Menetlus : 2015/2111(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0369/2015

Esitatud tekstid :

A8-0369/2015

Arutelud :

PV 18/01/2016 - 19
CRE 18/01/2016 - 19

Hääletused :

PV 19/01/2016 - 5.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0007

RAPORT     
PDF 316kWORD 121k
17.12.2015
PE 567.748v02-00 A8-0369/2015

Euroopa naisettevõtlust takistavate väliste tegurite kohta

(2015/2111(INI))

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon

Raportöör: Barbara Matera

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa naisettevõtlust takistavate väliste tegurite kohta

(2015/2111(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõike 3 teist lõiku ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 8,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 16, 21 ja 23,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 18. detsembri 1979. aasta resolutsiooniga 34/180 vastu võetud konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega ning sellega seotud Euroopa Liidu Kohtu 1. märtsi 2011. aasta otsust Test-Achats kohtuasjas (C-236/09)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine)(2),

–  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta aruannet „Barcelona eesmärkide elluviimine seoses lastehoiuteenustega eelkooliealistele lastele” (COM(2008)0638),

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2010. aasta teatist „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015” (COM(2010)0491),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiivi 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ(3),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (naissoost juhatuse liikmete direktiiv (COM(2012)0614)),

–  võttes arvesse komisjoni 9. jaanuari 2013. aasta teatist „Tegevuskava „Ettevõtlus 2020”. Ettevõtlikkuse taaselavdamine Euroopas” (COM(2012)0795),

–  võttes arvesse komisjoni 29. mai 2013. aasta eduaruannet Barcelona eesmärkide kohta pealkirjaga „Väikelaste hoiuteenuste arendamine Euroopas jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamiseks” (COM(2013)0322),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2011. aasta resolutsiooni naisettevõtluse kohta väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes(4),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2013. aasta resolutsiooni sooliste stereotüüpide kaotamise kohta ELis(5),

–  võttes arvesse oma 10. septembri 2015. aasta resolutsiooni sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni kohta võitluses tööpuudusega(6),

–  võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni naiste karjääri kohta teaduses ja ülikoolides ning klaaslae efekti kohta(7),

–  võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni noorte ettevõtluse edendamise kohta hariduse ja koolituse kaudu(8),

–  võttes arvesse komisjoni 25. oktoobri 2011. aasta teatist „Sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni keskmes olevate sotsiaalettevõtete edendamisele suunatud majanduskeskkonna loomine” (COM(2011)0682),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A8-0369/2015),

A.  arvestades, et ettevõtlus on ülitähtis tööhõive, majanduskasvu, innovatsiooni, majandusarengu ja vaesuse vähendamise jaoks üldiselt;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 16 viidatakse selgelt kõigi ELi kodanike ettevõtlusvabadusele ja sellega soodustatakse ettevõtlust, sealhulgas naisettevõtlust, ja innustatakse sellega tegelema;

C.  arvestades, et 2012. aastal oli ELi 28 liikmesriigis naisettevõtjaid vaid 31 % (10,3 miljonit)(9) ja ainult 34,4% füüsilisest isikust ettevõtjatest on ELis naised;

D.  arvestades, et naised on sageli kõigest ametlikult registreeritud firmaomanikud ainsa eesmärgiga kindlustada rahalised soodustused ja eelistingimused krediidiasutustelt ning ELi, riiklikelt ja piirkondlikelt omavalitsustelt; arvestades, et tegelikkuses on need naised vaid näiliselt ettevõtjad, sest kuigi nad kannavad äririski, langetavad tegelikult ettevõtet puudutavaid otsuseid mehed;

E.  arvestades, et naisettevõtluse määr on väiksem kõikides liikmesriikides ning selles peitub kasutamata potentsiaal majanduskasvuks ja jõukuseks;

F.  arvestades takistusi naisettevõtlusele, nagu naiste suurem osakaal töötute hulgas, jätkuv lõhe ettevõtluses ja naiste alaesindatus juhtimises, mis on sügavale juurdunud ja millega on raske võidelda ning mille kaotamine eeldab keerulisi kriteeriume;

G.  arvestades, et naisettevõtluse kvantitatiivseid uuringuid on vähe, kuid hiljutised uuringud näitavad, et mehed eelistavad ettevõtjana tegutsemist tõenäolisemalt kui naised(10);

H.  arvestades, et naisettevõtlus, kui seda eristada näilisest töötamisest füüsilisest isikust ettevõtjana, on võimas majandusliku sõltumatuse saavutamise vahend, mis annab naistele võimaluse tööturule rohkem integreeruda; arvestades, et naisettevõtlus annab naistele võimaluse tugevdada oma rolli ärijuhtidena ja viia sisse kultuurilisi muutusi nii ettevõtte sees kui ka väljaspool; arvestades, et kõnealused naised võivad olla olulised eeskujud tüdrukutele ja noortele naistele, kes astuvad nende jälgedes;

I.  arvestades, et naistel on suur ettevõtluspotentsiaal ning naisettevõtlus aitab toota majanduskasvu, luua töökohti ja suurendada naiste mõjuvõimu;

J.  arvestades, et otsus hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks on eneseteostuse viis, mis eeldab suurt pühendumust; arvestades, et suur isiklik vastutus nõuab äärmiselt pikki töötunde, nii et füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist ei tohiks käsitleda lihtsalt lisateenistuse allikana; arvestades, et naisettevõtjad saavad töö- ja pereelu ühitada ainult soodsate välistingimuste korral, see tähendab, kui on olemas sobivad lastehoiuteenused ja isad täidavad aktiivset rolli laste ja kodu eest hoolitsemisel;

K.  arvestades, et lastehoiuteenustele ning eakate ja puudega isikute hooldekodudele juurdepääs, nende kvaliteet ja taskukohasus on jätkuvalt peamised naistööjõu osalemist tööturul suurendavad tegurid;

L.  arvestades, et pere- ja hoolduskohustuste jagamine naiste ja meeste vahel mõjutab naisettevõtlust ning naiste osalust tööturul ning töö- ja eraelu ühitamine on vajalik naiste majandusliku iseseisvuse saavutamiseks; arvestades, et veerand liikmesriikidest ei paku isapuhkust;

M.  arvestades, et halduskoormusel on jätkuvalt negatiivne mõju nii naiste kui ka meeste ettevõtlusvaimule ning seega on vaja tõhusat reguleerimist ja õigusakte naiste majanduslikuks võimestamiseks ja stabiilse majanduse loomiseks, mida iseloomustab jätkusuutlik, arukas ja kaasav kasv;

N.  arvestades, et naised hindavad oma ettevõtete innovaatilisuse taset valdavalt madalamalt kui mehed ning et ainult väike protsent Euroopa Patendiameti (EPO) väljastatud patentidest antakse naistele(11);

O.  arvestades, et naiste haridusalased valikud ning horisontaalne ja vertikaalne sooline segregatsioon tööhõives tähendab seda, et vähem naisi kui mehi on suutelised alustama ettevõtlust teaduse ja tehnoloogia valdkonnas või muutma mõne leiutise tuluallikaks; arvestades, et teadus ja tehnoloogia, innovatsioon ja leiutamine on samuti peamiselt meestega seotud, mistõttu on need valdkonnad naiste jaoks vähem atraktiivsed ning naiste tulemusi innovatsiooni ja leiutiste alal tunnustatakse ja hinnatakse vähem;

P.  arvestades, et naisettevõtjad on sagedamini koondunud sektoritesse, mida peetakse vähem tulusaks, nagu haridus, tervishoid ja töö kogukonnas, samuti tegutsevad nad sagedamini väiksemastaabilistes, madalama kasvu ja käibega ettevõtetes, samas kui mehed domineerivad suure kasvupotentsiaaliga sektorites nagu tehnoloogia ja infotehnoloogia; arvestades, et selle tagajärjel oli 2012. aastal ELi 28 liikmesriigis mees- ja naissoost ettevõtjate netosissetuleku lõhe keskmiselt 6 %(12);

Q.  arvestades, et keskkonnahoidlik tehnoloogia ja keskkonnasõbralik ettevõtlus on uus sektor, millel on äärmiselt suur potentsiaal suurendada ja edendada võrdsust ettevõtluse valdkonnas, nii võrdse juurdepääsu osas rahastamisele kui ka nais- ja meesettevõtjate võrdse arvu osas;

R.  arvestades, et füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine üksinda, mille valivad paljud naised, ei tooda enamasti suurt tulu, mistõttu on kõnealustel naistel eriti suur vaesuse oht nii tööelu jooksul kui ka vanemas eas;

S.  arvestades, et mitmesugused uuringud(13) on näidanud, et naisettevõtjad alustavad äritegevust väiksema kapitaliga, võttes väiksemat laenu ning toetudes perekonna nõule ja abile, selle asemel et kasutada laenu saamiseks või omakapitali kaudu rahastamiseks pankasid, äriingleid, börsivälist või riskikapitali;

T.  arvestades, et Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” eesmärk on edendada naiste ja meeste võrdseid võimalusi, kuid mikrolaenude osas oli meeste ja naiste suhe 2013. aastal 60:40(14);

U.  arvestades, et naisettevõtjate jaoks on meestega võrreldes vastumeelsem võtta laenu või laiendada oma äritegevust, kuna nad on oma äritegevuse osas vähem enesekindlad;

V.  arvestades, et naisettevõtjate keerukam juurdepääs rahastamisele võib tuleneda osaliselt sellest, et neil on raskem koguda piisavat krediidiajalugu ja juhtimiskogemust;

W.  arvestades, et sidusrühmade hinnanguid uutele ettevõtetele võivad mõjutada stereotüübid naiste ja meeste võimete kohta ettevõtluse valdkonnas; arvestades, et juba suur diskrimineerimise tõenäosus rahaliste vahendite taotlemisel võib mõjutada naiste otsuseid luua ettevõte või kallutada neid ajama läbi väiksema laenuga;

X.  arvestades, et erineva taustaga isikute kaasamine investeerimisprotsessi võib aidata vältida grupi- ja stereotüüpset mõtlemist;

Y.  arvestades, et ELi direktiiviga 2004/113/EÜ keelatakse sooline diskrimineerimine juurdepääsul kaupadele ja teenustele ning selle kohaldamisalasse kuuluvad ka pangad ja finantsteenused ja ettevõtte asutamisega seotud teenused; arvestades, et selles kontekstis on raske diskrimineerimist tõestada ning liikmesriikidel ei ole täpseid andmeid või teavet diskrimineerimisjuhtude kohta juurdepääsul rahastamisele;

Z.  arvestades, et andmed näitavad, et kuigi naisi peetakse paremateks riskijuhtideks(15), kalduvad nad rohkem riske vältima ning neil on vähem eneseusaldust; arvestades, et selle tõttu võib olla raskem saada enesekindlusele väljastpoolt tuge ja kokkuvõttes võib see mõjutada rahastamisvõimalusi;

AA.  arvestades, et naisettevõtjad aitavad oluliselt kaasa uute arenguvõimaluste loomisele ning sotsiaalse tõrjutuse vähendamisele ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamisele; arvestades, et sotsiaalne ettevõtlus on naiste seas vähem levinud ning võrdne osalemine sotsiaalsektorites annab naistele nende mõjuvõimu suurendava kogemuse, mis aitab neil ettevõtlust alustada muudes sektorites;

AB.  arvestades, et enamasti tegutsevad naisettevõtjad sektorites, mis on majandusliku kasu ja konkurentsivõime seisukohast turul teisejärgulised;

AC.  arvestades, et ei ole piisavalt uuringuid sotsiaalsete ettevõtjate soo ja juurdepääsu kohta rahastamisele, kuid üldiselt tundub, et sotsiaalsetel ettevõtjatel on rahaliste vahendite saamine keerukam;

AD.  arvestades, et ettevõtlusharidus, nii formaal- kui ka kogemusõpe, on peamine vahend naiste ja tüdrukute innustamiseks kõnealuses valdkonnas tegevuse alustamiseks;

1.  julgustab liikmesriike tunnistama naisettevõtjate väärtust majandusele ning takistusi, mis tuleb ületada; palub liikmesriikidel ja piirkondadel teha ettepanekud konkreetsete strateegiate kohta, mille abil edendada naisettevõtluse kultuuri, pidades meeles, et tööd tuleb teha vajadustest, motiividest ja tingimustest lähtuvalt sooliste stereotüüpide kaotamiseks, samuti tuleb tähelepanu pöörata eri haldus- ja juhtimisstiilidele ning uutele ettevõtte korralduse ja halduse viisidele;

2.  palub komisjonil tagada soolise võrdõiguslikkuse edendamine kõigis edaspidistes meetmetes ettevõtluse valdkonnas;

3.  kutsub liikmesriike üles tegema aktiivselt koostööd erasektoriga, et tõsta esile neid ettevõtjaid, kes püüavad edendada soolist võrdõiguslikkust ja parimaid tavasid;

4.  palub liikmesriikidel võtta vastu programmid, mille abil aidata ja nõustada naisettevõtjaid väärtust ja tulu tootvate ning uuenduslike ettevõtete loomisel, mis tuginevad sotsiaalse vastutuse põhimõtetele;

5.  kutsub liikmesriike üles koguma piirkondlikul tasandil sooliselt eristatud andmeid, sealhulgas eri naisettevõtluse valdkondade kohta, et tunnustada naisettevõtjate panust sotsiaalvaldkonda ja teatada regulaarselt naisettevõtjate arv; soovitab koguda ja koondada need andmed Euroopa tasandil Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi ja Eurostati toel; soovitab hõlmata soomõõtme iga ettevõtluse, sotsiaalmajanduse ja sotsiaalettevõtluse valdkonnas tehtava kvalifitseeritud sooküsimuste eksperdi koostatud uurimuse metoodikasse ning pöörata erilist tähelepanu selliste naiste kogemustele, kellel on mitu marginaliseeritud omadust;

6.  kutsub komisjoni üles hõlmama naisettevõtluse küsimuse oma 2015. aasta järgsesse strateegiasse naiste ja meeste võrdsuse kohta;

7.  nõuab naisettevõtlusele terviklikku lähenemist, mille eesmärk on innustada ja toetada naisi karjääri loomisel ettevõtluse valdkonnas, lihtsustades nende juurdepääsu rahastamisele ja ärivõimalustele ning luues keskkonna, mis võimaldab naistel oma potentsiaali kasutada ja saada edukaks ettevõtjaks, tagades muu hulgas töö- ja eraelu ühitamise, juurdepääsu lapsehoiuteenustele ning vajadustele vastava koolituse;

8.  palub ELi institutsioonidel, liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel tugevdada võitlust sooliste stereotüüpide vastu ning võtta kasutusele meetmed, mille eesmärk on võidelda stereotüüpsete kujutluste vastu meeste ja naiste omadustest ja võimetest, mis säilivad jätkuvalt meeste ülekaaluga sektorites, nagu teadus, tehnoloogia, innovatsioon ja leiutamine; on arvamusel, et kõnealustes sektorites võivad otsustajad, investorid, finantssektor ja turg pidada naisi vähem usaldusväärseks või vähem professionaalseks, mistõttu on võimalikud kliendid, tarnijad, partnerid, pangad ja investorid naisettevõtjate suhtes sageli skeptilised, ja seega peavad naised olema vajaliku rahastamise saamiseks oluliselt järjekindlamad oma teadmiste, oskuste ja suutlikkuse näitamisel;

Töö- ja eraelu ühitamine

9.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tunnustama ettevõtluse väärust naiste ja meeste töö- ja eraelu ühitamisel, kõrvaldama tõkked, mis takistavad naisettevõtlust või isegi välistavad selle, ning võtma vastu asjakohase meetmete raamistiku naiste tööturul osalemise toetamiseks; innustab pärast otsust võtta tagasi ettepanek muuta rasedus- ja sünnituspuhkust käsitlevat direktiivi ja selleks, et tagada edusammud soolise võrdõiguslikkuse poliitikas ELi tasandil, pidama konstruktiivset dialoogi institutsioonide vahel, et vaadata, kuidas toetada ja rakendada kõige paremini töö- ja eraelu tasakaalu käsitlevaid meetmeid ja perekohustuste võrdset jagamist, juhtides sealjuures tähelepanu meeste rollile võrdõiguslikkuse edendamisel; rõhutab, et vanema- ja isapuhkusel võib olla positiivne mõju naistööjõu osalemisele tööturul, ja innustab liikmesriike, kes ei ole veel seda teinud, viima sisse isapuhkuse; palub komisjonil teha 2016. aasta lõpuks ettepanekud konkreetsete meetmete kohta, sealhulgas seadusandlikud ettepanekud, et suurendada naiste osalust tööturul töö- ja eraelu ühitamist parandavate meetmete abil;

10.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tuletada meelde, kui oluline on Barcelona eesmärkide saavutamine selleks, et kõigil oleks võimalik töö- ja eraelu ühitada, ning et oluline on rakendada asjakohaseid seadusandlikke ja muid kui seadusandlikke meetmeid, mis on ette nähtud 2015. aasta augustis avaldatud komisjoni tegevuskavas töö- ja eraelu ühitamise kohta, ja kasutada asjakohaseid vahendeid ja stiimuleid, sh Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, et tagada taskukohane kvaliteetne lastehoid ja muude ülalpeetavate, sealhulgas ülalpeetavate eakate ja puudega pereliikmete hooldus; rõhutab ratsionaalse ja paindliku tööaja olulisust selleks, et lapsevanemad ja hooldajad saaksid kaasa aidata töö- ja eraelu ühitamisele; tuletab meelde, kui oluline on kaitsta täielikult sotsiaalõigusi füüsilisest isikust ettevõtjatena tegevate isikute konkreetses olukorras, sest ilma nendeta ei oleks innovaatiline ja kaasav ettevõtlus võimalik;

11.  rõhutab vajadust muuta viisi, kuidas soorollid ühiskonnas, töökohal ja perekonnas on tavaliselt jagatud, innustades mehi osalema rohkem majapidamistöödes ja hooldatavate sugulaste eest hoolitsemisel, näiteks kohustusliku isapuhkuse, vanemapuhkuse, mida ei saa ühelt vanemalt teisele kanda, ja avaliku poliitika abil, mis võimaldab tõhusalt ühitada pere ja tööga seotud kohustusi, eelkõige naiste puhul ja eriti suure konkurentsiga ja mobiilsetes sektorites, kus pikad ja paindlikud töötunnid on reegliks, ja ka elukestva õppe abil, et olla kursis uusimate tehnoloogiaarengute ja turuvõimalustega;

Teave ja võrgustikud

12.  rõhutab, et oluline on vaadata alustamisetapist kaugemale ja aidata naistel, kes on valinud ettevõtluse raja, tugevdada ja laiendada oma tegevust ning luua suhetevõrgustik ja vahetada parimaid tavasid, pakkuda juhendamist, naissoost eeskujusid ja vastastikust toetust nendele naistele, sealhulgas eesmärgiga liikuda innovatiivsemate, jätkusuutlikumate ja tulusamate sektorite suunas, alahindamata sealjuures tervisliku üldise heaolu tingimusi;

13.  rõhutab naisinnovaatorite ja -ettevõtjate suurt potentsiaali ja nende võimalikku olulist rolli digitaalmajandusele ülemineku valdkonnas; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima naiste ja tüdrukute digitaalsesse potentsiaali ning toetama täielikult ja edendama digitaalettevõtluse kultuuri naiste seas ning naiste kaasamist infoühiskonda ja nende osalemist selles;

14.  rõhutab, et avalik ruum on äärmiselt oluline projektide arendamiseks (see teeb ettevõtjad nähtavaks ja toimib nende inkubaatorina) ning rahalise ja maksutoetuse, asjakohase ja värske teabe andmiseks ning eelkõige uute naisettevõtjate nõustamiseks ettevõtluse alustamise küsimustes; rõhutab samuti, et on oluline vahendite olemasolu ettevõtete tugevdamiseks, suuremaks osalemiseks ühiskondlikes foorumites, töö- ja eraelu ühitamise meetmete jaoks ning see, et ametiasutused tunnistavad nii uute kui ka juba kaua tegutsenud ettevõtjate olulisust ühiskonnale;

15.  peab tervitatavaks naisettevõtjate jaoks mitmesuguste Euroopa võrgustike loomist; nõuab tungivalt, et komisjon teavitaks aktiivsemalt naisettevõtjate saavutustest ja tunnustaks neid selgelt potentsiaalsete eeskujudena ettevõtluse edendamise ja Euroopa sotsiaalse innovatsiooni konkursi auhindadega;

16.  on arvamusel, et Euroopa naisettevõtjate võrgustik peaks looma Euroopa ja riigi tasandi võrgustiku, mis lihtsustaks ja aitaks naistel saada rahastamist, ja nõuandeteenistused rahastamisele juurdepääsu lihtsustamiseks;

17.  palub, et komisjon rõhutaks eelseisvas Euroopa naisettevõtluse e-platvormis foorumite kasutamist ja lisaks sellesse üksikasjalise juhendi Euroopa rahastamisvõimaluste kohta ning muudaks e-platvormi ühtlasi ligitõmbavaks ka potentsiaalsete investorite ning liikmesriikide valitsussektori teenistuste jaoks, et vähendada bürokraatiat, selgitades naisettevõtjatele haldusmenetlusi, ning luua e-platvormi, millest võib saada tulevikusuund sektoris;

18.  palub komisjonil luua tihedas koostöös liikmesriikide ja erasektori ettevõtetega ja ilma komisjoni eelarvet mõjutamata ning olemasoleva struktuuri raames Euroopa naiste ärikeskuse, mis toimiks koordinatsioonikeskusena, et edendada komisjoni algatusi naisettevõtjatele, pakkudes juhtimisalast ja tehnilist abi, luues ja edendades olemasolevaid võrgustikke ning teostades järelevalvet ELi eelarvest rahastatavate ettevõtlusalgatuste ja programmide üle ja süvalaiendades neis soolist võrdõiguslikkust;

19.  palub komisjonil ja liikmesriikidel lihtsustada naisettevõtjate juurdepääsu kõige asjakohasematele tehnilistele, teaduslikele ja ettevõtlusvõrgustikele, sest see on äärmiselt oluline ettevõtlusideede loomiseks, võimalike klientide, tarnijate ja partneritega kohtumiseks, turu ja selle suundumuste, võimaluste ja nõrkuste mõistmiseks ning koostööks ja strateegilise teabe ja toetuse saamiseks;

Juurdepääs rahastamisele

20.  palub liikmesriikide valitsustel, ametiasutustel ja võrdõiguslikkuse ametitel (nende olemasolu korral) teha koostööd finantssektoriga, arvestades nende kohustust tagada meestele ja naistele võrdsed võimalused saada füüsilisest isikust ettevõtjatele ja VKEdele ette nähtud kapitali; kutsub neid üles kaaluma võimalusi viia sooline võrdõiguslikkus sisse oma laenude andmise kohta aruandluse struktuuridesse, nende riskianalüüsidesse, investeerimisvolitustesse ja personalistruktuuri ning finantstoodetesse ja nende reklaamimisse;

21.  palub liikmesriikidel koostada abiandmise kaardid, kus on esitatud meetmed naiste seas ettevõtluse edendamiseks ja nende konkurentsivõime ja ettevõtlusvaimu suurendamiseks äritegevuses, alates ettevõtluskultuuri tugevdamisest kuni uute tehnoloogiate kasutuselevõtuni ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamiseni;

22.  palub komisjonil jälgida hoolikalt soolist süvalaiendamist ELi vahendite eraldamisel ettevõtluse valdkonnas; soovitab komisjonil kehtestada sookvoodid kõigi sihtotstarbeliste toetuste vormide korral, mis on ette nähtud alaesindatud ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, et kindlustada edasiminek võrdõiguslikkuse saavutamises ettevõtluses;

23.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles muutma nähtavamaks ettevõtluse rahastamine, koostades muude meetmete hulgas mikrofinantseerimise abiandmise kaardid Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” raames, ja uurima nn naiste sektoritesse investeerimiseks koostöövõimalusi erasektoriga, nt valitsuse laenutagatisi;

24.  rõhutab, et järgmisel programmiperioodil 2014–2020 on oluline kasutada kõiki võimalikke rahavooge ja eelkõige struktuurifonde;

25.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid edendaksid meetmeid ja tegevusi ettevõtlusega alustada soovivate naiste aitamiseks ja nõustamiseks, innustaksid naisi ettevõtlust alustama, edendades ja lihtsustades nende juurdepääsu rahastamisele ja muudele toetustele, ning kõrvaldaksid haldustõkked ja muud takistused naiste idufirmadele;

26.  palub komisjonil kaaluda ja töötada välja ettepanekud viiside kohta, kuidas tekitada naistes huvi ettevõtluse alustamise vastu; rõhutab, et vajaliku ärivaistuga naisi tuleks teavitada abiprogrammidest ja rahastamisvõimalustest;

27.  palub, et komisjon ja liikmesriigid hakkaksid koguma sooliselt eristatud andmeid ettevõtjate juurdepääsu kohta rahastamisele, tehes tihedat koostööd Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga, ning uurima lähemalt ja välja selgitama, kas on kindlaid tõendeid naiste ostese või kaudse diskrimineerimise kohta selles kontekstis, ning kui on, siis kuidas tuleks tegeleda välisteguritega, mis mõjutavad investorite hinnangut naiste loodud idufirmade elujõulisusele;

28.  palub komisjonil käsitleda järgmisel läbivaatamisel konkreetseid probleeme, mis seisavad naisettevõtjate ees, ning ajakohastada Euroopa väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act” ja iga-aastaseid väikeettevõtete õigusakti käsitlevaid aruandeid; on arvamusel, et kõnealuseid probleeme tuleb arvesse võtta kõigis SBA programmides ja tuleks luua täiendav tegevuskava naisettevõtjate ees seisvate taksituste kõrvaldamiseks;

29.  kiidab heaks komisjoni otsuse vaadata läbi direktiivi 2004/113/EMÜ kohaldamine ja selle ülevõtmine liikmesriikide siseriiklikku õigusesse, kuid peab kahetsusväärseks, et ei ole pööratud tähelepanu kaudse diskrimineerimise tuvastamisele; palub, et komisjon direktiivi veel kord läbi vaataks, kaaludes tõhusamaid meetmeid seda liiki võimaliku diskrimineerimise vastu;

30.  on seisukohal, et naisettevõtjatele, kes tegutsevad innovatiivsetes ja jätkusuutlikes sektorites, nagu eelkõige IKT, ehitus ja transport, kus mehed on ülekaalus, tuleks anda lihtsam juurdepääs rahastamisele; nõuab sellega seoses suuremat järelevalvet, et hoida ära naiste kasutamist esindusisikutena, et kindlustada lihtsamatel tingimustel rahastamise saamine;

Ettevõtlusalane haridus ja koolitus

31.  julgustab liikmesriike edendama hariduses ja koolituses ettevõtluskultuuri; rõhutab, kui tähtis on haridus, nii formaalharidus kui ka kogemusõpe ja elukestev õpe, kõigil tasanditel ettevõtluse ja uute ettevõtete arengu soodustamiseks, sealhulgas IKT valdkonnas, ning eriti sellistes valdkondades, mida enamasti õpivad tüdrukud, nagu tervishoid ja muud teenused; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma stiimuleid, millega tagada naiste ja meeste võrdsem esindatus ettevõtlussektoris ja suurendada naiste esindatust nende teavitamise abil ettevõtluskoolituse eelistest;

32.  kutsub koole ja ülikoole üles julgustama tüdrukuid ja naisi õppima aineid, mis viivad karjäärini teadus- ja finantssektoris ning suure kasvuga tulusates sektorites, nagu tehnoloogia, sh roheline tehnoloogia, digitaalne keskkond ning infotehnoloogia;

33.  kutsub liikmesriike üles tegema koostööd avaliku ja erasektoriga, valitsusväliste organisatsioonidega ning ülikoolide ja koolidega, et võtta kasutusele uusi koolituskavasid ja formaal- ja kogemusõppe programme, sh neid, mille käigus õpilased viivad juba noorest east alates läbi tegelikel ärikontseptsioonidel põhinevaid arenguprojekte, ning ettevõtlusinkubaatoreid, et anda noortele ettevõtjatele hoogu ja võimalust samas õppida, mõista ja rakendada tööõiguste kultuuri;

34.  palub ELil investeerida programmidesse, mis pakuvad täiendkoolitust nii töötajatest kui ka ettevõtjatest naistele, kes uuendavad pidevalt oma oskusi ja tagavad kvaliteetse kutsealase arengu, sealjuures tuleks erilist tähelepanu pöörata kaubandussektorile;

35.  rõhutab, et on oluline lihtsustada naisettevõtjate juurdepääsu, sealhulgas toetuste ja koolituste abil ettevõtte loomise ja juhtimise peamiste õiguslike aspektide kohta, nagu ettevõtluse alustamist, intellektuaalomandi õigusi ja andmekaitset käsitlevad seadused, maksueeskirjad, e-kaubandus, saadaolevad riiklikud toetused jne ning koolituste abil uute tehnoloogiate ja kommunikatsioonitehnoloogiate, sotsiaalvõrgustike, e-kaubanduse ja võrkude loomise valdkonnas;

36.  väljendab muret selle pärast, et tõenäoliselt ühiskonnas juurdunud stereotüüpide tõttu alahindavad naised sageli oma oskusi ning tunnistavad meestest tõenäolisemalt puudejääke ettevõtlusalaste oskuste, enesekindluse, enesekehtestamise ja riskide võtmise valmiduse valdkonnas, ning märgib, et seega on vaja motivatsiooni- ja psühholoogilise toetuse programme, mille abil suurendada naisettevõtjate enesekindlust;

Sotsiaalne ettevõtlus

37.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles viima läbi uuringuid, et mõista naiste suuremat ettevõtlusaktiivsust sotsiaalses ettevõtluses ning selle võimalikku mitmekordistavat mõju traditsioonilisele ettevõtlusele;

38.  palub, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid selliste rahastamisvahendite väljatöötamist, mis hindavad ettevõtteid vastavalt nende panusele ühiskonda, samuti usaldusmärkide väljatöötamist sotsiaalse ja keskkonnasõbraliku ettevõtluse jaoks; soovitab kaasata soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise meetmed sotsiaalset mõju avaldavate meetmetena, mis innustaks rohkemaid sotsiaalettevõtjaid vaatama oma ettevõtet soolisest perspektiivist;

39.  rõhutab, et alternatiivsed ettevõtlusmudelid, nagu ühistud ja vastastikused ühingud täidavad olulist rolli soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ning jätkusuutliku ja kaasava arengu ja kasvu edasiviimisel; palub komisjonil ja liikmesriikidel hõlbustada ja edendada selliste alternatiivsete mudelite kasutamist;

40.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

SELETUSKIRI

Ettevõtlust defineeritakse ELi raamistikus kui suhtumist, mis võimaldab isikul kasutada oma motivatsiooni ja võimeid, et teha kindlaks võimalus ja püüda see täielikult realiseerida. Kuigi ettevõtlus on olnud poliitiline prioriteet Lissaboni lepingust alates, jääb Euroopa Liit ettevõtluse määra osas (2009. aastal 12 % ELi 27 liikmesriigis) ikka veel maha Hiinast ja USAst, kus see näitaja on vastavalt 27 % ja 21 %(16). On üldiselt teada, et majanduskasvu taastamiseks ja uute töökohtade loomiseks vajab Euroopa rohkem ettevõtjaid, ning aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegias „Euroopa 2020” on selgelt öeldud, et Euroopa ettevõtluse arendamiseks on vaja rohkem konkreetseid poliitilisi algatusi. Selles kontekstis väärib erilist tähelepanu naisettevõtlus, kuna Euroopa Liidus ei ole siiani võrdset majanduslikku sõltumatust ning naiste tööhõive määr – 2014. aastal 28 liikmesriigis 59,6 % – ei vasta „Euroopa 2020” eesmärgile, milleks on 75 %, ega ka meeste tööhõive tasemele, mis on 70,1 %(17).

1.  Naisettevõtlus ELis: ülevaade

Ettevõtluskarjääris on siiani väga ilmsed erinevused naiste ja meeste vahel; ELi 28 liikmesriigi füüsilisest isikust ettevõtjate seas oli 2012. aastal naisi vaid 31 %. Neid arve kinnitavad Euroopa kodanike tööhõive eelistused: Eurobaromeetri kiiruuring 2012. aastal näitas, et naised eelistavad meestest rohkem olla töövõtjad (vastavalt 63 % ja 53 %), kuid rohkem mehi eelistavad tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana (42 % ja 33 %). Mehed kalduvad naistest rohkem käsitlema füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist sobiva alternatiivina ning alustavad äritegevust, võtavad ettevõtte üle või kavatsevad selle luua naistest sagedamini (vastavalt 29 % ja 17 %)(18). Nii on tõenäoline, et naisettevõtjad loovad oma ettevõtte väiksemate kogemuste baasil kui mehed.

Kui naised alustavad äritegevust, teevad nad seda sagedamini sektorites, mis on seotud tervise ja sotsiaaltöö või haridusega, samas kui mehed tegutsevad valdavalt ehituse, transpordi ja IKT alal. Kuna viimased on enamasti suurema ettevõtlusmääraga ja kõrgema majandusliku lisandväärtusega, siis ei ole üllatav, et naisettevõtjate netosissetulek oli 2012. aastal 6 % madalam kui meestel. Nende ettevõtted jäävad ka väiksemaks: ELi 28 liikmesriigis on 23 % naisettevõtjatest tööandjad, meestest aga 30 %(19).

Tundub, et Euroopa naised alustavad ettevõtlusega ka teistsugustel põhjustel; naised väidavad sagedamini, et tegid seda vajadusest, kuna ettevõtlus annab neile võimaluse ühildada tööd ja hoolduskohustusi, näiteks laste või eakate eest hoolitsemist, ning pakub suuremaid võimalusi töötada kodus, Seda argumenti toetavad andmed, mis näitavad, et 30 % naisettevõtjatest töötab osaajaga, meestest aga vaid 12 %.

2.  Naisettevõtjate takistused: rahastamisele juurdepääsu probleem

Ettevõtluse pakutav tasakaal töö ja eraelu vahel võib saada naistele ka takistuseks, tekitades nõiaringi, kuna naistel on niiviisi vähem võimalusi saada juhtimiskogemusi oma ettevõtte juhtimiseks, luua usaldusväärne krediidiajalugu ja võita investorite usaldus.

Investorite osas on ka erinevusi, kuidas mehed ja naised oma ettevõtteid rahastavad. Suur osa neist erinevustest(20) on paratamatult seotud sektoritega, kus naisettevõtjad tegutsevad ning nende ettevõtete suurusega, kuid põhjuseks on ka see, et naised alustavad äritegevust väiksema kapitali ja väiksemate laenudega, toetudes rahastamisel meestest sagedamini pereliikmetele ja sõltudes vähem laenudest. Teisisõnu: naised kasutavad vähem välist rahastamist, nagu pangalaenud ja tarnijakrediit, samas kui mehed kasutavad tõenäolisemalt kulukamat finantseerimist. Seda kinnitab tõsiasi, et naisettevõtjatel kipub olema probleeme juurdepääsuga omakapitali kaudu rahastamisele: kuna omakapitali investorid, nt äriinglid on ettevõtete kasvupotentsiaalist sageli veelgi rohkem huvitatud, võib see jällegi olla seotud naisettevõtjate tegevushaardega. Teisest küljest on uuringud ka näidanud, et naised ei taotlegi sageli juurdepääsu omakapitali kaudu rahastamisele. Kuigi uurimistulemused(21) on taas piiratud, oleks huvitav teada, kuidas mõjutab neid arve naiste protsent investorite hulgas: erineva taustaga isikute kaasamine investeerimisprotsessi võib ka aidata vältida grupi- ja stereotüüpset mõtlemist.

On jätkuvalt raske selgitada erinevusi juurdepääsul rahastamisele ja selle kasutamises. Nagu Euroopa Parlament oma 2011. aasta resolutsioonis naisettevõtluse kohta väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes(22) juba märkis, võib naistel olla vähem teadmisi kasutada olevate rahastamisvõimaluste kohta, meestest ettevaatlikum suhtumine majandus- ja finantsriskide võtmisesse või vähem finantsjuhtimise kogemusi. Kuigi see on väga keeruline ja puuduvad kindlad tõendid, on oluline jätkuvalt tegeleda naisettevõtjate võimaliku diskrimineerimise küsimusega finantsteenuste pakkujate poolt juurdepääsul krediidile. Sidusrühmade hinnanguid uutele ettevõtetele võivad ikka veel mõjutada stereotüübid naiste ja meeste võimete kohta ettevõtluse valdkonnas. Juba üksnes diskrimineerimise tajumine rahaliste vahendite taotlemisel võib mõjutada naiste otsuseid luua oma ettevõte või kallutada neid ajama läbi väiksemate laenudega.

Direktiivis 2004/113/EÜ on sõnaselgelt keelatud nii otsene kui kaudne diskrimineerimine finantsteenuste pakkumisel, sh pangalaenude andmisel. Ei ole veenvaid tõendeid selle kohta, et liikmesriikides toimuks otsene diskrimineerimine – lõppude lõpuks võib naisettevõtjale laenu andmisest keeldumine olla sama hästi seotud majandusloogikaga, kuna investor ootab investeeringult suuremat tasuvust ja eelistab suuremaid ettevõtteid, mis tegutsevad sageli kasumlikemates sektorites, kus domineerivad mehed. Tundub siiski olevat teatud tõendeid kaudse diskrimineerimise kohta, nagu eespool kirjeldatud, seoses sellega, kuidas naised tajuvad juurdepääsu rahastamisele.

3.  Sotsiaalne ettevõtlus: võimalus peavoolu ettevõtluseks?

Sageli väidetakse, et sooline lõhe on sotsiaalses ettevõtluses väiksem kui traditsioonilises ettevõtluses ning see võib pakkuda väärtuslikke teadmisi, kuidas ületada naisettevõtluse takistusi. Sotsiaalse ettevõtlusega tegelemine ei aita naistel üksnes panustada kohalikesse kogukondadesse ja sotsiaalsesse kaasatusse(23), vaid võib ka suurendada nende võimalusi ettevõtjatena, andes neile vajalikke oskusi ja enesekindlust. Selle saavutamiseks on aga vaja sotsiaalne ettevõtlus selgelt määratleda ja seda mõista ning õigesti hinnata, ka selleks, et tagada sotsiaalsete ettevõtete rahastamine.

Naiste tegevuse kohta ettevõtetes, mis kasutavad sotsiaalsete vajaduste turgu, ei ole piisavalt andmeid, kuid Global Entrepreneurship Monitor(24) 2009. aasta uuring näitab, et kuigi mehed loovad sotsiaalseid ettevõtteid tõenäolisemalt kui naised, on naised sotsiaalvaldkonnas ettevõtjatena aktiivsemad. OECD(25) selgitab, et esiteks näitavad praktilised andmed, et naised on altruistlikumad ja toetavad rohkem ümberjagamist, ning teiseks hoiduvad naised rohkem konkurentsist ja seega on sotsiaalse ettevõtluse uuemad turud neile ligitõmbavamad. Teise selgituse kontekstis ja arvestades, et konkurents asjaomases sektoris kindlasti kasvab, on oluline kindlustada praegu naiste esindatus sotsiaalses ettevõtluses.

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

14.12.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

1

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Maria Arena, Catherine Bearder, Beatriz Becerra Basterrechea, Malin Björk, Vilija Blinkevičiūtė, Anna Maria Corazza Bildt, Viorica Dăncilă, Iratxe García Pérez, Anna Hedh, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Elisabeth Köstinger, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Barbara Matera, Angelika Mlinar, Krisztina Morvai, Maria Noichl, Marijana Petir, Terry Reintke, Liliana Rodrigues, Jordi Sebastià, Michaela Šojdrová, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Jadwiga Wiśniewska, Anna Záborská, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Biljana Borzan, Eleonora Forenza, Alessandra Mussolini, Monika Vana, Julie Ward

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

David Coburn

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

26

+

ALDE

Catherine Bearder, Beatriz Becerra Basterrechea, Angelika Mlinar

EFDD

Daniela Aiuto

NI

Krisztina Morvai

PPE

Anna Maria Corazza Bildt, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Elisabeth Köstinger, Barbara Matera, Alessandra Mussolini, Marijana Petir, Michaela Šojdrová, Elissavet Vozemberg-Vrionidi

S&D

Maria Arena, Vilija Blinkevičiūtė, Biljana Borzan, Viorica Dăncilă, Iratxe García Pérez, Anna Hedh, Maria Noichl, Liliana Rodrigues, Julie Ward

VERTS/ALE

Terry Reintke, Jordi Sebastià, Monika Vana

1

-

EFDD

David Coburn

5

0

ECR

Jadwiga Wiśniewska, Jana Žitňanská

GUE/NGL

Malin Björk, Eleonora Forenza

PPE

Anna Záborská

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

-  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

ELT C 130, 30.4.2011, lk 4.

(2)

ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.

(3)

ELT L 180, 15.7.2010, lk 1.

(4)

ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 56.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0074.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0320.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0311.

(8)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0292.

(9)

Euroopa Komisjon (2014), aruanne „Statistilised andmed Euroopa naisettevõtjate kohta”.

(10)

Euroopa Komisjon (2012), Eurobaromeetri kiiruuring 354 „Ettevõtlus ELis ja mujal”.

(11)

Euroopa Komisjoni aruanne (2008) naissoost uuendajate ja ettevõtluse edendamise poliitika hindamise kohta.

(12)

Euroopa Komisjon (2014), aruanne „Statistilised andmed Euroopa naisettevõtjate kohta”.

(13)

Euroopa Parlament (2015), poliitikaosakonna uuring „Naisettevõtlus: soolise lõhe kaotamine juurdepääsul finants- ja muudele teenustele ning sotsiaalses ettevõtluses”.

(14)

Euroopa Komisjon (2015), Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” vahehindamine.

(15)

KPMG (2015) aruanne „Women in Alternative Investments”.

(16)

Euroopa Komisjon (2010), Eurobaromeetri kiiruuring 283 „Ettevõtlus ELis ja mujal”.

(17)

Euroopa Komisjon (2015), Eurostati rubriik Statistics Explained, tööhõivestatistikast.

(18)

Euroopa Komisjon (2012), Eurobaromeetri kiiruuring 354 „Ettevõtlus ELis ja mujal”.

(19)

Euroopa Komisjon (2014), aruanne „Statistilised andmed Euroopa naisettevõtjate kohta”.

(20)

Euroopa Parlament (2015), poliitikaosakonna uuring „Naisettevõtlus: soolise lõhe kaotamine juurdepääsul finants- ja muudele teenustele ning sotsiaalses ettevõtluses”.

(21)

KPMG (2015), aruanne „Women in Alternative Investments”.

(22)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0367.

(23)

EIGE (2015), uuring „Naiste majandusliku iseseisvuse ja ettevõtluse edendamine – head tavad”.

(24)

GEM Consortium (2009), Global Entrepreneurship Monitor.

(25)

OECD (2014), töödokument „Women’s Social Entrepreneurship and Innovation”.

Õigusalane teave