Menetlus : 2015/2094(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0053/2016

Esitatud tekstid :

A8-0053/2016

Arutelud :

PV 27/04/2016 - 21
CRE 27/04/2016 - 21

Hääletused :

PV 28/04/2016 - 4.67
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0203

RAPORT     
PDF 601kWORD 190k
5.4.2016
PE 569.470v04-00 A8-0053/2016

naissoost koduabiliste ja hooldajate kohta ELis

(2015/2094(INI))

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon

Raportöör: Kostadinka Kuneva

Arvamuse koostaja (*):

Tania González Peñas, Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

naissoost koduabiliste ja hooldajate kohta ELis

(2015/2094(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eelkõige selle preambulit ning artikleid 3 ja 6,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikleid 1, 3, 5, 27, 31, 32, 33 ja 47,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu konventsiooni naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise ning nende vastu võitlemise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, eelkõige selle artikli 4 lõiget 1, millega keelatakse orjus ja sundus, ning artiklit 14, millega keelatakse diskrimineerimine,

–  võttes arvesse 18. detsembri 1979. aasta ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse 3. mai 1996. aasta Euroopa sotsiaalhartat, eriti selle I osa ja II osa artiklit 3,

–  võttes arvesse komisjoni 6. juuni 2014. aasta teatist ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku kohta aastateks 2014−2020 (COM(2014)0332),

–  võttes arvesse oma 19. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni ebakindlates töösuhetes naiste kohta(1),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni ebatüüpiliste lepingute, kaitstud töökarjääri, turvalise paindlikkuse ja sotsiaalse dialoogi uute vormide kohta(2),

–  võttes arvesse oma 20. septembri 2001. aasta resolutsiooni ahistamise kohta töökohal(3),

–  võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2013. aasta aruannet „Naised, mehed ja töötingimused Euroopas“;

–  võttes arvesse Eurofoundi 2008. aasta aruannet „Meetmed deklareerimata töö tõkestamiseks Euroopa Liidus“ ning 2013. aasta aruannet „Võitlus deklareerimata töö vastu 27 Euroopa Liidu liikmesriigis ja Norras. Aastast 2008 rakendatud meetmed ja käsitusviisid“,

–  võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni inimväärse töö tagamise kohta kõigi jaoks(4),

–  võttes arvesse komisjoni 24. mai 2006. aasta teatist „Inimväärse töö tagamine kõigi jaoks – Ühenduse panus inimväärse töö tagamise suuniste rakendamiseks kogu maailmas“ (COM(2006)0249),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2015. aasta aruannet „Ränk tööjõu ärakasutamine: töötajad, kes liiguvad Euroopa Liitu või selle sees. Riikide kohustused ja ohvrite õigused“,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2011. aasta aruannet „Koduabilistena töötavad ebaseaduslikud sisserändajad: põhiõigustega seotud väljakutsed Euroopa Liidu ja liikmesriikide jaoks“,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine)(5),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. oktoobri 2014. aasta arvamust peredele suunatud teenuste arendamise kohta tööhõivemäära suurendamiseks ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks töökohal,

–  võttes arvesse oma 9. juuni 2015. aasta resolutsiooni ELi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia kohta 2015. aasta järgseks perioodiks(6),

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Liidus 2013. aastal naiste ja meeste võrdõiguslikkuse valdkonnas saavutatud edu kohta(7),

–  võttes arvesse oma 18. novembri 2008. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte rakendamise kohta(8),

–  võttes arvesse Eurofoundi 2007. aasta aruannet „Töötingimused Euroopa Liidus: sooline perspektiiv“,

–  võttes arvesse Eurofoundi 2014. aasta aruannet „Hooldusasutuste sektor: töötingimused ja töö kvaliteet“,

–  võttes arvesse oma 4. veebruari 2014. aasta resolutsiooni ebaseaduslikult sisserännanud naiste kohta Euroopa Liidus(9),

–  võttes arvesse ÜRO 18. detsembri 1990. aasta rahvusvahelist konventsiooni kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse kohta,

–  võttes arvesse 24. novembri 1977. aasta võõrtöötajate õigusliku seisundi Euroopa konventsiooni,

–  võttes arvesse 18. aprilli 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO 13. detsembri 2006. aasta puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse Eurofoundi 2011. aasta aruannet „Ettevõtete algatused töötajate jaoks, kellel on puudega laste või täiskasvanute hooldamise kohustus“,

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2011. aasta resolutsiooni pensionieale lähenevate naiste olukorra kohta(10),

–  võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee ja Euroopa Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta ühist aruannet „Piisav pikaajalise hoolduse vajadust arvestav sotsiaalkaitse vananevas ühiskonnas“,

–  võttes arvesse Eurofoundi 2015. aasta aruannet „Töö ja hooldus: ühitavad meetmed demograafiliste muutuste ajal,“

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsiooni 26. mai 2010. aasta arvamust teemal „Majapidamistööde professionaalsemaks muutmine“(11),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni nr 189 ja soovitust nr 201 koduabiliste inimväärse töö kohta, mis võeti vastu 16. juunil 2011 ILO Rahvusvahelisel Töökonverentsil,

–  võttes arvesse nõukogu otsust, millega antakse liikmesriikidele luba ratifitseerida Euroopa Liidu huvides Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2011. aasta koduabiliste inimväärse töö konventsioon (konventsioon nr 189)(12),

–  võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni koduabilisi käsitleva ILO konventsiooni eelnõu ja lisatud soovituse kohta(13),

–  võttes arvesse ILO aruandeid IV(1) ja IV(2) koduabiliste inimväärse töö kohta, mis koostati Rahvusvahelise Töökonverentsi 99. istungiks 2010. aasta juunis, ning aruandeid IV(1) ja IV(2) (avaldatud kahes osas) koduabiliste inimväärse töö kohta, mis koostati Rahvusvahelise Töökonverentsi 100. istungiks 2011. aasta juunis,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0053/2016),

A.  arvestades, et vastavalt ILO konventsioonile nr 189 on koduabiline isik, kes teeb majapidamises või majapidamistes majapidamistöid töösuhte raames, kuid isik, kes teeb majapidamistöid üksnes aeg-ajalt või sporaadiliselt, mitte kutseliselt, ei ole koduabiline;

B.  arvestades, et hooldus tähendab avalikes või eraõiguslikes institutsioonides või eramajapidamises või -majapidamistes tehtavat tööd eesmärgiga pakkuda lastele, eakatele, haigetele või puudega inimestele isiklikku hooldust, ning arvestades, et hooldustööd võivad teha kutselised hooldajad, keda võivad palgata avaliku või erasektori üksused või pered, ning nad võivad olla füüsilisest isikust ettevõtjad;

C.  arvestades, et termin „koduabilised ja hooldajad“ hõlmab erinevaid töötajate rühmi, kaasa arvatud – kuid mitte ainult – majapidamises elavaid koduabilisi, väljastpoolt töötajaid, tunnitöö tegijaid mitmetes majapidamistes, perekonnas töötajaid, päeva- või ööhooldajaid, lapsehoidjaid, au pair'e ja aednikke, kelle olud ja tingimused võivad märkimisväärselt erineda;

D.  arvestades, et majapidamistööde sektoris töötas ILO andmetel 2010. aastal üle maailma rohkem kui 52 miljonit inimest, lisaks 7,4 miljonit alla 15aastast koduabilist, mis moodustab 5–9 % kõikidest töökohtadest tööstusriikides; arvestades, et ILO andmetel on enamik selle sektori töötajaid naised, nimelt oli 2010. aastal kõigist koduabilistest ja hooldajatest naisi 83 %, ning ELis on selliseis töötajaid 2,5 miljonit, kellest 88 % on naised; arvestades, et kõnealust sektorit iseloomustab märkimisväärne naiste osakaal; arvestades, et koduabilised ja hooldajad aitavad suuresti kaasa strateegia „Euroopa 2020“ soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide saavutamisele, pakkudes tõhusat taristut, mille abil saavad arvukad ELi perekonnad saavutada töö- ja eraelu tasakaalu;

E.  arvestades, et elukutseks muutmine tähendab seda, et teatavate sektorite töötajatele antakse tööalased ja sotsiaalkaitsega seotud õigused, mis on samasugused kui seadusega reguleeritud töölepingute alusel töötajate puhul ning hõlmavad inimväärset töötasu, reguleeritud tööaega, tasustatud puhkust, töötervishoidu ja -ohutust, pensioni, rasedus- ja sünnituspuhkust/isapuhkust ja haiguspuhkust, hüvitist invaliidsuse korral, töölt vabastamist või töölepingu lõpetamist reguleerivaid eeskirju, hüvitist väärkohtlemise korral ja juurdepääsu koolitusele; arvestades, et majapidamistööde ja hooldussektori saab muuta ametlikult tunnustatud kutsealaks, ühendades avaliku sektori finantseeringud (maksusoodustused), sotsiaalsed finantseeringud (peretoetused, ettevõtetele antav abi, vastastikused ühingud ja tervisekindlustus, töönõukogud jms) ja erasektori finantseeringud (teenuse eest tasuvad eraisikud);

F.  arvestades, et mõlemas sektoris on laialt levinud mitteametlik töö ja ärakasutamine;

G.  arvestades, et koduabilise ja hooldaja tööle on valdavalt iseloomulikud järgmised jooned: töösuhete ebastabiilsus, liikuvus, paindlikkus, hooajalisus, vahetustega töö, töösuhete ebakindlus, ajutisus ja valdavalt mitteametlik töötamine;

H.  arvestades, et ILO andmetel on 29,9 % koduabilistest siseriiklikust tööõigusest täiesti kõrvale jäetud ning siiani on koduabiliste ja hooldajate töö ELi liikmesriikides väga harva ja ebaühtlaselt reguleeritud, mille tulemusena ei peeta koduabilisi sageli tüüpilisteks või tavalisteks töötajateks ja seetõttu on nende tööõigused ja sotsiaalne kaitse tugevasti piiratud(14);

I.  arvestades, et tööõigusest välja jäetud koduabilistele ja hooldajatele ei saa tagada ohutut ja tervislikku töökeskkonda ning riigi üldiste standarditega võrreldes diskrimineeritakse koduabilisi ja hooldajaid seoses õiguste ja nende suhtes kehtiva kaitse tasemega olulisel määral, eriti juhul, kui majapidamistööd on reguleeritud konkreetsete õigusaktidega ja/või kollektiivläbirääkimistega selle asemel, et hõlmata need lihtsalt üldisse tööõigusesse; arvestades lisaks, et neil töötajatel ei ole õigust osaleda ametiühingutes või kollektiivläbirääkimistes muul viisil, või ei oska nad seda või on see neile raske, mis muudab nad eriti haavatavaks, eriti piiratud sotsiaalse kaitse tõttu (eelkõige töötukindlustus, haiguskindlustus ja õnnetusjuhtumite hüvitamine, samuti emapuhkus, vanemapuhkus ja muud hoolduspuhkuse vormid), ning sageli ei kehti neile vallandamise eest kaitsevad eeskirjad;

J.  arvestades, et liikmesriikide juba kehtivate seaduste järjepidev järgimine ja rakendamine naissoost koduabiliste ja hooldajate tööõiguste kaitsmiseks on mõnes liikmesriigis veel reguleerimata küsimus;

K.  arvestades, et enamikus liikmesriikides tehakse majapidamistööd deklareerimata tööna mitteametliku majanduse raames, mis võimaldab neid töötajaid ebavõrdselt ja kahjustavalt kohelda või ahistada, kuna nad on nn nähtamatud, ja eraldatud teistest, kes täidavad samasuguseid tööülesandeid;

L.  arvestades, et asjaomase sektori piisav reguleerimine aitaks võidelda mitteametliku töö probleemiga;

M.  arvestades, et mõned selle sektori toetavad meetmed, nt Rootsis maksusoodustused majapidamisteenustelt, Prantsusmaal teenustöötaja vautšer või Belgias teenusevautšer on aidanud deklareerimata tööd vähendada, parandada töötingimusi ja tagada koduabilistele ja hooldajatele tavalisi tööõigusi;

N.  arvestades, et hinnanguliselt teevad ELis valdava osa hooldajatööst praegu mitteametlikud, tasustamata hooldajad, keda võib pidada haavatavaks rühmaks, kuna suureneb surve pakkuda keerulisemaid ja tehnilisel tasemel hooldusteenuseid; arvestades, et 80 % kõigist hooldajatest on naised ning see mõjutab tööhõive taset naiste hulgas, töö ja eraelu tasakaalu, soolist võrdõiguslikkust ning tervena vananemist;

O.  arvestades, et majapidamistööde sektoris, kus enamik töötajaid on naised, on lihtne töötajaid ära kasutada; arvestades, et selline ärakasutamine kujutab endast tõsist põhiõiguste rikkumist, mille eest tuleb kaitsta nii dokumentideta töötajaid kui ka ELi kodanikke; arvestades, et ainult neljas liikmesriigis on ärakasutamise eest võrdne kaitse nii ELi kodanikest töötajatele kui ka mitteametlikele töötajatele väljastpoolt ELi;

P.  arvestades, et Põhiõiguste Ameti hinnangul on koduabilise ja hooldaja töö sektor üks suurima ärakasutamise ohuga sektoreid ELis; arvestades, et ärakasutamine väljendub sageli ametliku lepingu puudumises või lepingutes, mis ei vasta tegelikult täidetavatele tööülesannetele, madalas palgas, ebaregulaarsetes maksete või isegi palgata töötamises, liiga pikas tööajas, puhkuse puudumises ning seksuaalses ja/või seksistlikus väärkohtlemises;

Q.  arvestades, et koduabilistel tuleb sageli teha ületunde ja 45 % neist ei anta nädalas puhkepäevi või tasulist iga-aastast puhkust(15); arvestades, et eelkõige majapidamises elavatel koduabilistel ja hooldajatel on kohustusi ja ülesandeid, mis ei võimalda neile piisavat järjestikust puhkeaega;

R.  arvestades, et enam kui kolmandikul naissoost koduabilistest ei ole õigust emaduspuhkusele ning sellega seotud õigustele ja toetustele(16) ning mõnes liikmesriigis ei ole koduabilistel ja hooldajatel õigust töötu abirahale;

S.  arvestades, et paljud tervishoiu- ja hooldussektori töökohad on mõnes liikmesriigis ikka madalalt tasustatud ning sageli ei pakuta ametlikke lepinguid ega muid peamisi tööõigusi, samuti iseloomustab neid suure füüsilise ja emotsionaalse stressi ohu, läbipõlemisohu ja määratletud karjääri puudumise tõttu vähene ligitõmbavus; arvestades, et sektoris pakutakse vähe täiendõppe võimalusi, peale selle on nimetatud valdkonna töötajad peamiselt eakad, naised ja võõrtöötajad;

T.  arvestades, et koduabilised töötavad sageli kahetsusväärsetes või ohtlikes tingimustes või puudub neil vajalik väljaõpe teatud ülesannete täitmiseks, mistõttu võib tekkida töövigastusi; arvestades, et samasugused tervishoiu ja ohutuse sätted tuleks töö juures tagada kõikidele koduabilistele ja hooldajatele, olenemata nende tööhõive liigist, st nii ametlikult palgatud töötajatele kui ka töötajatele, kelle on eramajapidamised otse palganud;

U.  arvestades, et selle töökoha eripära, kus need isikud oma tööd teevad, ei vabasta tööandjat kohustusest täita töötervishoiu ja -ohutuse ning riskiennetuse nõudeid ega kliendi kodus ööbivate töötajate eraelu puutumatuse austamisest;

V.  arvestades, et au pair’id on koduabiliste rühm, keda sageli ei peeta alalisteks töötajateks; arvestades, et paljudest aruannetest nähtub, et see võib viia näiteks au pair’ide ületunnitööle sundimisele; arvestades, et au pair’idele tuleb tagada muude koduabilistega samaväärne kaitse;

W.  arvestades, et enamik koduabilistest ja hooldajatest on sisserännanud naised, kellest suur osa on ebaseaduslikus olukorras, paljud on alaealised, juhutöötajad või töötajad, kelle õigusi ja kutsekvalifikatsiooni ei ole tunnustatud, ning sageli ei ole nad teadlikud oma õigustest, neil on piiratud juurdepääs avalikele teenustele või on raskusi nende teenuste kasutamisega, nad ei oska piisavalt kohalikku keelt ega ole ühiskonda kaasatud;

X.  arvestades, et võõrtöötajad, nt koduabilised võivad kogeda mitmekordset diskrimineerimist ja on eriti kaitsetud soolise vägivalla ja diskrimineerimise eest, kuna sageli töötavad nad kehvades, ebaseaduslikes tingimustes; arvestades, et tuleks teha konkreetseid jõupingutusi, et hoida ära selliste töötajate väärkohtlemist, ebaseaduslikku vallandamist ja seksuaalset kuritarvitamist või nende vastast vägivalda ning neile ebaseadusliku tasu maksmist;

Y.  arvestades, et koduabilise tööd tegevatel dokumentideta rändajatel on eriti suur oht sattuda diskrimineerimise ja ärakasutamise ohvriks; arvestades, et dokumentide puudumine ei võimalda neil enda eest seista ja abi otsida, kuna nad kardavad kinnipidamist ja väljasaatmist; arvestades, et jultunud tööandjad kasutavad seda olukorda ära;

Z.  arvestades murettekitavat diskrimineerimist, mille all kannatavad naissoost võõrtöötajad, kes hoiduvad kaebamast kuritarvitamise, ebaõiglase vallandamise, palga maksmata jätmise, vägivalla, diskrimineerimise, väärkohtlemise, sunnitöö, orjuse või kinnipidamise tingimuste üle oma õiguste mittetundmise pärast, selliste takistuste tõttu nagu keelebarjäär, või kartusest, et nad vahistatakse, deporteeritakse või nad kaotavad oma töö;

AA.  arvestades, et naissoost sisserändajad otsustavad sageli otsida või on sunnitud otsima tööd koduabilisena või hooldajana, kuna selliseid ametikohti peetakse ajutiseks tööks, mis ei nõua palju oskusi;

AB.  arvestades, et kasvav nõudlus koduabiliste ja lastehoiu, puuetega inimeste ning eakate hoolduse järele on toonud kaasa naiste osakaalu suurenemise Euroopasse sisserändajate hulgas;

AC.  arvestades, et naissoost rändajaid sunnitakse sageli töötama ebaseaduslikult;

AD.  arvestades, et mõnikord on kolmandate osapoolte agentuurid seotud naistega kaubitsemisega ning sunnitöö võrgustikega või muu kriminaalse tegevusega, mis hõlmab naiste ebaseaduslikku tööle värbamist ja nende mitmel moel ärakasutamist; arvestades, et Eurostati andmetel on 80 % inimkaubanduse ohvritest naised, kellest 19 % kogevad tööalast ärakasutamist, kaasa arvatud koduabilisena töötades;

AE.  arvestades, et tähelepanu tuleb pöörata majapidamistööde sektoris kasutatavale lapstööjõule, seal esinevale ahistamisele ja laialdasele tööalaste õiguste rikkumisele, eeskätt kolmandate riikide diplomaatide majapidamistes ELi liikmesriigis, kuna enamikul juhtudel sisenevad koduabilised ELi muu kui võõrtöötajast koduabilise tööloa alusel ning majapidamised kasutavad ära eksterritoriaalsuse põhimõtet;

AF.  arvestades, et rändajate integreerimine tööturule on oluline samm sotsiaalse ja kultuurilise kaasamise suunas;

AG.  arvestades, et mittestandardsete või ebatüüpiliste lepingute osas on tugev vanuseline mõõde, st need puudutavad peamiselt noori naisi;

AH.  arvestades, et koduabilise ja hooldaja töö on patriarhaalsetes ühiskondades sotsiaalselt kujundatud soopõhiseks tegevuseks ning traditsiooniliselt on see vähe tunnustatud ja nähtamatu, ning arvestades, et tänapäeva ühiskondades seda tööd endiselt ei väärtustata; arvestades, et ka tasuline koduabilise ja hooldaja töö on alahinnatud, alamakstud, kaitsmata ja halvasti reguleeritud, vaatamata koduabiliste ja hooldajate panusele miljonite majapidamiste heaolusse;

AI.  arvestades, et koduabiline või hooldaja on tihti alahinnatud ja seega alamakstud, mis raskendab nende töötajate püüdlusi saada iseseisvaks ja teenida piisavalt, et elada inimväärset elu ning toita perekonda;

AJ.  arvestades, et kodutööde vastutuskoorem on naistel suurem kui meestel ja seda ei hinnata rahaliselt ega tunnustata selle väärtust; arvestades, et naiste tööhõive määr on otseses seoses nende perekondlike kohustustega; arvestades, et rohkem kui 20 miljonit eurooplast (neist kaks kolmandikku naised) tegelevad täiskasvanud abivajajate hooldamisega, mistõttu neil ei ole võimalik täistööajaga töötada, see omakorda suurendab soolist palgalõhet ja toob pensionieale lähenevate naiste jaoks kaasa suurema vaesusriski vanaduses;

AK.  arvestades, et enamikku koduabiliste ja hooldajate tööülesannetest peetakse nn naiste tööks ja sellel on madal staatus, mistõttu saavad naised selles sektoris madalamat palka kui enamikus teistes ametites, või isegi sama töö eest teistes sektorites, ning madalamat palka kui koduabilisena töötavad mehed;

AL.  arvestades, et vaatamata hästi teada suundumusele, et ligi 20 % Euroopa elanikest on üle 65-aastased ja hinnangute kohaselt on see määr 2050. aastaks juba 25 %, hooldavad eakaid ja puuetega inimesi 80 % vajaminevast ajast, st mitu päeva nädalas või kogu nädala, endiselt mitteametlikud hooldajad või pereliikmetest hooldajad, ning ehkki hooldajate arv ELis kasvab, tegelevad mitteametliku hooldamisega peamiselt naised (enamasti abikaasad või keskealised tütred või miniad) vanuses 45 kuni 75;

AM.  arvestades, et kriisi tagajärjel võetud kokkuhoiumeetmed on vähendanud riiklikke investeeringuid hooldussektorisse, mis on sundinud paljusid inimesi, valdavalt naisi, lühendama oma tööpäeva või jääma koduseks, et võtta sõltuvate inimeste, eakate, haigete ja laste hooldamine enda peale;

AN.  arvestades, et üha arvukamad eakad, kahanev tööealiste inimeste arv ning riigi eelarve piirangud mõjutavad oluliselt sotsiaalteenuseid, ja arvestades, et see mõjutab samuti inimesi, kes peavad ühitama tööd ja hoolduskohustusi, sageli keerukates olukordades;

AO.  arvestades, et finants- ja majanduskriis ning rakendatud kasinusmeetmed on ELi kodanikke ja elanikke tugevasti mõjutanud: töökohad on muutunud ebakindlamaks, töötus ja sotsiaalne tõrjutus on kasvanud ning avalikud ja sotsiaalteenused on muutunud raskemini või üldse mitte kättesaadavaks;

AP.  arvestades, et enamikus liikmesriikides ei vasta pikaajalise hoolduse praegused poliitikamudelid meie vananeva ühiskonna vajadustele, ning arvestades, et enamik liikmesriike ei ole demograafilisi muutusi oma poliitikas veel käsitlenud;

AQ.  arvestades, et perekondade harjumused, tavad ja vormid on oluliselt muutunud, mistõttu on kodumajapidamistes vaja rohkem töötajaid ja see on paratamatult toonud kaasa uued vajadused hoolduse ja tugiteenuste järele kaasaegsetes majapidamistes, eriti peredes, kus naised tööl käivad, ning üksikvanemaga peredes;

AR.  arvestades, et paljud ülalpeetavad elavad ka piirkondades, mida mõjutab avaliku sektori teenuste puudumine, isolatsioon või muud asjaolud, mis muudavad keeruliseks juurdepääsu kutseliste hooldajate teenustele või avaliku või erasektori hooldusasutustele, ning arvestades, et võib esineda olukordi, kus nende sõltuvate inimeste eest hoolitsevad üksnes mittekutselised hooldajad, kes on sageli, kuid mitte alati, pereliikmed;

AS.  arvestades, et paljudes liikmesriikides ei ole kvaliteetseid hooldusteenuseid, mis oleksid kättesaadavad sõltumata sissetulekust, kusjuures teenused peavad olema ligipääsetavad ja taskukohased kõikidele kasutajatele ja nende peredele;

AT.  arvestades, et tugi- ja hooldusteenuste pikk ooteaeg suurendab sõltuvust koduabilistest ja hooldajatest, tõugates nendest teenustest sõltuvad inimesed sageli vaesusse ja sotsiaalsesse tõrjutusse;

AU.  arvestades, et puudega inimeste, eakate, haigete, ülalpeetavate või alaealiste piisav kaitse on liidu aluspõhimõte ning et majapidamistööde ja hoolduse sektor on selle põhimõtte järgimiseks väga tähtis;

AV.  arvestades, et õigus mitmesugustele kodustele, elukohajärgsetele ja muudele kogukonna tugiteenustele, kaasa arvatud isiklikule abile, on sätestatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklites 19 ja 26;

AW.  arvestades, et taskukohased naissoost koduabilised etendavad olulist rolli nii majanduses kui ka ühiskonnas, sest nad võimaldavad peamiselt teistel naistel karjääri edendada ja ühiskonnaelus osaleda, samuti võimaldavad oma tööandjatele paremat töö- ja eraelu tasakaalu ning paljudel inimestel tööl käia;

AX.  arvestades, et majapidamisteenused, pere juures töötamine ja koduhooldus võivad suurendada ELis majanduslikku ja sotsiaalset sidusust;

AY.  arvestades, et see on majanduslikult oluline sektor, mis pakub töövõimalusi suurele osale tööjõust, eriti madala kvalifikatsiooniga töötajatele;

AZ.  arvestades, et majapidamistöö- ja hooldussektoris luuakse töökohti; arvestades, et need töökohad peavad olema kvaliteetsed, sest just tänu selle sektori töötajate tööle saavad paljud inimesed olla majanduslikult ja ühiskondlikult aktiivsed väljaspool kodu;

BA.  arvestades, et kui majapidamistööd ja hoolduskohustused on seadusega reguleeritud ja deklareeritud, parandab see neid töid tegevate inimeste elukvaliteeti, tagab neile sotsiaalhüvitised ja kaitse kuritarvitamise ja diskrimineerimise eest, vähendab vaesusriski, häbimärgistamist ja seda tööd tegevate inimeste halvustamist, andes samas suuremad teenuse kvaliteedi tagatised tööandjale, ning aitab suurendada maksulaekumist liikmesriikide sotsiaalkindlustusfondi;

BB.  arvestades, et mõnes liikmesriigis on levinud tava palgata koduabilisi ja hooldajaid kahepoolsete kokkulepete alusel töötaja ja majapidamise omaniku või abivajaja vahel, mitte aga ametlikult, nt riiklike struktuuride või firmade ja ettevõtete kaudu;

BC.  arvestades, et koduabilistel ja hooldajatel on õigus inimväärsele elule, nii et oleks võetud arvesse nende vajadust töö- ja pereelu ning vaba aja tasakaalu järele, eriti majapidamises elavate koduabiliste puhul, ning neil peavad olema samad sotsiaalsed ja tööõigused nagu teistel töötajatel;

BD.  arvestades, et ILO konventsioon nr 189 ja soovitus nr 201 koduabiliste inimväärse töö kohta kujutab endast ajaloolist rahvusvaheliste standardite paketti, mille eesmärk on parandada kümnete miljonite koduabiliste töötingimusi kogu maailmas; arvestades, et enamik koduabilisi on naised, ja ILO konventsioonis nr 189 kehtestatud uued standardid on oluline samm soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks töömaailmas ning naiste võrdsete õiguste ja seadusjärgse kaitse tagamiseks; arvestades siiski, et 22 riigi seas, kes on praeguseks konventsiooni ratifitseerinud, on ainult kuus liikmesriiki (Belgia, Iirimaa, Itaalia, Portugal, Saksamaa ja Soome);

BE.  arvestades, et ILO konventsioonis nr 189 soovitakse majapidamistöö õiguslikku tunnustamist, õiguste laiendamist kõikidele töötajatele ning rikkumiste ja ahistamise ärahoidmist;

BF.  arvestades, et juba 48 riiki on ratifitseerinud 1990. aasta rahvusvahelise konventsiooni kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse kohta ning 18 riiki on selle allkirjastanud, kuid praeguseks ei ole seda allkirjastanud ega ratifitseerinud ükski ELi liikmesriik;

BG.  arvestades, et koduabilised ja hooldajad annavad olulise panuse sotsiaalkaitsesüsteemi, kuid selle valdkonna reformide aruteludes on nende roll on sageli alaesindatud, vääriti mõistetud, esindamata või ignoreeritud;

BH.  arvestades, et koduabiliste ja hooldajate töösuhted on liikmesriigiti väga erinevad alates alamakstud, mitteametlikest, dokumentideta, töölepinguta rändajatest kuni majapidamis- ja hooldusteenuste pakkumiseni avaliku sotsiaalteenusena või ettevõtete, asutuste, ühenduste ja ühistute eraviisiliste sotsiaalteenustena või erasektori üksuste otsese tööhõiveni;

BI.  arvestades, et ELi majapidamistööde sektoris ja eriti hooldussektoris töötab ka mehi ning et seega vajavad nemadki sama kaitset ja toetust, mis väldiks igasuguse diskrimineerimise soo alusel ja tagaks võrdõiguslikkuse seoses võimalustega tööturul, vastavalt ELi toimimise lepingu artiklite 19 ja 153 sätetele;

BJ.  arvestades, et enamik majapidamises töötavaid isikuid või koduabilisi ei tea oma kohustusi ega õigusi;

BK.  arvestades, et tööinspektsioon ei hõlma sageli koduabilise tööd, kuna enamikus liikmesriikides ei ole selles sektoris järelevalvet;

BL.  arvestades, et tööõiguse rikkumise korral ning väärkohtlemise või ärakasutamise ohvritele on ligipääs õiguskaitse mehhanismidele sageli raske; arvestades, et ebaseaduslikus olukorras võõrtöölistest koduabiliste ja hooldajate jaoks võivad otsustavad takistused olla hirm väljasaatmise ees, isoleeritus töökohal ning keeruline juurdepääs õigusabile;

BM.  arvestades, et tähelepanuta ei tohi jätta meessoost koduabiliste ja hooldajate olukorda ning et võimalikult kiiresti tuleks koostada nende eriprobleeme ja -ülesandeid käsitlev raport;

BN.  arvestades, et kehtiv töötervishoiu ja tööohutuse direktiiv (direktiiv nr 89/391/EMÜ) hõlmab ametlikult palgatud koduabilisi ja hooldajaid, välja arvatud töötajad, kelle on eramajapidamised otse tööle võtnud;

1.  on seisukohal, et EL peaks ühiselt tunnistama koduabilise ja hooldaja töö päristööks, kuna selle kutsevaldkonna tunnustamine vähendaks tõenäoliselt deklareerimata tööd ja edendaks sotsiaalset integratsiooni, ning kutsub seepärast ELi ja liikmesriike üles kehtestama koduabilise ja hooldaja töö kohta ühised eeskirjad;

2.  palub, et komisjon esitaks koduabilise ja hooldaja töö kohta nii seadusandlikke kui ka muid kui seadusandlikke poliitikavahendeid, kehtestades mõlema sektori jaoks kvaliteedisuunised; on seisukohal, et nende algatustega tuleks eelkõige:

a)  kehtestada üldine raamistik koduabilise ja hooldaja töö tunnistamiseks kutsealaks, misjärel saaks tunnustada ja standardida asjaomaseid kutsealasid ning vastavaid oskusi ja karjääri, sealhulgas vastavalt liikmesriigis kehtivale konkreetsele korrale omandatud õigusi;

b)  teha kiiresti ettepanek hooldajate puhkust käsitleva direktiivi kohta ja mittekutseliste hooldajate staatuse tunnustamiseks ettenähtud raamistiku kohta, millega tagatakse neile hooldamisülesannete täitmise ajal sotsiaalkaitse miinimumstandardid ning toetatakse neid koolituse ja konkreetsete meetmetega, millega aidatakse neil parandada oma elu- ja töötingimusi;

3.  tunneb heameelt komisjoni pühendumuse üle algatusele „Uus algus töötavatele lapsevanematele ja hooldajatele“;

4.  kutsub liikmesriike üles nõudma piisavat kutsekvalifikatsiooni teatud tüüpi koduabilise töö jaoks, mis nõuab erioskusi (eakate hooldus, lastehoid ja puuetega inimese hooldamine);

5.  on seisukohal, et koduabilise ja hooldustöö sektor ning selle tunnustamine kutsealana võib luua töökohti ja majanduskasvu ning seepärast on vajalik õiglane tasustamine; leiab, et lahendused võiksid olla osa sotsiaalse innovatsiooni mudelist;

6.  usub, et kui koduabilise tööd tunnustatakse kutsealana, muudab see antud sektori atraktiivsemaks ning parandab pakutavate teenuste kvaliteeti, samuti edendab inimäärset ja tunnustatud tööd;

7.  rõhutab, kui tähtis on soodustada koduabiliste ja hooldajate oskuste ja kvalifikatsiooni kutsealast tunnustamist, et anda neile rohkem võimalusi kutsealaseks arenguks ning pakkuda eakate ja lastega töötajatele erikoolitust, et soodustada kvaliteetsete töökohtade loomist, mis viib kvaliteetse tööhõive ja paremate töötingimusteni, k.a ametlike lepingute sõlmimine, koolituse kättesaadavus ja parem sotsiaalne tunnustus; tunnistab, kui tähtis on omandatud oskuste, kvalifikatsioonide ja kogemuste valideerimise ja sertifitseerimise tagamine ning karjäärivõimaluste edendamine; leiab, et selleks on ülioluline luua koolitus- ja ümberõppekursusi;

8.  kutsub komisjoni üles innustama liikmesriike seadma sisse naissoost koduabiliste ja hooldajate töö professionaalseks muutmise, tööalase väljaõppe, pideva oskuste arendamise ja kvalifikatsioonide tunnustamise mehhanismid, mis hõlmaks vajaduse korral nende kirjaoskuse parandamist, et parandada nende isikliku, kutse- ja tööalase arengu võimalusi;

9.  palub, et liikmesriigid reguleeriksid senikaua kõiki töösuhteid tööandjatest majapidamise omanike ja töötajate vahel, kes pakuvad selles majapidamises tasulisi teenuseid;

10.  palub liikmesriikidel töötada välja selge õigusraamistik, mis võimaldab koduabiliste ja hooldajate seaduslikku ja organiseeritud tööhõivet ning milles on sätestatud osaliste õigused ja kohustused, et tagada nii asjaomase sektori töötajatele kui ka nende võimalikele tööandjatele õiguskindlus; palub arvesse võtta töölepingu eripärasid ja asjaolu, et paljud tööandjad on eraisikud, kes ei tunne õigustoiminguid;

11.  kutsub liikmesriike üles võtma otsustavaid meetmeid majapidamistöö ja hoolduse sektorites, mis annavad majandusele suurt lisaväärtust, tunnustades koduabiliste ja hooldajate tööd kutsealana ning tagades neile tõelised töötajate õigused ja sotsiaalkaitse tööõiguse või kollektiivlepingute abil, eelkõige selles osas, mis puudutab palkasid, tööaega, töötervishoidu ja -ohutust, puhkust, rasedus- ja sünnituspuhkust, pensioniõigusi ja oskuste tunnustamist, võttes samal ajal arvesse sektori eripära;

12.  toetab ILO konventsiooni nr 189 koduabiliste inimväärse töö kohta ja seda täiendavat soovitust nr 201, kuna see käsitleb üldiselt vajadust, et töötajad oleksid tööseadusega hõlmatud, ning nõuab sotsiaalseid õigusi, mittediskrimineerimist ja võrdset kohtlemist;

13.  kutsub liikmesriike üles ratifitseerima kiiresti ILO konventsiooni nr 189 ja tagama selle range kohaldamise, et parandada töötingimusi ning tagada kõnealuse ILO konventsiooni artiklite ning ILO 2011. aasta soovituse nr 201 järgimine; tuletab meelde, et valitsustel on kooskõlas ILO põhikirjaga kohustus esitada konventsioon ja soovitus riiklikele seadusandjatele, et edendada meetmeid nende õigusaktide rakendamiseks, ning et konventsiooni puhul püütakse esitamismenetlusega edendada ka ratifitseerimist;

14.  on seisukohal, et kui kõik liikmesriigid õigusakti ratifitseeriksid, oleks see inimõiguste edendamisel ja kaitsmisel oluline edasiminek ning edastaks jõulise poliitilise signaali kõikide töötajate, eriti naissoost koduabiliste väärkohtlemise, ahistamise ja nende vastu suunatud vägivalla kõikide vormide vastu;

15.  palub ELi institutsioonidel muuta kõiki ILO konventsiooniga nr 189 vastuolus olevaid ELi direktiive;

16.  kutsub liikmesriike üles laiendama riiklikke tööseadusi, tervishoiu, sotsiaalhoolekande, kindlustuse seadusi ja diskrimineerimisvastaseid seadusi ka koduabilistele ja hooldajatele, tunnustades nende panust majandusse ja ühiskonda; nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks kõigi niisuguste ELi direktiivide läbivaatamist, mis jätavad koduabilised ja hooldajad ilma õigustest, mis on muude kategooriate töötajatel;

17.  võtab teadmiseks mõne liikmesriigi vastumeelsuse reguleerida eraelu valdkonda; leiab siiski, et tegevusetusel on nii ühiskonna kui ka asjaomaste töötajate jaoks kõrge hind; rõhutab, et prognoositud kasvav nõudlus hooldajate järele eeskätt eramajapidamistes tähendab, et asjaomaste töötajate täielikuks kaitsmiseks muutub reguleerimine hädavajalikuks; palub seepärast liikmesriikidel koos sotsiaalpartneritega võtta meetmeid, et näha ette piisav ja nõuetekohane kontrollisüsteem, mis on kooskõlas ILO konventsiooni nr 189 artikliga 17, ja piisavad karistused töötervishoidu ja -ohutust käsitlevate õigusaktide ja -normide rikkumise eest;

18.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada ja jõustada nõuetekohast töötervishoiu ja -ohutuse taset, nt emaduse kaitset, ja võtta meetmeid, et hoida ära tööõnnetusi, töö käigus saadavaid vigastusi ja haigusi; toonitab, et selles sektoris juba töötavate inimeste puhul tuleb parandada standardeid praktikale suunatud koolituse ja ümberõppe süsteemide kaudu; on seisukohal, et niisugune koolitus peaks hõlmama hoiaku ja liikumisega seotud ülesannetega kaasnevate riskide ning bioloogiliste ja keemiliste riskide juhtimist ning tugitehnoloogia kasutamist;

19.  palub komisjonil hinnata töötervishoiu ja tööohutuse direktiivi nr 89/391/EMÜ erandit;

20.  peab hädavajalikuks võidelda ebakindla ja mitteametliku töö vastu, kuna see nähtus mõjutab tugevasti koduabilisi ja eriti sisserännanud naistöötajaid, raskendades nende niigi haavatavat seisundit; rõhutab, kui oluline on kaotada sellised tavad, kaasa arvatud laste töö, ja nende eest süüdistusi esitada; toetab sellega seoses koduabiliste ja hooldajate ebakindla olukorra lahendamist deklareerimata töö vastu võitlemise Euroopa platvormi raamistikus; tuletab meelde, et mitteametlik töötamine jätab need inimesed ilma sotsiaalkindlustusest ja kahjustab nende töötervishoiu- ja ohutustingimusi; loodab seepärast, et deklareerimata töö vastu võitlemise Euroopa platvorm hoiab deklareerimata tööd ära ja vähendab selle stiimuleid, sest varimajandus muudab töö ebakindlaks, mõjutab hoolduse kvaliteeti ja paljude deklareerimata töötavate hooldajate töötingimusi, ohustab sotsiaalkaitsesüsteemi jätkusuutlikkust ja vähendab maksulaekumist riigikassasse;

21.  palub liikmesriikidel investeerida deklareerimata töövõtu ennetamise, tuvastamise ja selle vastu võitlemise vahendite suurendamisse ja parandamisse, eriti seoses inimkaubanduse ja tööjõu ärakasutamise juhtumitega ning deklareerimata tööjõudu ja näiliselt füüsilisest isikust ettevõtjaid kasutavate majapidamis- ja hooldusteenuseid pakkuvate ettevõtetega seotud juhtumitega, et kaitsta töötajaid ja edendada üleminekut deklareerimata töölt deklareeritud tööle parema kaitse ning paremate ja kiiremate kontrollimehhanismide ja tööjärelevalve abil;

22.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid seaduslikud sisserändeteed ELi ning võtaksid kasutusele suunatud seadusliku rände programmid; rõhutab, et liikmesriigid peavad sõlmima kahepoolsed lepingud nende riikidega, kust statistika kohaselt saabub koduabilisi ja hooldajaid, et reguleerida nende saatmise ja vastuvõtmise voogu, aidates sel viisil võidelda inimkaubanduse ja sunnitöö võrgustikega, kuid takistades siiski sotsiaalset dumpingut; kutsub liikmesriike üles ratifitseerima kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse rahvusvahelist konventsiooni, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 18. detsembril 1999. aastal;

23.  tuletab liikmesriikidele meelde, et 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni alusel on diplomaatilistel delegatsioonidel kohustus järgida vastuvõtva riigi seadusi ja eeskirju, sealhulgas tööõigust, ning ergutab liikmesriike jõustama seda konventsiooni tulemuslikult, et vältida koduabiliste väärkohtlemise korral diplomaatide majapidamiste karistamatust; palub liikmesriikidel mõelda, kuidas oleks võimalik paremini kaitsta diplomaatiliste korpuste jaoks ja neis korpustes töötavaid inimesi ja anda koduabilistele õigus töökohta vahetada;

24.  palub liikmesriikidel tagada, et koduabiliste ja hooldajate viisad võimaldaksid töötajatel vahetada tööandjat, kui neid on väärkoheldud, kui nende inimõigusi on rikutud, kui nad peavad töötama nõuetele mittevastavas keskkonnas või tingimustes, mis on allpool siseriiklikes või ELi tööhõivealastes õigusaktides ettenähtud riiklikke standardeid;

25.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama mineviku õppetundidele tuginevaid reguleerimise skeeme, et vähendada ebaseaduslikus olukorras olevate võõrtööliste ärakasutamist ja väärkohtlemist; nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid ja kaitseksid deklareerimata tööd tegevaid koduabilisi või hooldajaid, kui nad otsustavad varjatud töö nõiaringist välja tulla;

26.  palub, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid ärakasutamise eesmärgil toimuva inimkaubanduse, täpsemalt koduabilistega seotud inimkaubanduse juhtumite uurimist, parandaksid ohvrite avastamise ja kaitsmise mehhanisme ning kaasaksid vabaühendusi, ametiühinguid, riiklikke asutusi ja kõiki kodanikke inimkaubanduse ning ränga ärakasutamise juhtumite avastamisse;

27.  palub, et komisjon ja liikmesriigid laiendaksid inimkaubanduse vastaseid vahendeid ja mehhanisme, nagu suunamismehhanismid või ajutised elamisload, ning vaataksid need läbi, et laiendada nende kohaldamisala ränga tööalase ärakasutamise juhtumitele, mis ei ole seotud inimkaubandusega;

28.  kutsub liikmesriike üles looma kooskõlas ILO konventsiooni nr 189 artikliga 17 tõhusaid ja kättesaadavaid kaebuste esitamise mehhanisme ja vahendeid, et tagada kooskõla siseriiklike õigusaktide ja -normidega, mis käsitlevad koduabiliste kaitset; kutsub lisaks liikmesriike üles töötama välja tööjärelevalve, jõustamise ja karistamise meetmed ja neid rakendama, võttes nõuetekohaselt arvesse majapidamistööde eripära, vastavalt riiklikele õigusnormidele; palub, et kooskõlas riiklike õigusnormidega määratletaks selliste meetmetega, millistel tingimustel lubada pääsu eluruumidesse, austades nõuetekohaselt eraelu puutumatust; palub, et liikmesriigid kaaluksid väärkohtlemisega tegelemiseks siseriiklike õigusnormide kohaste mehhanismide kasutuselevõtmist – näiteks kohapealsed kontrollid juhuks, kui esineb väärkohtlemise kahtlusi;

29.  tunneb muret, et naissoost koduabiliste ja hooldajate töölevõtmist ettevõtete või tööbüroode poolt ei kontrollita ega jälgita ning selle üle puudub järelevalve; märgib, et on vaja rohkem riiklikke inspektoreid ja inspektsioone, et seaduste täitmist kontrollida;

30.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tugevdaksid kontrolli ning leiaksid innovaatilisi kontrollimisviise, mis austavad eraelu puutumatust, eriti kodudes, kuhu kontrollijad ei saa siseneda ilma kohtu loata, ning teavitaksid ja koolitaksid kontrollijaid asjakohaselt, et kaotada koduabiliste väärkohtlemine, rahaline ärakasutamine ning vägivald või seksuaalne ahistamine;

31.  palub liikmesriikidel korraldada kampaaniaid, et suurendada avalikus ja erasektoris teadlikkust reguleeritud koduabilise ja hooldaja töö eelistest ning muuta see nähtavamaks, et suurendada selle kutse väärikust ning tunnustada koduabiliste ja hooldajate tähtsat tööd ja panust meie ühiskonna toimimisse; palub ka, et liikmesriigid suurendaksid teadlikkust eramajapidamistes toimuvast rängast ärakasutamisest ning seaksid eesmärgiks täissallimatuse töötajate niisuguse ärakasutamise suhtes;

32.  kutsub liikmesriike üles algatama kampaaniaid, et suurendada teadlikkust koduabiliste ja hooldajate ning tööandjate õigustest ja kohustustest, samuti selle sektori ohtudest ja ärakasutamise tagajärgedest, ning edendama koduabilise ja hooldaja töö tunnustamist; soovitab liikmesriikidel töötada välja tegevuskavad;

33.  palub liikmesriikidel seada koostöös sotsiaalpartneritega sisse koduabiliste ja hooldajate õigusi käsitlevad teabekanalid ja neid parandada ning tagada, et kõik töötajad pääseksid teabele ligi; soovitab selleks luua teabepunktid, võttes aluseks liikmesriikide, piirkondade ja kohalikud parimad tavad, abitelefonid ja veebisaidid, kus pakutakse abi, samuti anda igas liikmesriigis riigikeeles ja muudes sobivates keeltes teavet koduabiliste ja hooldajate õigusi käsitlevate kampaaniate kujul; toonitab, et niisugused kodanikuühiskonna organisatsioonid nagu naiste ja rändajate eest seisvad organisatsioonid peaksid samuti saama sellist teavet anda; juhib tähelepanu asjaolule, et kõnealused vahendid tuleb ühtlasi töötada välja viisil, mis võimaldab potentsiaalsetele tööandjatele parimate tavade, asjakohaste nõuannete ja suuniste andmist, ja et tuleks pakkuda töölepingu näidiseid, tagamaks tööandjate kohustuste täitmist;

34.  nõuab visa võitlust kõikide sektorite selliste ettevõtetega, mille ärimudel tugineb ebaseaduslike töötajate ärakasutamisele eesmärgiga hoida tegevuskulud võimalikult madalad, saada maksimaalne kasum ja tõrjuda ausad ettevõtted konkurentsist välja;

35.  kutsub ametiühinguid üles lähenema kõikidele koduabilistele ja hooldajatele tundlikult, kasutades viise, mis on kohandatud vastavalt nende töötajate spetsiifilisele töökeskkonnale ja arvestades nende töö ebakindlust;

36.  rõhutab, et ametiühingutel võib olla oluline roll töötajate organiseerimisel ja teavitamisel nende õigustest ja kohustustest; märgib, et see on üks viis, kuidas koduabilised saaksid olla ühiselt esindatud, pidada lepingute üle kollektiivläbirääkimisi ning kaitsta oma õigusi ja huve;

37.  nõuab, et Euroopa Liidu ja riigi tasandil oleksid sotsiaalpartnerid, eriti ametiühingud hästi esindatud, et soodustada riiklikele tavadele vastavaid valdkondlikke kollektiivläbirääkimisi, edendamaks ja jõustamaks neis sektoreis inimväärseid töötingimusi; nõuab, et hästi oleksid esindatud ka kutseorganisatsioonid, koduabiliste ja hooldajate nimel ja nendega koos töötavad organisatsioonid ning muud asjaomased kodanikuühiskonna organisatsioonid, ja et tagataks nende täielik teadlikkus koduabiliste või hooldajatena töötavate naiste tööõiguste kaitsmisega seotud probleemidest;

38.  peab kahetsusväärseks, et naissoost koduabilised ja hooldajad on endiselt liikmesriikide ametiühinguorganisatsioonides vähe esindatud, ja innustab hõlbustama nende naistöötajate osalemist ametiühingutes;

39.  juhib ühtlasi tähelepanu sellele, et on oluline koondada töötajaid liitudesse või muudesse organisatsioonidesse riigi tasandil, kuna leiab, et ilma töötajate organisatsioonideta ei ole jõupingutused majapidamistöö ja hooldamise õiguslikuks reguleerimiseks ning töötingimuste parandamiseks ja töö atraktiivsuse suurendamiseks tulemuslikud;

40.  märgib, et eramajapidamistel on tööandjatena esmatähtis roll õiglaste töönormide ja õiguste järgimisel; palub liikmesriikidel tagada, et asjaomane teave oleks tööandjatele ja töötajatele kättesaadav;

41.  kutsub komisjoni üles astuma vajalikke samme, et paremini jälgida ja dokumenteerida koduabiliste ja hooldajate kaitsetut ja alahinnatud elukutset, ning esildama meetmeid selle nähtusega tegelemiseks;

42.  palub, et komisjon ja pädevad Euroopa ametid viiksid läbi uuringu, milles võrdleksid seadustatud majapidamistöö erinevaid süsteeme ja koguksid andmeid olukorra kohta liikmesriikides; on seisukohal, et neid andmeid tuleks kasutada heade tavade vahetamisel liikmesriikide vahel, eelkõige selleks, et võidelda koduabiliste ärakasutamise vastu kõige optimaalsemalt; palub ka, et komisjon viiks läbi uuringu koduabiliste ja hooldajate panuse kohta liikmesriikide sotsiaalkaitsesüsteemidesse ja majandusse;

43.  julgustab meetmete ja mõjude tõhustamiseks liikmesriikide vahel parimate tavade vahetamist;

44.  usub, et teatud liikmesriikide parimate tavade kohaldamine ja kohandamine võib viia koduabiliste ja hooldajate seadusliku vormistamiseni;

45.  palub komisjonil ja liikmesriikidel koguda, analüüsida ja avaldada usaldusväärseid andmeid, mis on liigitatud vanuse, soo ja kodakondsuse alusel, et võimaldada teadlikke arutelusid, otsides samal ajal parimaid lahendusi küsimusele, kuidas muuta majapidamistööde sektor kutsealaks, ning taotleb, et Eurofoundile ja OSHA-le tehtaks ülesandeks kaitse-, kaebuste esitamise ja teadlikkuse suurendamise meetodite väljatöötamine;

46.  palub komisjonil lisada koduabiliste ja hooldajate sektori olukorda käsitlevad arutelud tööhõivekomitee tegevuskavasse;

47.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles asjakohaste õigusaktide ja siseriikliku seadusandluse läbivaatamisel ja kavandamisel tagama, et võetakse arvesse koduabiliste ja hooldajate huve ning austatakse samal ajal ka riiklikku pädevust;

48.  tunnistab hooldusega tegelevate lähikondlaste ja vabatahtlike (mitteametlik hooldamine) tohutut sotsiaalset ja majanduslikku panust ja nende suurenevat vastutust, mis tuleneb teenuste osutamise vähenemisest või nendega seotud kulude suurenemisest;

49.  märgib, et pikaajaliselt hoolekandeasutuses elavate inimeste arv kasvab ja ELis elavate puuetega isikute sotsiaalne tõrjutus süveneb, mis on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010−2020 kohaselt ELi kohustuste otsene rikkumine;

50.  leiab, et tuleks julgustada toetatud koduhoolduse korra väljatöötamist, mis võimaldaks puuetega inimestel elada iseseisvalt ning valida kvalifitseeritud töötajaid, kes neid nende oma kodus hooldaks, eelkõige raske puude korral;

51.  juhib tähelepanu sellele, et liikmesriigid peavad sobiva rahastamisega tagama laialdasema juurdepääsu kergesti kättesaadavale ja taskukohasele kvaliteetsele ja kaasavale lastehoiule, puuetega inimeste hooldusele ja eakate hoolekandeasutustele, viies sellega miinimumini põhjused teha neid töid mitteametlikult või ebakindlal alusel ja väärtustades rohkem professionaalsete hooldajate tööd; toonitab, et liikmesriigid peavad töötama välja teenused, mis toetavad perekonda, ametlikke ja mitteametlikke hooldajaid;

52.  palub liikmesriikidel edendada värbamist sotsiaalhooldussektoris ning püüda suurendada sektori ligitõmbavust elujõulise karjäärivõimalusena;

53.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid investeeriksid stabiilsete, kvaliteetsete töökohtade loomisesse koduabilise ja hooldaja töö sektoris, kasutades selleks ka ELi fonde, nt Euroopa Sotsiaalfondi ning Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi;

54.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles julgustama ja edendama innovaatilisi lahendusi ja investeeringuid sotsiaal- ja tervishoiuteenustesse, millel on suur potentsiaal luua töökohti, mis on olulised meie vananeva ühiskonna vajaduste rahuldamiseks ja demograafiliste muutuste üldises kontekstis ning mis aitavad vältida kriisi negatiivseid sotsiaalseid tagajärgi;

55.  palub komisjonil vahetada teavet ja parimaid tavasid, mis pärinevad koduabiliste ja hooldajate liitudelt ja ühendustelt ELi sotsiaalmajanduslikes mudelites;

56.  palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada hooldus- ja majapidamistöö teenuste sektorites töötajate ühistute moodustamist, pöörates erilist tähelepanu maapiirkondadele, võttes arvesse positiivseid mõjusid, mida see avaldab kvaliteetsete ja jätkusuutlike töökohtade loomisele, eeskätt töötajate jaoks, kel on keeruline tööturule integreeruda;

57.  kutsub liikmesriike üles kindlustama, et noored koduabilised ei jätaks kooli pooleli, et tööle asuda;

58.  palub, et komisjon vaataks läbi direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes; kutsub liikmesriike üles seda direktiivi järjekindlalt rakendama;

59.  palub liikmesriikidel kaaluda stiimuleid, et julgustada ametlikult töötavate koduabiliste ja hooldajate palkamist; julgustab liikmesriike rakendama lihtsaid deklareerimissüsteeme, et mitte soodustada deklareerimata tööd ja võidelda selle vastu, nagu on soovitanud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma arvamuses teemal „Peredele suunatud teenuste arendamine tööhõivemäära suurendamiseks ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks töökohal“ (SOC/508); soovitab komisjonil edendada parimate tavade jagamist liikmesriikide vahel edumudelitega, mis on avaldanud sektorile positiivset sotsiaalset ja tööalast mõju, nagu nn teenusevautšerite süsteem (service voucher), mida rakendatakse Belgias, või muud, nagu nn universaalne teenuse kasutamise tšekk (CESU) Prantsusmaal;

60.  soovitab, et igas liikmesriigis töötataks sotsiaalpartnerite, tööandjate ja naissoost töötajate vahel peetud sotsiaalse dialoogi alusel välja majapidamistöö ja hooldamise konsensuslik tüüpleping;

61.  usub, et on kasulik kohandada õigusakte, et luua koduabiliste ja hooldajate ning tööd andvate majapidamiste vahel paindlikud, kuid üldiselt kindlad lepingulised suhted, aitamaks mõlemal osapoolel kasutada/pakkuda majapidamisteenuseid oma parema äranägemise järgi, tagades samal ajal töötajate kaitse;

62.  soovitab liikmesriikidel toetada koduabiliste ja hooldajate seadusliku tööhõive selget reguleerimist, pakkudes nii koduabilistele kui ka nende võimalikele tööandjatele stiimuleid seadusliku tööhõive valimiseks; kutsub liikmesriike üles kaotama õiguslikud takistused, mis praegu vähendavad oluliselt töötajate deklareeritud, otsest palkamist perekondade poolt;

63.  kordab Euroopa Parlamendi nõuet, et hooldussektoris on vaja struktuurset valdkondlikku dialoogi(17);

64.  palub, et liikmesriigid kehtestaksid EList ja kolmandatest riikidest pärit au pair'idele võrdsed tingimused, andes neile kombineeritud elamis/tööloa, milles on täpsustatud tööaeg, lepingu tüüp ja palgatingimused; kutsub liikmesriike üles ratifitseerima Euroopa Nõukogu kokkuleppe au pair’ina töötamise kohta; nõuab, et liikmesriigid parandaksid au pair'e vahendavate agentuuride akrediteerimissüsteemi ja kontrollimehhanisme;

65.  tuletab meelde, et au pair'e tuleb ametlikult tunnustada kooskõlas Euroopa kokkuleppega, mis käsitleb töötamist au pair'ina, ja et on vaja rohkem kontrollkäike, et neist ei saaks koduabiliste ja hooldajate mitteametlikud ja odavad asendajad;

66.  soovitab komisjonil kaaluda, kas oleks vajalik ja kasulik selline õigusakt, mis sisaldab ILO konventsioonis nr 189 sätestatud õigusi ning hõlmab ka neid hooldajaid ja isikuid, kes osutavad kõnealuseid teenuseid ajutiselt, aeg-ajalt või sporaadiliselt, arvestades eelkõige eriti ebasoodsas olukorras olevaid rühmi;

67.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et koduabilisi ja hooldajaid väärtustataks Euroopas inimestena ning neil oleks võimalik saavutada töö- ja eraelu tasakaal, muu hulgas hõlmates nad tööaja direktiiviga (2003/88/EÜ), et töötajatele võimaldataks hädavajalikku puhkeaega ja neid ei sunnitaks tegema liigseid ületunde;

68.  palub liikmesriikidel võtta meetmeid töö ja pereelu ühitamiseks, kuna see aitab naistel jääda tasustatud töökohtadele ja vähendab hilisemat palgalõhet;

69.  palub liikmesriikidel tagada, et koduabilised ja hooldajad saaksid pensionimakseid kooskõlas siseriiklike õigusaktidega;

70.  palub riikliku miinimumpalga kehtestanud liikmesriikidel tagada, et kõikidele kodustele hooldajatele ja koduabilistele tasutaks vähemalt selle määra ulatuses;

71.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Rahvusvahelisele Tööorganisatsioonile.

SELETUSKIRI

Inimväärikuse küsimus

Kirjas oma vennale kirjutas Anton Tšehhov:

„Minu meelest vastavad tsiviliseeritud inimesed järgmistele kriteeriumitele: nad austavad inimolendeid kui isikuid...”

Koduabiliste ja hooldajate küsimus on ennekõike inimeste ja siinses kontekstis naiste väärikuse austamise küsimus. Ehkki raportis soovitatakse võtta meetmeid naiste kaitsmiseks ja seega peame töötajatele viidates silmas naissoost töötajaid, on ütlematagi selge, et siin pakutud meetmed peavad kehtima kõikidele töötajatele antud sektoris, sest väärikus ei ole sooga seotud privileeg, kuigi naiste puhul rikutakse seda sagedamini ja rängemini.

Mõisted

Kõigepealt tuleb püüda määratleda, mis on majapidamistöö ja hooldamine. Seda teemat ei saa arutada, kui ei ole millelegi viidata.

Siiani on lisaks teadusasutustele kõikidest riiklikul või Euroopa tasandil töö teemaga tegelevatest ametlikest institutsioonidest ainult Rahvusvaheline Tööorganisatsiooni (ILO) määratlenud majapidamistöö ja koduabilised. ILO definitsioonid on järgmised:

„majapidamistöö” – majapidamis(t)es või majapidamis(t)e jaoks tehtav töö;

„koduabiline” – isik, kes teeb majapidamistöid töösuhte raames.

Ehkki selle määratlusega võib nõustuda, tuleks seda meie arvates kohandada nii, et see hõlmaks ka „aeg-ajalt või sporaadiliselt tehtavat osaajatööd”. Ka see töötajate kategooria kuulub meie raporti alla.

Lisaks hõlmab raport hooldajaid, kelle kohta puudub üldiselt tunnustatud ja kohaldatav definitsioon. Eri sidusrühmad, peamiselt teadlased, kasutavad erinevaid definitsioone vastavalt oma uuringute profiilile. Üldiselt mõistetakse hooldaja all isikut, kes pakub enam-vähem süstemaatiliselt abi ja teenuseid eakatele, puuetega või haigetele inimestele. Hooldaja määratlemise keerukus toob välja ka liikmesriikide erinevad lähenemisviisid selle tegevuse tõlgendamisele, mis kajastub ka nende sotsiaalkindlustussüsteemides.

Kes on koduabilised ja hooldajad

Nii koduabiliste kui hooldajate kategoorias on suures enamuses naised. Enamik neist naistest on lisaks sisserändajad.

Tavaliselt on neil vähe haridust ja nad vajavad tööd enda või ka oma perede elatamiseks.

Miks on vaja koduabilisi ja hooldajaid

Viimastel aastakümnetel on Euroopas toimunud olulised demograafilised ja sotsiaal-majanduslikud muutused.

Elanikkond vananeb, eeldatav eluiga pikeneb ja sündide arv väheneb. Ka peremudelid muutuvad. Suuremad majapidamised on asendunud väiksemate kooslustega, mis eeldab muudatusi kohustuste jagamisel.

Lisaks sellele käib üha rohkem naisi tööl.

Euroopa SKP kasvuga on tõusnud elatustase.

Nende muutuste tõttu on tekkinud vajadus, et ülesandeid, mida traditsiooniliselt täitsid kodus naised (koristamine, abi vajavate pereliikmete eest hoolitsemine jne), täidaksid nüüd kutselised töötajad.

Riiklikud sotsiaalkindlustussüsteemid ei ole enamasti nende vajaduste katmist ette näinud (vähemalt mitte piisavas ulatuses), seda ka heaoluriigi üldise nõrgenemise tõttu.

Põhilised kaalul olevad küsimused

Liikmesriigid teavad, et vajadus koduabiliste ja hooldajate töö järele on olemas, kuid nad võimaldavad rahuldada seda vajadust varimajanduse kaudu, kuna eelistavad avaliku sektori kulutusi vähendada ja kasutada ära kasvavat sisserännet, nähes sisserändajates tööjõudu, kes on valmis katma puudujääke kõnealustes teenustes.

Kuna paljudel juhtudel puuduvad ametlikud struktuurid majapidamistöö ja hooldusteenuste katmiseks ning kuna nõudlus on suur, pakutakse neid sageli mitteametlikult, mis tekitab palju probleeme ja loob terve komplikatsioonide ahela.

A.  Ebaseaduslikkus

Enamikus ELi liikmesriikides tehakse majapidamistöid ja hooldaja tööd mitteametlikult, mistõttu töötajad peavad elama varjus, olema nähtamatud ning on jäetud ilma põhiõigustest ja sotsiaalsest kaitsest.

Lisaks edendab selline olukord mitteametlikku majandust, toetades sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse nõrgendamise nõiaringi.

B.  Tööseadusest kõrvalejäämine

Veel üks paradoks majapidamistöö, eriti majapidamises kohapeal elavate koduabiliste ja hooldajate puhul on see, et paljudel juhtudel ei ole nad tööseadusega kaetud, st nende amet ei ole riikliku õigusega reguleeritud, seega ei tunnistata neid üldse töötajateks.

See tõsine puudujääk ei võimalda töötajatel kasutada õigusi, mis on seotud palgatingimuste halvenemisega, tööaja korraldamisega, puhkepäevade, tasulise iga-aastase puhkuse ja emaduspuhkusega ning vastavate toetustega.

Lisaks ei ole neile tagatud ohutu ja tervislik töökeskkond. Koduabilised ja hooldajad töötavad sageli ohtlikes töötingimustes või puudub neil haridus teatud ülesannete täitmiseks ja seega on nad altid õnnetustele, omamata samas alati juurdepääsu tervishoiule.

C.  Ahistamine

Kui tööõiguste ja sotsiaalse kaitse osas ei ole kindlus tagatud, tekib võimalusi diskrimineerimiseks, väärkohtlemiseks või ahistamiseks ja vägivallaks, naiste puhul enamasti koguni seksuaalseks ahistamiseks.

Rändajate spetsiifilised probleemid / Inimkaubandus

Paljude koduabiliste ja hooldajate puhul tekitab lisaprobleeme tõsiasi, et nad on sisserändajad. Sageli on nad toodud Euroopasse ebaseaduslikult ega tea midagi oma õigustest. Seega on nad veelgi kaitsetumad.

Euroopasse tööle tulevatele naistele on sageli lubatud paremat elu või usuvad nad, et töötavad piiratud aja, et aidata oma perekond raskustest välja, kuid tegelikult töötavad nad tingimustes, mida nad ei saa kontrollida ei tegelike tööülesannete osas ega teenuse pakkumise tingimuste osas. On juhtumeid, kus naistöötajate värbamise ja manipuleerimisega tegelevad inimkaubanduse ja sunnitöö võrgustikud.

Need naised on täiesti abitud ja isoleeritud, seda ka keelebarjääri tõttu, kuna tõenäoliselt ei räägi nad selle riigi keelt, kuhu satuvad.

D.  Sotsiaalne tõrjutus / Vaesus / Perspektiivitus

Koduabilised ja hooldajad, elades ebakindlates tingimustes ja ilma töö- või sotsiaalsete õigusteta, võivad sattuda vaesusesse ja olla sotsiaalselt tõrjutud ning tunda, et on oma elust ilma jäänud.

Juurepääsu puudumine tugistruktuuridele ja isiklikule arengule (nt haridusele) jätab nad ilma väljavaatest oma elu parandada ja võib mõista neid ja nende lapsi virelema väljapääsmatus vaesuses.

E.  Psühholoogiline koorem

Lisategurid, mis mõjutavad koduabilise või hooldaja seisundit, eriti majapidamises kohapeal elades, on raskes seisundis patsientidega tegelemise emotsionaalne koorem ja lisaks võimalik masendus, mida põhjustavad halvad töötingimused ning eemalolek kodust ja perest.

F.  Juurdepääsu puudumine teabele, kaitse struktuuridele, ametiühingutele

Kuigi arvukate koduabiliste ja hooldajate õigusi rikutakse tõsiselt, ei tea nad, kuhu pöörduda, juhul kui nad otsustavad abi paluda.

Isegi riikides, kus majapidamistööd ja hooldamist püütakse seadustega reguleerida, ei ole kerge neile töötajatele läheneda, et neid nende õigustest teavitada. Ka ametiühingud ei kaasa seda tüüpi töötajaid järjepidevalt, mistõttu on nende kollektiivläbirääkimised praktiliselt võimatud.

Kuna need töötajad on sageli ka registreerimata sisserändajad ilma seadusliku elamisloa või kehtiva tööviisata, kardavad nad võimalike tagajärgede pärast ükskõik kelle poole pöörduda.

G.  Kõige rohkem on puudutatud naised

Koduabilise ja hooldaja tööd on traditsiooniliselt paljude aastate jooksul teinud naised kui abikaasad, emad, tütred või õed, mistõttu ei ole seda piisavalt hinnatud või tunnustatud päristööna; seda tajutakse väheväärtuslikuna. Seega on palgad antud sektoris madalad ega võimalda inimväärset elu, samuti ei saa koduabilise ja hooldajana töötavad naised tunnustust, mida nad väärivad.

Kuna neid teenuseid pakuvad peamiselt naised, on oht, et naiste tööjõud muutub nn kahekiiruseliseks. On ülimalt tähtis, et naised, kes saavad endale lubada teiste naiste teenuseid, kuid ka tööandjad üldiselt mõistaksid, et koduabilised ja hooldajad annavad neile võimaluse nautida erialast ja ühiskondlikku elu, mis on iga inimese isiklikuks tasakaaluks hädavajalik. Nad peaksid samamoodi aitama neil inimestel kindlustada oma elu, võttes arvesse nende vajadusi.

Lisaks eelnevale, kuna naised on nendes ametites üsna nõutud ja kuna sisserändajatele makstakse vähem ning neid on kergem ekspluateerida, võib täheldada rände feminiseerumist.

Millised on lahendused

Majapidamistöö ja hooldamise ebakindluse probleemiga tegelemiseks tuleks võtta kombineeritud meetmeid, mis puudutavad erinevaid, kuid omavahel seotud poliitikavaldkondi. On vaja nii seadusandlikke kui ka mitteseadusandlikke algatusi, samuti tegutsemist riiklikul ja Euroopa tasandil.

Euroopa Parlament peaks sillutama teed, koostades seadusandliku algatusraporti, milles nõuab ühiste eeskirjade kehtestamist ELis majapidamistöö ja hooldamise kohta. Ettepanek peaks sisaldama konkreetseid norme, mis keskenduvad naistele ja sisserännanutele, kuna enamik koduabilisi ja hooldajaid on just nendest elanikkonna kategooriatest.

Euroopa Komisjon peaks:

– tegelema eelnimetatud seadusandliku algatusega;

– nõudma tungivalt, et liikmesriigid võtaksid vajalikke meetmeid, et muuta majapidamistöö ja hooldaja töö eraldi sektorina professionaalseks, mis viiks selle elukutse ja vastavate oskuste tunnustamise ja standardimiseni;

– viima koos pädevate Euroopa ametitega läbi uuringu, milles võrdleks seadustatud majapidamistöö erinevaid süsteeme ja koguks andmeid olukorra kohta liikmesriikides;

– aitama kaasa teatud piirkondade või liikmesriikide parimate tavade kohaldamisele ja kohandamisele;

– astuma vajalikke samme majapidamistöö ja hooldamise ELi vaatluskeskuse loomiseks, et paremini jälgida ja dokumenteerida seda alahinnatud elukutset, ning esildama meetmeid nende valdkondade ebakindluse kaotamiseks;

– võtma kiiresti meetmeid, et reformida ja võtta vastu ELi õigusakte migratsioonipoliitika kohta, lihtsustades sisserändajate registreerimist.

Liikmesriigid peaksid:

– laiendama riiklikke tööseadusi ja diskrimineerimisvastaseid seadusi ka koduabilistele ja hooldajatele, olles muutnud nende elukutse seaduslikuks;

– ratifitseerima ja viivitamata rakendama ILO konventsiooni 189 koduabiliste inimväärse töö kohta, kuna see käsitleb nende vajadusi üldiselt;

– jõustama tõhusalt kehtivad eeskirjad;

– mitte karistama deklareerimata tööd tegevaid koduabilisi või hooldajaid, kui nad otsustavad varjatud töö nõiaringist välja tulla, vaid neid toetama ja kaitsema;

– kohaldama viivitamata direktiivist 2006/54/EÜ tulenevaid suuniseid meeste ja naiste võrdse töötasu ja võrdse kohtlemise kohta töösuhetes;

– tegema vajalikke jõupingutusi ja leidma innovaatilisi viise kontrollimiseks, et kaotada koduabiliste väärkohtlemine ja vägivald või koguni seksuaalne ahistamine ning rahaline ekspluateerimine;

– koostama tegevuskavasid, et teavitada töötajaid ebakindla töö mõjudest ning neid selles osas harida, ning looma teabekeskuseid ja abitelefone, et töötajad saaksid kergesti kättesaadavat teavet oma õiguste kohta;

– võitlema deklareerimata töö vastu, kuna see nähtus mõjutab tõsiselt koduabilisi ja eriti sisserännanud naistöötajaid; selleks tuleb olulise vahendina kasutada Euroopa platvormi, et edendada koostööd deklareerimata töö ennetamisel ja kaotamisel;

–korraldama laiendatud kampaaniaid, et teavitada tööandjaid ja avalikkust õiglaste töönormide ja -õiguste kasutamise eelistest ja kohustusest;

– aitama kaasa töötajate koondumisele liitudesse või muud liiki organisatsioonidesse, kuna eraõiguslikel tööandjatel on esmatähtis roll majapidamistöö ja hooldamise legaliseerimisel ning töötingimuste parandamisel; koduabiliste ja hooldajate tööandjad on ju ise töövõtjad teistes sektorites, seega peaksid täielikult mõistma, et töötajatel on õigused ja neid tuleb kaitsta;

– kehtestama stiimuleid tööandjatele, nt toetusi või maksusoodustusi, et julgustada neid kasutama ametlikult töötavaid koduabilisi ja hooldajaid;

– jõustama lihtsustatud haldusmenetluste süsteeme koduabiliste ja hooldajate jaoks, et lihtsustada seaduslike töösuhete sõlmimist;

– tagada laialdasem juurdepääs kergesti kättesaadavale ja taskukohasele kvaliteetsele lastehooldusele, puuetega inimeste hooldusele ja eakate hoolekandeasutustele, viies sellega miinimumini põhjused teha neid töid mitteametlikult või ebakindlal alusel;

– kaasama koduabilisi ja hooldajaid oma haridussüsteemidesse ning kindlustama, et noored koduabilised ei jätaks kooli pooleli, et tööle asuda.

Lisaks võib olla otsustava tähtsusega ametiühingute roll, kui nad lähenevad koduabilistele ja hooldajatele sobivate meetoditega, mida tuleks kohandada vastavalt nende töötajate töökeskkonna eripärale; nad peaksid püüdma neid töötajaid organiseerida ja teavitama neid nende õigustest ja kohustustest, aitama neil olla ühiselt esindatud ja kasutada kollektiivläbirääkimisi ning pakkuma neile õiguslikku tuge.

Majapidamistööd ja hooldamine peaks olema vabalt valitud elukutse, mis annab nende sektorite töötajatele asjakohaselt ja inimlikult nii õigused, kaitse ja inimväärse elatise kui ka väljavaated isiklikuks arenguks.

7.12.2015

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (*)

naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonile

naissoost koduabiliste ja hooldajate kohta ELis

(2015/2094(INI))

Arvamuse koostaja: Tania González Peñas (*)

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–  võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni koduabilisi käsitleva Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni eelnõu ja lisatud soovituse kohta,

–  võttes arvesse ILO konventsiooni nr 189 ja soovitust nr 201 koduabiliste inimväärse töö kohta, mis võeti vastu 16. juunil 2011 ILO Rahvusvahelisel Töökonverentsil,

–  võttes arvesse 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni,

A.  arvestades, et hoolimata ühiskonnale ja majandusele pakutavast lisaväärtusest ning potentsiaalist on majapidamistööd jätkuvalt rahaliselt alaväärtustatud ning neid tehakse sageli mitteametlikult, ebaseaduslikult ja tajutakse muu kui ametliku tööna;

B.  arvestades, et ILO konventsioon nr 189 ja soovitus nr 201 koduabiliste inimväärse töö kohta kujutab endast ajaloolist rahvusvaheliste standardite paketti, mille eesmärk on parandada kümnete miljonite koduabiliste töötingimusi kogu maailmas; arvestades, et enamik koduabilisi on naised ja ILO konventsioonis nr 189 kehtestatud uued standardid on oluline samm soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks töömaailmas ning naiste võrdsete õiguste ja seadusjärgse kaitse tagamiseks; arvestades, et sellegipoolest on ILO konventsiooni nr 189 praeguseni ratifitseerinud 22 riiki, millest üksnes kuus on liikmesriigid;

C.  arvestades, et ELi liikmesriikides on koduabiliste ja hooldajate töö ELis kuni praeguse ajani reguleeritud väga harva ja ebaühtlaselt ning kuigi Euroopa demograafilise muutuse tõttu on tegemist kasvava sektoriga, on väga vähe teada selle tegelikust osakaalust majanduses ja usaldusväärseid statistilisi andmeid valdkonna kohta ei ole;

D.  arvestades, et koduabiliste ja hooldajate töösuhted on liikmesriigiti väga erinevad alates alamakstud, mitteametlikest, dokumentideta, töölepinguta rändajatest kuni majapidamis- ja hooldusteenuste pakkumiseni avaliku sotsiaalteenusena või ettevõtete, asutuste, ühenduste ja ühistute eraviisiliste sotsiaalteenustena või erasektori üksuste otsese tööhõiveni;

E.  arvestades, et majapidamistööde sektoris töötas ILO andmetel 2010. aastal üle maailma rohkem kui 52 miljonit inimest, lisaks 7,4 miljonit alla 15aastast koduabilist; arvestades, et ILO andmetel moodustasid naised 2010. aastal 83 % ülemaailmsest majapidamistööde sektorist ning tegid enamasti deklareerimata tööd; arvestades, et ELis oli ILO andmetel umbes 2,5 miljonit koduabilist; arvestades, et 88 % neist olid naised; arvestades, et kõnealust sektorit iseloomustab märkimisväärne naiste osakaal; arvestades, et koduabilised ja hooldajad aitavad suuresti kaasa strateegia „Euroopa 2020” soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide saavutamisele, pakkudes tõhusat taristut, mille abil saavad arvukad ELi perekonnad saavutada töö- ja eraelu tasakaalu; arvestades seda, kui ülekaalukas on deklareerimata majapidamistöö ülemaailmsel ja ELi tasandil, on tõenäoline, et see arv ei vasta tegelikkusele; arvestades, et Euroopas on varimajanduse maht rohkem kui 15% Euroopa SKPst, mis tähendab enam kui 2000 miljardi euro suurust puudujääki;

F.  arvestades, et naissoost koduabilised ja hooldajad on kasvav töötajate rühm, mis moodustab keskmiselt ligikaudu 1% kogutööhõivest;

G.  arvestades, et riigi üldiste standarditega võrreldes diskrimineeritakse koduabilisi seoses õiguste ja nende suhtes kehtiva kaitse tasemega olulisel määral, eriti juhul, kui majapidamistööd on reguleeritud konkreetsete õigusaktidega ja/või kollektiivläbirääkimistega selle asemel, et hõlmata need lihtsalt üldisse tööõigusesse; arvestades, et kõige olulisemad diskrimineerimise vormid on seotud koduabiliste piiratud sotsiaalkaitsega (eeskätt seoses töötushüvitiste, haiguse ja õnnetuse korral makstava toetuse ning rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsehoolduspuhkuse ja muude hoolduspuhkustega) ning nende sagedase vallandamiskaitse alt väljaarvamisega;

H.  arvestades, et koduabilise ja hooldaja tööle on valdavalt iseloomulikud järgmised jooned: töösuhete ebastabiilsus, liikuvus, paindlikkus, hooajalisus, vahetustega töö, töösuhete ebakindlus, ajutisus, valdavalt mitteametlik töötamine;

I.  arvestades, et paljud selles sektoris töötajad on mitteametlikud töötajad, alaealised, võõrtöötajad, ilma lepinguta või sotsiaalkindlustuseta töötajad, ajutised töötajaid või töötajad, kelle õigusi ja kvalifikatsiooni ei ole tunnustatud;

J.  arvestades, et vastavalt ILO konventsioonile nr 189 on koduabiline isik, kes teeb majapidamises või majapidamistes majapidamistöid töösuhte raames, samas kui isik, kes teeb majapidamistöid üksnes aeg-ajalt või sporaadiliselt, mitte kutseliselt, ei ole koduabiline;

K.  arvestades, et hooldus tähendab avalikes või eraõiguslikes institutsioonides või eramajapidamis(t)es tehtavat tööd eesmärgiga pakkuda eakatele, haigetele või puudega inimestele isiklikku hooldust, ning arvestades, et hooldustööd võivad teha kutselised hooldajad, keda võivad palgata avaliku või erasektori üksused või pered, ning nad võivad olla füüsilisest isikust ettevõtjad;

L.  arvestades, et ELi majapidamistööde sektoris ja eriti hooldussektoris töötab ka mehi ning et seega vajavad nemadki sama kaitset ja toetust, mis väldiks igasuguse diskrimineerimise soo alusel ja tagaks võrdõiguslikkuse seoses võimalustega tööturul, vastavalt ELi toimimise lepingu artiklite 19 ja 153 sätetele;

M.  arvestades, et tähelepanuta ei tohi jätta meessoost koduabiliste ja hooldajate olukorda ning et võimalikult kiiresti tuleks koostada nende eriprobleeme ja -ülesandeid käsitlev raport;

N.  arvestades, et nõudlust koduabiliste järele mõjutavad kaks suurt demograafilist suundumust: Euroopa elanikkonna vananemine ja naiste suurem osalemine tööturul;

O.  arvestades, et koduabiliste või hooldajatena töötavad naised ja mehed etendavad olulist rolli nii majanduses kui ka ühiskonnas, sest nad võimaldavad oma tööandjatele paremat töö- ja eraelu tasakaalu ning paljudel inimestel tööl käia;

P.  arvestades, et üha arvukamad eakad, kahanev tööealiste inimeste arv ning riigi eelarve piirangud mõjutavad tugevalt sotsiaalteenuseid, ja arvestades, et see mõjutab samuti inimesi, kes peavad ühitama tööd ja hoolduskohustusi, sageli keerukates olukordades;

Q.  arvestades, et koduabiliste elude tegelik muutmine nõuab kaasaaitamist sotsiaalsele ja hoiakulisele muutusele, mis on keeruline ja pikk protsess;

R.  arvestades, et ülalpeetavad elavad ka piirkondades, mida mõjutab avaliku sektori ressursside puudumine, isolatsioon või muud asjaolud, mis muudavad keeruliseks juurdepääsu kutseliste hooldajate teenustele või avaliku või erasektori hooldusasutustele, ning arvestades, et võib esineda olukordi, kus nende sõltuvate inimeste eest hoolitsevad üksnes mittekutselised hooldajad, kes on sageli, kuid mitte alati, pereliikmed;

S.  arvestades, et professionaalseks muutmine tähendab seda, et teatavate sektorite töötajatele antakse tööalased ja sotsiaalkaitsega seotud õigused, mis on samasugused kui seadusega reguleeritud töölepingute alusel töötajate puhul ning hõlmavad inimväärset töötasu, reguleeritud tööaega, tasustatud puhkust, töötervishoidu ja -ohutust, pensioni, rasedus- ja sünnituspuhkust/isapuhkust ja haiguspuhkust, hüvitist invaliidsuse korral, töölt vabastamist või töölepingu lõpetamist reguleerivaid eeskirju, hüvitist väärkohtlemise korral ja juurdepääsu koolitusele; arvestades, et majapidamistööde ja hooldussektorit on võimalik muuta professionaalseks, ühendades avaliku sektori finantseeringud (maksusoodustused), sotsiaalsed finantseeringud (peretoetused, ettevõtetele antav abi, vastastikused ühingud ja tervisekindlustus, töönõukogud jms) ja erasektori finantseeringud (teenuse eest tasuvad eraisikud);

T.  arvestades, et koduabiliste ja hooldajate jaoks on ametlikule tööturule sisenemine sageli raskendatud haldustõkete ja keelebarjääri tõttu, mõnes riigis majapidamissektori mitteametliku töö pikaajalise traditsiooni pärast, ning muudele takistustele lisaks on töö- ja eraelu ühitamine keerukas;

U.  arvestades, et mõlemas sektoris on laialt levinud mitteametlik töö ja ekspluateerimine;

V.  arvestades, et tähelepanu tuleb pöörata majapidamistööde sektoris kasutatavale lapstööjõule, seal esinevale ahistamisele ja laialdasele tööalaste õiguste kuritarvitamisele, eeskätt kolmandate riikide EL liikmesriigis elavate diplomaatide majapidamistes, mille puhul sisenevad koduabilised ELi enamikul juhtudel muu kui võõrtöötajast koduabilise tööloa alusel ning majapidamised kasutavad ära eksterritoriaalsuse põhimõtet;

W.  arvestades, et hooldamine on nii ametlik kui ka mitteametlik ja poliitikas tuleb käsitleda seda kahetisust,

X.  arvestades murettekitavat diskrimineerimist, mille all kannatavad naissoost võõrtöötajad, kes hoiduvad kaebamast kuritarvitamise, ebaõiglase vallandamise, palga maksmata jätmise, vägivalla, diskrimineerimise, väärkohtlemise, sunnitöö, orjuse või kinnipidamise tingimuste üle oma õiguste mitte tundmise pärast, selliste takistuste tõttu nagu keelebarjäär, või kartusest, et nad vahistatakse, deporteeritakse või nad kaotavad oma töö;

Y.  arvestades, et kehtiv töötervishoiu ja tööohutuse direktiiv (direktiiv nr 89/391/EMÜ) hõlmab ametlikult palgatud koduabilisi ja hooldajaid, välja arvatud töötajad, kelle on eramajapidamised otse tööle võtnud;

Z.  arvestades, et majapidamistöö- ja hooldussektoris luuakse töökohti; arvestades, et need töökohad peavad olema kvaliteetsed, sest just tänu selle sektori töötajate tööle saavad paljud inimesed olla majanduslikult ja ühiskondlikult aktiivsed väljaspool kodu;

AA.  arvestades, et tööandja ja naissoost töövõtja vaheline suhe kodumajapidamises on eriline, sest naissoost töötaja teeb sageli tööd ja vahel ka elab tööandja kodus; arvestades, et tuleks austada õigust kaitsele tagakiusamise ja suurema kuritarvitamise ohu eest;

AB.  arvestades seda, kui suure majandusliku tähtsusega on sektor, mis pakub töövõimalusi suurele osale tööjõust, eriti madala kvalifikatsiooniga töötajatele;

AC.  arvestades, et peredele pakutavad töökohad ja teenused moodustavad hinnanguliselt 4,9 % Euroopa töökohtadest, kokku 10,7 miljonit, mis näitab seda liiki teenuste majanduslikku tähtsust;

AD.  arvestades sotsiaalseid probleeme, nagu elanikkonna vananemine või sotsiaalne tõrjutus, ning vajadust hõlbustada töö- ja pereelu ühitamist;

AE.  arvestades, et koduabilised ja hooldajad kergendavad oma ametialase tegevusega märkimisväärselt eakamate inimeste, lapsevanemate, sh üksikvanemate, ja laste elu ning väärivad seepärast suurt ühiskondlikku tunnustust; arvestades, et samuti pole võimalik piisavalt kõrgelt hinnata vabatahtlikku ja perekondlikku kaasatust hooldamisse;

AF.  arvestades, et tänu professionaalsete majapidamisteenuste osutajatele vähenevast koormusest võidavad kõik majapidamised kogu Euroopas, eelkõige aga lastega pered ja laiendatud pered;

AG.  arvestades tõsiasja, et majapidamisteenused, pere juures töötamine ja koduhooldus võivad suurendada ELis majanduslikku ja sotsiaalset sidusust;

AH.  arvestades, et viimastel aastatel on naissoost koduabiliste hulgas suurenenud rändajate osakaal;

AI.  arvestades, et liikmesriikide juba kehtivate seaduste järjepidev järgimine ja rakendamine naissoost koduabiliste ja hooldajate tööõiguste kaitsmiseks on mõnes liikmesriigis veel reguleerimata küsimus;

AJ.  arvestades tõsiasja, et asjaomase sektori piisav reguleerimine aitaks võidelda mitteametliku töö probleemiga;

AK.  arvestades, et kui majapidamistööd ja hoolduskohustused on seadusega reguleeritud ja deklareeritud, parandab see neid töid tegevate inimeste elukvaliteeti, tagab neile sotsiaalhüvitised ja kaitse kuritarvitamise ja diskrimineerimise eest, vähendab vaesusriski, häbimärgistamist ja seda tööd tegevate inimeste halvustamist, andes samas suuremad teenuse kvaliteedi tagatised tööandjale, ning aitab suurendada maksulaekumist liikmesriikide sotsiaalkindlustusfondi;

AL.  arvestades, et puudega inimeste, eakate, haigete, ülalpeetavate või alaealiste piisav kaitse on liidu aluspõhimõtted ja et majapidamistööd ja hooldus on peamine sektor nendest kinnipidamise tagamiseks;

AM.  arvestades, et kriisi tagajärjel võetud kokkuhoiumeetmed on vähendanud riiklikke investeeringuid hooldussektorisse, mis on sundinud paljusid inimesi, kes on valdavalt naised, lühendama oma tööpäeva või jääma koduseks, et võtta sõltuvate inimeste, eakate, haigete ja laste hooldamine enda peale;

AN.  arvestades, et selle töökoha eripära, kus need isikud oma tööd teevad, ei vabasta tööandjat kohustusest täita töötervishoiu ja -ohutuse ning riskiennetuse nõudeid ega kliendi kodus ööbivate töötajate eraelu puutumatuse austamisest;

1.  kutsub liikmesriike üles ratifitseerima kiiresti ILO konventsiooni nr 189 ja tagama selle range kohaldamise, et parandada töötingimusi ning tagada kõnealuse ILO konventsiooni artiklite ning ILO 2011. aasta soovituse nr 201 (koduabiliste inimväärse töö kohta) järgimine; tuletab meelde, et valitsustel on kooskõlas ILO põhikirjaga kohustus esitada konventsioon ja soovitus riiklikele seadusandjatele, et edendada meetmeid nende õigusaktide rakendamiseks, ning et konventsiooni puhul püütakse esitamismenetlusega edendada ka ratifitseerimist;

2.  on seisukohal, et kui kõik liikmesriigid õigusakti ratifitseeriksid, oleks see inimõiguste edendamisel ja kaitsmisel oluline edasiminek ning edastaks jõulise poliitilise signaali kõikide töötajate, eriti naissoost koduabiliste väärkohtlemise, ahistamise ja nende vastu suunatud vägivalla kõikide vormide vastu;

3.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles asjakohaste õigusaktide ja siseriikliku seadusandluse läbivaatamisel ja kavandamisel tagama, et võetakse arvesse koduabiliste ja hooldajate huve ning austatakse samal ajal ka riiklikku pädevust;

4.  palub komisjonil jätkata tööd hooldajate puhkust käsitleva direktiiviga, nagu parlament seda nõudis, ja tunneb heameelt komisjoni pühendumuse üle algatusele „uus algus töötavatele lapsevanematele ja hooldajatele”;

5.  palub liikmesriikidel töötada välja selge õigusraamistik, et kehtestada asjaosaliste õigused ja vastutusala ning näha ette koduabiliste ja hooldajate seaduslik ja organiseeritud tööhõive, et tagada nii asjaomase sektori töötajatele kui ka nende võimalikele tööandjatele õiguskindlus; samuti palub arvesse võtta töölepingu eripärasid ja asjaolu, et paljud tööandjad on eraisikud, kes ei tunne õigustoiminguid;

6.  palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada hooldus- ja majapidamistöö teenuste sektorites töötajate ühistute moodustamist, pöörates erilist tähelepanu maapiirkondadele, võttes arvesse positiivseid mõjusid, mida see avaldab kvaliteetsete ja jätkusuutlike töökohtade loomisele, eeskätt töötajate jaoks, kel on keeruline tööturule integreeruda;

7.  kutsub liikmesriike üles looma kooskõlas ILO konventsiooni nr 189 artikliga 17 tõhusaid ja kättesaadavaid kaebuste esitamise mehhanisme ja vahendeid, et tagada kooskõla siseriiklike õigusaktide ja -normidega, mis käsitlevad koduabiliste kaitset; kutsub lisaks liikmesriike üles töötama välja tööjärelevalve, jõustamise ja karistamise meetmed ja neid rakendama, võttes nõuetekohaselt arvesse majapidamistööde eripära, vastavalt riiklikele õigusnormidele; palub, et kooskõlas riiklike õigusnormidega määratletaks selliste meetmetega, millistel tingimustel lubada pääsu eluruumidesse, austades nõuetekohaselt eraelu puutumatust; palub, et liikmesriigid kaaluksid väärkohtlemisega tegelemiseks siseriiklike õigusnormide kohaste mehhanismide kasutuselevõtmist – näiteks kohapealsed kontrollid juhuks, kui esineb väärkohtlemise kahtlusi;

8.  võtab teadmiseks mõne liikmesriigi vastumeelsuse eraelu valdkonna reguleerimisel, kuid sellest hoolimata leiab, et tegevusetusel on nii ühiskonna kui ka asjaomaste töötajate jaoks kõrge hind; rõhutab, et prognoositud kasvav nõudlus hooldajate järele eeskätt eraeluvaldkonnas tähendab, et asjaomaste töötajate täielikuks kaitsmiseks muutub reguleerimine hädavajalikuks; palub seepärast liikmesriikidel koos sotsiaalpartneritega võtta meetmeid, et näha ette piisav ja nõuetekohane kontrollisüsteem, mis on kooskõlas ILO konventsiooni nr 189 artikliga 17, ja piisavad karistused töötervishoidu ja -ohutust käsitlevate õigusaktide ja -normide rikkumise eest;

9.  tuletab liikmesriikidele meelde, kui oluline on tõhus võitlus mitteametliku töötamisega, millega koduabilised ja hooldajad on sageli sunnitud tegelema; tuletab meelde, et mitteametlik töötamine jätab nad ilma sotsiaalkindlustusest ja kahjustab nende töötervishoiu- ja ohutustingimusi; väljendab heameelt deklareerimata töö vastase Euroopa platvormi üle, mille eesmärk on mitteametlikku tööd ära hoida ja selle stiimulid kaotada, sest varimajandus muudab töö ebakindlaks, mõjutab hoolduse kvaliteeti ja paljude deklareerimata töötavate hooldajate töötingimusi, ohustab sotsiaalkaitsesüsteemi jätkusuutlikkust ja vähendab maksulaekumist riigikassasse;

10.  palub liikmesriikidel investeerida deklareerimata töövõtu ennetamise, tuvastamise ja selle vastu võitlemise vahendite suurendamisse ja parandamisse, eriti seoses inimkaubanduse ja tööjõu ärakasutamise juhtumitega ning deklareerimata tööjõudu ja näiliselt füüsilisest isikust ettevõtjaid kasutavate majapidamis- ja hooldusteenuseid pakkuvate ettevõtetega seotud juhtumitega, et kaitsta töötajaid ja edendada üleminekut deklareerimata töölt deklareeritud tööle parema kaitse ning paremate ja kiiremate kontrollimehhanismide ja tööjärelevalve abil;

11.  soovitab liikmesriikidel toetada koduabiliste ja hooldajate deklareeritud tööhõive selget reguleerimist, pakkudes nii koduabilistele kui ka nende võimalikele tööandjatele stiimuleid seadusliku tööhõive valimiseks; julgustab liikmesriike rakendama maksusoodustusi koduabilistele ja hooldajatele tööd andvate perekondade jaoks ning lihtsaid deklareerimissüsteeme, et mitte soodustada deklareerimata tööd ja võidelda selle vastu, nagu on soovitanud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma arvamuses teemal „Peredele suunatud teenuste arendamine tööhõivemäära suurendamiseks ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks töökohal” (SOC/508); soovitab komisjonil edendada parimate tavade jagamist liikmesriikide vahel edumudelitega, mis on avaldanud sektorile positiivset sotsiaalset ja tööalast mõju, nagu nn teenusevautšerite süsteem (service voucher), mida rakendatakse Belgias, või muud, nagu nn universaalne teenuse kasutamise tšekk (CESU) Prantsusmaal; tunneb heameelt laialdase sotsiaalse mõju üle, mida nende professionaalsemaks muutmine eelkõige maapiirkonnas avaldab;

12.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada ja jõustada nõuetekohast töötervishoiu ja -ohutuse taset, nt emaduse kaitset, ja võtta meetmeid, et hoida ära tööõnnetusi, töö käigus saadavaid vigastusi ja haigusi; toonitab, et selles sektoris juba töötavate inimeste puhul tuleb parandada standardeid praktikale suunatud koolituse ja ümberõppe süsteemide kaudu; on seisukohal, et niisugune koolitus peaks hõlmama hoiaku ja liikumisega seotud ülesannetega kaasnevate riskide ning bioloogiliste ja keemiliste riskide juhtimist ning tugitehnoloogia kasutamist;

13.  palub komisjonil hinnata töötervishoiu ja tööohutuse direktiivi nr 89/391/EMÜ erandit;

14.  palub komisjonil ja liikmesriikidel koguda, analüüsida ja avaldada usaldusväärseid andmeid, mis on liigitatud vanuse, soo ja kodakondsuse alusel, et võimaldada teadlikke arutelusid, otsides samal ajal parimaid lahendusi küsimusele, kuidas muuta majapidamistööde sektor professionaalseks, ning taotleb, et Eurofoundile ja OSHA-le tehtaks ülesandeks kaitse-, kaebuste esitamise ja teadlikkuse suurendamise meetodite väljatöötamine;

15.  palub komisjonil lisada koduabiliste ja hooldajate sektori olukorda käsitlevad arutelud tööhõivekomitee tegevuskavasse;

16.  palub liikmesriikidel seada koostöös sotsiaalpartneritega sisse koduabiliste ja hooldajate õigusi käsitlevad teabekanalid ja neid parandada ning tagada, et kõik töötajad pääsevad teabele ligi; soovitab selleks luua teabepunktid, võttes aluseks liikmesriikide, piirkondade ja kohalikud parimad tavad, abitelefonid ja veebisaidid, kus pakutakse abi, samuti anda igas liikmesriigis riigikeeles ja muudes sobivates keeltes teavet koduabiliste ja hooldajate õigusi käsitlevate kampaaniate kujul; toonitab, et niisugused kodanikuühiskonna organisatsioonid nagu naiste ja rändajate eest seisvad organisatsioonid peaksid samuti saama sellist teavet anda; juhib tähelepanu asjaolule, et kõnealused vahendid tuleb ühtlasi töötada välja viisil, mis võimaldab potentsiaalsetele tööandjatele parimate tavade, asjakohaste nõuannete ja suuniste andmist, ja et tuleks pakkuda töölepingu näidiseid, tagamaks tööandjate kohustuste täitmist;

17.  tuletab liikmesriikidele meelde, et 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni alusel on diplomaatilistel delegatsioonidel kohustus järgida vastuvõtva riigi seadusi ja eeskirju, sealhulgas tööõigust, ning ergutab liikmesriike jõustama seda tulemuslikult, et vältida koduabiliste väärkohtlemise korral diplomaatide majapidamiste karistamatust; palub liikmesriikidel mõelda, kuidas oleks võimalik kaitsta paremini diplomaatiliste korpuste jaoks ja neis korpustes töötavaid inimesi ja anda koduabilistele õigus töökohta vahetada;

18.  soovitab, et igas liikmesriigis töötataks sotsiaalpartnerite, tööandjate ja naissoost töötajate vahel peetud sotsiaalse dialoogi alusel välja majapidamistöö ja hooldamise konsensuslik tüüpleping;

19.  rõhutab vajadust tõsta tööandjate teadlikkust oma kohustustest, andes neile teavet töötajate töölevõtmise heade tavade, seaduslike kohustuste, karistuste kohta seaduserikkumise korral ning pooltele kättesaadavate teabe- ja abiteenuste kohta, asetades rõhu vajadusele, et tööandja tunnistaks seda töötajaterühma töötajatena, kellel on õigused;

20.  soovitab liikmesriikidel välja töötada kampaaniad avaliku ja erasektori organite, perekondade ja üldiselt avaliku arvamuse nähtavuse, teadvustamise ja teadlikkuse suurendamiseks, millega suurendatakse selle kutse väärikust ning tunnustatakse koduabiliste ja hooldajate tähtsat tööd ja panust meie ühiskonda käigus hoidva mehhanismi toetamisse;

21.  nõuab, et Euroopa Liidu ja riigi tasandil oleksid sotsiaalpartnerid, eriti ametiühingud hästi esindatud, et soodustada riiklikele tavadele vastavaid valdkondlikke kollektiivläbirääkimisi, edendamaks ja jõustamaks neis sektoreis inimväärseid töötingimusi; nõuab, et hästi oleksid esindatud ka kutseorganisatsioonid, koduabiliste ja hooldajate nimel ja nendega koos töötavad organisatsioonid ning muud asjaomased kodanikuühiskonna organisatsioonid, ja et tagataks nende täielik teadlikkus koduabiliste või hooldajatena töötavate naiste tööõiguste kaitsmisega seotud probleemidest;

22.  peab kahetsusväärseks, et naissoost koduabilised ja hooldajad on endiselt eri liikmesriikide ametiühinguorganisatsioonides vähe esindatud, ja innustab hõlbustama nende naistöötajate osalemist ametiühingutes;

23.  palub riigiabi andmise eest vastutavatel riikide ametiasutustel toetada koduabiliste ja hooldajate ühistute, sõltumatute ühenduste ja platvormide loomist, sest niisugused organisatsioonid aitavad kaasa selle rühma organiseeritud kaitsele;

24.  nõuab visa võitlust kõikide sektorite selliste ettevõtetega, mille ärimudel tugineb ebaseaduslike töötajate ekspluateerimisele eesmärgiga hoida tegevuskulud võimalikult madalad, saada maksimaalne kasum ja tõrjuda ausad ettevõtted konkurentsist välja;

25.  palub poliitikakujundajatel tunnustada majapidamisteenuseid, pere juures töötamist ja koduhooldust väärtusliku majandussektorina, mida tuleb liikmesriikides paremini reguleerida, et luua koduabiliste jaoks sõbralik keskkond ja pakkuda peredele võimalust võtta omaks nende roll tööandjatena;

26.  soovitab probleemi lahendamisse otseselt kaasatud sotsiaalvaldkonna osalejate (politseiametnikud ja sotsiaalkeskused) sihipärast väljaõpet, et nad saaksid niisuguse diskrimineerimise ohvreid tõhusamalt abistada;

27.  rõhutab, kui tähtis on soodustada koduabiliste ja hooldajate oskuste ja kvalifikatsioonide kutsealast tunnustamist, et anda neile rohkem võimalusi kutsealaseks arenguks ning pakkuda eakate ja lastega töötajatele erikoolitust, et soodustada kvaliteetsete töökohtade loomist, mis viib kvaliteetse tööhõive ja paremate töötingimusteni, k.a ametlike lepingute sõlmimine, koolituse kättesaadavus ja parem sotsiaalne tunnustus; tunnistab, kui tähtis on omandatud oskuste, kvalifikatsioonide ja kogemuste valideerimise ja sertifitseerimise tagamine ning karjäärivõimaluste edendamine; leiab, et selleks on ülioluline luua koolitus- ja ümberõppekursusi;

28.  rõhutab professionaalsete majapidamisteenuste tähtsust eriti laiendatud ja lastega perede koormuse vähendamisel;

29.  kutsub komisjoni üles innustama liikmesriike seadma sisse naissoost koduabiliste ja hooldajate töö professionaalseks muutmise, tööalase väljaõppe, pideva oskuste arendamise ja kvalifikatsioonide tunnustamise mehhanismid, mis hõlmaks vajaduse korral nende kirjaoskuse parandamist, et parandada nende isikliku, kutse- ja tööalase arengu võimalusi;

30.  tunneb muret ebapiisavate inspektsioonide pärast ettevõtete või tööbüroode poolt naissoost koduabiliste ja hooldajate töölevõtmise kontrollimiseks, jälgimiseks ja järelevalveks ning juhib tähelepanu vajadusele suurendada riiklike inspektorite ja inspektsioonide arvu seaduse täitmise kontrollimiseks;

31.  kutsub liikmesriike üles võtma otsustavaid meetmeid majapidamistöö ja hoolduse sektorites, mis annavad majandusele suurt lisaväärtust, tunnustades koduabiliste ja hooldajate tööd kutsealana ning tagades neile tõelised töötajate õigused ja sotsiaalkaitse tööõiguse või kollektiivlepingute abil, eelkõige selles osas, mis puudutab palkasid, tööaega, töötervishoidu ja -ohutust, puhkust, rasedus- ja sünnituspuhkust, pensioniõigusi ja oskuste tunnustamist, võttes samal ajal arvesse sektori eripära;

32.  kordab Euroopa Parlamendi nõuet, et hooldussektoris on vaja struktuurset valdkondlikku dialoogi(18);

33.  julgustab meetmete ja mõjude tõhustamiseks liikmesriikide vahel parimate tavade vahetamist;

34.  tuletab meelde, et lapsehoidjaid (au pair) tuleb ametlikult tunnustada kooskõlas Euroopa lepinguga, mis käsitleb töötamist lapsehoidjana, ja et on vaja rohkem kontrollkäike, et neist ei saaks koduabiliste ja hooldajate mitteametlikud ja odavad asendajad;

35.  teeb ettepaneku, et komisjon kaaluks, kas selline õigusakt oleks vajalik ja kasulik, mis sisaldab ILO konventsioonis nr 189 sätestatud õigusi ning hõlmab ka neid hooldajaid ja isikuid, kes osutavad kõnealuseid teenuseid ajutiselt, aeg-ajalt või sporaadiliselt, arvestades eelkõige eriti ebasoodsas olukorras olevaid rühmi;

36.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et koduabilisi ja hooldajaid väärtustatakse Euroopas inimestena ning neil oleks võimalik saavutada töö- ja eraelu tasakaal, muu hulgas hõlmates nad tööaja direktiiviga (2003/88/EÜ), et töötajatele võimaldataks hädavajalikku puhkeaega ja neid ei sunnitaks tegema liigseid ületunde;

37.  kordab Euroopa Parlamendi nõudmist, et mitteametlikke hooldajaid toetataks piisavalt ja nõuetekohaselt;

38.  rõhutab vajadust kohandada Euroopa rändepoliitikat koduabilistega seotud tööturu vajadustega, et kaitsta rändajatest naisi rikkumiste eest, mille ohvriks nad sageli langevad;

39.  tuletab Euroopa Nõukogule meelde tema kohustust tagada võõrtööliste õigusliku seisundi Euroopa konventsiooni ja ÜRO Peaassambleel 18. detsembril 1990 resolutsiooniga 45/158 vastu võetud kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse rahvusvahelise konventsiooni rakendamine;

40.  rõhutab, kui tähtis on tagada koduabiliste ja hooldajate kõrgetasemeline kaitse, kuid ühtlasi vältida ka selliste töötajate töölevõtmise aeglustamist või raskendamist, mis võib heidutada teatud tööandjaid neid tööle võtmast; ergutab sellega seoses liikmesriike töötama välja koduabiliste tööhõive ametlikke süsteeme, nagu teenusevautšerid, mis pakuvad kodumajapidamistele kiiret ja lihtsat viisi, kuidas maksta niisugustele töötajatele ja tagada neile sotsiaalkindlustus;

41.  palub ELi institutsioonidel muuta kõiki ILO konventsiooniga nr 189 vastuolus olevaid ELi direktiive;

42.  palub liikmesriikidel tagada, et koduabiliste ja hooldajate viisad võimaldavad töötajatel vahetada tööandjat, kui neid on väärkoheldud, kui nende inimõigusi on rikutud, kui nad peavad töötama nõuetele mittevastavas keskkonnas või tingimustes, mis on allpool siseriiklikes või Euroopa tööhõivealastes õigusaktides ettenähtud riiklikke standardeid;

43.  palub riikliku miinimumpalga kehtestanud liikmesriikidel tagada, et kõikidele kodustele hooldajatele ja koduabilistele tasutakse vähemalt selle määra ulatuses;

44.  palub liikmesriikidel tagada, et koduabilised ja hooldajad saavad pensionimakseid kooskõlas siseriiklike õigusaktidega.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.12.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

43

6

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Guillaume Balas, Tiziana Beghin, Brando Benifei, Mara Bizzotto, Vilija Blinkevičiūtė, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Elena Gentile, Arne Gericke, Marian Harkin, Danuta Jazłowiecka, Agnes Jongerius, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Zdzisław Krasnodębski, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Joëlle Mélin, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Anne Sander, Sven Schulze, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Yana Toom, Ulrike Trebesius, Marita Ulvskog, Tatjana Ždanoka, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Heinz K. Becker, Lynn Boylan, Mircea Diaconu, Tania González Peñas, Paloma López Bermejo, Monika Vana

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Diane James, Martina Michels, Estefanía Torres Martínez, Flavio Zanonato

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

18.2.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

16

1

14

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Maria Arena, Catherine Bearder, Beatriz Becerra Basterrechea, Malin Björk, Viorica Dăncilă, Iratxe García Pérez, Mary Honeyball, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Elisabeth Köstinger, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Angelika Mlinar, Angelika Niebler, Maria Noichl, Marijana Petir, João Pimenta Lopes, Terry Reintke, Jordi Sebastià, Michaela Šojdrová, Ernest Urtasun, Jadwiga Wiśniewska, Anna Záborská, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Biljana Borzan, Rosa Estaràs Ferragut, Arne Gericke, Kostadinka Kuneva, Constance Le Grip, Marc Tarabella

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Mike Hookem

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

16

+

ECR

Arne Gericke

EFDD

Daniela Aiuto

GUE/NGL

Malin Björk, Kostadinka Kuneva, João Pimenta Lopes

PPE

Marijana Petir

S&D

Maria Arena, Biljana Borzan, Viorica Dăncilă, Iratxe García Pérez, Mary Honeyball, Maria Noichl, Marc Tarabella

VERTS/ALE

Terry Reintke, Jordi Sebastià, Ernest Urtasun

1

-

EFDD

Mike Hookem

14

0

ALDE

Catherine Bearder, Beatriz Becerra Basterrechea, Angelika Mlinar

ECR

Jadwiga Wiśniewska, Jana Žitňanská

PPE

Rosa Estaràs Ferragut, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Elisabeth Köstinger, Constance Le Grip, Angelika Niebler, Michaela Šojdrová, Dubravka Šuica, Anna Záborská

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

-  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

ELT C 70 E, 8.3.2012, lk 1.

(2)

ELT C 351 E, 2.12.2011, lk 39.

(3)

EÜT C 77 E, 28.3.2002, lk 138.

(4)

ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 321.

(5)

ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0218.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0050.

(8)

ELT C 16 E, 22.1.2010, lk 21.

(9)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0068.

(10)

ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 9.

(11)

SOC/372 – CESE 336/2010 fin.

(12)

COM(2013)0152, 21. märts 2013.

(13)

ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 128.

(14)

Domestic workers across the world: global and regional statistics and the extent of legal protection, International Labour Office, Genf: ILO, 2013.

(15)

Vt eelmist.

(16)

Vt eelmist.

(17)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0328.

(18)

http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P7-TA-2013-0328+0+DOC+XML+V0//ET

Õigusalane teave