Menetlus : 2014/2211(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0309/2015

Esitatud tekstid :

A8-0309/2015

Arutelud :

PV 24/11/2015 - 13
CRE 24/11/2015 - 13

Hääletused :

PV 16/12/2015 - 11.11
CRE 16/12/2015 - 11.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0460

RAPORT     
PDF 504kWORD 138k
23.10.2015
PE 557.241v03-00 A8-0309/2015

Euroopa jätkusuutliku mitteväärismetallide tööstuse väljaarendamise kohta

(2014/2211(INI))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Raportöör: Edouard Martin

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa jätkusuutliku mitteväärismetallide tööstuse väljaarendamise kohta

(2014/2211(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 147, 173, 174, 192 ja 345,

–  võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed(1),

  võttes arvesse nõukogu 11. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/27/EL(3), milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll)(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta(5),

  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta(6), eriti selle artiklit 1 ja asjaomaseid põhjendusi,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ)(7) konsolideeritud versiooni ja selle eri rakendusmäärusi,

–  võttes arvesse komisjoni 25. veebruari 2015. aasta teatist „Energialiidu pakett”(COM(2015)0080),

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks” (COM(2012)0582),

–  võttes arvesse komisjoni 28. mai 2015. aasta teatist „Euroopa energiajulgeoleku strateegia” (COM(2014)0330),

–  võttes arvesse komisjoni 11. juuni 2013. aasta teatist „Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku terasetööstuse tegevuskava” (COM(2013)0407) ja sellele lisatud kõrgetasemelise töörühma tähelepanekuid,

–  võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2011. aasta teatist „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava” (COM(2011)0112),

–  võttes arvesse komisjoni 26. jaanuari 2011. aasta teatist „Ressursitõhus Euroopa – Euroopa 2020. aasta strateegia kohane juhtalgatus” (COM(2011)0021),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa taasindustrialiseerimise kohta konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse edendamiseks(8),

–  võttes arvesse oma 15. märtsi 2012. aasta resolutsiooni konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava kohta(9),

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2014. aasta resolutsiooni ELi terasesektori ning töötajate ja tööstusharu kaitse kohta(10),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldusi kliima- ja energiapoliitika raamistiku 2030 kohta,

–  võttes arvesse 10. juuni 2013. aasta aruannet „Assessment of cumulative cost impact for the steel industry” (terasetööstuse kumulatiivsete kulude mõjuhindamine), mille komisjon tellis Euroopa Poliitikauuringute Keskuselt,

–  võttes arvesse 31. oktoobri 2013. aasta aruannet „Assessment of cumulative cost impact for the aluminium industry” (alumiiniumitööstuse kumulatiivsete kulude mõjuhindamine), mille komisjon tellis Euroopa Poliitikauuringute Keskuselt,

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Rohelise majanduskasvu tööhõivepotentsiaali rakendamine” (SWD(2012)0092),

–  võttes arvesse WTO 1994. aasta üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (GATT 1994), eriti selle XX artiklit,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A8-0309/2015),

A.  arvestades, et mitteväärismetallid on

–  harilikud ja eriterased, roostevabad terased, ülitugevad terased ja supersulamid,

–  värvilised metallid, mille võrdlushind on noteeritud Londoni futuuriturul (Londoni metallibörsil), nimelt alumiinium, vask, tina, nikkel, plii ja tsink,

–  metallisulamid, nagu koobalt, molübdeen, magneesium ja titaan,

–  haruldased muldmetallid,

mis kõik saadakse esmase tootmisprotsessi tulemusel, mis hõlmab kaevandamist ja metallurgilist töötlemist pürometallurgia või hüdrometallurgia näol, arvestades, et teisene tootmisallikas saadakse taaskasutamise ja ringlussevõtu tulemusel;

B.  arvestades, et Euroopa terasesektor on täitnud ajalooliselt tähtsat rolli Euroopa integratsiooniprotsessis ning on Euroopa tööstuses loodava lisandväärtuse ja Euroopa väärtusahelate alus; arvestades, et mitteväärismetallide sektoril on üldise majanduse arengus keskse tähtsusega roll nii tehnoloogia seisukohast kui ka tarneraskuste ületamisel; arvestades, et terasetööstus, kus tootmisvõimsus on alates 2008. aastast vähenenud rohkem kui 40 miljoni tonni võrra ning kaotatud on enam kui 60 000 otsest ja enam kui 100 000 kaudset töökohta, on rahuaja kõige tõsisemas kriisis, mis põhjustab tööstusliku tootmise sektorite suuremat sõltuvust kolmandatest riikidest pärit impordist ja tööstusalase oskusteabe kadumist, mis mõjutab otseselt miljoneid töökohti; arvestades, et ülemahutavus on maailmas hinnanguliselt 300 miljonit kuni 400 miljonit tonni, peamiselt Hiinas;

C.  arvestades, et mitteväärismetallide tööstus seisab silmitsi nõudluse märkimisväärse languse ning tugeva ülemaailmse konkurentsiga, mis tuleneb peamiselt kolmandatest riikidest, kus puuduvad niisama kõrged standardid ja ranged eeskirjad kui Euroopas;

D.  arvestades, et energiahinnad on Euroopas kõrgemad kui paljudes muudes majandustes, mis on peamiselt tingitud energiaturu ebapiisavast integreeritusest, kasvavatest maksudest, lõivudest ja võrgukuludest, ning need piiravad märkimisväärselt Euroopa mitteväärismetallide tööstuse konkurentsivõimet maailmaturul;

E.  arvestades, et Euroopa mitteväärismetallide tööstus seisab silmitsi tõsise investeeringute kaotamisega kolmandatele riikidele, mille on peamiselt põhjustanud suhteliselt kõrged energiahinnad ja CO2-ga seotud kulude maksumus;

F.  arvestades, et elektrolüüsi abil niisuguste metallide nagu alumiiniumi, vase ja magneesiumi tootmise Euroopa tehaste üksteise järel sulgemine näitab, et Euroopas toimub selles sektoris suur deindustrialiseerumine, mis ei ole tingitud nõudluse langusest Euroopas, vaid peamiselt elektrihindade tõusust ja suurenenud volatiilsusest mitmes liikmesriigis ning kolmandate riikide poolsest dumpingust;

G.  arvestades, et selliste metallide sulamid nagu teras, alumiinium, tsink, titaan ja vask (sh tsingitud lehtteras), mis on käesolevas resolutsioonis määratletud mitteväärismetallidena, on olulised elektroonika, masinate, seadmete ja mootorsõidukite valmistamisel ning samuti ehitustöödel; arvestades, et ELi mitteväärismetallide tööstust tuleks pidada varaks, millel on strateegiline tähtsus Euroopa konkurentsivõime jaoks, eelkõige teiste tööstussektorite jaoks ning olemasoleva ja uue taristu arendamiseks;

H.  arvestades, et esikohale tuleks seada konkurentsivõime küsimuse ja süsinikdioksiidi lekke ohu küsimusega tegelemine, ning arvestades, et vältida tuleb mis tahes protektsionistlikke meetmeid;

I.  arvestades, et alates 2009. aastast on ELi heitkogustega kauplemise süsteemis (HKS) kasvanud saastekvootide ja rahvusvaheliste arvestusühikute ülejääk heitkogustega võrreldes, mis on oluliselt nõrgendanud CO2-hinnasignaali; arvestades, et edaspidi, kui Euroopa HKSi heiteload muutuvad kallimaks, võib tõenäoliselt tekkida konkurentsikriis; arvestades, et kui rahvusvahelisel või riiklikul tasandil ei tehta võrreldavaid jõupingutusi, nimelt ei looda samasugust CO2-turgu nagu ELis, siis väheneb mitmete ELi tööstussektorite ja -käitiste rahvusvaheline konkurentsivõime, mis võib teataval määral põhjustada süsinikdioksiidi leket; arvestades, et mitteväärismetallide tööstuses on endiselt olemas märkimisväärne energiasäästu potentsiaal, mida saaks tulemuslikult rakendada erainvesteeringute ja toetuskavade kaudu, mis on mõeldud tehaste moderniseerimiseks;

J.  arvestades, et ELi mitteväärismetallide tööstuse ees seisab võidujooks ajaga, et taastada oma ülemaailmne konkurentsivõime ja suutlikkus investeerida Euroopasse ning seega astuda vastu esinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele väljakutsetele, millega ta peab toime tulema samal ajal oma ettevõtmistes sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutuse valdkonnas ülemaailmseks eeskujuks jäädes; arvestades, et ülemaailmne ülemahutavus ning kolmandate riikide poolsed ebaõiglased toetused ja dumping on suurendanud survet Euroopa mitteväärismetallide turul; arvestades, et tootmise innovatsioonil on positiivne mõju tööhõive kasvule tööstusharude majandustsükli kõigis etappides; arvestades, et teisest küljest on paljud ettevõtjad järginud strateegiaid, milles keskendutakse lühiajalisele finantstulule, jättes tähelepanuta innovatsiooni, teadus- ja arendustegevusse investeerimise, tööhõive ja oskuste uuendamise; arvestades, et töötajate kaasamine innovatsiooni ja strateegia väljatöötamisse on parim majandusliku edu tagamise viis; arvestades, et õiglane kauplemine terasetoodetega saab samuti toimida ainult töötajate põhiõigusi ja keskkonnastandardeid järgides;

K.  arvestades, et vanametallide ärakasutamine (taaskasutamise ja ringlussevõtu tulemusel) on industrialiseeritud ja ressursitõhusas majanduses hädavajalik ning seda tuleb konkurentsivõimelise ja säästva ringmajanduse raames arendada, kuid see ei ole ei kvaliteedi ega ka kvantiteedi poolest piisav, et katta täielikult Euroopa majanduste vajadus mitteväärismetallide järele; arvestades, et ELi vanametalli saldo on positiivne ja rohkem jõupingutusi tuleks teha selleks, et luua stiimuleid vanametalli ringlussevõtuks Euroopas; arvestades, et mitteväärismetallide tööstust, selle tooraineid ja lisatarnijaid tuleks käsitleda terviklikul ja integreeritud viisil;

L.  arvestades, et eriti peab see paika energiavaldkonna ümberkorraldamise puhul, sest mitteväärismetallid, nagu haruldased muldmetallid, on selle elluviimiseks vajalikes uudsetes tehnoloogiates kesksel kohal; arvestades, et EL sõltub ikka veel suuresti taastuvenergia tootmise varustuse tootmiseks vajalike metallide impordist, mis pakub sektorile tegelikke võimalusi, nimelt võimalust saada jagu võimalikest tarneraskustest; arvestades, et investeerimine taastuvenergiasse ja energiatõhususse on oluline liikumapanev jõud investeeringute tegemisele tööstustoodetesse, kaasa arvatud vask, alumiinium ja teras; arvestades, et Euroopa taastuvate energiaallikate ja energiasäästu ambitsioonikas poliitika võib tulevikus suurendada nõudlust mitteväärismetallide järele Euroopas ning eelkõige pakkuda võimalust toota kõrge lisandväärtusega tooteid; arvestades, et ettevõtja keskkonnaalane vastutus on puudulik, ning arvestades, et teatavate tööstusobjektide puhul rikutakse tõsiselt Euroopa õigusaktide nõudeid ning teatavad mahajäetud objektid kujutavad endast ohtu inimese tervisele ja keskkonnale; arvestades, et keskkonnastandardid ja ringmajanduse põhimõtted peaksid olema Euroopa mitteväärismetallide tööstuse sektorisse arengu ja innovatsiooni eesmärgil tehtavate investeeringute jaoks põhjapaneva tähtsusega; arvestades, et komisjoni aastani 2050 ette nähtud energia tegevuskava kohaselt on energiasektori CO2-heite vähendamine ja taastuvenergia suurt osakaalu käsitlev stsenaarium odavam kui praeguse poliitika jätkamine ning et tuumaenergia ja fossiilkütustest toodetud energia hinnad tõusevad aja jooksul jätkuvalt, samas kui taastuvenergia hind langeb;

M.  arvestades, et Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuses Euroopa Komisjonile esitatud soovituste kohta seoses Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimistega (2014/2228(INI)) rõhutati, kui tähtis on energiaalane peatükk, milles käsitletakse kõiki praeguseid energiaeksporti piiravaid või sellele tingimusi seadvaid meetmeid, ning samal ajal rõhutati ELi energiamahukate tööstusharude ebasoodsat olukorda ja vajadust kaitsta nende konkurentsivõimet;

N.  arvestades, et ainult ambitsioonikas innovatsioonipoliitika, mis avab tee kvaliteetsete, energiatõhusate ja innovatiivsete toodete (näiteks ülitugeva, kuid painduva terase) ja uute tootmisprotsesside väljatöötamisele, võimaldab ELil säilitada oma koha üha tihenevas ülemaailmses konkurentsis; arvestades, et 65% ettevõtjate kulutustest teadus- ja arendustegevusele tehakse töötlevas tööstuses, ning arvestades, et meie tööstusliku baasi tugevdamine on seetõttu väga oluline selleks, et hoida teadmised ja oskusteave ELis;

O.  arvestades, et ELi mitteväärismetallide tööstus on kaotamas oma konkurentsivõimet, osaliselt kõrge regulatiivse ja halduskoormuse tõttu;

P.  arvestades, et energialiidu paketi eesmärk on luua turvalise, säästva, konkurentsivõimelise ja taskukohase energia turg, et suurendada Euroopa majanduse konkurentsivõimet maailmas, alandades ja ühtlustades energiahindu Euroopas ja liikmesriikide vahel;

Q.  arvestades, et riigi juhitavate või muude mitteturumajanduslike majanduste turumajandusliku staatuse tunnustamine kahjustaks kaubanduse kaitsemeetmeid ja mõjutaks oluliselt Euroopa mitteväärismetallide tööstuste konkurentsivõimet;

R.  arvestades, et teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon selles sektoris on Euroopa tööstuse jaoks võtmetähtsusega; arvestades, et tehaste sulgemisega kaasnevad sageli pöördumatud kaotused tehnoloogia ja oskusteabe valdkonnas ning tööstustööliste oskuste kadu;

Mitteväärismetallide tähtsus Euroopa tööstuse jaoks

1.  rõhutab mitteväärismetallide tööstuse tähtsust suure hulga tootmisahela järgmise etapi tööstusharude jaoks, sealhulgas autotööstus, kosmosetööstus, energiatootmine, ehitus ja pakendamine;

2.  on seisukohal, et Euroopa, mis on juba tugevalt sõltuv toorainetest, ei saa endale lubada uue sõltuvuse tekkimist mitteväärismetallidest, millel oleks väga kahjulik mõju eespool mainitud tootmisahela järgmise etapi tööstusharudele;

3.  juhib tähelepanu sellele, et terasetööstuses on ELis tasapinnalise lehtterase tootmisvõimsuse puudujääk, mille on põhjustanud tehaste massiline sulgemine viimastel aastatel ja nõudluse taaselavnemine;

4.  rõhutab, et nõudlus värviliste metallide, nagu alumiiniumi ja vase järele kasvab kriisist hoolimata pidevalt;

Tungiv vajadus võidelda kliimamuutuste ja kõrgete energiahindade vastu

5.  rõhutab, et mitteväärismetallide tööstuse konkurentsivõime tagamisel on üks kõige pakilisemaid küsimusi kehtiva heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) ümberkujundamine; on teadlik sellest, et komisjon on algatanud arutelud, mis peavad viima HKSi reformini neljandaks perioodiks aastatel 2021–2028, ja nõuab selles kontekstis, et reform hõlmaks süsinikdioksiidi lekke küsimust ning et sellega edendataks tõhusust, tööstusinnovatsiooni ja optimaalset tootlust, mida see reform peaks tagama, kaaludes samas HKSi täiendamist muude innovatiivsete vahendite ja strateegiatega, et saavutada heitkoguste tõeline vähendamine; palub komisjonil HKSi läbivaatamise käigus premeerida energiamahuka tööstuse edukamaid osalejaid, kes toodavad kaupu kõige väiksemate heitkogustega;

6.  märgib, et 2019. aastal võetakse kasutusele turustabiilsusreserv, ja ootab komisjoni ettepanekuid 2020. aasta järgse HKSi struktuurireformi kohta, mille üle Euroopa Parlament teostab konkreetset ja eraldi kontrolli;

7.  palub seetõttu komisjonil muuta saastekvootide jaotamise süsteemi, võttes ulatuslikult kasutusele hindamise, mida kasutatakse tööstusharu kontrollväärtuste puhul, mis põhinevad kasvuhoonegaaside heitkogustel toodangutonni ja mitte rajatise kohta, sest just kõige keskkonnasäästlikumad tehased peavad stiimulina saama toota rohkem; rõhutab sellega seoses, kui oluline on süsteem, mis muudab atraktiivseks energiatõhusatesse lahendustesse investeerimise;

8.  nõuab selles kontekstis sektoriülese paranduskoefitsiendi kohaldamise lõpetamist 10% kõige tõhusamate käitiste puhul, keda ohustab süsinikdioksiidi leke, nii et nad saaksid 100% ulatuses tasuta saastekvoote sektorites, mille rahvusvaheline konkurentsivõime võib suurte CO2-ga seotud kulude tõttu kahaneda, et julgustada nõuetekohaselt käituma tööstureid ja töötajaid, kes on teinud vajalikke pingutusi, et saavutada parima võimaliku tehnika kasutamise abil heite võimalikult madal tase; on veendunud, et niisugune meede ei tohiks mõjutada üldist heitkoguste piirmäära; juhib tähelepanu asjaolule, et süsinikdioksiidi leke maailma piirkondadesse, kus CO2-heide on kõige suurem, avaldab kahjulikku mõju ülemaailmsetele keskkonnaküsimustele;

9.  nõuab, et energiamahukad tööstusharud jätkaksid jõupingutusi ringlussevõtu korralduse optimeerimiseks ja CO2-heitkoguste vähendamiseks, et tagada tulevikus tööstusalane konkurentsivõime ja täita ELi kehtestatud siduvad heitkoguste vähendamise eesmärgid; rõhutab sellega seoses, et tööstusalane konkurentsivõime, ressursitõhusus ja heitkoguste vähendamine on muutumas üksteist täiendavateks eesmärkideks, sest kui Euroopa tootmine muutub süsinikuvaeseks, on selle jätkuv osatähtsus Euroopa ja maailma turul tulemuslik viis, kuidas aidata kaasa tööstuses tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste üldisele vähendamisele; lisab, et sama kehtib ka niisuguste imporditavate kaupade tootmise puhul, mis vastavad samaväärsetele energiatõhususe ja heitestandarditele kui need, millele vastavad ELis toodetud kaubad; rõhutab, et kolmandate riikide ettevõtjad, kes osalevad väärtusahelas, peavad samuti toimima kooskõlas ELi kliima- ja energiaeesmärkidega ning võtma arvesse eelkõige energiatõhususealaseid edusamme;

Süsinikdioksiidi kompenseerimine piiridel – WTOga kooskõlas olev rahvusvahelise mõõtmega ajutine ja paindlik meede

10.  rõhutab kindlalt, et EL on alates ajast, mil loodi rahvusvaheline läbirääkimiskomitee, kes valmistas 1992. aastal ette Rio konventsiooni, püüdnud pidada läbirääkimisi kolmandate riikidega rahvusvahelise kokkuleppe üle kliimamuutustevastase kaitse eesmärkide kehtestamiseks, kuid siiani ei ole edusamme tehtud, hoolimata olukorra järjest kriitilisemaks muutumisest, mida kinnitab teadlaste peaaegu üksmeelne arvamus; nõuab ELilt eestvedaja rolli jätkamist ja rõhutab tungivat vajadust tagada, et Pariisi konverentsil sõlmitakse üleilmne siduv kokkulepe, millega kõik osalejad kohustuvad täielikult hoidma tulemuslikult ära ohtlikke kliimamuutusi; rõhutab, et nende läbirääkimistega tuleb saavutada õiguslikult siduv kokkulepe, mis sisaldab kogu majandust hõlmavaid eesmärke kõikidele osalistele, pidades kinni kokkulepitud eesmärgist hoida ülemaailmne soojenemine alla 2 °C; rõhutab, et terviklik rahvusvaheline kokkulepe loob tööstusele võrdsed võimalused ja vähendab EList süsinikdioksiidi lekke ohtu;

11.  rõhutab, et rahvusvaheline kliimameede on parim viis süsinikdioksiidi lekke ärahoidmiseks; ootab sellega seoses Pariisis toimuvat kliimakonverentsi COP 21; rõhutab asjaolu, et ambitsioonikas kliimamuutuste vastase võitluse rahvusvaheline kokkulepe, millega luuakse võrdsed tingimused kõikidele riikidele, kes on valmis tegema mitmepoolset koostööd ja töötama välja ühtse ülemaailmse keskkonnaalase korralduse süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks, oleks kõige parem viis ülemaailmse heite käsitlemiseks; rõhutab asjaolu, et selline kokkulepe võimaldaks kõikidele mitteväärismetallide tootjatele õiglast konkurentsi ning sellega muudetaks piiridel toimuva kompenseerimise alased kaalutlused tarbetuks, tingimusel et selle rakendamise üle teostatakse tulemuslikku järelevalvet ja vajaduse korral tehakse kohandusi; juhib tähelepanu asjaolule, et selline rahvusvaheline kokkulepe peab tingimata hõlmama kõige suuremaid heitkoguseid tekitavate riikide võetud usaldusväärseid kohustusi; juhib ühtlasi tähelepanu vajadusele järgida sellega seoses sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid, et tagada võrdsed võimalused;

12.  märgib, et nii importi kui ka eksporti arvesse võttes lisatakse piiridel süsinikdioksiidi kompenseerimise mehhanismiga Euroopa õigusnormidesse heitkoguste vähendamise mudel, mis hõlmab ka tarbimispõhist territoriaalset lähenemisviisi, ning et sellisel alt üles lähenemisviisil on see eelis, et seda saab kasutada universaalse lahendusena, mis võimaldab igal riigil iseseisvalt oma kliimapoliitika ambitsioonikuse üle otsustada, lähtudes selle tagajärgede hoolikast mõjuhinnangust; kutsub komisjoni üles tagama, et tulevastes kaubanduslepingutes oleksid sätted, mis parandavad märkimisväärselt Euroopa mitteväärismetallide toodete ekspordivõimalusi ja turulepääsu; kordab, et komisjon peaks lisama piirkondlikesse, kahepoolsetesse ja mitmepoolsetesse vabakaubanduslepingutesse toorainetega seotud moonutavate tavade (kahetine hinnakujundus, ekspordipiirangud) keelu;

13.  rõhutab, et kõik kaubandust mõjutavad meetmed peavad olema kooskõlas rahvusvaheliste kaubanduskokkulepetega; kinnitab, et kliimapoliitika eesmärgiks seatud inimeste, loomade ja taimede elu ja tervise kaitsmine ning mittetaastuvate loodusvarade säilitamine, kui seda tehakse mittediskrimineerival viisil ja mitte varjatud piirangu kujul, on kooskõlas GATTi XX artiklis sätestatud eranditega; täpsustab, et kliimamuutustele tuleks nende ülemaailmse olemuse tõttu pöörata õiguslikku tähelepanu; on seisukohal, et vähese süsinikusisaldusega atmosfääri (puhast õhku) juba peetakse ammenduda võivaks loodusvaraks ning seetõttu tuleks seda käsitleda avaliku hüvena; täpsustab lisaks, et vastumeetmeid ei saaks võtta piiridel süsinikdioksiidi kompenseerimise meetmete tagajärjel, ilma et rikutaks rahvusvahelise kaubanduse eeskirju ja tekiks süüdistuse esitamise oht; kordab, et eesmärk ei ole mingil juhul kaitsta Euroopa tööstusharusid, vaid luua neile oma välismaiste konkurentidega võrdsed tingimused;

14.  juhib tähelepanu asjaolule, et soovitav oleks näha ette enampakkumistelt saadud tulude osaline ümberjaotamine keskkonnakaitse algatustesse ja kliimamuutuste vastu võitlemise meetmetesse, nagu Rohelisse Kliimafondi, mis on ette nähtud Cancúni kokkulepetes, ning muudesse rahvusvahelistesse kliimamuutustega seotud rahastamisvahenditesse;

15.  märgib, et kokkulepitud standardid süsinikusisalduse ja toote kogu olelusringi heitkoguste arvutamiseks suurendavad läbipaistvust ja võivad hõlbustada säästliku tootmise ja tarbimise edendamist, sealhulgas metallitööstuses;

16.  rõhutab vajadust luua andmebaas, mille kaudu antakse teavet süsinikusisalduse kohta toodetes, mis on valminud Euroopa mitteväärismetallide tööstuses;

Kaudsete heitkoguste hüvitamine

17.  peab kahetsusväärseks, et riigiabil põhinevast kaudsete kulude hüvitamise korrast sai uus kõlvatu konkurentsi allikas ELi ühtsel turul elektrimahukate sektorite tootjate puhul, kellest mõned saavad oma riikides ametiasutustelt rahalist toetust; nõuab tungivalt sellise hüvitise ühtlustamist ja põhjendatud juhtudel andmist Euroopa tasandil, et tagada tingimused, mis oleksid võrdsed ülemaailmsete konkurentidega ja Euroopa tootjate hulgas, ning et tagada tulemuslik süsinikdioksiidi lekke kaitse; märgib, et see peab eriti paika kuue värvilise metalli puhul, millega kaubeldakse hinnaga, mille määrab üleilmne nõudlus ja pakkumine ning mille määrab kindlaks peamiselt Londoni börs; mõistab seega, et mitteväärismetallide tootjad on „hinnaga leppijad” ja ei saa kulude tõusu klientidele üle kanda; on jõudnud järeldusele, et kaudsete heitkoguste hüvitamine tuleb kindlasti säilitada; osutab kokkuleppele, mis saavutati turustabiilsusreservi loomise ja toimimise osas (2014/0011/COD) ning milles on sätestatud, et „võrdsete tingimuste eesmärgi järgimiseks tuleks läbivaatamise käigus kaaluda ka ühtlustatud korra kehtestamist kaudsete kulude hüvitamiseks liidu tasandil”; viitab sellega seoses nõukogu määrusele (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta(11) ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 107 ja 108; kutsub komisjoni üles vaatama läbi erinevate energiatoetuskavade mõju energia jaehinnale, mis mõjutab kaudselt energiamahukate tööstusharude konkurentsivõimet üksikutes liikmesriikides;

18.  on seisukohal, et süsiniku diferentseeritud mõju elektrihinnale iga tarnija energiaallikate jaotusest lähtuvalt on konkurentsitegur ja see sõltub muu hulgas iga suveräänse riigi tehtavatest valikutest; väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle Euroopa energialiidu kohta; on veendunud, et hästitoimiv energia siseturg, mis toodab turvalist ja säästvat energiat ning tagab piisavad ühendused liikmesriikide vahel, aitab langetada energiahindasid Euroopa tööstuse ja tarbijate jaoks; on seisukohal, et HKS on ELi ühtlustatud meede, millega vähendada tööstuse heitkoguseid, ning et seepärast tuleks selle mõjuga tegeleda ühtlustatud süsteemi raames;

Toetus vähese CO2-heitega metallide tootmisse investeerimiseks

19.  nõuab tungivalt, et tasuta saastekvoote eraldataks süsinikdioksiidi lekke sektorite kõige tõhusamatele käitistele uude varustusse, teadus- ja arendustegevusse (sh süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine ning kasutamine) ja töötajate koolitamisse investeerimise programmide alusel võimalikult kiiresti ja igal juhul alates 2018. aastast ning neljanda etapi jooksul, mis hõlmab perioodi 2021–2030, et vastata kliima- ja keskkonnakaitse ning töötajate õiguste alastele kõrgetele standarditele; rõhutab, et äärmiselt vajalik on investeerida teadus- ja arendustegevusse, et võimaldada Euroopal jääda mitteväärismetallide tootmise tippkeskuseks; tuletab meelde, et investeeringuid tegevad tööstusharud tulevad kriisidest kõige paremini välja; nõuab, et HKSi enampakkumisel saadud tulu kasutataks kliimameetmete rahastamiseks ELis ja arenguriikides, sealhulgas taastuvenergia ning energiatõhususe projektide investeeringuteks tööstussektorites; toetab kavasid luua kliima- ja energiapoliitika raamistikus 2030 rahastamisprogramm NER400 süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise, innovatiivsete taastuvate energiaallikate ja vähese CO2-heite suunalise innovatsiooni jaoks tööstussektorites, nagu on sätestatud Euroopa Ülemkogu 23. oktoobri 2014. aasta järeldustes; soovitab, et CO2 kogumise, kasutamise ja säilitamisega seotud katse- ja näidisprojektid peaksid olema osa komisjoni edendatavate vähese CO2-heitega tehnoloogiate rahastamise programmidest kooskõlas programmiga NER300 ja tulevase programmiga NER400, nii et finantsrisk jaguneks rahastajate ja käitajate vahel; tuletab meelde, kui olulised on avaliku sektori investeeringud ja Euroopa kontekstis raamprogrammi „Horisont 2020” vahendid mitteväärismetallide tööstuse keskkonna- ja energiatõhususe parandamiseks, sealhulgas CO2-heitkoguste vähendamiseks kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega; peab töötajate koolitamist vähese CO2-heitega tehnoloogiate ja tavade rakendamisel tööstuses strateegiliseks investeeringuks, mis peaks olema täielikult kaasatud komisjoni edendatavatesse programmidesse, mille eesmärk on vähese CO2-heitega majandusele ülemineku rahastamine;

Finantsaruandlus ja läbipaistvus

20.  teeb ettepaneku, et süsinikdioksiidi kvoodid avaldataks koos äriühingute raamatupidamise aastaaruannetega ja et Euroopa Liit toetaks selle valdkonna rahvusvahelise raamatupidamisstandardi alase töö jätkamist;

21.  rõhutab, kui tähtis on läbipaistvus selles osas, kuidas liikmesriigid kasutavad jaotamisest saadavat tulu; osutab sellega seoses liikmesriikide kohustusele teavitada komisjoni HKSist saadava tulu kasutamisest; rõhutab asjaolu, et suurem läbipaistvus aitaks kodanikel näha, kuidas riigiasutused kasutavad HKSist saadavat tulu;

22.  rõhutab, et käitised ja äriühingud peavad järgima kõiki õiguslikke nõudeid sotsiaalse vastutuse ja aruandluse kohta, et tagada keskkonnaeeskirjade võrdne ja tulemuslik rakendamine, samuti selleks, et tagada pädevate asutuste ja sidusrühmade, sealhulgas töötajate, kodanikuühiskonna ja kohalike kogukondade esindajate juurdepääs kogu asjakohasele teabele; rõhutab keskkonnaalaseid küsimusi käsitlevale teabele juurdepääsu õigust, nagu on sätestatud Århusi konventsioonis ning rakendatud ELi ja siseriiklikes õigusaktides, sealhulgas direktiivis 2003/87/EÜ; soovitab, et iga rajatis, mis on klassifitseeritud HKSi kuuluvaks, annaks igal aastal muu hulgas kliimamuutuste vastu võitlemise ja ELi keskkonna-, tööohutuse- ja töötervishoiuteemaliste direktiivide järgimise kohta põhjalikku teavet, mis peaks olema kättesaadav nii töötajate esindajatele kui ka rajatise lähiümbruse kohalike kogukondade kodanikuühiskonna esindajatele;

Elektrivarustuslepingute küsimus

23.  rõhutab, kui oluline on Euroopa mitteväärismetallide sektori konkurentsivõime jaoks pikaajaliste lepingute sõlmimise võimalikkus komisjonipoolset täpsustamist vajavatel teatavatel tingimustel, mis peavad olema kooskõlas investeeringutasuvusega, kusjuures nende kestus ei tohi kapitalimahukate tööstusharude puhul olla vähem kui viisteist aastat; tuletab meelde, et töösturitel peab olema tunne, et nende investeeringud on kindlustatud tänu prognoositavatele hindadele ja selgele õigusraamistikule; rõhutab, et iga-aastase elektrienergia enampakkumise asemel tuleks pigem eelistada elektrivarustuslepingute pikaaegset stabiilsust; väljendab muret turgu reguleerivate õigusnormide pärast, mis võimaldavad mõnes liikmesriigis struktuurset lõhet elektri hindade ja tootmiskulude vahel; palub komisjonil võidelda erasektori oligopolide juhusliku kasumi vastu energiaturul;

24.  väljendab muret turgu reguleerivate õigusnormide pärast, mis võimaldavad struktuurset lõhet elektri hindade ja tootmiskulude vahel;

Oskuste edastamine

25.  nõuab, et organiseeritaks oskuste edasiandmist töötajate eri põlvkondade vahel kõikides tehastes, kus tootmises kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel ametikohtadel on mitterahuldavad vanusepüramiidid; pooldab töötajate kollektiivsete oskuste arendamise eesmärgil ettevõtete noorte töötajate oskuste edendamist struktuurse õpipoisiõppepoliitika abil; rõhutab mitteväärismetallide sektori töötajate oskuste ja kvalifikatsioonide tähtsust; nõuab aktiivset tööhõive- ja tööstuspoliitikat, mis tagab, et seda teadmist arendatakse ja tunnustatakse Euroopa mitteväärismetallide tööstuse olulise varana; palub, et tööstusalase oskusteabe säilitamist ja kvalifitseeritud tööjõu alalhoidmist arvestatakse igas konkreetses tehases tootmise elujõulisuse hindamisel;

Toorainega varustamine

26.  nõuab seoses metallitootmisele vajaliku toorainega Euroopalt diplomaatilisi meetmeid, mis põhinevad strateegilisel partnerlusel lisandväärtuse jagamiseks Euroopa riikide ja toorainet tootvate riikide vahel viisil, mis kogu väärtusahela ulatuses toetab kvalifitseeritud tööjõu arengut; palub komisjonil luua põhjaliku teraseturu analüüsi vahendi, mille abil oleks võimalik saada täpset teavet terase pakkumise ja nõudluse tasakaalu kohta Euroopas ja maailmas, tehes vahet nende turgude arengu struktuurilistel ja tsüklilistel komponentidel; on veendunud, et mitteväärismetallide esmas- ja järelturu järelevalve võib olla väärtuslikuks sisendiks parandus- ja proaktiivsetele meetmetele, mis on terasetööstuse tsüklilise olemuse tõttu hädavajalikud; peab tervitatavaks haruldaste muldmetallide alase Euroopa pädevusvõrgustiku (ERECON) aruannet(12); palub komisjonil jätkata tegevust ERECONi raames, et arendada Euroopa jaoks välja mitmekesine ja jätkusuutlik haruldaste muldmetallide tarneahel, ning eelkõige rakendada poliitilised soovitused ning toetada asenduslahendusi ja ulatuslikumat ringlussevõttu;

Euroopa kaubanduse kaitsemeetmed mitteväärismetallide valdkonnas: pigem ennetamine kui hilised parandusmeetmed

27.  manitseb nõukogu viima lõpule kaubanduse kaitsevahendeid käsitleva kahe määruse läbivaatamise, et muuta need vahendid sujuvamaks ja tugevamaks ning kiirendada nende kasutamist ja tagada seejuures, et neid ei nõrgendataks; teeb ettepaneku näha ette kuni ühe kuu pikkune eeluurimisetapp, mille jooksul oleks võimalik dumpinguvastased ja subsiidiumivastased kaebused esialgselt läbi vaadata, ja teha seejärel esmaste tõendite alusel teatavaks ennetavad parandusmeetmed ja teostada põhjalik uurimine; peab kahetsusväärseks asjaolu, et kaubanduse kaitsevahendite ajakohastamist käsitleva seadusandliku ettepaneku arutelu on nõukogus peatunud, kuigi Euroopa Parlament on väljendanud tugevat toetust rangemate meetmete võtmisele kaitseks kolmandatest riikidest pärineva ebaõiglase impordi vastu; kutsub nõukogu üles jätkama kiiresti kaubanduse kaitsevahendite ajakohastamist, et tagada lõpuks asjakohaste meetmete võtmine ebaõiglaste tavade vastu ja Euroopa turu dumpinguvastane kaitse, tagades seejuures võrdsed tingimused ja kasutades täielikult ära võimalused, mida pakub energiavaldkonna ümberkorraldamine;

28.  kiidab heaks eesmärgi teha kiireid edusamme liidus tarbitavate haruldaste muldmetallide ja kriitilise tähtsusega metallide ringlussevõtus;

29.  rõhutab, et kõik mitteväärismetallid, sh roostevaba teras ja alumiinium, on allutatud ülemaailmsele konkurentsile; peab tungivalt vajalikuks, et komisjon peaks asjaomaste geograafiliste turgude määratlemisel oma analüüsides ja võrdustes lähtepunktiks maailmaturu ega piirduks oma analüüsides üksnes siseturuga; nõuab, et enne kui komisjoni konkurentsi peadirektoraat mingeid otsuseid langetab, viidaks läbi tootmisvõimsuse mõjuhinnang, milles võetaks muu hulgas arvesse tehaseid ja töökohti, ning et selle järeldused lisataks lõplikku sidusrühmadele kättesaadavaks tehtavasse väljaandesse; nõuab konkurentsipoliitika ja riigiabi eeskirjade läbivaatamist, et lihtsustada riiklikku sekkumist, mille eesmärk on säilitada sotsiaalne ja piirkondlik ühtekuuluvus, parandada keskkonnastandardeid ja lahendada rahvatervisega seotud mureküsimusi; nõuab, et konkurentsi peadirektoraadi mis tahes otsuse poolt tööhõivele avaldatavat mõju võetaks eelnevalt arvesse ja et see võimaldaks jõuda objektiivse põhjenduseni või vajaduse korral pakkuda hüvitist töötajatele, kes on kandnud kahju turgu valitseva seisundi kuritarvitamise vastu võitlemiseks võetud meetmete tõttu; nõuab sotsiaalpartnerite, eelkõige töötajate organisatsioonide ja ametiühingute paremat kaasamist nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil, et hoida sektoris ära sotsiaalse dumpingu tavasid ning tagada kvaliteetse tööhõive loomine; nõuab, et töötajaid kaastaks tööstuse otsustusprotsessi;

Mitteväärismetallide roll ringmajanduses

30.  rõhutab sellega positiivset mõju, mida omavad vanametallid, mille abil on võimalik märkimisväärselt vähendada sisendenergiat ja -toorainet; palub seetõttu komisjonil hõlbustada vanametallide turu arengut ja toimimist; julgustab seadma kõikides mitteväärismetalle tootvates tehastes sisse ringmajanduse, et siduda kõrvaltoodete ja ringlussevõetud metallide kasutamine konkurentsivõime tõstmise eesmärgiga; nõuab, et kõikides mitteväärismetalle tootvates tehastes muudetaks ringmajanduse sisseseadmine kohustuslikuks, et siduda kõrvaltoodete ja ringlussevõetud metallide kasutamine konkurentsivõime tõstmise eesmärgiga; kiidab heaks eesmärgi teha kiireid edusamme liidus tarbitavate haruldaste muldmetallide ja kriitilise tähtsusega metallide ringlussevõtus; nõuab tugevate seoste loomist mitteväärismetallide ringlussevõtu sektori ja muude tööstusharude vahel, et tugevdada tööstusliku baasi suurust ja vastupidavust, eelkõige piirkondades, kus toimub deindustrialiseerimine; rõhutab sellega seoses toodete ja materjalide asendamise ning vanametalli ulatuslikuma kasutamise suurt potentsiaali muu hulgas terase ja alumiiniumi tootmisel; rõhutab, et enamikku mitteväärismetalle on võimalik mitu korda ringlusse võtta, kasutades seejuures vaid murdosa esmatootmiseks kasutatavast energiast; tunneb muret Euroopa suure energiakao pärast, mille on põhjustanud seaduslik ja ebaseaduslik alumiiniumi ja vase eksport sellistesse riikidesse nagu Hiina ja India, st riikidesse, kes ise on kehtestanud alumiiniumi ekspordi keelud; on veendunud, et kõrged keskkonnastandardid ja ringmajanduse põhimõtted peaksid olema Euroopa mitteväärismetallide tööstuse sektorisse arengu ja innovatsiooni eesmärgil tehtavate investeeringute jaoks põhjapaneva tähtsusega; palub komisjonil töötada välja majanduslikud stiimulid metallide, sealhulgas praegu majanduslikult ebaotstarbekate kriitilise tähtsusega toorainete, näiteks haruldaste muldmetallide ringlusse võtmiseks, et uurida, kuidas oleks võimalik toetada ringlussevõetud materjalide turgusid, muu hulgas ka ringlussevõetud materjalide roheliste sertifikaatide, ökodisaini nõuete ja maksustiimulite abil, ning tagada, et ka ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) eelarve puhul kasutatakse finantsvõimendust ressursitõhususe ja ringlussevõtu edendamiseks; on veendunud, et jäätmeid käsitlevaid õigusakte tuleks parandada ELi vanametalli turu toimivana hoidmiseks, näiteks romusõidukite direktiivi ja teiste jäätmeid käsitlevate õigusaktide läbivaatamise abil; soovitab võtta meetmeid, et määrata kogumise eesmärgid, suurendada tootjate vastutust ja laiendada olelusringi lõppu käsitlevate õigusaktide kohaldamisala, näiteks veoautode, busside ja mootorrataste osas; rõhutab vajadust kvalifitseeritud ja oskustega inimeste järele, kes tulevad toime üleminekuga säästvamatele tootmisprotsessidele ja toodetele, ning nõuab Euroopa tasandil koolitus- ja haridusstrateegiat, mis toetab äriühinguid, uurimisinstituute ja sotsiaalpartnereid jõupingutustes, mille eesmärk on selgitada ühiselt välja keskkonnsäästlikkuse seisukohast vajalikud oskused;

31.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

SELETUSKIRI

Euroopa terasetööstuses aset leidnud oskuste ja töökohtade kokkukuivamine on tingitud nõudluse langusest: 2014. aastal oli nõudlus 2007. aasta tasemest 40 megatonni võrra väiksem. Võimsust on kohandatud nii märkimisväärselt, et Euroopa nõudluse mis tahes suurenemise tagajärjel tekib Euroopas enneolematu kaubandusbilansi puudujääk, mis põhjustaks sõltuvussuhteid ja tööstusalase oskusteabe kadumist ning millel on kahtlemata järelmõju tootmisahela järgmise etapi autotööstuse, ehituse ja vähese CO2-heitega tehnoloogiate sektoritele.

Euroopa alumiiniumitehaste sulgemine toimub seevastu viimastel aastatel üha suureneva Euroopa alumiiniuminõudluse kontekstis, mille tagajärjel on kasvanud import.

Teras ja alumiinium on kaks peamist näidet probleemide kohta, millega seisavad silmitsi niisugustes tööstussektorites töötajad, mis peavad jätkuvalt muutuma ajakohasemaks nii energeetika kui ka keskkonna seisukohast, kuid see eeldab niisuguse investeerimispoliitika järgimist, mida saavad endale praegu lubada vaid vähesed.

Seega ei ole kliimamuutuste poliitika küll mingil juhul nende tööstusharude probleemide algpõhjus, aga see võib selleks kujuneda tulevikus, kui investeeringukriis jätkub ning kui ei rakendata toorainete ja mitteväärismetallidega seotud Euroopa tööstuspoliitikat.

See tööstuspoliitika peab hõlmama vähese CO2-heitega majandusele ülemineku reaalsuseks saamiseks vajalikke vahendeid ja ressursse ning see on teostatav üksnes mitteväärismetallide tööstusharude strateegilise juhtimisega ja selle tagamisega, et kättesaadavaks on tehtud õiged vahendid ja ressursid, et tulla toime CO2-hinna tõusuga, mida nõuavad kõik kliimamuutuste vastu võitlemisse kaasatud rahvusvahelised institutsioonid.

Mitteväärismetallide taaskasutamine ja ringmajanduse arendamine on Euroopa riikide majandusele küll tingimata vajalik, aga Euroopa mandri energiasüsteemi ümberkujundamise tulevaste vajaduste rahuldamiseks ei ole ainult ringlussevõtt piisav: näiteks sama paigaldatud võimsuse saavutamiseks on tuuleturbiinide ja päikesetehnoloogia puhul vaja kuni 90 korda rohkem alumiiniumi, 50 korda rohkem rauda, vaske ja klaasi ning 15 korda rohkem betooni (rääkimata haruldastest või kriitilise tähtsusega metallidest) kui praegu kasutusel olevate traditsiooniliste soojuselektrijaamade (kütteõli või maagaasi baasil töötavad jaamad või tuumajaamad) puhul.

Tungiv vajadus võidelda kliimamuutuste vastu

On kiiduväärne, et EL on asunud kliimamuutuste vastases võitluses juhtpositsioonile ja on tunnistanud kliimaga seonduvat võlga industrialiseerimata riikide ees.

CO2-turu loomine 2005. aastal (direktiiv 2003/87/EÜ) tähistas ELi poolt ühepoolse proaktiivse kliimamuutuste strateegia rakendamist, mille raames ta püüdis olla heaks eeskujuks, kehtestades lisatasud elektritootjatele ja energiamahukatele tööstusharudele ning seega kogu oma majandusele, sõltumata ülejäänud maailmas tehtavast.

Tookord loodeti, et selle tulemuseks on investeeringud, mille eesmärk on vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid ja aidata ajakohastada Euroopa tööstust, et võimaldada sel nii oma konkurentidest ette jõuda. See stsenaarium ei ole end aga tõestanud mitmel põhjusel ning süsinikdioksiidi lekke oht on nüüdseks tekkinud hoolimata heldelt jaotatud tasuta saastekvootidest, mis on jõudmas oma piirideni kaitse pakkumise osas.

Pärast Kyoto kokkuleppe allkirjastamist 1997. aastal on olukord tegelikkuses muutunud ja Euroopa ei ole enam mitteväärismetallide valdkonnas juhtival kohal ning peab nüüd hoopis võitlema, et jääda kiiresti industrialiseeruvatest riikidest sõltumatuks (nn süsinikualane pööre).

Strateegiline vajadus sunnib mitteväärismetallide tööstust kohanduma kõnealuste uute klimaatiliste, majanduslike ja sotsiaalsete stsenaariumitega, olles eeskujuks tulemusliku ja tõhusa energiatarbimise ja tooraine tarbimise osas tööstusmaastikult kadumata.

Kompenseerimine piiridel on kõige tulemuslikum struktuurimehhanism hoidmaks ära seda, et Euroopa tööstus, mida ohustab süsinikdioksiidi leke, loobub kliimamuutuste vastasest võitlusest, sest tasuta saastekvootide jaotamine, mis võivad endast põhimõtteliselt kujutada saastetoetusi, tekitab kahjumit, mille ulatus kasvab vastavalt CO2-hinna tõusule turul.

Kompenseerimismeetmed piiridel

Piiridel rakendatavate kompenseerimismeetmete kehtestamine kliimamuutuste poliitika osana loob võrdsed tingimused ja moonutamata konkurentsi tootjate vahel ELis ja väljaspool seda nii siseturul kui ka ekspordi valdkonnas, vältides nii süsinikdioksiidi leket:

– kohaldades impordi suhtes samasuguseid CO2-turul kehtivaid saastekvootide ostmise eeskirju nagu Euroopa tootjate puhul, võttes aluseks imporditavate metallide süsinikusisalduse;

– jättes metallide ekspordi CO2-saastekvootide ostmisest välja.

Mitteväärismetallide importijad oleksid kohustatud tollis deklareerima Euroopa turul müüdud metallide tootmisel tekkinud CO2-heitkogused ning järgima sarnaste toodete puhul vastavalt WTO mittediskrimineerimise põhimõttele samu eeskirju kui Euroopa tootjad. Niisiis ei kujuta see endast mingilgi viisil suvalist diskrimineerimist ega rahvusvahelise kaubanduse varjatud piirangut.

Piiridel rakendatavate kompenseerimismeetmete kohaldamisala oleks praeguste HKSi saastekvootide omaga identne.

Süsinikdioksiidi kompenseerimine piiridel – ajutine ja paindlik meede

Kui üks riik näeb ELi mitteväärismetallide tootjatele ette CO2-saastekvoodid, mis on võrreldavad ELi saastekvootidega, muutub piiridel rakendatav kompenseerimine samamoodi paindlikuks vahendiks sõltuvalt kahe riigi vahel kaubeldavate toodete süsinikdioksiidi heite näitajatest. Kõik piiridel rakendatavad kompenseerimismeetmed oleks võimalik kaotada, kui saavutatakse kõikjal maailmas loodavate süsinikdioksiidi saastekvootide turgude kooskõlastatus. Samad eeskirjad loovad ausa konkurentsi.

Süsinikdioksiidi lekke vältimine kogu sektorit arvesse võttes

Alumiiniumitootja suhtes, kes toodab oma alumiiniumoksiidi (boksiidi maagi ja alumiiniumi vahesaadus) ELis, kohaldatakse HKSi piiranguid, kuid alumiiniumitootja suhtes, kes impordib alumiiniumoksiidi väljastpoolt ELi, need ei kehti. Sama kehtib kõikide vahesaaduste suhtes alates maagist kuni metallideni ning koksi puhul, mida kasutatakse terase tootmiseks, mille impordiallikate ümberpaigutamine kujutab endast süsinikdioksiidi leket.

Iga mitteväärismetalli süsinikusisalduse hindamisel tuleb seetõttu võtta arvesse kogu sektorit, mitte ainult selle lõpptootmise asukohta Euroopas.

Heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvate kõikide toodete süsinikusisaldus

Piiridel rakendatavate kompenseerimismeetmete õiglaseks toimimiseks on vaja teada iga toote süsinikusisaldust.

Euroopas see juba toimib ja see võib olla nii igal pool kahel tingimusel:

–  tuleb kindlustada kaubeldavate toodete jälgitavus (mida on mitteväärismetallide tööstuses juba praegu vaja akrediteerimiseks ja tunnustatud kutsealastele normidele vastavuse kinnitamiseks);

–  rahvusvahelisel tasandil tuleb välja töötada kaubeldavate toodete süsinikusisalduse kindlaksmääramise ühtlustatud meetod.

Niisiis oleks selleks vaja luua rahvusvaheline/mitmepoolne asutus või teha selle ülesande täitmine juba olemasoleva organisatsiooni ülesandeks.

Kaudsete heitkoguste hüvitamine – kõlvatu konkurents Euroopa riikide vahel

Hargmaised alumiiniumi tootmisega tegelevad ettevõtjad on Pärsia lahe riikides arendanud välja võimsa alumiiniumitööstuse, mis põhineb madalatel energiahindadel. Lisaks odava energia eelistele on need nafta- ja gaasirikkad riigid vabad ka CO2-heitkogustega või kliimamuutuste vastases võitluses osalemisega seotud kuludest.

Komisjon on tunnistanud kõlvatut konkurentsi, mis on tingitud elektritootjate poolt CO2-saastekvootide ostmise tõttu tõusnud elektrihindadest, ja andis seetõttu riikide ametiasutustele loa kaudsete kulude hüvitamiseks (teatis SWD (2012)).

Kui näiteks Hispaania kulutab hüvitamisele 5 miljonit eurot kolme aasta jooksul (2013–2015), siis Saksamaa kulutab sama ajavahemiku jooksul 756 miljonit eurot.

Tasuta saastekvoodid vähese CO2-heitega metallide tootmisse investeerimiseks

Piiridel rakendatav kompenseerimine käivitab mitteväärismetallide majanduse positiivse mõjuringi, mis seob CO2-heitkoguste vähendamise vähese CO2-heite suunaliste investeeringutega, mis seetõttu muutuvad tulutoovateks, pidades silmas heitkoguste edasist vähendamist ja võitlemist kliimamuutuste vastu.

Finantsaruandlus ja läbipaistvus

Äriühingutele eraldatud tasuta CO2-saastekvoodid tootmiskoha kaupa küll avaldatakse praegu, kuid pärast nende eraldamist ei anta teavet selle kohta, kuidas asjaomased äriühingud neid kasutavad.

Samuti ei ole üheski ELi riigis kehtestatud jälgitavuse nõuet saastekvootide enampakkumisel saadud tulu kohta, mille peaks vähemalt osaliselt investeerima kliimamuutuste vastasesse võitlusesse.

Mitteväärismetallide tööstusega seonduvate riskide ja ohtude alane läbipaistvus

Esimene nõue: Euroopa mitteväärismetallide tööstus peab olema keskkonnaküsimustes heaks eeskujuks, viies oma tegevuse mõju töötajatele ja kohalikele elanikele minimaalsele tasemele. Selle võimalikkuse peavad tagama ELi ja riiklikud asutused, sest turg üksi ei suuda tagada niisuguse konkurentsivõimelise tööstusmajanduse säilimist, mis on ühtlasi keskkonnasõbralik.

Niisugune läbipaistvus peab kehtima teabe suhtes, mida esitatakse heitkoguste, vastavusse viimise meetmete, tulevikku suunatud investeeringute ning nende mõju kohta töötajate ja kohalike elanike tervisele ja ohutusele.

Elektrivarustuslepingute küsimus

Mitteväärismetallide tööstus on mitmes mõttes energiamahukas tööstus:

–  süsinikterase valmistamisel kasutatakse hädavajaliku fossiilse toorainena kivisütt;

–  tootmiskulude struktuuris domineerivad tsingi ja alumiiniumi elektrolüüsi korral omahinnas peamiselt elektrikulud (erinevustega riigiti, kusjuures prognoositavus puudub).

Kuna elektritarnija ja elektrikasutaja vahel ei ole võimalik sõlmida pikaajalisi varustuslepinguid vabalt kokku lepitud hinnaga, võivad Euroopa energiamahukad tööstusharud sattuda rahvusvahelist konkurentsi arvestades väga haavatavasse olukorda.

Tõstatada tuleks ka küsimus, mis on seotud niisuguste teatavate rahvusvaheliste mitteväärismetallide eksportijatest konkurentide avaliku ja subsideeritud olemusega, kes tegutsevad majandussüsteemis, mida iseloomustab energiavarustuse valdkonnas vaba ja moonutamata konkurentsi puudumine.

Euroopa kaubanduse kaitsemeetmed mitteväärismetallide valdkonnas: pigem ennetamine kui hilised parandusmeetmed

Ajal, mil tärkava turumajandusega riigid arendavad välja oma mitteväärismetallide tööstust oma majandusliku tõusu osana, on nendest saanud maailma teraseturul ja kõikide mitteväärismetallide, näiteks haruldaste muldmetallide turul suured konkurendid, kellel on toorainele juurdepääsu näol suhteline eelis ning kes vahel saavad kasu ka riiklikust abist ja otsivad dumpinguvõimalusi (müümine alla omahinna).

Seega on vajalik, et ELil oleksid olemas paindlikud ja reageerimisvõimelised kaubanduse kaitsemeetmed, et tulla toime kõnealuste uute ülemaailmsete tööstusstsenaariumitega, mille puhul tuleb otsuseid teha üha kiiremini, et reageerida materjalide, toodete, teabe ja teenuste sissevoogude võimalikule lumepallina kasvamisele.

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

13.10.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

47

11

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Zigmantas Balčytis, Nicolas Bay, David Borrelli, Jerzy Buzek, Philippe De Backer, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Peter Eriksson, Fredrick Federley, Ashley Fox, Theresa Griffin, Marek Józef Gróbarczyk, András Gyürk, Roger Helmer, Hans-Olaf Henkel, Eva Kaili, Kaja Kallas, Barbara Kappel, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Jeppe Kofod, Miapetra Kumpula-Natri, Janusz Lewandowski, Ernest Maragall, Edouard Martin, Dan Nica, Angelika Niebler, Miroslav Poche, Miloslav Ransdorf, Michel Reimon, Herbert Reul, Paul Rübig, Algirdas Saudargas, Jean-Luc Schaffhauser, Neoklis Sylikiotis, Antonio Tajani, Dario Tamburrano, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Henna Virkkunen, Martina Werner, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Michał Boni, David Coburn, Cornelia Ernst, Jens Geier, Gunnar Hökmark, Benedek Jávor, Jude Kirton-Darling, Olle Ludvigsson, Notis Marias, Marian-Jean Marinescu, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, Theodor Dumitru Stolojan, Pavel Telička, Cora van Nieuwenhuizen

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

47

+

ALDE

Dominique Riquet

ECR

Notis Marias

EFDD

David Borrelli, Dario Tamburrano

ENF

Barbara Kappel

GUE

Cornelia Ernst, Miloslav Ransdorf, Neoklis Sylikiotis

PPE

Michał Boni, Jerzy Buzek, Christian Ehler, András Gyürk, Gunnar Hökmark, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Janusz Lewandowski, Marian-Jean Marinescu, Angelika Niebler, Herbert Reul, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Theodor Dumitru Stolojan, Antonio Tajani, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Pilar del Castillo Vera

S&D

Zigmantas Balčytis, Jens Geier, Theresa Griffin, Eva Kaili, Jude Kirton-Darling, Jeppe Kofod, Miapetra Kumpula-Natri, Olle Ludvigsson, Edouard Martin, Dan Nica, Miroslav Poche, Patrizia Toia, Kathleen Van Brempt, Martina Werner, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

VERTS/ALE

Peter Eriksson, Benedek Jávor, Ernest Maragall, Michel Reimon, Claude Turmes

11

-

ALDE

Philippe De Backer, Fredrick Federley, Kaja Kallas, Pavel Telička, Cora van Nieuwenhuizen

ECR

Ashley Fox, Marek Józef Gróbarczyk, Hans-Olaf Henkel, Evžen Tošenovský

EFDD

David Coburn, Roger Helmer

3

0

ENF

Nicolas Bay, Jean-Luc Schaffhauser

PPE

Paul Rübig

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

-  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)

ELT L 188, 18.7.2009, lk 93.

(3)

ELT L 315, 14.11.2012, lk 1.

(4)

ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.

(5)

ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.

(6)

ELT L 143, 30.4.2004, lk 56.

(7)

ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

(8)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0032.

(9)

ELT C 251 E, 31.8.2013, lk 75.

(10)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0104.

(11)

EÜT L 001, 4.1.2003, lk 1.

(12)

http://ec.europa.eu/growth/sectors/raw-materials/specific-interest/erecon/index_en.htm

Õigusalane teave