Menetlus : 2015/2256(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0017/2016

Esitatud tekstid :

A8-0017/2016

Arutelud :

PV 24/02/2016 - 14
CRE 24/02/2016 - 14

Hääletused :

PV 25/02/2016 - 7.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0060

RAPORT     
PDF 516kWORD 114k
1.2.2016
PE 571.647v02-00 A8-0017/2016

ühtse turu juhtimise kohta 2016. aasta Euroopa poolaasta raames

(2015/2256(INI))

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

Raportöör: Catherine Stihler

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ühtse turu juhtimise kohta 2016. aasta Euroopa poolaasta raames

(2015/2256(INI))

Euroopa Parlament,

  võttes arvesse oma 11. märtsi 2015. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2015. aasta majanduskasvu analüüsi kohta(1),

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2015. aasta resolutsiooni ühtse turu juhtimise kohta 2015. aasta Euroopa poolaasta raames(2),

–  võttes arvesse oma 25. veebruari 2014. aasta resolutsiooni ühtse turu juhtimise kohta Euroopa 2014. aasta poolaasta raames(3) ja komisjoni 28. mail 2014. aastal vastu võetud järelmeetmeid,

–  võttes arvesse oma 22. oktoobri 2014. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2014. aasta prioriteetide rakendamise kohta(4),

–  võttes arvesse oma 7. veebruari 2013. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ühtse turu juhtimise kohta(5) ja komisjoni 8. mail 2013. aastal vastu võetud järelmeetmeid,

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks” (COM(2014)0903),

–  võttes arvesse viie juhi 22. juuni 2015. aasta aruannet „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine”,

–  võttes arvesse komisjoni 21. oktoobri 2015. aasta teatist majandus- ja rahaliidu lõpuleviimiseks võetavate meetmete kohta (COM(2015)0600),

–  võttes arvesse komisjoni 21. oktoobri 2015. aasta soovitust „Nõukogu soovitus riiklike konkurentsivõime komiteede loomise kohta euroalal” (COM(2015)0601),

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2015. aasta teatist „2016. aasta majanduskasvu analüüs. Majanduse elavnemise toetamine ja majandusliku lähenemise edendamine“ (COM(2015)0690),

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti liikmesriikide investeerimisalaste väljakutsete kohta (SWD(2015)0400),

–  võttes arvesse Bruegeli poliitikadokumenti poliitika koordineerimise piirangute kohta euroalal Euroopa poolaasta raames (november 2015),

–  võttes arvesse euroala kvartaliaruannet, 14. köide, nr 2,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse uuringut „Ühtse turu Euroopa mõõtme puudumise hind” (september 2014),

–  võttes arvesse komisjoni 28. oktoobri 2015. aasta teatist „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele” (COM(2015)0550) ja aruannet ühtse turu integratsiooni ja konkurentsivõime kohta ELis ja liikmesriikides (SWD(2015)0203),

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia” (COM(2015)0192),

–  võttes arvesse veebipõhise siseturu tulemustabeli 2015. aasta väljaannet,

–  võttes arvesse komisjoni 2015. aasta oktoobris ajakohastatud 8. juuni 2012. aasta teatist teenuste direktiivi rakendamise kohta (COM(2012)0261),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 27.–28. juuni 2013. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 24.–25. oktoobri 2013. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 19.–20. detsembri 2013. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A8-0017/2016),

A.  arvestades, et EL seisab nii globaalsel kui ka kohalikul tasandil silmitsi mitmesuguste probleemidega, nagu aeglane majanduskasv, töötuse kõrge tase ja eriti tihe rahvusvaheline konkurents;

B.  arvestades, et Euroopa poolaasta eesmärk on majandus- ja eelarvepoliitika tihedam koordineerimine ELi 28 liikmesriigis, et suurendada stabiilsust, edendada majanduskasvu ja tööhõivet ning tugevdada konkurentsivõimet;

C.  arvestades, et kindlasti on vaja ära kasutada kõik võimalused ELi majanduse ja konkurentsivõime edendamiseks;

D.  arvestades, et ühtne turg on ELi üks nurgakive ja üks selle peamisi saavutusi; arvestades, et edukaks majanduskasvu tugevdamiseks ja majanduse stabiliseerimiseks peab Euroopa poolaasta hõlmama ka ühtset turgu ja poliitikaid selle lõpuleviimiseks;

E.  arvestades, et kaasav ühtne turg koos tõhusama juhtimisega, mis soodustab paremat regulatsiooni ja konkurentsi, on otsustava tähtsusega vahend majanduskasvu, tööhõive ja konkurentsivõime parandamiseks ning ettevõtlussektori ja tarbijate usalduse säilitamiseks;

F.  arvestades, et jätkuvad tehnoloogilised, ühiskondlikud ja käitumise muutused avaldavad ettevõtjate ja tarbijate käitumisele märkimisväärset mõju, luues majanduses palju võimalusi ja väljakutseid, millega on vaja ühtse turu raamistikus tegeleda;

G.  arvestades, et tegeliku ettekujutuse praeguste eeskirjade sobivusest või puudustest tagab eelkõige Euroopa poolaasta ja ühtse turu raames kehtivate eeskirjade täitmine;

Ühtne turg tähtsa vahendina ELi konkurentsivõime edendamisel ning töökohtade ja majanduskasvu loomisel

1.  kordab, et ühtne turg on üks ELi põhialuseid; rõhutab, et edukaks majanduskasvu tugevdamiseks ja liikmesriikide majanduse stabiliseerimiseks peab Euroopa poolaasta hõlmama ka ühtset turgu ja poliitikaid selle lõpuleviimiseks;

2.  rõhutab, et ühtne turg on liikmesriikide majanduse ja Euroopa integratsiooniprojekti kui terviku selgroog; tõstab esile ühtse turu majanduslikku kasu, näiteks toodete standardimine ja turgude integreerimine, mastaabisääst ja tugevam konkurents ning võrdsed tingimused 500 miljoni kodaniku jaoks kõigis 28 liikmesriigis, mis eelkõige tagab tarbijatele suurema kvaliteetsete toodete ja teenuste valiku ja madalamad hinnad;

3.  rõhutab ühtse turu edasiarendamise tähtsust struktuurse ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks investeeringute ligitõmbamise ja soodustamise eesmärgil, võttes arvesse läbipaistvus- ja tõhususnorme, mis omakorda aitab kaasa uute töökohtade loomisele ja liikmesriikide elanike heaolu suurendamisele; nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks riigipõhiste soovituste kaudu süstemaatiliselt ühtse turu eeskirjade rakendamist ja jõustamist, eelkõige juhul, kui kõnealused eeskirjad annavad olulise panuse struktuurireformidesse;

4.  on veendunud, et tuleb hõlbustada majandusalgatusteks ja ettevõtluse arendamiseks sobiliku keskkonna teket, ergutades VKEde vahelist konkurentsi ja koostööd ning kasutades sel moel ära innovatsiooni, teadusuuringute ja tehnoloogia tööstuslikku potentsiaali;

5.  märgib ära komisjoni talituste hiljuti tehtud töö investeerimist takistavate probleemide kindlakstegemisel ja kaardistamisel ning riigipõhiste investeerimisprofiilide väljatöötamisel;

6.  väljendab muret, et Euroopa poolaasta soovitusi aastateks 2011–2014 rakendati oodatust halvemini; kutsub komisjoni seetõttu üles esitama mehhanismi, mis ergutaks riike riigipõhiseid soovitusi rakendama;

7.  väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon on muutnud uue Euroopa poolaasta protsessi sujuvamaks, ja mõistab, et riigipõhiste soovituste arv on vähenenud, kuna eesmärk on esitada rohkem riikide prioriteetidest lähtuvaid soovitusi; märgib, et iga-aastases majanduskasvu analüüsis pööratakse ühtse turu küsimustele rohkem tähelepanu kui riigipõhistele soovitustele;

8.  kordab palvet lisada Euroopa poolaastale ühtse turu sammas koos korrapärase järelevalve süsteemi, ühtse turu riigipõhiste tõkete kindlakstegemise ning ühtse turu integratsiooni ja konkurentsivõime hindamisega, mis keskendub nendele prioriteetidele, mille puhul meetmed avaldaksid majanduskasvule ja töökohtadele kõige enam mõju, sh ettevõtete jätkusuutlikule arengule, mis hõlmaks ka VKEsid; on seisukohal, et süsteem peaks sisaldama tugevat andmebaasi, kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate kogumit, mille eesmärk on muu hulgas mõõta ühtse turu eeskirjade kohaldamise majandusmõju, võrdlusanalüüsi, vastastikust hindamist ja parimate tavade vahetamist;

9.  tunneb heameelt 2015. aasta aruande üle ühtse turu integratsiooni ja konkurentsivõime kohta ELis ja liikmesriikides; märgib, et see aruanne, mis asendab nii aruannet ühtse turu integratsiooni kohta, mis oli varem iga-aastase majanduskasvu analüüsi lisa, kui ka aruannet Euroopa tööstuse seisundi kohta, avaldati siseturu strateegia teatise lisana, mitte majanduskasvu aastaanalüüsi lisana nagu varem; nõuab, et aruannet arendataks edasi ja et sellest saaks osa ühtse turu juhtimise sambast ja siseturu osas saavutatud edusammude iga-aastase hindamise alus; on seisukohal, et aruannet tuleks kasutada iga-aastase majanduskasvu analüüsi konkreetses ühtset turgu käsitlevas jaos, riigipõhistes soovitustes ning ühtse turu nõuetele vastavust käsitlevas korrapärases struktureeritud dialoogis liikmesriikidega;

10.  kiidab heaks komisjoni kavatsuse jätkata riigi tasandil investeerimist takistavate kindlakstehtud probleemide analüüsimist Euroopa poolaasta raamistikus, eelkõige riike käsitlevates aruannetes ja kasutades temaatilisi arutelusid nõukogus;

11.  juhib tähelepanu asjaolule, et paljud investeerimist takistavad kindlakstehtud probleemid on seotud ühtse turu toimimise ning ühtset turgu käsitlevate õigusaktide ülevõtmise ja rakendamisega; palub komisjonil rangelt jälgida, kuidas liikmesriigid jätkavad investeerimist takistavate kindlakstehtud probleemide ja tõketega tegelemist, pidada liikmesriikidega korrapäraselt nõuetele vastavust käsitlevat struktureeritud dialoogi ning kasutada oma volitusi ja võtta vajaduse korral meetmeid põhjendamatute ja ebaproportsionaalsete tõkete kõrvaldamiseks ühtsel turul;

12.  rõhutab, et Euroopa poolaasta läbivaatamise protsess peab võimaldama Euroopa Parlamendi, riiklike ja piirkondlike parlamentide ning kõigi asjaomaste sidusrühmade, sh ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide nõuetekohast kaasamist mitte üksnes Euroopa poolaasta isevastutuse, vaid ka riigipõhiste soovituste rakendamise ulatuse suurendamiseks;

13.  rõhutab, et Euroopa poolaasta jooksul on tähtis kaasav, läbipaistev lähenemisviis, mille tulemusena luuakse asjakohaseid ja vajalikke reforme;

Ühtse turu kasutamata potentsiaal

14.  tuletab meelde asjakohaste ja õiglaste majanduslike ja sotsiaalsete reformide läbiviimise ning bürokraatia ja protektsionismi vähendamise vajadust, et tõsta Euroopa majanduse tootlikkust ja konkurentsivõimet;

15.  rõhutab, et vaatamata otseste tariifsete tõkete puudumisele ühtsel turul on olemas tohutu hulk mittetariifseid tõkkeid; julgustab ELi institutsioone, liikmesriike ja kõiki asjaomaseid sidusrühmi algatama selles küsimuses konstruktiivse arutelu, et kaotada mittetariifsed tõkked ELis;

16.  peab kahetsusväärseks mitmes liikmesriigis esinevaid tõsiseid puudujääke teenuste direktiivi rakendamisel (mis hõlmab tegevusi, mis moodustavad ELi SKPst ja tööhõivest enam kui 45%), muu hulgas ka arvukate riiklike eeskirjade tõttu, mis ei ole alati põhjendatud üldise huviga; väljendab samuti kahetsust seoses asjaoluga, et alati ei järgita teavitamismenetlust;

17.  väljendab heameelt kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi ajakohastamise üle, mille käigus esitatakse sujuvam töötajate liikuvust toetav kvalifikatsioonide tunnustamise süsteem; märgib, et reguleeritud kutsealad, samuti reserveeritud tegevusalad on liikmesriikides erinevalt reguleeritud;

18.  väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle vaadata läbi algatus, millega võetakse kasutusele teenistuspass ja ühtlustatud teatevorm, eeldades et see algatus toob kaasa suurema läbipaistvuse seoses piiriüleste teenuste osutajate volitustega ning halduskoormuse ja bürokraatia vähenemise; rõhutab, et võimalik algatus ei tohi kaasa tuua päritoluriigi põhimõtte kasutuselevõttu; kõnealuse ettepaneku üksikasju tuleb aga kindlasti veel täpsustada; leiab, et teenistuspass on ajutine lahendus, mis on mõeldud kasutamiseks täielikult integreeritud ühtsele turule ülemineku ajal;

19.  rõhutab, et avalike hangete turg moodustab olulise osa ühtsest turust kui tervikust ning annab märkimisväärse panuse liikmesriikide ja ettevõtete majanduskasvu, töökohtade loomisse ja konkurentsivõimesse; palub komisjonil toetada läbipaistvust avaliku sektori avalikes hangetes, piiriülest konkurentsi ning avaliku sektori vahendite paremat kasutamist, sh sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid;

20.  tuletab meelde, et 2014. aastal võttis EL ette ELi avalike hangete raamistiku märkimisväärse läbivaatamise, lihtsustades menetlusi, muutes eeskirjad paindlikumaks ja kohandades neid paremini muude avaliku sektori poliitikasuundade jaoks;

21.  juhib tähelepanu asjaolule, et avalike hangete valdkonnas esineb liikmesriikides endiselt märkimisväärseid vajakajäämisi, mis piiravad piiriülest laienemist ja majanduskasvu siseturul; rõhutab, et avalikke hankeid ja kontsessioone käsitlevad õigusaktid tuleb liikmesriikides nõuetekohaselt ja õigeaegselt üle võtta ja rakendada; on veendunud, et 2007. aasta õiguskaitsevahendite menetluse korralik rakendamine tagaks avalike hangete suurema tõhususe, tulemuslikkuse ja läbipaistvuse;

22.  kiidab heaks 1. jaanuaril 2016 käivitunud Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste teise programmi (ISA²), mis toetab kõikidele huvitatud haldusasutustele, ettevõtjatele ja kodanikele Euroopas tasuta kättesaadavate koostalitlusvõimeliste digilahenduste väljatöötamist;

23.  rõhutab, et e-riigi arendamine ja levitamine liikmesriikides on oluline vahend selleks, et majandustegevus ühtsel turul oleks ettevõtjate jaoks lihtsam ja tarbijad saaksid kasutada oma õigusi; seoses eespool nimetatuga kutsub komisjoni üles käsitlema e-riigi arendamist võimalikult kiiresti elluviidava prioriteedina;

24.  rõhutab, et jätkusuutliku majanduskasvu peamine ergutaja ja töökohtade looja on erasektor; juhib tähelepanu asjaolule, et üksikud siseriiklikud eeskirjad ja tavad, millega kaasneb vastastikuse tunnustamise põhimõtte ebapiisav rakendamine, võivad ettevõtjate ja tarbijate jaoks kaasa tuua kahjulikke ja tarbetuid tõkkeid ja koormust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama vastastikuse tunnustamise põhimõtte nõuetekohast kohaldamist ja paremat jõustamist ning kulutõhusaid vahendeid vaidluste lahendamiseks;

25  kutsub komisjoni üles sidusrühmadega konsulteerima, et teha kindlaks sektorid ja turud, kus vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamine on ebapiisav või problemaatiline;

26.  on arvamusel, et olemasolevate toodete kontaktpunktide suurem roll ühtse juurdepääsupunktina majandustegevuses osalejate jaoks ühtse turu küsimustes aitab tõsta teadlikkust ja arusaamist kohaldatavatest õigusaktidest;

27.  toonitab, et paremad tingimused idufirmade ja VKEde tekkeks võivad kaasa tuua aktiivsema innovatsiooni ja töökohtade loomise ning edendada jätkusuutlikku majanduskasvu; tuletab meelde, et mitmed tõkked, millest mõned on bürokraatlikud, pidurdavad VKEde arengut nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt; nõuab riigisisest ja rahvusvahelist majanduskasvu takistavate tõkete tuvastamist ja kõrvaldamist;

28.  rõhutab, et materiaalse ja immateriaalse kapitali akumulatsiooni kiirus on ELis pärast finantskriisi olnud konkurentidega võrreldes väiksem, mis mõjub sotsiaalsele ja majandusarengule negatiivselt; rõhutab, et investeeringud, sh ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, on tootlikkuse ja pikaajalise majanduskasvu taastamiseks ELis äärmiselt olulised; on arvamusel, et selle negatiivse suundumuse muutmiseks tuleb tõhustada ühtset turgu ja vähendada takistusi investeeringutele; nõuab, et investeeringud oleksid suunatud reaalmajanduse rahastamisele ja et toetataks jätkuvalt sel eesmärgil võetud meetmeid;

29.  nõuab geoblokeeringuna tuntud põhjendamatute territoriaalsete piirangute viivitamatut kaotamist, eelkõige teenuste direktiivi artikli 20 täieliku rakendamise kaudu, lõpetades sel viisil põhjendamatu diskrimineerimise seoses kaupade ja teenuste kättesaadavusega ning geograafilisel asukohal või kodakondsusel põhineva diskrimineeriva hinnapoliitika;

30.  nõuab, et võimalikult kiiresti alustataks Euroopa standardimissüsteemi täiendamist, et toetada ELi poliitikat digitaalse innovatsiooni, küberjulgeoleku suurendamise ja koostalitlusvõime täiustamise valdkonnas;

31.  nõuab liikmesriikidelt ühtse turu eeskirjade nõuetekohast ja õigeaegset rakendamist ja jõustamist; rõhutab riigipõhiste soovituste rakendamise – sealhulgas riigisiseste toodete ja teenuste turgude reformide – tähtsust liikmesriikide majanduskasvu potentsiaali vallapäästmisel;

32.  on veendunud, et liikmesriigid peavad rohkem pingutama, et ajakohastada oma haldusasutusi, pakkudes kodanikele ja ettevõtjatele suuremas ulatuses ja paremini juurdepääsetavaid digitaalseid teenuseid, ning et lihtsustada haldusasutuste piiriülest koostööd ja koostegutsemisvõimet;

Ühtne turg 21. sajandil

33.  rõhutab, et kaasaegse majanduse käsitus muutub digitaalsete ja tehnoloogiliste arengute, rahvusvahelise konkurentsi tugevnemise ning ettevõtjate ja tarbijate käitumisharjumuste muutumise tõttu kiiresti;

34.  juhib tähelepanu toodete ja teenuste vahelise piiri hägustumisele; tõstab esile integreeritud tooteid ja teenuseid hõlmavate ettevõtlusega seotud teenuste ja süsteemide kasvavat tähtsust; on veendunud, et ühtse turu õigusraamistikud peavad arvestama neid muutusi toovaid arenguid;

35.  väljendab heameelt jagamismajanduse uute ärimudelite üle ja tunnustab nende suurt innovatsioonipotentsiaali, mida tuleks kasutada, järgides olemasolevaid õiguslikke ja tarbijakaitsenorme ning võrdseid konkurentsitingimusi; rõhutab, et tähtis on tagada parimad võimalikud tingimused jagamismajanduse arenemiseks ja edenemiseks; kutsub komisjoni üles välja töötama strateegilise lähenemisviisi, et võimaldada jagamismajanduse ettevõtetel traditsiooniliste ettevõtetega õiglases keskkonnas konkureerida;

36.  juhib tähelepanu sellele, et ettevõtete investeerimismudelid on märkimisväärselt muutunud, nii et kasvab immateriaalsele varale tehtavate kulutuste suurus ja tähtsus võrreldes materiaalsesse varasse investeerimisega; rõhutab, et mis puutub immateriaalsesse varasse, siis ainult 17 % ettevõtete investeeringutest läheb teadus- ja arendustegevuseks; kutsub poliitikakujundajaid üles tegutsema selle nimel, et kaotada regulatiivsed tõkked, mis takistavad selle uue innovatsioonihoova täieliku potentsiaali rakendamist;

37.  väljendab heameelt selle üle, et ühtse turu strateegias on kirjeldatud, kuidas komisjoni erinevad meetmed (kapitaliturgude liit, digitaalne ühtne turg, energialiit jne) on suunatud põhieesmärgile, milleks on ELi ühtse turu potentsiaali ärakasutamine; rõhutab, et ühtse turu strateegiat käsitlevas teatises leitakse, et Euroopa poolaasta protsessi raames tuleks ühtse turuga rohkem tegeleda;

38.  väljendab heameelt digitaalse ühtse turu strateegia üle, mis on õige lähenemisviis ELi viimiseks digitaalajastu tasemele; nõuab kõnealuse strateegia kiiret elluviimist ja rakendamist eesmärgiga tagada, et EL teeks tasa mahajäämuse seoses digitaaltehnoloogiate varasema aeglase ülevõtmise ja kasutamisega; on seisukohal, et selleks on vaja eraldada riiklikke ja ELi rahalisi vahendeid, et ehitada välja nõutav taristu eelkõige maapiirkondades; juhib tähelepanu, et samuti on oluline toetada digitaalset innovatsiooni ja parandada koostalitlusvõimet, ka tuleb eriti suurt tähelepanu pöörata küberjulgeoleku teemale;

39.  rõhutab, et kättesaadav, taskukohane, tõhus ja kvaliteetne postipakkide kättetoimetamine on oluline eeltingimus piiriülese e-kaubanduse jõudsaks kasvuks, mis toob eelkõige kasu VKEdele ja tarbijatele;

40.  tuletab meelde, et kaupade ja teenuste ühtse turu integratsiooni käivitajaks on peaaegu alati andmed ning koostalitlusvõime on „liim”, mis parandab ühendust tarneahela piires ja tagab tõhusa suhtluse digitaalsete komponentide vahel; kutsub komisjoni üles alustama võimalikult kiiresti Euroopa koostalitlusvõime raamistiku ajakohastamist, millega kaasneb integreeritud standardiseerimiskava, milles tehakse kindlaks ja määratletakse kesksed prioriteedid;

41.  rõhutab, et digitaalne areng eeldab era- ja avaliku sektori investeeringuid kiiretesse ja ülikiiretesse sidevõrkudesse ja seda tuleb stimuleerida ELi stabiilse õigusraamistikuga, mis võimaldab teha investeeringuid kõigil osalejatel, sealhulgas maapiirkondadesse ja äärepoolsetesse piirkondadesse;

42.  rõhutab, et investeeringute suurendamiseks ja innovaatiliste ettevõtete toetamiseks nende arengu erinevatel rahastamisetappidel on tähtis Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi edukas rakendamine; rõhutab, et turutõrke esinemise korral on oluline digitaalseteks investeeringuteks juba kättesaadavad avalikud vahendid täielikult ära kasutada ning võimaldada koostoimet ELi programmide, nt programmi „Horisont 2020”, Euroopa ühendamise rahastu, muude oluliste struktuurivahendite ja muude instrumentide vahel;

43.  kutsub komisjoni üles hindama, kas praegune mobiilsete ja püsivõrkude lairibastrateegia, sealhulgas selle eesmärgid, on tulevikus rakendatav ja täidab tingimused kõikide kiireks ühendamiseks digitaalse lõhe vältimise eesmärgil, ning vastab andmepõhise majanduse ning 5G kiire kasutuselevõtu vajadustele;

44.  rõhutab, et EL peaks looma oma konkurentsieelise, tekitades Euroopas uuenduslike ettevõtete jaoks ideaalse kasvulava – see nõuaks ajakohast tööstuspoliitikat ja paremini integreeritud taristut, mis seab esikohale tehnoloogia kasutuselevõtmise ning innovatsiooni- ja ettevõtjasõbraliku õiguskeskkonna; nõuab, et mis tahes tulevikus esitatav digitaalne raamistik oleks kaasav, kättesaadav ja tagaks tarbijatele kõrgetasemelise kaitse;

Ühtse turu juhtimine

45.  rõhutab, et ühtse turu tugevama juhtimise ja isevastutuse saavutamiseks kõigil tasanditel on vaja selgeks teha ülesannete jagunemine nende tasandite vahel ja kehtestada raamistikud, mis tagavad paremad stiimulid ja selge vastutuse ühtset turgu käsitlevate õigusaktide rakendamisel ja jõustamisel, et anda ühtsele turule uus hoog;

46.  nõuab, et selline mitmetasandiline omavastutus ühtse turu tõhusa juhtimise eest saavutataks ühelt poolt dereguleerimise ja teiselt poolt eeskirjade järgimise kultuuri parandamise kaudu; kutsub üles arendama inimkapitali muu hulgas teabe parema kättesaadavuse ning teadmisi suurendavate ja teadlikkust parandavate asjakohaste koolituste kaudu;

47.  kutsub komisjoni jõustama järjekindlalt liikmesriikide ühtset turgu käsitlevaid eeskirju, kasutades kogu nende käsutuses olevat teavet, andmeid ja vahendeid, ning kehtestama lepingutest tulenevad tagajärjed riikidele, kes ei järgi ELi põhimõtteid ja õigusakte;

48.  juhib tähelepanu järelevalve ja andmete kogumise tähtsusele ning vajadusele tugeva ja integreeritud süsteemi järele; väljendab muret, et teave avalike konsultatsioonide kohta on enamikul juhtudel kättesaadav ainult ühes keeles, mis ei võimalda kõikidel huvitatud pooltel oluliste küsimuste ja ettepanekute kohta arvamust avaldada; on seisukohal, et ühtse turu saavutamiseks, liikmesriikidevaheliste lõhede vähendamiseks ja ühtse turu juhtimise tõhustamiseks vajalike strateegiliste otsuste tegemisel, näiteks meetmete ja jõustamisega seotud prioriteetide seadmisel, ühtse turu integratsiooni ja konkurentsivõime hindamisel ning samuti nõuetele vastavust käsitlevas struktureeritud dialoogis liikmesriikidega tuleks võtta arvesse andmeid ja tõendeid;

49.  kutsub komisjoni üles avaldama iga-aastase aruande ühtse turu tõkete kohta erinevates liikmesriikides ja ELis tervikuna ning esitama riigipõhistes soovitustes nende kaotamisele suunatud soovitused; rõhutab, et ühtne turg peaks täitma riigipõhistes soovitustes tähtsamat rolli;

50.  kutsub komisjoni üles kasutama kõiki kättesaadavaid meetmeid, sealhulgas vajaduse korral rikkumismenetlusi, et tagada ühtse turu õigusaktide täielik rakendamine; väljendab muret seoses rikkumismenetluste pika kestusega, kui käsitletakse ühtse turu eeskirjade rikkumist ja heastamist, ning menetluses olevate juhtumite suure arvuga;

51.  juhib tähelepanu SOLVITi kasulikkusele; nõuab, et SOLVITit tugevdataks ja ühendataks paremini komisjoni teenistustega ning samuti integreeritaks olemasolevate projektide ja andmebaasidega, nagu CHAP ja EU Pilot, et luua teabesünergia ja vahetada parimaid tavasid; nõuab, et komisjon jälgiks lahendamata juhtumeid järjepidevalt; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid SOLVITi jaoks vajaliku toetuse ja teadmised, et esitatud juhtumid oleks võimalik tulemuslikult lahendada;

52.  on seisukohal, et turujärelevalveasutusi on vaja ühtse turu raames tugevdada, paremini ühendada ja varustada piisava personaliga, et toime tulla tänaste, eelkõige ülemaailmset konkurentsi puudutavate probleemidega; nõuab tungivalt, et riiklikud turujärelevalveasutused teeksid tihedamat koostööd ja vahetaksid teavet ning parimaid tavasid, et võidelda ühtsel turul tulemuslikult mitmesuguste ebaausa konkurentsi ilmingutega, muu hulgas suure arvu ebaseaduslike ja nõuetele mittevastavate toodetega, mis põhjustavad nõudeid täitvatele ettevõtjatele suuri kulusid ning kujutavad suurt ohtu tarbijatele, eriti kõige haavatavamatele; väljendab muret seoses asjaoluga, et Euroopa Liidu Nõukogul võtab tooteohutuse ja turujärelevalve paketi vastuvõtmine nii kaua aega, mis kahjustab tooteohutust ELis; palub nõukogul selle paketi viivitamatult vastu võtta;

53.  kiidab heaks komisjoni algatuse luua kättesaadava katusportaalina ühtne digivärav, mis ühtlustab ja lihtsustab teabele juurdepääsu ja edendab olemasolevaid sihtotstarbelisi kasutajate platvorme; rõhutab riiklike ja piirkondlike valitsuste rolli kõnealuste platvormide edendamisel, muutes need kättesaadavaks ja harides nende kasutajaid; kutsub komisjoni üles jätkama ühtse turu võrgupõhiste vahendite tugevdamist ja ühtlustamist;

54.  tunnistab parema õigusloome põhimõtete ning õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi algatuse tähtsust ning vajadust regulatiivse tegevuse turvalisuse ja prognoositavuse järele uute seadusandlike algatuste kavandamisel; rõhutab, et parema õigusliku reguleerimise põhimõte ei tohiks piirata ELi ja liikmesriikide õigust kehtestada õigusakte sellistes esmatähtsates üldise huvi valdkondades nagu tervishoid ja keskkond;

55.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

SELETUSKIRI

„Euroopa mudel on eelkõige turu rollile rajatud sotsiaalne ja majanduslik süsteem, kuna ükski arvuti maailmas ei suuda töödelda teavet turust paremini”

Jacques Delors

Ühtne turg on väärtuslik ressurss, millest sõltub Euroopa Liidu praegune ja tulevane majanduslik õitseng. Ühtse turu kasutamata potentsiaal, mille väärtus on hinnanguliselt 1 triljon eurot, on nii võimalus kui ka äratuskell, et tagada ühtse turu toimimine meie kõigi hüvanguks. Praegu on ELis liiga palju kaubandustõkkeid, paljud liikmesriigid ei suuda rakendada otsuseid, millega nad ühinevad. EL on ainult nii tugev kui selle koostisosad, milleks on 28 liikmesriiki.

Raportöör on arvamusel, et liikmesriikides soovitud struktuurse majanduskasvu saavutamiseks on vaja nii makro- kui ka mikromajanduspoliitika koordineerimist koos eelarvepoliitika koordineerimisega.

Ühtse turu meetmete potentsiaali töökohtade loomise ja majanduskasvu hoogustamisel on ELi tasandil laialdaselt tunnustatud(6). Vaatamata korduvatele ühtse turu tugevdamise üleskutsetele Euroopa Ülemkogu järeldustes(7), iga-aastastes majanduskasvu analüüsides ja riigipõhistes soovitustes(8) on seni vähe edusamme tehtud(9).

Selleks et töökohad, majanduskasv ja konkurentsivõime tõhusalt saavutada, peab edusammudega ühtse turu integreerimisel liikmesriikides kaasnema parem juhtimine ja protsessi suurem läbipaistvus. Raportöör on arvamusel, et seda on võimalik saavutada, lisades ühtse turu Euroopa poolaastasse.

Seetõttu ja tuginedes siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni eelnevatele raportitele (Schwab, Cofferatti ja Gall-Pelzc) ning Euroopa Parlamendi resolutsioonidele, toetab raportöör tugevalt ühtse turu samba lisamist Euroopa poolaastasse.

Käesoleva raporti esimeses osas teeb raportöör ettepaneku, et ühtse turu sammas sisaldaks järgmisi elemente:

i)  ühtse turu integratsiooni ja konkurentsivõime korrapärase järelevalve ja hindamise süsteem, usutavuse saavutamiseks peab selline süsteem keskenduma prioriteetidele, mille puhul meetmed looksid kõige enam majanduskasvu ja töökohti, ning see peab sisaldama tugevat kvantitatiivse ja kvalitatiivse teabega andmebaasi liikmesriikide edusammude hindamiseks. Võrdlusanalüüs, vastastikune hindamine ja parimate tavade vahetamine peaksid olema osa järelevalvest ja hindamisest;

ii)  ühtse turu integratsiooni ja konkurentsivõime arengut tuleks igal aastal raporti vormis hinnata; raport ühtse turu integratsiooni ja konkurentsivõime kohta võiks olla mikromajanduspoliitika iga-aastase hindamise alus;

iii)  protsessi juhtimise, läbipaistvuse ja isevastutuse tugevdamiseks tuleks neid iga-aastaseid raporteid raportööri arvates liikmesriikide majandus- ja eelarvehinnangutes süstemaatiliselt arvesse võtta ja kasutada iga-aastase majanduskasvu analüüsi konkreetsetes ühtset turgu käsitlevates jagudes, riigipõhistes soovitustes ning

iv)  nõuetele vastavust käsitlevas korrapärases struktureeritud dialoogis liikmesriikidega;

v)  raportöör rõhutab ka seda, et Euroopa Parlamendi osalemine, kaasav ja mittediskrimineeriv lähenemine kõikidele, nii euroalasse kuuluvatele kui ka mittekuuluvatele liikmesriikidele, liikmesriikide parlamentidele ja kõikidele sidusrühmadele on läbipaistvuse, juhtimise ja isevastutuse ning lõpuks protsessi edu jaoks äärmiselt oluline.

Vaatamata liikmesriikide mõningatele edusammudele erinevates valdkondades siseriiklike õigusaktide lihtsustamisel eesmärgiga muuta need tarbija- ja ettevõtjasõbralikumaks, on endiselt alles mitu keskset lahendamata küsimust, mis kujutavad endast tõkkeid ühtse turu edasisel süvendamisel ja integratsioonil. Raportöör määratleb need kesksed tõkked teises osas ja nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt nendega võimalikult kiiret tegelemist.

Eelmisel aastal avaldatud ühtse turu Euroopa mõõtme puudumise hinda käsitlevas aruandes uuritakse põhjalikult ühtse turu killustatuse majanduslikku kulu. Aruandes antakse hinnang, et ühtse turu lõpuleviimine nendes valdkondades tooks kaasa majanduslikku kasu summas 651 miljardit kuni 1,1 triljonit eurot aastas, mis vastab 5%-le kuni 8,63%-le ELi SKPst(10). Raportööri arvates on väga kahju, et me jätkuvalt ei kasuta neid eeliseid juba möödunud 20 aastat, eelkõige üha kasvavat rahvusvahelist konkurentsi silmas pidades.

Raportis kiidetakse heaks komisjoni 2015. aasta oktoobris avaldatud kaupade ja teenuste siseturustrateegia koos aruandega ühtse turu integratsiooni ja konkurentsivõime kohta(11), on kindel, et komisjon valib õige lähenemisviisi, kuid rõhutab, et ühtse turu täieliku potentsiaali ärakasutamiseks on keskse tähtsusega eelkõige ELi juba olemasolevate õigusaktide jõustamine ja rakendamine (esitatud teises osas) kõigis 28 liikmesriigis. Eeltoodu ei piira uute elementide ja vahendite kasutuselevõttu, mis kõnealuseid õigusakte tugevdaksid ja täiendaksid.

Raportöör on kindel, et investeeringute nappus ja aeglane tempo eelkõige IKT valdkonnas ning raskused, millega VKEd riskikapitalile juurdepääsemisel silmitsi seisavad, on ELis majanduskasvu ja töökohtade loomise otsustav tõke. Raportöör kiidab seetõttu heaks komisjoni investeerimiskava Euroopa jaoks ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, mille eesmärk on toetada investeeringuid reaalmajandusse ja hõlbustada VKEde juurdepääsu rahastamisele, kuid on veendunud, et VKEde ja ettevõtete jaoks oleksid vajalikud edasised sammud ja rahaline tugi, et toetada nende muutumist digitaalseks(12).

Edasi käsitletakse raporti kolmandas osas digitaliseerimise ümberkujundavat mõju ettevõtjatele ja tarbijatele. 21. sajandi ühtne turg erineb radikaalselt 20. sajandi omast. Need muutused võib suures osas seostada digitaalse revolutsiooniga; toodete ja teenuste vahelise piiri hägustumine ning tarbimise ja tootmise elemente ühendava tootva tarbija sünd, samuti meie majandusmudelite muutumine, st osalusmajanduse teke. Tuletab meelde, et ühistarbimise väärtuseks hinnatakse täna kogu maailmas 10 miljardit eurot, kuid 2025. aastaks suureneb see arvatavasti üle 250 miljardi euroni.

Raportöör rõhutab investeerimismudelite uut paradigmat, mille puhul ettevõtete investeeringud ja kulutused immateriaalsele varale võrreldes materiaalse varaga kasvavad. Raportöör on veendunud, et ühtse digitaalse turu loomine võib meie elu tundmatuseni muuta.

Ta soovib siiski juhtida tähelepanu sellele, et endiselt on alles palju tõkkeid, näiteks geoblokeering, erinevad pakisaatmise eeskirjad, ühtlustatud ELi eeskirjade puudumine lepingute ja tarbijakaitse kohta, kui tegemist on piiriüleste e-kaubanduse eeskirjadega ja vajaliku digitaalse taristu puudumine, kui nimetada vaid mõnesid, mis takistavad digitaalse ühtse turu lõpuleviimist. Raportöör kiidab heaks komisjoni digitaalse ühtse turu strateegia, kuid soovib suurema tähelepanu pööramist käitumise ja ühiskondlike suundumuste muutumisele seoses digitaalse tehnoloogiaga.

Raportis rõhutatakse, et Euroopa seisab nüüd silmitsi teist liiki konkurentsiga – digitaalsega. Võimsate kohapealsete tööstussektorite arendamise asemel on tärkavatel majandustel nüüd võimalik teha hüpe enam arenenud majanduse suunas, võttes üle kõige uuemad tehnoloogiad ning hankides tooteid ja teenuseid kogu maailmast. Seetõttu soovib raportöör juhtida taas tähelepanu sellele, et investeeringud IKTsse, digitaalsetesse tehnoloogiatesse ning teadus- ja arendustegevusse on väga olulised, kui EL tahab saada konkurentsieelist. Taristu, koostalitlusvõime ja kogu ELi hõlmavad standardid on üliolulised, et võimaldada digitaalse ümberkujunemise toimumist võrdselt kogu Euroopas.

Raportöör on ka veendunud, et vajalike digitaalsete oskuste ja koolituse puudumine on piltmõistatuse otsustav puuduolev tükike, ilma milleta digitaalne ühtne turg kunagi tõeliselt täielik ei ole. Kuna töötuse määr on kogu Euroopas jätkuvalt märkimisväärselt kõrgem kui enne majanduslangust, peame kindlasti varustama ELi kodanikud vajalike oskuste ja teadmistega, et kohaneda ettevõtete ja majandusharude üha kasvava digitaliseerimisega, hoides sel viisil ära vastasel korral vältimatu töötuse kasvu.

Raport on seisukohal, et ühtse turu juhtimine on endiselt nõrk (neljas osa). Ühtse turu potentsiaali ärakasutamiseks tuleb rakendamist ja jõustamist märkimisväärselt tugevdada ning kõrvaldada allesjäänud tõkked ja põhjendamatud või ebaproportsionaalsed piirangud.

Raportöör tunnistab, et muutus ei saa tulla ainult ülalt, vaid et kõik osalejad peavad ühtse turu nõuetele vastavuse kultuuri omaks võtma ja töötama koostööl põhinevas partnerluses. Taolist mitmetasandilist isevastutust tuleb toetada piisava koolituse, abi ja sihtotstarbeliste ressurssidega ning kättesaadava teabega kõikidel tasanditel.

Raportöör on veendunud, et komisjon peaks valima jõustamise suhtes strateegilise lähenemisviisi ja kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid alates pehmetest meetmetest, nagu eelnev ja järgnev liikmesriikide õigusaktidest teavitamine, proportsionaalsus, võrdlusanalüüs, struktureeritud dialoog liikmesriikidega, vastastikune surve kuni rikkumisteni.

Ühtse turu integratsiooni edusammude järelevalve, andmete kogumine kaebuste kohta, riiklikud õigusaktid ning hindamine on tõhusaks jõustamiseks ülimalt olulised. Lisaks on vaja selgeks teha ülesannete jagunemine Euroopa, riiklike ja piirkondlike tasandite vahel. Raamistik peaks tagama paremad stiimulid ja selge vastutuse ühtset turgu käsitlevate õigusaktide rakendamise ja jõustamise eest, mida on vaja isevastutuse ja usalduse ja eeskirjade järgimise tava taastamiseks.

Raportis soovitatakse, et komisjon peaks kehtestama rikkumismenetluse kasutamisel prioriteedid ja keskenduma juhtumitele, millel oleks suur heidutav mõju ja mis moodustaksid tugeva tõendite kogumi. Raportöör on seisukohal, et rikkumiste alternatiivina on vaja lihtsamat ja kiiremat üldisemalt kohaldatavat vahendit – kiiret kohtuvälist vahekohtumehhanismi, mis võiks tugineda SOLVITile.

Raportis kajastatakse ka olemasolevat riiklike turujärelevalveasutuste süsteemi ja võrgustiku suutlikkust jõustada tõhusalt ELi standardeid. Selles nõutakse tugevamat tihedama koostöö süsteemi riiklike järelevalveasutuste vahel, teabe ja parimate tavade paremat vahetamist ja koordineeritumat tegevust, et reageerida tõhusalt ja kiiresti suurele arvule ebaseaduslikele ja nõuetele mittevastavatele toodetele ELis.

Raportöör usub kindlalt, et ettevõtjate ja tarbijate lihtne juurdepääs teabele on ühtse turu hea juhtimise eeltingimus. Ta tunnustab komisjoni ja liikmesriikide tööd mitme teabeportaaliga, mis on suunatud erinevatele kasutajatele: ettevõtjatele, kodanikele ja tarbijatele. Raportöör on arvamusel, et teabele juurdepääsu ühtlustamiseks ja lihtsustamiseks ning olemasolevate sihtotstarbeliste kasutajate platvormide edendamiseks on vaja lihtsat, kasutajasõbralikku, juurdepääsetavat katusportaali, nagu ühtne digivärav, tingimusel, et riiklikud ja piirkondlikud valitsused muudavad värava kättesaadavaks ja teavitavad kodanikke avalikult selle kasutamisest.

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

25.1.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

27

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dita Charanzová, Carlos Coelho, Anna Maria Corazza Bildt, Nicola Danti, Pascal Durand, Vicky Ford, Ildikó Gáll-Pelcz, Evelyne Gebhardt, Liisa Jaakonsaari, Antonio López-Istúriz White, Marlene Mizzi, Robert Rochefort, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Catherine Stihler, Richard Sulík, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mylène Troszczynski, Anneleen Van Bossuyt

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Pascal Arimont, Biljana Borzan, Edward Czesak, Roberta Metsola, Jens Nilsson, Julia Reda, Adam Szejnfeld, Marc Tarabella

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Isabella De Monte, Andrejs Mamikins, Ivan Štefanec

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

27

+

ALDE, ECR, PPE, S&D

Dita Charanzová, Robert Rochefort, Edward Czesak, Vicky Ford, Richard Sulík, Anneleen Van Bossuyt, Pascal Arimont, Carlos Coelho, Anna Maria Corazza Bildt, Ildikó Gáll-Pelcz, Antonio López-Istúriz White, Roberta Metsola, Andreas Schwab, Ivan Štefanec, Adam Szejnfeld, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Biljana Borzan, Nicola Danti, Isabella De Monte, Evelyne Gebhardt, Liisa Jaakonsaari, Andrejs Mamikins, Marlene Mizzi, Jens Nilsson, Olga Sehnalová, Catherine Stihler, Marc Tarabella

1

ENF

Mylène Troszczynski

2

0

Verts/ALE

Pascal Durand, Julia Reda

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0067.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0069.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0130.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0038.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0054.

(6)

Ülemkogu 2013. aasta detsembri järeldustes (punkt 25) on märgitud, et „Iga-aastases majanduskasvu analüüsis on toodud välja valdkonnad, kus on olulisi probleeme ja kus on vaja teha täiendavaid edusamme. Erilist tähelepanu tuleks pöörata toodete ja teenuste ühtse turu toimimise tõhustamisele ja paindlikkuse suurendamisele, ettevõtluskeskkonna parandamisele ning […]. Esikohale tuleks seada konkurentsivõime tugevdamine, töökohtade loomise toetamine ja töötuse, eelkõige noorte töötuse vastu võitlemine […].”

(7)

Ülemkogu 27.–28. juuni 2013. aasta järeldused, ülemkogu 24.–25. oktoobri järeldused (punktid 7, 9, 19, 20 ja 21), ülemkogu 19.–20. detsembri 2013. aasta järeldused.

(8)

Euroala kvartaliaruanne, 14. köide, nr 2.

(9)

Aastate 2012–2013 riigipõhistest soovitustest on täielikult või suures osas rakendatud ainult ligikaudu 10%. Allikas: Deroose ja Griesse, 2014, „Are EU Member States Responding to European Semester recommendations?” (Kas ELi liikmesriigid täidavad Euroopa poolaasta soovitusi?).

(10)

Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse uuring „Ühtse turu Euroopa mõõtme puudumise hind”, september 2014 http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2014/510981/EPRS_STU%282014%29510981_REV1_EN.pdf.

(11)

Mõlemad dokumendid on leitavad järgmise lingi kaudu http://ec.europa.eu/priorities/internal-market/index_en.htm

(12)

Praegu võib 41% ettevõtetest endiselt liigitada mittedigitaalseks – mis tähendab, et nad ei kasuta digitaalseid tehnoloogiaid ja neil puudub digitaalne strateegia – samas kui ainult 2% kasutavad digitaalseid võimalusi täielikult ära (lk 3) http://ec.europa.eu/epsc/pdf/publications/strategic_note_issue_7.pdf

Õigusalane teave