Menetlus : 2015/2115(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0012/2016

Esitatud tekstid :

A8-0012/2016

Arutelud :

PV 01/02/2016 - 9
CRE 01/02/2016 - 9

Hääletused :

PV 25/02/2016 - 7.12
CRE 25/02/2016 - 7.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0063

RAPORT     
PDF 275kWORD 85k
28.1.2016
PE 565.149v02-00 A8-0012/2016

Euroopa Keskpanga 2014. aasta aruande kohta

(2015/2115(INI))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Notis Marias

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Keskpanga 2014. aasta aruande kohta

(2015/2115(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 2014. aasta aruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 284 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 16. juuni 2015. aasta otsust kohtuasjas C-62/14,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eriti selle artiklit 15,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 1,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0012/2016),

A.  arvestades, et komisjoni viimase, sügisel esitatud prognoosi kohaselt peaks euroala majanduse taastumine kiirenema ja prognoositav SKP reaalkasv olema 2015. aastal 1,4 %, 2016. aastal 1,7 % ning 2017. aastal 1,8 %; arvestades, et kasvu alused on haprad; arvestades, et tugev poliitiline pühendumine jätkusuutlike ja sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireformide elluviimisele on majanduskasvu tõhustamise jaoks keskse tähtsusega;

B.  arvestades, et sama prognoosi kohaselt peaks euroala tööpuudus aeglaselt vähenema 11,6 protsendilt 2014. aasta lõpus 10,5 protsendini 2016. aasta lõpus; arvestades, et eri liikmesriikide töötuse määrad on väga erinevad, ulatudes 6,4 %-st Saksamaal 26,6 %-ni Kreekas; arvestades, et töötuse määrad on paljudes liikmesriikides endiselt ärevust tekitavalt kõrgel tasemel ning see puudutab eelkõige noori ja pikaajalisi töötuid;

C.  arvestades, et sama prognoosi kohaselt peaks euroala eelarveprognoos paranema: avaliku sektori eelarvedefitsiit peaks kahanema 2,4 %-lt 2014. aastal 1,7 %-ni 2016. aastal ning valitsemissektori võlg 94 %-lt 2014. aasta lõpus 92,5 %-ni 2016. aasta lõpus;

D.  arvestades, et madalad energiahinnad võivad samal ajal inflatsiooniootustele negatiivset mõju omades aidata potentsiaalselt kaasa majanduse taastumisele;

E.  arvestades, et neid protsesse toetavad peamiselt eratarbimine, eksport ja välised tegurid, näiteks madalad energiahinnad, eelkõige toornafta puhul, samas kui era- ja avaliku sektori investeeringud euroalal suurenevad vaid järk-järgult ja jäävad märkimisväärselt allapoole kriisieelseid tasemeid ning investeeringute suhteline osakaal SKPs on mitme aastakümne jooksul pidevalt vähenenud;

F.  arvestades, et Euroopa Keskpanga (EKP) möödunud aasta septembri ettevaate kohaselt peaks euroala keskmine inflatsioonimäär, mis oli 2015. aasta esimesel poolel nullilähedane, tõusma 2016. aastal 1,1 % ning 2017. aastal 1,7 %-ni;

G.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 2 kohaselt on Euroopa Keskpankade Süsteemi ülesanne „edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist“;

H.  arvestades, et EKP langetas 2014. aastal keskseid refinantseerimise intressimäärasid efektiivse alampiirini ning vähendas hoiustamise püsivõimaluse intressimäära -0,20 protsendini; arvestades, et madalamad reaalintressimäärad ei ole märkimisväärselt kajastunud laenude andmises kodumajapidamistele või äriühingutele, eriti VKEdele, ning see on aidanud kaasa sellele, et EKP on hakanud võtma ebatraditsioonilise rahapoliitika meetmeid;

I.  arvestades, et seni ei ole EKP oma järelevalverolli täites võtnud alati piisavalt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet;

J.  arvestades, et VKEd moodustavad Euroopa majanduse selgroo ning pangandussüsteem aitab kaasa nende konkurentsivõime ja kasvu tagamisele; arvestades, et mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud krediidivoo hõlbustamine on põhjapaneva tähtsusega, sest need moodustavad 99 % kõikides ettevõtjatest ja pakuvad 80 % kõikidest töökohtadest liidus, mistõttu on neil keskne roll majanduskasvu ja töökohtade loomises ning sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamises; arvestades, et pangalaenude mahud suurenevad tasapisi;

K.  arvestades, et EKP teostas 2014. aastal mitu sihtotstarbelist pikemaajalist refinantseerimisoperatsiooni ja valitud erasektori varade ostukava, mille eesmärk oli toetada laenuandmist reaalmajandusele;

L.  arvestades, et 22. jaanuaril 2015. aastal käivitas EKP laiendatud varaostukava 1,1 triljoni euro suuruses mahus, mis peaks kavakohaselt kestma 2016. aasta septembrini, igal juhul kuni on toimunud inflatsioonitaseme kestlik kohanemine;

M.  arvestades, et EKP on oma võlakirjade ostmise kavaga seoses kandnud oma bilanssi olulise riskitaseme;

N.  arvestades, et pangandusliidu esimene sammas – ühtne järelevalvemehhanism – alustas täiemahulist tööd 4. novembril 2014. aastal, millega EKP-le anti üle euroala 122 suurima panga otsene järelevalve; arvestades, et sellega paralleelselt teostati ja viidi 26. oktoobril 2014. aastal lõpule kõnealuste märkimisväärsete pankade põhjalik hindamine, mis koosnes varade kvaliteedi hindamisest ja stressitestist; arvestades, et pangandusliidu teine sammas – ühtne kriisilahenduskord – jõustus 2015. aasta alguses, samas kui selle kolmas sammas – ühtne hoiuste tagamise skeem – on veel loomata;

1.  tuletab meelde, et euroalal eelolevatel aastatel oodatavat geograafiliselt ebaühtlast ja tagasihoidlikku majanduse taastumist tuleb tugevdada ning potentsiaalset majanduskasvu tuleb suurendada, et langetada paljudes euroala liikmesriikides registreeritud kõrgeid töötuse määrasid ja vähendada võlakoormust; rõhutab, et paljud liikmesriigid seisavad silmitsi sarnaste makromajanduslike probleemidega; rõhutab vajadust parandada kasvu ja töökohtade loomise ergutamisele suunatud nii avaliku kui ka erasektori investeeringute tegemise tingimusi ning nõuab täiendavaid jõupingutusi reaalmajanduse rahastamise tagamiseks; on veendunud, et liikmesriigid peavad tagama jätkusuutlike ja sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireformide elluviimise;

2.  mõistab hukka praeguse, ehkki järk-järgult väheneva intressimäärade vahe, millega võimaldatakse rahastamist VKEdele ja millega võimaldatakse rahastamist suurematele äriühingutele, väikeste ja suurte laenude intressimäärade vahe ning laenutingimuste vahe VKEde puhul, mis asuvad euroala eri riikides, kuid tunnistab, et rahapoliitikal on selle valdkonna saavutuste osas piiratud võimalused; märgib sellega seoses hoiu- ja ühistupankande ning hoiu-laenuühistute rolli ning rõhutab, et õigusraamistik peaks toetama nende eripäraseid tööpõhimõtteid ja austama nende erimissiooni ning et järelevalveasutused peaksid olema teadlikud niisugustest aspektidest ja võtma neid arvesse oma tavades ja lähenemisviisides;

3.  rõhutab, et hoolimata EKP meetmetest soodsate rahastamistingimuste säilitamiseks jäävad era- ja avaliku sektori investeeringud euroalal endiselt märkimisväärselt allapoole praeguse kriisi eelseid tasemeid; tunneb sellega seoses heameelt Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) loomise üle ja komisjoni kavatsuse üle luua tõeline kapitaliturgude liit, mis peaks mitmekesistama rahastamisallikaid ELi majanduses, edendama piiriüleseid investeeringuid ja suurendama äriühingute, eelkõige VKEde juurdepääsu rahastamisele;

4.  märgib, et reageerimaks keerulisele keskkonnale, millele on omane riigivõlakriis, vähenev inflatsioon, krediidimahu vähenemine ja aeglane majanduskasv, võttis EKP oma nullilähedase intressimäärade alampiiri kontekstis kasutusele ebatraditsioonilised rahapoliitika instrumendid;

5.  märgib varaostukava positiivset, kuid alles tagasihoidlikku mõju rahapakkumise dünaamikale ja laenudünaamikale, millele on omane ettevõtjatele endiselt vähene laenude andmine, millele toob aga kasu krediidistandardite järkjärguline leevendamine, uute laenude tingimuste jätkuv lõdvendamine, tagasilükatud taotluste vähenemine, laenunõudluse kasv ja erasektori investeeringute järkjärguline suurenemine 2015. aasta esimeses kolmes kvartalis, kuigi erinevused euroala majandustes on endiselt märkimisväärsed; märgib lisaks, et varaostukava käivitamise järel on keskpikad inflatsiooniootused hakanud suurenema, lähenedes järk-järgult eesmärgiks seatud 2 %-le, kusjuures deflatsioonilõksu oht võib olla vähenenud; palub EKP-l võimaluse korral kohaldada varaostukava kõikide liikmesriikide suhtes igasuguse diskrimineerimiseta ja EKP jaoks siduvaid eeskirju järgides;

6.  ootab, et EKP toetaks liidu üldist majanduspoliitikat ja aitaks kaasa selle eesmärkide saavutamisele, nagu on ette nähtud ELi toimimise lepingu artiklis 282, eeldusel, et sellega ei seata ohtu tema peamist ülesannet, milleks on hindade stabiilsus;

7.  rõhutab, et EKP toetus hõlmab ka jõupingutusi, mille eesmärk on suurendada odavate laenude andmist reaalmajandusele ning hõlbustada majanduse taastumist töökohtade, kasvu ja stabiilsuse suunas;

8.  tunneb muret EKP ebatraditsiooniliste rahapoliitika instrumentide võimalike soovimatute tagajärgede ja pikaajaliste mõjude pärast; on teadlik asjaolust, et kõnealustest meetmetest loobumine on väga keeruline ja seda tuleb hoolega kavandada, et vältida soovimatuid turuhäireid, eelkõige mis puudutab loobumise nõuetekohast, mõistlikku ja õigeaegset juhtimist; palub EKP-l jälgida tähelepanelikult oma ostukavadega seonduvaid riske; jääb kindlaks seisukohale, et rahapoliitika abil ei ole võimalik lahendada paljudes liikmesriikides esinevaid eelarve- ja majandusprobleeme ning see ei saa asendada vajalikke jätkusuutlikke ja sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireforme, eelarve konsolideerimist ja sihipäraseid investeeringuid;

9.  on ettevaatlik võimalike finantsstabiilsusele avalduvate riskide suhtes, mida kujutavad endast teatavates liikmesriikides esinevad pikaajalised madalad intressimäärad, millel võib olla kahjulik mõju elukindlustus- ja pensioniskeemidele; tunnistab, et pikaajalised intressimäärad kajastavad makromajanduslikke alustingimusi ja rahapoliitilisi alusvalikuid;

10.  palub komisjonil esitada ettepanekud makrotasandi usaldatavusjärelevalve ja niisuguste poliitikavahendite parandamiseks, mida saab kasutada riski maandamiseks varipanganduses, võttes arvesse EKP poolt selle aastaaruandes esitatud hoiatust, mille kohaselt on viimasel aastakümnel muude laenuvahendajate kui pankade stabiilse kasvu (varades 22 triljonile eurole) tõttu vaja täiendavaid algatusi, et jälgida ja hinnata kasvava varipangandussektori nõrku kohti;

11.  tunneb heameelt EKP poolt 2012. aasta augustis antud kategoorilise lubaduse üle teha „kõik võimalik“ euro kaitsmiseks;

12.  järeldab, et järelturgudel avaliku ja erasektori võlaväärtpaberite ostmise kava võiks olla tulemuslikum;

13.  juhib tähelepanu mureküsimustele, mis on esitatud Euroopa Kohtu poolt 16. juunil 2015. aastal kohtuasjas C-62/14 tehtud otsuses, mille kohaselt on võimalik, et EKP võtab järelturul riigivõlakirju ostes endale märkimisväärse kahju saamise riski ning samuti võlausaldajate nõuete väärtuskärpe riski; märgib, et samas otsuses selgitatakse, et see ei muuda järeldust, mille kohaselt võib EKP järelturgudel riigivõlakirju osta ja mille kohaselt ei ole niisugused ostud vastuolus liikmesriikide eelarve monetaarse rahastamise keeluga;

14.  rõhutab, et mõne liikmesriigi avaliku ja erasektori suur ning riigiti erinev võlakoormus (lisaks endiselt lahendamist vajavatele struktuursetele puudustele pangandussektoris) takistab rahapoliitika nõuetekohast ülekandumist ning et EKP poolt ellu viidav ebatraditsiooniline rahapoliitika ei ole üksi võimeline seda olukorda muutma;

15.  nõuab tungivalt, et need euroala liikmesriigid, kelle suhtes kohaldatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi, toimiksid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määruse (EL) nr 472/2013 artikli 7 lõikele 9 eesmärgiga auditeerida põhjalikult oma riigi rahandust, et hinnata muu hulgas ülemäärase riigivõla tekkimise põhjuseid ning tuvastada võimalikke rikkumisi; rõhutab, et selle auditi eesmärk peaks olema saavutada parem arusaam minevikus tehtud vigadest ja mitte alustada ad hoc võla restruktureerimise protsessi, mis võib mõnes liikmesriigis võlakriisi uuesti süvendada;

16.  rõhutab, et olemasoleva majanduse juhtimise raamistiku eeskirju tuleks nõuetekohaselt järgida ja jõustada, seejuures suurte ja väikeste liikmesriikide vahel vahet tegemata; kordab, et niisugusest keskmise perioodi eesmärgist kinnipidamine, mis seisneb tsükliliselt korrigeeritud eelarvepositsioonis, mis on tasakaalulähedane või ülejäägis, arvestamata ühekordseid ja ajutisi meetmeid, võimaldab liikmesriikidel tulla toime tavaliste tsükliliste kõikumistega, hoides valitsemissektori eelarvepuudujäägi 3 % piires SKP kontrollväärtusest; on seisukohal, et kõiki tõhustatud stabiilsuse ja kasvu pakti olemasolevaid vahendeid tuleks kohaldada stabiilsuse ja kasvu paremaks toetamiseks;

17.  kinnitab, et austab kindlalt EKP sõltumatust rahapoliitika elluviimisel, nii nagu aluslepingutes on sätestatud; on seisukohal, et keskpanga sõltumatus on hinnastabiilsuse säilitamise eesmärgi saavutamiseks keskse tähtsusega; rõhutab, et kõik valitsused ja riiklikud avalikud asutused peaksid seetõttu hoiduma palumast EKP-l võtta erimeetmeid;

18.  tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artiklis 127 on sätestatud, et EKP – ilma et see piiraks tema esmast eesmärki säilitada hindade stabiilsus –, toetab liidu üldist majanduspoliitikat, ning seda täpsustatakse täiendavalt ELi toimimise lepingu artiklis 282;

19.  juhib tähelepanu ELi toimimise lepingu artiklile 123, Euroopa Keskpankade Süsteemi põhikirja artiklile 21 ning nõukogu 13. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 3603/1993 artiklile 7, millega keelatakse riikide keskpankadel või EKP-l osta otse ELi või riiklike avalike asutuste või organite emiteeritud võlainstrumente; tuletab siiski meelde, et niisugused ostud on järelturgudel lubatud;

20.  tunneb heameelt EKP püüdluse üle hoida inflatsioon allpool 2 %, kuid selle lähedal, sest ka see võib aidata kaasa ELi muu poliitika edukusele ning tõhustada konkurentsivõimet, majanduskasvu ja töökohti Euroopas, kui seda rakendatakse koos sihipäraste investeeringute, ambitsioonikate ja sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireformide ning eelarve konsolideerimisega;

21.  avaldab heameelt EKP edusammude üle oma koosolekute kokkuvõtlike protokollide avaldamise näol ja ootab teateid edasiste sammude kohta, mille eesmärk on parandada EKP kommunikatsioonikanalite läbipaistvust; on seisukohal, et sellest hoolimata oleks võimalik teha täiendavaid edusamme, eelkõige ühtse järelevalvemehhanismi osas;

22.  tunneb heameelt peamiste keskpankade praeguse üldise suundumuse üle selgitada avalikult rahapoliitilisi otsuseid viivitamata pärast nende vastuvõtmist, mis kujutab endast tava, mille eestvedajaks oli EKP; tunneb lisaks heameelt niisuguste selgemate ja läbipaistvamate menetluste avaldamise üle, mis käsitlevad erakorralise likviidsusabi andmist maksevõimelistele finantseerimisasutustele (peamiselt riigipangad), kellel on ajutised likviidsusprobleemid;

23.  tuletab meelde oma nõudmist, et EKP aastaaruanne peaks hõlmama ka tagasisidet Euroopa Parlamendi poolt oma iga-aastases aruandes antava panuse kohta; on seisukohal, et oleks kasulik, kui EKP saaks lisaks omapoolsele monetaar- ja finantstingimuste hindamisele esitada pärast oma nõukogu igakuist kohtumist tehtavas avalduses ka oma hinnangu SKP lõhede ulatuse kohta kogu euroalal;

24.  tuletab meelde, et kord kvartalis toimuv rahandusalane arutelu on oluline rahapoliitika läbipaistvuse tagamiseks Euroopa Parlamendi ja laiema avalikkuse suunal; tunneb heameelt tava üle, mille kohaselt annavad EKP esindajad täpseid ja üksikasjalikke vastuseid Euroopa Parlamendi liikmete küsimustele; tunneb ühtlasi heameelt EKP tava üle anda lisateavet kirjalikult, kui aruteludel antud vastused ei ole täielikult rahuldavad ja/või kõikehõlmavad;

25.  rõhutab, et EKP järelevalverolli ja tema rahapoliitilist funktsiooni tuleb selgelt eristada ning mõlema funktsiooni kombinatsioon ei tohiks põhjustada EKP jaoks huvide konflikti; tuletab sellega seoses meelde juhtpõhimõtet, et instrumendid, mida kasutatakse kas siis raha- või järelevalvepoliitika kujundamiseks, tuleks valida sõltuvalt taotletavast eesmärgist ja kõnealusest küsimusest;

rõhutab demokraatliku vastutuse vajadust, võttes arvesse EKP-le antud uusi kohustusi seoses järelevalveülesannetega ning nõuandva rolliga troika ja neliku programmides;

26.  rõhutab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu organisatsioonilise sõltumatuse tähtsust ning kutsub EKPd üles kaaluma kõnealuse nõukogu sõltumatuse suurendamise viise;

27.  kutsub EKPd üles töötama täielikult ümber ettepaneku luua kõikehõlmav analüütiline andmekogu (Anacredit), võttes eelkõige arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, ning seda tehes keskenduma asjakohaste künniste kehtestamisele jõupingutustes vähendada võimalikult palju halduskulusid eelkõige väiksemate finantseerimisasutuste jaoks;

28.  tunneb heameelt Mario Draghi poolt 23. septembril 2015. aastal toimunud rahandusalasel arutelul väljendatud valmisoleku üle teavitada Euroopa Parlamenti EKP poolt niisugustes organites võetavatest seisukohtadest nagu finantsstabiilsuse nõukogu või Baseli pangajärelevalve komitee;

29.   tuletab meelde, et EKP roll hõlmab ka finantsstabiilsuse kaitset ja seega vajadust tagada piisav likviidsus, et vältida avaliku sektori pankade puhul hoiuste väljavoolu maksevõimelistesse pankadesse, mis on seotud eurosüsteemi võrgustikuga;

30.  tuletab meelde, et EKP roll troikas ja nelikus kodifitseeriti majanduse juhtimist käsitleva kahe seadusandliku akti paketis (määruse (EL) nr 472/2013 artikkel 7); võtab teadmiseks Euroopa Kohtu 16. juuni 2015. aasta otsuse kohtuasjas C-62/14 ja kutsub EKPd üles seda oma meetmetes arvesse võtma; nõuab tungivalt, et EKP hindaks uuesti ja vajaduse korral suurendaks oma sõltumatust poliitilistest otsustest;

31.  nõuab troika töömeetodite ning EKP troika ja neliku raamistikus osalemise põhjalikku hindamist eesmärgiga täpsustada kohustuste ulatust ning tagada suurem demokraatlik vastutus päästeabi programmide vastuvõtmisel ja rakendamisel;

32.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi 28. veebruari 2014. aasta raportit uuringu kohta, milles käsitletakse troika rolli ja tegevust, kuna nimetatud raportis kutsutakse parlamendi järgmist koosseisu üles jätkama selles raportis tehtud tööd, arendama edasi selle peamisi järeldusi ning jätkama uurimist;

33.  kutsub liikmesriike, nõukogu ja EKPd üles tegema kõikvõimalikke jõupingutusi, et tagada EKP otsustusorganites sooline tasakaal, ning pöörama sellele tegurile suurt tähelepanu selliste organite, eelkõige EKP nõukogu ja juhatuse, liikmesuse uuendamisel;

34.  märgib, et 24. novembril 2015. aastal tegi komisjon ettepaneku luua pangahoiuste jaoks kogu euroala hõlmav hoiuste tagamise skeem;

35.  tunneb heameelt kapitaliturgude liidu projekti üle ja selle potentsiaali üle tasakaalustada rahastamiskanaleid, tehes seda rahastamisvahendeid vähendamata või neid praegusel tasemel hoidmata, vaid pigem neid suurendades ja mitmekesistades, aidates seega vähendada euroala majanduse liigset sõltuvust pangandussüsteemist ja luues rahaliidu jaoks ülimalt olulise šokkide leevendamise vahendi; hoiatab siiski, et kapitaliturgude liit ei tohiks pärssida reaalmajandusele keskenduvat suhtepangandust, sest see on kõige asjakohasem rahastamisvorm väiksemate äriühingute jaoks;

36.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning Euroopa Keskpangale.

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

25.1.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

38

13

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Burkhard Balz, Pervenche Berès, Fabio De Masi, Markus Ferber, Jonás Fernández, Elisa Ferreira, Ildikó Gáll-Pelcz, Sven Giegold, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Petr Ježek, Eva Kaili, Othmar Karas, Rina Ronja Kari, Georgios Kyrtsos, Werner Langen, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Notis Marias, Fulvio Martusciello, Costas Mavrides, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Dariusz Rosati, Pirkko Ruohonen-Lerner, Molly Scott Cato, Kay Swinburne, Paul Tang, Ramon Tremosa i Balcells, Ernest Urtasun, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Cora van Nieuwenhuizen, Miguel Viegas, Jakob von Weizsäcker, Pablo Zalba Bidegain, Marco Zanni, Sotirios Zarianopoulos

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Enrique Calvet Chambon, Nessa Childers, Bas Eickhout, Ramón Jáuregui Atondo, Paloma López Bermejo, Thomas Mann, Eva Paunova, Tibor Szanyi, Nils Torvalds, Beatrix von Storch

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Pascal Arimont, Mark Demesmaeker, Theresa Griffin, Marc Tarabella

Õigusalane teave