RAPORT soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta Euroopa Parlamendi töös
23.2.2016 - (2015/2230(INI))
Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon
Raportöör: Angelika Mlinar
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta Euroopa Parlamendi töös
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõike 3 teist lõiku ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 8,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 23,
– võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,
– võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse ÜRO 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,
– võttes arvesse 15. septembril 1995. aastal neljandal naiste maailmakonverentsil vastu võetud Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning nendest tulenevaid dokumente, mis võeti vastu ÜRO erakorralistel istungjärkudel „Peking +5” (2000), „Peking +10“ (2005) ja „Peking +15“ (2010), samuti „Peking +20“ läbivaatamiskonverentsi lõppdokumenti,
– võttes arvesse nõukogu 26. mai 2015. aasta järeldusi sooküsimuste kohta arengukoostöös,
– võttes arvesse talituste ühist töödokumenti „Sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine: naiste ja tütarlaste elu muutmine ELi välissuhete kaudu aastatel 2016–2020“ (SWD(2015)0182) ning nõukogu 26. oktoobri 2015. aasta järeldusi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava (2016–2020) kohta,
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni artiklit 3, milles sugupool on määratletud sotsiaalselt konstrueeritud rollide, käitumise, tegevuste või omadustena, mida antud ühiskond naistele ja meestele sobivaks peab,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu poolt 2011. aasta märtsis vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020),
– võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2010. aasta teatist „Kindel kohustus tagada meeste ja naiste võrdõiguslikkus. Naiste harta“ (COM(2010)0078),
– võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2010. aasta teatist „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015“ (COM(2010)0491),
– võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ (SWD(2015)0278),
– võttes arvesse komisjoni uuringuaruannet „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015 tugevate ja nõrkade külgede analüüs“,
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu soolise võrdõiguslikkuse strateegiat 2014–2017,
– võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) 2015. aastal avaldatud uuringut „Advancing women in political decision-making – Way forward“ (Naiste osaluse edendamine poliitikakujundamises. Edasine tegevus),
– võttes arvesse EIGE 2011. aastal avaldatud aruande „Gender-Sensitive Parliaments: A Global Review of Good Practice“ (Sootundlikud parlamendid: heade tavade ülemaailmne ülevaade) järeldusi ja soovitusi,
– võttes arvesse oma 10. veebruari 2010. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2009[1], 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2010[2], 13. märtsi 2012. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2011[3] ning 10. märtsi 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Liidus 2013. aastal naiste ja meeste võrdõiguslikkuse valdkonnas saavutatud edu kohta[4],
– võttes arvesse oma 13. märtsi 2003. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta Euroopa Parlamendis[5],
– võttes arvesse oma 18. jaanuari 2007. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta komisjonide töö raames[6],
– võttes arvesse oma 22. aprilli 2009. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta komisjonide ja delegatsioonide töö raames[7],
– võttes arvesse oma 7. mai 2009. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta ELi välissuhetes ning rahu tagamisel ja riigi ülesehitamisel[8],
– võttes arvesse oma 13. märtsi 2012. aasta resolutsiooni naiste osalemise kohta poliitiliste otsuste tegemisel, kvaliteedi ja võrdõiguslikkuse kohta[9],
– võttes arvesse oma 9. juuni 2015. aasta resolutsiooni ELi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia kohta 2015. aasta järgseks perioodiks[10],
– võttes arvesse komisjoni 21. veebruari 1996. aasta teatist „Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse teema lisamine kõigisse ühenduse meetmetesse ja poliitikatesse“ (COM(1996)0067), milles komisjon kohustus edendama naiste ja meeste võrdõiguslikkust kõigis tegevustes ja poliitikavaldkondades kõigil tasanditel, pannes sellega aluse soolise aspekti arvestamise põhimõttele,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi poliitikaosakonna C 2014. aastal avaldatud uuringut „Evaluation of the Strategy for Equality between women and men 2010-2015 as a contribution to achieve the goals of the Beijing Platform for Action“ (2010.–2015. aasta naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia hindamisuuring, aitamaks kaasa Pekingi tegevusprogrammi eesmärkide saavutamisele),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi poliitikaosakonna C 2014. aastal avaldatud uuringut „Gender Mainstreaming in Committees and Delegations of the European Parliament“ (Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine Euroopa Parlamendi komisjonide ja delegatsioonide töös),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi poliitikaosakonna D 2015. aastal avaldatud uuringut „The EU Budget for Gender Equality” (ELi eelarvevahendid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks),
– võttes arvesse ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuuri 2014. aasta mais avaldatud dokumenti „Guidance on the development of gender equality and the empowerment of women policies” (Suunised soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist käsitlevate poliitikameetmete väljatöötamise kohta),
– võttes arvesse Euroopa Poliitikainstituutide võrgustiku 2014. aastal avaldatud dokumenti „Advances in EU Gender Equality: Missing the mark?’ (ELi soolise võrdõiguslikkuse edendamine. Valed meetodid?),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi personali peadirektoraadi 2014. aasta inimressursside aruannet,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 52,
– võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A8-0034/2016),
A. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine horisontaalse põhimõttena ning Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 on sätestatud sooline võrdõiguslikkus liidu väärtusena;
B. arvestades, et põhiõiguste harta sisaldab erisätteid soolise võrdõiguslikkuse horisontaalse põhimõtte kohta ja Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 tunnistatakse, et hartal on aluslepingutega võrreldes samaväärne õigusjõud;
C. arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamine on oluline inimõiguste kaitse, demokraatia toimimise, õigusriigi põhimõtte austamise, majanduskasvu, sotsiaalse kaasatuse ja jätkusuutlikkuse seisukohast;
D. arvestades, et edasiminek ELi soolise võrdõiguslikkuse saavutamises on soikunud ja praeguse tempoga ei saavutata seda veel mõnda aega;
E. arvestades, et dokumendis „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ kohustus komisjon jätkama soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise meetmeid, sealhulgas hindamis- ja järelevalvetegevuse kaudu; arvestades, et komisjon taandas strateegilise kohustuse soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks pärast 2015. aastat talituste töödokumendiks;
F. arvestades, et säästva arengu eesmärkide seas on viiendaks eesmärgiks seatud soolise võrdõiguslikkuse saavutamine 2030. aastaks;
G. arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine tähendab soolise perspektiivi kaasamist ELi poliitika igasse aspekti, poliitika- ja õiguslike meetmete ning rahastamisprogrammide ettevalmistamisse, kavandamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse, et saavutada naiste ja meeste võrdõiguslikkus[11];
H. arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine peab hõlmama LGBTIQ isikute ja igasuguse soolise identiteediga isikute õigusi, perspektiive ja heaolu;
I. arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine peaks olema ennetav ja reageeriv vahend, et saavutada sooline võrdõiguslikkus;
J. arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine ei ole omaette poliitiline eesmärk, vaid soolise võrdõiguslikkuse saavutamise oluline vahend, seda alati koos muude erimeetmete ja poliitikaga, mis on suunatud soolise võrdõiguslikkuse edendamisele;
K. arvestades, et vastutava komisjoni üks pädevusi on aidata kaasa soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamisele ja edasiarendamisele kõigis poliitikavaldkondades;
L. arvestades, et suurem osa parlamendikomisjone pöörab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele üldiselt tähelepanu (nt seadusandlikus töös, töösuhetes naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoniga ja võrdõiguslikkuse tegevuskavade koostamisel), kuid mõned komisjonid tunnevad selle teema vastu vähe huvi või ei tunne üldse;
M. arvestades, et parlamendi eelmisest ametiajast alates kujunes vastutaval komisjonil välja praktika anda teiste komisjonide raportitesse konkreetne panus soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise muudatusettepanekutega; arvestades, et 2014. aastal avaldatud uuringu[12] kohaselt lisati 85 % 2011. aasta juulist kuni 2013. aasta veebruarini esitatud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise muudatusettepanekutest vastutavate komisjonide vastu võetud lõplikesse raportitesse; arvestades, et parlamendis soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise olukorrale ajakohastatud hinnangu andmiseks on vaja täiendavaid andmeid alates 2013. aasta veebruarist;
N. arvestades, et pärast soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist käsitleva resolutsiooni vastuvõtmist 2003. aastal määras iga parlamendikomisjon ühe oma liikme vastutusalaks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise, luues sellega nn soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustiku; arvestades, et seda teemat käsitlevates hilisemates resolutsioonides nõuti selle võrgustiku pidevat arendamist ja sarnase võrgustiku loomist parlamentidevaheliste delegatsioonide jaoks; arvestades, et võrgustikku toetab lisavõrgustik töötajate tasemel komisjonide sekretariaatides;
O. arvestades, et võrgustiku liikmed täitsid küsimustiku, et hinnata soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise olukorda nende pädevusalasse kuuluvates poliitikavaldkondades;
P. arvestades, et mitmeaastasele finantsraamistikule on lisatud kolme institutsiooni ühisdeklaratsioon, milles lepiti kokku, et mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) suhtes kohaldatavatesse iga-aastastesse eelarvemenetlustesse integreeritakse vajaduse korral sootundlikud elemendid, võttes arvesse viise, kuidas liidu üldine finantsraamistik toetab suuremat soolist võrdõiguslikkust (ja tagab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise); arvestades, et sellest hoolimata on vaja tugevdada tegelikku pühendumist soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise jätkamisele ja naiste mõjuvõimu suurendamisele, sest olemasolevaid meetmeid on rakendatud vaid mõõdukalt ning konkreetselt sooküsimustele on eraldatud ebapiisavalt eelarvevahendeid;
Q. arvestades, et ELi institutsioonides ei ole sooteadlikku eelarvestamist järjepidevalt kohaldatud;
R. arvestades, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) asutati selleks, et toetada ja tugevdada soolise võrdõiguslikkuse edendamist, kaasa arvatud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist kõigis ELi poliitikavaldkondades ja nendel põhinevas liikmesriikide poliitikas; arvestades, et EIGE on välja töötanud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise platvormi ning koostanud soolise võrdõiguslikkuse sõnastiku ja tesauruse, et toetada otsustajaid ning ELi institutsioonide ja valitsusasutuste töötajaid soolise aspekti lisamisel oma töösse;
S. arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine hõlmab soolise aspekti lisamist eri poliitikameetmete sisusse ning naiste, meeste ja igasuguse soolise identiteediga isikute esindatust teatavates poliitikavaldkondades puudutava küsimuse käsitlemist; arvestades, et mõlemat mõõdet tuleb poliitikakujundamise protsessi kõigis etappides arvesse võtta;
T. arvestades, et kõik ELi sise- ja välispoliitikameetmed tuleks kujundada nii, et need oleksid võrdselt kasulikud poistele ja tüdrukutele, meestele ja naistele ning muudele soolistele identiteetidele;
U. arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamine on toodud komisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegia (2010–2015) hinnangus välja ühe peamise nõrkusena;
V. arvestades, et sootundlikul parlamendil on väga oluline roll soolise ebavõrdsuse vähendamisel, naiste ja meeste majanduslikus, sotsiaalses ja poliitilises elus võrdse osalemise edendamisel ning soolist võrdõiguslikkust käsitleva poliitikaraamistiku laiendamisel;
W. arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise alane koolitus parlamendiliikmetele ja parlamendi töötajatele, eelkõige juhtivtöötajatele, on võtmetähtsusega soolise perspektiivi edendamiseks kõikides poliitikavaldkondades ja etappides;
X. arvestades, et tegelike edusammude saavutamiseks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamises parlamendi tegevuses ei eraldata piisavalt vahendeid ja inimressursse;
Y. arvestades, et süsteemne ja korrapärane sooliselt eristatud andmete ja statistika kogumine poliitika mõju hindamisel ja poliitikakujundamise protsessis on soolise võrdõiguslikkuse edendamise analüüsimiseks hädavajalik; arvestades, et parlamendis tuleb läbi viia rohkem kvalitatiivseid uuringuid, et teha kindlaks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise vahendite olulisus ja mõju poliitilistele tulemustele, otsustele ja seadusandlikele tekstidele;
Z. arvestades, et naiste esindatus poliitilise ja haldustasandi otsuste tegemisega seotud tähtsatel ametikohtadel, muu hulgas parlamendi fraktsioonides, on jätkuvalt väike; arvestades, et naised juhivad enamasti neid komisjone, mis on vähem seotud vahendite eraldamise ja majanduslike otsuste tegemisega; arvestades, et parlament peab otsuste kvaliteedi parandamiseks tagama, et otsuste tegemisega seotud ametikohad on sugude vahel võrdselt jaotatud; arvestades, et mehed peavad võtma endale kohustuseks edendada soolist võrdõiguslikkust kõikides valdkondades ja kõigil tasanditel ning meessoost parlamendiliikmeid tuleb ergutada tegelema oma töös soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega;
Aa. arvestades, et parlamendil on olemas organisatsiooniline struktuur, et edendada oma tegevuses soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist, ning seda struktuuri tuleb paremini koordineerida, tugevdada ja laiendada, näidates üles värsket poliitilist ja halduslikku tahet, et saavutada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisel kõrgem tase;
Ab. arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise valdkonnas on vaja institutsioonidevahelist koostööd parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, et tagada soolise perspektiivi arvestamine poliitikatsükli kõikides etappides, mis hõlbustaks parlamendi enda tööd soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise valdkonnas;
Ac. arvestades, et parlamendi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise protsesside parandamiseks ja parimate tavade edendamiseks mõeldud teabevahetuse soodustamiseks on vaja panust välistelt sidusrühmadelt, näiteks kodanikuühiskonna organisatsioonidelt, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse rohujuure tasandi rühmadelt, rahvusvahelistelt institutsioonidelt, teadusringkondadelt ja riiklikelt parlamentidelt;
Ad. arvestades, et parlamendi 2007. aastal vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist käsitlevas resolutsioonis nõuti, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist tema töös hinnataks iga kahe aasta järel;
Üldhinnang praegusele institutsioonilisele raamistikule
1. on seisukohal, et soolise aspekti kaasamisel poliitikakujundamise protsessi tuleks arvesse võtta erinevaid asjaolusid: poliitikameetme sisu ning naiste ja meeste esindatust haldusstruktuuris ja otsustusprotsessis; samuti märgib, et selged andmed poliitika mõju kohta on väga vajalikud soolise võrdõiguslikkuse jätkuvaks edendamiseks;
2. märgib, et parlamendi organisatsioonilise struktuuri eri organid vastutavad soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kujundamise ja rakendamise eest nii poliitilisel kui ka tööelu tasandil:
– soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemeline töörühm, mis vastutab naiste ja meeste täieliku võrdõiguslikkuse edendamise eest parlamendi sekretariaadi tööelu kõigis aspektides;
– komisjon, mis vastutab konkreetsete meetmete eest, mille eesmärk on soolise mõõtme lisamine muude parlamendikomisjonide ja delegatsioonide töösse;
– soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustik;
– kõigil struktuuritasanditel soolise tasakaalu eduka rakendamise eest vastutav teenistus;
3. peab kahetsusväärseks, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise eest vastutavate eri organite tegevust ei koordineerita ega kaasata parlamendi tegevusse või koostöösse teiste institutsioonidega (puudub soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist käsitlev institutsioonidevaheline koostöömehhanism); kohustub institutsioonilise raamistiku raames edendama kõigi osalejate vahelist tõhusat koostööd, mis põhineb konkreetsetel mehhanismidel, nagu järelevalve ja tagasiside tulemuste kohta;
4. kinnitab oma kavatsust võtta vastu ja rakendada korrapäraselt poliitikakava soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks parlamendis, mille üldine eesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust soolise aspekti tõhusa kaasamise kaudu poliitikameetmetesse ja tegevusse, sealhulgas otsustus- ja haldusstruktuuridesse;
5. nõuab, et arendataks edasi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustikku, mis esindaks parlamendikomisjone ja ka parlamentidevahelisi delegatsioone, ning et see kaasataks täielikult kõigi poliitikavaldkondade soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise olukorra regulaarsesse jälgimisse; märgib vajadust parlamendiliikmete suurema ja aktiivsema osalemise järele võrgustikus ning nõuab asendusliikmete lisamist võrgustikku, et suurendada osalemist, nagu see toimub komisjonide ja delegatsioonide puhul;
6. rõhutab, et seda küsimust käsitleva eespool nimetatud 2014. aasta uuringu põhjal on tõhusaim vahend soolise võrdõiguslikkuse mõõtme kaasamiseks poliitikakujundamise protsessi olnud teiste parlamendikomisjonidega koostööd hõlmavate menetluste kasutamine; rõhutab, et teised komisjonid peaksid toetama soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise alast tööd ja rakendama seda oma tegevuses;
7. kutsub vastutavaid teenistusi üles jätkama tööd töö- ja eraelu tasakaalu edendavate erimeetmetega; peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamendi ametnikest kuulub enamik naisi jätkuvalt assistentide kategooriasse (AST); nõuab soolise võrdõiguslikkuse olukorda parlamendis käsitleva ja sooliselt eristatud andmetel põhineva iga-aastase analüüsi läbiviimist personali ja poliitiliste organite kõigil tasanditel, sealhulgas parlamendiliikmete assistentide hulgas, ja analüüsi tulemuste avalikustamist;
8. nõuab struktuursete tõkete käsitlemist ning soodsa keskkonna loomist, mis võimaldaks naistel osaleda kõikide tasandite otsustusprotsessides, näiteks tuleks võtta meetmeid tööelu ning era- ja pereelu ühitamiseks ning positiivseid meetmeid, mille abil saaks suurendada alaesindatud sugupoole esindatust naiste või meeste poolt domineeritud ametikohtadel; nõuab, et erakonnad tunnistaksid oma kohustust edendada naiste rolli, sest erakondade käes on võim naisi tööle võtta, valida ja kandidaadiks nimetada;
9. taunib asjaolu, et juhatuse 2006. aastal vastu võetud eesmärke soolise tasakaalu saavutamiseks kõrgemate ja keskastme juhtide tasandil (Kaufmanni raport) ei täidetud 2009. aastaks ega ole veel ikka täidetud; märgib, et soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemeline töörühm kinnitas need eesmärgid hiljem järgmisteks aastateks; nõuab tulemuslike ja kaugeleulatuvate meetmete võtmist, et saavutada need soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid nii kiiresti kui võimalik;
10. märgib, et soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemeline töörühm vastutab parlamendis võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse edendamise tegevuskava vastuvõtmise ja rakendamise eest; palub, et kõrgetasemeline töörühm esitaks pädevate teenistuste toetusel tervikliku soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava, milles osutatakse, kuidas suurendada naiste osakaalu keskastme ja tippjuhtide ametikohtadel aastaks 2020 40 %-ni; palub personali peadirektoraadil ja fraktsioonidel kaaluda võimalust esitada vabale üksuse juhi ametikohale nii naise kui ka mehe kandidatuur;
11. soovitab, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise alaline raportöör (kui see ametikoht on loodud) töötaks koos kõrgetasemelise töörühmaga, et tagada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise valdkonna eesmärkide saavutamine parlamendi sekretariaadi ja töötajate hulgas;
12. kutsub fraktsioone üles kaaluma nii nais- kui ka meeskandidaadi esitamist parlamendikomisjonide ja fraktsioonide esimehe kohale;
13. märgib, et kõikide komisjonide puhul on soovitav sugupoolte võrdne esindatus, nii palju kui asjaolud seda võimaldavad; palub fraktsioonidel kaaluda iga komisjoni puhul koordineeritult alaesindatud soost liikmete nimetamist; palub fraktsioonidel nimetada võrdne arv mees- ja naissoost parlamendiliikmeid naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni liikmeteks ja asendusliikmeteks, et edendada meeste osalust soolise võrdõiguslikkuse poliitikas;
Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise vahendid
14. rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise muudatusettepanekute kasutamine on osutunud tulemuslikumaks kui arvamuste esitamine, kuna muudatusettepanekud on lühemad, neid saab kiiremini esitada ja need käsitlevad peamisi, konkreetseid ja piiritletud küsimusi; kordab oma üleskutset pädevale parlamendikomisjonile lisada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise muudatusettepanekute esitamise tava kodukorda, võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni erirolli soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamises kui horisontaalses põhimõttes; nõuab tihedamat koostööd komisjonide vahel ning tõhusat koordineerimist soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustiku ja pädeva komisjoni vahel nii poliitilisel kui ka haldustasandil, et tuua raportitesse märkimisväärne sooline mõõde; toonitab võrgustiku liikmete tähtsat rolli igas komisjonis, et hõlbustada tõhusat panust pädevalt komisjonilt soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise muudatusettepanekute ja arvamuste kaudu, ning nõuab tulemuslikku koordineerimist naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni vastutavate liikmete ja võrgustiku liikmete vahel soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise muudatusettepanekute menetluses; rõhutab taas vajadust tiheda koostöö järele pädeva komisjoni ning juhtivate komisjonide vahel soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise muudatusettepanekute ja arvamuste valdkonnas, et tagada juhtiva komisjoni raporti jaoks sisendi optimaalne ajastamine ja kavandamine;
15. peab kahetsusväärseks, et vaatamata mitmeaastasele finantsraamistikule lisatud institutsioonidevahelisele deklaratsioonile, millega tagatakse soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine, ei ole siiani võetud sooteadlikku eelarvestamist käsitlevaid meetmeid; rõhutab sellega seoses vajadust jälgida tähelepanelikult, kuidas rakendatakse ühisdeklaratsiooni põhimõtteid iga-aastaste eelarvemenetluste puhul, ja nõuab, et vastutavale komisjonile antaks mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisel ametlik roll;
16. rõhutab, et sooteadlik eelarvestamine planeerimise, programmitöö ja eelarvestamise kujul, mis annab panuse soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste täitmise edendamisse, on üks peamisi vaheneid, mida poliitikakujundajad kasutavad soolise ebavõrdsuse kõrvaldamiseks; peab kahetsusväärseks, et sooteadlik eelarvestamine on näidanud, et soolist aspekti ei võeta veel arvesse kaugeltki kõigis poliitikavaldkondades, poliitikakujundamise protsessi kõigil tasanditel ja kõigis etappides; märgib sellega seoses, et eriti tähtis on suurendada institutsioonisisest võimekust sooteadlikuks eelarvestamiseks, et tõhustada parlamendi järelevalverolli nendes küsimustes; märgib, et kulude ja tulude poole otsustel on väga erinev mõju naistele ja meestele, ning rõhutab, et asjaomastesse komisjonidesse kuuluvad parlamendiliikmed peaksid seda erinevat mõju eelarve koostamisel arvesse võtma; rõhutab, et sooteadlik eelarvestamine edendab vastutust ja läbipaistvust seoses parlamendi pühendumisega soolisele võrdõiguslikkusele;
17. märgib, et komisjon on otsustanud jätkata soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist soolise võrdõiguslikkuse küsimuste lisamisega mõjuhinnangutesse ja hindamistesse vastavalt parema õigusloome põhimõtetele ning kaalub 2017. aastal aruande koostamist soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta komisjonis;
18. kinnitab veel kord, et ka parlamendi tasandil tuleb eraldada piisavalt vahendeid soolise mõju hindamiste ja soopõhiste analüüside läbiviimiseks; palub komisjonil viia uute seadusandlike ja poliitikaettepanekute puhul süsteemselt läbi soolise mõju hindamisi, lähtudes tema kinnitatud hinnangust nende mõju kohta põhiõigustele ning selleks, et tagada naiste õiguste kaitse ELi poolt; rõhutab, et sellised analüüsid ja kasutatavad andmekogumismeetodid peavad olema LGBTIQ isikute kogemuste suhtes tundlikud; toonitab, et komisjone tuleks ergutada kasutama ära nii sisemist ekspertiisi kui ka soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega tegelevate teiste institutsioonide ning avaliku ja erasektori asutuste välisekspertiisi;
19. palub EIGE-l esitada kõigile parlamendikomisjonidele korrapäraselt teavet, et rõhutada soolist aspekti poliitikakujundamise kõikides valdkondades, ja teha kättesaadavaks olemasolevad andmed ja tema välja töötatud vahendid, nagu soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise platvorm, osana laiemast suutlikkuse suurendamisest, mis on suunatud ka töötajatele ja parlamendiliikmete assistentidele; palub uuringuteenistusel viia korrapäraselt läbi üksikasjalikke kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uuringuid soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise edenemise kohta parlamendis ning sellele pühendunud organisatsioonilise struktuuri toimimise kohta;
20. peab kahetsusväärseks, et praegu ei ole EIGE-l piisavalt vahendeid, et täita kõiki temalt nõutavaid ülesandeid, ning seepärast rõhutab, et tuleb tagada EIGE eelarve kooskõlla viimine tema laialdaste volitustega;
21. rõhutab sooneutraalse keelekasutuse olulisust parlamendi tegevuses ja selle positiivset mõju; kinnitab oma toetust sooneutraalset keelekasutust käsitlevatele juhatuse suunistele ja nende pidevale ajakohastamisele, mis põhineb ka EIGE poolt ja institutsioonidevahelisel tasandil välja töötatud vahenditel; nõuab kirjaliku ja suulise tõlke teenistuste jaoks erikoolitusi sooneutraalse keelekasutuse kohta;
22. märgib, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist parlamendikomisjonides käsitlevale küsimustikule esitatud vastustes rõhutati, et soolise aspekti lisamisel parlamendikomisjonide töösse on tõhusad konkreetsed vahendid, sealhulgas
– oluliste dokumentide levitamine ja soolise võrdõiguslikkuse küsimuste kaasamine tellitud uuringute suunistesse;
– tähelepanu pööramine soolise võrdõiguslikkuse küsimustega seotud konkreetse terminoloogia ja konkreetsete määratluste kasutamisele;
– õigusakti ettepaneku projektide ja tulevaste lepingutega seotud ettepaneku projektide eel- ja järelhindamise edendamine;
– parlamendiliikmetele, töötajatele, poliitikanõunikele ja assistentidele suunatud koolitused ja teadlikkuse suurendamise tegevus;
peab väga soovitavaks nende vahendite edasist arendamist ja rakendamist parlamendi töös;
23. tuletab meelde, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise hindamised ja programmid nõuavad ka tõhusaid järelmeetmeid, et käsitleda iga meetme tulemuslikkust ja võimalikke probleeme; rõhutab, et vajaduse korral on tähis rakendada parandusmeetmeid ning arendada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist, kui pärast parandusmeetmete võtmist tuvastatakse edusammude puudumine;
24. nõuab akrediteerimissüsteemi loomist, et need, kes läbivad parlamendis soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise koolituse, saaksid ametliku tunnistuse, mis jääks neile alles kogu karjääri jooksul;
25. soovitab parlamendi kommunikatsiooni peadirektoraadil lisada oma aruandlusse parlamendi poliitika kohta tugevam sooline mõõde;
26. toetab täielikult soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist käsitleva sihtotstarbelise ja korrapärase koolituse väljatöötamist, mille jaoks on eraldatud piisavad vahendid, mis on kohandatud parlamendi erivajadustele ning mõeldud parlamendi poliitikavaldkondade töötajatele, ning on seisukohal, et mahukamat koolitust tuleks pakkuda keskastme ja tippjuhtidele, eelkõige üksuste juhtidele; nõuab, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist käsitleval koolitusel saaksid osaleda parlamendiliikmed, nende assistendid ja fraktsioonide töötajad; nõuab juhtimiskoolituste korraldamist ning juhtimiskogemust andvate töökohtade pakkumist naistele; soovitab, et koolitus hõlmaks teavet mitmekordse ja valdkondadevahelise diskrimineerimise vormide kohta; rõhutab vajadust tagada, et kõik parlamendi teenistused on teadlikud oma kohustustest soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise valdkonnas, teiste seas inimressursside, turvalisuse ja hoonetega tegelevad teenitused; soovitab kehtestada konkreetsed inimressursse käsitlevad suunised, millega tulemuslikult viiakse ellu soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist, et parandada kõikide töötajate, sh LGBTIQ isikute heaolu töökohal;
Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine parlamendikomisjonide töös
27. kordab oma nõuet koostada iga kahe aasta järel raport soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta parlamendi töös; on teadlik soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustiku rollist iga poliitikavaldkonna soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise olukorra hindamisel ja soovitab, et eelnimetatud raporti aluseks olevast küsimustikust võiks saada iga-aastane seiremeetod;
28. märgib, et vastustes küsimustikule ütlesid võrgustiku liikmed üldiselt, et nende konkreetses poliitikavaldkonnas võetakse soopõhiseid vajadusi arvesse tegevuse eri valdkondades, nagu raportid, soolise võrdõiguslikkuse muudatusettepanekud, uuringud, kuulamised, lähetused ja arvamuste vahetused;
29. väljendab heameelt mitme parlamendikomisjonide poolt selles valdkonnas tehtud konkreetsete algatuste üle; peab kahetsusväärseks, et valdav enamus parlamendikomisjone ei ole soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava oma töö jaoks vastu võtnud ega seda arutanud; rõhutab, kui tähtis on, et pädevad organid töötaksid koos kõikide komisjonide ja delegatsioonidega, et jagada parimaid tavasid, muu hulgas soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustiku kaudu, ning kehtestaksid selge menetluse (mis lisatakse parlamendi kodukorda) soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava vastuvõtmiseks igas komisjonis ja delegatsioonis; soovitab igal komisjonil korraldada kord kahe aasta jooksul – soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise raporti koostamisega samal ajal – oma poliitikavaldkonnas kuulamine soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise teemal;
30. rõhutab vajadust hinnata põhjalikult soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustiku toimimist ja selgitada välja võimalused, kuidas tagada võrgustiku liikmete tihedam kaasamine ja nende suurem teadlikkus; soovitab, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustiku liikmed ja asendusliikmed oleksid pühendunud soolisele võrdõiguslikkusele, kuid toonitab, et nad ei pea olema tingimata naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni liikmed, sest nii saaks suurem osa parlamendiliikmeid soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega tegeleda; soovitab, et vastutava komisjoni ja võrgustiku vahel oleksid korrapärased kontaktid ja teabevahetus;
31. soovitab, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustiku tööd juhiksid ühiselt vastutav komisjon ja üks võrgustiku liige, kusjuures viimane määratakse rotatsiooni korras eri komisjonidest, näitamaks, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine hõlmab kõiki parlamendikomisjone;
32. on seisukohal, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise alaline raportöör tugevdab praegust struktuuri, tagab stabiilse koostöö soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustiku ja vastutava komisjoni vahel ning loob alalised suhted parlamendi teiste soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise organitega;
33. on seisukohal, et vaja on luua sisemine järelevalveüksus, et teha järelhindamisi vahendite ja meetmete rakendamise kohta ja võtta neile järelmeetmeid; nõuab konkreetsete töökohustuste sõnastamist nende personaliliikmete jaoks, kes vastutavad soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise eest komisjonides; palub pädevatel organitel hinnata iga kahe aasta järel soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise edusamme komisjonides ja delegatsioonides;
Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist toetav institutsioonidevaheline koostöö
34. on veendunud, et tihedamad institutsioonidevahelised suhted parandavad ELi poliitikakujundamise soolist tasakaalu; märgib, et seni pole loodud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist käsitlevat struktureeritud koostööd teiste institutsiooniliste partneritega, nagu komisjon, nõukogu ja EIGE; palub komisjonil esitada sobiva raamistiku soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist käsitleva institutsioonidevahelise struktureeritud koostöö jaoks – näiteks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise institutsioonidevahelise kõrgetasemelise töörühma loomiseks – ja kaasata ka teisi selle valdkonna sidusrühmi;
35. soovitab, et Euroopa Ombudsman esitaks igal aastal parlamendi soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemelisele töörühmale andmed seoses kaebustega, mis on laekunud soolise võrdõiguslikkusega seotud haldusomavoli kohta parlamendis, võttes nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi otsust ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta;
36. on veendunud, et parimate tavade vahetamine teiste organisatsioonidega suurendab parlamendi suutlikkust ja tulemuslikkust soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamisel; nõuab, et parimate tavade vahetamine toimuks kõigil tasanditel teiste institutsioonide ja organisatsioonidega, nagu ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuur, Euroopa Nõukogu, ELi institutsioonid ja soolise võrdõiguslikkuse edendamises osalevad sidusrühmad, näiteks soolise võrdõiguslikkusega tegelevad organid, sotsiaalpartnerid ja vabaühendused; ergutab osalema teiste rahvusvaheliste organisatsioonide konkreetsetes suutlikkuse suurendamise programmides ja paluma neilt toetust kohandatud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise programmide organiseerimiseks;
37. palub, et personali peadirektoraat vahetaks näiteks USA Kongressi ja riiklike võrdõiguslikkuse ametitega soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse parimaid tavasid ja tehnilist abi selle kohta, kuidas edendada alaesindatud rassiliste ja etniliste vähemusrühmade osalust lühiajaliselt töölevõtmismenetlustes ja EPSO konkurssidel; nõuab tähelepanu pööramist praktikantidele ning selliste algatuste ja programmide arendamist, mis on pühendatud alaesindatud rassilistest ja etnilistest vähemusrühmadest pärit noortele ja eelkõige naistele mõeldud praktikakohtadele;
38. rõhutab vajadust pidada avatud ja jätkuvat dialoogi riiklike parlamentidega, et vahetada korrapäraselt arvamusi, vahetada uusi tehnikaid ja anda aru poliitiliste mõjuhindamiste kohta, eesmärgiga edendada ühist lähenemisviisi ja arendada edasi parimaid tavasid soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise valdkonnas; soovitab korraldada korrapäraselt parlamentidevahelisi kohtumisi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise teemal;
39. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.
SELETUSKIRI
Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine on soolise võrdõiguslikkuse elluviimise strateegiana rahvusvaheliselt omaks võetud. Praktikas tähendab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine soolise aspekti kaasamist poliitika-, reguleerivate meetmete ja rahastamisprogrammide ettevalmistamisse, kavandamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse, et edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust ja võidelda diskrimineerimise vastu.
Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisel on kahekordne mõõde: sooline aspekt tuleb kaasata eri poliitikameetmete sisusse ning tuleb tegeleda naiste ja meeste esindatuse küsimusega teatavas poliitikavaldkonnas. Mõlemat mõõdet – soolist tasakaalu ja sootundlikku sisu – tuleb poliitikakujundamise protsessi kõigis etappides arvesse võtta.
Kuigi arvud on olulised, on asjakohane kaaluda ka seda, kuidas on sooline aspekt seotud poliitikameetmete sisuga, et paremini mõista, kuidas need naistele ja meestele kasulikud oleksid. Sootundlik poliitika tagab selle, et kõigi kodanike, nii naiste kui ka meeste vajadustega tegeletakse võrdselt.
Valitsuse poliitikat ja seadusandlust on peetud sooneutraalseteks instrumentideks, eeldades et avalik poliitika toob võrdselt kasu kogu üldsusele.
Struktuuriline sooline ebavõrdsus on siiski meie ühiskonnas endiselt juurdunud. Kuigi seadustes käsitletakse naisi ja mehi võrdsetena, puudub naistel endiselt võrdne juurdepääs vahenditele ja varale ja kontroll nende üle. Seetõttu näitab praegune olukord, et poliitikameetmete sootundlik sisu on nõuetekohase soolise võrdõiguslikkuse strateegia oluline osa.
Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine ELis
EL tunnustab naiste ja meeste võrdõiguslikkust põhiõigusena, mis on ELi üks põhiväärtusi ja vajalik tingimus, et saavutada ELi majanduskasvu, tööhõivet ja sotsiaalset sidusust puudutavad eesmärgid.
Alates 1996. aastast on komisjon võtnud endale kohustuse järgida soolise võrdõiguslikkuse elluviimiseks duaalset lähenemisviisi. See lähenemisviis hõlmab soolise aspekti süvalaiendamist kõigis poliitikavaldkondades ning ka erimeetmete rakendamist soolise ebavõrdsuse kõrvaldamiseks, ennetamiseks või parandamiseks. Mõlemad lähenemisviisid on omavahel tihedalt seotud ning üks ei saa asendada teist.
Euroopa Parlamendis on naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon (FEMM-komisjon) peamine organ, kes vastutab soolise võrdõiguslikkuse edendamise eest ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise eest kõigis ELi poliitilistes ja õigusloomeprotsessides.
Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise muudatusettepanekute esitamise praktika, mille abil kaasatakse sooline aspekt teiste parlamendikomisjonide raportitesse, võeti kasutusele seitsmenda ametiaja alguses ning seda kohaldatakse endiselt edukalt.
Alates 2009. aastast on loodud EP komisjonides soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise eest vastutavate parlamendiliikmete võrgustik ning ka lisavõrgustik töötajate tasemel. Võrgustiku liikmed kohtuvad korrapäraselt ja vahetavad teavet menetluses olevate huvipakkuvate dokumentide kohta ning vahetavad parimaid tavasid. Eelmisel ametiajal määrasid ka delegatsioonid soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise eest vastutavad parlamendiliikmed.
Peamised järeldused võrgustiku liikmete vastustest küsimustikule
Küsimustiku eesmärk oli uurida soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks kõigis parlamendikomisjonides kasutavaid tegevusi ja poliitikainstrumente ning see oli suunatud kõigile võrgustiku liikmetele.
Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustiku liikmetelt küsimustikule saadud vastustes toodi välja mõned head tavad, kuid ka mõned probleemsed küsimused seoses soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise praeguse raamistiku tõhususega.
Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustiku liikmed vastasid üldiselt, et nende pädevusvaldkonnas võetakse soopõhiseid vajadusi arvesse sellistes tegevustes, nagu raportid, soolise võrdõiguslikkuse muudatusettepanekud, uuringud ja arvamuste vahetused. Arvamused on väga erinevad, alates sellest, et vaadeldavas ajavahemikus ei toimunud tegevust, kuni selleni, et nimetati mitmeid poliitikavaldkondi, kus soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist kohaldatakse või kus see on isegi tavapärane osa. Enamik liikmeid toob välja tulevikus käsitletavad teemad, kus soolise võrdõiguslikkuse mõõdet võetakse arvesse mitmes parlamendikomisjoni tegevuses, näiteks raportid (sh rakendamisaruanded), kuulamised, uuringud, eelarvemenetlus, iga-aastane eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus.
Mis puudutab parlamendikomisjonide lühi- ja pikaajalisi eesmärke seoses soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavaga, siis kahjuks suur enamus parlamendikomisjone ei ole tegevuskava vastu võtnud ega seda arutanud. Üks parlamendikomisjon ja üks allkomisjon on soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava vastu võtnud ja mõned üksikud komisjonid on seda võimalust arutanud.
Mitmed võrgustiku liikmed rõhutasid aga, et isegi ilma tegevuskavata edendatakse nende komisjonis soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ja järgitakse seda komisjoni töös, tuues näiteks meeste ja naiste võrdse esindatuse, suhted sisusrühmadega ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise muudatusettepanekute vastuvõtmise. Statistikat ja koolitust mainiti tegevustena, millega toetatakse soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava rakendamist.
Mitmed komisjonid mainisid, et paljud parlamendiliikmed tegelevad aktiivselt soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega, sh parlamendiliikmed, kes on ühtlasi ka FEMM-komisjoni liikmed. Teised komisjonid osutasid, et üksnes võrgustiku liikmed vastutavad soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise eest ning ühes komisjonis on soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks kasutusele võetud kontrollnimekiri. Mis puudutab töötajaid, siis ainult mõned komisjonid märgivad, et parlamendikomisjoni töötajaid on sellel teemal koolitatud või nad on soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega aktiivselt tegelenud.
Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist puudutava teabe korrapärase vahetamise ja levitamise kohta parlamendiliikmetele ja töötajatele rõhutati, et teavet sageli ei esitata. Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamist Euroopa Parlamendis paremini edendavate vahendite puhul peavad kõik võrgustiku liikmed oluliseks koolitust, sooliselt eristatud andmete kasutamist ja soolise mõju hindamist. Selliste vahendite kasutusmäär on parlamendikomisjonides väga erinev. Eelkõige rõhutati soolise mõju hindamisi kui vahendit, mille abil töötada välja ja rakendada poliitikameetmeid, milles käsitletakse probleeme, millega ELi kodanikud sageli igapäevaselt kokku puutuvad, eriti seoses naiste vajaduste ja probleemidega, ning et need võiksid olla osa üldisemast hinnangust selle kohta, kuidas õigusakti eelnõu mõjutab põhiõigusi.
Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise muudatusettepanekute puhul leiti, et tegemist on hea praktikaga, kuid seda tuleks parandada. See menetlus tuleks lisada kodukorda ning tugevdada tuleks koostööd FEMM-komisjoni ja konkreetses komisjonis osaleva soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustiku liikme vahel, sealhulgas muudatusettepanekute koostamise etapis. Väidet, et sooline aspekt on eelarvemenetluse kõigisse etappidesse kaasatud, hinnati kõigis saadud vastustes väga madalalt.
Küsimuse kohta, kas parlamendikomisjon on küsinud arvamust või toetust teistelt komisjonidelt või organitelt, et koostada rohkem soolist tasakaalu arvesse võttev analüüs või otsus, olid vastused vaatlusperioodi puhul üldised eitavad.
Struktuur ja institutsioonidevahelised suhted
Euroopa Parlament on järk-järgult kujundanud välja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise struktuuri. Hinnang iga üksiku organi tööle on positiivne, kuigi üldine pilt on killustatud ja suhtluse puudumine näib takistavat süsteemi tulemuslikkust.
Raportöör tegi sellega seoses ettepaneku võtta kasutusele meetmed, mille eesmärk on tugevdada praegust soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise struktuuri ja muuta see tulemuslikumaks ja tõhusamaks, sealhulgas luua kindel institutsioonidevaheline võrgustik:
tõhustatud koostöö riikide parlamentidega, millega luuakse regulaarsed arvamuste vahetused ja kontaktid, et arendada edasi parimaid tavasid soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise edendamisel;
stabiilsed suhted soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemelise töörühmaga;
EP soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustiku ühine juhtimine rotatsiooni korras;
struktureeritud koostöö loomine teiste institutsiooniliste partneritega, nagu komisjon ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut;
soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise asjakohase raamistiku koostamine komisjoni poolt;
soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise alaline raportöör, kes tagab stabiilse koostöö naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustiku vahel;
naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni mõju tõhustamine seoses eelarvega seotud sooliste aspektidega (sooteadlik eelarvestamine).
Kavandatav integreeritud süsteem
Aruandlustegevus
Koolitus
VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
18.2.2016 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
23 6 1 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Daniela Aiuto, Maria Arena, Catherine Bearder, Beatriz Becerra Basterrechea, Malin Björk, Viorica Dăncilă, Iratxe García Pérez, Mary Honeyball, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Elisabeth Köstinger, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Angelika Mlinar, Angelika Niebler, Maria Noichl, Marijana Petir, João Pimenta Lopes, Terry Reintke, Jordi Sebastià, Michaela Šojdrová, Ernest Urtasun, Jadwiga Wiśniewska, Anna Záborská, Jana Žitňanská |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Biljana Borzan, Rosa Estaràs Ferragut, Arne Gericke, Kostadinka Kuneva, Constance Le Grip, Sirpa Pietikäinen, Dubravka Šuica, Marc Tarabella, Monika Vana |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
Mike Hookem |
||||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS
|
23 |
+ |
|
|
ALDE |
Beatriz Becerra Basterrechea, Angelika Mlinar, Catherine Bearder |
|
|
EFDD |
Daniela Aiuto |
|
|
GUE/NGL |
Malin Björk, Kostadinka Kuneva, João Pimenta Lopes |
|
|
PPE |
Rosa Estaràs Ferragut, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Elisabeth Köstinger, Constance Le Grip, Angelika Niebler, Dubravka Šuica |
|
|
S&D |
Maria Arena, Biljana Borzan, Mary Honeyball, Viorica Dăncilă, Iratxe García Pérez, Maria Noichl, Marc Tarabella |
|
|
VERTS/ALE |
Jordi Sebastià, Terry Reintke, |
|
|
6 |
- |
|
|
ECR |
Arne Gericke, Jadwiga Wiśniewska, Jana Žitňanská |
|
|
EFDD |
Hookem Mike |
|
|
PPE |
Marijana Petir, Anna Záborská |
|
|
1 |
0 |
|
|
PPE |
Šojdrová Michaela |
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
- : vastu
0 : erapooletu
- [1] ELT C 341 E, 16.12.2010, lk 35.
- [2] ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 65.
- [3] ELT C 251 E, 31.8.2013, lk 1.
- [4] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0050.
- [5] ELT C 61 E, 10.3.2004, lk 384.
- [6] ELT C 244 E, 18.10.2007, lk 225.
- [7] ELT C 184 E, 8.7.2010, lk 18.
- [8] ELT C 212 E, 5.8.2010. lk 32.
- [9] ELT C 251 E, 31.8.2013, lk 11.
- [10] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0218.
- [11] SWD(2015)0278.
- [12] „Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine Euroopa Parlamendi komisjonide ja delegatsioonide töös“, Euroopa Parlamendi poliitikaosakond C.