Menetlus : 2015/2113(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0341/2015

Esitatud tekstid :

A8-0341/2015

Arutelud :

PV 14/12/2015 - 12
CRE 14/12/2015 - 12

Hääletused :

PV 15/12/2015 - 4.21
CRE 15/12/2015 - 4.21
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0444

RAPORT     
PDF 554kWORD 271k
24.11.2015
PE 557.042v02-00 A8-0341/2015

Euroopa energialiidu suunas liikumise kohta

(2015/2113(INI))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Raportöör: Marek Józef Gróbarczyk

Arvamuse koostaja (*):

Ivo Belet, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

 EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK


EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa energialiidu suunas liikumise kohta

(2015/2113(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 191, 192 ja 194,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) asutamislepingut,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia” (COM(2015)0080) ja selle lisasid,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa energiajulgeoleku strateegia” ja sellele lisatud töödokumente (COM(2014)0330),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa gaasisüsteemi lühiajalise vastupanuvõime kohta. Toimetulek Idast pärit tarnete võimaliku katkemise korral 2014.–2015. aasta sügisel ja talvel” (COM(2014)0654),

–  võttes arvesse komisjoni teatist energiavarustuse kindluse ja rahvusvahelise koostöö kohta – „ELi energiapoliitika: koostöö ELi-väliste partneritega” (COM(2011)0539),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Energiavarustuse kindlust ja rahvusvahelist koostööd käsitleva teatise ning energeetikanõukogu 2011. aasta novembri järelduste rakendamine” (COM(2013)0638),

–  võttes arvesse komisjoni 13. novembri 2008. aasta teatist „Teine strateegiline energiaülevaade – ELi tegevuskava varustuskindluse ja solidaarsuse tagamiseks energiavaldkonnas” (COM(2008)0781),

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks” (COM(2014)0903),

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks” (COM(2012)0582),

–  võttes arvesse komisjoni 15. novembri 2012. aasta teatist „Toimiv energiaturg” (COM(2012)0663) ning Euroopa Parlamendi 10. septembri 2013. aasta resolutsiooni toimiva energiaturu kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Edusammud energia siseturu väljakujundamisel” (COM(2014)0634),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Energiainfrastruktuuri prioriteedid aastaks 2020 ja pärast seda – Euroopa integreeritud energiavõrgu väljaarendamise kava” (COM(2010)0677),

–  võttes arvesse komisjoni 29. jaanuari 2014. aasta teatist „Energiahinnad ja -kulud Euroopas” (COM(2014)0021/2),

–  võttes arvesse komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatist „Euroopa tööstuse taassünd” (COM(2014)0014),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Toimiv energiaturg” ja sellele lisatud töödokumente (COM(2012)0663),

–  võttes arvesse komisjoni 14. novembri 2012. aasta aruannet „CO2-turu olukord 2012. aastal” (COM(2012)0652),

–  võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatist „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava” (COM(2011)0571) ning Euroopa Parlamendi 24. mai 2012. aasta resolutsiooni ressursitõhusa Euroopa kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Energiatõhusus ning selle panus energiajulgeolekusse ja 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku” (COM(2014)0520),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava” (COM(2011)0112),

–  võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2011. aasta teatist „Energia tegevuskava aastani 2050” (COM(2011)0885) ning Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni energia tegevuskava kohta aastani 2050 ja tuleviku kohta koos energiaga(3),

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti rohelise majanduskasvu tööhõivepotentsiaali rakendamise kohta (SWD(2012)0092),

–  võttes arvesse komisjoni teatist süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tuleviku kohta Euroopas (COM(2013)0180),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Kliima- ja energiapoliitika raamistik ajavahemikuks 2020–2030” (COM(2014)0015),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta kohtumise järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 19.–20. märtsi 2015. aasta kohtumise järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrust (EL) nr 347/2013 (üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009) ning komisjoni 14. oktoobri 2013. aasta teatist „Euroopa ja laiema piirkonna pikaajaline taristunägemus” (COM(2013)0711), milles esitatakse ELi esimene energiataristu ühishuviprojektide loend,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu (COM(2011)0665),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrust (EL) nr 994/2010, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2004/67/EÜ,

–  võttes arvesse kolmandat energiapaketti,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta otsust nr 994/2012/EL liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid käsitleva teabevahetuse mehhanismi loomise kohta,

–  võttes arvesse oma 12. juuni 2012. aasta resolutsiooni energiapoliitika alase koostöö kohta ELi välispartneritega: strateegiline lähenemisviis kindla, jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise energiavarustuse tagamisele(4),

–  võttes arvesse oma 21. novembri 2012. aasta resolutsiooni kildagaasi ja põlevkiviõli tööstuslike, energeetiliste ja muude aspektide kohta(5),

–  võttes arvesse oma 17. veebruari 2011. aasta resolutsiooni Euroopa 2020. aasta strateegia kohta(6),

–  võttes arvesse oma uuringut Euroopa meetmete puudumisest tulenevate kulude kohta aastatel 2014–2019,

–  võttes arvesse oma 5. veebruari 2014. aasta resolutsiooni kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta aastani 2030(7),

–  võttes arvesse energiaharta lepingut, eriti selle artikleid 7 ja 20,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, väliskomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A8-0341/2015),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 194 kohaselt tagab Euroopa energiapoliitika energiaturu toimimise ja energiaga varustamise kindluse ning edendab energia tõhusat kasutamist ja säästmist, taastuvate energiaallikate väljaarendamist ning energiavõrkude sidumist; arvestades, et liikmesriikide energiaallikate jaotuse määratlus jääb riikide pädevusse ja seetõttu on energiaallikate jaotus väga mitmekesine;

B.  arvestades, et vastupidava energialiidu loomine koos tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitikaga peaks põhinema jätkusuutlikul tulevikku suunatud energiasüsteemil, mille põhisammasteks on energiatõhusus, taastuvad energiaallikad, Euroopa energiaressursside parimal viisil kasutamine ning arukas taristu; arvestades, et majanduskasvu ja töökohtade loomiseks ning nendes valdkondades ELi juhtrolli tagamiseks on vaja pikaajalist stabiilset õigusraamistikku;

C.  arvestades, et energiajulgeoleku strateegia peab hõlmama kulutõhusaid energianõudluse vähendamise meetmeid ja samaväärselt mõjusaid meetmeid suurte ja arvatavate katkestustega toimetulekuks ning solidaarsus- ja koordineerimismehhanisme energiatootmis-, arukate ülekande- ja jaotustaristute ning võrkudevaheliste ühenduste kaitsmiseks ja tugevdamiseks; arvestades, et see taristu peab tulema toime erinevate taastuvate energiaallikatega ning olema integreeritud erinevaid välisvarustuse allikaid ja tarneteid hõlmava energialiidu olulise osana terviklikku ja hästi toimivasse energia siseturgu;

D.  arvestades, et Euroopa Parlament on kahel korral nõudnud siduvaid kliima- ja energiaeesmärke 2030. aastaks, et vähendada CO2-heidet vähemalt 40 %, seada taastuvate energiaallikate puhul eesmärgiks vähemalt 30 % ja energiatõhususe puhul 40 %, mida tuleks ellu viia individuaalsete riiklike eesmärkide abil; arvestades, et siduvad riiklikud ja ELi energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate alased eesmärgid aitavad kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele ning aitaksid kindlustada ELi tehnoloogilise juhtpositsiooni nendes valdkondades;

E.  arvestades, et energialiidu väljakujundamise ning kliima- ja energiaeesmärkide saavutamise meetmete puhul tuleb võtta täiel määral arvesse mõju energiahindadele ning keskenduda sünergiale ja turgude edasisele integreerimisele, mis aitab vähendada üldisi kulusid ja parandada ELi majanduse konkurentsivõimet, et saavutada vajalik kodanike ja tööstuse toetus; arvestades, et sellega seoses tuleb kõigis vajalikes mõjuhinnangutes võtta täielikult arvesse praegusi ja tulevasi varjatud ja pöördumatuid kulusid, mis tulenevad sellisest energiapoliitikast, kus jätkatakse praeguseid suundumusi;

F.  arvestades energialiit peaks kujutama endast uut Euroopa energiamudelit, mis põhineb tugevatel valdkondadevahelistel seadusandlikel alustel ja tugevatel eesmärkidel; arvestades, et energialiidu valitsemine peab olema läbipaistev; arvestades, et sellega tagatakse stabiilne raamistik ja kaasatakse Euroopa Parlament otsustusprotsessi, edendades samal ajal kohalike omavalitsuste ja kodanike rolli;

G.  arvestades, et on oluline, et EL ja liikmesriigid teadvustaksid tarbijatepoolsete algatuste, nagu ühistute, kogukonna taastuvenergia ja energiatõhususe projektide kaasamise tähtsust, ning et vaja on kõrvaldada majanduslikud, regulatiivsed ja haldustakistused, et kodanikud saaksid aktiivselt osaleda energiasüsteemis;

H.  arvestades, et kliimamuutus, konkurentsivõimetud energiahinnad ja äärmiselt suur sõltuvus mitteusaldusväärsetest kolmandate riikide varustajatest seavad ohtu Euroopa energiasüsteemi jätkusuutlikkuse;

I.  arvestades, et sihiteadlikul kliimapoliitikal põhineva vastupidava energialiidu eesmärk on tagada üleminek uuele energiamudelile, millega suurendatakse kodumajapidamiste ja ettevõtete suutlikkust toota ja tarbida turvalist, säästvat, konkurentsivõimelist ja taskukohase hinnaga energiat;

J.  arvestades, et kütteostuvõimetuse küsimusega tuleb tegeleda energialiidu raames, suurendades haavatavate tarbijate mõjuvõimu, parandades energiatõhusust kõige haavatavamate isikute jaoks ja töötades välja parandusmeetmeid, millega muudetakse energia abivajajatele taskukohaseks;

K.  arvestades, et kütteostuvõimetust võib määratleda kui kodumajapidamise suutmatust säilitada põhilise mugavus- ja tervisetasandi tagamiseks piisav energiavarustus, mille on põhjustanud madal sissetulek, kõrged energiahinnad ja madala kvaliteediga elamispind koostoimes;

L.  arvestades, et eesmärk on tõelisel solidaarsusel ja usaldusel põhinev energialiit, kuhu kuuluvad liikmesriigid mõistavad, et sõltuvad oma kodanike turvalise, säästva ja taskukohase energiaga varustamisel üksteisest, ning kus Euroopa Liit tegutseb ülemaailmsetes küsimustes ühtselt; arvestades, et igal liikmesriigil on seetõttu kohustus seada esikohale energiatõhusus ja energianõudluse vähendamine, et kaitsta ELi ja üldisemalt selle liikmesriikide energiajulgeolekut;

M.  arvestades, et ELi energia- ja kliimapoliitika peavad teineteist täiendama ja nende eesmärgid peavad üksteist tugevdama; arvestades, et seepärast peaks energialiit täiendama Euroopa reindustrialiseerimise ja majanduskasvu eesmärke ning kiirendama üleminekut jätkusuutlikule majandusele, mis põhineb suuresti energiatõhususel ja taastuvenergial, mis suurendab Euroopa majanduse ülemaailmset konkurentsivõimet samal ajal tulemuslikult süsinikdioksiidi leket vältides;

N.  arvestades, et EL impordib üle poole oma tarbitavast energiast, tema sõltuvus impordist on eriti suur toornafta (üle 90 %), maagaasi (66 %) ja kivisöe (72 %) puhul ning impordi maht oli 2013. aastal kokku rohkem kui 400 miljardit eurot; arvestades, et ELi hoonete osa ELi lõplikus energiatarbimises on ligikaudu 40 % ja umbes 60 % ELi imporditud gaasi tarbimises, mistõttu on hoonete energianõudluse ohjamine energiasõltumatuse saavutamise juures oluline tegur;

O.  arvestades, et nafta maailmaturuhind on märkimisväärselt langenud ning seega avaneb ELil võimalus astuda olulisi samme oma energiamaastiku muutmiseks, investeerides taastuvenergia tootmisse, kasutades ära hoonete ja tööstuse energiatõhususe potentsiaali ning arendades välja aruka taristu; arvestades, et fossiilkütuste impordile kulutatud rahast on vähe abi liidu investeeringute, töökohtade või majanduskasvu jaoks, ning arvestades, et selle raha ümbersuunamine ELi-siseseks investeerimiseks stimuleeriks majanduskasvu ning looks kvaliteetseid ja kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid kohalikke töökohti;

P.  arvestades, et paljud riigid sõltuvad suurel määral ühestainsast tarnijast, mis võib muuta nad tarnehäirete suhtes haavatavateks;

Q.  arvestades, et EL sõltub suuresti energiaimpordist Venemaalt, kes on osutunud ebausaldusväärseks partneriks ning kes kasutab oma energiavarusid poliitilise relvana;

R.  arvestades, et Venemaa välispoliitika oluliseks osaks on saanud sellise strateegia väljaarendamine ja rakendamine, mis puudutab strateegilisi ressursse, eriti naftat ja maagaasi, et avaldada teistele riikidele poliitilist survet; märgib, et ta on seda teinud mitme naaberriigi ja Euroopa Liidu liikmesriigiga;

S.  arvestades, et nafta ja maagaasi kasutamine välispoliitilistel eesmärkidel ja teiste riikide destabiliseerimiseks õõnestab majanduskasvu ning – mis veelgi ohtlikum – Euroopa demokraatia stabiilsust ja iseseisvate riikide sõltumatust;

T.  arvestades, et Euroopa energiajulgeolekut tuleb arendada selliselt, et kaitstakse nii Euroopa julgeolekut kui ka Euroopa riikide (nii ELi liikmesriikide kui ka idapartnerluse riikide) suveräänsust;

U.  arvestades, et energiajulgeolekupoliitika peab käsitlema vajadust stabiilse tarne järele eri energiaallikatest, mis varustaks Euroopa majandust transpordi, tööstuse ja elamusektori jaoks vajaliku energiaga viisil, millega toetatakse konkurentsivõimet ja kliimapoliitikat, ning samal ajal tuleb sellega minimeerida sõltuvust neist, kes soovivad kasutada energiaallikaid tahtlikult enda poliitilistel eesmärkidel, et mõjutada poliitilisi arenguid teistes riikides;

V.  arvestades, et ükski liikmesriik ei peaks kannatama ELi õigusega vastuolus olevate lepingutingimuste tõttu, millega kasutatakse ära nende üksnes geograafilistest ja ajaloolistest teguritest tingitud nõrka positsiooni energiaturul;

W.  arvestades, et Venemaa ja transiidiriigi Ukraina vaheliste gaasivaidluste tõttu 2006. ja 2009. aastal tekkis mitmes ELi riigis tõsine nappus; arvestades, et need häired osutavad asjaolule, et seni võetud meetmed ei ole olnud piisavad, et teha lõpp Euroopa sõltuvusele Venemaa gaasist;

X.  arvestades, et kõigi energiaga seotud kokkulepete järelhindamine ja kontroll seoses ELi õiguse järgimisega on juba võimalik, muu hulgas konkurentsi- ja energiaeeskirjade kaudu; arvestades, et ebapiisav vastavuse eelkontroll riikide ja ELi tasandil põhjustab suuri turumoonutusi; arvestades, et komisjon on neid puudusi tunnistanud ning on püüdnud muuta kaubanduslike gaasitarnelepingute eelhindamise sätteid rangemaks;

Y.  arvestades, et juba ainuüksi 2020. aastaks on vaja ELi energiasektorisse investeerida üle 1 triljoni euro, ning arvestades, et iga euro kohta, mida ei investeerita enne 2020. aastat energiataristusse, on pärast 2020. aastat vaja samade eesmärkide saavutamiseks 4,3 eurot, mis koormaks põhjendamatult tulevasi põlvkondi;

Z.  arvestades, et ELi abiga peab olema võimalik neid investeeringuid rahastada, kasutades kõiki olemasolevaid ressursse, nii avalikke (struktuurifondid ja Euroopa Investeerimispank (EIP)) kui ka eraressursse, toetades kodumajapidamiste säästude suunamist ja investeeringute pikaajalist suutlikkust (pensionifondid ja kindlustusseltsid) ning luues ELile uue finantssuutlikkuse;

AA.  arvestades, et enne energiamahukate tööstusharude maksuvabastuste arvessevõtmist on ELi tööstuse elektrihinnad üle kahe korra kõrgemad kui USA ja Venemaa omad, 20 % kõrgemad kui Hiina omad, kuid 20 % madalamad kui Jaapani tööstuse elektrihinnad;

AB.  arvestades, et Euroopa tööstus kannatab ikka veel gaasihinda puudutava märkimisväärselt ebasoodsa konkurentsiolukorra tõttu, peamiselt sel põhjusel, et Venemaaga sõlmitud pikaajalised lepingud sisaldavad naftahinnaindeksit;

AC.  arvestades, et hinnaerinevusel võrreldes muude riikide majandusega võib olla negatiivne mõju meie tööstuse, eelkõige meie energiamahukate tööstusharude konkurentsivõimele;

AD.  arvestades, et konkurentsivõimelised energiahinnad on erakordselt olulised, et saavutada 2020. aastaks ELi 20 % reindustrialiseerimise eesmärgid;

AE.  arvestades, et taastuvenergiasektoris annavad Euroopas ELi äriühingud, kellest paljud on VKEd, tööd 1,2 miljonile inimesele ja et neile kuulub kõigist maailma taastuvtehnoloogia patentidest 40 %, mis annab ELile maailmas juhtpositsiooni; arvestades, et seda juhtpositsiooni tuleb tulevikus säilitada ELi kindla taastuvenergiaalase strateegia abil;

AF.  arvestades, et hoolimata ELi valitsevast positsioonist maailmas taastuvenergiasse investeerimisel, prognoositakse väljaandes World Energy Outlook 2014, et 2040. aastaks kasvab maailma energianõudlus 37 % ja maailma kivisöenõudlus 15 %; arvestades, et prognoosi kohaselt kasvab nõudlus ELis energiatõhususe väga eduka parandamise tõttu oluliselt vähem;

AG.  arvestades, et ELi gaasituru ebatõhususe, sh taristu puudumise ning turu likviidsuse ja läbipaistvuse madala taseme tõttu kaotatakse aastas üle 11 miljardi euro;

AH.  arvestades, et majanduslikult ja füüsiliselt integreeritum ühtne energiaturg võib kaasa tuua märkimisväärse tõhususe kasvu;

AI.  arvestades, et ELi energia jaeturg ei toimi nõuetekohaselt, sest paljudes liikmesriikides on tarbijatel tarnijate osas liiga väike valik; arvestades, et turu kontsentratsiooni küsimustega tuleks tegeleda ELi konkurentsipoliitika raames, et võimaldada tarbijatel tarnijaid vahetada ning seega suurendada konkurentsi ja alandada hindasid; arvestades, et tähelepanu tuleks pöörata ohule seoses sellega, et vähem informeeritud kodanikud, kes tõenäoliselt võrdlevad ja vahetavad tarnijaid vähem, jäävad lõksu konkurentsivõimetute ja aegunud hindadega, mistõttu nad loomuvastaselt subsideerivad teadlikumaid ja paremini informeeritud tarbijaid;

AJ.  arvestades, et Euroopa integreeritud energiaturu täielik rakendamine gaasi ja elektri osas on energiajulgeoleku seisukohast ja energialiidu suunas liikumise jaoks otsustava tähtsusega; arvestades, et komisjonil on kohustus tagada, et kõik liikmesriigid rakendavad ja järgivad kolmanda energiapaketi kõiki osi, eesmärgiga saavutada integreeritud elektri- ja gaasiturg;

AK.  arvestades, et võrkude ühendatuse 10 %-lise eesmärgi saavutamine, elektri- ja gaasivõrkude suurema piiriülese ülekandevõime tagamine ning olemasoleva võrgu täiendav tugevdamine suurendavad energiajulgeolekut, võimaldavad taastuvenergia tootmise paremat integreerimist ning tasakaalustavad liikmesriikidevahelist nõudlust ja pakkumist, edendades samal ajal hindade lähendamist tarbijate kasuks;

AL.  arvestades, et liikmesriikidevahelisest tihedamast piirkondlikust koostööst oodatakse ühtlasi lähenemist ja kulude optimeerimist;

AM.  arvestades, et energiaühendus on vahend, millega laiendada energia siseturgu ELi naaberriikidesse, aidates sellega luua üleeuroopalise energiaruumi, mis põhineb ühistel printsiipidel ja õigusriigi põhimõtetel;

AN.  arvestades, et energialiit on vastuseks Euroopa Parlamendi arvukatele üleskutsetele luua tõeline üleeuroopaline energiaühendus, mis põhineb tugeval ühisel energiaturul, väljastpoolt ELi energia ostmise koordineerimisel ning üleeuroopalisel teadusuuringute ja innovatsiooni ühisel rahastamisel uute säästvate energiatehnoloogiate valdkonnas;

AO.  arvestades, et ELi energiapoliitika välismõõde ei ole veel piisavalt ühtne ega ole veel ära kasutanud oma täit potentsiaali, et anda panus energiavarustuse kindluse ja liidu konkurentsivõime tagamisse;

AP.  arvestades, et Euroopa energiajulgeoleku strateegias kindlaks määratud 33 taristuprojekti tuleks täiendada suurema keskendumisega elektri jaotusvõrgu ajakohastamisele ning kivisöelt ja gaasilt biomassi kasutamisele üleminekule, et parandada energiavarustuse kindlust;

AQ.  arvestades, et tunnistatakse asjaolu, et süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine võib anda kliimamuutuse vastasesse võitlusesse otsustava panuse ning võib konkreetselt aidata vähendada CO2-heite vabale energiaturule ja vähese CO2-heitega majandusele ülemineku kulusid;

AR.  arvestades, et energialiidu peamised mootorid on tarnete mitmekesistamine, energia siseturu väljakujundamine, energiatõhususe ja -säästu suurendamine, Euroopa energiaallikate, sealhulgas taastuvate energiaallikate edasine arendamine ning teadus- ja arendustegevus;

AS.  arvestades, et edendada ja toetada tuleks omamaiste traditsiooniliste nafta- ja gaasiressursside kasutamist täielikus vastavuses ELi õigustikuga nii tavapärastes tootmispiirkondades (nt Põhjameri) kui ka hiljuti avastatud aladel (nt Vahemere idaosa ja Must meri);

AT.  arvestades, et kohalikud energiaallikad peavad alati olema säästvad ja kindlad;

AU.  arvestades, et ELi püüd on tõsta 2020. aastaks tööstuse panus liidu SKPsse 20%-le ning selle eesmärgi saavutamiseks on konkurentsivõimelise hinnatasemega energia ja suurem energiatootlikkus asendamatud;

Energialiidu mõõtmed

1.  tunneb heameelt komisjoni teatise „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia” üle; võtab teadmiseks komisjoni visandatud viis energialiidu sammast; rõhutab, et nende sammaste kohaselt elluviidav poliitika peab alati aitama kaasa energia varustuskindluse tagamisele, CO2-heite vähendamisele, majanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele ning taskukohaste ja konkurentsivõimeliste energiahindade saavutamisele;

2.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et kõigi seadusandlike ettepanekute suhtes, mis moodustavad osa energialiidust, kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust, kaasates sel viisil täielikult Euroopa Parlamendi ja tagades tõhusa demokraatliku järelevalve; ootab, et 2020. aasta järgne energialiidu juhtimisraamistik oleks ambitsioonikas, usaldusväärne, läbipaistev, demokraatlik ja Euroopa Parlamenti täielikult kaasav ning tagaks eelkõige kehtivate kliima- ja energiaalaste õigusaktide täieliku rakendamise, jõustamise ja ajakohastamise abil 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamise; palub komisjonil, ilma et see piiraks muid aruandluskohustusi, esitada igal aastal aruanne energialiidu rakendamise kohta, mis hõlmaks üksikasju energiaalaste õigusaktide rakendamise ning 2020. ja 2030. aasta eesmärkide saavutamise suunas tehtud edusammude kohta, töötada välja aruandesse lisatavad põhinäitajad ja neid ajakohastada ning võimaldada energialiiduga seotud edusammude hindamist; sellised näitajad võiksid hõlmata ülekandevõimsust, turgude integreerimist, energiaimpordi vähendamist, mitmekesisuse määra, energiahindu ja -kulusid, kogukonna ja kohalikus omanduses energiatootmise arendamist, kütteostuvõimetuse- ja -haavatavuse määra, kuid ei peaks mitte ainult nendega piirduma;

3.  palub liikmesriikidel töötada välja pikaajalised energiastrateegiad, võttes arvesse pikaajalist eesmärki saavutada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside vähendamine 80–95 %;

4.  tunnistab kohalikel referendumitel energiaküsimustes vastuvõetud otsuste võõrandamatust;

5.  rõhutab, et energialiit peaks võtma kasutusele kõikehõlmava lähenemisviisi, mis keskendub sellistele mõõtmetele nagu täielikult integreeritud energia siseturu saavutamine, varustuskindlus, ELi energiaressursside parimal viisil kasutamine, energianõudluse vähendamine, kasvuhoonegaaside heite vähendamine peamiselt taastuvate energiaallikate ja kogu ELi hõlmava CO2-turu abil ning teadustöö ja innovatsioon eesmärgiga saada energiatehnoloogia liidriks; rõhutab, et energialiidu keskmes peaksid olema kodanikud, kellele tuleb tagada kindel, kestlik ja taskukohase hinnaga energia;

6.  kordab oma pühendumist 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkidele, milleks on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 40 % võrra, suurendada taastuvate energiaallikate osa Euroopa energiaallikate jaotuses 27 %-le ning suurendada energiatõhusust 30 % võrra;

Energiajulgeolek, solidaarsus ja usaldus

7.  palub komisjonil ja liikmesriikidel aktiivselt tegeleda Euroopa kodanike ja ettevõtjate jaoks kestlikumate ja konkurentsivõimelisemate imporditud energia hindade ja -kulude saavutamisega tarnete mitmekesistamise abil (energiaallikad, tarnijad ja marsruudid); palub, et selleks edendaks komisjon asjakohase energiataristu esmatähtsate koridoride ehitamist, nagu on täpsustatud üleeuroopalise energiavõrgu (TEN-E) määruse I lisas ja Euroopa ühendamise rahastu määruse I lisa II osas, keskendudes eriti suure sõltuvusega liikmesriikidele; palub komisjonil pidada prioriteetseks olemasolevaid sisemisi võimsusi, sealhulgas Euroopa energiaressursse;

8.  tõdeb, et praegu ühishuviprojektide loetelusse kuuluvatest projektidest ei piisa Euroopa omavahelise ühenduvuse eesmärgi saavutamiseks Pürenee poolsaare ja mandri-Euroopa vahel; nõuab tungivalt, et TEN-E piirkondlik rühm ja komisjon selgitaksid välja tulevasse 2015. aasta ühishuviprojektide loetellu kantavad täiendavad projektid, et suurendada oluliselt Hispaania ja Prantsusmaa vahelist võimsust;

9.  rõhutab, et varustuskindluse tagamiseks tava- ja eriolukordades ning energia tarnimiseks konkurentsivõimelistest allikatest kogu Euroopa Liidu ja energiaühenduse tarbijatele on kindlasti vaja hästi väljaarendatud ja täielikult integreeritud taristut, mis võimaldab tarnete täiendavat mitmekesistamist ja piiriüleseid vooge;

10.  rõhutab, et kõik energiaallikate, tarnijate ja marsruutide mitmekesistamiseks mõeldud ELi taristuprojektid peavad olema täielikult kooskõlas ELi kliima- ja energiaalaste õigusaktide ning pikaajaliste eesmärkide ja prioriteetidega, sealhulgas ELi energiajulgeoleku prioriteetidega, tagades samas juba olemasolevate energiataristute ning ELi suunduvate transiiditeede intensiivse ja tõhusa ärakasutamise; palub komisjonil käsitleda investeerimist energianõudluse vähendamiseks, eriti hoonete puhul, abikõlblike projektidena;

11.  rõhutab, et kolmandatest riikidest pärit energiatarnijate suhtes tuleb nende ühisturul osalemise ajal kohaldada liidu acquis'd, eriti ELi konkurentsi- ja riigiabiõigust, ja palub komisjonil jõustada ELi õigust kõigi võimalike vahenditega, et energiavoog ELis oleks vaba ja et vältida moonutusi siseturul;

12.  rõhutab, et ELi jaoks on äärmiselt tähtis lõpetada liikmesriikide ja piirkondade eraldatus energia siseturust, mida on tõestanud komisjoni läbiviidud gaasi stressitestid; sellega seoses palub komisjonil teha niisuguseid teste korrapäraselt; on arvamusel, et EL peaks prioriteetse küsimusena aitama kõnealustel kõige haavatavamatel riikidel oma allikaid ja tarnemarsruute mitmekesistada; palub sellega seoses liikmesriikidel ja komisjonil viia viivitamatult ellu gaasisüsteemi stressiteste puudutavad soovitused; soovitab komisjonil kaaluda „elektri stressitestide” tegemist, et kujundada ülevaade kogu energiaturu olukorra vastupidavusest; toonitab, et sellised stressitestid peaksid eelkõige välja selgitama kogu siseriikliku ülekandevõrgu seisundi, võimsuse ja vastupidavuse, samuti omavahelise ühendatuse taseme ja piiriülese võimsuse, ning et sellistel stressitestidel põhinevad hilisemad soovitused peavad sisaldama nii riiklike kavade kui ka liidu eesmärkide täielikke mõjuhinnanguid, käsitledes kõiki neist tulenevaid tegevuspunkte;

13.  märgib, et tulevase energialiidu kontekstis on kõige pakilisemad küsimused energiavarustuse kvantitatiivne ja kvaliteetne kindlus ja konkurentsivõime, mis nõuavad liikmesriikidelt oma energiapoliitika väljatöötamisel koordineerimise ja ELi tasandil oma naabritega tehtava koostöö suurendamist; palub komisjonil sellega seoses uurida, kuidas oleks võimalik praeguste riiklike ennetavate ja hädaolukordadele reageerimise meetmete ülesehitust parandada nii piirkondlikul kui ka ELi tasandil;

14.  on veendunud, et riigisiseseid võimsusmehhanisme tuleks kasutada üksnes viimase abinõuna, kui kaalutud on kõiki muid valikuvõimalusi, sealhulgas suuremat ühendatust naaberriikidega, nõudlusreageeringu meetmeid ja muid piirkondlikke turuintegratsiooni vorme;

15.  on seisukohal, et energialiit hõlmab läbirääkimisi kolmandate riikidega ühel häälel; kutsub komisjoni üles analüüsima vabatahtliku kollektiivse ostumehhanismi asjakohasust ja võimalikku ülesehitust ning selle mõju gaasi siseturu toimimisele ja asjaomastele ettevõtjatele ning panust gaasi varustuskindluse tagamisse; märgib, et kuna kollektiivsete ostumehhanismide mudeleid on mitu, tuleb teha veel tööd selleks, et määrata kindlaks parim ELi piirkondade ja asjaomaste tarnijate puhul kasutatav turupõhine mudel ning tingimused vabatahtliku kollektiivse ostumehhanismi käivitamiseks; on seisukohal, et seisukohtade koordineerimine ja gaasi kollektiivne ostmine peaks algama piirkondlikul tasandil; soovitab, et vahepeal toetaksid komisjon ja energiaühenduse sekretariaat vastavalt neid liikmesriike ja energiaühenduse lepinguosalisi, kes soovivad rääkida energialepinguid läbi vabatahtlikul alusel kooskõlas ELi siseturu acquis'ga, ELi konkurentsieeskirjadega ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadega, ning tagaksid tundliku äriteabe kaitse; rõhutab, et energialepingud peavad põhinema turuhindadel ja konkurentsil;

16.  palub komisjonil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil koostada energialiidu välismõõtme tervikraamistik, keskendudes eelkõige ühistest väärtustest lähtuva strateegilise partnerluse edendamisele kolmandate energiatootja- ja transiidiriikidega, eelkõige nendega, mis asuvad Euroopa naabruses ning laienemispoliitika kohaldamisalas, ning võttes arvesse piirkondliku koostöö praegust seisu; varasemat ja uut strateegilist partnerlust tuleks kaaluda ja uurida, et täiustada dialoogi ja koostööd nafta ja maagaasi, energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate, kaubanduse ning energialiidu ja väliste energiataristute omavaheliste ühenduste valdkonnas;

17.  rõhutab, et ELi tõeline ühine energiavälispoliitika peaks olema ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga kooskõlas; nõuab sellega seoses tungivalt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi ning asjaomaste volinike tegevuse paremat kooskõlastamist, et suurendada ELi välispoliitika sidusust energiajulgeoleku valdkonnas; kutsub seetõttu komisjoni üles looma kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi juhtimisel tugevamat klastrit, mis hõlmaks nende poliitikavaldkondade koordineerimise eest vastutava määratud isiku ametikohta;

18.  palub komisjonil moodustada energiajulgeoleku, välispoliitika ja energialiidu kõrgetasemeline analüüsirühm, kus oleksid kaalukalt esindatud ja kaasatud Euroopa Parlament ja ühiskondlikud sidusrühmad, et luua usaldusväärsed pikaajalise nõudluse, pakkumise ja koostöö stsenaariumid välispartneritega, eeskätt suutlikkuse suurendamise, taastuvenergia ja energiatõhususega seotud tehnoloogiavahetuse ning energia ja inimõiguste seoste valdkonnas;

19.  väljendab muret Nordstreami torujuhtme võimsuse kavandatud kahekordistamise pärast ning tagajärgede pärast, mida see võib avaldada energiajulgeolekule ning energiavarustuse mitmekesistamisele ning liikmesriikide vahelise solidaarsuse põhimõttele; rõhutab ELi, Ukraina ja Venemaa vahel hetkel peetavate kolmepoolsete läbirääkimiste raames vajadust tagada pikaajalised energiatarned Ukrainasse ja läbi Ukraina;

20.  rõhutab, et energiatõhususe parandamine ELis vähendaks sõltuvuse ohtu ja tugevdaks seega ELi läbirääkimispositsiooni energiaga seotud küsimustes;

21.  rõhutab vajadust energiaga seotud lepingute suurema läbipaistvuse järele, mida oleks võimalik saavutada komisjoni rolli tugevdamisega energiaga seotud läbirääkimistes, mis hõlmavad üht või mitut liikmesriiki ja kolmandat riiki, eelkõige kehtestades komisjonile nõude osaleda kõigis läbirääkimistes vaatlejana, et tugevdada üksikute liikmesriikide positsiooni läbirääkimistes osaleva kolmanda riigi tarnija suhtes, et leevendada riski, et üks tarnija kuritarvitab turgu valitsevat seisundit; märgib samuti, et komisjon peaks läbi viima eel- ja järelhindamised, järgides samal ajal täielikult tundliku äriteabe nõudeid, ning koostama nii positiivse kui ka negatiivse nimekirja lepinguklauslitest, nagu ekspordikeeldu, sihtkohta, nn võta-või-maksa-tingimusi käsitlevad klauslid, gaasihindade kujundamise naftapõhine indekseerimine või klauslid, mis keelavad kolmandal osapoolel seada energiatarnete tingimuseks eelisõigusega juurdepääsu saamise ELi energiatranspordi taristule; tuletab meelde, et määruse (EL) nr 994/2010/EL artikli 13 lõike 6 punkti a kohaselt teavitavad liikmesriigid, kui nad sõlmivad kolmandate riikidega uusi valitsustevahelisi lepinguid, mis mõjutavad gaasitaristu ja gaasitarnete arengut, sellest komisjoni, et komisjon saaks hinnata varustuskindluse olukorda liidu tasandil; palub komisjonil lisada gaasivarustuse kindluse määruse läbivaatamisel gaasitarne kaubanduslepingutesse ranged eelhindamise sätted;

22.  rõhutab, et komisjoni tuleb teavitada kooskõlas otsusega nr 994/2012/EL (liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid käsitleva teabevahetuse mehhanismi loomise kohta) kõigist liitu mittekuuluvate osapooltega sõlmitavatest tulevastest valitsustevahelistest energiakokkulepetest enne nende allkirjastamist, et olla kindel, et need on kooskõlas ELi õigusaktidega, eelkõige kolmanda energiapaketiga, ning ei ohusta ELi energiavarustuse kindlust; toonitab, et selline arutelu ja konsulteerimine peavad toimima ELi liikmesriikide ja äriühingute läbirääkimisjõudu suurendava vahendina, austades samas täielikult tundlikku äriteavet; on seisukohal, et selline arutelu ja konsulteerimine ei tohiks ühelgi viisil piirata kokkulepete sisu, vaid peaks tagama, et need kokkulepped on kõigi liidu asjakohaste õigusaktidega kooskõlas ning kõigi asjaomaste äriühingute ja liikmesriikide parimates huvides; palub komisjonil otsus nr 994/2012/EL läbi vaadata, et tugevdada teavitusmehhanismi ja komisjoni rolli;

23.  palub komisjonil ette valmistada näidislepingud ja suunised, sh kuritarvitavate sätete näidisnimekiri, et luua pädevatele asutustele ja ettevõtjatele nende lepingulist tegevust puudutav viitedokument; palub liikmesriikidel tihendada koostööd kolmandate riikidega energia valdkonnas sõlmitavate valitsustevaheliste kokkulepetega seotud teabevahetusmehhanismi alal, et suurendada läbipaistvust ja võimendada oma läbirääkimisjõudu kolmandate riikide suhtes, kindlustades seeläbi Euroopa tarbijatele taskukohasema energia; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon jätkaks lepingutingimuste, näiteks keskmiste impordihindade kohta kvartaalsete hinnangute avaldamist;

24.  rõhutab, et võrdsete võimaluste tagamiseks ja ELi ettevõtjate läbirääkimispositsiooni tugevdamiseks välistarnijate suhtes peaksid lepingute peamised aspektid olema läbipaistvamad ja koondatud ning neist tuleks regulaarselt teavitada pädevaid asutusi, et koguda kogu vajalikku teavet, mida saavad kasutada nii pädevad asutused ise kui ka ettevõtjad oma tulevastes läbirääkimistes, kaitstes samas tundliku teabe konfidentsiaalsust; on veendunud, et see aitaks tagada energialepingutes tõelise konkurentsi, vältida valitsevate positsioonide ärakasutamist kolmandate riikide poolt ning tagada ELi konkurentsiõiguse järgimise;

25.  palub komisjonil töötada välja konkreetsed meetmed energiaimpordist sõltuvuse vähendamiseks, teostada järelevalvet energiaimpordi mitmekesisuse üle ja avaldada selle kohta regulaarseid eduaruandeid;

26.  rõhutab, et väga oluline on suurendada Euroopa tööstuse ja tehnoloogia osalemist kogu energiatootmise ahelas, mis hõlmab mitte ainult tooraineid, vaid ka tootmist, rafineerimist, ladustamist, transporti ja jaotust, sest need on ELi energiaimpordist sõltuvuse vähendamisel kriitilise tähtsusega elemendid;

27.  on veendunud, et liikmesriikide energiaallikate jaotuse mitmekesisus, mis põhineb nende vastaval potentsiaalil, keskkonnal, geograafilisel asukohal, kogemustel, teadmistel ning majanduslikel kuludel ja vajadustel, aidates samal ajal kaasa energia- ja kliimastrateegia ja -poliitika ühiste eesmärkide saavutamisele, on väärtus kogu ELi jaoks, sest see tugevdab liidu vastupidavust tarnehäiretele, võimaldab liidul teha kulutõhusaid energiaalaseid valikuid ning võimaldab välja arendada erinevaid tehnoloogiaid ja neil turul konkureerida, alandades selle kaudu energiakulusid; rõhutab siiski, et riigisisene mitmekesisus ei tohi saada takistuseks ühtsele turule ning et liikmesriigid peavad järgima täielikult riigiabieeskirju, tegema asjakohaseid investeeringuid oma riikide ülekandetaristutesse ning tagama oma riiklikes energiasüsteemides omavahelise ühendatuse ja vastupidavuse kõrged tasemed, et saavutada liidu energiajulgeoleku ja turueesmärgid;

28.  on veendunud, et liit saab energiatõhususe suurendamise abil suurendada oma energiajulgeolekut ja vähendada oma sõltuvust kindlatest tarnijatest ja kütustest, samuti kasutades võimalikult hästi ära Euroopa energiaallikaid, kooskõlas ELi energiajulgeoleku, keskkonna- ja kliimaeesmärkidega ning tervishoiu- ja ohutuse alaste õigusaktidega, võttes arvesse liikmesriikide eripärast energiaallikate jaotust, vältides ebavajalikku regulatiivset koormust ja järgides proportsionaalsuse põhimõtet; rõhutab, et põhimõtteliselt ei tohiks diskrimineerida ühtki kütust ega tehnoloogiat, mis suurendab energiajulgeolekut ja aitab saavutada kliimaeesmärke;

29.  palub komisjonil hõlbustada olemasolevate ELi rahastamiskavade, sh Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tulemuslikku kasutamist, et meelitada ligi investeeringuid võtmetähtsusega energiataristu projektide, energiatõhususe alaste teadusuuringute ja innovatsiooni, taastuvate energiaallikate ning ELi-sisese suutlikkuse arendamise jaoks, et saavutada 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärgid, võttes aluseks kuludel ja tuludel põhineva lähenemisviisi, mis on tehnoloogiliselt neutraalne ja mille puhul seatakse esikohale väliskulude sisestamine;

30.  nõuab kiiret ressursside kasutuselevõtmist ühishuviprojektide rahastamiseks, et luua vajalik taristu ning tagada sujuv ja usaldusväärne energiavarustus, mis ei allu mingisugusele ELi-välisele poliitilisele survele;

31.  rõhutab, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) peaks toimima mehhanismina, mis muudab taristuinvesteeringud täiesti likviidseks varaklassiks, mille võlakirju saab koondada ja kaubelda Euroopa ja ülemaailmsetel turgudel; märgib veel, et institutsionaalseid investoreid, nagu kindlustusseltse või pensionifonde, kes olemuslikult soovivad teha pikaajalisi investeeringuid reaalsetesse varadesse, õnnestuks meelitada ainult standardiseeritud investeerimistoodete ning usaldusväärse projektisüsteemiga, mis suudab garanteerida töökindlaid ärilahendusi;

32.  palub komisjonil ja eelkõige kaubanduse peadirektoraadil jätkata energiale pühendatud peatüki Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse lepingusse kandmise nõudmist, et kaotada USA veeldatud maagaasi ja toornafta tariifsed ja mittetariifsed kaubandustõkked ning tühistada põhjendamatud protektsionistlikud meetmed, mis võiks aidata kaasa Euroopa ettevõtjate jaoks konkurentsivõimelisema keskkonna väljakujunemisele, vähendades energiakulude erinevust mõlemal pool Atlandi ookeani; palub seoses sellega komisjonil tagada, et võimalik kõnealune energiapeatükk sisaldaks ka sätteid ELi koostöö suurendamise kohta USA valitsuse poolt rahastatud energiauuringute programmide, eelkõige USA ARPA-E programmiga;

33.  juhib tähelepanu asjaolule, et ELi kaubanduspoliitika peaks püüdma suurendada energiajulgeolekut kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 194, mitmekesistama Euroopa energiaallikate jaotust ja vähendama sõltuvust ühestainsast välistarnijast või ühest varustuspunktist, järgides samas aluslepingus kehtestatud pädevuste jaotust;

34.  palub komisjonil tagada rangem konkurentsivastase käitumise ja dumpinguvastaste meetmete järelevalve, et kaitsta Euroopa energiatööstust kolmandatest riikidest pärineva ebaõiglase impordi eest;

35.  peab kahetsusväärseks kaubanduse kaitset käsitlevate õigusaktide ajakohastamise arutelude peatumist nõukogus, kuigi Euroopa Parlament on väljendanud kindlat toetust rangemate meetmete võtmisele kaitseks kolmandatest riikidest pärineva ebaõiglase impordi vastu;

36.  palub nõukogul liikuda edasi kaubanduse kaitsemeetmete ajakohastamisega, tagamaks, et Euroopa töötlev tööstus, kus toodetakse eelkõige turbiine, päikesepaneele, kvaliteetseid terastooteid ja ehitusmaterjale, saaks energiasüsteemi ümberkujundamist täielikult ära kasutada;

37.  rõhutab, kui tähtsad on kaubanduskokkulepete sätted, mis on seotud tehnoloogiaalase koostöö ja teenustega energiatõhususe ja taastuvenergia detsentraliseeritud tootmise valdkonnas, k.a hooldus ja tarkvaraarendus; juhib tähelepanu asjaolule, et CO2-heite vähendamine on ELi ning paljude partnerriikide, -piirkondade ja -linnade ühine eesmärk;

38.  palub komisjonil ergutada arengumaid rahvusvaheliste kaubandusmeetmetega mitmekesistama oma energiatootmist, ning edendada päikeseenergia tootmist eelkõige ELi lõunanaabruses;

39.  tunneb heameelt keskkonnakaupade algatuse läbirääkimiste pidamise üle ELi ning 13 muu WTO liikme vahel, mille käigus käsitletakse selliseid tooteid, teenuseid ja tehnoloogiat, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikule majanduskasvule, keskkonnakaitsele, kliimameetmetele ja säästvale arengule; nõuab kõneluste lõpuleviimist 2015. aasta lõpus Nairobis toimuval WTO ministrite konverentsil;

40.  toonitab, et keskkonnakaupade lepingu läbirääkimiste aluseks peab olema selline keskkonnakaupade määratlus, mis on kooskõlas ELi poliitikaga ega ole vastuolus meetmetega, mida võetakse arengumaade abistamiseks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) raames;

41.  palub komisjonil jätkata nõudmist, et loodaks ELi ja USA energiavahetuse süsteem, võttes arvesse praegusi ja tulevasi arenguid teadusuuringute, innovatsiooni ning elektriliinisüsteemide litsentsimise valdkonnas (näiteks kõrgepingeliinide ühendused), mille eesmärk on välja töötada ülemaailmne taastuvenergia jagamise võrk;

42.  rõhutab, et tugevdatud energiaühendus peaks olema ELi energiaalase välispoliitika peamine hoob, ning kutsub komisjoni üles esitama konkreetseid ettepanekuid lähtuvalt energiaühenduse reformi kõrgetasemelise analüüsirühma aruandest;

43.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tugevdada energiaühenduse tegevust eelkõige taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas energiajulgeoleku suurendamise nimel, muu hulgas ELi õiguse, näiteks 2020. ja 2030. aasta eesmärkide parema rakendamise ja jõustamise kaudu, eelkõige parema juhtimise, menetluste ühtlustamise ja halduskoormuse vähendamiseks mõeldud IT-vahendite parema kasutamise kaudu, tugevdades selle institutsioone, sealhulgas energiaühenduse parlamentaarse assamblee loomise teel, ja rakendades olulisemaid taristuprojekte, näiteks piiriüleseid kahesuunalisi ühendusi, et tagada parem integreeritus ELi energiaturu ja energiavarustuse kindluse mehhanismidega, ilma et selleks kasutataks riiklike võimsuse turgude loomist, mis õõnestaksid energia siseturu tõhusust;

44.  rõhutab vajadust tugevdada Euroopa ja Vahemere piirkonna koostööd gaasi, elektri, energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate alal; palub komisjonil kiirendada Euroopa–Vahemere gaasiplatvormi loomist;

Täielikult integreeritud Euroopa energiaturg

45.  on veendunud, et tulevane energialiit peab saavutama ELi ja energiaühenduse riikide vahel vaba energiavoo;

46.  rõhutab, et tulevase energialiidu selgroog peab olema täielikult toimiv ja ühendatud energia siseturg, mis tagab täielikult toimivate, turvaliste ja vastupidavate ülekandevõrkude kaudu ohutu, turvalise, õiglaselt jagatud, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt vastutustundliku, tõhusa, konkurentsivõimelise, taskukohase ja säästva energia tarnimise ning energianõudluse vähendamise, et võimaldada ELi ettevõtetel ja tarbijatel saada gaasi, elektrit ning kütet ja jahutust võimalikult säästval, efektiivsel, demokraatlikul ja kulutõhusal viisil; on seetõttu seisukohal, et püüelda tuleks olemasolevate turupiirkondade edasise laiendamise poole; peab ülioluliseks soodustada tootvate tarbijate integreerimist ELi turule ja võrku; juhib tähelepanu olulistele puudujääkidele, mida energiavõrkude halva ühenduvuse tõttu kogetakse maakogukondades kõikjal ELis;

47.  tunnistab, et praegu puudub Euroopas ühtne energiaturg ning et sellest tulenev ELi energiaturgude killustatus kahjustab tõsiselt Euroopa konkurentsivõimet ja energiajulgeolekut;

48.  tuletab meelde, et energiaturud eristuvad finantsturgudest füüsilise alusvara poolest, millega kõrvaldatakse energiasektoris süsteemne risk; peab sellega seoses vajalikuks rakendada ka energiasektorit hõlmavaid finantseeskirju viisil, millega ei moonutata hästi toimiva energia siseturu arengut;

49.  rõhutab, et tegeliku efektiivsuse ja kulutõhususe hindamiseks on vaja kaaluda eri energiaallikate otseseid ja väliskulusid ning igasuguste riiklike sekkumiste mõju nende suhtelisele konkurentsivõimele;

50.  on veendunud, et turupõhiseid mehhanisme tuleb täiendada konkreetsete ja igakülgsete energiavarustuse kindluse ja solidaarsusmehhanismidega, nagu tõhusam piirkondlik ja ELi tasandi kriisijuhtimine, ambitsioonikate energia kokkuhoiumeetmete vastuvõtmine, veeldatud maagaasi ja gaasi hoidlate taristute optimeeritud kasutamine, eelkõige energiavarustuse kindluse jaoks piirkondlikul tasandil, mida tuleb kajastada ELi õigusaktides, sh gaasivarustuse kindluse määruses, mis tuleb võimalikult kiiresti läbi vaadata;

51.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama olemasolevate ELi riigiabi-, energia-, keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide täielik rakendamine ja jõustamine; palub eelkõige hinnata kolmanda energiapaketi rakendamist ja selle kasu tarbijale; nõuab kolmandas energiapaketis tehtud erandite kaotamist ning Euroopa võrgueeskirjade ja suuniste kiiret vastuvõtmist ja rakendamist;

52.  palub komisjonil eraldada Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametile (ACER) rohkem rahalisi vahendeid ning rõhutab, et sel asutusel peaks olema õigus täiendava personali palkamisele, mis võimaldaks energiaturgude üle teostada täielikku ja tulemuslikku järelevalvet, et tagada energiakaubanduse terviklikkus ja läbipaistvus ning kooskõla energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrusega, mis on ELi energia siseturu nõuetekohase toimimise eeltingimus; märgib, et ACERi pädevust tuleks Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku (ENTSO-E), Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku (ENSTO-G) ja muude oluliste ELi ülesandeid täitvate asutuste suhtes tugevdada, et tagada asjaomastes ELi õigusaktides täpsustatud ülesannete täitmine, ning on veendunud, et amet peaks jaotusvõrguettevõtjaid, tarbijaorganisatsioone ja muid kodanikuühiskonna rühmi ühendavate organisatsioonide tegevuses osalema;

53.  kordab, kui oluline on kolmandas energiapaketis kajastatud omandisuhete eraldamine; palub komisjonil hinnata, missuguses ulatuses jõustavad riikide reguleerivad asutused tingimusi, mida on kirjeldatud põhivõrguettevõtjate sertifitseerimist käsitlevates komisjoni arvamustes;

54.  peab kahetsusväärseks, et ENTSO-E ja ENTSO-G sõltuvad liialt riiklike põhivõrguettevõtjate eelarveeraldistest, mis ohustab nende suutlikkust toimida Euroopa tasandil osalejatena;

55.  palub komisjonil suurendada energia- ja gaasibörside turutegevusega seotud reguleerimist ja järelevalvet;

56.  toonitab, et tugevdamaks meie erakorralist energiasolidaarsust ja vastupanuvõimet tarnehäiretele, peavad nii gaas kui ka elektrienergia olema alati eksporditavad; märgib sellega seoses, et praeguseid piiriülese ülekande süsteeme takistavad sageli riiklike võrguettevõtjate otsused; seepärast palub ACERil pöörata sellele küsimusele oma iga-aastases turujärelevalve aruandes suuremat tähelepanu;

57.  juhib tähelepanu asjaolule, et täielikult toimiv energia siseturg ei ole valmis seni, kuni on olemas liikmesriike, mille elektrisüsteemid sõltuvad kolmanda riigi ettevõtjast, ning rõhutab, kui oluline ja vajalik on tagada 2025. aastaks Balti riikide sünkroonne toimimine Euroopa mandriosa võrkudes;

58.  rõhutab, et nõuetekohaselt kavandatud ELi tulevase elektrituru mudelit on kiiresti vaja ning selle puhul tuleb võtta eesmärgiks energiavarustuse pikaajaliseks kindlustamiseks vajalike investeeringute edendamine ning taastuvate energiaallikate turupõhisem ja võrguturbe seisukohast optimaalsem integreerimine, võttes seejuures täielikult arvesse energiavarustuse ja -nõudluse muutlikkust, sealhulgas mikrotootmise ja nõudlusreageeringu tehnoloogia suuremat kasutuselevõttu ning taastuvenergia üha suurenevat osakaalu; märgib sellega seoses ära vajaduse nutivõrke käsitlevate ühiste standardite järele, mis on peamine viis tagada stabiilne ja vaba piiriülene energiavoog, aidates seeläbi suurendada energiajulgeolekut; lisaks toonitab rolli, mida võib täita arukamate energiavõrkude ja uute energiasalvestuskohtade arendamine, suurendades taastuvate energiaallikate taset Euroopa tasandil ja tagades niisuguse taristu arendamise koos piirkondlike taastuvate energiaallikate sõlmedega;

59.  palub liikmesriikidel ja komisjonil, samuti energiaühenduse lepinguosalistel ja energiaühenduse sekretariaadil keskenduda oma püüdlustes ühishuviprojektide ja energiaühenduse huvides olevate projektide edendamisele, et saavutada üleeuroopaline elektri- ja gaasivõrk, mis suudab edastada elektrit ja gaasi ELi riikide vahel mitmest allikast; on veendunud, et elektrivõrk peab olema võimeline suunama energiat ülejäägiga piirkondadest puudujäägiga piirkondadesse, võimaldades seeläbi turul reageerida tarneraskustele kohe, kui need tekivad, hüvitada ööpäevased ja hooajalised tsüklid, integreerida taastuvad energiaallikad, tagada energiavarustuse kindlus ja soodustada Euroopa energiaturgu; on veendunud, et tuleks kaaluda projektide heakskiitmis- ja loaandmismenetluse kiirendamist ning soodustada olemasolevate liinide ajakohastamist; rõhutab lisaks, et need püüdlused tuleb suunata eeskätt energiasaartest tingitud probleemide lahendamisele;

60.  rõhutab taas kord oma pühendumist omavahelise ühendamise 10 % eesmärgile, et kujundada välja ELi energia siseturg, ja peab kiiduväärseks Euroopa Ülemkogu ettepanekut saavutada liikmesriikide elektrisüsteemide vahelise ühenduse miinimumeesmärgina 2030. aastaks 15 %; tunnistab seda, kui tähtis on saavutada omavahelise ühendamise kvantitatiivne eesmärk olemasoleva siseriikliku ja piiriülese taristu kasutatavuse tagamise teel, et kindlustada Euroopa energiaallikate tõhus kasutamine ja suurem varustuskindlus;

61.  rõhutab, kui oluline on tagada usaldusväärne, stabiilne ja prognoositav õigusraamistik, mis võimaldab võtta pikaajalisi kohustusi ja mis on vajalik energiataristusse uute investeeringute tegemiseks; palub komisjonil lühendada täitmisaega, mis võimaldab projektidel kvalifitseeruda ühishuviprojektideks; rõhutab, et arukate jaotusvõrkude kasutuselevõtmist tuleb hõlbustada kiirendatud loa andmise menetluste ning poliitilise toetuse ja võrguhaldureid käsitlevate kohandatud õigusraamistikega, milles arvestatakse muutuvaid vajadusi investeeringute järele ja ergutatakse investeerimist info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse (IKT) ning automatiseerimisse võrdsetel alustel traditsioonilise võrgu laiendamisega;

62.  rõhutab, et energialiit peaks aitama kaasa ka nn energiaalase investeerimise liidu loomisele, tagades, et üle 1 triljoni euro ulatuvad investeeringud, mida on eelseisvatel aastatel vaja Euroopa majanduse elavdamiseks, tuleksid era- ja avaliku sektori investoritelt; märgib, et selline energiaalase investeerimise liit peaks pakkuma võimalusi nii suurtele investoritele kui ka üksikutele tarbijatele ja tavakodanikele; märgib, et niisuguse keskkonna loomiseks, mis hõlbustab ja kasutab erasektori finantseeringuid parimal viisil ära, on esmatähtsal kohal investeerimiskindlus; toonitab, et stabiilse raamistiku võib saavutada üksnes tugeva juhtimissüsteemiga, mis tagab võrdsed võimalused, stabiilsed õiguslikud tingimused ja edendab erasektori usaldust;

63.  rõhutab, et strateegiliste taristuprojektide rakendamine peab toetama energiajulgeoleku keskmise ja pika perspektiivi aspekte ning olema täielikus kooskõlas ELi pikaajaliste CO2-heite vähendamise kohustuste ning ELi keskkonnaalaste ja muude asjaomaste õigusaktidega;

64.  palub komisjonil ja liikmesriikidel käsitleda investeeringuid naaberpiirkondi ühendavatesse väiksema mahuga gaasi- ja elektrivõrkude vahelistesse ühendustesse sama tõsiselt kui investeeringuid suurematesse ühishuviprojektidesse; palub komisjonil ja liikmesriikidel teha nende võrkudevaheliste ühenduste arendamisel piirkondlike ametiasutustega tihedat koostööd;

65.  märgib, kui tähtis on ühendada energianõudluse ja -pakkumise kavandamine ELi energia siseturu tasandil, keskendudes nõudluse vähendamisele ja detsentraliseeritud lahendustele, et saavutada kuluoptimaalne varustuskindlus ning vältida tarbetuid ja liiga mahukaid taristuinvesteeringuid ning luhtunud kulusid;

66.  on veendunud, et võttes arvesse vananevate ja ebapiisavate jaotusvõrkude suuri investeerimisvajadusi ja asjaolu, et suurem osa taastuvaid energiaallikaid on ühendatud jaotusvõrgu tasandil, peaksid komisjon ja liikmesriigid kaaluma konkreetseid algatusi, et edendada jaotusvõrguettevõtja investeeringuid, muu hulgas finantsinstrumentide kasutamist; soovitab liikmesriikidel tungivalt niisuguseid investeeringuid esmatähtsaks pidada;

67.  palub komisjonil selgitada, kuidas ta kavatseb kasutada 315 miljardi euro suurust investeerimiskava koos muude olemasolevate vahenditega, et suurendada maksimaalselt EFSI võimendavat mõju ning rahastada energialiidu väljakujundamiseks vajalikke taristuid ja projekte;

68.  on seisukohal, et tugevam piirkondlik koostöö ja poliitika kooskõlastamine on hädavajalik samm kogu ELi hõlmava energiaturu laiema integratsiooni suunas; toetab seetõttu piirkondlikke lähenemisviise nii liikmesriikide seas kui ka suhetes energiaühenduse lepingupooltega, et tagada varustuskindlus ning kiirendada turuintegratsiooni, sh piirkondlike sõlmede edasiarendamise kaudu turu likviidsuse suurendamiseks, eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnas; rõhutab, et sellised koostöömehhanismid võivad tõhustada poliitika ja energiaturu koostööd ning hõlbustada ühist otsustamist oluliste gaasitaristusse tehtavate investeeringute üle piirkondades; on veendunud, et selliseid küsimusi nagu energiasalvestuskohad ning veeldatud maagaasi ja võrkudevaheliste ühendustega seotud pakkumismenetlused käsitlevat teavet ja teadmisi võib töötada välja ühiselt; tunnistab elektribörside olulist rolli likviidse, läbipaistva ja kindla energiakaubanduse edendamisel; toonitab piiriüleste projektide kui kogu ELi hõlmavate lahenduste abivahendi potentsiaali;

69.  toetab kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide energiasüsteemide integreerimist tulevase Euroopa energialiidu piirkondlike meetmete kaudu;

70.  toonitab, et suurem piirkondlik koostöö võib aidata kaasa energiajulgeoleku suurendamisele, parandada taristute kavandamist, tagada taastuvenergia integreerimise kulude optimeerimise ning tarbijate kulude madalal tasemel hoidmise;

71.  peab kiiduväärseks olulisust, mida komisjon omistab tõhustatud piirkondlikule koostööle; palub komisjonil uurida ja teha kindlaks, missugune on elektri- ja gaasivõrgu (ja turu) koostöö optimaalne ulatus ELis; juhib tähelepanu asjaolule, et mõnel juhul oskavad liikmesriigid ise kõige paremini määrata, mis on nende territooriumil vajalik, kuid mõnel juhul pakub ELi juhitav koostöö selget lisaväärtust; toonitab siiski, et mõnel juhul on leitud, et ühiste probleemidega piirkondlikul tasandil kaugeleulatuvat koostööd tehes, näiteks viiepoolse energiafoorumi raames, on liikmesriikide rühmad saavutanud kiiremaid tulemusi; nõustub komisjoni arvamusega, et olemasolevad piirkondlikud süsteemid võivad kogu ELi jaoks eeskujuks olla;

72.  palub komisjonil esitada makropiirkondliku turu koostöö juhtimisstruktuuri, kus Euroopa ja riikide parlamentidel on samuti oma roll; märgib, et kõnealune piirkondlik juhtimine peaks suurema kulude optimeerimise huvides rajanema olemasolevatel piirkondlikel geograafilistel ja turu üksustel, eelkõige: i) Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskaval, ii) Kagu-Euroopa koordineerimisalgatustel, iii) laienenud viiepoolsel foorumil ning iv) Põhjamere piirkonna riikide tuuleenergiavõrgu algatusel; rõhutab, et ACERi osatähtsust tuleks seejuures suurendada;

73.  palub komisjonil korraldada kulude optimeerimise uuringud, et hinnata ja kvantifitseerida piirkondliku koostöö võimalusi eespool nimetatud piirkondades; on veendunud, et selliste uuringute põhjal peaksid komisjon ja liikmesriigid ühiselt välja töötama ja rakendama tegevuskava makroregioonide loomiseks;

74.  kutsub komisjoni üles julgustama ja toetama elektri ja gaasi jaotusvõrkude haldurite vahelisi piirkondliku koostöö projekte, mis on hädavajalikud kindla, konkurentsivõimelise ja säästva energia huvides, võimaldades toetada kohalikku energiatootmist (eriti taastuvenergia tootmist) ning toimetulekut tehnoloogiliste muutustega (arukad võrgud, arukad arvestid jne) ning uute tootmis- ja tarbimisviisidega (nt elektrisõidukid);

75.  kutsub komisjoni üles toetama teabevahetust Euroopa territoriaalüksuste (piirkonnad, kohalikud omavalitsused, linnad jne) vaheliste energiaprojektide kohta, et valitud esindajad ja kodanikud saaksid teavet ja teeksid koostööd;

76.  nõuab, et arendataks hästi integreeritud ja konkurentsivõimelisi piirkondlikke elektri- ja gaasiturge, mis tagaksid kõiki liidu osi hõlmava energiasüsteemi asjakohasuse ja paindlikkuse; nõuab, et komisjon tegutseks kõikide protektsionismi, konkurentsivastast käitumist ning turule sisenemise ja sealt väljumise tõkestamist puudutavate juhtumite puhul otsustavalt ja läbipaistvalt; toonitab, kui oluline on tagada stabiilsed riiklikud õigusraamistikud, tegeleda haldustakistustega ja muuta riiklikud haldusmenetlused sujuvamaks ning tagada lisaks kodanikupõhiste projektide jaoks võrdsed tingimused;

77.  juhib tähelepanu sellele, et siseturu edukaks tasakaalustamiseks on vaja investeeringuid mitte ainult võrkudevahelistesse ühendustesse, vaid muu hulgas ka riigisisestesse võrkudesse, fossiilkütusel töötavatesse elektrijaamadesse, mis on varustatud CO2 kogumise tehnoloogiaga, uutesse tuumaelektrijaamadesse (nendes liikmesriikides, kes neid soovivad), kui vähese CO2-heitega baaskoormusenergia tähtsasse allikasse, hoiustamisvõimsusesse, (nt veeldatud maagaasi terminalidesse), nutivõrkudesse ning paindlikku tootmisse, et tulla toime taastuvenergia ja jaotatud energia tootmise suurenemisega;

78.  rõhutab vajadust luua õigusraamistik, mis suurendab tarbijate õigusi ning teeb neist investorite, tootjate ja sidusrühmadena aktiivsed osalejad turul, arendades dünaamilist hinnakujundust ja avades turud pakkumise ja nõudluse poole allikatele; märgib, et kodanike osalemist on võimalik tugevdada muu hulgas tarbijate finantsosalusega, energiaühistute ning mikrotootmise ja -salvestamisega, omatarbimisega, energiavarustuse detsentraliseerimisega, arukate energiavõrkude (sh arukate arvestite) kasutuselevõtuga, suurema konkurentsiga jaeturgudel, täieliku läbipaistvusega ning hindade ja tarbijavalikute paindlikkusega;

79.  rõhutab, et tootvaid tarbijaid, kes pakuvad võrgule hoiustamisvõimsust, tuleks tasustada ning neid tuleks julgustada tarbima enda toodetud taastuvenergiat, ilma et neid selle eest karistataks; juhib tähelepanu sellele, et sellised algatused võivad aidata kaasa konkurentsivõimelisema ja hästi toimiva energia siseturu saavutamisele, mis omakorda võib aidata suurendada kohalike kogukondade vastupanuvõimet, luua kohalikke töökohti ja jõukust, muuta väiksemaks tarbijate üldisi energiaarveid ja tegeleda raskete ühiskondlike probleemidega, nagu kütteostuvõimetus ja haavatavad tarbijad; palub komisjonil koguda mõjuhinnanguid ja teavet parimate meetmete kohta, mis on võetud riikide tasandil kütteostuvõimetuse probleemi lahendamiseks, ja tagada, et asjaomane Euroopa asutus tsentraliseerib need parimad tavad ja edendab neid; toonitab, et otse turul osalevate tarbijate andmete kaitsmise tagamiseks tuleb võtta asjakohased meetmed;

80.  palub komisjonil ja liikmesriikidel hõlbustada kohalike ja piirkondlike taastuvate energiaallikate ning kohalike ja piirkondlike jaotusvõrkude ja kaugküttevõrkude täiendavat arendamist ja laiendamist poliitikameetmetega, millega kõrvaldatakse olemasolevad takistused ja aidatakse turgu ümber kujundada; palub komisjonil esitada suunised energia omatarbimise kohta, et edendada selle kasutamist ja kaitsta tarbijate õigusi;

81.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles julgustama oma tarbeks mõeldud ja mikrotasandi tootmist taastuvenergia mehhanismide abil, mis on suunatud kõige haavatavamatele tarbijatele;

82.  palub komisjonil integreerida kohalikul tasandil osalejad ELi energiapoliitikasse ja esitada ettepanek luua detsentraliseeritud nõustamis- ja suutlikkuse suurendamise keskused eesmärgiga pakkuda kohalikele asutustele vahendeid ja toetust, et tegeleda energiatarnijatega võrdsetel alustel, ning toetada kohaliku energiatootmise arendamist ühistute, kohapeal asutatud ettevõtete ja kohalike omavalitsuste kaudu;

83.  rõhutab vajadust teha kindlaks parimad kohalikud tavad ja edendada nende levitamist kogu liidus, et parandada kohalike meetmete ja Euroopa poliitika koordineerimist, ning käsitleda küsimusi, mis mõjutavad energiaprojektide kohalikku aktsepteerimist; teeb ettepaneku luua territooriumide Euroopa foorum;

84.  on veendunud, et kõik ELi tarbijad peaksid saama ühtsest gaasi- ja elektriturust võrdselt kasu; seepärast toonitab, et turuintegratsiooni ja võrkudevaheliste ühenduste puudumisest tulenevaid riikide siseturgude praeguseid hinnaerinevusi ei tohi enam lubada; soovitab komisjonil tungivalt teha ettepanek meetmete kohta, millega saavutataks hindade suurem lähenemine ja turuintegratsioon kogu liidus;

85.  toonitab positiivset mõju, mida turuintegratsioon on avaldanud elektrisektoris hulgihindadele ja lõpuks jaehindadele; arvab, et elektrituru ülesehituse läbivaatamisel tuleb hulgi- ja jaemüügiturud paremini siduda, see peab aitama kaasa jae- ja hulgimüügiturgude ees seisvate takistuste kõrvaldamisele ning aitama pakkuda tarbijatele võimalusi valida eri energiatarnijate vahel;

86.  on seisukohal, et energia jaeturgude läbivaatamise raames tuleks kaaluda põhjalikult täiendavaid tarbijakaitsemeetmeid, näiteks kollektiivsete üleminekusüsteemide soodustamist ja edendamist, nõuet lisada energiaarvetele varasematel tarbimistavadel põhinev võrdlus konkurentidega, tarnijate kohustust rakendada oma klientide suhtes automaatselt kõige soodsamat olemasolevat tariifi ning piiratud hulga kergesti võrreldavate standardsete tariifide tagamist;

87.  palub komisjonil reguleeritud hindade järkjärgulise kaotamise tegevuskava koostades säilitada hindade reguleerimise ja tariifistruktuuride standardimise võimalus, kui nende eesmärk on piirata turgu häirivaid monopolitasusid või juhuslikku kasumit, et kaitsta haavatavaid tarbijaid või hõlbustada konkureerivate tarnijate tariifide võrdlemist;

88.  kutsub komisjoni üles jälgima lõplike energiahindade kujunemist Euroopas, sealhulgas makse, tasusid, toetusi ja muid varjatud kulusid, et teha kindlaks meetmed, mis võivad aidata selliseid hindu alandada;

Energiatõhusus, mis aitab vähendada nõudlust

89.  märgib, et Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. oktoobri 2014. aasta järeldustes märgitakse, et ELi tasandil seatakse soovituslik eesmärk parandada 2030. aastaks energiatõhusust vähemalt 27 % ning et see eesmärk vaadatakse läbi 2020. aastal, pidades silmas ambitsioonikat ELi tasandi eesmärki, milleks on 30 %; tuletab meelde parlamendi selleteemalisi resolutsioone; tunnustab komisjoni võetud kohustust võtta energiatõhususe direktiivi läbivaatamisel arvesse 30 % eesmärki; rõhutab, et liikmesriigid vajavad sellise eesmärgi saavutamise meetmete ja meetodite puhul paindlikkust; toonitab, et energiatõhusus ja taastuvenergia mängivad kasvuhoonegaaside kulutõhusal viisil vähendamise alase pikaajalise ELi eesmärgi saavutamises tähtsat rolli; kordab, et EL peab jääma kindlaks oma tingimusteta eesmärgile vähendada heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 40 %;

90.  märgib, et ambitsioonikas ja saavutatav energiatõhususe suurendamine ühtekuuluvuse, solidaarsuse ja kulutõhususe saavutamise nimel võiks suurendada energiajulgeolekut, konkurentsivõimet, töökohtade loomist ja majanduskasvu, aidata hoida tarbijakulutused madalal tasemel, võidelda kütteostuvõimetuse vastu ning saavutada kliima- ja energiaeesmärgid;

91.  palub komisjonil ja liikmesriikidel kohaldada põhimõtet, mille kohaselt on esmatähtis energiatõhusus; märgib, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul on energiatõhusus „maailma tähtsaim kütus” ja investeeringud energiatõhususse tähendavad mis tahes energiaressursi puhul parima tasuvusega investeeringut; rõhutab, et energiatõhususe suurendamine, eeskätt energiakao vähendamine hoonetes, vähendab oluliselt ELi energiaimporti kolmandatest riikidest, arvestades, et 61 % Euroopa Liitu imporditavast gaasist kasutatakse hoonetes, peamiselt kütmiseks; nõuab sellega seoses energiatõhususe ja energiataristu projektide käsitlemist prioriteetsete projektidena, mis on sama tähtsad kui uude tootmisvõimsusesse tehtavad investeeringud;

92.  rõhutab, et energiatõhususe suurendamine vähendab nii kodumajapidamiste ja tööstuse energiaarveid kui ka kahandab oluliselt ELi sõltuvust kolmandatest riikidest imporditavast energiast; toonitab, et energiatõhususe meetmed võimaldaksid luua 2020. aastaks kaks miljonit töökohta, eeskätt ehitussektoris, mille arvele langeb 40 % ELi energia kogunõudlusest; rõhutab, et energiatõhususe suurendamine täiendab energiavarustuse mitmekesistamist;

93.  kutsub komisjoni üles tuvastama ja eemaldama energiatõhususe meetmete teele jäänud takistused ning arendama välja tõelise energiatõhususe turu, et edendada parimate tavade edasiandmist ning kindlustada toodete ja lahenduste kättesaadavus kogu ELis, eesmärgiga luua energiatõhusate toodete ja teenuste tõeliselt ühtne turg;

94.  rõhutab vajadust suurendada nii hoonete renoveerimise põhjalikkust ja määra kui ka säästvate energiaallikate kasutamist kütte- ja jahutussüsteemides, rakendades õigeid stiimuleid energianõudluse vähendamiseks; soovitab hoonete energiatõhususe standardite jätkuvat tõstmist, võttes arvesse – ja ergutades – tehnilist innovatsiooni, eriti ehitusteabe modelleerimise ja ehitustoodete kasutustsükli mõju simulatsioonide kasutamist avalikes hangetes; lisaks soovitab toetada jätkuvalt liginullenergiahoonete ehitamist kui täiendavat väga olulist sammu energiasõltumatuse ning säästva ja kindla energiasüsteemi tagamiseks;

95.  toonitab, et ELi energiatõhususe küsimuse arutamisel tuleb tunnustada ja võtta nõuetekohaselt arvesse tööstuse seniseid investeeringuid energiatõhususe parandamisse;

96.  on veendunud, et tööstus peab saama poliitikakujundajatelt selgeid signaale, et teha vajalikke investeeringuid ELi energiaeesmärkide saavutamiseks; rõhutab seepärast vajadust ambitsioonikate eesmärkide ja niisuguse õigusraamistiku järele, millega edendatakse innovatsiooni, tekitamata tarbetut halduskoormust, et suurendada parimal viisil riigis energiatõhusust;

97.  on seisukohal, et energiatõhususe eesmärgi kõrval tuleb püüelda ka energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise poole ning tugevdada ELi majanduse konkurentsivõimet tema peamiste kaubanduspartneritega võrreldes;

98.  rõhutab, et olemasolevate energiatõhusust käsitlevate õigusaktide, sh hoonete energiatõhususe direktiivi ja energiatõhususe direktiivi nõuetekohase rakendamise kõrval liikmesriikides on vajalik kõnealuste õigusaktide läbivaatamine, et hõlbustada riigisiseste eesmärkide saavutamist ja täiendada juba kehtivat poliitikat, mida teostatakse 2020. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikus; palub komisjonil vaadata läbi energiatõhusust käsitlevad ELi õigusaktid, nagu on sätestatud energialiidu raamstrateegia lisas;

99.  rõhutab ELi energiamärgise rolli tarbijate mõjuvõimu suurendamisel ning neile energiamõjuga toodete energiatõhususe kohta täpse, asjakohase ja võrreldava teabe andmisel; rõhutab vajadust vaadata energiamärgis läbi, et lihtsustada veelgi energiatõhusaid tarbijavalikuid ja ergutada energiatõhusate toodete tootmist;

100.  toonitab ökodisaini edu ja täiendavat potentsiaali energiatõhususe ja toodete energiatarbimise parandamise seisukohast, millega vähendatakse majapidamiste energiakulusid ja -tarbimist ning kasvuhoonegaaside heitkoguseid; palub komisjonil kehtestada täiendavad rakendusmeetmeid, võttes arvesse laiemat ressursitõhususe tegevuskava, ning vaadata läbi olemasolevad meetmed, et tagada nende asjakohasus;

101.  tunnistab kohalike omavalitsuste, äriühingute ja kodanike olulist rolli energiasõltumatuse tagamisel, suurendades energiatõhusust parema linnaplaneerimise, energiaga seotud interneti- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamise, arukate võrkude kasutuselevõtu, energia nõudluse juhtimise, koostootmise, alternatiivkütuste taristu ja soojuspumbarakenduste, omatarbimise ning kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide loomise, ajakohastamise ja laiendamise abil; rõhutab vajadust ergutada kodanikupõhiseid algatusi, nt ühistu- või kogukonnapõhiseid taastuvenergiaprojekte, tugevdada kodanike ja energiateenuse ettevõtjate vahelist sidet, ergutada aktiivsemate ja säästvamate reisimisviiside kasutamist, töötada välja arukate linnade lahendused ja neid rakendada, võtta kasutusele tulevikukindel jaotustaristu, et toetada keskkonnahoidlikku liikuvust linnades ning edendada hoonete renoveerimist ja isoleerimist, sealhulgas homogeense isolatsiooni abil; teeb ettepaneku viia kõik mitmetasandilise valitsemise partnerid kokku rakendusliideses, millesse on aktiivselt kaasatud linnapeade pakt;

102.  peab absoluutseks prioriteediks töötada välja rahastamisvahendid, tööriistad ja innovatiivsed mudelid avaliku sektori rahaliste vahendite kasutuselevõtuks ja erasektoripoolse rahastamise võimendamiseks kohalikul, riiklikul, piirkondlikul ja Euroopa tasandil, et toetada investeeringuid niisugustes keskse tähtsusega energiatõhususe sektorites nagu hoonete renoveerimine, pöörates nõuetekohast tähelepanu pikaajaliste investeeringute eripärale; rõhutab sellega seoses Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga rolli ning EIP hallatava EFSI rolli ning nõuab kindlalt riiklike tugipankade täielikku kaasamist; tunnistab, et nende vahenditega peab kaasnema sihipärane tehniline abi; rõhutab vajadust tagada üldkasutatavate hoonete energiatõhususe kavade kulutasuvus; kutsub komisjoni üles võtma kõiki neid elemente arvesse algatuse „Arukate hoonete arukas rahastamine” väljatöötamisel;

103.  on seisukohal, et mitmesugused Euroopa fondid, millest rahastatakse energiatõhususe parandamist, peaksid olema paremini suunatud ja nende uuteks prioriteetideks tuleks seada haavatavate, väikese sissetulekuga tarbijate olukorra parandamine ning hoone omaniku ja rentija või eri omanike vaheliste huvide lahknemise probleemi lahendamine;

104.  palub komisjonil selgitada koostöös asjaomaste tööstussektorite ning riiklike, piirkondlike ja kohalike sidusrühmadega välja parimad tavad energiatõhususe rahastamiseks kogu ELis ja väljaspool liitu ning kaasata seejärel rahastamine ja uuenduslikud rahastamismehhanismid Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga, EIP ja muudesse ELi vahenditesse;

105.  toonitab, et uue energiakultuuri arendamine on energiatõhususe ja kliimamuutustega seotud eesmärkide täitmiseks hädavajalik; palub liikmesriikidel suurendada koolides kasutatavate sobivate haridusmoodulite abil noorema põlvkonna teadlikkust, et panna alus energiavaldkonna uuele tarbijakäitumisele;

Liikumine säästva majanduse suunas

106.  tuletab meelde, et Euroopa Ülemkogus 2014. aasta oktoobris saavutatud kokkulepe kliima- ja energiapoliitika raamistiku 2030 kohta hõlmab kohustust vähendada liidus kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega, mis on energialiidu CO2-heite vähendamise mõõtme arendamise alus; märgib, et see otsus kujutab endast ka kõige ambitsioonikamat panust rahvusvahelistesse kliimaläbirääkimistesse, mille eesmärk on saavutada siduv kliimakokkulepe ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil (COP 21) Pariisis 2015. aasta detsembris;

107.  rõhutab vajadust saavutada Pariisis toimuval COP 21 konverentsil terviklik, ambitsioonikas ja siduv kokkulepe, mis sisaldab kindlaid tagatisi, et hoida maakera keskmise temperatuuri tõus alla 2 °C võrreldes tööstusajastule eelnenud ajajärguga, samuti ülemaailmset, tugevat ja ühist läbipaistvus- ja aruandlussüsteemi, mis hõlmab järelevalvet, aruandluskohustusi ning tõhusat ja tulemuslikku vastavussüsteemi; on arvamusel, et 2020. aasta järgne rahvusvaheline kliimarežiim peaks hõlmama sätteid, mis võimaldavad suuremaid ambitsioone, toetavad kulutõhusaid leevenduspüüdlusi ning pakuvad võimalusi keskkonnaalase terviklikkuse ja säästva arengu kaitsmiseks; rõhutab, et maailma kõige suuremad saastajad peavad võtma kindla kohustuse heitkoguste vähendamiseks; rõhutab olulist rolli, mida peab täitma ELi diplomaatia kliima ja energiaga seoses;

108.  on veendunud, et taastuvate energiaallikate arendamine on energiakulusid arvesse võttes energialiidu jaoks väga oluline; toonitab taastuvate energiaallikate tähtsat rolli ELis energiajulgeoleku ning poliitilise ja majandusliku sõltumatuse saavutamisel, vähendades energiaimpordi vajadust; rõhutab taastuvate energiaallikate otsustavat rolli õhukvaliteedi parandamisel ning töökohtade ja majanduskasvu loomisel; on veendunud, et taastuvad energiaallikad annavad turvalist, säästvat, konkurentsivõimelist ja taskukohast energiat ning mängivad tähtsat rolli Euroopa püüdlustes saavutada juhtpositsioon rohelises majanduses ning uute tööstussektorite ja tehnoloogiate väljatöötamisel; rõhutab, et sellega seoses peaks praegune energiaturu korraldus olema dünaamilisem ja paindlikum, et integreerida turuga erinevad energiaallikad; juhib tähelepanu asjaolule, et taastuvenergia tootmiskulud on viimastel aastatel märkimisväärselt langenud; rõhutab, et taastuvate energiaallikate integreerimiseks on tähtis arendada piiriülest taristut ning tõhustada teadusuuringuid ja innovatsiooni arukamate energiavõrkude arendamise ja uute energiasalvestuslahenduste, samuti paindlike tootmistehnoloogiate valdkonnas;

109.  väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle muuta Euroopa Liit ülemaailmseks liidriks taastuvate energiaallikate kasutamises; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks selleks toimiva ja teostatava strateegia; palub liikmesriikidel ja komisjonil tagada taastuvenergia õigusraamistike läbipaistvus, sidusus, stabiilsus ja järjepidevus ning vältida tagasiulatuvaid muutusi investeeringuid puudutavates majandustingimustes, et suurendada investorite usaldust ning aidata kaasa taastuvenergia kulutõhusale kasutuselevõtule kõigis ELi piirkondades; rõhutab toetuskavade parema koordineerimise vajadust kooskõlas Euroopa Komisjoni suunistega taastuvenergia toetuskavade koostamise kohta, et vältida võimalikke turumoonutusi ja tagada taastuvate energiaallikate tulemuslik toetamine; rõhutab, et õiged turutingimused energiatõhususse, taastuvatesse energiaallikatesse ja arukatesse taristutesse investeerimiseks on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise jaoks otsustava tähtsusega; rõhutab, et energialiidu raames tuleks optimeerida turupõhiseid Euroopa energiaallikate edendamise vahendeid kui vahendeid, mille abil tagada energiasüsteemi võimalikult kulutõhus ja keskkonnasõbralik ümberkujundamine;

110.  rõhutab, et meie energiasüsteemide muutmiseks peab EL riiklike toetuste ja riigiabi süsteemide puhul tagama võrdsed sisetingimused, mis ei tugevda ebaõiglaselt teatavate tehnoloogiate ja ettevõtjate turgu valitsevat seisundit; tunneb sellega seoses heameelt komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta aruande üle ELi energiatoetuste ja ­kulude kohta ning kutsub komisjoni üles aruannet igal aastal ajakohastama, et paremini kindlaks teha, millised sektorid ja valdkonnad vajavad täiendavaid rahalisi vahendeid ja millistes sektorites esineb toetuste tõttu turumoonutusi;

111.  rõhutab vajadust lõpetada keskkonnakahjulikud toetused, mis tuleb kindlaks teha ja kiiresti kaotada, sest nende toetustega raisatakse nappi avaliku sektori raha algul saastamiseks ja hiljem puhastamiseks;

112.  rõhutab, et üleminek konkurentsivõimelisele ja säästvale vähese CO2-heitega majandusele pakub märkimisväärseid võimalusi uute töökohtade, innovatsiooni, majanduskasvu ning väiksemate äriotstarbeliste ja kodumajapidamiste energiaarvete jaoks; tunnistab siiski, et neid võimalusi saab ära kasutada vaid tugeva koostöö kaudu komisjoni, liikmesriikide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, kodanike ja tööstuse vahel, millega kaasnevad kõige tulemuslikumad stiimulid ja õigusraamistikud; märgib, et nõuetekohaselt juhitav CO2-heite vähendamine ei tohiks tuua kaasa suuremaid energiakulusid, kütteostuvõimetust, Euroopa majanduse deindustrialiseerimist ega töötuse suurenemist; nõuab seetõttu kindlalt, et sotsiaalpartnerid kaasataks aktiivselt jätkusuutlikule energialiidule ülemineku sotsiaalse mõjuga tegelemisse; rõhutab, et EL vajab kogu ELi hõlmavat ning samal ajal turupõhist ja tehnoloogiliselt neutraalset poliitikat, milles võetakse arvesse kõiki asjaomaseid õigusakte ja asjaomaseid ELi eesmärke, täites neid ühiskonnale võimalikult väikeste kuludega;

113.  tuletab meelde, et fotogalvaanikatööstus peab olema Euroopa tööstuspoliitika keskmes, et rahuldada kasvava ülemaailmse turu nõudlust ajal, mil suurem osa fotoelektrilisi elemente ja mooduleid toodetakse väljaspool Euroopa Liitu, peamiselt Hiinas; rõhutab, et EL peab osalema selles uues investeerimistsüklis, et hoida oma liidripositsiooni teadus- ja arendustegevuses, masinatööstuses ja teatavates teistes valdkondades, nagu vaheldid ja süsteemide tasakaal, ning uuesti saavutada liidripositsioon seadmete tootmises (elemendid ja moodulid); on veendunud, et EL peaks seadma eesmärgiks selle, et 2020. aastaks moodustaksid vähemalt 20 % tema turust kohapeal toodetud elemendid ja moodulid;

114.  tunnistab taastuvenergia osakaalu suurendamisest saadavat kasu soojusenergia turul, eeskätt hoonete puhul; rõhutab suuremat paindlikkust, mida pakub soojusenergia taristu ja salvestamisvõimalused vahelduvate taastuvenergia allikate integreerimise hõlbustamisel, salvestades energia soojusenergia vormis; kordab, et energiajulgeoleku suurendamiseks võib arendada kaugkütte- ja jahutusvõrke, mis on parim võimalus säästva soojusenergia suuremahuliseks integreerimiseks linnadesse, sest need võivad samaaegselt pakkuda mitmesugustest allikatest pärinevat soojusenergiat ega sõltu ühest allikast;

115.  palub komisjonil tagada, et liikmesriigid kehtestaksid miinimummäärad taastuvenergia tootmisele uutes ja renoveeritud hoonetes ning et taastuvenergia projekte toetavad kiired haldus- ja võrguga liitumise menetlused, eelkõige rakendades direktiivi 2009/28/EÜ artikli 13 lõiget 4 ja lõike 1 punkti f ning direktiivi 2009/72/EÜ artikli 7 lõiget 3; palub komisjonil suurendada olemasolevate asjakohaste õigusaktide läbivaatamise ajal taastuvenergiasüsteemidega varustatud hoonete arvu, nõuda haldusmenetluste ühtset kontaktpunkti väikeste taastuvenergia projektide puhul ja lihtsat teavitamist taastuvenergiat tootvate käitiste puhul, mille toodang kulub täielikult oma tarbeks, ning luua raamistik uuenduslike võrguühenduste korraldusele ja võrguteenustega kauplemisele jaotusvõrgu tasandil;

116.  palub komisjonil võtta vastu ELi kütte ja jahutuse strateegia, milles määratakse kindlaks kõik vajalikud meetmed ja koostoimed, et vähendada kõnealust sõltuvust elumajade, kaubandus- ja tööstushoonete sektorites, aidates samal ajal kaasa ELi energia- ja kliimaeesmärkide täitmisele, saavutades energia kokkuhoidu, tugevdades Euroopa majanduse konkurentsivõimet, edendades majanduskasvu ja töökohtade loomist ning süsteemset innovatsiooni; rõhutab, et see kütte ja jahutuse strateegia peaks hõlmama kõiki energialiidu viit mõõdet;

117.  rõhutab, et hüdroenergia on oluline, piirkonnale omane, taastuv ja turvaline energiaallikas, mille arvele langeb 11% kogu Euroopa energiatoodangust; rõhutab, et seepärast mängib hüdroenergia jätkuvalt energia tootmisel ja salvestamisel tähtsat rolli ning annab olulise panuse Euroopa majanduse CO2 heitkoguste vähendamisse ja ELi sõltuvuse vähendamisse välistest energiaallikatest;

118.  palub erilist tähelepanu pöörata merega seotud taastuvatele energiaallikatele kooskõlas komisjoni teatisega sinise majanduse kohta, mis on suure potentsiaaliga tööstussektor, kuid mida on kasutatud vähem kui teisi taastuvenergia sektoreid;

119.  märgib, et kohapeal toodetud biogaasi suurem integreerimine võiks parandada energiajulgeolekut; rõhutab sellega seoses olemasoleva gaasitaristu säilitamise vajadust kõnealusel eesmärgil;

120.  märgib, et säästvast metsandusest saadud biomass võib aidata saavutada raamistiku 2030 kliima- ja energiaeesmärke;

121.  märgib, et ELi praegust biokütuste poliitikat on laialdaselt kritiseeritud selle pärast, et see ei võta arvesse maakasutuse kaudse muutusega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis võivad vallanduda, kui olemasolev põllumajandustootmine liigub harimata maale, seda nii ELis kui ka väljaspool ELi;

122.  on arvamusel, et jätkusuutlik lähenemisviis ELi energiajulgeoleku eesmärkide saavutamisele ei tohiks täiendavalt laiendada maal kasvatatud biokütuste kasutamist ning paremad valikud on parandada sõidukite kütusetõhusust, vähendada transpordinõudlust, vähendada intensiivset karjakasvatust ning suurendada jäätmetest ja jääkidest saadud biokütuste kasutamist, mis ei põhjusta täiendavat maakasutuse muutust;

123.  ootab ja nõuab kindlalt toetust projektidele ja investeeringutele, mis muudavad süsinikujäätmed kapitaliks vähese CO2-heitega kemikaalide ja täiustatud biokütuste tarbeainena (st kasutades mikroobe, mida kasvatatakse süsinikurikastel heitgaasidel ja mis muundatakse kütusteks ja kemikaalideks, mis asendavad fossiilsetest ressurssidest tehtud kütused ja kemikaalid (ehk esimese põlvkonna biokütused)) ning vähendavad seeläbi tööstusprotsessides, näiteks terase tootmisel, tekkivaid heitkoguseid ja saasteaineid;

124.  rõhutab asjaolu, et tõelises ringmajanduses peavad jäätmed jõudma majandusse tagasi toorainena, et toote lisaväärtus säiliks nii kaua kui võimalik, ning seetõttu on korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks ettevalmistamine palju tähtsam kui põletamine; juhib tähelepanu asjaolule, et paljudes liikmesriikides on jäätmepõletustehaste võimsus juba liiga suur; rõhutab, et on vaja paremini kavandada ja teavet jagada ning vältida lukustamisefekti; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks arvesse energialiidu ja ringmajanduse vahelist seost;

125.  tuletab meelde, et Euroopa tööstus ja VKEd on Euroopa majanduse jaoks ülimalt olulised, ning tunnistab, et Euroopa tööstuse konkurentsivõime ja VKEd saaksid väiksematest energiakuludest märkimisväärset kasu;

126.  rõhutab, et innovatsioon ja moderniseerimine, mis on suunatud energia- ja ressursitõhusamatele tööstusprotsessidele, aitavad tugevdada ELi tööstuse konkurentsivõimet; juhib tähelepanu taastuva soojusenergia tehnoloogia alasele innovatsioonile, mis võib vähendada importi ja kulusid ning tõhustada süsteemi toimimist, et tulla toime kõrgetemperatuurilise kütte nõudlusega tööstussektorites; rõhutab, et Euroopa hoonete renoveerimise ja moderniseerimise märkimisväärne väljakutse loob turu kõrgefektiivsetele ehitusmaterjalidele, seadmetele ja vahenditele ning pakub seetõttu märkimisväärset võimalust Euroopa ehitussektori tootjatele ja paigaldajatele innovatsiooniks ja niisuguste töökohtade loomiseks, mida ei ole võimalik ümber paigutada;

127.  märgib, et 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamise vahendid tuleb lisada liikmesriikide tööstuspoliitikasse, võttes arvesse reindustrialiseerimise vajadust; on arvamusel, et ELi õigusraamistik ning ELi kliima- ja energiapoliitika eesmärgid peaksid olema järjepidevad ning järgima paindlikumat ja turupõhisemat lähenemisviisi, pidades silmas vastupidava energialiidu tagamist, inkorporeerides 2030. aasta poliitilised kliimaeesmärgid ja reindustrialiseerimise eesmärgid, et täiendada liikmesriikide tööstuspoliitikat;

128.  rõhutab, et teadusuuringute ja tehnoloogilise innovatsiooni tulemuslik kasutamine edendab Euroopa tööstuse juhtpositsiooni ning tugevdab Euroopa ettevõtjate ja tööstuse konkurentsieelist ja ärilist tasuvust ning loob töökohti, aidates samal ajal kaasa ELi peamiste energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele, muu hulgas energianõudluse vähendamisele, varustuskindlusele, konkurentsivõimele ning energiatootmise, -jaotamise, -transpordi ja -tarbimise säästvale arengule, võitlusele kütteostuvõimetuse vastu, kasvuhoonegaaside heitkoguste, taastuvate energiaallikate ja energiatõhususega seotud ELi eesmärkide saavutamisele ning Euroopa energiaallikate parimal viisil kasutamisele;

129.  palub komisjonil kaitsta energiamahukate tööstusharude konkurentsivõimet ja tagada pikaajaline planeerimiskindlus tööstusinvesteeringute puhul, mis peab kajastama komisjoni püüdlust suurendada 2020. aastaks tööstuse panust SKPsse 20 %ni;

130.  toonitab heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) keskset rolli kulutõhusa turupõhise vahendina Euroopa energiasüsteemi CO2-heite vähendamiseks ning ELi 2030. aasta ja sellele järgneva aja heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamiseks; rõhutab, et lisaks turustabiilsusreservile tuleks ellu viia HKSi 2020. aasta järgne struktuurireform, et võtta arvesse 2030. aasta CO2-heite vähendamise eesmärki ning seni, kui muudes tähtsamates majandusriikides ei tehta võrreldavaid jõupingutusi, peaks see hõlmama ELi tasandil käegakatsutavaid ja ühtlustatumaid CO2 lekke alaseid meetmeid;

131.  palub komisjonil uurida täiendavalt CO2-ga seotud kaudseid kulusid ja nende mõju elektrihindadele (ja osakaalu elektrihindades) liikmesriikides;

132.  rõhutab, et HKSi tulusid tuleks kasutada eelkõige selleks, et toetada vähese CO2-heitega innovatsiooni, energiatõhusust ja muid CO2-heite vähendamise meetmeid;

133.  tunnistab, et Euroopa energiaallikad ja tõhusad tehnoloogiad, näiteks koostootmine, annaksid olulise panuse ELi energiajulgeolekusse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste alaste eesmärkide saavutamisse; on sellega seoses veendunud, et energialiit peab kajastama liikmesriikide õigust kasutada nende käsutuses olevaid mis tahes turvalisi ja säästvaid vähese CO2-heitega energiaallikad;

134.  tunnistades, et energiaallikate valik kuulub eelkõige liikmesriikide pädevusse, võtab teadmiseks üldsuse mured, mis on seotud hüdrolõhkumise ja tagajärgedega, mida kõnealune tehnoloogia võib endaga kaasa tuua kliimale, keskkonnale ja rahvatervisele ning ELi CO2-heite vähendamise pikaajalise eesmärgi saavutamisele; tunnistab lisaks, et mittetraditsiooniliste kütuste piiratud potentsiaal ELi tulevase energianõudluse rahuldamisele kaasa aitamisel koos selle suurte investeerimis- ja kasutuskulude ning praeguste ülemaailmsete madalate naftahindadega, on muutnud küsitavaks, kas hüdrolõhkumine saab olla Euroopa Liidus elujõuline tehnoloogia; on veendunud, et üldsuse muresid tuleb nõuetekohaselt käsitleda ning et mis tahes hüdrolõhkumisalane tegevus peaks vastama kõrgeimatele kliima-, keskkonna- ja rahvatervisealastele standarditele; palub liikmesriikidel, kes kavatsevad kasutada hüdrolõhkumist, järgida komisjoni 2014. aasta soovitust, milles esitatakse miinimumpõhimõtted süsivesinike (näiteks kildagaas) uurimiseks ja tootmiseks suuremahulise hüdrolõhkumise teel;

135.  palub komisjonil ja liikmesriikidel jätkata aktiivselt vananenud, kõige saastavamate või ebaturvaliste elektrijaamade sulgemist, mille eesmärk on vähendada ka turul praegu esinevat tootmise ülevõimsust;

136.  kutsub komisjoni üles parandama süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise kasutuselevõtu tingimusi; on veendunud, et süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine võiks toetada üleminekut vähese CO2-heitega energiaturule ning et see võib aidata lepitada energialiidu eri eesmärke seoses mitmekesise ja turvalise energiavarustusega ning samaaegselt saavutada ELi 2050. aasta tegevuskava eesmärkide täitmiseks vajaliku kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise;

137.  on veendunud, et CO2-heite vähendamise tehnoloogiaid, nagu süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine, tuleb edasi arendada ning neid peab parandama ulatuslike teadusuuringute ja innovatsiooni abil, et tagada, et sellised tehnoloogiad võimaldavad vähendada või isegi nullida keskkonnamõju, mille tekitavad fossiilkütused, mis endiselt moodustavad enam kui 40 % ELi energiatoodangust ning jäävad tõenäoliselt oluliseks energiaallikaks ka tulevikus;

138.  palub komisjonil luua innovatsioonifond NER400, mis peaks toetama vähese CO2-heitega näidisprojekte ning mille aluseks on süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning taastuvate energiaallikate programm NER300, kuid mille kohaldamisala on laienenud uuendustele CO2-heite vähendamise vallas tööstussektoris;

139.  märgib, et tuumaenergia moodustab 27 % ELi elektritootmisest ja üle poole vähese CO2-heitega elektrienergiast kogu ELis 2014. aastal, et 130 tuumajaama 132st lõpetavad oma tegevuse 2050. aastaks, mis tekitab suure tühimiku vähese CO2-heitega baaskoormuselektri osas ELi elektritootmises; tunnistab samas, et sellal kui mõned liikmesriigid on otsustanud loobuda tuumaenergiast, soovivad teised liikmesriigid välja töötada uusi tuumaenergiaprojekte, et saavutada oma riiklikud ja ELi energia- ja kliimapoliitika eesmärgid, ning kutsub komisjoni üles tagama, et EL looks raamistiku, mis võimaldaks nendel liikmesriikidel, kes soovivad välja töötada tuumaenergiaprojekte, seda ELi siseturu- ja konkurentsieeskirjade tingimustes teha;

140.  rõhutab, et ELi finantsmehhanismide või ELi finantseerimisasutuste kaudu tuleks tuumaenergiat kõikides vormides toetada;

141.  märgib, et tuumaenergia on üks kõige olulisemaid panuseid Euroopa energiasüsteemi, kuna selle CO2- heitkogused on väiksemad ning samal ajal vähendab see sõltuvust impordist, tagab stabiilse energiatootmise, mis suudab teenindada siseturgu ning on aluseks stabiilsele energiasüsteemile, kuhu taastuvad energiaallikad saab järk-järgult integreerida;

142.  nõuab, et liikmesriigid, kes loobuvad järk-järgult tuumaenergiast, tagaksid, et see asendatakse sellise elektritootmisega, mis tagaks sama suure energiavarustuse ning aitaks stabiliseerida ühtset tootmis- ja jaotussüsteemi;

143.  on veendunud, et ehkki liikmesriigid peavad ise otsustama oma energiaallikate valiku üle ja iga liikmesriik otsustab suveräänselt oma majanduse CO2-heite vähendamise viisi üle, on ELi tasandil toimuv poliitika ja tehnoloogia arengu koordineerimine vajalik Euroopa ja liikmesriikide kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks; tunnistab, et mõnes valdkonnas on ELi tasandi poliitika kõige tõhusam ning mõnes valdkonnas on liikmesriikidevaheline tihe koostöö ja kooskõlastamine otsustava tähtsusega; tunnistab, et niisuguse kooskõlastamise tagamiseks on vaja tugevat ja usaldusväärset juhtimisprotsessi;

144.  palub, et komisjon esitaks ettepanekud ajakohastamisfondi loomise kohta koos rangete kriteeriumide ja suunistega, et rahastataks ainult tegelikke energia ajakohastamise projekte, mis valitakse tehnoloogianeutraalse lähenemisviisi ja selle alusel, kas on tõendatud nende vastavus ELi 2030. aasta kasvuhoonegaaside eesmärkidele;

145.  rõhutab, et EIP tuleks kaasata nimetatud ajakohastamisfondi kriteeriumide ja suuniste väljatöötamisse;

146.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et energialiidu väljakujundamisel tagatakse keskkonna- ja kliimakaitse, parem õhukvaliteet, väiksem sõltuvus välisest energiast, bioloogiline mitmekesisus, tööhõive ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime tehnoloogiaalase innovatsiooni ja juhtpositsiooni alusel;

147.  rõhutab, et energia tuleb muuta taskukohaseks kõigile ELi kodanikele; leiab, et asjatu tarbimise vältimine tõhususe suurendamise, paremate ühenduste, suurema turuintegratsiooni ja säästvasse energiasse, eelkõige hoonetesse investeerimise abil võimaldab paljudele majapidamistele võrdsetel tingimustel juurdepääsu ühtsele, säästvale, konkurentsivõimelisele ja turvalisele energiaturule ning võimaldab vältida kütteostuvõimetust, mis 2012. aastal mõjutas ühte neljast ELi kodanikust; palub komisjonil esitada teatis kütteostuvõimetuse kohta Euroopas koos selle vastu võitlemise tegevuskavaga, mis sisaldab kütteostuvõimetuse määratlust ja näitajaid;

Liikumine energiatõhusa ja vähese CO2-heitega transpordisektori suunas

148.  märgib, et transpordisektor moodustab Euroopa energia lõpptarbimisest hinnanguliselt 30 % ning et 94 % transpordisektorist sõltub naftasaadustest; on seepärast seisukohal, et tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitikat järgiva tugeva energialiidu raamstrateegia keskmes peaks olema keskkonnahoidlikum energiasüsteem, millel on selge seos transpordisektori CO2-heite vähendamisega; rõhutab, et meetmete ühitamine energiatõhususe ja taastuvenergia edendamiseks ning innovatiivsete energiatehnoloogiate arendamiseks on äärmiselt tähtis, et saavutada Euroopa transpordisüsteemide jaoks keskkonnasäästlik energiaallikate jaotus; peab vajalikuks mitmekesiste taastuvate energiaallikate, sealhulgas raskeveokites ja meretranspordis veeldatud maagaasi kasutamise ergutamist; nõuab komisjonilt tungivalt ettepanekuid keskkonnale kahjulike maksusoodustuste kaotamise kohta; ergutab sellise teadus- ja uuendustegevuse toetamist, mille eesmärk on leida tehnoloogiliselt paremaid liikuvusega seotud lahendusi, samuti lahendusi tugitehnoloogiate ja poliitika valdkonnas;

149.  märgib, et transpordisektori CO2-heite vähendamine eeldab energia, transpordi, kaubanduse, teadustegevuse ja innovatsiooni poliitikavaldkondade meetmete integreerimist; rõhutab piiriüleste ühtsete lähenemisviiside tähtsust riigiti killustatuse vältimiseks ning toonitab vajadust kehtestada standardid ja koostalitluse nõuded, mis võimaldaksid Euroopa ettevõtetel turu pakutavaid võimalusi ära kasutada;

150.  märgib, et sõidukite paranenud tulemuslikkuse nõuded ja kütusesäästlikkus on olulised nii ELi naftast sõltuvuse kui ka kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel, ning palub seetõttu tööstusel, liikmesriikidel ja komisjonil jätkata ja kiirendada jõupingutusi selles valdkonnas; palub komisjonil läbi vaadata sõiduautode ja kaubikute CO2-heite standardid 2020. aasta järgseks perioodiks; märgib siiski, et pikaajaline lahendus transpordi heitkoguste vähendamiseks ning energianõudluse vähendamise ja tarnete mitmekesisuse tagamiseks peitub alternatiivsetes kütustes, taastuvallikatest toodetud elektrienergiaga varustamises ning säästlikumate transpordiliikide edendamises;

151.  toetab terviklikku maanteetranspordi paketti, mis soodustab taristu tõhusamat põhihinnakujundust ning arukate koostalitlusvõimeliste transpordilahenduste kasutuselevõttu; rõhutab, et energiatõhusust saab parandada digiteerimise toetamise, arukate transpordisüsteemide kasutamise ja uuenduslike transporditeenuste väljatöötamisega; nõuab transpordisektori tulevikku suunatud teadusuuringute ja innovatsiooni strateegiat; toetab linna- ja maapiirkondade säästvate liikuvuskavade väljatöötamist, et vähendada liiklusest tingitud saastet, ummikuid, müra ja liiklusõnnetusi; usub, et kõnealuste kavade eesmärk peaks olema puudega kasutajatele ja kuludele mõeldes ebavõrdsuse kaotamine;

152.  pooldab üleminekut säästvamatele ja energiatõhusamatele transporditeedele ja -liikidele nagu raudtee-, lähimereveo, sisevee- ja meretransport, muutes need konkurentsivõimelisemaks ja CO2-heite vähendamise poolest tõhusamaks; rõhutab sellega seoses ühendvedude tähtsust;

153.  palub komisjoni esitada osana transpordisektori CO2-heite vähendamise meetmetest terviklik maanteetranspordi strateegia ning toetada maanteetranspordis elektromobiilsuse kiiremat arendamist ja kasutuselevõttu;

154.  juhib tähelepanu sellele, et elektrisõidukite kasutuselevõtuga kaasneb suur koormus elektrienergia tootmisele, ning nõuab hindamisi, et teha kindlaks, mil määral piisab praegusest tootmisvõimsusest;

155.  palub komisjonil vaadata läbi sõiduautode kütusekulu ja CO2 heitkoguste märgistamise kava, et tagada tarbijatele täpsem, asjakohasem ja võrreldavam teave CO2 heitkoguste ja kütusekulu kohta, et juhtida tarbija valikut kõige energiatõhusamate autode poole ning sellega ergutada tootjaid parandama oma sõidukite energiatõhusust ja suurendama energiajulgeolekut;

156.  nõuab kindlalt, et komisjon kiirendaks muudetud testtsükli kasutuselevõttu, tagamaks, et CO2 ja muud sõidukitest tekkivad saasteainete heitkogused kajastavad tegelikes sõidutingimustes tekkivaid heitkoguseid;

157.  palub komisjonil kiirendada täiustatud tehnoloogiate integreerimist uuenduslikku raudteesektorisse raudteetranspordile ülemineku algatusega, mis võib olla keskkonnasäästliku ühistranspordi saavutamise jaoks määrava tähtsusega;

158.  tuletab meelde, et rahvusvahelisele laevandusele ei kehti endiselt siduvad kohustused vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, kuid samal ajal toimub selles valdkonnas suur liikluse kasv; kutsub komisjoni üles esitama seadusandlikku ettepanekut kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärkide kohta rahvusvahelises laevanduses, kui Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) ei lepita enne 2016. aasta lõppu kokku siduvates meetmetes;

159.  rõhutab vajadust parandada transpordi-, kütte- ja jahutus- ning elektrisektori CO2-heite vähendamise strateegiate koordineerimist; palub komisjonil esitada tervikliku kava CO2-heite vähendamise kohta transpordi-, kütte- ja jahutussektoris, võttes muu hulgas arvesse, et taastuvatest energiaallikatest toodetud keskkonnasõbralikku ja odavat elektrienergiat – kui see on piisavalt kättesaadav – saab kasutada elektriautode laadimiseks ning kütte- ja jahutusseadmete tööks;

160.  rõhutab vajadust eelistada EFSIst selliste transpordiprojektide toetamist, mis võimaldavad tehnoloogilist üleminekut keskkonnahoidlikule ja säästvale transpordisüsteemile; rõhutab, et teiste ELi tasandi finantstoetuse vahendite puhul tuleks esmatähtsaks pidada ühendvedude, raudtee, merelaevanduse ja siseveeteede infrastruktuuri investeerimist;

161.  ergutab komisjoni kaasama säästva turismi sertifitseerimiskriteeriumide ühtlustamise alal tehtavasse töösse kooskõlas ELi eesmärkidega ka taastuvenergia kasutamise ja CO2 heitkoguste vähendamisega seotud kriteeriumid;

Teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime

162.  palub komisjonil tõhustada oma jõupingutusi teadustegevuses seoses Euroopa energiaressursside parema kasutamisega ning nende keskkonnamõju vähendamisega, et tagada jätkusuutlik majanduskasv, töökohtade loomine, tööstuse konkurentsivõime ning eelkõige ELi pikaajaliste kliima- ja energiaeesmärkide saavutamine;

163.  rõhutab, et sellega seoses tuleb täielikult kasutada kõiki ELi rahastamisvõimalusi, et toetada turvalisi ja säästvaid vähese CO2-heitega energiatehnoloogiaid energiatõhusust, taastuvaid energiaallikaid, arukaid võrkusid, detsentraliseeritud tootmist, paindlikku tootmist, elektrienergia salvestamist ja transpordisüsteemi elektrifitseerimist; palub komisjonil suurendada oma jõupingutusi teadustegevuses ja niisuguste tehnoloogiate kasutuselevõttu, et saavutada oma 2020. aasta, 2030. aasta ja pikemaajalised eesmärgid ning suurendada energiajulgeolekut ja aidata kaasa majanduse elavdamisele; ootab, et teadusuuringute programmi „Horisont 2020” vahekokkuvõte kajastaks neid prioriteete; tuletab meelde, et programmi „Horisont 2020” energiaalaste prioriteetide eesmärk on toetada üleminekut usaldusväärsele, säästvale ja konkurentsivõimelisele energiasüsteemile, mille põhiprioriteedid on loetletud pealkirjade all energiatõhusus, vähese CO2-heitega tehnoloogiad ning arukad linnad ja kogukonnad; tuletab meelde, et programmi „Horisont 2020” eelarves energiaalastele prioriteetidele eraldatud vahenditest vähemalt 85 % tuleb kulutada mittefossiilsete kütustega seotud valdkondadele, sh energiaalaste prioriteetide kogueelarvest vähemalt 15 % tuleb kulutada taastuvenergia- ja energiatõhususalaste tehnoloogialahenduste turule viimist toetavate meetmete rahastamiseks;

164.  on veendunud, et suuremad jõupingutused niisuguse tehnoloogia väljatöötamisel võivad olla pikaajaliselt väga kasulikud, vähendades kulutõhusalt CO2-heidet ning tootmiskulusid ja energianõudlust ning suurendades seeläbi tööstuse konkurentsivõimet;

165.  võtab teadmiseks Euroopa tehnoloogilise juhtpositsiooni sellistes olulistes sektorites nagu tuuleturbiinid, elektrikaablid, võrguarendused ja -teenused ning linnatranspordi süsteemid; peab kahetsusväärseks, et kõnealune juhtpositsioon on surve all ning palub komisjonil võtta kiiresti meetmeid selle hoidmiseks;

166.  nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja algatuse ELi ülemaailmse tehnoloogia- ja innovatsioonialase juhtrolli kohta taastuvenergia ja vähese CO2-heitega energia tehnoloogiate valdkonnas (sealhulgas lainete energia, ujuvate päikesepaneelide tehnoloogia ja vetikatest toodetud biokütused) ning et komisjon edendaks avaliku ja erasektori teadus-, arendus- ja uuendustegevust nendes valdkondades;

167.  palub liikmesriikidel ja komisjonil tagada riiklike ja Euroopa uurimisprogrammide parem koostoime ning koordineerimine, eelkõige energia, transpordi, IKT ja ehituse valdkonnas, et tagada esmajärjekorras tähelepanu pööramine sellistele ühistele väljakutsetele nagu energiatõhususe suurendamine, keskendudes mitte ainult küttesektorile, vaid ka jahutamisele, väikesemahuliste taastuvate energiaallikate edendamine, kasvuhoonegaaside heite vähendamine, energiajulgeoleku suurendamine ja uute taastuvenergia allikate arendamine, ning maksimaalselt suurendada uute tehnoloogiate turuleviimist;

168.  rõhutab lisaväärtust, mida pakub IKT integreerimine energiasüsteemi, ja palub, et komisjon kehtestaks nutivõrkudele ühised standardid ülekandesüsteemi tasandil, et tagada stabiilne varustus ja vaba piiriülene energiavoog ning aidata kaasa energiajulgeolekule, ning jaotussüsteemi tasandil, et tagada tarnekindlus kohalikele kogukondadele, linnadele ja piirkondadele; seoses sellega rõhutab nutikamate energiavõrkude ja uute energia salvestuskohtade tähtsust taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamisel;

169.  tunnistab, et nutimõõteseadmed annavad olulise panuse jaotusvõrgu teenustesse; rõhutab, et tarbijad jäävad oma andmete tegelikeks omanikeks ning et jaotusvõrguettevõtjatele ja teistele käitajatele edastatud andmed tuleks muuta anonüümseks, et täielikult austada õigust eraelu puutumatusele;

170.  on veendunud, et energia siseturu edasine areng on lahutamatult seotud digitaalse ühtse turuga; palub komisjonil parandada ühendust energialiidu ja digitaalse ühtse turu vahel tarbijatele energiateenuste kättesaadavuse suurendamise kaudu digitaalsete platvormide abil ja konkurentsivõimelisema, läbipaistvama ja digitaalmajandusse integreeritud energia siseturu arendamise kaudu;

171.  palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada IT-alast turvalisust ja elutähtsate energiataristute kaitset, mis pakuvad tarbijatele väga tähtsaid teenuseid, eriti seoses tööstustoodangu arendamise ja IKT rolli suurenemisega energiasektoris; rõhutab seetõttu, kui oluline on võtta vastu ja õigeaegselt rakendada võrgu- ja infoturbe direktiiv, et säilitada elutähtsa taristu kõrge võrgu- ja infoturbe tase;

172.  toonitab, et liikmesriigid peaksid programmi „Horisont 2020” raames võtma prioriteediks säästva, turvalise ja vähem väljaarendatud energiatehnoloogia kulude alandamise, eelkõige sellise tehnoloogia puhul, mis aitab kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste ülemaailmsele vähendamisele ja ELi 2030. aasta eesmärkide saavutamisele; palub nii komisjonil kui ka liikmesriikidel tagada selge õigus- ja strateegilise raamistiku ning rahastamisvõimalused teadus- ja arendustegevuse algatustele ning kasutuselevõtu projektidele, millega aidatakse Euroopa Liidul saavutada oma kliima-, energia- ja keskkonnaeesmärke ning suurendada majanduse konkurentsivõimet; tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon võttis vastu läbivaadatud SET-kava; rõhutab, et teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis tuleks keskenduda pigem erinevate olemasolevate või väljatöötatavate lahenduste süsteemiintegratsioonile, mitte teineteisest eraldatult üksikutele sektoritele ja tehnoloogiatele;

173.  mõistab, et ELi, sh Euroopa tööstuse tulevase konkurentsivõime tagamiseks on tähtis saavutada edu keskkonnasõbraliku ja kulutõhusa innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse valdkonnas;

174.  palub, et komisjon kaardistaks selgelt eri rahastamisvõimalused, nagu programm InvestEU, Euroopa ühendamise rahastu (ühishuviprojektid), teadus- ja arendustegevuse fondid, struktuuri- ja investeerimisfondid, nutivõrkude rahastamisvahendid (ERA-Net Plus), programm „Horisont 2020”, EIP, Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava (EEPR), Euroopa ühendamise rahastu – energia (CEF-E), NER 300, söe ja terase teadusfondid ning Eurogia+, ning selgitaks iga nimetatud programmi abikõlblikkuseeskirju;

Energialiidu loomine: kodanikud ja linnad

175.  tuletab meelde 6000 Euroopa linna lubadust olla liidrid energia ülemineku protsessis, eelkõige linnapeade pakti kaudu; nõuab, et komisjon võtaks täielikult kasutusele selle võrgustiku ja ka muud algatused, nagu aruka energiakasutusega linnad ja külad ning ühendus Energy Cities, ning annaks neile edasiseks arenguks rahalisi ja inimressursse; leiab, et linnapeade pakti osapooltele tuleks anda eelisjuurdepääs Euroopa rahastamisele;

176.  rõhutab, et aktiivse hariduse/koolituse ja oskuste arendamise strateegiad on olulised üleminekul säästvale ja ressursitõhusale majandusele; palub liikmesriikidel välja töötada sihtotstarbelised kodanike koolitus- ja haridusprogrammid ja soodustada kohaliku kogukonna juhitud haridust, et vähendada energiavajadust ning toota taastuvenergiat; rõhutab, et energialiidu edukas toimimine nõuab võrdset juurdepääsu esmaõppele ning elukestvale haridusele ja koolitusele, mis on hädavajalik nii muutuvatele oludele ja kodanike soovidele kui ka tööturu vajadustele reageerimiseks; tuletab meelde, et koolitus- ja oskuste täiendamise programmid on hädavajalikud ning võimaldavad töötajatel täielikult ära kasutada säästvate ja kohalike töökohtade potentsiaali, mis tuleneb taastuvenergia arengust;

177.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja energiaühenduse lepingupooltele.

18.9.2015

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (*)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Euroopa energialiidu suunas liikumise kohta

(2015/2113(INI))

Arvamuse koostaja (*): Ivo Belet

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunneb heameelt komisjoni teatise üle ja toonitab, kui oluline on saavutada õige tasakaal selle eri eesmärkide vahel, milleks on energiajulgeolek ja energia taskukohasus, energiatõhususe toetamise meetmed, ambitsioonikas kliimapoliitika ning üleminek säästvale ja vähese CO2-heitega majandusele, ning ergutada samal ajal keskkonnasäästlikku majanduskasvu, suurendada ELi konkurentsivõimet ja kindlustada tarbijatele taskukohasemad hinnad; toonitab asjaolu, et energia siseturu väljakujundamine ning ambitsioonikad eesmärgid energiatõhususe ja taastuvenergia alal on väga olulised selleks, et vähendada sõltuvust välisest energiast ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid;

2.  rõhutab, et ainus viis saavutada energiajulgeolek ja samal ajal hoida energiahinnad taskukohased ning täita liidu kliimaeesmärgid on luua jätkusuutlik energiamaastik, mis põhineks suures ulatuses energiatõhususel, taastuvenergial ja arukal taristul; rõhutab lisaks, et selle ülemineku elluviimiseks tulevaste põlvkondade jaoks tuleb rakendada juba praegu õigeid meetmeid;

3.  märgib, et kõrgem ühendatuse tase ja varustuse mitmekesisus tugevdavad ELi vastupanuvõimet tarnehäiretele, suurendavad energiajulgeolekut ning aitavad vähendada sõltuvust fossiilkütustest, nagu nafta, gaas ja kivisüsi;

4.  nõuab kindlalt, et sotsiaalpartnerid kaasataks sotsiaalse energiadialoogi platvormi kaudu selle sotsiaalse mõjuga tegelemisse, mida avaldab üleminek säästvale ja vähendatud CO2-heitega energialiidule;

5.  rõhutab, et iga uus algatus peaks olema läbipaistev, vältima mittevajaliku halduskoormuse tekitamist ja austama täiel määral liikmesriikide vabadust määrata kindlaks oma energiaallikate jaotus;

6.  tuletab meelde, et Euroopa Ülemkogus 2014. aasta oktoobris saavutatud kokkulepe kliima- ja energiapoliitika raamistiku 2030 kohta hõlmab kohustust vähendada liidus kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 40 % 1990. aasta tasemega võrreldes, mis on energialiidu CO2-heite vähendamise mõõtme arendamise alus; märgib, et see otsus kujutab endast ka kõige ambitsioonikamat panust rahvusvahelistesse kliimaläbirääkimistesse, mille eesmärk on saavutada siduv kliimakokkulepe ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil (COP21) Pariisis 2015. aasta detsembris;

7.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi 5. veebruari 2014. aasta resolutsiooni, milles nõutakse kolme siduvat eesmärki: saavutada energiatõhususe 40 % eesmärk, kasutada taastuvenergiat vähemalt 30 % ulatuses ja vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 40 %, ning kutsub nõukogu ja komisjoni uuesti üles võtma vastu ja rakendama ELi kliima- ja energiapoliitika raamistiku 2030 osana mitmekesist lähenemisviisi, mille aluseks on vastastikku tugevdavad, kooskõlastatud ja sidusad kasuhoonegaaside heitkoguste vähendamise, taastuvate energiaallikate ja energiatõhususe eesmärgid;

8.  toonitab seadusandliku ettepaneku otsustavat rolli avatud, läbipaistva, kaasava ja tugeva 2030. aasta juhtimissüsteemi loomisel, et tagada 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide täielik läbipaistev ja demokraatlik rakendamine, tagada korrapärane aruandlus ja teabevahetus ning Euroopa Parlamendi täielik osalemine seadusandliku tavamenetluse kaudu; palub komisjonil esitada igal aastal energialiidu strateegia raames poliitika ja projektide rakendamise kohta avalik aruanne, mida vaadeldakse osana Euroopa Parlamendi teostatavast rakendamise kontrollist; palub komisjonil lisaks vaadata läbi olemasolevad õigusaktid ja töötada välja uusi stiimuleid, et edendada uusi investeeringuid energiasektoris, toetada uusi tehnoloogiaid, luua kvaliteetseid töökohti ja rajada edukas jätkusuutlik majandus;

9.  rõhutab vajadust saavutada Pariisis toimuval ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil kõikehõlmav, ambitsioonikas ja siduv kokkulepe, mis sisaldab usaldatavaid tagatisi, et hoida maakera keskmise temperatuuri tõus alla 2°C võrreldes industriaalajastule eelnenud ajajärgu temperatuuriga, samuti ülemaailmset, tugevat ja ühist läbipaistvus- ja aruandlussüsteemi, mis hõlmab järelevalvet, aruandluskohustusi ning efektiivset ja tõhusat vastavussüsteemi; on arvamusel, et 2020. aasta järgne rahvusvaheline kliimarežiim peaks hõlmama sätteid, mis võimaldavad suuremaid ambitsioone, toetavad kulutõhusaid leevenduspüüdlusi ning pakuvad võimalusi keskkonnaalase terviklikkuse ja säästva arengu kaitsmiseks; rõhutab, et maailma kõige suuremad saastajad peavad võtma tugeva kohustuse heitkoguste vähendamiseks; rõhutab olulist rolli, mida peab täitma ELi diplomaatia kliima ja energiaga seoses, ning liidu ülemaailmset juhtrolli energiatõhusate tehnoloogiate alal, mis on vastupidava energialiidu prioriteet;

10.  toonitab heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) keskset rolli kulutõhusa turupõhise vahendina Euroopa energiasüsteemi CO2-heite vähendamiseks ning ELi 2030. aasta ja sellele järgneva aja heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamiseks; rõhutab, et lisaks turustabiilsusreservile tuleks ellu viia HKSi 2020. aasta järgne struktuurireform, et võtta arvesse 2030. aasta CO2-heite vähendamise eesmärki ning seni, kui muudes tähtsamates majandusriikides ei tehta võrreldavaid jõupingutusi, esitada ELi tasandil käegakatsutavaid ja ühtlustatumaid süsinikdioksiidi lekke alaseid meetmeid;

11.  palub komisjonil uurida täiendavalt CO2-ga seotud kaudsete kulude teemat ja nende mõju elektrihindadele (ja osakaalu elektrihindades) liikmesriikides;

12.  rõhutab, et HKSi tulusid tuleks kasutada eelkõige selleks, et toetada vähese CO2-heitega innovatsiooni, energiatõhusust ja muid CO2-heite vähendamise meetmeid;

13.  nõuab uute ELi algatuste tegemist HKSi mittekuuluvates sektorites, eelkõige tohutu energiatõhususe potentsiaaliga sektorites, näiteks transpordi- ja hoonesektoris, et abistada liikmesriike oma heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamisel; toetab energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kehtestamist ning – nagu osutati Euroopa Parlamendi 5. veebruari 2014. aasta resolutsioonis kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta aastani 2030 – energiatõhususe ambitsioonika eesmärgi püstitamist ELi tasandil, mis peaks keskenduma eelkõige HKSi mittekuuluvatele sektoritele; peab energiatõhusust käsitlevaid õigusakte ja ELi HKSi vastastikku toetavateks vahenditeks ning palub komisjonil täiendada HKSi sellise heitenormi kehtestamisega, mis annaks selgelt märku, et tuleb investeerida taastuvenergia arendamisse ja kõige ebatõhusamate söeküttel töötavate elektrijaamade järkjärgulisse kaotamisse ning nafta ja gaasi tootmisel metaani heitkoguste järkjärgulisse kaotamisse, ning nõuab fossiilkütuste subsiidiumide järkjärgulist kaotamist;

14.  on seisukohal, et energiatõhusus on peamine hõlvamata energiaallikas, ning kutsub komisjoni üles ühendama omavahel kõige tõhusamad lähenemisviisid energiatõhususele, sealhulgas arukad võrgud, transpordis vedude ümbersuunamise ja ökomobiilsuse;

15.  märgib, et ELi hoonete arvele langeb ligikaudu 40 % energia lõpptarbimisest, ligikaudu 60 % ELi imporditud gaasi tarbimisest ja 36 % CO2 heitkogustest ELis ning kütmine ja jahutamine on ELis suurim üksik energianõudluse allikas; seepärast palub komisjonil tegeleda võimaliku tõhususe suurendamisega hoonesektoris; rõhutab vajadust moderniseerida küttesektorit, eriti kaugkütet, et parandada varustuskindlust ja suurendada energiatõhusust; toonitab vajadust edendada veelgi ambitsioonikamat poliitikat elamute ja kontorihoonete energiasäästu alal ulatusliku isoleerimise ja täiustatud ehitusprojekteerimise kaudu;

16.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tunnistada energiatõhususe tähtsust ja selle rolli nii tarbijate kulude vähendamisel kui ka varustuskindluse säilitamisel ning rõhutab, et oluline on investeerida energiatõhususse kogu ELis energia varustuskindluse kavade abil;

17.  toonitab, kui tähtis on rakendada täielikult energiatõhususe direktiivi ja hoonete energiatõhususe direktiivi ning eraldada nendele valdkondadele rohkem ELi rahalisi vahendeid; rõhutab, et läbivaatamise raames peaksid meetmed keskenduma sotsiaaleluruumidele ja kõige ebatõhusamale kinnisvarale, milles elavad madala sissetulekuga leibkonnad;

18.  rõhutab arukate juhtimissüsteemide arendamise tähtsust, eriti piirkondades, et kasutada ära taastuvenergia kogu potentsiaal ja jaotada taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat territooriumide vahel vastavalt tootmisvõimsusele ja tarbijate vajadustele;

19.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pidama esmatähtsaks arukate linnade võrgustikku, et ergutada ja vahetada parimaid tavasid ning kasutada täielikult ära kohalike ja piirkondlike kasvuhoonegaaside vähendamise ja energiatõhususe projektide ja meetmete potentsiaali; rõhutab lisaks säästvamate energiasüsteemide eeliseid, mis võivad suurendada tõhusust, tarbijate mõjuvõimu ja väikeettevõtluse võimalusi; teeb ettepaneku viia kõik mitmetasandilise valitsemise partnerid kokku rakendusliideses ning kaasata aktiivselt sellisesse läbipaistvasse platvormi linnapeade pakt;

20.  rõhutab vajadust tühistada majandus-, reguleerivad ja haldustõkked, et võimaldada tarbijatel kontrollida oma energiakasutust, ergutada neid end siduma ja investeerima detsentraliseeritud energiasse ning kaitsta neid kütteostuvõimetuse eest;

21.  kutsub komisjoni üles töötama välja uuenduslikke finantsstiimuleid ja CO2-heite vähendamisse investeerimise vahendeid ning kasutama täielikult ära elamuehitussektoris energiatõhususe suurendamise potentsiaali, pidades ka silmas haavatavate perede ja kodanike majade säästvat renoveerimist;

22.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama uutele ärimudelitele energiaturul võrdseid tingimusi;

23.  palub komisjonil ergutada kodanike ja kohalike asutuste aktiivset osalemist oma energia tootmises ja haldamises, muu hulgas ühistute kaudu, sest see julgustab investeerima taastuvenergia tootmisse ja kodanike osalemine energiaühistutes võib suurendada nii nende teadlikkust tõhusa energiatarbimise eelistest kui ka nende kontrolli energiahindade üle;

24.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tegeleda maaelu arengu ja toetustest sõltuva põllumajandussektori madala tootlikkuse probleemidega, kuna see on võimalus koondada põllumajanduse suhtes kohaldatavatest eri skeemidest saadud vahendid, et ergutada taastuvatesse energiaallikatesse investeerimist maapiirkondades eesmärgiga suurendada energiasõltumatust ja vähendada toiduainete tootmise kulusid;

25.  nõuab maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) heitkoguseid käsitlevat uut ELi algatust eraldi sambas, et aidata liikmesriikidel vähendada põllumajandusest, maakasutusest ja metsandustegevusest tekkivaid heitkoguseid ning vähendada täiendavalt heitkoguseid 2030. aastaks lisaks nõutavale energiaga seotud heitkoguste vähendamisele;

26.  tõstab esile vajadust taastuvate energiaallikate kooskõlastatumate toetuskavade järele vastavalt Euroopa Komisjoni suunistele taastuvenergia toetuskavade koostamise kohta ja rohkem ELi-sisest kauplemist taastuvatest allikatest toodetud elektriga, näiteks selliste projektide nagu Põhjamere võrgu kaudu; palub komisjonil tagada taastuvatele energiaallikatele ELis võrdsed tingimused ja panna rohkem rõhku taastuvatest allikatest toodetud elektri detsentraliseeritud tootmisele ja omatarbimisele, et anda selgelt märku, et tuleb investeerida jätkusuutlikesse energiavormidesse, maksimeerides kättesaadavate ELi rahaliste vahendite potentsiaali eriti tulevase Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kaudu, strateegilistesse taristuprojektidesse ja keskkonnasäästlikesse projektidesse, taastuvenergia laiendamisse ja ressursitõhususse; rõhutab, et energialiit peaks esikohale seadma turupõhised instrumendid vähesaastava energia edendamiseks; nõuab toimivat ühtset turgu, eriti jätkusuutliku taastuvenergia jaoks;

27.  rõhutab, et ELi energiasektoris on ainuüksi 2020. aastani vaja enam kui 1 triljoni euro ulatuses investeeringuid; peab investeerimist integreeritud teadus- ja innovatsioonistrateegiasse nurgakiviks vähese CO2-heitega tehnoloogiate ja eriti taastuvenergia tehnoloogiate, arukate võrkude ja aruka kodu tehnoloogiate, puhaste transpordi- ja säilituslahenduste arendamisel, et teha energialiidust majanduskasvu, tööhõive ja konkurentsivõime tõukejõud;

28.  toonitab ökodisaini edu ja täiendavat potentsiaali energiatõhususe ja toodete energiatarbimise parandamise seisukohast, millega vähendatakse majapidamiste energiakulusid ja -tarbimist ning kasvuhoonegaaside heitkoguseid; palub komisjonil kehtestada täiendavad rakendusmeetmeid, võttes arvesse laiemat ressursitõhususe tegevuskava, ning vaadata läbi olemasolevad meetmed, et tagada nende asjakohasus;

29.  rõhutab ELi energiamärgise rolli tarbijate mõjuvõimu suurendamisel ning neile energiamõjuga toodete energiatõhususe kohta täpse, asjakohase ja võrreldava teabe andmisel; rõhutab vajadust vaadata energiamärgis läbi, et lihtsustada veelgi energiatõhusaid tarbijavalikuid ja ergutada energiatõhusate toodete tootmist;

30.  rõhutab vajadust arendada pikaajaliseks kasutamiseks uusi tehnoloogiaid taastuvenergia tootmiseks, säilitamiseks ja transportimiseks, võttes eeskujuks uuenduslikud kohalikud projektid;

31.  toonitab, et tähelepanu tuleb pöörata väikestele ja kohalikele energiaalgatustele, mis võivad aidata tagada taskukohase ja säästva energia;

32.  tuletab meelde, et transpordisektoris on oluline energiatõhususe potentsiaal ja selle sektori arvele langeb rohkem kui 30 % energia lõpptarbimisest Euroopas; kutsub komisjoni üles kiiresti suurendama ELi jõupingutusi pikaajaliste meetmete kasutuselevõtmise teel, et püüelda transpordisektori CO2-heite vähendamise poole, tagades seejuures keskkonna- ja tervisekaitse kõrge taseme;

33.  osutab transpordi valge raamatu vahehindamisele ning kinnitab oma toetust konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi eesmärkidele; kutsub komisjoni üles esitama seadusandlikku ettepanekut, milles kehtestatakse 2025. aastaks ambitsioonikad heitenormid autodele ja kergeveokitele;

34.  tuletab meelde, et rahvusvahelisele laevandusele ei kehti endiselt siduvad kohustused vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning samas toimub selles valdkonnas veel suur liikluse kasv; kutsub komisjoni üles esitama seadusandlikku ettepanekut kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärkide kohta rahvusvahelises laevanduses, kui Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) ei lepita enne 2016. aasta lõppu kokku siduvates meetmetes;

35.  nõuab kindlalt, et tuleb teha ambitsioonikamaid ELi algatusi, mille eesmärk on töötada välja ja pakkuda stiimuleid alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks, et stimuleerida veelgi täiustatud ja säästlike bio- ja muude alternatiivkütuste (mis aitavad olelusringi jooksul kasvuhoonegaaside heitkoguseid oluliselt vähendada) tootmist, turulejõudmist ja kasutamist ning kiirendada transpordi elektrifitseerimist ja üleminekut taastuvatele energiaallikatele; julgustab kasutama alternatiivkütuseid transporditaristutes; toonitab, kui tähtis on investeerida sellega seoses teadusuuringutesse, arendustegevusse ja tehnoloogilistesse uuendustesse, ning rõhutab vajadust arendada arukat taristut, nagu arukate arvestitega varustatud laadimispunktid;

36.  palub komisjonil vaadata läbi sõiduautode kütusekulu ja CO2 heitkoguste märgistamise skeem, et tagada tarbijatele täpsem, asjakohasem ja võrreldavam teave CO2 heitkoguste ja kütusekulu kohta, nii et juhtida tarbija valikut kõige energiatõhusamate autode poole ning sellega ergutada tootjaid parandama oma sõidukite energiatõhusust ja suurendama energiajulgeolekut;

37.  nõuab kindlalt, et komisjon kiirendaks muudetud testtsükli kasutuselevõttu, tagamaks, et CO2 ja muud sõidukitest tekkivad saasteainete heitkogused kajastavad tegelikes sõidutingimustes tekkivaid heitkoguseid;

38.  märgib, et säästvast metsandusest saadud biomass võib aidata saavutada raamistiku 2030 kliima- ja energiaeesmärke;

39.  nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja algatuse ELi ülemaailmse tehnoloogia- ja innovatsioonialase juhtrolli kohta taastuv- ja vähese CO2-heitega energia tehnoloogiate valdkonnas, sealhulgas lainete energia, ujuvate päikesepaneelide tehnoloogia ja vetikatest toodetud biokütused, ning et komisjon edendaks avaliku ja erasektori teadus-, arendus- ja uuendustegevust nendes valdkondades;

40.  märgib, et ELi praegust biokütuste poliitikat on laialdaselt kritiseeritud selle pärast, et see ei võta arvesse maakasutuse kaudse muutusega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis võivad vallanduda, kui olemasolev põllumajandustootmine liigub harimata maale, seda nii ELis kui ka väljaspool ELi;

41.  on arvamusel, et jätkusuulik lähenemisviis ELi energiajulgeoleku eesmärkide täitmiseks ei tohiks täiendavalt laiendada maal kasvatatud biokütuste kasutamist ning paremad valikud on parandada sõidukite kütusetõhusust, vähendada transpordinõudlust, vähendada intensiivset karjakasvatust, suurendada jäätmetest ja jääkidest saadud biokütuste kasutamist, mis ei põhjusta täiendavat maakasutuse muutust;

42.  ootab ja nõuab kindlalt toetust projektidele ja investeeringutele, mis muudavad süsinikujäätmed kapitaliks vähese CO2-heitega kemikaalide ja täiustatud biokütuste tarbeainena, st kasutades mikroobe, mida kasvatatakse süsinikurikastel heitgaasidel ja mis muundatakse kütusteks ja kemikaalideks, mis tõrjuvad kõrvale fossiilsetest ressurssidest tehtud kütused ja kemikaalid (ehk esimese põlvkonna biokütused) ning vähendavad seeläbi tööstusprotsessides, näiteks terase tootmisel, tekkivaid heitkoguseid ja saasteaineid;

43.  peab kahetsusväärseks komisjoni otsust võtta tagasi oma ettepanek läbivaadatud energia maksustamise direktiivi kohta ja liikmesriikide suutmatust leppida kokku mudelis, mille kohaselt energia maksustamine põhineb CO2-l ja energiasisaldusel;

44.  on veendunud, et energiajulgeolek ja lõpptulemusena ELi sõltumatus on saavutatav peamiselt energiatõhususe ja -säästu ning taastuvenergia edendamise kaudu, mis koos muude alternatiivsete energiaallikatega, nagu biokütused, vähendavad sõltuvust imporditavast energiast; märgib, et energiajulgeolek tuleb saavutada koos keskkonnakaitse rangete eeskirjadega, ning palub komisjonil ja liikmesriikidel seista vastu sellistele fossiilkütuste ekstraheerimise meetoditele nagu hüdrolõhkumisprotsess ja eelkõige mittetraditsioonilistele meetoditele;

45.  tuletab meelde keskkonna-, kliima- ja terviseohte ja -mõjusid, mis on seotud mittetraditsiooniliste fossiilkütuste ekstraheerimisega, ning hoiatab selliste energiaallikate edendamiseks energialiidu konteksti kasutamise eest;

46.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ei lubaks uusi mittetraditsioonilisi hüdrolõhkumise toiminguid ELis, lähtudes ettevaatuspõhimõttest ja põhimõttest, et tuleks võtta ennetusmeetmeid, ning võttes arvesse ohte ja negatiivset kliima-, keskkonna- ja tervisemõju, mis kaasnevad mittetraditsiooniliste fossiilkütuste hõlvamiseks teostatava hüdrolõhkumisega, ja ELi õiguskorras leitud lünki, mis puudutavad kildagaasiga seotud tegevust;

47.  on seisukohal, et hüdrolõhkumise kasutamine ELis toob kaasa ohud ja negatiivsed tagajärjed kliimale, keskkonnale ja rahvatervisele ning seab kahtluse alla ELi CO2-heite vähendamise pikaajalise eesmärgi saavutamise; on lisaks seisukohal, et hüdrolõhkumine ei ole paljulubav tehnoloogia, võttes arvesse mittetraditsiooniliste kütuste piiratud potentsiaali ELi tulevase energianõudluse rahuldamisel ning kõrgeid investeerimis- ja kasutuskulusid; nõuab seetõttu, et liikmesriigid ei annaks lubasid uuteks ettevõtmisteks, mis hõlmavad mittetraditsiooniliste kütuste uurimist või ekstraheerimist ELis, kuni ei ole tõestatud, et see on keskkonnale ja üldsusele ohutu;

48.  palub liikmesriikidel energiasektoris hädavajalike investeeringute ergutamiseks töötada välja pikaajalised energiastrateegiad ja võimaluse korral kõikide sidusrühmade hulgas nn riiklik energiapakt, võttes arvesse energia tegevuskava aastani 2050 ja pikaajalist eesmärki saavutada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside 80–95 % vähenemine;

49.  palub komisjonil kontrollida, kas liikmesriikide energiastrateegiad on kooskõlas energialiidu jätkusuutlike põhimõtetega;

50.  rõhutab, et hoolimata viimastel aastatel tehtud edusammudest toimivad Euroopa energiasüsteemid endiselt halvasti, praegune turukujundus ei too kaasa piisavalt investeeringuid ning Euroopa energiamaastik on endiselt liiga killustatud; toonitab, et toimiva ELi siseturu eeltingimus on hästi ühendatud võrk, mis kaotab liikmesriikide energiasüsteemide eraldatuse, ning nõuab tungivalt, et komisjon toetaks kõigi suurte ühendamisprojektide lõpuleviimist;

51.  toonitab, kui tähtis on ergutada asjaomastest sektoritest endist tulevaid algatusi, et saavutada Euroopa energialiidule laialdasem toetus;

52.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tunnustama äärpoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide tohutut potentsiaali taastuvenergia allikatena täielikule energiasõltumatusele tugineva arengumudeli kontekstis;

53.  rõhutab, et energiajulgeoleku parandamisega energiatõhususe suurendamise teel kaasneb märgatav paranemine ka kliima, õhukvaliteedi, rahvatervise ja keskkonna vallas, ning soovitab minna üle taastuvenergiale, nagu tuule-, päikese- ja maapõueenergia;

54.  kinnitab veel kord ELi ja selle liikmesriikide võetud kindlat kohustust kujundada välja ühtne energiaturg, tagades õigustiku range kohaldamise, ning palub komisjonil esitada 2025. aastaks piiriülese ühenduse taristu 15 % eesmärk, eelkõige taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia jaoks; rõhutab, et kliima- ja energiaeesmärgid saavutatakse ainult siis, kui töötatakse välja täielikult integreeritud Euroopa võrk, varustatakse see suurema arvu piiriüleste ühendustega, suurema säilitusvõimega ja arukate võrkudega, mis suudavad tagada varustuskindluse palju taastuvaid energiaallikaid kasutades; toonitab vajadust täiustada uuenduslikke vähese CO2-heitega tehnoloogiaid ja lahendusi;

55.  rõhutab asjaolu, et tõelises ringmajanduses peavad jäätmed jõudma majandusse tagasi toorainena, et toote lisaväärtus säiliks nii kaua kui võimalik, ning seetõttu on korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks ettevalmistamine palju tähtsam kui põletamine; juhib tähelepanu asjaolule, et paljudes liikmesriikides on jäätmepõletustehaste võimsus juba liiga suur; rõhutab, et on vaja paremini kavandada ja teavet jagada ning vältida lukustamisefekti; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks arvesse energialiidu ja ringmajanduse vahelist seost;

56.  nõuab, et ELi energiapoliitika tagaks energia kättesaadavuse kõigile, aitaks kehtestada taskukohaseid energiahindu kõigi tarbijate huvides ning tugevdada avalikkuse kontrolli ja reguleerimist selles sektoris; kordab, et energia on inimese põhivajadus ja seetõttu peaks EL üksikasjalikult keskenduma kütteostuvõimetuse probleemile ja edendama meetmeid, et lahendada see probleem, mis puudutab üht ELi kodanikku neljast; tuletab meelde, et eelseisvatel aastatel see probleem tõenäoliselt süveneb;

57.  palub komisjonil koostada kütteostuvõimetuse vastu võitlemiseks tegevuskava, milles esitatakse konkreetsed meetmed ja meetodid kütteostuvõimetuse kaotamiseks ja ELi kodanike turvalisuse tagamiseks, arvestades, et üha rohkem leibkondi muutub kütteostuvõimetuks ja teistel on suur oht muutuda kütteostuvõimetuks, üha rohkem elektri- ja gaasitarbijaid ei suuda oma arveid tasuda ning satuvad aina suurematesse võlgadesse ning paljud inimesed otsustavad kütta oma kodu odavate saastavate kütustega, mis teevad kahju mitte ainult tarbijatele endile, vaid ka nende ümbruskonnale;

58.  kutsub komisjoni üles lisama kõigisse asjakohastesse kaubanduslepingutesse energiapeatükki;

59.  soovitab seada lepingute eesmärgiks kaasata ELiga ühinevad riigid Euroopa Liidu energiaprojektidesse;

60.  nõuab fossiilkütustele ELis makstavate toetuste arvestuses täielikku läbipaistvust; tunnustab sellega seoses teemakohases aruandluses esitatud selgust, näiteks fossiilkütustele makstavat eelarvetoetust ja maksukulusid käsitlevas OECD 2013. aasta aruandes „Inventory of Budgetary Support and Tax Expenditures for Fossil Fuels”, milles loetleti 550 meedet, mis toetavad fossiilkütuste tootmist 34 liikmesriigis 55–90 miljardi USA dollariga aastas ajavahemikul 2005–2011.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

15.9.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

48

7

8

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Simona Bonafè, Cristian-Silviu Buşoi, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Jørn Dohrmann, Ian Duncan, Stefan Eck, Bas Eickhout, Eleonora Evi, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Iratxe García Pérez, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Matthias Groote, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, György Hölvényi, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Josu Juaristi Abaunz, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Giovanni La Via, Peter Liese, Susanne Melior, Massimo Paolucci, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Frédérique Ries, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Dubravka Šuica, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Estefanía Torres Martínez, Nils Torvalds, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Paul Brannen, Nicola Caputo, Elena Gentile, Adam Gierek, Martin Häusling, Krzysztof Hetman, Jan Huitema, Mairead McGuinness, James Nicholson, Bart Staes

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Daniela Aiuto, Tiziana Beghin, Ashley Fox, Stefano Maullu

16.9.2015

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Euroopa energialiidu suunas liikumise kohta

(2015/2113(INI))

Arvamuse koostaja: Francisco Assis

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab heameelt Euroopa Komisjoni jõupingutuste üle vastupidava energialiidu rajamiseks ning nõuab selle kiiret rakendamist ja liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärkide suurendamist, tagades samas ELi ja kolmandate riikide energiatootjatele võrdsed tingimused, kaasa arvatud heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) läbivaadatud versiooni ulatuslik kohaldamine; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kavandama meetmeid, millega tagada ELi ja kolmandate riikide tootjate võrdsed konkurentsitingimused, eelkõige sihiga kindlustada kõrgeimad ohutus- ja keskkonnastandardid;

2.  rõhutab, et ELi ühine energiavälispoliitika peaks olema ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga kooskõlas; nõuab sellega seoses liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi ning asjaomaste volinike tegevuse paremat kooskõlastamist, et suurendada ELi välispoliitika sidusust energiajulgeoleku valdkonnas; kutsub komisjoni üles looma kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi juhtimisel tugevamat klastrit, mis hõlmaks nende poliitikavaldkondade koordineerimise eest vastutava määratud isiku ametikohta;

3.  rõhutab, et ELi ja liikmesriikide siduvad ulatuslikud energia- ja kliimapoliitika eesmärgid energiatõhususe ning taastuvenergia valdkonnas aitaksid kindlustada ELi tehnoloogilist juhtpositsiooni selles vallas;

4.  rõhutab, et energiat ei tohi kasutada poliitilise survevahendina ei liikmesriikides ega liikmesriikide vahel ega ka üheski rahvusvahelise koostöö ja välispoliitika raamistikus;

5.  rõhutab, et piisavat, turvalist, stabiilset ja taskukohast energiavarustust on võimalik saavutada ainult siis, kui energia- ja välispoliitika käivad järjekindlalt ja sidusalt käsikäes, mis tähendab, et EL peab energiapoliitika raamistikus arvestama ka oma välispoliitiliste eesmärkide ja strateegiliste huvidega, eeskätt siis, kui see puudutab suhteid kolmandate riikidega, ning tagama kooskõla arengu-, julgeoleku- ja kaubanduspoliitikaga välispoliitika tervikkontekstis; on seisukohal, et EL saab vähendada oma sõltuvust teatavatest välistarnijatest ja kütustest ning toetada pikaajalist energiajulgeolekut, kasutades võimalikult palju taastuvaid energiaallikaid ning eelistades keskkonnasäästlikke kütuseid ja tehnoloogiat;

6.  rõhutab, et EL ja selle liikmesriigid peavad esinema rahvusvahelisel tasandil üksmeelselt, et vastu seista Venemaa Föderatsiooni „jaga ja valitse” taktikale ja vältida poliitilist survet energia tarnekanalite blokeerimise kaudu; hoiatab samas rakendamast diplomaatilist lähenemist, millega eesmärgipäraselt vaikitakse maha kuritarvitused ja vägivalla soosimine teatavate energiat tarnivate riikide võimude poolt; tuletab seetõttu meelde, et liidu tulemusliku ja järjekindla välispoliitika aluseks peavad olema demokraatia, inimõiguste ja vabadusega seotud aluspõhimõtted ning väärtused;

7.  rõhutab, kui oluline on energiajulgeoleku valdkonnas liikmesriikide täielik solidaarsus;

8.  märgib, et energiatõhususe ja taastuvenergia esikohale seadmine ning vajadusel energiaallikate ja tarneteede mitmekesistamine vähendab liidu üldist energiavajadust ja -importi ning tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet järgiva energiavaldkonna teadus- ja arendustegevuse suurem toetamine on vähese CO2-heitega majandusele suunatud õiglase energiaülemineku võti ja hädavajalik ELi juhtpositsiooni tugevdamiseks tehnoloogia vallas; juhib tähelepanu sellele, kui oluline on toetada energia säilitamise ja muundamise tehnoloogiat, et tagada kaitse kõikuvate ülemaailmsete energiahindade ja rahvusvahelise energiatarne katkestuste eest;

9.  palub komisjonil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil koostada energialiidu välismõõtme tervikraamistik, keskendudes eelkõige ühistest väärtustest lähtuva strateegilise partnerluse edendamisele kolmandate energiatootja- ja transiidiriikidega, eelkõige nendega, mis asuvad Euroopa naabruses ning laienemispoliitika kohaldamisalas; sealjuures tuleks arvesse võtta piirkondliku koostöö hetkeolukorda, oluliste strateegiliste taristuprojektide kavandamist ja väljatöötamist ning kiiret rahastamisvahendite kasutuselevõttu olemasolevate projektide jaoks, kaasa arvatud alternatiivsete tarneteede ja energiatarnijate leidmine liikmesriikidele, kes praegu sõltuvad ainult ühest tarnijast või kuuluvad energiasaarte hulka; rõhutab, kui oluline on energiapartnerlus Vahemere lõunapiirkonna ja idapartnerluse riikidega, ning leiab, et sellele tuleks Euroopa naabruspoliitika praegusel läbivaatamisel asjakohast tähelepanu pöörata; rõhutab, et energiataristu ja energeetika juhtimise õigusaktide laiendamine nii Lääne-Balkani riike kui ka Ukrainat ja Moldovat hõlmavale Euroopa energiaühendusele aitab ELi vahetus ümbruses stabiilsust suurendada ning investeerimiskeskkonda parandada;

10.  palub komisjonil jätkata nõudmist, et loodaks ELi ja USA energiavahetuse süsteem, võttes arvesse praegusi ja tulevasi uuendusi teadusuuringute ja innovatsiooni ning elektriliinisüsteemide litsentsimise valdkonnas (näiteks kõrgepingeliinide ühendused), mille eesmärk on välja töötada ülemaailmne taastuvenergia jagamise võrk;

11.  palub komisjonil koostada energiatarne mitmekesistamise terviklik strateegia; rõhutab, kui olulised on vähese CO2-heitega kohalikud energiaallikad riikidele, mis on äärmiselt sõltuvad energiaimpordist ja eeskätt ühest tarnijast;

12.  rõhutab, et tulevane energialiit peaks kaotama liikmesriikide ja piirkondade energiasüsteemide eraldatuse ning toetama esmajärjekorras kõige haavatavamaid riike nende energiaallikate ja tarnekanalite mitmekesistamisel;

13.  kutsub komisjoni üles kiirendama ELi liikmesriikide omavaheliste energiaühenduste rajamist, mis aitaks vähendada sõltuvust ELi-välistest energiatarnijatest;

14.  palub komisjonil kindlaks teha võimalused ühisteks läbirääkimisteks välistarnijatega energialepingute üle, kus tuleks alati järgida ja tugevdada ELi põhiväärtusi, nimelt inimõiguste ja demokraatia austamist ning sotsiaal-, keskkonna- ja tarbijakaitset; nõuab, et komisjon osaleks jõulisemalt valitsuste kokkulepete ja suurte ärilepingute ELi õigusele vastavuse ning nende energiajulgeolekule avalduva mõju kontrollimisel, muu hulgas nende eelhindamisel ja läbirääkimistel; rõhutab, et ressursside säästev tarbimine ja vähese heitega majandus peaks olema energialiidu põhieesmärk ning kajastuma ELi poliitikas ja teedrajavas tegevuses kliimamuutuste tõrjumisel; rõhutab, et energialiidu aluseks peaks olema üksmeelne läbirääkimine kolmandate riikidega; kutsub sellega seoses komisjoni ja liikmesriike vabatahtlikult kasutusele võtma ühist läbirääkimismehhanismi, et tugevdada ELi kollektiivse läbirääkimise võimet, mille tulemuseks oleks ELi läbirääkimisseisukoht;

15.  palub komisjonil moodustada energiajulgeoleku, välispoliitika ja energialiidu kõrgetasemeline analüüsirühm, kus oleksid kaalukalt esindatud ja kaasatud Euroopa Parlament ja ühiskondlikud sidusrühmad, et luua usaldusväärsed pikaajalise nõudluse ja pakkumise ning koostöö stsenaariumid välispartneritega, eeskätt suutlikkuse suurendamise, taastuvenergia ja energiatõhususega seotud tehnoloogiavahetuse ning energia ja inimõiguste seoste valdkonnas;

16.  palub komisjonil jätkata eesmärgi taotlemist, mis seisneb energiale pühendatud eraldi peatüki lisamises Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) lepingusse;

17.  on veendunud, et liikmesriikide solidaarsust tuleks energiavarustuse kindlust tagava üldpõhimõttena laiendada ka energiaühenduse lepinguosalistele.PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

15.9.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

51

10

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nikos Androulakis, Francisco Assis, Petras Auštrevičius, Amjad Bashir, Bas Belder, Goffredo Maria Bettini, Mario Borghezio, Elmar Brok, Klaus Buchner, James Carver, Fabio Massimo Castaldo, Javier Couso Permuy, Knut Fleckenstein, Anna Elżbieta Fotyga, Eugen Freund, Michael Gahler, Richard Howitt, Sandra Kalniete, Tunne Kelam, Afzal Khan, Janusz Korwin-Mikke, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Ilhan Kyuchyuk, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Ulrike Lunacek, Andrejs Mamikins, Ramona Nicole Mănescu, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Tonino Picula, Kati Piri, Andrej Plenković, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Sofia Sakorafa, Jacek Saryusz-Wolski, Alyn Smith, Jaromír Štětina, Charles Tannock, Eleni Theocharous, Ivo Vajgl, Elena Valenciano, Geoffrey Van Orden, Hilde Vautmans

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Ana Gomes, Andrzej Grzyb, Cătălin Sorin Ivan, Antonio López-Istúriz White, Urmas Paet, Miloslav Ransdorf, Jean-Luc Schaffhauser, György Schöpflin, Renate Sommer, Dubravka Šuica, Traian Ungureanu, Bodil Valero

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Claudiu Ciprian Tănăsescu

24.9.2015

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Euroopa energialiidu suunas liikumise kohta

(2015/2113(INI))

Arvamuse koostaja: Klaus Buchner

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on kindlalt veendunud, et pikaajaliselt vastupanuvõimeline energialiit peaks põhinema energiaühendusel, mille puhul pööratakse erilist tähelepanu energiasaartele ja ebasoodsatele piirkondadele ELis, suuremal energiatõhususel, energiasäästul, mille puhul kasutatakse täielikult ära kohalikud ohutud ja keskkonda säästvad energiaallikad, kulutasuvusel, kütteostuvõimetuse kaotamisel, parandatud energiasõltumatusel ja koostööl ning tulevase energiataristu usaldusväärsetel mõjuhinnangutel; toetab energialiidu eesmärki, milleks on eemalduda fossiilkütuste juhitud majandusest, kus energia tugineb vanadele tehnoloogiatele rajatud tsentraliseeritud ja pakkumispoolsele lähenemisviisile; on veendunud, et kaubandus võib aidata kaasa selle eesmärgi saavutamisele;

2.  toonitab, et EL peaks pidama esmatähtsaks aidata kõige halvemas olukorras olevatel riikidel nende allikaid ja tarnijaid, sh vastassuunavoogusid mitmekesistada, pöörates erilist tähelepanu taastuvenergiale ja sellega seotud salvestusrajatistele, et suurendada energiatõhusust kogu maailmas, ning peaks aitama kaotada kütteostuvõimetuse, aitama kaasa ülemaailmsele säästvale arengule ja toetama kliimamuutustega võitlemise ülemaailmseid püüdlusi;

3.  osutab asjaolule, et EL impordib 53% kasutatavast energiast, kulutades selleks aastas ligikaudu 400 miljardit eurot, mis teeb EList maailma suurima energiaimportija; tuletab meelde, et 61% imporditud gaasist kasutatakse peamiselt hoonete kütmiseks ja jahutamiseks ning et ehitussektori energianõudluse arvele langeb ligikaudu 40% ELi energiatarbimisest ja kolmandik maagaasi tarbimisest; toonitab seepärast, et energiatõhususe suurendamine mõjutaks olulisel määral ELi energiaimporti kolmandatest maadest ja liikmesriikide kaubandusdefitsiiti, mis omakorda tugevdab ELi läbirääkimispositsiooni energiaga seotud välisküsimustes; on veendunud, et siduva energiatõhususe eesmärgi kehtestamine on kulutõhus viis energiasõltumatuse saavutamiseks; juhib tähelepanu asjaolule, et töötust saaks vähendada kogu ELi kodumajapidamistes energiatõhususe suurendamise ambitsioonika programmiga;

4.  toetab energialiidu eesmärki, milleks on eemalduda fossiilkütuste juhitud majandusest, kus energia saamine põhineb tsentraliseeritud ja pakkumispoolsel lähenemisel ning vanadel tehnoloogiatel ja ärimudelitel; on veendunud, et kaubandus võib aidata kaasa selle eesmärgi saavutamisele;

5.  rõhutab, et kõik kaubanduskokkulepped peaksid sisaldama energiat käsitlevaid peatükke, mille eesmärk on luua vastastikku kasulikke energiapartnerlusi ning parandada juurdepääsu energiavarudele ja välisturgudele nii kindlate kauaaegsete partnerite kui ka uute lootustandvate partnerriikide puhul piirkondades, kuhu kuuluvad ka Kesk-Aasia, Põhja-Aafrika, Vahemere piirkonna riigid, Ameerika manner, ja mis peaks paremini tagama ELi varustuskindluse, võimaldades samal ajal energiaallikate mitmekesistamist, energiatoodete kvaliteedinormide kehtestamist ning ühiste säästva energiatootmise standardite väljatöötamist; peab endiselt äärmiselt tähtsaks vähendada sõltuvust importenergiast, eelkõige taastuvenergia ja energiatõhususe suurema edendamise abil; nõuab selles osas ELi kaubanduspoliitika ja ELi energiapoliitika põhimõtete sidusust ning toonitab asjaolu, et kaubanduskokkulepete energiat käsitlevad peatükid peaksid toetama ELi üldisi kliima- ja säästva energia eesmärke, nagu ka majanduse CO2-heite vähendamise üldeesmärki kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2015. aasta märtsi järeldustega energialiidu kohta;

6.  juhib tähelepanu asjaolule, et ELi kaubanduspoliitika peaks püüdma suurendada energiajulgeolekut kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 194 ning mitmekesistama Euroopa energiaallikate jaotust ja vähendama sõltuvust ühestainsast välistarnijast või ühest varustuspunktist, järgides samas aluslepingutes kehtestatud pädevuste jaotust; rõhutab, et sõltuvuse vähendamine ühest tarnijast ei tohiks viia suurema sõltuvuseni teisest; usub, et kõik ELi taristuprojektid ja kaubanduskokkulepped, mis on mõeldud energiaallikate, tarnijate ja marsruutide mitmekesistamiseks, peavad olema täielikult kooskõlas ELi pikaajaliste CO2-heite vähendamise kohustuste ja ELi keskkonnaalaste ning muude asjakohaste õigusaktidega;

7.  usub, et energianõudluse ratsionaliseerimine, ohutute ja keskkonnaalaselt jätkusuutlike kohalike energiaressursside edendamine, energiatõhususe ja energiaühenduste suurendamine ambitsioonikate siduvate eesmärkide abil ning kodanike koolitamine vastutustundliku energiatarbimise küsimuses on tõhusaimad vahendid sõltuvuse vähendamiseks ebakindlatest rahvusvahelistest energiatarnijatest ja ELi kliimaeesmärkide saavutamiseks; usub, et energiasõltuvust saab lühikeses perspektiivis vähendada energianõudluse ratsionaliseerimise, taastuvenergiaallikate ja nende salvestamise arendamise, gaasi hoiustamise, vastassuunalise gaasi juurdevoolu taristu väljatöötamise, olemasolevate tarituste maksimaalselt kasutust võimaldavate uute projektide toetamise ning varustuskindluse piirkondlike plaanide ettevalmistamise abil;

8.  toonitab vajadust kaotada kitsaskohad ja arendada energiaühendusi, mis võimaldavad piiriülest kaubandust ning loovad konkurentsivõimelisi ja hästi integreeritud piirkondlikke energiaturge;

9.  juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa energia importimise strateegias tuleb arvesse võtta energiaallikate tegelikke kulusid ja tulusid, kaasates selleks kohaliku elanikkonna aktiivselt otsuste tegemise protsessi ning hinnates kõiki otseseid ja kaudseid tegureid, mitte ainult neid, mis on seotud energiaallikate otsese kasutamisega; tuletab meelde keskkonna-, kliima- ja terviseriske ja mõju, mis on seotud ebatraditsiooniliste fossiilkütuste kaevandamisega;

10.  rõhutab, et kaubandus võib aidata olulisel määral kaasa tulevikule suunatud energiatehnoloogia edendamisele ja arendamisele, eelkõige energia salvestamise ja transpordi valdkonnas, nt keskkonnakaupade edendamisel ning energiatõhususe rahvusvaheliste standardite arendamisel; palub komisjonil ja liikmesriikidel käsitleda energiatõhusust omaette energiaallikana; toonitab, et käibiv tehnoloogia päikese- ja tuuleenergia gaasiks muundamiseks võib pakkuda kaitset maailma volatiilsete energiahindade eest, pidades silmas juba olemasolevaid tohutuid hoiuruume, gaasitranspordivõrke ja tänapäevaseid gaasielektrijaamu; toonitab, et ELi kaubanduspoliitika eesmärk peaks olema tariifide ja tarbetute mittetariifsete kaubandustõkete kaotamine innovaatiliste energiatehnoloogiate puhul; juhib tähelepanu asjaolule, et ELi äriühingutele kuulub 40% kõigist taastuvenergia tehnoloogia patentidest;

11.  tunneb heameelt keskkonnakaupade algatuse läbirääkimiste pidamise üle ELi ning 13 muu WTO liikmesriigi vahel, mille käigus käsitletakse selliseid tooteid, teenuseid ja tehnoloogiat, mis aitavad kaasa keskkonnahoidlikule kasvule, keskkonnakaitsele, kliimameetmetele ja jätkusuutlikule arengule, nõuab kõneluste lõpetamist 2015. aasta lõpus Nairobis toimuvaks WTO ministrite kohtumiseks;

12.  palub komisjonil tagada rangem konkurentsivastase käitumise ja dumpinguvastaste meetmete järelevalve, et kaitsta Euroopa energiatööstust kolmandatest riikidest pärineva ebaausa impordi eest;

13.  rõhutab, kui tähtsad on kaubanduskokkulepete sätted, mis on seotud tehnikaalase koostöö ja teenustega energiatõhususe ja taastuvenergia detsentraliseeritud tootmise valdkonnas, k.a hooldus ja tarkvara arendus; juhib tähelepanu asjaolule, et CO2-heite vähendamine on ELi ning paljude partnerriikide, -piirkondade ja -linnade ühine eesmärk;

14.  palub, et liikmesriigid ja komisjon keelaksid kooskõlas ülemaailmse kliimamuutuse poliitika ja G20 kohustusega lõpetada järk-järgult fossiilkütuste toetamine viivitamatult ekspordikrediidi fossiilkütust kasutavatesse elektrijaamadesse investeerimise eest;

15.  peab kahetsusväärseks kaubanduse kaitset käsitlevate õigusaktide ajakohastamise arutelude peatumist nõukogus, kuigi parlament on väljendanud kindlat toetust rangemate meetmete võtmisele kaitseks kolmandatest riikidest pärineva ebaausa impordi vastu;

16.  palub komisjonil ergutada arengumaid rahvusvaheliste kaubandusmeetmetega mitmekesistama oma energiatootmist, ning edendada päikeseenergia tootmist eelkõige ELi lõunanaabruses;

17.  palub nõukogul edeneda kaubanduse kaitsemeetmete ajakohastamisega tagamaks, et Euroopa töötlev tööstus, kus toodetakse eelkõige turbiine, päikesepaneele, kvaliteetseid terastooteid ja ehitusmaterjale, saaks energiaalase ülemineku täielikult ära kasutada;

18.  toonitab, et keskkonnakaupade lepingu läbirääkimiste aluseks peab olema selline keskkonnakaupade määratlus, mis on kooskõlas ELi poliitikaga ega ole vastuolus meetmetega, mis on võetud arengumaade abistamiseks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) raames;

19.  kutsub liikmesriike üles suurendama vajaduse korral energiavaldkonnas valitsustevaheliste lepingute teabevahetusmehhanismi alast koostööd kolmandate riikidega; kutsub lisaks komisjoni üles uurima kättesaadavaid võimalusi välistarnijatega sõlmitavate energiakokkulepete ühisteks vabatahtlikeks läbirääkimisteks ELi nimel; kordab siiski, et abi tuleb anda ainult siis, kui seda taotleb konkreetselt üks liikmesriik või mitu liikmesriiki, ja et samal ajal tuleb võtta arvesse ettevõtjate otsuste tegemise vabadust;

20.  rõhutab, et energiakokkulepped tuleks alati rajada vastastikkuse põhimõttele, kvaliteedistandardite tagamisele ja kooskõlale õigusraamistiku tingimuste ja ELi õigusaktidega; palub komisjonil töötada välja kolmandate riikidega sõlmitavate energiakokkulepete normid, mis edendaksid ELi huve; nõuab, et komisjon teavitaks demokraatia ja läbipaistvuse edendamise nimel korrapäraselt Euroopa Parlamenti energiakokkulepetest ELi kuuluvate ja mittekuuluvate riikide vahel;

21.  palub komisjonil edendada energiasektori koostöö algatusi Vahemere piirkonna riikide seas, aidates sellega kaasa nende rahvaste rahule ja jõukusele, ning toonitab ELi kaubanduspoliitika võimalikku rolli Vahemere kahe kalda vaheliste sidemete parandamisel; jagab komisjoni seisukohta, et oluline on luua Vahemere gaasisõlm, ja arvab, et tuleks kaaluda selle toetamist ELi rahastamisvahenditest; osutab samas asjaolule, et Vahemere piirkonna liikmesriike tuleks aktiivselt toetada nende päikeseenergia alase suutlikkuse väljatöötamisel ning võimaliku ülejäägi suunamisel vähem soodsas olukorras asuvate liikmesriikide tarnevõrkudesse;

22.  juhib tähelepanu asjaolule, et energiakokkulepete läbirääkimiste algatamine kolmandate riikidega annaks ELile kindlama positsiooni rahvusvahelise üldsuse seas ning looks vajaliku raamistiku projektide jaoks, mis võivad tõhustada Euroopa energiajulgeolekut, eelkõige suuremahulisi investeeringuid rahvusvahelistesse taristuprojektidesse.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

22.9.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

7

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

William (The Earl of) Dartmouth, Maria Arena, Tiziana Beghin, David Campbell Bannerman, Salvatore Cicu, Marielle de Sarnez, Santiago Fisas Ayxelà, Eleonora Forenza, Karoline Graswander-Hainz, Ska Keller, Jude Kirton-Darling, Gabrielius Landsbergis, Bernd Lange, Emmanuel Maurel, Anne-Marie Mineur, Sorin Moisă, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Viviane Reding, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Matteo Salvini, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty, Adam Szejnfeld, Iuliu Winkler, Jan Zahradil

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Klaus Buchner, Dita Charanzová, Edouard Ferrand, Agnes Jongerius, Sander Loones, Gabriel Mato, Fernando Ruas, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Marco Affronte, Andrejs Mamikins

15.7.2015

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Euroopa energialiidu suunas liikumise kohta

(2015/2113(INI))

Arvamuse koostaja: Henna Virkkunen

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  pooldab komisjoni nägemust säästvast, vähese CO2-heitega ning kliimasõbralikust energialiidust, millel on kogu maailmajagu hõlmav ühtne energiasüsteem, ning konkurentsil ja energiavarustuse kindlusel põhineva energia siseturu väljakujundamist, mis aitab Euroopal vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest, loob kvaliteetseid töökohti ja toob kaasa majanduskasvu; tuletab meelde, et väiksem sõltuvus energiaimpordist toetab otseselt ka Euroopa majandust;

2.  võttes arvesse, et probleem on ülemaailmne, kutsub komisjoni üles rahvusvahelistes organisatsioonides ning keskkonna- ja kliimamuutuste foorumitel tulemuslikumalt jälgima teiste maailma riikide CO2 heitkoguste vähendamist;

3.  palub komisjonil ja liikmesriikidel kaasata transpordisektor esmatähtsana ELi kliimapoliitikasse, pidades iseäranis silmas eesootavaid COP 21 kliimakonverentsi arutelusid, ning esitada ettepanek näiteks ühtsete kütusetõhususe standardite kohta, mis kehtiksid praegu sõiduautodele ja kaubikutele kehtivate standardite eeskujul ka raskeveokitele, bussidele ja laevadele;

4.  märgib, et transpordisektor moodustab Euroopa energia lõpptarbimisest hinnanguliselt 30 % ning et 94 % transpordisektorist sõltub naftasaadustest; on seepärast seisukohal, et tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitikat järgiva tugeva energialiidu raamstrateegia tähelepanu keskpunktis peaks olema keskkonnahoidlikum energiasüsteem, millel on selge seos transpordisektori CO2-heite vähendamisega; rõhutab, et meetmete ühitamine energiatõhususe ja taastuvenergia edendamiseks ning innovatiivsete energiatehnoloogiate arendamiseks on äärmiselt tähtis, et saavutada Euroopa transpordisüsteemide jaoks keskkonnasäästlik energiaallikate jaotus; peab vajalikuks mitmekesiste taastuvate energiaallikate, sealhulgas raskeveokites ja meretranspordis veeldatud maagaasi kasutamise ergutamist; nõuab komisjonilt tungivalt ettepanekuid keskkonnale kahjulike maksusoodustuste kaotamise kohta; ergutab sellise teadus- ja uuendustegevuse toetamist, mille eesmärk on leida paremaid liikuvusega seotud lahendusi nii tehnoloogia kui ka tugitehnoloogiate ja poliitika valdkonnas;

5.  rõhutab tõsiasja, et lennunduse ja meretranspordi sektorid on Euroopa kõige kiiremini kasvavad heite põhjustajad ja nafta tarbijad; juhib tähelepanu asjaolule, et lennunduse ja meretranspordi CO2 heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmine eeldab Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis ja Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis ülemaailmselt kokkulepitud eeskirju; juhib tähelepanu vastastikuste keskkonnaalaste standardite tähtsusele Euroopa tööstusettevõtjate konkurentsivõime jaoks; märgib, et seni on täheldatud nende organisatsioonide suutmatust reguleerida lennunduse ja laevanduse põhjustatavaid heitkoguseid; palub komisjonil ja liikmesriikidel esitada ettepanekud algatuste kohta, mis võivad kiirendada asjaomase ülemaailmse kokkuleppe ja nende organisatsioonide suurema demokraatliku vastutuse saavutamist; rõhutab saarte ja äärepoolseimate piirkondade eriolukorraga arvestamise tähtsust nende majanduslike, sotsiaalsete ja territoriaalsete piirangute tõttu;

6.  ergutab makropiirkondlikku käsitust silmas pidades energiataristute, sealhulgas alternatiivkütuse taristute arendamist, et võidelda nn energiasaarte tekke vastu; julgustab ühtlasi nn metanoolimajanduse, arukate võrkude taristu (mh elektritranspordi jaoks) ja energiat talletavate transpordivahendite põhimõtete järgimist, et suurendada tõhusat tarbimist ja energiavarustuse kindlust;

7.  märgib, et 70 % eurooplastest elab linnades, ja nõuab, et liikmesriigid võtaksid koostöös kohalike ja piirkondlike asutustega sihtotstarbelisi meetmeid, et arendada tõrgeteta, turvalist, kulutõhusat, energiasäästlikku ja taskukohase hinnaga ühiskondlikku linnatransporti; tuletab meelde, et vastutustundliku maakasutuse planeerimise ning säästva transpordi lahendused aitavad linnapiirkondades tõhusalt vähendada CO2-heidet; nõuab komisjonilt tungivalt vajalike meetmete võtmist ühistranspordi, jagatud transpordi ning jalgsikäimise ja jalgrattaga sõitmise võimaluste edendamiseks, iseäranis tihedalt asustatud piirkondades, ning vajaduse korral ELi õigusaktide ajakohastamise ettepanekute esitamist, et edendada mitmeliigilist transporti ja uusi logistikateenuseid; rõhutab sellega seoses ühendvedude, uute IKT tehnoloogiate ja keskkonnasäästlike mootorite kasutuselevõtu kasutamata potentsiaali;

8.  nõuab põhjalikku õigusloomet eesmärgiga edendada pikaajalisi era- ja avaliku sektori investeeringuid ja rahastamisskeeme seoses taastuvkütuste ja kaasaegse mootoritehnoloogia valdkonna paljutõotavate ja uuenduslike tehnoloogiate uurimise, tootmise ja turustamisega tehnoloogiliselt neutraalsel ja turumoonutusi vältival viisil, samuti Euroopa transpordivõrgu taristutega seotud investeeringuid ja rahastamisskeeme, mis keskenduksid peamiselt säästvatele ja keskkonnahoidlikele transpordiliikidele; rõhutab vajadust vältida kaubanduslikke ja tehnoloogilisi lõkse; rõhutab vajadust järk-järgult vähendada heitkoguseid, asendades fossiilkütused taastuvkütuste, elektrienergia või vähese CO2-heitega alternatiividega; peab vajalikuks veeldatud maagaasi varajase kasutuselevõtu toetamist; tuletab meelde, et lennundusturu avamine taastuvkütustele aitaks ELil säilitada taastuvenergia valdkonnas juhtrolli;

9.  märgib, et transpordisektori CO2-heite vähendamine eeldab energia, transpordi, kaubanduse, teadustegevuse ja innovatsiooni poliitikavaldkondade meetmete lõimimist; rõhutab piiriüleste ühtsete lähenemisviiside tähtsust riigiti killustatuse vältimiseks ning toonitab vajadust kehtestada standardid ja koostalitluse nõuded, mis võimaldaksid Euroopa ettevõtjatel turu pakutavaid võimalusi ära kasutada;

10.  juhib tähelepanu sellele, et elektrisõidukite kasutuselevõtuga kaasneb suur koormus elektrienergia tootmisele, ning nõuab hindamisi, et teha kindlaks, mil määral piisab praegusest tootmisvõimsusest;

11.  pooldab üleminekut säästvamatele ja energiatõhusamatele transporditeedele ja -liikidele nagu raudtee-, lähimereveo, sisevee- ja meretransport, muutes need konkurentsivõimelisemaks ja CO2-heite vähendamise poolest tõhusamaks; rõhutab sellega seoses ühendvedude tähtsust;

12.  palub komisjoni esitada osana transpordisektori CO2-heite vähendamise meetmetest põhjalik maanteetranspordi strateegia ning toetada maanteetranspordis elektromobiilsuse kiiremat arendamist ja kasutuselevõttu;

13.  märgib, et gaasil põhinev maanteetransport on CO2-heite poolest väljakujunenud tehnoloogia, mis võib osutuda kasulikuks n-ö vahepealseks kütuseks keskkonnasäästlikule transpordile üleminekul; rõhutab siiski, et taristu kasutuselevõtu subsideerimine peaks olema suunatud keskkonnasäästlikele tehnoloogiatele;

14.  toetab ulatuslikku maanteetranspordi paketti, mis soodustab taristu tõhusamat põhihinnakujundust ning arukate koostalitlusvõimeliste transpordilahenduste kasutuselevõttu; rõhutab, et energiatõhusust saab parandada digitaliseerimise toetamise, arukate transpordisüsteemide kasutamise ja uuenduslike transporditeenuste väljatöötamisega; nõuab transpordisektori tulevikule suunatud teadusuuringute ja innovatsiooni strateegiat; toetab linna- ja maapiirkondade säästvate liikuvuskavade väljatöötamist, et vähendada liiklusest tingitud saastet, ummikuid ja müra ning liiklusõnnetusi; usub, et kõnealuste kavade eesmärk peaks olema puudega kasutajatele ja maksumusele mõeldes ebavõrdsuse kaotamine;

15.  ergutab komisjoni kaasama säästva turismi sertifitseerimiskriteeriumide ühtlustamise alal tehtavasse töösse kooskõlas ELi eesmärkidega ka taastuvenergia kasutamise ja CO2 heitkoguste vähendamisega seotud kriteeriumid;

16.  palub komisjonil kiirendada täiustatud tehnoloogiate integreerimist uuenduslikku raudteesektorisse raudteetranspordile ülemineku algatusega, mis võib olla keskkonnasäästliku ühistranspordi saavutamise jaoks määrava tähtsusega;

17.  rõhutab vajadust eelistada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist selliste transpordiprojektide toetamist, mis võimaldavad tehnoloogilist üleminekut keskkonnahoidlikule ja säästvale transpordisüsteemile; rõhutab, et teiste ELi tasandi finantstoetuse vahendite puhul tuleks esmatähtsaks pidada ühendvedude, raudtee, merelaevanduse ja siseveeteede infrastruktuuri investeerimist.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

14.7.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

40

6

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Lucy Anderson, Marie-Christine Arnautu, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Andor Deli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Dieter-Lebrecht Koch, Stelios Kouloglou, Merja Kyllönen, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Marian-Jean Marinescu, Georg Mayer, Gesine Meissner, Cláudia Monteiro de Aguiar, Jens Nilsson, Markus Pieper, Salvatore Domenico Pogliese, Gabriele Preuß, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, David-Maria Sassoli, Claudia Schmidt, Claudia Tapardel, Keith Taylor, Pavel Telička, István Ujhelyi, Peter van Dalen, Wim van de Camp, Janusz Zemke, Roberts Zīle, Kosma Złotowski, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Ivo Belet, James Carver, Bas Eickhout, Theresa Griffin, Ruža Tomašić, Henna Virkkunen

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

10.11.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

47

13

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Zigmantas Balčytis, Nicolas Bay, Bendt Bendtsen, Reinhard Bütikofer, Jerzy Buzek, Philippe De Backer, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Peter Eriksson, Fredrick Federley, Ashley Fox, Adam Gierek, Juan Carlos Girauta Vidal, Theresa Griffin, Marek Józef Gróbarczyk, Roger Helmer, Hans-Olaf Henkel, Kaja Kallas, Barbara Kappel, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Jeppe Kofod, Miapetra Kumpula-Natri, Janusz Lewandowski, Paloma López Bermejo, Ernest Maragall, Edouard Martin, Dan Nica, Angelika Niebler, Morten Helveg Petersen, Miroslav Poche, Michel Reimon, Herbert Reul, Paul Rübig, Algirdas Saudargas, Neoklis Sylikiotis, Antonio Tajani, Dario Tamburrano, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Miguel Urbán Crespo, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean, Kathleen Van Brempt, Henna Virkkunen, Martina Werner, Anna Záborská, Flavio Zanonato

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Ian Duncan, Cornelia Ernst, Jude Kirton-Darling, Olle Ludvigsson, Marian-Jean Marinescu, Clare Moody, Massimiliano Salini, Maria Spyraki, Pavel Telička

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Isabella Adinolfi, Paul Brannen, Nessa Childers, Edward Czesak

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

47

+

ALDE

Philippe De Backer, Fredrick Federley, Juan Carlos Girauta Vidal, Kaja Kallas, Morten Helveg Petersen, Pavel Telička

ECR

Edward Czesak, Ian Duncan, Ashley Fox, Marek Józef Gróbarczyk, Hans-Olaf Henkel, Evžen Tošenovský

PPE

Bendt Bendtsen, Jerzy Buzek, Christian Ehler, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Janusz Lewandowski, Marian-Jean Marinescu, Angelika Niebler, Herbert Reul, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Maria Spyraki, Antonio Tajani, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean, Henna Virkkunen, Anna Záborská, Pilar del Castillo Vera

S&D

Zigmantas Balčytis, Paul Brannen, Nessa Childers, Adam Gierek, Theresa Griffin, Jude Kirton-Darling, Jeppe Kofod, Miapetra Kumpula-Natri, Olle Ludvigsson, Edouard Martin, Clare Moody, Dan Nica, Miroslav Poche, Patrizia Toia, Kathleen Van Brempt, Martina Werner, Flavio Zanonato

13

-

EFDD

Isabella Adinolfi, Roger Helmer, Dario Tamburrano

ENF

Nicolas Bay

GUE/NGL

Cornelia Ernst, Paloma López Bermejo, Neoklis Sylikiotis, Miguel Urbán Crespo

Verts/ALE

Reinhard Bütikofer, Peter Eriksson, Ernest Maragall, Michel Reimon, Claude Turmes

2

0

ENF

Barbara Kappel

PPE

Paul Rübig

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

-  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0344.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0223.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0088.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0238.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0444.

(6)

ELT C 188 E, 28.6.2012, lk 42.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0094.

Õigusalane teave