Menetlus : 2015/2233(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0009/2016

Esitatud tekstid :

A8-0009/2016

Arutelud :

PV 01/02/2016 - 10
CRE 01/02/2016 - 10

Hääletused :

PV 03/02/2016 - 8.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0041

RAPORT     
PDF 471kWORD 245k
25.1.2016
PE 567.814v02-00 A8-0009/2016

Euroopa Parlamendi soovitustega komisjonile teenustekaubanduse lepingu läbirääkimisteks

(2015/2233(INI))

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon

Raportöör: Viviane Reding

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Parlamendi soovitustega komisjonile teenustekaubanduse lepingu läbirääkimisteks

(2015/2233(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse teenustekaubanduse üldlepingut(1), mis hakkas WTO raamläbirääkimiste Uruguay vooru tulemusena kehtima 1995. aasta jaanuaris,

–  võttes arvesse WTO teenustekaubanduse nõukogu esimehe, suursaadik Fernando de Mateo poolt WTO kaubandusläbirääkimiste komiteele esitatud 21. aprilli 2011. aasta aruannet teenustekaubandust käsitlevate läbirääkimiste eriistungi kohta(2),

–  võttes arvesse nn teenuste tõeliste sõprade rühma („Really Good Friends of Services“ (RGF)) 5. juuli 2012. aasta avaldust(3),

–  võttes arvesse teenustekaubanduse lepingu läbirääkimiste suhtes kohaldatavaid ELi direktiive, mille nõukogu võttis vastu 8. märtsil 2013. aastal ning mille salastatus tühistati ja mille nõukogu tegi avalikuks 10. märtsil 2015. aastal(4),

–  võttes arvesse oma 4. juuli 2013. aasta resolutsiooni läbirääkimiste alustamise kohta mitmepoolse teenustelepingu üle(5),

–  võttes arvesse president Junckeri poolt 15. juulil 2014. aastal uuele komisjonile esitatud poliitilisi suuniseid, mis kandsid pealkirja „Euroopa uus algus: minu tegevuskava töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks“,

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),

–  võttes arvesse 17. juuli 2014. aasta lõplikku lähtearuannet, mille koostas komisjonile Ecorys ja mis kandis pealkirja „Mitmepoolse teenustekaubanduse lepingu läbirääkimisi toetav kaubanduse jätkusuutliku mõju hinnang“(6),

–  võttes arvesse kõigi teenustekaubanduse lepingu osaliste esitatud läbirääkimiste dokumente, eeskätt neid, mille salastatus tühistati ja mille komisjon avalikustas 22. juulil 2014. aastal, ning muu hulgas ELi algset pakkumist(7),

–  võttes arvesse volinik Malmströmi 5. veebruari 2015. aasta avaldust patsientide liikuvuse käsitlemise kohta teenustekaubanduse lepingus(8),

–  võttes arvesse ELi ja USA 20. märtsi 2015. aasta ühisavaldust avalike teenuste kohta(9) teenustekaubanduse lepingu ning Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimiste kontekstis,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 39, isikuandmete kaitset käsitlevat Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 8 ja inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 12,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 8, mis edendavad naiste ja meeste võrdõiguslikkust ühena väärtustest, millel EL rajaneb,

–  võttes arvesse üldhuviteenuseid käsitlevaid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 14 ja 106 ning protokolli nr 26,

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2013. aasta resolutsiooni teenustekaubanduse üldlepingu, sh kultuurilise mitmekesisuse kohta WTOs(10),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 21,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 207 ja 218,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud arengusidususe põhimõtet,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust teenustekaubanduse lepingu kohaliku ja piirkondliku mõõtme kohta (CDR 2700/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 4 ja artiklit 52,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning arengukomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0009/2016),

A.  arvestades, et teenustekaubanduse lepingu läbirääkimistega tuleks saavutada parem rahvusvaheline reguleerimine, mitte vähendada siseriiklikku reguleerimist;

B.  arvestades, et kuigi teenustekaubanduse leping on oma praegusel kujul ja praeguste läbirääkijatega mõnepoolne leping, peaks sihiks olema see, et sõlmitud kokkulepe saavutaks kriitilise massi, mis võimaldaks tal saada WTO raames mitmepoolseks kokkuleppeks;

C.  arvestades, et mis tahes kaubandusleping peab andma Euroopa tarbijatele rohkem õigusi ja tagama madalamad hinnad, looma juurde töökohti ja kindlustama töötajate kaitse; arvestades, et kaubandusleping peab soodustama ka säästvat arengut, edendama ülemaailmselt ettevõtjate sotsiaalset vastutust ning ühtlustama Euroopa ettevõtjate tegutsemistingimusi; arvestades, et kaubanduspoliitika peaks aitama kaasa ILO inimväärse töö tagamise suuniste ja ÜRO säästva arengu tegevuskava (aastani 2030) elluviimisele ja olema nendega täiesti kooskõlas;

D.  arvestades, et kaubandusleping peab avama meie ettevõtjatele turu välisriikides ja tagama liikmesriikides kodanike kaitse; arvestades, et teenustekaubanduse lepinguga tuleks suurendada ligipääsu välisturgudele, edendada parimaid tavasid ja kujundada üleilmastumist eesmärgiga tagada, et see kajastab ELi väärtuseid, põhimõtteid ja huve ning aitab ELi ettevõtjatel ülemaailmsete väärtusahelate ajajärgul jõudsalt areneda; arvestades, et tarbijaõigused ning sotsiaalsed ja keskkonnastandardid ei ole kaubandustõkked, vaid aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” mittekaubeldavad põhielemendid; arvestades, et ELi kaubanduspoliitikas tuleb järgida Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärke; arvestades, et ELis on teenuste osutamise aluspõhimõteteks nende üldkättesaadavus, kvaliteet, ohutus, taskukohasus ja võrdne kohtlemine, mis peavad olema alati tagatud kõikides linnades ja piirkondades; arvestades, et EL peaks edendama soolist võrdõiguslikkust rahvusvahelisel tasandil;

E.  arvestades, et nii majanduse kui ka rahvusvahelise kaubanduse üleilmastumise, teenustepõhiseks muutumise ja digiteerimisega seoses tuleb viivitamata võtta poliitilisi meetmeid rahvusvaheliste eeskirjade täiustamiseks; arvestades, et ELil on märkimisväärne huvi tugevdada ülemaailmseid kaubanduseeskirju, et reguleerida ülemaailmseid tarneahelaid; arvestades, et mitmepoolne kaubandussüsteem on endiselt kõige tõhusam raamistik avatud ja õiglase kaubanduse saavutamiseks kogu maailmas;

F.  arvestades, et teenustekaubanduse leping annab ELile võimaluse kindlustada oma positsiooni maailma suurima teenuste eksportijana, kelle osa maailma teenuste ekspordis oli 2013. aastal 25 %, mis moodustas kaubandusbilansi ülejäägi 170 miljardit eurot; arvestades, et ELi teenusteeksport on viimase kümne aasta jooksul kahekordistunud, ulatudes 2014. aastal 728 miljardi euroni; arvestades, et teenustesektoris töötab ligikaudu 70 % ELi tööjõust ning teenuste osakaal Euroopa kaupade ekspordis on 40 %; arvestades, et 90 % ELis aastatel 2013–2025 loodavatest uutest töökohtadest on seotud teenustesektoriga; arvestades, et kõnealune leping võib hoogustada töökohtade loomist ELis;

G.  arvestades, et teenustekaubandus loob ELis töökohti ja edendab majanduskasvu, mida saaks tugevdada teenustekaubanduse lepinguga;

H.  arvestades, et palju olulisi turge, sealhulgas tärkava turumajandusega riikides, on Euroopa ettevõtjatele ikka veel suletud; arvestades, et tarbetud teenustekaubanduse tõkked, mis tariifseks teisendatuna moodustavad 15 % Kanada, 16 % Jaapani, 25 % Lõuna-Korea, 44 % Türgi ja 68 % Hiina puhul, ei võimalda Euroopa ettevõtjatel jätkuvalt oma konkurentsivõimest täit kasu lõigata; arvestades, et EL, kus teenustepiirangute tariifiekvivalent on vaid 6 %, on oma partneritest oluliselt avatum; arvestades, et EL peaks kasutama oma positsiooni teenuste kõige olulisema importija ja eksportijana, et tagada võrdsed võimalused vastastikuse turulepääsu ja ausa konkurentsi abil;

I.  arvestades, et mittetariifsed kaubandustõkked, mis moodustavad keskmiselt rohkem kui 50 % piiriüleste teenuste kuludest, mõjutavad ebaproportsionaalselt väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), keda on ELi teenuste eksportijate seas üks kolmandik ja kellel puuduvad sageli nende takistuste ületamiseks vajalikud inim- ja rahalised ressursid; arvestades, et tarbetute tõkete kõrvaldamine hõlbustaks VKEde rahvusvahelistumist, eeldusel et need tõkked saab kõrvaldada ilma neile aluseks olevate avalikku huvi pakkuvate poliitiliste eesmärkide täitmist ohtu seadmata; arvestades, et õigustatud avalikku huvi pakkuvate poliitiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed tuleks säilitada;

J.  arvestades, et väärtusahelate üleilmastumine suurendab nii kodumaise toodangu importi kui ka eksporti; arvestades, et toote- ja teenuskaubandus on omavahel seotud ning nende tarneahelate reguleerimiseks on vaja ülemaailmseid eeskirju; arvestades, et ülemaailmsete väärtusahelatega seoses muutuvad siduvad rahvusvahelised põhistandardid veelgi vajalikumaks, et vältida edasist võidujooksu reguleerimise vähendamise suunas ning sotsiaalset ja keskkonnaalast dumpingut;

K.  arvestades, et kodanike usaldust ELi kaubanduspoliitika vastu tuleb suurendada, tagades mitte ainult vastastikku kasuliku tulemuse kodanikele ja ettevõtjatele tööhõives ja jõukuse loomisel, vaid ka läbipaistvuse, osaluse ja vastutuse kõrgeima taseme, pidades pidevat dialoogi sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna, kohalike ja piirkondlike asutuste ja muude asjaomaste sidusrühmadega ning määrates läbirääkimistel kindlaks selged suunised;

L.  arvestades, et enamik ELi päevakorras olevatest kohustustest on seotud liikmesriikide siseriiklike õigusaktidega; arvestades, et kohustuste täitmine mõjutab eelkõige piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi;

M.  arvestades, et andmekaitse ei ole mitte majandusele koormaks, vaid see on majanduskasvu allikas; arvestades, et digitaalmaailma vastu usalduse taastamine on äärmiselt oluline; arvestades, et andmevood on teenustekaubanduses hädavajalikud, kuid need ei tohiks kunagi ohtu seada andmekaitset ja eraelu puutumatust käsitlevat ELi õigustikku;

N.  arvestades, et oma 26. juuni 2013. aasta resolutsioonis läbirääkimiste alustamise kohta mitmepoolse teenustelepingu üle(11) nõudis parlament, et komisjon viiks ellu oma kavatsuse koostada jätkusuutlikkuse mõjuhinnang;

O.  arvestades, et teenustekaubanduse leping hõlmab füüsiliste isikute liikumist lepingus osalevate riikide vahel, mistõttu tuleb kõiki ELi kodanikke lepinguosaliste territooriumile pääsemise osas võrdselt kohelda;

P.  arvestades, et nõusolekumenetlus annab parlamendile kaubanduslepingute üle lõpliku sõnaõiguse ning parlamendiliikmed otsustavad läbirääkimiste lõppedes vaid selle üle, kas teenustekaubanduse leping heaks kiita või tagasi lükata; arvestades, et teatavates liikmesriikides võib lepingu ratifitseerimiseks olla vaja ratifitseerimist piirkondlikes parlamentides ja/või piirkondlikku tasandit esindavates parlamendikodades;

Q.  arvestades, et parlament jätab endale õiguse avaldada arvamust pärast teenustekaubanduse lepingu teksti käsitlevate võimalike tulevaste ettepanekute ja eelnõudega tutvumist;

1.  esitab teenustekaubanduse lepingu käimasolevate läbirääkimiste kohta komisjonile alljärgnevad soovitused:

  a) seoses konteksti ja kohaldamisalaga:

i.  pidada teenustekaubanduse lepingu läbirääkimisi etapiks WTO tasandil uute sihtide seadmisel eesmärgiga taasalgatada teenustekaubanduse üldlepingu uuendamise läbirääkimised;

ii.  väljendada uuesti oma toetust ambitsioonikatele, terviklikele ja tasakaalustatud läbirääkimistele, mis peaksid vallandama integreerituma ülemaailmse teenusteturu kasutamata potentsiaali, hoides ära sotsiaalse, keskkonnaalase ja majandusliku dumpingu ning tagades samal ajal täieliku vastavuse ELi õigustikule; kujundada ja reguleerida üleilmastumist ning tugevdada rahvusvahelisi standardeid, tagades juriidiliselt õiguse reguleerida ja täita selliste avalikku huvi pakkuvate poliitikavaldkondade õigustatud eesmärke nagu rahvatervis, ohutus ja keskkond; tagada Euroopa teenuseosutajate, sealhulgas VKEde suurem turulepääs huvipakkuvates põhisektorites, tehes ühtlasi vajalikke erandeid tundlikele sektoritele, sealhulgas kõikidele avalikele teenustele; tagada, et läbirääkimistega aidatakse õiglaselt ja märkimisväärselt kaasa töökohtade loomisele ja kaasavale majanduskasvule, ning määrata kindlaks kaugeleulatuvate sihtidega standardid teenustekaubandusele 21. sajandil; austada ELi ja liikmesriikide poliitilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi mudeleid ning ELi aluslepingutes ja ELi põhiõiguste hartas sätestatud aluspõhimõtteid, nagu sooline võrdõiguslikkus; edendada ja kaitsta inimõigusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet kogu maailmas;

iii.  võtta eesmärgiks mitmepoolsus ning seista vastu seda takistavatele sätetele või lisadele, mis oleksid vastuolus teenustekaubanduse üldlepinguga ning takistaksid tulevikus WTO süsteemi sulandumist; võtta vastu uusi osalisi tingimusel, et nad aktsepteerivad juba kokku lepitud eeskirju ja eesmärkide taset; stimuleerida suuremat osalust läbirääkimistel; arvestada sellega, et BRIC-riikides ja MINT-riikides on teenustekaubanduses samaaegselt nii suurimad tõkked kui ka suurim kasvupotentsiaal; tunnistada nende riikide tähtsust ELi jaoks tõusva keskklassiga ekspordi sihtriikidena, vahesisendite allikatena ja peamiste keskustena ülemaailmsetes väärtusahelates; anda osalemise võimalus tärkava ja dünaamilise majandusega riikidele, kes on valmis sellele pühenduma, ning väljendada uuesti toetust Hiina palvele läbirääkimistega ühineda; tagada kõikide teenustekaubanduse lepingu osaliste püüd muuta läbirääkimiste tulemused mitmepoolseks; tagada, et arenguriikidele pööratakse erilist tähelepanu, ning lisada teenustekaubanduse lepingusse teenustekaubanduse üldlepingu IV artiklis sisalduvad sätted;

iv.  võtta teadmiseks, et ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi andmetel moodustab teenustesektor arenguriikide SKPst ligikaudu 51 % ning et teenuste eksport Aafrika riikidest suureneb; tunnistada, et kaubandus, sealhulgas teenustekaubandus, võib teatavatel tingimustel soodustada kaasavat majanduskasvu, säästvat arengut, vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamist ning inimväärsete töökohtade loomist ning võib edendada innovatsiooni, lihtsustades oskusteabe vahetamist, tehnoloogia arendamist ning investeerimist teadus- ja arendustegevusse, sealhulgas välisinvesteeringute abil; jääda seega seisukohale, et arenguriikidele õiglase juurdepääsu andmine maailma teenusteturule võib toetada nende majanduslikku integratsiooni ja üleilmastumisega kohanemist;

v.  pidada meeles, et kuna läbirääkimised toimuvad soodustingimustel, saavad lepingust tulenevatest hüvedest enne lepingu mitmepoolseks muutmist osa vaid teenustekaubanduse lepingu osalised; vältida enamsoodustusrežiimi klausli kohaldamist teenustekaubanduse lepingus mitteosalejate suhtes seni, kuni leping muudetakse mitmepoolseks; vältida vabakaubanduslepingute lisamist enamsoodustusrežiimi klauslisse, nagu ka teenustekaubanduse üldlepingu puhul;

vi.  elavdada teenuseid käsitlevaid arutelusid Doha arenguvoorus;

vii.  tagada koostoime ja järjepidevus nii praegu läbiräägitavate kahepoolsete, mõnepoolsete ja mitmepoolsete lepingute vahel kui ka ühtse turu arengusuundumustega, eriti seoses digitaalse ühtse turuga; tagada sidusus ELi sise- ja välispoliitika vahel ning edendada välisasjades terviklikku lähenemisviisi; järgida poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet ning ergutada 2015. aasta septembris vastu võetud säästva arengu eesmärkide elluviimist;

viii.  pakkuda välja konkreetsed kaitsemeetmed turistidele, muu hulgas selleks, et muuta läbipaistvaks rahvusvahelise rändlusteenuse ning rahvusvaheliste kõnede ja sõnumite tasud ning piirata ülemääraseid tasusid, mida nõutakse väljaspool Euroopat krediitkaarte kasutavatelt tarbijatelt, ning säilitada ELi ja liikmesriikide õigus anda turismisihtkohtade turvalisust puudutavaid hoiatusi;

ix.  avaldada viivitamata jätkusuutlikkuse mõjuhinnang ja ajakohastada seda pärast läbirääkimiste lõppu, võttes arvesse teenustekaubanduse lepingu mõju kodanikele, kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, läbirääkimistel mitteosalevatele arenguriikidele ning ELi sotsiaalsele ja tööhõive olukorrale; hinnata üksikasjalikult ja õigeaegselt teenustekaubanduse üldlepingu mõju ELi majandusele alates selle jõustumisest; kaasata sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond täielikult jätkusuutlikkuse mõjuhinnangu lõplikku väljatöötamisse; paluda parlamendi uuringuteenistusel avaldada põhjalik ja informatiivne uuring teenustekaubanduse lepingu läbirääkimiste ulatuse ja võimaliku mõju kohta, pidades muu hulgas silmas soolisi aspekte ja vajadust käsitleda selliseid nähtusi nagu klaaslagi ja sooline palgalõhe; kontrollida vastavust põhiõigustele, et parlament saaks teha teadliku otsuse teenustekaubanduse lepingule nõusoleku andmise või mitteandmise kohta;

x.  tagada, et investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise korda ei saaks enamsoodustusrežiimi klauslite abil üle võtta teistest kahepoolsetest investeerimislepingutest;

  b) seoses turulepääsuga:

i.  jätta lepingu kohaldamisalast välja avalikud teenused ja audiovisuaalmeedia teenused ning käsitleda kultuuriteenuseid ettevaatlikult, piiramata teenustekaubanduse üldlepingust tulenevaid ELi kohustusi; nõuda kaugeleulatuvate kohustuste võtmist kõigilt osalistelt, sektoritelt ja valitsustasanditelt, eelkõige välisturgude täiendavaks avamiseks riigihangete, telekommunikatsiooni, transpordi ning finants- ja kutseteenuste valdkonnas;

ii.  tagada vastastikkus kõigil tasanditel; toetada horisontaalsete kohustustega seotud sätete kasutamist vahendina eesmärkide ühise taseme seadmiseks, piiramata teenustekaubanduse üldlepingu XVI ja XVII artikli kohaseid õigusi ja kohustusi, ning arvestada sellega, et miinimumnõuetega kehtestataks osalemisest huvitatud riikide jaoks selged parameetrid; tagada kooskõlas teenustekaubanduse üldlepingu IV artikliga arenguriikidele ja vähim arenenud riikidele paindlikkus selles, millises ulatuses peavad nad lepinguga ühinedes kohustusi võtma; tagada, et lepinguga püütakse luua võrdsed tingimused teenustesektoris ning avada uued turud ELi teenuseosutajatele;

iii.  jätta ELi kohustustest välja selliste uute teenuste osutamine, mida ei ole liigitatud asjaomases klassifikatsioonisüsteemis, säilitades võimaluse lisada need hilisemas etapis;

iv.  vältida kavatsetud meetmete rakendamiskeeldude ja nn sillaklauslite kohaldamist turulepääsuga seotud kohustuste ja tundlike sektorite suhtes, näiteks avalikud ja kultuuriteenused, riigihanked, 4. tarneviis, transport ja finantsteenused; tagada piisav paindlikkus selleks, et viia üldist majandushuvi pakkuvad teenused tagasi riikliku kontrolli alla; säilitada ELi ja liikmesriikide õigus muuta oma kohustuste ajakava vastavalt teenustekaubanduse üldlepingule;

v.  võtta 1. tarneviisi alusel piiratud kohustusi, eelkõige digitaal- ja finantsteenuste ning maanteetranspordi valdkonnas, et vältida õiguslikku arbitraaži ja sotsiaalset dumpingut; võtta siiski kaugeleulatuvaid kohustusi ning tunnistada tungivat huvi satelliitsideteenuste, mereveoteenuste ja edasikindlustuse valdkonnas; tunnistada, et sellised kohustused saavad olla tulemuslikud ainult nõuetekohaselt reguleeritud keskkonnas; tagada ELi õiguse täielik järgimine välismaiste teenuseosutajate poolt ja selle jõustamine nende suhtes, kui ettevõtja osutab välisriigist ELi tarbijatele teenust, ning lisada sätted, mis tagavad tarbijatele kergesti kättesaadava õiguskaitse; teha ühtlasi kindlaks murekohad, millega puutuvad kokku tarbijad suhtlemisel kolmandates riikides asuvate teenuseosutajatega, anda tarbijatele juhiseid nende õiguse kohta saada sellistel juhtudel õiguskaitset ning pakkuda vajaduse korral välja konkreetsed meetmed;

vi.  võtta 3. tarneviisi puhul ambitsioonikas lähenemisviis, püüdes kaotada kaubanduslikku kohalolekut ja tegevuskohta puudutavad kolmandate riikide tõkked, näiteks väliskapitali piirangud ja ühisettevõtluse nõuded, kuna see on väga tähtis 1. ja 4. tarneviisi kohaselt osutatavate teenuste kasvu suurendamiseks, säilitades samal ajal kogu ELi hõlmavad reservatsioonid praegusel tasemel;

vii.  pidada meeles, et ELil on tungiv huvi kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide väljapoole toimuva liikuvuse vastu; hoiduda uute kohustuste võtmisest väljaspool teenustekaubanduse üldlepingut seoses ELi-suunalise liikuvusega, kuni teised osalised ei ole oma pakkumisi märkimisväärselt parandanud; kinnitada, et tööjõudu käsitlev klausel säilitab välisriikide teenuseosutajate juriidilise kohustuse järgida ELi ja liikmesriikide sotsiaal- ja tööõigusakte ning kollektiivlepinguid; võtta 4. tarneviisi puhul ambitsioonikad kohustused nendel juhtudel, mis on aluseks 3. tarneviisi kohustustele; säilitada suutlikkus viia lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide puhul läbi majanduslike vajaduste ja tööturu analüüs;

viii.  austada liikmesriikide suveräänset õigust valida, milliseid sektoreid väliskonkurentsile avada ja mil määral, kasutades piiranguid ja erandeid; vältida liikmesriikide survestamist, et nad seda õigust täielikult ei kasutaks;

ix.  jätta kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 14 ja 106 ning protokolliga nr 26 lepingu kohaldamisalast välja praegused ja tulevased üldhuviteenused ning üldist majandushuvi pakkuvad teenused (muu hulgas vesi, tervishoid, sotsiaalteenused, sotsiaalkindlustussüsteemid, haridus, jäätmekäitlus ja ühistransport); tagada, et ELi, riiklikele ja kohalikele ametiasutustele jääks avalike teenuste tellimise, korraldamise, rahastamise ja osutamisega seoses täielik õigus võtta kasutusele, võtta vastu, hoida alal või tühistada mis tahes meetmeid; teha selline erand sõltumata sellest, kuidas avalikke teenuseid osutatakse ja rahastatakse; tagada, et sotsiaalkindlustussüsteemid jäetakse lepingu kohaldamisalast välja; lükata tagasi ettepanek patsiendi liikuvust käsitleva lisa kohta, millele on vastu enamik teenustekaubanduse lepingu osalistest; pidada meeles, et ELi kodanike jaoks on väga tähtsal kohal kvaliteetsed avalikud teenused, mis aitavad saavutada sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;

x.  avaldada vastuseisu ühe ja sama kohaliku omavalitsuse ettevõtete ristsubsideerimise piirangutele, kui need on rangemad ELi või siseriiklike õigusaktidega kehtestatud piirangutest;

xi.  ilma et see piiraks teenustekaubanduse üldlepingu kohaldamist, püüda võtta kasutusele üheselt mõistetav nn kuldstandardi klausel, mida saaks lisada kõigisse kaubanduslepingutesse ning mis tagaks, et kommunaalettevõtete klauslit kohaldataks kõigi tarneviiside ja mis tahes teenuste suhtes, mida Euroopa, riiklikud või piirkondlikud ametiasutused peavad avalikeks teenusteks, igas sektoris ning teenuse monopoolsest seisundist olenemata;

xii.  tagada kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 167 lõikega 4 ning UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooniga (2005) kogu lepingu suhtes kohaldatava horisontaalse ja õiguslikult siduva klausli abil, et osalistele jääb kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kaitse või edendamisega seoses õigus võtta vastu või hoida alal mis tahes meetmeid, olenemata kasutatavast tehnoloogiast või levitamisplatvormist nii internetis kui mujal;

c)  seoses digitaalmajandust käsitlevate eeskirjadega:

i.  tagada universaalse õigusega eraelu puutumatusele kooskõlas olevad piiriülesed andmevood;

ii.  võtta ettevaatlik lähenemisviis andmekaitset ja eraelu puutumatuse kaitset käsitlevate peatükkide läbirääkimise suhtes;

iii.  tunnistada, et andmekaitse ja õigus eraelu puutumatusele ei ole mitte kaubandustõkked, vaid põhiõigused, mida väärtustatakse nii Euroopa Liidu lepingu artiklis 39 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 kui ka inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 12; tunnistada, et kõrgetasemeline usaldus on andmepõhise majanduse arendamisel esmatähtis; tagada selle põhiõiguse täielik järgimine, võttes nõuetekohaselt arvesse digitaalmajanduse viimaseid arenguid ning täites igakülgselt Euroopa Kohtu otsust programmi Safe Harbor kohtuasjas; lisada teenustekaubanduse üldlepingu XIV artiklil põhinev ulatuslik, üheselt mõistetav, horisontaalne, eraldiseisev ja õiguslikult siduv säte, mis jätab ELi praeguse ja tulevase isikuandmete kaitse õigusraamistiku lepingu kohaldamisalast täielikult välja ilma tingimuseta, et see peaks olema teenustekaubanduse lepingu muude osadega kooskõlas; kohaldada selliseid sätteid teenustekaubanduse lepingu kõigi muude lisade suhtes; toetada viivitamata ja ametlikult selliseid ettepanekuid teenustekaubanduse lepingu e-kaubandust käsitlevas lisas; toetada ettepanekuid, mille eesmärk on tagada kasutajate isikuandmete kaitse siseriiklike õigusraamistike kohaldamine mittediskrimineerival viisil; kohaldada e-kaubandust käsitlevas lisas sätestatud andmekaitsesätteid teenustekaubanduse lepingu kõigi teiste lisade, sealhulgas finantsteenuste lisade suhtes;

iv.  tagada Euroopa kodanike isikuandmete ülemaailmne voog täielikus vastavuses Euroopas kehtivate andmekaitse- ja andmeturbe-eeskirjadega; tagada, et kodanikele jääb kontroll oma andmete üle; lükata seetõttu tagasi andmevoogude suhtes kohaldatavad võimalikud üldnormid, mis ei viita vajadusele täita andmekaitsestandardite nõudeid;

v.  avaldada viivitamata ja ametlikult vastuseisu USA ettepanekutele teabe liikumise kohta;

vi.  võtta seisukoht, et selgelt kindlaks määratud ja vastastikku kokkulepitud õigusraamistik tagab julgeolekuohtudele reageerimise vajaduse korral kiire teabevahetuse; tagada teenustekaubanduse üldlepingu XIVa artikli ülevõtmine teenustekaubanduse lepingu põhiteksti; tagada riiklike turbeklauslite tuginemine asjakohastele vajalikkuskriteeriumidele; lükata siiski kindlalt tagasi teenustekaubanduse üldlepingu XIVa artiklis sätestatud riikliku julgeolekuerandi kohaldamisala laiendus ning kõik kaudsed kokkulepped tehnoloogiate osas; avaldada viivitamata ja ametlikult vastuseisu sellistele ettepanekutele teenustekaubanduse lepingus;

vii.  tunnistada, et digitaalne innovatsioon edendab majanduskasvu ja majanduse tootlikkust tervikuna; tunnistada, et andmevood on teenustemajanduse tähtis edasiviiv jõud, traditsiooniliste tootmisettevõtjate üleilmsete väärtusahelate oluline osa ning digitaalse ühtse turu arenemise hädavajalik eeldus; taotleda sellest tulenevalt andmete sundlokaliseerimisnõuete üldist keelustamist ning tagada, et teenustekaubanduse leping sisaldab tulevikukindlaid eeskirju ja ennetab digitaalmaailma killustumist; võtta seisukoht, et sundlokaliseerimisnõuded, st olukord, kus teenuste osutamise tingimusena sunnitakse teenuseosutajaid kasutama kohalikku taristut või looma kohalikku esindatust, takistavad välismaiste otseinvesteeringute tegemist või saamist osaliste poolt; püüda seepärast selliseid tavasid Euroopas ja väljaspool Euroopat võimalikult suures ulatuses piirata, kehtestades samal ajal vajalikud erandid, mis põhinevad avalikku huvi pakkuvatel õigustatud eesmärkidel, nagu tarbija- ja põhiõiguste kaitse;

viii.  tagada lõpliku lepingu sätete vastavus praegustele ja tulevastele ELi tasandi õigusaktidele, muu hulgas määrusele, mis käsitleb Euroopa elektroonilise side ühtset turgu, andmekaitse üldmäärusele, eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlevale direktiivile ning 16 meetmele, mis sisalduvad digitaalset ühtset turgu käsitlevas teatises; kaitsta võrgu neutraalsust ja avatud internetti; tagada, et isikuandmeid saab liidust väljapoole edastada vaid siis, kui järgitakse ELi andmekaitsealastes õigusaktides sisalduvaid kolmandatele riikidele andmete edastamist käsitlevaid sätteid; tagada eelkõige, et ELile jääb võimalus peatada isikuandmete edastamine EList kolmandatesse riikidesse, kus eeskirjad ei vasta ELi piisavuse standarditele, ettevõtjad ei kasuta alternatiivseid meetmeid, näiteks siduvaid ettevõtluseeskirju või standardseid lepingupunkte, ning ei kehti direktiivi 95/46/EÜ artikli 26 lõikes 1 sätestatud erandid; tõkestada asukohapõhist piiramist ja järgida interneti avatud juhtimistava põhimõtet; teha osalistega koostööd asjakohasel tasandil, et võetaks vastu piisavalt kõrged andmekaitsestandardid;

ix.  edendada eeskirjadel põhinevat konkurentsi telekommunikatsioonisektoris, mis toob kasu nii teenuseosutajatele kui ka tarbijatele; tegeleda telekommunikatsioonisektoris püsivate regulatiivsete ebakõladega, takistades osalistel väliskapitali piirangute määramist, kehtestades konkurentsi soodustavaid hulgituru juurdepääsu eeskirju turgu valitsevate operaatorite võrkudele, esitades selged ja mittediskrimineerivad litsentsimiseeskirjad, kindlustades ELi telekommunikatsiooniteenuste osutajatele tegeliku juurdepääsu eksporditurgude viimase etapi taristule, tagades seadusandjate sõltumatuse ja toetades kõiki võrgutüüpe hõlmavate telekommunikatsiooniteenuste laiaulatuslikku määratlemist; tagada, et kõigil ettevõtjatel on võrdsed võimalused ning ELi mittekuuluvate riikide oligopoolsetel turgudel tegutsevad ettevõtjad ei kasuta ära ELi turu killustatust; tagada, et teenustekaubanduse lepingu osalised austavad põhimõtet, mille kohaselt on teenuseosutajatele ja tarbijatele kindlustatud avatud ja mittediskrimineeriv juurdepääs internetile; tagada, et teenustekaubanduse lepingus osalevates riikides tegutsevatel ELi ettevõtjatel on telekommunikatsiooniteenuste osas õiglane ja sümmeetriline turulepääs, mida ei takista mittetariifsed ja piiritagused tõkked, sealhulgas regulatiivsed nõuded, standardite asümmeetria, tehnoloogilised nõuded või piirangud;

x.  toetada kindlalt rahvusvahelist mobiilside rändlusteenust käsitlevaid sätteid ning laiendada neid rahvusvahelistele kõnedele ja sõnumitele; pakkuda lähitulevikus rohkem avalikult kättesaadavat teavet jaehindade kohta ning toetada pikas perspektiivis piirangute kehtestamist, et hindu langetada; tagada, et teenustekaubanduse leping ei takista kahepoolsete lepingute sõlmimist selles valdkonnas; teha jõupingutusi tarbijate kaitseks veebis, eeskätt seoses soovimatute elektrooniliste kommertsteadaannetega;

xi.  tagada tõhus koostöö digitaalmajanduse maksustamise valdkonnas, toetudes komisjoni hea maksuhaldustava platvormi tööle, ning tagada eelkõige seos maksustamise ja sektori äriühingute reaalse majandustegevuse vahel;  d) seoses liikuvust käsitlevate eeskirjadega:

i.  tagada, et miski ei takistaks ELi ja selle liikmesriike säilitamast, täiustamast ja kohaldamast töö- ja sotsiaaleeskirju, kollektiivlepinguid ning õigusakte, mis käsitlevad füüsiliste isikute pääsu ELi või liikmesriigi territooriumile või nende ajutist viibimist ELi või liikmesriigi territooriumil, sealhulgas meetmeid, mis on vajalikud füüsiliste isikute korrakohase liikumise tagamiseks üle tema piiride, nagu muu hulgas territooriumile pääsu lubamine või territooriumile pääsu lubamise tingimused; tagada kooskõlas töötajate lähetamist käsitleva direktiiviga 96/71/EÜ vastuvõtva riigi miinimumtöötingimuste kohaldamine kõikide praegu ja tulevikus ELi sisenevate teenuseosutajate suhtes; tagada, et kõikidel Euroopasse tulevatel töötajatel on päritoluriigist olenemata samad töötaja õigused kui vastuvõtva riigi kodanikel ning et peetakse kinni võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttest; tagada, et teenustekaubanduse lepingu osalised järgivad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kaheksat põhikonventsiooni; kutsuda kõiki osalisi üles ratifitseerima ja rakendama ILO peamisi standardeid ning edendama muid asjaomaseid ILO konventsioone ja ÜRO resolutsioone; tagada ELi ja liikmesriikide tööseaduste ning kollektiivlepingute järgimine ELi territooriumil; tugevdada rikkumiste ärahoidmiseks ELi järelevalve- ja jõustamismehhanismi; nõuda tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid oma tööinspektsioonide vahendeid; kiiresti koguda ja esitada üksikasjalik teave 4. tarneviisi alusel ELis praegu tegutsevate teenuseosutajate arvu ja liigi kohta, sealhulgas nende ELis viibimise aja kohta; kindlustada edaspidi märgatavalt tõhusam andmete piiriülene kättesaadavus ELis; lisada kaitseklausel, millega hoitakse ära see, et ettevõtjad saavad töövõitlusõigusest mööda hiilida või seda õõnestada, kasutades kollektiivlepingute läbirääkimiste ja töövaidluste ajal kolmandatest riikidest pärit töötajaid, ning võimaldada teenustekaubanduse lepingu osalistel kohaldada vajalikke kaitsemeetmeid juhul, kui avaldatakse survet riigi palgatasemele, ohustatakse kohalike töötajate õiguseid või muid kokkulepitud standardeid, kooskõlas teenustekaubanduse üldlepingu X artiklis sätestatud piirangutega; nõuda tungivalt, et kõik lepinguosalised järgiksid OECD suuniseid hargmaistele ettevõtjatele;

ii.  tuletada meelde, et 4. tarneviisi alusel võetud kohustusi tuleb kohaldada üksnes kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide (näiteks isikud, kellel on ülikooli või sellega võrdväärne magistrikraad või kes töötavad kõrgema astme juhtivatel ametikohtadel) liikumise suhtes, mis toimub sihtotstarbeliselt, piiratud ajavahemikus ning konkreetsete tingimuste kohaselt, mis on sätestatud selle riigi siseriiklikes õigusaktides, kus teenust osutatakse, ja neid siseriiklikke õigusakte järgivas lepingus; nõuda sellega seoses teenuste direktiivi (2006/123/EÜ) artikli 16 järgimist ja rakendamist; lükata tagasi teenustekaubanduse üldlepingus sätestatud 4. tarneviisi eeskirjade märkimisväärne muutmine ning kaaluda direktiivi 2014/66/EL (kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral) läbivaatamist;

iii.  tunnistada, et 4. tarneviisi käsitlev lisa kujutab endast Euroopa tungivat huvi, arvestades, et ELi spetsialistid on saanud hea hariduse ja on liikuvad ning et uute äritegevuste toetamiseks peavad ELi ettevõtjad üha enam kasutama Euroopas välisspetsialistide erioskusi ja oma personali väljaspool Euroopat; tagada, et see liikuvus toob lisaks Euroopa ettevõtjatele kasu ka Euroopa töötajatele;

iv.  avaldada vastuseisu viisasid ja muid sisenemisprotseduure käsitlevatele sätetele, välja arvatud need, mis on suunatud läbipaistvuse suurendamisele ning haldusmenetluste tõhustamisele; tagada, et teenustekaubanduse lepingut ei kohaldata meetmete suhtes, mis mõjutavad osalise tööturule pääseda soovivaid füüsilisi isikuid, samuti kodakondsust või alalist elu- või töökohta puudutavate meetmete suhtes; kehtestada piisavad kaitsemeetmed, mis tagavad ajutiste teenuseosutajate naasmise päritoluriiki;

v.  taotleda kutseteenuste osutamise eeltingimusena kaubanduslikku kohalolu või residendistaatuse omamist eeldava nõude horisontaalset keelustamist; piirata kutseteenuseid käsitleva lisa kohaldamisala iga osalise võetavate kohustuste loendiga;

vi.  püüda luua raamistik koolituse, kõrgharidusastmete ja kutsekvalifikatsioonide vastastikuseks tunnustamiseks, eeskätt arhitektuuri, raamatupidamise ja õigusvaldkonna sektorites, tagades samal ajal teenuste osutaja pädevuse ja seega osutatavate teenuste kvaliteedi kooskõlas ELi kutsekvalifikatsioonide direktiividega ning vältides ülikoolikraadide automaatset ja kvantitatiivset tunnustamist;

vii.   nõuda 4. tarneviisi käsitlevas lisas esitatud töötajate mõiste selget määratlemist;

  e)  seoses finantsteenuseid käsitlevate eeskirjadega:

i.  saavutada leping, mis sisaldab ambitsioonikat, kuid siiski tasakaalustatud lisa, mis hõlmab igat liiki, finantsteenuste, eelkõige pangandus ja kindlustusteenuste osutamist, mis läheb teenustekaubanduse üldlepingu finantsteenuseid käsitlevast lisast kaugemale ning mis edendab pikaajalist jätkusuutlikku majanduskasvu kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega; püüelda finantssüsteemi stabiilsuse ja üksikute finantsasutuste tugevdamise poole, tagades täieliku kooskõla kriisijärgse õiguskeskkonnaga ning õiglase konkurentsi finantsteenuste osutajate vahel; saavutada leping, mis rangematele nõuetele suunatud finantseeskirjade ühtlustamise ning finantsteenuste laiema valiku kaudu pakub Euroopa tarbijatele väärtust ja kaitset; seada eesmärgiks tarbijate asjakohane kaitse, sealhulgas andmekaitse ja õigus eraelu puutumatusele, samuti arusaadava ja täpse teabe esitamine, mis on teabe asümmeetria vähendamiseks hädavajalik;

ii.  kohustada teenustekaubanduse lepingu osalisi rakendama ja kohaldama finantssektori reguleerimise ja järelevalve suhtes kohaldatavaid rahvusvahelisi standardeid, näiteks neid, mida toetavad G20, Baseli pangajärelevalve komitee, finantsstabiilsuse nõukogu, Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon ning Rahvusvaheline Kindlustusjärelevalve Assotsiatsioon; võtta meetmeid selle tagamiseks, et WTO finantsteenustega seotud kohustuste käsitusleppe peamised osad võetakse üle teenustekaubanduse lepingusse, parandades ühtlasi käsitusleppe sõnastust, et viia see vastavusse ELi praeguste täpsete poliitiliste seisukohtadega nendes valdkondades; tagada, et teenustekaubanduse leping aitab leevendada topeltmaksustamist ning mitte mingil juhul ei soodusta ega tekita lünki, mis võimaldavad maksupettust, maksude maksmisest kõrvalehoidumist, agressiivset maksuplaneerimist või rahapesu; püüelda selle poole, et riigid, kellel praegu ei ole ELiga kahepoolseid kaubanduskokkuleppeid, näiteks Austraalia, Uus-Meremaa, Hongkong ja Taiwan, kellel on väga piiratud kohustused WTO tasandil, näiteks Tšiili ja Türgi, või kellel on väga piiratud kahepoolsed kohustused finantsteenuste vallas, näiteks Mehhiko, võtaksid põhjalikumad kohustused, eelkõige turulepääsu küsimuses;

iii.  lisada teenustekaubanduse lepingusse ettevaatuserand, tuginedes ELi-Kanada laiaulatuslikus majandus- ja kaubanduslepingus sisalduvale erandile, millega jäetakse osalisele suveräänne õigus kalduda oma kaubanduskohustustest kõrvale ning võtta vastu meetmeid, mida ta peab ettevaatuse ja järelevalvega seotud põhjustel vajalikuks oma finants- ja pangandussektori reguleerimiseks, et tagada osalise finantssüsteemi stabiilsus ja terviklikkus;

iv.  tagada, et finantsteenuste valdkonnas ei võeta uusi kohustusi, mis võiksid seada ohtu ELi finantseeskirjad, sundides ELi loobuma oma finantssektori tugevdatud õigusraamistikust või takistades ELi kasutamast õigust piirata ülemääraste riskide võtmist finantsasutuste poolt; tagada, et miski selles lepingus ei piira ELi reguleerivate asutuste võimalusi olemasolevate või uute finantstoodete jaoks luba anda või sellest keelduda kooskõlas ELi õigusraamistikuga;

v.  rõhutades samal ajal vajadust suurendada ülemaailmset juurdepääsu finantsteenustele, kuna need on tähtsad majanduskasvu ja majanduse jaoks, arvata piiriülesed finantsteenused, sealhulgas portfelli valitsemine, ELi kohustustest välja, kuni finantseeskirjad on kõrgeimal tasandil ühtsed, välja arvatud äärmiselt piiratud ja nõuetekohaselt õigustatud juhtumid, nagu ettevõtjatevaheliselt osutatavad edasikindlustusteenused; olla eelkõige seisukohal, et selged ja usaldusväärsed eeskirjad ja menetlused, millega antakse kolmandates riikides asutatud äriühingutele luba selliste teenuste osutamiseks ELis, ning vajaduse korral ELi selgesõnaline kinnitus selle kohta, et nende äriühingute päritoluriigi rakendatav regulatiivne ja järelevalveraamistik on tunnistatud ELi raamistikuga samaväärseks, on keskse tähtsusega tagamaks, et liidus saaksid tegutseda üksnes järelevalve all olevad üksused ning et Euroopa ja välisettevõtjate vahel saavutatakse sõltumata nende kohtualluvusest võrdsed tingimused; võtta lisaks teenustekaubanduse lepingule viivitamata meetmeid, et piirata erinevusi viisides, kuidas riigid praegu tunnustavad teiste kohtualluvuste regulatiivse ja järelevalvekorra samaväärsust, mis põhjustab praegu globaalse finantsteenuste turu killustatust, jõudes ühisele arusaamisele, et samaväärsuse otsus tuleks teha pärast läbipaistvat hindamist, kas kõigi kohtualluvuste eeskirjadega järgitakse samu eesmärke, ning mõistes, et kuigi sellisele otsusele peaksid eelnema varajased ja sagedased kahepoolsed dialoogid, võib see olla ühepoolne, kui vastastikune tunnustamine ei ole võimalik;

vi.  nõuda põhjalikku sõltumatut mõju eelhinnangut, et hinnata teenustekaubanduse lepingu alusel toimuva finantsvaldkonna edasise liberaliseerimise majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi;

vii.  tunnistada, et finantskriisile järgnenud uuesti reguleerivad meetmed ei ole veel möödas, sealhulgas nõuded, mis käsitlevad teatavaid õiguslikke vorme, tükeldamisi (nt panga eri tegevusvaldkondade üksteisest eraldamine), äritegevuse muutumist või vähendamist;

  f)  seoses logistikat käsitlevate eeskirjadega:

i.  püüda saavutada transpordisektoris kaugeleulatuv, kuid tasakaalustatud tulemus, mis on ülemaailmsete väärtusahelate säästva arengu seisukohast kriitilise tähtsusega; suurendada transporditeenuste kiirust, usaldusväärsust, turvalisust ja koostalitlusvõimet, millest saavad kasu ärikliendid ning eratarbijad ja töötajad; tagada kooskõla ELi kliimapoliitikaga; pidada meeles transpordi- ja kättetoimetamisteenuste tähtsust Euroopa majandusele ja tööhõivele, arvestades, et Euroopa laevaomanikud kontrollivad 40 % maailma kaubalaevastikust, lennundussektor annab tööd enam kui viiele miljonile inimesele, Euroopa raudteetööstus moodustab üle poole kogu maailma raudteeseadmete tootmisest ja raudteeveoteenustest ning maanteetransport on ELi logistika jaoks jätkuvalt oluline; tunnistada seepärast transporditeenuste potentsiaali töötuse taseme vähendamiseks Euroopas; tagada, et läbirääkimisel peetakse silmas transpordisektori kiiret arengut ja ühistarbimise transpordiliikide kasvavat tähtsust eurooplaste igapäevaelus; nõuda, et välisettevõtjad järgiksid ELi territooriumil transpordi- või kättetoimetamisteenuseid pakkudes täiel määral ELis kehtivaid regulatiivseid standardeid;

ii.  taotleda välisturgudele juurdepääsu suurendamist ja konkurentsivastaste reguleerivate tavade vähendamist, pidades eriti silmas tavu, mis on keskkonnale kahjulikud ja vähendavad transporditeenuste tõhusust, ning ELi mittekuuluvate riikide kehtestatud piiranguid välisomandi suhtes, kindlustades juriidiliselt riigiasutustele õiguse transporti reguleerida ja vastutada ühistranspordi tagamise eest; tegeleda kabotaažisektoris kehtivate piirangutega ja vältida vedajate veoseta naasmist vastuvõtvast riigist, eeskätt mere- ja lennutransporti käsitlevates lisades;

iii.  esitada sätted, mille eesmärk on tugevdada reisijate õigusi, eriti lennutransporti käsitlevas lisas ning ka seoses kõigi transpordivahenditega, et leping oleks kasulik ka tarbijatele;

iv.  säilitada liikmesriikide õigused seoses kehtivate või tulevaste siseriiklike õigusnormidega ning kahe- või mitmepoolsete maanteetranspordilepingutega, mis sisaldavad transiidiloa nõudeid; arvata maanteetransporti käsitleva lisa kohaldamisalast välja sätted, mis hõlbustavad kutseliste juhtide riiki sisenemist ja seal viibimist; lükata tagasi kõik taotlused 4. tarneviisi kohustuste võtmiseks maanteetranspordi sektoris;

v.  tagada kooskõla rahvusvaheliste standarditega, näiteks nendega, mille on kinnitanud Rahvusvaheline Mereorganisatsioon ja Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon, ning pidada neid miinimumnõueteks ja seista vastu nende rahvusvaheliste määrade langetamisele; võtta pikaajaliseks eesmärgiks siduvad rahvusvahelise kaubanduse eeskirjad mere- ja lennutranspordi valdkonnas; tagada logistikat ja transporti käsitlevate ILO konventsioonide, näiteks meretöönormide konventsiooni kohaldamine; rõhutada, et ELi ja liikmesriikide õigusaktidega tagatakse töötajatele kasu, mis hõlmab muu hulgas ohutust ja turvalisust, tarbijaid ja keskkonda; rõhutada, et kõik – nii välismaised kui ka kohalikud – teenuseosutajad peavad ELis neid õigusakte järgima; tunnistada, et teenuste kvaliteet on lahutamatult seotud tööhõive kvaliteedi ja kehtiva õigusraamistikuga;

vi.  püüelda selle poole, et konkureeriva postisektori liberaliseerimine, millest sõltub teenuste ja digitaalmajanduse edasine areng, ning universaalsete postiteenuste kaitse, mis on keskse tähtsusega majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisel, oleks õiges tasakaalus; sellest tulenevalt vältida konkurentsivastast ristsubsideerimist ja parandada juurdepääsu ELi mittekuuluvate riikide turgudele, tagades seejuures iga osalise kindlaks määratud üldiste teenusekohustuste täitmise;

vii.  tuletada meelde meretranspordi tähtsat rolli maailmamajanduses, seda nii sektorina kui ka rahvusvahelise kaubanduse edendajana; võtta eesmärgiks kindlate kohustustega selge tekst selle kohta, et rahvusvahelistele mereveoteenustele oleks tagatud juurdepääs nii sadamatele kui ka turgudele ning võrdne kohtlemine;

  g)  seoses siseriiklikku reguleerimist ja läbipaistvust käsitlevate eeskirjadega:

i.  tagada juriidiliselt Euroopa, riiklike ja kohalike asutuste õigus reguleerida avalikes huvides, kitsendamata seejuures teenustekaubanduse üldlepingus seatud piiranguid ja nõudmata vajalikkuse analüüsi; tagada, et lisade sätted ei kitsenda teenustekaubanduse üldlepingu VI artiklis või ELi õiguses sisalduvaid põhimõtteid;

ii.  tunnustada seda, et läbirääkimiste osalised järgivad õigusriigi põhimõtteid ja neil on sõltumatud kohtusüsteemid, milles on ette nähtud õiguskaitsevahendid investorite ja kodanike õiguste tagamiseks;

iii.  toetada häid valitsemistavasid ja läbipaistvust ning edendada haldusmenetluste, reguleerivate ja õigusloome protsesside häid tavasid, stimuleerides selliste meetmete laialdast kasutuselevõttu, mis tugevdavad otsuste langetajate sõltumatust, suurendavad otsuste läbipaistvust ja demokraatlikku vastutust ning vähendavad bürokraatiat; rõhutada, et tarbijakaitse, tervishoid, keskkonnakaitse ja ohutus ning töötaja õigused peavad olema regulatiivsete püüdluste keskmes; tagada, et võimalikud muudatused ELi regulatiivse kaitse küsimuses võivad üksnes selle taset tõsta, mitte kunagi aga alandada;

iv.  tunnistada, et teenustekaubanduse üldlepingu sätetele vastavalt peaks siseriiklikku reguleerimist käsitlev lisa tagama, et osalised ei saaks rakendada varjatud kaubandustõkkeid ja määrata välisettevõtjatele tarbetut koormust, eeskätt siis, kui ettevõtjad taotlevad erinevat liiki lube; tagada, et siseriikliku reguleerimisega täidetakse jätkuvalt avalikku huvi pakkuvate poliitikavaldkondade eesmärke;

v.  tagada, et kokkulepitud eeskirju kohaldatakse üksnes kaubandusega seotud meetmete suhtes, näiteks kvalifikatsioonide ning litsentsimise nõuete ja menetluskorra puhul, ning üksnes sektorites, kus osaline on võtnud kohustusi;

vi.  taotleda õiguslikku hinnangut ja avaldada see enne, kui Euroopa Parlamendis toimub hääletus lõpliku lepingu üle, eesmärgiga hinnata põhjalikult siseriiklikku reguleerimist ja läbipaistvust käsitlevat kahte lisa, lähtudes ELi õigusest, ning teha kindlaks, kas nendes lisades sätestatud õiguslikke kohustusi juba ELis täidetakse;

vii.  määratleda selgelt läbipaistvuse ja objektiivsuse seadusandlikud põhimõtted, tagamaks, et neist kontseptsioonidest ei saaks üldnormid;

viii.  teha kaubandusega seotud eeskirju ja nende haldamist, sealhulgas föderaaltasandist madalamal tasandil kohaldatavaid eeskirju käsitlev teave veebis avalikult kättesaadavaks; seada rõhuasetus litsentsimist ja lubade andmist reguleerivatele eeskirjadele; teha konkreetseid jõupingutusi VKEdele veebipõhise kõikehõlmava teabelahenduse loomiseks ja kaasata VKEd selle väljatöötamisse;

ix.  tagada, et välisettevõtjatelt nõutavad haldustasud oleksid õiglased ja mittediskrimineerivad, riiklikele kohtutele kaebuse esitamist võimaldavad piisavad abinõud oleksid välismaistele ja kodumaistele teenuseosutajatele võrdselt kättesaadavad ning kohtuotsused langetataks mõistliku aja jooksul;

x.  hoida alal ELi tava korraldada enne seadusandlike ettepanekute tegemist avalikke konsultatsioone; tagada, et läbirääkimiste käigus järgitakse täpselt nende konsultatsioonide tulemusi;

xi.  avaldada vastuseisu ettepanekutele, mis nõuavad enne seadusandlike ettepanekute avaldamist nende kohustuslikku esitamist kolmandatele isikutele; pidada meeles, et sidusrühmade juurdepääs ressurssidele ja ekspertiisile on erinev, ning tagada, et vabatahtliku sidusrühmadega konsulteerimise protsessi kasutuselevõtuga teenustekaubanduse lepingus ei kalduta paremini rahastatud organisatsioonide poole;

  h)  seoses teistes reguleerivates põhimõtetes sisalduvate reeglitega:

i.  tunnistada, et teenustekaubanduse leping on võimalus tagada konkurents eeskirjade abil, mitte eeskirjade jaoks;

ii.  tagada, et vastastikku kokkulepitud kohustustest peetakse praktikas kinni, võimaldada tõhusaid vastumeetmeid ja luua kohustuste rikkumiseks takistavad asjaolud; lisada selleks lepingusse riikidevahelise vaidluste lahendamise mehhanism, mida kasutatakse nii kaua, kuni leping muutub mitmepoolseks ja on võimalik kasutada WTO vaidluste lahendamise süsteemi; vaadata läbi määrus (EL) nr 654/2014, milles käsitletakse liidu õiguste rakendamist rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade kohaldamisel ja jõustamisel, tagamaks, et EL saab teenustesektorites võtta vastumeetmeid;

iii.  kaitsta riigihankeid käsitleva reguleeriva lisa lisamist eesmärgiga suurendada Euroopa ettevõtjate osalemist välishangetes, säilitades seejuures ELi kriteeriumid, sealhulgas sotsiaalsed ja keskkonnaalased kriteeriumid, ja menetlused Euroopa hangetes, pidades eelkõige silmas VKEde juurdepääsu riigihankelepingutele, valikukriteeriume, mis põhinevad parimal kvaliteedi ja hinna suhtel, ning künniseid, millest allpool kohustused ei kehti; kõrvaldada Euroopa-väliste pakkumiskutsete läbipaistvuse vähesus ja turulepääsu tõkked ning mõista hukka vastastikkuse puudumine selles valdkonnas kõigil valitsustasanditel, mille näiteks on kodumaiste ettevõtjate eeliskohtlemine paljudes riikides, pakkudes seejuures võimalust võtta turulepääsu ja võrdse kohtlemisega seotud kohustusi mitmepoolseks muutmise huvides; edendada WTO riigihankelepingu ja selle 2011. aasta redaktsiooni ratifitseerimist ning rakendamist nende osaliste poolt, kes seda seni teinud ei ole; kutsuda Euroopa Liitu üles looma Ameerika ettevõtlusalgatuse eeskujul Euroopa ettevõtlusalgatust, millega toetataks VKEde ja Euroopa tööstuse majanduslikku arengut;

iv.  tagada ELi väikeste ja keskmise suurusega teenuseosutajate kaitse ELi-väliste teenuseosutajate ebaausate kauplemistavade eest;

v.  vähendada energia ja keskkonnaga seotud teenuste tarbetuid kaubandustõkkeid, eriti neid, mis on seotud taastuvenergia ja keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamise ja edendamisega, säilitades seejuures võimaluse esitada reservatsioone turulepääsu ja võrdse kohtlemise kohta kõikide selle valdkonna tarneviiside puhul, arvestades, et nendes kahes valdkonnas müüakse koos toodetega aina rohkeim teenuseid (näiteks paigaldus, hooldus ja remont); kiita heaks iga osalise suveräänsuse selgesõnaline tunnustamine energiaressursside osas kooskõlas aluslepingu sätetega ning tagada juriidiliselt teenustekaubanduse üldlepingu samaväärsete sätete parandamise kaudu ELi reguleerimisõigus, eeskätt selleks, et tagada vastavus säästvuse, kliimapoliitika, tarnekindluse ja taskukohasusega seotud Euroopa eesmärkidele;

vi.  tagada, et eelseisvad hankekohustused ei ületa mõne osalise kohalikke või siseriiklikke seaduseid;

  i)  seoses teavitamise ja poliitilise tegevusega:

i.  tagada läbipaistvuse, dialoogi ja aruandekohustuse kõrgeim tase;

ii.  edastada Euroopa Parlamendile kõigis läbirääkimiste etappides viivitamata kogu teave; tagada, et kõik Euroopa Parlamendi liikmed saaksid kõik teenustekaubanduse lepinguga seotud läbirääkimisdokumendid ja Euroopa Komisjoni sisedokumendid, nagu läbirääkimisvoorude üksikasjalikud kokkuvõtted ja teenustekaubanduse lepingu osaliste pakkumiste põhjalikud hindamised, tingimusel et on tagatud nõuetekohane konfidentsiaalsus; kooskõlas WTO poliitika, salastatud dokumente käsitleva Euroopa Kohtu praktika ning piirangutega, mis on sätestatud liidu õigustikus, eelkõige dokumentidele juurdepääsu käsitlevas määruses (EÜ) nr 1049/2001, avalikustada läbirääkimisdokumendid, välja arvatud need, mis tuleb selge põhjendusega ja igal üksikjuhul eraldi salastada;

iii.  kiita heaks pärast 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimisi tehtud märkimisväärsed jõupingutused avalikkusele läbipaistvuse tagamisel, sealhulgas ELi turulepääsu pakkumiste avaldamine ja nõukogu antud mandaat; jätkata neid püüdlusi, esitades lepingu iga osa selgelt ja arusaadavalt selgitavaid teabelehti ning avaldades Europa veebisaidil iga vooru puudutavaid faktilisi tagasisidearuandeid; ergutada meie läbirääkimispartnereid suurendama läbipaistvust, et teenustekaubanduse lepingu läbirääkimiste tingimused ei oleks vähem läbipaistvad kui WTO egiidi all korraldatud läbirääkimistel;

iv.  tagada läbirääkimisprotsessis ELi institutsioonide tõsine ja pidev koostöö kõikide asjakohaste sidusrühmadega; nõuda läbirääkimiste edenedes selle koostöö tihendamist, et võtta piisaval määral arvesse Euroopa kodanikuühiskonna, sotsiaalpartnerite ja teiste sidusrühmade ootusi, seda ka kodanikuühiskondade dialoogi raames; rõhutada, et liikmesriikidel, kes koostavad läbirääkimisjuhiseid, on sellega seoses põhjapanev roll;

v.  innustada liikmesriike kaasama riigi parlamenti ning kohalikke ja piirkondlikke asutusi ning nendega konsulteerima ja andma neile piisavat teavet käimasolevate läbirääkimiste kohta;

vi.  kutsuda kohalike ja piirkondlike asutuste (keda ELi tasandil esindab Regioonide Komitee) esindajaid osalema dialoogides, mida komisjon korraldab iga läbirääkimiste vooru alguses ja lõpus;

2.  palub komisjonil käesolevat resolutsiooni täiel määral arvesse võtta ja vastata sellele kuue kuu jooksul pärast resolutsiooni vastuvõtmist;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos Euroopa Parlamendi soovitustega komisjonile ja teavitamise eesmärgil nõukogule, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning kõigi teenustekaubanduse lepingu osaliste valitsustele ja parlamentidele.

SELETUSKIRI

Euroopa Parlamendil on ELi kaubanduspoliitikas tähtis osa. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 kohaselt ei jää Euroopa Parlamendi liikmete öelda mitte ainult viimane sõna kaubanduslepingute sõlmimise asjus, vaid neid tuleb viivitamata ja täielikult teavitada kaubanduslepingute läbirääkimiste ja sõlmimise menetlusest selle kõikidel etappidel, et parlament saaks kaubandusläbirääkimiste üle järelevalvet teha.

Läbirääkimiste käigu suunamiseks on parlamendil õigus väljendada oma seisukohta kogu protsessi vältel. Sellega seonduvalt on raportööri eesmärk kodukorra artikli 108 lõikele 4 vastava raporti abil anda hinnang teenustekaubanduse lepingu üle peetavate läbirääkimiste esimesele kahele ja poolele aastale ning kolmeteistkümnele voorule ning koostada selged ja terviklikud soovitused Euroopa Komisjonile.

Raportööri andmetel peavad teenustekaubanduse lepingu läbirääkimised tagama suurema vastastikkuse turulepääsul, looma ülemaailmselt võrdsed tingimused, andma tarbijatele materiaalset kasu ja kindlustama läbirääkimistele juurdepääsu huvitatud osapooltele, mis edendab edasist mitmepoolsust. Avalikud teenused ja kultuuriteenused, andmete privaatsuse põhiõigused, õiglased töötingimused ning reguleerimisõigus on aga vaidlustamatud ning tuleb lepingu kohaldamisalast üheselt välja jätta.

Teenustekaubanduse lepingut ei saa nimetada ei õnnistuseks ega needuseks, enne kui see ei ole lõpule viidud. Euroopa Parlament peab jätkama konstruktiivset ja pragmaatilist tegevust, et teenustekaubanduse lepingu läbirääkimisi positiivselt suunata, lahti seletada ja tähtsustada, eesmärgiga jõuda hea lepinguni, mis vastaks nii Euroopa ettevõtjate kui ka tarbijate huvidele. Teenustekaubanduse leping tuleb kas hästi tasakaalustatuna või jääb üldse tulemata.

7.12.2015

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

soovituste kohta Euroopa Komisjonile teenustekaubanduse lepingu läbirääkimisteks

(2015/2233(INI))

Arvamuse koostaja: Lola Sánchez Caldentey

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika on seotud ELi arengupoliitikaga ning avaldab mõju arenguriikidele; nõuab, et komisjon järgiks kõigis kaubandusläbirääkimistes poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet ja hõlmaks kaubandusabi põhimõtted kõigisse kaubandusläbirääkimistesse; rõhutab vajadust keskenduda hiljuti vastu võetud säästva arengu eesmärkide tõhusale täitmisele ja järelevalvele; palub komisjonil tagada kõigis kaubanduslepingutes inimõiguste, ILO standardite, sotsiaalkaitse, sotsiaalse dialoogi, soolise võrdõiguslikkuse, rahvatervise kaitse ja üldiselt kättesaadava tervisekaitse, ravimitele üldise juurdepääsu ning toiduga kindlustatuse kõrgeimate üleilmsete normide järgimise;

2.  tunnustab ELi hiljutisi meetmeid läbipaistvuse suurendamiseks kaubanduslepingutes; nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks veelgi läbipaistvust ja demokraatlikku vastutust teenustekaubanduse lepingu (TiSA) läbirääkimistel; tunnustab ELi institutsioonide pidevat koostööd paljude sidusrühmadega kogu läbirääkimisprotsessis; innustab komisjoni jätkama ja võimaluse korral laiendama seda ennetavat hoiakut läbipaistvusele ELi kaubanduspoliitikas; rõhutab vajadust võtta arvesse ametiühingute, kodanikuühiskonna organisatsioonide (sealhulgas arenguriikide omade) väljendatud mureküsimusi; nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks juurdepääsu kõigile konsolideeritud avalikele läbirääkimisdokumentidele, sest need on ainsad demokraatlikud vahendid, mille kaudu asjaomaseid kodanikuühiskonna organisatsioone ja kodanikke on võimalik teavitada ja menetlusse kaasata; innustab komisjoni tellima sõltumatu uuringu TiSA mõju kohta arenguriikidele kolmandates riikides säästva arengu eesmärkide saavutamise osas ja võtma hoolikalt arvesse selle tulemusi;

3.  märgib, et ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi andmetel moodustab teenustesektor arenguriikide SKPst ligikaudu 51%; märgib lisaks, et teenuste eksport Aafrikast suureneb; tunnistab, et kaubandus, sealhulgas teenustekaubandus, võib teatavatel tingimustel soodustada kaasavat majanduskasvu, säästvat arengut, vaesuse ja ebavõrduse vähendamist ning inimväärsete töökohtade loomist ning võib edendada innovatsiooni, lihtsustades oskusteabe vahetamist, tehnoloogia arendamist ning investeerimist teadus- ja arendustegevusse, sealhulgas välisinvesteeringute abil; jääb seega seisukohale, et arenguriikidele õiglase juurdepääsu andmine maailma teenusteturule võib toetada nende majanduslikku integratsiooni ja üleilmastumisega kohanemist;

4.  märgib, et ainult vähesed arenguriigid osalevad TiSA läbirääkimistel; rõhutab vajadust tugevama mitmepoolse lähenemise järele maailmakaubandusele, mille saab saavutada tihedama koostöö abil ELi ja demokraatlike rahvusvaheliste organite vahel, nagu ÜRO ja WTO, kus arenguriigid on asjakohaselt esindatud; märgib, et TiSA peaks põhinema WTO teenustekaubanduse üldlepingul (GATS), milles osalevad kõik WTO liikmed; tuletab siiski meelde, et ta lükkab tagasi kõik sätted, mis on vastuolus GATSiga ja takistavad tulevikus WTO süsteemi sulandumist; palub komisjonil võtta arvesse TiSA mõju läbirääkimistel mitteosalevatele riikidele, eelkõige arenguriikidele, ning lisada TiSAsse GATSi artiklis 4 sisalduvad sätted;

5.  nõuab tungivalt, et komisjon teeks jõupingutusi tasakaalustamatuse vältimiseks rahvusvahelistes kaubandussuhetes; tuletab meelde, et säästva arengu eesmärgis 17.15 tunnustatakse vajadust austada iga riigi poliitilist otsustusõigust ja juhtpositsiooni vaesuse vähendamise ja säästva arengu meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel; nõuab tungivalt, et säilitataks riiklike ja kohalike ametiasutuste reguleerimisõigus kogu TiSA läbirääkimiste protsessis; rõhutab, et selleks, et leevendada võimalikku negatiivset mõju arenguriikidele, kelle prioriteet on arendada oma teenustesektorit, sealhulgas üldist majandushuvi pakkuvate teenuste sektorit, ja oma õigusraamistikku, peaks EL tõhustama oma meetmeid arenguriikide kaasamiseks ülemaailmsetesse teenuste väärtusloome ahelatesse ning kaaluma lepingu eesmärkide seadmisel paindlikuma lähenemise kasutamist arengumaade suhtes;

6.  palub komisjonil jätta TiSA läbirääkimistest selgesõnaliselt välja avalikud teenused ning kultuuri- ja audiovisuaalteenused ning tagada eelkõige, et arenguriigid suudavad säilitada oma kultuuriväärtusi, sest need on põhilised vahendid säästva arengu edendamiseks ja inimväärikuse austamise tagamiseks; tuletab meelde, et TiSA nagu kõik muud rahvusvahelised kokkulepped peab vastama rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud töö-, keskkonna- ja inimõigustealastele standarditele; palub komisjonil toetada ja jälgida arenguriikide jõupingutusi jätkusuutlike avalike teenuste pakkumise suutlikkuse suurendamisel;

7.  tuletab meelde, et 2008. aasta finantssüsteemi kriis näitas vajadust luua tugevad usaldatavusnõuded finantsteenuste liberaliseerimise valdkonnas, et säilitada finantsturgude usaldusväärsus ja stabiilsus; palub seetõttu komisjonil tagada, et finantsteenuseid käsitlevates TiSA sätetes säilitatakse kõige rangemad läbipaistvuse ja vastutuse standardid, kindlustatakse võla jätkusuutlikkus, laenuandjate ja -võtjate ühise vastutuse põhimõtte järgimine ning nendega ei suurendata majanduslikku volatiilsust või ebastabiilsust;

8.  palub komisjonil edendada oma kaubanduspoliitikas soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist, võttes arvesse praegusi probleeme, ning jälgida hoolikalt ELi kaubanduslepingute mõju soolisele võrdõiguslikkusele; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et Aafrika teenustesektoris, kus naiste osakaal teenustesektoris on suurem kui tootmissektoris, võib sooline mõõde olla võimalus arendada naisettevõtlust ja inimväärset tööhõivet;

9.   tuletab meelde, et TiSA ei tohi kahjustada ELi õigust ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartast kinnipidamist, sest harta on siduv kõigile ELi institutsioonidele ja organitele ning kehtib liikmesriikide valitsustele ELi õiguse kohaldamisel; tuletab meelde, et EL põhineb kindlal pühendumusel edendada ja kaitsta inimõigusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet kogu maailmas; rõhutab sellega seoses, et inimõigused on ELi suhetes muude riikide ja piirkondadega kesksel kohal;

10.  palub komisjonil mõelda Uruguay hiljutise lahkumise üle TiSA läbirääkimistelt ja teha sellest vajalikud järeldused ning pöörata rohkem tähelepanu TiSAga ühinevate arenguriikide vajadustele.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

1.12.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Beatriz Becerra Basterrechea, Doru-Claudian Frunzulică, Maria Heubuch, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Stelios Kouloglou, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Maurice Ponga, Cristian Dan Preda, Lola Sánchez Caldentey, Elly Schlein, György Schöpflin, Pedro Silva Pereira, Davor Ivo Stier, Bogdan Brunon Wenta, Rainer Wieland

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Jordi Sebastià

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Pál Csáky, José Inácio Faria, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández

2.12.2015

MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

soovituste kohta Euroopa Komisjonile teenustekaubanduse lepingu läbirääkimisteks

(2015/2233(INI))

Arvamuse koostaja: Alessia Maria Mosca

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  edastab komisjonile järgmised soovitused:

  a.  seada teenustekaubanduse lepingu läbirääkimistel ELi üheks prioriteediks finantsteenused, kuna ELis on nimetatud teenuste turg juba praegu suhteliselt avatud; saavutada kokkulepe, mis sisaldab ambitsioonikat, kuid siiski tasakaalustatud korda ja sätteid, millega hõlmatakse kõikide tarneviiside puhul kõikide finantsteenuste liikide osutamine, eelkõige pangandus ja kindlustus, pöörates erilist tähelepanu uute teenuste uuele korrale; saavutada kokkulepe, mis toob rangematele nõuetele suunatud finantseeskirjade ühtlustamise, finantsteenuste laiema valiku ja tugevdatud tarbijakaitse (arusaadav ja täpne teave on teabe asümmeetrias parema tasakaalu saavutamiseks väga tähtis) kujul Euroopa tarbijatele kasu ning edendab pikaajalist majanduskasvu kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega;

  b.  teha ettepanek, et teenustekaubanduse leping toetaks finantsteenuste valdkonnas rahvusvaheliste standardite rakendamist ja kohaldamist, et ei võetaks uusi kohustusi, mis võiksid seada ohtu ELi finantsmääruse, sundides ELi loobuma oma tugevdatud finantssektori õigusraamistikust või takistades ELil kasutamast finantsasutuste poolse ülemäärase riskide võtmise piiramiseks õigust, ja et ELi reguleerijad säilitaksid suutlikkuse anda luba kõikidele praegustele või uutele finantstoodetele või need järelevalvekaalutlustel keelata pärast põhjalikku selliste ohtude ja kasu hindamist, mida selliste toodete või teenuste kehtestamine liidus tekitaks; teha nn positiivse loetelu alusel nimekiri turulepääsuga seotud kohustustest;

  c.  pidades silmas finantsteenuste tähtsust majanduskasvu ja majanduse jaoks, võimaldada teenustekaubanduse lepingu nõuetekohastes allsektorites ning määratletud ja nõuetekohaselt põhjendatud piiratud tingimuste rakendamise korral finantsteenuste piiriülest osutamist ELis (piiratud arvus allsektorites, näiteks edasikindlustuse vallas) kolmandates riikides asutatud üksuste poolt, kellele antakse luba selgete eeskirjade ja menetluste alusel selliste teenuste osutamiseks ELis ja vajaduse korral pärast seda, kui nende üksuste päritoluriigi rakendatav regulatiivne ja järelevalveraamistik on tunnistatud ELi raamistikuga samaväärseks, et tagada, et liidus tegutseksid ainult järelevalve all olevad üksused, ning saavutada nendevahelised võrdsed võimalused, sõltumata nende kohtualluvusest;

  d.  tagada, et teenustekaubanduse lepingu osalistel on õigus jätta nn sillaklausli alt välja tundlikud sektorid, eriti finantsteenuste alaste piiriüleste kohustuste puhul, ning seeläbi kaitsta seisukohta, et turu avatus ei piira uute meetmete kehtestamist ega kehtivate siseriiklike eeskirjade muutmist järelevalvekaalutlustel ja tarbijakaitse eesmärgil või nende eeskirjade võimalikku eksterritoriaalset kohaldamist;

  e.  võtta arvesse VKEde konkreetseid kaubandus- ja investeerimispiiranguid; aidata kaasa suurte ettevõtete, kuid eelkõige VKEde ja füüsilisest isikust ettevõtjate liikuvusele ja arengule IV viisi (Mode IV) finantsteenuste alaste sätete tugevdamise kaudu, mis võimaldab kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide ajutist piiriülest liikumist konkreetsel põhjusel piiratud ajavahemiku jooksul ning lepingus ja siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustel;

  f.  survestama tugevamalt teisi läbirääkimiste osalisi, et nad pakuksid jätkuvalt BRICS-riikidele, eriti Indiale ja Brasiiliale läbirääkimistega ühinemist, ning nõustuksid Hiina taotlusega tingimusel, et Hiina on valmis järgima osaliste ambitsioonikaid eesmärke, eriti seoses oma turulepääsu ja võrdse kohtlemise põhimõttega seotud kohustuste taseme puhul ning mitte taasalustada läbirääkimistega kokkuleppe struktuuri ja regulatiivsete peatükkide põhisätete üle, milles on juba kokku lepitud;

  g.  ergutada uusi osalisi teenustekaubanduse läbirääkimistega ühinema, isegi kui nendesse läbirääkimistesse on juba kaasatud sellised riigid nagu EL, USA ja Jaapan, kes vastutavad finantsteenuste maailmakaubanduse suurima osa eest; püüdlema ELi jaoks märkimisväärsete tulemuste saavutamise nimel selle poole, et riigid, kellel praegu ei ole ELiga kahepoolseid kaubanduskokkuleppeid, näiteks Austraalia, Uus-Meremaa, Hongkong ja Taiwan, kellel on väga piiratud kohustused rahvusvahelisel tasandil, näiteks Tšiili ja Türgi, või kellel on väga piiratud kahepoolsed kohustused finantsteenuste vallas, näiteks Mehhiko, võtaksid põhjalikumad kohustused (eelkõige turulepääsu suhtes);

  h.  tagama, et teenustekaubanduse leping ei piira mitte mingil juhul Maailma Kaubandusorganisatsiooni läbirääkimiste kava, vaid selle asemel soodustab sisukat arutelu selle üle, kuidas kõige paremini kõrvaldada finantsteenuste ebavajalikud kaubandustõkked ning arendada välja finantsteenuste parimad regulatiivtavad, millega edendatakse majanduslikke ja jätkusuutlikkuse alaseid eesmärke, ja samuti teeb ettevalmistusi selle vastuvõtmiseks rahvusvahelisel tasandil, võttes aluseks rahvusvahelisel tasandil juba kehtivad eeskirjad;

  i.  nõuab tungivalt, et läbirääkimiste osalised kehtestaksid finantsteenuste valdkonnas õigusraamistiku, mis ulatub kaugemale WTO teenustekaubanduse üldlepingu finantsteenuseid käsitlevast lisast, mis juba hõlmab kõiki teenustekaubanduse lepingu osalisi, kes on WTO liikmed, samuti põhjalikumad kohustused, mis ulatuvad kaugemale eripärasest finantsteenustega seotud kohustuste käsitusleppest, mis ei ole WTO liikmete jaoks kohustuslik ja seepärast hõlmab ainult väga piiratud arvu teenustekaubanduse lepingu osalistest; seada eesmärgiks lisada teenustekaubanduse lepingu finantsteenuste peatükki usaldatavusnõuete kohane erand, mis põhineks Kanada ja ELi kaubanduslepingu kokkulepitud versioonil, mis suurendab WTO teenustekaubanduse üldlepingu finantsteenuseid käsitlevas lisa artikli 2 punktis a kehtestatud usaldatavusnõuete kohast erandit, mis säilitab osaliste suveräänse õiguse võtta ettevaatuskaalutlustel meetmeid sellises ulatuses, mis ei põhjusta muude kohustuste mittetäitmist, et tagada valitsuste suutlikkus võtta finantssüsteemi stabiilsuse ja terviklikkuse säilitamiseks vajalikke meetmeid; võtta meetmeid käsitusleppe peamiste elementide, näiteks andmete edastamist ja piiranguteta juurdepääsu kliiringsüsteemidele käsitlevate erisätete ülevõtmiseks teenustekaubanduse lepingusse, parandades samal ajal käsitusleppe sõnastust, et viia see vastavusse ELi praeguse konkreetse poliitikakäsitlusega nendes valdkondades;

  j.  kehtestada finantsteenuste suhtes kohaldatavas regulatiivses peatükis tugevad valdkonnaülesed eeskirjad, mis peaksid suurendama kõigi sidusrühmade suutlikkust analüüsida seadusi, eeskirju ja avalikke otsuseid ja nendeks valmistuda, et suurendada finantsteenuste osutajate kindlustunnet asumisel välisriiki või teenuste osutamisel kolmandate riikide tarbijatele ilma nõuetekohaseid ja väljakujunenud demokraatlikke protsesse õõnestamata, ning töötada välja lahendused, et tagada siseriikliku korra kohaldamine finantsteenuste piiriüleste osutajate suhtes; võtta sel eesmärgil viivitamata meetmeid, et piirata erinevusi viisides, kuidas riigid praegu tunnistavad teiste kohtualluvuste regulatiivse- ja järelevalvekorra samaväärsust, mis põhjustab praegu globaalse finantsteenuste turu killustatust, jõudes ühisele arusaamisele, et samaväärsuse otsus tuleb teha pärast läbipaistvat mõju hindamist selle kohta, kas kõigi kohtualluvuste eeskirjadega järgitakse samu eesmärke ja et kuigi sellisele otsusele peaksid eelnema varajased ja sagedased kahepoolsed dialoogid, võib see olla ühepoolne kui vastastikune tunnustamine ei ole võimalik;

  k.  tagada, et kooskõlas ELi meetmete proportsionaalsuse põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus, ei nõustu komisjon teenustekaubanduse lepingu siseriikliku reguleerimise alaste sätetega, kui need lähevad eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale;

  l.  tagada, et teenustekaubanduse leping aitab leevendada topeltmaksustamist ning mitte mingil juhul ei aita kaasa või ava uusi lünki maksupettusteks, maksude maksmisest kõrvalehoidumiseks, agressiivseks maksuplaneerimiseks või rahapesuks finantsteenuste valdkonnas; tagada ka see, et see ergutab lepinguosalisi, eelkõige ELi maksuparadiiside musta nimekirja kantud nelja riiki võtma vastu ja järgima OECD ühist aruandlusstandardit maksustamisalase teabe automaatse vahetamiseks, OECD soovitust võitluseks maksubaasi õõnestamise ja kasumi ümberpaigutamise vastu ning rahapesuvastase töökonna ülemaailmseid standardeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks kooskõlas komisjoni 6. detsembri 2012. aasta soovitusega meetmete kohta, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumnõudeid(12);

  m.  järgima finantsandmete piiriülese liikumise puhul mõistlikku lähenemisviisi, keelustades meetmed, mis põhjendamatult takistavad andmeedastust või finantsteabe töötlemist riigi territooriumil või sellest väljaspool, tagades samal ajal isikuandmete kaitse (mida peetakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 8 kohaselt põhiõiguseks), eraelu puutumatuse kaitse ning isiklike andmestike ja kontode konfidentsiaalsuse kaitse, täiustades seeläbi teenustekaubanduse üldlepingu finantsteenustega seotud kohustuste käsituslepet; tagada seepärast, et kõik teenustekaubanduse lepinguga seotud kokkulepped on läbivaadatud ELi andmekaitse määrusega täielikult kooskõlas;

  n.  tagama avaliku sektori asutuste poolse finantsteenuste ostmise puhul, et hiljuti vastu võetud ELi riigihanke-eeskirju kaitstakse ja toetatakse läbirääkimiste raames, eelkõige mis puudutab VKEde juurdepääsu riigihankelepingutele, valikukriteeriume, mis põhinevad kõige madalama hinna asemel kvaliteedi ja hinna suhtel, sotsiaalmajanduse ettevõtetele reserveeritud turge, lepingut sõlmiva asutuse võimalust edendada ühendusesisest koostööd ning nende künniste säilitamist, mille alusel hankemenetluste suhtes ei kohaldata ELi ja rahvusvahelisi eeskirju;

  o.  tagada kogu läbirääkimisprotsessi käigus võimalikult suur läbipaistvus, dialoog ja aruandluskohuslus kooskõlas komisjonile Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt pandud kohustusega, tagada, et Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjoni liikmed saavad kõik teenustekaubanduse lepingu läbirääkimistega seotud dokumendid ning et parlamendi asjaomastel komisjonidel on juurdepääs konsolideeritud läbirääkimistekstidele ja teabele, mis vastab nende pädevusvaldkonnale; suurendada pärast 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimisi tehtud märkimisväärseid jõupingutusi avalikkusele läbipaistvuse tagamisel, mille hulka siiani kuuluvad ELi turulepääsu pakkumiste ja nõukogule antud mandaadi avaldamine;

  p.  avaldada võimalikult kiiresti sõltumatu jätkusuutlikkuse mõjuhinnang ja pärast läbirääkimiste lõpuleviimist ajakohastada seda vastavalt;

  q.  jätta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 14 ja 106 ning protokolliga nr 26 ELi kohustustest kõrvale praegused ja tulevased üldhuviteenused ning üldist majandushuvi pakkuvad teenused (muu hulgas, kuid mitte ainult, vesi, tervishoid, sotsiaalteenused, sotsiaalkindlustussüsteemid ja haridus); tagada, et Euroopa, riiklikele ja kohalikele asutustele jääks avalike teenuste kasutuselevõtmise, korraldamise, rahastamise ja pakkumisega seoses täielik õigus esitada, võtta vastu, hoida alal või tühistada mis tahes meetmeid; kohaldada seda välistamist sõltumata sellest, kuidas avalikke teenuseid pakutakse ja rahastatakse.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

1.12.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

38

14

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Burkhard Balz, Hugues Bayet, Pervenche Berès, Esther de Lange, Fabio De Masi, Anneliese Dodds, Markus Ferber, Jonás Fernández, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Petr Ježek, Othmar Karas, Georgios Kyrtsos, Werner Langen, Sander Loones, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Costas Mavrides, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Dimitrios Papadimoulis, Sirpa Pietikäinen, Dariusz Rosati, Pirkko Ruohonen-Lerner, Alfred Sant, Molly Scott Cato, Peter Simon, Renato Soru, Theodor Dumitru Stolojan, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Cora van Nieuwenhuizen, Jakob von Weizsäcker, Marco Zanni, Sotirios Zarianopoulos

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Matt Carthy, Philippe De Backer, Ashley Fox, Doru-Claudian Frunzulică, Ildikó Gáll-Pelcz, Marian Harkin, Barbara Kappel, Verónica Lope Fontagné, Paloma López Bermejo, Thomas Mann, Alessia Maria Mosca, Michel Reimon, Maria João Rodrigues

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Agnes Jongerius, Anneleen Van Bossuyt, Igor Šoltes

3.12.2015

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

soovituste kohta Euroopa Komisjonile teenustekaubanduse lepingu läbirääkimisteks

(2015/2233(INI))

Arvamuse koostaja: Thomas Händel

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, kui tähtis on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kaheksa põhikonventsiooni täielik ja tulemuslik ratifitseerimine, rakendamine ja jõustamine teenustekaubanduse lepingu allakirjutanud riikide poolt; kutsub teenustekaubanduse lepingu allakirjutanud riike üles järgima ja toetama muid asjakohaseid ILO konventsioone, kokkuleppeid ja ÜRO resolutsioone, sealhulgas, kuid mitte ainult, tööklauslite konventsiooni (C94), inimväärse töö tagamise suuniseid ning kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse rahvusvahelist konventsiooni;

2.  nõuab sätteid, mis teeksid kokkulepitud ILO ja muud standardid õiguslikult jõustatavaks; on seisukohal, et mis tahes tulevane teenustekaubanduse leping peab sisaldama kontrolli- ja jõustamismehhanismide klauslit, et tõkestada ja ennetada töötaja õiguste ja sotsiaalsete õiguste, sealhulgas kollektiivlepingute rikkumist ettevõtete poolt; nõuab, et tööõiguse sätete üle vaidluste tekkimisel oleksid need vaidlused allutatud vaidluste lahendamise korrale, sh sanktsioonide kehtestamise võimalus, võttes nõuetekohaselt arvesse ILO järelevalveorganite seisukohti;

3.  nõuab meetmete võtmist, et tagada, et teenustekaubanduse leping annab õiglase ja märkimisväärse panuse töökohtade loomisesse ning kehtestab ambitsioonikad teenustekaubanduse standardid, mis hõlmavad peamisi 21. sajandi küsimusi, nimelt püsivat töökohtadega seotud kriisi mõnes liikmesriigis, suurenevat ebavõrdsust, noorte töötust ja muid sotsiaalseid probleeme, ning edendab töö- ja keskkonnanormide kõrge taseme kaitset, aitab võidelda sotsiaalse dumpinguga ja tagab diskrimineerimise keelust kinnipidamise;

4.  võtab teadmiseks selle, et teenuste sektoril on ELi majanduses märkimisväärne roll, kuna see moodustab majandustegevusest 70 % ja seal luuakse 90 % uutest töökohtadest; tunnistab samas asjaolu, et 90 % maailma majanduskasvust leiab aset väljaspool ELi, ja rõhutab seetõttu kui otsustava tähtsusega on lepingu allakirjutanud riikide jaoks uute turulepääsu võimaluste tagamine ning ELi teenuseosutajate õiglase, mittediskrimineeriva ja võrdse kohtlemise tagamine; tuletab meelde teenustesektori olulisust kõrget kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade loomisel ELis; rõhutab, kui tähtis on tagada, et kasutatakse ära lepingu potentsiaali töökohtade loomiseks ELis; on seisukohal, et lepinguga tuleks tagada ka kehtestatud standardite tugevdamine ja täiustamine, et neid rahvusvahelisemal tasandil ulatuslikumalt kasutusele võtta;

5.  rõhutab, et tasakaalustatud lepingu sõlmimine võiks luua võimalusi jätkusuutlikuks ja kaasavaks majanduskasvuks ja uute kõrget kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade loomiseks; ootab, et arvesse võetaks konkreetseid VKEde ees seisvaid takistusi, eelkõige seetõttu, et VKEd on suurimad töökohtade loojad;

6.  rõhutab, et lisaks teenustekaubanduse lepingu pakutavatele võimalustele muuta Euroopa ettevõtted rahvusvaheliseks, on vaja tõelist poliitikat, mis aitaks töötajatel kohaneda uue keskkonnaga, rõhutab asjaolu, et EL on võtnud kasutusele rahastamismehhanismi, mis võib seda arengut toetada, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi kaudu;

7.  nõuab et juhul, kui teenustekaubanduse lepingu lõplikud sätted ohustavad nimetatud valdkondade norme või lähevad nendega vastuollu, teavitataks sellest viivitamatult Euroopa Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, et oleks võimalik konsulteerida ja vajalikke otsuseid langetada;

8.  rõhutab, et suurema liikuvusega peavad kaasnema kõrged sotsiaalsed ja tööõiguse normid, tagamaks, et töötajad on kaitstud ärakasutamise eest; tunneb eriti muret mõju pärast, mida avaldavad keerukad piiriülesed allhankeahelad, mille kaudu muutub eeskirjadele vastavuse tagamine ja järelevalve väga keeruliseks; rõhutab asjaolu, et tööinspektsioonidel ja ametiühingutel on täita väga tähtis roll kuritarvituste ennetamisel ja kontrollimisel; nõuab tõhusamat andmete piiriülest kättesaadavust ELis;

9.  palub seetõttu, et komisjon kaaluks ettepaneku esitamist ELi õigusakti kohta, millega tagatakse eelkõige pikkades allhankeahelates vastutus, ja on seisukohal, et sellist vastutust peab kohaldama ja see peab olema jõustatav ka kolmandate riikide ettevõtete puhul;

10.  rõhutab asjaolu, et tööinspektsioonid seisavad eriti silmitsi probleemidega selliste ettevõtete üle järelevalve teostamisel, kus töötavad võõrtöötajad ning EList ja kolmandatest riikidest lähetatud töötajad; nõuab seepärast tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid oma tööinspektsiooni töötajate arvu ja vahendeid ning saavutaksid eesmärki üks inspektor 10 000 töötaja kohta, nagu on soovitanud ILO;

11.  innustab komisjoni jätkama endale teenustekaubanduse lepingu läbirääkimistes „tööalase klausliga” seatud sotsiaalset eesmärki; tuletab meelde, et teenuste kvaliteedi kindlustamiseks tuleb teenustekaubanduse lepinguga tagada sotsiaal- ja tööhõivesätete järgimine Euroopa ja riigi tasandil ning kollektiivlepingute ja sotsiaalsete normide täitmine; tuletab meelde, et see ei tohi negatiivselt mõjutada liikmesriikide ja vajaduse korral ELi sotsiaal- ja tööhõivepoliitikat ning töötingimusi;

12.  nõuab sellega seoses, et töönorme ei käsitletaks mittetariifsete ja tehniliste kaubandustõketena ja et sotsiaalpartnerid kaasataks õigusalase koostöö protsessi tasakaalustatud viisil, tagamaks, et õigusalane koostöö ei piira valitsuste ja Euroopa Parlamendi õigust tegeleda avalikke huvisid teeniva õigusloomega ega too kaasa õiguslikku seisakut või töönormide, sealhulgas tervishoiu- ja ohutusnormide nõrgenemist;

13.  on seisukohal, et kõikidel töötajatel peavad olema sõltumatult nende päritoluriigist töökohal samad tööõigused ja -tingimused kui selle riigi kodanikel; on seisukohal, et mis tahes tulevane teenustekaubanduse leping peab sisaldama klauslit, millega hoitakse ära see, et ettevõtted saavad töövõitlusõigusest mööda hiilida või seda õõnestada, kasutades kollektiivlepingute läbirääkimiste ja töövaidluste ajal kolmandatest riikidest pärit töötajaid;

14.  nõuab kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 14 ja 106 ning Euroopa Liidu lepingu protokolliga nr 26 meetmete võtmist, et jätta teenustekaubanduse lepingust välja praegused ja tulevased üldhuviteenused ja üldist majandushuvi pakkuvad teenused (sealhulgas, kuid mitte ainult, veevarustus, tervishoid, sotsiaalteenused, sotsiaalkindlustussüsteemid ja haridus), et tagada Euroopa, riiklike ja kohalike ametiasutuste täielik õigus võtta kasutusele, võtta vastu, säilitada või tunnistada kehtetuks mis tahes meetmed, mis on seotud avalike teenuste tellimise, korraldamise, rahastamise ja osutamisega, kohaldada seda välistamist sõltumata sellest, kuidas avalikke teenuseid pakutakse ja rahastatakse, ning tagada, et sotsiaalkindlustussüsteemid jäetakse läbirääkimistest välja;

15.  nõuab lisaks, et ei turulepääsu ega võrdse kohtlemise alaste kohustuste suhtes ei kohaldataks sillaklauslit ega rakendamiskeeldu;

16.  palub komisjonil tagada, et riigihankelepingute sõlmimisel saab kohaldada ökoloogilisi ja sotsiaalseid kriteeriume, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse kriteeriume; rõhutab, et kaubanduslepingud ei tohiks mingil juhul mõjutada riigihangete direktiivi sätteid, millega tagatakse tööõiguse jõustamine ja mis võimaldavad avaliku sektori hankijatel kasutada sotsiaal-, tervishoiu- ja muid isikule otse osutatavaid teenuseid puudutavaid erisätteid; tuletab komisjonile meelde väga tundlikke teemasid, mis on seotud teenuste kontsessiooni reguleerimisega ja vajadusega säilitada poliitiline mänguruum, et reageerida avaliku ja erasektori partnerluse ebaõnnestunud mudelitele;

17.  on seisukohal, et ELi piiriüleste teenuste edasise liberaliseerimise teemal peetavate läbirääkimistega peaksid kaasnema sotsiaalkaitsemeetmed, näiteks miinimumsissetuleku kavad, mis kehtestataks kooskõlas riiklike tavadega, ning üleeuroopaline koostöö, et tagada töötingimused selle riigi vastavate töö- ja sotsiaalseaduste ning kollektiivlepingute kohaselt, kus tööd tehakse; on arvamusel, et see ei piira lähetava riigi õigusaktide või seal kohaldatavate lepingute soodsamate sätete kohaldamist;

18.  on seisukohal, et valitsuste suutlikkust võtta vastu ühiskonna ja keskkonna vajadusi käsitlevat sotsiaalselt ja ökoloogiliselt vastutustundlike teenuste riigihankepoliitikat ei tohi õõnestada ja seetõttu tuleb kõigis lepingutes järgida ILO konventsiooni nr 94, mis käsitleb tööõiguslikke klausleid riigihankelepingutes;

19.  kutsub ELi institutsioone üles viima läbi sõltumatuid ja põhjalikke sotsiaalse mõju hindamisi, milles keskendutakse teenustekaubanduse lepingu võimalikule mõjule ELi ja teiste lepingupoolte sotsiaalsele ja tööhõive olukorrale, sealhulgas üldhuviteenuste ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste olemasolule, taskukohasusele, kvaliteedile, kättesaadavusele ning mittediskrimineerivale ja võrdsele juurdepääsule nendele teenustele; nõuab pidevalt uuendatavate statistiliste prognooside avaldamist võimalikust lepingust tuleneva töökohtade kaotamise ja loomise kohta, nii et komisjon saaks võtta õigel ajal meetmeid mõjutatud piirkondade või liikmesriikide toetamiseks; nõuab lisaks järelevalvesüsteemi loomist rikkumiste ärahoidmiseks;

20.  on seisukohal, et EL peaks ennast väga piiratud määral siduma võimalike tulevaste sätetega teenustekaubanduse üldlepingu praeguse 1. viisi (Mode 1) kaudu, et mitte seada ohtu ELi kõrgel tasemel tööstandardeid ja -tingimusi kolmandatest riikidest osutatavate teenuste tõttu, eriti mis puudutab IKT sektorit;

21.  tuletab meelde, et tuleks vähendada õiguslikke takistusi, et tagada, et kõrgelt kvalifitseeritud töötajate liikuvus on kasulik nii Euroopa ettevõtjatele kui ka Euroopa töötajatele; kordab, kui tähtis on tagada, et teenustekaubanduse leping ei piira mingil juhul tööhõive- ja sotsiaalsete standardite, sealhulgas töötajate lähetamise alaste standardite kohaldamist;

22.  tuletab meelde, et transpordisektorit käsitlevad teenustekaubanduse lepingu klauslid ei tohi kahjustada Euroopa transpordisektori töötajaid; innustab komisjoni kehtestama selged piirangud kabotaaži kohta, et hoida ära sotsiaalset dumpingut;

23.  nõuab 4. viisi (Mode 4) käsitlevas lisas esitatud töötajate mõiste selget määratlemist;

24.  on seisukohal, et lepingus tuleb täielikult austada allakirjutanud riikide õigust kohustuse muutmiseks loendis või selle loendist kõrvaldamiseks, nagu on sätestatud teenustekaubanduse üldlepingu XXI artiklis; ootab, et leping ja eriti teenustekaubanduse 4. viisi käsitlev lisa sisaldaksid sätteid, mille eesmärk on ära hoida võõrtöötajaid ärakasutavaid töösuhteid, ja kaitseklauslit, mis võimaldab teenustekaubanduse lepingu pooltel kohaldada vajalikke kaitsemeetmeid juhul, kui avaldatakse survet riigi palgatasemele või kui ohustatakse kohalike töötajate õiguseid või muid kokkulepitud standardeid;

25.  nõuab täiendavaid sammude tegemist riigihanketuru avamiseks kõigile teenustekaubanduse lepingu üle läbirääkimisi pidavatele riikidele; rõhutab, et lepingute sõlmimiseks peavad ettevõtted järgima ILO põhilisi tööõigus- ja sotsiaalnorme; on seisukohal, et lepinguid ei tuleks anda ainult hinna alusel, vaid sellised meetmed ei saa toimida ühe turutõkkena;

26.  juhib tähelepanu jõupingutustele, mida komisjon on teinud läbirääkimiste võimalikult läbipaistvaks muutmiseks; nõuab siiski jõupingutustega jätkamist ja nende suurendamist kooskõlas Euroopa Ombudsmani soovitustega Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse kohta, et suurendada teenustekaubanduse alase dokumendi avaldamisega läbirääkimiste läbipaistvust; nõuab meetmete võtmist, et tugevdada järjepidevat ja läbipaistvat seotust riikide parlamentide ja kõigi asjassepuutuvate ministeeriumidega liikmesriikide tasandil; rõhutab sidusrühmade, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja nende eksperditeadmiste tähtsust ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles teenustekaubanduse lepingu üle peetavate läbirääkimiste käigus sotsiaalpartnereid kaasama ja nendega tihedat koostööd tegema, eelkõige seoses teenustekaubanduse lepingu poolt tööturule avaldatava võimaliku mõjuga; ergutab kõiki huvirühmi aktiivselt osalema ning esitama läbirääkimiste jaoks olulise tähtsusega algatusi, muresid, probleemseid teemasid ja teavet ning nõuab tungivalt, et komisjon võtaks sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna panust suuremal määral arvesse;

27.  on arvamusel, et tuleks säilitada riikide võimalus viia läbi majandusvajaduste test;

28.  avaldab kahetsust, et parlamendiga ei konsulteeritud, enne kui nõukogu võttis vastu läbirääkimisvolitused; peab seda kaotatud võimaluseks, et muuta läbirääkimised võimalikult demokraatlikuks ja kaasata juba algusest peale teenustekaubanduse lepingu poolt tõenäoliselt kõige rohkem mõjutatud osalised;

29.  tunneb siiski sügavat muret selle pärast, et praegu puuduvad statistika ja andmed füüsiliste isikute liikumise kohta (4. viis) juba kehtiva teenustekaubanduse üldlepingu raames; võtab teadmiseks kavatsuse lisada teenustekaubanduse lepingusse sarnane peatükk; rõhutab, kui tähtis on teostada selle kategooria teenusteosutajate üle järelevalvet, et vältida kolmandate riikide töötajate kuritarvitamist ja ärakasutamist; palub komisjonil viivitamatult koguda ja esitada teave teenustekaubanduse üldlepingu 4. viisi alusel ELi sisenevate teenusepakkujate arvu ja liigi kohta, sealhulgas nende ELis viibimise aja kohta; rõhutab, et kõik edasised 4. viisi kasutamist käsitlevad sätted peavad puudutama üksnes kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste, s.t isikuid, kellel on ülikoolidiplom või sellega võrdväärne magistrikraad ja kes töötavad kõrgema astme juhtivatel ametikohtadel ning kelle viibimine ELis peab olema konkreetsel eesmärgil, toimuma täpselt kindlaks määratud piiratud ajavahemikul ja täpsete tingimuste alusel;

30.  nõuab lisaks ELi direktiivi kõnealuste sätete alusel ELi saabuva kolmandatest riikidest pärit üksikute teenusepakkujate voo ühtlustamiseks ja jälgimiseks, et sätestada üksikute teenusepakkujate ELi sisenemise ja seal viibimise tingimused;

31.  rõhutab, et liikmesriikidele peab jääma täielik suveräänsus otsustada, kas siduda ennast mõne tulevase teenustekaubanduse 4. viisi sättega; rõhutab lisaks, et kõik kõnealustes sätetes sisalduvad sektorid tuleb kindlaks määrata koos sotsiaalpartneritega ja see peab toimuma nendega täielikus koostöös;

32.  rõhutab, et enne uute kohustuste võtmist ülemaailmse teenustekaubanduse osas peab komisjon esitama ulatusliku mõjuhinnangu selle kohta, millist mõju on teenustekaubanduse üldlepingu kõik praegused viisid alates asjaomase lepingu jõustumisest majandusele ja tööturule avaldanud; palub komisjonil lisaks nii kiiresti kui võimalik esitada mõjuhinnang teenustekaubanduse lepingu kohta, mis puudutab töötingimusi, võimalikku mõju kõlvatu konkurentsi seisukohast ja võimalikku langust teatavates sektorites kolmandatest riikidest tuleneva suurenenud konkurentsi tõttu.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.12.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

38

11

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Guillaume Balas, Tiziana Beghin, Brando Benifei, Mara Bizzotto, Vilija Blinkevičiūtė, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Elena Gentile, Arne Gericke, Marian Harkin, Danuta Jazłowiecka, Agnes Jongerius, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Zdzisław Krasnodębski, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Javi López, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Joëlle Mélin, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Anne Sander, Sven Schulze, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Ulrike Trebesius, Marita Ulvskog, Tatjana Ždanoka, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Lynn Boylan, Mircea Diaconu, Tania González Peñas, Paloma López Bermejo, Csaba Sógor, Monika Vana, Flavio Zanonato

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Diane James, Martina Michels, Estefanía Torres Martínez

3.12.2015

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

soovituste kohta Euroopa Komisjonile teenustekaubanduse lepingu läbirääkimisteks

(2015/2233(INI))

Arvamuse koostaja: David Borrelli

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

annab komisjonile käimasolevate teenustekaubanduse lepingu läbirääkimistega seoses järgmised soovitused:

Üldine lähenemisviis

1.  tagada järgmine: võimalikult suur läbipaistvus ja vastutus, juurdepääs läbirääkimisdokumentidele ning konsulteerimine kodanikuühiskonna, äri- ja sotsiaalpartneritega; et täpselt samad reeglid kehtivad ELi mittekuuluvate riikide ja ELi teenuseosutajate suhtes; osaliste vaheline, ühte eesmärki kajastav vastastikkus kõigil tasanditel; õigeaegsed ja põhjalikud mõjuhinnangud; võimalikult suured pingutused, et muuta teenustekaubanduse leping tõeliselt mitmepoolseks, pidades läbirääkimisi lepinguga ühinemise klausli üle ning võttes vastu need, kellel on muude osalistega sarnased eesmärgid;

2.  tagada järgmine: liikmesriikide takistamatu suutlikkus reguleerida, pakkuda ja rahastada olemasolevaid ja tulevasi avalikke teenuseid ning üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid kõigil tasanditel; erilise tähelepanu pööramine telekommunikatsiooni- ja energiateenustele, mis on kodanikele ja ettevõtetele erakordselt olulised ning aitavad kaasa ühtekuuluvuse suurendamisele, e-kaubanduse ja ettevõtluse jaoks soodsa kliima tekitamisele ning kvaliteetsete töökohtade loomisele; ELi andmekaitset ja eraelu puutumatust käsitlevate õigusaktide järgimine;

Telekommunikatsiooniturg

3.  tagada järgmine: et teenustekaubanduse lepinguga kaasnevad selged eelised ELi tarbijatele ja äriühingutele, eriti VKEdele ja ettevõtjatele; et ELi mittekuuluvate riikide oligopoolsetel turgudel tegutsevad ettevõtted ei kasuta ära ELi turu killustatust; võrdsed tingimused kõigile ettevõtjatele;

4.  tagada järgmine: et teenustekaubanduse lepingule alla kirjutanud riikides tegutsevatel ELi ettevõtjatel on õiglane ja sümmeetriline turulepääs, mida ei takista mittetariifsed ja piiritagused tõkked, sealhulgas regulatiivsed ja litsentsimise nõuded, standardite asümmeetria, tehnoloogilised nõuded ja piirangud ning infrastruktuuri ühiskasutamise reeglid (eriti võrgustiku viimase lõigu puhul), mis pooldavad turgu valitsevaid ettevõtjaid; et teenustekaubanduse lepingule allakirjutanud austavad põhimõtet, mille kohaselt on teenuseosutajatele tagatud avatud ja mittediskrimineeriv juurdepääs internetile;

5.  vältida uute kohustuste võtmist, millega rikutaks ELi õigusakte; säilitada ELi reguleerivate asutuste pädevus; järgida interneti avatud juhtimistava põhimõtet; tagada, et kõikidel teenustekaubanduse lepingule allakirjutanutel on sõltumatu telekommunikatsioonisektorit reguleeriv asutus.

NÕUANDVAS KOMISJONISTOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

1.12.2015

 

 

 

3.12.2015

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

soovituste kohta Euroopa Komisjonile teenustekaubanduse lepingu läbirääkimisteks

(2015/2233(INI))

Arvamuse koostaja: Wim van de Camp

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  teeb teenustekaubanduse lepingu käimasolevate läbirääkimiste kontekstis komisjonile alljärgnevad soovitused:

i)  pidada meeles transpordi-, turismi ja kättetoimetamisteenuste tähtsust Euroopa majandusele ja tööhõivele, arvestades, et Euroopa laevaomanikud kontrollivad 40 % maailma kaubalaevastikust, lennundussektor annab tööd enam kui viiele miljonile inimesele, Euroopa raudteetööstus moodustab üle poole kogu maailma raudteeseadmete tootmisest ja raudteeveoteenustest ning maanteetransport on ELi logistika jaoks jätkuvalt oluline; tunnistada transporditeenuste potentsiaali töötuse taseme vähendamiseks Euroopas; tunnistada teenustekaubanduse liberaliseerimise mõju turismisektorile;

ii)  tagada, et läbirääkimisel peetakse silmas transpordisektori kiiret arengut ja ühistarbimise transpordiliikide kasvavat tähtsust eurooplaste igapäevaelus;

iii)  rõhutada, et ELi ja liikmesriikide õigusaktidega tagatakse töötajatele kasu muu hulgas ohutuse ja turvalisuse näol; rõhutada, et kõik – nii kohalikud kui ka välismaised – teenusepakkujad peavad ELis neid õigusakte järgima; tunnistada, et teenuste kvaliteet on lahutamatult seotud tööhõive kvaliteedi ja kehtiva õigusraamistikuga; võtta arvesse lepingu sotsiaalset ja keskkonnaalast jätkusuutlikkust; vältida tööturu ebaõiglaseid moonutusi, tagades samas olemasolevate sotsiaalsete õiguste austamise;

iv)  võtta arvesse seda, kui olulised on transpordisektoris üldhuviteenused ja avaliku teenindamise kohustus, aga ka sektori panust sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisse;

v)  tugevdada kõigi transpordivahenditega seotud reisijate õigusi käsitlevaid klausleid, et leping oleks kasulik ka tarbijatele;

vi)  püüelda pikas perspektiivis transporditeenuste kõrgemate kvaliteedi- ja ohutusstandardite poole, vähendades samal ajal transportimise aega, edendades sellega kõnealuses sektoris tõhusust ja innovatsiooni;

vii)  tagada, et läbirääkimistel käsitletaks transpordi- ja turismisektorit mõtestatult ja vastastikuse kasu vaimus; tagada poliitiline mänguruum, et reageerida arengutele transpordi-, posti- ja kulleriteenuste sektoris; järgida mittediskrimineerimise põhimõtet; jätta avalik transporditeenus kõnealusest lepingust välja;

viii)    pidada meeles negatiivseid liberaliseerimiskogemusi, näiteks kahjulikku mõju teenuste kvaliteedile, töötingimustele ning transpordi ohutusele ja turvalisusele;

ix)  edendada läbirääkimisi õigusaktide üle, mis käsitlevad selliseid küsimusi nagu läbipaistvus, tähtajad, nõuetekohane menetlemine, ebavajalik koormus, mittediskrimineerimine ja õiguskaitse, nõudes samas jätkuvalt, et välismaised ettevõtted, kes soovivad pakkuda transpordi- või kättetoimetamisteenuseid ELis, järgiksid ELis kehtivaid regulatiivseid standardeid; kutsuda kolmandaid riike üles konkreetsete teabedokumentide abil avalikustama oma seaduseid selles küsimuses, et edendada lihtsamat ja tõhusamat dialoogi;

x)  jätta teenustekaubanduse lepingu kohaldamisalast välja kõik teenused, mis on seotud ühistranspordi- ja postiteenusega, juhul kui viimased on avalikud;

xi)  tegeleda teatavate riikide kehtestatud piirangutega lennuettevõtjate välisomandi või -kontrolli ning kabotaažiõiguste suhtes; võtta pikaajaliseks eesmärgiks jõuda siduvate rahvusvahelise kaubanduse eeskirjadeni lennundussektoris, tunnistades samal ajal Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vastutust majandus- ja ohutusküsimuste reguleerimisel; juhul kui olulised kaubanduspartnerid ei soovi selles valdkonnas koostööd teha, uurida muid võimalusi Euroopa vedajatele õiglaste konkurentsitingimuste kindlustamiseks;

xii)  tuletada meelde meretranspordi tähtsat rolli maailmamajanduses, seda nii sektorina kui ka rahvusvahelise kaubanduse edendajana; võtta eesmärgiks kindlate kohustustega selge tekst selle kohta, et rahvusvahelistele mereveoteenustele oleks tagatud juurdepääs nii sadamatele kui ka turgudele ning võrdne kohtlemine;

xiii)  haarata kinni võimalusest integreerida praegused meretranspordi õigusaktid ja tavad õiguslikult siduvasse rahvusvahelisse dokumenti, mis hoiab tulevikus ära osapoolte kehtestatavad protektsionistlikud eeskirjad, tagades samal ajal kooskõla asjakohaste rahvusvaheliste, näiteks Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni sätestatud standarditega;

xiv)  tegeleda praeguste piirangutega mereveoteenustele ja need kõrvaldada ning rõhuda vastastikkuse põhimõttele, kuna ELi ettevõtetele ei anta välisriikides sageli juurdepääsu teatavatele turusegmentidele, mis on ELis välisettevõtjatele avatud, näiteks lähimereveo ja kabotaaži sektoris;

xv)  säilitada liikmesriikide õigused seoses kehtivate või tulevaste siseriiklike õigusnormidega ning kahe- või mitmepoolsete maanteetranspordilepingutega, mis sisaldavad transiidiloa nõudeid;

xvi)  loobuda kõigist turulepääsuga seotud kohustustest maanteetranspordiga seoses, eelkõige teenustekaubanduse 4. viisi osas, sest see võib viia töötajate piiriülese liikuvuseni ilma töökaitseta ning kõrgema tööõiguse alandamiseni vastuvõtjariigis;

xvii)  tagada, et kättetoimetamisteenuste suurem juurdepääs kolmandate riikide turgudele ei kahjusta kehtivaid universaalteenuse osutamise kohustusi postisektoris; tunnistada universaalsete postiteenuste olulist rolli sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse sidususe edendamisel; tugevdada neid universaalteenuseid;

2.  peab kahetsusväärseks ilmnenud läbipaistvuse puudumist ja asjaolu, et Euroopa Parlamendil ei olnud võimalik oma seisukohta esitada enne, kui nõukogu kinnitas tema läbirääkimisvolitused;

3.  nõuab, et kõik Euroopa Parlamendi liikmed saaksid kõik teenustekaubanduse lepingu läbirääkimisi käsitlevad dokumendid, ja nõuab, et kõik läbiräägitavad dokumendid tehtaks avalikuks.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.12.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

27

14

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Lucy Anderson, Marie-Christine Arnautu, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Isabella De Monte, Jacqueline Foster, Bruno Gollnisch, Stelios Kouloglou, Merja Kyllönen, Miltiadis Kyrkos, Peter Lundgren, Georg Mayer, Cláudia Monteiro de Aguiar, Markus Pieper, Tomasz Piotr Poręba, Gabriele Preuß, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Claudia Schmidt, Keith Taylor, Pavel Telička, Peter van Dalen, Wim van de Camp, Janusz Zemke, Roberts Zīle, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Fabio De Masi, Bas Eickhout, Markus Ferber, Maria Grapini, Karoline Graswander-Hainz, Werner Kuhn, Massimo Paolucci, Franck Proust, Olga Sehnalová, Patricija Šulin, Ruža Tomašić, Matthijs van Miltenburg

16.11.2015

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

soovituste kohta Euroopa Komisjonile teenustekaubanduse lepingu läbirääkimisteks

(2015/2233(INI))

Arvamuse koostaja: Monika Vana

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunnistab vajadust ajakohastada kehtivat ja aegunud teenustekaubanduse üldlepingu korda ning soodustada uute teenuste kaubandust; tunnistab avalike teenuste väärtust nii ELis kui ka mujal maailmas ja märgib, et komisjoni hinnangul saab tööhõive suurenemine ELis aastatel 2013–2025 alguse töökohtadest teenustesektoris, mis peaks andma 90% töökohtadest ELis, eriti kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate teenuste, näiteks ametitoimingute, ettevõtjatele osutatavate teenuste ja pilvandmetöötluse teenuste valdkonnas; märgib samuti, et teenused moodustavad ELi majandusest u 70%; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles teenustekaubanduse lepingu (TiSA) üle peetavatel läbirääkimistel järgima Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärke;

2.  kordab, et ELis on teenuste osutamise aluspõhimõteteks nende üldkättesaadavus, kvaliteet, ohutus, taskukohasus ja võrdne kohtlemine, mis peavad olema alati tagatud kõikides linnades ja piirkondades; on veendunud, et teenustekaubanduse leping ei tohi neid põhimõtteid piirata; rõhutab, kui tähtis on erilist laadi avalike teenuste, näiteks veesektori hoidmine liikmesriikide pädevusvaldkonnas, et vältida võimalikku negatiivset mõju majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele;

3.  tuletab meelde, et ELi ühtekuuluvuspoliitika on peamine investeeringute abivahend mitte üksnes strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel, vaid ka pakiliste sotsiaalmajanduslike vajaduste täitmisel; rõhutab, et aluspõhimõtteid ja -eesmärke tuleb teenustekaubanduse lepingu raames järgida ja tugevdada;

4.  on arvamusel, et teenustekaubanduse liberaliseerimine võib aidata piirkondliku ja kohaliku tasandi investeerimisvõimaluste suurendamise kaudu kaasa piirkondliku majanduskasvu edendamisele, kordab, et selline liberaliseerimine peaks järgima ELi poliitilist, sotsiaalset ja kultuurilist mudelit ning ELi aluslepingutes sätestatud aluspõhimõtteid;

5.  palub komisjonil ja liikmesriikide valitsustel, kes on andnud komisjonile läbirääkimisvolitused, kontrollida ja hinnata eelkõige kogu läbirääkimisprotsessi käigus teenustekaubanduse lepingu mõju ühtekuuluvusele ning kohalikule ja piirkondlikele valitsemisele ELis; palub, et komisjon koguks ja teeks kättesaadavaks põhjalikud ja võrreldavad andmed ning lisaks neile territoriaalsed mõjuhinnangud; palub komisjonil võtta teenustekaubanduse lepingu läbirääkimiste raames arvesse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevust;

6.  rõhutab, et teenustekaubanduse leping ei tohi piirata kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevust (need omavalitsused vastutavad suure osa ELi ühtekuuluvuspoliitika valdkonna avaliku sektori investeeringute eest ja on aktiivselt seotud oluliste avalike teenuste osutamisega oma territooriumil) ega vähendada nende võimet edendada kohalikku ja piirkondlikku arengut ning kaitsta oma kodanike üldisi huve; kinnitab, et teenustekaubanduse leping ei tohi piirata liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevust ning neil peab olema õigus reguleerida teenuste osutamist ja kehtestada uusi õigusakte oma territooriumil, et saavutada oma avaliku poliitika eesmärgid; loodab, et läbirääkimiste käigus võetakse neid kaalutlusi arvesse, et tagada ühtekuuluvuspoliitika täielik rakendamine, et piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused saavad vabalt esindada oma kodanike huve;

7.  kinnitab avalike teenuste tähtsust ja vajadust austada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevust, mis on sätestatud aluslepingus ja selle protokollis nr 26 ning samuti siseriiklike õigusnormide ja riigihangete alastes sätetes; rõhutab, et tuleb järgida ka nende eelisõigust uute avalike teenuste loomiseks tulevikus; tunneb seepärast heameelt asjaolu üle, et komisjon on avalikult ja korduvalt teatanud, et ta jätab avalikud teenused teenustekaubanduse lepingu läbirääkimistest välja, ja kutsub seepärast komisjoni üles tagama olemasolevate ja uute üldhuviteenuste, sealhulgas üldist majandushuvi pakkuvate teenuste väljajätmise teenustekaubanduse lepingu kohaldamisalast, et tagada, et riikide ametiasutused ning vajaduse korral piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused säilitavad oma täieliku õiguse kehtestada, võtta vastu, säilitada või tunnistada kehtetuks kõik meetmed, mis on seotud avalike teenuste tellimise, korraldamise, rahastamise ja pakkumisega aluslepingutes sätestatud korras; on lisaks veendunud, et on vaja reguleerida kutseteenuste osutajate liikumist;

8.  on arvamusel, et teenustekaubanduse lepingu läbirääkimised on ELi majanduse jaoks järjest tähtsamad; rõhutab, et teenustekaubanduse leping on võimalus tugevdada eeskirjadel põhinevat kaubandust kogu maailmas, mis on avatud ja läbipaistev, milles järgitakse ELi norme, eriti andmekaitse osas, ning millega suurendatakse turulepääsu vastastikkust;

9.  tuletab meelde, et liikmesriikide vastu võetud sotsiaalmudeleid kohaldatakse lisaks avaliku teenuste osutamise, järjepidevuse ja kvaliteediga seotud kohustusele ka nende teenuste demokraatlikule kontrollile kodanike poolt; kutsub komisjoni seepärast üles jätkama avalike konsultatsioonidega, et majandus- ja sotsiaalpartnerite ning vabaühenduste kõrval kaasata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ja nendega konsulteerida ning lisada nende arvamus teenustekaubanduse lepingu läbirääkimiste raames läbirääkimiste teemaks olevasse direktiivi, pidades silmas nende tähtsat rolli avalike teenuste, majanduskasvu ja töökohtade loomise reguleerimises ja võimaldamises; sellega seoses tervitab komisjoni tegevust kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi kohtumiste korraldamisel ning tema jätkuvaid püüdeid muuta ELi seisukohad teenustekaubanduse lepingu kõnelustel võimalikult läbipaistvaks, andes korrapäraselt aru läbirääkimiste arengust.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

12.11.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

3

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, Victor Boştinaru, Andrea Cozzolino, Rosa D’Amato, Michela Giuffrida, Anna Hedh, Krzysztof Hetman, Ivan Jakovčić, Andrew Lewer, Louis-Joseph Manscour, Martina Michels, Iskra Mihaylova, Younous Omarjee, Mirosław Piotrowski, Stanislav Polčák, Julia Reid, Terry Reintke, Fernando Ruas, Monika Smolková, Maria Spyraki, Ruža Tomašić, Monika Vana, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan, Kerstin Westphal, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Andor Deli, Josu Juaristi Abaunz, Ivana Maletić, Jan Olbrycht, Demetris Papadakis, Tonino Picula, Claudia Schmidt, Hannu Takkula, Damiano Zoffoli, Milan Zver

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Stanisław Ożóg, Claudiu Ciprian Tănăsescu

24.11.2015

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

soovituste kohta Euroopa Komisjonile teenustekaubanduse lepingu läbirääkimisteks

(2015/2233(INI))

Arvamuse koostaja: Jan Philipp Albrecht

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–  võttes arvesse nõukogu teenustekaubanduse lepingu alaseid läbirääkimisjuhiseid(13),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta, sh selle artikkel 8, mis käsitleb õigust isikuandmete kaitsele, ja Euroopa Liidu toimimise lepingu sama põhiõigust käsitlev artikkel 16, mis on ELi esmase õiguse üks põhialuseid ning mida tuleb kõigis rahvusvahelistes kokkulepetes täiel määral austada, on Euroopa Liidu suhtes siduvad;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikkel 2 seob Euroopa Liitu muu hulgas demokraatia ja õigusriikluse väärtustega;

C.  arvestades, et harta artiklid 20 ja 21 kohustavad liitu järgima põhimõtet, et kõik on seaduse ees võrdsed, ja mittediskrimineerimise põhimõtet;

D.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 1 ja artikli 10 lõikes 3 on sätestatud, et otsused tehakse nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik; arvestades, et läbipaistvus ja avatud dialoog partnerite, sh kodanike vahel on ülima tähtsusega läbirääkimiste ajal ja ka rakendamise etapis; arvestades, et Euroopa Parlament toetab Euroopa Ombudsmani nõudmist kasutada läbipaistvat lähenemisviisi;

E.  arvestades, et rahvusvaheliste kaubanduslepingute, sh teenustekaubanduse lepingu teemal käimasolevad läbirääkimised puudutavad ka rahvusvahelisi andmevooge, jättes samas täielikult välja eraelu puutumatuse ja andmekaitse, mida arutatakse paralleelselt;

F.  arvestades, et teenustekaubanduse lepingus e-kaubandust käsitleva USA teksti eelnõu kahjustaks kolmandatesse riikidesse isikuandmete edastamist käsitlevaid ELi eeskirju ja kaitsemeetmeid; arvestades, et Euroopa Parlament jätab endale õiguse väljendada arvamust pärast teenustekaubanduse lepingu teksti käsitlevate tulevaste ettepanekute ja eelnõudega tutvumist;

1.  edastab komisjonile järgmised soovitused:

  a)  tagada, et lepinguga kindlustatakse ELi põhiõigustealaste standardite täielik austamine, lisades inimõigusi käsitleva õiguslikult siduva peatamisklausli, mis on ELi ja kolmandate riikide vaheliste kaubanduslepingute tavapärane osa;

  b)  lisada lepingusse esmatähtsana laiaulatuslik ja üheselt mõistetav horisontaalne iseseisev säte, mis põhineb teenustekaubanduse üldlepingu XIV artiklil ning millega jäetakse kehtiv ja tulevane ELi isikuandmete kaitse alane õigusraamistik lepingust täielikult välja, seadmata tingimusi, et see peab olema kooskõlas teenustekaubanduse lepingu muude osadega, ning tagada, et leping ei välistaks vastavate WTO eeskirjadega (teenustekaubanduse üldlepingu XIV ja XIVa artikkel) põhjendatavate erandite kehtestamist teenuste osutamise suhtes;

  c)  tagada, et isikuandmeid saab Euroopa Liidust väljapoole edastada vaid siis, kui järgitakse ELi andmekaitsealastes õigusaktides sisalduvaid kolmandatele riikidele andmete edastamist käsitlevaid sätteid; pidada läbirääkimisi isikuandmete vooge puudutavate sätete üle üksnes juhul, kui ELi andmekaitsealaste eeskirjade täielik kohaldamine on tagatud ja sellest peetakse kinni;

  d)  olla vastu teenustekaubanduse lepingus e-kaubandust käsitleva USA peatüki eelnõule seoses isikuandmete kaitsega;

  e)  pidada meeles, et isikuandmete edastamist käsitlevate ELi eeskirjadega võib selliste andmete töötlemine kolmandates riikides olla keelatud, kui need riigid ei vasta ELi piisavuse standardile; rõhutada, et andmetöötluse seadmete ja asutuste asukohta käsitlevad nõuded peavad vastama ELi andmeedastusalastele eeskirjadele; teha koostööd kolmandate riikidega asjakohastes tingimustes, et kogu maailmas võetaks vastu piisavalt kõrged andmekaitsealased standardid;

  f)  arvestada täielikult vajadust läbipaistvuse ja vastutuse järele kogu läbirääkimisprotsessi vältel ning täita ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikest 10 tulenevat kohustust, mille seaduslikku jõudu on kinnitatud Euroopa Kohtu hiljutises otsuses(14) ja mis näeb ette, et Euroopa Parlamenti teavitatakse viivitamata ja täielikult kõigis läbirääkimisetappides; tagada üldsuse juurdepääs kõigi osapoolte asjakohastele läbirääkimisdokumentidele, välja arvatud nendele, mis on salastatud, põhjendades selgelt iga üksikjuhtumit ning esitades avaliku põhjenduse selle kohta, mil määral võib juurdepääs dokumendi avaldamata osadele konkreetselt ja tegelikult kahjustada erandiga kaitstud huve, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele(15); tagada, et leping ei avaldaks mingil viisil negatiivset mõju ELi või liikmesriikide õigusaktidele üldsuse juurdepääsu kohta ametlikele dokumentidele.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

23.11.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

43

13

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Martina Anderson, Malin Björk, Michał Boni, Caterina Chinnici, Cornelia Ernst, Tanja Fajon, Laura Ferrara, Monika Flašíková Beňová, Lorenzo Fontana, Ana Gomes, Jussi Halla-aho, Monika Hohlmeier, Brice Hortefeux, Filiz Hyusmenova, Sophia in ‘t Veld, Iliana Iotova, Eva Joly, Timothy Kirkhope, Barbara Kudrycka, Marju Lauristin, Juan Fernando López Aguilar, Monica Macovei, Vicky Maeijer, Barbara Matera, Roberta Metsola, Louis Michel, József Nagy, Péter Niedermüller, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Marie-Christine Vergiat, Harald Vilimsky, Udo Voigt, Josef Weidenholzer, Cecilia Wikström, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Laura Agea, Pál Csáky, Miriam Dalli, Daniel Dalton, Petra Kammerevert, Ska Keller, Jeroen Lenaers, Andrejs Mamikins, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Salvatore Domenico Pogliese, Josep-Maria Terricabras, Axel Voss

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Clara Eugenia Aguilera García, Rosa Estaràs Ferragut, Eleonora Evi, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Michela Giuffrida, Daniel Hannan, Jude Kirton-Darling, Edouard Martin, Julia Pitera, Jarosław Wałęsa

18.11.2015

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

soovituste kohta Euroopa Komisjonile teenustekaubanduse lepingu läbirääkimisteks

(2015/2233(INI))

Arvamuse koostaja: Monika Vana

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et kuigi kaubanduslepingud avaldavad naistele ja meestele erinevat mõju teatavates sektorites valitseva soolise ebavõrdsuse pärast, ei viidatud TiSA teemal üldsusega konsulteerimisel kordagi sellele, et tuleks rohkem vaagida soolise võrdõiguslikkuse küsimuste integreerimist ja et puudub piisav konsensus selles osas, kuidas integreerida soolise võrdõiguslikkuse küsimusi kaubanduse puhul ning et soolist mõõdet integreeritakse praegu kaubanduspoliitika ja -lepingutesse vaid piiratult; arvestades, et kaubanduse jätkuva liberaliseerimise soopõhiseid tagajärgi tuleb alles põhjalikult uurida;

B.  arvestades, et kaubanduspoliitika edu tuleks hinnata selle järgi, kas see avaldab ikka võrdselt positiivset mõju naistele ja meestele, ja seetõttu tuleb ettevalmistavates etappides uurida, analüüsida ja kindlaks teha mitmesugust ja keerukat mõju soole; märgib, et ka sel juhul tuleks aluseks võtta ettevaatusprintsiip;

C.  arvestades, et sugudevahelised suhted mõjutavad kõiki majandustegevusi ja -protsesse ning kajastuvad töö-, tööhõive- ja palgaküsimustes; arvestades, et naisi diskrimineeritakse jätkuvalt struktuurilisel tasandil, ja et näiteks sooline palgalõhe eksisteerib endiselt maailma kõikides jagudes; arvestades, et soolist palgalõhet kasutatakse ka konkurentsieelisena, kuid kaubanduslepingutega tuleks see lõpetada;

D.  arvestades, et Euroopa Parlamendile ei antud võimalust oma seisukohta esitada, enne kui nõukogu võttis vastu läbirääkimisvolitused teenustekaubanduse lepingu (TiSA) kohta, ja et parlament hääletas 4. juulil 2013 resolutsiooni ettepanekut, et väljendada oma seisukohta teenustekaubanduse lepingu läbirääkimisvolituste kohta;

E.  arvestades, et kogu maailma naised kannatavad eelkõige kliimamuutuse tagajärgede all ning mõned neist on seepärast isegi olnud sunnitud oma kodust lahkuma; märgib, et kaubanduspoliitikaga tuleks püüda seda ennetada ning seetõttu tuleks kujundamisel silmas pidada keskkonnaalast jätkusuutlikkust;

F.  arvestades, et keskmisest rohkem naisi töötab avalikus sektoris või avalike teenuste sektoris ning on selliste teenuste kasutajatena meestest suuremas sõltuvuses kvaliteetsetest, taskukohastest, sobivas asukohas asuvatest ja nõudlusel põhinevatest avalikest teenustest, eelkõige niisuguste sotsiaalteenuste puhul nagu lastehoid ja eakate hooldus; arvestades, et avalike teenuste vähendamise ja kärpimise ning hinnatõusu tõttu kipuvad need hooldusteenused jääma palgata töötavate naiste ülesandeks, kes seetõttu ei saa teha kindlustatud tööd või saavad seda teha ainult osalise tööajaga;

G.  arvestades, et avalike teenuste ja hoolduse vähendamise või kärpimise tõttu peavad tööjõukulusid ja riske kandma tasustamata hooldustöötajad ja kodumajapidamised, mille moodustavad enamjaolt naised, mis omakorda takistab soolist võrdõiguslikkust;

H.  arvestades, et kuigi TiSA võib olla jätkusuutliku majanduskasvu võimaluseks, peaks see ühtlasi ergutama parimate tavade vahetamist ning edendama kõrgete inimõiguste standardite järgimist kõigi huvitatud osaliste poolt; arvestades, et TiSA peaks edendama soolist võrdõiguslikkust ega tohiks mingil juhul vähendada ELi ja liikmesriikide poolt selles valdkonnas saavutatud edu;

I.  arvestades, et TiSA eesmärk on luua uus ülemaailmse kaubanduse mudel, kusjuures selle 51 osalist esindavad 70% maailma teenustekaubandusest, ja et on ülioluline, et mis tahes uus ülemaailmne kaubanduskord edendaks soolist võrdõiguslikkust;

1.  juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimine on siduv õiguslik nõue, mida komisjon peaks muu hulgas rakendama jätkusuutlikkuse mõjuhinnangute kaudu; palub sellega seoses, et komisjon lisaks soopõhised näitajad ning viiks läbi soopõhise mõjuhinnangu, mille andmed oleksid eristatud vanuse ja sotsiaal-majanduslike tegurite alusel ning mis kajastaks naiste erinevaid rolle, et tagada ELi laitmatu toimimine naiste õiguste kaitsmisel ja edendamisel;

2.  toonitab, et EL on kohustatud tagama inimõiguste, töötajate ja tarbijate õiguste kõrgetasemelise kaitse, et edendada soolist võrdõiguslikkust ning sotsiaalseid standardeid ja keskkonnanorme; usub, et neist väärtustest tuleks juhinduda rahvusvahelises ja riiklikus kaubanduses, k.a selliste lepingute puhul nagu TiSA, mida tuleks ühtlasi kasutada nimetatud eesmärkide aktiivseks toetuseks;

3.  usub, et komisjon peaks jälgima lepingu mõju naiste ja meeste võrdõiguslikkusele ning põhiliste inimõiguste austamisele ja hindama seda kolm aastat pärast TiSA jõustumist;

4.  usub, et igal juhul peaksid kõik TiSA-le alla kirjutanud liikmesriigid kohustuma tagama soolise võrdõiguslikkuse austamist ja põhiõiguste austamist, pidades samuti silmas riiklike ja kohalike turgude liberaliseerimist ja avamist;

5.  toonitab, et tuleb tagada asjaomaste tekstide absoluutne läbipaistvus ning vajaduse korral ka käimasolevate läbirääkimiste kvaliteet;

6.  peab kahetsusväärseks, et naised on Euroopa kaubandussektoris ja suhetes kolmandate riikidega kehvalt esindatud, ja et vähe tähelepanu pööratakse selle tagamisele, et meestel ja naistel oleksid võrdsed võimalused teenustele juurdepääsul;

7.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et nõukogu ei oodanud enne volituse andmist ära parlamendi arvamust, ja leiab, et see on käestlastud võimalus muuta läbirääkimised läbinisti demokraatlikuks ning kaasata kohe algusest peale need, keda TiSA võib kõige enam mõjutada – näiteks naised;

8.  palub komisjonil säilitada ja suurendada poliitikavaldkondade sidusust erinevate, kuid omavahel seotud poliitikasuundade vahel, nagu kaubandus, areng, tööhõive, ränne ja sooline võrdõiguslikkus, ning lisada mõju naiste ja tütarlaste õigustele, nende võimestamise ning õiguse tervishoiule, haridusele, toidule, tööle ja veele; palub komisjonil lisada need kaalutlused oma mõjuhinnangutesse, et vältida mis tahes negatiivset mõju, mis tuleneb TiSAst või mitmesuguste kaubanduslepingute koostoimest;

9.  soovitab tungivalt, et EL näitaks üles poliitilist tahet tagamaks Euroopa, riiklike ja kohalike ametiasutuste täielikku õigust võtta kasutusele, võtta vastu, säilitada või tunnistada kehtestatuks mis tahes meetmed, mis on seotud avalike teenuste tellimise, korraldamise, rahastamise ja osutamisega, ning jätta TiSA kohaldamisalast välja eelkõige nii avalikest kui ka eravahenditest rahastatud sotsiaalteenused, ning lisada lepingu teksti neid teenuseid käsitleva nn etalonklausli (gold standard clause) nende kvaliteedi kaitseks; toonitab sellega seoses, kui olulised on haridus ja tervishoid ning selle tagamine, et naistel ja tütarlastel oleks sellistele teenustele alati juurdepääs;

10.  on mures selle pärast, et teenustekaubanduse lepingu mõju võib olla sooliselt kallutatud; tuletab sellega seoses meelde, kui tähtis on tagada sooliselt tasakaalustatud läbirääkimisrühmad ning vajaduse korral sootundlikud meetmed liikmesriikides TiSA rakendamisel;

11.  nõuab, et TiSA-le lisataks inimõiguste klausel, mis hõlmab soolist võrdõiguslikkust, et tagada tütarlaste ja naiste õiguste kaitse ning nende osalemine kaubanduses ja teenustes, ja nõuetekohased näitajad, et kindlustada soolise võrdõiguslikkuse tagamine TiSA rakendamisel;

12.  palub, et komisjon ja liikmesriigid koguksid sooliselt eristatud statistilisi andmeid, et paremini hinnata kaubanduspoliitika ja -lepingute mõju soolisele võrdõiguslikkusele ning rakendada positiivse diskrimineerimise meetmeid;

13.  palub komisjonil tagada, et riigihankelepingute sõlmimisel saab kohaldada ökoloogilisi ja sotsiaalseid kriteeriumeid, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse kriteeriumeid;

14.  palub komisjonil tagada, et need TiSA sätted, mis käsitlevad IKT-teenuseid, oleksid kooskõlas naiste kasvava esindatusega selles sektoris;

15.  nõuab kooskõlas Euroopa Ombudsmani soovitustega TTIP kohta praegu tehtavate pingutuste jätkamist ja suurendamist, et parandada läbirääkimiste läbipaistvust, avaldades viivitamata kõik TiSAga seotud dokumendid, sealhulgas läbirääkimiste ettepanekud ja eelkõige läbirääkimiste terviktekstid; nõuab tungivalt, et tugevdataks järjepidevat ja läbipaistvat seotust riikide parlamentide ja kõigi asjassepuutuvate ministeeriumidega liikmesriikide tasandil; nõuab, et kõik huvirühmad, k.a kodanikuühiskonna organisatsioonid ja eriti naiste organisatsioonid ning Euroopa sotsiaalpartnerid saaksid osaleda läbirääkimisprotsessis;

16.  peab äärmiselt oluliseks, et leping hõlmaks klauslit, mis võimaldab riikidel teenuste liberaliseerimist tühistada, eriti juhul, kui liberaliseerimine avaldab kahjulikku mõju naistele; nõuab seetõttu positiivset loendit ning liberaliseerimise tühistamist ja reguleerituse suurendamist keelavate klauslite (ratchet and standstill clauses) lepingust väljajätmist.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

12.11.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

9

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Maria Arena, Catherine Bearder, Beatriz Becerra Basterrechea, Malin Björk, Anna Maria Corazza Bildt, Iratxe García Pérez, Anna Hedh, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Angelika Mlinar, Maria Noichl, Margot Parker, Terry Reintke, Liliana Rodrigues, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Jadwiga Wiśniewska, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Inés Ayala Sender, Stefan Eck, Eleonora Forenza, Mariya Gabriel, Constance Le Grip, Elly Schlein, Branislav Škripek, Dubravka Šuica, Monika Vana

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Seb Dance, Davor Ivo Stier, Claudiu Ciprian Tănăsescu

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

18.1.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

6

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

William (The Earl of) Dartmouth, Maria Arena, Tiziana Beghin, David Borrelli, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Marielle de Sarnez, Santiago Fisas Ayxelà, Christofer Fjellner, Karoline Graswander-Hainz, Yannick Jadot, Ska Keller, Jude Kirton-Darling, Bernd Lange, Marine Le Pen, David Martin, Emma McClarkin, Anne-Marie Mineur, Sorin Moisă, Alessia Maria Mosca, Franz Obermayr, Artis Pabriks, Franck Proust, Viviane Reding, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Hannu Takkula, Iuliu Winkler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Bendt Bendtsen, Klaus Buchner, Edouard Ferrand, Seán Kelly, Sander Loones, Bolesław G. Piecha, Lola Sánchez Caldentey, Ramon Tremosa i Balcells, Marita Ulvskog, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Daniel Dalton, Andrew Lewer

(1)

https://www.wto.org/english/docs_e/legal_e/26-gats_01_e.htm

(2)

TN/S/36.

(3)

http://eeas.europa.eu/delegations/wto/press_corner/all_news/news/2012/20120705_advancing_negotiations_services.htm

(4)

http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2015/03/150310-trade-services-agreement-negotiating-mandate-made-public/

(5)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0325.

(6)

http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2014/july/tradoc_152702.pdf

(7)

http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2014/july/tradoc_152702.pdf

(8)

http://trade.ec.europa.eu/doclib/press/index.cfm?id=1254

(9)

http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2015/march/tradoc_153264.pdf

(10)

ELT C 61 E, 10.3.2004, lk 289.

(11)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0325.

(12)

ELT L 338, 12.12.2012, lk 37.

(13)

Nõukogu dokument 6891/13 ADD 1.

(14)

24. juuni 2014. aasta otsus kohtuasjas C-658/11 parlament vs. nõukogu.

(15)

EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

Õigusalane teave