestatavaid muudatusi; rõhutab uuesti, et vastavalt institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatule tuleks igas ametis töökohti viie aasta jooksul 5 % vähendada, kuid uutest poliitikasuundumustest tingitud täiendavate ülesannete täitmiseks on vaja luua uusi töökohti ja pärast 2013. aastat vastu võetud uute õigusaktidega peavad kaasnema täiendavad vahendid ning seda ei saa institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud töötajate vähendamise alase eesmärgi piiridesse lugeda;

61.  toonitab seetõttu uuesti, et on vastu ametitevahelise ümberpaigutamisreservi mõttele, kuid kinnitab, et on nõus ametikohtade vabastamisega tihedamast haldusalasest koostööst tuleneva ametitevahelise tulemuslikkuse suurendamise kaudu või koguni analüüsima ametite liitmise võimalusi seal, kus see on võimalik, ning teatavate funktsioonide ühiskasutuse kaudu (komisjoni või mõne ametiga);

62.  toonitab veel kord, et tööstusharude poolt rahastatavad töökohad ei mõjuta liidu eelarvet ning nende suhtes ei tohiks seetõttu kohaldada töötajate arv vähendamist; toonitab, et asjaomastele ametitele tuleks jätta õigus tasakaalustada kõikuvat töökoormust selliselt, et kõiki neile eraldatud töökohti ei täideta;

63.  teeb seetõttu vastavalt eespool nimetatud prioriteetidele muudatusi mitme ameti ametikohtade loetelus, et viia töötajate arv kooskõlla tööülesannete lisamisega või tegeliku kohustusega vähendada viie aasta jooksul töötajate arvu 5 % ning käsitleda tasudest rahastatud ametikohti diferentseeritult; tuletab meelde, et 5 %-line kärbe viie aasta jooksul kehtestati halduskulude vähendamise eesmärgil; toonitab sellega seoses, et täiendavad töökohad ametikohtade loetelus ei avalda automaatset finantsmõju liidu eelarvele, kuna ametid täidavad töökohti vastavalt oma vajadustele ning seetõttu ei ole ametitel alati kõik ametikohade loetelus olevad kohad täidetud;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

64.  otsustab võtta vastu piiratud arvust katseprojektidest ja ettevalmistavatest meetmetest koosneva kompromisspaketi (arvestades muu hulgas olemasolevate varude piiratust), olles põhjalikult analüüsinud esitatud katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid (seoses jätkuvate projektide ja meetmete edukuse määraga ning jättes välja algatused, mis on juba kaetud olemasolevate õiguslike alustega) ning võttes täielikult arvesse komisjoni hinnangut projektide teostatavuse kohta;

Maksed

65.  toonitab veel kord eelarvemenetluse eel parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt kokku lepitud aastate 2015–2016 ühise maksekava tähtsust, mis kajastab kolme institutsiooni võetud kohustust vähendada täitmata maksenõuete kuhjumist; märgib, et kolm institutsiooni leppisid kokku igakülgses koostöös, mille eesmärk on kehtestada 2016. aasta eelarves selline maksete assigneeringute tase, mis võimaldaks nimetatud eesmärgi saavutada, ning märgib, et komisjon arvestaski 2016. aastaks taotletud maksete assigneeringud välja sellest lähtuvalt; on seisukohal, et iga meetmega maksenõuete jätkusuutmatu kuhjumise ohu haldamiseks peaksid kaasnema püüdlused tulemuslikuma arvamuste vahetuse tagamiseks ning koostöövaimu parandamine ühelt poolt nõukogu ja teiselt poolt parlamendi ja komisjoni vahel; tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 310 kohaselt peavad ELi eelarves näidatud tulud ja kulud olema tasakaalus;

66.  peab taunimisväärseks, et komisjoni soovitatud mõõdukast maksete assigneeringute suurendamisest ja piisavatest piirmääradest hoolimata otsustas nõukogu maksete assigneeringuid 1,4 miljardi euro jagu kärpida, kusjuures sihikule võeti nii programmide lõpuleviimisega seotud eelarveread kui ka alles täistöövõimsust saavutavad programmid, see aga seab maksete ebanormaalse kuhjumise probleemi järkjärgulise lahendamise kahtluse alla; tuletab meelde, et otsejuhtimise kavade puhul ei kajastu maksete assigneeringute nappus üksnes arvete kuhjumises, vaid ka programmide elluviimisel tehtavates kunstlikes viivitustes, näiteks konkursikutsete avaldamise edasilükkamises ja/või uute lepingute allkirjastamisega viivitamises;

67.  otsustab taastada maksete assigneeringud eelarveprojekti tasemel kõikidel nõukogu kärbitud eelarveridadel, lähtudes eeldusest, et komisjoni poolt eelarveprojektis soovitatud maksete assigneeringute tase on maksekava eesmärkide saavutamiseks vajalik;

68.  suurendab maksete assigneeringuid asjakohasel määral kõikidel eelarveridadel, millega seotud kulukohustuste assigneeringuid muudetakse, võttes arvesse valdkondi, kus väljamaksed peavad toimuma kiiresti või mis puudutavad pakilisi probleeme (näiteks Erasmus+, kaks ümberpaigutamismehhanismi, Palestiina pagulaste abiorganisatsioon ja humanitaarabi); suurendab maksete assigneeringuid veel 1 miljardi euro võrra, et katta uute assigneeringutega täielikult Kreekale tehtavate maksete koondamine perioodi algusesse; otsustab varasemaid rakendamiskogemusi arvesse võttes suurendada ka Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi maksete assigneeringuid;

Muud jaod

I jagu – Euroopa Parlament

69.  tuletab meelde, et parlament hindas oma 2016. aasta vajadused 1 823 648 600 eurole, mis tähendab 2015. aasta eelarvega võrreldes 1,6 % suurust kasvu; tuletab sellele lisaks meelde, et 15 miljonit eurot eraldati sihtotstarbeliselt hädavajalikeks ja kiireteks investeeringuteks julgeoleku ja küberjulgeoleku vallas, mis tõigi parlamendi 2016. aasta kogueelarve 1 838 648 600 euroni;

70.  juhib tähelepanu asjaolule, et 15. juunil 2015 – pärast seda, kui parlamendi 2016. aasta eelarvestus vastu võeti – moodustati uus fraktsioon ning sellest tuleneva parlamendi töökorralduse muutuse tõttu oli vaja täiendavaid assigneeringuid, et tagada kõikide fraktsioonide võrdne kohtlemine;

71.  kompenseerib need täiendavad vahendid täielikult assigneeringute vähendamisega eelarveridadel, mis puudutavad ettenägematute kulude reservi, parlamendiliikmete üldisi hüvitisi, täiendkoolitusi, ruumide sisustamist, energiatarbimist, arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteeme – investeeringuid projektidesse ja mööblisse;

72.  võtab teadmiseks juhatuse 7. septembri 2015. aasta järeldused 2016. aasta eelarve lugemise kohta parlamendis, milles tehakse ettepanek kanda juhatuse hiljutised otsused ja tehnilised kohandused eelarvesse; kiidab heaks juhatuse soovitatud piiratud tehnilised muudatused, mille sekka kuuluvad eelarveneutraalsed kohandused assigneeringute osas ja ametikohtade loetelus ning eelarve liigenduse teatavate aspektide ajakohastamine;

73.  jätab seega oma 2016. aasta eelarve üldise summa, mille täiskogu 29. aprillil 2015. aastal heaks kiitis, endisele tasemele, milleks on 1 838 648 600 eurot;

74.  rõhutab, et fraktsioonide tegevus ei ole haldustöö; kinnitab, et seetõttu ei puuduta eesmärk vähendada töötajaid 5 % fraktsioonide töötajad tervikuna ning see on kooskõlas eelarveaastate 2014(10) ja 2015(11) suhtes võetud otsuste ja 2016. aasta eelarvestusega(12);

75.  tuletab meelde, et fraktsioonid on pidanud töötajate palkamise alates 2012. aastast peatama ning nende vajadused kaeti eelnevatel eelarveaastatel ainult osaliselt;

76.  kordab lubadust rakendada institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 27 ning vähendada oma töötajate arvu 1 %;

77.  toonitab, et pikaajalise kokkuhoiu saavutamiseks liidu eelarves peavad parlament ja nõukogu tegelema vajadusega töötada välja parlamendi ühe töökoha tegevuskava, nagu valdav enamus selle parlamendi liikmeid on mitmes resolutsioonis nõudnud;

Muudatused ametikohtade loetelus

78.  kaotab oma peasekretariaadi ametikohtade loetelus 2016. aastal 57 järgmist ametikohta (eesmärk vähendada töötajaid 1 %): 4 AD14, 13 AD13, 2 AD12, 1 AD9, 2 AD8, 1 AD5, 2 AST11, 1 AST10, 3 AST9, 8 AST8, 7 AST7, 4 AST6, 3 AST5, 2 AST4, 1 AST3, 1 alalise AST1 ametikoha ja 2 ajutist AST4 ametikohta; tuletab meelde, et selle meetme mõju eelarvele on juba eelarvestuses arvesse võetud;

79.  muudab kooskõlas uute personalieeskirjadega 80 alalist AST ametikohta (25 AST11, 10 AST10, 5 AST8, 15 AST7, 5 AST6, 5 AST5, 5 AST4, 5 AST3 ja 5 AST2) 80 AST/SC1 ametikohaks;

80.  teeb ka järgmised tehnilised korrektsioonid: kustutab kolm AST7 ametikohta ja kolm AST6 ametikohta, lisab kuus AST5 ametikohta ja kustutab ametikohtade loetelu allmärkuse nr 1, kuna asjaomast menetlust ei ole viimasel ajal kasutatud;

81.  annab loa 43 uue ajutise ametikoha loomiseks (2 AD7, 19 AD5, 5 AST5, 5 AST3 ja 12 AST1 ametikohta) ning kiidab heaks ühe ajutise AD10 ametikoha ülendamise AD14 ametikohaks, et katta uue fraktsiooni moodustamisest tingitud täiendavad vajadused;

Personali vähendamine 5 %

82.  tuletab meelde, et parlament täidab kolmandat aastat järjest nõuet vähendada töötajate arvu 5 %, järgides nõuetekohaselt institutsioonidevahelise kokkuleppe sätteid ja mõtet; toonitab, et seetõttu on parlamendi ametikohtade loetelust alates 2014. aastast kaotatud 171 alalist ametikohta;(13) rõhutab, et eesmärk vähendada töötajate arvu 5 % täidetakse täielikult, kui 2018. aastani kaotatakse veel 57 ametikohta aastas;(14)

83.  rõhutab, et institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 27 kohaselt vähendatakse töötajate arvu 5 % (võttes aluseks 1. jaanuari 2013. aasta ametikohtade loetelu) seoses asjaoluga, et töönädalat pikendati (37,5 tunni asemel 40 töötundi nädalas); on seisukohal, et töökohtade vähendamine peab toimuma konstantset töökoormust arvestades ning seetõttu tuleb uued ülesanded ja kohustused sellest arvestusest välja jätta;

84.  märgib, et hoolimata eesõiguste suurendamisest ja parlamendile alates 2013. aastast lisandunud ülesannetest, samuti olulistest struktuursetest muudatustest, nagu teenuste parlamendisiseseks muutmine, mille puhul on võimalikult palju töötajaid leitud institutsioonisisese ümberpaigutamise kaudu, on uusi ametikohti loodud üksnes tungival vajadusel; otsustab jätta need täiendavad ametikohad töötajate arvu 5 %-lisel vähendamisel arvestamata;

85.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks parlamendi töötajate arvu vähendamise eesmärgi täitmise jälgimisel arvesse uusi tegureid, nagu konstantne töökoormus, fraktsioonide kärbete alt väljajätmine, teenuste parlamendisiseseks muutmine, mida kompenseeritakse kärbetega sisseostetavate teenuste eelarveridadel, parlamendi eesõiguste suurendamine ja lisandunud ülesanded;

86.  rõhutab, et töötajate vähendamine 5 % ei tohiks ohustada parlamendi nõuetekohast toimimist ja parlamendi peamiste ülesannete täitmist, samuti ei tohi see ohtu seada parlamendi kõrgetasemelist õigusloomet ega parlamendiliikmete ja töötajate töötingimusi;

87.  tuletab meelde, et ükski kokkulepe ei saa võtta Euroopa Parlamendilt ja nõukogult õigust viia ise läbi hindamisi ja otsustada aasta-aastalt ise, mida institutsiooni eelarve sisaldab;

Muud töötajatega seotud küsimused

88.  tuletab meelde, et peasekretariaadi vajadus uute töökohtade järele tuleks katta sisemise ümberpaigutamise abil, v.a juhul, kui uute töökohtade loomine on nõuetekohaselt põhjendatud ja tõendatud;

89.  tuletab meelde, et parlamendi töö või menetluste ümberkorraldamine ei tohi ametikohast olenemata mingil juhul viia töötajate töötingimuste ja sotsiaalsete õiguste halvenemiseni;

90.  kordab, et parlamendiliikmetele parlamendis tehtava töö tegemiseks asjakohase toetuse tagamiseks on vaja saavutada uus tasakaal registreeritud assistentide ja kohalike assistentide vahel; võtab teadmiseks asjaolu, et peasekretär on esitanud juhatusele ettepaneku selle eesmärgi täitmiseks; taunib asjaolu, et juhatus ei ole selles osas siiani veel otsust teinud; on seisukohal, et praeguste eeskirjade läbivaatamisel tuleks pidada kinni üleminekuajast; ootab, et lõplik otsus jõustuks hiljemalt 2016. aasta juulis, mis on üleminekuaja lõpptähtaeg;

91.  kordab oma kindlat toetust mitmekeelsusele parlamendi töös kõrgetasemelise suulise ja kirjaliku tõlke kaudu; palub peasekretäril esitada eelarvekomisjonile tulemused analüüsi ja hindamise kohta, mille ta korraldas pärast seda, kui tõlkide uutes töötingimustes kokkuleppele ei jõutud (2015. aasta kevadel); ootab, et peasekretär kasutaks kogu vajalikku paindlikkust, et tagada parlamendiliikmetele osutatavate suulise ja kirjaliku tõlke teenuste kõrge kvaliteet;

92.  palub peasekretäril esitada üksikasjaliku ülevaate kõigi ametikohtade kohta parlamendis aastatel 2014–2016, sh ametikohtade jaotuse teenistuse, kategooria ja lepingu liigi kaupa;

Kinnisvarapoliitika

93.  tuletab meelde, et eelarvekomisjoni tuleks korrapäraselt teavitada uutest arengutest parlamendi ehitiste poliitikas ning temaga tuleks konsulteerida õigeaegselt, st enne lepingu tegemist, kõigi rahalise mõjuga ehitusprojektide küsimuses; kinnitab, et kõigi ehitusprojektide finantsmõju kontrollitakse tähelepanelikult;

94.  usub, et ehitusprojektidega seotud otsused tuleks teha läbipaistvalt;

95.  kordab uuesti oma nõudmist, et eelarvekomisjonile esitataks uus keskpika perioodi ehitusstrateegia võimalikult kiiresti, aga hiljemalt 2016. aasta alguses, mil parlament koostab eelarveaasta 2017 eelarvestuse; kutsub peasekretäri üles esitama eelarvekomisjonile varakult enne eelarve lugemist parlamendis 2016. aasta sügisel võimaliku pikaajalise strateegia aastani 2025;

96.  märgib, et alates 2014. aastast ei ole Luxembourgis asuva Konrad Adenaueri hoone (KAD) ehitamiseks vajalike investeeringute jaoks assigneeringuid eraldatud; tuletab meelde, et 2016. aasta eelarvestus hõlmas ainult assigneeringuid selliste tööde ja teenuste jaoks, mille eest tasub parlament otse (peamiselt projektijuhtimine, tehniline ekspertiis ja konsultatsioonid); kutsub peasekretäri üles hindama enne aasta lõppu 2015. aasta eelarves kasutamata jäänud vahendeid ja siduma need KADi projekti kulukohustustega, esitades selleks 2015. aasta lõpus vahendite ümberpaigutamise taotluse, et vältida tulevikus võimalikult suurel määral ehitustöödega seotud intressimakseid;

Parlamendiliikmete kulud

97.  kordab üleskutset suuremale läbipaistvusele parlamendiliikmete üldkulude hüvitise osas; kutsub parlamendi juhatust üles määratlema selle hüvitise kasutamiseks lubatud kulude kohta aru andmise täpsemad eeskirjad, ilma et see tooks parlamendile lisakulusid;

98.  teeb ettepaneku hinnata ühise töörühma poolt valitud vabatahtliku lähenemise tulemusi, mille eesmärk on piirata parlamendiliikmete ja töötajate äriklassis lendamist, ning võimalikke viise soodsama hinnaga piletite saamiseks, et vähendada palamendiliikmete ja töötajate sõidukulusid;

IV jagu – Euroopa Kohus

99.  mõistab hukka asjaolu, et kuigi kohtu töömaht üha suureneb ning kavandatakse ka Üldkohtu reformi, on komisjon otsustanud Euroopa Kohtu personali 20 töötaja võrra vähendada – see ähvardab tekitada kitsaskohti ning ohustab õigusemõistmise nõuetekohast toimimist ja kiirust; otsustab seetõttu taastada kohtu algse taotluse, mis sisaldas neid 20 ametikohta;

100.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu on suurendanud töötajate töötasudeks ette nähtud assigneeringute suhtes kohaldatavat standardset vähendusmäära (2,5 % asemel 3,2 %), mis tähendab 1,55 miljoni euro suurust kärbet ja on vastuolus kohtu ametikohtade äärmiselt kõrge täitmismääraga (2014. aasta seisuga oli täidetud 98 % ametikohtadest) ja kohtu eelarve kõrge täitmismääraga (2014. aastal 99 %); taastab seetõttu standardse vähendusmäära eelarveprojekti tasemel ja tühistab sellega seotud assigneeringute vähendamise eesmärgiga tagada, et kohus on võimeline reageerima pädevalt kohtuasjade arvu märkimisväärsele kasvule ning saab täiel määral ära kasutada talle ette nähtud ametikohad;

101.  otsustab ühtlasi taastada seitse ametikohta, mida kohus algselt taotles, et täita kohustus tugevdada ühest küljest kohtu turva- ja julgeolekuüksust ja kaitsta seeläbi paremini töötajaid, külastajaid ja dokumente ning rakendada teisest küljest Üldkohtu kodukorra uut artiklit 105, mille kohaselt tuleb luua üliturvaline süsteem selleks, et teatavate kohtuasjadega seotud osalistel oleks võimalik esitada sellist teavet ja materjale, mis puudutavad liidu või liikmesriikide julgeolekut või nende rahvusvaheliste partnerite tegevust;

102.  toonitab sel põhjusel vajadust eraldada kohtule julgeoleku ja hoonete järelevalve jaoks rohkem vahendeid ja taastab seetõttu nõukogu poolt kärbitud eelarveread eelarveprojekti tasemel;

103.  kaotab lähetustega seotud olemasoleva reservi ja asendab selle uuega, mis tehakse kättesaadavaks, kui kohus on avaldanud teabe kohtunike välistegevuse kohta, nagu Euroopa Parlament taotles oma resolutsioonis(15) Euroopa Liidu Kohtu 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta;

V jagu – Kontrollikoda

104.  taastab standardse vähendusmäära algsel tasemel (2,76 %), et katta kontrollikoja vajadused ametikohtade loetelu osas;

105.  taastab kõik eelarveread, mida nõukogu kontrollikoja eelarve puhul kärpis, et võimaldada kontrollikojal täita oma tööprogrammi ja esitada kavandatud auditiaruanded;

VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

106.  taastab standardse vähendusmäära algsel tasemel (4,5 %), et võimaldada komiteel katta oma vajadused ja tulla toime töötajate arvu jätkuva vähendamisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja komitee vahelisele koostöölepingule;

107.  taastab ühtlasi eelarveprojekti ettepanekud reisikulude hüvitamise ja päevarahade osas;

VII jagu – Regioonide Komitee

108.  vähendab ühest küljest töötasudeks ja hüvitisteks ette nähtud assigneeringuid nii palju, et see vastab 66 ametikoha kõrgemale palgaastmele üleviimisele ja neljale täiendavale ametikohale, sest nende üleviimist parlamenti ei olnud eelarveprojektis arvestatud;

109.  suurendab teisest küljest vahendeid mitmel eelarvereal (tõlkeosakonna sisseostetavad teenused, kolmandad osapooled, kommunikatsioon, esinduskulud, fraktsioonide teavitustegevus, lähetused ning puhastus ja hooldus), ühtlustades neid rohkem komitee enda hinnangutega, et võimaldada komiteel teha oma poliitilist tööd ja täita oma ülesandeid;

110.  taastab lõpetuseks assigneeringud komitee hoonete julgeolekut ja järelevalvet puudutavatel nõukogu kärbitud eelarveridadel, et tagada julgeolekumeetmete piisav rahastamine ka juhul, kui 2016. aastal tõstetakse julgeolekuohu taset („kollane”);

VIII jagu – Euroopa Ombudsman

111.  võtab kahetsusega teatavaks, et nõukogu on vähendanud eelarveprojektis Euroopa Ombudsmanile ette nähtud vahendeid 135 000 euro võrra; rõhutab, et selline kärbe seaks ombudsmani niigi väga piiratud eelarvele ebaproportsionaalsed piirangud ning mõjutaks tõsiselt institutsiooni suutlikkust pakkuda Euroopa kodanikele tõhusat teenust; taastab seetõttu eelarveprojekti taseme kõikidel nõukogu kärbitud eelarveridadel, et võimaldada ombudsmanil täita oma mandaati ja kohustusi;

IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

112.  võtab kahetsusega teatavaks, et nõukogu on vähendanud eelarveprojektis Euroopa Andmekaitseinspektorile ette nähtud vahendeid 135 000 euro võrra; rõhutab, et selline kärbe seaks Euroopa Andmekaitseinspektori niigi väga piiratud eelarvele ebaproportsionaalsed piirangud ning mõjutaks tõsiselt institutsiooni suutlikkust pakkuda Euroopa Liidu institutsioonidele tõhusat teenust; taastab seetõttu eelarveprojekti taseme kõikidel nõukogu kärbitud eelarveridadel, et võimaldada Euroopa Andmekaitseinspektoril täita oma ülesandeid ja kohustusi;

X jagu – Euroopa välisteenistus

113.  usub, et suutmaks tulla toime geopoliitilisest teadmatusest tulenevate probleemidega ja liidu rolli tagamiseks kogu maailmas tuleb tagada Euroopa välisteenistuse nõuetekohane rahastamine; taastab seetõttu eelarveprojekti summad kõikidel eelarveridadel ning jätab välja nõukogu poolt seoses euro vahetuskursi kõikumisega heaks kiidetud reservid;

o

o o

114.  on veendunud, et liidu eelarve abil on võimalik aidata tõhusalt lahendada nii liidu ees seisvate kriiside tagajärgi kui ka algpõhjuseid; on siiski seisukohal, et liiduülese mõõtmega ettenägematute sündmuste puhul tuleks teha ühiseid pingutusi ja võtta liidu tasandil kasutusele täiendavaid vahendeid, mitte seada kahtluse alla varasemaid lubadusi või uskuda endiselt, et riigi tasandi lahendused toimivad; rõhutab seetõttu, et sellist ühist ja kiiret reageerimist võimaldavad paindlikkussätted on olemas ning neid tuleks täiel määral ära kasutada, et kompenseerida mitmeaastase finantsraamistiku rangeid piiranguid;

115.  toonitab, et vaevalt kahe aasta jooksul pärast praegu kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku jõustumist on komisjonil tulnud kahel korral taotleda paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmist ning ettenägematute kulude varu kasutamist, et rahastada kiireloomulisi ettenägematuid vajadusi, mida ei olnud võimalik rahastada kehtivate mitmeaastase finantsraamistiku ülemäärade raames; märgib ühtlasi, et kulukohustuste koguvaru kasutati selle esimesel kasutusele võtmise aastal (2015) koheselt täies mahus ära, kusjuures kahe olulise liidu programmi ressursse tuli vähendada uute algatuste rahastamise võimaldamiseks; toonitab, et vahendite perioodi algusse koondamise tõttu aastatel 2014–2015 on mitmel liidu programmil alates 2016. aastast vähem kulukohustuste assigneeringuid või ei ole neid üldse; näeb seetõttu selgelt, et mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärad on paljude rubriikide osas liiga väikesed ja halvavad liidu tegevuse kõige enam rahastamist vajavates valdkondades, kusjuures mitmeaastase finantsraamistiku olemasolevad paindlikkusmehhanismid on juba viimase võimaluseni ära kasutatud; on seisukohal, et sellised arengud räägivad mitmeaastase finantsraamistiku tõelise vahehindamise kasuks; ootab 2016. aastal kannatamatult komisjoni ambitsioonikaid ettepanekuid selles küsimuses;

116.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üldeelarve projekti muudatusettepanekutega nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.

1.9.2015

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

nõukogu seisukoha kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve projekti

(2015/2132(BUD))

Arvamuse koostaja: Cristian Dan Preda

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab heameelt rubriigi 4 „Globaalne Euroopa” kulukohustuste ja maksete assigneeringute suurenemise üle võrreldes eelmise aastaga, kuna see peaks andma Euroopa Liidule vahendid oma väärtuste ja huvide kaitseks ja edendamiseks ning aitama liidul kaitsta oma kodanikke suhetes ülejäänud maailmaga; märgib eelkõige märkimisväärselt suurenenud maksete assigneeringute olulisust, kuna see aitab lahendada viimastel aastatel tekkinud tasumata maksete kuhjumise; on seetõttu kindlalt vastu nõukogu esitatud kulukohustuste ja maksete assigneeringute kärbetele;

2.  rõhutab, et eriti oluline on näha ette piisav rahastamine Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendile, millel on otsustavalt tähis roll ELi ida- ja lõunapoolsete naabrite stabiilsuse toetamisel; väljendab heameelt selle üle, et kulukohustuste assigneeringud suurenesid eelmise aastaga võrreldes 4,9%; kritiseerib nõukogu kohaldatud Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi karme kärpeid ja rõhutab, et hädavajalik on assigneeringuid oluliselt suurendada, et rahuldada vahendiga hõlmatud riikide vajadused; rõhutab, et Liibüat ja Tuneesiat puudutavad probleemid on tõsised ning et on oluline anda rohkem toetust riikide institutsioonide võimestamiseks, õigusreformiks, julgeolekusektori reformiks ja piirihaldamise toetamiseks;

3.  rõhutab maksete ja kulukohustuste suurendamise tähtsust 2016. aasta eelarves terrorismiga võitlemiseks;

4.  rõhutab, et inimõiguste kaitse, põhivabaduste ja demokraatia edendamine on maailmas praegu valitsevat olukorda arvestades äärmiselt tähtis ja sümboliseerib liidu kohustust kaitsta oma põhiväärtusi; rõhutab, et demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend on selles kontekstis äärmiselt tähtis vahend, mida tuleb piisavalt rahastada;

5.  võtab teadmiseks 25. juunil 2015 toimunud Euroopa Ülemkogu järeldused; rõhutab, et ühisel välis- ja julgeolekupoliitikal on olulised kohustused nähtavuse ja paindlikkuse osas, eelkõige tsiviil- ja sõjalise võimekuse arendamise, kaitsetööstuse tugevdamise ja VKEde osas; väljendab sellega seoses suurt heameelt nõukogu valmisoleku üle tagada piisav rahastamine ÜJKP alaste teadusuuringute ettevalmistavatele meetmetele, valmistades sellega ette järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames põhjaliku ja hästi rahastatud kaitseuuringute ja tehnoloogia programmi algatamise;

6.  toonitab, et piisavad vahendid tuleb tagada Lähis-Ida rahuprotsessi, Palestiina omavalitsuse ja ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni jaoks, et rahuldada kohapealseid vajadusi, mis on viimastel aastatel mitmete piirkondlike kriiside tõttu kasvanud; rõhutab vajadust käsitleda ELi eelarves regulaarselt liiga väikese ELi rahalise toetuse ettenägemist ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioonile (UNRWA);

7.  tunneb heameelt Euroopa välisteenistuse käimasoleva aruteluprotsessi üle ELi eriesindajate tuleviku ja nende suhte üle Euroopa välisteenistusega; on seisukohal, et ELi eriesindajaid käsitleva mis tahes eelarverea muutmine peaks toimuma pärast käimasoleva aruteluprotsessi lõppu;

8.  toetab Euroopa välisteenistuse kavatsust avada ELi delegatsioon Iraanis pärast tuumakõneluste edukat lõppu.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

31.8.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

44

7

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Michèle Alliot-Marie, Elmar Brok, Klaus Buchner, James Carver, Fabio Massimo Castaldo, Lorenzo Cesa, Arnaud Danjean, Mark Demesmaeker, Georgios Epitideios, Knut Fleckenstein, Eugen Freund, Michael Gahler, Iveta Grigule, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Janusz Korwin-Mikke, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Ilhan Kyuchyuk, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Andrejs Mamikins, David McAllister, Tamás Meszerics, Demetris Papadakis, Alojz Peterle, Tonino Picula, Andrej Plenković, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Jacek Saryusz-Wolski, Jaromír Štětina, Charles Tannock, Eleni Theocharous, László Tőkés, Johannes Cornelis van Baalen, Geoffrey Van Orden

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Daniel Caspary, Neena Gill, Ana Gomes, Liisa Jaakonsaari, Othmar Karas, Javi López, Antonio López-Istúriz White, Norbert Neuser, Urmas Paet, Gilles Pargneaux, Helmut Scholz

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Heidi Hautala, Jutta Steinruck

24.9.2015

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve projekti kohta

(2015/2132(BUD))

Arvamuse koostaja: Arne Lietz

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  lükkab otsustavalt tagasi nõukogu poolt arengukoostöö ja humanitaarabi rahastamises tehtud kärped;

2.  peab arengukoostöö rahastamisvahendi eelarveridadel tehtud kärpeid eriti kohatuteks, pidades silmas uute säästva arengu eesmärkidega seotud suuri rahastamisvajadusi ja liidu poolt käesoleva aasta juulis toimunud ÜRO arengu rahastamise konverentsil võetud kohustust suurendada ühist ametlikku arenguabi 0,7 %-ni kogurahvatulust;

3.  tuletab meelde arenenud riikide võetud kohustust suurendada arenevate riikide kliimameetmete rahastamist ning tagada, et selle puhul oleks tegemist muu kui kliimaga seotud ametliku arenguabi kõrval uute ja täiendavate rahaliste vahenditega; rõhutab, et see kohustus eeldab ametliku arenguabi kogusumma suurendamist vähemalt sama suure summa võrra; märgib selle kohustuse olulisust seoses uue ülemaailmse kliimakokkuleppe saavutamise väljavaatega hiljem käesoleval aastal;

4.  märgib, et pagulaste ja riigisiseste põgenike arv on maailmas kasvanud enneolematu suuruseni – 60 miljonini – ning et sellest tulenevalt on suurenenud vajadus humanitaarabi järele; tunneb heameelt asjaolu üle, et nõukogu on säilitanud komisjoni eelarveprojektis humanitaarabiks ette nähtud summad; on siiski seisukohal, et artiklisse 23 02 01 tuleks lisada 26 miljonit eurot, mida tuleks kasutada hariduse andmiseks põgenikelaagrites ning häda- ja kriisiolukordades, kuna sellega on võimalik anda inimelusid päästvaid oskusi, anda lastele tulevikuväljavaateid ja kaitsta neid radikaliseerumise eest;

5.  on seisukohal, et praegust pagulaskriisi silmas pidades ei tohi eelarveprojektis eelarvereale 21 02 07 05 rände ja varjupaiga jaoks ette nähtud summasid vähendada, vaid neid tuleks pigem suurendada; rõhutab, et asjaomast eelarverida tuleks kasutada selliste meetmete jaoks, millega käsitletakse rände algpõhjuseid ja toetatakse rändevoogude nõuetekohast juhtimist arenguriikides;

6.  juhib tähelepanu ka vajadusele suurendada vahendeid eelarvereal 21 02 08 02, kuna kohalikel asutustel on suur roll põhiliste sotsiaalteenuste osutamisel ja linnastumisega seotud probleemide lahendamisel 2015. aasta järgses arenguraamistikus.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

22.9.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Louis Aliot, Beatriz Becerra Basterrechea, Ignazio Corrao, Nirj Deva, Doru-Claudian Frunzulică, Nathan Gill, Charles Goerens, Enrique Guerrero Salom, Heidi Hautala, Maria Heubuch, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Maurice Ponga, Cristian Dan Preda, Lola Sánchez Caldentey, Elly Schlein, György Schöpflin, Davor Ivo Stier, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Brian Hayes, Eleni Theocharous

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Liliana Rodrigues, Estefanía Torres Martínez

2.9.2015

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

nõukogu seisukoha kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve projekti

(2015/2132(BUD))

Arvamuse koostaja: Reimer Böge

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. rõhutab, et kaubandusega seotud eelarveridadele tuleks eraldada piisavad assigneeringud, et komisjon saaks tõhusalt ja tulemuslikult täita oma ambitsioonika kaubandusega seotud eesmärgi ergutada majanduskasvu ja luua töökohti kogu Euroopas ja täita liidu laiemad rahvusvahelised eesmärgid ning suurendada pingutusi seoses kaubanduslepingute täitmise ja nende mõju järelevalvega;

2. toonitab, et liit peaks rohkem pingutama, et teostada järelevalvet alla kirjutatud või praegu liidu poolt läbi räägitavate kaubanduslepingute täitmise ja mõju üle; nõuab piisavate vahendite eraldamist kaubanduslepingute eel-, vahe- ja järelhindamiseks, et hinnata nende lepingute mõju ELi ja selle partnerriikide majandusele ja tagada kaubanduspartnerite võetud kohustuste täielik täitmine ja jõustamine;

3. väljendab heameelt vabaühenduste kasvava tähtsuse üle avaliku arvamuse kujundamisel kaubandusega seotud küsimustes ning toonitab, et on vaja mõjusat liidu kommunikatsioonistrateegiat teavitamise eesmärgil ja selleks, et võimaldada kaubandusküsimustes aktiivsete kodanike ja vabaühenduste parem kaasamine;

4. peab tervitatavaks makromajandusliku finantsabi vahendi ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi kulukohustuste assigneeringute väikest suurendamist; tunneb siiski muret, et sellest suurendamisest ei piisa, et täita ida- ja lõunanaabrusega seotud vajadused, sh võimalikud edasise abi programmid Ukrainale;

5. rõhutab, et WTO 9. ministrite konverentsil sõlmitud kaubanduse lihtsustamise lepingu täitmiseks on vaja suuremat rahalist abi vähim arenenud ja arenguriikide toetamiseks; toonitab, et seoses rahvusvaheliste finantseerimisasutustega on vaja kooskõlastatud püüdlusi komisjoni ja liikmesriikide vahel, et hoida ära olukord, kus kaubandusabi ja mitmepoolsete algatuste assigneeringute vähendamine ning eeskirjade eiramised teatavate partneritega tehtavas koostöös viiksid alla kulutuste tulemuslikkuse, ka tuleb tagada kaubanduse lihtsustamise lepingu mõju arengule;

6. tuletab meelde, et Euroopa Parlament lisas 2009. aastal väliskaubanduse valdkonna projektide rahastamise eelarvereale täiendava 1 miljoni euro suuruse assigneeringu konkreetselt ausa kaubandusega seotud tegevuseks, ning kutsub komisjoni üles kaaluma selle eelarverea lisamist ka 2016. aasta eelarvesse, et rahastada ausa kaubandusega seotud meetmeid, mis on määratletud komisjoni 5. mai 2009. aasta teatises(16);

7. võtab teadmiseks mõõduka assigneeringute suurendamise partnerluse rahastamisvahendile; tuletab meelde programmi eesmärki edendada Euroopa VKEde rahvusvahelise kauplemise ja investeerimise võimalusi; toonitab, et tähtis on VKEde tehniline toetamine, et aidata neil muutuda rahvusvahelisemaks; nõuab, et komisjon hindaks ja parandaks olemasolevaid vahendeid tõhususe ja mõjususe osas ning tagaks piisava kontrolli ja järelevalve kogu tegevuse, nt Euroopa ärikeskuste üle, et töötada välja sidusam lähenemisviis ja võttes ühtlasi arvesse olemasolevaid eraalgatusi.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

31.8.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

5

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

William (The Earl of) Dartmouth, Maria Arena, David Borrelli, David Campbell Bannerman, Daniel Caspary, Marielle de Sarnez, Ska Keller, Jude Kirton-Darling, David Martin, Emmanuel Maurel, Emma McClarkin, Anne-Marie Mineur, Sorin Moisă, Alessia Maria Mosca, Viviane Reding, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty, Adam Szejnfeld, Hannu Takkula, Iuliu Winkler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Reimer Böge, Klaus Buchner, Edouard Ferrand, Sander Loones, Gabriel Mato, Marita Ulvskog, Jarosław Wałęsa, Pablo Zalba Bidegain

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Karoline Graswander-Hainz, Miguel Urbán Crespo

22.9.2015

EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve kohta

(2015/2132(BUD))

Arvamuse koostaja: Ingeborg Gräßle

ETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et vahendeid praegu napib, tuleks suuremat tähelepanu pöörata vajadusele pidada kinni eelarvedistsipliinist ja kasutada rahalisi vahendeid tõhusalt ja tulemuslikult;

B.  arvestades, et 2016. aasta eelarveprojekti põhieesmärk on tagada, et liidu eelarves oleks piisavalt vahendeid, mis võimaldavad tal täita täielikult oma suuremat rolli töökohtade loomise, majanduskasvu, investeeringute ja solidaarsuse edendamises ning reageerida uutele arengusuundadele, eeskätt Ukrainas ja Süürias, ja nende mõjule sisserändele, humanitaarabile ja julgeolekule;

C.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja komisjoni vaheline dialoog, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 318, peaks komisjonis soodustama tulemustele suunatud kultuuri;

1.  nõuab tungivalt, et komisjon koostaks ja avaldaks igal aastal kooskõlas Euroopa Kontrollikoja 2012. ja 2013. aasta aruannetes esitatud soovitustega pikaajalise rahavoo prognoosi, et aidata sidusrühmadel hinnata tulevasi makseteks vajaminevaid summasid ja määrata kindlaks eelarve prioriteete ning aidata komisjonil võtta vastu otsuseid, tagamaks, et vajalikud maksed saab teha heakskiidetud aastaeelarvetest;

2.  juhib tähelepanu asjaolule, et 2013. aasta lõpus oli eelmaksete brutosumma 79,4 miljardit eurot, ja rõhutab, et liiga pikk aeg eelmaksete tasaarvestamiseks võib suurendada vigade või kahju riski; tuletab meelde, et see risk on iseäranis oluline eelarve rubriigi 4 (Globaalne Euroopa) puhul, kus tavapärase tegevuse korral kulub kulukohustuse võtmisest kuni lõplike kulude kirjendamiseni komisjoni poolt neli aastat;

3.  märgib, et finantskorrektsioonid, mille komisjon kehtestab liikmesriikidele, kes ei suuda rakendada usaldusväärseid süsteeme ja sissenõudeid, moodustasid 2014. aastal 2 miljardit 980 miljonit eurot, mis on vähem kui 2013. aastal (3 miljardit 362 miljonit eurot)(17); palub komisjonil näidata selgelt, millised 2014. aastal tagasinõutud summad on liidu aastaaruandes registreeritud tuluna või on tasaarveldatud ja mil määral võivad 2014. aastal otsustatud finantskorrektsioonid ja maksete sissenõuded mõjutada 2015. ja 2016. aastal makseteks vajaminevaid summasid;

4.   palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada läbipaistvust tagasinõutud summade osas, eriti mis puudutab aastat, mil makse tehti, aastat, mil vastav viga tuvastati, ja aastat, mil sissenõudmised või finantskorrektsioonid raamatupidamisaruande lisades avaldati;

5.   palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile kokkuvõte tegelike kulude ning rahastamise osamaksete kohta, mis tehti kättesaadavaks nende struktuurifondide projektide jaoks, mida rahastati juba rahastamisperioodidel 2000–2006 ja 2007–2013, ning nende jaoks, mida ei ole veel lõpule viidud;

6.   kordab oma nõuet, et komisjon koostaks ettepanekute eelnõu, milles kehtestatakse sanktsioonid liikmesriikide ametiasutustele, kes esitavad liidu rahaliste vahendite kasutamise kohta ebakorrektseid või valeandmeid; tuletab meelde, et peaaegu kõik otsetoetustega tegelevad makseasutused olid liikmesriikide sertifitseerimisasutuste poolt akrediteeritud ja sertifitseeritud, ning tunneb seetõttu muret selle pärast, et mõne makseasutuse puhul esineb eriti kõrge veamäär; kutsub sellega seoses liikmesriike üles liidu eelarvevahendeid paremini kasutama, tagades tulemuslikumad ja tõhusamad riiklikud haldus- ja kontrollisüsteemid; palub komisjonil esitada ka ettepanekuid selle kohta, kuidas liikmesriigid saavad tugevdada eelkontrolle, et vähendada alusetult väljamakstavaid summasid, ja tagada süsteem, mille kohaselt valede või ebakorrektsete aruannete esitamise kahtluse korral viiakse läbi nõuetekohane uurimine ja selliste aruannete esitamise korral määratakse sanktsioonid;

7.   kutsub komisjoni üles lisama oma iga-aastasesse liidu finantshuvide kaitset ja pettustevastast võitlust käsitlevasse aruandesse hinnang iga liikmesriigi korruptsiooni mõju kohta liidu vastava aasta rahalistele vahenditele ning kehtestama konkreetse ja sihipärase tegevuskava sellise korruptsiooniga võitlemiseks;

8.   palub komisjonil tungivalt parandada finantskorraldusvahendite kasutamise läbipaistvust, anda korrapäraselt aru finantsvõimenduse, kahjude ja riskide kohta ning esitada finantskorraldusvahendite kulude-tulude analüüs, võrreldes neid vahetumas vormis toimuva projektide rahastamisega; palub komisjonil rakendada tulemuslikke järelevalvesüsteeme, et analüüsida liikmesriikides nõudlust rahastamisvahendite järele, mis vähendaks ülekapitaliseerimise riski;

9.  palub komisjonil tagada, et OLAFi järelevalvekomitee ja tema sekretariaadi ühiseelarve oleks täpsustatud OLAFi 2016. aasta eelarves eraldi real;

10.  nõuab, et kui komisjon esitab kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 318 Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruanded liidu tulemuste kohta, peaks ta andma ka ülevaate tegevuskuludega saavutatud tulemuste kohta, lähtudes liidu eelarveprojektile lisatud programmide tegevuskulusid puudutavatest selgitustest;

11.  kutsub sellega seoses komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu liidu detsentraliseeritud asutuste toimimisele ning eelkõige nende nähtavusele ja demokraatlikule aruandekohustusele, võttes arvesse nende kaugeid asukohti ja liidu kodanike vähest teadlikkust nende tegevusest või isegi nende olemasolust;

12.  tuletab meelde tungivat vajadust keskenduda liidu eelarvevahendite kasutamisel aruandekohuslusele ja tulemuslikkusele; nõuab seetõttu konkreetsete hindamismehhanismide ja näitajate väljatöötamist;

13.  palub komisjonil üksikasjalikult selgitada liidupoolset rahastamist puudutavat läbipaistvuspoliitikat ja eelkõige komisjoni meetmeid, millega tagatakse tasakaalustatud otsustusprotsess, millesse kaasatakse kõik asjassepuutuvad sidusrühmad, sealhulgas tarbijaorganisatsioonid, VKEd, ametiühingud ja üldiseid huve esindavad organisatsioonid, eelkõige keskkonnaorganisatsioonid;

14.  on seisukohal, et komisjon teeb oma parema õigusloome poliitika tõttu varasemast oluliselt vähem seadusandlike algatuste ettepanekuid, palub komisjonil üksikasjalikult selgitada, kuidas selline rõhuasetuse liikumine seadusandlikult tegevuselt rakendamisele mõjutab eelarvet ja töötajaskonda, ning eelkõige märkida, kas see võimaldab saavutada kokkuhoidu;

15.  kutsub komisjoni üles toetama romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate tõhusat rakendamist kohalikul ja piirkondlikul tasandil, tagamaks, et romade integreerimiseks eraldatud rahalisi vahendeid kasutatakse tõepoolest eesmärgipäraselt ja et need oleksid suunatud üldise poliitika eesmärkide täitmisele;

16.  palub komisjonil tungivalt anda Euroopa Parlamendile ülevaade noorte tööpuuduse vastu võitlemise meetmete kohta, mida liit on rahastanud, ja nende meetmetega saavutatud tulemuste kohta;

17.  palub eelarvepädevatel institutsioonidel analüüsida liidu pingutusi pettuse, korruptsiooni ja mis tahes muu liidu finantshuve mõjutava ebaseadusliku tegevuse ennetamisel ning nende vastu võitlemisel; rõhutab sellega seoses, et kärped selliste programmide nagu Herakles või Pettustevastase infosüsteemi (AFIS) eelarves kahjustaksid liidu eelarvet, kuna nendega toetatakse OLAFit ja liikmesriike liidu finantshuvide kaitsmisel;

18.  juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidu Kohtu 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus ei saanud Euroopa Parlament piisavalt teavet kohtunike välistegevuste loetelu kohta; tuletab meelde, et Euroopa Kohus avaldaks oma kodulehel registri, mis sisaldab üksikasjalikku teavet iga kohtuniku välistegevuse kohta.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

22.9.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Louis Aliot, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Ryszard Czarnecki, Dennis de Jong, Tamás Deutsch, Martina Dlabajová, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Rina Ronja Kari, Verónica Lope Fontagné, Monica Macovei, Dan Nica, Georgi Pirinski, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Igor Šoltes, Bart Staes, Marco Valli, Derek Vaughan, Anders Primdahl Vistisen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Richard Ashworth, Cătălin Sorin Ivan, Karin Kadenbach, Marian-Jean Marinescu, Markus Pieper, Julia Pitera, Miroslav Poche, Patricija Šulin

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Raymond Finch

8.9.2015

MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve kohta – kõik jaod

(2015/2132(BUD))

Arvamuse koostaja: Peter Simon

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  juhib tähelepanu mõjule, mida investeeringute aeglustumine avaldab majanduse taastumise kiirusele ja pikaajalistele kasvuprognoosidele ELis, kusjuures see kajastab liikmesriikide eelarve- ja majandusolukorda; tunneb sellega seoses heameelt asjaolu üle, et eelarveprojektis on alamrubriigis 1.1 pandud suurt rõhku uue hoo andmisele töökohtade loomisele ning majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime edendamisele soodsa ettevõtluskeskkonna kaudu;

2.  on seisukohal, et majanduse taastumise kindlustamiseks Euroopa Liidus peaks 2016. aasta eelarve olema 2015. aasta eelarvega võrreldes reaalselt suurem;

3.  rõhutab Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) otsustavat rolli turulünkade kõrvaldamises ning erainvesteeringute ja uute investeerimise rahastamisallikate kaasamises, konkurentsivõime ja majanduse taastumise edendamises ning turu usalduse suurendamises; tunneb heameelt kaasseadusandjate kokkuleppe üle suurendada EFSIsse tehtavaid sissemakseid 3 miljardi euroni, mida ajavahemikus 2016–2020 rahastatakse kasutamata eelarvevarudest; rõhutab taas oma kindlat ostust vähendada veelgi programmi „Horisont 2020” ja Euroopa ühendamise rahastu eelarvele avaldatavat mõju;

4.  nõuab, et 2016. aasta eelarve kajastaks Euroopa poolaasta prioriteete, mille hulka kuuluvad investeeringute suurendamine, töökohtade loomise toetamine, struktuurireformide elluviimine ja eelarve konsolideerimine, mis toovad kaasa tõelise jätkusuutliku majanduskasvu;

5.  juhib tähelepanu asjaolule, et kolmel Euroopa järelevalveasutusel (ESA) on praegu ja edaspidi otsustav roll liidu tasandi finantsjärelevalve ja pangandusliidu raames; rõhutab, et 2016. aasta eelarveprojektis tuleb Euroopa järelevalveasutustele ette näha piisavad eelarvevahendid, mis vastavad asutustele hiljuti antud ülesannetele ning välistele teguritele, nagu vahetuskursi kõikumised ja üldine palgataseme tõus;

6.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament toetas jõuliselt Euroopa järelevalveasutuste loomist, ning on veendunud, et liit peab veelgi parandama järelevalve kvaliteeti kogu liidus; on seisukohal, et Euroopa järelevalveasutustel on liidu finantsturgude toimimises oluline roll;

7.  rõhutab sellega seoses, et Euroopa järelevalveasutustel peavad lisaks piisavatele rahalistele vahenditele olema ka asjakohased inimressursid (seda nii arvulisest kui ka kvalifikatsioonitasemete seisukohast), et nad oleksid võimelised kvaliteetselt täitma neile antavat üha kasvavat ülesannete hulka; palub seetõttu, et Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee esitaks aruande asutuste tulevase personali- ja rahastamisvajaduse kohta;

8.  märgib, et Euroopa järelevalveasutusi rahastatakse praegu riigi tasandi liikmesasutuste kohustuslikust osalusest, ELi eelarvest tulenevatest vahenditest ning niisuguste asutuste tasudest, mille üle teostatakse järelevalvet; on seisukohal, et selline rahastamiskord on riikliku suunitlusega, paindumatu, koormav ja võib seada ohtu Euroopa järelevalveasutuste sõltumatuse; kordab seetõttu oma ülekutset komisjonile esitada hiljemalt 2017. aastaks ettepanek rahastamiskontseptsiooni kohta, mille raames toimub rahastamine tasudest, mis asendavad täielikult liikmesriikide praeguse osaluse; on arvamusel, et see süsteem tagaks Euroopa asutuste sõltumatuse riigi tasandi liikmesasutustest ja ka Euroopa järelevalveasutuste täieliku usaldusväärsuse finantsturu osaliste jaoks;

9.  rõhutab, et üha olulisemaks muutub suurem läbipaistvus äriühingute maksustamisel ja maksualaste eelotsuste puhul nagu ka koordineeritud võitlus maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu; nõuab seetõttu, et 2016. aasta eelarve kajastaks asjakohaselt, kui tähtis on Fiscalise programm liikmesriikide koostöö tõhustamiseks maksusüsteemide toimimise valdkonnas; nõuab samuti, et komisjoni konsultatsiooni äriühingu tulumaksu küsimuses, eelkõige seoses riigipõhise aruandlusega, võetaks hoolikalt arvesse;

10.  kutsub komisjoni üles asjakohaste inimressursside tagamiseks kavandatud restruktureerimismeetmete rakendamisel keskenduma oma põhiprioriteetidele; rõhutab sellega seoses riigiabi osakonna rolli, tagamaks et riigiabi eeskirjade seisukohast küsitavaid maksutavasid maksualaste eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete puhul oleks võimalik tulevikus nõuetekohasemalt uurida, mis aitab kaasa äriühingute õiglasemale maksustamisele Euroopa Liidus ning maksutulu tasakaalustatumale jaotamisele eraisikute ja ettevõtete vahel;

11.  rõhutab, et on vaja rohkem üle-euroopalist statistikat, mis on igakülgsem, metoodiliselt võrreldavam, täpsem ja õigeaegsem; tunneb seetõttu heameelt asjaolu üle, et eelarveprojektis on ette nähtud Euroopa statistika koostamise uute meetodite rakendamise ja Euroopa statistikasüsteemis koostöö tugevdamise kulude piisav suurendamine;

12.  rõhutab taas vajadust tagada eelarveprojektis finantsteenuste valdkonnas kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamise piisav rahastamine;

13.  nõuab, et rakendataks Maystadti aruandes esitatud soovitusi, mis käsitlevad Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) ülesandeid ja kohustusi, tugevdades seega ka Euroopa Liidu mõju rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kehtestamise alal;

14.  märgib, et Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogus olevad esindajad tuleks ametisse nimetada demokraatlikult ja neil peaks olema aruandekohustus; on seisukohal, et Euroopa Parlament peaks osalema Euroopa Liidu esindajate valimisel ja nõudma neilt aru;

15.  palub Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel tagada, et Euroopa Parlament, sh vastutavad parlamendiliikmed ja nende personal, saavad dokumentidega tutvuda samaaegselt järelevalvenõukoguga.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.9.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

40

12

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Hugues Bayet, Pervenche Berès, Udo Bullmann, Anneliese Dodds, Elisa Ferreira, Sven Giegold, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Danuta Maria Hübner, Diane James, Petr Ježek, Philippe Lamberts, Sander Loones, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Notis Marias, Fulvio Martusciello, Marisa Matias, Bernard Monot, Stanisław Ożóg, Dariusz Rosati, Alfred Sant, Molly Scott Cato, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Paul Tang, Michael Theurer, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Cora van Nieuwenhuizen, Miguel Viegas, Jakob von Weizsäcker, Pablo Zalba Bidegain

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Alain Cadec, Matt Carthy, Mady Delvaux, Doru-Claudian Frunzulică, Sophia in ‘t Veld, Ramón Jáuregui Atondo, Barbara Kappel, Jeppe Kofod, Thomas Mann, Alessia Maria Mosca, Siegfried Mureşan, Eva Paunova, Michel Reimon, Andreas Schwab, Tibor Szanyi, Romana Tomc, Beatrix von Storch

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Sven Schulze, Axel Voss

3.9.2015

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve kohta – kõik jaod

(2015/2132(BUD))

Arvamuse koostaja: Giovanni La Via

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et kõrgetasemeline keskkonna- ja tervisekaitse liidus on majandusliku jõukuse eeltingimus ning toidu- ja söödaohutus ning loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamise mehhanismid on kõigi Euroopa kodanike ja seega Euroopa Parlamendi jaoks väga suure väärtusega;

2.  on samas igati teadlik asjaolust, et ENVI-komisjoni vastutusvaldkonnas olevad poliitikavaldkonnad ja rahastamisvahendid on väikesed teiste rubriikide 2 ja 3 alla kuuluvate poliitikavaldkondade ja rahastamisvahenditega võrreldes ega pälvi nii suurt tähelepanu kui muud programmid ja rahalised vahendid; lükkab seetõttu kindlalt tagasi programmide ja eelarveridade edasised kärped, kuna nende mõju ei oleks vastuvõetav; soovitab tungivalt liikmesriikidel eelkõige näha keskkonna- ja kliimasõbralike poliitikasuuniste, meetmete ja projektide rakendamises majanduskasvu ja säästva arengu edendamise võimalust, mitte koormat; rõhutab, et keskkonnasäästlike töökohtade loomine ja majanduskasv liidu VKEdes tulenevad osaliselt keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisest;

3.  tunnistab riikide tasandil eksisteerivaid tugevaid eelarvepiiranguid ja jätkuvaid konsolideerimise püüdlusi; juhib siiski tähelepanu sellele, et Euroopa Parlament ja nõukogu peavad 2016. aasta eelarve projekti üle otsustamisel pidama silmas ENVI-komisjoni vastutusvaldkonda kuuluvate poliitikameetmete ja rahastamisvahendite olulist Euroopa lisaväärtust;

4.  peab väga kahetsusväärseks, et nõukogu on kavandanud näiliselt horisontaalseid eelarvekärpeid mõnes tähtsas programmis, eriti liidu kolmandas tervisevaldkonna tegevusprogrammis aastateks 2014–2020, toidu- ja söödaohutusega seotud ridadel ning liidus suurõnnetuste ärahoidmise ja nendeks valmisoleku valdkonnas; mis puudutab liidu ühinemist rahvusvaheliste konventsioonidega (nt Nagoya protokoll), siis lükkab tagasi nõukogu kavandatud vastavate eelarveridade vahendite vähendamise;

5.  tuletab meelde, et üldiselt tuleb ENVI-komisjoni vastutusvaldkonda kuuluvatele eelarveridadele eraldatud vahendite tase säilitada 2015. aasta tasemel; nõuab seepärast, et taastataks kõigi ENVI-komisjoni vastutusvaldkonda kuuluvate programmide ja rahastamisvahendite eelarveprojektis märgitud algsed summad;

6.  tuletab meelde, et programm „Horisont 2020” aitab saavutada ENVI-komisjoni vastutusvaldkonda kuuluvaid eesmärke teadusprojektide kaudu kliima-, tervise- ja keskkonnavaldkonnas; kinnitab, et on võtnud endale kohustuse jälgida nende projektide kooskõla vastavate eesmärkidega ning edusamme nende elluviimisel; kritiseerib teravalt otsust kärpida EFSI tagatise rahastamiseks kõnealuse programmi rahastamist;

7.  toonitab, et keskkonnaalase teadustöö ja innovatsiooni raskuskese on programmi „Horisont 2020” osa „Kliimameetmed, keskkond, ressursitõhusus ja toorained”, mille eesmärk on saavutada ressursitõhus ja kliimamuutustele vastupidav majandus ja ühiskond, kaitsta ja säästvalt hallata loodusvarasid ja ökosüsteeme ning tagada toorainete jätkusuutlik hankimine ja kasutamine, et rahuldada maailma kasvava elanikkonna vajadusi loodusvarade ja ökosüsteemide jätkusuutlikes piirides;

8.  märgib, et ELi 2016. aasta eelarve projekti kulukohustuste assigneeringud on 153,5 miljardit eurot (sealhulgas 2014. aasta eelarvest ümber kavandatud 4,5 miljardit eurot) ja maksete assigneeringud 143,5 miljardit eurot; juhib tähelepanu sellele, et jättes kõrvale ümberkavandamise mõju 2015. ja 2016. aastal, tähendab see, et kulukohustusi suurendatakse 2015. aasta eelarvega võrreldes 2,4 % ja makseid 1,6 %; toonitab, et see assigneeringute üldine mõõdukas suurendamine, mille puhul on järgitud mitmeaastase finantsraamistiku seatud suunda ja arvestatud inflatsiooni, ei kujuta endast peaaegu mitte mingisugust reaalkasvu, millega rõhutatakse kulutuste tõhususe ja tulemuslikkuse olulisust;

9.  tuletab meelde, et maksete assigneeringute osas on viimased aastad olnud väga keerulised ning liidu poliitika elluviimist on takistanud ranged piirangud heaks kiidetud maksete assigneeringute tasemes, mis on toonud kaasa korduva paranduseelarvete koostamise osa katmata vajaduste rahuldamiseks;

10.  lükkab kindlalt tagasi võimaluse, et komisjon võiks ebapiisavate maksete assigneeringute korral 2016. aastal otsustada (nagu ta seda varem on teinud) mitte kasutada kulukohustuste assigneeringuid täies mahus, mis läheks vastuollu Euroopa Parlamendi korduvalt rõhutatud kohustustega keskkonna- ja tervisevaldkonnas ning toidu- ja söödaohutuse valdkonnas; jõuab ühtlasi järeldusele, et maksete tegematajätmine kahjustab liidu mainet, kuna vastavate programmide alusel maksete saajatele jäetakse maksmata;

11.  tuletab meelde, et programm LIFE on keskkonna-, looduskaitse ja kliimameetmete projekte kogu liidus toetav rahastamisvahend; toonitab eelkõige probleeme, mis kaasnevad sellega, kui programmil LIFE napib maksete assigneeringuid, mis pärsiks selle olulise programmi nõuetekohast elluviimist ning lükkaks selle edasi;

12.  väljendab heameelt programmi LIFE eelarve suurendamise üle 2016. aasta eelarve projektis 27,7 miljoni euro võrra; märgib siiski, et programm LIFE moodustab vaid 0,3 % kogu 2016. aasta eelarve projekti mahust ning ainult 0,73 % rubriigist 2 (kulukohustuste osas) ning need suhtarvud on püsinud viimastel aastatel muutumatuna;

13.  juhib tähelepanu asjaolule, et investeeringute tegemine teadusuuringutesse ja innovatsiooni mitmes ENVI-komisjoni vastutusvaldkonda kuuluvas sektoris on äärmiselt tähtis, ning toonitab, et 2016. aasta eelarve peab asjakohaselt kajastama selliste investeeringute prioriteetsust; juhib tähelepanu sellele, et jätkusuutlik kasv ja liidu VKEde innovatsioonisuutlikkus on ELi üks peamisi konkurentsieeliseid üleilmastunud turgudel;

14.  tuletab eelkõige meelde, kui olulist lisaväärtust annab liit meditsiiniuuringute valdkonnas (nt pediaatrias kasutatavate ravimite ja harvikravimite uuringud) ning ka võitluses piiriüleste terviseohtude vastu; kahetseb seda tausta arvestades sügavalt, et rahvatervise programm, mille kulukohustuste maht kokku on vaid 62,2 miljonit eurot ja mille osakaal 2016. aasta eelarve projekti kulukohustustest on (nii nagu eelnenud aastatel) vaid 0,04 %, ei kajasta täielikult tervise kui väärtuse iseenesest ja majanduskasvu edendamise eeltingimuse tähtsust; palub nõukogul uuesti läbi vaadata täiendavad eelarvekärped, mis ta on selle programmiga seoses teinud;

15.  rõhutab, et majandus- ja finantskriisi ning liikmesriikide rakendatud range kokkuhoiupoliitika tulemus on olnud eelarvekärped ja maksutulude vähenemine, need omakorda on toonud kaasa riiklike tervishoiusüsteemide rahastamise vähendamise ning tervisealane ebavõrdsus ELis paneb suure koorma liikmesriikidele ja nende tervishoiusüsteemidele, ning nõuab seepärast rohkem rahalisi vahendeid koordineeritud riiklikele ennetusmeetmetele selles valdkonnas;

16.  rõhutab, et loodusvarasid mõistlikult kasutav keskkonnasäästlik põllumajandus on olulise tähtsusega toiduainete tootmisel, ning nõuab suuremat toetust põllumajandustootjatele, kes kasutavad keskkonnahoidlikke ja loomasõbralikke meetodeid;

17.  toonitab, et liidus kehtivad maailma rangeimad toiduohutusnõuded; rõhutab, kui tähtis on edendada tervislikku ja ohutut toitu kui vahendit, mille abil hoida ära mittevajalikke kulutusi tervishoius ja aidata liikmesriikidel parandada oma tervishoiusüsteemide pikaajalist jätkusuutlikkust; kahetseb seetõttu ka seda, et toidu- ja söödaprogramm, mille kulukohustuste maht kokku on vaid 264,1 miljonit eurot ja mille osakaal 2016. aasta eelarve projekti kulukohustustest on vaid 0,17 % ning milles nõukogu kavandab lisakärpeid, ei kajasta täielikult toidu- ja söödaohutuse teema tähtsust liidus;

18.  tuletab meelde, et liidu kodanikukaitse mehhanism on liidu solidaarsuse nurgakivi; tuletab meelde, et esmane vastutus inimeste, aga ka keskkonna ja vara, sealhulgas kultuuripärandi kaitse eest on liikmesriikidel; toonitab, et liidul on toetav ülesanne anda tuge, koordineerida või täiendada liikmesriikide meetmeid katastroofide ärahoidmisel, nendeks valmisolekul ja neile reageerimisel; väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle suurendada veidi selle programmi rahastamist, kuid peab väga kahetsusväärseks nõukogu ettepanekut vähendada selle rea eelarvet;

19.  palub liikmesriikidel tagada nõuetekohane keskkonnajärelevalve, et vähendada keskkonnakatastroofide ohtu;

20.  tuletab meelde detsentraliseeritud asutuste ülitähtsat rolli tehniliste, teaduslike või haldusülesannete täitmisel, mis aitavad liidu institutsioonidel olulisel määral poliitikat kujundada ja ellu viia;

21.  usub, et üldreeglina peavad detsentraliseeritud asutused kärpima kulusid õiglasel määral, nii nagu teised institutsioonid; märgib, et süvenenud koostöö ENVI-komisjoni vastutusvaldkonnas olevate asutuste (EEA, ECHA, ECDC, EFSA, EMA) vahel ning jätkuv pühendumine tõhususe suurendamisele on juba aidanud parandada kulutusi ja rahaliste vahendite kasutamist;

22.  tuletab ühtlasi meelde väga tähtsaid ülesandeid, mida need viis detsentraliseeritud asutust täidavad nii Euroopa Komisjoni ja liidu kodanike kui ka tasu teenivate asutuste (nt ECHA, EMA) välisklientide jaoks; toonitab sellega seoses, et on väga oluline, et need asutused saaksid piisavad inim- ja rahalised ressursid, et olla suutelised täitma neid nõudlikke ja väga olulisi ülesandeid nõuetekohaselt, sõltumatult ja õigeaegselt;

23.  tunneb seetõttu muret komisjoni lähenemisviisi pärast detsentraliseeritud asutustele, kuna neile kehtestatud kärped, eriti tööjõu osas, on ebaõiglased ja ebavõrdsed teistele liidu institutsioonidele kehtestatud kärbetega võrreldes; on kindlalt otsustanud pöörduda tagasi iga asutuse vajaduste nõuetekohase juhtumipõhise hindamise juurde;

24.  ei ole üldjoontes veendunud, et väliste teenuseosutajate kasutamine töötajate arvu vähendamiseks ametikohtade loetelus on pikas perspektiivis kulutõhusam, kuna töövõtjad vajavad järelevalvet ja juhtimist ning soovivad teenida samal ajal ka kasumit;

25.  toonitab, et katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed on väga väärtuslikud uute meetmete ja poliitika algatamise vahendid; kordab, et mitu ENVI-komisjoni ideed on varem edukalt ellu viidud; kasutab seetõttu neid vahendeid ka 2016. aastal; julgustab kasutama iga rubriigi all olevat varu täielikult ära;

26.  võtab teadmiseks komisjoni poolt ENVI-komisjoni liikmete esitatud katseprojektide (milles üldiselt kajastuvad ENVI-komisjoni prioriteedid keskkonna- ja tervisealal) teostatavuse kohta läbi viidud eelhindamist tulemuse; palub komisjonil seada sisse järelmeetmete menetlus, et hoida Euroopa Parlamenti kursis katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete edenemise ja rakendamistasemega.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.9.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

50

8

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Zoltán Balczó, Ivo Belet, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Jørn Dohrmann, Ian Duncan, Stefan Eck, Bas Eickhout, Eleonora Evi, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Matthias Groote, Jytte Guteland, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Susanne Melior, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Marcus Pretzell, Frédérique Ries, Michèle Rivasi, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Dubravka Šuica, Tibor Szanyi, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Nils Torvalds, Glenis Willmott, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Nicola Caputo, Fredrick Federley, Peter Jahr, Mairead McGuinness, Gesine Meissner, Ulrike Müller, Marijana Petir

3.9.2015

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile,

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve kohta

(2015/2132(BUD))

Arvamuse koostaja: Ildikó Gáll-Pelcz

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni vastutus eelarvemenetluses hõlmab eelarveridu jaotistes 2 (siseturg, tööstus, ettevõtlus ja VKEd), 14 (maksustamine ja tolliliit) ja 33 (justiitsküsimused ja tarbijakaitse);

2.  tuletab meelde, et ühtne turg on töökohtade loomise ja majanduskasvu peamine liikumapanev jõud, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks; märgib aga, et see potentsiaal on paljudes aspektides, näiteks digitaalse ühtse turu valdkonnas veel kasutamata; nõuab seetõttu eelarvevahendite paremat kasutamist, kehtestades ühtse turu edendamiseks ja seega ka reaalmajanduse arendamiseks selged rahastamisprioriteedid;

3.  tunneb heameelt, et eelarvereale 14 02 01 „Tolliliidu toimimise ja moderniseerimise toetamine” eraldatavat summat suurendatakse märkimisväärselt; toetab programmi eesmärkide saavutamist ja kohaldamist olemasolevate ajakohastamisalgatuste (eriti e-tolli projekti) edasiarendamise abil, samuti ühiselt juhitavate ja rakendatavate IT-süsteemide strateegia väljatöötamise abil tolliga seotud valdkondades ning liikmesriikidevahelise kooskõlastamise parandamise, parimate tavade vahetuse edendamise ning liidu õigusaktide õigeaegse rakendamise ja nõuetekohase kohaldamise järelevalve abil;

4.  on seisukohal, et uue digitaalse majandusmudeli keskmes on tarbija ning on veendunud, et selle poliitikavaldkonna eelarve peaks seda kajastama; märgib seetõttu, et oluline on tagada rahalised vahendid tarbijapoliitika ajakohastamise jaoks, et kindlustada kindel kohanemine tehnika ja majanduse kiirete muutustega;

5.  palub rahastada uut katseprojekti „Tarbijate mõjuvõimu suurendamine ning digitaalse ühtse turu tooteohutuse ja turujärelevalve alane haridus”, mis on sobiv järelmeede IMCO-komisjoni 2015. aastal välja pakutud üheaastasele katseprojektile „VKEde koolitamine tarbijate õiguste valdkonnas digitaalajastul” ning mis aitab kaasa laiemale avalikule harimiskampaaniale, mille eesmärk on aidata tarbijatel ja ettevõtetel mõista e-kaubandusega seotud keerukaid eeskirju ja õigusakte;

6.  rõhutab, et see peaks aitama kodanikel ja VKEdel järgida tarbijakaitset internetikeskkonnas käsitlevaid õigusakte; toonitab, et tõeliselt ühendatud digitaalsel ühtsel turul peaks iga tarbija saama kasu internetist ostetud toodete ja teenuste ühesugusest kvaliteedist ning saama piisavalt teavet, et ost oleks läbipaistev;

7.  peab oluliseks, et asjaomastel ametiasutustel oleks võimalik toodete müük lõpetada ning käskida ettevõtetel tooted Euroopa turult tagasi kutsuda või võtta; on arvamusel, et eeskirjade ja normide lihtsustamine ja ühtlustamine vähendaks eeskirjade järgimisega seotud probleeme ning oleks seega kasulik nii tarbijatele kui ka kauplejatele; on sellega seoses seisukohal, et kauplejad peaksid samuti saama teavet selle kohta, kuidas toimub maksustamine piiriüleste tehingute puhul liidus, kasutades tõhusalt ära VATMOSS süsteemi;

8.  tuletab meelde vajadust rahastada vaidluste veebipõhise lahendamise platvormi mitmekeelset vahendit; rõhutab, et kogu liidus hästi toimiv vaidluste veebipõhise lahendamise süsteem julgustab tarbijaid otsima lahendusi probleemidele, mis neil on tekkinud toodete ja teenuste ostmisel ühtselt turult, ja hoogustab internetis ostude tegemist; tuletab meelde, et interneti- ja piiriülese kaubanduse hoogustumine liidus laiendab tarbijate valikut ja annab ka ettevõtetele uusi võimalusi, võimaldab juurdepääsu uutele turgudele ja aitab luua kiiremat majanduskasvu;

9.  tunnistab ühtse turu foorumi olulisust; tuletab meelde, et 2015. aasta on selle ettevalmistava tegevuse viimane aasta ja et sel põhjusel peaks komisjon kiiresti tegema ettepaneku võtta vastu uus õigusakt, et kindlustada selle olulise foorumi jätkumine;

10.  rõhutab, et tarbijad on rahul SOLVITi võrgustiku tegevusega kodanikke puudutavate probleemide lahendamisel; on veendunud, et on võimalik parandada juhtimisvahendite koostoimet, tõsta teadlikkust sellistest vahenditest ja suurendada neile eraldatavate vahendite tasuvust; palub kaaluda nende vahendite konsolideerimist tulevastes eelarvealastes ettepanekutes; märgib, et toetab eelarverida 02 03 04 „Siseturu haldamise vahendid”; on veendunud, et Euroopa tarbijakeskuste võrgustikule tuleks samuti tagada asjakohane rahastamine, et ta saaks jätkuvalt täita oma ülesannet, mis seisneb kodanike teavitamises nende tarbijaõigustest Euroopas;

11.  on seisukohal, et reaalmajanduse toetamine peaks olema liidu töökohtade loomise ja jätkusuutliku majanduskasvu jaoks esmatähtis; nõuab tungivalt, et VKEsid teavitataks sellest võimalusest paremini, nii et ettevõtete ja eelkõige VKEde võimalus seda rahalist toetust kasutada oleks võimalikult suur; nõuab tungivalt ressursitõhusale ringmajandusele üleminekuks vajalike rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemist;

12.  juhib tähelepanu vajadusele kindlustada 2016. aastal piisav rahastamine COSME programmile ja Euroopa ettevõtlusvõrgustikule, et soodustada VKEde kasvu ja aidata neil lahendada probleemid, mis on seotud juurdepääsuga ühtsele turule ja ülemaailmsetele turgudele, parandades nende juurdepääsu teabele võimaluste kohta väljaspool nende liikmesriiki ning isegi väljaspool liitu; toonitab, et rahastamise juurdepääsetavuse tagamine ning digitaalsete vahendite kasutuselevõtu edendamine on ettevõtete konkurentsivõime seisukohast ülioluline;

13.  peab kiiduväärseks eelarveridade 02 04 02 03 „Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) innovatiivsuse suurendamine” ja 02 03 „Kaupade ja teenuste siseturg” vahendite suurendamist ning teeb ettepaneku, et komisjon kontrolliks rahastatavate projektide tõhusust, et suurendada VKEde innovatiivsust;

14.  peab murettekitavaks eelarveridade 02 02 01 „Ettevõtluse edendamine ning liidu ettevõtete konkurentsivõime ja turulepääsu parandamine” ja 02 02 02 „Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) rahastamisvõimaluste parandamine omakapitali ja laenude kujul” vahendite märkimisväärset vähendamist COSME programmi raames;

15.  rõhutab, et standardid on ettevõtete konkurentsivõime jaoks olulised vahendid ja ettevõtete osalemine standardimisprotsessis on liidus tähtis nii tehnoloogilise arengu kui ka materjalide ja toodete kvaliteedi võrreldavuse seisukohast; nõustub seetõttu, et eelarverea 02 03 02 01 kohaseid makseid, mille eesmärk on toetada Euroopa Standardikomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi (ETSI) teostatavaid standardimisalaseid tegevusi, tuleks vastavalt komisjoni ettepanekule suurendada.

16.  nõuab sõidukisisese eCall-süsteemi määruse vastuvõtmist silmas pidades, et Euroopa GNSSi Agentuurile tagataks nimetatud määruse täielikuks rakendamiseks asjakohane rahastamine.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.9.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

5

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dita Charanzová, Anna Maria Corazza Bildt, Daniel Dalton, Nicola Danti, Dennis de Jong, Pascal Durand, Vicky Ford, Ildikó Gáll-Pelcz, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Sergio Gutiérrez Prieto, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Liisa Jaakonsaari, Antonio López-Istúriz White, Margot Parker, Eva Paunova, Jiří Pospíšil, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Igor Šoltes, Catherine Stihler, Mylène Troszczynski, Anneleen Van Bossuyt

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Lucy Anderson, Birgit Collin-Langen, Kaja Kallas, Jens Nilsson, Marc Tarabella, Lambert van Nistelrooij

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Andrey Novakov, Adam Szejnfeld

1.9.2015

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

nõukogu seisukoha kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve projekti

(2015/2132(BUD))

Arvamuse koostaja: Massimiliano Salini

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et transpordisektori jaoks kavandatud rahalised vahendid on põhjendatult seotud muude poliitikavaldkondade, nt ühtekuuluvuse, konkurentsi, teadustegevuse, turismi ja julgeolekuga; märgib, et transporditaristu on aluseks isikute, kaupade ja teenuste vabale liikumisele, millel põhineb siseturg, ning see vaba liikumine on ELi integratsiooni oluline tegur ning ELi tööstuse ja kaubanduse majandustulemuste peamine mõjutaja;

2.  toonitab, et arvestades asjaolu, et majanduskasvu ja tööhõive edendamine on ELi poliitika prioriteet, aitavad taristuprojektid majanduse elavdamisele kaasa nii otseselt – tänu projektipiirkondades loodavatele töökohtadele –, kui ka kaudselt taristu käigushoidmise ja hooldamise kaudu, samuti laiemalt asjaomaste piirkondade konkurentsivõimet suurendades; tunneb heameelt asjaolu üle, et Junckeri kava arutamisel toetasid kõik liikmesriigid seda lähenemist ning asusid seisukohale, et stabiilsuse paktiga ei tohiks karistada investeeringute tegemist strateegilisse taristusse;

3.  võtab teadmiseks, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) käsitleva kokkuleppega kaasnevad kärped Euroopa ühendamise rahastus; väljendab heameelt algatuse üle kaasata erasektor innovaatiliste rahastamisvahendite abil rohkem transpordiprojektide rahastamisse; märgib samas, et mõned projektid on selliste ettevõtjate jaoks vähem huvipakkuvad, kuna investeeringute tulusus on kas liiga madal või ebakindel; tuletab meelde siiski meelde, et EFSI eesmärk on kõrvaldada turutõrkeid kasumlikkuse riskiga sektorites, mille suhtes erainvestorid tõrguvad, ning toonitab, et kuigi investeeringud raudteedesse, säästvasse linnalisse liikuvusse ja siseveeteedesse annavad olulist sotsiaal-majanduslikku ja keskkonnaalast kasu, on need vähem kasumlikud ning nende elluviimiseks on vaja toetusi; rõhutab, et olenemata heakskiidetud rahastamisviisist tuleb ELi eelarvest antavate vahendite puhul keskenduda suure Euroopa lisaväärtusega projektidele;

4.  rõhutab üleeuroopalise transpordivõrgu tähtsust mitte üksnes Euroopa-siseste ühenduste sõlmpunktidena, vaid ka kui võimalust stimuleerida üksikuid koduturge, kohalikku majandust ning linnasid ja suurlinnapiirkondi; toonitab seetõttu, et tähtis on ehitada lõpuni Euroopa tasandil kindlaks määratud prioriteetsed transpordikoridorid, eriti kiirraudteeliinid; juhib tähelepanu liikmesriikide enneolematule huvile Euroopa ühendamise rahastu (transport) 2014. aasta konkursikutsete vastu ja esitatud toetuskõlblike ettepanekute suurele arvule, mida ei olnud kasutatavate rahaliste vahendite puudumise tõttu võimalik heaks kiita; nõuab sellega seoses, et mitmeaastase finantsraamistiku raames antava toetuse puhul peetaks kinni nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringutest ning vaadataks need läbi, et edukalt saavutada Euroopa ühendamise rahastu prioriteedid ja eesmärgid ning suurendada rahastule eraldatud eelarvet;

5.  kutsub komisjoni üles võtma Euroopa ühendamise rahastu vahendite eraldamisel arvesse mõne ELi liikmesriigi praeguseid majanduslikke ja sotsiaalseid raskusi, mis võivad projektide esitamist märkimisväärselt takistada; kutsub seetõttu komisjoni üles andma nendele riikidele Euroopa ühendamise rahastu programmi raames vajalikku abi;

6.  rõhutab teadusuuringute ja innovatsiooni olulist rolli transpordi- ja turismisektoris, rõhuasetusega säästvale linnalisele liikuvusele, sotsiaalmajanduslikele teadmistele ja keskkonnatoimele; seepärast tuleks neile innovaatilise tehnoloogia vormidele ja teadmistele eraldada programmi „Horisont 2020” ja ühisettevõtte Shift2Rail raames asjakohased vahendid;

7.  soovitab pöörata suuremat tähelepanu sadamate ja lennujaamadega seotud transpordipoliitikale, kuna seeläbi edendatakse konkurentsivõimet siseturu jätkusuutliku edasiarendamise ning Euroopa ülejäänud maailmale avamise kaudu; rõhutab, et vaja on ratsionaalset Euroopa poliitikat, millega väärtustatakse eelkõige sadamate ja nende geograafilise asukoha spetsiifilisust; on veendunud, et paremad mitmeliigilised ühendused ja nende vastastikune sidumine peaks hõlbustama kaubavahetust piirnevate aladega ja tegema meie transpordisüsteemi jätkusuutlikumaks; rõhutab, et oluline on Euroopa tasandil strateegia, et ergutada paremate ja ulatuslikumate ühenduste loomist lennujaamade vahel nii riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil;

8.  juhib tähelepanu, et parlamendi juurdepääs ELi eelarvet käsitlevatele ametlikele dokumentidele on teiste institutsioonidega võrreldes vähem tagatud; nõuab seetõttu institutsioonidevaheliste kokkulepete läbivaatamist, et tagada Euroopa Parlamendi liikmetele, kes esindavad ELi kodanikke, nõuetekohane juurdepääs dokumentidele ka siis, kui need sisaldavad nö tundlikku teavet;

9.  juhib tähelepanu peatselt vastuvõetavale neljandale raudteepaketile, millega nähakse Euroopa Raudteeametile ette suuremad ülesanded sertifitseerimise ja müügilubade osas, et menetlusi, ajastatust ja ressursside kasutamist tõhustada; rõhutab vajadust eraldada ametile nende ülesannetega toimetulekuks asjakohased rahalised, inim- ja logistilised ressursid; tuletab ühtlasi meelde, et see pakett peab moodustama osa ulatuslikumast tegevuskavast, mille eesmärk on suurendada raudteesektori atraktiivsust; on seetõttu seisukohal, et rohkem tuleks investeerida ühtset Euroopa ja koostalitlusstandardit järgiva Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) väljatöötamisse ja käivitada viivitamata ühisettevõte Shift2Rail;

10.  rõhutab, et Euroopa Meresõiduohutuse Ametile (EMSA) tuleb eraldada vajalikud vahendid, et ta saaks teostada ohutuskontrolle ja hoida ära avamere nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud reostust, nagu on sätestatud EMSA rahastamise uues määruses;

11.  juhib tähelepanu üliolulisele rollile, mida etendavad asutused, kelle peamine ülesanne on tagada eri transpordiliikide ohutus; lükkab seetõttu tagasi kavandatavad kärped nende asutuste tegevuseelarvetes ega nõustu selliste kavandatavate kärbetega, mis võivad kahjustada liiklusohutust;

12.  rõhutab ühtse Euroopa taeva strateegilist tähtsust turvalisuse, keskkonnatoime, konkurentsivõime ja kodanike õiguste kaitse peamise vahendina; toonitab, et EL peaks andma Euroopa ühendamise rahastu ja teadustegevuse programmide kaudu piisavad vahendid oma tehnoloogilisele alussambale SESAR; arvab, et paljudes peatselt vastu võetavates ettepanekutes, mille eesmärk on parandada Euroopa lennuettevõtjate positsiooni võrreldes ülejäänud maailmaga, nähakse ette täiendavate ülesannete määramine Euroopa Lennundusohutusametile; on seetõttu seisukohal, et ametile ELi eelarvest eraldatavad vahendid tuleks hoida vähemalt praegusel tasemel ja neid mitte vähendada, kuigi ameti rahastamises osaleb ka erasektor;

13.  rõhutab, et vaja on parandada asutuste finantsläbipaistvust, eelkõige tegelikult täidetavate ülesannete osas; on seisukohal, et ametisse nimetamine peab toimuma saavutustepõhiselt ja avaliku konkursi korras, valikukriteeriumide avalikustamise ja palkadele piirmäärade määramisega;

14.  teeb ettepaneku, pidades silmas asjaolu, et turismi jaoks ei ole ette nähtud konkreetset eelarverida, jätkata Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME), katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete pakutavate võimaluste maksimaalset kasutamist, et muuta kogu Euroopat turistide jaoks atraktiivsemaks; rõhutab, et selleks on ilmtingimata vaja tõhusat koostööd asjassepuutuvate paljude poliitikavaldkondade ja ELi fondide vahel ning kaaluda tuleks ka avaliku ja erasektori partnerlusi;

15.  palub luua ELi 2016. aasta eelarves eraldi rida turismi jaoks;

16.  ootab, et komisjon esitaks iga-aastase ülevaate turismiprojektidest, mida on kaasrahastatud eri ELi fondidest;

17.  arvestades turismi rahalist panust ELi SKPsse ja selle mõju töökohtade loomisele, palub suurendada 2016. aastal rahalisi vahendeid COSME programmi alla kuuluvate turismisektori meetmete jaoks 13 miljonile eurole; palub hoiduda praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames turismisektori meetmete puhul edasistest eelarvekärbetest;

18.  soovitab pöörata ELi transpordipoliitika raames erilist tähelepanu linna sõlmpunktidele; tuletab meelde, et tänapäeval elab üle poole maailma rahvastikust linnades ja see trend üha jätkub; on seetõttu veendunud, et edendades tõhusaid, mitmeliigilisi, säästvaid ja turvalisi linnalise liikuvuse süsteeme ning linna- ja suurlinnapiirkondade ühendatust maa- ja äärepoolseimate piirkondadega antakse oluline panus maailmamajanduse arengusse;

19.  palub komisjonil aidata kohalikel, piirkondlikel ja riiklikel asutustel ja sidusrühmadel uurida, millised on olemasolevad ja uued ELi rahastamisvõimalused avaliku transporditeenuse jaoks, ning töötada välja uuenduslikud avaliku ja erasektori partnerlussüsteemid; rõhutab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde tuleks kasutada süstemaatilisemalt linnade jaoks, mis on välja töötanud integreeritud kohaliku transpordi kavad, näiteks säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad, ja on määranud kindlaks asjakohased meetmed vastavalt kohaldatavates õigusaktides sätestatud kriteeriumidele;

20.  rõhutab, et investeeringuid transporditaristusse Euroopa ühendamise rahastust ning transpordialaseid teadusuuringuid ühisettevõtte Shift2Rail ja programmi „Horisont 2020” raames ei tohiks kasutada kohandamisotstarbelise muutujana, et saavutada kokkulepe 2016. aasta eelarve üle;

21.  rõhutab teadusuuringute ja innovatsiooni rolli transpordi- ja turismisektoris nii arukate transpordisüsteemide ning säästva ja puhta energia kui ka suurema julgeoleku ja tarbijatele pakutavate paremate teenuste seisukohast; on seetõttu vastu teadusuuringute rahastamises kavandatavatele kärbetele, eelkõige mis puudutab maksete assigneeringuid.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

31.8.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Lucy Anderson, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Michael Cramer, Andor Deli, Karima Delli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Dieter-Lebrecht Koch, Peter Lundgren, Georg Mayer, Cláudia Monteiro de Aguiar, Jens Nilsson, Markus Pieper, Salvatore Domenico Pogliese, Tomasz Piotr Poręba, Gabriele Preuß, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, Claudia Schmidt, Pavel Telička, István Ujhelyi, Peter van Dalen, Wim van de Camp, Janusz Zemke, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Daniel Dalton, Markus Ferber, Michael Gahler, Georgi Pirinski, Matthijs van Miltenburg

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Eugen Freund, Karoline Graswander-Hainz, Piernicola Pedicini, Julia Reda, Kristina Winberg

18.9.2015

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve kohta

(2015/2132(BUD))

Arvamuse koostaja: Maria Spyraki

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  võtab teadmiseks rubriigi 1b maksete assigneeringute murettekitava vähendamise 49 miljardi euroni (-4 % 2015. aastaga võrreldes) ning tunneb muret, kas 2016. aasta eelarveprojektis rubriigile 1b kavandatud summad on piisavad tegemata maksete kuhjumise tõttu selles rubriigis vajamineva praeguse pretsedenditu maksete taseme jaoks;

2.  märgib, et komisjoni esitatud dokumendi „Maksekava elemendid ELi eelarve kontrolli alla saamiseks” kohaselt tuleb rubriigile 1b ette nähtud maksete assigneeringuid kasutada ka 2015. aasta lõpus eeldatavalt tegemata jäänud maksete (20 miljardit eurot) tegemiseks, ning kutsub komisjoni üles rohkem pingutama makseviivituste vähendamiseks, rõhutades, et sellised viivitused suurendavad kõvasti piirkondlike ja riiklike ametiasutuste koormust, eriti kui sotsiaalsed, majanduslikud ja finantsprobleemid püsivad, ning neil on väga tõsine doominoefekt ja mõju rahaliste vahendite saajatele ja kaitsetumas olukorras olevatele toetusesaajate;

3.  tuletab meelde, et majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva kuuenda aruande järeldustes toonitati asjaolu, et piirkondlik ebavõrdsus on alates 2008. aastast suurenenud; toonitab ELi eelarve keskset tähtsust investeeringute kaasamisel, kuna avaliku ja erasektori rahastamist täiendades riigi ja rahvusvahelisel tasandil on eelarvel võimendav mõju, mis aitab kiirendada majanduskasvu ja tagada liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse;

4.  märgib, et 2016. aasta eelarveprojektis nähakse ette kulukohustused 153,5 miljardit eurot (5,3 % vähem kui 2015. aastal) ja maksete assigneeringud 143,5 miljardit eurot (1,6 % rohkem kui 2015. aastal);

5.  märgib, et 2016. aasta eelarveprojektis kavandatud maksete assigneeringute maht tuleneb maksete assigneeringute märkimisväärsest kasvust aastate 2014–2020 programmide jaoks ning märkimisväärsest vähenemisest aastate 2007–2013 programmide jaoks, kuigi ligikaudu 50 % 2016. aastal taotletud maksetest on endiselt seotud just viimati nimetatud programmidega;

6.  märgib ühtlasi, et soovitav on võtta eelnevalt arvesse ka perioodi 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku muutmise mõju alamrubriigi 1b maksetele;

7.  tuletab meelde, et vaja on piisavalt vahendeid ühelt poolt programmide nõuetekohaseks elluviimiseks ja teisalt nende mitmeaastasuse tagamiseks, mis kokku eeldab asjakohaseid vahendeid ja meetmeid, et minimeerida tegemata maksete järjekordset kuhjumist; tuletab meelde, et tegemata maksed kahjustavad liidu usaldusväärust ja vastutust; nõuab, et leitaks pikaajaline lahendus tegemata maksete kuhjumisele, mis on struktuurne ja tõenäoliselt korduv probleem, kui sobivat lahendust ei leita; võtab lisaks teadmiseks halduskulude suurenemise, kuigi varem kinnitati, et need hoitakse samal tasemel;

8.  kutsub komisjoni üles jälgima tihedas koostöös liikmesriikide ja piirkondadega põhjalikult programmiperioodiga 2014–2020 seotud rubriigi 1b kohaste maksete tegemist, kasutades mõõdetavaid ja seetõttu võrreldavaid võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajaid, võttes arvesse eelarveassigneeringute tõhusust ja mõjusust, ning koostama üksikasjalikke prognoose;

9.  on mures, et teatavatel juhtudel maksavad liikmesriigid rahalised vahendid kiiresti välja, et hoida ära eraldatud vahendite kaotamine, mis suurendab eeskirjade rikkumise ohtu ja võib viia finantskorrektsioonide tegemiseni ja olukorrani, kus programmitöö lõpu seisuga kasutamata jäänud vahendid vabastatakse automaatselt kulukohustustest;

10.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle ettevalmistavate meetmete võtmiseks rubriigis 1b, mis on avatud kõigile liikmesriikidele ja mõeldud suutlikkuse suurendamise ja institutsioonide ülesehitamise rahastamiseks, et toetada makromajandusliku järelevalve tsükli jooksul prioriteedina määratletud reformide elluviimist, ning nõuab uusi sarnaseid algatusi.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

17.9.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

6

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, José Blanco López, Franc Bogovič, Mercedes Bresso, Steeve Briois, Edward Czesak, Rosa D’Amato, Bill Etheridge, Michela Giuffrida, Krzysztof Hetman, Ivan Jakovčić, Constanze Krehl, Andrew Lewer, Louis-Joseph Manscour, Martina Michels, Andrey Novakov, Younous Omarjee, Demetris Papadakis, Mirosław Piotrowski, Stanislav Polčák, Julia Reid, Liliana Rodrigues, Fernando Ruas, Maria Spyraki, Ruža Tomašić, Ramón Luis Valcárcel Siso, Ángela Vallina, Monika Vana, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Petras Auštrevičius, Jan Olbrycht, Maurice Ponga

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Brando Benifei, Andrejs Mamikins, Soraya Post

7.9.2015

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve projekti kohta

(2015/2132(BUD))

Arvamuse koostaja: Jean-Paul Denanot

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et arvestades mitmeaastases finantsraamistikus (2014–2020) rubriigile 2 kehtestatud ülemmäära, on tõenäoline, et ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) suuri kulukategooriaid 2016. aastal tegelikult kärbitakse ning see puudutab nii otsetoetusi kui ka turumeetmeid, kuigi kulukohustuste ja maksete assigneeringute üldine määr on tõusnud vastavalt 2,4 % ja 1,6 %;

2.  võtab sellega seoses teadmiseks 2016. aasta eelarveprojektis rubriigile 2 kavandatud kulukohustused 63,1 miljardit eurot (-0,1 % 2015. aastaga võrreldes, kui ümberplaneerimise mõju kõrvale jäta) ja maksete assigneeringud 55,9 miljardit eurot (-0,2 %);

3.  märgib, et 2016. aasta eelarveprojektis on kulukohustuste ülemmäära alla jäetud varu 1,2 miljardit eurot ning Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) vaheülemmäära alla jääv varu on 1,1 miljardit eurot; nõuab, et varu jääks rubriiki 2, et tegelda võimalike eesolevate kriisidega põllumajandussektoris; ootab komisjoni kirjalikku muutmisettepanekut, mis on kavas esitada 2015. aasta oktoobris ja mis peaks tuginema EAGFi rahastamise ajakohastatud andmetele;

4.  toonitab asjaolu, et 2016. aasta eelarveprojektis rakendatakse esmakordselt täielikult määrusega (EL) nr 1307/2013 kehtestatud otsetoetuste väljamaksmist; võtab sellega seoses teadmiseks EAGFi eelarve vähenemise 1,4 % võrra kulukohustuste ja assigneeringute osas, mis tuleneb ümberpaigutustest ÜPP kahe samba vahel;

5.  märgib, et 2016. aasta eelarveprojektis on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) maaelu arengu rahastamiseks ette nähtud kulukohustuste kasv 2,8 % ja maksete assigneeringute kasv 6,3 %; toonitab samas, et see kasv on perioodi 2014–2020 uute programmide hilise kavandamise ja ajavahemiku 2007–2013 programmide lõpuleviimise loogiline tagajärg;

6.  väljendab heameelt meetmete üle maksmata kulukohustuste taseme kontrolli alla saamiseks ning peab seda eeltingimuseks programmitöö perioodi 2014–2020 edukaks alustamiseks; nõuab seetõttu tungivalt, et nõukogu ja liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed täitmata maksenõuete rahuldamiseks;

7.  väljendab kahetsust põllumajandusturgude sekkumismeetmete eelarves tehtud kärbete üle 2015. aastaga võrreldes; pidades silmas asjaolu, et Venemaa kinnitas impordikeelu pikendamist kuni 2016. aasta augustini, kutsub komisjoni üles rakendama kõiki vajalikke meetmeid, nagu ülemmäära raames olemasoleva varu kasutamine, et toetada liidu põllumajandustootjaid kõigis põllumajandusvaldkondades ning embargost mõjutatud toiduainesektorit, eelkõige Venemaaga piirnevates riikides, ning on seisukohal, et erakorralisi meetmeid tuleb laiendada riikidele, mida Venemaa embargo kaudselt mõjutab; väljendab heameelt komisjoni otsuse üle, millega Venemaa embargost mõjutatud puu- ja köögiviljatootjate toetusmeetmeid pikendatakse alates 1. augustist 2015, ning nõuab, et asjaomased meetmed jääksid kehtima kuni impordikeelu lõpuni ja et neid laiendataks kõigile mõjutatud põllukultuuride ja loomakasvatussektoritele; rõhutab, et piimasektorile tuleb pöörata erilist tähelepanu, kuna Venemaa embargo suurendab tootjate ebakindlust, alandades veelgi hindasid, mis on langenud alates kvoodisüsteemi kaotamisest;

8.  toonitab, et tuleb eraldada rahalised vahendid kompenseerimaks majanduslikku kahju, mille põllumajandustootjad on saanud turukriiside ja sanitaar- või fütosanitaarkriiside, nt bakteri Xylella fastidiosa tõttu, ja kordab vajadust kasutada selleks rubriigis 2 olevat varu; toonitab, et likvideerimise hüvitamine peaks hõlmama ka põllumajanduslike ökosüsteemide, sealhulgas mulla taastamist ning kindla bioloogilise mitmekesisuse loomist, eeskätt tagades haiguste või kahjurite suhtes ideaaljuhul resistentse või vastupidavama istutusmaterjali geneetilise mitmekesisuse; on seisukohal, et mis tahes abi üks eesmärk peaks olema selliste tasakaalustatud ja bioloogiliselt mitmekesiste põllumajanduslike ökosüsteemide ning maastike tagamine, mis peavad tulevikus rünnakutele paremini vastu; kutsub komisjoni ja nõukogu üles võtma kõiki vajalikke meetmeid asjaomaste turgude olukorra halvenemise vastu võitlemiseks;

9.  nõuab oliivikasvatusele ja oliiviõlisektorile lisavahendite eraldamist, et hüvitada kahju, mida põllumajandustootjad bakteri Xylella fastidiosa tõttu on kandnud, tõhustada Euroopas ennetusmeetmeid, võidelda selle hävitava haiguse leviku vastu, korraldada sektor ümber ning süvendada selle haigusetekitaja ja tema edasikandjate alaseid teadusuuringuid;

10.  märgib üldiselt, et vaja on investeeringuid meie põllumajanduslike ökosüsteemide kliimamuutustele ning invasiivsete võõrliikide sisseseadmisele ja levikule vastupidavamaks muutmiseks, eelkõige bioloogiliselt mitmekesise põllumajandusmaastiku ning ehtsa, heas seisundis mulla kaudu, milles on olemas rööv- ja kasulikud liigid, mis võimaldavad kahjuripopulatsioonide looduslikku reguleerimist;

11.  peab kahetsusväärseks nõukogu toetatavat komisjoni ettepanekut koolipiima kava kärpimise kohta 2 miljoni euro võrra (2015. aastal oli assigneeringu maht 77 miljonit eurot ja 2016. aasta eelarveprojektis 75 miljonit eurot); tuletab meelde parlamendi taotlust suurendada seda kava 20 miljoni euro võrra aastas; tervitab nõukogu toetatavat komisjoni ettepanekut, mis käsitleb koolipuuvilja kava väikest suurendamist 150 miljoni euroni; toonitab, et mõlemad kavad on osutunud liikmesriikides kasulikuks, ning rõhutab nende tähtsust, arvestades praegust kriisi ja laste alatoitumust liidus; kutsub nõukogu üles võtma arvesse parlamendi ettepanekuid, milles nõutakse asjaajamise lihtsustamist liikmesriikide jaoks, et suurendada mõlema kava tõhusust;

12.  peab kahetsusväärseks nõukogu kavandatavat puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonidele mõeldud rakendusfondide 13,8 miljoni euro suurust kärbet, võttes arvesse nende tähtsust toidutarneahelas ja probleeme, millega sektor praegu silmitsi seisab;

13.  nõuab koolipiima kava ja koolipuuvilja kava üleviimist ÜPP teise sambasse, et nende konkreetset ülesehitust saaks kohapeal piirkondlike eripärade ja vajadustega paremini kohandada ning seega parandada kavade aktsepteerimist ja kasutajasõbralikkust;

14.  toonitab, et kõiki tulusid, mis laekuvad ELi eelarvesse lisamaksuna makstavate trahvidena, tuleb sihtotstarbeliselt kasutada piimasektorisse reinvesteerimiseks, ning muud põllumajanduse sihtotstarbelistest tuludest aastatel 2014 ja 2015 laekuvad tulud peavad jääma rubriiki 2; on seisukohal, et 2015. aastal nõutavaid kvoodi ületamise tasusid, eelkõige piimasektoris, tuleks täies ulatuses kasutada piimasektori turutoetus- ja muudeks abimeetmeteks; väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle eraldada need tulud EAGFile;

15.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et 2016. aasta eelarves põllumajandussektori kriisireservi paigutatavad rahalised vahendid, mis jäävad lõppkokkuvõttes kasutamata, jääksid järgneval eelarveaastal täies mahus rubriiki 2 põllumajandustootjatele antavateks otsetoetusteks, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 1306/2013;

16.  märgib, et Euroopa põllumajandus on viimastel aastatel järjest rohkem kriiside all kannatanud; palub seetõttu komisjonil vaadata läbi ettenägematute kulude reservi süsteemi ja luua uue vahendi, mis võimaldab kriisi korral kiiret poliitilist sekkumist, koormamata iga-aastaste otsetoetuste süsteemi;

17.  palub komisjonil ja liikmesriikidel jälgida õigeaegselt põllumajandustoodete hinnavolatiilsust, pöörates erilist tähelepanu piimasektorile, millel on negatiivne mõju põllumajandustootjate sissetulekutele, ning reageerida vajaduse korral kiiresti ja tulemuslikult, andes põllumajandustootjatele otsese võimaluse võidelda sellise hinnavolatiilsuse vastu;

18.  märgib piimakvootide kaotamise mõju ning on seisukohal, et vaja on ettevalmistavaid meetmeid, millega vältida turu tasakaalustamatust pärast suhkrukvootide kaotamist 2017. aasta septembris;

19.  kutsub komisjoni üles võtma kasutusele põllumajandussektori kriisireservi, et rakendada kriisimeetmeid piimatööstuse aitamiseks; on seisukohal, et selliste meetmete eesmärk peaks olema aidata väikeseid ja keskmise suurusega piimatootjaid, kes on kannatanud kõige enam alates kvoodisüsteemi kaotamisest 2015. aastal, ning et ette tuleks näha kulud tootmisprotsesside tehnoloogiliseks täiustamiseks ja lisandväärtusega toodete tootmise soodustamiseks;

20.  väljendab heameelt mesinduse toetuseks antavate rahaliste vahendite mahu üle, kuna parlament on kogu aeg pidanud mesindust ning funktsionaalse bioloogilise mitmekesisuse ja eelkõige tolmeldajate ja nende osutatavate teenuste säilitamist põllumajanduse tuleviku jaoks esmatähtsaks;

21.  rõhutab eesmärki suurendada Euroopa põllumajanduse konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning nõuab vahendite eraldamist nende eesmärkide saavutamiseks; tuletab meelde põllumajanduspoliitika potentsiaali seoses töökohtade loomise, tehnilise ja sotsiaalse innovatsiooni ning säästva arenguga, eelkõige maapiirkondades, kus asjaomased valdkonnad edendavad regionaalarengut;

22.  rõhutab, kui oluline on arendada uusi turge konkurentsivõime säilitamiseks ja Euroopa põllumajanduse vastupanuvõime suurendamiseks turukriisidele, nagu Venemaa embargo; nõuab turu arendamiseks rahalise toetuse eraldamist, muu hulgas lisamaksust saadavate vahendite kasutamise kaudu;

23.  rõhutab, et on väga oluline tagada põllumajandusliku toidutööstuse teadusuuringute jaoks ja eelkõige programmi „Horisont 2020” eelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud summade jäämine sellisena täiesti kättesaadavaks, et soodustada põllumajandussektoris innovatsiooni;

24.  tuletab meelde probleeme, mis tekkisid eelmistel eelarveaastatel, mil assigneeringuid kärbiti; on veendunud, et püüdlused põllumajanduse assigneeringuid vähendada on ebatõhusad ja isegi ohtlikud, sest see ohustaks ÜPP eesmärke, muutes selle sektori veelgi haavatavamaks, ja nõrgestaks oluliselt Euroopa põllumajanduse konkurentsivõime parandamise pingutusi.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.9.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

4

8

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Daniel Buda, Nicola Caputo, Matt Carthy, Paolo De Castro, Albert Deß, Diane Dodds, Norbert Erdős, Edouard Ferrand, Luke Ming Flanagan, Beata Gosiewska, Martin Häusling, Anja Hazekamp, Jan Huitema, Peter Jahr, Jarosław Kalinowski, Zbigniew Kuźmiuk, Philippe Loiseau, Mairead McGuinness, Giulia Moi, Ulrike Müller, Maria Noichl, Marit Paulsen, Marijana Petir, Bronis Ropė, Czesław Adam Siekierski, Marc Tarabella, Janusz Wojciechowski, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Bas Belder, Angélique Delahaye, Jean-Paul Denanot, Jørn Dohrmann, Georgios Epitideios, Fredrick Federley, Jens Gieseke, Maria Heubuch, Karin Kadenbach, Norbert Lins, Susanne Melior, Stanislav Polčák, Annie Schreijer-Pierik, Hannu Takkula, Vladimir Urutchev

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Heinz K. Becker, Carlos Iturgaiz, Igor Šoltes

4.9.2015

KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve projekti kohta

(2015/2132(BUD))

Arvamuse koostaja: Alain Cadec

ETTEPANEKUD

Kalanduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

Ülevaade

1.   juhib tähelepanu sellele, kui oluline on, et ELi eelarve kajastaks tööhõive, ettevõtete ja ettevõtluse valdkonnas kindlaksmääratud poliitilisi eesmärke; rõhutab, et kalandus- ja merendusvaldkonnas luuakse samuti töökohti ja toetatakse majanduskasvu ning need sektorid on olulised regionaalarengu ja loodusvarade majandamise seisukohast;

2.  toonitab, et kalandus- ja merendusvaldkonnal on tähtis majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane mõõde ning neil on sinises majanduses täita oluline roll;

3.  peab murettekitavaks olukorda kalandussektoris, sest see peab säilitama oma konkurentsivõimet, täites siiski ühise kalanduspoliitika tingimusi ja kalavarude usaldusväärse majandamise nõudeid, et majandada kalavarusid maksimaalset jätkusuutlikku saagikust võimaldavatest biomassi tasemetest kõrgemal tasemel; peab murettekitavaks probleeme, mida lossimiskohustuse rakendamine valdkonna töötajatele ja riiklikele ametiasutustele põhjustab;

4.   peab noorte tööhõive olukorda asjaomases sektoris poliitiliseks prioriteediks; rõhutab, et liikmesriigid peavad tegema kõik endast oleneva, et suurendada kalandussektori töökohtade juurdepääsetavust noorte jaoks, kasutades kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid ja muu hulgas struktuurifonde;

Nõukogu seisukoht

5.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et nõukogu on III jao jaotise 11 kulukohustuste assigneeringuid vähendanud 750 388 euro võrra ja maksete assigneeringuid 4 646 986 euro võrra;

6.  väljendab muret nõukogus toimuva 2016. aasta eelarve lugemise pärast, kuna selle raames ei võeta arvesse mitmeaastase finantsraamistiku poliitilisi kohustusi ning vähendatakse teatavaid assigneeringuid, mis on ühise kalanduspoliitika rakendamiseks hädavajalikud; nõuab seetõttu komisjoni eelarveprojekti III jao jaotise 11 assigneeringute taastamist;

III jao jaotise 11 kulukohustuste assigneeringud

7.  võtab teadmiseks kulukohustuste assigneeringud, mis komisjon esitas oma ettepanekus 2016. aasta eelarve kohta; võtab teadmiseks, et mitmeaastase finantsraamistiku rubriigist 2 on kirjendatud 1 047 031 838 euro suurune summa; võtab teadmiseks 41,1 % suuruse vähendamise eelmise eelarveaastaga võrreldes; märgib, et assigneeringute 729 120 330 euro suurune vähenemine tuleneb peamiselt 2014. aasta assigneeringute ülekandmisest 2015. aastasse, mis oli tingitud mitmeaastase finantsraamistiku tehnilisest läbivaatamisest ning struktuurifonde, sh Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) mõjutavast programmitöö viivitusest;

8.  tuletab meelde, et 2015. aasta assigneeringuid suurendati 740 725 000 eurot ning seda tänu 2014. aastal kasutamata jäänud assigneeringutele;

9.  märgib, et eelarveprojektis nähtuv assigneeringute vähenemine toimub peamiselt EMKFi assigneeringute arvelt ning 2015. aasta eelarvega võrreldes vähenevad assigneeringud 728 588 330 eurot; on sellegipoolest seisukohal, et kulukohustuste assigneeringud on kooskõlas EMKFi läbirääkimistel tehtud poliitiliste otsuste ja mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradega;

10.  võtab teadmiseks eelarveprojektis ette nähtud 150 500 000 euro suurused kulukohustuste assigneeringud, mis eraldati säästva kalapüügi partnerluslepingutele ning kohustuslikeks osamakseteks piirkondlikele kalavarude majandamise organisatsioonidele ning mida on 2015. aastaga võrreldes 0,4 % vähem; on siiski seisukohal, et inflatsiooni prognoose arvestades ei ole tegemist assigneeringute taseme säilitamise, vaid vähendamisega;

11.  võtab teadmiseks rubriigi 5 kulukohustuste assigneeringud summas 36 056 336 eurot, mis on ette nähtud III jao jaotise 11 halduskuludeks ja mida on varasemast 139 563 eurot vähem, kajastades komisjoni püüdlusi vähendada halduskulusid; peab sellega seoses kiiduväärseks komisjoni senist silmapaistvat tegevust halduskulude vähendamisel;

III jao jaotise 11 maksete assigneeringud

12.  võtab teadmiseks maksete assigneeringud, mis komisjon esitas oma ettepanekus 2016. aasta eelarve kohta; märgib, et mitmeaastase finantsraamistiku rubriigist 2 kirjendatud summa 720 647 758 eurot on eelmise eelarveaastaga võrreldes 24,9 % väiksem; märgib, et assigneeringute 238 621 588 euro suurune vähenemine vastab suures osas 2015. aasta assigneeringute suurendamisele, et täita Euroopa Kalandusfondi maksete taotlused;

13.  märgib, et assigneeringuid vähendati üksnes struktuurifondide eelarveridadel; kinnitab, et assigneeringute vähendamine oli ette teada ning et 2016. aasta eelarveprojekti kantud summad on vajadustele vastavad;

14. võtab teadmiseks, et säästva kalapüügi partnerluslepinguteks ning piirkondlikele kalavarude majandamise organisatsioonidele tehtavateks kohustuslikeks osamakseteks taotleti maksete assigneeringuid summas 150 000 000 eurot, mis tähendab väikest 0,3 % suurust kasvu, mille inflatsioon suures osas ära nullib;

15.  võtab teadmiseks rubriigi 5 maksete assigneeringud, mis vastavad kulukohustuste assigneeringutele ja on mõeldud III jao jaotise 11 halduskuludeks;

Halduskulud ja ametikohtade loetelu

16.  juhib tähelepanu komisjoni kulutuste vähendamise alastele jõupingutustele, mis kajastuvad halduskulude vähendamises; hoiatab nõukogu asjaomaste kulude igasuguse vähendamise eest, sest kui seda tehtaks, takistaks see komisjoni merendus- ja kalandusasjade peadirektoraati nõuetekohaselt oma ülesandeid täitmast;

17.  võtab teadmiseks tõsiasja, et komisjoni merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi ametikohtade loetelu kajastab eesmärki vähendada ametikohtade arvu 1 % aastas (arvestades ka ümberpaigutamisi); märgib, et 2016. aasta prognoosid ei takista langusele vaatamata märkimisväärselt komisjoni merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi tulevasi töid;

18. peab kiiduväärseks personaliküsimustes tehtavat koostööd komisjoni merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti (EASME) vahel, kusjuures EASME tegeleb teatavate EMKFi osade rakendamisega (sh integreeritud merenduspoliitika ja kontroll ning teaduslikud nõuanded ja teadmised); palub komisjoni talitustel seda tulemuslikku koostööd tihendada;

19.  kutsub nõukogu üles säilitama rubriikide 2 ja 5 haldusassigneeringud eelarveprojektis esitatud tasemel;

Ühise kalanduspoliitika välismõõde

20. on seisukohal, et säästva kalapüügi partnerluslepinguteks eraldatud assigneeringuid tuleks käsitleda liigendamata assigneeringutena, kuna pärast eelarvelise kulukohustuse kinnitamist järgneb sellele sama suur makse;

21.  palub, et komisjoni merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat kontrolliks hoolikalt valdkondlikke toetusi, kasutades üksikasjalikke maatrikseid vastavalt programmidokumentides osutatud näitajatele;

22. on seisukohal, et komisjoni taotletud assigneeringute suurusjärk on piisav ja vajalik, et saavutada ühise kalanduspoliitika välismõõtme kõrged sihid;

Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA)

23.  võtab teadmiseks Euroopa Kalanduskontrolli Ametile ette nähtud assigneeringud; peab kahetsusväärseks ühe ametikoha kaotamist ametikohtade loetelus; teeb seetõttu ettepaneku suurendada EFCA eelarvet, et võimaldada ametil täita uusi ülesandeid, mis tulenevad ühise kalanduspoliitika uuest alusmäärusest; on seisukohal, et kavandatud suurendamine peaks katma personali, tegevuse ja IT-toega seotud kulud;

24.  palub nõukogul ja komisjonil alustada mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise käigus uuesti dialoogi liidu ametitele eraldatavate assigneeringute üle;

EMKF

25. tuletab meelde, et Euroopa Kalandusfondist (EKF) toetuse saajate kulutusi võib rahastada, kui need on tehtud enne 31. detsembrit 2015; arvab, et liikmesriigid taotlevad 2016. aastal teatavate nende kulutuste hüvitamist; võtab teadmiseks eelarveprojektis EKFi jaoks taotletud maksete assigneeringud; on seisukohal, et need peaksid olema piisavad;

26.  ergutab asjaomaseid liikmesriike tegema kõik endast oleneva, et kõik EMKFi määruse artiklites 17, 18 ja 19 osutatud rakenduskavad oleksid hiljemalt 31. detsembriks 2015 kinnitatud; on seisukohal, et eelarveprojektis ridadel 11 06 60, 11 06 61, 11 06 62 ja 11 06 63 kirjendatud summad vastavad vajadustele, välja arvatud teaduslikku nõustamist ja andmete kogumist käsitlev rida 11 06 62 01, mille puhul maksete järsk vähendamine, eriti võrreldes 2015. aastaga, näib põhjendamatu, ning seetõttu tuleks summad taastada 2015. aasta tasemele;

Läbipaistvus

27. nõuab, et komisjon edastaks parlamendile viivitamatult ja edaspidi igal aastal kontrollandmed kõikide kulukohustuste ja maksete kohta, liigendades need liikmesriikide kaupa, et tagada EMKFi poolt ette nähtud eri ülemmääradest kinnipidamine;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

28.  toetab kõiki kalandusega seotud praeguseid katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid, mida tuleks piisavalt rahastada, et need oleks võimalik lõpule viia; võtab teadmiseks maksete assigneeringute taotlused projektide ja meetmete jaoks eelarveridadel 11 06 77 03, 11 06 77 06, 11 06 77 07, 11 06 77 08 ja 11 06 77 09; palub nõukogul võtta arvesse uusi parlamendis toetust leidnud katseprojekte.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.9.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

14

4

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Alain Cadec, Richard Corbett, Diane Dodds, Raymond Finch, Ian Hudghton, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, António Marinho e Pinto, Gabriel Mato, Liadh Ní Riada, Ulrike Rodust, Remo Sernagiotto, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

José Blanco López, Ian Duncan, Anja Hazekamp, Francisco José Millán Mon

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Enrique Calvet Chambon, Axel Voss

16.9.2015

KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve projekti kohta

(2015/2132(BUD))

Arvamuse koostaja: Bogdan Andrzej Zdrojewski

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjoni 2016. aasta üldeelarve projektis on suurendatud liidu toetust sellisele märgilise tähendusega liikuvusprogrammile nagu programm „Erasmus+”, mis on kooskõlas komisjoni kavatsusega suurendada tudengite liikuvust praeguselt 10%-lt aastakümne lõpuks 20%-ni;

2.   tuletab meelde, et Euroopa Parlament on järjepidevalt väljendanud tugevat toetust kultuuri- ja meediaprogrammidele piisavate rahaliste vahendite eraldamisele, arvestades nende tähtsust kultuuri- ja loomemajanduse toetamisel; tunneb seetõttu heameelt programmi „Loov Euroopa”, sh multimeedia meetmete assigneeringute suurendamise üle 2015. aasta eelarvega võrreldes, väljendades samas oma reservatsioone seoses programmi kultuuri ja meedia osa haldusliku lahutamisega; peab siiski kahetsusväärseks, et nõukogu selle programmi rahastamist vähendas, sest see võib jätta liidu kodanikele mulje, et nõukogu alahindab kultuuri kui majanduskasvu ja isikliku arengu mootori tähtsust;

3.   toetab kindlalt programmi „Kodanike Euroopa” assigneeringute kavandatavat suurendamist; on seisukohal, et nõukogu kavandatud kulukohustuste ja maksete assigneeringute vähendamine on poliitiliselt põhjendamatu, kuna see programm on ülimalt tähtis kodanike osalemiseks Euroopa demokraatlikus protsessis ning kujutab endast osalusdemokraatia keskset vahendit liidus;

4.   peab äärmiselt kahetsusväärseks asjaolu, et kultuuri ja kodanikke käsitlevate rubriigi 3 programmide (nagu „Loov Euroopa” ja „Kodanike Euroopa”) eelarvet on nii kulukohustuste kui ka maksete puhul vähendatud proportsionaalselt rohkem kui teistel programmidel;

5.   toonitab, et kuna kultuuri- ja loomesektori tagatisvahendi käivitamine programmi „Loov Euroopa” raames on kavandatud 2016. aastasse, tuleb fondile tõhusa stardi tagamiseks eraldada esimesel rakendusaastal piisavad vahendid;

6.   tuletab meelde, et EFSI peaks sisaldama investeeringuid haridusse, koolitusse ning kultuuri- ja loomemajandusse ning teadusuuringutesse, kuna need on sotsiaalse kaasamise seisukohast võtmetegurid, mis toovad hiljem kaasa investeerimisotsuseid ja jätkusuutliku majanduskasvu ning pikas perspektiivis konkurentsivõime;

7.  toonitab kohalikest ja riiklikest meediakanalitest koosnevate üleeuroopaliste võrgustike (nt EuranetPlus) positiivset rolli ning nõuab eelarveassigneeringute suurendamist, et tagada EuranetPlusi jätkuv tegevus ja selle rahastamise stabiilne raamistik tulevikus;

8.  märgib murega, et komisjon ei ole jätnud mingit varu assigneeringute hilisemaks suurendamiseks ega rubriigi 3 alla kuuluvate katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete jaoks, ning isegi väga edukate katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete jätkamiseks; rõhutab katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete olulisust vahenditena, mille abil kujundada poliitilisi prioriteete ning esitada uusi algatusi, mis võivad kujuneda liidu püsimeetmeteks ja -programmideks, ning nõuab, et uuritaks võimalusi võimalike katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete mahutamiseks rubriigi 3 alla.

9.   toonitab üldiselt, et kultuuri- ja haridusvaldkonna Euroopa programmide rahastamise vähendamine ning viivitused ametiasutuste ja toetusesaajate vaheliste lepingute sõlmimisel ja maksete tegemisel seavad ohtu programmide täieliku elluviimise komisjoni poolt ning õõnestavad kodanike usaldust ja liidu institutsioonide usaldusväärsust.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

15.9.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

17

4

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dominique Bilde, Andrea Bocskor, Silvia Costa, Angel Dzhambazki, Jill Evans, Petra Kammerevert, Rikke Karlsson, Andrew Lewer, Svetoslav Hristov Malinov, Fernando Maura Barandiarán, Luigi Morgano, Yana Toom, Helga Trüpel, Julie Ward, Bogdan Brunon Wenta, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver, Krystyna Łybacka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Sylvie Guillaume, Dietmar Köster, Paul Nuttall, Hermann Winkler

4.9.2015

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve projekti kohta

(2015/2132(BUD))

Arvamuse koostaja: Péter Niedermüller

SUGGESTIONS

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab heameelt selle üle, et 2015. aastaga võrreldes suurenevad Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) kulukohustused 31,2% ja maksed 35%; on arvamusel, et kõnealuse suurenemise tõttu on veelgi olulisem tagada rahaliste vahendite jaotamine Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi eri eesmärkide vahel õiglaselt ja läbipaistvalt; on arvamusel, et rändajate ja varjupaigataotlejate vastuvõtuks ja integreerimiseks ette nähtud ELi poolset rahastamist tuleks oluliselt suurendada ning mitte käsitada prioriteetsena, nagu praegu tehakse, piirikontrolli ja muid kulukaid julgeolekumeetmeid, nagu haldusarest, mis ei ole oma tulemuslikkust tõendanud ja on sageli vastuolus rändajate õigustega; kutsub komisjoni üles eraldama sihtotstarbelisteks erimeetmeteks ette nähtud lisavahendeid eeskätt liikmesriikidele, kes osalevad vabatahtlikult rändajate ja varjupaigataotlejate vastuvõtu- ja integreerimismeetmetes; peab vajalikuks luua eraldi eelarveread Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi nelja konkreetse eesmärgi täitmiseks ja üks uus eelarverida hädaolukorras ümberpaigutamise mehhanismi jaoks;

2.  on seisukohal, et praegune pagulaskriis toob esile vajaduse suurendada oluliselt eelarvelist liikumisruumi ja valmisolekut 2016. aasta eelarve raames, võimaldades niiviisi anda kiiremini ja suuremal määral toetust nendele liikmesriikidele, kuhu pagulasi saabub kõige rohkem, ning liikmesriikidele pagulaste vastuvõtuks ja integreerimiseks;

3.  väljendab heameelt Sisejulgeolekufondi (ISF) vahendite suurendamise üle, kuna piirikaitse ja julgeolek on liidu jaoks äärmiselt olulised küsimused, sealhulgas julgeoleku tegevuskava ja Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse tõhustamine;

4.  on arvamusel, et praeguse ühekordse otsustamise asemel on vaja pikaajalisemat lähenemist otsingu- ja päästeoperatsioonidele; soovitab seega luua uue eelarverea ELi otsingu- ja päästetegevuse fondi jaoks, et kõnealuseid operatsioone rahastada;

5.  toetab ettepanekut kasutada paindlikkusinstrumenti hädaolukorras ümberpaigutamise mehhanismi osaliseks rahastamiseks, kuid on arvamusel, et rubriigi 3 ülemmäära tuleb veelgi suurendada, et EL saaks täita oma kohustusi varjupaiga ja rände valdkonnas; kutsub komisjoni sellega seoses üles mitmeaastast finantsraamistikku 2017. aasta vahehindamise käigus muutma;

6.  peab vajalikuks suurendada kõigi justiits- ja siseküsimuste valdkonna asutuste assigneeringuid, arvestades kõnealuse poliitikavaldkonna konkreetseid probleemküsimusi ja asutuste üha ulatuslikumaid ülesandeid; tuletab meelde, et neil asutustel tuleb täita uusi ülesandeid seoses pagulaste ümberasustamise ja ümberpaigutamisega, otsingu- ja päästetegevusega merel, Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamisega ning hiljutiste otsuste ja strateegiatega, mille eesmärk on võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse, sh küberkuritegevuse ning rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu; on seisukohal, et Frontex, Europol, EASO ja Eurojust vajavad rohkem töötajaid, kui komisjoni ettepanekus osutatud;

7.  väljendab heameelt ettepaneku üle suurendada Frontexile ette nähtud vahendeid, kuna see võimaldab laiendada operatsioone Triton ja Poseidon; soovitab luua eraldi eelarverea nende Frontexi ühisoperatsioonide jaoks, et suurendada nende läbipaistvust;

8.  on seisukohal, et sidus ELi tasandil reageerimine otsingu- ja päästeoperatsioonidele Vahemerel peab olema piirihalduse ja –kontrolli missioonidest sõltumatu ja kavandatud eraldi missioonina; teeb seetõttu ettepaneku luua uus eelarverida ELi otsingu- ja päästetegevuse fondi jaoks, et tõhustada ja toetada liikmesriikide otsingu- ja päästeoperatsioone;

9.  rõhutab, et komisjon peaks paremini selgitama ja täpsustama Euroopa julgeoleku tegevuskava osana esitletud meetmete eelarvemõju, eelkõige seoses Europoli ning tema terrorismivastase võitluse, organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse valdkonna ülesannetega; toonitab, et Europolile tuleb tagada 2016. aastaks asjakohane eelarve ja töötajate arv, et võimaldada ametil tulemuslikult täita talle antud ülesandeid, eriti seoses Europoli raames uue Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse loomisega;

10.  kutsub komisjoni üles suurendama rahastust ELi julgeoleku tegevuskava raames ette nähtud ennetusmeetmetele ja vägivaldse radikaliseerumise vastastele meetmetele radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku ja selle tulevase tippkeskuse kaudu; kordab, kui olulised on sellised meetmed terrorismi ja vägivaldse äärmusluse vastases võitluses;

11.  nõuab Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) vahendite suurendamist, arvestades uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva määruse kavandatud vastuvõtmist, millega antakse EMCDDAle lisaülesandeid;

12.  rõhutab vajadust suurendada diskrimineerimisvastaste ja võrdõiguslikkust edendavate meetmete eelarvet; nõuab eraldi rahaliste vahendite eraldamist, et võidelda liikmesriikides leviva antisemitismi, islamofoobia, afrofoobia ja romide-vastasuse vastu; nõuab eelkõige, et liit toetaks projekte, mille eesmärk on asjaomastesse kogukondadesse kuuluvate naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamine.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.9.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

38

6

7

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerard Batten, Heinz K. Becker, Malin Björk, Caterina Chinnici, Ignazio Corrao, Frank Engel, Cornelia Ernst, Laura Ferrara, Monika Flašíková Beňová, Mariya Gabriel, Kinga Gál, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Brice Hortefeux, Filiz Hyusmenova, Sophia in ‘t Veld, Eva Joly, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Timothy Kirkhope, Barbara Kudrycka, Marju Lauristin, Juan Fernando López Aguilar, Monica Macovei, Vicky Maeijer, Louis Michel, Claude Moraes, József Nagy, Péter Niedermüller, Soraya Post, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Marie-Christine Vergiat, Udo Voigt, Beatrix von Storch, Josef Weidenholzer, Cecilia Wikström, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Marina Albiol Guzmán, Hugues Bayet, Pál Csáky, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Ska Keller, Miltiadis Kyrkos, Andrejs Mamikins, Elly Schlein, Josep-Maria Terricabras, Kazimierz Michał Ujazdowski, Axel Voss

10.7.2015

PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile,

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve projekti kohta

(2015/2132(BUD))

Arvamuse koostaja: Danuta Maria Hübner

ETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle suurendada rubriigi 3 assigneeringuid 2015. aasta eelarvega võrreldes kulukohustuste assigneeringute osas 9,75 % ja maksete assigneeringute osas 17,1 %; märgib, et kõnealune suurendamine ei ole ootamatu, kuna see kajastab lihtsalt uusi vajadusi seoses mitmeaastaste programmidega, mis jõuavad etappi, kus neid täiel kiirusel ellu viiakse; märgib, et komisjon ei jäta rubriigis 3 ootamatute vajaduste katteks mingit varu, ja teeb ettepaneku võtta praegusele varjupaiga- ja rändekriisile reageerimiseks kasutusele paindlikkusinstrument 124 miljoni euro ulatuses;

2.  on eriti rahul ettepanekuga suurendada programmi „Kodanike Euroopa” kulukohustuste assigneeringuid 2015. aasta eelarvega võrreldes 4,1 % ja maksete assigneeringuid 30 %, kuna see programm on kodanike osalemiseks Euroopa demokraatlikus protsessis ülimalt tähtis;

3.  tunneb heameelt selle üle, et kommunikatsioonimeetmete jaoks nähakse ette täiendavad rahalised vahendid, millega kulukohustuste assigneeringuid suurendatakse 2015. aasta eelarvega võrreldes 8,9 % ja maksete assigneeringuid 11,28 %, kuna see hõlmab komisjoni algatatavaid meetmeid, et jõuda Euroopa kodanikeni, saavutada nende usaldus ning edendada liidu poliitikast ja poliitikavaldkondadest arusaamist;

4.  hoiatab nõukogu mis tahes põhjendamatute kärbete tegemise eest kodakondsuse ja kommunikatsiooni valdkonnas, kuna need programmid on Euroopa kodanikega mõistmisel ja usaldusel põhineva suhte loomiseks ülimalt olulised;

5.  peab Euroopa kodanikualgatust ELi osalusdemokraatia jaoks keskseks vahendiks ja peab kahetsusväärseks asjaolu, et Euroopa kodanikud seisavad endiselt silmitsi märkimisväärsete takistustega, kui nad soovivad kasutada oma õigust sellist algatust käivitada; nõuab, et kõnealuse vahendi nähtavust parandataks, kandes selle programmi „Kodanike Euroopa” eelarverea raames eraldi eelarvereale ja nähes asjaomase vahendi ning selle aluseks oleva kommunikatsioonistrateegia jaoks ette piisavad rahalised vahendid, et saavutada seatud eesmärgid ja hõlbustada kodanike juurdepääsu sellele osalusdemokraatia väärtuslikule vahendile;

6.  nõuab, et Euroopa Parlamendi eelarvega seoses tagataks piisavad rahalised vahendid kommunikatsiooniprogrammidele, millega edendatakse kodanikega suhtlemist ja teavitatakse neid parlamendi tegevusest, ning nõuab, et tugevdataks ka teabevahetusmeetmeid liikmesriikide parlamentidega.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

6.7.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

18

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Mercedes Bresso, Fabio Massimo Castaldo, Pascal Durand, Danuta Maria Hübner, Ramón Jáuregui Atondo, Constance Le Grip, Jo Leinen, Morten Messerschmidt, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Paulo Rangel, György Schöpflin, Pedro Silva Pereira, Claudia Tapardel, Josep-Maria Terricabras

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Gerolf Annemans, Pervenche Berès, Andrej Plenković, Cristian Dan Preda, Viviane Reding, Helmut Scholz

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Ashley Fox

16.9.2015

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve projekti kohta

(2015/2132(BUD))

Arvamuse koostaja: Barbara Matera

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde kolme institutsiooni ühisdeklaratsiooni, mille kohaselt võetakse mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 suhtes kohaldatavate iga-aastaste eelarvemenetluste puhul vajaduse korral arvesse sootundlikke elemente; toonitab, et sooline võrdõiguslikkus peaks olema lisatud horisontaalse põhimõttena kõikidesse liidu poliitikavaldkondadesse ning sooline analüüs ja soolist võrdõiguslikkust arvestav eelarvestamine peaks olema eelarvemenetluse lahutamatu osa kõigis etappides, k.a projektid, kindlaksmääramine, rakendamine, järelevalve ja hindamine; nõuab seepärast soolist võrdõiguslikkust arvestava eelarvestamise üldist rakendamist, sealhulgas ka seda, et kontrollikoda hindaks Euroopa Liidu üldeelarvet soolise võrdõiguslikkuse perspektiivist;

2.  nõuab soolise võrdõiguslikkuse tulemuslikumaks edendamiseks soolist võrdõiguslikkust arvestava eelarvestamise kohaldamist ELi strateegiates; rõhutab vajadust eraldada rohkem vahendeid võitluseks naiste ja tütarlaste diskrimineerimise ja nendevastase vägivalla kõigi vormide vastu;

3.  toonitab, et töökohtade, kasvu ja investeerimise hoogustamiseks, mis on 2016. aasta eelarveprojekti peamine prioriteet, tuleb erilist tähelepanu pöörata naiste võimestamisele äris, teaduses, hariduses ja tööturul, et kasutada rohkem ära olemasolevaid oskusi ja eksperditeadmisi ning saavutada naiste ja meeste võrdõiguslikkus, pidades eeskätt silmas endiselt eksisteerivat soolist palgalõhe; kordab oma üleskutset kasutada selle eesmärgi saavutamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi;

4.  toonitab, et seoses naiste alaesindatusega ettevõtjate seas tuleks kõikides ettevõtjate ja ettevõtluse toetuseks mõeldud kavades pöörata erilist tähelepanu naistele; hõlbustada tuleb naisettevõtjate juurdepääsu rahastamisele, sh mikrokrediidile;

5.  toonitab, kui tähtis on võidelda noorte töötuse vastu Euroopas, eraldades noorte tööhõive algatusele lisaressursse; toonitab vajadust toetada selle algatuse raames noori naisi, kes seisavad kvaliteetse tööpakkumise, jätkuõppe, õpipoisiõppe või praktika saamisel silmitsi soopõhiste takistustega;

6.  nõuab, et liidu fondidest eraldataks vahendeid, ergutamaks naisteadlasi ja -teadureid karjääri alustama ja jätkama, aidates seeläbi suurendada naiste osalemist kõnealuses sektoris;

7.  nõuab liidu rahaliste vahendite eraldamist naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise jaoks;

8.  kordab oma nõudmist hoida programmi Daphne profiili võimalikult nähtavana; märgib, et õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi teatises ei mainita nime Daphne; nõuab, et suurendataks programmi Daphne erieesmärkide väljundiks eraldatud rahaliste vahendite suhtelist osa õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmis;

9.  palub Euroopa Komisjonil töötada selle nimel, et tagada läbipaistev teave rahastamiseks valitud meetmete kohta, et võimaldada nõuetekohaselt kontrollida vägivalla ennetamise ja vägivalla vastu võitlemisega seotud erieesmärgi elluviimist;

10.  nõuab soolise võrdõiguslikkuse poliitika jaoks eraldatud rahaliste vahendite (ESF, programm „Progress”, programm Daphne) eelarve osas tõelist läbipaistvust;

11.  kordab oma nõudmist luua Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) raames soolise vägivalla järelevalvekeskus ning suurendada selleks instituudi ametikohtade loetelu ühe ametikoha võrra ja vastavalt ka EIGE eelarvet.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

15.9.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

5

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Maria Arena, Catherine Bearder, Malin Björk, Iratxe García Pérez, Anna Hedh, Mary Honeyball, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Elisabeth Köstinger, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Barbara Matera, Krisztina Morvai, Angelika Niebler, Maria Noichl, Margot Parker, Marijana Petir, Terry Reintke, Liliana Rodrigues, Jordi Sebastià, Ángela Vallina, Beatrix von Storch, Jadwiga Wiśniewska, Anna Záborská, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Biljana Borzan, Ildikó Gáll-Pelcz, Sylvie Goddyn, Constance Le Grip

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Michel Reimon

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

13.10.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

7

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean Arthuis, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Jean-Paul Denanot, Gérard Deprez, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Esteban González Pons, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, Bernd Kölmel, Vladimír Maňka, Ernest Maragall, Clare Moody, Siegfried Mureşan, Younous Omarjee, Paul Rübig, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Paul Tang, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Daniele Viotti, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Michał Marusik, Louis Michel, Andrey Novakov, Stanisław Ożóg, Marco Valli, Derek Vaughan, Anders Primdahl Vistisen, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Massimo Paolucci

(1)

ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.

(2)

ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(3)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(4)

ELT L 373, 20.12.2013, lk 1.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0261.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0172.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0263.

(8)

Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise ühisettevõtte 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0168).

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 470).

(10)

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2013. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve projekti kohta (vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0437).

(11)

Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2014. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti kohta (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0036).

(12)

Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi 2016. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0172).

(13)

67 ametikohta aastal 2014, 47 ametikohta aastal 2015 ja 57 ametikohta aastal 2016.

(14)

Kuna vastu on võetud poliitiline otsus mitte arvestada seejuures fraktsioonide töötajaid, vähendatakse töötajaid peasekretariaadi ametikohtade loetelu põhjal (arvestuslikult on 1 % selle ametikohtadest 57 töötajat).

(15)

Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, IV jagu – Euroopa Kohus (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0124).

(16)

COM (2009)0215.

(17)

  Vt komisjoni 3. juuni 2015. aasta aruanne „Komisjoni 2014. aasta haldustegevuse koondaruanne” (COM(2015)0279), punkt 2.4.

Õigusalane teave