Menetlus : 2015/2210(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0307/2015

Esitatud tekstid :

A8-0307/2015

Arutelud :

PV 28/10/2015 - 14
CRE 28/10/2015 - 14

Hääletused :

PV 29/10/2015 - 10.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


RAPORT     
PDF 700kWORD 200k
20.10.2015
PE 564.958v02-00 A8-0307/2015

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2015. aasta prioriteetide elluviimise kohta

(2015/2210(INI))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Dariusz Rosati

Arvamuse koostajad (*):

Jean Arthuis, eelarvekomisjon

Sergio Gutiérrez Prieto, tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

(*) Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 54

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2015. aasta prioriteetide elluviimise kohta

(2015/2210(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artiklit 136,

–  võttes arvesse komisjoni 15. mai 2015. aasta teatist 2015. aasta riigipõhiste soovituste kohta (COM(2015)0251),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 25. ja 26. juuni 2015. aasta järeldusi (EUCO 22/15),

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2015. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2015. aasta majanduskasvu analüüsi kohta(1),

–   võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2014. aasta teatist häiremehhanismi aruande 2015 kohta (COM(2014)0904),

–  võttes arvesse viie juhi 22. juuni 2015. aasta aruannet „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine”,

–  võttes arvesse oma 24. juuni 2015. aasta resolutsiooni majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamise kohta: ülevaade ja probleemid(2),

–  võttes arvesse oma 1. detsembri 2011. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni 13. jaanuari 2015. aasta teatist „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine” (COM(2015)0012),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond,

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks” (COM(2014)0903),

–  võttes arvesse komisjoni 18. veebruari 2015. aasta rohelist raamatut „Kapitaliturgude liidu loomine” (COM(2015)0063),

–  võttes arvesse komisjoni 17. juuni 2015. aasta teatist „Euroopa Liidu õiglane ja tõhus äriühingute maksustamise süsteem: viis tähtsaimat meetmevaldkonda” (COM(2015)0302),

–  võttes arvesse oma 5. veebruari 2013. aasta resolutsiooni VKEde rahastamisvõimaluste parandamise kohta(4),

–   võttes arvesse komisjoni 2. oktoobri 2013. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme tugevdamine” (COM(2013)0690),

–   võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020) ning 13. märtsi 2014. aasta teatist „Ülevaade tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” rakendamise edusammudest” (COM(2014)0130),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0307/2015),

A.  arvestades, et komisjoni 2015. aasta kevade majandusprognoosi kohaselt on 2016. aastal ELis oodata 2,1% majanduskasvu ja euroalal 1,9% majanduskasvu;

B.  arvestades, et komisjoni 28. novembril 2014 avaldatud iga-aastases majanduskasvu analüüsis määratakse 2015. aastaks kindlaks kolm põhisammast (erainvesteeringute koordineeritud suurendamine, uute kohustuste võtmine struktuurireformide tegemiseks ja eelarvepoliitiliste kohustuste järgimine) ning rõhutatakse esmakordselt panust, mille ELi eelarve peaks andma nende sammaste elluviimisse;

C.  arvestades, et nii ELi kui ka euroala aastane tarbijahinna inflatsioon peaks suurenema 0,1%-lt 2015. aastal 1,1%-le 2016. aastal, mis ei kajasta Euroopa Keskpanga ennustatud deflatsiooniohtu;

D.  arvestades, et viimasel poolaastal on ellu viidud mitmesuguseid eelarvemeetmeid, nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) määruse vastuvõtmine, Ühtekuuluvusfondiga seotud rakenduskavade käivitamine, ajavahemiku 2007–2013 kasutamata kulukohustuste assigneeringute ülekandmine 2014. aastast 2015., 2016. ja 2017. aastasse, samuti otsus Euroopa noortealgatuse eelmaksete suurendamise kohta, et saavutada iga-aastases majanduskasvu analüüsis seatud eesmärgid;

E.  arvestades, et töötus on ELis küll lubamatult suur, kuid see on samas langemas, jõudes eeldatavasti 2016. aastal ELis 9,2%-ni ja euroalal 10,5%-ni;

F.  arvestades, et sellega on ELi eelarve tõestanud oma lisandväärtust, aga ka demonstreerinud eelarve poolt ELi tasandi poliitilistele meetmetele seatavaid piire, kuivõrd ELi eelarvet ei täideta tõeliste omavahenditega (jätkuvalt alla 1% ELi SKPst) ja seda piirab seitset aastat hõlmav mitmeaastane raamistik;

G.  arvestades, et ELi ja euroala eelarveprognoos on paranemas ning koondatult on eelarvepoliitika seisund üldiselt neutraalne;

1.  tunneb heameelt asjaolu üle, et majandus on tasapisi taastumas ning et SKP kasvab 2016. aastal eeldatavalt euroalal 1,9% ja ELis 2,1%; võtab siiski murega teadmiseks, et taastumine põhineb ebakindlal alusel, mille põhjuseks on muude tegurite hulgas ELi majanduse struktuursed puudused ja piirkondade majanduslik ebavõrdsus, mis on toonud kaasa ebaühtlase majanduskasvu ja madala rahvusvahelise konkurentsivõime;

2.  märgib, et poliitikasoovitusi sisaldavad tähtsamad algatused põhinesid majandusprognoosidel, kus ei olnud osatud ette näha eeljaotatud kokkuhoiumeetmetest tulenenud madalat majanduskasvu ja inflatsiooni ning kus oli oluliselt alahinnatud fiskaalkordaja suurust finantsturgude tõsise ebastabiilsuse ja liikmesriigilt liikmesriigile ülekanduva mõju tingimustes samaaegse konsolideerimise perioodil ning kumulatiivsete kiirete struktuurireformide deflatsioonimõju all;

3.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon keskendub 2015. aasta riigipõhistes soovitustes majanduskasvu neljale esmatähtsale eesmärgile, milleks on investeeringute suurendamine, struktuurireformide elluviimine toote-, teenuste ja tööturgudel, eelarvepoliitiline vastutus ning tööhõivepoliitika parandamine; toonitab, kui tähtsad on need majanduskasvu hoovad ka strateegias „Euroopa 2020” seatud eesmärkide ning ELi ülemaailmse konkurentsivõime suurendamise üldeesmärgi saavutamiseks; märgib, et seda tuleks teha ilma töötajate kaitset vähendamata või Euroopa sotsiaalset mudelit õõnestamata;

ELi majanduslikud väljavaated ja probleemid

4.  võtab teadmiseks komisjoni uue lähenemisviisi Euroopa poolaasta protsessi lihtsustamiseks, mis tähendab suuremat keskendumist piiratud arvule esmatähtsatele eesmärkidele ja probleemidele ning riigipõhiste ja euroala analüüside avaldamist kolm kuud varem kui eelmistel aastatel; võttes sellega seoses arvesse Euroopa poolaasta uut ajakava, kutsub liikmesriike üles kaasama struktureeritumal viisil nii riiklikke parlamente kui ka kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning teisi asjakohaseid sidusrühmi; leiab, et riigipõhiste soovitustega propageeritavate ulatuslike struktuurireformide ja -muudatustega peaksid kaasnema sotsiaalse mõju hindamised, milles käsitletakse nende reformide ja muudatuste lühi- ja pikaajalisi tagajärgi;

5.  märgib murega, et liikmesriigid on viinud eelmise aasta riigipõhiseid soovitusi ellu väga erineva pühendumisastmega ning nende soovituste rakendamise määr on üldiselt madal; kinnitab vajadust liidusiseselt kooskõlastatud poliitika järgi ning rõhutab riigipõhiste soovituste rakendamise tähtsust, et tagada majanduse juhtimise raamistiku järjepidev ja õiglane rakendamine liikmesriikides; rõhutab, et riigipõhiste soovituste ebapiisav rakendamine mõnes liikmesriigis on takistuseks majanduskasvu ja investeeringuid soodustava keskkonna rajamisele; kutsub komisjoni üles, pidades silmas parlamendi 24. juuni 2015. aasta resolutsiooni majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamise kohta: ülevaade ja probleemid(5), kaaluma võimalust kehtestada mehhanism, millega ergutatakse riigipõhiste soovituste rakendamist liikmesriikide poolt, eriti kõige suurema ülekanduva mõjuga valdkondades, ning esitama ettepanekuid võimaluste kohta, kuidas tagada Euroopa poolaasta soovituste tulemuslikum ja järjepidevam rakendamine ning järgimine; palub komisjonil sellega seoses avaldada dokument, milles hinnatakse põhjalikult riigipõhiste soovituste rakendamise seisu igas liikmesriigis ning tuvastatakse konkreetselt soovitused, mis on suunatud strateegia „Euroopa 2020” ajakohastatud riiklike eesmärkide saavutamisele; soovitab viia läbi analüüsi varasemate riigipõhiste soovituste asjakohasuse kohta eri liikmesriikide jaoks, et hinnata tagantjärele nende soovituste paikapidavust nende kohaldamisala, ajastatuse, etappide, järjestuse määramise ja sotsiaalse mõju seisukohast ning liidu piirkondade ning liikmesriikide vaheliste majanduslike lahknevuste vähendamisel; võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse tõsta kolm praegust täiendavat näitajat peamisesse tulemustabelisse;

6.  rõhutab, et paljud liikmesriigid, eriti euroala liikmesriigid seisavad silmitsi sarnaste makromajanduslike väljakutsetega, mille hulgas on kõige tähtsamad suur võlakoormus (nii avalikus kui ka erasektoris), vähene konkurentsivõime ja investeeringute liiga madal tase, ning et nende probleemide lahendamiseks on vaja kooskõlastatud lähenemist; rõhutab, et mittejätkusuutlik võlakoormus avaldab ebasoodsat mõju investeeringutele;

7.  mõistab hukka püsivalt kõrge töötuse määra enamikes liikmesriikides ning on eelkõige mures noorte ja pikaajalise töötuse määrade pärast; rõhutab vajadust suurendada investeeringuid, millega peaks kaasnema riiklike tööjõuturgude reform, ning meetmete võtmise tähtsust, et elavdada töökohtade loomise määra suurendamise nimel majandust; toonitab samuti vajadust keskenduda kvaliteetsete töökohtade loomisele; rõhutab eelkõige vajadust täiustada riiklikke haridussüsteeme ja viia need ELi tööturul valitsevate uute oskuste ja teadmiste alaste nõudmistega vastavusse, eelkõige rakendades selleks duaalse haridussüsteemi mudelit, mis on osutunud eriti kasutoovaks noorte töötusega võitlemisel, lisades ettevõtluse ja oskused kooli õppekavadesse; rõhutab, et see nõuab konkreetset lähenemist ja meetmeid osade elanikkonnarühmade jaoks, näiteks noorte, madala kvalifikatsiooniga töötute, pikaajaliste töötute, eakate töötute ja naiste jaoks, kelle täielik osalemine tööturul on endiselt takistatud; rõhutab siiski vajadust näha vaeva selle tagamiseks, et sellise lähenemise tegelikuks tulemuseks ei oleks tööõiguste ja sotsiaalse kaasamise vähendamine või ebakindlate tööhõivevormide soodustamine; kutsub komisjoni üles uurima töötute miinimumsissetuleku mehhanismi süsteeme liikmesriikides;

8.  tunneb heameelt Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) määruse jõustumise üle, mis sammuna õiges suunas edendab era- ja riiklike investeeringuid, muu hulgas riiklike tugipankade kaudu ELis, ning kutsub kõiki asjakohaseid sidusrühmi ja institutsioone üles tagama selle määruse kiiret ja tulemuslikku rakendamist, et soodustada ettevõtete, eelkõige VKEde juurdepääsu rahastamisele; on seisukohal, et EFSIst toetust saavate projektide üks peamine eesmärk peaks olema kvaliteetse tööhõiveni viivate inimväärsete töökohtade loomine ning sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse sidususe saavutamine; võtab teadmiseks vajaduse edendada võimaluse korral sotsiaalvaldkonna investeeringuid, et toetada positiivset sotsiaalset mõju ja vähendada ebavõrdsust, muu hulgas parandades avalikke teenuseid ja toetades töökohtade loomist ebasoodsas olukorras elanikerühmadele; kutsub liikmesriike üles kaasama oma kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi projektide registrite ja investeerimisplatvormide edendamisse; peab kõnealuse kava õnnestumist oluliseks ja kavatseb seetõttu ülimalt tähelepanelikult jälgida selle rakendamist, eelkõige igasugust liikmesriikide investeerimiskulutuste ja valitsemissektori võla dekonsolideerimist; rõhutab rolli, mida parlament on täitnud EFSI raames programmist „Horisont 2020” ja Euroopa ühendamise rahastust assigneeringute ümberpaigutamise minimeerimisel; kinnitab parlamendi pühendumist kärbete vähendamisele iga-aastase eelarvemenetluse käigus;

9.  märgib, et stabiilsuse ja kasvu pakti tingimuste täitmiseks on mõnes liikmesriigis vaja majanduskasvu soodustavat eelarve konsolideerimist, mis toob kaasa töökohtade loomise, jätkusuutliku majanduskasvu ja madalama võlakoorma; võtab teadmiseks komisjoni tõlgendava teatise stabiilsuse ja kasvu pakti paindlikkuse kohta, mille eesmärk oli täpsustada investeerimisklausli kohaldamisala ning võimaldada stabiilsuse ja kasvu pakti ennetavas osas teatavat ajutist paindlikkust;

10.  väljendab muret mõnes liikmesriigis valitseva püsiva makromajandusliku tasakaalustamatuse pärast, eriti suure avaliku ja erasektori võlakoormuse ning jooksevkonto puudujääkide, samuti ülemääraste riskide pärast finantssektoris, täpsemalt pangandussüsteemides, mille üheks põhjuseks on asjaolu, et pangad on pankrotti minekuks liiga suured; rõhutab, et nn suveräänsete pankade probleemile ei ole veel lahendust leitud ning see ohustab jätkuvalt finants- ja fiskaalstabiilsust; märgib, et jooksevkonto ülejääk põhjustab teistsuguseid riske kui defitsiidid, ning rõhutab liidu ja euroala siseselt järjest suurenevaid majanduslikke erinevusi, mis ohustavad Euroopa valdkondliku poliitika sidusust;

11.  tuletab meelde, et vaesus ja suurenev sissetulekute ebavõrdsus ohustavad majanduskasvu ja selle jätkusuutlikkust; palub komisjonil kooskõlastada ja toetada liikmesriike nende aspektide vastu võitlemisel, lihtsustades parimate tavade vahetamist ja täpset andmekogumist; on seisukohal, et need vastutusalad peaksid olema majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta konkreetne osa;

Riigipõhised soovitused – prioriteedid ja eesmärgid

12.  toonitab, kui oluline on rahastamise kättesaadavus ettevõtete jaoks, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) puhul, kes on ELi majanduse alustala; võtab teadmiseks investeeringute suurendamisele suunatud leebe rahapoliitika ning nõuab selliste hiljutiste meetmete nagu Euroopa investeerimiskava kiiret rakendamist; märgib sellega seoses, et praegu madalatest intressimääradest ei ole piisanud investeeringute suurendamiseks vajaliku määrani; tunneb samal ajal heameelt ettevõtete laenudele kehtestatud krediidistandardite järkjärgulise lihtsustamise üle 2015. aasta esimesel poolel ning esimeste märkide üle erasektori investeeringute mõningase kasvu kohta; rõhutab kapitaliturgude liidu projekti potentsiaali nende küsimuste lahendamisel ning kutsub komisjoni üles võtma tulevase kapitaliturgude liidu väljatöötamisel nõuetekohaselt arvesse VKEde vajadusi; kutsub komisjoni üles viima läbi uuringuid, et teha kindlaks, kuidas õigusega pangandusliidu protsessi osana kehtestatud reguleerimistavad on mõjutanud VKEde juurdepääsu pankade rahastamisele, ning vajaduse korral korrigeerima asjaomaseid meetmeid;

13.  rõhutab vajadust täiustada ELi ärikeskkonda ja tõsta tööviljakust, kasutades riikliku ja erahariduse ning innovatsioonipoliitika tasakaalustatud kombinatsiooni; rõhutab, et ELi ühtne turg on endistelt killustunud ning et liidu majandus kannatab innovatsiooni puudumise all, kuigi innovatsioon on majanduskasvu ja tootlikkuse võti ja selle edendamine on seepärast ELI rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks äärmiselt tähtis; võtab sellega seoses teadmiseks viie juhi aruandes esitatud ettepaneku; tuletab meelde, kui oluline on EFSI edukuse seisukohalt ettevõtluse usaldusväärne reguleerimine; nõuab seepärast kapitalituru arendamist, halduspiirangute kaotamist (kus see on võimalik ilma töötajate ja tarbijate põhikaitset vähendamata), liigse bürokraatia vähendamist, liikmesriikide õigussüsteemide kvaliteedi ja tõhususe tugevdamist, meetmeid võitluseks maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidumise ja maksuparadiisidega ning liikmesriikide maksu- ja õigussüsteemide reformi; rõhutab, kui tähtis on vältida universaalse lähenemisviisi kasutamist; rõhutab, et haldussuutlikkuse parandamine kõikidel valitsustasanditel on paljude liikmesriikide puhul esmatähtis prioriteet; tuletab meelde vajadust võidelda deklareerimata töö probleemiga, mis kahjustab ELi majandust, tekitab kõlvatut konkurentsi ja turumoonutusi ning vähendab seetõttu järjest rohkem töötajate sotsiaal- ja tööhõivekaitset; nõuab seetõttu deklareerimata töö vastase Euroopa platvormi kiiret käivitamist;

14.  nõustub komisjoniga, et paljud liikmesriigid peaksid olema sotsiaalselt jätkusuutlike struktuurireformide rakendamisel ja piirangute kaotamisel ambitsioonikamad, et suurendada oma toodete ja teenusteturgude konkurentsivõimet ja tõhusust, võttes arvesse selliste reformide mõju tööhõivele; tunneb sellega seoses heameelt komisjoni teatise üle, mis käsitleb tegevuskava digitaalse ühtse turu rajamise lõpuleviimiseks, mis hõlmab ulatusliku raamistiku rajamist, mis võimaldab ettevõtetel suurendada investeerimist uutesse tehnoloogiatesse, samuti teatise üle, mis käsitleb energialiidu tegevuskava; rõhutab, et riigipõhistes soovitustes ja riike puudutavates aruannetes käsitletakse sageli nii majanduse arenguga kui ka haldussuutlikkusega seotud territoriaalseid erinevusi ning rõhutab, et poliitikaeesmärkides tuleks neid erinevusi süstemaatiliselt arvesse võtta; tuletab meelde, et piirkondades, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, on tavaliselt kõrgem töötuse määr ja väiksem majanduskasv; leiab seetõttu, et vaja on investeeringuid, millega parandada nende piirkondade kasvupotentsiaali ja meelitada inimesi sinna elama asuma, et tagada nende jätkusuutlikkus;

15.  toonitab, et liikmesriigid peavad kohandama oma riigi rahandust vajaduse korral antitsüklilise poliitika elluviimise abil ning kasutama täielikult ära õigusaktides ette nähtud paindlikkust käsitlevad klauslid, järgides samal ajal stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirju; rõhutab kui tähtis on antitsükliline poliitika, mis hõlmab majanduslanguse ajal stabiilsuse ja kasvu pakti alusel kokkulepitud määrade piiresse jäävat paindlikkust, ning samuti majanduse elavnemise aegne eelarve ülejääk; on arvamusel, et eelkõige suure võlakoormusega liikmesriigid peavad jätkama kasvu soodustavat eelarve konsolideerimist ning viima kiiresti ellu soovitatud struktuursed reformid, võttes seejuures arvesse sotsiaalseid aspekte, samas kui neid, kel on rohkem eelarvepoliitilist manööverdamisruumi, tuleks ergutada kasutama seda investeerimise kiirendamiseks, olemasoleva valitsemissektori võla vähendamiseks ja maksukoormuse langetamiseks;

Soovitused

16.  tunneb heameelt selle üle, et nende liikmesriikide arv, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, on 2014. aasta 11 riigilt langenud 2015. aastaks 9 riigini; märgib siiski, et see arv on ikka liiga suur ning kordab oma nõudmist, et riigipõhiseid soovitusi koordineeritaks vajaduse korral paremini ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse soovitustega, et tagada eelarvepositsiooni järelevalve ning majanduspoliitika soovituste vaheline kooskõla; kutsub komisjoni üles toetama liikmesriikide parimate tavade vahetust ja täpsete andmete kogumist; rõhutab vajadust suurendada stabiilsuse ja kasvu pakti ja makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluste, sealhulgas riigipõhiste soovituste kohaldamise läbipaistvust võrdväärselt kõigis liikmesriikides, tagades sellega kõikide liikmesriikide võrdse kohtlemise;

17.  rõhutab paindlike tööturgude rolli võitluses töötusega, säilitades samal ajal kvaliteetse tööjõu ning mitte õõnestades töötajate põhiõigust kindlatele ning piisavalt tasustatud töökohtadele ELis; võtab eelkõige teadmiseks negatiivse mõju, mida töökohtade loomise määradele avaldavad näiteks palgatasemed, mis ei ole tootlikkuse arengutega kooskõlas, ning tööturu eeskirjade täitmisest kõrvalehoidumisega seotud kuritarvitused, mille puhul pakutakse töölepingute asemel liiga sageli tsiviilõiguslikke lepinguid; nõuab üleminekut tööjõuga seotud maksudelt muudele maksuallikatele, samuti tegelikku kava võitluseks töötusega, mis ei tooks kaasa kvaliteedinõuete langetamist; nõuab sellega seoses õiglasemaid tööturge, millega tagataks töötajate vaba liikumine Euroopas ja ümberjaotamispoliitika, võttes arvesse üksikute liikmesriikide eripära, et suurendada majanduskasvu, konkurentsivõimet ja tootlikkust ning soodustada suuremat ülespoole suunatud majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist;

18.  taunib asjaolu, et riigipõhistel soovitustel puudub omalus riiklikul tasandil, mis raskendab demokraatlikult õiguspärase riikliku majanduspoliitika kooskõlastamist Euroopa soovitustega, samuti on nende demokraatliku aruandekohustuse mehhanism puudulik; nõuab sellega seoses riiklike parlamentide ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning ka asjaomaste riiklike ja Euroopa sidusrühmade, näiteks kodanikuühiskonna esindajate rolli suurendamist riiklike reformikavade ettevalmistamises ja koostamises; tunneb heameelt praeguse koostöö üle ning nõuab riiklike parlamentide ja Euroopa Parlamendi vahelist ambitsioonikamat koostööd riigipõhiste soovituste arutamisel, parimate tavade jagamisel ja Euroopa poolaasta protsessi täiustamisel; rõhutab, et riigipõhiste soovituste rakendamist poliitika-, õigus- ja majandusvaldkondades tuleks toetada komisjoni ja asjaomaste liikmesriikide läbipaistva koostööga, mis võiks alata iga-aastase majanduskasvu analüüsi ettevalmistavas etapis ning mis peaks jätkuma kuni konkreetseid riike käsitlevate soovituste ametliku heakskiitmiseni; rõhutab, et tugevam omalus, suurem läbipaistvus ja demokraatlik aruandekohustus on otsustava tähtsusega tegurid riigipõhiste soovituste heakskiitmisel ja edukal elluviimisel ning pikemas perspektiivis strateegia „Euroopa 2020” edu saavutamisel;

19.  palub komisjonil Euroopa poolaastat ja selle praegust ajakava veelgi lihtsustada, et ühtlustada riiklike dokumentide (riiklike reformikavade ning stabiilsus- ja lähenemisprogrammide) ja komisjoni poolt ette valmistatud dokumentide (riigipõhiste soovituste ja riikide kohta koostatud aruannete) vastastikust mõju ning tugevdada koostoimet ja hõlbustada riikliku poliitika koordineerimist, järgides samal ajal jätkuvalt liikmesriikide kehtestatud algseid eesmärke; kutsub komisjoni ja nõukogu üles parandama poolaasta alusmenetluste metoodikat ning pöörama piisavat tähelepanu Euroopa poolaasta sotsiaalsetele ja tööhõivenäitajatele, samuti arutama kõiki olemasolevaid poliitikavalikuid, et minimeerida eelarve kohandamise poliitika mõju majanduslikult nõrgemal positsioonil ühiskonnarühmadele; nõuab, et kõik stabiilsuse ja kasvu pakti ja makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse rakendamist käsitlevad alusanalüüsid avaldataks; võtab teadmiseks üleskutse integreerida ELi esmastesse õigusaktidesse sellised valitsustevahelised vahendid nagu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping, et anda nendele vahenditele täielik demokraatlik legitiimsus;

20.  rõhutab suure võlakoormuse ja madalate investeeringutega keskkonna negatiivset mõju majanduskasvule ELis; palub komisjonil uurida uuenduslikke viise finantsvõimenduse vähendamise kiirendamiseks ja selle negatiivse mõju vähendamiseks pangandus-, era- ja avalikus sektoris, võttes seejuures arvesse vastutuse põhimõtet ning pidades silmas sotsiaalseid aspekte; kutsub liikmesriike sellega seoses üles võtma viivitamata oma riigi õigusesse üle pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi; nõuab asjakohaste fiskaalsete kaitsemeetmete kehtestamist, et tagada ühtse kriisilahendusfondi piisav rahastamine ja usaldusväärsus;

21.  rõhutab ülehinnatud vääringu hävitavat mõju ekspordile, tootmisele, tööhõivele, palkadele, sissetulekutele, valitsemissektori tuludele ja sotsiaalkindlustussüsteemidele; kutsub komisjoni üles uurima innovatiivseid võimalusi valuliku sisedevalveerimise vajaduse vähendamiseks;

22.  rõhutab, et rahaliit jätab mõned oma liikmed teiste rahaliidu liikmetega võrreldes paratamatult hätta ülehinnatud vääringuga, sest valuutapiirkond ei ole kaugeltki optimaalne; taunib asjaolu, et rahaliidu ebasoodsamas olukorras olevate liikmete jaoks ei eksisteeri mingit lihtsat abivahendit, ning tuletab meelde, et sisedevalveerimine tähendab asjaomaste liikmesriikide elanike jaoks suuri ja kestvaid ohvreid;

23.  tunnistab vajadust liikmesriikide majanduslikke väljavaateid käsitleva sõltumatu ELi tasandi analüüsi järele; nõuab sellega seoses majanduse peaanalüütiku üksuse edasiarendamist komisjonis, et pakkuda asjakohaste andmete objektiivseid, sõltumatuid ja läbipaistmatuid analüüse, mis tuleks teha avalikuks ja mis peaksid olema aluseks komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamendi hästiinformeeritud aruteludele ja otsustusprotsessile; nõuab kõikide asjakohaste dokumentide õigeaegset edastamist majanduse peaanalüütiku üksusele, et võimaldada sel oma ülesandeid täita; rõhutab, kui kasulikud on riiklikud eelarvenõukogud nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil, ning ärgitab looma sõltumatute riiklike eelarvenõukogude Euroopa võrgustikku;

24.  tuletab meelde, et euroala majanduse parem juhtimine on äärmiselt oluline ning et viie juhi aruande kohaselt ei ole täielik majandus- ja rahaliit omaette eesmärk; rõhutab sellega seoses, et kõik ELi liikmesriigid peaksid osalema majandus- ja rahaliidu väljakujundamise kõikides etappides, et tagada majandus- ja rahaliidu reformimise avatus ja läbipaistvus; peab sellega seoses kiiduväärseks viie juhi aruannet ning asjaolu, et üks selle põhiosadest on Euroopa poolaasta suurema integreerimise tegevuskava; tunnistab, et euroala liikmesriikide üha suurem omavaheline seotus nõuab riikide poliitika suuremat koordineerimist;

25.  juhib tähelepanu asjaolule, et Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on hoiatanud nii sotsiaalsete kui ka majanduslike probleemide eest, nagu palgavaesus ja nõrk sisenõudlus, mille on põhjustanud viimastel aastatel toimunud palkade devalveerimine; rõhutab sellega seoses, et nõuetekohane palgapoliitika on sisenõudluse säilitamiseks väga oluline ning et palgatõusu tuleks seetõttu tootlikkuse muutustega paremini kohandada; peab jätkuvalt vajalikuks rõhutada palkade tõstmise tähtsust, eriti riikides, kus palgad jäävad allapoole vaesuspiiri, kuid on veendunud, et seda tuleb teha subsidiaarsuse põhimõtet rikkumata; tuletab meelde, et miinimumpalk on liikmesriikides väga erinev, ning kordab uuesti, et seda tuleb uurida; ergutab liikmesriike kehtestama riigis miinimumpalga vastavalt riiklikele õigusaktidele ja tavadele; nõuab vaesuse vastu võitlemise terviklikku strateegiat, mis põhineks muu hulgas inimväärsete töökohtade kättesaadavusel, mille tulemusena saavutatakse kvaliteetne tööhõive ja kvaliteetsed teenused; juhib tähelepanu hariduse rollile ja tõsiasjale, et kutsekvalifikatsiooni tõstmine on üks põhiline vahend vaesuse vastu võitlemiseks;

26.  tuletab meelde vajadust toetada investeerimist varasesse sekkumisse ja ennetamisse ning kvaliteetsetesse, kättesaadavatesse ja kaasavatesse teenustesse, sealhulgas haridusse (alates varasest east), pere ja kogukonna toetamisse, sotsiaalteenustesse ja jätkusuutlikesse tervishoiusüsteemidesse; rõhutab asjaolu, et suurem nõudlus teenuste järele võib kaasa tuua ka olulise tõusu sotsiaalsektori töökohtade loomises, kui selle küsimusega tõhusalt tegeletakse, ning tuletab meelde, et tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande sektorid on säästva majanduse saavutamise seisukohast olulised investeerimisvaldkonnad;

27.  on komisjoni poolt pensionisüsteemi reformimise kohta esitatud mitmesuguste soovituste valguses seisukohal, et pensioniea sidumine oodatava elueaga ei ole ainus viis saada hakkama Euroopa ees seisva rahvastiku vananemise probleemi ja muude demograafiliste väljakutsetega, ning on arvamusel, et pensionisüsteemi reformid peaksid kajastama muu hulgas ka tööturu suundumusi, sündimust, demograafilist olukorda, tervise ja jõukuse olukorda, töötingimusi ja majandusliku sõltuvuse määra, püüdes samal ajal tagada kodanikele pensionieas inimväärse sissetuleku, mis ületaks vähemalt vaesuspiiri; tuletab meelde, et rahvastiku vananemisega seotud probleemide lahendamiseks on kõige parem viis suurendada tööhõive üldmäära; võtab rahvastiku vananemise kontekstis teadmiseks komisjoni soovituse reformida tervishoiusüsteeme selliselt, et need täidaksid oma eesmärki tagada kõigile juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele (sh taskukohane juurdepääs ravimitele ja eelkõige elupäästvatele ravimitele) ning kindlustada tervishoiutöötajate õiguste austamine;

28.  nõuab, et riigipõhised soovitused sisaldaksid komisjoni soovitust(6) maksejõuetuse ohus ettevõtete ennetava restruktureerimise ja nii füüsilisest kui ka juriidilisest isikust pankrotistunud ettevõtjate võlgadest vabanemise kohta, et anda ettevõtjatele uus võimalus; palub ühtlasi komisjonil uurida võimalust laiendada selliseid programme peredele, keda ähvardab kodust väljatõstmine, et tagada kodutuks jäämise ohu vähendamise kaudu suurem sotsiaalne sidusus; märgib vaesuse äärmuslike vormide, näiteks kodutuse kiiret kasvu paljudes liikmesriikides; nõuab, et kõigile liikmesriikidele esitataks riigipõhised soovitused sotsiaalse kaasamise strateegiate kohta, kaasa arvatud võitluseks vaesuse äärmuslike vormidega, nagu kodutus; nõuab, et kodutuse vastases võitluses tõhustataks riikidevahelist parimate tavade vahetamist ja üksteiselt õppimist, ning tunnustab sellega seoses Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi rolli;

29.  kordab vajadust uue omavahendite süsteemi järele, mis viiks ELi rahastamiskorra tõelise reformini ilma ELi kodanike maksukoormust tõstmata ning looks kodanike ja Euroopa tasandi ametiasutuste vahele reaalsed sidemed; ootab seetõttu võimalust analüüsida ja arutada ettepanekuid, mis kõrgetasemeline omavahendite töörühm järgmisel aastal esitab;

2015. aasta Euroopa poolaasta valdkondlikud küsimused

Eelarvepoliitika

30.  märgib, et valge raamatu avaldamine euroala eelarve stabiliseerimise mehhanismi teemal langeb 2017. aasta kevadel kokku mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamisega; kordab sellega seoses oma nõudmist, et kogu täiendav rahastamine ja lisarahastamisvahendid allutataks Euroopa Parlamendi eelarvekontrollile ning et selline rahastamine toimuks mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 ülemmääradest väljaspool;

31.  tuletab meelde, et peamiselt liiga madalatest maksete ülemmääradest ja alaeelarvestamisest tingitud maksete assigneeringute ebapiisavus on 2015. aastal endiselt terav probleem; kardab, et sellega seatakse jätkuvalt ohtu uue mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 programmide nõuetekohane elluviimine ja karistatakse maksete saajaid, eeskätt kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ja riiklikke ametiasutusi, kes peavad toime tulema majanduslike ja sotsiaalsete piirangutega;

Tööhõive ja sotsiaalpoliitika

32.  võtab teadmiseks soovitused vajaduse kohta teha uute tööturureformidega edusamme ning nõuab, et selliste reformide jätkusuutlikkuse ja tulemuslikkuse huvides peavad need elluviimise korral tagama sotsiaalkaitse ja sotsiaalse dialoogi (kooskõlas liikmesriikide tavadega), samuti vajaliku poliitilise konsensuse; on seisukohal, et tööturureformidega tuleks leida vajalik tasakaal paindlikkuse ning nii töötajate kui ka tööandjate kindluse vahel ja reformide tulemuseks ei tohiks olla näiteks töötajate kõrvalejätmine kollektiivläbirääkimistelt, väiksem tootlikkus või madalam tööhõive; nõuab ulatuslikke tööturureforme liikmesriikides, kus see on endiselt vajalik, kasutades ära kätte jõudnud majandustsükli pöördepunkti; on veendunud, et asjaomased reformid peaksid suutma vähendada killustatust, hoogustama töökohtade loomist, vähendama ebakindlust ja võitlema vaesuse vastu, et tõsta majanduse tootlikkust ja konkurentsivõimet, tagades samal ajal inimkapitali investeerimise kaudu rohkem töökohti ja inimväärsed palgad; rõhutab, et muud struktuurireformid, nagu taasindustrialiseerimine, on jätkusuutliku tööturu saavutamiseks sama tähtsad;

33.  palub komisjonil tagada, et tema poliitilistes suunistes tagatakse tööturureformide orienteeritus muu hulgas killustatuse vähendamisele, vajalike oskuste paremale prognoosimisele ning oskuste paremale vastavusse viimisele tööturu vajadustega, haavatavate rühmade suuremale kaasamisele, palgavaesuse vähendamisele, soolise võrdõiguslikkuse edendamisele, ebatüüpiliste lepingutega töötajate õiguste tugevdamisele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele suurema sotsiaalse kaitse tagamisele;

34.  tõdeb, et miinimumpalga kehtestamine kuulub liikmesriikide pädevusse ja sellest tuleb vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele kinni pidada;

35.  märgib, et mõningate tööturureformidega on juurutatud uusi lepinguvorme, millest osa on komisjoni hinnangul suurendanud ebakindlust tööturgudel, kuna nendega nõutakse noorematelt põlvkondadelt tihtipeale ebaõiglast paindlikkust; väljendab muret arvandmetest nähtuva asjaolu pärast, et teatavates liikmesriikides moodustavad ajutised töölepingud üle 90% uutest lepingutest, eriti noorte ja naiste puhul, mis on OECD andmetel(7) üks kasvava ebavõrdsuse otseseid põhjuseid, kuigi selliseid töösuhteid otsivad mõnikord ka töötajad ise, et saavutada parem töö- ja eraelu tasakaal või saada lisasissetulekut; kutsub liikmesriike üles tekitama riikliku poliitika ja Euroopa ühtekuuluvuspoliitika vahelist koostoimet, et suurendada asjaomastele esmatähtsatele rühmadele avaldatavat mõju; väljendab erilist muret tööajata lepingute leviku pärast; on veendunud, et kõik lepingulised suhted peaksid tagama töötajatele peamised õigused ja piisava sotsiaalkaitse;

36.  märgib, et pikaajalise töötuse kõrge määr liidus ja eriti mõnedes liikmesriikides viib selleni, et üha suurem arv töötajaid jääb enne uue töö leidmist sotsiaaltoetustest ilma; märgib, et mõnes liikmesriigis on selliste toetuste kättesaadavust piiratud või on vähendatud nende suurust ja/või toetuskõlblikkuse kestust; palub liikmesriikidel oma pädevuste raames säilitada tasakaalu asjakohase sotsiaalkaitse ning aktiivseteks tööotsinguteks pakutavate piisavate stiimulite vahel, mille puhul pakutaks individuaalset abi ilma sotsiaalseid õigusi õõnestava karistuspõhise tingimuslikkuseta; kutsub liikmesriike üles kehtestama jõulisi aktiveerimismeetmeid, et saavutada paremaid tulemusi; tunnistab, et jätkusuutliku majanduskasvu põhikomponendid on tööhõivepoliitika ja sotsiaalkaitse parandamine, eesmärgiga aktiveerida toetus ja kaitsta inimesi ning tagada seeläbi suurem sotsiaalne sidusus; nõuab eriuuringu läbiviimist selliste stiimulite kohta ELi tasandil ning palub liikmesriikidel kehtestada kooskõlas siseriiklike tavadega miinimumsissetuleku kavad, mille eesmärk on tegeleda sotsiaalse tõrjutuse tsoonidega ning tagada leibkondadele miinimumsissetulek;

37.  tunneb heameelt noorte töötuse määra vähenemise üle, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et see on paljudes liikmesriikides ja piirkondades ikka veel häirivalt kõrge ega peegelda alati töökohtade loomise netotulemusi; rõhutab, et töökohtade ebakindlus ja vaeghõive on samuti kasvanud ning et 2014. aastal töötas 43% noortest ajutise töölepinguga, samas kui 32% töötas osalise tööajaga; väljendab heameelt komisjoni otsuse üle eraldada üks miljard eurot noortegarantii ettemakseteks; kutsub liikmesriike üles kasutama kiiresti kõiki olemasolevaid vahendeid tõhusal viisil, et viia noorte tööhõive algatus ellu ja vähemalt vastavalt minimaalsetele kvaliteedistandarditele; nõuab lisaks hoolika ja pideva järelevalve teostamist kõnealuste vahendite üle, et need aitaks noortel püsivalt tööturule pääseda; palub liikmesriikidel tähtsustada keeleõpet ning soodustada liikuvust selliste programmide kaudu nagu „Erasmus+” ja „Erasmus noortele ettevõtjatele” ning osaleda tööturuasutuste võrgustikus EURES; toonitab ka praktika edendamise ja soodustamise tähtsust, kuna see aitab noortel omandada kutseoskusi, mis aitavad neil hõlpsamini tööturule pääseda;

38.  märgib, et liikmesriikide edusammud noortegarantii ja noorte tööhõive algatuse rakendamisel on siiani olnud väga erinevad; märgib, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni hinnangul nõuab noorte töötuse probleemi lahendamine liidu tasandil 21 miljardi euro suurust eelarvet ning et komisjoni praegused finantskohustused on täiesti ebapiisavad ja neid on vaja suurendada piisava tasemeni; kutsub komisjoni üles tegema koostööd liikmesriikide ja noorteorganisatsioonide esindajatega, et teha ettepanek miinimumstandardite ja parimate tavade kohta noortegarantii rakendamisel;

39.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema suuremaid jõupingutusi, et võidelda liidus sotsiaalse ja palgadumpinguga, kuna see teeb mõjutatud töötajatele ja liikmesriikide sotsiaalkaitsesüsteemidele olulist kahju; nõuab, et nendesse jõupingutustesse kaasataks kõigil tasanditel ka sotsiaalpartnerid;

40.  rõhutab asjaolu, et noorte tööhõive ebakindlus avaldab negatiivset mõju laste saamise otsustele, mis omakorda mõjutab negatiivselt liikmesriikide demograafilisi väljavaateid;

41.  kutsub komisjoni üles koostama liikmesriikidele suunised selle kohta, kuidas lahendada naiste vähese tööturul osalemise probleem, võideldes segregatsiooniga tööturul, soolise palgalõhega ja hoolduskohustuste ebaühtlase jaotumisega; rõhutab, et vaja on üldisemat soolise võrdõiguslikkuse alast lähenemisviisi, mis võtaks lisaks tööhõive määrale arvesse ka muid aspekte;

42.  rõhutab, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega on kõige parem võidelda tööhõive kaudu ning et liikmesriigid peaksid keskenduma tööturule juurdepääsu lihtsustamisele, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute jaoks;

Siseturg

43.  tunneb heameelt Euroopa poolaasta protsessi ühtlustamist puudutava komisjoni uue käsituse üle; tunnustab sellega seoses komisjoni tööd ühtse turuga seotud riigipõhiste soovituste kindlaksmääramisel, kuid peab seda ebapiisavaks; nõuab sihikindlamaid pingutusi majanduspoliitika juhtimisel ja koordineerimisel, et tagada majanduse juhtimise raamistiku järjepidev ja õiglane rakendamine liikmesriikides ning mõõta majanduse juhtimise mõju kõikides liikmesriikides;

44.  toetab 2015. aasta riigipõhistes soovitustes rõhutatud vajadust kõrvaldada põhjendamatud piirangud ja takistused juurdepääsul olulistele sektoritele; kutsub ka asjaomaseid liikmesriike üles neid soovitusi võimalikult suures ulatuses arvesse võtma ja ühtse turu kasvu takistavaid nimetatud tegureid kiiremas korras kõrvaldama;

45.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogu eesistujale, komisjoni presidendile, eurorühma esimehele, Euroopa Keskpanga presidendile ning liikmesriikide parlamentidele.

SELETUSKIRI

Euroopa poolaasta protsessi eesmärk on tagada integreeritud majanduspoliitika koordineerimine ELi tasandil ning selleks kasutatakse kombineeritud makromajanduslikke ja eelarvejärelevalve vahendeid, mille abil juhitakse lähenemist ja hallatakse liikmesriikide vastastikust sõltuvust.

Euroopa poolaasta iga-aastase tsükli raames esitatakse riigipõhised soovitused, milles antakse liikmesriikidele individuaalset nõu vajalike meetmete kohta, mille abil ergutada majanduskasvu ja säilitada samal ajal riigi rahanduse usaldusväärsus. 2015. aasta riigipõhised soovitused tuginevad komisjoni viimases majanduskasvu analüüsis kindlaks määratud poliitilistele prioriteetidele ning Euroopa Ülemkogu kiitis need heaks 2015. aasta juulis.

Järgmise aasta majandusprognoosid viitavad majanduse taastumisele – majanduskasvu positiivsetele näitajatele, kasvavale inflatsioonile ja parematele finantsväljavaadetele, mis on osaliselt paljude liikmesriikide märkimisväärsete fiskaalmeetmete ja struktuurireformide tulemus. Siiski tuleb märkida, et majanduskasvu põhi on endiselt habras.

Sellega seoses peab raportöör kiiduväärseks, et käesoleva aasta tsükli raames määrati kindlaks neli peamist poliitilist prioriteeti: investeeringute suurendamine, vajalike struktuurireformide elluviimine, vastutustundlik eelarvepoliitika ning liikmesriikide tööhõivepoliitika tõhustamine.

Arvestades, et riigipõhiste soovituste rakendamise määr on enamikus liikmesriikides väga madal, on raportööri hinnangul võimalik ELi majanduslikku, finants- ja tööhõiveolukorda parandada üksnes ulatuslike struktuurireformide läbiviimise abil. Samuti toonitab raportöör, et struktuurireformid on äärmiselt olulised eeltingimused selleks, et saavutada ELi algatustega (nagu EFSI) konkreetsemaid tulemusi.

Raportöör märgib murega, et enamikus liikmesriikidest on töötuse määr kõrge. Ta rõhutab, et töötuse vastu võitlemisel on ülioluline roll paindlikel tööturgudel. Raportööri hinnangul tuleks tööhõive määra tõstmiseks võtta tööjõuga seotud maksude asemel kasutusele muud maksuallikad.

2015. aastal on riigipõhiseid soovitusi tunduvalt vähendatud, et keskenduda peamistele prioriteetidele, ning see kajastab komisjoni püüdeid muuta kogu Euroopa poolaasta protsessi sujuvamaks. Raportöör peab seda algatust kiiduväärseks, kuid on ka veendunud, et protsessi tõhustamiseks ja seega ka riigipõhiste soovituste rakendusmäära ja tulemuslikkuse suurendamiseks on vaja teha veel täiendavaid jõupingutusi. Raportöör nimetab näitena liikmesriikide omavastutuse suurendamist riigipõhiste soovituste osas, kusjuures selleks tuleb liikmesriikide parlamendid kaasata kogu Euroopa poolaasta protsessi.

Sellega seoses korraldas majandus- ja rahanduskomisjon (ECON) 15. septembril 2015 liikmesriikide parlamentide esindajatega arvamuste vahetuse, mis võimaldas jagada Euroopa poolaasta protsessiga seotud kogemusi. Eelkõige tõi see esile asjaolu, et liikmesriikide parlamendid peaksid etendama riiklike reformikavade ettevalmistamisel äärmiselt tähtsat rolli ning see peaks suurendama liikmesriikide omavastutust riigipõhiste soovituste suhtes ja lisama kogu Euroopa poolaasta protsessile demokraatlikku vastutust. Alljärgnevalt toome ära ülevaate arvamuste vahetuse peamistest järeldustest.

Arvamuste vahetus majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2015. aasta prioriteetide rakendamise teemal

ECON-komisjon korraldas 15. septembril 2015 ELi liikmesriikide parlamentide esindajatega arvamuste vahetuse majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2015. aasta prioriteetide rakendamise teemal. Kohtumisel olid esindatud järgmised riigid: Belgia, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Luksemburg, Ungari, Malta, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Soome ja Rootsi.

Suurem osa osalejatest pidas Euroopa poolaasta protsessi ELi-sisese poliitikakoordineerimise asjakohaseks raamistikuks. Viimased muudatusettepanekud selle struktuuri lihtsustamiseks (sh riigipõhiste soovituste sihipärasem formuleerimine ja varasem avaldamine) võeti vastu valdava rahuloluga. Sellegipoolest on tuvastatud mitu täiustamist vajavat valdkonda.

Riigipõhiste soovituste rakendamine – seniste kogemuste kohaselt rakendatakse riigipõhiseid soovitusi puudulikult ning peamiselt on see tingitud liikmesriikide vähesest omavastutusest, sest riiklikud parlamendid kaasatakse tavaliselt alles Euroopa poolaasta protsessi lõppetappidesse (näiteks eelarve koostamisse sügisel). Seetõttu aitaks liikmesriikide parlamentide varasem kaasamine juba kevadel (nt osalemine riiklike reformikavade ning stabiilsus- ja lähenemisprogrammide ettevalmistuses, komisjoni riigipõhiste soovituste projekti arutamine parlamendis) suurendada soovituste rakendamise määra ja parandada kogu protsessi demokraatlikku aruandlust. Euroala puhul peeti riigipõhiste soovituste täielikuma rakendamise puhul teguriks ka kogu euroalale tervikuna esitatud soovituste ja liikmesriikidele ühekaupa antud soovituste suuremat sidusust (eelkõige seoses euroala optimaalse eelarvepoliitilise hoiakuga või jooksevkontode kohandamisega euroalas).

Raamistiku kohaldamisala – mõnede osalejate meelest ei võeta praeguse struktuuri juures kogu protsessi sotsiaalset mõõdet piisavalt arvesse, sest riigipõhised soovitused põhinevad liialt lihtsustatud baasil. Rohkem struktuurireforme ei tähenda automaatselt suuremat majanduskasvu või paremaid töökohti. Seetõttu pooldati struktuurireformide nn heaolusõbralikumaks ja riigipõhisemaks muutmist.

Raamistiku paindlikkus – mitu delegaati nõudis liikmesriikidele suuremat paindlikkust riigipõhiste soovituste rakendamise viiside valikul üldiselt ning konkreetselt ka eelarvealaste eesmärkide hindamist pagulaskriisi kontekstis. Lisaks peaks raamistik võimaldama piisavalt paindlikkust, et arvestada liikmesriikide valimiste ajakavasid, mis võivad põhjustada näiteks viivitusi eelarvekavade ettevalmistamisel (sel sügisel toimuvad üldvalimised näiteks nii Portugalis kui ka Poolas).

Raamistiku kohaldamine – sellele aspektile juhiti tähelepanu seoses aruteluga Saksamaa jooksevkonto ülejäägi üle, sest mõnede osaliste meelest ei ole jooksevkontode puudujäägi vähendamisele suunatud soovitused puudu- ja ülejäägis olevate riikide lõikes sümmeetrilised ning mitte üksnes sõnastuse, vaid ka kohaldamise seisukohast. Samuti tuleks raamistikku kohaldada sõltumata konkreetse liikmesriigi suurusest. Teisalt väitsid mõned liikmed vastu, et Saksamaa jooksevkonto ülejääk annab tunnistust riigi edukast majandusmudelist ja seega pole kriitika ei poliitilistel ega ka majanduslikel alustel põhjendatud. Sellega seoses on oluline meelde tuletada, et makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus tugineb soovituslikele künnisväärtustele (sh jooksevkontode puhul), mitte õiguslikele piirmääradele, nagu valitsemissektori eelarvepuudujäägi puhul ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames. Kõigi muude võrdsete tingimuste korral on riik, kelle jooksevkonto on ülejäägis, lõpuks majanduslikult kindlamas seisus.

Eurorühma roll – järjest enam on arutatud eurorühma institutsioonilise raamistiku üle ja selle rolli üle Euroopa poolaasta protsessis, võttes arvesse, et sel puudub suveräänsete otsuste tegemiseks aluslepingute formaalne baas ja demokraatlik legitiimsus. Sellega seoses on oluline teada, mil määral võib eurorühm otsuseid langetada, kui kõik euroalasse kuuluvaid liikmesriigid ei ole esindatud.

Muud küsimused – osalejad arutasid lühidalt ka võimalikke viise ELi liikmesriikide konkurentsivõime parandamiseks, vajadust kehtestada ettevõtete maksustamist käsitlevad ühtsed eeskirjad ning Euroopa esindatust (või selle ebapiisavust) rahvusvahelistel foorumitel. Lisaks tõstatati eelarve struktuurse kohandamise arvestamise metoodikate ühtlustamise küsimus.

Kokkuvõtteks pidas suurem osa osalejaid kiiduväärseks võimalust arutada Euroopa Parlamendiga Euroopa poolaasta protsessiga seotud küsimusi ning esile tõsteti vajadust korraldada arvamuste vahetusi korrapärasemalt, sh riikide parlamentide vahel, ja laiematel teemadel (näiteks arutelu viie juhi aruande üle). Lõpuks märkis ECON-komisjoni esimees Gualtieri, et majanduspoliitika seisukohast on Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel välja kujunemas üldine konsensus euroala tasandi ühise eelarvepoliitilise hoiaku suhtes, et kujundada poliitikat jätkusuutlikku majanduskasvu toetavalt. Menetluslike küsimuste osas palus ta nii Euroopa Parlamendi kui ka liikmesriikide parlamentide esindajatel leida viise aidata komisjoni tööle kaasa ja suurendada Euroopa poolaasta protsessi demokraatlikku mõõdet.

29.9.2015

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (*)

majandus- ja rahanduskomisjonile

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2015. aasta prioriteetide elluviimise kohta

(2015/2210(INI))

Arvamuse koostaja (*): Jean Arthuis

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

ETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et komisjoni 28. novembril 2014 avaldatud iga-aastases majanduskasvu analüüsis määratakse 2015. aastaks kindlaks kolm põhisammast (erainvesteeringute koordineeritud suurendamine, uus kohustuste võtmine struktuurireformide tegemiseks ja eelarvepoliitiliste kohustuste järgimine) ning rõhutatakse esmakordselt panust, mille ELi eelarve peaks andma nende sammaste elluviimisse;

B.  arvestades, et viimasel poolaastal on ellu viidud paljusid eelarvemeetmeid, nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) loomise määruse vastuvõtmine, Ühtekuuluvusfondiga seotud rakenduskavade käivitamine, ajavahemikku 2007–2013 puudutavate kasutamata kulukohustuste assigneeringute ülekandmine 2014. aastast 2015., 2016. ja 2017. aastasse, samuti Euroopa noortealgatuse eelmaksete suurendamine, et saavutada iga-aastases majanduskasvu analüüsis seatud eesmärgid;

C.  arvestades, et sellega on ELi eelarve tõestanud oma lisandväärtust, aga ka eelarve poolt ELi tasandi poliitilistele meetmetele seatavaid piire, kuivõrd ELi eelarvet ei täideta tõeliste omavahenditega, mis on jätkuvalt alla 1 % ELi SKPst ja mida piirab 7 aastat hõlmav mitmeaastane raamistik;

D.  arvestades, et 2016. aasta eelarvet käsitlevas nõukogu seisukohas, millega vähendatakse kulukohustuste assigneeringuid 563,6 miljoni euro võrra ja maksete assigneeringuid 1,4 miljardi euro võrra, alahinnatakse veel kord ELi reaalseid vajadusi maksete osas ja see on seetõttu vastuolus komisjoni ettepanekuga tasumata arvete maksmise kava kohta;

1.  tunneb heameelt viie juhi aruande „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine” esitamise üle, kuid peab kahetsusväärseks selle rakendamise liiga aeglast kavandatavat ajakava, millega ei järgita Kreeka kriisist tingitud vajadust reformide järele;

2.  tunneb heameelt Euroopa poolaasta lihtsustamiseks ja tugevdamiseks võetud meetmete üle, milleks on suurem keskendumine prioriteetidele, vähem dokumente ja rohkem aega nende arutamiseks, laiem poliitiline mõõde ja riiklike ametiasutuste suurem osalemine;

3.  tunneb heameelt parlamentaarse kontrolli tugevdamise suhtes tehtud ettepanekute üle, eelkõige ettepaneku üle kohandada Euroopa Parlamendi struktuure ühisraha eripäradele vastavalt, mis on tõelise majandus- ja rahaliidu ülesehitamise jaoks vältimatult vajalik;

4.  toonitab, et komisjon mõistab riigi ja piirkonna tasandi ametiasutuste ülitähtsat rolli vajalike struktuurireformide edendamisel, eelarvepoliitilise vastutuse kandmisel ja investeeringute suurendamisel töökohtade ja majanduskasvu loomiseks;

5.  tunneb heameelt üleskutse üle integreerida ELi esmastesse õigusaktidesse sellised valitsustevahelised vahendid nagu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping ning Euroopa stabiilsusmehhanism, millega kõrvaldatakse demokraatliku õiguspärasuse puudus;

6.  rõhutab vajadust kohaldada kõiki stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirju, et saavutada avaliku sektori rahanduses stabiilsus;

7.  on rahul euroala eelarve stabiliseerimise mehhanismi kohta esitatud mõtetega, millega määratakse kindlaks nn Euroopa riigikassa piirjooned; märgib, et 2017. aasta kevadeks välja kuulutatud valge raamatu avaldamine sellel teemal langeb kokku mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõtte tegemisega; kordab sellega seoses oma nõudmist, et kogu täiendav rahastamine ja lisarahastamisvahendid tuleb allutada Euroopa Parlamendi eelarvekontrollile ning et selline rahastamine peaks toimuma mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 ülemmääradest väljaspool;

8.  kordab vajadust uue omavahendite süsteemi järele, mis viiks ELi rahastamise tõelise reformini ilma ELi kodanike maksukoormust tõstmata ning looks kodanike ja Euroopa tasandi ametiasutuste vahele reaalse seose; ootab seetõttu võimalust analüüsida ja arutada ettepanekuid, mis kõrgetasemeline omavahendite töörühm järgmisel aastal esitab;

9.  tuletab meelde, et peamiselt liiga madalatest maksete ülemmääradest ja alaeelarvestamisest tingitud maksete assigneeringute ebapiisavus on 2015. aastal endiselt terav probleem; kardab, et sellega seatakse jätkuvalt ohtu uue mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 programmide nõuetekohane elluviimine ja karistatakse maksete saajaid, eeskätt kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke ametiasutusi, kes kannatavad majanduslike ja sotsiaalsete piirangute tõttu;

10.  tunneb heameelt EFSI loomise määruse vastuvõtmise üle, sest selle abil on võimalik suurendada erainvesteeringuid, ja rõhutab Euroopa Parlamendi rolli programmist „Horisont 2020” ja Euroopa ühendamise rahastust assigneeringute ümberpaigutamise minimeerimisel; tuletab meelde parlamendi pühendumist kärbete vähendamisele iga-aastase eelarvemenetluse käigus;

11.  peab asjaomase kava õnnestumist oluliseks ja kavatseb seetõttu ülimalt tähelepanelikult jälgida selle rakendamist, eelkõige selleks, et vältida igasugust investeerimiskulutuste ja valitsemissektori võla dekonsolideerimist.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

28.9.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

13

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Jonathan Arnott, Jean Arthuis, Jean Arthuis, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Iris Hoffmann, Monika Hohlmeier, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Ernest Maragall, Siegfried Mureşan, Victor Negrescu, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Paul Tang, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Monika Vana, Daniele Viotti, Marco Zanni, Auke Zijlstra

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Michał Marusik, Andrej Plenković, Nils Torvalds, Anders Primdahl Vistisen

24.9.2015

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (*)

majandus- ja rahanduskomisjonile

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta kohta: 2015. aasta prioriteetide rakendamine

(2015/2210(INI))

Arvamuse koostaja (*): Sergio Gutiérrez Prieto

(*) Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 54

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et paljudel liikmesriikidel on endiselt suur eelarvepuudujääk, samas kui teistel koguneb jooksevkonto ülejääk, ning et vaja on koostada ja kooskõlastada vastutustundliku eelarvepoliitika programmid, mis võtaksid neid erinevusi arvesse ja oleksid kooskõlas kvaliteetse tööhõiveni viivate inimväärsete töökohtade loomise, majanduskasvu ja seega ka jätkusuutliku heaoluriigiga tulevaste põlvkondade jaoks; palub, et komisjon, kes on juba saanud liikmesriikide 2016. aasta eelarveprojektid, kasutaks stabiilsuse ja kasvu paktis kindlaks määratud eelarvepoliitika raamistikus täielikult ära olemasolevat paindlikkust(8), et näha asjakohasel juhul ette vastutustundliku eelarvepoliitika paindlik menetlus liikmesriikide tasandil, milles võetaks paremini arvesse iga liikmesriigi majandustsüklit ning mis võimaldaks vastu võtta sotsiaalselt vastutustundliku ja majanduslikult tõhusa poliitika, mis on suunatud kvaliteetse tööhõiveni viivate inimväärsete töökohtade loomisele ja kvaliteetsetesse teenustesse tehtavatele sotsiaalsetele investeeringutele;

2.  on seisukohal, et kuigi suure eelarvepuudujäägi või võlatasemega liikmesriikidel tuleb jätkata jõupingutusi riigi rahanduse jätkusuutlikkuse saavutamiseks, peaksid need liikmesriigid, kellel on eelarvepoliitilist manööverdamisruumi, kasutama seda sisenõudluse ja majanduskasvu soodustavate investeeringute soodustamiseks;

3.  peab kahetsusväärseks, et puudub üldine viide strateegia „Euroopa 2020” aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärgile; rõhutab, et sotsiaal- ja tööhõivepoliitikat ei tohiks vaadelda mitte ainult kulude seisukohalt, vaid tähelepanu tuleks pöörata ka pikaajalise kasu väljavaadetele; nõuab seetõttu uude hindamisraamistikku asjakohaste sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide integreerimist, et tagada riigipõhiste soovituste esitamine kõikidele riikidele, kes ei ole saavutanud edu vaesusega võitlemise, kvaliteetse tööhõiveni viivate inimväärsete töökohtade pakkumise, koolist väljalangemise ennetamise, elukestva õppe edendamise, ressursitõhususe ning kliimamuutuste ärahoidmise alal;

4.  nõuab, et riigipõhised soovitused sisaldaksid komisjoni soovitust(9) maksejõuetuse ohus ettevõtete ennetava restruktureerimise ja nii füüsilisest kui ka juriidilisest isikust pankrotistunud ettevõtjate võlgadest vabanemise kohta, mille eesmärk on anda ettevõtjatele uus võimalus; palub ühtlasi komisjonil uurida võimalust laiendada selliseid programme peredele, keda ähvardab kodust väljatõstmine, et kodutuks jäämise ohu vähendamise kaudu tagada suurem sotsiaalne sidusus; rõhutab, et kuigi leibkondade finantsprobleemid on vähenenud, on nende määr siiski tunduvalt kõrgem kui eelmise kümnendi jooksul ning komisjoni andmetel on madala sissetulekuga leibkondade ja kõrgema sissetuleku kvartiilis paiknevate leibkondade finantsprobleemide määr endiselt väga erinev(10);

5.  märgib, et kuigi eelarvepuudujääk on paljudes riikides vähenenud, on see protsess kaasa toonud ka avaliku sektori investeeringute vähenemise liidus; väljendab seetõttu heameelt majanduskasvu ja tööhõive ergutamisele suunatud Euroopa investeerimispoliitika edendamise üle ning nõuab täiendavaid pingutusi reaalmajanduse rahastamise tagamiseks; on seisukohal, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist toetust saavate projektide peamised eesmärgid peaksid olema kvaliteetse tööhõiveni viivate inimväärsete töökohtade loomine ning sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse sidususe saavutamine; on seisukohal, et tuleks võtta tõhusamaid meetmeid, et reageerida Euroopa Parlamendi üleskutsele(11) soosida sotsiaalseid investeeringuid, mille eesmärk on lisaks rahalisele kasumile ka positiivse sotsiaalse mõju edendamine ja ebavõrdsuse vähendamine muu hulgas avalike teenuste täiustamise ja ebasoodsas olukorras olevatele elanikkonnarühmadele töökohtade loomise toetamise kaudu; rõhutab sellega seoses vajadust tugevdada komisjoni regulatiivseid vahendeid (nt mõju hindamised, hinnangud jne) ning teostada kontrolli ja järelevalvet seal, kuhu on tehtud investeeringuid;

6.  rõhutab, et kuigi töökohtade loomine toetub liidus peamiselt VKEdele, esineb neil endiselt raskusi seoses juurdepääsuga krediidile ning tarbetu halduskoormuse ja bürokraatiaga, mis piirab nende kasvu ja jätkusuutlikkust ning töökohtade loomise potentsiaali; võtab teadmiseks komisjoni algatuse kaasajastada regulatiivset ja halduskeskkonda, et parandada investeerimiskliimat ja VKEde tingimusi, ning toetab soovitusi, mis toovad kaasa olukorra paranemise, järgides samas sotsiaalseid ja tööstandardeid; rõhutab, et on tähtis investeerida selliste innovaatiliste rahastamiskanalite arengusse nagu ühisrahastamine ja mikrokrediit, ühtlasi on tähtsad on investeeringud, mille eesmärk on soodustada selliste VKEde, mikroettevõtete, innovaatiliste idufirmade ja ettevõtete arengut, mis edendavad näiteks keskkonnahoidlikke töökohti;

7.  tuletab meelde, et piirkondades, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, on tavaliselt kõrgem töötuse määr ja väiksem majanduskasv; leiab seetõttu, et vaja on investeeringuid, millega parandada nende kasvupotentsiaali ja meelitada inimesi asjaomastesse piirkondadesse elama asuma, et tagada piirkondade jätkusuutlikkus;

8.  võtab teadmiseks soovitused vajaduse kohta liikuda edasi uute tööturureformidega ning nõuab, et selliste reformide jätkusuutlikkuse ja tulemuslikkuse huvides peavad need elluviimise korral tagama sotsiaalkaitse ja sotsiaalse dialoogi (kooskõlas liikmesriikide tavadega) ning vajaliku poliitilise konsensuse; on seisukohal, et tööturureformidega tuleks leida vajalik tasakaal paindlikkuse ning nii töötajate kui ka tööandjate kindluse vahel ning reformide tulemuseks ei tohiks olla näiteks töötajate kõrvalejätmine kollektiivläbirääkimistelt, väiksemad tootlikkuse määrad või madalamad tööhõive määrad; nõuab ulatuslikke tööturureforme liikmesriikides, kus see on endiselt vajalik, arvestades asjaolu, et oleme nüüd jõudnud majandustsükli pöördepunkti; märgib, et asjaomased reformid peaksid suutma vähendada killustatust, hoogustama töökohtade loomist, vähendama ebakindlust ja võitlema vaesusega, et tõsta meie majanduse tootlikkust ja konkurentsivõimet, tagades inimkapitali investeerimise kaudu ühtlasi rohkem töökohti ja inimväärsed palgad; rõhutab, et muud struktuurireformid, nagu taasindustrialiseerimine, on jätkusuutliku tööturu saavutamiseks sama tähtsad;

9.  palub komisjonil poliitiliste suuniste andmisel tagada, et tööturureformid oleksid suunatud muu hulgas killustatuse vähendamisele, vajalike oskuste paremale prognoosimisele ning oskuste paremale vastavusse viimisele tööturu vajadustega, haavatavate rühmade suuremale kaasatusele, palgavaesuse vähendamisele, soolise võrdõiguslikkuse edendamisele, ebatüüpiliste lepingutega töötajate õiguste tugevdamisele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele suurema sotsiaalse kaitse tagamisele;

10.  väljendab heameelt töötuse määra langemise üle liidus; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et töötuse määr on endiselt kõrge, ning palub liikmesriikidel kasutada terviklikku lähenemisviisi sellise tulemusliku ja aktiivse tööturupoliitika rakendamisel, mis on suunatud tööotsijate tööalasele konkurentsivõimele ja kaasavamale tööturule, sealhulgas nii tööotsijate kui ka tööandjate jaoks täiendavate toetusmeetmete kasutusele võtmisele; rõhutab, et pikaajalise töötusega võitlemiseks on vaja tegeleda oskuste mittevastavusega tööturu nõudlusele ja oskuste iganemisega, ning usub, et seda poliitikat on vaja riigi ja Euroopa tasandil rohkem koordineerida; nõuab seetõttu jõulisemaid meetmeid tõhusa kutsehariduse ja -koolituse toetamiseks ja edasi arendamiseks ning koostööd õppeasutuste, ettevõtete, tööandjate organisatsioonide ja teiste asjaomaste sidusrühmadega, ning rõhutab vajadust parandada avalike ja erasektori tööturuasutuste tõhusust, et võidelda oskuste mittevastavusega tööturu nõudlusele ja hõlbustada tööotsimist liidus;

11.  märgib, et struktuurireformide aeglus või täielik puudumine teatavates liikmesriikides on hästituntud probleem, ning on seepärast veendunud, et komisjon peaks Euroopa poolaasta ühe eesmärgina intensiivsemalt tegelema nende kahjude hindamisega, mida keskpikas perspektiivis töökohtade loomisele põhjustab selliste liikmesriikide vastutustundetus, kes ei vii läbi struktuurireforme;

12.  tõdeb, et miinimumpalga kehtestamine kuulub liikmesriikide pädevusse ja seda tuleb vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele austada;

13.  juhib tähelepanu asjaolule, et Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on hoiatanud selliste sotsiaalsete ja majanduslike probleemide eest nagu palgavaesus ja nõrk sisenõudlus, mis on tingitud viimastel aastatel toimunud palkade devalveerimisest; rõhutab sellega seoses, et nõuetekohane palgapoliitika on väga oluline sisenõudluse säilitamiseks, ning et palgatõus tuleks seetõttu tootlikkuse muutustega paremini kohandada; on seisukohal, et tuleb mainida palkade tõstmise tähtsust, eriti riikides, kus palgad jäävad allapoole vaesuspiiri, kuid seda tuleb teha subsidiaarsuse põhimõtet kahjustamata; tuletab meelde, et miinimumpalk on liikmesriigiti väga erinev, ning kordab nõudmist korraldada selleteemaline uuring(12), mis sisaldab ka analüüsi ostujõu erinevuste kohta eri liikmesriikides; soovitab liikmesriikidel kehtestada miinimumpalga vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele ning kaaluda selle mõju palgavaesusele, leibkonna sissetulekule, kogunõudlusele ja töökohtade loomisele;

14.  märgib, et mõningate tööturureformidega on juurutatud uusi lepinguvorme, millest osa on komisjoni väitel suurendanud ebakindlust tööturgudel, kuna nendega nõutakse tihtipeale ebaõiglast paindlikkust noorematelt põlvkondadelt; väljendab muret teatavate liikmesriikide arvandmete pärast, kus tähtajalised töölepingud moodustavad üle 90 % uutest lepingutest ning mis mõjutab eriti noori ja naisi ning on OECD andmetel(13) üks kasvava ebavõrdsuse otseseid põhjuseid, kuigi selliseid töösuhteid otsivad mõnikord ka töötajad ise eesmärgiga saavutada parem töö- ja eraelu tasakaal või saada lisasissetulekut; kutsub liikmesriike üles tekitama riikliku poliitika ja Euroopa ühtekuuluvuspoliitika vahelist koostoimet, et suurendada asjaomastele esmatähtsatele rühmadele avaldatavat mõju; väljendab erilist muret tööajata lepingute leviku pärast; on veendunud, et kõik lepingulised suhted peaksid tagama töötajatele peamised õigused ja piisava sotsiaalkaitse;

15.  palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta teadmiseks ebavõrdsuse põhjuseid ja tagajärgi käsitlev IMFi aruanne(14), milles väidetakse, et palgalõhe suurenemine võib mõjutada negatiivselt majanduskasvu ja töökohtade loomise võimet; nõuab tõhusamaid jõupingutusi maksukoormuse suunamiseks tööjõult muudele allikatele, mõjusaid meetmeid tööjõu maksustamise valdkonnas ja õiglasemaid tööturgusid, millega tagatakse töötajate vaba liikumine Euroopas, ning ümberjaotamispoliitikat, milles võetakse arvesse liikmesriikide eripärasid, et suurendada majanduskasvu, konkurentsivõimet ja tootlikkust ning soodustada suuremat ja heaolu paranemisele suunatud majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist;

16.  märgib, et pikaajalise töötuse kõrge määr liidus ja eriti mõningates liikmesriikides viib selleni, et üha suurem arv töötajaid jääb sotsiaaltoetustest ilma enne uue töö leidmist; märgib, et mõnes liikmesriigis on selliste toetuste kättesaadavust piiratud või on vähendatud nende suurust ja/või toetuskõlblikkuse kestust; palub liikmesriikidel oma pädevuste raames säilitada tasakaalu asjakohase sotsiaalkaitse ning piisavate stiimulite vahel aktiivseteks tööotsinguteks, mille puhul pakutaks individuaalset abi ilma karistuspõhise tingimuslikkuseta, mis õõnestab sotsiaalseid õigusi; kutsub liikmesriike üles kehtestama jõulisi aktiveerimismeetmeid, et saavutada parem tulemuslikkus; tunnistab, et jätkusuutliku majanduskasvu põhikomponendid on tööhõivepoliitika ja sotsiaalkaitse parandamine eesmärgiga aktiveerida toetus ja kaitsta inimesi, tagades seega suurema sotsiaalse sidususe; nõuab eriuuringut selliste stiimulite kohta ELi tasandil ning palub liikmesriikidel kehtestada kooskõlas siseriiklike tavadega miinimumsissetulekute kava, mille eesmärk on tegeleda sotsiaalse tõrjutuse tsoonidega ning tagada leibkondadele miinimumsissetulek;

17.  tunneb heameelt noorte töötuse määra languse üle, kuid rõhutab, et see on paljudes liikmesriikides ja piirkondades ikka veel häirivalt kõrge ega sõltu alati töökohtade loomise netotulemusest; rõhutab, et ebapüsiva ja vaeghõive osakaal on samuti kasvanud ning et 2014. aastal töötas 43 % noortest tähtajalise töölepinguga, samas kui 32 % töötas osalise tööajaga; väljendab heameelt komisjoni otsuse üle vabastada üks miljard eurot noortegarantii ettemakseteks; kutsub liikmesriike üles kiiresti kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid tõhusal viisil, et viia noorte tööhõive algatus ellu minimaalsete kvaliteedistandarditega; nõuab lisaks kõnealuste vahendite üle hoolika ja pideva järelevalve teostamist, tagamaks, et need aitavad noortel püsivalt tööturule tulla; palub liikmesriikidel seada esmatähtsale kohale keeleõpe ning soodustada liikuvust selliste programmide kaudu nagu „Erasmus+” ja „Erasmus noortele ettevõtjatele” ning noorte osalemist tööhõivevõrgustikus EURES; toonitab ka tööpraktika edendamise ja soodustamise tähtsust, kuna see aitab noortel omandada kutseoskused, mis aitavad neil hõlpsamini tööturule pääseda;

18.  märgib, et liikmesriikide edu noortegarantii ja noorte tööhõive algatuse rakendamisel on siiani olnud väga erinev; märgib, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni hinnangul nõuab noorte töötuse probleemi lahendamine liidu tasandil 21 miljardi euro suurust eelarvet ning et komisjoni praegune finantskohustus on täiesti ebapiisav ja seda on vaja tõsta piisava tasemeni; kutsub komisjoni üles tegema koostööd liikmesriikide ja esindavate noorteorganisatsioonidega, et teha ettepanek miinimumstandardite ja parimate tavade kohta noortegarantii rakendamisel;

19.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema suuremaid jõupingutusi, et võidelda liidus sotsiaalse ja palgadumpinguga, kuna see põhjustab mõjutatud töötajatele ja liikmesriikide sotsiaalkaitsesüsteemidele olulist kahju; nõuab, et nendesse jõupingutustesse kaasataks kõigil tasanditel sotsiaalpartnerid;

20.  rõhutab asjaolu, et noorte ebapüsiv tööhõive avaldab negatiivset mõju otsustele saada lapsi, mis omakorda mõjutab negatiivselt liikmesriikide demograafilisi väljavaateid;

21.  tuletab meelde vajadust võidelda deklareerimata töö probleemiga, mis kahjustab ELi majandust, tekitab kõlvatut konkurentsi ja turumoonutusi ning vähendab järjest rohkem töötajate sotsiaal- ja tööhõivekaitset; nõuab seetõttu deklareerimata töö vastase Euroopa platvormi kiiret käivitamist;

22.  on seisukohal, et selle aasta soovitused on peaaegu eranditult keskendunud tööturule ning ei käsitle teenuste pakkumise vähendamise ega abivajajatele pakutavate teenuste kvaliteedi probleeme; tuletab meelde vajadust investeerida varasesse sekkumisse ja ennetamisse ning kvaliteetsetesse, kättesaadavatesse ja kaasavatesse teenustesse, sealhulgas haridusse alates varasest east, pere ja kogukonna toetamisse, sotsiaalteenustesse ja tervishoidu; rõhutab asjaolu, et suurem nõudlus teenuste järele võib kaasa tuua ka olulise tõusu sotsiaalsektori töökohtade loomises, kui selle küsimusega tõhusalt tegeletakse, ning et tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande sektorid on säästva majanduse saavutamiseks olulised investeerimisvaldkonnad; palub komisjonil anda aru strateegia „Euroopa 2020” raames tehtud edusammudest algatuste väljatöötamisel investeerimiseks tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande sektoritesse seoses kvaliteetse tööhõivega;

23.  rõhutab asjaolu, et IMFi aruande(15) kohaselt on mõnede liikmesriikide maksusüsteemid viimastel aastatel muutunud vähem progressiivseks, mis suurendab ebavõrdsust; on seisukohal, et maksukiil on olnud teistega võrreldes palju tuntavam madalapalgaliste töötajate ja VKEde jaoks, kelle tegelikud maksumäärad on kõrgemad; tunnistab, et kuigi maksustamine kuulub liikmesriikide pädevusse, aitab progressiivne maksusüsteem pehmendada majanduskriiside raskemaid mõjusid, ning tunnistab, et on tähtis vähendada tööjõu ja ettevõtete makse eesmärgiga suurendada nõudlust ja luua töökohti, tagades samas sotsiaalkaitsesüsteemide piisava rahastamise; rõhutab, et võitlus maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumisega peab toimuma nii liikmesriikide siseselt kui ka liikmesriikide vaheliselt;

24.  kutsub komisjoni üles koostama liikmesriikidele suuniseid selle kohta, kuidas lahendada naiste madala tööturul osalemise probleem, võideldes segregatsiooniga tööturul, soolise palgalõhega ja hooldamiskohustuste ebaühtlase jaotumisega; rõhutab, et on vaja üldisemat soolise võrdõiguslikkuse alast lähenemisviisi, mis võtaks lisaks tööhõivemäärale arvesse ka muid aspekte;

25.  võtab teadmiseks Euroopa automaatsete stabilisaatorite võimaliku tähtsuse; märgib, et komisjon ei ole majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme tugevdamist käsitleva komisjoni teatise järelmeetmena riigipõhistes soovitustes maininud liikmesriikides Euroopa Parlamendi nõutud(16) tugevate automaatsete stabilisaatorite säilitamise tähtsust, kuigi need on olulised sotsiaalse sidususe säilitamiseks ning sisenõudluse ja majanduskasvu stimuleerimiseks; palub komisjonil esitada üksikasjaliku ülevaate liikmesriikide valikutest eri poliitikavaldkondades ja vastavatest tulemustest, et teha võimalikuks tõhusam analüüs ning ergutada parimate tavade kindlakstegemist ja vahetamist liikmesriikide vahel;

26.  rõhutab, et sotsiaalmajandus annab tööd rohkem kui 14 miljonile inimesele, kes moodustavad ligikaudu 6,5 % liidu töötajatest; peab kahetsusväärseks, et sotsiaalsed ettevõtted, kes moodustavad 10 % Euroopa ettevõtetest ning on peamiselt VKEd ja mikroettevõtted, kogevad tavapäraste ettevõtetega võrreldes veelgi suuremaid raskusi avaliku või erasektori rahastamise saamisel; toonitab vajadust neid paremini toetada, võimaldades neil näiteks juurde pääseda eri rahastamisviisidele, nagu Euroopa fondid, mikrokrediit ja ühisrahastamine, või parandades nende juurdepääsu digitaalmajandusele; on sellega seoses seisukohal, et riigipõhistes soovitustes tuleks pöörata rohkem tähelepanu sotsiaalsete ettevõtete rollile sotsiaalse ja majandusliku sidususe edendamisel Euroopas kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020”;

27.  on seisukohal, et ehkki komisjon möönab, et vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on suurenenud(17), kusjuures vaesuse all kannatab praegu neljast inimesest üks, on kahetsusväärne, et riigipõhistes soovitustes ei mainita strateegia „Euroopa 2020” vaesuse vähendamise eesmärki; nõuab vaesuse vastu võitlemiseks põhjalikku strateegiat, mis põhineks juurdepääsul kvaliteetse tööhõiveni viivatele inimväärsetele töökohtadele, teenustel ning minimaalse sissetuleku ja sotsiaalkaitse aktiveerimisel kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega; juhib tähelepanu tõsiasjale, et haridus ja seega tööhõivevõimaluste suurendamine on üks põhiline vahend vaesuse vastu võitlemiseks; rõhutab vajadust tunnistada, et isikliku võlakoormuse kasv suurendab isiklikku ja üldist majanduslikku haavatavust;

28.  rõhutab, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega on kõige parem võidelda tööhõive kaudu ning et liikmesriigid peaksid keskenduma sellele, et muuta tööturule juurdepääs hõlpsamaks, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute jaoks;

29.  märgib murega vaesuse äärmuslike vormide, nagu kodutuse kiiret kasvu paljudes liikmesriikides; nõuab, et kõigile liikmesriikidele esitataks riigipõhised soovitused sotsiaalse kaasatuse strateegiate kohta, kaasa arvatud võitluseks vaesuse äärmuslike vormide, nagu kodutusega; nõustub komisjoniga, et liikmesriigid peavad tegelema kodutuse ja kodutuse ohuga põhjalikke strateegiate abil, mis põhinevad ennetamisel, eluasemepõhisel lähenemisviisil, väljatõstmisega seotud õigusnormide ja tavade ülevaatamisel, tõeliselt taskukohase ja stabiilsust pakkuva eluaseme kättesaadavusel ning kodutute kriminaliseerimise lõpetamisel; nõuab, et tuleb tõhustada riikidevahelist parimate tavade vahetamist ja üksteiselt õppimist, ning tunnustab sellega seoses Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi rolli;

30.  nõuab, et pensionireformide läbiviimisel võetaks arvesse Euroopa Parlamendi korduvaid soovitusi(18), et tagada naiste ja meeste pensionide jätkusuutlikkus, kindlus ja piisavus pensioniskeemide tugevdamise abil eesmärgiga saavutada inimväärne pension, mis ületaks vähemalt vaesuspiiri; on seisukohal, et pensioniea sidumine eeldatava elueaga ei ole ainus viis, kuidas lahendada vananemisega seotud probleeme, ning pensionisüsteemide reformimisel tuleks muu hulgas võtta arvesse ka tööturu suundumusi, sündimust, demograafilist olukorda, tervise ja jõukuse olukorda, töötingimusi ning majandusliku sõltuvuse määra; tuletab meelde, et parim viis lahendada vananemisega seotud probleeme on suurendada tööhõive üldmäära, muu hulgas aktiivsena vananemisse tehtavate sotsiaalsete investeeringute kaudu;

31.  on mures liikmesriikide parlamentide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna piiratud osaluse pärast riiklike reformikavade, lähenemisprogrammide ja riigipõhiste soovituste koostamisel; märgib siiski muudatusi 2015. aasta Euroopa poolaasta toimimises, et suurendada vastutust liikmesriikide tasandil, ning rõhutab, et reformid peaksid põhiliselt kuuluma liikmesriikide pädevusse; kutsub komisjoni üles praeguste majandusjuhtimise mehhanismide ühtlustamisel soodustama sellist reformi, mis annaks Euroopa poolaastale täiendava demokraatliku legitiimsuse, kaasates kavandamise ja heakskiitmise protsessi Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamendid, konsulteerides samas ka sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga;

32.  kritiseerib asjaolu, et kõik liikmesriigid ei ole riiklike reformikavade koostamisse kaasanud riigi parlamenti ega riigi sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonda; kutsub liikmesriike üles lisama oma riiklikku reformikavasse üksikasjaliku ülevaate, milles selgitatakse, kes ja mil viisil osalesid; palub komisjonil koostada ülevaate parlamendimenetluste ja sidusrühmade Euroopa poolaastasse kaasamise erinevate riiklike tavade kohta, et suurendada osalust;

33.  võtab teadmiseks komisjoni soovituse reformida tervishoiusüsteeme selliselt, et need täidaksid oma eesmärki tagada kõigile juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele, sh taskukohane juurdepääs ravimitele ja eelkõige elupäästvatele ravimitele, ning kindlustada tervishoiutöötajate õiguste austamine; märgib, et kriisi tagajärjel ei ole mõned liikmesriigid suutnud tagada täieulatuslikku tegelemist rahvatervise kõigi aspektidega;

34.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole riigipõhistes soovitustes käsitlenud keskkonnasäästliku majanduse tähtsust ja töökohtade loomise potentsiaali, kuna see võiks komisjoni hinnangute kohaselt 2020. aastaks energiatõhususe ja taastuvenergia sektorites luua viis miljonit töökohta, kui kehtestatakse ambitsioonikas kliima- ja energiapoliitika.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

23.9.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

36

14

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Tiziana Beghin, Brando Benifei, Mara Bizzotto, Vilija Blinkevičiūtė, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Jane Collins, Martina Dlabajová, Elena Gentile, Arne Gericke, Marian Harkin, Danuta Jazłowiecka, Agnes Jongerius, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Zdzisław Krasnodębski, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Javi López, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Joëlle Mélin, Elisabeth Morin-Chartier, Georgi Pirinski, Sofia Ribeiro, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Yana Toom, Ulla Tørnæs, Marita Ulvskog, Renate Weber, Tatjana Ždanoka, Jana Žitňanská, Inês Cristina Zuber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Maria Arena, Georges Bach, Amjad Bashir, Tania González Peñas, Sergio Gutiérrez Prieto, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Michaela Šojdrová, Neoklis Sylikiotis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Rosa Estaràs Ferragut

25.9.2015

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS

majandus- ja rahanduskomisjonile

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2015. aasta prioriteetide elluviimise kohta

(2015/2210(INI))

Arvamuse koostaja: Ildikó Gáll-Pelcz

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2015. aasta resolutsiooni ühtse turu juhtimise kohta Euroopa 2015. aasta poolaasta raames(19),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni 13. mai 2015. aasta teatist „2015. aasta Euroopa poolaasta: riigipõhised soovitused” (COM(2015)0250),

–  võttes arvesse oma 24. juuni 2015. aasta resolutsiooni majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamise kohta: ülevaade ja probleemid(20),

1.  märgib, et ühtne turg on siiani killustunud ja seda on puudulikult rakendatud ning aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu, innovatsiooni ja töökohtade suur potentsiaal on veel kasutamata, seda eelkõige teenuste osas; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles austama oma kohustusi ning kindlustama ühtse turu kui liidu ühe tähtsaima prioriteedi taaselustamise; peab väga oluliseks, et ühtse turu suur potentsiaal kasutataks terviklikku lähenemisviisi rakendades maksimaalselt ära, et majanduskasvu ja konkurentsivõimet edendada; rõhutab, et Euroopa poolaasta peaks hõlmama ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegia (aastaks 2020 ja järgnevateks aastateks) üldisi pikaajalisi eesmärke; kordab seetõttu oma nõudmist, et kiiresti rakendataks kõiki asjaomaseid ELi õigusakte, ning nõuab, et komisjon tagaks rikkumismenetluste tulemuslikuma kasutamise ja Euroopa Ülemkogu jätkaks Euroopa Liidu toimimise lepingu tulevaste läbivaatamiste raames rikkumismenetluste edasiarendamist;

2.  kordab oma üleskutset, et komisjon esitaks ettepanekud ühtse turu klassifitseerimiseks Euroopa poolaasta eraldi sambana, sealhulgas sellekohased konkreetsed suunised ja riigipõhised soovitused, et võtta arvesse reaalmajandusega seotud selgeid prioriteete; palub komisjonil tugevdada sammaste vahelisi ühendusi; tuletab meelde, et hea majandusjuhtimine ja sellest tulenev mõju on tõhus ainult siis, kui vajalikul määral kaastakse need, kes eeskirju rakendavad ja kohaldavad; kutsub komisjoni seetõttu üles võtma ühtse turu kõikide elementide – kaupade, teenuste, kapitali, tööjõu, energeetika, transpordi ja digitaalsektori – lõpuleviimise Euroopa poolaasta ja riigipõhiste soovituste osaks;

3.  nõuab siseturu juhtimise tugevdamist Euroopa poolaasta abil, milleks tuleb kehtestada konkreetsed näitajad selle tulemuslikkusse mõõtmiseks ning ühtlasi koguda täiendavaid andmeid; nõuab, et riigiaruannetesse lisataks eraldi jaotis, milles tuuakse välja takistused ja edusammud siseturul;

4.  rõhutab, et kui Euroopa poolaastale soovitakse ühtse turu mõõdet, tuleks iga-aastases majanduskasvu analüüsis julgustada liikmesriike kaasama oma kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega seotud diferentseeritud panuste kindlaksmääramisse ning riiklike reformikavade kujundamisse ja rakendamisse ühtse turu juhtimise põhimõtte alusel;

5.  nõuab komisjonilt, et see kutsuks liikmesriike üles lisama oma iga-aastastesse riiklikesse reformikavadesse eraldi üksikasjaliku jaotise ühtse turu kohta, milles üksikasjalikult kirjeldatakse ühtse turu integreerimise arengut riiklikul tasandil ning meetmeid, mis võetakse vastu järgmisel aastal; kutsub komisjoni üles järgima oma riigipõhistes soovitustes samasugust struktuuri;

6.  rõhutab eelmiste aastate ühtse turu integratsiooni aruannete tähtsust ja lisaväärtust, võttes arvesse nende mõju komisjoni iga-aastases majanduskasvu analüüsis seatud üldistele prioriteetidele ning riigipõhiste soovituste kindlaksmääramisele Euroopa poolaasta raames; peab seetõttu äärmiselt kahetsusväärseks, et ühtse turu integratsiooni aruannet 2015. aasta kohta ei koostata ning et Euroopa Parlamendi nõudmist ei ole arvesse võetud;

7.  tunnustab komisjoni uut käsitust, mille kohaselt Euroopa poolaasta protsess tuleb sujuvamaks muuta; tunnustab sellega seoses komisjoni tööd ühtse turuga seotud riigipõhiste soovituste kindlaksmääramisel, kuid peab seda ebapiisavaks; nõuab sihikindlamaid pingutusi majanduspoliitika juhtimisel ja koordineerimisel, et tagada majanduse juhtimise raamistiku järjepidev ja õiglane rakendamine liikmesriikides ning mõõta majanduse juhtimise mõju kõikides liikmesriikides;

8.  tunneb muret mitmes liikmesriigis endiselt esineva makromajandusliku tasakaalustamatuse pärast, eelkõige valitsemissektori suure võla ja jooksevkonto puudujääkide ning pangandussüsteemide ülemääraste riskide pärast;

9.  toetab 2015. aasta riigipõhistes soovitustes rõhutatud vajadust kõrvaldada põhjendamatud piirangud ja takistused juurdepääsul olulistele sektoritele; kutsub ka asjaomaseid liikmesriike üles neid soovitusi võimalikult suures ulatuses arvesse võtma ja nimetatud ühtse turu kasvu takistavaid tegureid kiireimas korras kõrvaldama;

10.  märgib, et ühtne turg on Euroopa projekti üks kõige olulisemaid elemente ning tunnistab, et selleks, et Euroopa poolaasta protsess oleks kaasav, peaks Euroopa Parlament selles aktiivset osa etendama; nõuab, et liikmesriigid, kes ei ole siseturuga seotud riigipõhiseid soovitusi rakendanud, selgitaksid selle põhjusi pädevale parlamendikomisjonile – siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile; kutsub parlamenti üles kasutama neid selgitusi alusmaterjalina, mille alusel anda Euroopa Komisjonile nõu uute riigipõhiste soovituste väljatöötamisel, enne kui need maikuus avaldatakse;

11.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et puuduliku rakendamise kohta on esitatud palju kaebusi; nõuab komisjonilt paremat jälgimise ja tagasiside andmise süsteemi õigusaktide rakendamise suhtes; palub komisjonil uuesti läbi vaadata need õigusraamistikud, mille rakendamisel on suuri puudujääke;

12.  rõhutab, et enamikus liikmesriikides on avaliku ja erasektori investeeringute maht ebapiisav; nõuab, et komisjon võtaks lisameetmeid eesmärgiga parandada ja lihtsustada VKEde ligipääsu rahalistele vahenditele (eelkõige oluliste sektorite, sealhulgas areneva digitaalsektoriga seoses), tagada ettevõtluskeskkonna parandamine, lihtsustada menetlusi, vähendada halduskoormust ühtsel turul ja toetada investeeringuid; toonitab, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi edu jaoks on olulised konkurentsivõimelised ja hästi integreeritud turud ning ettevõtluse mõistlik reguleerimine;

13.  tuletab meelde vajadust keskenduda strateegias „Euroopa 2020” sätestatud prioriteetidesse investeerimisele, st teadmistel ja innovatsioonil põhineva majanduse ning ressursitõhusama, loodussäästlikuma ja konkurentsivõimelisema majanduse edendamisele ning kõrge tööhõivega majanduse tugevdamisele, mis võimaldab saavutada suure sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse; palub komisjonil arvestada ajakava, mille kohaselt Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond tuleb kasutusele võtta 2015. aasta sügisel, et fondi abil saaks soovitud moel stimuleerida liikmesriikides reaalmajandust ja elavdada majandust; on arvamusel, et nende investeeringutega tugevdatakse ELi konkurentsivõimet sellistes peamistes kasvusektorites nagu teenused, energeetika, transport ja digitaalne ühtne turg;

14.  on seisukohal, et komisjon ja liikmesriigid peavad VKEsid rohkem toetama, et laiendada oma turgusid, toetada innovatsiooni, edendada oma ekspordivõimekust, stimuleerida töökohtade loomist, aidata ettevõtetel tõhusamalt konkureerida, eriti kodumaistel turgudel, ning üldiselt suurendada tootlikkust; nõuab aastateks 2014–2020 kavandatud ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME) pakutavate võimaluste maksimeerimist, et parandada VKEde juurdepääsu rahastamisvahenditele kodumaistel ja rahvusvahelistel turgudel; nõuab alternatiivina pankade kaudu rahastamisele ka muude rahastamisviiside edendamist;

15.  rõhutab, et vaja on paremat ja tugevamat maksustamise koordineerimist ning uusi pingutusi pettuse, maksupettuse ja maksustamise vältimise vastu võitlemiseks, et tagada võrdsed võimalused ja vältida ebaausat konkurentsi ning kahjulikke moonutusi ühtsel turul, kusjuures tuleb asjakohaselt arvesse võtta riikide pädevusi;

16.  rõhutab, et Euroopa poolaasta annab selge võimaluse hoogsamalt edendada digitaalse ühtse turu ülesehitamist; tunnustab sellega seoses komisjoni teatist digitaalse ühtse turu rajamise lõpuleviimise tegevuskava kohta; on seisukohal, et väga oluline on muuta digitaalteenuseid käsitlevate riiklike eeskirjade praegust killustatust ning ehitada üles innovaatilisem ja läbipaistvam digitaalne ühtne turg, mis põhineb ausal konkurentsil ning tagab heal tasemel ligipääsetavuse ja tarbijakaitse; kutsub komisjoni üles järgima planeeritud ajakava ning käivitama 16 algatust, mille eesmärk on saavutada Euroopa tõeline digitaalne ühtne turg, et aidata kaasa ELi majanduslikule taastumisele, parandada liidu sisemist ja välimist konkurentsivõimet ning edendada sotsiaalset ühtekuuluvust;

17.  on seisukohal, et digitaalsete oskuste ebapiisav tase, ebaühtlane levik ja suured kulud vähendavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast saadavat kasu; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid käsitleksid riigipõhistes soovitustes ja riiklikes reformikavades üksikisikute ja ettevõtete digitaalõpet prioriteetse ülesandena, tagades kõigile kodanikele juurdepääsu võrguinfrastruktuurile;

18.  usub, et liikmesriigid peavad rohkem pingutama, et ajakohastada oma avalikku haldust, pakkudes kodanikele ja ettevõtetele, eriti VKEdele, suuremas ulatuses ja paremini kättesaadavaid digitaalteenuseid, ning et lihtsustada avaliku halduse süsteemide piiriülest koostööd ja koostegutsemisvõimet; toetab digitaalteenustega seoses hindamissuutlikkuse rakendamist ning parimate tavade vahetamist;

20.  tunnistab, et toodete ja teenuste turgude nõuetekohast toimimist takistab mitu tegurit; avaldab toetust tööle, mida komisjon on teinud reguleeritud kutsealade vallas;

21.  märgib, et enamikul liikmesriikidel on mahajäämus strateegia „Euroopa 2020” teadus- ja arendustegevuse eesmärkide täitmisel; palub komisjonil järgida oma kavatsust – avaldada kõige hiljemalt 2015. aasta lõpus strateegia „Euroopa 2020” ülevaade, et tugevdada ühtse turu ja digitaalse ühtse turu rolli kui otsustava tähtsusega vahendeid, millega elavdada ELis majanduskasvu ja luua uusi kvaliteetseid töökohti; kutsub liikmesriike üles suunama oma majandusi otsustavamalt tähtsustama innovatsiooni ja teadmisi;

22.  rõhutab, et ELi riigihanke- ja kontsessiooniteemaliste õigusaktide täielik ja kiire rakendamine annab suurepärase võimaluse soodustada VKEde jaoks innovatsiooni ja ligipääsetavust, edendada jätkusuutlikku arengut ning ajakohastada avalikku haldust, edendades avaliku sektori kulutuste ja investeeringute kvaliteeti, tulemuslikkust ja läbipaistvust.

23.  on veendunud, et riikide parlamentide isevastutust riigipõhiste soovituste eest tuleb tugevdada; soovitab liikmesriikidel anda komisjonile võimaluse tutvustada riigipõhiseid soovitusi oma parlamentides; lisaks kutsub liikmesriike üles rakendama riigipõhiseid soovitusi ning võtma ELi eesmärgid rangelt üle riigi eesmärkidesse; kordab lisaks oma palvet, et komisjon annaks Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile aru meetmetest, mis on võetud riigipõhiste soovituste rakendamisel edusammude tagamiseks, ja juba saavutatud edusammudest.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

23.9.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

7

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dita Charanzová, Carlos Coelho, Anna Maria Corazza Bildt, Daniel Dalton, Nicola Danti, Dennis de Jong, Pascal Durand, Vicky Ford, Ildikó Gáll-Pelcz, Evelyne Gebhardt, Antanas Guoga, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Liisa Jaakonsaari, Philippe Juvin, Antonio López-Istúriz White, Jiří Maštálka, Marlene Mizzi, Eva Paunova, Jiří Pospíšil, Marcus Pretzell, Robert Rochefort, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Ivan Štefanec, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mihai Ţurcanu, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Jan Philipp Albrecht, Lucy Anderson, Pascal Arimont, Ulrike Trebesius

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Clara Eugenia Aguilera García, Mario Borghezio, Roger Helmer, Flavio Zanonato

18.9.2015

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS

majandus- ja rahanduskomisjonile

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2015. aasta prioriteetide rakendamise kohta

(2015/2210(INI))

Arvamuse koostaja: Iskra Mihaylova

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunnustab Euroopa poolaasta 2015 uut ja ühtlustatumat käsitust, mille juures keskendutakse neljale tähtsamale majanduskasvu prioriteedile: investeeringute ergutamine, struktuurireformide elluviimine, vastutustundlik eelarvepoliitika ja tööhõivepoliitika parandamine; võtab teadmiseks 2015. aasta riigipõhised soovitused majanduskasvu mootorite kohta, mis võivad teha võimalikuks majanduse kestliku elavdamise ja mille abil võiks kiiremini (12–18 kuuga) edu saavutada;

2.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 nimetatud arengutaseme ühtlustamise eesmärgi täitmiseks on tugev makromajanduslik raamistik oluline ning ühtekuuluvuspoliitika võib nimetatud eesmärgi täitmist soodustada, kui sellega kaasneb tugev makromajanduslik raamistik; on sügavalt mures, et valitsemissektori suure võlakoormuse ja makromajandusliku tasakaalustamatusega liikmesriikides võib Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ärakasutamine ja mõjusus suuresti väheneda; kutsub seetõttu komisjoni üles esitama sihipäraseid meetmeid, mis toetaksid ühtekuuluvuspoliitika ja majanduseesmärkide õigeaegset elluviimist ja tulemuste saavutamist nendes riikides;

3.  võtab teadmiseks Euroopa poolaasta protsessi eesmärkide tihedama seostamise Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmitööga aastatel 2014–2020 ning eeskätt asjaolu, et programmitöös osutatakse süsteemselt riigipõhistele soovitustele ja riiklikele reformikavadele; võtab teadmiseks uuringu „Ühtekuuluvuspoliitika strateegiline sidusus. Programmiperioodide 2007–2013 ja 2014–2020 võrdlus”, mis näitab, et riigipõhiseid soovitusi võetakse partnerluslepingute ja rakenduskavade puhul väga vähe arvesse; on seisukohal, et asjaomastele riigipõhistele soovitustele ja riiklikele reformikavadele tuginevad ühtekuuluvuspoliitika investeeringud võiksid olla struktuurireformide toetamisel ja ELi strateegiliste eesmärkide täitmisel väga olulised; nõuab meetmete võtmist täiendavuse ja koostoime tagamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ning muude ELi toetatavate programmide ja algatuste, samuti riiklike investeeringute ja erasektori finantsinstrumentide vahel, et saavutada selliste investeeringute potentsiaali täielikult ära kasutades maksimaalne lisandväärtus ja koostoime;

4.  nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt ühtekuuluvuspoliitika raames kaasrahastatavate sekkumismeetmete kvaliteedi tagamist ning kõige olulisemate riigipõhiste soovituste ja riiklike reformikavade järgimist; märgib, et 2013. ja 2014. aastal anti rohkem Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide seisukohalt asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi ning et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud keskpika tähtajaga struktuurireformid on endiselt vajalikud ja tuleks lisada riigipõhistesse soovitusse, olgugi et need sisalduvad väga tihti Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühtse raamistiku eeltingimustes;

5.  võtab suure murega teadmiseks mõne liikmesriigi püsivalt kõrge tööpuuduse määra, eeskätt mis puudutab noorte töötust ja pikaajalist töötust; rõhutab, et tööhõivevõimaluste ja kvaliteetsete töökohtade loomise ergutamiseks tuleb viia ellu struktuurireformid seoses tööturu, haridussüsteemide ja VKEdele ette nähtud finantsteenustega, mida tuleks tugevalt toetada ühtekuuluvusfondi rahastamisvahenditest piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil;

6.  nõuab, et liikmesriigid tagaksid 2015. aastaks koostatud riigipõhiste soovituste kiire ja tulemusliku elluviimise jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõive saavutamiseks; taunib siinkohal asjaolu, et need soovitused ei ole kohustuslikud; tuletab meelde, et riigipõhistes soovitustes välja selgitatud probleemide lahendamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu võetud sekkumismeetmete kvaliteet sõltub sellest, kuidas liikmesriigid seovad struktuurireformid ja aruka eelarve konsolideerimise riiklike reformikavade kaudu toimuva Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kasutamisega ning kuidas nad tagavad programmide täitmise;

7.  võtab teadmiseks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) käsitleva määruse jõustumise; rõhutab Euroopa investeerimiskava ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide suurt ühendatud potentsiaali konkurentsivõime tõstmisel ning jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade loomisel; nõuab seepärast, et komisjon ja liikmesriigid kiirendaksid struktuurireforme ning täiustaksid haldus- ja õiguskeskkonda, et oluliselt parandada äri- ja investeerimiskliimat ning saada nappidest riiklikest vahenditest maksimaalselt kasu;

8.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma uuenduslikke viise investeeringute ergutamiseks ELis ning juhib tähelepanu asjaolule, et rahastamisvahendite ulatuslikum kasutamine aastate 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika raames võib aidata tekitada ELi eelarve seisukohalt võimendava ning mitmekordistava mõju ning suurendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide investeeringute mõjusust ja tõhusust; rõhutab siiski vajadust tagada rahastamisvahendite, sh EFSI osas läbipaistvus, aruandekohustus ja kontroll.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

17.9.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

8

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, José Blanco López, Franc Bogovič, Mercedes Bresso, Steeve Briois, Edward Czesak, Rosa D’Amato, Bill Etheridge, Michela Giuffrida, Krzysztof Hetman, Ivan Jakovčić, Constanze Krehl, Andrew Lewer, Louis-Joseph Manscour, Martina Michels, Andrey Novakov, Younous Omarjee, Demetris Papadakis, Mirosław Piotrowski, Stanislav Polčák, Julia Reid, Liliana Rodrigues, Fernando Ruas, Maria Spyraki, Ruža Tomašić, Ramón Luis Valcárcel Siso, Ángela Vallina, Monika Vana, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Petras Auštrevičius, Jan Olbrycht, Maurice Ponga

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Brando Benifei, Andrejs Mamikins, Soraya Post

21.9.2015

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS

majandus- ja rahanduskomisjonile

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2015. aasta prioriteetide elluviimise kohta

(2015/2210(INI))

Arvamuse koostaja: Ernest Urtasun

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et võrdõiguslikkus on ELi üks põhiväärtusi ning vajalik tingimus, et viia ellu strateegia „Euroopa 2020” tööhõive ja vaesuse vähendamise alased eesmärgid, millele võib oluliselt kaasa aidata riiklike soolise võrdõiguslikkuse õigusaktide järgimine ning ELi soolise võrdõiguslikkuse direktiivide nõuetekohane rakendamine;

B.  arvestades, et naiste juurdepääs tööturule mõjutab oskuste mitmekesisust tööturul, mille tulemusena on ettevõtetel ligipääs paremale tööjõuressursile ja seega paremad võimalused konkurentsivõime, tööhõive ja majanduskasvu osas siseturul;

C.  arvestades, et avalike teenuste kärped, sh tervishoiu, hariduse ja eluaseme osas, mõjutavad naisi nii otseselt (kasutajate ja töötajatena) kui ka kaudselt (arvestades nende toetust pereliikmetele, kes sõltuvad põhilistest avalikest teenustest); arvestades, et kulude vähendamine tervishoiutöötajatele on paljudes liikmesriikides suurendanud naiste koormust, kes töötavad sageli ebakindlates tingimustes ja keda ekspluateeritakse;

D.  arvestades, et tööhõive määr ning mõnedel juhtudel majanduskasvu määr ELi siseturul sõltub osaliselt meeste ja naiste võimalustest saavutada sobiv tasakaal töö ja eraelu vahel;

E.  arvestades, et majanduskriis ja eelarve konsolideerimise poliitika on ebaproportsionaalselt mõjutanud naisi, eriti marginaliseeritud kogukondadest pärinevaid, noori ja mitmekordse diskrimineerimise all kannatavaid naisi;

F.  arvestades, et riigi rahanduse jätkusuutlikkus on strateegia „Euroopa 2020” üks eesmärkidest, ning arvestades, et liikmesriikide investeeringud haridusse üldiselt ja konkreetselt noorte naiste haridusse on osa riigieelarvest;

G.  arvestades, et tööturg ja töökohtade loomise poliitika peaks püüdlema kvaliteetsete töökohtade loomise poole kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) inimväärse töö tegevuskavaga;

H.  arvestades, et noorte töötuse püsivalt kõrge määr ja sotsiaalne tõrjutus kogu ELis on viimastel aastatel viinud inimkapitali hävitamiseni, ning see on mõjutanud ebaproportsionaalselt naisi ja tütarlapsi; arvestades, et majanduskriisi pikaajaliste mõjudega tuleks tegeleda sootundlikult;

I.  arvestades, et praegune majanduslik olukord on näidanud, et terviklikuma ja tasakaalustatuma majandusliidu saavutamiseks tuleb liikmesriikide makromajanduslikku ja eelarvepoliitikat rohkem kooskõlastada;

1.  peab kahetsusväärseks, et strateegias „Euroopa 2020” ei ole arvestatud soolise aspektiga, ning kutsub komisjoni ja nõukogu üles lisama strateegiasse soolise võrdõiguslikkuse samba ja soolise võrdõiguslikkuse üldise eesmärgi;

2.  kordab, et liikmesriikide majandus- ja eelarvepoliitika kooskõlastamise eesmärki on võimalik saavutada üksnes siis, kui kooskõlastatakse ka võrdõiguslikkuse poliitikat;

3.  väljendab heameelt nende riigipõhiste soovituste üle, millega soovitakse edendada soolist võrdõiguslikkust, kuid nõuab, et nende soovituste väljatöötamisel arvestataks rohkem soolise võrdõiguslikkuse perspektiivi, eelkõige tööturu reformide ning töö ja eraelu tasakaalu osas; kutsub komisjoni üles tagama, et liikmesriigid rakendaksid Euroopa poolaasta riigipõhised soovitused meeste ja naiste võrdse töötasu põhimõtte osas, suurendades läbipaistvust ja tegeledes soolise palgalõhe probleemiga; nõuab ka, et iga-aastasesse majanduskasvu analüüsi lisataks võrdõiguslikkuse poliitika kohta konkreetsed juhised muu soolise ebavõrdsuse vähendamiseks;

4.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kaotama piirangud, mis takistavad naiste osalemist tööturul, eelkõige luues kogu ELis ühtlustatud mehhanismid, võimaldamaks naistel leida tasakaal töö ja eraelu vahel, eeskätt ema-, isa- ja vanemapuhkuse perioodideks;

5.  palub veel kord, et liikmesriigid lisaksid oma stabiilsus- ja lähenemisprogrammidesse ning riiklikesse reformikavadesse soolise mõõtme, sätestades kvalitatiivsed eesmärgid ja meetmed püsivate sooliste lõhede kaotamiseks, mille tõttu naised on vanemas eas sageli allpool vaesuspiiri, ning kohaldaksid süstemaatiliselt sooteadliku eelarvestamise põhimõtteid, et uurida kehtivaid tegevuskavasid ja poliitikameetmeid, nende mõju ressursside jagamisele ning nende panust meeste ja naiste võrdõiguslikkusele;

6.  tuletab liikmesriikidele ja komisjonile meelde, et tõketel, mis piiravad naiste juurdepääsu tööturule, on otsene mõju liikmesriikide haridusinvesteeringute tasuvusele;

7.  palub veel kord, et komisjon hõlbustaks tööhõive edendamise ja vaesuse vähendamise peamiste eesmärkide seiret, nõudes liikmesriikidelt sooliselt eristatud andmete kasutamist, ning määratleks täiendavaid soopõhiseid näitajaid;

8.  rõhutab, et liikmesriigid peaksid suurendama haridussüsteemis osalevate laste või noorte osakaalu ning pöörama suuremat tähelepanu haridussüsteemist varakult lahkumise probleemile, kogudes eelkõige teavet selle nähtuse peamiste põhjuste kohta, et võtta vastu ja rakendada poliitikameetmeid probleemi ennetamiseks;

9.  kutsub komisjoni üles toetama liikmesriike struktuurifondide paremal kasutamisel investeeringuteks riiklikesse hoolekandestruktuuridesse ja teenustesse lastele, eakatele ja muudele ülalpeetavatele; märgib, et kui riiklikesse hoolekandestruktuuridesse ja -teenustesse investeeritakse liiga vähe, kannatavad selle tõttu ebaproportsionaalselt üksikvanemad, kellest valdav enamik on naised;

10.  rõhutab, et tööpuuduse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemid, mis puudutavad peamiselt naisi, on vaja lahendada esmajärjekorras, ning esikohale tuleb seada jätkusuutlik tööhõive ja kvaliteetsed töökohad, investeeringud ja kvaliteetsed avalikud teenused, mis tagaksid sotsiaalse kaasatuse, eelkõige hariduse, tervishoiu, lastehoolduse, ülalpeetavate hoolduse, ühistranspordi ja sotsiaalteenuste valdkonnas;

11.  palub, et komisjon ja liikmeriigid töötaksid välja ja viiksid ellu riigipõhised soovitused valdkondades, mis puudutavad konkreetselt naiste olukorda tööturul, muu hulgas tuleks:

i)  kaotada struktuursed takistused naiste osalemisele meeste poolt domineeritud sektorites, nagu teadus, tehnoloogia, ettevõtlus, rahandus ja roheline majandus;

ii)  tegeleda soolise palgalõhe ja pensionilõhe probleemi lahendamisega sektoriüleselt;

iii)  püüda suurendada naiste esindatust majandusotsuste tegemisel sektoriüleselt;

iv)  tegeleda vajadusega suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu ametliku ja mitteametliku hariduse teel, eriti teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduste, matemaatika, ettevõtluse, majanduse ja äriõpingute valdkonnas, samuti parandada naiste oskusi, mis vastaks nõudlusele, ning edendada elukestvat õpet ja koolitust kõikides sektorites;

12.  märgib, et finants- ja majanduskriisil on tõsised tagajärjed Euroopa demograafilistele probleemidele, sealhulgas elanikkonna vananemisele; märgib, et sooline pensionilõhe on Euroopas 39 %; rõhutab, et tööturu poliitikal ja sotsiaalsete siirete süsteemidel on tugev mõju naiste suutlikkusele teha pensioni sissemakseid, ning et riigipõhistes soovitustes tuleks seda arvesse võtta; usub, et tuleks uurida pikema tööelu soolisi mõjusid;

13.  palub, et vastutavad volinikud arutaksid iga-aastase majanduskasvu analüüsi soolisi aspekte igal aastal naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoniga;

14.  rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid peavad hindama struktuurireformide poliitika mõju marginaliseeritud kogukondade naistele, kes kannatavad mitmekordse diskrimineerimise all; kutsub komisjoni üles koostama spetsiaalseid riigipõhiseid soovitusi, et tegelda nende naiste ees seisvate takistustega;

15.  on sügavalt mures selle pärast, et kärped naiste organisatsioonide, institutsioonide ja võrdõiguslikkust edendavate asutuste rahastamises on toonud kaasa tegevuse lõpetamist ja meetmete märkimisväärset vähendamist;

16.  nõuab, et Euroopa poolaasta raames koostataks spetsiaalsed suunised ja menetlused, et tagada aruandekohustus, konsulteerimine ja dialoog riigi tasandi sidusrühmadega, kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja ametiühingutega;

17.  rõhutab, et tööturu paindlikkus ei tohi tulla sotsiaalse kaitse selliste vormide arvelt nagu miinimumpalk, kollektiivläbirääkimiste õigus ning ema- ja isaõigused, või kindlate kvaliteetsete töökohtade säilitamise arvelt kooskõlas inimväärse töö tagamise suunistega; juhib tähelepanu sellele, kui olulisel kohal on tööturu poliitika väljatöötamises ja rakendamises kodanikuühiskonna kaasamine, sotsiaaldialoog, ametiühingud ja töötajate esindatus;

18.  väljendab muret selle pärast, et töösuhete piirangute vähendamine ja paindlikumaks muutmine on paljudes liikmesriikides toonud kaasa tööseaduste rikkumisi, sealhulgas naiste otsest ja kaudset diskrimineerimist;

19.  teeb ettepaneku kaasata Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut rohkem Euroopa poolaastasse;

20.  palub, et komisjon ja liikmesriigid mõtleksid rohkem sellele, kuidas kasutada majanduskriisist taastumist kui võimalust edendada sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutlikumat majandusmudelit, muu hulgas kiirendades roheliste töökohtade loomist ja edendades sotsiaalset ettevõtlust ning alternatiivseid ärimudeleid, nagu vastastikused ühingud ja ühistud;

21.  juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa naised on osaajaga tööl, ajutistel, madalapalgalistel ja deklareerimata töökohtadel üleesindatud ning et ebakindlad töösuhted on viimastel aastatel laialt levinud kokkuhoiumeetmete tulemusena, sh tööturu dereguleerimise ning tööõiguste ja läbirääkimiste reformi tulemusena; on sügavalt mures selle pärast, et palgavaesuse tase on kasvanud.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

15.9.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

6

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Maria Arena, Catherine Bearder, Malin Björk, Iratxe García Pérez, Anna Hedh, Mary Honeyball, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Elisabeth Köstinger, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Barbara Matera, Krisztina Morvai, Angelika Niebler, Maria Noichl, Margot Parker, Marijana Petir, Terry Reintke, Liliana Rodrigues, Jordi Sebastià, Michaela Šojdrová, Ángela Vallina, Beatrix von Storch, Jadwiga Wiśniewska, Anna Záborská, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Biljana Borzan, Ildikó Gáll-Pelcz, Sylvie Goddyn, Constance Le Grip

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Michel Reimon

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

13.10.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

16

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Burkhard Balz, Hugues Bayet, Udo Bullmann, Esther de Lange, Fabio De Masi, Anneliese Dodds, Markus Ferber, Jonás Fernández, Elisa Ferreira, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Petr Ježek, Othmar Karas, Georgios Kyrtsos, Philippe Lamberts, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Fulvio Martusciello, Marisa Matias, Costas Mavrides, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Dimitrios Papadimoulis, Dariusz Rosati, Alfred Sant, Molly Scott Cato, Peter Simon, Renato Soru, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Paul Tang, Ramon Tremosa i Balcells, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Cora van Nieuwenhuizen, Miguel Viegas, Pablo Zalba Bidegain, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

David Coburn, Bas Eickhout, Ramón Jáuregui Atondo, Danuta Jazłowiecka, Thomas Mann, Siegfried Mureşan, Nils Torvalds, Beatrix von Storch

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Mark Demesmaeker

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0067.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0238.

(3)

ELT C 165 E, 11.6.2013, lk 24.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0036.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0238.

(6)

12. märtsi 2014. aasta soovitus äritegevuse ebaõnnestumist ja maksejõuetust käsitleva uue lähenemisviisi kohta.

(7)

OECD aruanne „In it together: Why less inequality benefits all”, 21. mai 2015.

(8)

COM(2015)0012, „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine”.

(9)

12. märtsi 2014. aasta soovitus äritegevuse ebaõnnestumist ja maksejõuetust käsitleva uue lähenemisviisi kohta.

(10)

ELi tööhõive ja sotsiaalse olukorra kvartaliülevaade, juuni 2015.

(11)

11. märtsi 2015. aasta resolutsioon (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0068), punktid 10 ja 18.

(12)

11. märtsi 2015. aasta resolutsioon (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0068), punkt 46.

(13)

OECD aruanne „In it together: Why less inequality benefits all”, 21. mai 2015.

(14)

IMFi aruanne „Causes and Consequences of Income Inequality: A Global Perspective”, juuni 2015.

(15)

IMFi aruanne „Causes and Consequences of Income Inequality: A Global Perspective”, juuni 2015.

(16)

11. märtsi 2015. aasta resolutsioon (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0068).

(17)

COM(2015)0250 final.

(18)

11. märtsi 2015. aasta resolutsioon (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0068); 22. oktoobri 2014. aasta resolutsioon (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0038); 25. veebruari 2014. aasta resolutsioon (vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0129); 8. juuli 2015. aasta resolutsioon, P8_TA-PROV(2015)0261.

(19)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0069.

(20)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0238.

Õigusalane teave