Menetlus : 2014/2218(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0361/2015

Esitatud tekstid :

A8-0361/2015

Arutelud :

PV 21/01/2016 - 6
CRE 21/01/2016 - 6

Hääletused :

PV 21/01/2016 - 8.6
CRE 21/01/2016 - 8.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0021

RAPORT     
PDF 732kWORD 487k
10.12.2015
PE 544.272v03-00 A8-0361/2015

petitsioonikomisjoni 2014. aasta tegevuse kohta

(2014/2218(INI))

Petitsioonikomisjon

Raportöör: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

petitsioonikomisjoni 2014. aasta tegevuse kohta

(2014/2218(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone petitsioonikomisjoni arutelude tulemuste kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 10 ja 11,

–  võttes arvesse petitsiooniõiguse tähtsust ning seda, kuivõrd oluline on, et Euroopa Parlament saaks Euroopa kodanike ja elanike konkreetsetest muredest viivitamata teada, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 24 ja 227,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 228,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 44, milles käsitletakse õigust pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu sätteid, mis käsitlevad rikkumismenetlust, eelkõige selle artikleid 258 ja 260,

  võttes arvesse kodukorra artikleid 52, 215, artikli 216 lõiget 8, artikleid 217 ja 218,

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A8-0361/2015),

A.  arvestades, et 2014. aastal esitati 2714 petitsiooni, mis on ligikaudu 6 % vähem kui 2013. aastal, mille jooksul saadeti Euroopa Parlamendile 2885 petitsiooni; arvestades, et 790 petitsiooni tunnistati vastuvõetavaks ja läbisid järelmenetlemise; arvestades, et 1070 petitsiooni tunnistati vastuvõetamatuks; arvestades, et 817 petitsiooni tunnistati vastuvõetavaks ja nende käsitlemine on lõpetatud; arvestades, et 37 petitsiooni soovitused vaidlustati; arvestades, et esitatud petitsioonide arv on 2009. aasta näitajast peaaegu kaks korda suurem; arvestades, et petitsioonide käsitlemisega tegelevate riigiteenistujate hulk ei ole proportsionaalselt suurenenud;

B.  arvestades, et petitsioonikomisjoni tegevusi käsitleva aastaaruande eesmärk on nii analüüsida 2014. aastal esitatud petitsioone kui ka käsitada võimalikke täiustusi menetluse ja teiste institutsioonidega suhete vallas;

C.   arvestades, et esitatud petitsioonide arv on Euroopa Liidu elanikkonnaga võrreldes suhteliselt tagasihoidlik, mis näitab, et suur enamik kodanikest ei ole veel teadlik petitsiooniõiguse olemasolust ja selle võimalikust kasulikkusest vahendina, mis tagab ELi institutsioonide ja liikmesriikide tähelepanu kodanike probleemide suhtes; arvestades, et kuigi mõned kodanikud on petitsiooniprotsessist teadlikud, on ELi tegevusvaldkond siiski laiaulatuslikult ebaselge, millele osutab vastuvõetamatuteks tunnistatud esitatud petitsioonide suur osakaal (39,4 %);

D.  arvestades, et petitsioonide nõuetekohane käsitlemine kogu protsessi vältel on petitsiooniõiguse austamise tagamiseks väga oluline; arvestades, et petitsiooni esitajad on üldjuhul kodanikud, kes seovad end meie ühiskonna täiustamise ja edasise heaoluga; arvestades, et nende kodanike kogemus seoses sellega, kuidas nende petitsioone käsitletakse, võib määrata nende edaspidise suhtumise Euroopa projekti;

E.  arvestades, et 2014. aastal lõpetati 1887 petitsiooni käsitlemine, millest 1070 olid vastuvõetamatud; arvestades, et see arv on peaaegu 10 % suurem kui sama näitaja 2013. aastal, mil lõpetati 1723 petitsiooni käsitlemine;

F.  arvestades, et ELi kodanikke esindab otseselt ainus nende valitud ELi institutsioon – Euroopa Parlament; arvestades, et petitsiooniõigus annab kodanikele võimaluse nõuda rahva valitud esindajate tähelepanu;

G.  arvestades, et ELi kodanikud ja nende teenuste kultuur peaks alati olema Euroopa Parlamendi ning eriti petitsioonikomisjoni töö keskmes ning olulisem kui muud kaalutlused või tõhususe kriteeriumid; arvestades, et petitsiooniüksustes kasutatav praegune inimressursside tase ohustab nende aluspõhimõtete järgimist;

H.  arvestades, et petitsiooniõigus – kui seda täielikult järgitakse – võib tugevdada Euroopa Parlamendi ning Euroopa kodanike ja elanike vahelist teabevahetust, kui suudetakse tagada kõikides petitsioonimenetluse etappides avatud, demokraatlik, kaasav ja läbipaistev mehhanism, et lahendada peamiselt ELi õiguse kohaldamisega seotud probleeme;

I.  arvestades, et petitsiooniõigus on osalusdemokraatia oluline osa;

J.  arvestades, et petitsiooniõiguse ja ka Euroopa Ombudsmani eesmärk on tegeleda ELi institutsioonide või riiklike institutsioonide haldusomavoliga ELi õigusaktide rakendamisel;

K.  arvestades, et petitsioonid annavad väärtuslikku tagasisidet seadusandjatele ja rakendusasutustele nii ELi kui ka liikmesriigi tasandil, eeskätt võimalike õiguslike lünkade kohta ELi õigusaktide rakendamisel; arvestades, et petitsioonid võivad anda varajase hoiatuse liikmesriigi mahajäämuse kohta ELi õigusaktide rakendamisel;

L.  arvestades, et petitsioonikomisjonile esitatud petitsioonid on sageli andnud olulise ja otsese panuse teistele pädevatele komisjonidele õigusloomeks nende vastavates valdkondades;

M.  arvestades, et petitsiooniõiguse kui põhiõiguse tagamine ei ole ainult petitsioonikomisjoni kohustus, vaid peaks olema kõigi parlamendikomisjonide ja teiste ELi institutsioonide ühine püüdlus; arvestades, et ühegi petitsiooni käsitlemist ei tohi lõpetada enne, kui on laekunud tagasiside teistelt parlamendikomisjonidelt;

N.  arvestades, et petitsioonikomisjon peab püüdma kasutada rohkem oma eelisõigusi ja üldisi ja spetsiifilisi komisjonivahendeid (näiteks suuliselt vastatavaid küsimusi või lühiresolutsioone), et teha esitatud petitsioonide alusel nähtavaks Euroopa kodanike ja elanike mitmesugused mureküsimused, esitades need Euroopa Parlamendi täiskogule;

O.  arvestades, et iga petitsioon tuleb tähelepanelikult, tõhusalt, kiiresti, läbipaistvalt ja individuaalselt läbi vaadata, järgides petitsioonikomisjoni liikmete osalemisõigust; arvestades, et iga petitsiooni esitaja peab saama lühikese aja jooksul vastuse, milles on esitatud kas petitsiooni sulgemise põhjused või meetmed, mis on võetud selle uurimiseks, käsitlemiseks ja järelevalveks; arvestades, et petitsioonides tõstatatud probleemide kiireks käsitlemiseks on oluline parem institutsiooniline kooskõlastamine ELi, riikliku ja piirkondliku tasandi institutsioonide vahel;

P.  arvestades, et petitsioonide tõhus ja kiire menetlemine peab olema tagatud ka muutuvate ametiaegade vältel ja sellega seotud personali vahetumisega;

Q.  arvestades, et eelkõige on vastuvõetavate ja põhjendatud petitsioonide huvides, et petitsioonikomisjoni töökoormust ei suurendata vastuvõetamatute või põhjendamatute petitsioonide tarbetult pika käsitlemisega;

R.  arvestades, et petitsiooni esitaja peab saama piisavalt teavet petitsiooni tagasilükkamise põhjuste kohta;

S.  arvestades, et petitsioone arutatakse petitsioonikomisjoni koosolekutel ning et petitsiooni esitajatel on võimalik neis aruteludes osaleda, samuti on neil õigus esitada oma petitsioonid koos üksikasjalikuma teabega ja aidata seega komisjoni tööle aktiivselt kaasa, andes petitsioonikomisjoni ja Euroopa Komisjoni liikmetele ning nendel koosolekutel osaleda võivatele liikmesriikide esindajatele lisateavet; arvestades, et 2014. aastal osales komisjoni aruteludes ja oli nendesse kaasatud 127 petitsiooni esitajat; arvestades, et otsese osalemise osakaal on endiselt suhteliselt väike ja seda tuleks suurendada, kaasa arvatud kaugsidevahendite kasutamisega ja planeerimisega, mis võimaldaks petitsiooni esitajatel osalemist komisjoni arutelus paremini korraldada;

T.  arvestades, et paljudel juhtudel jäetakse petitsioonid pärast komisjoni koosolekutel toimunud avalikku arutelu avatuks ning nähakse ette täiendavaid järelmeetmeid ja oodatakse tagasisidet, eelkõige lisapäringuid Euroopa Komisjonilt või parlamendikomisjonidelt, või konkreetset teabevahetust asjaomaste riiklike või piirkondlike asutustega;

U.  arvestades, et laiema teemaderingi arutamise võimaldamiseks ja iga arutelu kvaliteedi tagamiseks on vaja rohkem aega koosolekuteks; arvestades, et fraktsioonide koordinaatorite koosolekud on ülimalt tähtsad, et tagada komisjoni tegevuse sujuv planeerimine ja töö, ning seetõttu tuleb demokraatlikuks otsuste langetamiseks anda piisavalt aega;

V.  arvestades, et petitsioonikomisjoni tegevus tugineb petitsiooni esitajatelt saadud kirjalikule teabele ning koosolekul esitatud suulistele ja audiovisuaalsetele andmetele, mida täiendatakse vajaduse korral Euroopa Komisjoni, liikmesriikide, ombudsmani ja muude poliitiliste esindusorganite pakutava täiendava teabega;

W.  arvestades, et petitsiooni esitajate tõstatatud küsimusi tuleb petitsioonimenetluse käigus käsitleda nõuetekohaselt ja põhjalikult; arvestades, et menetluses võib vaja minna mitmeid etappe, muu hulgas mitmekordset tagasisidet petitsiooni esitajalt ning asjaomastelt Euroopa institutsioonidelt ja riigi ametiasutustelt;

X.  arvestades, et aluslepingu ja Euroopa Parlamendi kodukorra sätete alusel kehtestatud petitsioonide vastuvõetavuse kriteeriumide (kodukorra artikkel 215) kohaselt peab petitsioon puudutama Euroopa Liidu tegevusvaldkondadesse kuuluvat teemat, mis on otseselt seotud petitsiooni esitajaga, kes peab olema ELi kodanik või elama ELis; arvestades, et selle tulemusel tunnistatakse osa laekunud petitsioonidest vastuvõetamatuks, kuna need ei vasta nendele kriteeriumidele; arvestades, et otsus vastuvõetavuse kohta tuleb langetada pigem vastavate õiguslike ja tehniliste kriteeriumide alusel, mitte juhindudes poliitilistest otsustest; arvestades, et petitsioonide veebiportaal peaks olema tõhus vahend andmaks petitsiooni esitajatele vajalikku teavet ja suuniseid vastuvõetavuse kriteeriumide kohta;

Y.  arvestades, et lapsi puudutavate petitsioonide käsitlemiseks on nüüd kehtestatud erikord, nii et nende toimikute puhul käsitletakse igasugust hilinemist eriti raske rikkumisena asjaomaste isikute suhtes;

Z.  arvestades, et petitsioonide kaudu saavad ELi kodanikud jälgida ELi seaduste koostamist ja kohaldamist; arvestades, et nii saavad ELi kodanikud olla kasulikuks teabeallikaks seoses ELi õiguse ja selle puudujääkidega, eelkõige keskkonna, siseturu, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise, tarbijakaitse ning finantsteenuste valdkonnas;

AA.  arvestades, et petitsiooni esitamisega samaaegselt esitatakse sageli kaebus Euroopa Komisjonile, kes võib algatada rikkumismenetluse või esitada tegevusetushagi; ning arvestades, et statistika kohaselt (vt komisjoni ELi õiguse kohaldamist käsitleva aruande (COM/2006/0416) punkti 23) oli neljandik või isegi kolmandik 2014. aastal käsitletud petitsioonidest seotud rikkumismenetlusega või rikkumismenetluse algatamise aluseks; arvestades, et Euroopa Parlamendi kaasamine neisse petitsioonimenetlustesse võimaldab täiendavat kontrolli ELi pädevate institutsioonide uurimistegevuse üle; arvestades, et ühegi petitsiooni käsitlemist ei tohi lõpetada, kui see on Euroopa Komisjonis uurimisel;

AB.  arvestades, et peamised teemad, mis petitsioonide esitajatele muret valmistavad, on seotud laia teemaderingiga, nagu keskkonnaõigus (eelkõige veemajandus ja jäätmekäitlus, süsivesinike geoloogilise uurimise ja kaevandamisega seotud teemad, suured taristu- ja maaplaneerimisprojektid), põhiõigused (eelkõige lapse õigused ja puuetega inimeste õigused, eriti kuna neljandikul ELi valijaskonnast on väidetavalt mingis ulatuses vaegus või puue), isikute vaba liikumine, diskrimineerimine, tööhõive, Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimised, loomade heaolu, kohtumõistmine ning puuetega inimeste sotsiaalne kaasamine;

AC.  arvestades, et 19. novembril 2014 avati aastase viivitusega petitsioonikomisjoni veebiportaal, mis vahetas välja eelmise petitsioonide esitamise elektroonilise platvormi Europarli veebisaidil, ning see loodi eesmärgiga edendada petitsiooniõigust ja suurendada kodanike aktiivset osalust ELi tegevuses; arvestades, et nimetatud portaal (mis ei tööta veel täies ulatuses) loodi selleks, et pakkuda petitsioonimenetluse kõigile vajadustele terviklikku lahendust ning tagada ELi kodanikele, kes soovivad petitsiooni esitada, asjakohasem internetipõhine töövahend, mis muu hulgas võimaldab jälgida petitsioonide staatust reaalajas; arvestades, et on tuvastatud mitmeid puudujääke, eriti otsingu funktsiooni osas, mis kahjustavad portaali kui petitsioonide avaliku registri rolli, ning arvestades, et teine etapp, mille käigus kõik leitud puudused kõrvaldatakse, peaks olema juba lõpule viidud; arvestades, et portaal aitab teenust ja selle nähtavust kodanike ja liikmete jaoks parandada ning toimib elektroonilise registrina (ette nähtud kodukorra artikli 216 lõikes 4), võimaldades kodanikel olemasolevatele petitsioonidele toetust paluda või sellest loobuda ning lisada oma petitsioonidele elektroonilise allkirja; arvestades, et uue portaali eesmärk on muuta petitsioonimenetlus läbipaistvamaks ja interaktiivsemaks ning halduslikult tõhusamaks, seda nii petitsiooni esitajate, parlamendiliikmete kui ka üldsuse huvides; arvestades, et veebiportaal peaks olema vahend, mis suurendab petitsioonimenetluse läbipaistvust, parandab petitsiooni esitajate juurdepääsu teabele ning suurendab kodanike teadlikkust petitsioonikomisjoni võimalustest ja suutlikkusest nende probleeme lahendada; rõhutab, et uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist tuleb suurendada ja stimuleerida, et tuua komisjoni töö kodanikele lähemale;

AD.  arvestades, et Euroopa kodanikualgatus on kodanike jaoks oluline vahend, mis võimaldab neil osaleda ELi poliitiliste otsuste tegemises, ning selle potentsiaal tuleks täielikult ära kasutada; arvestades, et saavutamaks kodanike osalemise osas parimaid tulemusi, tuleks seda vahendit edasi arendada, edendada selle esindustasandeid ja praktilisi aspekte ning Euroopa institutsioonid (eriti petitsioonikomisjon) peaksid seda täielikult järgima ja rakendama;

AE.  arvestades, et petitsioonikomisjon jälgib jätkuvalt tähelepanelikult Euroopa kodanikualgatust käsitleva määruse rakendamist ning teab, et on vaja uut määrust, et kõrvaldada selle arvukad puudused, takistused ja nõrgad kohad; samuti teab ta, kui kohmakas on praegune õigusraamistik ning Euroopa kodanikualgatuse käivitamise ja järelevalve mehhanism, eeskätt allkirjade tegeliku kogumise osas;

AF.  arvestades, et kolm aastat pärast 1. aprilli 2012. aasta määruse nr 211/2011 jõustumist peab petitsioonikomisjon vajalikuks selle rakendamist hinnata, et tuvastada võimalikud puudused ning pakkuda välja tõhusad lahendused selle kiireks läbivaatamiseks, et seda saaks paremini rakendada;

AG.  arvestades, et avalikud arutelud edukate algatuste üle on olnud tulemuslikud, ning arvestades, et petitsioonikomisjoni osalemist kaasatud komisjonina Euroopa kodanikualgatuste aruteludes on kõrgelt hinnanud nii parlamendiliikmed kui ka kodanikuühiskond, arvestades, et petitsioonikomisjon toetab seda protsessi ja jagab oma laiaulatuslikku kogemust kodanikega selle eesmärgi nimel; arvestades, et Euroopa Komisjonilt oodatakse edukate Euroopa kodanikualgatuste puhul konkreetseid järelmeetmeid koos eriettepanekutega;

AH.  arvestades, et tuleb märkida, et petitsioonikomisjoni töökoormuse tõttu ja sekretariaadi personali vähesuse tõttu ei ole 2014. aastal käsitletud petitsioonide puhul läbi viidud ühtegi teabekogumiskülastust; arvestades, et asjakohaste petitsioonidega seotud teabekogumiskülastusi korraldatakse edaspidi;

AI.  arvestades, et teabekogumiskülastuste tavapärane määr peaks 2016. aastal taastuma, sest teabekogumiskülastused on petitsioonikomisjoni spetsiifiline eelisõigus ning oluline osa selle tööst, mis hõlmab suhtlust kodanike ja ka asutustega asjaomastes liikmesriikides; arvestades, et selliste delegatsioonide liikmed osalevad võrdsetel alustel kõigis seotud tegevustes, muu hulgas aruandluses;

AJ.  arvestades, et petitsioonikomisjonil on kohustusi Euroopa Ombudsmani suhtes, kes vastutab ELi kodanikelt ELi institutsioonide ja organite võimaliku haldusomavoli kohta laekunud kaebuste uurimise eest, mille kohta petitsioonikomisjon koostab samuti iga-aastase raporti, mis tugineb Euroopa Ombudsmani enda aastaaruandele; arvestades, et 2014. aastal osales petitsioonikomisjon Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 204 alusel aktiivselt ja otseselt Euroopa Ombudsmani valimiste korraldamises; arvestades, et 2014. aasta detsembris valiti Emily O'Reilly uuesti viieks aastaks ombudsmaniks ning tagasivalimine toimus tõhusalt ja läbipaistvalt;

AK.  arvestades, et petitsioonikomisjon on Euroopa Ombudsmani võrgustiku liige, kuhu kuuluvad ka mõnede liikmesriikide parlamentide petitsioonikomisjonid (kui need olemas on), ning arvestades, et on oluline, et liikmesriikide parlamendid asutaksid petitsioonikomisjonid ja – kui neil on need komisjonid juba olemas – siis parandaksid nende vahelist koostööd;

1.  toonitab petitsioonikomisjoni töö tähtsust, sest see võimaldab ELi kodanikel ja elanikel teatud määral osaleda oma õiguste kaitsmises ja edendamises ning liidu õigusnormide õigesti rakendamises, sest petitsioonid võimaldavad teada saada kodanike muresid, et nende põhjendatud kaebusi saaks mõistliku aja jooksul lahendada; kordab, et petitsioonides tõstatatud probleemide kiireks käsitlemiseks on hädavajalik parandada koordineerimist ELi, riikliku ja piirkondliku tasandi institutsioonide vahel ning ka muude asutustega;

2.  toonitab, et petitsioonikomisjon (kui kontaktpunkt kodanikele), Euroopa Ombudsman ning Euroopa kodanikualgatus on peamised vahendid kodanike poliitikas osalemise suurendamiseks ning et tuleb tagada piisav ja läbipaistev juurdepääs neile vahenditele ning nende sujuv toimimine; rõhutab nende vastutust Euroopa kodakondsuse edendamisel ning ELi institutsioonide nähtavuse ja usaldusväärsuse suurendamisel; nõuab, et ELi institutsioonid pööraksid suuremat tähelepanu Euroopa Ombudsmani tööle; nõuab täiendavaid mehhanisme, millega tagada kodanike otsene osalemine Euroopa institutsioonide otsustusprotsessis;

3.  rõhutab, et suurem koostöö riiklike, piirkondlike ja kohalike asutustega ELi õiguse kohaldamisel on tingimata vajalik selleks, et luua ELi kodanikega parem kontakt ning tugevdada Euroopa Parlamendi otsustusprotsessi demokraatlikku legitiimsust ja vastutust; täheldab, et koostööd edendab teabe ennetav vahetamine kõigil institutsioonilistel tasanditel ning see on petitsiooni esitajate tõstatatud küsimustega tegelemise seisukohast võtmetähtsusega; väljendab kahetsust, et teatud juhtudel ei reageeri riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused petitsioonikomisjoni taotlustele;

4.  hoiatab, et personali vähesus petitsioonikomisjoni sekretariaadis põhjustab petitsioonide käsitlemisel pideva mahajäämuse, mis omakorda mõjutab selgelt petitsioonide käsitlemiseks ning eriti nende vastuvõetavuse kindlaksmääramiseks kasutada olevat aega; leiab, et sellised viivitused ei ole aktsepteeritavad, kui soovitakse tagada teenistuse kõrgel tasemel töö, ning et viivitused mitte üksnes ei takista petitsiooniõiguse kasutamist, vaid õõnestavad ka Euroopa institutsioonide usaldusväärsust asjaomaste kodanike silmis; kutsub Euroopa Parlamendi vastutavaid poliitilisi ja haldusüksusi leidma koostöös eelarvekomisjoniga sobiva lahenduse, et tagada petitsioonikomisjoni töö vastavus aluslepingute vaimule;

5.  leiab ka, et parlamendil on kohustus tagada, et vastuvõetamatud või põhjendamatud petitsioonid tunnistataks vastuvõetamatuks või nende käsitlemine lõpetataks ilma põhjendamatult pika viivituseta; rõhutab seejuures, et petitsiooni esitajatele tuleb petitsiooni vastuvõetamatust või selle käsitlemise lõpetamist põhjendamatuse tõttu hoolikalt põhjendada;

6.  palub, et petitsioonikomisjon ja vajaduse korral kodukorra muutmiseks pädevad parlamendikomisjonid struktureeriksid selgemalt erinevust kriteeriumide vahel, mille alusel otsustatakse, kas petitsioon on põhjendatud ja vastuvõetav, ning petitsiooni käsitlemise või sulgemise vahel, ning teeksid selle struktuuri arusaadavaks ka potentsiaalsetele petitsiooni esitajatele;

7.  rõhutab, et Euroopa Komisjonil on petitsiooni esitajate tõstatatud küsimuste menetlemise abistamisel oluline roll ning palub, et komisjon jälgiks ennetavalt ja õigeaegselt petitsiooni esitajate poolt teatatud juhtumeid, kus ametliku planeeringu elluviimisega on rikutud või võidakse rikkuda ELi õigust; kutsub Euroopa Komisjoni kui aluslepingute täitmise järelevalvajat üles lahendama ELi õiguse ebaõige või puuduliku ülevõtmise küsimused, mille üle on kaevatud arvukates Euroopa Parlamendile esitatud petitsioonides; kutsub Euroopa Komisjoni üles kasutama seejuures julgemalt ka rikkumismenetluse algatamist; rõhutab, et rikkumismenetluste algatamisel tuleb lükata ümber arvamus, et suurematele liikmesriikidele pööratakse rohkem tähelepanu; palub, et Euroopa Komisjon teavitaks regulaarselt petitsioonikomisjoni petitsioonidega otseselt seotud rikkumismenetluste edenemisest ja konkreetsetest tulemustest;

8.  kutsub Euroopa Komisjoni üles pühenduma täielikult petitsioonide menetlemisele, eeskätt tegema põhjalikke päringuid selle instantsidelt pärinevate vastuvõetavaks tunnistatud juhtumite puhul ning andma petitsiooni esitajatele kirjalikult täpseid ja ajakohastatud vastuseid; ootab, et neid vastuseid arendataks edasi petitsioonikomisjoni avalikel koosolekutel toimuvatel temaatilistel suulistel aruteludel; leiab, et institutsioonilise usaldusväärsuse nimel peaks sellistel aruteludel Euroopa Komisjoni esindama sobiva teenistusastme ametnik;

9.  nõuab, et läbipaistvuse ja ELi erinevate institutsioonide usaldusväärse koostöö nimel hõlbustaks Euroopa Komisjon juurdepääsu dokumentidele, mis sisaldavad projekti EU Pilot menetlustega seotud kogu asjakohast teavet, eeskätt laekunud petitsioonidega seonduvate juhtumite puhul, muu hulgas küsimuste ja vastuste vahetusi Euroopa Komisjoni ja asjaomase liikmesriigi vahel, vähemalt menetlemise lõpetamisel;

10.  rõhutab Euroopa Komisjoni poolse proaktiivse järelevalve ja õigeaegse ennetava tegevuse tähtsust, kui leidub hästi põhjendatud tõendeid selle kohta, et teatavad kavandatud ja avaldatud projektid võivad olla vastuolus ELi õigusaktidega; väljendab muret Euroopa Komisjoni praeguse suundumuse pärast takistada paljude petitsioonide teema uurimist piirangute kehtestamisega menetluslikul alusel; ei nõustu korduvate soovitustega lõpetada mitmete petitsioonide käsitlemine, ootamata ära tõstatatud probleemide uurimise tulemusi, ja on veendunud, et see ei ole kooskõlas Euroopa Komisjoni kui aluslepingute täitmise järelevalvaja rolliga; nõuab põhjalikuma tähelepanu pööramist ja selle põhjal tegutsemist, eriti selliste petitsioonides käsitletud juhtumite puhul, mis hõlmavad ELi õigusaktide võimalikku rikkumist Euroopa Komisjoni enda poolt, näiteks niisuguses valdkonnas nagu Århusi konventsiooniga tagatud üldsuse juurdepääs dokumentidele;

11.  märgib, kui oluline on tagada, et Euroopa Komisjon vastaks üksikasjalikult ja omaalgatuslikult ning võimalikult kiiresti kõikidele petitsioonidele;

12.   arvestades selle komisjoni erilist iseloomu ja suurt töökoormust seoses kontaktidega igal aastal petitsioone registreerivate tuhandete kodanike ja elanikega, nõuab, et suurendataks komisjoni sekretariaadi töötajate arvu;

13.  rõhutab, et kodanike taotluste menetlemiseks on vaja parandada suhtlust kodanikega;

14.  on seisukohal, et oluline on parandada koostööd liikmesriikide parlamentide, nende asjaomaste komisjonide ja valitsustega ning ergutada liikmesriikide asutusi tegutsema ELi õigusaktide ülevõtmisel ja rakendamisel täiesti läbipaistvalt; rõhutab, kui tähtis on Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vaheline koostöö, et kodanike huve tõhusamalt ja läbipaistvamalt kaitsta, ning julgustab liikmesriikide esindajaid koosolekutel osalema; rõhutab, et nõukogu ja Euroopa Komisjoni võimalikult kõrge tasandi esindajad peavad osalema petitsioonikomisjoni koosolekutel ja istungitel, kui arutlusel olevad küsimused eeldavad eespool nimetatud institutsioonide kaasamist; kordab petitsioonikomisjoni 2013. aasta tegevusi käsitlevas aastaaruandes (2014/2008 (INI)) tehtud üleskutset alustada paremini struktureeritud dialoogi liikmesriikidega, pidades regulaarseid koosolekuid riikliku petitsioonikomisjoni liikmetega või muude pädevate asutuste esindajatega;

15.  kutsub liikmesriike üles reguleerima seadusega kohustust luua liikmesriikide parlamentides toimivad petitsioonikomisjonid, mis muudaks Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni koostöö liikmesriikide parlamentidega oluliselt tõhusamaks;

16.  peab väga vajalikuks tugevdada koostööd teiste parlamendikomisjonidega, paludes neilt petitsioonide kohta arvamusi, kutsudes nende liikmeid osalema nende pädevusvaldkondi puudutavates aruteludes ning tehes nendega arvamust avaldava komisjonina rohkem koostööd teatud raportite puhul, eriti liikmesriikides ELi õiguse nõuetekohast ülevõtmist ja kohaldamist käsitlevate aruannete puhul; nõuab, et pädevad komisjonid vaataksid neile edastatud petitsioonid nõuetekohaselt läbi ja annaksid petitsioonide käsitlemiseks vajalikku tagasisidet;

17.  juhib tähelepanu petitsioonikomisjoni kasvavale tähtsusele kontrollikomisjonina, mis peaks olema lähtepunkt Euroopa õigusaktide ülevõtmisel ja rakendamisel liikmesriikide haldustasandil; kordab petitsioonikomisjoni 2013. aasta tegevuse aruandes tehtud üleskutset korraldada täiskogu istungitel rohkem poliitilisi debatte ning elavdada Euroopa kodanike petitsioone puudutavat teabevahetust(1);

18.  avaldab kahetsust, et petitsiooni esitajad ei saa ka oma küsimust petitsioonikomisjonis otse esitada, osaliselt seetõttu, et napib koosolekuaegu ja töötajaid komisjoni sekretariaadis; nõuab, et pöörataks rohkem tähelepanu tähtaegadele, mille jooksul tuleb petitsiooni esitajaid teavitada nende petitsioonide käsitlemisest ja läbimisest komisjonis; leiab, et tuleks rohkem kasutada videokonverentse või muid vahendeid, mis võimaldaks petitsiooni esitajatel petitsioonikomisjoni töös aktiivselt osaleda, isegi kui nad ei saa füüsiliselt kohal viibida;

19.  nõuab, et Euroopa Parlamendis loodaks kiiresti mitteametlik petitsioonide võrgustik, milles osaleks parlamendiliikmeid Euroopa Parlamendi kõikidest komisjonidest, et tagada petitsioonidega seotud töö sujuv ja tõhus koordineerimine, mis parandab petitsiooniõiguse kasutamist;

20.  märgib, kui olulist rolli täidavad teised Euroopa Parlamendi komisjonid, sealhulgas käsitledes oma koosolekutel petitsioonides tõstatatud teemasid, mis kuuluvad nende vastutusvaldkonda, ning kasutades esitatud petitsioone seadusloomes teabeallikana, kui see on asjakohane;

21.  peab kahetsusväärseks, et kõik liikmesriigid ei ole põhiõiguste hartat vastu võtnud ning et selle rakendamine on osutunud paljude jaoks ebaselgeks ja teatud määral pettumust valmistavaks; mõistab hukka ka asjaolu, et EL ei ole veel vastu võtnud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 2, ning et Euroopa kodanikel ei ole piisavalt teavet sellega seotud menetluste kohta; peab kahetsusväärseks, et Euroopa Komisjon on tõlgendanud kitsalt põhiõiguste harta artiklit 51, milles on öeldud, et harta sätted on subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes ette nähtud liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral; tuletab meelde, Euroopa Komisjon on harta artiklile 51 osutades sageli väitnud, et ei saa põhiõiguste valdkonnas tegutseda, kui petitsioonikomisjon on seda palunud; rõhutab tõsiasja, et kodanike ootused ei piirdu sageli sellega, mida harta rangelt õiguslikud sätted võimaldavad; palub, et Euroopa Komisjon vastaks kodanike ootustele paremini ning leiaks uue viisi artikli 51 tõlgendamiseks;

22.  rõhutab petitsioonikomisjoni tehtud olulist tööd ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kontekstis; võtab sellega seoses teadmiseks ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee lõppjäreldused Euroopa Liidu esialgse aruande kohta(2); juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu raamistiku käsutuses peaks olema piisavalt ressursse, vastavalt konventsiooni nõuetele; nõuab selles kontekstis petitsioonikomisjoni ja selle sekretariaadi suutlikkuse suurendamist, mis võimaldaks komisjonil täita nõuetekohaselt oma kaitsvat rolli; nõuab, et loodaks määratud ametniku ametikoht, kes vastutaks puuetega seotud küsimuste menetlemise eest; rõhutab, et petitsioonikomisjon on valmis tegema tihedat koostööd teiste seadusandlike parlamendikomisjonidega Euroopa Parlamendi puuetega inimeste võrgustikus; märgib, et petitsioonikomisjon peab rohkem pingutama ja võtma meetmeid puuetega inimeste kaitsmiseks, näiteks meetmeid, millega edendada Marrakechi lepingu kiiret ratifitseerimist;

23.  rõhutab, et kodanikud on mures ega ole rahul Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerlusega (TTIP) ja läbirääkimistega, milles Euroopa Komisjon osaleb ja mis ei ole läbipaistvad, nagu on märgitud arvukates 2014. aastal laekunud petitsioonides; rõhutab, kui oluline on, et Euroopa Komisjon rakendaks kiiresti Euroopa Ombudsmani sellekohased soovitused;

24.  juhib tähelepanu petitsioonikomisjoni esitatud arvamusele seoses Euroopa Komisjon soovitustega Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) teemal, milles petitsioonikomisjon – nagu on arvukates petitsioonides märgitud – keeldub investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise (ISDS) nime all tuntud vahekohtuvahendist ja avaldab kahetsust, et Euroopa kodanikualgatus seoses vastuseisuga TTIP-le tagasi lükati;

25.  peab kahetsusäärseks, et mõned liikmesriigid ei ole veel ratifitseerinud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, ning kutsub neid üles seda võimalikult kiiresti allkirjastama ja ratifitseerima;

26.  nõuab, et EL ja liikmesriigid allkirjastaksid ja ratifitseeriksid puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli;

27.  kutsub liikmesriike üles allkirjastama ja ratifitseerima viivitamata Marrakechi lepingu avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamiseks nägemispuudega või trükikirja lugemise puudega isikutele;

28.  märgib, et erilist tähelepanu on pööratud teatud petitsioonidele, milles käsitletakse Kanaari saartel asuvate võimalike naftavarude uurimise ja kasutuselevõtu kava; tunnistab, et petitsiooni esitajad, kes on keskkonnakaalutluste tõttu selle kava vastu, on aidanud arutellu märkimisväärselt selgust tuua; märgib, et keskkonnaalased küsimused on petitsiooni esitajate jaoks jätkuvalt prioriteetsed ja petitsioonidega juhitakse tähelepanu liikmesriikide puudujääkidele selles valdkonnas; täheldab, et paljudes petitsioonides keskendutakse jäätmekäitlusele, joogivee ohutusele, tuumaenergiale, hüdrolõhkumisele ja kaitse all olevatele loomadele;

29.  juhib tähelepanu suurele hulgale saadud petitsioonidele, milles ei nõustuta maapõuest gaasi ja nafta kaevandamiseks hüdrolõhkumise tehnika kasutamisega ja tuuakse esile selle tehnika kasutamisega seonduvat kahjulikku keskkonna-, majanduslikku ja sotsiaalset mõju;

30.  mõistab eriti hukka toimikute n-ö jupitamise, mida kasutatakse korduvalt suurte taristu- või puurauguprojektide puhul, mille kohta esitatakse arvukalt petitsioone seoses keskkonnaküsimustega;

31.  märgib, et petitsioonide esitajatele teeb muret väidetav ebaõiglus vanemate lahkuminekut ja lahutust ning sellele järgnevat alaealiste laste hooldusõigust ja sundadopteerimist käsitlevates haldus- ja kohtumenetlustes; märgib sellega seoses, et mõnedes liikmesriikides võib kaherahvuseliste paaride puhul esineda rahvuse alusel diskrimineerimist, kus menetluses eelistatakse asjaomasest liikmesriigist pärit abikaasat ja ollakse selle abikaasa vastu, kes ei ole sellest liikmesriigist pärit, millel on karmid ja sageli väga dramaatilised tagajärjed lapse õigustele; rõhutab, et petitsioonikomisjoni on teavitatud juhtumitest, mis on seotud mitme liikmesriigiga (Saksamaa (eelkõige on viidatud laste- ja noorteameti tööle), Prantsusmaa, Madalmaad, Slovakkia ja Taani) ning Norraga, ja tunneb sellega seoses heameelt Brüsseli IIa määruse eelseisva läbivaatamise üle 2016. aastal; rõhutab, et 2015. aastal loodi petitsioonikomisjonis uus töörühm, mille ülesanne on neile muredele kiiresti ja asjakohaselt reageerida, ning see rühm on korraldanud teabekogumiskülastuse, et uurida kaebusi kohapeal;

32.  märgib, et on saadud suur hulk petitsioone, milles kritiseeritakse teravalt ELi rände-, kaubandus- ja välispoliitikat seoses rändajate inimõiguste tagamisega ja hoiatatakse niisuguse poliitika tagajärgede eest; märgib, et kõikidel ELi ametitel, asutustel ja institutsioonidel, sealhulgas Frontexil, on kohustus tagada oma tegevuses alati inimõiguste järgimine ja kooskõla põhiõiguste harta nõuetega;

33.  tervitab Euroopa Komisjoni algatusel alates 2007. aastast igal aastal korraldatavat ühiskondlikku dialoogi „Lapse õiguste Euroopa foorum”, mille eesmärk on laste õiguste edendamine ELi sise- ja välispoliitikas; märgib, et dialoogi osalised on liikmesriikide esindajad, laste õiguste esindajad, Regioonide Komitee, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Nõukogu, UNICEF ja mitmed valitsusvälised organisatsioonid;

34.  rõhutab kodanike esitatud petitsioonides käsitletavate teemavaldkondade mitmekesisust, nt põhiõigused, inimõigused, puuetega inimeste õigused, siseturg, keskkonnaõigus, töösuhted, rändepoliitika, kaubanduskokkulepped, rahvatervise ja laste heaolu küsimused, transport, loomade õigused ja diskrimineerimine; palub, et petitsioonikomisjon muudaks oma töö veelgi spetsialiseeritumaks ja määraks komisjonisisesed raportöörid peamistele poliitikavaldkondadele, millele petitsiooni esitajad viitavad; palub, et sekretariaadile eraldataks rohkem ressursse, võimaldamaks tegeleda petitsioonide intensiivse ja ulatusliku teemadeplokiga;

35.  usub, et avalike istungite korraldamine on oluline vahend kodanike tõstatatud probleemide uurimiseks; soovib juhtida tähelepanu avalikele istungitele, mis korraldati Euroopa kodanikualgatuse raames koos keskkonnakomisjoniga teemal „Vesi kui inimõigus” ning koos õiguskomisjoniga Euroopa kodanikualgatuse teemal „Üks meie seast”; leiab, et Euroopa kodanikualgatus on rahvusvahelise osalus- ja esindusdemokraatia edendamise vahend, mis võib siis, kui uus määrus on vastu võetud, võimaldada kodanikel otsesemalt osaleda Euroopa poliitika ja õigusaktide väljatöötamises, käsitlemist vajavate teemade tõstatamises ja prioriteetide seadmises; kinnitab veel kord lubadust osaleda proaktiivselt edukaid Euroopa kodanikualgatusi käsitlevate avalike arutelude korraldamises; kohustub pidama selle kaasava protsessi tõhusust institutsioonide tasandil esmatähtsaks ning tagama vajadusel seadusandlikud järelmeetmed; kiidab heaks puuetega inimestele mõeldud abivahendite, näiteks kõnesünteesi ekraani kasutamise kuulamistel;

36.  taunib Euroopa Komisjoni reaktsiooni vähestele edukatele Euroopa kodanikualgatustele ning peab kahetsusväärseks, et ainsal riikidevahelise demokraatia vahendil ELis on vähe järelmeetmeid;

37.  juhib tähelepanu mitmetele 2014. aastal raporti kujul vastu võetud resolutsioonidele, nt 12. märtsi 2014. aasta resolutsioonile, milles käsitleti 2013. aasta aruannet ELi kodakondsuse kohta: ELi kodanikud – teie õigused, teie tulevik(3), mis on toonud kaasa arutelud pensioniõiguste ühtlustamise ja kodanike valimis- ja kandideerimisõiguse teemal; juhib tähelepanu petitsioonikomisjoni 2013. aasta tegevuse aastaaruandele(4) ning oma 15. jaanuari 2015. aasta resolutsioonile Euroopa Ombudsmani 2013. aasta tegevuse aruande kohta(5), eriti Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) osas;

38.  tervitab Euroopa Komisjoni otsust jätkata 2014. aastal Euroopa kodanike aasta tegevusi, mis algatati 2013. aastal, keskendudes rohkem Euroopa Parlamendi valimistele (mis toimusid 22.–25. mail 2014); kiidab heaks Euroopa Komisjoni valmisoleku teavitada ELi kodanikke neile kättesaadavatest vahenditest, mis võimaldavad neil Euroopa otsustusprotsessis osaleda, ning anda neile teavet ja nõu nende õiguste kohta ning õiguste kaitsmiseks kasutadaolevate demokraatlike vahendite kohta; rõhutab, et on vaja rohkem pingutada, tõstmaks teadlikkust Euroopa Parlamendi valimistest, arvestades, et 2014. aastal oli osalus paljudes liikmesriikides alla 50 %;

39.  rõhutab, kui tähtis on tagada petitsioonikomisjonile toimiv veebiportaal, mille kaudu petitsiooni esitajad saavad end registreerida, esitada petitsioone, laadida üles saatedokumente, toetada vastuvõetavaks tunnistatud petitsioone, saada teavet oma petitsiooni staatuse kohta ning olla automaatsete e-kirjade teel teavitatud petitsiooni staatuses toimunud muudatustest, samuti võtta otse ühendust ELi institutsioonide ametnikega, et saada selget ja otsest teavet edusammude kohta petitsioonis tõstatatud küsimuses; peab kahetsusväärseks, et rakendamise eeldatud ajaraamistikust ei ole kinni peetud ja paljud kavandatud funktsioonidest on jäänud puudulikeks; nõuab tungivalt, et vastutavad haldusorganid kiirendaksid vajalike meetmete võtmist, et lõpetada projekti viimased etapid ja kõrvaldada kõik olemasolevad puudused; rõhutab, et petitsioonimenetluse läbipaistvuse suurendamiseks tuleks võtta lisameetmeid;

40.  nõuab, et Euroopa Parlament, liikmesriikide parlamendid ja madalama tasandi ametiasutused võtaksid kasutusele ühtse lähenemisviisi koos asjakohaste apellatsiooniasutustega, et teha kodanikele läbipaistvalt selgeks, millise tasandi ja millisele instantsi poole saab petitsiooniga pöörduda;

41.  nõuab, et hinnataks põhjalikult petitsioonikomisjoni sekretariaadi personali, keskendudes nii kvalitatiivse kui ka kvantitatiivse pädevuse saavutamisele, kuna petitsioone on kuhjunud ja nende menetlemine venib; on seisukohal, et heakskiidetud petitsioonide asjakohane käsitlemine ja arvessevõtmine ning petitsiooni esitajatele õiglase tagasiside andmine on Euroopa kodanikuühiskonna ja Euroopa institutsioonide vaheliste sidemete tugevdamise seisukohast võtmetähtsusega;

42.  rõhutab, et kodanikke tuleb petitsioonikomisjoni veebiportaalist konstruktiivsemalt teavitada, korraldades liikmesriikides koolitusi;

43.  rõhutab, kui oluline roll on SOLVITi võrgustikul, mille raames tuvastatakse ja lahendatakse regulaarselt probleeme seoses siseturu valdkonna õigusaktide rakendamisega; nõuab tungivalt, et komisjoni ajakohastaks seda vahendit, võimaldamaks petitsioonikomisjoni liikmetele juurdepääsu kogu teabele, mis on SOLVITi kaudu kättesaadav, ning hoidmaks neid registreeritud petitsioonidega seotud juhtumitega kursis;

44.  rõhutab, et on vaja tugevdada petitsioonikomisjoni koostööd teiste ELi institutsioonide ja organitega ning liikmesriikide ametiasutustega; peab oluliseks parandada dialoogi ja süstemaatilist koostööd liikmesriikidega, eelkõige liikmesriikide parlamentide petitsioonikomisjonidega; soovitab luua petitsioonikomisjonid kõikidel liikmesriikide parlamentidel, kes ei ole seda juba teinud; leiab, et petitsioonikomisjoni delegatsiooni 2. detsembri 2014. aasta visiit Šoti parlamenti on näide sellisest koostööst ning et niisugused partnerlused võimaldavad vahetada parimaid tavasid, koondada omandatud kogemusi ning töötada välja süstemaatiline ja tõhus praktika petitsioonide edastamiseks pädevatele asutustele;

45.  rõhutab, et tihe koostöö liikmesriikidega on petitsioonikomisjoni töö jaoks möödapääsmatu; julgustab liikmesriike täitma ELi õigusaktide kohaldamise ja jõustamisega seotud petitsioonidele vastamisel ennetavat rolli ning on seisukohal, et liikmesriikide esindajate kohalolek ja aktiivne koostöö petitsioonikomisjoni koosolekutel on äärmiselt oluline; juhib tähelepanu Kreeka valitsuse esindajate osalemisele 10. veebruari 2014. aasta koosolekul, millel esitati aruanne Kreeka jäätmehaldust puudutava teabekogumiskülastuse (18.–20. september 2013) kohta;

46.  tuletab meelde, et kodukorras sätestatu kohaselt on teabekogumiskülastused üks petitsioonikomisjoni olulisemaid uurimisvahendeid, ehkki 2014. aastal ei toimunud neid ühtegi; peab vajalikuks, et petitsioonide edasine käsitlemine jätkuks ka teabekogumiskülastuste käigus, seda ka Euroopa Parlamendi valimiste ja ümberkorraldamise vahepeal, ning kutsub parlamendikomisjone üles võtma vastavaid meetmeid; rõhutab, et teabekogumiskülastuste tulemuseks peavad olema selged soovitused, mille keskmes on petitsiooni esitajate probleemide lahendamine; ootab teabekogumiskülastuste osas petitsioonikomisjoni korrapärase tegevuse taastumist 2016. aastast;

47.  palub, et Kreeka arvestaks soovitusi, mis esitati 2014. aasta veebruaris vastu võetud teabekogumiskülastuse aruandes jäätmete kogumise ja prügilate asukohtade kohta Kreekas; palub komisjonil tähelepanelikult kontrollida jäätmete kogumiseks eraldatud vahendite kasutamist; palub liikmesriikidel täita jäätmete ringlussevõttu käsitlevaid ELi direktiive;

48.  peab tähtsaks liikmesriikide esindajate osalemist ja aktiivset koostööd petitsioonikomisjoni koosolekutel; tervitab ja julgustab asjaomase liikmesriigi ametiasutuste esindajate osalemist, nende osalust ja aktiivset koostööd; innustab kõiki liikmesriike petitsioonimenetluses aktiivselt osalema;

49.  rõhutab Euroopa Ombudsmaniga tehtava koostöö ning Euroopa Parlamendi Euroopa Ombudsmani võrgustikus osalemise tähtsust; kiidab heaks ombudsmani ja petitsioonikomisjoni suurepärased suhted institutsioonilises raamistikus; tunneb erilist heameelt ombudsmani regulaarse panuse üle petitsioonikomisjoni töösse kogu aasta jooksul;

50.  soovib tugevdada koostööd riiklike ja piirkondlike parlamentide petitsioonikomisjonidega liikmesriikides, kus need on loodud; lubab anda suuniseid ülejäänud liikmesriikidele, kes soovivad sellised komisjonid luua;

51.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, komisjonile, Euroopa ombudsmanile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, nende petitsioonikomisjonidele ja ombudsmanidele või samalaadsetele pädevatele organitele.

SELETUSKIRI

2014. aasta aruande eesmärk on anda ülevaade petitsioonikomisjoni tööst, kuna selle tegevuskava ei ühti Euroopa Komisjoni õigusloomekavaga, vaid selle määravad kodanikud, kes kasutavad oma õigust esitada Euroopa Parlamendile petitsioon, et väljendada muret seoses erinevate ELi poliitikavaldkondade ja õigusaktidega.

Aastaaruande eesmärk on anda täpne ja täielik ülevaade petitsioonikomisjoni tööst. Kõnealuses aruandes esitatakse statistika komisjonile saadetud, komisjonis lahendatud või käsitletud petitsioonide arvu ja riikide kohta, mida petitsioonid puudutavad, ning käsitletud teemade kohta. Kõnealune statistika on oluline kvantitatiivne vahend komisjoni töö hindamiseks. Sellele lisanduvad muud aspektid, nagu suhted teiste ELi institutsioonide ning riiklike ja piirkondlike asutustega.

Euroopa Komisjon kuulutas 2014. aasta Euroopa kodanike aastaks ning pani rõhku Euroopa Parlamendi valimistele, mis toimusid 22.–25. maini. Petitsioonikomisjon moodustati 17. juulil 2014. Presidendiks valiti Cecilia Wikström, esimeseks asepresidendiks valiti Rosa Estaràs Ferragut, teiseks asepresidendiks valiti Roberta Metsola, kolmandaks asepresidendiks valiti Marlene Mizzi ning neljandaks asepresidendiks valiti Pál Csáky.

Õigus esitada petitsioone Euroopa Parlamendile: Euroopa kodakondsuse alustala

Lissaboni lepingu jõustumine kinnitas Euroopa Parlamendile petitsiooni esitamise õigust kui üht Euroopa kodakondsuse alustala ja põhiõigust, mis on ette nähtud aluslepingu artikliga 227, milles sätestatakse, et igal liidu kodanikul ning igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on õigus kas üksikult või koos teiste kodanike või isikutega pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole küsimuses, mis kuulub liidu tegevusvaldkonda ja mis teda otseselt puudutab. Tegemist on seega vahendiga, mis võimaldab kodanikel edastada parlamendile oma mureküsimusi seoses sellega, kuidas ELi eri poliitikameetmed ja õigusaktide sätted mõjutavad nende igapäevaelu.

Iga-aastane statistika näitab, et enamik kodanikest pöördub parlamendi poole selleks, et taotleda abi keskkonna-, põhiõiguste, õigus- või siseturu küsimustes. Osa petitsioonide esitajaid soovib, et võetaks kuulda nende ettepanekuid seoses Euroopa poliitikameetmete väljatöötamisega, lisaks pöörduvad kodanikud Euroopa Parlamendi poole selleks, et esitada kaebus riiklike asutuste ja kohtute otsuste kohta. Teised kaebavad aga Euroopa õigusaktide rakendamisel esinevate puuduste üle, mis tulenevad kas õigusakti puudulikust ülevõtmisest, ühenduse õigusnormide kohaldamata jätmisest või nende rikkumisest.

Statistika järgi sai Euroopa Parlament 2014. aastal 2714 petitsiooni, mis on 6% vähem kui 2013. aastal saadud 2891 petitsiooni. Võib arvata, et 2013. ja 2014. aastal oli petitsioonide laekumine haripunktis, kuid 2014. aasta väike kahanemine näitab suundumuse muutumist pärast petitsioonide arvu püsivat suurenemist Euroopa Parlamendi eelmisel ametiajal.

2014. aastal saadud petitsioonide statistiline analüüs võrreldes 2013. aastal saadud petitsioonidega

Petitsioonide menetlemine

Petitsioonide menetlemine

Petitsioonide arv

%

Petitsioonide arv

%

 

2014

2013

Vastuvõetav ja järelmenetlemisel

790

29,1

1168

40,4

Vastuvõetamatu

1070

39,4

1046

36,2

Vastuvõetav ja suletud

817

30,1

0677

23,4

Vaidlustatud soovitused

37

1,4

0

0

Registreeritud petitsioone kokku

2714

100

2891

100,0

Vastuvõetav ja edastatud teistele organitele arvamuse saamiseks

77

9,7

156

13,3

Vastuvõetav ja edastatud teistele organitele teavitamiseks

380

48,1

404

34,5

Vastuvõetav ja edastatud Euroopa Komisjonile arvamuse saamiseks

688

87,0

1123

95,8

Tuleb märkida, et umbes 59,6% 2013. aasta petitsioonidest, st 1723 suleti menetluse varases etapis, sest need kas tunnistati vastuvõetamatuks (36,2%) või tunnistati küll vastuvõetavaks, kuid suleti kohe pärast seda, kui petitsiooni esitajale oli edastatud tõstatatud küsimusi puudutav teave või kui petitsioon oli edasi saadetud teavitamiseks mõnele teisele Euroopa Parlamendi komisjonile, kelle tegevusvaldkonda petitsioon puudutas (23,4%). Vastuvõetavaks tunnistati 1168 petitsiooni (40,4%) ning 95,6% neist saadeti Euroopa Komisjonile arvamuse saamiseks (1119).

2013

 

2014

Menetlus

Petitsioonide arv

Protsent

 

Menetlus

Petitsioonide arv

Protsent

Vastuvõetav

1844

63,8

 

Vastuvõetav

1607

59,2

Vastuvõetamatu

1047

36,2

 

Vastuvõetamatu

1070

39,4

Koguarv

2891

100

 

Otsuse ootel

37

1,4

 

 

 

 

Koguarv

2714

100

69,5% 2014. aastal saadud petitsioonidest, st 1887 suleti menetluse varases etapis, sest need kas tunnistati vastuvõetamatuks (39,4%) või tunnistati küll vastuvõetavaks, kuid suleti kohe pärast seda, kui petitsiooni esitajale oli edastatud teave või kui petitsioon oli edasi saadetud mõnele teisele Euroopa Parlamendi komisjonile, kelle tegevusvaldkonda petitsioon puudutas (30,1%). Tuleb märkida, et kuigi nii vastuvõetamatuks tunnistatud petitsioonide protsent (väike 3,2% kasv 2014. aastal) kui ka vastuvõetavate petitsioonide protsent (väike 4,6% kahanemine 2014. aastal) püsib stabiilne, erineb menetlus nendel kahel aastal (2013–2014) petitsioonikomisjoni liikmete võetud otsuste puhul selgelt: võrreldes 2013. aastaga on märgatavalt suurenenud (11,3%) otsus saata petitsiooni esitajale teave ning lõpetada petitsiooni käsitlemine menetluse varases etapis. Mis puudutab aga petitsioonide järelmenetlemist, siis võib märkida, et järelmenetlused teavitamiseks on kasvanud (13,6%), järelmenetlused teistelt parlamendikomisjonidelt arvamuse saamiseks ning järelmenetlused Euroopa Komisjonilt arvamuse saamiseks on kahanenud (vastavalt 3,6% ja 8,8%).

Petitsioonide arv riigiti

Võrreldes 2013. aastaga võib 2014. aastal märgata mõningaid muutuseid saadetud petitsioonide päritoluriikides. Esikohal on endiselt Hispaania, millele järgnevad Saksamaa, Itaalia, Rumeenia ning Ühendkuningriik (2013. aastal oli viiendal kohal Prantsusmaa).

Nimekirja lõpus pärast Luksemburgi on sarnaselt möödunud aastale taas Eesti.

2013

 

2014

Riik

Petitsioonide arv

%

 

Riik

Petitsioonide arv

%

Euroopa Liit

751

23,5

 

Euroopa Liit

908

28,9

Hispaania

453

14,2

 

Hispaania

449

14,3

Saksamaa

362

11,3

 

Saksamaa

271

8,6

Itaalia

278

8,7

 

Itaalia

248

7,9

Rumeenia

223

7,0

 

Rumeenia

199

6,3

Prantsusmaa

129

4,0

 

Ühendkuningriik

109

3,5

Muu

1003

31,4

 

Muu

1071

34,0

Petitsioonide arv riigiti 2014. aastal

Petitsioonide peamised teemad

Nagu juba eespool mainitud, on petitsiooni esitajate peamine murevaldkond 2014. aastal õigusküsimused, millele järgnevad keskkonnaküsimused, siseturu toimimine, põhiõigused ning tervisekaitsega seotud küsimused. Tuleb rõhutada, et eelnevate aastatega võrreldes vähenes märkimisväärselt vara tagastamist käsitlevate petitsioonide arv.

2013

 

2014

Teemad

Petitsioonide arv

Protsent

 

Teemad

Petitsioonide arv

Protsent

Õiguskaitse ja kohtud

387

10,5

 

Õiguskaitse ja kohtud

300

8,3

Keskkonnaküsimused

361

9,8

 

Keskkonnaküsimused

284

7,8

Põhiõigused

268

7,2

 

Siseturg

266

7,3

Siseturg

223

6,0

 

Põhiõigused

208

5,7

Sotsiaalküsimused

199

5,4

 

Tervisekaitse

173

4,8

Haridus ja kultuur

141

3,8

 

Sotsiaalküsimused

158

4,4

Tervisekaitse

137

3,7

 

Transpordiküsimused

117

3,2

Tööhõive

117

3,2

 

Haridus ja kultuur

113

3,1

Transpordiküsimused

107

2,9

 

Tööhõive

108

3,0

Vara ja vara tagastamine

91

2,5

 

Vara ja vara tagastamine

55

1,5

Muu

1,669

45,1

 

Muu

1,844

50,9

Petitsioonide keel

Väikeseid muutusi võib täheldada ka petitsioonide keele pingereas: sarnaselt 2013. aastaga on 2014. aastal saksa ja inglise keel petitsioonide esitajate poolt enim kasutatud keeled, hispaania ja itaalia keel on nende järel kolmandal ja neljandal kohal, ehkki nende osakaal ja kasutusjuhtude arv on suurenenud. Neis neljas keeles (saksa, inglise, hispaania ja itaalia) on esitatud 72% petitsioonidest.

Malta ja eesti keel on kahel viimasel kohal (üks petitsioon kummaski keeles).

2013

 

2014

Keel

Petitsioonide arv

Protsent

 

Keel

Petitsioonide arv

Protsent

saksa keel

701

24,2

 

saksa keel

607

22,4

inglise keel

525

18,2

 

inglise keel

496

18,3

hispaania keel

442

15,3

 

hispaania keel

456

16,8

itaalia keel

316

10,9

 

itaalia keel

400

14,7

prantsuse keel

203

7,0

 

prantsuse keel

151

5,6

rumeenia keel

166

5,7

 

rumeenia keel

135

5,0

poola keel

131

4,5

 

poola keel

105

3,9

muud keeled

276

9,0

 

kreeka keel

92

3,4

 

 

 

 

muud keeled

273

10

Petitsioonide arv keelte kaupa 2014. aastal

 

Petitsiooniesitajate kodakondsus

Kodakondsust arvesse võttes on kõige aktiivsemad petitsioonide esitajad Saksa kodanikud, kellele järgnevad sarnaselt 2013. aastale Hispaania ja Itaalia kodanikud. Neile järgnevad Rumeenia, Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa kodanikud. Viimastel kohtadel on Eesti ja Luksemburgi kodanikud, kes esitasid 2014. aastal kokku kõigest 8 petitsiooni.

2013

 

2014

Petitsiooni esitaja kodakondsus

Petitsioonide arv

Protsent

 

Petitsiooni esitaja kodakondsus

Petitsioonide arv

Protsent

Saksamaa

649

22,4

 

Saksamaa

551

20,2

Hispaania

456

15,8

 

Hispaania

468

17,1

Itaalia

344

11,9

 

Itaalia

425

15,6

Rumeenia

213

7,4

 

Rumeenia

196

7,2

Prantsusmaa

152

5,3

 

Ühendkuningriik

143

5,2

Poola

143

4,9

 

Prantsusmaa

129

4,7

Ühendkuningriik

138

4,8

 

Poola

123

4,5

Kreeka

113

3,9

 

Kreeka

113

4,1

muud keeled

800

23,6

 

Muu

574

21,9

Petitsioonide arv kodakondsuse kaupa 2014. aastal

 

Petitsioonide esitamise vorm

Petitsioonide esitamise vormi osas leidis kinnitust juba 2013. aastal märgatud suundumus, et petitsioonide esitajad on üha aktiivsemad ning esitavad oma petitsioonid pigem internetis kui tavakirja teel (80% 2014. aastal saadud petitsioonidest saadeti interneti teel, võrreldes 75,2%ga 2013. aastal).

2013

 

2014

Petitsiooni vorm

Petitsioonide arv

%

 

Petitsiooni vorm

Petitsioonide arv

%

E-posti teel

2173

75,2

 

E-posti teel

2174

80

Kirja teel

718

24,8

 

Kirja teel

540

20

Petitsioonide esitamise vorm 2014. aastal

 

Petitsioonide staatus

Petitsioonide staatuse puhul tuleb märkida, et suure osa (ligikaudu 80%) petitsioonide käsitlemine lõpetati petitsiooni menetlemisele ja vastuvõetavuse hindamisele järgnenud aastal. Võib kinnitada, et üksnes väike arv petitsioone jääb avatuks rohkem kui neljaks aastaks. Need avatud petitsioonid puudutavad enamasti Euroopa Kohtus algatatud rikkumismenetlusi või petitsioone, mille liikmed soovisid läbi viia põhjalikuma järelevalve (kaheksanda koosseisu ametiaja alguses palusid liikmed luua eraldi seiremenetluse mitme koosseisu ametiaja jooksul avatud olnud petitsioonide uuesti hindamiseks).

Petitsioonide staatus

Aasta

Avatud

Suletud

2014

763

28,1%

1,925

70,9%

2013

531

18,4%

2360

81,6%

2012

213

10,7%

1773

89,3%

2011

120

8,5 %

1294

91,5%

2010

66

4,0%

1590

96,0%

2009

27

1,4%

1897

98,6%

2008

35

1,9%

1848

98,1%

2007

32

2,1%

1474

97,9%

2006

10

1,0%

1011

99,0%

2005

4

0,4%

1012

99,6%

2004

5

0,5%

997

99,5%

2003

0

0%

1315

100%

2001

0

0,%

1132

100%

2000

0

0%

908

100%

Petitsioonide statistiliste andmete analüüsist selgub, et vastuvõetamatuks tunnistatakse petitsioonid enamasti seetõttu, et petitsioonide esitajad ajavad endiselt segi liikmesriikide ja Euroopa Liidu pädevused, samuti ELi institutsioonide ja Euroopa Nõukogu või Euroopa Inimõiguste Kohtu pädevused. See näitab, et tuleb rohkem tööd teha kodanike paremini teavitamiseks sellest, mida tähendab petitsiooniõigus ja mida võib parlamendile petitsiooni esitamisega saavutada.

Uus veebiportaal, mis alustas tööd 2014. aasta novembris, parandas varasemat Euroopa Parlamendi Europarl-portaalis petitsioonidele mõeldud internetilehekülje süsteemi. Kodanikele, kes esitavad selle uue veebiportaali kaudu petitsioone, on kättesaadav kogu teave Euroopa Parlamendi pädevuste kohta, ning nad saavad end registreerida, esitada petitsioone, alla laadida saatedokumente, toetada vastuvõetavaks tunnistatud petitsioone, saada teavet oma petitsiooni staatuse kohta ning olla automaatsete e-kirjade teel teavitatud petitsiooni staatuses toimunud muudatustest. Samuti leiavad petitsioonide esitajad teavet petitsioonikomisjoni tööde ning kiiremate lahendusvõimaluste kohta, kasutades teisi võrgustikke, mis on neile Euroopa Liidu või riiklikul tasandil kättesaadavad (SOLVIT, EU Pilot, Euroopa tarbijakeskuste võrgustik, Euroopa Ombudsman, riiklikud ombudsmanid või riiklike parlamentide petitsioonikomisjonid).

Käesolevas raportis soovitakse rõhutada vajadust teha kodanikele ELi tasandil kättesaadavaks ühtne kontaktpunkt, mis saab neid aidata juhul, kui nad otsivad lahendusi nende õiguste väidetavatele rikkumistele. See on endiselt väga oluline eesmärk. Euroopa Komisjoni algatus, mille raames koondati kaebuste esitamise ametlikud ja mitteametlikud mehhanismid veebisaidi www.europa.eu lehele „Teie õigused ELis”, võib olla suur samm edasi. Veelgi selgemalt ja täpsemalt tuleks eristada ametlikke (kaebused Euroopa Komisjonile, petitsioonid Euroopa Parlamendile, kaebused Euroopa Ombudsmanile) ja mitteametlikke mehhanisme (SOLVIT, Euroopa tarbijakaitsekeskuste võrgustik ECC-Net, FIN-Net jt). Kodanikel on vaja teada, kust nad leiavad konkreetset teavet, mida nad otsivad, ning tuleb tervitada selles vallas Euroopa Komisjoni tehtud tööd kodanike õigustele juurdepääsu ning nende teavitamise ja abistamise parandamiseks, arendades välja portaali „Teie Euroopa”.

Oma uue veebiportaali avamisega 19. novembril 2014 on Euroopa Parlament küll teinud edusamme, kuid tuleb öelda, et Euroopa Parlamendi portaalis ei ole petitsioonikomisjoni lehekülg nähtav mitte esilehel, vaid alles neljandal lehel: kodanikul tuleb petitsioonide leheküljele ja petitsiooni esitamise kohta jõudmiseks minna läbi lehekülgede „Parlament ja teie” ning „Tehke end kuuldavaks”. http://www.petiport.europarl.europa.eu/petitions/et/main.

Suhted Euroopa Komisjoniga

Euroopa Komisjon on petitsioonide menetlemisel endiselt petitsioonikomisjoni loomulik partner, kuna Euroopa Komisjon vastutab Euroopa õigusaktide täitmise järelevalve eest. Kahe institutsiooni vaheline töösuhe on hea. Siiski tuleks vähendada aega, mis Euroopa Komisjonil kulub petitsioonikomisjoni uurimistaotlustele vastamiseks (praegu on see keskmiselt neli kuud). Lisaks peaks Euroopa Komisjon sujuva institutsioonidevahelise koostöö raames teavitama petitsioonikomisjoni nende rikkumismenetluste edenemisest, mis on petitsioonidega otseselt seotud.

Tuleb rõhutada komisjoni asepresidendi Frans Timmermansi ettekannet 7. oktoobril 2014. aastal. Küsimustikule antud vastustes ning esimeeste konverentsi ees peetud ettekandes võttis institutsioonidevaheliste suhete ja haldusküsimuste volinik Frans Timmermans mitmeid Euroopa kodanikualgatust puudutavaid kohustusi ning kohustuse uurida põhiõiguste harta artiklist 51 lähtuvalt petitsioonidega seatud raskusi ja piiranguid. Petitsioonikomisjon osales ka volinik Navracsicse (hariduse, kultuuri, noorte ja kodakondsusega seotud küsimused) ettekandel 1. oktoobril 2014.

Petitsioonikomisjon hindas Pascal Leardini, Euroopa Komisjoni peasekretariaadi direktoraadi F juhi ettekannet komisjoni 2014. aasta septembris toimunud koosolekul. Leardini rõhutas, et arvamuse saamiseks saadetud petitsioonid puudutavad peamiselt nelja teemat: keskkond, põhiõigused, kodanike ja töötajate vaba liikumine ning majandus- ja sotsiaalne kriis. Ta tõi välja nimetatud koostöö raames tekkinud peamised probleemid, nagu vajadus kontrollida rangemalt komisjonile edastatavate petitsioonide vastuvõetavust, vajadus kaasata liikmesriigid ja nende ametiasutused, komisjoni ametnike osalemine ettevalmistavatel koosolekutel ning avatud petitsioonide suur hulk, mis tõstab märkimisväärselt töökoormust.

Olemasoleva tiheda koostöö parandamiseks pakkus komisjon välja lahendusi, mis vastavad peamistele tõstatatud punktidele, näiteks liikmesriikide ametiasutuste kutsumine koosolekutele ning kättesaadavate lahendamisvahendite kasutamine.

Suhted nõukoguga

Petitsioonikomisjon tervitab nõukogu osalemist petitsioonikomisjoni koosolekutel, kuid peab kahetsusväärseks, et see osalemine ei väljendu aktiivsemas koostöös, mis võimaldaks lahendada petitsioone, mille puhul koostöö liikmesriikidega on otsustava tähtsusega, kuid rõhutab siiski teatavate liikmesriikide, nagu Itaalia, Kreeka ja Hispaania, kes osalevad petitsioonikomisjoni koosolekutel järjepidevalt, jõupingutusi.

Suhted Euroopa Ombudsmaniga – ombudsmani ettekanded petitsioonikomisjoni ees

Emily O'Reilly, kes valiti esimest korda Euroopa Ombudsmaniks 2013. aasta juulis ning valiti viieks aastaks tagasi 2014. aasta detsembris, on aruandeperioodi jooksul jätkanud oma volituste rakendamist aktiivsel ning tasakaalustatud viisil, mis puudutab nii kaebuste läbivaatamist ja käsitlemist ning uurimiste läbiviimist ja lõpetamist kui ka teiste Euroopa Liidu institutsioonide ning organitega konstruktiivsete suhete säilitamist ning kodanike julgustamist, et nad tugineksid oma õigustele suhetes kõnealuste institutsioonide ning asutustega.

Petitsioonikomisjonil on Euroopa Ombudsmaniga suurepärased institutsioonidevahelised suhted ning ombudsman on petitsioonikomisjonis mitmel korral esinenud: 24. septembril 2014 esitas ta oma 2013. aastat käsitleva aastaaruande. Selle käigus andis ta teavet nende kodanike arvu kohta, kes said 2013. aastal ombudsmanilt abi, asjaomasel aastal avatud ja suletud uurimiste arvu kohta, avatud uurimistega seotud institutsioonide, uurimiste tulemuste ja Euroopa Ombudsmani otsuste täitmise määra kohta ning saadud kaebuste ja algatatud uurimiste statistika kohta riikide kaupa. Samuti tõi ta välja peamised oma tegevuse käigus käsitletud teemad (läbipaistvus, eetilised küsimused, kodanike osalus, liidu rahastatud projektid, põhiõigused ning teeninduskultuur) ning esitles oma tulevikunägemust ja eelkõige oma tegevusvaldkondade põhitelgi (mõju, asjakohasus, nähtavus) ning käimasolevaid strateegilisi uurimisi.

Euroopa Ombudsman osales petitsioonikomisjoni koosolekul ka 2. detsembril ombudsmani kandidaatide ärakuulamise ajal ning oma ametisse valimisel detsembris toimunud täiskogu istungil esitas ta ettekande, mida petitsioonikomisjoni liikmed kõrgelt hindasid.

Koostöö Euroopa Parlamendi õigusteenistusega

2014. aasta septembris kirjeldas Euroopa Parlamendi õigusteenistuse üksuse juht Antonio Caiola lühidalt oma teenistuse koostööd petitsioonikomisjoniga. Õigusteenistus esindab Euroopa Parlamenti mis tahes kohtus ning pakub kõigile Euroopa Parlamendi organitele õiguslikku arvamust. Õigusteenistus viitas ulatuslikult Euroopa Liidu Üldkohtu otsustele, milles käsitletakse petitsioone ja nende menetlemist. Käsitletavad kohtuasjad on jagatud kahte kategooriasse.

Ÿ  Esimene puudutab vastuvõetamatuteks tunnistatud petitsioone, mille seast on kõige märkimisväärsem kohtuasi T-308/07 (Ingo-Jens Tegebauer vs. Euroopa Parlament). Selle otsuse põhjenduste kohaselt peab petitsioonikomisjoni igale vastuvõetavust käsitlevale otsusele olema lisatud täielik ja selge põhjendus. Sama põhimõtet kinnitati ka hilisemates otsustes, nagu T-280/09 (José Carlos Morte Navarro vs. Euroopa Parlament) ning T-160/10 (J. vs. Euroopa Parlament).

Ÿ  Teine kategooria hõlmab kohtuasju, mis puudutavad petitsioonikomisjoni otsuseid petitsiooni käsitlemine lõpetada, esimene neist on kohtuasi T-186/11 (Peter Schönberger vs. Euroopa Parlament). Petitsioonikomisjon oli otsustanud petitsiooni vastuvõetavuse; seejärel lõpetas petitsioonikomisjoni sekretariaat petitsiooni käsitlemise ning edastas asja personali- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadile. Petitsiooni esitaja vaidlustas sekretariaadi otsuse ning kohus leidis, et otsus tuleb tühistada, kuna petitsiooni esitaja ei saanud oma probleemile lahendust. Seda seisukohta korrati ka teistes kohtuasjades, näiteks kohtuasjas T-650/13 (Zoltán Lomnici vs. Euroopa Parlament).

Ÿ  Teine oluline arvamus puudutab Schönbergeri kohtuasja (C-261/13). Kohtujurist Jääskinen tõlgendas petitsiooniõigust puudutavaid sätteid uues valguses ning märkis, et petitsioonikomisjon võib kuulutada petitsiooni vastuvõetamatuks, ilma et petitsiooni esitaja saaks otsuse vaidlustada, mis on Tegebaueri lahendile täpselt vastupidine, kuid see, kas Euroopa Kohus võtab oma tulevastes otsustes kohtujuristi seisukoha, selgub hiljem.

2014. aastal tehtud teabekogumiskülastused ning teiste institutsioonide külastused

Ÿ  2014. aasta detsembris võõrustas petitsioonikomisjon Šoti parlamendi petitsioonikomisjoni delegatsiooni. David Stewart, Šoti parlamendi petitsioonikomisjoni esimees, tutvustas oma komisjoni tööd. Šoti parlamendi petitsioonikomisjon loodi 1999. aastal Šoti parlamendi alalise komisjonina. 2004. aastal loodi petitsioonide esitamise veebipõhine süsteem, mis muutis petitsiooni esitamise kodanike jaoks lihtsamaks. Šoti parlament oli esimene parlament maailmas, kes niisuguse süsteemi kasutusele võttis. Veebipõhise süsteemi väljaarendamine oli petitsioonimenetluse tõhusa toimimise seisukohast oluline, kuna tagas sellele juurdepääsu kodanikke samm sammu haaval suunates.

Ÿ  Tulenevalt petitsioonikomisjoni töökoormusest ei viidud 2014. aastal läbi ühtegi teabekogumiskülastust, kuid neid on kavandatud 2015. aastaks (Ebre vesikonna külastus ning lastekaitset puudutavad küsimused Ühendkuningriigis).

Esimeste Euroopa kodanikualgatuste avalikud arutelud

Ÿ  Keskkonnakomisjon korraldas 17. veebruaril 2014 esimese Euroopa kodanikualgatuse raames avaliku arutelu teemal „Vesi kui inimõigus”. Sellega olid seotud petitsioonikomisjon ning kaks teist komisjoni. Petitsioonikomisjon usub, et Euroopa kodanikualgatus on uus vahend, et tõstatada teatavaid küsimusi avalikuks aruteluks, kuna see on uus osalusdemokraatia vahend Euroopa tasandil. Kodanikualgatuse eesmärk anda kodanikele võimalus end kuuldavaks teha ja esitada neid huvitavaid küsimusi Euroopa institutsioonidele arutamiseks. Veel üks Euroopa kodanikualgatuse eesmärk on edendada piiriüleseid arutelusid. Petitsioonikomisjon usub, et Euroopa Parlament aitab nende eesmärkide saavutamisele kaasa, kasutades kõiki kodanikualgatuste toetamise vahendeid, eelkõige avalike arutelude korraldamise teel. Petitsioonikomisjon toetab seda protsessi ja jagab oma laiaulatuslikku kogemust kodanikega selle eesmärgi nimel.

Ÿ  Õiguskomisjon korraldas 10. aprillil 2014 avaliku arutelu teise edukalt käivitatud Euroopa kodanikualgatuse „Üks meie seast” kohta, mille korraldamisse oli kaasatud ka petitsioonikomisjon.

Ÿ  Petitsioonikomisjoni ja põhiseaduskomisjon soovil tehtud uuringus „Euroopa kodanikualgatus – rakendamise esimesed õppetunnid” kirjeldati korraldajate probleeme Euroopa kodanikualgatuste loomisel ja läbiviimisel. Uuringus analüüsiti võimalikke lahendusi ning esitati soovitusi Euroopa kodanikualgatuse kui ELi osalusdemokraatia tõhusa vahendi parandamiseks. Selles pakutakse välja meetmeid menetluse lihtsustamiseks ning ELi kodanike jaoks kulude ja tasude vähendamiseks. Lõppeesmärk on töötada välja konkreetne strateegia, et anda ELi kodanike käsutusse vahendid Euroopa tuleviku ülesehitamises aktiivselt osalemiseks. Uuringu eesmärk oli tuvastada takistused, millega korraldajad Euroopa kodanikualgatuse rakendamisel ja läbiviimisel kokku puutusid, kaaluda võimalikke lahendusi, mis võimaldavad neid takistusi ületada, ning anda soovitusi, et Euroopa kodanikualgatuse toimimist parandada. Uuringu peamised järeldused puudutavad järgmisi valdkondi: veebipõhine sertifitseerimissüsteem, Euroopa kodanikualgatuse registreerimine Euroopa Komisjonis, veebipõhine kogumissüsteem, allkirjade kogumine kodanike poolt, allkirjade kontrollimine liikmesriikides ning Euroopa kodanikualgatuse esitamine Euroopa Komisjonile. Praktilised soovitused puudutavad IT-infrastruktuuride (riist- ja tarkvara) tagamist Euroopa Komisjoni poolt, kohaldatavate eeskirjade ja aluslepingute artiklite läbivaatamist ning tõlkevajadusi.

Ÿ  Edutu Euroopa kodanikualgatuse „Peatame ökotsiidi Euroopas” korraldajad soovisid koosolekul juhtida petitsioonikomisjoni tähelepanu sellele algatusele kodukorra artikli 218 alusel. Seda Euroopa kodanikualgatust arutati koosolekul sarnaselt tavapärase petitsiooniga.

Põhiteemad 2014. aastal

Alates Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 on põhiõiguste harta õiguslikult siduv. Saadetud petitsioonide kontekstis võib kinnitada, et koos justiitsküsimustega on need õigused petitsiooni esitajate suurimad mureküsimused. Tuleb siiski märkida, et harta lisamine ELi esmasesse õigusesse tugineb subsidiaarsuse põhimõttele ning seega peavad liikmesriigid tagama põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtete järgimise. See toob kaasa uusi kohustusi nendele institutsioonidele, mis vastutavad otsuste tegemise ja täitmise eest, ning ka liikmesriikidele, kui nad rakendavad ELi õigusakte oma riigis, ning seetõttu on nüüd harta sätted ELi ja liikmesriikide kohtute poolt vahetult täitmisele pööratavad. Petitsioonikomisjonil tuleb harta rakendamise meetod täpsemalt määratleda.

Justiits- ja põhiõiguste valdkond

Ÿ  2014. aasta veebruaris arutleti ligi kolmekümnes petitsioonis diskrimineerimise üle, mille all kannatavad teatud Taani kodanikud. Euroopa Komisjon andis koosolekul petitsioonikomisjonile teada, et kuna Taani ei osale õigusruumis ja kohaldatavates meetmetes (näiteks Brüsseli IIa määrus), ei ole nimetatud meetmed kohaldatavad. Kohtuotsuste vastastikust tunnustamist käsitlev määrust (Rooma III määrus) ei kohaldata üksikjuhtumite suhtes. Komisjon on teinud teatavaid algatusi, näiteks katseprojekt õiguse kohta teabele, mis koondab ühte projekti teatud liikmesriikide eriolukordadest teadlikkuse parandamise ning uuringu, milles määratakse kindlaks liikmesriikide erinevad menetlused ning valmistatakse ette lastekaitsesüsteemide suunised.

Ÿ  2014. aasta märtsis arutati petitsioone, milles käsitletakse etnilise päritolu, usu ja keele alusel diskrimineerimist Ühendkuningriigi ametiasutustes ning Euroopa inimõiguste konventsiooni rikkumist. Petitsiooni esitajad kaebasid Ühendkuningriigi ja Madalmaade noortega tegelevate asutuste tegevuse üle, kuna neilt võeti ära lapsed, kes eemaldati nende kultuurilisest ja keelekeskkonnast, ning vähendati laste ja vanemate vahelist suhtlust miinimumini. Petitsioonikomisjoni liikmed palusid Euroopa Komisjonil läbi vaadata ja parandada ELis vaba liikumist käsitlevad kohaldatavad õigusaktid, arvestades, et suurem osa juhtumeid puudutab ELi kodanikke, kes on kolinud koos perega teise liikmesriiki, et seal elada ja töötada. Põhiõiguste hartat ei kohaldata, kuna antud juhul ei ole ühtegi Euroopa Liidu õigust rakendatud. Harta artikli 51 kohaselt kohaldatakse harta sätteid liikmesriikide suhtes ainult siis, kui liikmesriigid rakendavad Euroopa Liidu õigust. Petitsioonikomisjoni liikmed teevad ettepaneku viia järgmise koosseisu ametiajal Ühendkuningriigis läbi teabekogumiskülastus, et uurida petitsioonide esitajate süüdistusi, ning korraldada nende küsimustes avalik arutelu. Teabekogumiskülastus viiakse läbi 2015. aasta sügisel ning uuring vanemate nõusolekuta lapsendamise kohta esitati petitsioonikomisjonile 2015. aasta juulis. Uuringus uuritakse Inglismaa ja Walesi seaduseid ja tava võrdluses teiste ELi riikidega. Uuringus täpsustatakse muu hulgas inglise kohtute järgitud menetlust lastekaitsega seotud menetlustes, mis puudutavad lapsi, kellel on seoseid teise ELi liikmesriigiga, ning antakse soovitusi liikmesriikidevaheliseks koostööks tulevastes menetlustes.

Keskkond

Ÿ  Üks osa esitatud petitsioonidest, mida arutati petitsioonikomisjoni koosolekul (2014. aasta jaanuaris ja oktoobris), puudutavad keskkonna- ja energiaküsimusi seoses nafta leiukohtade uurimisega Fuerteventuras ja Lanzarotes (Kanaari saared). Niisugune süvamerepuurimine võib petitsioonide esitajate hinnangul põhjustada seismilisi ohte või naftalekkeid ning Kanaari saared on naftareostuse suhtes iseäranis haavatavad, arvestades, et tegemist on eelkõige turismipiirkonnaga. Euroopa Komisjon leiab, et liikmesriikide ametiasutuste ülesanne on ELi õigust rakendada ja järgida ning ennetada seda liiki tegevusega seotud ohte. Läbi on viidud nafta leiukohtade uurimise projektide nii otsese kui ka kaudse keskkonnamõju hindamine ning Euroopa Komisjon on lubanud tähelepanelikult kontrollida ELi õigusest tulenevate nõuete täitmist.

Loomade heaolu

Ÿ  2014. aasta aprillis arutati petitsiooni, milles käsitletakse põrsaste sabade lõikamist Taanis, ning liikmed palusid poliitikaosakonnal viia läbi võrdleva uuringu põrsaste sabade lõikamise kohta Taanis, Rootsis, Ühendkuningriigis, Saksamaal, Madalmaades ja Belgias. Uuringut esitleti 2014. aasta novembris ning selles käsitleti petitsioonis nr 0336/2012 tõstatatud küsimusi, mille õigusraamistik puudutab sigade kaitset, sabalõikamisel nende loomade kaitset käsitleva direktiivi rakendamise taset, tuginedes olemasolevale teabele, praeguseid meetmeid või meetmeid, mida võidakse rakendada, et tagada direktiivi nõuetekohane kohaldamine liikmesriikides.

Puuetega inimesed

Ÿ  Arvukad petitsioonid annavad tunnistust puudega inimeste probleemidest ja sellest, et nad ei saa kasutada ÜRO puudega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud põhivabadusi ja -õigusi. Petitsioonikomisjoni liikmed võtavad sellest tulenevalt väga tõsiselt oma kohustust seoses raamistiku loomisega konventsiooni tõhusaks rakendamiseks. 2014. aastal otsustas tööhõive- ja sotsiaalkomisjon anda petitsioonikomisjonile rolli oma raamkohtumistel, mis puudutavad Euroopa Parlamendi osalemist ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamises.

Kokkuvõte

Euroopa Komisjon kuulutas 2014. aasta Euroopa kodanike aastaks ning pani rõhku Euroopa Parlamendi valimistele, mis toimusid 22.–25. maini. Euroopa Parlament ja petitsioonikomisjon julgustavad dialoogi eri võimutasandite ja kodanikuühiskonna ning esindus- ja osalusdemokraatia vahel. Petitsioonikomisjon on oluline vahend, mis on tehtud kodanikele kättesaadavaks Euroopa demokraatlikus protsessis paremini osalemiseks, see soodustab arutelusid ning teavitab ja toetab ELi kodanikke seoses nende õigustega. Petitsioonikomisjon soovib pakkuda kodanikele otsekontakti institutsioonidega, tagades, et nad kuulavad kodanike konkreetsed probleemid ära.

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.12.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

17

10

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Beatriz Becerra Basterrechea, Heinz K. Becker, Miriam Dalli, Eleonora Evi, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Peter Jahr, Jude Kirton-Darling, Svetoslav Hristov Malinov, Notis Marias, Edouard Martin, Roberta Metsola, Marlene Mizzi, Julia Pitera, Gabriele Preuß, Yana Toom, Bodil Valero, Jarosław Wałęsa, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Marco Affronte, Jérôme Lavrilleux, Sven Schulze, Josep-Maria Terricabras, Janusz Wojciechowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Clara Eugenia Aguilera García, Lynn Boylan, Jens Gieseke, Csaba Sógor

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

17

+

ALDE

Beatriz Becerra Basterrechea, Yana Toom

ECR

Notis Marias, Janusz Wojciechowski

EFDD

Marco Affronte, Eleonora Evi

GUE/NGL

Lynn Boylan,

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Miriam Dalli, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Jude Kirton-Darling, Edouard Martin, Marlene Mizzi, Gabriele Preuß

Verts/ALE

Josep-Maria Terricabras, Bodil Valero, Tatjana Ždanoka

10

-

PPE

Heinz K. Becker, Jens Gieseke, Peter Jahr, Jérôme Lavrilleux, Svetoslav Hristov Malinov, Roberta Metsola, Julia Pitera, Sven Schulze, Csaba Sógor, Jarosław Wałęsa,

 

 

0

0

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

-  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0204.

(2)

ÜRO komitee poolt vastu võetud 14. istungil (17. august – 4. september 2015); vt. http://tbinternet.ohchr.org/_layouts/treatybodyexternal/Download.aspx?symbolno=CRPD%2fC%2fEU%2fCO%2f1&Lang=en

(3)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0233.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0204.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0009.

Õigusalane teave