Menetlus : 2015/2138(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0021/2016

Esitatud tekstid :

A8-0021/2016

Arutelud :

PV 11/04/2016 - 20
CRE 11/04/2016 - 20

Hääletused :

PV 12/04/2016 - 5.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0106

RAPORT     
PDF 313kWORD 118k
3.2.2016
PE 567.672v02-00 A8-0021/2016

ELi käsitleva õppe kohta koolides

(2015/2138(INI))

Kultuuri- ja hariduskomisjon

Raportöör: Damian Drăghici

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi käsitleva õppe kohta koolides

(2015/2138(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping”) artiklit 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artiklit 165,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+”: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta otsust nr 1093/2012/EL Euroopa kodanike aasta 2013 kohta(2),

–  võttes arvesse nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 390/2014, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa”(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes(4),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu haridusministrite 17. märtsi 2015. aasta mitteametliku kohtumise deklaratsiooni kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamise kohta hariduse kaudu (Pariisi deklaratsioon),

–  võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (HK 2020)(5),

–  võttes arvesse komisjoni 26. augusti 2015. aasta teatist pealkirjaga „Nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruande projekt hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) rakendamise kohta” (COM(2015)0408),

–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2015. aasta rakendusotsust ELi haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogrammi „Erasmus+” 2016. aasta tööprogrammi vastuvõtmiseks (C(2015)6151),

–  võttes arvesse nõukogu 28. ja 29. novembri 2011. aasta järeldusi õpirände sihttaseme kohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni 15. septembri 2015. aasta teatist pealkirjaga „Kavand: nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruanne Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) rakendamise kohta” (COM(2015)0429),

–  võttes arvesse komisjoni 27. aprilli 2009. aasta teatist pealkirjaga ELi noorsoostrateegia: investeerimine ja mobiliseerimine – Uuendatud avatud koordineerimismeetod noortega seotud väljakutsete ja võimaluste tarvis” (COM(2009)0200),

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2009. aasta resolutsiooni Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) kohta(7),

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja kogemusõppe valideerimise kohta(8),

–  võttes arvesse oma resolutsiooni haridus- ja koolituspoliitika kohta 1993. aasta perspektiivis(9),

–  võttes arvesse oma 26. septembri 2006. aasta resolutsiooni algatuste kohta täiendada koolide õppekavasid ja võimaldada Euroopa mõõtme lisamiseks vajalikke toetusmeetmeid(10),

–  võttes arvesse oma resolutsiooni õpetajahariduse kvaliteedi parandamise kohta(11);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A8-0021/2016),

A.  arvestades, et haridus on põhiline inimõigus ja avalik hüve, mis peaks olema kõikidele võrdselt kättesaadav;

B.  arvestades, et hariduse peamine roll on kujundada täielikult teadlikke kodanikke ja seepärast ei piirdu see ELi majanduseesmärkide ja riiklike strateegiate täitmisega;

C.  arvestades, et hariduse eesmärgid hõlmavad ka inimeste ettevalmistamist eluks ja tegevuseks aktiivse kodanikuna üha keerukamas, nõudlikumas, mitmekultuurilisemas ja integreeritumas ühiskonnas;

D.  arvestades, et vastavalt 2014. aasta Eurobaromeetri arvamusküsitlusele tunneb 44 % Euroopa Liidu kodanikest, et neil on puudulik arusaamine sellest, kuidas EL toimib, ja 52 % eurooplastest arvab, et nende hääl ELis ei loe(12);

E.  arvestades, et viimastel Euroopa Parlamendi valimistel osales vaid 42,61 % ELi kodanikest ja vaid 27,8 % 18–24 aasta vanustest valijatest, mis kujutab endast madalaimat valimisaktiivsust aastast 1979(13);

F.   arvestades, et ebapiisavad teadmised EList ja halb arusaam selle konkreetsest lisaväärtusest võivad tugevdada demokraatia defitsiidi tunnet ja põhjustada euroskeptitsismi laienemist liikmesriikides ja kandidaatriikides; arvestades, et Euroopa kodanike hääle ja ELi institutsioonide vahelise kasvava lõhe vähendamiseks tuleb tegeleda demokraatia defitsiidi probleemiga;

G.   arvestades, et 2015. aasta Eurobaromeetri eriuuringu nr 437 andmetel nõustub suur osa eurooplastest sellega, et koolitunnid ja õppematerjal peaksid sisaldama teavet religiooni või usuliste veendumuste, etnilise päritolu, seksuaalse sättumuse ja sooidentiteediga seotud mitmekesisuse kohta(14);

H.   arvestades, et teadlikkus Euroopa poliitika pakutavast kasust, näiteks inimeste ja teenuste vaba liikumine liidu piires, ja ELi liikuvusprogrammid võivad aidata luua ELi kuulumise tunnet, kogukonnatunnet ning mitmekultuuriliste ja -rahvuseliste ühiskondade aktsepteerimist;

I.  arvestades, et edukad haridussüsteemid ja õppekavad koos eurooplaste suurema mõju ja osalemisega ELi poliitika otsustusprotsessis võivad tekitada suurema huvi ELi asjade vastu ning luua mõistmise ja kuuluvuse tunnet, aidates samas võidelda sotsiaalse lõhestumise, kultuurilise segregatsiooni ja ilmajäetuse tundega;

J.  arvestades, et enamik liikmesriike on oma õppekavadesse ja õpetajaõppe programmidesse integreerinud ELi teemade õpetamise; arvestades, et erinevused liikmesriikides ja nende vahel on jätkuvalt olemas;

K.  arvestades, et kuigi ELi teemasid õpetatakse üldiselt eri haridustasemetel ja kohustusliku hariduse eri õppeainete raames, siis mõnes liikmesriigis moodustavad need eelkõige väikese osa õppekavast, mille järgi asjaomane õpetaja peab õpetama;

L.  arvestades, et õpetajate ja muu pedagoogilise personali ELi teemalisi teadmisi ja oskusi tuleb põhi- ja jätkukoolituse kaudu täiendada ja ajakohastada, ning arvestades, et haridusasutused ja õpetajad vajavad sellega seoses tõhusat abi, mis on kohandatud nende konkreetsete vajadustega ja on asjakohane;

M.  arvestades, et vastavalt uuringule „Euroopat käsitlev õpe koolides”, mille eraõiguslik konsultatsioonifirma ICF GHK koostas hariduse ja kultuuri peadirektoraadi jaoks(15), tegelevad ELi asju käsitleva õpetajakoolitusega peamiselt kõrgharidussüsteemist väljapoole jäävad asutused ja ühendused;

N.  arvestades, et komisjoni poolt 2014. aastal esitatud Erasmuse programmi mõju uuring näitab haridusega seotud liikuvuse ja õpingute rahvusvaheliseks muutumise positiivset mõju mitte ainult õppekavale ja tööhõivele, aga ka Euroopa Liidu alastele teadmistele, Euroopa kodaniku tunde arengule ja Euroopa-meelsusele ning Euroopa Parlamendi valimistel osalemise aktiivsusele;

Euroopa mõõde hariduses

1.   rõhutab Euroopa mõõtme kasvavat olulisust hariduses eri õppeainete, haridustasandite ja -vormide lõikes, toonitades vajadust selle kontseptsiooni avaramaks ja sügavutiminevaks mõistmiseks, mis võtab arvesse selle keerukat, dünaamilist ja mitmekihilist olemust, mille oluline osa on ELi käsitlev õpe koolides;

2.   rõhutab, et Euroopa mõõde hariduses on ülioluline, aitamaks kodanikel paremini mõista ELi ja taasühenduda liiduga, ning see võib süvendada ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste rolli ja tugevdada liidu häält vastastikku sõltuvas maailmas;

3.  rõhutab vajadust mõista ja edendada Euroopa Liidu põhiväärtuste järgimist; juhib tähelepanu asjaolule, et ELi ja liikmesriikide ühise ajaloo ja väärtuste tundmine ja mõistmine on peamine viis, kuidas saavutada vastastikune mõistmine, rahumeelne kooselamine, sallivus ja solidaarsus ning mõista Euroopa Liidu aluspõhimõtteid;

4.   juhib tähelepanu, et arvestades ELi mõju kodanike igapäevaelule, peaks EL olema õppematerjalides ja tunnivälises tegevuses silmatorkavamal kohal ja neisse paremini integreeritud; on seisukohal, et selgesõnaliselt ELiga seotud õppesisu võib kooli õppekavale ja õppijate isiklikule arengule ja kasvamisele olulist väärtust lisada;

5.  rõhutab vajadust kasutada aktiivseid ja osalevaid õpimeetodeid vastavalt õppijate vanusele, tasemele, vajadustele ja huvidele ning kasutada täiel määral ära info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pakutavaid võimalusi ja meediat, sealhulgas sotsiaalmeediat;

6.  rõhutab, et Euroopa mõõde hariduses peaks aitama õppijatel mitte ainult teadmisi koguda ning arendada Euroopa ühtekuuluvustunnet ja kodanikuaktiivsuseks vajalikke oskusi, vaid ka õpetama kriitiliselt arutlema ELi üle, sealhulgas õppides tundma õigusriigi põhimõttele ja inimõigustele tuginevaid ELi põhiväärtusi, ELi juhtimist ja otsustusprotsesse ning seda, kuidas need mõjutavad õppija liikmesriiki ja tema demokraatlikku osalust; julgustab kasutama Euroopa Noorteparlamendi rollimänge, et aidata lastel ja õpilastel mõista Euroopa protsesse ja suurendada nende teadlikkust Euroopa küsimustest;

7.   juhib tähelepanu asjaolule, et ELi kujundavad liikmesriigid oma ajaloo ja kultuuriga ning et liidu areng jääb liikmesriikidega lahutamatult seotuks; rõhutab samal ajal eri kultuuride panust Euroopa ühiskondadesse ja pärandisse;

8.  märgib, et ELi mõju liikmesriikidele on märkimisväärne ja et ELi käsitlev õpe koolides peaks peegeldama nii liikmesriikide rolli ELi arengus kui ka ELi mõju liikmesriikide arengule;

9.   juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriigid ja EL peavad olema eeskujuks kõikidele osalistele, kes on seotud ELi teema õpetamise ja selle õppimisega koolides, järgides Euroopa põhiväärtusi, milleks on sotsiaalne kaasamine ning Euroopa ja rahvusvaheline solidaarsus;

10.  tuletab meelde vajadust kindlustada, tõhustada ja laiendada õpetajate ja haridustöötajate elukestvaid kutsealaseid arenguvõimalusi alusõppe ja jätkukoolituste kaudu ning pakkuda neile asjakohast toetust ja ressursse, et aidata neil õppesse kaasata Euroopa mõõde, eriti seoses ajaloo ja kodanikuharidusega, lisaks rakendada õppijakeskseid strateegiaid ja kohandada oma õpetusmeetodid õppijate vajadustega;

11.  rõhutab vajadust edendada ja soodustada haridustöötajate mitmekeelset ja kultuuridevahelist suhtlemisoskust ning nende liikuvusvõimalusi, üksteiselt õppimist ja parimate tavade vahetamist õpetajaskonna seas, korraldades näiteks Euroopa tasandi seminare;

12.  rõhutab ülikoolide rolli kõrgelt kvalifitseeritud ja motiveeritud õpetajate ja haridustöötajate ettevalmistamisel ja koolitamisel; nõuab liikmesriikide julgustamist ja toetamist nende püüdlustes pakkuda ülikoolides võimalust osaleda erialase kvalifikatsiooni kursustel, mis on avatud ja kättesaadavad nii registreeritud üliõpilastele kui ka töötavatele õpetajatele ja haridustöötajatele;

13.  rõhutab ajaloo õpetamise Euroopa käsitlusviisi olulisust ja potentsiaali, võttes samas arvesse liikmesriikide pädevust selles valdkonnas, sest mõni ajaloosündmus on Euroopa ideaalide ja väärtuste esiletõusus määrava tähtsusega; kutsub komisjoni ja liikmesriike toetama ajalooühinguid ja ajaloolise uurimistöö keskusi, et suurendada nende teaduslikku panust Euroopa ajaloo uurimisse ja kooliõpetajate rolli teadmiste ajakohastamisel;

14.  nõuab, et Euroopa Ajaloo Maja rakendaks kõigi haridustasemete õpetajatele ja õpilastele mõeldud eriprogramme, vahendeid ja tegevusi, et töötada välja tõhus narratiiv Euroopa integratsiooni ja põhiväärtuste kohta;

15.  nõuab ELi kodaniku- ja ühiskonnahariduse viivitamata uuendamist ja tugevdamist nii olemasolevates kui tulevastes liikmesriikides eesmärgiga varustada õppijad vastavalt nende vanusele asjakohaste teadmiste, väärtuste, oskuste ja pädevustega, mis võimaldaks neil mõelda kriitiliselt ja kujundada välja teadlikud ja tasakaalustatud seisukohad, kasutada oma demokraatlikke õigusi ja kohustusi, kaasa arvatud hääletusõigust, hinnata mitmekesisust, ergutada kultuuride- ja religioonidevahelist dialoogi ning olla aktiivsed ja kohusetundlikud kodanikud;

16.  juhib tähelepanu, et õpilaste ja vanemate suurem osalemine koolijuhtimises võib aidata peatada diskrimineerimist ja tugevdada jätkusuutlikku osalusdemokraatiat ja kodanikuaktiivsust, parandada usaldust ja koostööd erinevate osaliste vahel; kutsub haridusasutusi üles võtma kasutusele ja laiendama demokraatlikku juhtimist, andes muu hulgas õpilaste esindajate häälele suurema kaalu, kuna demokraatiat peab õppima ja kogema;

17.  rõhutab vajadust suurendada õpetajate ja õppijate motivatsiooni ja võimalusi õppida ELi kohta rohkem oma vahetu kogemuse kaudu (nt koolikülastused teistes riikides, Euroopa institutsioonide külastamine, suhtlemine ELi ametnikega, õpilaste võimalused läbida ELi institutsioonides praktika) ja meediahariduse, näiteks Euroopa Noorteportaali kaudu, kasutades täiel määral ära uusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid ning avatud õppematerjale;

18.  palub kasutada täielikult ära digitaaltehnoloogia pakutavad võimalused, et arendada piiriülest õpetamist edasi digitaalsete kursuste ja videokonverentside kaudu eesmärgiga hõlbustada õpilastel avastada õppeainetega seotud teisi vaatepunkte ja käsitlusviise;

19.  rõhutab, et võõrkeelte õppimine võib olla ülioluline viis suurendada kultuuridevahelist teadlikkust ja pakkuda inimestele oskusi, mida on vaja elamiseks ja töötamiseks üha keerukamas ja globaliseerunud maailmas;

20.  rõhutab mitteformaalse ja informaalse õppimise, sealhulgas noorte töö, vabatahtliku tegevuse ja põlvkondadevahelise, perekonnapõhise ja täiskasvanuõppe ning samuti spordi olulist rolli pedagoogilise vahendina sotsiaalsete ja kodanikuoskuste, -pädevuste ja käitumisharjumuste arendamisel ning vastutustundlike ja aktiivsete ELi kodanike vormimisel; rõhutab vajadust tunnustada neid pädevusi formaalõppe raames ja nendega arvestada ning vajadust luua lähemaid seoseid formaalõppe, mitteformaalse ja informaalse õppimise vahel;

21.  nõuab hariduspoliitika valdkonnas kultuuridevahelist lähenemisviisi, mis võimaldab sisserändajatest õpilastele tegelikku haridusalast integratsiooni koolides eri kultuuride vahelise vastastikuse mõistmise alusel ühiste väärtuste loomiseks;

Liidu roll

22.  julgustab komisjoni jätkama toetust püüetele arendada ja edendada ELi mõõdet hariduses ja haridusvaldkonnas tegutsejate liikuvust ning levitada aktiivselt teavet peamistele sidusrühmadele ja kodanikele, sealhulgas teavet asjaomaste rahastamisvõimaluste ning kättesaadavate uuringute ja aruannete kohta; seda silmas pidades julgustab uue kommunikatsioonitehnoloogia ja meedia, sealhulgas sotsiaalmeedia paremat kasutamist;

23.  palub komisjonil esitada ühine raamistik ja koostada suunised koos konkreetsete näidetega ELi käsitleva õppe jaoks, et edendada objektiivset ja kriitilist mõtlemist Euroopa Liidu kasulikkusest selle kodanikele, austades samas liikmesriikide pädevust hariduse ja koolituse valdkonnas;

24.  palub komisjonil soodustada täiendavaid uuringuid selle kohta, kuidas ELi teemat õpetatakse praegu koolides üle Euroopa ja kuidas see kajastub õppekavades ja eksamites, ning selle kohta, kas a) õpetajatel ja haridustöötajatel on piisav juurdepääs asjakohastele ELi programmidele ja ametialase arengu meetmetele, elukestvale õppele ning parimate tavade vahetamise platvormidele, ja b) rahastatud meetmetel ELi käsitleva tõhusa õppe kaasamiseks on koolidele tegelikult mõju;

25.  kutsub komisjoni üles soodustama, toetama ja hõlbustama võrgustikke, mis edendavad ELi käsitlevat õpet riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ja on sellega seotud, ning soodustama liidu tasandil nende võrgustike vahelisi mõttevahetusi parimate lahenduste osas ning tuvastama parandamist vajavad valdkonnad;

26.  palub komisjonil hõlbustada parimate tavade jagamist liikmesriikide ja kandidaatriikide seas ELi mõõtme alal hariduses ja diskrimineerimise ja eelarvamustega võitlemise alal haridusmaastikul, sealhulgas hinnates õppematerjale, kiusamisvastaseid ja diskrimineerimisvastaseid poliitikameetmeid;

27.  rõhutab programmide „Erasmus+”, „Kodanike Euroopa” ja „Loov Euroopa” olulist rolli hariduse ja koolituse, keelteoskuse, kodanikuaktiivsuse, kultuuriteadlikkuse, kultuuridevahelise mõistmise ja teiste väärtuslike põhiliste ja valdkonnaüleste pädevuste edendamisel; rõhutab nende programmide olulisust Euroopa kodakondsuse tugevdamisel ning vajadust neid programme rahaliselt rohkem ja piisavalt toetada, suuremat keskendumist tulemuste kvaliteedile ja laiemat juurdepääsu liikuvusele, pöörates erilist tähelepanu õpetajatele ja muudele haridustöötajatele, eri sotsiaalmajandusliku taustaga noortele ning haavatavatele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele ja erivajadustega inimestele;

28.  tuletab meelde arvukaid meetmeid, mida pakub programm „Erasmus+“, ning selle populaarsust ja tunnustatust üldsuse seas, mis on eelkõige tingitud õpilastele õpingute ajal võimaldatavast liikuvusest; palub komisjonil ja liikmesriikidel parandada teadlikkust programmi „Erasmus+“ vähem tuntud osade kohta nagu Euroopa vabatahtlik teenistus;

29.  väljendab heameelt komisjoni 2016. aasta tööprogrammi üle programmi „Erasmus+“ rakendamiseks ja selles võetud kohustuste üle võtta Pariisi deklaratsiooni konkreetseid järelmeetmeid, eeskätt selliseid, mille eesmärk on suurendada programmi „Erasmus+“ mõju kodanikuaktiivsuse ja -demokraatia, kultuuridevahelise dialoogi, sotsiaalse kaasatuse ja solidaarsuse edendamisele, sealhulgas toetada jõulisemalt kodanikuühiskonna organisatsioone nende põhirolli täitmisel kodanikuhariduse andmises;

30.  palub komisjonil tõhustada Jean Monnet’ projektide kaudu rahastatud projektide pedagoogilisi aspekte ja reageerimist koolide vajadustele, tagades, et koolid saavad esitada taotlusi otse ning et projektid saavad rahastuse pikemaks ajaks, näiteks kolmeks aastaks, mis oleks kooskõlas Jean Monnet' moodulite rahastamisviisiga; palub komisjonil teha Jean Monnet' moodulid juurdepääsetavaks õpetajakoolitust pakkuvatele asutustele ja julgustada asutusi neid oma programmi võtma;

31.  märgib, et liit kogeb praegu demokraatliku legitiimsuse kriisi, mis on tingitud nii eurooplaste ebapiisavatest teadmistest ELi mehhanismide kohta kui ka nende hääle otsustusprotsessist väljajätmisest; rõhutab, et legitiimsuse tagasisaamiseks peab liit peatama oma demokraatlike struktuuride lagunemise ja taastama sidemed kodanikega;

32.  kutsub komisjoni üles rakendama tõhusalt programmi „Kodanike Euroopa“, et saavutada demokraatlik ja kaasavam ühiskond, edendades seeläbi kodanike osalemist otsustusprotsessis;

33.  kutsub komisjoni üles tähelepanelikult jälgima kõigi ELi programmide mõju osalejate kodanikutunde ja kodanikuaktiivsuse arenemisele;

34.   palub komisjonil edasi arendada ja edendada võimalikult ulatuslikult virtuaalplatvorme eTwinning, EPALE (Euroopa täiskasvanuõppe e-platvorm) ja School Education Gateway ning jätkata muude digiplatvormide nagu Teachers’ Corner toetamist ja arendamist, et hõlbustada ligipääsetavust kvaliteetsetele, hõlpsalt kasutatavatele ja ajakohastatud õppematerjalidele, mis ELi käsitleva õppe jaoks mõeldud ja kättesaadavad kõigis ELi keeltes;

35.  palub komisjonil hõlbustada seda, et praegu platvormil Teachers’ Corner kättesaadavad materjalid vaataks kriitilise pilguga üle praegu teemat õpetavad haridustöötajad ja ELi uuringutega tegelevad teadlased, et tagada materjalide kvaliteet ja asjakohasus;

36.  rõhutab Euroopa institutsioonide infobüroode rolli ning tunnustab nende pühendumist suhete edendamisele liikmesriikide, riiklike, piirkondlike ja kohalike haridusasutustega ning noorteorganisatsioonide ja meediaga, et lähendada neid üksteisele ja tagada, et noored mõistavad institutsioonide rolli oma igapäevaelus;

37  nõuab komisjoni ja linnade ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahelist avatud ja jagatud arutelu koolisüsteemi ja linnamudelite vahelise seose üle, et mõista eri käsitlusviiside mõju kultuuridevahelistele suhetele tänapäeva Euroopas;

38.  ergutab komisjoni edendama ELi käsitlevat õpet koolides, esitades selle soovituse ELi liikmeks pürgivate kandidaatriikidega peetavate läbirääkimiste protsessis võimalikult varakult;

Liikmesriikide roll

39.   julgustab liikmesriike toetama, läbi vaatama ja ajakohastama oma haridussüsteeme ja kõiki ELiga seotud õppekavasid kõigil haridustasemetel, sealhulgas kutsehariduses ja -koolituses, et tugevdada Euroopa mõõdet tihedas koostöös kõigi ELi ja riikliku tasandi asjaomaste osalejatega, julgustades samal ajal jõuliselt piirkondi ja kohalikke asutusi sama tegema, eelkõige juhul, kui haridussüsteem on nende otseses pädevuses;

40.  julgustab liikmesriike toetama kõiki võimalusi, et anda rohkem teavet ELi kohta nii õppijatele kui õpetajatele ja muudele haridustöötajatele formaalõppe, mitteformaalse ja informaalse õppimise kaudu ning sellega seoses kasutada täiel määral ära ja täiendada ELi finantsvahendeid, programme ja algatusi;

41.  palub liikmesriikidel võtta täiendavaid meetmeid, et edendada koolide ja ülikoolide õppekavades kultuuridevahelist, mittediskrimineerivat ja kaasavat haridust ning kodanikuväärtusi;

42.  kutsub liikmesriike üles suurendama investeeringuid kvaliteetsesse haridusse, ka erasektoriga sõlmitud tihedamate partnerlussuhete kaudu, ja edendama kõigile võrdseid võimalusi ning pakkuma kõigile haridus- ja koolitusasutustele, õpetajatele ja muudele haridustöötajatele vajalikku toetust, et võimaldada neil lisada Euroopa mõõde ja seda pidevalt arendada hariduses, mida antakse lastele juba varasest east ja mis ulatub klassiruumist kaugemale;

43.  kutsub liikmesriike üles kindlustama kõigile õppijaile võrdse ja kaasava juurdepääsu uuenduslikule ja kvaliteetsele formaalsele ja mitteformaalsele haridusele ning elukestva õppe võimalused; sellega seoses palub liikmesriikidel võtta vastu 2008. aasta ettepanek võtta vastu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, mis võib kaitsta neil alustel diskrimineerimise eest haridusvaldkonnas;

44.  kutsub liikmesriike üles kaasama sisserändajad, pagulased ja usukogukonnad neid austavasse ja nende õigusi laiendavasse kodanikutunde tugevdamise protsessi, mis tagaks nende osalemise ühiskonna- ja kultuurielus;

45.  kutsub liikmesriike üles ergutama ja hõlbustama õpetajatele, muudele haridustöötajatele, noortejuhtidele ja -koolitajatele suunatud kõrgetasemelist koolitust ELi teemadel, võimaldades neil muu hulgas veeta osa oma haridusteest mõnes muus liikmesriigis ning tagades õpetajate pädevuse tunnustamise ELi teemade õpetamisel, luues selleks nn euroõpetaja märgise ja seda edendades;

46.  on arvamusel, et liikmesriigid dialoogis ja koostöös haridusvaldkonnas tegutsejatega peaksid otsima võimalusi vahetada ideid ja näiteid headest lahendustest Euroopa mõõtme integreerimisel haridusprogrammidesse, et muu hulgas parandada noorte teadmisi ja arusaama ELi kodakondsuse ja institutsioonide ülesehitamisprotsessist, võimaldades neil seeläbi näha liitu lahutamatu osana nende elukeskkonnast, mida nad suudavad ja peaksidki kujundama;

47.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tunnustaksid ja toetaksid sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonna organisatsioone, eelkõige noorteorganisatsioone ELi institutsioonide ja Euroopa kodanike vahelise lõhe vähendamisel struktuursel ja jätkusuutlikul viisil, edendades ja tugevdades osalus- ja otsedemokraatia vahendeid;

48.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

SELETUSKIRI

Euroopa Liit (EL) seisab praegu silmitsi seninägematute probleemidega. Paari viimase aasta jooksul on EL olnud suures majandus- ja finantskriisis. Selle sotsiaalsed ja poliitilised tagajärjed on kahtluse alla seadnud ELi institutsioonid ja ühised väärtused, sealhulgas Euroopa identiteedi mõiste.

Seepärast on tähtsam kui kunagi varem edendada meie koolides, ühingutes ja avalikus ruumis dialoogi ELi teemadel, et taastada kodanike usk Euroopa integratsiooniprotsessi väärtusesse ja vajalikkusesse.

Kodanike praegused teadmised ELi ja selle institutsioonide toimimisest on piiratud: vastavalt Eurobaromeetri 2014. aasta kevadel tehtud uuringule(16) ei nõustu 44% kodanikest väitega „saan aru, kuidas EL toimib”. Sellises olukorras ei ole ka üllatav, et kodanikud tunnevad end Euroopa poliitilisest projektist kaugena või järjest enam võõrandununa, muutuvad üha euroskeptilisemaks ning tajuvad demokraatia puudujääki liidu institutsioonide otsustusprotsessis.

Olukorda võib parandada kodanike parem teavitamine ning nende julgustamine osalema ja näitama üles aktiivset huvi Euroopa ühinemisprojekti suhtes. Üks võimalus selle saavutamiseks on Euroopa mõõtme tõhustamine koolihariduses, mis aitaks üle saada euroskeptitsismist ning valmistada kodanikke ette elama ja töötama üha keerulisemas ja globaliseerunumas maailmas. ELi käsitleva õppesisu olukord liikmesriikide koolides ei ole kindlasti ühetaoline ning vajab täiendavaid algatusi kõigil tasanditel – nii Euroopa, riiklikul kui ka kohalikul tasandil.

Euroopa mõõtme kontseptsioon hariduses

Kui Euroopa integratsiooniprotsessiga alustati, ei mänginud haridus selles kuigi tähtsat rolli. Oluline haridusalane tegevus Euroopa Liidu tasemel algas 1976. aastal, kui võeti vastu esimene haridusprogramm(17). Selle eesmärk oli leevendada rände kahjulikku mõju teistest riikidest pärit töötajate ja nende laste haridusvõimalustele ja -tulemustele, ning see käsitles kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist.

Hariduspoliitika-alase tegevuse õiguslik alus loodi alles 1992. aasta Maastrichti lepinguga. Selle artiklis 149 (tänane ELi toimimise lepingu artikkel 165) sätestatakse, et liit võib soodustada liikmesriikide vahelist koostööd ning toetada ja täiendada nende meetmeid, samas kui õppesisu, haridussüsteemi korraldamise ning kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse eest vastutavad üksnes liikmesriigid ise. Eri liikmesriikide õigusnormide ja eeskirjade ühtlustamine on sõnaselgelt välistatud.

Liidu meetmed võivad muu hulgas hõlmata Euroopa mõõtme arendamist hariduses selle sõna laiemas tähenduses, sisaldades liikmesriikide keelte õpetamist ja levitamist ning nii õpilaste ja õpetajate liikuvust kui ka haridusasutuste vahelist koostööd edendavaid tegevusi. Lisaks võib liit tõhustada teabevahetust liikmesriikide haridussüsteemide ja parimate tavade kohta, soodustada noortevahetusi ja noorte osalemist Euroopa demokraatlikus ühiskonnaelus.

Alates 1976. aasta tegevusprogrammi kinnitamisest on Euroopa esmases õiguses sätestatud ELi hariduspoliitika edendamiseks vastu võetud mitmeid resolutsioone ja programme. Pärast programmi „Erasmus+” käivitamist 1. jaanuaril 2014 ühendab see programm kõiki ELi haridusalgatusi.

Ehkki mõiste „Euroopa mõõde hariduses” on äärmiselt keerukas, keskendub käesolev aruanne vaid ühele, kuid tähtsale aspektile: ELi käsitlevale õppele. Sellise valiku põhjuseks on veendumus, et kooliharidus peaks õpilastele andma selge arusaamise ELi toimimisest, võimaldama neil Euroopa teemadel (sh Euroopa integratsiooni aluseks olevad väärtused) kriitiliselt arutleda ning analüüsida, kuidas kõik see mõjutab nende riiki ja tegevust, valmistades neid samaaegselt ette aktiivsete kodanikena elama ja töötama üha enam integreerunud Euroopas ja globaliseerunud maailmas.

Euroopa mõõde hariduses

Kontseptsioonil „Euroopa mõõde hariduses” on kaks põhilist, kuid omavahel seotud aspekti. Esimene ja kõige ilmselgem on seotud teadmiste omandamisega ELi geograafia, ajaloo ja kultuuri ning ELi ja tema institutsioonide toimimise kohta. Teist, mis tuleneb eeldusest, et iga poliitilise süsteemi legitiimsus ja stabiilsus põhineb suuresti kodanikualgatusel, võib laiemalt mõista kui kodanikuharidust.

Võttes lisaks eelnevale arvesse asjaolu, et paljude kodanike teadmised EList on piiratud, tuleks õpikutes EList rohkem juttu teha ja ELi teemasid õpetades kajastada liidu ja liikmesriikide vahelist keerukat suhet. ELi on kujundanud liikmesriigid oma ainulaadsete ajalugude ja kultuuridega, ning tema areng jääb nendega lahutamatult seotuks. Märkimisväärne on ka ELi mõju liikmesriikidele. Seetõttu peaks ELi teemade õpetamine koolis peegeldama nii liikmesriikide rolli ELi arengus kui ka ELi mõju liikmesriikide arengule. Seda arvestades etendab ajalugu kui õppeaine olulist rolli minevikku puudutava analüütilise teadlikkuse ja kriitilise „mäletamise kultuuri” arendamisel, mis põhineb Euroopa väärtustel ja mida kirjeldab püüd olla õiglane erinevate ajalooliste mälude ning ajalugude suhtes.

Mis puutub mitmekesisusse, siis kodanikuhariduse kui ELi mõõtme teise aspekti eesmärk on võimaldada noortel inimestel omandada oskusi, mida nad vajavad, et elada ja aktiivselt osaleda pluralistlikus demokraatlikus ühiskonnas ning teha oma probleemid kuuldavaks. Põhilised õpetatavad elemendid on seega sallivus, teadlikkus ja teiste kultuuride mõistmine, nagu ka demokraatlikud väärtused ja inimõigused. Selline kodanikualgatuse ja aktiivse demokraatliku kodaniku „tööriistakomplekt” leiab rakendust Euroopa piiridest kaugemalgi ning on olulise tähtsusega ka rahvusvahelises kontekstis.

Kuigi selliselt mõistetavat „kodanikuharidust” võib rakendada eraldiseisvate teemade puhul, ei tohiks unustada asjaolu, et õppekavaülene lähenemine võib olla veelgi kasulikum, kindlustades õpilaste hoiakuid ja väärtusi, mis sobivad teistsuguse kultuuri- ja usulise taustaga inimestega koos elamiseks ja töötamiseks. Lisaks peaksid haridusasutused võtma kasutusele demokraatlikud juhtimisstruktuurid, mis kõrvuti õppekava sisuga võimaldaksid demokraatiat õppida ja kogeda ka koolis.

Praegune olukord ja edasised sammud

Suur osa liikmesriikidest on lisanud ELi mõõtme järk-järgult oma õppekavasse ja õpetajakoolitusse, kuid erinevused liikmesriikides ja nende vahel on jätkuvalt olemas. Teha saaks veel paljut, näiteks õppekava, õpetajakoolituse, õpikute ja õpetusmeetodite osas.

Mis puudutab ELi mõõdet, on riiklikud õppekavad tihti killustunud, stagneerunud, liiga üldsõnalised, ning neis jääb puudu nii sisust kui sidususest teiste õppeainetega, mis muudab EList põhjaliku ülevaate saamise õpilastele keeruliseks. Arvestades ELi mõju kodanike igapäevaelule, peaks EL kõigi õppetasemete ja -vormide õppematerjalides nähtavam olema. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kutseharidus- ja koolitussektorile. Õpetajakoolitus (nii põhiettevalmistus kui ka täienduskoolitus) peab haridustöötajaid süsteemselt ette valmistama ELi ja selle aluseks olevate väärtuste õpetamiseks nii teoorias kui ka praktikas. Õpikutes tuleks kajastada rohkem ELiga seotud teemasid ja kohandada neid vastavaks konkreetsetele vanuserühmadele, arvestades seejuures õpilaste huve. Klassiruumis kasutatavad õppemeetodid peaksid panema õpilasi õppimise eest vastutust võtma, olema interaktiivsed ning andma väliseid stiimuleid ja näiteid selle kohta, kuidas EL on õpilaste igapäevaeluga seotud.

Euroopa tasemel tuleks täielikult ära kasutada ELi haridus- ja kultuuriprogrammide pakutavaid võimalusi, et edendada keeleoskust, kodanikuaktiivsust, kultuuriteadlikkust ja kultuuridevahelist mõistmist. Jätkuv rahaline toetus ja parem ligipääs liikuvusvõimalustele, mida need programmid pakuvad, on hädavajalikud, et kindlustada positiivne mõju osalejate kodanikutundele ja -osalusele.

Euroopa Komisjon peaks kindlustama, et peamisi sidusrühmi teavitataks programmide pakutavatest asjakohastest rahastamisvõimalustest ja neid julgustataks neid ka kasutama. Lisaks võib ELi ning kodanikuharidusega seotud õppematerjalide ja projektide loomiseks ja vahetamiseks kasutada vahendeid nagu eTwinning, School Education Gateway (SEG) ja Euroopa täiskasvanuõppe e-platvorm (EPALE).

Tuleks võimalikult palju edendada olemasolevaid riiklikke ja Euroopa tasandi võrgustikke, mis on seotud erinevatel tasemetel ELi teemade õppimise või selle soodustamisega, ning julgustada nendevahelist koostööd.

Riiklikul tasandil peavad liikmesriigid kindlustama, et nende õppekavad ja haridussüsteemid (sh kutseharidus ja -koolitus) oleksid jätkuvalt asjakohased. Neid süsteeme peab regulaarselt värskendama vastavalt uutele sotsiaalsetele ja tehnoloogilistele väljakutsetele, et aidata õpilastel omandada oskusi ja pädevusi, mida nad vajavad tänapäeva kiiresti muutuvates ja vastastikku seotud ühiskondades.

Haridusasutused on meie keerukate ühiskondade peegliks, esindades erinevatest kogukondadest pärit inimesi, kes elavad ja õpivad üheskoos. Liikmesriigid peaksid seetõttu võtma edasisi meetmeid, et edendada mitmekultuurilist, mittediskrimineerivat ja kaasavat haridust ning kodanikuväärtusi koolide ja ülikoolide õppekavades. Need väärtused tuleb õppekavaga horisontaalselt siduda. Õpetamisväärtuste ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks peavad koolid saama vajalikku rahalist jm tuge.

Lõpetuseks peaksid liikmesriigid ka tunnustama ja lihtsustama rolli, mida etendavad sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid ELi ja kodanike vahelise lõhe vähendamisel.

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

25.1.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

4

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Isabella Adinolfi, Andrea Bocskor, Louise Bours, Nikolaos Chountis, Silvia Costa, Mircea Diaconu, Damian Drăghici, Jill Evans, María Teresa Giménez Barbat, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Rikke Karlsson, Andrew Lewer, Svetoslav Hristov Malinov, Curzio Maltese, Stefano Maullu, Luigi Morgano, Michaela Šojdrová, Yana Toom, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Julie Ward, Bogdan Brunon Wenta, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Eider Gardiazabal Rubial, Dietmar Köster, Zdzisław Krasnodębski, Ernest Maragall, Algirdas Saudargas

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Gabriel Mato, Jaromír Štětina

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

23

+

ALDE

Mircea Diaconu, María Teresa Giménez Barbat, Yana Toom

EFDD

Isabella Adinolfi  

PPE

Andrea Bocskor, Svetoslav Hristov Malinov, Gabriel Mato, Stefano Maullu, Jaromír Štětina, Sabine Verheyen, Bogdan Brunon Wenta, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver

S&D

Silvia Costa, Damian Drăghici, Eider Gardiazabal Rubial, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Dietmar Köster, Luigi Morgano, Julie Ward

Verts/ALE

Ernest Maragall, Helga Trüpel

4

-

ECR

Rikke Karlsson, Zdzisław Krasnodębski, Andrew Lewer

EFDD

Louise Bours

1

0

GUE/NGL

Nikolaos Chountis

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

-  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 50.

(2)

ELT L 325, 23.11.2012, lk 1.

(3)

ELT L 115, 17.4.2014, lk 3.

(4)

ELT L 394, 30.12.2006, lk 10.

(5)

ELT C 119, 28.5.2009, lk 2.

(6)

ELT C 372, 20.12.2013, lk 31.

(7)

ELT C 311, 19.12.2009, lk 1.

(8)

ELT C 398, 22.12.2012, lk 1.

(9)

EÜT C 150, 15.6.1992, lk 366.

(10)

ELT C 306 E, 15.12.2006, lk 100.

(11)

ELT C 8 E, 14.1.2010, lk 12.

(12)

Eurobaromeetri standarduuring nr 81, kevad 2014 „Public opinion in the European Union“ (Avalik arvamus Euroopa Liidus, http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/eb/eb81/eb81_publ_en.pdf), lk-d 117 ja 131.

(13)

http://www.eprs.sso.ep.parl.union.eu/lis/lisrep/13-EPRS-publications/2015/COMM_STUD_558351_UpdateReview-EN.pdf, lk 43–45.

(14)

Eurobaromeetri eriuuring nr 437, 2015 „Discrimination in the EU in 2015“ (Diskrimineerimine ELis aastal 2015, http://ec.europa.eu/COMMFrontOffice/PublicOpinion/index.cfm/ResultDoc/download/DocumentKy/68004), lk 100.

(15)

http://www.eupika.mfdps.si/Files/Learning%20Europe%20at%20School%20final%20report.pdf.

(16)

Eurobaromeetri standarduuring nr 81, kevad 2014 „Public opinion in the European Union“ (Avalik arvamus Euroopa Liidus, http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/eb/eb81/eb81_publ_en.pdf), lk 117.

(17)

EÜT C 38, 19.2.1976, lk 1.

Õigusalane teave