Menetlus : 2014/2242(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0319/2015

Esitatud tekstid :

A8-0319/2015

Arutelud :

PV 02/12/2015 - 12
CRE 02/12/2015 - 12

Hääletused :

PV 02/12/2015 - 13.5
CRE 02/12/2015 - 13.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0423

RAPORT     
PDF 426kWORD 154k
13.11.2015
PE 554.953v02-00 A8-0319/2015

säästva linnalise liikumiskeskkonna kohta

(2014/2242(INI))

Transpordi- ja turismikomisjon

Raportöör: Karima Delli

MUUDATUSED
 EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK


EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

säästva linnalise liikumiskeskkonna kohta

(2014/2242(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2014. aasta teatist „Ühiselt konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa linnalise liikumiskeskkonna suunas” (COM(2013)0913),

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava ning konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi kohta(1),

–  võttes arvesse oma 23. juuni 2011. aasta resolutsiooni Euroopa linnade arengukava ja selle tuleviku kohta ühtekuuluvuspoliitikas(2),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2009. aasta teatist „Linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava” (COM(2009)0490),

–  võttes arvesse komisjoni 18. juuli 2014. aasta teatist „ELi poliitika linnamõõde – ELi linnade tegevuskava põhijooned” (COM(2014)0490),

–  võttes arvesse komisjoni 25. septembri 2007. aasta rohelist raamatut „Uued suunad linnalise liikumiskeskkonna arendamisel” (COM(2007)0551),

  võttes arvesse komisjoni 2013. aasta detsembris avaldatud Eurobaromeetri eriuuringut 406 „Eurooplaste suhtumine linnalisse liikumiskeskkonda”,

–  võttes arvesse komisjoni loodud säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade Euroopa platvormi,

–  võttes arvesse komisjoni 29. novembri 1995. aasta rohelist raamatut „Kodanike võrgustik ning ühistranspordi potentsiaali elluviimine Euroopas” (COM(1995)0601),

–  võttes arvesse komisjoni 31. märtsi 1998. aasta teatist „Transport ja süsinikdioksiid ning ühendusemeetodi väljatöötamine” (COM(1998)0204),

  võttes arvesse komisjoni 4. märtsi 2015. aasta teatist „Pariisi protokoll – tegevuskava kliimamuutuste vastaseks võitluseks pärast aastat 2020” (COM(2015)0081),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiivi 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta(3),

  võttes arvesse määrust (EÜ) nr 715/2007(4) ja määrust (EÜ) nr 595/2009(5) maanteesõidukite saasteainete heitkoguste vähendamise kohta,

–  võttes arvesse oma 27. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni heitkoguste mõõtmise kohta autotööstuses(6),

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2013. aasta teatist „Euroopa puhta õhu programm” (COM(2013)0918),

  võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni suuniseid õhukvaliteedi kohta ning tervise majandusliku hindamise vahendit (Health Economic Assessment Tool),

–  võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni aruannet keskkonnamürast põhjustatud haiguste kulu ja Euroopas kaotsiläinud tervena elatud aastate mõõtmise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 2013. aasta detsembri transporti ja keskkonda käsitleva aruandluse mehhanismi (TERM) raames koostatud raportit linnatranspordi kohta,

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse oma 3. juuli 2013. aasta resolutsiooni liiklusohutuse kohta aastatel 2011–2020 seoses esimeste vahe-eesmärkidega kahjustrateegia suunas(7),

–  võttes arvesse oma 12. oktoobri 1988. aasta resolutsiooni jalakäijate kaitse ja Euroopa jalakäijate õiguste harta kohta(8),

–  võttes arvesse maanteeliiklust käsitlevat Viini konventsiooni,

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2014. aasta teatist „CARS 2020: Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku autotööstuse tegevuskava” (COM(2012)0636),

–  võttes arvesse oma 10. detsembri 2013. aasta resolutsiooni teemal CARS 2020: Euroopa tugeva, konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku autotööstuse nimel (9),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2014. aasta teatist „Ringmajanduse suunas: jäätmevaba Euroopa kava” (COM(2014)0398),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2014. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused,(10)

  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiivi 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta(11),

  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 1/2014 „ELi toetatud ühiskondliku linnatranspordi projektide mõjusus”,

–  võttes arvesse Euroopa linnade säästvat arengut käsitlevat Leipzigi hartat,

–  võttes arvesse linnapeade pakti,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A8-0319/2015),

A.  arvestades, et hinnangute kohaselt elab 2050. aastal kuni 82 % ELi kodanikest linnapiirkondades;

B.  arvestades, et linnaelanikkonna oodatud märkimisväärse suurenemise tõttu seisavad linnakeskused silmitsi ühiskondlike, elukvaliteedi ja jätkusuutliku arengu probleemidega, mille lahendamiseks on vaja terviklikke kavandamismeetmeid;

C.    arvestades, et linnaline liikumiskeskkond sõltub endiselt peaasjalikult tavakütustel töötavatest autodest, ja arvestades, et seetõttu katavad ELi transpordis nafta ja selle derivaadid rohkem kui 96 % energiavajadusest ehk ligikaudu ühe kolmandiku energia kogutarbimisest;

D.  arvestades, et linnatransport põhjustab kuni 25 % kogu CO2 heitest ning ligikaudu 70 % kogu linnapiirkondade heitest, mis on põhjustanud kliimamuutusi, ning see on ELi ainus valdkond, mille kasvuhoonegaaside heited kasvavad jätkuvalt;

E.  arvestades, et 2013. aastal avaldatud Eurobaromeetri eriuuringu nr 406 kohaselt kasutab ligikaudu 50 % ELi kodanikest oma eraautot iga päev, samas kui ainult 16 % kasutab ühistransporti ja ainult 12 % jalgratast;

F.    arvestades, et sama aruande kohaselt peavad ELi kodanikud linnalise liikumiskeskkonna parandamise tõhusateks meetmeteks väiksemaid ühistransporditasusid (59 % vastajatest), paremaid ühistransporditeenuseid (56 %) ja paremaid võimalusi jalgratturitele (33 %);

G.  arvestades, et ligikaudu 50 % linnapiirkondades toimuvatest reisidest on lühemad kui 5 km ning et paljudes linnades võib neid seetõttu ette võtta jalgsi, jalgrattaga, ühistranspordiga või muu transpordivahendiga, nagu autode ühiskasutus;

H.  arvestades, et diislikütuse levinud kasutamine transpordis, eriti nende sõidukite puhul, mis on vanemad ja millel puuduvad tahkete osakeste filtrid, on üks peamisi põhjuseid, miks tahkete osakeste kontsentratsioon on ELi linnades kõrge, ning arvestades, et seetõttu tuleks linnatranspordi liikide puhul edendada alternatiivsete kütuste kasutamist ja nende transpordiliikide tavapärase kasutusviisi muutmist, ilma et kahjustatakse linnalist liikumiskeskkonda;

I.    arvestades, et Euroopa Keskkonnaameti andmetel puutus 2011. aastal terviseohutuse 55 dB ülempiiri ületava mürasaastega kokku rohkem kui 125 miljonit Euroopa kodanikku ja teeliiklus oli selle peamine põhjustaja;

J.    arvestades, et kvaliteetsed transporditeenused on linnapiirkondades elavatele inimestele hädavajalikud, et rahuldada nende tööelu, koolituse, turismi ja vaba aja tegevusega seotud liikuvusvajadusi; arvestades, et säästev linnatransport võib aidata vähendada energiatarbimist, õhu- ja mürasaastet, õnnetuste arvu, liiklusummikuid, maakasutust ja mulla katmist;

K.  arvestades, et on võimalik ja vajalik võtta säästva linnalise liikumiskeskkonna suhtes sihipäraseid meetmeid, et saavutada ELi eesmärke ning jõustada transpordi ja keskkonnaga seotud õigusakte;

L.  arvestades, et subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes peaks EL aitama kohalike meetmete toel välja töötada linnalise liikumiskeskkonna integreeritud pikaajalise lähenemisviisi, mille abil vähendada liiklusest tulenevat saastet, ummikuid, müra ja liiklusõnnetusi, anda linnadele nõuetekohast toetust ning tagada ELi liikmesriikide parem teabevahetus, koordinatsioon ja koostöö;

M.  arvestades, et oluline on rõhutada ühistranspordi tähtsust linnapiirkonna majanduses, sealhulgas ebasoodsates piirkondades, ning tunnistada, et see on ühiskonnale kasulik, sest aitab võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ning tagada kõigi kodanike juurdepääs töökohtadele;

N.    arvestades, et hea ja lihtne ühistransport on parim viis eratranspordi vähendamiseks ja üks parimaid viise liiklusummikute leevendamiseks;

O.  arvestades, et 73 % Euroopa kodanikest peab liiklusohutust linnades tõsiseks probleemiks, ning arvestades, et rohkem kui 30 % liiklussurmadest ja rasketest vigastustest juhtuvad linnapiirkondades ning hõlmavad sageli vähem kaitstud liiklejaid ja jalakäijaid;

P.  arvestades, et 38 % kõikidest surmaga lõppenud liiklusõnnetustest toimub linnapiirkondades ning 55 % linnadevahelistel teedel; arvestades, et ohvriteks on tihtipeale jalgratturid ja muud vähem kaitstud liiklejad, ning arvestades, et õnnetused on seotud suure sõidukitekontsentratsiooni ja kiirusega;

Q.    arvestades, et säästev linnatransport on laiema territoriaalse planeerimise poliitika üks aspekt, ning arvestades, et rohelised linnapiirkonnad vähendavad teeliiklusest põhjustatud saaste mõju;

R.    arvestades, et alternatiivsete kütuste ja transpordivahendite kasutamiseks on vaja välja töötada vajalik taristu ja püüda muuta inimeste liikuvusega seotud käitumist;

S.  arvestades, et linnad ja muud suuremad linnapiirkonnad on olulised majandustegevuse ja innovatsiooni keskused, mistõttu on need õigustatult tunnistatud üleeuroopalise transpordivõrgu uue strateegia äärmiselt olulisteks sõlmpunktideks, ning need on peamised ühendused reisijate ja kaubaveo transpordiahelas;

T.  arvestades, et mitmeliigilised transpordivõrgud ning erinevate transpordiliikide ja-teenuste integreerimine võivad olla linnapiirkondadele ja nende ümbrusele kasulikud, kuna suurendavad reisijate ja kaubaveo tõhusust, aidates niiviisi vähendada süsinikdioksiidi ja muid kahjulikke heiteid;

U.  arvestades, et riigipead ja valitsusjuhid võtsid 2012. aastal toimunud ÜRO säästva arengu konverentsil (Rio+20) kohustuseks toetada keskkonnasäästlikke transpordivõrgustikke(12);

V.  arvestades, et ei ole kõigile linnapiirkondadele ühtemoodi sobivaid lahendusi ning linnadel üle kogu Euroopa Liidu on erinevad olukorrad ja vajadused, mis on eelkõige seotud geograafiliste ja ilmastikutingimustega, demograafilise struktuuriga, kultuuritraditsioonidega ning muude teguritega;

W.    arvestades, et linnalise liikumiskeskkonna ja linnatranspordi juhtimise eest vastutavad kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused, kes kavandavad ja viivad oma piirkonnas ellu neid avaliku poliitika põhimõtteid kooskõlas kehtiva riikliku raamistiku ja ELi linnade tegevuskavaga;

X.    arvestades, et on murettekitav, et komisjon räägib Euroopa tasandil kavandatavatest transpordi kontseptsioonidest, mida tuleb hiljem liikmesriikide tingimustega kohandada; arvestades, et sellise ülevalt alla lähenemisviisi asemel ja eiramata ühiste eeskirjade ja standardite vajadust oleks eelistatav järgida alt üles lähenemisviisi, mis hõlmab kohapealseid üheaegseid katsetusi, ergutades seeläbi innovatsiooni; arvestades, et toetab seetõttu kindlalt kogemuste vahetamise platvormide loomist kohalike sidusrühmade hulgas, et edulugusid oleks võimalik laialdasemalt kajastada;

1.  rõhutab, et seni Euroopa tasandil ja paljudes linnades tehtud töö on olnud tulemuslik ning seda tuleks jätkata, ning tunneb seetõttu heameelt eespool nimetatud komisjoni linnalist liikumiskeskkonda käsitleva teatise üle;

Ruumi ja taristu tagasiandmine kodanikele ja juurdepääsetavuse parandamine

2.  juhib tähelepanu asjaolule, et maakasutuse planeerimine on kõige olulisem etapp, mil luuakse sujuvaid ja ohutuid transpordivõrgustikke, mis on pikaajalised ja mõjutavad tõeliselt liikluse mahtusid ja jaotust; rõhutab, et ohutust tuleb alati käsitleda kui säästva linnaplaneerimise põhielementi;

3.  on veendunud, et ELi kodanike, jaemüüjate, kaubaveoettevõtjate ja muude linnalise liikumiskeskkonnaga seotud sidusrühmade teavitamine ning nendega konsulteerimine on läbipaistval planeerimisel, arendamisel ja otsuste tegemisel väga oluline; rõhutab, et selline teave peaks olema avalikult ja lihtsasti kättesaadav; juhib tähelepanu asjaolule, et soovitav on edendada asjaosalist ning linnade koostööd ELi tasandil, eesmärgiga jagada liikumiskeskkonna säästvaid lahendusi;

4.  on arvamusel, et pikaajalised säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad, mida toetab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, on olulised vahendid, millega tagada piisavad ja ohutud liikuvusega seotud lahendused kõigile kodanikele; kutsub pädevaid ametiasutusi üles võtma säästva linnalise liikumiskeskkonna kavades arvesse erivajadusi, mis puudutavad piiratud liikumisvõimega isikute transpordiühendusi; rõhutab, et tõketeta taristu on piiratud liikumisvõimega isikute liikuvuse jaoks väga oluline; rõhutab, et säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad peavad sisaldama konkreetseid liiklusohutuse strateegiaid ning tagama ohutu taristu, kus on piisavalt ruumi kõige kaitsetumatele liiklejatele;

5.  rõhutab säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade olulisust ELi süsinikdioksiidiheite, müra, õhusaaste ja õnnetuste vähendamisega seotud eesmärkide saavutamiseks; on seisukohal, et säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade edasiarendamine peaks olema oluline element, millega arvestatakse ELi projektide rahastamisel linnatranspordi valdkonnas, ning et ELi rahaliste vahendite ja toetusega saaks motiveerida selliste kavade väljatöötamist ja rakendamist; kutsub komisjoni üles andma pädevatele ametiasutustele säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade väljatöötamisel vajalikku nõu ja tehnilist tuge, võttes täielikult arvesse subsidiaarsuse põhimõtet;

6.  julgustab liikmesriikide ametiasutusi koostama säästva linnalise liikumiskeskkonna kavasid, milles seatakse esikohale vähesaastavad transpordiliigid, sealhulgas elektertransport ja alternatiivkütusel töötavad sõidukid, ning mis hõlmavad intelligentseid transpordisüsteeme; toetab liiklustsoonide ja mitmeliigiliste transpordiplatvormide loomist, kus on esikohal ühistranspordi kasutamine;

7.  julgustab liikmesriike ja Euroopa linnasid välja töötama parkimispoliitikat (parkimiskohtade arv, arukate parkimissüsteemide kasutamine ning asjakohased hinnad), mis võib olla osa integreeritud linnapoliitikast, ning tegema samal ajal suuremaid pingutusi funktsionaalsete mitmeliigiliste transpordisõlmede väljatöötamiseks, pakkudes erinevaid transporditeenuseid ja võimaldades transpordilahenduste, näiteks ühistranspordi, jagatud transpordi, jalgrattasõidu ja rentimisteenuste sujuvat kombineerimist; nõuab eeslinnades asuvate parkimiskohtade paremat ühenduvust rongi- ja ühistransporditeenustega, näiteks pargi-ja-sõida-süsteemi abil; tuletab meelde, et vajakajäämised puudega isikutele pakutavates teenustes tuleb kõrvaldada;

8.  rõhutab, et võttes arvesse vajadust vähendada ELi transpordisüsteemi naftasõltuvuse (valdavalt nafta ja selle kõrvalsaaduste) kahjulikku mõju keskkonnale, tuleks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid süsteemselt kasutada terviklike ja integreeritud säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade arendamiseks ja rakendamiseks, mis vastastikku ja täiendavalt tugevdavad linnalise liikumiskeskkonna meetmeid laiema ruumilise planeerimise raames, suurendamata sealjuures autode liigse kasutamise vajadust ning pannes rõhku transpordiliikide koostööl põhinevale integreeritud transpordisüsteemile;

9.    on veendunud, et komisjoni säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade platvorm peaks linnu ja piirkondi säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade koostamisel ja rakendamisel tugevalt toetama; rõhutab, kui tähtis on võtta linnalisse liikumiskeskkonda investeerimisel arvesse kõiki linnu, olenemata nende suurusest, samuti võtmerolli, mida Euroopa linnad ja piirkonnad peavad täitma säästva linnalise liikumiskeskkonna tugevdamisel ja edendamisel; nõuab, et Euroopa platvormi ja liikmesriikide linnaliikuvuse ja linnatranspordi eksperdirühma kaasataks erineva suurusega kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning erinevate huvirühmade (nt jalgratturite ühenduste) esindajad;

10.  rõhutab, et säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad peaksid olema kooskõlas ELi praeguse tegevuskava ja eesmärkidega, eelkõige nendega, mis on seotud 2011. aasta valges raamatus sätestatud üleminekuga maanteetranspordilt raudteetranspordile;

11.    nõuab tungivalt, et komisjon, liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused hindaksid ja auditeeriksid linnalise liikumiskeskkonna kavasid kooskõlas strateegia „Transport 2050” eesmärkide ja sihtidega;

Keskkonna, elukvaliteedi ja tervise parandamine

12.    juhib eriti tähelepanu mitmetele kahjulikele tagajärgedele, mida praegune transpordimudel põhjustab looduskeskkonna põhielementidele, sealhulgas õhule, veele ja pinnasele erinevates ökosüsteemides;

13.  on veendunud, et õhusaastel on kohalik, piirkondlik, riiklik ja piiriülene dimensioon ning seetõttu on vaja võtta meetmeid kõigil valitsemistasanditel; nõuab seega mitmetasandilise valitsemise tugevdamist, kus kõik tegijad vastutavad meetmete eest, mida saab ja tuleks võtta just sellel tasandil;

14.  kutsub linnasid üles põhjalikult hindama kodanike ja ettevõtete vajadusi ning transpordiliikide eripära, et tagada linnades säästev liikumiskeskkond, ning võtma vajalikke meetmeid elukvaliteedi parandamiseks linnades, toetades muu hulgas üleminekut säästvatele transpordiliikidele, sealhulgas jalgsikäimine ja jalgrattasõit, ning edendades eri transpordiliike ühendavat poliitikat;

15.  kutsub kohalikke asutusi üles võtma säästva liikumiskeskkonna kavasid välja töötades arvesse kodanike heaolu; kutsub eelkõige pädevaid asutusi üles võtma meetmeid liiklusest tuleneva müra vähendamiseks linnades;

16.  julgustab pädevaid asutusi võtma ettevaatus- ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaseid ennetavaid meetmeid, et parandada linnades õhukvaliteeti ja tagada, et saasteainete kontsentratsioon jääks Maailma Terviseorganisatsiooni suunistes kehtestatud tasemetest allapoole; toetab sel eesmärgil vähese saastega tsoonide kehtestamist kohalikul tasandil; rõhutab, et pädevad asutused vastutavad kodanikele turvaliste ja tervislike liikuvuslahenduste pakkumise eest; on arvamusel, et need lahendused võiksid põhineda taskukohastel, arukatel, usaldusväärsetel ja juurdepääsetavatel transpordisüsteemidel; julgustab liikmesriike ning kohalikke asutusi kaaluma meetmete võtmist juhul, kui on oht ületada eespool nimetatud Maailma Terviseorganisatsiooni suunistes kehtestatud tasemeid, et parandada juurdepääsu ühistranspordile, näiteks liikluskorralduse muutmise abil;

17.  juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa linnade õhusaastega tegelemiseks vaja on terviklikku lähenemisviisi; kutsub komisjoni seetõttu üles esitama tõhusaid meetmeid, mis võimaldavad liikmesriikidel järgida välisõhu kvaliteeti käsitlevat direktiivi (2008/50/EÜ), eelkõige kehtestades heitkoguste siseriiklikke ülemmäärasid käsitleva direktiivi raames 2025. ja 2030. aastaks tõhusad ja nõudlikud heite piirmäärad ning tagades välisõhu kvaliteeti käsitleva direktiivi ja heitkoguste siseriiklikke ülemmäärasid käsitleva direktiivi raames meetmete parema koordineerimise, kehtestades süsinikdioksiidi ja sõiduautosid käsitleva määruse (EÜ) nr 443/2009 õigeaegsel läbivaatamisel 2025. ja 2030. aastaks ambitsioonikad autode heitenormid ning määrates kindlaks selge ajakava eraautode tegelike heidete mõõtmise katsete (Real-World Driving Emission Testing) rakendamiseks;

18.  palub komisjonil hinnata liikmesriikide individuaalsete kavade põhjal suurimate õhukvaliteedi probleemidega linnastute õhusaaste mõõtmise ja jälgimise jaamade asukohta, pidades sealjuures meeles, et selliste jaamade halvasti valitud asukoht muudab andmed tihti ebatäpseks ja võib seetõttu ohustada rahvatervist;

19.  võtab teadmiseks käitumise muutused seoses sõiduki omamise ja kasutamisega (auto ühiskasutus ja koossõit); julgustab komisjoni arendama ja toetama transpordisüsteeme, mis hõlmavad kollektiivseid ja avalikke liikuvusviise;

20.  on arvamusel, et komisjon peaks hindama, kuidas võivad ühiskonda mõjutada uued liikuvusviisid, mis põhinevad ühistarbimise mudelil, nagu koossõit; on seisukohal, et riiklikul tasandil peaksid liikmesriigid liikuvuse ja transpordi osas järgima nn jagatud linna kontseptsiooni, kuna kodanikud võiksid sellest kasu saada, eriti väikestes ja keskmise suurusega linnades, kus ühistranspordivõrgustik on väiksem, ning see aitaks arendada ühisliikuvuse lahendusi;

21.  rõhutab, et hästi välja kujundatud, tõhus, taskukohane, ohutu ja kättesaadav ühistransport on säästva linnaarengu lahutamatu osa; leiab, et usaldusväärsed ühistransporditeenused võivad aidata liiklusummikuid, õhusaastet ja müra linnades märgatavalt vähendada; kutsub seetõttu liikmesriike üles ühistransporti arendama, et suurendada 2030. aastaks selle kasutamist; samuti õhutab riiklikke ja kohalikke ametiasutusi edendama digiteenuste kättesaadavust ühistranspordis ja jaamades, et toetada uuenduslike liikuvusvormide arengut ja rakendada arukaid transpordilahendusi ning muud moodsat tehnoloogiat; rõhutab, et ühisautode kasutamise ja koossõidu teenused aitavad olemasolevaid ressursse paremini kasutada ning linnades autode arvu vähendada; tunnistab Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide Galileo ja EGNOS ning ülikiirete mobiilvõrkude tähtsust; pooldab reguleeriva raamistiku koostamist, mis võimaldab kasutada uusi liikuvus- ja jagamisviise, mis aitavad ressursse paremini ära kasutada;

22.  rõhutab, kui tähtis on avalikkuse teavitamine linnade ühistranspordipakkumistest, võttes arvesse ka turistide keelevajadusi ja säästva turismipoliitika eeliseid; soovitab kohalikel ametiasutustel jagada reaalajas teavet interneti teel ja linnadesse paigaldatud piisavalt arvukatel tabloodel; ergutab ametiasutusi ja transpordiettevõtteid parandama tasuta digiteenuste kättesaadavust ühistranspordis ja jaamades;

23.  rõhutab rööbastranspordist saadavat ühiskonnakasu linnapiirkondade ligipääsetavuse, linnade uuendamise, sotsiaalse kaasamise ja linnade maine parandamise vallas;

24.  tunnustab ühistranspordiettevõtete pakutavate töökohtade kvaliteeti ja mitmekesisust ning sellega seotud majanduskasu; kutsub komisjoni üles jälgima ja hindama ühistranspordi panust roheliste töökohtade ja keskkonnasäästliku majanduskasvu strateegiatesse riiklikul ja ELi tasandil;

25.  palub liikmesriikidel võtta tõhusaid meetmeid, et tagada ühistranspordis julgeolek, austades samas kohaliku tasandi volitusi;

26.  tuletab meelde, et individuaalne kergtransport, nagu käimine ja jalgrattasõit, pakub suurimaid CO2-neutraalsuse võimalusi;

27.  ergutab liikmesriike oma strateegiaid üle vaatama, et kergtransporti täiustada, pidades silmas liikuvuse ja linnakeskkonna täiustamise lähedasi eesmärke; ergutab liikmesriike vajaduse korral edendama jalgrattasõitu, muu hulgas seades ulatuslikke eesmärke jalgrattakasutamise suurendamiseks 2030. aastaks ning jalgsi ja jalgrattal liikumise tingimuste parandamiseks;

28.  ergutab komisjoni ja liikmesriike suurendama teadlikkust jalgrattasõidust ja alternatiivsetest transpordiliikidest, et toetada transpordi üleminekut säästvatele transpordiliikidele ning jätkata Euroopa liikuvuse nädala kampaania toetamist; soovitab linnadel kavandada ühistranspordiga seostatud jalgrataste ühiskasutuse süsteeme; kiidab heaks riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi algatused ELi autovaba pühapäeva ja jalgrattapäeva ürituste edendamiseks ja korraldamiseks linnade õhukvaliteedi parandamise eesmärgil;

29.  ergutab erafirmasid, ametiasutusi ja ELi institutsioone jätkama liikuvuse haldamise teenuste täiustamist oma liikmete, töötajate ja külaliste heaks; soovitab komisjonil ja liikmesriikidel ergutada ettevõtteid lühendama töölkäimise teekondi, muu hulgas lubades ja edendades kaugtööd ning IKT-tehnoloogia kasutamist ja telekonverentse; leiab, et sellised liikuvusmeetmed nagu need, mida koordineerib Euroopa liikuvuse haldamise platvorm (European Platform on Mobility Management – EPOMM), annavad suured võimalused linnade liiklusummikute lahendamiseks ning üldise juurdepääsetavuse tagamiseks;

30.  ergutab liikmesriike ja kohalikke asutusi riigihankemenetlustes kindlaks määrama keskkonnatoime nõudeid, eriti kui on tegemist ühistranspordiks või ametiisikutele kasutamiseks sõidukite ostmisega;

Energia säästmine ja kliima kaitsmine

31.  on seisukohal, et säästva linnaliikuvuse saavutamiseks tuleb eelkõige suurendada energiatõhusust ning vähese CO2-heitega ja taastuvate energiaallikate kasutamist, mis ühtlasi parandab keskkonnatingimusi, ning meetmete võtmisel ELi CO2-heidet ja energiasäästu hõlmavate eesmärkide saavutamiseks tuleks austada tehnoloogianeutraalsust;

32.  palub liikmesriikidel toetada transpordipoliitika valge raamatu eesmärke – vähendada 2030. aastaks poole võrra tavakütusel töötavate autode arvu linnatranspordis ja lõpetada 2050. aastaks selliste autode kasutamine linnades; soovitab linnadel edendada ja toetada alternatiivsetele ning vähem saastavatele transpordivahenditele üleminekut, võttes arvesse nende tegelikku CO2-jalajälge, et saavutada ELi eesmärk kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 60 % võrra vähendada; kiidab heaks stiimulid, mis on mõeldud ergutama reisijaid eri transpordiliike kombineerima;

33.  juhib tähelepanu sellele, et elektrisõidukite ja alternatiivkütusel (teise ja kolmanda põlvkonna biokütused, taastuvressurssidel põhinev vesinik, surumaagaas ja veeldatud maagaas) töötavate sõidukite kasutamine aitab oluliselt linnade heidet vähendada; tuletab meelde alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtmist käsitleva direktiivi 2014/94/EL sätteid ja ergutab liikmesriike tihedas koostöös piirkondlike ja kohalike asutuste ning asjaomaste ettevõtetega kiiresti arendama sellist taristut, eelkõige üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) raames; kutsub avalikku ja erasektorit üles edendama laadimisseadmete paigaldamist ühisparklatesse;

34.  palub komisjonil ning riiklikel ja kohalikel asutustel võimaluse korral toetada siseveeliiklust kui üht integreeritud liikuvuse võimalust linnade keskkonnasõbraliku liikuvuse huvides;

35.  rõhutab alt ülespoole suunatud tegevuse tähtsust; seetõttu toetab kindlalt näiteks rohkem kui 6000 allakirjutanuga linnapeade paktis kindlaks määratud kohustust kasvuhoonegaaside vähendamiseks ning kiidab heaks volinik Canete 13. oktoobril 2015 Brüsselis esitatud üleskutse algatada veelgi ulatuslikuma konventsiooni koostamine; toetab komisjoni positiivset rolli niisuguste algatuste aktiivse käivitajana;

36.  palub komisjoni ja liikmesriike seada ulatuslikud säästva linnaliikuvuse meetmed detsembris 2015 Pariisis toimuva ÜRO kliimamuutuste konverentsi COP 21 päevakorras tähtsale kohale; ergutab komisjoni aktiivselt toetama integreeritud säästva linnaliikuvuse tegevuskava algatusi;

Innovatsiooni seadmine nutikat liikuvust taotleva teaduspoliitika keskmesse

37.  tuletab meelde, et arukad transpordisüsteemid muudavad liikuvuse ohutumaks, tõhusamaks, keskkonnasõbralikumaks ja sujuvamaks, ning seetõttu palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada sellesuunalisi jõupingutusi, sealhulgas reaalajas reisiinfo andmise, üliautomatiseeritud sõidukite, aruka taristu ja arukate liiklussignalisatsioonisüsteemide uuendamise ja rakendamise valdkonnas; tuletab meelde arukate transpordisüsteemide tähtsust täpsete, reaalajas liiklus- ja reisiandmete edastamisel, ning seetõttu kutsub komisjoni üles linnaliikuvust digitaalarengu tegevuskavas tähtsale kohale seadma; ergutab sidusrühmi tihedale koostööle koostalitlevate ja integreeritud liikuvusteenuste arendamisel, nagu mitmeliigiline ühistransport, ühisliikuvus ja integreeritud ühendvedude piletimüügipunktid; palub komisjonil seada tähtsale kohale uuenduslike rakenduste ja uue tehnoloogia arendamine, mis võimaldab maanteel liiklejatel aktiivsemalt transpordisüsteemi arendus- ja andmetootmises osaleda, et toetada liikuvusteenuste platvorme, kooskõlas ELi õiguse ja andmekaitsega;

38.  ergutab kõiki osalisi täielikult rakendama andmete ja digiteerimise võimalusi ning kasutama reguleerimise vähendamist uute ärimudelite edendamiseks;

39.  palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada teadusuuringute programme, mis käsitlevad uut tehnoloogiat, ärimudeleid ja integreeritud säästva linnaliikuvuse tavasid ning linnalogistikat; toetab programmi „Horisont 2020” prioriteete seoses ühiskonnale vajalike lahenduste otsimisega aruka, keskkonnasõbraliku ja integreeritud transpordi ning linnaliikuvuse jaoks, samuti liikuvuse kui teenuse algatuste arendamiseks kõikjal Euroopas; on veendunud, et „Horisont 2020” peab edendama teadusuuringuid ja innovatsiooni elukvaliteedi, säästvate töökohtade, rahvastiku, aktiivse liikuvuse muutuste, keskkonna ja kliimakaitse valdkonnas; on seisukohal, et komisjon peaks neid prioriteete arvesse võtma, tagama piisavad ELi vahendid tulevaseks teadus- ja arendustegevuseks linnade rööbastranspordisüsteemide vallas ning parandama säästvate transpordilahenduste tulemuslikkust;

Linnaliikuvuse muutmine säästvamaks, turvalisemaks ja ohutumaks

40.  märgib, et põhjalikud ohutusabinõud ning liikluse ja kiiruse kaasaegne haldamine vähendavad järsult surma või tõsiste vigastustega lõppevaid liiklusõnnetusi linnades; juhib tähelepanu sellele, et linnade liiklusõnnetusi aitab vähendada julgeolekujõudude kasutuselevõtmine, kelle ülesandeks on liikluse korraldamine ja järjekindlad kontrollid, et tuvastada liiklusohutuse rikkumisi, nagu kiiruseületamine, alkoholi, uimastite või ravimite mõju all autojuhtimine ning mobiiltelefonide või muude info- ja kommunikatsioonivahendite kasutamine autoroolis;

41.  palub liikmesriikidel ja kohalikel asutustel 2020. aastaks liikluskiiruse haldamine uuesti läbi mõelda, võttes arvesse kohalikke tingimusi, et tagada ohutus, sh elurajoonides ning koolide ja muude haridus- ning ühiskondlike rajatiste läheduses, samuti kaaluda ohutuma teetaristu arendamist ja kavandamist; kutsub liikmesriike ja kohalikke asutusi üles kasutama kõiki kaasaegseid lahendusi, kaasa arvatud moodne arukas liikluskorraldus, et tagada kõigi liiklejate, sealhulgas jalakäijate ohutus; ergutab Euroopa linnu jagama parimaid ohutuse tagamise tavasid;

Säästva kaubaveo uuendamine

42.  on veendunud, et uuendusliku, säästva ja keskkonnasõbraliku linnalogistika strateegiate kujundamine nii era- kui avaliku sektori osavõtul on linnades ülekoormuse ja keskkonnaprobleemide lahendamisel määrava tähtsusega; on seisukohal, et logistika peaks põhinema säästvatel transpordiliikidel; nõuab tarneahela paremat optimeerimist linnapiirkondades, lähtudes uut tüüpi kulutõhusatest tegevus-, tehnoloogia- ja ärimudelitest; rõhutab transpordiliikide koostoimel põhinevat logistikastrateegiat hõlmava säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade tähtsust ja toonitab, et sobivuse korral tuleb logistikastrateegiatesse ja säästva linnalise liikumiskeskkonna kavadesse kaasata ka rööbastransport, puhas siseveetransport ja meresadamad; palub pädevatel asutustel võimaluse korral vähendada raskeveokite liiklust linnakeskustes;

43.  juhib tähelepanu sellele, et tiheda liiklusega ja muudes piirkondades, nagu kaubanduskeskused, tekib aina suuremaid liiklus- ja ülekoormusprobleeme, ning toonitab, kui tähtis on tulemuslik ja terviklik kavandamine, et siduda need piirkonnad tõhusa avaliku transpordi ja arukate kojukandeteenustega;

44.  nõuab, et komisjon töötaks välja poliitika, mis ergutab kaubaveosektorit oma veokiparki keskkonnasäästlikumaks muutma ning kohalikke asutusi ettevõtjatele linnades kaubaveo säästvuse suurendamiseks toetust ja/või stiimuleid pakkuma; tuletab meelde, et rööbastransport ja muud säästvamad transpordiliigid koos hästi kavandatud ühenduste ja logistikaga võivad oluliselt hõlbustada kaupade toimetamist äärelinnadesse;

Väliskulude vähendamine ja kvaliteetsem investeerimine

45.  rõhutab, et investeeringute kulude-tulude analüüs peaks olema suunatud väliste ühiskondlike hüvede suurendamisele ja väliskulude vähendamisele, mis on põhjustatud näiteks kliimamuutusest, õnnetustest, tervisest, mürast, õhusaastest ja ruumikasutusest;

46.  rõhutab, et linnaline liikumiskeskkond peaks kaasa aitama ELi ressursitõhususe eesmärkidele, eriti ringmajandusega seotud eesmärkidele, ning tuleks nendega täielikult ühendada;

47.  tuletab meelde, et integreeritud linnalise liikumise poliitika võib hõlmata linnade teemakse ja parkimistasusid, mis põhinevad mittediskrimineerimisel, koostalitlusel ja põhimõttel „saastaja maksab”;

48.  tuletab seoses teemaksudega meelde sissetuleku kasutamise põhimõtet ja soovitab, kui see on asjakohane, kasutada osa teede kasutamise eest saadud sissetulekust (teemaksud ja/või Eurovignette) säästva linnalise liikumiskeskkonna parandamiseks;

49.  on veendunud, et linnaline liikumiskeskkond peaks kajastuma Euroopa ühendamise rahastu/üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) meetmetes, kui see on asjakohane ja kooskõlas TEN-T õigusaktidega, kaasa arvatud linnatranspordisõlmede toetamine ja piiriülestes piirkondades asuvate linnade liikuvuskavade integreerimine, sest see ergutab majanduslikku ja sotsiaalset arengut ja ühtlasi parandab juurdepääsetavust; usub, et tõhusad ühendused eri transpordiliikide ja transpordivõrkude vahel, kaasa arvatud linnalähedased ja piirkondadevahelised võrgustikud, parandaksid kodanike liikuvust; toetab integreeritud piletisüsteemide väljatöötamist, mis võib parandada ühistranspordi juurdepääsetavust;

50.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja kohalikke ametiasutusi kasutama uut linnaliiklussõlmedega seotud linnaprojektide rahastamise võimalust Euroopa ühendamise rahastu kaudu; tuletab meelde, et Euroopa ühendamise rahastu kaudu on võimalik rahastada ka koostoimeprojekte, kusjuures eraldi kaasrahastamismäär on ette nähtud energia ja telekommunikatsiooniga seotud transpordiprojektidele, ning see annab linnaprojektideks tohutud võimalused; palub komisjonil Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi eelarvete läbivaatamisel kaaluda sobivat ELi rahastamist säästva liikuvuse projektide jaoks; palub vastavatel ametiasutustel tagada tugev seos aruka ja säästva linnaliikuvuse poliitika ning ELi rahastatud linnaliikuvusprojektide vahel ning määrata selged kasutamiseesmärgid ja näitajad, et vältida projektide alakasutamist ning nende majandusliku ja sotsiaalse kasu õõnestamist; tunnistab vajadust ühistranspordi säästva rahastamise uute vormide järele, mis võimaldaksid keskkonnasäästlikkust, digiteerimist ja juurdepääsu, ergutaksid linnapiirkondade majandust ja tekitaksid uusi töökohti;

51.  juhib tähelepanu hiljuti heaks kiidetud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondile ja toonitab, et eriti keskendutakse selle fondi raames horisontaalsetele prioriteetidele ning arukatele ja säästvatele linnaprojektidele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama säästva linnaliikuvuse projekte, et tagada eri rahastamisallikate ja programmide vajalik koostoime ning luua seosed linnaliikuvuse, uue digitaalse tegevuskava ja energialiidu vahel;

52.    rõhutab, kui oluline on suutlikkuse suurendamine kohalikes asutustes ja linnalähedastes piirkondades, et koostada ja rakendada integreeritud arengustrateegiaid eri territooriumide koostöö hõlbustamiseks ning toetada sellega vastastikust sõltuvust ja täiendavust;

53.    on seisukohal, et säästvasse ühistransporti investeerimine ei aita üksnes lahendada linnaliikluse probleeme, vaid sisaldab ka linnade uuendamise elemente, mis mõjutavad linnade üldist majandussüsteemi, aitavad luua rohelist linnakeskkonda ning hõlbustavad juurdepääsu tegevuskeskustele, milles on ühendatud mitmed eri tegevussuunad (äri-, elu-, puhke-, kultuuri- ja haridustegevus); rõhutab, et investeeringute mõju maksimeerimiseks on oluline liikuvust ja linnaplaneerimist nõuetekohaselt koordineerida;

54.    nõuab noorte tööhõivet edendavate algatuste ja muude Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kasutamist tööhõive edendamiseks valdkondades, mis soodustavad säästva linnalise liikumiskeskkonna arengut; rõhutab, et linnalise liikumiskeskkonna projektide rakendamine avaldab positiivset mõju kõikidele piirkondadele ja nende elanikele, edendades olemasolevate ja uuenduslike töökohtade täitmist asjaomastes valdkondades, sealhulgas kutsealadel, kus tööjõudu napib;

55.  nõuab, et komisjon koostaks kergesti ligipääsetavad ülevaated ELi kaasrahastatud linnaliikuvusprogrammidest; nõuab lisaks kasutajasõbraliku teabe jagamist linnatranspordiprojektide ELi kaasrahastamisvõimaluste kohta; palub komisjonil ELi rahastatud linnaliikuvusprojektide haldamisel tagada, et: a) kehtestatakse juhtimissüsteemid, et jälgida pärast projekti kasutuselevõttu teenuse kvaliteeti ja kasutajate rahulolu; b) linnatranspordiprojektid kuuluvad asjakohase transpordipoliitika juurde; c) nimetatud punktidega tegelevad ka liikmesriikide ametiasutused; palub komisjonil Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise vahekokkuvõtte tegemisel esitada ühtekuuluvuspoliitika raames säästvale linnalisele liikumiskeskkonnale antud toetuse kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs;

Tõhusate liikuvussüsteemide võrkude ühendamine ja koostöö edendamine

56.    kutsub liikmesriike üles edendama mitmetasandilist juhtimist, et parandada piirkondlike, riiklike ja ELi tasandi ametiasutuste koostööd poliitika väljatöötamisel, sealhulgas sellise linnapoliitika kavandamisel, rakendamisel ja kontrollimisel, millel on linnapiirkondadele selge mõju;

57.  juhib tähelepanu komisjoni algatatud kodanike võrgustikule, mis on hea alus mitmeliigiliste säästvate liikuvusahelate edendamiseks ja toetamiseks, mis põhinevad kõndimisel / jalgrattaga sõitmisel / avalik-kollektiivsel transporditeljel samaaegselt ühisauto kasutamisega / koossõidul / taksode kasutamisel;

58.  palub komisjonil edendada ja ergutada parimate tavade ja suuniste vahetamist, et lahendada linnaliikluse probleeme ja hõlbustada oskuste ja tehnoloogia edasiandmist säästva liikuvuse valdkonnas, eriti selleks, et aidata avaliku ja erasektori sidusrühmi, kes kujundavad säästva liikuvuse lahendusi, samuti ühistu-, seltsi- ja mittetulundussektorit; palub komisjonil luua säästva liikuvuse võrgustik, mis hõlmaks ruumilise planeerimise ja ruumikasutuse parimate tavade näiteid; palub liikmesriike ergutada linnu osalema arukate linnade ja kogukondade Euroopa innovatsioonipartnerluses; palub komisjonil ja liikmesriikidel algatada avalikkuse teavitamise kampaaniaid, et edendada tõhusat ja säästvat liikuvust, mis oleks vähem sõltuv tavakütusel töötavate eraautode kasutamisest;

59.  toetab linnalise liikumiskeskkonna vaatluskeskuse (ELTIS) tööd ja usub, et selle algatuse ning tema portaaliga seotud teavitamist tuleks tõhustada;

60.    kiidab heaks komisjoni pingutused kooskõlastada ja koondada ELi linnalise liikumiskeskkonna algatusi, nagu CIVITAS 2020 (teadustegevus ja innovatsioon), linnalise liikumiskeskkonna vaatluskeskus (parimate tavade ja kogemuste vahetamine) ning säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade platvorm; palub komisjonil suurendada jõupingutusi asjaomaste ELi algatuste ja programmide killustatuse vähendamiseks ja paremaks koordineerimiseks ning võtta arvesse selliste programmide edu nagu URBAN ja URBACT; palub komisjonil ergutada liikmesriikide ametiasutusi looma linnalise liikumiskeskkonna pädevusvõrgustikke, jätkama algatuse CIVITAS 2020 tegevust ning julgustama ELi kodanikke sellest projektist osa võtma;

61.  on veendunud, et tulevase liikuvuspoliitika rakendamist arutades tuleks teha täiendavaid jõupingutusi, et ELi katseprojekte võrgustikuks ühendada ja kooskõlastada, näiteks Civitase, Polise ja Eltise kaudu, ning siduda linnu nende praktiliste kogemuste ja oskusteabe abil; sel eesmärgil nõuab, et komisjon koostaks kergesti ligipääsetavad ülevaated ELi kaasrahastatud linnaliikuvusprogrammidest; ühtlasi nõuab, et kasutajasõbralikul viisil selgeks tehtaks, kuidas linnaliikuvusprojektidele ELi rahastamist taotleda; rõhutab, et lisaks taristule tuleb rahastada ka infotehnoloogiateenuseid, seireprotsesse ja piirkondadevahelisi projekte, samuti tuleb homsete linnasüsteemide arendamiseks luua tööstuse ja Euroopa linnade strateegilised partnerlused;

62.    toetab tugevat seost liikuvuskavade ning linnade säästva arengu ja muude algatuste vahel, nagu arukad linnad ja linnapeade pakt, mille eesmärk on liikumine säästvamate ja isemajandavate linnade poole; on seisukohal, et linnapeade paktiga kehtestatud vabatahtlik kohustus võib aidata kaasata kõiki osalisi selliste liikuvus- ja säästvuskavade loomisse, mida saaks reklaamida kulutõhusal viisil; tunneb heameelt algatuse „CiTIEs – homsed linnad, investeerimine Euroopasse” üle ning kutsub komisjoni üles kasutama toimivaid platvorme kommunikatsioonivahendite loomiseks, mis ühendavad säästva linnaarengu sidusrühmi;

63.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

SELETUSKIRI

Liikuvus ei ole eesmärk omaette, kuid see peaks olema kõigi kodanike õigus. Peagi elab 80% eurooplastest linnas ning seetõttu peaks liikuvus soodustama kõigi, kaasa arvatud piiratud liikumisvõimega isikute juurdepääsu koolile, tööle, kultuurile, meelelahutusele ja tervishoiule. Linnaliikuvust tajutakse siiski tihti köidikuna, mille põhjus on liiga laiaulatuslik erasõidukite kasutamine, mis töötavad tavapäraste kütustega. Tegelikult toimub üleminek säästvamatele transpordiviisidele väga aeglaselt: auto on jäänud meie põhiliseks liikumisvahendiks, millega sõidetakse 43% maailmas läbitavatest kilomeetritest ja kolm neljandikku Euroopas läbitavatest vahemaadest. Sõltuvus autost ja selle tagajärg – liiklusummikud, mille maksumust hinnatakse kõigi Euroopa linnade puhul kokku 80 miljardile eurole – teeb linnaelanikest puudulike liikumisvõimaluste vangid, kel puudub valikuvabadus. See sõltuvus on peaaegu absurdne – 50% sõitudest linnapiirkonnas ei ületa 5 km. Selles raportis püütakse seetõttu linnaliikuvus ümber suunata säästvatele transpordiviisidele, et tulla toime meie käesoleva sajandi väljakutsetega, milleks on kliima, tervise ja keskkonna kaitsmine, kõikide heaolu ja julgeolek.

Kliima kaitsmine on kiireloomuline küsimus. Ajal, mil ülemaailmse soojenemise vastane võitlus on kogu maailma ülesanne, takistab meie autole keskendunud liikumiskorraldus Euroopa Liidul selles täielikult osaleda. Mõnedes sektorites, nagu põllumajandus ja tööstus, on küll vähenenud kasvuhoonegaaside heitkoguseid, kuid transpordisektoris on alates 1990. aastast heitkogused 30% võrra suurenenud. Ainuüksi linnatransport tekitab neljandiku kasvuhoonegaaside heitkogustest, seda peamiselt tiheda liikluse tõttu. Selle suundumuse muutmine on põhiline, kui Euroopa Liit tahab saavutada eesmärgid, mille ta on kasvuhoonegaaside heitkoguste valdkonnas endale seadnud 2030. aasta kliima- ja energiaraamistikus.

Tervisekaitse on samuti kiireloomuline küsimus. Euroopa autopargis on diislikütusega töötavaid autosid liiga palju, mis kujutab endast ohtu elukvaliteedile, tervisele ja keskkonnale. Linnakeskuste õhukvaliteet seab otseselt ohtu nii nende inimeste, kes seal iga päev elavad ja ringi liiguvad, kui ka kogu elanikkonna tervise: alates ajast, mil Euroopa Liidu suurlinnade saaste on kõige kõrgemal tasemel, on igal aastal umbes 400 000 enneaegset surma põhjustanud peened osakesed, millest suur osa tekib diiselmootorite tõttu, mis on kasutusel enam kui 55%-l Euroopa autopargi sõidukitel. Lisaks tuleb rõhutada, et fossiilkütuste ulatuslik kasutamine transpordivahendites suurendab üsna palju Euroopa Liidu liikmesriikide kulusid ja vähendab energiaalast sõltumatust. Enam ei ole aega oodata – ÜRO arvamuse kohaselt muutub saaste alates 2050. aastast maailmas surmade peamiseks põhjuseks.

Liiklejate elu kaitsmine on ülimalt oluline. Praegune linnaliikuvuse mudel, mille keskmesse jääb auto, seab ohtu ka linnaelanike elu: 38% liiklusõnnetustest põhjustatud surmadest leiab aset linnakeskkonnas. Jõupingutuste tegemisel liiklusohutuse valdkonnas tundub linnatranspordi liikidesse erinev suhtumine olevat asendamatu lahendus, mille abil neid murettekitavaid statistilisi näitajaid oluliselt langetada.

Peale selle vajavad ka sotsiaalsed küsimused kiireloomulist lahendamist. Euroopa Liidus valitseva kriisi kontekstis kulutavad liiga paljud linnaelanikud suure osa oma ajast ja tuludest transpordile ning osadel linnaelanikel puudub transpordile juurdepääs. Esimeste puhul põhjustab selle harilikult liiga suur vahemaa elamupiirkondade ja nende piirkondade vahel, kus asuvad töökohad ning samuti kauplused, tervishoiu- ja haridusasutused. Teiste puhul põhjustavad selle ülikallid hinnad ühele elanikkonna osale, kuhu kuuluvad eakad, puuetega inimesed ja haavatavad isikud.

Linna- või linnalähedaste alade suurenemise tõttu on teist tüüpi liikuvus mitte ainult võimalik, vaid ka hädavajalik. Eesmärk on mõelda järele linnas sõitmise viisi üle ühtaegu nii inimeste kui ka kaubaveo puhul. Selle eesmärgi saavutamiseks on ülioluline, et kõigile meie transpordiliikidele vaadataks edaspidi läbi säästva arengu prisma. See toob kaasa pideva tasakaalu otsimise transpordiliikide sotsiaalsete, keskkonna- ja majanduslike mõjude vahel ning praeguste ja tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamise vahel. Sellest lähtudes määratles Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 1992. aastal Rio konverentsil säästvat liikuvust kui transpordipoliitikat, millega püütakse leida säästvuse seisukohast tasakaal ligipääsetavuse, majandusliku arengu ja keskkonna eesmärkide vahel.

Selleni jõudmiseks peab Euroopa Liit seadma endale kõrged eesmärgid, et liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud asutused jõuaksid üheskoos selle uue säästva linnaliikuvuse mudeli rakendamiseni.

Kliimatippkohtumise (ÜRO kliimamuutuste konverents, COP 21) korraldajaks olemisele eelneval ajal peavad Euroopa Liit, liikmesriigid ja kohalikud asutused seadma energiatõhususe linnaliikuvuse poliitika keskmesse. Et seda teha, teeb raportöör Euroopa Komisjonile ettepaneku käivitada võimalikult kiiresti seadusandliku paketi „Transpordiliigid ja kliima” väljatöötamine, et seada transpordile siduvad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid. Ta ergutab praegu komisjoni suhtlema liikmesriikide ja kohalike asutustega, et julgustada neid kaotama linnakeskustes diiselautode kasutamine aastaks 2020 ning vähendama järk-järgult bensiiniautode kasutamist alates aastast 2030, kaotades need lõplikult aastaks 2050. Need kolm hädavajalikku eeltingimust peaksid võimaldama kasutada linnatranspordis ulatuslikult mittefossiilset päritolu energiat. See on peamine tingimus, et Euroopa Liit saaks pidada kinni oma selles valdkonnas ja ka kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise valdkonnas võetud kohustustest.

Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb elektri jõul töötavaid transpordivahendeid käsitlevates kavades eelistada keskkonnasõbralikke transpordivahendeid: tramme, köisteesid, jalgrattaid ja ühisauto kasutamist. On vaja, et liikmesriigid võtaksid kiiremas korras aktiivselt meetmeid jõe- ja raudteetranspordi vahenditele ülemineku suunas ning osutaksid erilist tähelepanu ühendveole, ühendades jala käimise, jalgrattasõidu ja ühistranspordi. Sellega seoses teeb raportöör ettepaneku kahekordistada tegevusprogrammis aastani 2025 linnapiirkondades jalgrataste kasutamist ning kahekordistada tegevusprogrammis aastani 2030 ühistranspordi võrku ja suurendada selle sagedust. Lisaks teeb ta ettepaneku kehtestada Euroopa jalgrattasõidupäev, et muuta suur hulk inimesi selle küsimuse suhtes tundlikuks, ja autovaba päev pühapäeval kord poole aasta jooksul, et muuta üldiseks juba paljudes Euroopa linnades, kus transpordivahendite süsinikuneutraalsus on end tõestanud, saadud veenev kogemus.

Kõik liikmesriigid ja kohalikud asutused ei ole veel varustatud säästva linnaliikuvuse kavadega. Raportöör nõuab Euroopa Komisjonilt, et ta selle puuduse kõrvaldaks, seades linnakeskkonna liikuvuse rahastamise sõltuvusse sellest, kas kohalikud asutused kehtestavad säästva linnaliikuvuse kavad. Ta nõuab liikmesriikidelt, et nad tagaksid säästva linnaliikuvuse kavade väljatöötamise ja rakendamise linnapiirkondades ning nende kavade lõimimise laiemasse linna või territoriaalse säästva arengu strateegiasse. Nende kavade kaudu peab ta õhutama asutusi seadma kodanikud taas liikuvuspoliitika keskmesse ja võimaldama nendega nõu pidada enne ja pärast kava väljatöötamist ja selle väljatöötamise ajal. Need kavad on nagu tegevushoovad, et täita liidu eesmärke kasvuhoonegaaside heitkoguste, mürasaaste, õhusaaste ja õnnetuste vähendamise valdkonnas.

On vaja sügavalt järele mõelda sõidu kiiruse üle, et muuta linnaliikuvus säästvamaks. Seetõttu kutsub raportöör liikmesriike ja kohalikke asutusi üles lisama tegevusprogrammi aastani 2020 uus kiirusepiirang, mis on 30 km/h: see on kõige tõhusam vahend, et vähendada liiklussurmasid ja -vigastusi ja muuta auto paremini kokkusobivaks aeglasemate liikumisviisidega, nagu jalgrattasõit ja jala käimine.

Säästva linnaliikuvuse ülesanne on hõlmata ka kaupu, mille vedu tingib tänapäeval südalinnas ummikuid ja keskkonnaprobleeme. Raportöör kutsub üles käivitama Euroopa tasandil veo stimuleerimise kava, et mõelda järele kauba kohaletoimetamise viimaste kilomeetrite säästva viisi üle. Selleks on linnakeskkonna keskkonnahoidliku logistika üldine kehtestamine üks põhilisi küsimusi, mis ühendab endas eelkõige veojalgrataste, veopargaste, elektritreilerite, veotrammide ja busside kasutamist.

Säästvaks linnaliikuvuseks on vaja kvaliteetseid investeeringuid, mis teenivad üldisi huve. Nii võib see aidata täita Euroopa Liidu eesmärgid ressursitõhususe alal, eelkõige need, mis seonduvad töökohtade loomisega seotud ringmajandusega. Siiski kannatavad paljud Euroopa riigid tänapäeval vana ja kuluka infrastruktuuri tõttu. Selle parandamiseks teeb raportöör ettepaneku, et 50% Eurovignette’i tulust eraldataks linnaliikuvuse parandamiseks ning et 75% teemaksu tulust eraldataks linnatranspordi infrastruktuuri hooldamise ja arendamise jaoks. Ta kutsub Euroopa Komisjoni ühtlasi üles reserveerima 20% Euroopa fondidest, nagu ERF, Euroopa ühendamise rahastu ja Ühtekuuluvusfond, säästva linnaliikuvuse projektidele. Lisaks arvestab ta Euroopa Komisjoniga, et toetada oma teadusuuringute raamprogrammide ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kaudu teadus- ja innovatsiooniprojekte, milles käsitletakse linnatransporti.

Praegune ja tulevane linnaliikuvus peab saama toetuda suurel määral ökoloogilisele liikuvusele ja koostöövõrgustikele. Uute linnas liikumise tavade, nagu autode ühiskasutus, arenemise ajal on põhiline, et need oleksid kaasatud ühendveoga seotud liikuvuse ahelasse jalgratta, jala käimise ja ühistranspordi kõrval, mille sageduse eelolev kahekordistamine võib luua keskkonnahoidlikke töökohti.

18.6.2015

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS

transpordi- ja turismikomisjonile

säästva linnalise liikuvuse kohta

(2014/2242(INI))

Arvamuse koostaja: Eleonora Evi

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et linnaline liikuvus sõltub endiselt peaasjalikult tavakütustel töötavatest autodest, ja arvestades, et seetõttu sõltub ELi transpordis naftast ja selle derivaatidest rohkem kui 96% energiavajadusest ehk ligi üks kolmandik energia kogutarbimisest;

B.  arvestades, et selline sõltuvus fossiilkütustest põhjustab linnapiirkondades ligikaudu 23% kogu CO2-heitest ja eesmärk on vähendada sellist heidet 2050. aastaks 80%;

C.  arvestades, et keskkonnaalaselt, sotsiaalselt ja majanduslikult jätkusuutlik linnastumine võiks olla aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu üks peamisi edendajaid;

D.  arvestades, et ligikaudu 73% Euroopa rahvastikust elab linnades ja eeldatavasti tõuseb see näitaja 2050. aastaks 82%-ni;

E.  arvestades, et Euroopa Keskkonnaameti andmetel puutus 2011. aastal terviseohutuse 55 dB ülempiiri ületava mürasaastega kokku rohkem kui 125 miljonit Euroopa kodanikku ja teeliiklus oli selle peamine põhjustaja;

F.  arvestades, et 15% kuni 40% Euroopa elanikkonnast puutub kokku peenosakeste (PM 2,5 ja PM 10), troposfääriosooni ja NO2 kontsentratsioonidega, mis ületavad ELi kvaliteedistandardeid, ning kui pidada silmas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) suuniseid, suureneb see osakaal 90%-ni;

G.  arvestades, et Euroopa Keskkonnaameti andmetelt põhjustas 2011. aastal peenosakeste (PM 2,5) ja troposfääriosooni õhusaaste vastavalt ligikaudu 430 000 ja 16 000 enneaegset surmajuhtumit, mis on kokku 10 korda rohkem kui autoõnnetustega seotud surmajuhtumite arv samal aastal;

H.  arvestades, et veel vähemalt 9000 enneaegset surmajuhtumit aastas on tingitud liiklusmürast põhjustatud südamehaigusest;

I.  arvestades, et ainuüksi 2010. aastal olid õhusaastest põhjustatud tervisega seotud kulutused ELis 330–940 miljardit eurot, mis moodustab 3–9% ELi SKPst;

J.  arvestades, et WHO suuniste kohaldamine inimeste kokkupuutele PM 2,5 osakestega suurendaks kodanike keskmist eeldatavat eluiga umbes 22 kuu võrra ja säästaks igal aastal ligikaudu 31 miljardit eurot;

K.  arvestades, et hea ja lihtne kollektiivne ühistransport on parim viis eratranspordi vähendamiseks ja üks parimaid viise liiklusummikute leevendamiseks;

L.  arvestades, et alternatiivsete kütuste ja transpordivahendite kasutamiseks on vaja välja töötada vajalik taristu ja püüda muuta inimeste liikuvusega seotud käitumist;

M.  arvestades, et säästev linnatransport on laiema territoriaalse planeerimise poliitika üks aspekt ning rohelised linnapiirkonnad aitavad osaliselt vähendada teeliikluse põhjustatava saaste mõju;

N.  arvestades, et uue maanteede taristu ehitamisel on oluline mõju maastikule ja keskkonnale ning teede läbilaskevõime suurendamise tõttu soodustab see tõenäoliselt veelgi erasõidukite kasutamist;

O.  arvestades, et kvaliteetsed transporditeenused on linnapiirkondades elavatele inimestele hädavajalikud, et rahuldada nende tööelu, koolituse, turismi ja vaba aja tegevusega seotud liikuvusvajadusi; arvestades, et säästev linnatransport võib aidata vähendada energiatarbimist, õhu- ja mürasaastet, õnnetuste arvu, liiklusummikuid, maakasutust ja mulla katmist;

P.  arvestades, et 2013. aastal avaldatud Eurobaromeetri eriuuringu nr 406 kohaselt kasutab ligikaudu 50% ELi kodanikest oma eraautot iga päev, samas kui ainult 16% kasutab ühistransporti ja ainult 12% kasutab jalgratast;

Q.  arvestades, et sama aruande kohaselt peavad ELi kodanikud linnalise liikuvuse parandamise tõhusateks meetmeteks väiksemaid ühistransporditasusid (59%), paremaid ühistransporditeenuseid (56%) ja paremaid võimalusi jalgratturitele (33%);

R.  arvestades, et geograafilistel ja ajaloolistel põhjustel võivad Euroopa linnade taristuga seotud nõudmised olla väga erinevad;

S.  arvestades, et linnalise liikuvuse ja linnatranspordi juhtimise eest vastutavad kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused, kes kavandavad ja viivad ellu seda avalikku poliitikat oma piirkonnas kooskõlas kehtiva riikliku raamistiku ja ELi linnade tegevuskavaga;

T.  arvestades, et on murettekitav, et komisjon räägib Euroopa tasandil kavandatavatest transpordi kontseptsioonidest, mida tuleb hiljem kohandada liikmesriikide tingimustele vastavaks; arvestades, et sedalaadi ülevalt alla lähenemisviisi kasutuselevõtmise asemel ja ühiste eeskirjade ja standardite vajadust eiramata oleks eelistatav järgida alt üles lähenemisviisi, mis hõlmab kohapealseid paralleelseid katseid, ergutades seeläbi innovatsiooni; arvestades, et toetab seetõttu kindlalt kogemuste vahetamise platvormide loomist kohalike sidusrühmade hulgas, et edulugusid oleks võimalik laialdasemalt kajastada;

1.  palub liikmesriikidel vähendada transpordivajadusi, edendades selleks muu hulgas kaugtööd, IKT tehnoloogiat ja kaugsidet ning suurendades ettevõtjate liikuvust; palub komisjonil lisaks jätkata intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva direktiivi 2010/40/EL raames kehtivate õigusaktide arendamist, mis aitaks suurendada transpordi tõhusust, vähendada CO2-heidet, parandada õhukvaliteeti ja vähendada häirivat müra, ning liikmesriikidel edendada aruka tehnoloogia, sh aruka transpordisüsteemi ja teabeliikuvuse süsteemi väljatöötamist, samuti edendada liikuvuse säästvat kavandamist ja juhtimist (sh logistikasektoris), sõiduplaane ning mitmeliigilisi ja ühendvedude liikumismustreid, pidades meeles, et ühistransport on palju atraktiivsem, kui reisi viimast etappi on lihtne läbida; julgustab liikmesriike tagama kõigi sidusrühmade, sh üldsuse aktiivset osalemist eespool nimetatud kavandamistegevuses;

2.  peab tervitatavaks komisjoni toetust säästva linnalise liikuvuse kavade koostamise ja elluviimise suuniste väljatöötamisele, mis võimaldab integreerida kavandatava tegevuse linnade ja territoriaalsesse strateegiasse ning aitab edendada linnalise liikuvuse eri liikide tasakaalustatud arengut ja paremat integratsiooni; toetab komisjoni säästva linnalise liikuvuse kavade Euroopa platvormi loomisel, et parandada kohalikele ja piirkondlikele asutustele antava ELi abi koordineeritust ja koostööd nende asutustega heade tavade vahetamisel ning säästva linnalise liikuvuse kavade koostamisel ja elluviimisel;

3.  kutsub liikmesriike üles edendama ühistransporti, et kahekordistada selle kasutamist 2030. aastaks, rakendades muu hulgas selliseid IT-lahendusi nagu elektrooniliste piletite kaugostmine, samuti toetama ühisautode kasutamist, koossõitu, nõudetranspordi teenuseid ja elektriliste käivitusmootoritega süsteemide kasutamist kohalikus ühistranspordis; soovitab liikmesriikidel rajada vajaduse korral mägistes linnades köisraudteede ja köissõidukite süsteeme, et vähendada linnaliikluse koormust;

4.  kutsub liikmesriike üles looma alasid, kuhu pääsevad vaid ühistransport, jalgrattad, jalakäijad, nullemissiooniga sõidukid, ühisautod ja koossõiduks kasutatavad sõidukid;

5.  kutsub liikmesriike üles arendama laiaulatuslikku elektrisõidukite laadimistaristut, kasutades uuenduslikke süsteeme, nt avalikku tänavavalgustuse võrku, ja toetama laadimispunktide paigaldamist eraparklatesse, nt kaubanduskeskustesse, ning tuletab meelde alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitleva direktiivi 2014/94/EL sätteid, nt seoses maagaasiga;

6.  nõuab, et komisjon ja liikmesriigid looksid vajalikud tingimused piiriüleste reiside planeerimis-, broneerimis- ja maksesüsteemideks, mis hõlmavad eri transpordiliike, pidades meeles, et vajadus kasutada paljusid erinevaid teabeplatvorme ja maksesüsteeme on suur takistus ühendvedude süsteemide aktsepteerimisel ja nõudluses;

7.  palub liikmesriikidel kaitsta kõige haavatavamaid liiklejaid, suurendades jalakäijate ohutust, eemaldades ehituslikud takistused, luues ainult jalakäijatele mõeldud ohutud marsruudid ning toetades organiseeritud jalgsiliikumist ning kodu ja kooli vahelisi ohutuid marsruute; lisaks kutsub liikmesriike üles suurendama jalgratturite liikuvust, luues spetsiaalseid ja ohutuid jalgrattateid ja -parklad ning edendades ja rakendades ühisjalgrataste kasutamise teenuseid; palub komisjonil ja liikmesriikidel jalgratturite liikuvuse täiendavaks soodustamiseks esitada teeliikluse Viini konventsiooni kohta muudatusettepanekud, mille eesmärk on ajakohastada linnade liikluseeskirju, et jalgrattureid võimalikult hästi kaitsta;

8.  palub komisjonil esitada ka seadusandliku ettepaneku linnalise liikuvuse uuenduslike lahenduste ühtse turu väljakujundamise kohta;

9.  palub komisjonil, liikmesriikidel ning kohalikel ja piirkondlikel asutustel võtta transpordi ja logistika hankelepingute sõlmimisel arvesse kõiki säästvuskriteeriume;

10.  nõuab, et liikmesriigid kasutaksid osa erasõidukitele kehtiva aktsiisi või teemaksu tuludest linnade ühistranspordi piletihindade vähendamiseks, et muuta see elanike jaoks tasuta teenuseks, ning kujundaksid ümber ühistranspordi piletisüsteemid ja eelistaksid kindlasummalisi süsteeme;

11.  kutsub liikmesriike üles kaaluma traditsioonilistel fossiilkütustel töötavate sõidukite otseste ja kaudsete toetuste kaotamist; palub liikmesriikidel kaaluda elektrisõidukite maksusoodustuste kehtestamist, nt vähendada käibemaksumäära või vabastada need teemaksust, ning toetada majanduslikke soodustusi ettevõtetele, kes annavad erisoodustusi töötajate säästva liikuvuse edendamiseks, reisikorraldajatele, kes pakuvad oma klientidele säästvaid linnatranspordi lahendusi ja VKEdele, kes toodavad kaupu või teenuseid, mille eesmärk on säästva linnalise liikuvuse soodustamine;

12.  palub liikmesriikidel autolammutuskavade rakendamisel kaaluda kollektiivsete ühistranspordi süsteemide, elektrisõidukite, vesinikkütusega, sh metaani reformimist kasutavate sõidukite, maagaasil töötavate sõidukite, hübriidsõidukite ja LPG-sõidukite kasutamise toetamist (kahanevas järjekorras);

13.  palub komisjonil esitada hinnangud õhukvaliteedi probleemidega suurimate linnastute õhusaaste mõõtmiseks ja jälgimiseks kasutatavate jaamade asukoha kohta, mis on esitatud liikmesriikide individuaalsetes kavades, pidades sealjuures meeles, et selliste jaamade halvasti valitud asukoht muudab andmed tihti ebatäpseks ja võib seetõttu olla risk rahvatervisele;

14.  usub, et Junckeri plaan võiks olulisel määral kaasa aidata säästva linnatranspordi ja taristuprojektide rahastamisele, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama oma rahalist toetust säästva linnalise liikuvuse projektidele, et tagada eri rahastamisallikate ja programmide vajalik koostoime ning luua seosed linnalise liikuvuse, uue digitaalse tegevuskava ja energialiidu vahel; palub liikmesriikidel tagada tõhusa ühistranspordi rakendamine, eelkõige elektrifitseeritud transpordisüsteemide abil, ühendada omavahel linnad ja linnalähedased piirkonnad ning enne uute teede ja maanteede ehitamisse investeerimist reageerida tõhusalt ja jätkusuutlikult reisivajadustele;

15.  palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada parimate tavade vahetamist, et hõlbustada oskuste ja tehnoloogia vahetamist säästva liikuvuse valdkonnas, eriti selleks, et aidata arenevaid piirkondi; palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada ka uut tehnoloogiat, uusi ärimudeleid ja uusi integreeritud säästva linnalise liikuvuse tavasid ja linnalogistikat käsitlevate teadusuuringute programme ning algatada üldsuse teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, et edendada liikuvust, mis on tõhus, säästev ja sõltub vähem tavakütustel töötavate eraautode kasutamisest.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

17.6.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

53

8

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Lynn Boylan, Nessa Childers, Alberto Cirio, Birgit Collin-Langen, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Stefan Eck, Bas Eickhout, Eleonora Evi, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Iratxe García Pérez, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Pavel Poc, Marcus Pretzell, Frédérique Ries, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Renate Sommer, Dubravka Šuica, Tibor Szanyi, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Nikos Androulakis, Renata Briano, Nicola Caputo, James Nicholson, Marijana Petir, Sirpa Pietikäinen, Gabriele Preuß, Bart Staes, Tom Vandenkendelaere

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Damian Drăghici, Fredrick Federley, Anthea McIntyre, Jens Nilsson

22.6.2015

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS

transpordi- ja turismikomisjonile

säästva linnalise liikumiskeskkonna kohta

(2014/2242(INI))

Arvamuse koostaja: Ramón Luis Valcárcel

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et üle 70 % ELi elanikkonnast elab linnades, kes loovad umbes 85 % Euroopa Liidu SKP-st, ja et säästev linnaline liikumiskeskkond on ühtekuuluvuspoliitikas üha olulisem teema, pidades silmas, et see on tööhõive ning aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu võtmetähtsusega element ja edasiviiv jõud; on seisukohal, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) peaksid andma rakenduskavade kaudu panuse ELi linnade ja piirkondade säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade rahastamisse, toetades puhtaid, juurdepääsetavaid ja uuenduslikke linnatranspordi liike, mis edendavad mitmeliigilisust ning liikuvust laiemas territoriaalses kontekstis, muu hulgas piiriülest liikuvust; tuletab sellega seoses meelde, et transpordisektor, nii seisev kui ka liikuv liiklus, avaldab tugevat mõju linnakeskkonnale ja kodanike elukvaliteedile, ning on seisukohal, et tõhusat transpordisüsteemi saab edendada avaliku ja erasektori partnerlusega, mille puhul jaotatakse kulusid ja võimalusi, et arendada välja innovatiivne ja tõhus riigihangete süsteem, mille eesmärk on saavutada märkimisväärne kokkuhoid ning eriteadmiste ja kogemuste vahetus ametiasutuste vahel; tuletab sellega seoses meelde, kui oluline on järgida rakenduskavade programmitöö ja rakendamise käigus partnerluse põhimõtet, et tagada sotsiaalpartnerite, kutseorganisatsioonide, uurimiskeskuste ja ettevõtete täielik kaasamine;

2.  palub komisjonil Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise vahekokkuvõtte tegemisel anda ülevaade edusammudest ning esitada ühtekuuluvuspoliitika raames säästvale linnalisele liikumiskeskkonnale antud toetuse kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs;

3.  nõuab tungivalt, et komisjon, liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused hindaksid ja auditeeriksid linnalise liikumiskeskkonna kavasid kooskõlas strateegia „Transport 2050” eesmärkide ja sihtidega;

4.  rõhutab, et võttes arvesse vajadust vähendada ELi transpordisüsteemi naftasõltuvuse (valdavalt nafta ja selle kõrvalsaaduste) tõttu keskkonnale avalduvat kahjulikku mõju, tuleks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid süsteemselt kasutada terviklike ja integreeritud säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade arendamiseks ja rakendamiseks täiendavate ja vastastikku tugevdavate linnalise liikumiskeskkonna meetmete jaoks laiemas ruumilise planeerimise raames, loomata sealjuures täiendavat transpordivajadust autode liigse kasutamise järele ning pannes rõhku integreeritud transpordisüsteemile, mis põhineb üksikute transpordiliikide koostööl;

5.  märgib, et säästva transpordi ja täiustatud võrgu infrastruktuuri edendamine, mis kergendab kliimamuutustega kohanemist, ning riskide ennetamine ja juhtimine kuuluvad 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika temaatiliste eesmärkide hulka;

6.  juhib konkreetselt tähelepanu mitmetele kahjulikele tagajärgedele, mida praegune transpordimudel põhjustab looduskeskkonna põhielementidele, sealhulgas õhule, veele ja pinnasele erinevates ökosüsteemides;

7.  on seisukohal, et seetõttu on tingimata vaja tagada säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade arendamine ja edendamine ning säästev areng kõikides Euroopa linnades ja funktsionaalsetes linnapiirkondades; muu hulgas tuleb analüüsida liikuvustaristu vajadusi ja eesmärke, käsitleda kõiki üksteist täiendavaid transpordiliike ja -vahendeid piirkondliku ja üldise ruumilise arengu kontekstis, edendada puhast, säästvat, ohutut, toimivat ja energiatõhusat transporti, soodustada linna- ja linnalähedaste piirkondade ühendatust ning edendada suuremat isemajandamist, konkurentsivõimet, majanduskasvu, suuremat liiklusohutust ja paremaid töötingimusi; juhib tähelepanu ka sellele, et linnatranspordipoliitika – sealhulgas alternatiivsete transpordivõimaluste pakkumine, et vähendada nõudlust isikliku transpordi kasutamise järele – kuulub linnade ja kohalike omavalitsuste ainupädevusse;

8.  rõhutab säästva linnalise liikumiskeskkonna potentsiaali Euroopa linnade ja piirkondade atraktiivsuse suurendamisel nii investorite kui ka elanike jaoks, kuna see parandab juurdepääsetavust ja liiklusohutust ning vähendab liiklust ja reostust; usub, et see võiks avaldada positiivset mõju parema tasakaalu saavutamisele töö ja eraelu vahel, kuna tööle- ja kojusõiduks kulub vähem aega; kutsub seetõttu piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles edendama säästvas linnalises liikumiskeskkonnas uuenduslikke lahendusi;

9.  kutsub liikmesriike üles edendama mitmetasandilist juhtimist, et parandada koostööd piirkondlike, riiklike ja ELi tasandi ametiasutuste vahel poliitika väljatöötamise alal, sealhulgas kavandades, rakendades ja kontrollides linnapoliitikat, millel on selge mõju linnapiirkondadele;

10.  on seisukohal, et säästvasse ühistransporti investeerimine ei ole aita ainult lahendada linnaliikluse probleeme, vaid sisaldab ka linnade uuendamise elemente, mõjutades linnade üldist majandussüsteemi, aidates luua rohelist linnakeskkonda ning hõlbustades juurdepääsu tegevuskeskustele, milles on ühendatud mitmed eri tegevussuunad (äri, naabruskonna-, puhke-, kultuuri- ja haridustegevus); rõhutab, et investeeringute mõju maksimeerimiseks on oluline liikuvuse ja linnaplaneerimise nõuetekohane koordineerimine;

11.  juhib tähelepanu sellele, et rattatranspordil on oluline roll säästva linnalise liikumiskeskkonna tänapäevases kavandamises ning et see on osa lahendusest, mis aitab vältida liiklusummikuid; rõhutab, et teede ehitamisel või taastamisel tuleks enesestmõistetavalt lisada eraldatud ratta- / jalakäijate teed;

12.  tunnustab ühistranspordi ettevõtjate pakutavate töökohtade kvaliteeti ja mitmekesisust ning sellega seotud kasu majandusele; kutsub komisjoni üles jälgima ja hindama ühistranspordi panust roheliste töökohtade ja keskkonnasäästliku majanduskasvu strateegiasse riiklikul ja ELi tasandil;

13.  nõuab noorte tööhõivet edendavate algatuste ja muude Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kasutamist tööhõive edendamiseks valdkondades, mis soodustavad säästva linnaliikuvuse arengut; rõhutab, et linnalise liikumiskeskkonna projektide rakendamine avaldab positiivset mõju liikmesriikide kõikidele piirkondadele ja nende elanikele, edendades olemasolevate või uuenduslike töökohtade täitmist asjaomastes valdkondades, sealhulgas kutsealadel, kus on tööjõu nappus;

14.  on veendunud, et komisjoni säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade platvorm peaks linnu ja piirkondi säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade koostamisel ja rakendamisel tugevalt toetama; rõhutab, kui tähtis on võtta linnalisse liikumiskeskkonda investeerimisel arvesse kõiki linnu, olenemata nende suurusest, samuti võtmerolli, mida Euroopa linnad ja piirkonnad peavad täitma säästva linnalise liikumiskeskkonna tugevdamisel ja edendamisel; nõuab, et Euroopa platvormi ja liikmesriikide linnaliikuvus- ja linnatranspordialasesse eksperdirühma kaasataks erineva suurusega kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning erinevate huvirühmade (nt jalgratturite ühenduste) esindajad;

15.  on seisukohal, et oleks asjakohane edendada linnalise liikumiskeskkonna parimate tavade jagamist, et kiirendada kõige uuenduslikumate lahenduste levikut ja saavutada ELi eesmärgid selles valdkonnas;

16.  palub ametiasutustel edendada elektriautode laadimissüsteemide väljatöötamist elektri- ja hübriidsõidukite jaoks, mis oleksid piisavad kõigi transporditeede jaoks, ning edendama alternatiivsete transpordivahendite kasutamist, integreeritud liikuvusalaseid lahendusi, ainult teatavatele transpordiliikidele ja sõidukitele juurdepääsetavaid alasid, puhaste ja elektrisõidukite, jalgrataste, trollide, busside, trammide, bioetanooli ja puhaste kütuste jätkusuutlikku kasutamist, et võidelda globaalse soojenemisega, mille eesmärk on suurendada pikaajalist elukvaliteeti, mis kaasneb arukate ja mitmeliigiliste transpordisüsteemide väljatöötamisega, millega tagatakse mobiilne teave ning linnakeskuste ja äärelinnapiirkondade territoriaalne ühtekuuluvus;

17.  palub ametiasutustel edendada viise transpordinõudluse vähendamiseks, tugevdades kaugtöö ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite kasutamist, ning võtta arvesse Eurobaromeetri uuringu tulemusi, mis näitavad, et ELi kodanikud on mures suurenenud liikluse negatiivsete tagajärgede pärast linnades, pidades kõige tõsisemateks probleemideks liiklusummikuid (76 %), õhu kvaliteeti (81 %) ja õnnetuste arvu (73 %); kutsub komisjoni üles jälgima transpordiga seotud liikuvuse eri vorme, (nt isesõitvaid sõidukeid), et viia koostöös liikmesriikidega läbi analüüs kõikide võimalike meetmete kohta, mis eelkõige aitavad kaasa jalakäijate ja jalgratturite vigastuste ja surmade arvu minimeerimisele, ning propageerima jalgrataste kasutamist linnades, millega kaasneksid investeeringud jalgrattateedesse ning meetmetesse, millega suurendataks liiklejate teadlikkust jalgratturite turvalisusest; juhib tähelepanu sellele, et rattatranspordil on oluline roll säästva linnalise liikumiskeskkonna tänapäevases kavandamises ning et see on osa lahendusest, mis aitab vältida liiklusummikuid; rõhutab, et teede ehitamisel või taastamisel tuleks enesestmõistetavalt lisada eraldatud ratta- / jalakäijate teed; kordab sellega seoses, et jalgrataste laialdasem kasutamine linnades parandab liiklusvoogu, parandab rahvatervist ja vähendab CO2-jalajälge; rõhutab, et jalgrataste laialdasem kasutamine linnades saab aidata kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisse; palub liikmesriikidel jätkata ringteede rajamist, et vähendada asjatult läbi linna kulgevate sõidukite arvu, ning palub komisjonil leida viise nende projektide rahaliseks toetamiseks; rõhutab, et tuleb teha rohkem jõupingutusi autode arvu vähendamiseks linnas; kutsub kohalikke omavalitsusi üles edendama poliitikat keskkonnahoidliku transpordi soodustamiseks, pakkudes rajatisi, alandades makse ja kehtestades rohelised sertifikaadid;

18.  rõhutab linnade piiriülese ühendamise tähtsust linnaplaneerimise protsessi käigus, sest see ergutab piirkondlikku arengut; rõhutab, et linnu, mida jagab piir, kuid mis moodustavad tervikliku funktsionaalse ala, tuleks toetada nende trammi- või bussivõrkude ühendamisel;

19.  palub komisjonil koostada standardid, millega tagatakse parkimise reguleerimise ja sõidukite linnapiirkondadele juurdepääsu, sõidukite kategooriate, heitmete eri klasside, liiklusmärkide, puuetega isikutele sobivate transpordisüsteemide ning arukate transpordisüsteemide tehniliste standardite üldine ühtlustamine ja järjepidevus, anda tõuge jalakäijate tsoonide loomisele ning ajalooliste alade kaitsele ning parandada keskkonna ja inimeste liikuvust üldiselt; tuletab meelde, et säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade aluspõhimõte on elukvaliteet, millega kaasneb rõhuasetus linnade vabastamisele ummikutest või parkimisvõimaluste kavandamisele, et tagada jalakäijate liikumisvabadus ning linnakeskuste atraktiivsus; palub komisjonil toetada kooskõlastatud ja integreeritud strateegilisi ühistranspordilahendusi, mis aitaksid vähendada transpordivõrgustikele, asulasisestele teedele ning töökohtade juurdepääsuteedele avalduvat survet, et suurendada inimeste elukvaliteeti ning ergutada paremat töö- ja eraelu tasakaalu, suurendades samal ajal tootlikkust; palub ametiasutustel suurendada intelligentsete tehnoloogiate kasutamist, mis aitavad lahendada linnalise liikumiskeskkonnaga seotud probleeme, näiteks satelliitsensorid sõidukites ning arukad piletimüügisüsteemid;

20.  väljendab heameelt jõupingutuste üle, mida komisjon on teinud selleks, et koordineerida ja konsolideerida ELi linnalise liikumiskeskkonna valdkonna algatusi, nagu CIVITAS 2020 (teadustegevus ja innovatsioon), linnalise liikumiskeskkonna vaatluskeskus (parimate tavade ja kogemuste vahetamine) ning säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade platvorm; palub komisjonil suurendada jõupingutusi ELi eri algatuste ja programmide killustatuse vähendamiseks ja paremaks koordineerimiseks ning võtta arvesse selliste programmide nagu URBAN ja URBACT edu; kutsub komisjoni üles ergutama liikmesriikide ametiasutusi looma linnalise liikumiskeskkonna valdkonnas pädevusvõrgustikke, jätkama algatuse CIVITAS 2020 jõupingutustega ning julgustama rohkem ELi kodanikke sellest projektist osa võtma;

21.  kutsub komisjoni üles koostama linnalise liikumiskeskkonna suuniseid, soovitusi ja näitajaid, et edendada dialoogi ning heade sotsiaalse liikuvuse tavade vahetamist erinevate asjaomaste osaliste vahel, ning koordineerima kohustuslikke linnapoliitika strateegiaid;

22.  toetab tugevat seost liikumiskeskkonna kavade ning linnade säästva arengu ja muude algatuste vahel, nagu arukad linnad või linnapeade pakt, mille eesmärk on liikumine säästvamate ja isemajandavate linnade poole; on seisukohal, et linnapeade paktis kehtestatud vabatahtlik kohustus võib olla tõukejõuks kõikide asjaomaste osaliste kaasamiseks selliste liikuvuse ja säästvuse kavade loomisesse, mida saaks reklaamida kulutõhusal viisil; tunneb heameelt algatuse „Homsed linnad: investeerimine Euroopasse” (CiTIEs) üle ning kutsub komisjoni üles kasutama olemasolevaid platvorme selliste kommunikatsioonivahendite loomiseks, mis koondavad säästva linnaarenguga tegelevaid sidusrühmasid;

23.  on seisukohal, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond võib olla säästva linnatranspordi projektide rahastamisel võtmetähtsusega; on seetõttu veendunud, et vaja on tugevat strateegilist kavandamist ning sidusust nende linnalise liikumiskeskkonna projektide vahel, mida toetatakse Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist, ning nende linnalise liikumiskeskkonnaga seotud eesmärkide ja prioriteetide vahel, mida juba arendavad riiklikud, piirkondlikud, kohalikud ja Euroopa ametiasutused. kutsub komisjoni seepärast üles lisama ametiasutused Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide potentsiaalsete abisaajate hulka;

24.  rõhutab, kui oluline on suutlikkuse suurendamine kohalikes asutustes ja linnalähedastes piirkondades, et koostada ja rakendada integreeritud arengustrateegiaid, eesmärgiga lihtsustada koostööd erinevate territooriumide vahel, ning toetada seega vastastikust sõltuvust ja täiendavust.

25.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama täiendavust ja koostoimet Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite ja ELi poolt rahastatavate programmide ja algatuste ning riiklike investeeringute ja erasektori rahastamisvahendite vahel, et saada tehtud investeeringutest maksimaalne lisaväärtus;

26.  kutsub liikmesriike üles arendama edasi või hindama uuesti oma ühis- ja kergtranspordi strateegiaid, et tagada kvaliteetne linnaline liikumiskeskkond, keskkonnakaitse ja elukvaliteet.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

17.6.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

29

3

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, José Blanco López, Franc Bogovič, Steeve Briois, Rosa D’Amato, Bill Etheridge, Michela Giuffrida, Ivan Jakovčić, Constanze Krehl, Martina Michels, Iskra Mihaylova, Andrey Novakov, Stanislav Polčák, Julia Reid, Terry Reintke, Monika Smolková, Maria Spyraki, Olaf Stuger, Ramón Luis Valcárcel Siso, Ángela Vallina, Monika Vana, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Kerstin Westphal

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Petras Auštrevičius, Daniel Buda, Salvatore Cicu, Ivana Maletić, Jan Olbrycht

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Edward Czesak, Jens Nilsson, Georgi Pirinski, Daniele Viotti

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

10.11.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

37

5

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Marie-Christine Arnautu, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Andor Deli, Karima Delli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Bruno Gollnisch, Tania González Peñas, Dieter-Lebrecht Koch, Merja Kyllönen, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Marian-Jean Marinescu, Cláudia Monteiro de Aguiar, Renaud Muselier, Jens Nilsson, Markus Pieper, Salvatore Domenico Pogliese, Tomasz Piotr Poręba, Gabriele Preuß, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, Claudia Schmidt, Jill Seymour, Claudia Tapardel, Keith Taylor, Pavel Telička, István Ujhelyi, Wim van de Camp, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Janusz Zemke, Kosma Złotowski, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Rosa Estaràs Ferragut, Massimo Paolucci, Evžen Tošenovský, Matthijs van Miltenburg

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Clara Eugenia Aguilera García, Paul Brannen, Jiří Maštálka, Flavio Zanonato

(1)

ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 72.

(2)

ELT C 390 E, 18.12.2012, lk 10.

(3)

ELT L 152, 11.6.2008, lk 1.

(4)

ELT L 171, 29.6.2007, lk 1.

(5)

ELT L 188, 19.7.2009, lk 1.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0375.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0314.

(8)

EÜT C 290, 14.11.1988, lk 51.

(9)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0547.

(10)

ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.

(11)

ELT L 307, 28.10.2014, lk 1.

(12)

ÜRO resolutsioon 66/288 „Soovitud tulevikuvisioon” („The future we want”), punkt 135.

Õigusalane teave