Menetlus : 2014/0091(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0011/2016

Esitatud tekstid :

A8-0011/2016

Arutelud :

PV 23/11/2016 - 17
CRE 23/11/2016 - 17

Hääletused :

PV 24/11/2016 - 8.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0448

RAPORT     ***I
PDF 1044kWORD 565k
3.2.2016
PE 565.015v04-00 A8-0011/2016

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (uuesti sõnastatud)

(COM(2014)0167 – C7-0112/2014 – 2014/0091(COD))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Brian Hayes

(Uuesti sõnastamine – kodukorra artikkel 104)

PR_COD_1recastingam

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (uuesti sõnastatud)

(COM(2014)0167 – C7-0112/2014 – 2014/0091(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0167),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikleid 53 ja 62, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0112/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(1),

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 104 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 15. juuli 2014. aasta kirja majandus- ja rahanduskomisjonile,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 104 ja 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0011/2016),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(2)*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 53, artiklit 62 ja artikli 114 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

olles konsulteerinud Euroopa Andmekaitseinspektoriga,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ(3) on korduvalt oluliselt muudetud(4). Kuna sellesse tuleb teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)  Siseturul peaks asutustel olema võimalus tegutseda teistes liikmesriikides, tagades samal ajal tööandjapensioni skeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele kõrgetasemelise kaitse ja turvalisuse. Käesoleva direktiiviga sätestatakse piiriülese tegevuse kord.

(2 a)  Käesoleva direktiiviga püütakse näha ette minimaalset ühtlustamist ning see ei tohiks takistada liikmesriikidel säilitada või kasutusele võtta täiendavaid sätteid, et kaitsta pensioniskeemiga hõlmatud isikuid ja hüvitisesaajaid, tingimusel et niisugused sätted on kooskõlas liikmesriikide kohustustega, mis tulenevad liidu õigusaktidest. Direktiivis ei käsitleta riikliku sotsiaal-, töö-, maksu- ja lepinguõiguse küsimusi ega pensionide kogumise piisavust liikmesriikides, vaid ainult tööandjapensioni kogumist puudutavaid eeskirju käesoleva direktiivi kohaselt.

(2 b)  Selleks et töötajad saaksid liikmesriikide vahel veelgi hõlpsamalt liikuda, püütakse käesoleva direktiiviga tagada head juhtimistavad, pensioniskeemiga hõlmatud isikute teavitamine, tööandjapensioni kogumise läbipaistvus ja turvalisus. Direktiiv peaks hõlbustama uute ja innovaatiliste pensionitoodete väljatöötamist kollektiivsetes süsteemides, et tagada piisav pensionide kogumine kõigile.

(2 c)  Tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse korraldamise ja reguleerimise viis erineb liikmesriigiti olulisel määral. Tööandjapensioni skeeme haldavad nii tööandjapensioni kogumisasutused kui ka elukindlustusandjad. Seetõttu ei ole kõigile sobiva ühtse lahenduse rakendamine tööandjapensioni kogumisasutuste puhul otstarbekas. Komisjon ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010(5) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (EIOPA) peaksid tööandjapensioni kogumisasutuste korralduse kindlaksmääramisel võtma oma tegevuses arvesse liikmesriikide erinevaid tavasid, ilma et see piiraks siseriikliku sotsiaal- ja tööõiguse kohaldamist.

(3)  Direktiiv 2003/41/EÜ oli esimene seadusandlik samm Euroopa tasandil korraldatud tööandjapensioni kogumise siseturu loomisel. Tööandjapensioni kogumise tõeline siseturg on äärmiselt oluline majanduskasvu suurendamiseks ja töökohtade loomiseks Euroopa Liidus ja Euroopa vananeva ühiskonnaga toimetulekuks. Seni ei ole 2003. aasta direktiivi märkimisväärselt muudetud, et võtta tänapäevane riskipõhine juhtimissüsteem kasutusele ka tööandjapensioni kogumisasutustes. Ohutu ja turvalise tööandjapensioni kogumise väljatöötamiseks kõikides liikmesriikides on jätkuvalt oluline asjakohane reguleerimine ja järelevalve riigi ja liidu tasandil. Liikmesriigid peaksid võtma arvesse kõikide asutuste eesmärki tagada tööandjapensioni skeemide põlvkondadevaheline tasakaal, nii et riskid ja tulu jaotuksid põlvkondade vahel õiglaselt.

(3 a)  Tööandjapensioni kogumisasutuste tegevus peaks kindlustama põlvkondadevahelise tasakaalu, tagades riskide ja tulu õiglase jaotumise põlvkondade vahel.

(4)  Tuleb võtta asjakohaseid meetmeid selliste täiendavate erapensionisäästude nagu tööandjapensioni skeemide täiustamiseks. See on tähtis, sest sotsiaalkindlustussüsteemid on kasvava surve all, mis tähendab, et kodanikud võivad hakata tulevikus tööandjapensioni hüvitisi kasutama üha enam selleks, et täiendada tulevasi pensionisääste. Tööandjapensioni kogumisasutustel on oluline osa liidu majanduse pikaajalises rahastamises ning kindlate pensionihüvitiste pakkumises liidu kodanikele. Tuleks täiustada tööandjapensioni hüvitisi, seadmata siiski kahtluse alla sotsiaalkindlustuse pensionisüsteemide otsustavat tähtsust turvalise, kestva ja tõhusa sotsiaalkaitsena, mis peaks tagama kõikidele kodanikele vanaduses rahuldava elatustaseme ja peaks seetõttu olema Euroopa sotsiaalmudeli tugevdamisel kesksel kohal.

(4 a)  Arvestades liidu demograafilist arengut ja riikide eelarve seisukorda, on tööandjapensioni kogumine väärtuslik täiendus sotsiaalkindlustuspensioni süsteemile, kuid see ei saa asendada viimast, millel on määrav tähtsus piisava, turvalise ja jätkusuutliku pensioni maksmisel.

(4 b)  Liikmesriigid peaksid tagama pensionide osas töötajate sotsiaalkaitse, kehtestades riikliku pensioni, mis on piisav selleks, et säilitada inimväärne elatustase ja kaitsta eakaid vaesuse eest, ning edendades täiendava kindlustusena töölepinguga seotud täiendavaid pensioniskeeme.

(5)  Käesolevas direktiivis võetakse arvesse põhiõigusi ja peetakse silmas eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatavaid põhimõtteid, eriti õigust isikuandmete kaitsele, ettevõtlusvabadusele, õigust omandile, kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigust ning õigust kõrgetasemelisele tarbijakaitsele, tagades eelkõige pensionide kogumise suurema läbipaistvuse, teadlikuma isikliku finants- ja pensionide planeerimise ning lihtsustades tööandjapensioni kogumisasutuste piiriülest tegevust ja pensioniskeemide ülekandmist. Käesolevat direktiivi tuleb rakendada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(5 a)  Direktiivi 2003/41/EÜ üks eesmärke oli hõlbustada tööandjapensioni kogumisasutuste piiriülest tegevust, kuid tuleb tunnistada, et siseriiklikus sotsiaal- ja tööõiguses sätestatud piirangute ja muude siseturu nõuetekohase toimimise takistuste tõttu on selline tegevus olnud piiratud.

(5 b)  Selleks et parandada siseturu toimimist tööandjapensioni kogumise valdkonnas, on oluline täpsustada korda, mis võimaldab asutustel tegutseda piiriüleselt ning kaotada tarbetud tõkked, mis sellist piiriülest tegevust takistavad. Tuginedes asjakohasele liidu usaldatavusraamistikule, võib piiriülese tegevuse hõlbustamine mõjutada positiivselt seotud ettevõtteid ja nende töötajaid sõltumata sellest, millises liikmesriigis nad töötavad, sest tööandjapensioni kogumisega seotud tegevuse haldamine on tsentraliseeritud.

(5 c)  Liikmesriigid peaksid tõhustama ajutiselt teise liikmesriiki töötama saadetud töötajate pensioniõiguste kaitset.

(6)  Vaatamata direktiivi 2003/41/EÜ jõustumisele püsivad usaldatavusnõuetega seonduvad olulised takistused, mis muudavad kogumisasutuste jaoks pensioniskeemide piiriülese juhtimise kallimaks. Lisaks tuleb tõsta pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate praegust minimaalset kaitsetaset. See on üha olulisem, sest märkimisväärselt on suurenenud selliste eurooplaste arv, kes kasutavad pensioniskeeme, millega antakse üleelamisrisk ja tururiskid kogumisasutuselt või tööandjapensioni skeemi pakkuvalt ettevõtjalt („sponsorettevõte”) üle üksikisikule. Lisaks tuleb tõsta pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele antava teabe praegust miinimumtaset. ▌

(7)  Käesolevas direktiivis sätestatud usaldatavusnõuded peavad tagama rangete järelevalvestandardite kehtestamise abil kõrge turvalisuse taseme kõigile tulevastele pensionäridele ning võimaldama tööandjapensioni skeemide arukat, usaldusväärset ja tõhusat juhtimist.

(8)  Asutused, kes tegutsevad täielikult eraldatult sponsorettevõtjatest ja kes tegutsevad rahastatuse põhimõttel ainueesmärgiga pakkuda pensionihüvitisi, peaksid omama teenuste osutamise vabadust ja investeerimisvabadust, mille teostamise suhtes kohaldatakse üksnes kooskõlastatud usaldatavusnõudeid, olenemata sellest, kas neid asutusi peetakse juriidilisteks isikuteks.

(9)  Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele peaks liikmesriikidele jääma täielik vastutus pensionisüsteemide korraldamise eest, samuti pensionisüsteemi kolme eri „samba” rolli üle otsustamise eest eri liikmesriikides. Teise samba raames peaks neile samuti jääma täielik vastutus erinevate tööandjapensioni hüvitisi pakkuvate asutuste, nagu näiteks (majandussektorite) sektoraalsete pensionifondide, ettevõtete pensionifondide ja elukindlustusseltside ülesannete ja tegevuse eest. Käesolev direktiiv ei sea seda liikmesriikide eesõigust kahtluse alla. Pigem soovitakse direktiiviga julgustada liikmesriike toetama turvalise ja piisava tööandjapensioni kogumist ning hõlbustada piiriülest tegevust.

(9 a)  Arvestades, et tööandjapensioni kogumist on vaja jätkuvalt täiustada, peaks komisjon pakkuma liidu tasandil olulist lisaväärtust, toetades lisameetmetega liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite koostööd teise samba pensioniskeemide täiustamisel ning moodustades kõrgetasemelise eksperdirühma, et suurendada liikmesriikides teise samba pensionisääste, sealhulgas edendades parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel eelkõige seoses piiriülese tegevusega.

(9 b)  Mõnes liikmesriigis on toimunud erapensionides nihe kindlaksmääratud hüvitisega skeemidelt kindlaksmääratud sissemaksetega skeemidele, mis toob kaasa pensioni ulatuse erinevuse meeste ja naiste vahel.

(9 c)  Kuna piisava pensionitaseme tagamine ja soolise pensionilõhe kaotamine on olulised, siis peaks komisjon uurima põhjalikult eri sammaste, pensionisüsteemide ja nende struktuuri mõju nii naistele kui ka meestele. Tulemuste põhjal peaks komisjon tegema ettepaneku meetmete võtmiseks ja võimalikeks struktuurimuudatusteks, mis on vajalikud naistele ja meestele võrdse pensionitaseme tagamiseks kõigis liikmesriikides.

(9 d)  Kuna sooline pensionilõhe on liidus keskmiselt 39 %, peaks komisjon mitte ainult lähtuma usaldatavusnõuetest, vaid ergutama ka liikmesriike töötama välja täiendavaid skeeme koos järelevalvemehhanismiga nende mõju kontrollimiseks, et anda panus teise samba pensionisse, mis oleks võimalus vähendada soolist pensionilõhet ja tagada naistele inimväärse pensioni kättesaadavus.

(10)  Füüsilisest isikust ettevõtjate osalust tööandjapensioni kogumisasutustes käsitlevates siseriiklikes eeskirjades esineb erinevusi. Mõnes liikmesriigis võivad tööandjapensioni kogumisasutused tegutseda selliste kutsealade või kutsealarühmadega sõlmitud kokkulepete alusel, mille liikmed tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjatena, või otse füüsilisest isikust ettevõtjatega ja töötajatega sõlmitud kokkulepete alusel. Mõnes liikmesriigis võib füüsilisest isikust ettevõtja samuti asutusega liituda, kui ta tegutseb tööandjana või osutab kutseala teenuseid teisele ettevõtjale. Mõnes liikmesriigis ei saa füüsilisest isikust ettevõtjad tööandjapensioni kogumisasutusega liituda enne, kui teatavad nõuded, sealhulgas sotsiaal- ja tööõigusaktides kehtestatud nõuded on täidetud.

(11)  Asutused, kes haldavad liidu tasandil juba kooskõlastatud sotsiaalkindlustusskeeme, tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta. Sellest olenemata tuleks arvesse võtta nende asutuste eripära, kes korraldavad ühes liikmesriigis nii sotsiaalkindlustusskeeme kui ka tööandjapensioni skeeme.

(12)  Finantsasutused, kelle tegevus on liidu õigusliku raamistiku piires juba reguleeritud, tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisalast üldiselt välja jätta. Kuna kõnealused asutused võivad mõnel juhul siiski osutada tööandjapensionidega seotud teenuseid, siis on oluline tagada, et käesolev direktiiv ei põhjusta konkurentsimoonutusi. Selliseid moonutusi saab ära hoida, kohaldades käesoleva direktiivi usaldatavusnõudeid elukindlustusseltside tööandjapensionidega seotud tegevuse suhtes, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ(6)a artikli 2 lõike 3 punkti a alapunktides i–iii ning artikli 2 lõike 3 punkti b alapunktides ii–iv. Komisjon peaks samuti hoolikalt jälgima tööandjapensioni skeemide turuolukorda ja hindama võimalust laiendada käesoleva direktiivi vabatahtlikku kohaldamist teiste reguleeritud finantsasutuste suhtes.

(13)  Kuna tööandjapensioni skeeme haldavad asutused püüavad tagada finantsilist kindlust pensioniloleku ajal, peaksid tööandjapensioni kogumisasutuste makstavad pensionihüvitised üldiselt katma pensioni maksmise kuni hüvitisesaaja surmani, ▌teatud tähtaja jooksul, ühekordse summana või nende mis tahes kombinatsioonina.

(14)  Oluline on tagada, et vanurid ja puudega inimesed ei satuks vaesuse ohtu ja et neil oleks rahuldav elatustase. Biomeetriliste riskide piisav katmine tööandjapensioni korralduses on vanurite vaesuse ja kindlusetuse vastu võitlemise seisukohalt oluline. Pensioniskeemi loomisel peaksid tööandjad ja töötajad või nende esindajad võtma arvesse võimalust, et pensioniskeem sisaldaks vahendeid üleelamis- ja töövõimetuse riskide katmiseks, samuti vahendeid toitja kaotanud ülalpeetavate jaoks.

(15)  Võimaldades liikmesriikidel jätta siseriiklike rakendusaktide kohaldamisalast välja asutused, kes haldavad skeeme, millega on hõlmatud vähem kui 100 isikut, või kelle tehniliste eraldiste kogusumma ei ületa 25 miljonit eurot, võidakse järelevalvet mõnes liikmesriigis hõlbustada, ilma et see kahjustaks kõnealuse valdkonna siseturu nõuetekohast toimimist. See ei tohi aga piirata kõnealuste asutuste õigust nimetada oma investeerimisportfellide juhtimiseks ▌investeerimisjuhte, ▌kelle elu- või asukoht on teises liikmesriigis ning kes on nõuetekohaselt saanud seal tegevusloa, ning varade haldamiseks haldajaid ja depositooriume, kelle elu- või asukoht on teises liikmesriigis ning kes on nõuetekohaselt saanud tegevusloa.

(16)  Asutused, kellega liitunutel ei ole õigust teatava suurusega hüvitistele ja nende liitunute huvid on kaitstud kohustusliku seadusejärgse maksejõuetuse kindlustusega, nagu “Unterstützungskassen” Saksamaal, peaksid olema jäetud käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja.

(17)  Liitunute ja hüvitisesaajate kaitsmiseks peaksid tööandjapensioni kogumisasutused piirduma käesolevas direktiivis osutatud tegevuste ja nendest tulenevate tegevustega ning andma liitunutele ja hüvitisesaajatele selget ja asjakohast teavet eesmärgiga tagada hea juhtimistava ja riskijuhtimine.

(18)  Sponsorettevõtja pankroti korral on liitunul oht kaotada nii oma töökoht kui ka omandatud pensioniõigused. Seetõttu tuleb tagada, et kõnealune ettevõtja ja asutus on üksteisest selgesti eraldatud ning liitunute kaitsmiseks on kindlustuste kaudu kehtestatud minimaalsed usaldatavusnõuded. Usaldatavusnõuete kehtestamisel ja täpsustamisel tuleks võtta arvesse asutuse juurdepääsu pensionikaitseskeemidele või sarnastele mehhanismidele, mis kaitsevad liikmete või hüvitisesaajate kogunenud pensioniõigusi sponsorettevõtja kohustuste täitmata jätmise riski eest.

(19)  Tööandjapensioni kogumisasutuste tegutsemises ja järelevalve teostamises on liikmesriigiti olulisi erinevusi. Mõnes liikmesriigis saab järelevalvet teostada mitte üksnes asutuse enda üle, vaid ka nende üksuste või ettevõtjate üle, kes on volitatud kõnealuseid asutusi juhtima. Liikmesriigid peaksid saama seda eripära arvesse võtta, kuid tingimusel, et kõik käesolevas direktiivis sätestatud nõuded on täidetud. Liikmesriigid peaksid samuti saama lubada kindlustusüksustel ja teistel finantsteenuseid osutavatel üksustel juhtida tööandjapensioni kogumisasutusi.

(19 a)  Vastupidava süsteemi aluseks on toodete mitmekesistamine, asutuste ja nende suuruse mitmekesisus ning tulemuslik ja lähendav järelevalve.

(20)  Tööandjapensioni kogumisasutused on finantsteenuste osutajad, kes kannavad tööandjapensioni hüvitiste maksmise eest suurt vastutust, ning seetõttu peaksid nende tegevus ja tegutsemistingimused vastama teatavatele minimaalsetele usaldatavusnõuetele, võttes arvesse siseriiklikke eeskirju ja traditsioone. Selliseid asutusi ei tohiks siiski käsitada üksnes finantsteenuste osutajatena, sest nad täidavad tähtsat sotsiaalset ülesannet keskse rolli tõttu, mida etendavad asutuste juhtimises sotsiaalpartnerid.

(20 a)  Käesoleva direktiivi juhtiva põhimõttena tuleks tunnustada ja toetada asutuse sotsiaalset ülesannet ning kolmepoolset suhet töötaja, tööandja ja tööandjapensioni kogumisasutuse vahel.

(20 b)  Tööandjapensioni kogumisasutused on oluline osa Euroopa majandusest, nende arvel on 2,5 triljoni euro ulatuses varasid ligikaudu 75 miljoni liidu kodaniku nimel.

(21)  Kuna teatavates liikmesriikides on asutusi eriti palju, tuleb asutustelt nõutava eelloa andmise suhtes leida praktiline lahendus. Kui aga asutus soovib juhtida skeemi teises liikmesriigis, tuleks sellelt asutuselt nõuda päritoluliikmesriigi pädeva asutuse eelluba.

(22)  Asutustel peaks olema võimalus osutada oma teenuseid teistes liikmesriikides, ilma et see piiraks pensionisüsteemi korraldust käsitlevate siseriiklike sotsiaal- ja tööõigusaktide kohaldamist, kaasa arvatud kohustusliku liitumise ja kollektiivläbirääkimiste teel saavutatud kokkulepete tulemuste osas, kui nad saavad oma päritoluliikmesriigi pädeva asutuse loa. Asutustel tuleks lubada vastu võtta toetusi mis tahes liikmesriigis asutatud ettevõtjatelt ja juhtida pensioniskeeme, millel on liitunuid rohkem kui ühest liikmesriigist. Selle tulemusena saavutaksid kõnealused asutused märkimisväärse mastaabisäästu, paraneks liidu majanduse konkurentsivõime ja hõlbustuks tööjõu liikumine.

(23)  Kui ühes liikmesriigis asutatud asutus juhib teises liikmesriigis sõlmitud tööandjapensioni skeemi, siis peaks ta täielikult järgima vastuvõtvas liikmesriigis kehtivaid sotsiaal- ja tööõigusaktide sätteid selles osas, mis on seotud tööandjapensioni skeemidega, näiteks pensionihüvitiste määratlus ja maksmine ning pensioniõiguste üleandmise tingimused. Usaldatavusnõuete kohaldamisala tuleks täpsustada, et tagada asutuste piiriülese tegevuse õiguskindlus.

(24)  Kogumisasutustel peaks olema võimalik pensioniskeeme üle kanda teistele liidus asuvatele asutustele, et lihtsustada tööandjapensioni kogumise korraldamist liidu tasandil, kui selleks on pensioniskeemi vastuvõtva asutuse („vastuvõttev kogumisasutus”) päritoluliikmesriigi pädeva asutuse luba.▐ Pensioniskeemiga hõlmatud isikud ja hüvitisesaajad või vajaduse korral nende esindajad peavad pensioniõiguste ülekandmise ja selle tingimused eelnevalt heaks kiitma. Pensioniskeemi ülekandmise korral peaksid asjaomased pensioniskeemiga hõlmatud isikud ja hüvitisesaajad andma ülekandmiseks eelnevalt nõusoleku. Pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate esindajad, näiteks usalduspõhise skeemi usaldusisikud, peaksid saama anda omalt poolt eelneva nõusoleku.

(24 a)  Juhul kui kantakse üle osa pensioniskeemist, tuleks tagada nii pensioniskeemi ülekantava osa kui ka allesjääva osa elujõulisus, samuti tuleks ülekandmise järel asjakohaselt kaitsta kõikide pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate õigusi; selleks tuleks nõuda, et nii ülekandval kui ka vastuvõtval asutusel oleks piisavad ja asjakohased varad, et katta skeemi ülekantud osa ja allesjääva osa tehnilisi eraldisi.

(25)  Tehniliste eraldiste kaalutletud arvutamine on oluliseks tingimuseks selle tagamisel, et asutus suudab täita pensionihüvitiste maksmise kohustusi nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis. Tehnilised eraldised tuleb arvutada tunnustatud kindlustusstatistiliste meetodite põhjal ja need tuleb kinnitada aktuaaril või muul selle valdkonna spetsialistil. Maksimaalne intressimäär valitakse ettevaatuspõhimõtet järgides vastavalt asjakohastele siseriiklikele eeskirjadele. Tehniliste eraldiste miinimumsumma peaks olema piisav hüvitisesaajatele juba makstavate hüvitiste maksmise jätkamiseks ja kajastama liitunutele kogunenud pensioniõigustest tulenevaid kohustusi. Aktuaari funktsiooni peaksid täitma isikud, kellel on aktuaari- ja finantsmatemaatilised teadmised, mis vastavad tööandjapensioni kogumisasutuse tegevusele omaste riskide laadile, ulatusele ja keerukusele, ning kes on võimelised tõendama asjakohast kogemust seoses kohaldatavate ameti- ja muude standarditega.

(26)  Asutuste poolt kaetud riskid erinevad liikmesriigiti oluliselt. Seepärast peaks päritoluliikmesriikidel olema võimalik arvutada tehnilisi eraldisi käesoleva direktiivi sätteid täiendavate ja nendest sätetest üksikasjalikumate eeskirjade kohaselt.

(27)  Tuleks nõuda tehniliste eraldiste katmist piisavate ja asjakohaste varadega, et kaitsta pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate huve sponsorettevõtja pankroti korral. Tulevase toetuse sponsorettevõtjatelt võib samuti arvata varade hulka, kui nende väärtuse hindamine on sõltumatult auditeeritud ning on võetud mõistlikult arvesse sponsori kohustuste täitmata jätmise riski.

(27 a)  Liikmesriigid peaksid vahetama parimaid tavasid piiriüleste tööandjapensioni kogumisasutuste kohta ning julgustama kahepoolset järelevalvealast koostööd pädevate asutuste vahel, et tegeleda siseriiklike tõketega ja stimuleerida piiriüleseid pensione.

(28)  ▐ Liikmesriikidel peaks olema võimalik lubada piiratud ajaks asutuste alafinantseerimist tingimusel, et kehtestatakse nõuetekohane taastamiskava konkreetse tähtajaga täieliku finantseerimise taastamiseks, ilma et see piiraks nõukogu direktiivi 80/987/EMÜ(7) kohaldamist.

(29)  Paljudel juhtudel võib tööandjapensioni kogumisasutuse asemel katta biomeetrilisi riske või tagada teatavaid hüvitisi või investeeringuid sponsorettevõtja. Mõnel juhul annab siiski asutus ise kõnealuse katte või tagatised ja sponsorettevõtja kohustused on üldjuhul täidetud vajalike osamaksude tasumisega. Sel juhul sarnanevad pakutavad tooted elukindlustusseltside toodetega, mistõttu peaks asjassepuutuvatelt asutustelt nõudma samasuguseid täiendavaid omavahendeid nagu elukindlustusseltsidelt.

(30)  Tööandjapensioni kogumisasutused on väga pikaajalised investeerijad. Asutuste varasid ei tohi üldjuhul kasutada muuks otstarbeks kui pensionihüvitiste maksmiseks. Pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate õiguste piisavaks kaitsmiseks peaksid asutused saama valida varade sellise jaotuse, mis sobib kõige paremini nende kohustuste täpse iseloomu ja ajalise kehtivusega. Nendel põhjustel on vaja tõhusat järelevalvet ja investeerimiseeskirjade suhtes tuleks kohaldada lähenemist, mis annab asutustele piisavalt paindlikkust kõige turvalisema ja tõhusama investeerimispoliitika määramiseks ning mis kohustab neid tegutsema kaalutletult. Ettevaatuspõhimõte nõuab seega iga tööandjapensioni kogumisasutuse liikmeskonna struktuuriga kohandatud investeerimispoliitikat.

(31)   Seades ettevaatuspõhimõtte kapitaliinvesteeringute aluspõhimõtteks ja võimaldades asutustel tegutseda piiriüleselt, soodustatakse säästude suunamist tööandjapensioni kogumisse, aidates seeläbi kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele arengule.

(32)  Järelevalve meetodid ja praktika erinevad liikmesriigiti. Seetõttu tuleks liikmesriikidele anda teatav õigus valida, milliseid konkreetseid investeerimist käsitlevaid eeskirju nad soovivad kehtestada oma territooriumil asuvate asutuste suhtes. Nende eeskirjadega tuleks võimaldada ka erapensionitoodete arendamist kollektiivses süsteemis ning ei tohiks ▐ piirata kapitali vaba liikumist▐ .

(33)  Käesoleva direktiiviga tuleks tagada asutustele nõuetekohasel tasemel investeerimisvabadus. Kuna tööandjapensioni kogumisasutused on väga pikaajalised investeerijad, kelle likviidsusrisk on väike ja kellel on sotsiaalne funktsioon, siis võivad nad ettevaatuspõhimõtet järgides investeerida nii mittelikviidsesse varasse, nagu aktsiad, kui ka pikaajalise majandusprofiiliga instrumentidesse, millega reguleeritud turgudel ei kaubelda, mitmepoolsetesse kauplemissüsteemidesse või organiseeritud kauplemissüsteemidesse. Lisaks võivad nad saada kasu rahvusvahelise mitmekesistamise eelistest. Seetõttu ei tohiks piirata investeerimist aktsiatesse ja valuutasse, mis on denomineeritud muus vääringus kui kohustused, pikaajalise majandusprofiiliga instrumentidesse, millega reguleeritud turgudel ei kaubelda, ega mitmepoolsetesse kauplemissüsteemidesse või organiseeritud kauplemissüsteemidesse, kooskõlas mõistlikkuse põhimõttega, et kaitsta pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate huve, välja arvatud ettevaatuspõhimõttega põhjendatud juhtudel.

(34)  Mis on pikaajalise majandusprofiiliga instrumendid, võib laialt tõlgendada. Need instrumendid ei ole vabalt võõrandatavad väärtpaberid ja seetõttu ei ole neil juurdepääsu järelturu likviidsusele. Sageli eeldavad need tähtajaliste kohustuste võtmist, mis piiravad nende turustatavust. Need instrumendid hõlmavad osalusi, võlainstrumente börsil noteerimata äriühingutes ja nendele antud laenusid. Börsil noteerimata äriühingud hõlmavad taristuprojekte, börsil noteerimata äriühinguid, kes soovivad oma tegevust laiendada, ja kinnisvara või muud reaalvara, mis võiks sobida pikaajalise investeerimise eesmärgil. Vähese süsinikdioksiidiheitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliste infrastruktuuriprojektide puhul on sageli tegemist noteerimata varaga, mis sõltuvad projekti rahastamiseks antavatest pikaajalistest laenudest.

(35)  Kogumisasutustel peaks olema lubatud investeerida teistesse liikmesriikidesse kooskõlas päritoluliikmesriigi asjakohaste eeskirjadega, et vähendada piiriülese tegevuse kulusid. Seega ei tohiks vastuvõtval liikmesriigil olla lubatud kehtestada teistes liikmesriikides asuvatele kogumisasutustele täiendavaid investeerimisnõudeid.

(35 a)  Teises liikmesriigis töötavatel liidu kodanikel peab olema selge ülevaade seadusjärgsetest pensioniskeemidest ja tööandjapensioni skeemidest tulenevalt kogunenud pensioniõigustest. Selline ülevaade on võimalik saavutada kogu liidu pensionide jälgimise teenuse loomisega; sarnane teenus on mõnes liikmesriigis juba loodud pärast komisjoni 16. veebruari 2012. aasta valget raamatut „Piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamise tegevuskava”, milles soovitati sellised teenused välja töötada.

(36)  Teatavaid riske ei saa tehniliste eraldiste kvantitatiivsete nõuete ja rahastamisnõuetega vähendada, vaid selliste riskidega saab nõuetekohaselt tegeleda ainult juhtimisnõuete kaudu. Seetõttu on tõhus juhtimissüsteem nõuetekohase riskijuhtimise ja pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate kaitsmise seisukohalt väga tähtis. Need süsteemid peavad olema proportsionaalsed asutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega.

(37)  Tasustamispoliitika, mis soodustab ülemääraste riskide võtmist, võib kahjustada asutuste usaldusväärset ja tõhusat riskijuhtimist. Tasustamispoliitika põhimõtteid ja avalikustamisnõudeid, mida kohaldatakse liidu muude finantsinstitutsioonide ▐ suhtes, tuleks kohaldada ka kogumisasutuste suhtes, pidades siiski silmas ka kogumisasutuste juhtimisstruktuuri võrreldes muude finantsinstitutsioonidega ja vajadust arvestada kogumisasutuste tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega.

(38)  Põhifunktsioon tähendab ▐ suutlikkust tagada konkreetsete juhtimisülesannete täitmine. Kogumisasutustel peaks olema piisav suutlikkus, et täita riskijuhtimise, siseauditi ja vajaduse korral ka aktuaari funktsioone. Konkreetse põhifunktsiooni sõnastamine ei võta asutuselt võimalust vabalt otsustada, kuidas seda funktsiooni praktikas täita, kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti. See ei tohiks kaasa tuua põhjendamatult koormavaid nõudeid, kuna arvesse tuleb võtta asutuse tegevuse laadi, ulatust ja keerukust.

(39)  Isikud, kes tegelikult juhivad asutust, peaksid olema kollektiivselt sobivad ja nõuetele vastavad, ning isikud, kes täidavad põhifunktsioone, peaksid omama piisavat kvalifikatsiooni, teadmisi ja kogemusi. Siiski peaks pädeva asutuse teavitamise nõue kehtima ainult põhifunktsioonide täitjate suhtes.

(40)  ▐ Peaks olema võimalik, et üks inimene või organisatsiooni üksus täidab mitut põhifunktsiooni, välja arvatud siseauditi funktsioon. Siiski peab seda põhifunktsiooni täitev inimene või organisatsiooni üksus olema erinev kui sponsorettevõtjas samalaadset põhifunktsiooni täitev inimene või organisatsiooni üksus▐. Liikmesriigid peaksid saama lubada kogumisasutusel täita põhifunktsioone sama inimese või organisatsiooni üksuse kaudu tingimusel, et puudub huvide konflikt ning et asutusel on sobivad meetmed huvide konfliktide lahendamiseks ja nende ennetamiseks.

(41)  Tööandjapensioni kogumisasutustel tuleb riskijuhtimist tõhustada, võttes arvesse eesmärki tagada pensioniskeemi põlvkondadevaheline tasakaal, et saada aru pensioniskeemi jätkusuutlikkusega seonduvatest võimalikest nõrkadest külgedest ja neid pädevate ametiasutustega arutada. Kogumisasutused peaksid riskijuhtimissüsteemi osana tegema oma pensionidega seonduva tegevuse riskihindamise. Riskihindamine tuleb teha kättesaadavaks ka pädevatele ametiasutustele ning see peab sisaldama muu hulgas kliimamuutuse, ressursside kasutuse ja keskkonnaga seotud riskide, sotsiaalsete riskide ning regulatiivsetest muudatustest tingitud kulumiga seotud riskide hindamist (nn kasutuskõlbmatud varad).

(42)  Iga liikmesriik peaks nõudma, et iga tema territooriumil asuv asutus koostab raamatupidamise aastaaruande ja majandusaasta aruande, võttes arvesse kõiki asutuse juhitavaid pensioniskeeme, ning vajaduse korral iga pensioniskeemi raamatupidamise aastaaruande ja majandusaasta aruande. Auditeerimise eest vastutava isiku poolt nõuetekohaselt kinnitatud raamatupidamise aastaaruanne ja majandusaasta aruanne, mis annavad asutuse varadest, kohustustest ja finantsseisundist tõese ja erapooletu ülevaate ning mis võtavad arvesse iga asutuse juhitava pensioniskeemi, on pensioniskeemiga hõlmatud isikutele, hüvitisesaajatele ja pädevatele asutustele oluliseks teabeallikaks. Nende abil saavad eelkõige pädevad asutused jälgida, kas asutus on majanduslikult usaldatav, ja hinnata asutuse suutlikkust täita kõiki oma lepingulisi kohustusi.

(43)  Tööandjapensioni kogumisasutuse investeerimispoliitika on otsustavaks teguriks nii tööandjapensioni skeemide turvalisuse kui ka pikaajalise majandusliku jätkusuutlikkuse seisukohalt. Asutused peaksid seepärast koostama ülevaate investeerimispõhimõtete kohta ja selle vähemalt iga kolme aasta tagant läbi vaatama. Ülevaade peaks olema kättesaadav pädevatele asutustele ning soovi korral samuti igale pensioniskeemiga hõlmatud isikule ja hüvitisesaajale.

(44)  Kogumisasutustel võiks lubada mis tahes tegevuse, sealhulgas põhifunktsioonide täitmise tervikuna või osaliselt üle anda kõnealuste asutuste nimel tegutsevatele teenuseosutajatele. Kui kogumisasutused annavad põhifunktsiooni või mis tahes muu tegevuse edasi, peaksid nad jääma täielikult vastutavaks käesoleva direktiivi kohaste kohustuste täitmise eest.

(45)  Kogumisasutuste varade hoidmise ja järelevalve ülesandeid tuleks tugevdada depositooriumi rolli ja ülesannete täpsustamise kaudu. Depositoorium tuleks määrata▐ asutustel, kes haldavad pensioniskeeme, millega hõlmatud isikud ja hüvitisesaajad kannavad kõiki riske ning millele ei ole kehtestatud samaväärset kaitset.

(46)  Kogumisasutused peaksid võimalikele pensioniskeemiga liitujatele, pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele andma selget ja piisavat teavet, et aidata neil teha otsuseid pensioni kohta, ja tagada, et pensioniskeemi eri etapid, s.t nii liitumiseelne, pensioniskeemiga hõlmatud (sealhulgas eelpensioni) kui ka pensionijärgne etapp oleksid läbipaistvad. Eriti tuleks anda teavet kogunenud pensioniõiguste, pensionihüvitiste prognoositud tasemete, riskide ja tagatiste ning kulude kohta. Kui investeerimisriski kannavad pensioniskeemiga hõlmatud isikud, on oluline anda lisateavet ka investeerimisprofiili, olemasolevate valikuvõimaluste ja eelnevate perioodide tootluse kohta. Kogu teave peaks olema kasutaja vajaduste kohane ja kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, eriti juurdepääsetavuse ja teabele juurdepääsu osas, nagu on sätestatud konventsiooni artiklites 3 ja 21.

(47)  Enne pensioniskeemiga liitumist tuleks võimalikele pensioniskeemiga liitujatele anda kogu vajalik teave, et nad saaksid teha teadlikke valikuid, näiteks vastavalt olukorrale teave loobumisvõimaluste, osamaksude, kulude ja investeerimisvõimaluste kohta. Kui pensioniskeemiga tulevikus liituda võivatel isikutel puudub valikuvõimalus ja nad liituvad pensioniskeemiga automaatselt, peaks kogumisasutus esitama neile kohe pärast liitumist liikmesuse kohta asjakohase põhiteabe.

(48)  ▐ Pensioniskeemiga hõlmatud isikutele, kes ei ole veel pensionile jäänud, peaksid kogumisasutused koostama ▐ pensionihüvitise teatise, mis sisaldab peamist isikukohast ja üldist teavet pensioniskeemi kohta. Pensionihüvitise teatis peaks olema selge ja arusaadav ning sisaldama asjakohast teavet, et lihtsustada arusaamist aja jooksul ja eri pensioniskeemidest kogunenud pensioniõigustest ja hõlbustada tööjõu liikumist.

(49)  Asutused peaksid pensioniskeemiga hõlmatud isikutele piisavalt vara enne pensionile jäämist teada andma nende pensioni väljamaksmise võimalustest. Kui pensionihüvitist ei maksta välja eluaegse annuiteedi alusel, peaksid pensioniskeemiga hõlmatud isikud, kelle pensioniiga läheneb, saama teavet kättesaadavate hüvitise väljamakse toodete kohta, et lihtsustada pensionipõlve rahalist planeerimist.

(50)  Pensionihüvitise maksmise etapis peaksid hüvitisesaajad samuti saama teavet oma hüvitiste ja vastavate maksevõimaluste kohta. See on eriti tähtis siis, kui hüvitisesaaja kannab märkimisväärse osa investeerimisriskist pensioni väljamaksmise etapis. Hüvitisesaajaid tuleb samuti teavitada saadavate hüvitiste taseme võimalikust vähendamisest, enne kui tehakse mis tahes otsus niisuguse võimaliku vähendamise kohta.

(51)  Pädev asutus peaks kasutama oma volitusi, et kaitsta esmase eesmärgina pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate õigusi ning asutuste stabiilsust ja usaldusväärsust.

(52)  Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ulatus on liikmesriigiti erinev. See võib põhjustada probleeme siis, kui asutus peab järgima päritoluliikmesriigi usaldatavusnõudeid ja samal ajal ka vastuvõtva liikmesriigi sotsiaal- ja tööõigusaktide nõudeid. Kui täpsustada, millised valdkonnad kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisel usaldatavusnõuete täitmise järelevalve kohaldamisalasse, vähendab see õiguslikku ebakindlust ja seonduvaid tehingukulusid.

(53)  Kogumisasutuste siseturu eelduseks on usaldatavusnõuete vastastikune tunnustamine. Järelevalvet usaldatavusnõuetest kinnipidamise üle peavad tegema asutuse päritoluliikmesriigi pädevad asutused. Liikmesriikidel tuleks pädevatele asutustele anda vajalikud volitused, et neil oleks võimalik kasutada ennetavaid ja korrigeerivaid meetmeid, kui asutused rikuvad käesolevas direktiivis sätestatud mis tahes nõuet.

(54)  Selleks et tagada tõhus järelevalve edasiantud, sealhulgas uuesti edasiantud tegevuse üle, on oluline, et pädeval asutusel oleks juurdepääs kõikidele asjaomastele andmetele, mis on selle teenuseosutaja valduses, kellele tegevus edasi anti, olenemata sellest, kas tegemist on reguleeritud või reguleerimata üksusega, ning õigus teha kohapealseid kontrolle. Turu arengu arvesse võtmiseks ja tagamaks, et jätkuvalt peetakse kinni edasiandmise tingimustest, peaks pädevatel asutustel olema vajalikud volitused taotleda kogumisasutustelt teavet mis tahes tegevuste edasiandmise kohta.

(55)  Tuleks ette näha teabe vahetamine pädevate asutuste ning muude asutuste ja organite vahel, kelle ülesandeks on tugevdada finantsstabiilsust ja lõpetada pensioniskeeme. Seetõttu tuleks täpsustada sellist teabevahetust võimaldavad tingimused. Kui teavet võib avaldada üksnes pädevate asutuste sõnaselge nõusoleku alusel, peaks kõnealustel asutustel samuti olema vajaduse korral õigus seada oma nõusoleku andmisele ranged tingimused.

(56)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ(8) reguleeritakse isikuandmete töötlemist liikmesriikides käesoleva direktiivi kontekstis ja pädevate asutuste järelevalve all. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001(9) reguleeritakse isikuandmete töötlemist Euroopa järelevalveasutuste poolt käesoleva direktiivi alusel ja Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve all. Isikuandmete töötlemine käesoleva direktiivi raames, näiteks isikuandmete vahetamine või edastamine pädevate asutuste poolt, peaks toimuma kooskõlas siseriiklike eeskirjadega, millega rakendatakse direktiivi 95/46/EÜ, ning isikuandmete vahetamine või edastamine Euroopa järelevalveasutuste poolt peaks toimuma kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001.

(57)  Et tagada liidu tasandil korraldatud tööandjapensioni kogumise siseturu ladus toimimine, peaks komisjon pärast EIOPAga konsulteerimist vaatama käesoleva direktiivi kohaldamise läbi, koostama selle kohta aruande ning esitama selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule ...* [kuus aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. .▐

(60)  Tööandjapensioni kogumisasutusi hõlmava liidu ühise õigusliku raamistiku loomise eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavas ulatuses saavutada, vaid nimetatud eesmärki on selle saavutamiseks kavandatud meetmete ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada liidu tasandil, mistõttu võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Mainitud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik kõnesoleva eesmärgi saavutamiseks.

(60 a)  Solventsusrežiimide, nagu tervikliku bilansimudeli (holistic balance sheet – HBS) arendamine liidu tasandil ei ole praktiliselt reaalne ega tulemuslik kulude ja tulude seisukohast, eriti tööandjapensioni kogumisasutuste mitmekesisuse tõttu riigisiseselt ja liikmesriigiti. Seepärast ei tuleks niisuguseid kvantitatiivseid omavahendite nõudeid nagu Solventsus II või sellest tuletatud terviklikke bilansipõhiseid mudeleid töötada välja liidu tasandil tööandjapensioni kogumisasutuste jaoks, sest need võivad vähendada tööandjate soovi pakkuda tööandjapensioni skeeme.

(61)  Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta(10) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(62)  Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes varasemate direktiividega oluliselt muudetud. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus tuleneb varasematest direktiividest.

(63)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas nimetatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I jaotis

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse alustamise ja majandustegevuse eeskirjad.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse tööandjapensioni kogumisasutuste suhtes. Kui vastavalt siseriiklikule õigusele tööandjapensioni kogumisasutused ei ole juriidilised isikud, kohaldavad liikmesriigid käesolevat direktiivi kas nende asutuste suhtes või, kooskõlas lõikega 2, nende asjakohase tegevusloa saanud üksuste suhtes, kes vastutavad kõnealuste asutuste juhtimise eest ning tegutsevad nende asutuste nimel.

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

a) sotsiaalkindlustuse skeeme haldavate asutuste suhtes, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 883/2004(11) ja (EÜ) nr 987/2009(12) kohaldamisalasse;

  b) asutuste suhtes, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide ▐ 2009/65/EÜ(13), 2009/138/EÜ(14), 2011/61/EL(15), 2013/36/EL(16) ja 2014/65/EL(17) kohaldamisalasse;

  c) põlvkondadevahelise ümberjaotusskeemi alusel tegutsevate asutuste suhtes;

  d) asutuste suhtes, kelle sponsorettevõtja töötajatel ei ole õigusi hüvitistele ja kelle sponsorettevõtja saab varad lunastada igal ajal, täitmata vältimatult oma pensionihüvitiste maksmise kohustusi;

  e) äriühingute suhtes, kes kasutavad oma töötajatele pensionihüvitiste maksmiseks reservfondil põhinevaid pensioniskeeme.

Artikkel 3

Kohaldamine sotsiaalkindlustusskeeme haldavate asutuste suhtes

Tööandjapensioni kogumisasutused, kes haldavad ka selliseid kohustuslikke tööga seotud pensioniskeeme, mida loetakse määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisalasse kuuluvateks sotsiaalkindlustusskeemideks, kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse mittekohustusliku tööandjapensioni kogumisega seotud tegevuse osas. Sellisel juhul peab kohustusi ja neile vastavaid varasid hoidma eraldi muust tegevusest ning neid ei ole võimalik üle kanda sellistesse kohustuslikesse pensioniskeemidesse, mida loetakse sotsiaalkindlustusskeemideks, või vastupidi.

Artikkel 3 a

Hoolsuskohustus

1. Kui pensioniskeemiga hõlmatud isikud ja hüvitisesaajad on vastavalt artikli 13 lõikele 3 kiitnud heaks pensioniskeemi piiriülese ülekandmise kooskõlas artikli 13 lõikega 1, ning kui ülekandev asutus katab biomeetrilisi riske või tagab kas investeeringute tootlust või väljamaksete teatud suurust, siis hindab EIOPA ülekandva asutuse päritoluliikmesriigi pädevate asutuste nõudmisel, kas ülekandmisega võib kaasneda süsteemseid riske liidu finantssüsteemile, ning, ilma et see mõjutaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 49 ja 56 kohaldamist, kas skeemi haldamine vastuvõtva asutuse päritoluliikmesriigis kahjustab pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate pikaajalisi huve.

2. Lõikes 1 osutatud EIOPA hindamise, mis ei kahjusta piiriülest tegevust, viib EIOPA lõpule kolme kuu jooksul alates taotluse saamisest ülekandva asutuse päritoluliikmesriigi pädevatelt asutustelt, ning see esitatakse vastuvõtva asutuse päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

Vastuvõtva asutuse päritoluliikmesriigi pädevad asutused tagavad, et pensioniskeemiga hõlmatud isikud ja hüvitisesaajad on piisavalt kaitstud, võttes arvesse EIOPA hindamises esitatud soovitusi.

3. EIOPA hinnang ja vastuvõtva asutuse päritoluliikmesriigi poolt selle alusel võetud parandusmeetmed avalikustatakse.

Artikkel 4

Vabatahtlik kohaldamine direktiivi 2009/138/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate asutuste suhtes

Päritoluliikmesriigid võivad kohaldada käesoleva direktiivi artikleid 9–15, artikleid 20–23, artikli 24 lõikeid 1–2, artikleid 25–29, artikleid 31–53 ja artikleid 55–71▌ elukindlustusseltside tööandjapensioni kogumisega seotud tegevuse suhtes vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 2 lõike 3 punkti a alapunktidele i–iii ning artikli 2 lõike 3 punkti b alapunktidele ii–iv. Sellisel juhul peab kõiki mainitud tegevusele vastavaid varasid ja kohustusi hoidma eraldi muust tegevusest ning neid haldama ja korraldama eraldi elukindlustusseltsi muust tegevusest ilma et neid oleks võimalik üle kanda.

Sellisel juhul ja ainult niivõrd, kui see puudutab seltside tööandjapensioni kogumisega seotud tegevust ei kohaldata elukindlustusseltsi suhtes direktiivi 2009/138/EÜ artikleid 76–86, artiklit 132, artikli 134 lõiget 2, artiklit 173, artikli 185 lõiget 5, artikli 185 lõikeid 7–8 ja artiklit 209.

Päritoluliikmesriik tagab, et kas pädevad asutused või direktiivi 2009/138/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate elukindlustusseltsi järelevalve eest vastutavad asutused kontrollivad osana oma järelevalvealasest tööst, et tööandjapensioni kogumisega seotud tegevus on rangelt eraldatud muust tegevusest.

Artikkel 5

Väikesed pensioniasutused ja riiklikud skeemid

Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada käesolevat direktiivi kas tervikuna või osaliselt, välja arvatud artikli 20 lõiget 1 ja lõikeid 3–7, artikli 22 lõikeid 1–5 ning artikleid 34–37, nende territooriumil asuva asutuse suhtes, kes haldab pensioniskeeme, millel on kokku vähem kui 100 liitunut, või kui asutuse tehniliste eraldiste kogusumma ei ületa 25 miljonit eurot. Kui artikli 2 lõikest 2 ei tulene teisiti, tuleb sellistele asutustele siiski anda õigus kohaldada käesolevat direktiivi vabatahtlikult. Artiklit 12 võib kohaldada ainult siis, kui kohaldatakse direktiivi kõiki teisi sätteid.

Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada artikleid 1–8, artiklit 12, artiklit 20 ja artikleid 34–37 asutuste suhtes, kes tegelevad tööandjapensionide pakkumisega seaduse alusel ja ametiasutuste tagatisel. Artiklit 12 võib kohaldada ainult siis, kui kohaldatakse direktiivi kõiki teisi sätteid.

Artikkel 6

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

  a) „tööandjapensioni kogumisasutus” või „asutus” – asutus, olenemata tema õiguslikust vormist, kes tegutseb rahastatuse põhimõttel, on loodud eraldi mis tahes sponsorettevõtjast või spondeerivast ettevõtlusharust eesmärgiga pakkuda tööandjapensioni hüvitisi kokkuleppe või lepingu alusel, mis on sõlmitud:

–  tööandja(te) ja töötaja(te) või nende vastavate esindajate vahel individuaalselt või kollektiivselt, või

–  füüsilisest isikust ettevõtjatega kooskõlas päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi õigusaktidega,

  ja kes teostab otseselt nendest tegevustest tulenevaid tegevusi;

  b) „pensioniskeem” – leping, kokkulepe, usaldusleping või eeskiri, milles nähakse ette antavad pensionihüvitised ja nende andmise tingimused;

  c) „sponsorettevõtja” – ettevõtja või muu organ, olenemata sellest, kas see hõlmab ühte või enamat juriidilist või füüsilist isikut või koosneb ühest või enamast juriidilisest või füüsilisest isikust, kes tegutseb tööandjana või füüsilisest isikust ettevõtjana või mis tahes nende kombinatsioonina ning teeb osamakseid tööandjapensioni kogumisasutusele;

  d) „pensionihüvitised” – hüvitised, mida makstakse pensionilejäämise või oodatava pensionilejäämise korral või lisaks kõnealustele hüvitistele ja neid täiendavatena surma, töövõimetuse või töötamise lõpetamise korral, või haiguse, vaesuse või surma korral toetustena tehtavad maksed või osutatavad teenused. Et soodustada finantsilist kindlust pensioniloleku ajal, makstakse neid hüvitisi tavaliselt kuni hüvitisesaaja surmani. Neid võib siiski maksta ka tähtajaliselt või ühekordse summana;

  e) „pensioniskeemiga hõlmatud isik” – isik, kes on praegu või tulevikus oma kutsealase tegevuse alusel õigustatud saama pensionihüvitisi vastavalt pensioniskeemi tingimustele;

  f) „hüvitisesaaja” – isik, kes saab pensionihüvitisi;

  g) „pädev asutus” – riiklik asutus, kes on määratud täitma käesolevas direktiivis ettenähtud kohustusi;

  h) „biomeetrilised riskid” – surma, töövõimetuse ja üleelamisrisk;

  i) „päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus ▌on asutuse registrijärgne asukoht, või kui registrijärgset asukohta ei ole, siis asutuse juhatuse peamine asukoht▐ ;

  j) „vastuvõttev liikmesriik” – liikmesriik, kelle tööandjapensioni skeeme käsitlevaid sotsiaal- ja tööõigusakte kohaldatakse kogumisasutuse juhitava pensioniskeemi suhtes;

k) „ülekandev asutus” – asutus, kes kannab kogu pensioniskeemi või osa pensioniskeemi kohustustest, tehnilistest eraldistest, muudest kohustustest ja õigustest ning vastavatest varadest ja selle raha ekvivalentidest üle liidus asutatud asutusele;

l) „vastuvõttev asutus” – asutus, kes võtab liidus asutatud asutuselt vastu kogu pensioniskeemi või osa pensioniskeemi kohustustest, tehnilistest eraldistest, muudest kohustustest ja õigustest ning vastavatest varadest ja raha ekvivalentidest;

m) „reguleeritud turg” – reguleeritud turg direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 21 tähenduses;

n) „mitmepoolne kauplemissüsteem” – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 22 määratletud mitmepoolne kauplemissüsteem;

o) „organiseeritud kauplemissüsteem” – organiseeritud kauplemissüsteem direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 23 tähenduses;

p) „püsiv andmekandja” – mis tahes vahend, mis võimaldab pensionikeemiga hõlmatud isikul ja hüvitisesaajal isiklikult talle suunatud teavet salvestada nii, et seda saab tulevikus teabe otstarbe seisukohast ja piisava aja jooksul kasutada, ja mis võimaldab salvestatud teavet muutmata kujul taasesitada;

q) juhtimissüsteemi „põhifunktsioon” – ▌ suutlikkus täita praktilisi ülesandeid, milleks on riskijuhtimise funktsioon, siseauditi funktsioon ja ▌aktuaari funktsioon ▌;

q a) „piiriülene tegevus” – pensioniskeemi haldamine, mida reguleeritakse niisuguse liikmesriigi sotsiaal- ja tööõigusega tööandjapensioni skeemide valdkonnas, mis ei ole päritoluliikmesriik.

Artikkel 7

Asutuse tegevus

Liikmesriigid peavad nõudma nende territooriumil asuvatelt asutustelt oma tegevuse piiramist pensionihüvitistega seotud tegevuste ja nendest tulenevate tegevustega.

Kui elukindlustusselts korraldab tööandjapensioni kogumisega seotud tegevust vastavalt artiklile 4, hoides selle tegevusega seotud varad ja kohustused eraldi muust tegevusest, piiratakse kõnealuste varade ja kohustuste kasutamist pensionihüvitistega seotud tegevusteks ja otseselt nendest tulenevateks tegevusteks.

Artikkel 8

Sponsorettevõtja ja asutuse õiguslik eraldatus

Liikmesriigid tagavad sponsorettevõtja ja tööandjapensioni kogumisasutuse õigusliku eraldatuse selleks, et kaitsta asutuse varasid pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate huvides sponsorettevõtja pankroti korral.

Artikkel 9

Registreerimine või tegevusloa andmine 

1. Liikmesriigid tagavad kõikide nende territooriumidel asuvate asutuste suhtes, et asutus on kantud riiklikusse registrisse ▐ või asutus on saanud pädevalt asutuselt asjakohase tegevusloa.

2. Juhatuse peamine asukoht tähendab kohta, kus tehakse asutuse peamisi strateegilisi otsuseid. Artiklis 12 osutatud piiriülese tegevuse korral märgitakse registrisse ka need liikmesriigid, kus asutus tegutseb.

3. See teave edastatakse EIOPAle, kes avaldab selle oma veebisaidil.

4. Liikmesriigid nõuavad asutustelt, et nende juhatuse peamine asukoht oleks samas liikmesriigis, kus on nende registrijärgne asukoht.

Artikkel 10

Haldamisnõuded

1. Liikmesriigid tagavad kõikide nende territooriumidel asuvate asutuste suhtes, et:

a) asutus on rakendanud pensioniskeemide haldamise suhtes nõuetekohaselt kehtestatud eeskirjad;

b) kui sponsorettevõtja tagab pensionihüvitiste maksmist, siis ta võtab endale kohustuse asutuse korrapäraseks rahastamiseks.

1 a. Liikmesriigid võivad ette näha kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ja võttes nõuetekohaselt arvesse sotsiaalkindlustussüsteemide pakutavate pensionihüvitiste ulatust, et pensioniskeemiga hõlmatud isikutele pakutakse lisahüvitisi, näiteks võimalust üleelamis- ja töövõimetuse riskide katteks, toitja kaotanud ülalpeetavate toetamiseks ja osamaksete tagasimaksmise tagamiseks, kui tööandjad ja töövõtjad või nende vastavad esindajad nii kokku lepivad.

Artikkel 12

Piiriülene tegevus ja menetlused

1. Ilma et see piiraks pensionisüsteemide korraldust käsitlevate sotsiaal- ja tööõigusaktide kohaldamist, kaasa arvatud kohustuslik liikmesus ja kollektiivläbirääkimiste teel saavutatud kokkulepete tulemused, lubavad liikmesriigid nende territooriumil asuvatel asutustel spondeerida kogumisasutusi, kes soovivad tegeleda või tegelevad piiriülese tegevusega. Liikmesriigid lubavad samuti nende territooriumil tegevusloa saanud asutustel tegeleda piiriülese tegevusega, võttes vastu sponsorlust kõigilt teise liikmesriigi territooriumil asuvatelt ettevõtjatelt.

2. Asutus, kes soovib tegeleda piiriülese tegevusega ja vastu võtta sponsorlust sponsorettevõtjalt, peab saama päritoluliikmesriigi pädeva asutuse eelloa. Kõnealune asutus teatab oma kavatsusest vastu võtta sponsorettevõtja sponsorlust päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

3. Liikmesriigid peavad nõudma nende territooriumil asuvatelt asutustelt, ▐ kes soovivad vastu võtta sponsorlust, koos lõikes 2 nimetatud teatisega järgmiste andmete esitamist:

a)  vastuvõttev liikmesriik või vastuvõtvad liikmesriigid;

b)  sponsorettevõtja nimi ja juhatuse peamine asukoht;

c)  sponsorettevõtja jaoks hallatava pensioniskeemi peamised omadused.

4. Kui päritoluliikmesriigi pädevale asutusele on esitatud teatis vastavalt lõikele 2 ja kui ta ei ole teinud põhjendatud otsust, et asutuse haldusstruktuur, finantsolukord, asutust juhtivate isikute hea maine või kutsealane kvalifikatsioon või kogemused ei ole vastavuses pakutava piiriülese tegevusega, edastavad nad kolme kuu jooksul pärast lõikes 3 nimetatud teabe saamist selle teabe vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele, teavitades sellest ka asutust.

Esimeses lõigus osutatud põhjendatud otsus tehakse teatavaks kolme kuu jooksul pärast kogu lõikes 3 osutatud teabe saamist.

Kui päritoluliikmesriigi pädev asutus keeldub edastamast esimeses lõigus osutatud teavet vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele, põhjendab ta kolme kuu jooksul pärast kogu lõikes 3 osutatud teabe saamist asjaomasele asutusele oma keeldumist. Andmete edastamisest keeldumise või tegevusetuse korral on õigus pöörduda päritoluliikmesriigi kohtusse.

5. Enne kui asutus hakkab tegelema piiriülese tegevusega, peavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused kahe nädala jooksul pärast lõikes 3 nimetatud teabe saamist teatama päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele tööandjapensioni skeeme käsitlevate sotsiaal- ja tööõigusaktide nõuetest, millele ettevõtja spondeeritava pensioniskeemi haldamine peab vastuvõtvas liikmesriigis vastama. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused peavad selle teabe edastama asutusele.

6. Asutus võib hakata piiriülese tegevusega tegelema pärast lõikes 5 nimetatud teabe saamist või teabe mittesaamise korral pärast lõikes 5 ette nähtud tähtaja möödumist kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi tööandjapensioni skeeme käsitlevate sotsiaal- ja tööõigusaktide nõuetega.

7. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused teavitavad päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi kõikidest olulistest muudatustest vastuvõtva liikmesriigi tööandjapensioni skeeme käsitlevate sotsiaal- ja tööõigusaktide nõuetes, mis võivad mõjutada pensioniskeemi omadusi niivõrd, kui see on seotud piiriülese tegevusega. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad selle teabe asutusele.

8. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus jälgib pidevalt, kas asutuse tegevus vastab vastuvõtva liikmesriigi lõikes 5 nimetatud tööandjapensioni skeeme käsitlevate sotsiaal- ja tööõigusaktide nõuetele. Kui selle järelevalve käigus ilmneb rikkumisi, teatab vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus sellest viivitamata päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused võtavad koostöös vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutustega tarvitusele vajalikud meetmed tagamaks, et asutus lõpetab tuvastatud sotsiaal- ja tööõigusaktide rikkumise.

9. Kui päritoluliikmesriigi pädevate asutuste võetud meetmetest hoolimata või seetõttu, et asjakohased meetmed päritoluliikmesriigis puuduvad, jätkab asutus vastuvõtva liikmesriigi tööandjapensioni skeeme käsitlevate sotsiaal- ja tööõigusaktide nõuete rikkumist, võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused pärast päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele teatamist võtta tarvitusele asjakohased meetmed rikkumiste ennetamiseks või nende eest karistamiseks, takistades sealhulgas, niivõrd kui see on tingimata vajalik, asutuse tegutsemist vastuvõtvas liikmesriigis sponsorettevõtja jaoks.

Artikkel 13

Pensioniskeemide ݁lekandmine

1. Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist, lubavad liikmesriigid nende territooriumil tegevusloa saanud või registrisse kantud asutustel kanda täielikult või osaliselt üle pensioniskeemi kohustused, tehnilised eraldised, muud kohustused ja õigused ja vastavad varad või selle raha ekvivalendid vastuvõtvale asutusele. Juhul kui kantakse üle osa pensioniskeemist, nõuavad liikmesriigid, et ülekandval ja vastuvõtval asutusel oleks piisavad ja asjakohased varad, et katta skeemi ülekantud osa ja allesjäänud osa tehnilisi eraldisi vastavalt artikli 15 lõikele 1.

2. Kogu pensioniskeemi kohustuste, tehniliste eraldiste, muude kohustustuste ja õiguste ning vastavate varade või selle raha ekvivalentide või nende osa ülekandmiseks ülekandvalt asutuselt eri liikmesriikides tegevusloa saanud või registrisse kantud vastuvõtvatele asutustele tuleb saada vastuvõtva asutuse päritoluliikmesriigi pädeva asutuse eelluba. Ülekandmisloa taotluse esitab vastuvõttev asutus.

3. Asjaomase pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate enamus või vajaduse korral nende esindajate enamus peab pensioniõiguste ülekandmise ja selle tingimused eelnevalt heaks kiitma. Teave ülekandmise tingimuste kohta tuleb teha kättesaadavaks asjaomastele pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele või vajaduse korral nende esindajatele vähemalt neli kuud enne lõikes 2 osutatud taotluse esitamist.

4. Lõikes 2 osutatud taotluses esitatakse järgmine teave:

a) ülekandva ja vastuvõtva asutuse vaheline kirjalik kokkulepe, milles sätestatakse ülekandmise tingimused ▐ ;

a a) pensioniskeemi peamiste omaduste kirjeldus;

a b) ülekantud kohustuste või tehniliste eraldiste, muude kohustuste ja õiguste ning vastavate varade või selle raha ekvivalentide kirjeldus;

a c) sponsorettevõtja ning ülekandva asutuse pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate või vajaduse korral nende esindajate heakskiit;

b) ülekandva ja vastuvõtva asutuse nimi ja juhatuse peamised asukohad ning selle liikmesriigi nimi, kus ülekandev asutus on registrisse kantud või tegevusloa saanud;

c) sponsorettevõtja juhatuse peamine asukoht ja sponsorettevõtja nimi;

d) vajaduse korral selle vastuvõtva liikmesriigi nimi, kelle tööandjapensioni skeeme käsitlevaid sotsiaal- ja tööõigusakte kohaldatakse asjaomase pensioniskeemi suhtes.

5. Kui vastuvõtva asutuse päritoluliikmesriigi pädev asutus ei ole esitanud artikli 12 lõike 4 kohaselt põhjendatud otsust, edastab ta kolme kuu jooksul pärast lõikes 4 nimetatud teabe saamist ülekandmist lubava otsuse vastuvõtvale asutusele ja ülekandva asutuse päritoluliikmesriigi pädevale asutusele. Ülekandva asutuse päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab sellest otsusest ja selle vastuvõtmise põhjustest ülekandvat asutust.

▐ Kui vastuvõtva asutuse päritoluliikmesriigi pädev asutus keeldub edastamast esimeses lõigus märgitud loaandmise otsust ülekandva asutuse päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele, peab ta kolme kuu jooksul alates kogu lõikes 4 osutatud teabe saamisest vastuvõtvale asutusele oma keeldumist põhjendama. Andmete edastamisest keeldumine või tegevusetus annab õiguse pöörduda vastuvõtva asutuse päritoluliikmesriigi kohtusse.

6. Ülekandva asutuse päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab kahe nädala jooksul alates lõikes 5 osutatud loaandmise otsuse saamisest vastuvõtva asutuse päritoluliikmesriigi pädevat asutust vastuvõtva liikmesriigi tööandjapensioni skeeme käsitlevate sotsiaal- ja tööõigusaktide nõuetest, mille kohaselt tuleb pensioniskeemi hallata. Vastuvõtva asutuse päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab selle teabe vastuvõtvale asutusele.

7. Vastuvõttev asutus võib alustada pensioniskeemi haldamist kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi tööandjapensioni skeeme käsitlevate sotsiaal- ja tööõigusaktide nõuetega pärast lõikes 6 nimetatud teabe saamist või teabe mittesaamise korral pärast lõikes 6 ette nähtud tähtaja möödumist.

8. Asutused ei nõua, et hüvitisesaajatel oleks nende asukohaliikmesriigi IBAN-koodiga pangakonto.

II jaotis

KVANTITATIIVSED NÕUDED

Artikkel 14

Tehnilised eraldised

1. Päritoluliikmesriik tagab, et tööandjapensioni skeeme haldavad asutused kehtestavad alati kõikide oma pensioniskeemide kohta piisava suurusega vastutuse, mis vastab olemasolevatest pensionilepingutest tulenevatele rahalistele kohustustele.

2. Päritoluliikmesriik tagab, et tööandjapensioni skeeme haldavad asutused määravad, kui need asutused katavad biomeetrilisi riske või tagavad investeeringuid või teatavat hüvitiste taset, kõikide nende pensioniskeemide osas piisavad tehnilised eraldised.

3. Tehnilisi eraldisi arvutatakse igal aastal. Päritoluliikmesriik võib siiski lubada, et arvutus tehakse kord kolme aasta jooksul, kui asutus esitab pensioniskeemiga hõlmatud isikutele või pädevatele asutustele tõendi või aruande vahepealsetel aastatel tehtud kohanduste kohta. Tõend või aruanne kajastab tehniliste eraldiste kohandatud arengut ja kaetud riskides esinenud muutusi.

4. Aktuaar ▌ arvutab tehnilised eraldised, mille kinnitab aktuaar või valdkonna muu spetsialist, näiteks audiitor vastavalt siseriiklikele õigusaktidele päritoluliikmesriigi pädevate asutuste tunnustatud kindlustusmatemaatiliste meetodite alusel järgmiste põhimõtete kohaselt:

  a) tehniliste eraldiste miinimumsumma arvutatakse piisavalt kaalutletud kindlustusmatemaatilise hinnangu abil, võttes arvesse kõiki hüvitiste ja osamaksetega seotud kohustusi vastavalt asutuse pensionikorraldusele. See miinimumsumma peab olema piisav hüvitisesaajatele juba väljamakstavate pensionide ja hüvitiste maksmise jätkamiseks ning kajastama ühtlasi pensioniskeemiga hõlmatud isikutele kogunenud pensioniõigustest tulenevaid kohustusi. Kohustuste hindamiseks valitud majanduslikud ja kindlustusmatemaatilised eeldused peab samuti valima kaalutletult, võttes vajaduse korral arvesse sobivat marginaali ebasoodsa kõrvalekalde jaoks;

  b) kasutatav intressi maksimummäär valitakse kaalutletult ja määratakse kooskõlas päritoluliikmesriigi asjakohaste eeskirjadega. Sellise kaalutletud intressimäära määramisel võetakse arvesse:

i) asutuse vastavate varade kasumit ja investeeringute kavandatavat tulevast kasumit ja/või

ii) kõrgekvaliteediliste võlakirjade, riigi võlakirjade, Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) võlakirjade, Euroopa Investeerimispanga (EIP) võlakirjade või Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) võlakirjade kehtivat turukasumit, või

ii a) alapunktide i ja ii kombinatsiooni;

  c) tehniliste eraldiste arvutamiseks kasutatavad biomeetrilised tabelid peavad põhinema ettevaatuspõhimõttel, võttes arvesse pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja pensioniskeemide peamisi omadusi, eelkõige eeldatavaid muutusi asjakohastes riskides;

  d) tehniliste eraldiste arvutamise meetodid ja alused peavad üldiselt jääma ühest aruandeaastast teise muutumatuks. Nende muutmine võib siiski olla põhjendatud, kui eelduste aluseks olevad õiguslikud, demograafilised või majanduslikud asjaolud muutuvad;

  d a) kui asutus muudab tehniliste eraldiste arvutamise meetodit ja aluseid, esitab ta pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele täieliku selgituse selle kohta, kuidas need muudatused tehnilisi eraldisi mõjutavad.

5. Päritoluliikmesriik võib tehniliste eraldiste arvutamise suhtes kohaldada täiendavaid üksikasjalikumaid nõudeid, et tagada pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate huvide nõuetekohane kaitse.

Artikkel 15

Tehniliste eraldiste rahastamine

1. Päritoluliikmesriik nõuab, et igal asutusel oleks alati olemas piisavad ja asjakohased varad kõikide tema hallatavate pensioniskeemide osas tehniliste eraldiste katmiseks.

2. Päritoluliikmesriik võib lubada, et asutuse varad on piiratud ajavahemiku jooksul tehniliste eraldiste katmiseks ebapiisavad. Sellisel juhul nõuavad pädevad asutused, et asutus koostaks konkreetse ja teostatava taastamiskava konkreetse ajakavaga lõikes 1 esitatud nõuete uuesti täitmise tagamiseks. Kava suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:

  a) asutus koostab konkreetse ja teostatava kava kõikide tehniliste eraldiste katmiseks vajaliku varade koguse õigeaegseks taastamiseks. Kava peab olema kättesaadav pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja vajaduse korral nende esindajatele ja/või peab olema heaks kiidetud päritoluliikmesriigi pädevate asutuste poolt;

  b) kava koostamisel võetakse arvesse asutuse konkreetset olukorda, eelkõige varade ja kohustuste vastavust, riskiprofiili, likviidsusplaani, pensioniskeemiga hõlmatud ja pensionihüvitiste saamise õigusega isikute eaprofiili, käivitamisel olevaid skeeme ja rahastamata või osaliselt rahastatavate skeemide muutmist täielikult rahastatud skeemideks;

  c) pensioniskeemi likvideerimise korral lõike 2 esimeses lauses nimetatud ajavahemiku jooksul teavitab asutus sellest päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi. Asutus kehtestab kõigi varade ja kõigi vastavate kohustuste teisele finantsasutusele või muule sarnasele organile üleandmise korra. ▐

Asutuse piiriülese tegevuse korral ning juhul, kui asjaomase vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused on seisukohal, et pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate huvid ei ole päritoluliikmesriigi pädevate asutuste poolt käesoleva lõike alusel tehtud otsustega täielikult kaitstud, aitab EIOPA vaidlusi lahendada kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 19 lõigetega 1 ja 2.

3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi kohaldatakse ka artiklis 12 osutatud piiriülese tegevuse korral, tingimusel et pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate huvid on täielikult kaitstud.

Artikkel 16

Regulatiivsed omavahendid

1. Päritoluliikmesriik tagab, et juhul kui pensioniskeeme haldav asutus ise ja mitte sponsorettevõtja on võtnud kohustuse katta biomeetrilisi riske või tagab teatud investeeringute tootlust või väljamaksete suurust, peab ta pidevalt hoidma puhvrina täiendavat kapitali, mis ületab tehnilise reservi suuruse. Täiendava kapitali suurus peab vastama riski tüübile ja varade portfellile kõikide asutuse hallatavate pensioniskeemide osas. See kapital peab olema vaba kõigist prognoositavatest kohustustest ja seda kasutatakse turvalisuskapitalina oodatud ja tegelike kulude ja tulude lahknevuste katmiseks.

2. Täiendava kapitali miinimumsumma arvutamise suhtes kohaldatakse artiklites 17, 18 ja 19 sätestatud eeskirju.

3. Lõikes 1 sätestatu ei takista liikmesriiki nõuda tema territooriumil asuvalt asutuselt regulatiivsete omavahendite olemasolu või kehtestada üksikasjalikumaid eeskirju, tingimusel et need on põhjendatud ettevaatuspõhimõttega.

Artikkel 17

Kasutusel olev solventsusmarginaal

1. Selleks et tagada tööandjapensioni kogumise pikaajaline jätkusuutlikkus, nõuavad liikmesriigid, et igal artikli 16 lõikes 1 osutatud asutusel, mis asub nende territooriumil, oleks igal ajahetkel kasutusel kogu tema tegevust hõlmav piisav solventsusmarginaal, mis vastab vähemalt käesoleva direktiivi nõuetele.

2. Kasutusel olev solventsusmarginaal koosneb asutuse varadest, millest on maha arvatud kõik prognoositavad kohustused ja immateriaalne vara, sealhulgas:

  a) sissemakstud aktsiakapital või, kui asutus on vastastikune kindlustusandja, tegelikud esialgsed vahendid koos kõigi vastastikuse kindlustusandja liikmete kontodega, mis vastavad järgmistele tingimustele:

  i) asutamisleping ja põhikiri peavad ette nägema, et nendelt kontodelt võib vastastikuse kindlustusandja liikmetele makseid teha ainult niivõrd, kui see ei põhjusta kasutusel oleva solventsusmarginaali kahanemist nõutavast tasemest madalamale, või pärast kindlustusandja lõpetamist, kui kõik kindlustusandja muud võlad on makstud;

  ii) asutamisleping ja põhikiri peavad kõigi punktis i nimetatud maksete suhtes, mis ei ole seotud vastastikuse kindlustusandja liikmeksoleku isikliku lõpetamisega, ette nägema, et pädevatele asutustele tuleb teatada vähemalt kuu aega ette ja need võivad selle aja jooksul makse keelata; ning

  iii) asutamislepingu ja põhikirja asjakohaseid sätteid võib muuta ainult juhul, kui pädev asutus on kinnitanud, et tal ei ole muutmisele vastuväiteid, kui punktides i ja ii nimetatud tingimustest ei tulene teisiti;

  b) eraldised (kohustuslikud ja vabatahtlikud), mis ei vasta lepingulistele kohustustele;

  c) eelmiste perioodide jaotamata kasum või kahjum pärast dividendide mahaarvamist ning

  d) kuivõrd see on lubatud siseriiklike õigusaktidega, bilansis kajastatud kasumireserv, kui seda võib kasutada võimaliku kahjumi katmiseks ja kui see ei ole mõeldud skeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele jagamiseks.

Kasutusel olevat solventsusmarginaali vähendatakse asutuse otseses valduses olevate oma aktsiate summa võrra.

3. Liikmesriigid võivad sätestada, et kasutusel oleva solventsusmarginaali hulka võib samuti arvata järgmist:

  a) kumulatiivne eelisaktsiakapital ja allutatud laenukapital võivad moodustada kuni 50 % kasutusel olevast solventsusmarginaalist või nõutavast solventsusmarginaalist, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem; sellest summast kuni 25 % võib olla fikseeritud tähtajaga allutatud laene või kumulatiivset eelisaktsiakapitali, tingimusel et asutuse pankroti või lõpetamise korral on olemas siduvad lepingud, mille alusel allutatud laenukapital või eelisaktsiad on väiksema tähtsusega kui kõigi teiste võlausaldajate nõuded ja need makstakse tagasi alles siis, kui kõik teised sel ajal maksmata võlad on tasutud;

  b) väärtpaberid, mille tagasimaksetähtaega ei ole määratud, ja muud instrumendid, sealhulgas muud kui punktis a osutatud kumulatiivsed eelisaktsiad, võivad koos punktis a nimetatud allutatud laenukapitaliga moodustada kuni 50 % kasutusel olevast või nõutavast solventsusmarginaalist, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem, kui on täidetud järgmised tingimused:

  i) neid ei või tagasi maksta esitaja algatusel ega ilma pädeva asutuse eelneva nõusolekuta;

  ii) emissioonileping võimaldab asutusel laenuintressi maksmist edasi lükata;

  iii) laenuandja nõuded asutuse vastu täidetakse pärast kõigi võlausaldajate allutamata nõuete täitmist;

  iv) väärtpaberite väljalaset reguleerivad dokumendid näevad ette võla ja maksmata intresside kasutamise kahjumi katteks, võimaldades asutusel tegevust jätkata, ning

  v) arvesse võetakse ainult täies ulatuses sissemakstud summasid.

  Allutatud laenukapital peab lõike a kohaldamisel vastama ka järgmistele tingimustele:

  i) arvesse võetakse üksnes täies ulatuses sissemakstud vahendeid;

  ii) fikseeritud tähtajaga laenude puhul peab esialgne tähtaeg olema vähemalt viis aastat. Hiljemalt aasta enne tagasimaksetähtpäeva esitab asutus pädevatele asutustele heakskiitmiseks kava selle kohta, kuidas kasutusel olevat solventsusmarginaali hoitakse nõutaval tasemel või mis tähtpäevaks nõutav tase saavutatakse, välja arvatud juhul, kui määra, mille ulatuses laenu võib lugeda kasutusel oleva solventsusmarginaali osaks, vähendatakse järk-järgult vähemalt viimase viie aasta jooksul enne tagasimaksetähtpäeva. Pädevad asutused võivad lubada sellised laenud varem tagasi maksta juhul, kui taotluse esitab emiteerinud asutus ja selle kasutusel olev solventsusmarginaal ei lange nõutavast tasemest madalamale;

  iii) laenud, mille tagasimaksetähtpäeva ei ole määratud, võib tagasi maksta üksnes viieaastase etteteatamisega, välja arvatud juhul, kui laene ei käsitata enam kasutusel oleva solventsusmarginaali osana või kui varasemaks tagasimaksmiseks on vaja pädeva asutuse eelnevat nõusolekut. Viimasel juhul teatab asutus pädevatele asutustele sellest vähemalt kuus kuud enne pakutavat tagasimaksekuupäeva, täpsustades kasutusel oleva ja nõutava solventsusmarginaali nii enne kui ka pärast kõnealust tagasimaksmist. Pädevad asutused lubavad tagasimaksmist ainult juhul, kui asutuse kasutusel olev solventsusmarginaal ei lange nõutavast tasemest madalamale;

  iv) laenuleping ei või sisaldada tingimusi, mille kohaselt teatud asjaoludel, välja arvatud asutuse lõpetamine, kuulub võlg tagasimaksmisele enne kokkulepitud tagasimaksekuupäeva; ning

  v) laenulepingut võib muuta ainult pärast seda, kui pädev asutus on kinnitanud, et temal ei ole muudatustele vastuväiteid.

4. Kui asutus on päritoluliikmesriigi pädevale asutusele esitanud põhjendatud taotluse ja pädev asutus on sellega nõustunud, võivad kasutusel oleva solventsusmarginaali moodustada:

  a) zillmereerimata või osaliselt zillmereeritud matemaatilise eraldise ja kindlustusmaksetes sisalduvate sõlmimisväljaminekute lisaga samaväärse määraga zillmereeritud matemaatilise eraldise vahe, kui zillmereerimist ei toimu või kui zillmereerimine on väiksema ulatusega kui kindlustusmaksetes sisalduvate sõlmimisväljaminekute lisa;

  b) varade hindamisel selguvad varjatud netovahendid, kui need ei ole erandlikku laadi;

  c) pool sissemaksmata aktsiakapitalist või esialgsetest vahenditest, kui makstud osa ulatub 25 %-ni nimetatud aktsiakapitalist või vahenditest, kuid kuni 50 %-ni kasutusel olevast või nõutavast solventsusmarginaalist, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem.

Punktis a osutatud summa ei tohi siiski olla suurem kui 3,5 % elukindlustus- ja tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse asjaomaste kogusummade ja kõigi zillmereerimist võimaldavate poliiside matemaatiliste eraldiste vahede summast. Nimetatud vahest arvatakse maha võimalikud varadena kirjendatud amortiseerimata sõlmimisväljaminekud.

Artikkel 18

Nõutav solventsusmarginaal

1. Nõutav solventsusmarginaal määratakse kindlaks lõigetes 2–6 sätestatud korras vastavalt kindlustuslepingutest tulenevatele kohustustele.

2. Nõutav solventsusmarginaal võrdub kahe järgmise tulemuse summaga:

  a) esimene tulemus:

  4 % suurune osa matemaatilistest eraldistest, mis on seotud väljamineva edasikindlustuse kindlustusega enne maksude mahaarvamist ja sissetuleva edasikindlustusega, korrutatakse viimase majandusaasta osas kõigi matemaatiliste eraldiste, millest on maha arvatud väljaminev edasikindlustus, ja matemaatiliste eraldiste brutosumma suhtarvuga, mis ei tohi olla väiksem kui 85 %;

  b) teine tulemus:

  poliiside puhul, mille riskikapital ei ole negatiivne arv, korrutatakse 0,3 % suurune osa sellisest asutuse kindlustatud riskikapitalist viimase majandusaasta osas kogu pärast väljaminevat edasikindlustust ja retrotsessioone asutuse kohustusena jääva riskikapitali ja edasikindlustust sisaldava riskikapitali kogusumma suhtarvuga, mis ei tohi olla väiksem kui 50 %.

  Kui tegemist on kuni kolmeaastase kindlustusega surmajuhtumiks, on nimetatud osa 0,1 %. Sellise kindlustuse puhul, mille kestus on kolm kuni viis aastat, on eespool nimetatud osa 0,15 %.

3. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 2 lõike 3 punkti a alapunktis iii nimetatud lisakindlustuse puhul võrdub nõutav solventsusmarginaal asutuselt nõutava solventsusmarginaaliga, nagu on sätestatud artiklis 19.

4. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 2 lõike 3 punkti b alapunktis ii nimetatud kapitali kogumise tegevuse puhul võrdub nõutav solventsusmarginaal 4 % suuruse osaga matemaatilistest eraldistest, mis on arvutatud lõike 2 punkti a kohaselt.

5. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 2 lõike 3 punkti b alapunktis i nimetatud toimingute puhul on nõutav solventsusmarginaal 1 % nende varadest.

6. Investeerimisfondidega seotud, direktiivi 2009/138/EÜ artikli 2 lõike 3 punkti a alapunktidega i ja ii hõlmatud elukindlustuste ning direktiivi 2009/138/EÜ artikli 2 lõike 3 punkti b alapunktides iii, iv ja v nimetatud toimingute puhul võrdub nõutav solventsusmarginaal järgmiste vahendite summaga:

  a) 4 % suurune osa lõike 2 punkti a kohaselt arvutatud tehnilistest eraldistest, kui asutus kannab investeerimisriski;

  b) 1 % suurune osa lõike 2 punkti a kohaselt arvutatud tehnilistest eraldistest, kui asutus ei kanna investeerimisriski, kuid halduskulude katteks on vahendite eraldamine kindlaks määratud vähemalt viieks aastaks;

  c) viimase majandusaasta tegevusest tulenevatest halduskuludest 25 %-le vastav summa, kui asutus ei kanna investeerimisriski ja halduskulude katteks ei ole vahendite eraldamine kindlaks määratud vähemalt viieks aastaks;

  d) 0,3 % suurune osa lõike 2 punkti b kohaselt arvutatud riskikapitalist, kui asutus katab surmariski.

Artikkel 19

Nõutav solventsusmarginaal artikli 18 lõike 3 kohaldamiseks

1. Nõutav solventsusmarginaal määratakse kindlustusmaksete või sissemaksete iga-aastase summa või viimase kolme majandusaasta kahjunõuete keskmise määra alusel.

2. Nõutav solventsusmarginaal võrdub lõigetes 3 ja 4 nimetatud kahest tulemusest suuremaga.

3. Kindlustusmakse alus arvutatakse, kasutades suurimat allpool esitatud viisil arvutatud kindlustusmaksete või sissemaksete kogusummat ja teenitud kindlustusmaksete või sissemaksete kogusummat.

Kindlustusmaksed või sissemaksed (kaasa arvatud kindlustusmaksete või sissemaksetega kaasnevad maksud), mis kuuluvad tasumisele eelmise majandusaasta kindlustuse tulemusena, agregeeritakse.

Sellele summale liidetakse kõigi eelmisel majandusaastal edasikindlustuse eest sissetulnud kindlustusmaksete summa.

Sellest summast lahutatakse eelmisel majandusaastal tühistatud kindlustusmaksete või sissemaksete kogusumma, samuti nende maksude ja lõivude kogusumma, mis on seotud selles summas sisalduvate kindlustusmaksete või sissemaksetega.

Niiviisi saadud summa jaotatakse kaheks osaks, esimene osa on kuni 50 miljonit eurot, teine hõlmab ülejääki; esimesest osast arvutatakse 18 % ja teisest osast 16 % ning saadud summad liidetakse kokku.

Sel viisil saadud summa korrutatakse suhtarvuga, mis saadakse, jagades pärast edasikindlustuse hüvitatavate summade lahutamist asutusele jääva kolme viimase majandusaasta kindlustuskohustuste summa ja nõuete kogusumma. Nimetatud suhtarv ei tohi olla väiksem kui 50 %.

4. Nõuete alus arvutatakse järgmiselt:

Kindlustuse tulemusena rahuldatud nõuete summad (lahutamata edasikindlustajate ja retrotsessionääride makstud nõudeid) lõikes 1 täpsustatud ajavahemikel agregeeritakse.

Sellele summale lisatakse samadel ajavahemikel edasikindlustuse või retrotsessiooni osas rahuldatud nõuete summa ja rahuldamata nõueteks ettenähtud eraldiste summa eelmise majandusaasta lõpus nii kindlustuse kui ka sissetuleva edasikindlustuse osas.

Sellest summast lahutatakse lõikes 1 täpsustatud ajavahemike jooksul makstud nõuete summa.

Allesjäänud summast lahutatakse nii kindlustuse kui ka sissetuleva edasikindlustuse rahuldamata nõuete eraldiste summa, mis on kehtestatud teise majandusaasta alguses enne viimast majandusaastat, mille kohta on aruanded.

Sel viisil saadud summa kolmandik jagatakse kaheks osaks, millest esimene on kuni 35 miljonit eurot ja teine ülejäänud summa; esimesest osast arvutatakse 26 % ja teisest osast 23 % ning saadud summad liidetakse kokku.

Sel viisil saadud summa korrutatakse suhtarvuga, mis saadakse, jagades pärast edasikindlustuse hüvitatavate summade lahutamist asutusele jääva kolme viimase majandusaasta kindlustuskohustuste summa ja nõuete kogusumma. Nimetatud suhtarv ei tohi olla väiksem kui 50 %.

5. Kui lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt arvutatud nõutav solventsusmarginaal on madalam kui eelmise aasta nõutav solventsusmarginaal, peab see olema vähemalt niisama suur kui eelmise aasta nõutav solventsusmarginaal, mida on korrutatud viimase majandusaasta lõpu rahuldamata nõuetega seotud tehniliste eraldiste ja eelmise majandusaasta alguse rahuldamata nõuetega seotud tehniliste eraldiste suhtarvuga. Nende arvutuste puhul arvutatakse tehnilised eraldised edasikindlustuse võrra vähendatuna, kuid see suhtarv ei tohi mingil juhul olla suurem kui üks.

Artikkel 20

Investeerimiseeskirjad

1. Liikmesriigid nõuavad, et nende territooriumil asuvad asutused teeksid investeeringuid ettevaatuspõhimõtet järgides ja kooskõlas eelkõige järgmiste tingimustega:

  a) varasid investeeritakse kõigi skeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate parimates pikaajalistes huvides. Võimaliku huvide konflikti korral peab asutus või tema portfelli haldav üksus tagama, et investeeringuid tehakse üksnes skeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate huvides;

  a a) ettevaatuspõhimõte ei takista asutusi arvesse võtmast investeerimisotsuste võimalikku pikaajalist mõju keskkonna-, sotsiaal-, juhtimis- või eetilistele teguritele;

  b) varasid investeeritakse viisil, mis tagab portfelli kui terviku turvalisuse, kvaliteetsuse, likviidsuse ja tulususe.

  Tehniliste eraldiste katmiseks ettenähtud varad investeeritakse samuti asjakohasel viisil, mis võtab arvesse prognoositavate tulevaste pensionihüvitiste iseloomu ja kestust, pidades silmas eesmärki tagada pensioniskeemi põlvkondadevaheline tasakaal;

  c) varad investeeritakse peamiselt reguleeritud turgudesse. Investeeringud varasse, millega ei ole lubatud reguleeritud finantsturul kaubelda, tuleb igal juhul hoida mõistlikul tasemel;

  d) investeeringuid tuletisinstrumentidesse võib teha niivõrd, kui need aitavad kaasa investeerimisriskide vähendamisele või hõlbustavad portfelli tõhusat haldamist. Neid tuleb hinnata kaalutletult, tuletisinstrumentide alusvara arvesse võttes, ja need tuleb kaasata asutuse varade väärtuse hindamisse. Asutus väldib samuti liigset riski, mis on seotud tehingu ühe vastaspoolega ja muude tuletistehingutega;

  e) varad on piisavalt diversifitseeritud, et vältida liigset sõltuvust mingist konkreetsest varaliigist, emitendist või kontsernist ja riskide ülemäärast kuhjumist portfellis tervikuna.

  Investeeringud sama emitendi või samasse kontserni kuuluvate emitentide varadesse ei tohi põhjustada riskide liigset kontsentreerumist;

  f) investeeringuid sponsorettevõtjasse ei tohi olla rohkem kui 5 % portfellist tervikuna ja kui sponsorettevõtja kuulub kontserni, ei tohi investeeringud samasse kontserni kuuluvatesse ettevõtjatesse moodustada rohkem kui 10 % portfellist.

  Kui asutust rahastab mitu sponsorettevõtjat, peab sponsorettevõtjatesse investeerima ettevaatuspõhimõtet järgides ja varade piisava diversifitseerimise vajadust arvesse võttes.

Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada punktides e ja f nimetatud nõudeid riigi võlakirjadesse tehtavate investeeringute suhtes.

2. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused jälgivad nende järelevalve all olevate asutuste tegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvesse võttes kõnealuste asutuste krediidihinnangu protsesside asjakohasust, hindavad sellistele krediidireitingutele viitamise kasutamist nende investeerimispoliitikas, mille on andnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1060/2009(18) artikli 3 lõike 1 punktis b määratletud reitinguagentuurid ja, kui see on asjakohane, soovitavad selliste viidete mõju leevendamist, et vähendada üksnes ja mehaaniliselt tuginemist kõnealustele krediidireitingutele.

3. Päritoluliikmesriik keelab asutusel võtta laenu või tegutseda tagajana kolmanda isiku huvides. Liikmesriigid võivad siiski lubada asutusel võtta laenu üksnes likviidsuse eesmärgil ja ajutiselt.

4. Liikmesriigid ei tohi nõuda, et nende territooriumil asuvad asutused investeeriksid teatavatesse varaliikidesse.

5. Ilma et see piiraks artikli 32 kohaldamist, ei tohi liikmesriigid nende territooriumil asuva asutuse või selle investeerimisjuhi investeerimisotsuste suhtes kohaldada eelneva heakskiidu või süstemaatilise teavitamise nõudeid.

6. Liikmesriigid võivad kooskõlas lõigetega 1–5 kehtestada nende territooriumil asuvate asutuste suhtes üksikasjalikumaid eeskirju, kaasa arvatud koguselisi eeskirju, et arvesse võtta kõiki kõnesolevate asutuste hallatavaid pensioniskeeme, tingimusel et need eeskirjad on põhjendatud ettevaatuspõhimõttega.

Liikmesriigid ei tohi siiski takistada asutustel:

  a) investeerida kuni 70 % tehniliste eraldiste kattevaradest või sellisest portfellist, millesse kuuluvate skeemidega hõlmatud isikud kannavad investeerimisriske, aktsiatesse, muudesse vabalt kaubeldavatesse aktsiatena käsitletavatesse väärtpaberitesse ja äriühingute võlakirjadesse, millega lubatakse kaubelda reguleeritud turgudel või mitmepoolsete kauplemissüsteemide või organiseeritud kauplemissüsteemide kaudu, ning määrata nende väärtpaberite suhtelist kaalu investeerimisportfellis; ;

  b) investeerida kuni 30 % tehniliste eraldiste kattevaradest sellistesse varadesse, mis on denomineeritud muus vääringus kui kohustused;

c) investeerida pika investeerimisperioodiga instrumentidesse, millega ei kaubelda reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides ega organiseeritud kauplemissüsteemides;

c a) investeerida instrumentidesse, mille on välja andnud või taganud EIP Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI), Euroopa pikaajalise investeerimisfondi (ELTIF), Euroopa sotsiaalse ettevõtluse fondi (EuSEF) ja Euroopa riskikapitalifondi (EuVECA) raames.

7. Ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist, võivad liikmesriigid nõuda oma territooriumil tegevusloa saanud või registrisse kantud asutuste suhtes▐ individuaalselt rangemate investeerimiseeskirjade kohaldamist tingimusel, et see on eelkõige asutuse kohustusi arvesse võttes ettevaatuspõhimõttega põhjendatud.

8. Artiklis 12 osutatud piiriülese tegevusega tegeleva asutuse vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused ei tohi lisaks lõigetes 1–6 osutatud eeskirjadele kehtestada muid investeerimiseeskirju piiriülese tegevusega seotud tehniliste eraldiste kattevarade jaoks.

III jaotis

TEGEVUST REGULEERIVAD TINGIMUSED

1. PEATÜKK

Juhtimissüsteem

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 21

▐ Juhtimis- või järelevalveorgani vastutus

1. Liikmesriigid tagavad, et asutuse▐ juhtimis- või järelevalveorganil on siseriiklike õigusaktide alusel lõplik vastutus käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud õigus- ja haldusnormide täitmise eest asjaomase asutuse poolt.

2. Käesolev direktiiv ei piira sotsiaalpartnerite rolli asutuste juhtimises.

Artikkel 22

Üldised juhtimisnõuded

1. Liikmesriigid nõuavad, et kõigil asutustel on tõhus juhtimissüsteem, mis tagab nende tegevuse kindla ja usaldusväärse juhtimise. Kõnealune süsteem hõlmab nõuetekohast läbipaistvat organisatsioonistruktuuri, vastutuse selget jaotust ja ülesannete asjakohast lahusust ning tõhusat teabeedastussüsteemi. Juhtimissüsteem vaadatakse asutusesiseselt korrapäraselt läbi. Juhtimissüsteem nõuab investeerimisvaradega seotud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite arvessevõtmist investeerimisotsustes, hõlmab asjaomaseid sidusrühmi ja see vaadatakse asutusesiseselt korrapäraselt läbi.

2. ▐ Juhtimissüsteem vastab asjaomase asutuse tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele.

3. Asutused kehtestavad kirjaliku strateegia riskijuhtimise, siseauditi ja vajaduse korral aktuaari funktsiooni ja tegevuse edasiandmise kohta ning kohaldavad seda. Asutused tagavad kõnealuste strateegiate rakendamise. Asutuse juhtimis- või järelevalveorgan peab need kirjalikud strateegiad eelnevalt heaks kiitma ja need vaadatakse läbi vähemalt iga kolme aasta järel ning neid kohandatakse vastavalt süsteemi või asjaomase valdkonna olulistele muutustele.

4. Liikmesriigid tagavad, et asutusel on tõhus sisekontrollisüsteem. Kõnealune süsteem hõlmab haldus- ja raamatupidamiskorda, sisekontrolli raamistikku ja asutuse kõigi tasandite asjakohast aruandluskorda.

5. Liikmesriigid tagavad, et asutused võtavad vajalikud meetmed, et tagada oma ülesannete täitmisel, sealhulgas eriolukordi käsitlevate plaanide väljatöötamisel, järjepidevus ja korrapärasus. Asutused kasutavad selleks asjakohaseid ja proportsionaalseid süsteeme, vahendeid ja menetlusi.

6. Liikmesriigid nõuavad, et asutustel oleks vähemalt kaks isikut, kes asutuse tegevust tegelikult juhivad. Tuginedes pädevate asutuste põhjendatud hinnangule, võivad liikmesriigid lubada, et asutust juhib tegelikult ainult üks isik. Hinnangus võetakse arvesse sotsiaalpartnerite rolli asutuste üldises juhtimises ning asutuste suurust ja nende tegevuse laadi, ulatust ja keerukust.

Artikkel 23

Sobiva ja nõuetekohase juhtimise nõuded

1. Liikmesriigid nõuavad asutustelt selle tagamist, et kõik isikud, kes tegelikult juhivad asutust, ja isikud, kes täidavad▐ põhifunktsioone, järgivad oma ülesandeid täites järgmisi nõudeid:

a)  sobivuse nõue:

– isikud, kes tegelikult juhivad asutust: nende kvalifikatsioon, teadmised ja kogemused on üheskoos piisavad, et võimaldada neil tagada asutuses kindlat ja usaldusväärset juhtimist; ning

– isikud, kes täidavad põhifunktsioone: nende kutsekvalifikatsioon, teadmised ja kogemused on piisavad, et täita nõuetekohaselt oma põhifunktsioone ▐ ; ning

b)  nõuetekohasuse nõue: neil on laitmatu maine ja nad on usaldusväärsed▐ .

2. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused hindavad, kas asutust tegelikult juhtivad isikud või isikud, kes vastutavad ▐ põhifunktsioonide täitmise eest, täidavad lõikes 1 esitatud nõudeid.

3. Kui päritoluliikmesriik nõuab oma kodanikelt tõendeid laitmatu maine olemasolu või varasemate pankrottide puudumise või mõlema kohta, aktsepteerib ta teise liikmesriigi kodaniku puhul piisava tõendina asjaomase teise liikmesriigi karistusregistri väljavõtet, või kui asjaomases liikmesriigis puudub karistusregister, samaväärset dokumenti, mis tõendab tingimuste täitmist ja mille on välja andnud▐ selle riigi pädev kohtu- või haldusorgan, mille kodanik kõnealune isik on, või päritoluliikmesriik.

4. Kui liikmesriik või liikmesriik, mille kodanik asjaomane isik on, ei anna välja lõikes 3 osutatud samaväärset dokumenti, lubatakse kõnealusel isikul esitada selle asemel vandetõotus.

Liikmesriikides, kus aga vandetõotuse andmise võimalus puudub, lubatakse asjaomase teise liikmesriigi kodanikul esitada päritoluliikmesriigi või selle liikmesriigi, mille kodanik asjaomane isik on, pädeva kohtu- või haldusorgani või ühe kõnealuse liikmesriigi notari ees antud kinnitus.

Selline organ või notar annab välja tunnistuse, mis tõendab vandetõotuse või kinnituse autentsust.

5. Asjaomase teise liikmesriigi kodanik võib lõikes 3 osutatud tõendi varasemate pankrottide puudumise kohta esitada ka asjaomase teise liikmesriigi pädeva kohtu-, kutse- või majandusorganisatsiooni ees esitatava deklaratsiooni vormis.

6. Lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud dokumendid ja tunnistused esitatakse hiljemalt kolme kuu jooksul pärast väljaandmiskuupäeva.

7. Liikmesriigid määravad asutused ja organid, kellel on õigus lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud dokumente välja anda, ning teatavad sellest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

Lisaks teatavad liikmesriigid teistele liikmesriikidele ja komisjonile asutused või organid, kellele lõigetes 3–5 osutatud dokumendid artiklis 12 osutatud tegevuse eesmärgil kõnealuse liikmesriigi territooriumil esitatakse.

Artikkel 24

Tasustamispoliitika

1. Liikmesriigid nõuavad, et asutused kehtestaksid usaldusväärse tasustamispoliitika ja kohaldaksid seda kõigi isikute suhtes, kes juhivad asutust tegelikult, täidavad põhifunktsioone, ning teiste töötajate kategooriate suhtes, kelle tööalane tegevus mõjutab oluliselt asutuse riskiprofiili, viisil, mis vastab asutuse suurusele ja sisekorraldusele ning tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele.

1 a. Käesolevat artiklit ei kohaldata direktiivide 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/65/EL ja 2014/91/EL alusel tegevusloa saanud asutuste suhtes.

2. Asutused avalikustavad korrapäraselt asjakohase teabe, mis käsitleb asutuse tasustamispoliitikat, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ ülevõtvates õigus- ja haldusnormides on sätestatud teisiti.(19)

3. Asutused järgivad lõikes 1 osutatud tasustamispoliitika kehtestamisel ja kohaldamisel järgmisi põhimõtteid:

–  tasustamispoliitika on kooskõlas asutuse tegevuse▐, riskiprofiili, eesmärkide, pikaajalise huvi, finantsstabiilsuse ja tegevuse tulemustega tervikuna, ning tasustamispoliitikaga toetatakse asutuste usaldusväärset, heaperemehelikku ja tõhusat juhtimist;

–  tasustamispoliitika on kooskõlas asutuse hallatavate pensioniskeemidega hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate riskiprofiili ja pikaajaliste huvidega;

–  tasustamispoliitika hõlmab huvide konfliktide vältimiseks ettenähtud proportsionaalseid meetmeid;

–  tasustamispoliitika on kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega ning piirab sellist riskide võtmist, mis ületab kehtestatud riskitaluvuspiire;

–  tasustamispoliitikat kohaldatakse asutuse suhtes ja asutuse põhifunktsioone või teisi ülesandeid, sealhulgas edasiantud ja kõiki uuesti edasiantud põhifunktsioone ja teisi ülesandeid täitvate osapoolte suhtes;

–  ▐

–  asutuse▐ juhtimis- või järelevalveorgan kehtestab tasustamispoliitika üldised põhimõtted ja vaatab need korrapäraselt läbi ning vastutab tasustamispoliitika rakendamise järelevalve eest;

–  ▐

–  tasustamist ja selle järelevalvet tuleb juhtida selgelt, läbipaistvalt ja tõhusalt.

2. jagu

Põhifunktsioonid

Artikkel 25

Üldsätted

1. Liikmesriigid nõuavad, et asutused rakendaksid järgmisi põhifunktsioone: riskijuhtimise, siseauditi ja vajaduse korral aktuaari funktsioon. Asutused võimaldavad põhifunktsiooni▐ täitjal täita oma ülesannet tõhusalt ning objektiivsel, õiglasel ja sõltumatul viisil.

2. Asutused võivad lubada ühel inimesel või organisatsiooni üksusel täita rohkem kui ühte põhifunktsiooni. ▐ Siseauditi funktsiooni täidab üks inimene või organisatsiooni üksus.

3. ▐ Põhifunktsiooni täitev üks inimene või organisatsiooni üksus peab olema erinev kui sponsorettevõtjas samalaadset põhifunktsiooni täitev inimene või organisatsiooni üksus. Pädev asutus võib asutuse põhjendatud taotluse alusel anda asutusele loa täita põhifunktsioone sama inimese või organisatsiooni üksuse abil tingimusel, et ei ole huvide konflikti sponsorettevõtjaga. Huvide konflikti tuvastamise korral lubavad liikmesriigid pädevatel asutustel võtta asjakohaseid meetmeid.

5. Põhifunktsiooni täitja tähelepanekud ja soovitused edastatakse asutuse▐ juhtimis- või järelevalveorganile, kes otsustab, milliseid meetmeid tuleb võtta.

6. Põhifunktsiooni täitja teavitab asutuse pädevat asutust kõigist tähelepanekutest, mis võivad oluliselt mõjutada pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate huve.

7. Liikmesriigid tagavad vastavalt lõikele 6 pädevat asutust teavitavate isikute õiguskaitse.

Artikkel 26

Riskijuhtimine

1. Liikmesriigid nõuavad, et asutustel oleks oma suurusele ja sisekorraldusele ning tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele vastav tõhus riskijuhtimissüsteem, mis hõlmab strateegiat, protsesse ja aruandemenetlusi ja mis on vajalik praeguste või võimalike tulevaste üksikute või koguriskide ja nende vastastikmõju pidevaks tuvastamiseks, mõõtmiseks, kontrollimiseks, juhtimiseks ja nendega seotud aruannete esitamiseks pädevatele asutustele.

Riskijuhtimissüsteem peab olema tõhus ja hästi integreeritud asutuse organisatsioonistruktuuri ja otsuse tegemise protsessidesse.

2. Riskijuhtimissüsteem hõlmab vastavalt asutuse suurusele ja sisekorraldusele ning tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele riske, mis võivad ilmneda asutuses või ettevõtjas, millele on edasi antud ülesanded ja tegevused vähemalt järgmistes valdkondades:

a)  kindlustusriski hindamine ja eraldiste moodustamine;

b)  varade ja kohustuste juhtimine;

c)  investeeringud, eelkõige tuletisinstrumendid, väärtpaberistamistehingud ja sarnased kohustused;

d)  likviidsus- ja kontsentratsiooniriski juhtimine;

e)  operatsiooniriski juhtimine;

f)  kindlustus ja muud riskimaandamismeetodid;

f a)  investeerimisportfelli ja selle haldamisega seotud sotsiaal- ja keskkonnariskid.

3. Juhul kui pensioniskeemiga hõlmatud isikud ja hüvitisesaajad kannavad kooskõlas pensioniskeemi tingimustega riske, võtab riskijuhtimissüsteem kõnealuseid riske ka pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate seisukohast arvesse.

4. Asutused näevad ette riskijuhtimise funktsiooni, mis on struktureeritud nii, et lihtsustada riskijuhtimissüsteemi toimimist.

Artikkel 27

Siseaudit

1. Liikmesriigid nõuavad, et asutused näeksid ette tõhusa siseauditi funktsiooni, mis vastab asutuse suurusele ja sisekorraldusele ning tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele. Siseauditi funktsioon hõlmab sisekontrollisüsteemi ja juhtimissüsteemi teiste elementide asjakohasuse ja tõhususe hindamist.

2. Liikmesriigid nõuavad, et asutused määraksid asutuse sees või väljaspool seda vähemalt ühe sõltumatu isiku, kes vastutab siseauditi funktsiooni täitmise eest.▐

Artikkel 28

Aktuaari funktsioon

1. Kui asutus ise katab biomeetrilisi riske või tagab investeeringuid või teatavat hüvitiste taset, nõuavad liikmesriigid, et asjaomane asutus näeks ette tõhusa aktuaari funktsiooni, mille täitja:

a)  koordineerib ja jälgib tehniliste eraldiste arvutamist;

b)  tagab tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatavate eelduste ja meetodite ning arvutamise aluseks olevate mudelite asjakohasuse;

c)  hindab tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatud andmete piisavust ja kvaliteeti;

d)  võrdleb tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatavaid eeldusi kogemusega;

e)  teavitab asutuse▐ juhtimis- või järelevalveorganit tehniliste eraldiste arvutamise usaldusväärsusest ja nõuetekohasusest;

f)  väljendab arvamust kindlustusriskide hindamise põhimõtete kohta, juhul kui asutus rakendab selliseid põhimõtteid;

g)  väljendab arvamust kindlustusprogrammide asjakohasuse kohta, juhul kui asutusel on sellised programmid; ning

h)  aitab tõhusalt rakendada riskijuhtimissüsteemi.

2. Liikmesriigid nõuavad, et asutused määraksid asutuse sees või väljaspool seda vähemalt ühe sõltumatu isiku, kes vastutab aktuaari funktsiooni täitmise eest.

3. jagu

Juhtimist käsitlevad dokumendid

Artikkel 29

Asutuse riskihindamine

1. Iga asutus teostab osana riskijuhtimissüsteemist riskihindamise, mis vastab asutuse suurusele ja sisekorraldusele ning tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele▐.

▐ Riskihindamine teostatakse korrapäraselt ja viivitamata pärast iga olulist muutust asutuse või asutuse hallatavate pensioniskeemide riskiprofiilis.

2. Lõikes 1 osutatud▐ riskihindamine hõlmab vastavalt asutuse tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele järgmist:

a)  riskijuhtimissüsteemi tõhusus;

b)  asutuse üldised rahastamisvajadused;

c)  tehniliste eraldiste piisavusega seotud riskid kõikide hallatavate pensioniskeemide suhtes;

e)  pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele avalduvad riskid, mis on seotud neile välja makstavate pensioniõigustega ja parandusmeetmete tõhususega;

f)  asutusele või pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele kättesaadava rahalise toetuse ja sealhulgas tagatiste, pensionikaitseskeemide või lepingute kvalitatiivne hindamine;

g)  ▐ operatsiooniriskide kvalitatiivne hindamine;

h)  uute või tekkivate riskide ning sealhulgas kliimamuutuse, loodusvarade kasutamise ja keskkonnaga seotud riskide, sotsiaalsete riskide ja regulatiivsetest muudatustest tingitud kulumiga seotud riskide hindamine.

3. Lõike 2 kohaldamiseks on asutustel kehtestatud meetodid, millega lühemas ja pikemas perspektiivis tuvastada või hinnata praeguseid või võimalikke tulevasi riske. Kõnealused meetodid vastavad asutuse tegevuse tulemusel tekkivate riskide laadile, ulatusele ja keerukusele. Meetodeid kirjeldatakse hinnangus.

4. Lõikes 3 osutatud riskihindamises arvestatakse eesmärki tagada pensioniskeemi põlvkondadevaheline tasakaal, seda teostatakse korrapäraselt, see moodustab tegevusstrateegia lahutamatu osa ning seda võetakse arvesse asutuse strateegilistes otsustes. See tehakse skeemiga hõlmatud isikute jaoks kättesaadavaks.

Artikkel 31

Raamatupidamise aastaaruanne ja majandusaasta aruanne

Liikmesriigid nõuavad, et kõik nende territooriumil asuvad asutused koostavad ja avalikustavad raamatupidamise aastaaruande ja majandusaasta aruande, võttes arvesse kõiki asutuse hallatavaid pensioniskeeme, ning vajaduse korral iga pensioniskeemi raamatupidamise aastaaruande ja majandusaasta aruande. Raamatupidamise aastaaruanne ja majandusaasta aruanne peavad andma asutuse varadest, kohustustest ja finantsolukorrast tõese ja erapooletu ülevaate ning seejuures tuleb avalikustada ka peamised portfelliosalused. Raamatupidamise aastaaruandes ja majandusaasta aruandes esitatud teave peab olema ühtne, kõikehõlmav, erapooletult esitatud ning nõuetekohaselt ja kooskõlas siseriiklike õigusaktidega kinnitatud volitatud isikute poolt.

Artikkel 32

Investeerimispõhimõtete ülevaade

Liikmesriigid tagavad, et iga nende territooriumil asuv asutus koostab kirjalikult investeerimispõhimõtete ülevaate ja vaatab selle läbi vähemalt iga kolme aasta tagant. Kõnealune ülevaade tuleb läbi vaadata viivitamata pärast kõiki olulisi investeerimispoliitika muudatusi. Liikmesriigid sätestavad, et kõnealune ülevaade sisaldab vähemalt investeerimisriski hindamismeetodeid, rakendatud riskijuhtimisprotsesse ja strateegiat, mille alusel on asutus oma varad jaotanud, võttes arvesse pensionikohustuste iseloomu ja ajalist kehtivust, ning seda, kuidas investeerimispoliitikas võetakse arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisküsimusi. Ülevaade tehakse üldsusele kättesaadavaks veebisaidil.

2. PEATÜKK

Funktsiooni või tegevuse edasiandmine ja investeeringute juhtimine

Artikkel 33

Funktsiooni või tegevuse edasiandmine

1. Liikmesriigid võivad lubada või nõuda, et nende territooriumil asuvad asutused annavad kõnealuste asutuste juhtimise tervikuna või osaliselt üle teistele kõnealuste asutuste nimel tegutsevatele üksustele.

2. Liikmesriigid tagavad, et asutused on täielikult vastutavad käesoleva direktiivi kohaste kohustuste täitmise eest, kui nad annavad põhifunktsiooni või mis tahes tegevuse edasi.

3. Põhifunktsiooni või mõne teise tegevuse edasiandmine ei ole lubatud, kui see:

a)  kahjustab asjaomase asutuse juhtimissüsteemi kvaliteeti;

b)  suurendab põhjendamatult operatsiooniriski;

c)  kahjustab pädevate asutuste võimet kontrollida asutuse kohustuste täitmist;

d)  kahjustab pideva ja rahuldava teenuse pakkumist pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele.

4. Asutus tagab edasiantud tegevuse nõuetekohase toimimise teenuseosutaja valimise ja asjaomase teenuseosutaja tegevuse jätkuva järelevalve abil.

5. Liikmesriigid tagavad, et▐ mis tahes tegevust edasiandvad asutused sõlmivad teenuseosutajaga▐ kirjaliku lepingu. Kõnealune leping on õiguslikult jõustatav ning selles määratakse selgelt kindlaks asutuse ja teenuseosutaja õigused ja kohustused.

6. Liikmesriigid tagavad, et asutused teatavad pädevatele asutustele õigeaegselt ette mis tahes tegevusest, samuti kõigist edasistest kõnealuse▐ tegevusega seotud olulistest arengutendentsidest.

7. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on õigus nõuda▐ asutustelt teavet mis tahes edasiantud tegevuse kohta.

Artikkel 34

Investeeringute juhtimine

Liikmesriigid ei tee asutustele piiranguid nimetada investeerimisportfelli haldamiseks investeerimisjuhte, kelle asukoht on teises liikmesriigis ja kes on saanud selleks tegevuseks nõuetekohase tegevusloa vastavalt direktiividele 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL ja 2014/65/EL, samuti neid asutusi, keda on nimetatud käesoleva direktiivi artikli 2 lõikes 1.

3. PEATÜKK

Depositoorium

Artikkel 35

Depositooriumi määramine

1. Iga tööandjapensioni skeemi puhul, mille pensioniskeemiga hõlmatud isikud ja hüvitisesaajad kannavad täielikult investeerimisriski, võivad liikmesriigid juhul, kui päritoluliikmesriigi õigus ei paku artiklite 36 ja 37 kohaseks varade hoidmiseks ja järelevalvekohustuste täitmiseks kaitset ning depositooriumi ei ole veel määratud seoses pensioniskeemi varadega finantstoodetes kooskõlas direktiiviga 2011/61/EL või 2009/65/EL, nõuda, et asutus määraks ühe depositooriumi või depositooriumid varade hoidmiseks ja järelevalvekohustuste täitmiseks vastavalt artiklitele 36 ja 37.

2. Tööandjapensioni skeemi puhul, mille pensioniskeemiga hõlmatud isikud ja hüvitisesaajad ei kanna täielikult investeerimisriski, võib päritoluliikmesriik nõuda, et asutus määraks depositooriumi varade hoidmiseks või varade hoidmiseks ja järelevalvekohustuste täitmiseks vastavalt artiklitele 36 ja 37. Ilma et see piiraks artikli 36 lõike 5 kohaldamist, ei kehti see nõue asutuse selliste varade suhtes, mille asutus on investeerinud otse ühte või mitmesse üksusesse, kelle nimel on määratud depositoorium varade hoidmiseks ja pensioniskeemi järelevalvekohustuste täitmiseks kooskõlas direktiiviga 2011/61/EL või 2014/91/EL.

3. Liikmesriigid ei tohi piirata asutusi nimetamast▐ depositooriume, mille asukoht on teises liikmesriigis ja mis on saanud nõuetekohase tegevusloa vastavalt direktiivile▐ 2013/36/EL või 2014/65/EL, või mis on direktiivi 2009/65/EÜ või 2011/61/EL tähenduses tunnustatud depositoorium.

4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et oleks võimalik pädevatel asutustel keelata siseriiklike õigusaktide alusel vastavalt artiklile 62 nende territooriumil▐ olevate varade vaba käsutamine asutuse päritoluliikmesriigi pädevate asutuste soovil.

5. Depositoorium määratakse▐ kirjaliku lepinguga. Lepinguga sätestatakse sellise teabe edastamine, mis on vajalik, et võimaldada depositooriumil täita oma ülesandeid▐ vastavalt käesolevas direktiivis▐ sätestatule.

6. Täites artiklites 36 ja 37 sätestatud ülesandeid, tegutsevad asutus ja depositoorium ausalt, õiglaselt, professionaalselt, sõltumatult ja skeemiga hõlmatud isikute ning hüvitisesaajate huvides.

7. Depositoorium ei tohi seoses asutusega tegeleda tegevusega, mis võib põhjustada huvide konflikti asutuse, skeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate ning depositooriumi enda vahel, välja arvatud juhul, kui depositoorium on funktsionaalselt ja hierarhiliselt eraldanud oma depositooriumi ülesanded muudest potentsiaalselt vastuolus olevatest ülesannetest ning võimalikke huvide konflikte tuvastatakse, juhitakse, jälgitakse ja avaldatakse asutusele ning skeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele nõuetekohasel viisil.

8. Juhul kui depositooriumi ei määrata ja kui asutus ei ole investeerinud kõiki pensionivarasid direktiiviga 2011/61/EL või 2009/65/EL hõlmatud finantstoodetesse ning vastavalt asjaomastele direktiividele ei ole depositooriumi määratud, võtavad asutused meetmeid, et ennetada ja lahendada võimalikke huvide konflikte ülesannete puhul, mida tavaliselt täidavad depositoorium ja varahaldurid.

Artikkel 36

Varade hoidmine ja depositooriumi vastutus

1. Juhul kui hoitavatest finantsinstrumentidest koosneva pensioniskeemi varad usaldatakse depositooriumisse hoiule, võtab depositoorium hoiule kõik finantsinstrumendid, mida saab kajastada depositooriumi raamatupidamises avatud finantsinstrumentide kontol, ning kõik finantsinstrumendid, mida on võimalik füüsiliselt depositooriumisse kanda.

Selleks tagab depositoorium, et neid finantsinstrumente, mida saab kajastada depositooriumi raamatupidamises avatud finantsinstrumentide kontol, kajastatakse depositooriumi raamatupidamises asutuse nimel avatud eraldi kontodel vastavalt direktiivis 2004/39/EÜ sätestatud põhimõtetele, nii et igal ajal on võimalik selgelt kindlaks teha, et need kuuluvad asjaomasele asutusele või pensioniskeemiga hõlmatud isikutele või hüvitisesaajatele.

2. Juhul kui asutuse varad koosnevad muudest varadest kui lõikes 1 osutatud varad, kontrollib depositoorium, kas asutus on varade omanik, ning peab nende varade kohta registrit. Kontrollimine toimub asutuse esitatud teabe või dokumentide ning võimaluse korral välistõendite alusel. Depositoorium hoiab asjaomaseid andmeid ajakohastena.

3. Liikmesriigid tagavad, et depositoorium vastutab asutuse ning skeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate ees igasuguse tekkinud kahju eest, mille põhjuseks on tema põhjendamatu toimetulematus kohustustega või nende mittenõuetekohane täitmine.

4. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 3 osutatud depositooriumi vastutust ei mõjuta asjaolu, et depositoorium on usaldanud kolmandale osapoolele kõik talle hoiule antud varad või osa nendest.

5. Juhul kui varade hoidmiseks depositooriumi ei määrata ja kui asutus ei ole investeerinud kõiki pensionivarasid direktiiviga 2011/61/EL või 2009/65/EL hõlmatud finantstoodetesse ning vastavalt asjaomastele direktiividele ei ole depositooriumi määratud, siis asutused peavad vähemalt:

a)  järgima finantsinstrumentidega seoses nõuetekohast hoolsust ja tagama nende kaitse;

b)  pidama registrit, mis võimaldab asutusel igal ajal ja viivitamata tuvastada kõik varad;

c)  võtma vajalikke meetmeid huvide konflikti vältimiseks seoses varade hoidmisega;

d)  teavitama taotluse korral pädevaid asutusi sellest, kuidas varasid hoitakse.

Artikkel 37

Järelevalvekohustused

1. Vähemalt üks vastavalt artiklile 35 määratud depositooriumitest täidab ka järgmisi ülesandeid:

a)  juhendab asutust, kui see ei ole vastuolus siseriiklike õigusaktide või asutuse eeskirjadega;

b)  tagab, et asutuse▐ varadega tehtavate tehingute puhul kantakse asutusele teenustasu üle tavapärase ajavahemiku jooksul;

c)  tagab, et varadest saadud tulu kasutatakse vastavalt asutuse eeskirjadele.

2. Olenemata lõikest 1 võib asutuse päritoluliikmesriik kehtestada depositooriumile teisi järelevalvekohustusi.

3. Juhul kui järelevalvekohustuste täitmiseks depositooriumi ei määrata ja kui asutus ei ole investeerinud kõiki pensionivarasid direktiiviga 2011/61/EL või 2009/65/EL hõlmatud finantstoodetesse ning vastavalt asjaomastele direktiividele ei ole depositooriumi määratud, rakendab asutus menetlusi, millega tagatakse, et tavaliselt depositooriumi järelevalve alla kuuluvaid ülesandeid täidetakse nõuetekohaselt asutuse sees.

IV jaotis

PENSIONISKEEMIGA TULEVIKUS LIITUDA VÕIVATELE ISIKUTELE, PENSIONISKEEMIGA HÕLMATUD ISIKUTELE JA HÜVITISESAAJATELE ANTAV TEAVE

1. PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 38

Põhimõtted

1. Pensioniskeemi iseloomu ja kaasnevat halduskoormust arvesse võttes tagavad liikmesriigid, et iga nende territooriumil asuv asutus annab:

a) pensioniskeemiga tulevikus liituda võivatele isikutele vähemalt artiklis 55 ettenähtud teavet;

b)pensioniskeemiga hõlmatud isikutele▐ vähemalt artiklites 40 a ja 58 ettenähtud teavet; ning

c) hüvitisesaajatele vähemalt artiklites 57 ja 58 ettenähtud teavet.

2. Teave peab vastama kõigile järgmistele nõuetele:

a)  teavet ajakohastatakse korrapäraselt ning kohandatakse vastavalt pensioniskeemiga tulevikus liituda võivate isikute, pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate vajadustele;

b)  teave esitatakse kirjalikult, kasutades selget, sisutihedat ja arusaadavat keelt, vältides žargooni ja tehniliste terminite kasutamist, kui on võimalik kasutada tavasõnu;

c)  teave ei tohi olla eksitav ning sõnavaras ja sisus tagatakse järjekindlus; ning

d)  teave esitatakse nii, et see oleks kergesti loetav, kasutades selleks loetavas suuruses tähemärke;

d a)  teave peab olema kättesaadav selle liikmesriigi ametlikus keeles, kelle tööandjapensioni skeeme käsitlevaid sotsiaal- ja tööõigusakte asjaomase pensioniskeemi suhtes kohaldatakse;

d b)  teave tehakse pensioniskeemiga tulevikus liituda võivatele isikutele, pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele tasuta kättesaadavaks elektrooniliste vahenditega, sealhulgas püsival andmekandjal või veebisaidi vahendusel, või paberkandjal.

Värve ei kasutata, kui see võib vähendada teabe arusaadavust juhul, kui pensionihüvitise teatis on trükitud või paljundatud must-valgelt.

Artikkel 39

Pensioniskeemi tingimused

1. Liikmesriigid tagavad kõikide nende territooriumil asuvate asutuste suhtes, et skeemiga hõlmatud isikuid teavitatakse piisavalt pensioniskeemi tingimustest, eriti:

a) pensioniskeemi osapoolte õigustest ja kohustustest;

b) pensioniskeemiga seotud▐ riskidest, mida kannavad pensioniskeemiga hõlmatud isikud ja hüvitisesaajad;

2. Skeemide puhul, millega hõlmatud isikud kannavad investeerimisriski ning mis pakuvad rohkem kui ühte erinevate investeerimisprofiilidega valikuvõimalust, teavitatakse hõlmatud isikuid▐ olemasolevate investeerimisvõimaluste ja standardsete investeerimisvõimaluste tingimustest, ning kui see on asjakohane, pensioniskeemi sättest, mille kohaselt antakse teatavale skeemiga hõlmatud isikule teatav investeerimisvõimalus.

3. Pensioniskeemiga hõlmatud isikud ja hüvitisesaajad▐ või vajaduse korral nende esindajad peavad saama mõistliku aja jooksul kogu olulise teabe pensioniskeemi eeskirjade muudatuste kohta.

4. Asutused avaldavad pensioniskeemi tingimused▐.

2. PEATÜKK

Pensionihüvitise teatis ja muu teave

Artikkel 40 a

Pensionihüvitise teatis

1. Liikmesriigid nõuavad, et asutused koostaksid kokkuvõtliku dokumendi, mis sisaldab igale liikmele esitatavat asjakohast põhiteavet. Dokumendi pealkiri sisaldab sõnu „pensionihüvitise teatis”.

2. Liikmesriigid nõuavad, et pensionihüvitise teatises sisalduv teave on täpne ning seda ajakohastatakse ja see saadetakse igale pensioniskeemiga hõlmatud isikule tasuta ja vähemalt kord aastas.

3. Pensionihüvitise teatises sisalduvas teabes võrreldes eelmise aastaga tehtud olulised muudatused märgitakse selgelt ära.

4. Pensionihüvitise teatise kohta eeskirju sätestades peavad liikmesriigid nõudma, et see sisaldaks pensioniskeemiga hõlmatud isikutele esitatavat asjakohast põhiteavet, võttes arvesse riigi pensionisüsteemide ning asjaomase sotsiaal-, töö- ja maksuõiguse eripära.

5. Käesoleva direktiivi raames sisaldab pensioniskeemiga hõlmatud isikutele esitatav asjakohane põhiteave järgmist:

a) pensioniskeemiga hõlmatud isiku isikuandmed, sealhulgas selgesti märgitud seadusjärgse pensioniea alguskuupäev või pensionihüvitise saamise kuupäev;

b) asutuse andmed ja pensioniskeemiga hõlmatud isiku pensioniskeemi andmed;

c) vajaduse korral teave pensioniskeemi täielike või osaliste tagatiste kohta; d) teave pensioniprognooside kohta, võttes arvesse pensioniskeemi eripära ja korraldust, ning vastutuse välistamise klausel, mille kohaselt need prognoosid võivad erineda saadava hüvitise lõppväärtusest;

e) investeerimisprofiili teave, sealhulgas selgesti märgitud riskid, mida kannavad pensioniskeemiga hõlmatud isikud parima stsenaariumi ja äärmusliku, kuid tõenäolise halvima stsenaariumi korral, võttes arvesse pensioniskeemi eripära;

f) teave kogunenud pensioniõiguste ning pensioniskeemi sissemaksete ja kulude jaotuse kohta, võttes arvesse pensioniskeemi eripära ja korraldust;

g) teave pensioniskeemi eelmiste perioodide tootluse kohta, võttes arvesse pensioniskeemi eripära;

i) kust ja kuidas saada täiendavat teavet asutuse või pensioniskeemi kohta, sealhulgas artiklites 31 ja 32 osutatud teavet.

Kui pensioniskeemiga tagatist ei anta, sisaldab pensionihüvitise teatis esimese lõigu punkti c kohaldamisel sellekohast märkust. Kui tagatis antakse, selgitatakse pensionihüvitise teatises lühidalt tagatise olemust ja esitatakse teave pensioniskeemiga hõlmatud isiku kogunenud pensioniõiguste rahastamistaseme kohta.

5. Liikmesriigid vahetavad pensionihüvitise teatise vormi ja sisuga seotud parimaid tavasid.

Artikkel 55

Pensioniskeemiga tulevikus liituda võivatele isikutele antav teave

Liikmesriigid nõuavad, et asutused tagaksid pensioniskeemiga tulevikus liituda võivate isikute teavitamise enne pensioniskeemiga liitumist pensioniskeemi asjakohastest põhijoontest ja pensioniskeemiga hõlmatud isikute valikuvõimalustest, sealhulgas sellest, kuidas arvestatakse investeerimisstrateegiates keskkonna-, sotsiaal- ning kliimamuutusi ja äriühingu üldjuhtimist käsitlevaid küsimusi.

Kui pensioniskeemiga tulevikus liituda võivatel isikutel puudub valikuvõimalus ja nad liituvad pensioniskeemiga automaatselt, esitab asutus neile kohe pärast liitumist liikmesuse kohta asjakohase põhiteabe.

Artikkel 56

Pensioniskeemiga hõlmatud isikutele pensionieelses etapis antav teave

Lisaks pensionihüvitise teatisele esitavad asutused igale pensioniskeemiga hõlmatud isikule vähemalt kaks aastat enne skeemis ette nähtud pensioniiga või pensioniskeemiga hõlmatud isiku taotluse korral järgmise teabe:

a)  teave pensioniskeemiga hõlmatud isiku pensionipõlve sissetulekuid käsitlevate valikuvõimaluste kohta▐ ;

b)  juhul kui pensionihüvitisi ei maksta välja eluaegse annuiteedina, teave olemasolevate hüvitise väljamakse toodete kohta▐ .

Artikkel 57

Hüvitisesaajatele väljamakseetapis antav teave

1. Liikmesriigid nõuavad, et asutused esitaksid hüvitisesaajatele regulaarselt teabe saadaolevate hüvitiste ja vastavate maksevõimaluste kohta.

1 a. Asutused teavitavad hüvitisesaajaid saadavate hüvitiste määra võimalikust vähendamisest, enne kui tehakse otsus sellise võimaliku vähendamise kohta.

2. Juhul kui väljamakseetapis kannavad märkimisväärse osa investeerimisriskist hüvitisesaajad, tagavad liikmesriigid, et asjakohane teave jõuab hüvitisesaajateni regulaarselt ja õigeaegselt.

Artikkel 58

Pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele taotluse korral antav täiendav teave

1. Pensioniskeemiga hõlmatud isiku, hüvitisesaaja või nende esindaja taotluse korral esitab asutus järgmise täiendava teabe:

a) artiklis 31 nimetatud raamatupidamise aastaaruande ja majandusaasta aruande ning kui asutus vastutab rohkem kui ühe pensioniskeemi eest, konkreetse pensioniskeemiga seotud raamatupidamise aastaaruande ja majandusaasta aruande;

b) artiklis 32 nimetatud investeerimispõhimõtete ülevaate;

c) lisateabe artikli 40 a lõike 4 punktis d osutatud prognooside koostamisel kasutatud eelduse kohta.

2. ▐ Asutus esitab▐ teavet ka:

  a) pensionihüvitiste sihttaseme kohta, kui see on ette nähtud;

  b) hüvitiste taseme kohta töösuhte lõpetamise korral.

V jaotis

USALDATAVUSNÕUETE TÄITMISE JÄRELEVALVE

1. peatükk

Usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet käsitlevad üldeeskirjad

Artikkel 59

Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve põhieesmärk

1. Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve põhieesmärk on pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate õiguste kaitse ning asutuste stabiilsus ja usaldusväärsus.

2. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel oleksid vajalikud vahendid ning vastav oskusteave, suutlikkus ja volitused lõikes 1 osutatud järelevalve põhieesmärgi saavutamiseks.

Artikkel 60

Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ulatus

Liikmesriigis tagavad, et▐ kogumisasutuste suhtes kohaldatakse usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, sealhulgas järgmiste elementide järelevalvet:

a) tegevusele esitatavad tingimused;

b) tehnilised eraldised;

c) tehniliste eraldiste rahastamine;

d) regulatiivsed omavahendid;

e) kasutusel olev solventsusmarginaal;

f) nõutav solventsusmarginaal;

g) investeerimiseeskirjad ja juhtimine;

h a) pensioniskeemide põlvkondadevaheline tasakaal;

i) juhtimissüsteem; ning

j) pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele antav teave.

Artikkel 61

Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve üldpõhimõtted

1. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused vastutavad▐ kogumisasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eest.

2. Liikmesriigid tagavad, et järelevalve on ettenägev ja riskipõhine.

3. Asutuste järelevalve hõlmab sobivat kombinatsiooni asutuse valdustes toimuvatest kontrollidest ja nendest väljaspool toimuvast tegevusest.

4. Järelevalvet kohaldatakse selliselt, et see oleks õigeaegne ning vastavuses asutuse riskidega, mis on seotud pensioniskeemide haldamise laadi, ulatuse ja keerukusega.

5. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused võtavad oma tegevuses nõuetekohaselt arvesse nende otsuste võimalikku mõju Euroopa Liidu finantssüsteemide stabiilsusele, eelkõige hädaolukorras.

Artikkel 62

Pädevate asutuste sekkumisvolitused ja ülesanded

1. Pädevad asutused peavad nõudma, et igal nende territooriumil asuval asutusel on asjakohane juhtimis- ja raamatupidamiskord ning piisavad sisekontrollimehhanismid.

2. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad halduskaristuste ja muude haldusmeetmete kohta, mida kohaldatakse kõigi käesoleva direktiivi ülevõtmiseks sätestatud siseriiklike normide rikkumise korral, ja tagavad, et nende pädevad asutused saaksid neid täita, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et neid rakendataks. Liikmesriigid tagavad, et nende halduskaristused ja muud haldusmeetmed on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2 a. Liikmesriigid näevad ette, et pädevad asutused avaldavad põhjendamatu viivituseta iga halduskaristuse või muu haldusmeetme, mis on määratud käesoleva direktiivi ülevõtmiseks sätestatud siseriiklike normide rikkumise eest ning mille vastu ei ole õigeaegselt esitatud edasikaebust, avaldades muu hulgas teabe rikkumise liigi ja laadi kohta ning rikkumise eest vastutavate isikute andmed. Kui pädev asutus peab sellise teabe avaldamist ebaproportsionaalseks, lähtudes konkreetse juhtumi hindamisest teabe avaldamise proportsionaalsuse kindlakstegemise eesmärgil, või kui teabe avaldamine seaks ohtu finantsturgude stabiilsuse või poolelioleva uurimise, siis võib pädev asutus teha otsuse teabe avaldamine edasi lükata, teavet üldse mitte avaldada või avaldada see anonüümsel alusel.

3. Iga asutuse tegevuse keelustamise või piiramise otsus hõlmab üksikasjalikke põhjendusi ja sellest teatatakse asjaomasele asutusele. Otsusest teatatakse ka EIOPA-le, kes edastab selle kõigile liidu pädevatele asutustele.

4. Pädevad asutused võivad samuti piirata asutuse varade vaba käsutamist või selle keelata eelkõige juhul, kui:

a)  asutus ei ole määranud piisavaid kogu tegevust hõlmavaid tehnilisi eraldisi või tema varad ei ole piisavad tehniliste eraldiste tagamiseks;

b)  asutus ei täida regulatiivseid omavahendeid käsitlevaid tingimusi.

5. Pensionikeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate huvide kaitsmiseks võivad pädevad asutused anda üle nende territooriumil asuvat asutust juhtivate isikute päritoluliikmesriigi õigusaktides ettenähtud volitused tervikuna või osaliselt eriesindajale, kes on sobilik nende volituste kasutamiseks.

6. Pädevad asutused võivad piirata nende territooriumil asuva asutuse tegevust või selle keelata eelkõige juhul, kui:

a)  asutus ei kaitse nõuetekohaselt pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate huve;

b)  asutus ei täida enam tegevusele esitatud tingimusi;

c)  asutus jätab olulisel määral täitmata tema suhtes kohaldatavatest eeskirjadest tulenevad kohustused;

d)  asutus ei järgi piiriülese tegevuse korral vastuvõtva liikmesriigi tööandjapensioni skeemide suhtes kohaldatavaid sotsiaal- ja tööõigusaktide nõudeid.

Liikmesriigid tagavad, et vastavalt käesolevale direktiivile kehtestatud õigus- ja haldusnormide alusel asutuste kohta tehtud otsuste peale on õigus esitada edasikaebus kohtule.

Artikkel 63

Järelevalvemenetlus

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused kontrollivad juhul, kui pädevad asutused seda vajalikuks peavad, strateegiaid, protsesse ja aruandemenetlust, mille on kehtestanud asutused, et järgida käesoleva direktiivi alusel vastu võetud õigus- ja haldusnorme, võttes arvesse asutuse tegevuse laadi, ulatust ja keerukust.

Kontrollimise raames võetakse arvesse asjaolusid, milles asutused tegutsevad, ning vajaduse korral osapooli, kes täidavad neile edasi antud põhifunktsioone või muid tegevusi. Kõnealune kontroll hõlmab järgmisi osi:

a) juhtimissüsteemi kvalitatiivsete nõuete täitmise hindamine;

b) asjaomase asutusega seotud riskide hindamine;

c) asutuse võime hinnata ja juhtida kõnealuseid riske.

2. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on järelevalvevahendid, sealhulgas stressitestid, mis võimaldavad tuvastada asutuse finantsseisundi halvenemist ning kontrollida, kuidas seda parandatakse.

3. Pädevatel asutusel on õigus nõuda asutustelt selliste nõrkade kohtade või puudujääkide kõrvaldamist, mis on tuvastatud järelevalve käigus.

4. Pädevad asutused kehtestavad lõikes 1 sätestatud kontrollide minimaalse sageduse ja ulatuse, võttes arvesse asjaomaste asutuste tegevuse laadi, ulatust ja keerukust.

Artikkel 64

Pädevatele asutustele antav teave

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on kõikide nende territooriumil asuvate asutuste suhtes vajalikud volitused ja vahendid:

  a) nõuda asutuselt, juhatuse liikmetelt ja muudelt juhtidelt või juhatajatelt või isikutelt, kes asutust tegelikult juhivad või põhifunktsioone täidavad, igal ajal kõikide majandustegevusega seotud aspektide kohta teabe andmist või kõikide äritegevusega seotud dokumentide esitamist;

  b) kontrollida asutuse ja teiste ettevõtjate vahelisi või asutustevahelisi suhteid, kui asutused on edasi andnud põhifunktsioone või muid tegevusi kõnealustele ettevõtjatele või asutustele, samuti kõiki uuesti edasiandmisi, mis mõjutavad asutuse finantsolukorda või on tulemusliku järelevalve teostamise seisukohalt olulised;

  c) saada korrapäraselt järgmisi dokumente: oma riskide hinnang, investeerimispõhimõtete ülevaade▐, raamatupidamise aastaaruanne ja majandusaasta aruanne▐ ning kõik muud järelevalve teostamiseks vajalikud dokumendid;

  d) määrata kindlaks, millised dokumendid on järelevalveks vajalikud, sealhulgas:

  i) asutusesisesed raamatupidamise vahearuanded;

  ii) kindlustusmatemaatilised hinnangud ja üksikasjalikud eeldused;

  iii) varade ja kohustuste vastavuse käsitlus;

  iv) tõendid investeerimispõhimõtete järgimise kohta;

  v) tõendid osamaksete plaanikohase tasumise kohta;

  vi) artiklis 31 nimetatud raamatupidamise aastaaruannete auditeerimise eest vastutavate isikute aruanded;

  e) teostada kohapealset kontrolli asutuse ruumides ja vajaduse korral edasiantud ja kõigi uuesti edasiantud tegevuste üle, et kontrollida, kas tegevus on kooskõlas järelevalveeeskirjadega;

f) taotleda asutustelt igal ajal teavet edasiantud tegevuste ja kõigi uuesti edasiantud tegevuste kohta.

Artikkel 65

Läbipaistvus ja usaldusväärsus

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused täidavad käesolevas direktiivis sätestatud ülesandeid läbipaistvalt, sõltumatult ja usaldusväärselt, arvestades konfidentsiaalse teabe kaitsega.

2. Liikmesriigid tagavad, et avalikustatakse järgmine teave:

a) tööandjapensioni skeeme käsitlevate õigus- ja haldusnormide ning üldsuuniste tekstid ning teave selle kohta, kas liikmesriik kavatseb kohaldada käesolevat direktiivi vastavalt artiklitele 4 ja 5;

b) teave artiklis 63 sätestatud järelevalvemenetluse kohta;

c) usaldatavusraamistiku kohaldamise olulisemaid aspekte käsitlevad statistilised koondandmed;

d)▐ usaldatavusnõuete täitmise järelevalve põhieesmärk▐ ning teave pädevate asutuste põhiülesannete ja tegevuse kohta;

e) eeskirjad haldussanktsioonide kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusaktide sätete rikkumise korral.

3. Liikmesriigid tagavad, et neil on olemas läbipaistvad menetlused seoses pädevate asutuste juhtide ametisse määramise ja nende vabastamisega, ning nad kohaldavad neid.

2. peatükk

Ametisaladus ja teabevahetus

Artikkel 66

Ametisaladus

1. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad, millega tagada, et kõik isikud, kes töötavad või on töötanud pädevate asutuste heaks, samuti kõnealuste asutuste huvides tegutsevad audiitorid ja eksperdid, on kohustatud hoidma ametisaladust.

Ilma et see piiraks kriminaalõiguse valdkonda kuuluvate kohtuasjade menetlemist, ei tohi kõnealused isikud avaldada ühelegi isikule ega ametiasutusele neile ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet, välja arvatud kokkuvõtlikul või üldistatud kujul, nii et ühtegi asutust eraldi ei saa identifitseerida.

2. Erandina lõikes 1 sätestatust, kui pensioniskeem likvideeritakse, võivad liikmesriigid lubada tsiviil- või kaubandusõigusliku menetluse käigus avalikustada konfidentsiaalset teavet▐ .

Artikkel 67

Konfidentsiaalse teabe kasutamine

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused, kes saavad käesoleva direktiivi alusel konfidentsiaalset teavet, kasutavad seda ainult oma ülesannete täitmiseks ja järgmistel eesmärkidel:

a)  kontrollimaks, et asutused täidavad enne tegevuse alustamist tööandjapensioni kogumist reguleerivaid tingimusi;

b)  lihtsustamaks asutuste tegevuse järelevalvet, sealhulgas tehniliste eraldiste, solventsuse ja juhtimissüsteemi ning pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele esitatava teabe järelevalvet;

c)  kehtestamaks parandusmeetmeid, sealhulgas sanktsioone;

d)  apelleerides pädevate asutuste otsuste vastu, mis on tehtud käesolevat direktiivi ülevõtvate sätete alusel;

e)  käesolevat direktiivi ülevõtvaid sätteid käsitlevates kohtumenetlustes.

Artikkel 67 a

Euroopa Parlamendi uurimisvolitused

Artiklid 66 ja 67 ei piira uurimisvolitusi, mis on Euroopa Parlamendile antud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 226.

Artikkel 68

Teabe vahetamine ametiasutuste vahel

1. Artiklid 66 ja 67 ei välista järgmist:

a)  teabevahetus mitme sama liikmesriigi piires järelevalveülesandeid täitva pädeva asutuse vahel;

b)  teabevahetus mitme eri liikmesriikide piires järelevalveülesandeid täitva pädeva asutuse vahel;

c)  teabevahetus järelevalveülesandeid täitvate pädevate asutuste ja järgmiste asutuste vahel, mis asuvad samas liikmesriigis:

i) finantssektori üksuste ja muude finantsasutuste järelevalve eest vastutavad asutused ning finantsturgude järelevalve eest vastutavad asutused;

ii) asutused või organid, kes vastutavad finantssüsteemi stabiilsuse säilitamise eest liikmesriikides makrotasandi usaldatavusnõuete rakendamisega;

iii) pensioniskeemi likvideerimises ja muudes sarnastes menetlustes osalevad organid;

iv) organid või asutused, kes tegelevad saneerimisega finantssüsteemi stabiilsuse kaitsmise eesmärgil;

v) isikud, kes vastutavad asutuste, kindlustusandjate ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete kohustusliku auditeerimise eest;

d)  pensioniskeemi likvideerimist korraldavatele asutustele nende ametikohustuste täitmiseks vajaliku teabe avaldamine.

2. Lõikes 1 osutatud asutustele, organitele ja isikutele esitatava teabe suhtes kohaldatakse artiklis 66 ametisaladuse kohta sätestatud eeskirju.

3. Artiklites 66 ja 67 sätestatu ei takista liikmesriike andmast luba teabevahetuseks pädevate asutuste ja järgmiste ametiasutuste vahel:

a)  ametiasutused, kes vastutavad pensioniskeemide likvideerimise ning muude sarnaste menetlustega seotud organite kontrollimise eest;

b)  ametiasutused, kes vastutavad nende isikute kontrollimise eest, kellele on ülesandeks tehtud asutuste,▐ kindlustusandjate ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete kohustuslik auditeerimine;

c)  sõltumatud aktuaarid, kes teevad nende asutuste üle▐ järelevalvet, samuti organid, kes vastutavad nimetatud aktuaaride kontrollimise eest.

Artikkel 69

Teabe edastamine keskpankadele, rahaasutustele, Euroopa järelevalveasutustele ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule

1. Artiklites 66 ja 67 sätestatu ei takista pädevat asutust edastamast teavet järgmistele üksustele, et nad saaksid oma ülesandeid täita:

a) keskpangad ja teised samalaadse funktsiooniga organid, kui need tegutsevad rahaasutusena;

b) vajaduse korral muud maksesüsteemide järelevalve eest vastutavad riigiasutused;

c) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja EIOPA▐.

2. Artiklites 68–71 sätestatu ei takista lõike 1 punktides a, b ja c osutatud ametiasutusi ega organeid edastamast pädevatele asutustele artikli 67 kohaldamiseks vajalikku teavet.

3. Vastavalt lõigetele 1 ja 2 saadud teabe suhtes kehtivad ametisaladuse hoidmise nõuded, mis on vähemalt võrdväärsed käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega.

Artikkel 70

Teabe avalikustamine finantsalaste õigusaktide eest vastutavatele riigiasutustele

1. Artikli 66 lõikes 1, artiklis 67 ja artikli 71 lõikes 1 sätestatu ei takista liikmesriike lubamast edastada konfidentsiaalset teavet pädevate asutuste ja teiste oma keskvalitsuse üksuste vahel, kes vastutavad asutuste, krediidiasutuste, finantseerimisasutuste, investeerimisteenuste ja kindlustusandjate järelevalvet käsitlevate õigusaktide jõustamise eest, ning nende üksuste nimel tegutsevatele inspektoritele.

Teavet võib avalikustada üksnes usaldatavusnõuete täitmise kontrollimiseks ja raskustesse sattunud asutuste maksejõuetuse ärahoidmiseks ja kriiside lahendamiseks. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse teabega tutvumise õigusega isikute suhtes ametisaladuse hoidmise nõudeid, mis on vähemalt võrdväärsed käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega. Liikmesriigid peavad siiski sätestama, et artikli 68 alusel ja kohapealse kontrollimise käigus saadud teavet võib avalikustada ainult juhul, kui selleks on teabe avalikustanud pädeva asutuse või selle liikmesriigi pädeva asutuse sõnaselge nõusolek, kus toimus kohapealne kontroll.

2. Liikmesriigid lubavad avaldada asutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega seotud konfidentsiaalset teavet oma liikmesriigi parlamendikomisjonidele, auditeerimisasutustele ja oma liikmesriigi teistele sarnastele uurimise eest vastutavatele üksustele, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a) kõnealustel üksustel on siseriiklikus õiguses sätestatud volitused uurida selliste ametiasutuste tegevust, kes vastutavad asutuste järelevalve või sellist järelevalvet käsitleva õiguse eest;

b) teave on rangelt vajalik punktis a osutatud volituste täitmiseks;

c) teabega tutvumise õigusega isikute suhtes kohaldatakse siseriikliku õiguse kohaseid ametisaladuse hoidmise nõudeid, mis on vähemalt võrdväärsed käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega;

d) kui teave pärineb mõnest teisest liikmesriigist, avalikustatakse see üksnes teabe edastanud pädevate asutuste sõnaselgel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, millega need asutused nõustunud on.

Artikkel 71

Teabevahetuse tingimused

1. Artikli 68 alusel teabe vahetamiseks, artikli 69 alusel teabe edastamiseks ja artikli 71 alusel teabe avalikustamiseks nõuavad liikmesriigid vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:

a) kõnealuse teabe vahetamise, edastamise või avalikustamise eesmärk on teha kontrolli või▐ järelevalvet;

b) saadud teabe suhtes kohaldatakse artiklis 66 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust;

c) kui teave pärineb mõnest teisest liikmesriigist, võib selle avalikustada üksnes teabe edastanud pädeva asutuse sõnaselgel nõusolekul ja, kui see on asjakohane, üksnes eesmärkidel, millega see asutus nõustunud on.

Artikkel 72

Usaldatavusnõudeid käsitlevad siseriiklikud sätted

1. Liikmesriigid teatavad EIOPA-le tööandjapensioni skeemide valdkonnas kohaldatavaid usaldatavusnõudeid käsitlevad siseriiklikud sätted, mida ei hõlma artikli 12 lõikes 1 osutatud, pensionisüsteemide korraldust käsitlevad siseriiklikud sotsiaal- ja tööõigusaktid.

2. Liikmesriigid ajakohastavad seda teavet regulaarselt ja vähemalt iga kahe aasta järel ning EIOPA teeb selle teabe kättesaadavaks oma veebisaidil.

VI jaotis

LÕPPSÄTTED

Artikkel 73

Liikmesriikide, EIOPA ja komisjoni vaheline koostöö

1. Liikmesriigid tagavad asjakohasel viisil käesoleva direktiivi ühtse kohaldamise, vahetades korrapäraselt teavet ja kogemusi kõnealuse valdkonna parimate tavade ja tihedama koostöö arendamiseks sotsiaalpartnerite osalusel, et takistada konkurentsi moonutamist ja luua vajalikud tingimused probleemideta piiriüleseks pensioniskeemides osalemiseks.

2. Komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused teevad tihedat koostööd tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse järelevalve hõlbustamiseks.

3. Pädevad asutused teevad käesoleva direktiivi kohaldamisel koostööd EIOPAga kooskõlas määrusega (EL) nr 1094/2010.

Pädevad asutused esitavad EIOPA-le viivitamata kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks vastavalt käesolevale direktiivile ja määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 35 kohaselt.

4. Iga liikmesriik teatab komisjonile ja EIOPA-le kõigist suurematest käesoleva direktiivi kohaldamisel tekkivatest raskustest.

Komisjon, EIOPA ja asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused uurivad neid raskusi võimalikult kiiresti, et leida sobiv lahendus.

Artikkel 74

Isikuandmete töötlemine

Seoses käesoleva direktiivi raames isikuandmete töötlemisega täidavad asutused ja pädevad asutused käesoleva direktiivi kohaldamisel oma ülesandeid kooskõlas siseriiklike õigusaktidega, millega rakendatakse direktiivi 95/46/EÜ. EIOPA järgib käesoleva direktiivi raames isikuandmete töötlemisel määruse (EÜ) nr 45/2001 sätteid.

Artikkel 75

Hindamine ja läbivaatamine

1. Hiljemalt ...* [kuus aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] vaatab komisjon käesoleva direktiivi läbi ning esitab selle rakendamise ja tõhususe kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2. Lõikes 1 osutatud läbivaatamisel käsitletakse eelkõige järgmist:

a) käesoleva direktiivi asjakohasust usaldatavusnõuete ja juhtimise seisukohalt;

b) piiriülest tegevust;

c) käesoleva direktiivi kohaldamisel saadud kogemust ja selle mõju asutuste stabiilsusele;

d) asutustele kohaldatavaid kvantitatiivseid nõudeid;

e) pensionihüvitise teatist.

3. Läbivaatamise tulemused edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 76

Direktiivi 2009/138/EÜ muutmine

1. Direktiivile 2009/138/EÜ lisatakse artikkel 306a:

„Artikkel 306a

Juhul kui päritoluliikmesriigid kohaldasid käesoleva direktiivi jõustumisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi …./../EL(20) artiklis 4 osutatud sätteid, võivad sellised päritoluliikmesriigid kuni 31. detsembril 2022 lõppeva üleminekuperioodi aegumiseni jätkata nende õigus- ja haldusnormide kohaldamist, mille nad on vastu võtnud direktiivi 2002/83/EÜ artiklite 1–19, 27–30, 32–35 ja 37–67 järgimiseks 31. detsembril 2015. aastal kehtival kujul.

Juhul kui päritoluliikmesriik jätkab kõnealuste õigus- ja haldusnormide kohaldamist, arvutavad selle päritoluliikmesriigi kindlustusandjad oma solventsuskapitalinõude järgmiste elementide summana:

a) tinglik solventsuskapitalinõue nende kindlustustegevuse suhtes, mis arvutatakse ilma direktiivi …./../EL artikli 4 alusel toimunud tööandjapensioni kogumisega seotud tegevust arvestamata,

b) tööandjapensioni kogumisega seotud solventsusmarginaal, mis arvutatakse kooskõlas õigus- ja haldusnormidega, mis on vastu võetud direktiivi 2002/83/EÜ artikli 28 järgimiseks.

Komisjon esitab 31. detsembriks 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kas esimeses lõigus osutatud perioodi tuleks pikendada, võttes arvesse liidu või siseriiklike õigusaktide muudatusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/138/EÜ(21).”

2. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punkt 7 asendatakse järgmisega:

7. „edasikindlustus” – hõlmab ühte järgmistest tegevustest:

a) tegevus, mis seisneb kindlustusandja või kolmanda riigi kindlustusandja või teise edasikindlustusandja või kolmanda riigi edasikindlustusandja poolt ülevõetud riskide vastuvõtmises;

b) Lloyd’sina tuntud liikmete assotsiatsiooni puhul tähendab edasikindlustus ka tegevust, mis seisneb Lloyd’si mis tahes liikme poolt üle kantud riskide vastuvõtmises muu kindlustus- või edasikindlustusandja poolt peale Lloyd’sina tuntud liikmete assotsiatsiooni;

c) edasikindlustusandja poolt kindlustuskaitse andmine direktiivi …/…/EL [tööandjapensioni kogumisasutuste II direktiiv] kohaldamisalasse kuuluvale tööandjapensioni kogumisasutusele.

Artikkel 78

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi artikli 6 punktide c, i–p, artikli 12 lõike 4 teise ja kolmanda lõigu, artikli 12 lõike 10, artikli 13, artikli 20 lõigete 6 ja 8, artiklite 21–30, artikli 33, artikli 35 lõigete 1 ja 2, artikli 35 lõigete 4–7, artiklite 36–38, artikli 39 lõigete 1 ja 3, artiklite 40–53, artiklite 55–57, artikli 58 lõike 1, artiklite 59–61, artikli 63, artikli 64 lõike 1 punktide b–d ja punkti f ning artiklite 65–71 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt ...* [18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid kõnealused normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 79

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2003/41/EÜ, mida on muudetud I lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates ...* [18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist], ilma et see piiraks liikmesriikide selliste kohustuste täitmist, mis on seotud I lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmisega siseriiklikusse õigusesse ja nende kohaldamisega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile 2003/41/EÜ tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 80

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikleid 1–5, artikli 6 punkte a, b, d–h ja j, artikleid 7–11, artikli 12 lõikeid 1–9, artikleid 14–19, artikli 20 lõikeid 1–5 ja lõiget 7, artikleid 31 ja 32, artiklit 34, artikli 35 lõikeid 2–3, artikli 39 lõikeid 1 ja 3, artikli 58 lõiget 2, artiklit 62, artikli 64 lõike 1 punkte a ja e ning lõiget 2 kohaldatakse alates ...* [18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

Artikkel 81

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

I LISA

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega(osutatud artiklis 79)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/41/EÜ

(ELT L 235, 23.9.2003, lk 10)

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ

(ELT L 335, 17.12.2009, lk 1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/78/EL

(ELT L 331, 15.12.2010, lk 120)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL

(ELT L 174, 1.7.2011, lk 1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/14/EL

(ELT L 145, 31.5.2013, lk 1)

Ainult artikkel 303

 

 

Ainult artikkel 4

 

Ainult artikkel 62

 

 

Ainult artikkel 1

B osa

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtajad(osutatud artiklis 79)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtaeg

Kohaldamise kuupäev

2003/41/EÜ

2009/138/EÜ

2010/78/EL

2011/61/EL

2013/14/EL

23.9.2005

31.3.2015

31.12.2011

22.7.2013

21.12.2014

23.9.2005

1.1.2016

31.12.2011

22.7.2013

21.12.2014

_____________

II LISA

Vastavustabel

Direktiiv 2003/41/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikli 6 punktid a ja b

Artikli 6 punkt c

 

Artikli 6 punktid d−h

Artikli 6 punkt i

 

Artikli 6 punkt j

 

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikli 9 lõike 1 punkt a

Artikli 9 lõike 1 punktid b ja c

 

Artikli 9 lõike 1 punkt d

Artikli 9 lõike 1 punkt e

Artikli 9 lõige 2

Artikli 9 lõige 3

Artikli 9 lõige 5

Artikli 20 lõiked 1−9

 

Artikli 20 lõige 10

 

 

Artikli 15 lõiked 1–5

Artikli 15 lõige 6

Artikkel 16

Artikkel 17

Artikli 17a lõiked 1–4

Artikli 17 lõige 5

Artikkel 17b

Artikkel 17c

Artikkel 17d

Artikli 18 lõige 1

Artikli 18 lõige 1a

Artikli 18 lõiked 2–4

Artikli 18 lõike 5 esimene lõik

Artikli 18 lõike 5 teine ja kolmas lõik

 

Artikli 18 lõige 6

Artikli 18 lõige 7

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Artikkel 10

Artikkel 12

Artikli 9 lõige 4

 

Artikli 19 lõige 1

 

Artikli 19 lõike 2 esimene lõik

Artikli 19 lõike 2 teine lõik

Artikli 19 lõige 3

 

 

 

Artikli 11 lõige 1

 

Artikli 9 lõike 1 punkt f

 

Artikli 11 lõike 2 punkt a

Artikli 11 lõike 2 punkt b

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Artikli 11 lõige 3

Artikli 11 lõike 4 punktid a ja b

Artikli 11 lõike 4 punktid c ja d

 

 

 

Artikli 14 lõige 1

Artikli 14 lõike 2 esimene lõik

Artikli 14 lõike 4 teine lõik

Artikkel 14 lõige 2 teine lõik

Artikli 14 lõige 3

Artikli 14 lõike 4 esimene lõik

Artikli 14 lõige 5

 

Artikli 13 lõike 1 punkt a

Artikli 13 lõike 1 punktid b−d

 

Artikli 13 lõige 2

 

 

 

 

 

 

 

Artikli 20 lõike 11 esimene lõik

Artikli 20 lõike 11 teine lõik

Artikli 20 lõike 11 kolmas ja neljas lõik

Artikli 21 lõiked 1 ja 2

Artikli 21 lõige 2a

Artikli 21 lõige 3

 

 

 

Artikkel 21a

Artikkel 21b

Artikkel 22

Artikkel 23

 

 

 

 

Artikkel 24

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikli 6 punktid a ja b

 

Artikli 6 punkt c

Artikli 6 punktid d−h

 

Artikli 6 punkt i

 

Artikli 6 punktid j−p

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 9

 

Artikkel 10

 

Artikli 11 lõige 1

Artikli 11 lõige 2

 

 

 

Artikli 12 lõiked 1–8

Artikli 12 lõige 9

Artikli 12 lõige 10

Artikkel 13

Artikli 14 lõiked 1–5

 

Artikkel 15

Artikkel 16

Artikli 17 lõiked 1–4

 

Artikkel 18

 

Artikkel 19

Artikli 20 lõige 1

Artikli 20 lõige 2

Artikli 20 lõiked 3–5

Artikli 20 lõike 6 esimene lõik

 

Artikli 20 lõike 6 teine lõik

Artikli 20 lõige 7

 

Artikli 20 lõige 8

Artikkel 21

Artikkel 22

Artikkel 23

Artikkel 24

Artikkel 25

Artikkel 26

Artikkel 27

Artikkel 28

Artikkel 29

Artikkel 30

Artikkel 31

Artikkel 32

Artikli 33 lõige 1

Artikli 33 lõiked 2–7

Artikkel 34

Artikli 35 lõiked 1 ja 2

Artikli 35 lõige 3

 

Artikli 35 lõige 4

Artikli 35 lõiked 5–8

Artikkel 36

Artikkel 37

Artikli 38 lõige 1

Artikli 38 lõige 2

Artikli 39 lõige 1

Artikli 39 lõige 2

 

Artikli 39 lõige 3

Artikli 39 lõige 4

Artikkel 40

Artikkel 41

Artikkel 42

Artikkel 43

Artikkel 44

Artikkel 45

Artikkel 46

Artikkel 47

Artikkel 48

Artikkel 49

Artikkel 50

Artikkel 51

Artikkel 52

Artikkel 53

Artikkel 54

Artikkel 55

Artikkel 56

Artikkel 57

Artikli 58 lõige 1

 

Artikli 58 lõike 2 punktid a ja b

 

Artikkel 59

Artikkel 60

Artikkel 61

Artikli 62 lõige 1

Artikli 62 lõige 2

Artikli 62 lõige 3

Artikli 62 lõige 4

Artikli 62 lõige 5

Artikli 62 lõige 6

Artikli 62 lõige 7

Artikkel 63

Artikli 64 lõike 1 punkt a

 

Artikli 64 lõike 1 punktid b–f

Artikli 64 lõige 2

Artikkel 65

Artikkel 66

Artikkel 67

Artikkel 68

Artikkel 69

Artikkel 70

Artikkel 71

Artikli 72 lõige 1

Artikli 72 lõige 2

 

Artikli 73 lõiked 1 ja 2

Artikli 73 lõige 3

Artikli 73 lõige 4

Artikkel 74

Artikkel 75

Artikkel 76

 

 

 

 

Artikkel 77

Artikkel 78

Artikkel 79

Artikkel 80

Artikkel 81

_____________

LISA: ÕIGUSKOMISJONI KIRI

Ref. D(2014)40797

Roberto Gualtieri

Majandus- ja rahanduskomisjoni esimees

ASP 15G206

Brüssel

Teema:  Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (uuesti sõnastatud)

  (COM(2014)167 – C7-0112/2014 – 2014/0091(COD))

Austatud esimees

Õiguskomisjon vaatas eelnimetatud ettepaneku läbi vastavalt parlamendi kodukorra artiklile 104 uuesti sõnastamise kohta.

Selle artikli lõige 3 on järgmine:

„Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on vastavalt esile toodud, teavitab ta sellest vastutavat komisjoni.

Sellisel juhul, välja arvatud artiklites 169 ja 170 sätestatud tingimustel, on ettepanekule muudatusettepanekute esitamine kõnealuse valdkonna eest vastutavas komisjonis lubatud üksnes juhul, kui need puudutavad ettepaneku neid osi, mis sisaldavad muudatusi.

Kui vastutav komisjon kavatseb institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 8 kohaselt esitada muudatusettepanekuid ka ettepaneku kodifitseeritud osade kohta, teatab ta oma kavatsusest viivitamatult nõukogule ja Euroopa Komisjonile. Euroopa Komisjon peaks teavitama parlamendikomisjoni enne artikli 58 kohaselt toimuvat hääletust oma seisukohast muudatusettepanekute suhtes ja teatama, kas ta kavatseb uuesti sõnastamise ettepaneku tagasi võtta.”

Järgides uuesti sõnastamise ettepaneku läbi vaadanud konsultatiivse töörühma arvamust, on õiguskomisjon seisukohal, et kõnealune ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus või konsultatiivse töörühma arvamuses esile toodud, ning varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

Seetõttu otsustas õiguskomisjon oma 3. septembri 2014. aasta koosolekul 18 poolthäälega (erapooletuid oli 3)(22) soovitada rahvusvahelise kaubanduse komisjonil kui vastutaval komisjonil uurida ülalnimetatud ettepanekut vastavalt kodukorra artiklile 104.

Lugupidamisega

Pavel Svoboda

Lisatud: konsultatiivse töörühma arvamus

LISA: EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVSE TÖÖRÜHMA ARVAMUS

 

 

 

 

ÕIGUSTEENISTUSTE

KONSULTATIIVNE TÖÖRÜHM

Brüssel, 3. juuli 2014

ARVAMUS

    EUROOPA PARLAMENDILE

    NÕUKOGULE

    KOMISJONILE

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta

COM(2014)167 final, 27.3.2014 – 2014/0091 (COD)

Võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta ja eriti selle punkti 9, toimus 30. aprillil 2014 Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma koosolek, et vaadata läbi komisjoni esitatud eespool nimetatud ettepanek.

Vaadanud koosolekul läbi ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega sõnastatakse uuesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta, märkis konsultatiivne töörühm ühisel kokkuleppel järgmist.

1) Et seletuskiri oleks koostatud täielikus kooskõlas institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud asjaomaste nõuetega, oleks vastavalt kokkuleppe punkti 6 alapunkti a alapunktile iii tulnud selles täpsustada, millised varasema õigusakti sätted jäävad ettepanekus muutmata.

2) Uuesti sõnastatud teksti eelnõus oleks tulnud järgmised kavandatud muudatused tähistada halli taustaga, millega tavapäraselt märgitakse sisulisi muudatusi:

– artikli 5 teises lõigus sõna „mitte” väljajätmine ja viite „artikleid 9–17” asendamine uue viitega „artikleid 1–8, artiklit 12, artiklit 20 ja artikleid 34–37”;

– artikli 12 lõikes 2 sõnade „teise liikmesriigi territooriumil asuva” väljajätmine;

– direktiivi 2003/41/EÜ artikli 18 lõike 7 kogu teksti väljajätmine;

– direktiivi 2003/41/EÜ artikli 20 lõike 7 kogu teksti väljajätmine.

Ettepaneku läbivaatamine võimaldas konsultatiivsel töörühmal ühisel kokkuleppel järeldada, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus või käesolevas arvamuses esile toodud. Töörühm märkis ka, et varasema õigusakti muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

F. DREXLER      H. LEGAL      L. ROMERO REQUENA

õigusnõunik      õigusnõunik      peadirektor

23.6.2015

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (uuesti sõnastatud)

(COM(2014)0167 – C7-0112/2014 – 2014/0091(COD))

Arvamuse koostaja: Jeroen Lenaers

LÜHISELGITUS

Direktiivi üldine eesmärk on lihtsustada tööandjapensioni kogumist. Arvamuse koostaja toetab innukalt seda eesmärki. Eelnevate aastate majandus- ja finantskriisi vältel on just esimese samba pensionid sattunud paljudes liikmesriigis tõsise surve alla. Selle tagajärjel tuli mitmes riigis pensionide väljamakseid kärpida.

Lisaks vananeb rahvastik kõigis liikmesriikides. Oodatav eluiga on Euroopas riigiti erinev, kuid see tõuseb kõikjal. Kasvab kauem elavate ja endiselt hea tervise juures olevate pensionäride arv. Samal ajal kahaneb töötav elanikkond, sündimus langeb ning noored õpivad kauem ja sisenevad tööturule vanemana. ELis on liiga vähe 60-aastaseid ja vanemaid töötavaid inimesi. Põlvkondadevahelisele solidaarsusele, mis tähendab seda, et töötavad noored kannavad vanemate inimeste pensionikulud, ei saa rõhuda lõputult. Jooksval rahastamisel põhineva süsteemiga riigid, kus pensionikulud kaetakse jooksva aasta eelarvest, on praegu ja edaspidi piisavate pensionide rahastamisega eriti hädas.

Seda arvesse võttes peaks rohkem riike kaaluma täiendava teise samba pensionide süsteemi loomist, millega peaksid kaasnema kindlamad pensionihüvitised. Võttes arvesse majandus- ja finantskriisi kogemusi, on head järelevalve- ja juhtimiseeskirjad kindel vahend, et pakkuda inimestele suuremat kindlustunnet oma pensionisüsteemi suhtes ja motiveerida neid sellises süsteemis osalema. Seepärast peaks käesoleva direktiivi uuesti sõnastamine – tingimusel, et see on õige rõhuasetusega ega too kaasa tarbetut koormust – aitama ergutada liikmesriike töötama välja tööandjapensioni süsteeme, mida inimesed saavad usaldada.

Tuleks arendada tööandjapensioni süsteeme, seadmata siiski kahtluse alla sotsiaalkindlustuse pensionisüsteemide tähtsust turvalise, kestva ja tõhusa sotsiaalkaitsena, mis peaks tagama vanaduses rahuldava elatustaseme ja peaks seetõttu olema Euroopa sotsiaalmudelite tugevdamisel kesksel kohal.

Direktiivi üldise eesmärgi täitmiseks on komisjon kavandanud neli konkreetset eesmärki: kõrvaldada usaldatavusnõuetega seotud tõkked, mis takistavad piiriüleste tööandjapensioni kogumisasutuste tööd, tagada hea juhtimistava ja riskijuhtimine, esitada selget ja asjakohast teavet pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele ning tagada, et järelevalve tegijatel oleksid vajalikud vahendid, et teha tõhusat järelevalvet tööandjapensioni kogumisasutuste üle.

Arvamuse koostaja mõistab täiel määral vajadust tagada hea juhtimine, pensioniskeemiga hõlmatud isikute teavitamine, tööandjapensioni kogumise läbipaistvus ja turvalisus. Tööandjapensioni kogumise asutused on pensioniasutused, mis teenivad esmajoones sotsiaalset eesmärki ja kannavad tööandjapensioni hüvitiste maksmise eest suurt vastutust.

Siiski on pensionisüsteemid Euroopas väga erinevad ja need on tihedalt seotud riikide traditsioonide ning siseriikliku maksu-, sotsiaal- ja tööõigusega. Seepärast ei too kogu Euroopat hõlmav kõiki ühetaoliselt käsitlev meetod soovitavaid tulemusi ega aita direktiivis sätestatud eesmärki tõhusalt täita.

Just seepärast leiab arvamuse koostaja, et oluline on tagada liikmesriikidele piisav paindlikkus, et rakendada ja reguleerida direktiivis sätestatud nõudeid viisil, mis arvestab Euroopas kasutusel olevate arvukate erisuguste pensionisüsteemidega ja vastab riikide süsteemide konkreetsele korraldusviisile, pidades silmas pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate huve.

Küsimus on seda olulisem, et vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele peaks liikmesriikidele jääma täielik vastutus pensionisüsteemide korraldamise eest, samuti pensionisüsteemi kolme eri samba rolli üle otsustamise eest eri liikmesriikides. Teise samba raames peaks neile jääma täielik vastutus ka tööandjapensioni hüvitisi pakkuvate mitmesuguste asutuste ülesannete ja tegevuse eest.

Arvamuse koostaja on esitanud käesoleva arvamuse eesmärgiga tasakaalustada ühelt poolt vajadus kehtestada juhtimise, järelevalve, teabe ja läbipaistvuse kõrged Euroopa standardid ja võtta teiselt poolt täielikult arvesse paindlikkust, mida liikmesriigid vajavad nende standardite tõhusaks ja edukaks kohandamiseks konkreetsete riikide tingimustega.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil arvestada järgmiste muudatusettepanekutega:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a) Liikmesriigid peaksid tagama töötajate sotsiaalkaitse pensionide valdkonnas, kehtestades rahvapensioni, mis on piisav selleks, et säilitada rahuldav elatustase ja kaitsta eakaid vaesuse eest, ning edendades täiendava kindlustusena töölepinguga seotud täiendavaid pensioniskeeme.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Siseturg peaks võimaldama asutustel tegutseda teistes liikmesriikides ja tagama pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele kõrgetasemelise kaitse.

(2) Siseturul peaks asutustel olema võimalus tegutseda teistes liikmesriikides tingimusel, et pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele on tagatud kõrgetasemeline kaitse.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) Selleks et töötajad saaksid liikmesriikide vahel veelgi hõlpsamalt liikuda, püütakse direktiiviga tagada head juhtimistavad, pensioniskeemiga hõlmatud isikute teavitamine, tööandjapensioni kogumise läbipaistvus ja turvalisus.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 b) Tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse korraldamise ja reguleerimise viis erineb liikmesriigiti märkimisväärselt. Seetõttu ei ole kõigile sobiva ühtse lahenduse rakendamine tööandjapensioni kogumisasutuste puhul otstarbekas. Komisjon ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) võtavad oma tegevuses arvesse liikmesriikide erinevaid traditsioone ja peavad tööandjapensioni kogumisasutuste kujundamisel esmatähtsaks liikmesriikide töö- ja sotsiaalõigust.

 

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 c) Direktiiviga püütakse saavutada minimaalne ühtlustamine ja seepärast ei tohiks see takistada liikmesriike säilitamast või kehtestamast rangemaid tingimusi, et kaitsta pensioniskeemidega hõlmatud isikuid ja hüvitisesaajaid. Direktiivis ei käsitleta siseriikliku sotsiaal- ja tööõiguse, maksu- ja lepinguõiguse küsimusi ega pensioni kogumise asjakohasust liikmesriikides.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Direktiiv 2003/41/EÜ oli esimene seadusandlik samm Euroopa tasandil korraldatud tööandjapensioni kogumise siseturu loomisel. Tööandjapensioni kogumise tõeline siseturg on äärmiselt oluline majanduskasvu suurendamiseks ja töökohtade loomiseks Euroopa Liidus ja Euroopa vananeva ühiskonnaga toimetulekuks. Seni ei ole 2003. aasta direktiivi märkimisväärselt muudetud, et võtta tänapäevane riskipõhine juhtimissüsteem kasutusele ka tööandjapensioni kogumisasutustes.

(3) Direktiiviga 2003/41/EÜ kehtestati liidus tööandjapensioni kogumise miinimumstandardid. Tööandjapensioni skeemide kasutuselevõtmine ja arendamine rohkemates liikmesriikides on äärmiselt oluline Euroopa vananeva ühiskonnaga toimetulekuks. Seepärast on oluline aktiivne sotsiaalne dialoog ELi ja riikide tasandil.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Tuleb võtta meetmeid selliste täiendavate erapensionisäästude nagu tööandjapensionide arendamiseks. See on tähtis, sest sotsiaalkindlustussüsteemid on kasvava surve all, mis tähendab, et kodanikud hakkavad tulevikus tööandjapensioni hüvitisi kasutama üha enam neid täiendavana. Tuleks arendada tööandjapensioni hüvitisi, seadmata siiski kahtluse alla sotsiaalkindlustuse pensionisüsteemide tähtsust turvalise, kestva ja tõhusa sotsiaalkaitsena, mis peaks tagama vanaduses rahuldava elatustaseme ja peaks seetõttu olema Euroopa sotsiaalmudeli tugevdamisel kesksel kohal.

(4) Tuleb võtta meetmeid tagamaks, et riiklikud sotsiaalkindlustusskeemid kaitsevad pensionäre vaesuse eest, samal ajal kui tööandjapensioniskeemid on neile väärtuslikuks täienduseks. See on tähtis, sest töötajad saavad edaspidi parandada oma rahalist olukorda tööandjapensioni abil. Seepärast on käesoleva direktiive peamine eesmärk edendada tööandjapensioni skeeme, tugevdada tööandjapensioni kogumisasutuste edukaid mudeleid ja kaitsta nende püsimajäämist. Tuleks arendada tööandjapensioni hüvitisi, seadmata siiski kahtluse alla sotsiaalkindlustuse pensionisüsteemide tähtsust turvalise, kestva ja tõhusa sotsiaalkaitsena, mis peaks tagama vanaduses rahuldava elatustaseme ja peaks seetõttu olema Euroopa sotsiaalmudelite tugevdamisel kesksel kohal.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Käesolevas direktiivis võetakse arvesse põhiõigusi ja peetakse silmas eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatavaid põhimõtteid, eriti õigust isikuandmete kaitsele, ettevõtlusvabadusele ning kõrgetasemelisele tarbijakaitsele, tagades eelkõige pensionide kogumise suurema läbipaistvuse, teadlikuma isikliku finants- ja pensionide planeerimise ning lihtsustades tööandjapensioni kogumisasutuste ja ettevõtjate piiriülest tegevust. Käesolevat direktiivi tuleb rakendada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(5) Käesolevas direktiivis võetakse arvesse põhiõigusi ja peetakse silmas eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eriti õigust isikuandmete kaitsele, ettevõtlusvabadusele, omandile, kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigust ning õigust kõrgetasemelisele tarbijakaitsele, tagades eelkõige pensionide kogumise suurema läbipaistvuse, teadlikuma isikliku finants- ja pensionide planeerimise ning lihtsustades tööandjapensioni kogumisasutuste ja ettevõtjate piiriülest tegevust. Käesolevat direktiivi tuleb rakendada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a) Liikmesriigid peaksid võtma arvesse vajadust tõhustada ajutiselt teise liikmesriiki töötama saadetud töötajate pensioniõiguste kaitset.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele peaks liikmesriikidele jääma täielik vastutus pensionisüsteemide korraldamise eest, samuti pensionisüsteemi kolme erisamba rolli üle otsustamise eest eri liikmesriikides. Teise samba raames peaks neile samuti jääma täielik vastutus erinevate tööandjapensioni hüvitisi pakkuvate asutuste, nagu näiteks (majandussektorite) sektoraalsete pensionifondide, ettevõtete pensionifondide ja elukindlustusseltside ülesannete ja tegevuse eest. Käesolev direktiiv ei sea seda eesõigust kahtluse alla.

(9) Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele jääb liikmesriikidele täielik vastutus pensionisüsteemide korraldamise eest, samuti pensionisüsteemi kolme eri samba rolli üle otsustamise eest eri liikmesriikides. Teise samba raames peab neile samuti jääma täielik vastutus erinevate tööandjapensioni hüvitisi pakkuvate asutuste, nagu näiteks (majandussektorite) sektoraalsete pensionifondide, ettevõtete pensionifondide ja elukindlustusseltside ülesannete ja tegevuse eest. Käesolev direktiiv ei sea seda eesõigust kahtluse alla.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a) Võttes arvesse vajadust arendada veelgi tööandjapensioni skeeme, peaks komisjon pakkuma liidu tasandil olulist lisaväärtust, toetades täiendavate meetmetega liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite koostööd arvukamate teise samba pensioniskeemide väljatöötamisel ning moodustades kõrgetasemelise eksperdirühma, kes uuriks viise, kuidas suurendada liikmesriikides teise samba pensionisääste, sealhulgas edendades parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Sponsorettevõtja pankroti korral on liitunul oht kaotada nii oma töökoht kui ka omandatud pensioniõigused. Seetõttu tuleb tagada, et kõnealune ettevõtja ja asutus on üksteisest selgesti eraldatud ning liitunute kaitsmiseks on kehtestatud minimaalsed usaldatavusnormatiivid.

(18) Sponsorettevõtja pankroti korral on liitunul oht kaotada nii oma töökoht kui ka omandatud pensioniõigused. Seetõttu tuleb tagada, et kõnealune ettevõtja ja asutus on üksteisest selgesti eraldatud ning liitunute kaitsmiseks on kindlustuste kaudu kehtestatud minimaalsed usaldatavusnormatiivid.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Tööandjapensioni kogumisasutused on finantsteenuste osutajad, kes kannavad tööandjapensioni hüvitiste maksmise eest suurt vastutust, ning seetõttu peaksid nende tegevus ja tegutsemistingimused vastama teatavatele minimaalsetele usaldatavusnormatiividele.

(20) Tööandjapensioni kogumisasutused ei ole finantsteenuste osutajad, vaid pensioniasutused, mis teenivad esmajoones sotsiaalset eesmärki ja kannavad tööandjapensioni hüvitiste maksmise eest suurt vastutust, ning seetõttu peaksid nende tegevus ja tegutsemistingimused vastama teatavatele minimaalsetele usaldatavusnormatiividele. Direktiivi juhtiva põhimõttena tuleks piisavalt tunnustada ja toetada nende sotsiaalset ülesannet ja kolmepoolset suhet töötaja, tööandja ja tööandjapensioni kogumisasutuste vahel.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28) Kui asutus ei tegutse piiriüleselt, peaks liikmesriikidel olema võimalik lubada alafinantseerimist tingimusel, et kehtestatakse nõuetekohane kava täieliku finantseerimise taastamiseks, ilma et see piiraks nõukogu 20. oktoobri 1980. aasta direktiivi 80/987/EMÜ (töötajate kaitset tööandja maksejõuetuse korral käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta)28 kohaldamist.

(28) Liikmesriikidel peaks olema võimalik lubada alafinantseerimist tingimusel, et kehtestatakse nõuetekohane kava täieliku finantseerimise taastamiseks ja töötajate kaitsmiseks, ilma et see piiraks nõukogu 20. oktoobri 1980. aasta direktiivi 80/987/EMÜ (töötajate kaitset tööandja maksejõuetuse korral käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta)28 kohaldamist.

_______________

_______________

28 EÜT L 283, 28.10.1980, lk 23.

28 EÜT L 283, 28.10.1980, lk 23.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33) Kuna tööandjapensioni kogumisasutused on väga pikaajalised investeerijad, kelle likviidsusrisk on väike, siis võivad nad ettevaatuspõhimõtet järgides investeerida nii mittelikviidsesse varasse, nagu aktsiad, kui ka pikaajalise majandusprofiiliga instrumentidesse, millega reguleeritud turgudel ei kaubelda, mitmepoolsetesse kauplemissüsteemidesse või organiseeritud kauplemissüsteemidesse. Lisaks võivad nad saada kasu rahvusvahelise mitmekesistamise eelistest. Seetõttu ei tohiks piirata investeerimist aktsiatesse ja valuutasse, mis on denomineeritud muus vääringus kui kohustused, pikaajalise majandusprofiiliga instrumentidesse, millega reguleeritud turgudel ei kaubelda, ega mitmepoolsetesse kauplemissüsteemidesse või organiseeritud kauplemissüsteemidesse, välja arvatud ettevaatuspõhimõttega põhjendatud juhtudel.

(33) Kuna tööandjapensioni kogumisasutused on väga pikaajalised investeerijad, kelle likviidsusrisk on väike, siis võivad nad ettevaatuspõhimõtet järgides investeerida nii mittelikviidsesse varasse, nagu aktsiad, kui ka pikaajalise majandusprofiiliga instrumentidesse, millega reguleeritud turgudel ei kaubelda, mitmepoolsetesse kauplemissüsteemidesse või organiseeritud kauplemissüsteemidesse. Lisaks võivad nad saada kasu rahvusvahelise mitmekesistamise eelistest. Seetõttu ei tohiks piirata investeerimist aktsiatesse ja valuutasse, mis on denomineeritud muus vääringus kui kohustused, pikaajalise majandusprofiiliga instrumentidesse, millega reguleeritud turgudel ei kaubelda, ega mitmepoolsetesse kauplemissüsteemidesse või organiseeritud kauplemissüsteemidesse, välja arvatud ettevaatuspõhimõttega põhjendatud juhtudel kooskõlas heaperemeheliku kasutamise põhimõttega, et kaitsta liitunute huve.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35) Kogumisasutustel peaks olema lubatud investeerida teistesse liikmesriikidesse kooskõlas päritoluliikmesriigi asjakohaste eeskirjadega, et vähendada piiriülese tegevuse kulusid. Seega ei tohiks vastuvõtval liikmesriigil olla lubatud kehtestada teistes liikmesriikides asuvatele kogumisasutustele täiendavaid investeerimisnõudeid.

(35) Kogumisasutustel peaks olema lubatud investeerida teistesse liikmesriikidesse kooskõlas päritoluliikmesriigi asjakohaste eeskirjadega. Kui aga kogumisasutuse tegevus on piiriülene, võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus paluda kehtestada investeerimispiirangud, eeldusel, et samad eeskirjad kohalduvad ka vastuvõtvas liikmesriigis asuvatele kogumisasutustele, ja juhul, kui piirangud ei ole karmimad vastuvõtvas liikmesriigis kohaldatavatest.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37) Tasustamispoliitika, mis soodustab ülemääraste riskide võtmist, võib kahjustada asutuste usaldusväärset ja tõhusat riskijuhtimist. Tasustamispoliitika põhimõtteid ja avalikustamisnõudeid, mida kohaldatakse liidu muude finantsinstitutsioonide liikide suhtes, tuleks kohaldada ka kogumisasutuste suhtes, pidades siiski silmas ka kogumisasutuste juhtimisstruktuuri võrreldes muude finantsinstitutsioonide liikidega ja vajadust arvestada kogumisasutuste tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega.

(37) Tasustamispoliitika, mis soodustab ülemääraste riskide võtmist, võib kahjustada asutuste usaldusväärset ja tõhusat riskijuhtimist. Tasustamispoliitika põhimõtteid ja avalikustamisnõudeid, mida kohaldatakse liidu muude finantsinstitutsioonide liikide suhtes, tuleks täiel määral kohaldada ka kogumisasutuste suhtes, pidades siiski silmas ka tasakaalu läbipaistvusvajaduse ja kogumisasutuste juhtimisstruktuuri vahel võrreldes muude finantsinstitutsioonide liikidega ja vajadust arvestada kogumisasutuste tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 46

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(46) Kogumisasutused peaksid võimalikele pensioniskeemiga liitujatele, pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele andma selget ja piisavat teavet, et aidata neil teha otsuseid pensioni kohta, ja tagada, et pensioniskeemi eri etapid, s.t nii liitumiseelne, pensioniskeemiga hõlmatud (sealhulgas eelpensioni) kui ka pensionijärgne etapp oleksid läbipaistvad. Eriti tuleks anda teavet kogunenud pensioniõiguste, pensionihüvitiste prognoositud tasemete, riskide ja tagatiste ning kulude kohta. Kui investeerimisriski kannavad pensioniskeemiga hõlmatud isikud, on oluline anda lisateavet ka investeerimisprofiili, olemasolevate valikuvõimaluste ja eelnevate perioodide tootluse kohta.

(46) Kogumisasutused peaksid võimalikele pensioniskeemiga liitujatele, pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele andma selget ja piisavat teavet, et aidata neil teha otsuseid pensioni kohta, ja tagada, et pensioniskeemi eri etapid, s.t nii liitumiseelne, pensioniskeemiga hõlmatud (sealhulgas eelpensioni) kui ka pensionijärgne etapp oleksid läbipaistvad. Eriti tuleks anda teavet kogunenud pensioniõiguste, pensionihüvitiste prognoositud tasemete, riskide ja tagatiste ning kulude kohta. Kui investeerimisriski kannavad pensioniskeemiga hõlmatud isikud, on oluline anda lisateavet ka investeerimisprofiili, olemasolevate valikuvõimaluste ja eelnevate perioodide tootluse kohta. Kogu teave peaks olema kasutaja vajaduste kohane ja kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, eriti juurdepääsetavuse ja teabele juurdepääsu osas, nagu on sätestatud konventsiooni artiklites 3 ja 21.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 51

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(51) Pädev asutus peaks kasutama oma volitusi, et kaitsta esmase eesmärgina pensioniskeemiga hõlmatud isikuid ja hüvitisesaajaid.

(51) Pädev asutus peaks kasutama oma volitusi, et kaitsta esmase eesmärgina pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate õigusi ning asutuste stabiilsust ja usaldusväärsust.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 57

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(57) Et tagada Euroopa tasandil korraldatud tööandjapensioni kogumise siseturu ladus toimimine, peaks komisjon pärast EIOPAga konsulteerimist vaatama käesoleva direktiivi kohaldamise läbi, koostama selle kohta aruande ning esitama selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Läbivaatamise käigus hinnatakse eelkõige tehniliste eraldiste arvutamist käsitlevate eeskirjade kohaldamist, tehniliste eraldiste rahastamist, regulatiivseid omavahendeid, solventsusmarginaale, investeerimiseeskirju ja muid kogumisasutuse solventsuse ja finantsseisundiga seonduvaid aspekte.

(57) Et tagada Euroopa tasandil korraldatud tööandjapensioni kogumise siseturu ladus toimimine, peaks komisjon pärast EIOPAga konsulteerimist vaatama käesoleva direktiivi kohaldamise läbi, koostama selle kohta aruande ning esitama selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule kuus aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 59

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(59) Käesolevas direktiivis sätestatud nõuete täpsustamiseks tuleks komisjonile ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt delegeerida volitused võtta vastu õigusakte, et selgitada tasustamispoliitikat, pensionide riskihindamist ja pensionihüvitise teatist. On eriti oluline, et komisjon peaks ettevalmistava töö käigus nõuetekohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning sobiva edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

välja jäetud

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 60 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(60 a) Solventsusrežiimide, nagu tervikliku bilansimudeli (holistic balance sheet models – HBS) arendamine liidu tasandil ei ole praktiliselt reaalne ega tulemuslik kulude ja tulude seisukohast, eriti tööandjapensioni kogumisasutuste mitmekesisuse tõttu riigisiseselt ja liikmesriigiti. Seepärast ei tuleks kvantitatiivseid omavahendite nõudeid, näiteks Solventsus II või sellest tuletatud terviklikke bilansipõhiseid mudeleid, töötada välja Euroopa tasandil tööandjapensioni kogumisasutuste jaoks, sest need võivad tõenäoliselt olla kahjulikud nii töötajate kui ka tööandjate huvide seisukohast ning võivad vähendada tööandjate soovi tööandjapensionit pakkuda.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – punkt a – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Direktiivi juhtiva põhimõttena tuleb piisavalt tunnustada ja toetada asutuse sotsiaalset ülesannet ja kolmepoolset suhet töötaja, tööandja ja tööandjapensioni kogumisasutuse vahel.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) „pensionihüvitised” – hüvitised, mida makstakse pensionilejäämise või oodatava pensionilejäämise korral või lisaks kõnealustele hüvitistele ja neid täiendavatena surma, töövõimetuse või töötamise lõpetamise korral või haiguse, vaesuse või surma korral toetustena tehtavad maksed või osutatavad teenused. Et soodustada finantsilist kindlust pensioniloleku ajal, makstakse neid hüvitisi tavaliselt kuni hüvitisesaaja surmani. Neid võib siiski maksta ka tähtajaliselt või ühekordse summana;

d) „pensionihüvitised” – hüvitised, mida makstakse pensionilejäämise või oodatava pensionilejäämise korral või lisaks kõnealustele hüvitistele ja neid täiendavatena surma, töövõimetuse või töötamise lõpetamise korral või haiguse, vaesuse või surma korral toetustena tehtavad maksed või osutatavad teenused või toitjakaotushüvitised, kui need on seotud täiendavate pensioniskeemidega. Et soodustada finantsilist kindlust pensioniloleku ajal, makstakse neid hüvitisi tavaliselt kuni hüvitisesaaja surmani. Neid võib siiski maksta ka tähtajaliselt või ühekordse summana;

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Iga liikmesriik võib igasuguse diskrimineerimiseta kehtestada tema territooriumil asuva asutuse tegutsemisele muid nõudeid selleks, et tagada pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate nõuetekohane kaitse.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10. Liikmesriigid tagavad, et vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused ei kehtesta piiriülese tegevusega tegeleva asutuse suhtes pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele mis tahes teabe esitamise nõudeid seoses liikmetega, keda selline piiriülene tegevus puudutab.

välja jäetud

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid lubavad nende territooriumil tegevusloa saanud või registrisse kantud asutustel üle kanda kõik pensioniskeemid või osa nendest teises liikmesriigis tegevusloa saanud või registrisse kantud vastuvõtvatele asutustele.

1. Liikmesriigid võivad lubada nende territooriumil tegevusloa saanud või registrisse kantud asutustel kanda täielikult või osaliselt üle pensioniskeemi kohustused või tehnilised eraldised ning muud kohustused ja õigused ja vastavad varad või selle raha ekvivalendid teises liikmesriigis tegevusloa saanud või registrisse kantud vastuvõtvatele asutustele tingimusel, et pensioniskeemi osa ülekandmise korral on pärast ülekandmist tagatud nii pensioniskeemi ülekantud kui ka muu osa elujõulisus ja pensioniskeemiga hõlmatud isikute õigused on piisavalt kaitstud. Vastuvõttev asutus juhib pensioniskeemi kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi sotsiaal- ja tööõigusega, muutmata seega ülekandmisega seotud liitunute ja hüvitisesaajate kaitsetaset.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui pensionisüsteemi korraldust käsitlevates siseriiklikes sotsiaal- ja tööõigusaktides ei ole ette nähtud teisiti, peavad asjaomase pensioniskeemiga hõlmatud isikud ja hüvitisesaajad või vajaduse korral nende esindajad pensioniõiguste ülekandmise ja selle tingimused eelnevalt heaks kiitma. Igal juhul tuleb teave ülekandmise tingimuste kohta teha kättesaadavaks asjaomastele pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele või vajaduse korral nende esindajatele vähemalt neli kuud enne lõikes 2 osutatud taotluse esitamist.

3. Kui pensionisüsteemi korraldust käsitlevates siseriiklikes sotsiaal- ja tööõigusaktides ei ole ette nähtud teisiti, peavad asjaomase pensioniskeemiga hõlmatud isikud ja hüvitisesaajad või vajaduse korral nende esindajad või sponsorettevõtja (kui see vastutab osaliselt või täielikult pensionihüvitiste tagamise eest) pensioniõiguste ülekandmise ja selle tingimused eelnevalt heaks kiitma. Igal juhul tuleb teave ülekandmise tingimuste kohta teha kättesaadavaks asjaomastele pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele või vajaduse korral nende esindajatele vähemalt neli kuud enne lõikes 2 osutatud taotluse esitamist.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. Komisjon teeb ettepaneku vajalike meetmete kohta intressimäärade erinevatest tasemetest põhjustatud võimalike moonutuste vältimiseks ja pensioniskeemide hüvitisesaajate või pensioniskeemiga hõlmatud isikute huvide kaitsmiseks.

Selgitus

Direktiivi algse sõnastuse taastamine, kuna see säte peab kaitsma hüvitisesaajaid ja pensioniskeemidega hõlmatud isikuid.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Artiklis 12 viidatud piiriülese tegevuse korral peavad tehnilised eraldised olema kõikide hallatavate pensioniskeemide osas alati täielikult kaetud. Kui neid tingimusi ei täideta, peavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused sekkuma vastavalt artiklile 62. Kõnealuse nõude täitmiseks võib päritoluliikmesriik nõuda varade ja kohustuste hoidmist eraldi asutuse muust tegevusest.

3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi tuleb kohaldada ka artiklis 12 osutatud piiriülese tegevuse korral, tingimusel et töötajad, pensioniskeemiga hõlmatud isikud ja hüvitisesaajad on nõuetekohaselt kaitstud.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid võivad huvirühmade nõusolekul kehtestada investeerimiskriteeriumid, mille tulemuseks võib olla väiksem tulu, kuid suurem sotsiaaltoetus.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) nende kutsekvalifikatsioon, teadmised ja kogemused on piisavad, et võimaldada neil tagada asutuses kindlat ja usaldusväärset juhtimist ning täita nõuetekohaselt oma põhifunktsioone (sobivuse nõue); ning

a) nende kvalifikatsioon, teadmised ja kogemused on üheskoos piisavad, et võimaldada neil tagada asutuses kindlat ja usaldusväärset juhtimist ning täita nõuetekohaselt oma põhifunktsioone (sobivuse nõue); ning

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/76/EL1a kohaldatakse samuti nende isikute suhtes, kes juhivad töövõtjapensionide kogumisasutusi tulemuslikult eesmärgiga tagada usaldusväärne tasustamispoliitika.

 

__________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/76/EL, 24. november 2010, millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ seoses kauplemisportfelli ja edasiväärtpaberistamisega seotud kapitalinõuetega ning tasustamispoliitika üle järelevalve teostamisega (ELT L 329, 14.12.2010, lk 3.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

[...]

välja jäetud

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Pensionide riskihindamine on tegevusstrateegia lahutamatu osa ning seda võetakse arvesse asutuse strateegilistes otsustes.

4. Pensionide riskihindamist teostatakse korrapäraselt ja viivitamata pärast iga olulist muutust asutuse või pensioniskeemi riskiprofiilis. See tehakse skeemiga hõlmatud isikute jaoks kättesaadavaks ja avaldatakse.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 30

välja jäetud

Pensionide riskihindamist käsitlev delegeeritud õigusakt

 

Komisjoni volitatakse võtma kooskõlas artikliga 77 vastu delegeeritud õigusakt, milles täpsustatakse:

 

(a) artikli 29 lõikes 2 loetletud elemendid;

 

(b) artikli 29 lõikes 3 osutatud meetodid, võttes arvesse praeguste või võimalike tulevaste riskide tuvastamist või hindamist lühemas ja pikemas perspektiivis; ning

 

(c) pensionide riskihindamise sagedus, võttes arvesse artikli 29 lõike 1 tingimusi.

 

Delegeeritud õigusaktiga ei kehtestata lisaks käesolevas direktiivis ettenähtutele täiendavaid rahastamisnõudeid.

 

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 38 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Sõltuvalt pensioniskeemi iseloomust tagavad liikmesriigid, et iga nende territooriumil asuv asutus annab pensioniskeemiga tulevikus liituda võivatele isikutele, pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ning hüvitisesaajatele vähemalt artiklites 39–53 ja artiklites 55–58 ettenähtud teavet.

1. Sõltuvalt pensioniskeemi iseloomust tagab iga liikmesriik, et iga nende territooriumil asuv asutus annab pensioniskeemiga tulevikus liituda võivatele isikutele, pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ning hüvitisesaajatele asjakohast teavet, nagu on sätestatud käesolevas peatükis, võttes arvesse tulevikus liituda võivate isikute, pensioniskeemiga hõlmatud isikute ning hüvitisesaajate erisuguseid teabevajadusi.

 

Esimeses lõigus osutatud teave peab olema kasutaja vajaduste kohane, kirjutatud selgel ja kasutajasõbralikul viisil, seda ajakohastatakse korrapäraselt ja see on kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, eriti juurdepääsetavuse ja teabele juurdepääsu osas, nagu on sätestatud konventsiooni artiklites 3 ja 21.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 38 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Teave peab vastama kõigile järgmistele nõuetele:

välja jäetud

(a) teavet ajakohastatakse korrapäraselt;

 

(b) teave esitatakse kirjalikult, kasutades selget, sisutihedat ja arusaadavat keelt, vältides žargooni ja tehniliste terminite kasutamist, kui on võimalik kasutada tavasõnu;

 

(c) teave ei tohi olla eksitav ning sõnavaras ja sisus tagatakse järjekindlus; ning

 

(d) teave esitatakse nii, et see oleks kergesti loetav, kasutades selleks loetavas suuruses tähemärke.

 

Värve ei kasutata, kui see võib vähendada teabe arusaadavust juhul, kui pensionihüvitise teatis on trükitud või paljundatud must-valgelt.

 

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 39 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad kõikide nende territooriumil asuvate asutuste suhtes, et skeemiga hõlmatud isikuid teavitatakse piisavalt pensioniskeemi tingimustest, eriti:

1. Pensioniskeemi olemusest sõltuvalt tagavad liikmesriigid kõikide nende territooriumil asuvate asutuste suhtes, et skeemiga hõlmatud isikuid teavitatakse piisavalt pensioniskeemi tingimustest, eriti:

(a) pensioniskeemi osapoolte õigustest ja kohustustest;

a) pensioniskeemi osapoolte õigustest ja kohustustest;

(b) pensioniskeemiga seotud finants-, tehnilistest ja muudest riskidest;

b) pensioniskeemiga seotud finantsriskidest sellisel määral, kui need on pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate suhtes asjakohased.

(c) kõnealuste riskide iseloomust ja jaotumisest.

 

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 39 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Skeemide puhul, millega hõlmatud isikud kannavad investeerimisriski ning mis pakuvad rohkem kui ühte erinevate investeerimisprofiilidega valikuvõimalust, teavitatakse hõlmatud isikuid lisaks lõike 1 punktides a, b ja c loetletud teabele olemasolevate investeerimisvõimaluste ja standardsete investeerimisvõimaluste tingimustest, ning kui see on asjakohane, pensioniskeemi sättest, mille kohaselt antakse teatavale skeemiga hõlmatud isikule teatav investeerimisvõimalus.

2. Skeemide puhul, millega hõlmatud isikud kannavad investeerimisriski ning mis pakuvad rohkem kui ühte erinevate investeerimisprofiilidega valikuvõimalust, teavitatakse hõlmatud isikuid olemasolevate investeerimisvõimaluste ja standardsete investeerimisvõimaluste tingimustest, ning kui see on asjakohane, pensioniskeemi sättest, mille kohaselt antakse teatavale skeemiga hõlmatud isikule teatav investeerimisvõimalus.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 40 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 40 a

 

Pensionihüvitise teatis

[Asendab komisjoni ettepaneku artiklid 40–54.]

1. Penisonihüvitise teatist käsitlevaid norme kehtestades esitab liikmesriigi pädev asutus järgmised nõuded:

 

a) pensionihüvitise teatis peab sisaldama pensioniskeemiga hõlmatud isikutele esitatavat asjakohast põhiteavet, võttes arvesse riiklike süsteemide omapära ning riigi sotsiaal-, töö- ja maksuõigust;

 

b) penisonihüvitise teatises sisalduv teave tuleb esitada hõlpsasti loetaval, selgel ja arusaadaval viisil;

 

c) asutustel lubatakse esitada pensionihüvitise teatis püsival andmekandjal või veebisaidi vahendusel. Lisaks elektroonilisele versioonile esitatakse pensioniskeemiga hõlmatud isikutele taotluse korral tasuta paberkandjal teatis.

 

2. Direktiivi raames tähendab pensioniskeemiga hõlmatud isikutele esitatav asjakohane põhiteave järgmist:

 

a) pensioniskeemiga hõlmatud isiku isikuandmed, sealhulgas selgesti märgitud pensioniiga või pensionihüvitise saamise kuupäev;

 

b) asutuse andmed ja pensioniskeemiga hõlmatud isiku pensioniskeemi andmed;

 

c) täpne kuupäev, millele pensionihüvitise teatises esitatud teabes viidatakse;

 

d) vajaduse korral teave pensioniskeemi täielike või osaliste tagatiste kohta. Juhul, kui tagatis antakse, selgitatakse pensionihüvitise teatises lühidalt tagatise olemust ja esitatakse teave pensioniskeemiga hõlmatud isiku kogunenud pensioniõiguste rahastamistaseme kohta;

 

e) teave pensioniprognooside kohta, võttes arvesse pensioniskeemi eripära ja korraldust.

 

3. Liikmesriik tagab, et kogu asjakohane lisateave on pensioniskeemiga hõlmatud isiku taotluse korral kergesti kättesaadav ja kasutajasõbralikul viisi juurdepääsetav. Teabe võib esitada pensionihüvitise teatises või teha muude vahenditega kättesaadavaks ja teave võib hõlmata järgmist:

 

a) teave pensioniskeemi saldo, sissemaksete ja kulude kohta, võttes arvesse pensioniskeemi eripära ja korraldust;

 

b) kui see on pensioniskeemi eripära ja korraldust arvesse võttes asjakohane, teave investeerimisprofiili kohta;

 

c) kui see on pensioniskeemi eripära ja korraldust arvesse võttes asjakohane, teave eelnevate perioodide tootluse kohta.

 

4. Liikmesriigid vahetavad pensionihüvitise teatise vormi ja sisuga seotud parimaid tavasid.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 55 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 55 a

 

Muud esitatavad andmed ja dokumendid

[Asendab komisjoni ettepaneku artiklid 55–58.]

1. Asutus tagab, et pensioniskeemiga tulevikus liituda võivaid isikuid teavitatakse skeemi kõigist põhijoontest ja investeerimisvõimalustest, sealhulgas sellest, kas ja kuidas arvestatakse investeerimisstrateegiates keskkonna-, sotsiaal-, kliimamuutusi ja äriühingu üldjuhtimist käsitlevate küsimustega. Kui pensioniskeemiga tulevikus liituda võivatel isikutel puudub valikuvõimalus ja nad liituvad pensioniskeemiga automaatselt, esitatakse neile kohe pärast seda liitumise kohta asjakohane põhiteave.

 

2. Lisaks pensionihüvitise teatisele esitavad asutused igale pensioniskeemiga hõlmatud isikule vähemalt kaks aastat enne skeemis ette nähtud pensioniiga või pensioniskeemiga hõlmatud isiku taotluse korral järgmise teabe:

 

a) tasakaalustatud teave pensioniskeemiga hõlmatud isiku pensionipõlve sissetulekuid käsitlevate valikuvõimaluste kohta;

 

b) juhul, kui pensionihüvitisi ei maksta välja eluaegse annuiteedina, tasakaalustatud teave olemasolevate hüvitise väljamakse toodete kohta.

 

Asutus esitab hüvitisesaajatele teabe saadaolevate hüvitiste ja vastavate maksevõimaluste kohta. Juhul, kui väljamakseetapis kannavad märkimisväärse osa investeerimisriskist hüvitisesaajad, tagavad liikmesriigid, et asjakohane teave jõuaks hüvitisesaajateni.

 

3. Pensioniskeemiga hõlmatud isiku, hüvitisesaaja või nende esindaja taotlusel esitab asutus järgmise täiendava teabe:

 

a) artiklis 31 nimetatud raamatupidamise aastaaruande ja majandusaasta aruande ning kui asutus vastutab rohkem kui ühe pensioniskeemi eest, konkreetse pensioniskeemiga seotud raamatupidamise aastaaruande ja majandusaasta aruande;

 

b) artiklis 32 nimetatud investeerimispõhimõtete ülevaade;

 

c) teave artiklis 50 osutatud prognooside koostamisel kasutatud eelduse kohta;

 

d) teave eeldatava annuiteedimäära, teenuseosutaja liigi ja artikli 53 punktis c osutatud annuiteedi kestuse kohta.

 

Pensioniskeemiga hõlmatud isiku taotlusel annab asutus samuti teavet

 

a) pensionihüvitiste sihttaseme kohta, kui see on ette nähtud;

 

b) hüvitiste taseme kohta töösuhte lõpetamise korral.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 59 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve põhieesmärk on pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate kaitse.

1. Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve põhieesmärk on pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate õiguste kaitse ning asutuste stabiilsus ja usaldusväärsus.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 59 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Ilma et see piiraks lõikes 1 sätestatud usaldatavusnõuete täitmise järelevalve põhieesmärki, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused kaaluvad oma üldiste ülesannete täitmisel hoolikalt oma otsuste võimalikku mõju liidu asjaomaste finantssüsteemide stabiilsusele, eriti hädaolukordades, tuginedes sel ajal kättesaadavale teabele.

2. Ilma et see piiraks lõikes 1 sätestatud usaldatavusnõuete täitmise järelevalve põhieesmärki, toetatakse direktiiviga tööandjapensioni kogumisasutuste asutamist ja tegutsemist, soodustatakse nende tõhusat juhtimist ja haldamist ning suurendatakse nende atraktiivsust töötajate ja tööandjate silmis.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 60 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigis tagavad, et tööandjapensioni kogumisasutuste suhtes kohaldatakse usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, sealhulgas järgmiste elementide järelevalvet:

Ilma et see piiraks siseriiklikke sotsiaal- ja tööõigusakte, tagavad liikmesriigid, et tööandjapensioni kogumisasutuste suhtes kohaldatakse usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, sealhulgas järgmiste elementide järelevalvet:

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 73 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Arvestades vajadust võtta meetmeid liidu tasandil tööandjapensionide süsteemi edasiseks arendamiseks liikmesriikides, teeb komisjon järgmist:

 

a) võtab täiendavaid meetmeid, et toetada liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite koostööd arvukamate teise samba pensionide arendamisel;

 

b) moodustab kõrgetasemelise eksperdirühma, et uurida viise, kuidas suurendada liikmesriikides teise samba pensionisääste, sealhulgas edendades parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 75

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist vaatab komisjon käesoleva direktiivi läbi ning esitab selle rakendamise ja tõhususe kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kuus aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist vaatab komisjon käesoleva direktiivi läbi ning esitab selle rakendamise ja tõhususe kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 77

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 77

välja jäetud

Delegeeritud volituste rakendamine

 

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

 

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 24 lõigus 3, artiklis 30 ja artiklis 54 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

 

3. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

4. Artikli 24 lõike 3, artikli 30 ja artikli 54 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

 

MENETLUS

Pealkiri

Tööandjapensioni kogumisasutuste tegevus ja järelevalve (uuesti sõnastatud)

Viited

COM(2014)0167 – C7-0112/2014 – 2014/0091(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

14.4.2014

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

14.4.2014

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Jeroen Lenaers

1.10.2014

Arutamine parlamendikomisjonis

5.3.2015

16.4.2015

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

28.5.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

38

10

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Guillaume Balas, Tiziana Beghin, Brando Benifei, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Lampros Fountoulis, Arne Gericke, Agnes Jongerius, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Zdzisław Krasnodębski, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Joëlle Mélin, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Terry Reintke, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Yana Toom, Ulrike Trebesius, Ulla Tørnæs, Marita Ulvskog, Renate Weber, Tatjana Ždanoka, Jana Žitňanská, Inês Cristina Zuber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Heinz K. Becker, Lynn Boylan, Mercedes Bresso, Eva Kaili, Eduard Kukan, António Marinho e Pinto, Csaba Sógor, Gabriele Zimmer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Michaela Šojdrová

6.5.2015

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (uuesti sõnastatud)

(COM(2014)0167 – C7-0112/2014 – 2014/0091(COD))

Arvamuse koostaja: Sirpa Pietikäinen

LÜHISELGITUS

Liikmesriikide pensioniskeemid on erinevad, kuid rahaliselt kestliku ja piisava pensioni tagamiseks tuleb neil lahendada sarnaseid probleeme. Oodatav eluiga Euroopa Liidus tõuseb praegu umbes kahe ja poole kuu võrra aastas ja tähtis on vähendada eakate vaesust ning tagada kõigile piisav pension.

Majanduskriis on leibkondade pensionisääste tõsiselt kärpinud ja erapensionid on jätkuvalt surve all, arvestades muu hulgas endiselt madalate intressimääradega. See seab surve alla ka tööandjapensionifondide tulud ning seega nende rolli Euroopa ühe suurima institutsioonilise investorina. Tööandjapensionifondid reageerivad olukorrale ärimudeli muutmisega ja võivad valida ka riskantsemad investeerimisstrateegiad, mis omakorda võib mõjutada väljamakseid pensionifondi liikmetele. Tööandjapensioni kogumisasutuste direktiivi läbivaatamine on seega õigeaegne. Ei tohiks ka unustada, et naistel on selles valdkonnas kõige rohkem probleeme.

Naiste raskusi suurendab pensionilõhe. Pensionipõlve sissetuleku erinevused on eelkõige seotud soolise palgalõhega – naiste tunnitasu on keskmiselt 16 % madalam kui meestel (ELi 28 liikmesriigi 2013. aasta andmed). See erinevus küll väheneb, kuid puuduvad kindlad tõendid, et pensionilõhe, mis praegu on keskmiselt 39 %, seda suundumust järgiks.

Naiste paindlik töökorraldus, kaasa arvatud osalise tööajaga töö ja karjääripausid, on sageli seotud nende osaga kodustes ja perekohustustes ning võib osaliselt kajastada isiklikke eelistusi. Sellel on sageli negatiivne mõju pensioniõiguste kogunemisele. Naiste osalemist tööturul mõjutab ka naiste ja meeste jagunemine tööturu sektoritesse, mis erinevad tasu suuruse ja pensionifondide kasutamise poolest, samuti jagunemine organisatsioonilise hierarhia eri tasanditele, mis samuti erinevad tasu poolest.

Pensionilõhe ja naiste pikem eluiga viivad selleni, et naistel tuleb meestest sagedamini vanaduses vaesust taluda. Peale selle on vanemad naised sageli ka seetõttu ebakindlamas olukorras, et nende pensioniõigus tuleneb perekonnaseisust (nad saavad lese- või toitjakaotuspensioni). Sissetulekut vähendab ka varajase pensionilejäämise soodustamine, arvestades asjaolu, et nõudmine eakamate töötajate järele on väike. 2012. aastal oli vaesuse ohus 22 % naistest ja 16 % meestest. Kuigi Euroopa Kohtu 2011. aasta otsuse kohaselt tuleb kõigis uutes süsteemides kasutada sooneutraalseid kindlustusmatemaatilisi tegureid, et võtta arvesse naiste pikemat oodatavat eluiga pensionipõlves, on raske hinnata, kuidas pensionifondid selle arvessevõtmisega tegelikult toime tulevad.

Et vältida naiste vaesumist pensionipõlves ja tagada võrdne pensionimäär, on tähtis välja kujundada üleeuroopalised avalikud esimese samba pensioniskeemid, millega tagatakse asjakohane sissetulekutase ja mida täiendab piisav tööandjapension. Komisjon peaks põhjalikult uurima eri pensionisammaste, pensionisüsteemide ja nende struktuuri mõju meestele ja naistele. Uurimise tulemuste põhjal peaks komisjon välja pakkuma meetmed ja võimalikud struktuurimuudatused, mida on vaja, et tagada kõigis liikmesriikides meestele ja naistele võrdne pensionimäär.

Paremad riiklikud pensioniskeemid on naiste vanaduspõlve vaesuse kaotamise eeldus, piisava sissetuleku tagamiseks on aga vaja sootundlikumaid teise samba skeeme. Samas tuleb arvesse võtta, et tööandjapensioniskeemidega liitub praegu vähem naisi kui mehi. See võib pensionilõhet suurendada, sest liikmesriikides pannakse aina rohkem rõhku just teise samba skeemidele. Pensionimaksete ja -hüvitiste vahelise seose tihendamine, mille tulemusel tööturult eemal oldud või madalama sissetulekuga ajavahemike mõju suureneb, suurendab ka soolisi erinevusi pensioni saamises ja ulatuses. Mõnes liikmesriigis, kus erapensionide puhul võib täheldada nihet kindlaksmääratud hüvitisega skeemidelt kindlaksmääratud sissemaksetega skeemidele, näitavad uuringud, et pensioni ulatuse erinevus meeste ja naiste vahel on teises sambas märgatavalt suurem kui esimeses, riiklikus sambas.

Mis tahes ELi õigusakti ettepanekuga, mis otseselt või kaudselt puudutab kodanike vanaduskindlustust, tuleks püüda seda ebavõrdsust vähendada. Läbipaistvuse huvides tuleks ka selgitada, kuidas kavatsetakse tugevdada tehnilisi sätteid, et hõlmata naiste pikemat oodatavat eluiga, ja kuidas tagatakse tulevikus mittediskrimineerivad pensionihüvitised.

Hea haldustava põhimõtted peaksid hõlmama ka soolise aspekti arvessevõtmist. See tähendab muu hulgas seda, et finantsasutused peavad andma vajadustega kohandatud teavet. Kuigi see väide on vastuoluline ja seotud sooliste stereotüüpidega, arvatakse siiski, et naiste rahandusteadmised ja juurdepääs finantstoodetele on halvemad kui meestel. Näiteks on OECD uuringutest selgunud, et ainult 49 % naistest teab, kuidas toimib liitintress, samas kui meestest teab seda 75 %. Mõnes liikmesriigis ei tea peaaegu 60 % naistest, et suur investeerimistulu on seotud suure riskiga, meeste seas ei ole sellega kursis 45 %. Finantskirjaoskuse omandamine võib valmistada raskusi nii meestele kui ka naistele, seetõttu on finantstoodete omaduste ja nendega seotud ohtude selgem ja täpsem kirjeldamine abiks kõigile kasutajatele.

Pensionifondide selge ja asjakohane teavitustöö peaks samuti hõlmama teadlikkuse suurendamist pensionipõlve sissetulekute valdkonnas. Individuaalsed hüvitisteatised annaksid võimaluse pensioniskeemi liikmetele selgitada, millised puudused nende pensioni ülesehituses leiduvad (võrreldes skeemi teiste liikmetega) ja teha ettepanekuid nende puuduste kõrvaldamiseks. See võib julgustada ka naisi, kellel tuleb teatavas mõttes tihti rohkem töötada, et meestega võrdset pensioni saada, pensionifondidega liituma või oma sääste vabatahtlikult tööandjapensioni kogumisasutustesse paigutama.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Siseturg peaks võimaldama asutustel tegutseda teistes liikmesriikides ja tagama pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele kõrgetasemelise kaitse.

(2) Siseturg peaks võimaldama asutustel tegutseda teistes liikmesriikides ja tagama pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele kõrgetasemelise kaitse, järgides samas täielikult liidu soolise võrdõiguslikkuse alast õigustikku ja diskrimineerimise keelu põhimõtet, võttes muu hulgas arvesse naiste erivajadusi ja soolist pensionilõhet.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a) Arvestades Euroopa demograafilist arengut ja riikide eelarve seisukorda, on tööandjapensionid piisava, kindla ja jätkusuutliku vanaduspensioni kogumise vältimatult vajalik osa.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Tuleb võtta meetmeid selliste täiendavate erapensionisäästude nagu tööandjapensionide arendamiseks. See on tähtis, sest sotsiaalkindlustussüsteemid on kasvava surve all, mis tähendab, et kodanikud hakkavad tulevikus tööandjapensioni hüvitisi kasutama üha enam neid täiendavana. Tuleks arendada tööandjapensioni hüvitisi, seadmata siiski kahtluse alla sotsiaalkindlustuse pensionisüsteemide tähtsust turvalise, kestva ja tõhusa sotsiaalkaitsena, mis peaks tagama vanaduses rahuldava elatustaseme ja peaks seetõttu olema Euroopa sotsiaalmudeli tugevdamisel kesksel kohal.

(4) Kuigi vastutus eakatele kodanikele piisava sissetuleku ja teenuste tagamise eest lasub avalikul sektoril, tuleb liikmesriikides võtta pidevalt meetmeid olemasolevate tööandjapensionisüsteemide (teine sammas) ja täiendava meetmena selliste erapensionisäästude (kolmas sammas) nagu tööandjapensionide arendamiseks, et pensionäril oleks lihtsam saada oma isiklikele vajadustele vastavaid täiendavaid teenuseid. See on tähtis, sest sotsiaalkindlustussüsteemid on kasvava surve all, mis tähendab, et kodanikud hakkavad tulevikus tööandjapensioni hüvitisi kasutama üha enam neid täiendavana. Tuleks arendada tööandjapensioni hüvitisi, seadmata siiski kahtluse alla sotsiaalkindlustuse pensionisüsteemide tähtsust turvalise, kestva ja tõhusa sotsiaalkaitsena, mis peaks tagama vanaduses rahuldava elatustaseme ja peaks seetõttu olema Euroopa sotsiaalmudeli tugevdamisel kesksel kohal. Tuleks siiski märkida, et juba olemasolev ebavõrdsus tööturul, nagu sooline palgalõhe, kajastub veelgi enam esimese ja teise samba pensionis, mille tulemuseks on madalamad pensionid ja vaesuse oht vanaduses.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a) Inimväärsetele pensioniskeemidele võrdse juurdepääsu tagamiseks naistele on vaja meetmeid, millega korvata tasakaalustamatust, mida tekitab visalt püsiv meeste ja naiste ebavõrdsus tööturul.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Käesolevas direktiivis võetakse arvesse põhiõigusi ja peetakse silmas eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatavaid põhimõtteid, eriti õigust isikuandmete kaitsele, ettevõtlusvabadusele ning kõrgetasemelisele tarbijakaitsele, tagades eelkõige pensionide kogumise suurema läbipaistvuse, teadlikuma isikliku finants- ja pensionide planeerimise ning lihtsustades tööandjapensioni kogumisasutuste ja ettevõtjate piiriülest tegevust. Käesolevat direktiivi tuleb rakendada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(5) Käesolevas direktiivis võetakse arvesse põhiõigusi ja peetakse silmas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatavaid põhimõtteid, eriti õigust isikuandmete kaitsele, õigust võrdsele kohtlemisele ja mittediskrimineerimisele sellistel põhjustel nagu sugu, seksuaalne sättumus ja leibkonna koosseis, õigust ettevõtlusvabadusele ning kõrgetasemelisele tarbijakaitsele, tagades eelkõige pensionide kogumise suurema läbipaistvuse, teadlikuma isikliku finants- ja pensionide planeerimise, võttes arvesse iga tööandjapensioni skeemi liikme finantskirjaoskust ning lihtsustades tööandjapensioni kogumisasutuste ja ettevõtjate piiriülest tegevust. Käesolevat direktiivi tuleb rakendada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Vaatamata direktiivi 2003/41/EÜ jõustumisele püsivad usaldatavusnõuetega seonduvad olulised takistused, mis muudavad kogumisasutuste jaoks pensioniskeemide piiriülese juhtimise kallimaks. Lisaks tuleb tõsta pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate praegust minimaalset kaitsetaset. See on üha olulisem, sest märkimisväärselt on suurenenud selliste eurooplaste arv, kes kasutavad pensioniskeeme, millega antakse üleelamisrisk ja tururiskid kogumisasutuselt või tööandjapensioni skeemi pakkuvalt ettevõtjalt („sponsorettevõte”) üle üksikisikule. Lisaks tuleb tõsta pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele antava teabe praegust miinimumtaset. Nende arengusuundumuste tõttu tuleb käesolevat direktiivi muuta.

(6) Vaatamata direktiivi 2003/41/EÜ jõustumisele püsivad usaldatavusnõuetega seonduvad olulised takistused, mis muudavad kogumisasutuste jaoks pensioniskeemide piiriülese juhtimise kallimaks. Lisaks tuleb tõsta pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate praegust minimaalset kaitsetaset ning see tuleb kindlaks määrata, võttes arvesse liidu põhimõtteid mittediskrimineerimise ja soolise võrdõiguslikkuse vallas. See on üha olulisem, sest märkimisväärselt on suurenenud selliste eurooplaste arv, kes kasutavad pensioniskeeme, millega antakse üleelamisrisk ja tururiskid kogumisasutuselt või tööandjapensioni skeemi pakkuvalt ettevõtjalt („sponsorettevõte”) üle üksikisikule, ning niisuguste skeemide rohkus võib põhjustada eakamate, eriti naiste vaesuse suurenemist liikmesriikides. Lisaks tuleb tõsta pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele antava teabe praegust miinimumtaset ning kohandada seda, et tagada teabe hõlpsam kättesaadavus ja liitunute, eriti naiste vajadustega arvestamine. Nende arengusuundumuste tõttu tuleb käesolevat direktiivi muuta.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a) Kuna piisava pensionitaseme tagamine ja soolise pensionilõhe kaotamine on olulised, siis peaks komisjon uurima põhjalikult eri sammaste, pensionisüsteemide ja nende struktuuri mõju nii naistele kui ka meestele. Komisjon peaks tulemuste põhjal tegema ettepaneku meetmete võtmiseks ja võimalikeks struktuurimuudatusteks, mis on vajalikud naistele ja meestele võrdse pensionitaseme tagamiseks eri liikmesriikides.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a) Kuna sooline pensionilõhe on liidus keskmiselt 39 %, peaks komisjon mitte ainult lähtuma usaldatavusnormatiividest, vaid ergutama samuti liikmesriike töötama välja täiendavaid skeeme koos nende mõju järelevalvemehhanismiga, et anda panus teise samba pensionisse võimalusena vähendada soolist palgalõhet ja tagada naistele inimväärse pensioni kättesaadavus.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Püüdes tagada finantsilist kindlust pensioniloleku ajal, peaksid tööandjapensioni kogumisasutuste makstavad hüvitised üldiselt katma pensioni maksmise kuni hüvitisesaaja surmani. Samuti peaks olema võimalik maksta hüvitisi teatud tähtaja jooksul või ühekordse summana.

(13) Püüdes tagada finantsilist kindlust pensioniloleku ajal, peaksid tööandjapensioni kogumisasutuste makstavad hüvitised üldiselt katma pensioni maksmise kuni hüvitisesaaja surmani. Samuti peaks olema võimalik maksta hüvitisi teatud tähtaja jooksul või ühekordse summana. Lisaks peaks komisjon otsima lihtsaid ja kasutajasõbralikke viise, kuidas muuta teise ja kolmanda samba pensionitoodete kvaliteet naiste ja meeste jaoks arusaadavaks ning töötada selliste toodete jaoks välja tarbijateabe ja -kaitse normid, võttes abiks vabatahtlikud käitumisjuhendid ning vajaduse korral ka kompaktse ja kasutajasõbraliku liidu sertifitseerimissüsteemi (pensioni kvaliteedimärgis).

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Oluline on tagada, et vanurid ja puudega inimesed ei satuks vaesuse ohtu ja et neil oleks rahuldav elatustase. Biomeetriliste riskide piisav katmine tööandjapensioni korralduses on vanurite vaesuse ja kindlusetuse vastu võitlemise seisukohalt oluline. Pensioniskeemi loomisel peaksid tööandjad ja töötajad või nende esindajad võtma arvesse võimalust, et pensioniskeem sisaldaks vahendeid üleelamis- ja töövõimetuse riskide katmiseks, samuti vahendeid toitja kaotanud ülalpeetavate jaoks.

(14) Oluline on tagada, et põllumajandustootjad, lapsi kasvatavad emad ning vanurid ja puudega inimesed ei satuks vaesuse ohtu ja et neil oleks rahuldav elatustase, võttes arvesse eakate naiste eriti ebakindlat olukorda. Biomeetriliste riskide piisav katmine tööandjapensioni korralduses on vanurite vaesuse ja kindlusetuse vastu võitlemise seisukohalt oluline. Pensioniskeemi loomisel peaksid tööandjad ja töötajad või nende esindajad võtma arvesse võimalust, et pensioniskeem sisaldaks vahendeid üleelamis- ja töövõimetuse ning kasutatud vanemapuhkuse riskide katmiseks, samuti vahendeid toitja kaotanud ülalpeetavate jaoks, et eakatel inimestel oleks võimalik minna vanadekodusse, kui nad ei saa enam üksi elamisega hakkama.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Liitunute ja hüvitisesaajate kaitsmiseks peaksid tööandjapensioni kogumisasutused piirduma käesolevas direktiivis osutatud tegevuste ja nendest tulenevate tegevustega.

(17) Liitunute ja hüvitisesaajate kaitsmiseks peaksid tööandjapensioni kogumisasutused piirduma käesolevas direktiivis osutatud tegevuste ja nendest tulenevate tegevustega ning andma liitunutele ja hüvitisesaajatele selget ja asjakohast teavet eesmärgiga tagada hea juhtimistava ja riskijuhtimine.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Tööandjapensioni kogumisasutused on finantsteenuste osutajad, kes kannavad tööandjapensioni hüvitiste maksmise eest suurt vastutust, ning seetõttu peaksid nende tegevus ja tegutsemistingimused vastama teatavatele minimaalsetele usaldatavusnormatiividele.

(20) Tööandjapensioni kogumisasutused on pensioniasutused, mis teenivad esmajoones sotsiaalset eesmärki ja kannavad tööandjapensioni hüvitiste maksmise eest suurt vastutust, ning seetõttu peaksid nende tegevus ja tegutsemistingimused vastama teatavatele minimaalsetele usaldatavusnormatiividele. Direktiivi juhtiva põhimõttena tuleks täielikult tunnustada ja toetada tööandjapensioni kogumisasutuste sotsiaalset ülesannet ja kolmepoolset suhet töötaja, tööandja ja tööandjapensioni kogumisasutuste vahel ning soodustada tuleks kollektiivlepingutel põhinevaid tööandjapensioniskeeme, milles võetakse arvesse sooaspekti, sest neil on täita oluline roll soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ning naiste ja meeste pensionide erinevuse vähendamisel.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36) Teatavaid riske ei saa tehniliste eraldiste kvantitatiivsete nõuete ja rahastamisnõuetega vähendada, vaid selliste riskidega saab nõuetekohaselt tegeleda ainult juhtimisnõuete kaudu. Seetõttu on tõhus juhtimissüsteem nõuetekohase riskijuhtimise seisukohalt väga tähtis. Need süsteemid peavad olema proportsionaalsed tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega.

(36) Teatavaid riske ei saa tehniliste eraldiste kvantitatiivsete nõuete ja rahastamisnõuetega vähendada, vaid selliste riskidega saab nõuetekohaselt tegeleda ainult juhtimisnõuete kaudu. Seetõttu on tõhus juhtimissüsteem nõuetekohase riskijuhtimise ja kõigile skeemiga liitunutele võrdse kaitseõiguse tagamise seisukohalt väga tähtis. Need süsteemid peavad olema proportsionaalsed tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39) Kõik põhifunktsioone täitvad isikud peaksid olema sobivad ja nõuetekohased. Siiski peaks pädeva asutuse teavitamise nõue kehtima ainult põhifunktsioonide täitjate suhtes.

(39) Kõik põhifunktsioone täitvad isikud peaksid olema sobivad ja nõuetekohased ning usaldusväärsed, sealhulgas näitama, et nad mõistavad sooaspekti tähtsust. Siiski peaks pädeva asutuse teavitamise nõue kehtima ainult põhifunktsioonide täitjate suhtes.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41) Tööandjapensioni kogumisasutustel tuleb riskijuhtimist tõhustada, et saada aru pensioniskeemi jätkusuutlikkusega seonduvatest võimalikest nõrkadest külgedest ja neid pädevate ametiasutustega arutada. Kogumisasutused peaksid riskijuhtimissüsteemi osana tegema oma pensionidega seonduva tegevuse riskihindamise. Riskihindamine tuleb teha kättesaadavaks ka pädevatele ametiasutustele. Sellise hindamise käigus peavad kogumisasutused muu hulgas esitama põhielementide kvalitatiivse kirjelduse, määrates kooskõlas siseriiklike õigusaktidega kindlaks oma finantseerimise positsiooni, riskijuhtimissüsteemi tõhususe ja suutlikkuse täita tehniliste eraldistega seonduvaid nõudeid. Riskihindamine peab hõlmama uusi ja tekkivaid riske, näiteks kliimamuutuse, loodusvarade kasutamise ja keskkonnaga seonduvad riskid.

(41) Tööandjapensioni kogumisasutustel tuleb riskijuhtimist tõhustada, et saada aru pensioniskeemi jätkusuutlikkusega seonduvatest võimalikest nõrkadest külgedest ja neid klientide ning pädevate ametiasutustega arutada. Kogumisasutused peaksid riskijuhtimissüsteemi osana tegema oma pensionidega seonduva tegevuse riskihindamise. Riskihindamine tuleb teha kättesaadavaks ka klientidele ja pädevatele ametiasutustele. Sellise hindamise käigus peavad kogumisasutused muu hulgas esitama põhielementide kvalitatiivse kirjelduse, määrates kooskõlas siseriiklike õigusaktidega kindlaks oma finantseerimise positsiooni, riskijuhtimissüsteemi tõhususe ja suutlikkuse täita tehniliste eraldistega seonduvaid nõudeid, kaasa arvatud suutlikkus eristada meestele ja naistele mõeldud tehnilisi eraldisi. Riskihindamine peab hõlmama uusi ja tekkivaid riske, näiteks kliimamuutuse, loodusvarade kasutamise ja keskkonnaga seonduvad riskid.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 46

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(46) Kogumisasutused peaksid võimalikele pensioniskeemiga liitujatele, pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele andma selget ja piisavat teavet, et aidata neil teha otsuseid pensioni kohta, ja tagada, et pensioniskeemi eri etapid, s.t nii liitumiseelne, pensioniskeemiga hõlmatud (sealhulgas eelpensioni) kui ka pensionijärgne etapp oleksid läbipaistvad. Eriti tuleks anda teavet kogunenud pensioniõiguste, pensionihüvitiste prognoositud tasemete, riskide ja tagatiste ning kulude kohta. Kui investeerimisriski kannavad pensioniskeemiga hõlmatud isikud, on oluline anda lisateavet ka investeerimisprofiili, olemasolevate valikuvõimaluste ja eelnevate perioodide tootluse kohta.

(46) Kogumisasutused peaksid võimalikele pensioniskeemiga liitujatele, pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele andma selget ja piisavat teavet, et aidata neil teha otsuseid pensioni kohta, ja tagada, et pensioniskeemi eri etapid, s.t nii liitumiseelne, pensioniskeemiga hõlmatud (sealhulgas eelpensioni) etapp, tööturult eemal oldud või osalise tööajaga töötatud aeg kui ka pensionijärgne etapp oleksid läbipaistvad. Eriti tuleks anda teavet kogunenud pensioniõiguste või pensionihüvitiste prognoositud tasemete kohta võrdluses teiste skeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajatega, riskide ja tagatiste ning kulude kohta. Kui investeerimisriski kannavad pensioniskeemiga hõlmatud isikud, peaks olema kohustuslik anda lisateavet ka investeerimisprofiili, olemasolevate valikuvõimaluste ja eelnevate perioodide ning prognoositava tootluse, riskiprofiili ja kulustruktuuri kohta ning seda tuleks teha selgelt ja arusaadavalt, võttes arvesse skeemiga hõlmatud isikute erinevat finantskirjaoskuse taset. Selge ja asjakohane teave ei peaks tähendama ainult võimalikult suurt teabe hulka, vaid tagama ka selle, et teave oleks kasutaja vajaduste kohane vastavalt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile, eriti seoses juurdepääsetavusega ja teabele juurdepääsuga, ning selle juures võetakse arvesse inimeste erinevat finantskirjaoskuse taset. Tarbijateabe ja -kaitse küsimused võiks lühidalt kokku võtta ja arusaadavaks teha vabatahtlike käitumisjuhendite ning vajaduse korral ka kompaktse, kasutajasõbraliku liidu sertifitseerimissüsteemi abil (pensioni kvaliteedimärgis).

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47) Enne pensioniskeemiga liitumist tuleks võimalikele pensioniskeemiga liitujatele anda kogu vajalik teave, et nad saaksid teha teadlikke valikuid, näiteks vastavalt olukorrale teave loobumisvõimaluste, osamaksude, kulude ja investeerimisvõimaluste kohta.

(47) Enne pensioniskeemiga liitumist tuleks võimalikele pensioniskeemiga liitujatele anda kogu vajalik teave, et nad saaksid teha teadlikke valikuid, näiteks vastavalt olukorrale teave loobumisvõimaluste, karjääripauside või osalise tööajaga töölepingute tagajärgede, osamaksude, kulude ja investeerimisvõimaluste kohta.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 49

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(49) Asutused peaksid pensioniskeemiga hõlmatud isikutele piisavalt vara enne pensionile jäämist teada andma nende pensioni väljamaksmise võimalustest. Kui pensionihüvitist ei maksta välja eluaegse annuiteedi alusel, peaksid pensioniskeemiga hõlmatud isikud, kelle pensioniiga läheneb, saama teavet kättesaadavate hüvitise väljamakse toodete kohta, et lihtsustada pensionipõlve rahalist planeerimist.

(49) Asutused peaksid pensioniskeemiga hõlmatud isikutele piisavalt vara enne pensionile jäämist teada andma nende pensioni väljamaksmise võimalustest. Kui pensionihüvitist ei maksta välja eluaegse annuiteedi alusel, peaksid pensioniskeemiga hõlmatud isikud, kelle pensioniiga läheneb, saama selget, kohandatud ja sooliselt diferentseeritud teavet kättesaadavate hüvitise väljamakse toodete kohta, et lihtsustada pensionipõlve rahalist planeerimist.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid võivad ette näha kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ja võttes arvesse sotsiaalkindlustussüsteemide pakutavate pensionihüvitiste ulatust, et pensioniskeemiga hõlmatud isikutele pakutakse lisahüvitistena võimalust üleelamis- ja töövõimetuse riskide katteks, toitja kaotanud ülalpeetavate toetamiseks ja osamaksete tagasimaksmise tagamiseks, kui tööandjad ja töövõtjad või nende vastavad esindajad nii kokku lepivad.

2. Liikmesriigid võivad ette näha kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ja võttes arvesse sotsiaalkindlustussüsteemide pakutavate pensionihüvitiste ulatust, et riigis kehtestatakse miinimumpension, mis ei tohi olla väiksem suhtelise vaesuse piirist, pensioniskeemiga hõlmatud isikutele pakutakse lisahüvitistena võimalust üleelamis- ja töövõimetuse riskide katteks, toitja kaotanud ülalpeetavate toetamiseks ja osamaksete tagasimaksmise tagamiseks, kui tööandjad ja töövõtjad või nende vastavad esindajad nii kokku lepivad.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid nõuavad asutustelt selle tagamist, et kõik isikud, kes tegelikult juhivad asutust või kes täidavad muid põhifunktsioone, järgivad oma ülesandeid täites järgmisi nõudeid:

1. Liikmesriigid nõuavad asutustelt selle tagamist, et nende juhtkond on sooliselt tasakaalustatud ja kõik isikud, kes tegelikult juhivad asutust või kes täidavad muid põhifunktsioone, järgivad oma ülesandeid täites järgmisi nõudeid:

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) neil on laitmatu maine ja nad on usaldusväärsed (nõuetekohasuse nõue).

(b) neil on laitmatu maine ja nad on usaldusväärsed ning on muu hulgas näidanud, et mõistavad sooaspekti tähtsust (nõuetekohasuse nõue).

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Asutused avalikustavad korrapäraselt asjakohase teabe, mis käsitleb asutuse tasustamispoliitikat, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ ülevõtvates õigus- ja haldusnormides on sätestatud teisiti.

2. Asutused avalikustavad korrapäraselt asjakohase teabe, mis käsitleb asutuse tasustamispoliitikat, kasutades erinäitajaid, mis seostavad tasustamist sobiva ja nõuetekohase juhtimise, usaldusväärsuse ja soolise võrdõiguslikkusega, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ ülevõtvates õigus- ja haldusnormides on sätestatud teisiti.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 – lõige 3 – punkt a – taane 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– tasustamist ja selle järelevalvet tuleb juhtida selgelt, läbipaistvalt ja tõhusalt.

– tasustamist ja selle järelevalvet tuleb juhtida selgelt, läbipaistvalt, soolist võrdõiguslikkust arvestavalt ja tõhusalt.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid nõuavad, et asutused rakendaksid riskijuhtimise, siseauditi ja vajaduse korral aktuaari funktsiooni. Iga põhifunktsiooniga seotud aruandlusahelatega tagatakse põhifunktsiooni suutlikkus täita oma ülesanne tõhusalt ning objektiivsel, õiglasel ja sõltumatul viisil.

1. Liikmesriigid nõuavad, et asutused rakendaksid riskijuhtimise, sise- ja välisauditi ja vajaduse korral aktuaari funktsiooni. Iga põhifunktsiooniga seotud aruandlusahelatega tagatakse põhifunktsiooni suutlikkus täita oma ülesanne tõhusalt ning objektiivsel, õiglasel, soolist võrdõiguslikkust arvestaval ja sõltumatul viisil.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) hindab tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatud andmete piisavust ja kvaliteeti;

(c) hindab tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatud andmete piisavust, kvaliteeti ja sootundlikkust ;

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) suutlikkus täita artiklis 14 sätestatud tehnilisi eraldisi käsitlevaid nõudeid;

(c) suutlikkus täita artiklis 14 sätestatud tehnilisi eraldisi käsitlevaid nõudeid, põhjustamata naiste kaudset diskrimineerimist;

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 38 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) teavet ajakohastatakse korrapäraselt;

(a) teavet ajakohastatakse korrapäraselt ja kohandatakse liitunute vajadustega, et võtta arvesse soo ja vanusega seotud mõistmiserinevusi;

MENETLUS

Pealkiri

Tööandjapensioni kogumisasutuste tegevus ja järelevalve (uuesti sõnastatud)

Viited

COM(2014)0167 – C7-0112/2014 – 2014/0091(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

14.4.2014

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

FEMM

14.4.2014

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Sirpa Pietikäinen

17.10.2014

Arutamine parlamendikomisjonis

30.3.2015

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

6.5.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

25

6

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Maria Arena, Catherine Bearder, Beatriz Becerra Basterrechea, Vilija Blinkevičiūtė, Anna Maria Corazza Bildt, Viorica Dăncilă, Iratxe García Pérez, Anna Hedh, Mary Honeyball, Elisabeth Köstinger, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Angelika Mlinar, Angelika Niebler, Maria Noichl, Marijana Petir, Terry Reintke, Liliana Rodrigues, Jordi Sebastià, Ángela Vallina, Beatrix von Storch, Anna Záborská, Jana Žitňanská, Inês Cristina Zuber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Stefan Eck, Constance Le Grip, Georg Mayer, Sirpa Pietikäinen, Monika Vana, Julie Ward

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Isabella Adinolfi

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Tööandjapensioni kogumisasutuste tegevus ja järelevalve (uuesti sõnastatud)

Viited

COM(2014)0167 – C7-0112/2014 – 2014/0091(COD)

EP-le esitamise kuupäev

19.3.2014

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

14.4.2014

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

14.4.2014

JURI

14.4.2014

FEMM

14.4.2014

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

JURI

3.9.2014

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Brian Hayes

22.7.2014

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

14.4.2015

15.9.2015

9.11.2015

 

Vastuvõtmise kuupäev

25.1.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

47

3

7

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Burkhard Balz, Pervenche Berès, Fabio De Masi, Markus Ferber, Jonás Fernández, Elisa Ferreira, Sven Giegold, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Petr Ježek, Othmar Karas, Georgios Kyrtsos, Werner Langen, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Notis Marias, Fulvio Martusciello, Costas Mavrides, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Dariusz Rosati, Pirkko Ruohonen-Lerner, Molly Scott Cato, Kay Swinburne, Paul Tang, Ernest Urtasun, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Cora van Nieuwenhuizen, Miguel Viegas, Jakob von Weizsäcker, Pablo Zalba Bidegain, Marco Zanni, Sotirios Zarianopoulos

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Enrique Calvet Chambon, Nessa Childers, Bas Eickhout, Ildikó Gáll-Pelcz, Sophia in ‘t Veld, Ramón Jáuregui Atondo, Eva Kaili, Rina Ronja Kari, Paloma López Bermejo, Thomas Mann, Eva Paunova, Tibor Szanyi, Nils Torvalds, Beatrix von Storch

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Pascal Arimont, Mark Demesmaeker, Theresa Griffin, Marc Tarabella

Esitamise kuupäev

3.2.2016

(1)

EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

(2)

* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

(3)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/41/EÜ, 3. juuni 2003, tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10).

(4)

  Vt I lisa A osa.

(5)

ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.

(6)

a Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ, 25. november 2009, kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(7)

  EÜT L 283, 28.10.1980, lk 23.

(8)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(9)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001, 18. detsember 2000, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(10)

  ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

(11)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004, 29. aprill 2004, sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1).

(12)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 987/2009, 16. september 2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1).

(13)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ, 13. juuli 2009, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(14)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ, 25. november 2009, kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(15)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL, 8. juuni 2011, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(16)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(17)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(18)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1060/2009, 16. september 2009, reitinguagentuuride kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 1).

(19)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(20)

  ELT

(21)

ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.

(22)

Max Andersson, Marie-Christine Boutonnet, Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Therese Comodini Cachia, Mady Delvaux-Stehres, Andrzej Sebastian Duda, Rosa Estarąs Ferragut, Laura Ferrara, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Heidi Hautala, Mary Honeyball, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Dietmar Köster, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Victor Negrescu, Emil Radev, Evelyn Regner, Virginie Rozičre, Pavel Svoboda, Axel Voss ja Tadeusz Zwiefka.

Õigusalane teave