RAPORT ELi rolli kohta ÜROs – kuidas saavutada paremini ELi välispoliitika eesmärke

21.10.2015 - (2015/2104(INI))

Väliskomisjon
Raportöör: Paavo Väyrynen

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi rolli kohta ÜROs – kuidas saavutada paremini ELi välispoliitika eesmärke

(2015/2104(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone ELi ja ÜRO kohta, eelkõige oma 2. aprilli 2014. aasta soovitust nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 69. istungjärgu kohta[1] ning oma 11. mai 2011. aasta resolutsiooni ELi kui ülemaailmse osaleja ja tema rolli kohta mitmepoolsetes organisatsioonides[2],

–  võttes arvesse nõukogu 22. juuni 2015. aasta järeldusi ELi prioriteetide kohta ÜRO Peaassamblee 70. istungjärgul,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsiooni Euroopa Liidu osalemise kohta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni töös[3], millega antakse ELile õigus ÜRO Peaassambleel sekkuda, et esitada suulisi ettepanekuid ja muudatusettepanekuid, mis pannakse liikmesriigi taotlusel hääletusele, ning teostada vastulause esitamise õigust,

–  võttes arvesse Julgeolekunõukogu eesistuja 14. veebruaril 2014. aastal esitatud esmakordset avaldust rolli kohta, mida EL on täitnud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel[4],

–  võttes arvesse deklaratsiooni, mis võeti vastu 2001. aastal Durbanis toimunud maailmakonverentsil rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja sellega seotud sallimatuse vastu,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi välispoliitika peadirektoraadi 2015. aasta märtsis avaldatud uuringut „Reforming the United Nations: State of Play, Ways Forward” (ÜRO reformimise hetkeseis ja edasised sammud),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning põhiseaduskomisjoni arvamusi (A8-0308/2015),

ELi eesmärgid ja ülemaailmsed tugevad küljed

A.  arvestades, et Euroopa Liidu tulevik on seotud ülemaailmse rahu, julgeoleku, arengu ja inimõigustega; arvestades, et ELi ees seisvad probleemid nõuavad globaalseid lahendusi ja globaalsed probleemid vajavad Euroopa tegusid;

B.  arvestades, et ELi välispoliitika põhimõtted ja eesmärgid on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 ning need on tihedalt seotud ÜRO põhimõtete ja eesmärkidega; arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 nõutakse sõnaselgelt ÜRO põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamist;

C.  arvestades, et ELil on ainulaadne potentsiaal koondada ressursid kõikidest diplomaatilistest, julgeoleku- ja kaitsealastest, majanduslikest, arengu- ja humanitaarvaldkonna vahenditest täielikus kooskõlas ÜRO põhikirja sätetega; arvestades, et nende vahendite kasutamine tervikliku lähenemisviisi alusel annab ELile ainulaadse paindlikkuse, et tulemuslikult püüelda kõige keerulisemate julgeolekueesmärkide poole;

D.  arvestades, et EL osaleb ÜRO egiidi all aktiivselt rahu, julgeoleku ja progressi soodustamises ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) kaudu;

E.  arvestades, et EL kaitseb oma väärtusi, põhihuve, julgeolekut, sõltumatust ja terviklikkust ning tema tegevus on suunatud rahu kaitsmisele, konfliktide ennetamisele ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamisele kooskõlas ÜRO põhikirja, 1975. aasta Helsingi lõppakti ning1990. aastal heaks kiidetud Pariisi uue Euroopa harta põhimõtetega; arvestades, et EL moodustab osa ÜRO kollektiivsest julgeoleku süsteemist ning on kaasatud ÜRO põhikirja VIII peatükis ette nähtud piirkondlikesse kokkulepetesse;

F.  arvestades, et EL toetab arengumaades jätkusuutlikku majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut, mille peamised eesmärgid on vaesuse kaotamine ja pikaajalise rahu ja stabiilsuse edendamine ning sotsiaalse ebavõrdsusega võitlemine, ning annab humanitaarabi rahvastele, riikidele ja piirkondadele, mis peavad toime tulema kas loodusõnnetustest või inimtegevusest tingitud kriisidega;

G.  arvestades, et EL on juhtiv jõud erinevates omavahel seotud poliitikavaldkondades: kaubandus, areng, humanitaarabi, keskkond ja inimõigused;

H.  arvestades, et EL teeb jõupingutusi keskkonnasäästlikkuse heaks, edendades rahvusvahelisi meetmeid keskkonna kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks ning loodusvarade säästvaks majandamiseks;

I.  arvestades, et ELil on juhtiv roll ka keskkonnapoliitikas, eelkõige kliimamuutuste vastases võitluses, mitte üksnes selle võitluse esirinnas olemise ja endale kaugeleulatuvate eesmärkide seadmise tõttu, vaid ka ülemaailmsetel läbirääkimistel siduvate kokkulepete ning konkreetsete ja mõõdetavate meetmete kasutuselevõtu eest kindla väljaastumise tõttu;

J.  arvestades, et EL tugevdab sotsiaalset jätkusuutlikkust ja head valitsemistava demokraatia, õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete kindlustamise, toetamise ja propageerimise teel;

K.  arvestades, et kooskõlas aluslepingutega edendab EL rahvusvahelist süsteemi, mis põhineb tugevamal mitmepoolsel koostööl ja heal ülemaailmsel juhtimisel, ning on pühendunud tõhusatele mitmepoolsetele suhetele, mille keskmes on ÜRO; arvestades, et pühendumuse aluseks on veendumus, et rahvusvaheline üldsus vajab ülemaailmsetele kriisidele, probleemidele ja ohtudele tulemuslikuks reageerimiseks tõhusat mitmepoolset süsteemi, mis põhineb universaalsetel õigustel ja väärtustel;

L.   arvestades, et ELi välispoliitikas on põhirõhk olnud kahepoolsetel suhetel ning koostööl ja partnerlusel riikide, riikide rühmade ning muude piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kogu maailmas; arvestades, et viimastel kümnenditel on erilist tähelepanu pööratud geopoliitilistele eesmärkidele ja muredele seoses ELi ida- ja lõunanaabrusega; arvestades, et EL on ka erisuhetes Aafrika riikidega ja pöörab asjaomaste riikide probleemidele oma tegevuses erilist tähelepanu;

M.  arvestades, et üha suurenevat ülemaailmset vastastikust sõltuvust silmas pidades peab EL tugevdama oma rolli nii kahepoolsetes suhetes kui ka mitmepoolsetel foorumitel;

N.  arvestades, et EL osaleb ja täidab olulist osa rahvusvahelistes läbirääkimistes ja vahendamises, eelkõige E3/EL3+3 ja Iraani läbirääkimistes ning Lähis-Ida rahuprotsessis;

O.  arvestades, et maailma suurima kaubandusühendusena on ELil oluline roll kahepoolses ja mitmepoolses kauplemiskorras, ning ta on välja töötanud aktiivsed kaubanduspoliitika meetmed majanduskasvu hoogustamiseks, vaesuse vähendamiseks ning keskkonna- ja loodusvarade kaitseks;

P.  arvestades, et EL koos liikmesriikidega annab suurima rahalise panuse ÜRO üldeelarvesse ning on suurim ÜRO humanitaarabi, ametliku arenguabi ja rahuvalveoperatsioonide rahastaja; arvestades, et ELi arengupoliitika on vaesuse vähendamise, majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse ja keskkonnasäästlikkuse aktiivse edendamise ning seega rahu ja julgeoleku tugevdamise tõttu väga tähtis; arvestades, et EL on ainukese mitteriigist osalejana enam kui 50 ÜRO mitmepoolse lepingu ja konventsiooni osapool;

Q.  arvestades, et EL on üks kõige kindlameelsem inimõiguste, põhivabaduste, kultuuriväärtuste ja mitmekesisuse, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete kaitsja ja edendaja; arvestades, et nimetatud põhimõtteid käsitlevad sätted on lisatud kõikidesse tema kahepoolsetesse partnerluslepingutesse ning need on ELi mitmepoolses poliitikas kesksel kohal; arvestades, et EL on alati olnud väga tugev rahvusvahelise õigusemõistmise toetaja;

R.  arvestades, et EL täidab olulist rolli ÜRO operatsioonide toetamisel ühist muret valmistavates piirkondades, eelkõige relvakonfliktidest mõjutatud tsiviilisikute ning eriti naiste ja laste kaitsmisel;

S.  arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on ELi põhiväärtus, mida tunnustatakse aluslepingutes ja põhiõiguste hartas; arvestades, et EL on võtnud kohustuse integreerida sooline võrdõiguslikkus kõikidesse oma tegevustesse ja poliitikavaldkondadesse, sealhulgas välis- ja arengukoostöö poliitikasse;

T.  arvestades, et inimkonnal on ühised väärtused ja huvid; arvestades, et ühiseid probleeme lahendades ning ühiseid eesmärke ja väärtusi edendades tuleb koormust ja kasu õiglaselt jagada;

ÜRO süsteem

U.  arvestades, et ÜRO süsteem on peamine ülemaailmne foorum ülemaailmse juhtimise parandamiseks ning sellisena parim foorum ELi väärtuste ja huvide edendamiseks;

V.  arvestades, et pärast Teist maailmasõda oli põhiline eesmärk rahu ja julgeoleku säilitamine; arvestades, et majandusliku ja sotsiaalse arengu ja inimõiguste edendamisel oli ÜRO põhikirjas keskne koht; arvestades, et keskkonnaalased probleemid on kerkinud ÜRO päevakorda alates 1970. aastate algusest; arvestades, et 1987. aastal ilmunud Brundtlandi aruandes „Our Common Future” (Meie ühine tulevik) määratletakse säästev areng kui areng, mis vastab praeguse põlvkonna vajadustele, seadmata seejuures ohtu tulevaste põlvkondade võimet oma vajadusi rahuldada; arvestades, et 1992. aastal Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil (UNCED) lisati arengu- ja keskkonnapoliitika küsimused vaesuse tõhusa vähendamise ja ülemaailmse säästva arengu edendamise probleemistiku hulka;

W.  arvestades, et ÜRO süsteem hõlmab kõiki koostöövaldkondi ja selle keskmes on peamiselt rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise eest vastutav Julgeolekunõukogu, keda abistavad allorganid ja nõuandvad organid;

X.  arvestades, et ÜRO süsteem koosneb 19 spetsialiseeritud asutusest, mille hulgas on FAO, IFAD, ILO, IMF, UNESCO, UNIDO, WHO ja Maailmapanga Grupp, ning 11 fondist ja programmist, nende seas UNCTAD, UNDP, UNEP, UNFPA, UNHCR, UNICEF, ÜRO naiste õiguste agentuur ja WFP,[5] samuti üheksast talitluslikust ja viiest piirkondlikust komisjonist ning mitmetest teistest samalaadsetest organitest; arvestades, et ÜRO süsteemiga on seotud ka sellised organisatsioonid nagu Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) ja Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA);

Y.  arvestades, et enamik eespool nimetatud asutustest, fondidest, programmidest, komisjonidest ja komiteedest töötab Majandus- ja Sotsiaalnõukogu ning ÜRO Peaassamblee egiidi all, kellele osa neist aru annavad;

Z.  arvestades, et ELil ja selle liikmesriikidel on oluline roll ÜRO põhimõtete ja eesmärkide edendamisel ning inimkonna ühiste probleemide lahendamisel; arvestades, et teisalt vajab Euroopa ülemaailmseid partnereid oma probleemide lahendamiseks sellistes valdkondades nagu julgeolek, keskkonnakaitse, inimõigused, ränne, varjupaigaõiguse kaitsmine ja finantsiline ebastabiilsus;

AA.  arvestades, et ELil on oma naabruses eriline vastutus rahuvalve, arengu ja inimõiguste valdkonnas;

AB.  arvestades, et ÜRO raames võetavad meetmed peavad kindlasti järgima rahvusvahelist õigust; arvestades, et ÜRO mandaadi all toime pandud kuriteod avaldavad organisatsiooni usaldusväärsusele äärmiselt kahjulikku mõju ja ei tohiks jääda karistuseta;

AC.  arvestades, et riigid on jagatud geograafilisteks piirkondadeks ning seetõttu hääletavad riigid sageli blokkidena; arvestades, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmesriigid on sageli ise süstemaatilised inimõiguste rikkujad, kahjustades sellega Inimõiguste Nõukogu kui terviku tõhusust ja usaldusväärsust;

AD.  arvestades, et ISISe/Da’eshi poolt Iraagis ja Süürias toime pandud kultuuri- ja usumälestiste ja -objektide rüüstamisest ja sellega seotud salakaubaveost saadud tulu kasutatakse ISISe/Da’eshi terroristliku tegevuse rahastamisele kaasaaitamiseks; arvestades, et UNESCO ja UNESCO kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsioon täidavad keskset rolli Süüria ja Iraagi kultuuripärandi kaitse tagamisel hädaolukorras;

AE.  arvestades, et EL ja ÜRO teevad tihedat koostööd kõige tundlikumate kriisistsenaariumide puhul, eelkõige Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas; arvestades, et nende jõupingutusi tuleb veelgi tõhustada, et leida sellistele kriisidele rahumeelsed poliitilised lahendused;

AF.  arvestades, et 2015. aasta ÜRO Peaassambleel on kavas korraldada arutelu ja teha otsus Interneti Haldamise Foorumi mandaadi pikendamise üle; arvestades, et Euroopa Parlament on kutsunud assambleed üles pikendama Interneti Haldamise Foorumi mandaati ning suurendama selle ressursse ja tugevdama mitmed sidusrühmi hõlmavat internetihalduse mudelit;

EL ÜRO süsteemis

1.  tuletab meelde, et EL ja selle liikmesriigid jagavad ÜRO põhikirja väärtusi ja põhimõtteid, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõikes 1, ja neil on oluline roll kõnealuste põhimõtete ning ÜRO eesmärkide edendamisel liidu välistegevuse kaudu; on seisukohal, et EL vajab ülemaailmseid partnereid, et saavutada oma välispoliitika eesmärgid, eelkõige rahu ja julgeoleku, terrorismi, organiseeritud kuritegevuse, piirkondlike konfliktide, riikide läbikukkumise ja massihävitusrelvade leviku valdkonnas;

2.  on arvamusel, et ELi julgeolekukeskkond on üha ebastabiilsem ja heitlikum paljude pikaajaliste või uute esilekerkivate julgeolekuprobleemide tõttu; on seisukohal, et konflikt Ida-Ukrainas ning konfliktid Süürias ja Iraagis koos terroriorganisatsiooni ISIS esilekerkimise, Liibüa kriisi ja Aafrika (eelkõige Saheli, Liibüa ja Aafrika Sarve piirkonna) terrorismiohuga on tõsised ülemaailmsed ohud, mis vajavad reageerimist ülemaailmsel tasandil; on seisukohal, et ELil ei ole võimalik nende ohtudega üksinda toime tulla, vaid ta vajab rahvusvaheliste partnerite tuge;

3.  väljendab heameelt asjaolu üle, et EL ja selle liikmesriigid osalevad aktiivselt ÜRO süsteemi töös ja panustavad sellesse mitmel eri viisil ja eri vormides, mis peaks olema nähtavam;

4.  väljendab heameelt ka ELi suure panuse üle arengu- ja humanitaarabisse kogu maailmas; tuletab meelde, et EL koos liikmesriikidega on maailma suurim arengu- ja humanitaarabi rahastaja;

5.  tuletab meelde, et EL on muutunud tõeliseks rahvusvaheliseks osalejaks ning sellele vastavalt on tal ÜROs lisaõigustega vaatleja staatus ja õigus võtta sõna ÜRO Peaassamblee istungitel suuremate rühmade esindajate aruteludel ja üksikute riikide ees, õigus esitada ettepanekuid ja muudatusettepanekuid ning õigus esitada vastulauseid, tõstatada töökorralduslikke küsimusi ja saata ringlusse dokumente;

6.  tuletab lisaks meelde, et ELi esindavad ÜROs mitu osalejat: Euroopa Ülemkogu eesistuja, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, Euroopa Komisjon ja ELi delegatsioonid ning selle 28 liikmesriiki, kellest kaks (Prantsusmaa ja Ühendkuningriik) on ÜRO Julgeolekunõukogu alalised vetoõigusega liikmed; rõhutab asjaolu, et vastavalt aluslepingule on ELi liikmesriigid kohustatud oma tegevust kõigil rahvusvahelistel foorumitel kooskõlastama;

Kuidas ELi välispoliitika eesmärke ÜROs paremini saavutada

7.  on veendunud, et aluslepingus sätestatud välispoliitika eesmärkide paremaks saavutamiseks peaks EL püüdma tugevdada ülemaailmset juhtimist ÜRO süsteemis ning ühtlasi suurendama enda ja oma liikmesriikide mõju asjaomases süsteemis; tuletab meelde ELi kindlat kavatsust toetada aktiivselt ÜRO süsteemi kõikehõlmavat reformi, et tugevdada selle legitiimsust, piirkondlikku esindatust, läbipaistvust, aruandekohustust ja tõhusust praegustele keerukatele mitmetahulistele probleemidele reageerimisel; rõhutab eelkõige ÜRO Peaassamblee töö taaselavdamise tähtsust;

8.  rõhutab, et ELil peaks Peaassambleel olema piisava nähtavuse ja poliitilise võimendusega suurem roll, mis võimaldab tal paremini täita oma rahvusvahelisi kohustusi kooskõlas Peaassamblee 3. mai 2011. aasta resolutsiooniga[6];

9.  kordab, et toetab parlamentide ja piirkondlike kogude rolli ÜRO süsteemis;

10.  kutsub Julgeolekunõukogu liikmeid üles tihedas koostöös Peaassambleega läbi vaatama ja muutma ÜRO peasekretäri valimise läbipaistmatut menetlust ning tagama sellele ametikohale kandideerivatele meestele ja naistele võrdsed võimalused; kutsub kõiki ÜRO organeid ja eelkõige Julgeolekunõukogu üles pöörama piisavalt tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele ÜROs ning kutsub ELi liikmesriike üles asuma selle nimel tehtavate jõupingutuste etteotsa naiskandidaatide julgustamise ja soodustamise teel; väljendab oma soovi, et järgmiseks ÜRO peasekretäriks valitaks naisterahvas; palub ELil toetada ÜRO naiste õiguste agentuuri sooidentiteedil ja sooväljendusel põhineva diskrimineerimise arvessevõtmisel;

11.  rõhutab ELi praegusi prioriteete, mis on seatud ÜRO Peaassamblee 70. istungjärguks ja milles korratakse liidu pikaajalist nõudmist, et ÜRO lihtsustaks oma struktuure, eelarvet ja töömeetodeid ning võtaks ette ka keerukamad küsimused, nagu Julgeolekunõukogu reformi;

12.  rõhutab, et ÜRO kõikide liikmesriikide valitsusi esindaval Peaassambleel peavad olema moodused ja vahendid ÜRO süsteemi suunamiseks ja kogu selle tegevuse koordineerimiseks;

13.  on veendunud selles, et Julgeolekunõukogu tuleb reformida, et paremini peegeldada maailma uut reaalsust ning tõhusamalt lahendada praegusi ja tulevasi julgeolekuprobleeme; julgustab ÜRO Julgeolekunõukogus vetoõigusega riike hoiduma veto kasutamisest genotsiidi ja inimsusvastaste kuritegudega seotud olukordades;

14.  tuletab meelde, arvestades ELi panust maailma rahu ja julgeoleku struktuuri ning Lissaboni lepingu eesmärki tugevdada Euroopa välispoliitikat, et ELi pikaajaline eesmärk on koht laiendatud Julgeolekunõukogus, ning kordab oma nõudmist korraldada üleeuroopaline arutelu selle reformi teemal; kordab oma üleskutset komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale püüelda Julgeolekunõukogu pädevuses olevates küsimustes ELi ühise seisukoha poole ning parandada olemasolevaid koostöömehhanisme, mille eesmärk on tagada, et Julgeolekunõukogusse kuuluvad ELi liikmesriigid kaitseksid asjaomasel foorumil ELi ühiseid seisukohti; tuletab meelde, et Euroopa Liidu lepingu artikli 34 kohaselt teavitavad ELi liikmesriigid, kes on ühtlasi ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed, teisi liikmesriike ja kõrget esindajat ning kaitsevad liidu seisukohti ja huve; tuletab lisaks meelde, et kui EL on võtnud seisukoha ÜRO Julgeolekunõukogu päevakorda kuuluvas küsimuses, taotlevad kõnealused liikmesriigid, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kutsutaks esitama liidu seisukohta;

15.  tuletab meelde, et ÜRO põhikirja VIII peatükis toetatakse ÜROsse kuuluvate piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide tugevdatud rolli, ning kutsub ELi ja OSCEd üles püüdlema selle poole, et suurendada enda ja teiste piirkondlike organisatsioonide kaasatust ülemaailmsesse juhtimisse;

16.  leiab, et EL peaks ÜROga tehtava täiendava koostöö kaudu rohkem ära kasutama partnerlusi ÜRO spetsialiseeritud asutuste, fondide, programmide, komisjonide ja komiteedega; nõuab, et ELi kooskõlastamist asjaomaste organite juhatustes tõhustataks eesmärgiga tagada, et EL oleks oma seisukohtades üksmeelne;

17.  rõhutab, et lisaks nendele vajalikele reformidele, mis tuleb läbi viia ÜRO-siseselt, eeldab ELi välispoliitika eesmärkide parem saavutamine, sealhulgas põhiväärtuste edendamine, kõikide eri välispoliitiliste mõõtmete, s.t nii kahe- kui ka mitmepoolse poliitika tõhusamat kooskõlastamist; kordab oma nõudmist suurendada ELi meetmete ja abi nähtavust kõigil mitmepoolsetel foorumitel ja kohapeal;

18.  palub ELil koordineerida näiteks humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi kaudu tõhusamalt oma humanitaarabi valdkonnas tehtavat tööd vastavate ÜRO asutustega, et saavutada piiratud ressurssidega optimaalne tõhusus ja vältida tegevuse tarbetut kattumist;

19.  kutsub asjaomaseid ELi ja ÜRO institutsioone üles täielikult järgima ja rakendama finants- ja haldusraamistiku lepingut; palub komisjonil anda parlamendile finants- ja haldusraamistiku lepingu ja seotud suuniste rakendamise kohta aru ning teha kindlaks täiustamist vajavad valdkonnad ja esitada vastavasisulised ettepanekud;

20.  rõhutab ELi ja ÜRO Arenguprogrammi koostöö tähtsust abi tõhustamisel; toonitab tulemuslikule arengukoostööle suunatud ülemaailmses partnerluses osalemise tähtsust ning õhutab kõiki riike ja erasektori toimijaid end sellega siduma;

21.  arvab, et Euroopa Inimõiguste Kohus on aidanud väga edukalt kaasa edusammudele, mida Euroopa on teinud seoses inimõiguste austamisega, ning see võib olla muudele piirkondadele eeskujuks;

22.  nõuab ennetavate ja varajase hoiatamise vahendite täiustamist ning ÜRO vahendusvõimaluste suurendamist koos sidusamate ja teostatavamate mandaatidega rahutagamis- ja rahuvalveoperatsioonideks, mis sisaldavad inimõiguste komponenti ja selgeid väljumisstrateegiaid; ergutab ELi liikmesriike toetama olulisemal määral rahutagamis- ja rahuvalveoperatsioone ning palub ELil teha kriiside lahendamisel suuremaid jõupingutusi vahendamise valdkonnas; tuletab meelde mõnede äärmus- ja terrorirühmituste poolt hiljuti toime pandud hirmutegusid ja inimõiguste rikkumisi ning konfliktides esinevat jätkuvat seksuaalvägivalda, sealhulgas vägistamist kui sõjarelva; nõuab tungivalt, et Julgeolekunõukogu määratleks kooskõlas kaitsmise kohustuse doktriiniga ulatuslikud meetmed ja vahendid, et tagada selliste hirmutegude tõhus ennetamine ning õigusriigi põhimõtete ja rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimine, ning ergutaks ÜRO liikmesriike võitlema inimkaubandusega ja piirama terrorirühmitustesse värbamist ja nende rühmituste rahastamist, takistades ja ohjeldades terroristidest võitlejate värbamist, organiseerimist, transporti ja varustamist ning nende reisimise ja tegevuse rahastamist;

23.  on veendunud, et EL peab üles näitama tugevat ja aktiivset toetust Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule, eelkõige tugevdades ja laiendades oma suhteid ÜROga, eriti Julgeolekunõukoguga, ning tagades, et ELi liikmesriigid ratifitseeriksid kiiremas korras Rooma statuudi Kampala muudatused, millega määratletakse agressioonikuriteod; tuletab meelde, et esmane vastutus õigusrikkujate vastutusele võtmise eest lasub riikidel endil, ning toetab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni olukorras, kus riikide ametiasutused ei saa või ei soovi tegelikult rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavate kõige raskemate kuritegude eest süüdistusi esitada;

24.  toetab ELi ja ÜRO kriisiohjamisalase operatiivkoostöö tugevdamist, ka selle kaudu, et EL teeb ÜROga koostööd nii analüüside jagamise (et jõuda ühise analüüsini) kui ka rahu ja julgeoleku tagamise operatsioonide planeerimise (et hõlbustada operatiivtöö aspekte) valdkonnas;

25.  leiab, et tuleb paremini tagada ÜRO liikmesriikide humanitaarabi lubadustest kinnipidamine regulaarsete ülevaadete avaldamisega kohustuste täitmisest;

26.  peab kiiduväärseks ELi soovi võtta relvakaubanduses suurem vastutus ja saavutada suurem läbipaistvus ning toetab relvakaubanduslepingu ülemaailmse kohaldamise ja täieliku rakendamise edendamist ning osalisriikide esimese konverentsi tulemuse elluviimist; nõuab, et EL edendaks jätkuvalt tuumarelva leviku tõkestamise lepingut kui ülemaailmse tuumarelva leviku tõkestamise režiimi nurgakivi ning seega kui tuumadesarmeerimise põhialust vastavalt tuumarelva leviku tõkestamise lepingu artiklile VI; nõuab lisaks, et EL astuks aktiivseid samme ülemaailmse desarmeerimise suunas;

27.  toonitab, kui oluline on, et EL jätkaks võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise aktiivset edendamist; väljendab heameelt 24. augustil 2015 toimunud ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumise üle, mille raames käsitleti esmakordselt lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste (LGBTI) õigusi ning mõisteti hukka Lähis-Idas toimunud LGBTI-inimeste ründamised ja tapmised, mille pani toime ISIS; ergutab ÜRO Julgeolekunõukogu võtma rohkem arvesse LGBTI-inimeste õiguste rikkumisi;

28.  tuletab meelde ELi seisukohta surmanuhtluse suhtes kohaldatava nulltolerantsi küsimuses; toonitab, kui oluline on, et EL edendaks jätkuvalt moratooriumi surmanuhtluse suhtes;

29.  on veendunud, et ÜRO süsteemi majanduslikku, sotsiaalset, keskkonna- ja arengualast mõõdet tuleb põhjalikult tugevdada, tagades ÜRO organite poliitilisema lähenemisviisi ja parandades nendevahelist koostööd ning kindlustades saadaolevate vahendite tulemuslikuma ja läbipaistvama kasutamise; leiab, et selle saavutamiseks tuleb eelkõige läbi viia struktuuri- ja talitlusreform Majandus- ja Sotsiaalnõukogus, kes on ÜRO põhikirja järgi selle eest vastutav peaorgan; kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles kaaluma võimalust tugevdada oma rolli Majandus- ja Sotsiaalnõukogus, muutes selle säästva arengu nõukoguks;

30.  väljendab heameelt asjaolu üle, et loodi säästva arengu kõrgetasemelise poliitiline foorum, mille ülesanne on täita poliitilist juhtrolli ning anda suuniseid ja soovitusi kolme sambaga (sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnaalane) seotud arengupoliitika kohta; on veendunud, et säästva arengu kõrgetasemelisest poliitilisest foorumist peab kujunema kõikides arengupoliitika küsimustes peamine otsustusorgan, mis tagaks seega kooskõlastatud ja tulemusliku vajaduste hindamise, samuti vajalike tegevuskavade, otsuste ja siduvate meetmete vastuvõtmise seoses 2015. aasta järgse säästva arengu raamistikuga; toonitab vajadust viia tulemuslikult ellu 2015. aasta septembris toimunud ÜRO tippkohtumisel vastu võetud säästva arengu eesmärgid;

31.  on veendunud, pidades silmas pagulaste ja rändajatega seotud korduvaid humanitaarkriise, mis põhjustavad palju inimkannatusi, ning arvestades asjaolu, et päritoluriikide säästev areng võib humanitaarkriisile aja jooksul lahenduse pakkuda, et kõikide selle probleemiga seotud asutuste tööd tuleks koordineerida;

32.  on seisukohal, et pagulastega seotud humanitaarkriisiga kaasnevaid probleeme tuleb käsitleda laiahaardeliselt, ELi-sisese solidaarsuse vaimus ning tihedas koostöös ÜRO ja selle asutustega;

33.  kutsub ELi ja ÜROd üles tõhustama oma ühiseid jõupingutusi, et saavutada 2015. aastal Pariisis toimuval ÜRO kliimamuutuste konverentsil ambitsioonikas ja õiguslikult siduv kokkulepe ning tagada, et sellele järgneks COP 21 kiire rakendamine;

34.  on seisukohal, et Maailmapanga Grupi, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni tööd võiks samuti koordineerida ÜRO süsteemi raames, säilitades samas nende praegused otsustusstruktuurid, et tagada nende vastavate otsuste vastuvõtmine ja meetmete elluviimine vastutustundlikul, tõhusal, sidusal ja mitteliiasel viisil; on seisukohal, et G7 ja G20 tegevus tuleks põhimõtteliselt integreerida poliitiliselt, menetluslikult ja ressursiliselt tugevdatud ning tõhustatud Majandus- ja Sotsiaalnõukogu töösse;

35.  toetab eesmärki luua mitmepoolsel tasandil investeeringute kaitse kord, mis hõlmaks uut süsteemi, mille kohaselt tunnustatakse siseriiklike kohtute pädevust, ja palub, et komisjon lisaks selle eesmärgi oma investeeringuid käsitlevate lepinguprojektide läbirääkimiskavasse; on seisukohal, et kui loodaks alaline rahvusvaheline kohus investeerimisvaidluste lahendamiseks, võiks see asuda ÜRO süsteemis ning see peaks põhinema kohtu alluvusse kuuluvate isikute õiguste ja kohustuste põhimõttel, pöörates erilist tähelepanu rahvusvahelisi ettevõtteid käsitlevatele OECD põhimõtetele ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetele; on seisukohal, et ÜRO süsteem pakub sellise uue süsteemi jaoks kasulikke näiteid, eelkõige rahastamise küsimustes;

36.  peab vajalikuks viia lõpule WTO Doha arenguvoor ning usub, et ÜRO saab kasutada oma unikaalset positsiooni selleks, et tagada kõnealuste läbirääkimiste edukus arengumaade seisukohast; usub, et sellega seoses võiks ÜRO teha koostööd WTOga ning nõustada ja juhendada arengumaid, et edendada kaubanduse ja investeeringute strateegiat, milles ELil on keskne roll;

37.  on teadlik vajadusest tugevdada ja rakendada ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid; nõuab tungivalt, et EL annaks oma panuse sellesse, et rahvusvaheliste korporatsioonide ja inimõiguste küsimustega tegeleva valitsustevahelise töörühma töö tulemused oleksid edukad;

38.  on veendunud, et ÜRO peaks tõhustama oma tegevust kõigis inimeste heaoluga seotud küsimustes; on seisukohal, et need hõlmavad kultuurilist jätkusuutlikkust ning kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitsmist ja edendamist, kusjuures poliitikakujundamise lähenemisviisi tuleb integreerida haridus, turism, kultuuridiplomaatia, pärandikaitse, loomesektor ja teaduslik uurimistegevus;

39.  soovitab kindlustada ELi ja ÜRO vahelise koostöö hädaolukordades (humanitaarkriiside, relvakonfliktide ja loodusõnnetuste korral) pakutava hariduse programmide valdkonnas, jätkates selliste programmide toetamist nagu UNICEFi hädaolukordades antava hariduse ning kriisijärgse ülemineku programm, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kvaliteetse hariduse programm pagulaslaagrites ning ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsiooni haridusalane tegevus;

40.  väljendab heameelt 2014. aastal ametisse nimetatud Euroopa Komisjoni koosseisu töö klastritesse organiseerimise üle, millega suurendati komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja vastutust seoses ELi välispoliitika koordineerimisega tihedas koostöös teiste ELi institutsioonidega; rõhutab, et ülemaailmse mõõtmega poliitikavaldkonnad peavad olema selle konkreetse klastri töö keskmes;

41.  kutsub komisjoni asepresidenti ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles lisama oma iga-aastasesse aruandesse ÜVJP kohta põhjaliku jaotise ELi ülemaailmsete välispoliitiliste eesmärkide edendamise kohta;

42.  on arvamusel, et Euroopa Parlamendil peab olema võimalik käsitleda ülemaailmseid probleeme samasugusel põhjalikul ja terviklikul moel, nagu seda teeb komisjon, ning organiseerida vastavalt oma tööd; ergutab kõiki parlamendikomisjone, kelle pädevusse kuuluvad välis- ja ülemaailmse mõõtmega poliitikavaldkonnad, edastama komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja aruande asjaomast jaotist käsitleva arvamuse väliskomisjonile, kes vastutab käesoleva raporti eest;

43.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, ÜRO Peaassambleele ja ÜRO peasekretärile.

24.9.2015

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS

väliskomisjonile

ELi rolli kohta ÜROs – kuidas saavutada paremini ELi välispoliitika eesmärke

(2015/2104(INI))

Arvamuse koostaja: Anna Záborská

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  kordab, et EL ja selle liikmesriigid peaksid etendama juhtivat rolli 2015. aasta järgses arengukavas ning töötama koos ÜRO ja kõigi sidusrühmadega, tagamaks ambitsioonikate kohustuste võtmise tulevaste säästva arengu eesmärkide saavutamiseks; rõhutab, et selle jõupingutuse tegemisel seovad ELi kõigi liikmesriikide jaoks ühised väärtused;

2.  on veendunud, et EL ja ÜRO Arenguprogramm peavad tõhustama ühiseid jõupingutusi ühiste väärtuste edendamiseks ning vaesemate riikide valitsuste, kodanikuühiskonna ja elanikkonna toetamiseks sellistes olulistes poliitikavaldkondades nagu suutlikkuse arendamine, institutsioonide areng, korruptsioonivastane võitlus, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, valimisabi, kriiside ärahoidmine ja kriisidest taastumine, katastroofiohu vähendamine ja kliimamuutus;

3.  kutsub komisjoni ning ÜRO spetsialiseeritud asutusi, fonde ja programme üles alustama kõrgetasemelist dialoogi säästva arengu eesmärkide elluviimise üle, et ELi ja ÜRO poliitikat, programme ja meetmeid kooskõlastada; rõhutab ELi ja ÜRO partnerluse edenemise jälgimiseks ja tulemuste hindamiseks on väga olulised liigendatud ja hästi kättesaadavad andmed;

4.  nõuab, et EL ja ÜRO Arenguprogramm tõhustaksid jõupingutusi jälgimaks hoolikalt hargmaiste ettevõtjate tegevust vaesemates riikides, eelkõige sellistes arengu jaoks süsteemse tähtsusega valdkondades nagu inimõigused, töötajate õigused ja keskkonnakaitse;

5.  rõhutab ELi ja ÜRO Arenguprogrammi koostöö tähtsust abi tõhustamisel; toonitab tulemuslikule arengukoostööle suunatud ülemaailmses partnerluses osalemise tähtsust ning õhutab kõiki riike ja erasektori toimijaid end sellega siduma;

6.  rõhutab, et vaesemate riikide arengut silmas pidades on väga tähtis, et ÜRO võtaks vastu siduvad eeskirjad hargmaiste ettevõtjate tegevuse reguleerimiseks ning maksupettuse ja maksustamise vältimise vastased meetmed;

7.  rõhutab ELi ja ÜRO suhete tähtsust rahuvalve, konfliktide deeskaleerimise ja rahuvahendamise vallas ning märgib tunnustavalt, et Euroopa välisteenistuse ja ÜRO poliitikaosakonna sidemed on viimastel aastatel tugevnenud; nõuab, et EL suurendaks sellekohast toetust, sealhulgas toetust ÜRO poliitikaosakonna vahendamise tugiüksusele; peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid kalduvad praegu üldiselt vähendama oma personali osalemist ÜRO missioonides;

8.  nõuab ELi ja ÜRO koostöö edasiarendamist järgmistes valdkondades: tervishoid, võitlus HIV ja AIDSi vastu, toit ja toitumine, vesi, sanitaarala ja hügieen, lastekaitse, sooline võrdõiguslikkus, sotsiaalne kaasamine, kliimameetmed, humanitaarabi, migratsioon, inimõigused, mittediskrimineerimine ning hea valitsemistava ja demokraatia ülesehitamine – eelkõige selleks, et võidelda korruptsiooni, maksupettuse ja ebaseaduslike rahavoogude vastu ning toetada meetmeid konfliktide ärahoidmiseks;

9.  tunnustab ELi ja ÜRO naiste õiguste agentuuri partnerlust, mis loodi 2012. aastal, et edendada soolist võrdõiguslikkust ja naiste õigusi kogu maailmas; nõuab selle partnerluse hindamist, pidades silmas partnerlussidemete võimalikku tugevdamist;

10.  nõuab ELi ja ÜRO naiste õiguste agentuuri koostöö tugevdamist, et soodustada kodanikuühiskonna osalemist poliitilises protsessis, mille puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata naistele, kes on poliitikast ikka veel suures osas eemale tõrjutud;

11.  rõhutab ELi ja ÜRO partnerluse tähtsust tulevaste põlvkondade elu parandamise huvides ning toonitab, et lapsed on eriti kaitsetud ja samas on neil keskne roll selles, et jõuda kõiki inimesi hõlmava säästva ja õiglase arenguni; tunnustab ELi ja UNICEFi pikaajalist koostööd, mis on äärmiselt oluline, et kaitsta lapsi hädaolukordades ja täita kõik lapsi puudutavad säästva arengu eesmärgid;

12.  kordab, et EL peab olema kliimamuutuste vastase võitluse eesliinil ja süvendama selles valdkonnas ÜROga koostööd, võttes arvesse arenguriikide erilist olukorda, eelkõige enne säästva arengu eesmärkide ja Pariisi kliimakonverentsi (COP21) kokkuleppe vastuvõtmist;

13.  juhib tähelepanu ELi ja ÜRO partnerluse tähtsusele üleilmsete pagulaskriiside ja humanitaarhädaolukordade algpõhjuste ja tagajärgedega tegelemisel; kordab, et äärmiselt oluline on kasutada arenguabi läbipaistvalt ja kooskõlastada kõigi rahvusvaheliste toimijate tegevus ning samal ajal anda tehnilist abi ja rakendada kohaseid vahendeid, et kaitsta kõige kaitsetumaid inimrühmi, sealhulgas lapsi, ning tagada migrantidele rahvusvahelise kaitse õigus; nõuab seepärast edasist koostööd ja dialoogi 2016. aasta ülemaailmse humanitaarabiteemalise tippkohtumise ettevalmistamisel.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	22.9.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	22 2 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Louis Aliot, Beatriz Becerra Basterrechea, Ignazio Corrao, Nirj Deva, Doru-Claudian Frunzulică, Nathan Gill, Charles Goerens, Enrique Guerrero Salom, Heidi Hautala, Maria Heubuch, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Maurice Ponga, Cristian Dan Preda, Lola Sánchez Caldentey, Elly Schlein, Davor Ivo Stier, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta, Rainer Wieland, Anna Záborská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Eleni Theocharous
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)	Liliana Rodrigues, Estefanía Torres Martínez

22.9.2015

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS

väliskomisjonile

ELi rolli kohta ÜROs – kuidas saavutada paremini ELi välispoliitika eesmärke?

(2015/2104(INI))

Arvamuse koostaja: Ska Keller

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et vaba ja õiglane kaubandus on iseenesest kõige kasulikum vahend, mis võimaldab arengumaadel end ise aidata; märgib, et kaubandusel ja investeeringutel võib olla väga suur mõju vähim arenenud vaestele riikidele ning need võivad aidata võidelda vaesuse ja inimõiguste rikkumise vastu, eeldusel et need kavandatakse vastavalt vajadusele, viiakse ellu pikaajalisi ja selgeid sihte silmas pidades, nende suhtes kohaldatakse selgeid teostamiseeskirju ja üleminekuajal seotakse need tasakaalustavate meetmetega, näiteks konkreetsete kaubandussoodustusprogrammidega, kaubandussanktsioonidega, selliste kaupadega kauplemise keelamisega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks, ning konfliktipiirkondadest pärit mineraalidega kauplemist reguleerivate sertifitseerimissüsteemidega; nõuab seetõttu, et EL töötaks välja kaugeleulatuvate sihtidega, tõhusad ja aktiivsed kaubanduspoliitika meetmed ÜRO säästva arengu eesmärkide ja aastatuhande arengueesmärkide edendamiseks; on seoses Doha arenguvooru lõppemisega seisukohal, et ÜRO saab kasutada oma unikaalset positsiooni mitmepoolses tegevuskavas selleks, et tagada kõnealuste läbirääkimiste edukus arengumaade seisukohalt; on seisukohal, et sellega seoses peaks ÜRO tegema koostööd Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ning arengumaid nõustama ja juhendama, et edendada kaubanduse ja investeeringute liberaliseerimise strateegiat ELi kui keskse osaleja kaasabil;

2.  rõhutab vajadust ÜRO poolse ambitsioonika säästva arengu tegevuskava järele ning on ELi lepingu artikli 21 lõike 2 punktist d lähtudes arvamusel, et ELi kaubanduspoliitika vajab täiendavat koordineerimist ja ühtset rakendamist, et elavdada ja edendada globaalset partnerlust majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonna seisukohalt säästva arengu nimel; nõuab, et tehtaks rohkem rahvusvahelisi jõupingutusi põhjalike mõjuhinnangute kasutuselevõtmiseks, et hinnata maailmakaubanduse mõju maailma rahvastiku elukvaliteedile ja võrdsetele võimalustele ning keskkonnale; soovitab luua võimalusi dialoogi pidamiseks avaliku ja erasektori vahel, sealhulgas ettevõtete, ametiühingute ja kodanikuühiskonna vahel, et soodustada heade tavade vahetamist ja saavutada sünergia, mis toob kaasa säästva arengu;

3.  mõistab, et kaubanduspoliitikal on oma osa CO₂-heite vähendamisel, ning seetõttu nõuab tungivalt, et EL tagaks oma kaubanduspoliitiliste otsuste vastavuse 2015. aasta juuni esimesel nädalavahetusel G7 juhtide kohtumisel Elmau lossis (Saksamaal) võetud kohustusega „vähendada majanduse CO₂-heidet käesoleva sajandi jooksul” ja piirata ülemaailmset temperatuuri tõusu, et see jääks 2°C piiresse, mis on kooskõlas Pariisis toimuval ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil peatselt sõlmitava lepingu eesmärkidega; nõuab tungivalt, et EL ja tema liikmesriigid ratifitseeriksid Doha muudatuse, mis hõlmab ajavahemikku aastani 2020;

4.  nõuab tungivalt, et EL kui maailma suurim kaubandusühendus võtaks enda kanda keskse rolli ülemaailmseid teemasid puudutavates laienevates rahvusvahelistes aruteludes ja muu hulgas osaleks silmapaistvalt ÜRO 2015. aasta kliimamuutuste konverentsil, panustaks ÜRO raames rohkem migrantide ja pagulaste teemasse ja töötaks ühtlasi välja kaugeleulatuvate sihtidega, tõhusad ja aktiivsed kaubanduspoliitilised meetmed säästva arengu, vaesuse vähendamise ning keskkonna ja loodusvarade kaitse edendamiseks kooskõlas vastavate ÜRO konventsioonidega;

5.  nõuab tungivalt, et EL ja tema liikmesriigid tagaksid, et rakendataks õigust toidule, ning seda ka kaubanduslepingutes, nagu on sätestatud ÜRO 2011. aasta resolutsioonis, mis käsitleb õigust toidule (A/66/158); tunnustab ELi keskset rolli toiduga kindlustatuse ülemaailmsete väljakutsetega tegelemisel;

6.   toetab jätkuvalt ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi 2011. aasta aruandes esitatud järeldusi välismaiste otseinvesteeringute kohta vähem arenenud maades ja soovitust luua tegevuskava investeeringute suurendamiseks, liberaliseerides ettevaatlikult taristusektorid, soodustades avaliku ja erasektori partnerlust välisinvestoritega, ergutades laenuandmist VKEdele, pakkudes rohkem usaldusväärseid standardeid investeeringute haldamiseks ja kaitsmiseks ning tehes suuremaid jõupingutusi halva valitsemistava probleemide lahendamiseks ja õiguslike raamistike järgimiseks;

7.  jagab ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi 2015. aasta maailma investeeringute aruandes väljendatud arvamust, et investeeringute õiguspoliitilist keskkonda tuleb muuta ning et rahvusvaheliste ettevõtete maksupettustele, maksustamise vältimisele ja agressiivsele maksuplaneerimisele, nagu need on määratletud OECD 2011. aasta aruandes „Corporate Loss Utilisation through Aggressive Tax Planning”, tuleb lõpp teha, et toetada riigisiseste vahendite kasutuselevõtmist säästva arengu eesmärkide saavutamiseks, ning et investeeringute täit potentsiaali, kaubandustõkete vähendamist ja majanduse liberaliseerimist ära kasutades on võimalik saavutada säästev majandusareng, eeskätt vähim arenenud riikides, kui neid tegevusi viiakse ellu pikaajaliste eesmärkide ja selge sihiga, nende suhtes kohaldatakse selgeid teostamiseeskirju ja üleminekuajal seotakse need tasakaalustavate meetmetega; on seisukohal, et ELi algatusel välja pakutud finantstehingute maksu tõhus rakendamine maailma tasandil oleks paljudele riikidele nende eesmärkide saavutamisel täiendavaks abiks; kutsub ELi üles juhtima ülemaailmset võitlust maksuparadiiside vastu, mis takistavad ebaseadusliku kauplemise tõkestamist ja avaldavad laastavat mõju arengule ja inimõigustele; palub ELil sellega seoses võidelda rahvusvaheliste ettevõtete maksudest kõrvalehoidumise, maksubaasi õõnestamise ja kasumi ümberpaigutamise vastu, lisades vastavad sätted oma kaubanduslepingutesse kolmandate riikidega, EIP eeskirjadesse, Ladina-Ameerika investeerimisrahastu eeskirjadesse ja muudesse investeeringute hõlbustamise programmidesse;

8.   tuletab meelde vajadust ühendada ja tugevdada jõupingutusi tööjõu, eeskätt naiste ja laste tööalase ärakasutamise kaotamiseks, lõpetada inimeste arengut takistav sotsiaalne dumping ja parandada töötingimusi kogu maailma väärtusahelas, kaasates nii ostjaid kui ka tootjaid, nagu äsja tehti Bangladeshis ja Myanmaris; tuletab meelde, et komisjon peab ka edaspidi tegema kõige kõrgemal tasandil koostööd ILOga, eriti seoses 2015. aasta septembris toimunud ÜRO säästva arengu tippkohtumisega; palub ELil edendada maailma tasandil ILO inimväärse töö tagamise suuniste eesmärkide arvessevõtmist kaubanduspoliitikas, nagu on sätestatud ILO liikmesriikide poolt 2008. aastal ühehäälselt heaks kiidetud deklaratsioonis sotsiaalse õigluse kohta õiglase üleilmastumise nimel; kutsub ühtlasi ELi üles kasutama täielikult ära kõigi ILO organite, eelkõige ekspertide komitee ja standardite kohaldamise komitee kogemusi ja teadmisi; nõuab tungivalt, et EL lisaks kaugeleulatuvate sihtidega ja mõjusa säästva arengu peatüki kõikidesse kaubanduspoliitikat käsitlevatesse lepingutesse; tuletab sellega seoses meelde, et ELi sõlmitavad kaubanduslepingud ja muud vahendid, nagu üldiste tariifsete soodustuste kava, võivad anda olulise panuse ILO standardite tõhusamasse rakendamisse ja seega inimväärsete töötingimuste edendamisse kogu maailmas;

9.  toetab eesmärki luua mitmepoolsel tasandil investeeringute kaitse kord, mis hõlmaks uut süsteemi, mille kohaselt tunnustatakse siseriiklike kohtute pädevust, ja palub, et komisjon lisaks selle eesmärgi oma investeeringuid käsitlevate lepinguprojektide läbirääkimiskavasse; on seisukohal, et kui loodaks alaline rahvusvaheline kohus investeerimisvaidluste lahendamiseks, võiks see asuda ÜRO süsteemi piires ning see peaks põhinema kohtu alluvusse kuuluvate isikute õiguste ja kohustuste põhimõttel, pöörates erilist tähelepanu rahvusvahelisi ettevõtteid käsitlevatele OECD põhimõtetele ning äritegevust ja inimõigusi käsitlevatele ÜRO põhimõtetele; on seisukohal, et ÜRO süsteem saaks pakkuda uue süsteemi jaoks kasulikke näiteid, eelkõige rahastamise küsimustes;

10.  tuletab meelde, et Doha mandaat, mille kõik osalisriigid kiitsid heaks ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi 13. istungjärgul (XIII UNCTAD – Doha, 21.–26. aprill 2012), nõuab seoste loomist soolise võrdõiguslikkuse ja kaasava arengu vahel; palub UNCTADil „tõhustada tööd soolise võrdõiguslikkuse, naiste mõjuvõimu suurendamise ning kaubanduse ja arengu vaheliste seoste loomisel” ning lisada sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine kõikide riikide jaoks oluliste eesmärkide loetellu; palub ELil teha suuremaid jõupingutusi ja võtta endale juhtroll soolise mõõtme integreerimisel kaubanduspoliitikasse; palub võtta süstemaatiliselt arvesse ÜRO naiste õiguste agentuuri järeldusi ja soovitusi, milles viidatakse kindlatele tõenditele selle kohta, et majanduslik areng ja sotsiaalne võrdsus käivad käsikäes, ning täheldatakse, et sooline võrdõiguslikkus, konkurentsivõime ja SKP elaniku kohta on omavahel tihedalt seotud; nõuab seetõttu, et soolist ebavõrdsust kasutataks ka edaspidi ELi jätkusuutlikkuse mõjuhinnangute käsiraamatu läbivaatamisel jätkusuutlikkuse näitajana;

11.  nõuab, et EL edendaks ja toetaks ÜRO algatuses Global Compact sisalduvate ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõtete järgimist; palub ELil edendada ÜRO foorumitel kõnealuste põhimõtete järgimist aktiivselt soodustavate kaubanduspoliitiliste otsuste tegemist, näiteks riigihangete tingimuste kehtestamise kaudu;

12.  on teadlik vajadusest tugevdada ja rakendada ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid; nõuab tungivalt, et EL annaks oma panuse sellesse, et valitsustevaheline töörühm, mis loodi rahvusvaheliste korporatsioonide ja teiste ettevõtete tegevuse reguleerimiseks seoses inimõigustega, saaks oma töö edukalt lõpule viia, eesmärgiga luua ettevõtjaid ja inimõigusi käsitlev õiguslikult siduv instrument, millega tunnustatakse ettevõtjate ja valitsuste ühist vastutust kõnealuste põhimõtete toetamise eest;

13.  kutsub ELi üles tugevdama oma rolli ja osalemist ÜRO organite regulatiivsetes töörühmades, nagu ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni egiidi all tegutsev töörühm WP.29, ning ergutama teisi ÜRO liikmesriike sama tegema; rõhutab vajadust tegutseda selle nimel, et luua ülemaailmsed tehnilised standardid, mis soodustavad vabakaubandust ja majanduskasvu, olles kooskõlas Euroopa ühtse turu põhimõtetega;

14.  tõdeb, et kaubanduslepingud ja tervishoiuteenuste kättesaadavus on tihedalt seotud, eriti arengumaades; märgib, et Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) töötab välja vahendit, mis võimaldaks seda seost objektiivselt hinnata; nõuab tungivalt, et EL toetaks WHO algatust ja võtaks selle töö tulemusi arvesse.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	22.9.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	29 8 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	William (The Earl of) Dartmouth, Maria Arena, Tiziana Beghin, David Campbell Bannerman, Salvatore Cicu, Marielle de Sarnez, Santiago Fisas Ayxelà, Eleonora Forenza, Karoline Graswander-Hainz, Ska Keller, Jude Kirton-Darling, Gabrielius Landsbergis, Bernd Lange, Emmanuel Maurel, Anne-Marie Mineur, Sorin Moisă, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Viviane Reding, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Matteo Salvini, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty, Adam Szejnfeld, Iuliu Winkler, Jan Zahradil
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Klaus Buchner, Dita Charanzová, Edouard Ferrand, Agnes Jongerius, Sander Loones, Gabriel Mato, Fernando Ruas, Jarosław Wałęsa
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)	Marco Affronte, Andrejs Mamikins

24.9.2015

EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS

väliskomisjonile

ELi rolli kohta ÜROs – kuidas saavutada paremini ELi välispoliitika eesmärke

(2015/2104(INI))

Arvamuse koostaja: Ryszard Czarnecki

ETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja ÜRO vahelist finants- ja haldusraamistiku lepingut (2003) ja selle addendum`it nr 1 (2014),

A.  arvestades, et 2015 on keeruline aasta tegutsemisimpulsside ja -meetodite uute vormide määratlemise kaudu ülemaailmsete osalejate ja institutsioonide koostöö ümberkujundamiseks, et eelkõige saavutada paremaid tulemusi ELi välispoliitikaga seotud kohustuste vallas;

B.  arvestades, et EL on tõestanud end rahvusvahelise koostöö valdkonnas, osaledes ülemaailmsete probleemide lahendamises ning andes arengutoetust ja humanitaarabi paljudele maailma piirkondadele;

C.  arvestades, et ELi kaitse-eelarve on tähtis ning et tema rahaline panus ÜRO rahumissioonidesse on märkimisväärne;

D.  arvestades, et ELi välissekkumised toimuvad rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu, kes kas rakendavad ELi vahendeid või kaasrahastavad koos ELiga projekte, mis hõlmavad järelevalve ja juhtimisega seotud väljakutseid;

1.  rõhutab vajadust suurendada ÜRO tõhusust, vastutust, tulemuslikkust ja läbipaistvust, eriti seoses ELi vahendite kasutusega ja tegevusega rahvusvaheliselt kokkulepitud strateegiliste suuniste ja arengueesmärkide rakendamisel;

2.  kutsub asjaomaseid ELi ja ÜRO institutsioone üles täielikult järgima ja rakendama finants- ja haldusraamistiku lepingut; palub komisjonil anda parlamendile finants- ja haldusraamistiku lepingu ja seotud suuniste rakendamise kohta aru ning tuvastada täiustamist vajavaid valdkondi ja teha vastavasisulisi ettepanekuid;

3.  on veendunud, et vastavate juhtimissüsteemide ühtlustamisel tuleks keskenduda heade tavade määratlemisele ja pidevale vahetamisele, et kehtestada sarnased ja jätkusuutlikud kindluse andmise üldpõhimõtted kooskõlas liidu finantsmäärusega; kutsub sellega seoses mõlemat poolt avatusele, nii et Euroopa audiitorid saaksid üksikasjaliku juurdepääsu ÜRO kontodele;

4.  tuletab meelde, et Euroopa Liit ja tema liikmesriigid on ühiselt ÜRO eelarve suurimad rahastajad; nõuab seega ÜRO tegutsemise põhimõttest (üks juht, üks eelarve, üks tegevuskava, üks asutus) lähtudes vajadust tagada ELi rahastamise suurem nähtavus ÜRO kaudu ning asjaomaste rahaliste vahendite tõhusam kasutus; nõuab, et ÜRO ja komisjon hoiaksid parlamenti täielikult kursis ELi rahalise panuse kasutamisega ÜRO poolt;

5.  ergutab ÜROd ja selle asjaomaseid institutsioone jätkama koostöö süvendamist ELiga, et kahte juhtimismehhanismi jätkuvalt üksteisele lähemale tuua, muu hulgas põhjalike ja usaldusväärsete järelevalve-, aruandlus- ja kontrollisüsteemide järjepideva arendamise abil; tuletab meelde, et struktureeritud koostöö ELi ja ÜRO vahel on ainuke tulemuslik vahend fondide ebatõhusa kasutamise ja meetmete kattumise vältimiseks;

6.  on seisukohal, et ÜRO ja EL peaksid institutsioonidevahelise partnerluse osana täiustama oma riskijuhtimismeetodeid, üldist finantsjärelevalvet ja juhtimisraamistikku ning et auditi funktsioonidega tuleks kontrollida nende andmeid, meetodeid ja tulemusi;

7.  on veendunud, et innovatiivsed lähenemised rahastamisele on tähtsaks viisiks arengu rahastamise kättesaadavuse ja mõju maksimeerimiseks, tuvastades uusi rahastamisallikaid, mehhanisme ja finantskorraldusvahendeid; on eelkõige arvamusel, et innovatiivsete lähenemiste puhul rahastamisele võib kasutada avaliku sektori rahastamist, et aidata genereerida uusi rahastamisvooge ja käivitada erainvesteeringuid ja turupõhist rahastamist ning maksimeerida olemasolevate avaliku ja erasektori vahendite mõju;

8.  kiidab heaks asjaolu, et liidu abi andmine ÜRO kaudu võimaldab ELil jõuda sellistesse maailma piirkondadesse, kuhu ta omal jõul ei suudaks jõuda; on teadlik kõrgest riskist, mis kaasneb abi osutamisega konfliktidest mõjutatud piirkondades; peab siiski kahetsusväärseks, et liidu kaudse eelarve täitmisega tegelevate partnerorganisatsioonide aruandlus komisjonile viibib sageli, on puudulik või ebapiisavalt tulemustele orienteeritud, seega takistades komisjoni oma järelevalverolli nõuetekohasel täitmisel;

9.  tunneb sellega seoses heameelt kaasseadusandjate hiljutise kokkuleppe üle finantsmääruse muutmiseks, millega kohustatakse ÜROd ja selliseid partnerorganisatsioone teavitama komisjoni kõikidest avastatud eeskirjade eiramise või pettuse juhtumitest, mis mõjutavad liidu eelarvet; on siiski seisukohal, et tuleks tugevdada komisjoni võimalusi otseselt hinnata ÜRO kaudu suunatava ELi rahastamise nõuetekohasust, tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust;

10.  rõhutab vajadust saavutada kõigil tasanditel kõrgeim läbipaistvuse ja institutsioonilise vastutuse tase, tagades juurdepääsu Euroopa Liidu finantseeritud projektidega seotud põhjalikule ja usaldusväärsele eelarvealasele teabele ja finantsandmetele, et võimaldada parlamendil teostada kontrolli; nõuab tõhustatud ÜRO avalikustamispoliitikat kavatsuste, abisaajate ja rahastamise suhtes, eriti ÜRO auditi- ja hindamisaruannete puhul, et saavutada ELi vahendite parem haldamine;

11.  peab väga tähtsaks tagada liidu nähtavus, eriti kaasfinantseeritud ja mitme rahastajaga algatustes, mida rahastab EL; on seisukohal, et ühisrahastamise, sealhulgas usaldusfondide kohta tuleb viivitamata anda korrapäraselt teavet, sest ELi vahendite asendatavus ja jälgitavus on olulised küsimused;

12.  rõhutab, et tulevases koostöös ja raamistikus tuleks ergutada ja stimuleerida innovatiivsete allikate, mehhanismide ja vahendite edasist uurimist ja rakendamist kõigi sidusrühmade poolt, tehes koostööd mitmepoolsete pankade ja rahastajatega, et tagada, et need uued rahastamisallikad vastavad täielikult läbipaistvuse, aruandekohustuse ja tulemuslikkuse põhimõtetele;

13.  tuletab meelde, et ÜRO peab võtma asjakohaseid meetmeid, et teha avalikuks asjaolu, et meetmeid rahastab Euroopa Liit, et tagada teiste rahvusvaheliste rahastajatega samaväärne nähtavus ja tunnustus, levitades samal ajal kõigis ÜRO sekkumistes selliseid liidu väärtusi nagu inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte edendamine, keskkonna- ja sotsiaalstandardite tõstmine ning säästva arengu ja kaasava majanduskasvu üldine toetamine;

14.  rõhutab, et kõik kaasrahastatavad meetmed peavad nõuetekohaselt järgima ELi üldist strateegiat ja esmatähtsaid valdkondi ning olema nendega kooskõlas, põhinedes poliitilistel eelistustel ning majandusliku ja finantsalase tõhususe kriteeriumidel, mis peaksid kajastuma juhtimistulemustes;

15.  rõhutab, et EL toetab arusaama, et ÜRO peab olema eesmärgipärane ning ka üha tõhusam ja tulemuslikum; on veendunud, et esilekerkivate ja suurenevate probleemide tõttu tekivad ÜRO-l uued funktsioonid, mis omakorda nõuavad juhtimis- ja rahastamisviiside põhjalikku läbivaatamist; on seisukohal, et jätkuvalt peaks ELi prioriteediks olema tagada ÜRO rahaliste vahendite ja töötajate usaldusväärne haldamine, sealhulgas järgmise ÜRO korralise eelarve ja ÜRO rahuvalve-eelarvete üle peetavatel läbirääkimistel;

16.  kutsub nii ELi kui ka ÜROd üles kooskõlastama oma tegevust teineteise täiendavuse seisukohalt võimalikult suures ulatuses, et otsida pidevalt parimaid võimalusi, optimaalset finantsvõimendust ja koostoimet ELi poliitikaeesmärkide toetamiseks ja rakendamiseks, eriti ELi arengupoliitika ja muude välispoliitika valdkondade, näiteks inimõiguste, rände ja pagulaste, julgeoleku, stabiilsuse ja konfliktide ennetamise valdkondade vahel;

17.  ergutab ELi ja ÜROd tugevdama võimalikult varajases etapis oma eksperditeadmisi ning strateegilist ja programmilist lähenemist sekkumise eri valdkondades, eelkõige aga koostööd riskijuhtimisvahendite alal (finants-, tegevus- või riigi laenuriskid), et suunata abi sihipäraselt seda kõige rohkem vajavatesse valdkondadesse; nõuab rangemate tingimuste asjakohast kohaldamist, eelkõige hea valitsemistava näitajate kehtimist või väljatöötamist partnerriikide avalikus sektoris;

18.  tuletab meelde, et lisaväärtuse põhimõtet kohaldatakse ka ELi poolt rahastatavate ÜRO meetmete suhtes, ning kutsub komisjoni üles andma korrapäraselt ja üksikasjalikult aru sellise rahastamise lisaväärtuse kohta võrrelduna liikmesriikide otserahastamisega ning sellega, kui EL ja/või liikmesriigid võtaksid nende meetmete läbiviimise enda ülesandeks;

19.  on veendunud, et tulemustele orienteeritud lähenemist tuleks liidu abi tulemuslikkusele keskendumist silmas pidades täiustada sellise tulemuste vastutus- ja hindamisraamistiku kehtestamise abil, mis võimaldab hinnata projektide usaldusväärsust majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse seisukohalt ning projektide hindamist tulemuslikkuse ja tõhususe seisukohalt;

20.  toetab alalise dialoogi pidamist ÜRO ja ELi partnerluse raames saavutatud tulemuste kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse teemal, sidudes selle ka sekkumiste järjepidevuse ja sidususe üldise küsimusega; on seisukohal, et tulemusnäitajaid ja nende lähenemist tuleks edasi arendada, et suurendada projektide tulemuslikkust, tagada tegelik lisaväärtus ja saavutada suurem arengumõju;

21.  rõhutab, kui tähtis on ELi jaoks keskse põhimõttena pettuse ja korruptsiooni suhtes nulltolerantsi poliitika kohaldamine ning terviklikkuse ja eetikanõuete tugevdamine; ergutab ÜRO institutsioonide ja organite ning Euroopa Pettustevastase Ameti vaheliste suhete süvendamist, võttes selleks vastu Euroopa Pettusevastase Ameti suunised teabe ja strateegiate vahetamise kohta.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	22.9.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	26 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Nedzhmi Ali, Louis Aliot, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Ryszard Czarnecki, Dennis de Jong, Tamás Deutsch, Martina Dlabajová, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Rina Ronja Kari, Verónica Lope Fontagné, Monica Macovei, Dan Nica, Georgi Pirinski, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Igor Šoltes, Bart Staes, Marco Valli, Derek Vaughan, Anders Primdahl Vistisen
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Richard Ashworth, Cătălin Sorin Ivan, Karin Kadenbach, Marian-Jean Marinescu, Markus Pieper, Julia Pitera, Miroslav Poche, Patricija Šulin
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)	Raymond Finch

17.9.2015

KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS

väliskomisjonile

ELi rolli kohta ÜROs – kuidas saavutada paremini ELi välispoliitika eesmärke

(2015/2104(INI))

Arvamuse koostaja: Fernando Maura Barandiarán

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

ELi välispoliitika kultuurimõõde

1.  rõhutab, et kultuur ning kultuuride- ja religioonidevaheline dialoog on Euroopa välissuhete seisukohast võimas vahend, millega edendatakse poliitilist dialoogi kolmandate riikidega, ühtekuuluvust, rahu ja julgeolekut, inimestevahelisi kontakte, kaasavat dialoogi eri kultuurivaldkondade esindajatega ning kodanike ja kodanikuühiskonna mõjuvõimu suurendamist; rõhutab samas, et kultuur on ka kõige eesmärgistatum väärtus ja seda tuleks toetada;

2.  toonitab asjaolu, et kultuuripoliitika põhineb ELi põhiväärtustel, vastastikusel mõistmisel, koostööl ja ülemaailmse kultuurilise kodakondsuse mõttel ning seega tuleks see lõimida järjepidevalt ja strateegiliselt ELi välistegevusse, muu hulgas ELi naabruspoliitikasse, sest see võimaldab edendada Euroopa väärtusi ja põhiõigusi, austades seejuures täielikult teisi kultuure ja väärtusi;

3.  ergutab Euroopa välisteenistust ja komisjoni – eelkõige komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraati ning rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraati – pidama kultuuri ELi suhetes kolmandate riikidega strateegiliselt tähtsaks;

4.  nõuab, et komisjon, Euroopa välisteenistus, parlament ja ÜRO järgiksid integreeritumat lähenemisviisi ja teeksid viljakat koostööd sellistes valdkondades nagu kultuuri edendamine, ohustatud kultuuripärandi säilitamine ning võitlus ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise vastu (sh ELis), konfliktide ennetamine, lepitusprotsessid, rahu kindlustamine ja konfliktijärgse olukorra leevendamine, hädaabi andmise vahendid kriisiolukordades, loomemajanduse arendamine, elukutseliste kultuuritöötajate, kultuurikaupade -ja teenuste liikuvus, haridus ja areng, õpilasvahetuse programmid, võimekuse suurendamine, hariduse ja koolituse tagamine kriisiolukordades ning juurdepääs kultuurile ja haridusele;

5.  rõhutab vajadust kultuurivahetuste ja -foorumite järele, mille eesmärk on suurendada vastastikust mõistmist ning kahe- ja mitmepoolset koostööd, ning vajadust tugevdada universaalsete väärtuste ühist tuumikut; juhib sellega seoses tähelepanu Euroopa välisteenistuse ning komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraadi korraldatud projektidele kultuuridiplomaatia valdkonnas ning nõuab sellise ühisteatise koostamist, mille abil edendada vastastikust õppimist ja mõistmist, võttes seejuures arvesse liikmesriikide toetatavaid projekte, ning kultuuriorganisatsioonide ja vabaühenduste võrgustike arendamist;

6.  märgib, et haridusel ja koolitusel on konfliktidest tingitud hädaolukordades oluline roll ning need tuleks seetõttu hõlmata ühe aspektina laiematesse vastuvõtu-, toetus- ja võimestamismeetmetesse;

7.  rõhutab, et kultuuridiplomaatia on oluline ja et ühine ELi kultuurialane välispoliitika suurendaks oluliselt ELi nähtavust sellistes rahvusvahelistes organisatsioonides nagu ÜRO; palub seega komisjonil pühendada üldises ELi välis- ja julgeolekupoliitikas, mis koostatakse 2016. aasta juunis toimuvaks Euroopa Ülemkogu tippkohtumiseks, eraldi peatükk kultuuridiplomaatiale;

8.  märgib, et haridusel on oluline roll inim-, sotsiaalses ja majandusarengus ning see aitab olulisel määral kaasa ELi välispoliitika kesksete eesmärkide täitmisele ehk rahu kindlustamisele ja stabiilsuse tagamisele maailmas, pikaajalisele arengule, kultuuridevahelisele dialoogile ja vaesusevastasele võitlusele nii liidus kui ka ülemaailmsel tasandil; rõhutab, et tõhus koostöö ELi ja ÜRO vahel on tähtis, kuna sellega toetatakse hariduse andmist kõigile, parandatakse hariduse kättesaadavust ja kvaliteeti ning tugevdatakse haridussüsteeme kogu maailmas;

9.  tunnistab, et kultuur on inimarengu keskmes ja sellel on oluline roll ühiskonna ülesehitamisel, demokraatia ja sotsiaalse kaasatuse soodustamisel ning inimõiguste ja põhivabaduste edendamisel; nõuab, et EL käsitleks kultuurilist mitmekesisust ja inimõiguste edendamist vastavalt oma pädevusele ja vastutusele rahvusvahelistes suhetes ja eelkõige Euroopa ühises arengukoostöös kesksete elementidena ning tagaks, et kõigil isikutel, kelle kultuurialaseid õigusi on väidetavalt rikutud, on juurdepääs tõhusatele õiguskaitsevahenditele;

10.  rõhutab, et kultuuridevaheline suhtlus ja vastastikune mõistmine muudavad arengupoliitika tõhusaks, ning innustab seega ELi ja liikmesriike edendama arenguharidust ja teadlikkuse suurendamise meetmeid, mis hõlmavad kõnealust mõõdet;

11.  innustab ELi ja liikmesriike edendama koos kolmandate riikidega ühiseid huve võrdsusel põhineva partnerluse kaudu, mis keskendub vastastikusele vahetamisele ja kultuuridevahelisele koostööle; soovitab kultuurile anda dünaamilise rolli rahvusvahelisel tasandil, kuna see on pehme jõud, mis on suhetes maailmaga kasulik nii ELile kui ka liikmesriikidele;

12.  rõhutab, et tihedama liikmesriikidevahelise koostöö kaudu on võimalik suurendada ELi kultuuridiplomaatia mõju, eelkõige ELi delegatsioonide ja liikmesriikide esinduste kultuuriatašeede vahelise parema koordineerimise abil või liikmesriikide kultuuriasutuste vahendite ühiskasutuse abil kolmandates riikides;

13.  väljendab sellega seoses heameelt ettevalmistava tegevuse üle, mis puudutab kultuuri ELi välissuhetes, kuna see on oluline vahend kultuuri rolli suurendamiseks strateegilise faktorina inim-, sotsiaalses ja majandusarengus ja aitab saavutada välispoliitika eesmärke;

14.  palub kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil nimetada kultuuritöötaja igasse kolmandast riigist partnerriigis asuvasse ELi esindusse (nt ELi delegatsiooni Hiinas) ning pakkuda Euroopa välisteenistuse töötajatele koolitusi välispoliitika kultuurimõõtme kohta;

15.  innustab tihendama koostööd kultuuriasutuste ja kodanikuühiskonna vahel, algatama partnerlusi linnade vahel ja looma kolmandates riikides Euroopa loomekeskusi;

16.  nõuab ühtsemat strateegiat maailmapärandi kaitsmiseks ja edendamiseks ning suuremat rahvusvahelist koostööd konfliktipiirkondades, tehes tihedat koostööd sinise kilbi rahvusvahelise komiteega (ICBS);

17.  soovitab komisjonil teha ennetavat koostööd ELi riikide kultuuriinstituutide võrgustikuga (EUNIC) ja selle klastritega, kaasates sellesse ka kohalikud asutused, kultuuritöötajad, kodanikuühiskonna ja liikmesriikide kultuuriinstituudid;

18.  märgib, et kultuuriprojekte ja kultuuridiplomaatia algatusi tuleb jälgida ja hinnata, et kindlustada vahendite õige kasutamine ning algatuste kvaliteet ja mõju;

19.  rõhutab vajadust koguda statistilisi andmeid kultuuri ja kultuuritööstuse kohta, et soodustada kultuuripoliitilist arutelu ning rõhutada kultuuri- ja loometööstuse majanduslikku potentsiaali ning nende mõju sotsiaalsele heaolule;

20.  rõhutab kultuuri rolli demokratiseerimise, rahu kindlustamise ja inimõiguste austamise edendajana; rõhutab ELi pühendumust toetada kunstilist vabadust ja kultuurilise väljenduse vabadust tsensuuri ning kunstnike, teadlaste, ajakirjanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide ahistamise vastu; innustab seadma demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi kultuurimõõtmega seotud prioriteete;

21.  juhib tähelepanu sellele, kui oluline on Pariisis 2015. aasta märtsis vastu võetud deklaratsioon, milles käsitleti kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamist hariduse kaudu ja milles rõhutatakse vajadust tugevdada kultuuridevahelist aktiivset dialoogi, üleilmset solidaarsust ja vastastikust austust;

ELi ja ÜRO koostöö ja juhtimine

22.  tunneb heameelt ELi ja UNESCO vahelise konsolideeritud koostöö üle, mis põhineb Euroopa Liidu ja ÜRO vahel 2003. aastal sõlmitud finants- ja haldusraamistiku lepingul ja UNESCO ja ELi vahelisel 2012. aasta vastastikuse mõistmise memorandumil, ning ELi osalemise üle ÜRO Peaassamblees pärast ÜRO Peaassamblee resolutsiooni vastuvõtmist 2011. aastal; nõuab sellegipoolest ELi esindatuse tõhustamist ÜROs, eelkõige kultuuri ja hariduse, kodakondsuse ning laste ja noorte õiguste valdkonnas, ning et see vastaks Lissaboni lepingule; rõhutab, et ELi ja ÜRO tõeline strateegiline partnerlus oleks võimalik saavutada, kui ELi esindajatele antakse ÜRO asutuste nõukogudes kultuuri, hariduse, kodakondsuse ning laste ja noorte õiguste valdkonnas hääleõigus, ning kui koos UNESCOga – ning koos UNICEFi, UNDP, UNHCRi, UNRWA ja UNWOMANiga – võetaks finantskoostöö ja ühise projektijuhtimise näol ühiselt meetmeid kooskõlas abi saavate partnerriikidega;

23.  rõhutab asjaolu, et ELi ja UNESCO koostöö tugevdamiseks tuleb lisaks finantsabile ja ühisele projektijuhtimisele laiendada pikemas perspektiivis ka partnerlust hariduse ja kultuuri valdkonnas; nõuab seega kõrgetasemelise iga-aastase strateegilise dialoogi alustamist, et tegeleda ühiste probleemidega jätkusuutlikumal viisil;

24.  rõhutab asjaolu, et kultuur on peamine vahend ühiskondade jätkusuutlikuks muutmiseks, ja nõuab, et kultuurimõõdet edendataks nii ÜRO 2015. aasta järgses säästva arengu tegevuskavas kui ka säästva arengu eesmärkide seadmisel, mis tuleb saavutada 2030. aastaks, sest kultuuril on suur mõju majandusarengule, sotsiaalsele kaasatusele, keskkonnasäästlikkusele, rahule ja julgeolekule;

25.  tunnistab, et kultuuripärand kajastab kultuuri väljendusvormide mitmekesisust ja täidab seega olulist rolli liidu välissuhetes; nõuab ühtlustatud õigusaktide vastuvõtmist ja rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimist kultuuripärandi kaitsmiseks ja ebaseadusliku kultuurikaupadega kaubitsemise vastu võitlemiseks tihedas koostöös UNESCOga;

26.  toob esile kultuuri- ja loometööstuse mõju kohalikule ja piirkondlikule arengule ning nõuab, et jätkataks ja laiendataks ELi ja UNESCO eksperdiabi projekte ning et UNESCO kultuuri arengu indikaatoreid käsitletaks metoodilise võrdlusalusena kultuuri mitmemõõtmelise rolli hindamisel arenguprotsessides;

27.  rõhutab asjaolu, et kultuuriturism soodustab inimestevahelisi kontakte kogu maailmas, ja väljendab heameelt ühiste jõupingutuste üle UNESCO pärandil põhineva turismi soodustamiseks koostöös ELiga, sest see suurendab investeeringuid kultuurisektorisse ja annab jätkusuutliku ja kvaliteetse panuse kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse edendamisse;

28.  rõhutab vajadust eemaldada takistused ning parandada kunstnike ja kultuuritöötajate liikuvust sooduskohtlemise abil (näiteks viisa väljastamise kaudu hariduse ja kultuuriga seotud eesmärkidel), soodustada kultuurialaseid vahetusi, teadusprojekte, loomeinimeste liikuvust ning toetuste andmist loojatele ja esinejatele kooskõlas ELiga ühiselt allkirjastatud UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise 2005. aasta konventsiooni artikliga 16;

29.  soovitab kindlustada ELi ja ÜRO vahelise koostöö hädaolukordades (humanitaarkriiside, relvakonfliktide ja loodusõnnetuste korral) pakutava hariduse programmide osas, jätkates selliste programmide rahastamist nagu UNICEFi hädaolukordades antava hariduse ning kriisijärgse ülemineku programm, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kvaliteetse hariduse programm põgenikelaagrites ning Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni haridusalane tegevus;

Õiguslikud vahendid

30.  tuletab meelde, et EL on ratifitseerinud UNESCO poolt 2005. aastal heaks kiidetud kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni, ning kutsub neid liikmesriike, kes ei ole seda veel teinud, üles ratifitseerima 1970. aastal koostatud kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsiooni, aga ka 1995. aastal koostatud UNIDROIT’ konventsiooni varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste kohta, mis on olulised maailma kultuuripärandi ja kultuurilise mitmekesisuse kaitse tugevdamise vahendid, ning 1954. aastal koostatud konventsiooni kultuuriväärtuste kaitse kohta relvakonflikti korral ja selle kaks protokolli (UNESCO 2001. aasta veealuse kultuuripärandi kaitse konventsioon ja UNESCO 2003. aasta vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioon); nõuab, et ühtlustataks õigusakte ja rahvusvahelist kokkulepet kultuuripärandi ja ebaseadusliku kaubitsemise kohta;

31.  nõuab, et parandataks kommunikatsioonistrateegiat kultuurikoostöö arendamisel, kasutades ja arendades digitaalseid vahendeid, nagu veebipõhised mitmekeelsed teabeplatvormid ja õppematerjalid, et soodustada nendele juurdepääsu, levitada teavet kohalikus keeles ning soodustada suhtlust ja võrgustike loomist kunstnike, kultuuritöötajate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel;

32.  rõhutab kultuuripärandi sümboolset tähendust, mistõttu on selle kaitsmine parema koordineerimise ja üldsuse teadlikkuse tõstmise abil äärmiselt oluline, sest nagu näitasid hiljutised kultuuripärandi hävitamise juhtumid Süürias ja Iraagis, on sellest saanud poliitiline sihtmärk;

33.  nõuab sellega seoses jõupingutuste suurendamist koos UNESCO ja teiste ÜRO liikmesriikidega maailma kultuuripärandi hävitamise vastases võitluses.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	15.9.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	20 4 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Isabella Adinolfi, Dominique Bilde, Andrea Bocskor, Silvia Costa, Angel Dzhambazki, Jill Evans, Petra Kammerevert, Rikke Karlsson, Andrew Lewer, Svetoslav Hristov Malinov, Curzio Maltese, Stefano Maullu, Fernando Maura Barandiarán, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Yana Toom, Helga Trüpel, Julie Ward, Bogdan Brunon Wenta, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver, Krystyna Łybacka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Sylvie Guillaume, Dietmar Köster, Paul Nuttall, Hermann Winkler

30.9.2015

PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS

väliskomisjonile

ELi rolli kohta ÜROs – kuidas saavutada paremini ELi välispoliitika eesmärke

(2015/2104(INI))

Arvamuse koostaja: David McAllister

ETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  võtab arvesse nii Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) keerulist institutsioonilist ülesehitust rahvusvahelise riikide organisatsioonina kui ka Euroopa Liidu (EL) eripära rahvusülese liiduna, millel on ÜROs alates 2011. aastast lisaõigustega vaatleja staatus, millega kaasneb õigus võtta aruteludes sõna, esitada ettepanekuid ja muudatusettepanekuid, tõstatada töökorralduslikke küsimusi ja saata ringlusse dokumente ÜRO 3. mai 2011. aasta resolutsiooni 65/276 (Euroopa Liidu osalemise kohta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni töös) alusel; toonitab, et ÜRO tegelikud õigussubjektid on terve maailma suveräänsed riigid, sh ELi liikmesriigid; nõuab tulemusliku ülemaailmse koostöö suurendamiseks paremaid suhteid ÜRO osaliste ja ÜRO mitmesuguste struktuuride (ametite, fondide, programmide, komisjonide ja komiteede) vahel üldise koordineerimise ja sidususe täiustamise abil; usub sellega seoses, et EL peaks ÜROs toimima tõelise ülemaailmse osalejana ning püüdma parandada oma mõjuvõimu ja nähtavust rahvusvahelisel areenil kooskõlas Lissaboni lepingu teksti ja mõttega;

2.  usub, et ELi lisaõigustega vaatleja staatus ÜROs peaks sillutama teed tihedamale koostööle ja sidususele; palub, et liikmesriigid lähtuksid selleks, et oleks võimalik muuta liidu rolli välispoliitikas kaalukamaks, ELi kui ühtse rahvusvahelise osaleja seisukohast, et parandada selle valdkonna sisekoordineerimist, leppida aegsasti kokku ühine seisukoht kõigis tähtsamates küsimustes ning arutada võimalusi, kuidas pakkuda kõiki vajalikke vahendeid tõeliselt ühise välis- ja julgeolekupoliitika saavutamiseks; tuletab meelde, et välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht loodi vastavalt ELi lepingu artiklile 18 selleks, et võimaldada liidul kõneleda rahvusvahelistel foorumitel, ja eelkõige ÜROs ühel häälel, ja et seetõttu tuleks kõrgele esindajale anda võimalus oma ülesandeid ELi peamise välisesindajana täiel määral ka täita;

3.  palub, et ÜRO, komisjon ja nõukogu teavitaksid parlamenti täielikult oma koostööst, et kaasata parlament ELi välispoliitika eesmärkide kindlaksmääramisse ja läbivaatamisse;

4.  toetab ÜRO reformikava tõhusa mitmepoolsuse väljendamiseks, tunnustades samas lisaõigustega staatust, mille EL sai ÜRO Peaassambleel pärast seda, kui 1. detsembril 2009 jõustus Lissaboni leping ning 3. mail 2011 võeti vastu ÜRO resolutsioon 65/276 Euroopa Liidu osalemise kohta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni töös;

5.  nõuab vajalike läbirääkimiste, menetluste ja ÜRO Julgeolekunõukogu reformi läbiviimist, et võimaldada ELil saada ÜRO alaliseks liikmeks, kellel on üks alaline koht ja üksainus hääl;

6.  tuletab meelde, et kahe rahvusvahelise organisatsiooni aluspõhimõtted on mõlemal ühised, ja toonitab, et neid jagatud väärtusi tuleks käsitada koostöö peamise alusena; rõhutab, et ELi ja ÜRO kindel ja stabiilne partnerlus on põhjapaneva tähtsusega ÜRO töö jaoks kõigi kolme samba – rahu ja julgeolek, inimõigused ning jätkusuutlik areng – raames, ning see on ühtlasi otsustav ELi kui aktiivse ülemaailmse peaosalise rolli täitmisel; kinnitab uuesti, et vägivaldsete konfliktide ennetamine ja nende põhjustega võitlemine ning uutele probleemidele lahenduste leidmine on keskse tähtsusega;

7.  toonitab, et ÜRO põhikirja artikli 22 alusel loodud ÜRO Peaassamblee võiks olla ÜRO demokratiseerimise alguspunktiks, et tõhustada ülemaailmase juhtimise demokraatlikku vastutust ja läbipaistvust ning võimaldada avalikkuse suuremat osalemist ÜRO tegevuses;

8.  võtab omale kohustuse parandada ÜRO süsteemi ja selle mitmesuguseid organeid ja struktuure nii, et need vastaksid paremini uutele ülemaailmsetele probleemidele ja arengutele, ning suurendada süsteemi läbipaistvust, vastutust ja tõhusust, vältides kattuvusi ja kasutades ÜRO eri struktuure ratsionaalsemalt; pakub, et ELi kogemus rahvusvahelise otsuste tegemise valdkonnas võiks anda kasulikke teadmisi ka ÜRO reformiprotsessi puhul, eriti Julgeolekunõukogu osas;

9.  nõuab, et eelseisvatel ÜRO peasekretäri valimistel toetataks naiskandidaate;

10.  tuletab meelde, et EL ja selle liikmesriigid on ühiselt ÜRO eelarve suurimad rahastajad; tuletab meelde, et ELi pühendumine kajastub mitte ainult rahasummas, vaid ka inimkapitali ja tehnilise oskusteabe alases koostöös; nõuab seega ÜRO tegutsemise põhimõttest (üks juht, üks eelarve, üks tegevuskava, üks asutus) lähtudes, et tuleb tagada ELi rahastamise suurem nähtavus ÜRO kaudu ning asjaomaste rahaliste vahendite tõhusam kasutus; palub, et komisjon ja ELi liikmesriigid avaldaksid ÜRO-le survet tagamaks ÜRO läbipaistvuse ja aruandekohustuse algatuse järjepidevat rakendamist, ja palub, et nad teavitaksid Euroopa Parlamenti täielikult ja aegsasti sellest, kuidas ÜRO kasutab ELi panust;

11.  kiidab heaks asjaolu, et liidu abi andmine ÜRO kaudu võimaldab ELil toetada maailma selliseid piirkondi, kuhu ta omal jõul ei suudaks jõuda; on teadlik kõrgest riskist, mis kaasneb abi osutamisega konfliktidest mõjutatud piirkondades; peab siiski kahetsusväärseks, et liidu kaudse eelarve täitmisega tegelevate partnerorganisatsioonide aruandlus komisjonile viibib sageli, on puudulik või ebapiisavalt tulemustele orienteeritud, mis seega takistab komisjoni tema järelevalverolli nõuetekohasel täitmisel;

12.  peab ELi ja ÜRO koostööd rahu tagamisel äärmiselt tähtsaks, et toetada poliitilisi missioone ja vahendamisega seonduvaid tegevusi ning lihtsustada planeerimismenetlusi, ja toetab sellega seoses täielikult ÜRO rahuoperatsioonide läbivaatamist;

13.  tunnistab ELi vajadust muuta ÜRO süsteemi nii, et see vastaks paremini uutele ülemaailmsetele mõjuvõimu vormidele, kuid on arvamusel, et reforme on siiani takistanud liikmesriikide ühise seisukoha puudumine, eelkõige küsimustes, mis puudutavad rahvusvahelise rahu- ja julgeoleku tagamise korraldust, mis on süvendanud – või vähemalt ei ole lahendanud – praegust Julgeolekunõukogu reformiga seotud ummikseisu;

14.  rõhutab ELi praegusi prioriteete, mis on seatud ÜRO Peaassamblee 69. istungjärguks ja milles korratakse liidu pikaajalist nõudmist, et ÜRO lihtsustaks oma struktuure, eelarvet ja töömeetodeid ning võtaks ette ka keerukamad küsimused, nagu Julgeolekunõukogu reformi;

15.  rõhutab, et ÜRO kõikide liikmesriikide valitsusi esindaval ÜRO Peaassambleel peavad olema moodused ja vahendid ÜRO süsteemi suunamiseks ja kogu selle tegevuse koordineerimiseks;

16.  soovitab nõukogul teha järgmist: toetada aktiivselt ÜRO süsteemi ja eriti Julgeolekunõukogu põhjalikku reformimist, et tugevdada süsteemi legitiimsust, piirkondlikku esindatust, vastutust ja tõhusust; töötada pikaajalise eesmärgi suunas, et EL saaks koha laiendatud Julgeolekunõukogus; tagada ELi kui ülemaailmse osaleja sidusus ja mõjusus, et EL saaks tegutseda ülemaailmsetes küsimustes kiirelt ja kõikehõlmavalt ning rääkida ühel häälel, parandades selleks liikmesriikide seisukohtade kooskõlastamist ning koostööd Euroopa välisteenistuse ja liikmesriikide vahel; ning ergutada sellega seoses Euroopa välisteenistust, eelkõige New Yorgis ja Genfis asuvate ELi delegatsioonide kaudu, tegutsema ELi parema sidususe nimel.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	28.9.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	16 3 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Elmar Brok, Fabio Massimo Castaldo, Pascal Durand, Danuta Maria Hübner, Ramón Jáuregui Atondo, Constance Le Grip, Jo Leinen, György Schöpflin, Josep-Maria Terricabras, Kazimierz Michał Ujazdowski, Rainer Wieland
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Gerolf Annemans, Sylvie Goulard, Enrique Guerrero Salom, Sylvia-Yvonne Kaufmann, David McAllister, Viviane Reding, Helmut Scholz
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Andrea Bocskor, Mady Delvaux, Ulrike Rodust, Iuliu Winkler

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	13.10.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	48 8 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Michèle Alliot-Marie, Nikos Androulakis, Francisco Assis, Petras Auštrevičius, Amjad Bashir, Bas Belder, Goffredo Maria Bettini, Mario Borghezio, Elmar Brok, Klaus Buchner, James Carver, Fabio Massimo Castaldo, Arnaud Danjean, Mark Demesmaeker, Georgios Epitideios, Anna Elżbieta Fotyga, Eugen Freund, Michael Gahler, Iveta Grigule, Richard Howitt, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Tunne Kelam, Andrey Kovatchev, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Andrejs Mamikins, David McAllister, Javier Nart, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Tonino Picula, Andrej Plenković, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Sofia Sakorafa, Jacek Saryusz-Wolski, Alyn Smith, Jaromír Štětina, Charles Tannock, László Tőkés, Ivo Vajgl, Geoffrey Van Orden, Boris Zala
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Marielle de Sarnez, Antonio López-Istúriz White, David Martin, Urmas Paet, Soraya Post, Helmut Scholz, György Schöpflin, Igor Šoltes, Dubravka Šuica, Bodil Valero, Paavo Väyrynen
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Maria Grapini, Pavel Poc

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

48	+
ALDE	Petras Auštrevičius, Iveta Grigule, Javier Nart, Urmas Paet, Jozo Radoš, Ivo Vajgl, Paavo Väyrynen, Marielle de Sarnez
ECR	Mark Demesmaeker
EFDD	Fabio Massimo Castaldo
PPE	Michèle Alliot-Marie, Elmar Brok, Arnaud Danjean, Michael Gahler, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Tunne Kelam, Andrey Kovatchev, Antonio López-Istúriz White, David McAllister, Alojz Peterle, Andrej Plenković, Cristian Dan Preda, Jacek Saryusz-Wolski, György Schöpflin, László Tőkés, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica
S&D	Nikos Androulakis, Francisco Assis, Goffredo Maria Bettini, Eugen Freund, Maria Grapini, Richard Howitt, Arne Lietz, Andrejs Mamikins, David Martin, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula, Pavel Poc, Soraya Post, Boris Zala
Verts/ALE	Barbara Lochbihler, Alyn Smith, Bodil Valero, Igor Šoltes

8	-
ECR	Amjad Bashir, Bas Belder, Anna Elżbieta Fotyga, Charles Tannock, Geoffrey Van Orden
EFDD	James Carver
ENF	Mario Borghezio
NI	Georgios Epitideios

4	0
GUE/NGL	Sabine Lösing, Sofia Sakorafa, Helmut Scholz
Verts/ALE	Klaus Buchner

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

-  :  vastu

0  :  erapooletu

• [1]  ELT C 100, 26.3.2015, lk 27.
• [2]  ELT C 377, 7.12.2012, lk 66.
• [3]  3. mai 2011. aasta resolutsioon 65/276 Euroopa Liidu osalemise kohta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni töös.
• [4]  S/PRST/2014/4, 14. veebruar 2014 – Julgeolekunõukogu eesistuja avaldus ÜRO ning piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide vahelise koostöö kohta rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel.
• [5]  FAO: ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon; IFAD: Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fond; ILO: Rahvusvaheline Tööorganisatsioon; IMF: Rahvusvaheline Valuutafond; UNESCO: ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon; UNIDO: ÜRO Tööstusarengu Organisatsioon; WHO: Maailma Terviseorganisatsioon; UNCTAD: ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents; UNDP: ÜRO Arenguprogramm; UNEP: ÜRO Keskkonnaprogramm; UNFPA: ÜRO Rahvastikufond; UNHCR: ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet; UNICEF: ÜRO Lastefond; WFP: Maailma Toiduprogramm.
• [6]  ÜRO Peaassamblee 3. mai 2011. aasta resolutsioon A/65/276 Euroopa Liidu osalemise kohta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni töös.