Menetlus : 2015/0152(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0067/2016

Esitatud tekstid :

A8-0067/2016

Arutelud :

Hääletused :

PV 12/04/2016 - 5.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0095

SOOVITUS     ***
PDF 400kWORD 117k
23.3.2016
PE 573.150v02-00 A8-0067/2016

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu protokolli (millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

(11634/2015 – C8-0377/2015 – 2015/0152(NLE))

Kalanduskomisjon

Raportöör: Marco Affronte

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu protokolli (millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

(11634/2015 – C8-0377/2015 – 2015/0152(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (11634/2015),

–  võttes arvesse protokolli eelnõu (millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) (11633/2015),

–  võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ning artikli 218 lõikele 7 (C8-0377/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust ning arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A8-0067/2016),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Gröönimaa valitsusele ja parlamendile.

LÜHISELGITUS

Sissejuhatus

Euroopa Liit (EL) on sõlminud viimastel aastatel kolmandate riikidega mitmeid kalandusalaseid partnerluslepinguid ja protokolle. Kalandusalaste partnerluslepingutega annab EL rahalist ja tehnilist abi vastutasuks mahukate kalavarude püügiõiguse eest partnerriigi majandusvööndis.

Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsusega on olemas konkreetne kalandusalane partnerlusleping, mida nimetatakse edaspidi ELi ja Gröönimaa vaheliseks kalandusalaseks partnerluslepinguks(1).

Gröönimaa(2) ühines 1973. aastal Taani osana Euroopa ühendustega, kuid lahkus pärast 1985. aasta referendumit. Praegu on Gröönimaa üks liidu ülemeremaadest ja -territooriumidest ELi toimimise lepingu artikli 355 lõike 2 tähenduses. Gröönimaa ja ELi suhteid reguleerivad peamiselt ELi toimimise lepingu artiklid 198–204, ELi toimimise lepingule lisatud protokoll (nr 34) erikorra kohta Gröönimaa suhtes ning nõukogu otsusega 2006/526/EÜ sätestatud ELi ja Gröönimaa partnerlus.

1979. aastal andis Taani Gröönimaale autonoomia ja pärast 2008. aasta referendumit täidab kõiki valitsuse ülesandeid Gröönimaa valitsus, välja arvatud need, mis on seotud kaitseküsimuste, kalanduse järelevalvega väljaspool territoriaalmerd, põhiseadusküsimuste, valuuta ja rahapoliitikaga, mille säilitas Taani.

Kalandus Gröönimaal

Kalandus-, jahindus- ja põllumajandusministeeriumil on üldine vastutus kalanduspoliitika haldamise ja kalavarude majandamise eest Gröönimaal ning Loodusvarade Instituut vastutab bioloogilise aluse tagamise eest kalandus-, jahindus- ja põllumajandusministeeriumile kalavarude majandamise alaste soovituste andmisel.

Gröönimaa kõige olulisem kalandusharu on hariliku süvameregarneeli, süvalesta, tursa ja meriahvena traalpüük. 2012. aastal hinnati avamerelaevastiku lossimiste väärtuseks 200 miljonit eurot ja rannalähedase püügi mahuks 110 miljonit eurot, süvalest ja süvameregarneel moodustasid mõlemad üle 40% koguväärtusest. Makrell on kujunemisjärgus kalandusharu, mille püügimaht oli 2012. aastal 5000 tonni ja ühepoolselt deklareeritud kvoot 2014. aastal 100 000 tonni. Gröönimaa püügisektoris oli 2011. aastal kalurite täistööaja ekvivalent 1238.(3)

Kala moodustab ligikaudu 90% eksporditud kaupadest. Praktiliselt kogu Gröönimaa kalatoodete eksport on määratud ELi jaoks, Taani osa ELi impordist ületab 90%. Külmutatud krevetilised, süvalest ja tursk on kõige olulisemad ekspordiartiklid.

ELi ja Gröönimaa vaheline kalandusalane partnerlusleping

Esialgne kalanduskokkulepe ühelt poolt ELi ja teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahel pärineb 1985. aastast. See kokkulepe kestis kümme aastat ja seejärel pikendati seda veel kuueks aastaks, kuni asendati viimaks praegu kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga.

Pooltevaheline kalandusalane partnerlusleping parafeeriti 2006. aasta juunis ja see jõustus ajutiselt 1. jaanuaril 2007 kuueks aastaks (31. detsembrini 2012) koos kuueaastase pikendamisperioodiga (vaikimisi pikendatud 31. detsembrini 2018). See võeti üle ELi õigusesse nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 753/2007.

See on segaleping, mis annab ELi laevadele juurdepääsu mahukatele kalavarudele Gröönimaa majandusvööndis.

Kalandusalase partnerluslepingu esialgset protokolli kohaldati kuus aastat, 1. jaanuarist 2007 31. detsembrini 2012. Praegust protokolli kohaldatakse 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2015 kolme aasta jooksul(4). Praeguse protokolli kestust lühendati, et ühtlustada protokolli uuendamise üle peetavad läbirääkimised ELi muude asjaomaste poliitikavahendite, st ühise kalanduspoliitika, ÜMTde assotsieerimise otsuse ning ELi ja Gröönimaa partnerlusalgatuse uuendamise ja/või läbivaatamisega.

Praeguse protokolliga nähakse ette ELi rahaline toetus summas 17,85 miljonit eurot aastas, mis hõlmab:

a) 15,1 miljoni euro suurune aastane toetus juurdepääsuks Gröönimaa majandusvööndile (arvutatud iga liigi võrdlushinna alusel), kaasa arvatud 1,5 miljoni euro suurune finantsreserv kalavarude lisakoguste eest, mille Gröönimaa kättesaadavaks teeb.

b) 2,74 miljoni euro suurune eritoetus Gröönimaa valdkondliku kalanduspoliitika toetuseks. Valdkondliku poliitika toetus jagatakse kolmeks põhivaldkonnaks: haldamine (nt suutlikkuse arendamine); kontroll ja rakendamine; teadusuuringud ja nõustamine.

EL maksab juurdepääsu eest kindlasummalist iga-aastast rahalist hüvitist olenemata protokolliga kokkulepitud kalapüügivõimalustest. Kui kokkulepitud kalapüügivõimalused on protokollis esitatud soovituslikest kalapüügivõimalustest väiksemad, on protokollis ette nähtud, et Gröönimaa pakub ELile kõnealuseks aastaks samaväärseid alternatiivseid kalapüügivõimalusi või maksab ELile järgmisel aastal hüvitist.

Praeguse protokolli hindamine

Kokkulepe Gröönimaaga on ELi jaoks majandusliku väärtuse tähenduses tähtsuselt kolmas.

Euroopa Komisjoni nimel 2014. aasta esimesel poolaastal tehtud ja 2014. aasta juulis avaldatud kehtiva protokolli järel- ja eelhindamises(5) esitatakse mõned peamised leiud seoses kehtiva protokolli tõhususega, kuigi, nagu Euroopa Komisjon märkis(6), keskenduti ainult esimesele kehtiva protokolli rakendamise kolmest aastast.

Raporti põhijäreldus on, et „protokolli uuendamine oleks nii ELi kui ka Gröönimaa huvides, protokoll toob mõlemale poolele olulist majanduslikku kasu ja aitab tagada kooskõla ELi kalandustegevusega mujal piirkonnas”.

Kalandusalase partnerluslepingu eesmärgid on üldjoontes saavutatud. Olulised erandid hõlmavad järgmist: avamere tursa kohta kokkulepitud kvoodid, mis ei ole kooskõlas ICESi soovitustega, märkides, et kalandusest kogutud andmeid kasutatakse varude haldamise täpsustamiseks; piiratud arv kala lossimisi Gröönimaal; piiratud arvu töökohtade loomine Gröönimaal.

Käesolevaks ajaks on protokoll toonud ELile märkimisväärset kasu. ELi kalalaevad tagasid ELi nn Põhjamaade lepingute alusel juurdepääsu tähtsatele kalapüügivõimalustele Gröönimaal ning Norras ja Fääri saartel. ELi laevad on kokkulepitud kalapüügi võimalused Gröönimaal suures osas ära kasutanud, välja arvatud atlandi arktikakrabi, moiva, harilik hiidlest ja vähemal määral harilik süvameregarneel.

2013. aastal andis protokoll Gröönimaal kalapüügivõimaluste tulemustena ELi kalapüügisektorile 10 miljonit eurot otsest lisandväärtust ning täiendavalt 12 miljonit eurot kaudset lisandväärtust ELi eelnevatele ja järgnevatele sektoritele. Täiendav lisandväärtus saadakse Norras tagatud kalapüügivõimaluste kaudu. Gröönimaal saadud kaudne lisandväärtus oli piiratud, kuna põhiosa ELi kalalaevadest ei kasutanud Gröönimaa sadamaid. Protokoll tõi Gröönimaale siiski täiendavat kasu ELi rahaliste toetustena ja ELi kalalaevade loatasudena, nii et kogumakse tonni kohta moodustas ühe kolmandiku tulust, mille ELi kalapüügisektor sai Gröönimaal kalapüügi võimaluste kasutamisest. ELi kalalaevade kalandustooteid ei ole Gröönimaal töödeldud ega viidud siseturule, üks põhjustest on suhteliselt madalad lossimistasud. Lisaks kasutatakse Gröönimaa sadamaid väga vähe hoolduseks ja muudeks eelnevateks teenusteks. Tööhõive vallas loodi protokolli tulemusena ELi kalapüügisektoris täistööaja ekvivalent 106, sellest vastavalt 75% ja 10% olid ELi ja Gröönimaa kodanikud. Protokoll on toonud sellele vaatamata mõlemale poolele märkimisväärset kasu.

ELi sektori toetusfondid on andnud olulist toetust mitmele tegevusele, mis on Gröönimaa jaoks kalavarude majandamise ja kontrollimiseks tehtavate jõupingutustega seoses väga oluline. Kõnealuste tegevuste hulka kuuluvad: kalandusest sõltumatute uuringuandmete kogumise ja analüüsi toetamine; Gröönimaa töötajate osalemine NAFO ja ICESi teadus- ja tehnikaalastel kohtumistel; rannalähedase ja avamere kalapüügi kontrollimine. Nende vahendite kasutamisel on mõningates piirkondades siiski tähelepanu keskmes palgad. ELi rahaline hüvitis juurdepääsu eest ei ole mõnede liikide madala kasutusmäära tõttu saagiga täielikult kooskõlla viidud. ELi laevaomanike makstud loatasud olid kalapüügisektoris protokolli tulemusena saadud tuluga võrreldes kõrged. Kokkuvõttes on protokoll andnud ELi ja ELi laevade käitajate tehtud maksete 1 euro kohta 1,6 eurot otsest ja kaudset lisandväärtust.

Suur osa protokolli kesksetest lepingutest ja kohustustest täideti täielikult. Olulised erandid hõlmavad järgmist: elektroonilise püügiaruandluse süsteemi rakendamata jätmine; kokkulepitud kalapüügivõimalused, mille puhul ei arvestatud täielikult teaduslikke nõuandeid ja ettevaatusprintsiipi.

Uue protokolli analüüs

Euroopa Komisjon on pidanud nõukogu 25. septembri 2014. aasta mandaadi alusel(7) Gröönimaa valitsuse, sealhulgas Taani valitsuse esindajatega kolm läbirääkimistevooru,(8) et protokolli pikendada, kuna praegune protokoll kaotab kehtivuse 31. detsembril 2015. Pärast läbirääkimiste lõpetamist parafeeriti 20. märtsil 2015 uus protokoll. Uus protokoll hõlmab viieaastast ajavahemikku alates ajutise kohaldamise kuupäevast, st alates allkirjastamise kuupäevast, kõige varem 1. jaanuarist 2016.

Euroopa Komisjon võttis 16. juulil 2015 vastu ettepanekud ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelise kalandusalase partnerluslepingu protokolli uuendamise kohta.

Uue protokolliga nähakse ette ELi rahaline toetus summas 17,8 miljonit eurot aastas, mis hõlmab järgmist:

a) 13,17 miljoni euro suurune aastane toetus juurdepääsuks Gröönimaa majandusvööndile (arvutatud iga liigi võrdlushinna alusel), kaasa arvatud 1,7 miljoni euro suurune finantsreserv liikide lisakoguste eest, mille teeb Gröönimaa kättesaadavaks;

b) 2,931 miljoni euro suurune eritoetus Gröönimaa valdkondliku kalanduspoliitika toetuseks. Valdkondliku poliitika toetus jagatakse kolmeks põhivaldkonnaks: haldamine (nt suutlikkuse arendamine); kontroll ja rakendamine; teadusuuringud ja nõustamine.

Kui kalapüügivõimalused on tabelis 1 osutatutest väiksemad, oodatakse Gröönimaalt puudujääva osa hüvitamist. Igasugune kaaspüük ELi laevade poolt ei tohiks ületada 10% sihtliigi kogusest, välja arvatud hariliku süvameregarneeli puhul (mille kaaspüük on piiratud 5%ga).

Tabel 1. Kalapüügivõimalused praeguses ja uues protokollis (tonni aastas)

Kalaliigid

Praegune protokoll

Uus protokoll

 

2013–2015

2016–2020

Tursk (ICES V, XII, XIV ja NAFO 1F)

2200(9)

1800

Pelaagiline meriahven (ICES XIV ja V alapiirkond ning NAFO alapiirkond 1F)

3000

2200

Põhjalähedane meriahven (ICES XIV ja V alapiirkond ning NAFO alapiirkond 1F)

2000

2000

Süvalest (NAFO alapiirkond 1 – lõuna pool 68° N)

2500

2500

Süvalest (ICES XIV ja V alapiirkond)

4315

5200

Harilik süvameregarneel (NAFO alapiirkond 1)

3400

2600

Harilik süvameregarneel (ICES XIV ja V alapiirkond)

7500

5100

Harilik hiidlest (NAFO alapiirkond 1)

200

-

Harilik hiidlest (ICES XIV ja V alapiirkond)

200

-

Atlandi arktikakrabi (NAFO alapiirkond 1)

250

-

Moiva (ICES XIV ja V alapiirkond)

60 000

20 000

Pikksabalased (ICES XIV ja V alapiirkond)

100

100

Pikksabalased (NAFO alapiirkond 1)

100

100

Kaaspüük

2300

1126

Mõnede kvootide, eelkõige moiva kvoodi 60 000-lt 20 000-le vähendamise põhjus ei ole biomassi vähenemine või jätkusuutlikkuse probleemid, vaid see on seotud minevikus makstud suurte kvootidega, mis on toonud tegeliku saagina ainult osalist tulu.

Raportööri seisukoht

Raportöör on seisukohal, et uus protokoll on kalandusalase partnerluslepingu eesmärkidega kooskõlas: see tugevdab liidu ja Gröönimaa vahelist koostööd. Samuti edendab see partnerlusraamistikku, mille alusel arendada jätkusuutlikku kalanduspoliitikat ja kalavarude vastutustundlikku kasutamist Gröönimaa kalapüügi piirkonnas. See on mõlema poole huvides ja kooskõlas asjaomaste kaitse- ja majandamismeetmetega ning kalavarude kasutamata ülejäägi piires.

Nendel põhjustel soovitab raportöör Euroopa Parlamendil nõusolek anda.

Oluline on siiski samuti märkida, et kuigi üldeesmärgid võivad olla kooskõlas, on ELi kalandussektor seadnud kalandusalases partnerluslepingus sihiks varud, mida on ülepüütud ja/või mille püük on kaasa aidanud ennetusliku piiri ületamisele. Esineb juhtumeid, kus kalandusalase partnerluslepingu tegelik mõju ei ole täielikult täitnud ühise kalanduspoliitika eesmärke, NAFO ja ICESi teaduslikke nõuandeid ning kalandusalase partnerluslepingu eesmärke.

Raportöör juhib tähelepanu asjaolule, et eelmise protokolli analüüsi põhjal tuleks täiustada järgmisi aspekte:

– protokolli uuendamise eesmärk peaks olema suurema kasu toomine kalavarude jätkusuutliku kasutamise tähenduses ja mõnede jätkuvate tegevusprobleemide lahendamine;

– soovitatav on rohkem järgida teaduslikke nõuandeid ja kala kättesaadava ülejäägi põhimõtet, võttes samuti arvesse liikmesriikidepoolset kasutamist ja ELi huve kalapüügikokkulepete vastu Põhjamaade partneritega;

– ELi rahalist hüvitist tuleks rohkem kontrollida ja kohandada vastavalt protokolli järelhindamisele.

Pärast kontrollikoja hiljutist analüüsi kalandusalaste partnerluslepingute kohta(10), kuigi kontrollikoda uuris kaheteistkümnest kehtivast lepingust ainult nelja, mis ei hõlmanud ELi ja Gröönimaa vahelist kalandusalast partnerluslepingut, soovib raportöör esile tõsta kontrollikoja tähelepanekuid ja rõhutada kalavarusid ja püügiandmeid käsitleva usaldusväärse teabe tähtsust, et austada ühist kalanduspoliitikat ja kalandusalaseid partnerluslepinguid hõlmavaid põhimõtteid ja eesmärke ning teha seoses kalandusalaste partnerluslepingute hindamisega usaldusväärsed järeldused.

Raportöör avaldab üldiselt kahetsust, et Euroopa Parlamendil on kalandusalaste partnerluslepingute vastuvõtmisel piiratud roll ainult nõusolekumenetlust kasutades; ta on veendunud, et Euroopa Parlamendi roll peaks olema aktiivsem ja parlamenti tuleks kalandusalaste partnerluslepingute või nende pikendamisega seotud menetluste kõikidel etappidel kohe ja täielikult teavitada, et suurendada protokollide läbipaistvust ja demokraatlikku aruandekohustust.

18.2.2016

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS

kalanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus protokolli (millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

(11634/2015 – C8-0377/2015 – 2015/0152(NLE))

Arvamuse koostaja: Stelios Kouloglou

LÜHISELGITUS

Gröönimaa on üks 26st ülemeremaast ja -territooriumist (ÜMT), mis on hõlmatud Euroopa Liidu toimimise lepingu IV osaga. Selle majandus sõltub tugevalt kalandussektorist, mis on suuruselt teine Gröönimaal.

Arvesse tuleb võtta ühiskonna arengu mõjusid kliimale, keskkonnale ja loodusele, kuna arktilised alad on taimestiku ja loomastiku osas väga tundlikud ja ainulaadsed. Seega peavad kalapüügivõimalused olema kooskõlas asjaomaste kaitse- ja majandamismeetmetega.

Peale selle peab protokoll olema vastavuses 16. juulil 2015. aastal Oslos alla kirjutatud Arktika kalanduse deklaratsiooniga, millega piiratakse töönduslikku kalapüüki Põhja-Jäämere keskosas, et tagada Arktika hapra ökosüsteemi säilitamine.

Uue protokolliga, mis hõlmab viie aasta pikkust ajavahemikku alates selle allkirjastamise kuupäevast, nähakse ette 17 799 978 euro suurune rahaline toetus aastas. Protokoll peaks tugevdama Euroopa Liidu ja Gröönimaa vahelist koostööd ning edendama jätkusuutliku kalanduspoliitika arengut ja kalavarude vastutustundlikku kasutamist Gröönimaa kalapüügi piirkonnas. Tegemist on mitut liiki hõlmava lepinguga, millega nähakse ette tursa, pelaagilise meriahvena, põhjalähedase meriahvena, hiidlesta, hariliku süvameregarneeli, moiva ja kalju-tömppeakala kalapüügivõimalused

Arvamuse koostaja on seisukohal, et edendada tuleb säästvaid kalapüügitavasid, et tagada Gröönimaa kohalike püügipiirkondade pikaajaline tootlikkus ning toetada Gröönimaa kalanduspoliitikat. Sellega seoses tuleb kalapüügiload siduda rangemalt kohaliku tööjõu ja kohalike ettevõtete kasutamisega. See maksimeeriks Gröönimaa ühiskonna saadavat kasu.

Kalandusalase partnerluslepinguga seotud rahalise toetusega tuleb toetada Gröönimaa kalandussektori jätkusuutlikkust ning toetada Gröönimaad, arendades edasi ja suurendades kohaliku tasandi töövõimalusi kohalikus kalandussektoris.

******

Arengukomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil soovitada, et Euroopa Parlament annaks oma nõusoleku ettepanekule võtta vastu nõukogu otsus protokolli (millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

17.2.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Louis Aliot, Beatriz Becerra Basterrechea, Ignazio Corrao, Nirj Deva, Doru-Claudian Frunzulică, Nathan Gill, Charles Goerens, Enrique Guerrero Salom, Heidi Hautala, Maria Heubuch, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Stelios Kouloglou, Arne Lietz, Linda McAvan, Maurice Ponga, Cristian Dan Preda, Lola Sánchez Caldentey, Elly Schlein, Pedro Silva Pereira, Davor Ivo Stier, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta, Rainer Wieland, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Juan Fernando López Aguilar, Jan Zahradil, Joachim Zeller

16.2.2016

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS

kalanduskomisjonile

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu protokolli (millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

(11634/2015 – C8‑0377/2015 – 2015/0152(NLE))

Arvamuse koostaja: Tomáš Zdechovský

LÜHISELGITUS

Vastavalt nõukogu antud volitustele pidas komisjon liidu nimel Taani valitsuse ja Gröönimaa valitsusega läbirääkimisi Euroopa Liidu ning Taani valitsuse ja Gröönimaa valitsuse vahel sõlmitud kalandusalase partnerluslepingu protokolli uuendamise üle. Kehtiv protokoll, millega määratakse kindlaks kalandusalases partnerluslepingus ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, kaotab kehtivuse 31. detsembril 2015. Nende läbirääkimiste tulemusena parafeeriti 20. märtsil 2015. aastal uus protokoll.

Uus protokoll on kooskõlas kalandusalase partnerluslepingu eesmärkidega tihendada koostööd liidu ja Gröönimaa vahel ning edendada mõlema lepinguosalise huvides partnerlusraamistikku säästva kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse väljaarendamiseks Gröönimaa kalapüügipiirkonnas.

Uus protokoll hõlmab viieaastast ajavahemikku, mis algab protokolli ajutise kohaldamise, st selle allkirjastamise kuupäevast, kuid mitte enne 1. jaanuari 2016. Selles sätestatakse liidu laevade kalapüügivõimalused Gröönimaa kalapüügipiirkonnas kooskõlas asjaomaste kaitse- ja majandamismeetmetega ning kalavarude kasutamata ülejäägi piires. Sel eesmärgil on protokollis sätestatud Gröönimaa poolt liidu laevadele võimaldatavate kalapüügivõimaluste iga-aastane hinnanguline maht (tonnides).

Protokollis sätestatud iga-aastane rahaline toetus protokolli kestvusaja kohta on 17 799 978 eurot. See summa jaguneb järgmiselt:

•13 168 978 eurot aastas juurdepääsu eest Gröönimaa kalapüügipiirkonnale;

•2 931 000 eurot aastas, mis vastab täiendavale summale, mida EL maksab Gröönimaa kalanduspoliitika toetamiseks ja

•1 700 000 euro suurune finantsreserv aastas täiendavate ja uute kalapüügivõimaluste eest, mida EL võib lubada teadusnõuande ja kalavarude püügiülejäägi alusel.

Lepinguosalised on kokku leppinud, et nad teevad koostööd Gröönimaa kalanduspoliitika rakendamiseks ning jätkavad poliitilist dialoogi asjakohase programmitöö teemadel. Erisätted on mõeldud kalavarude vastutustundlikku majandamist käsitlevate põhimõtete kehtestamiseks. Samuti on lisatud säte protokolliga mitte hõlmatud liikide katsepüügiprogrammi ja kalavarude säästva kasutamise valdkonnas tehtava teaduskoostöö kohta.

******

Eelarvekomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil soovitada, et Euroopa Parlament annaks oma nõusoleku nõukogu otsuse eelnõu protokolli (millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

15.2.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean Arthuis, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Monika Hohlmeier, Bernd Kölmel, Vladimír Maňka, Clare Moody, Siegfried Mureşan, Liadh Ní Riada, Paul Rübig, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Stanisław Ożóg, Andrej Plenković, Pavel Poc, Marco Valli, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Jarosław Wałęsa

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

22.3.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

18

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Alain Cadec, Diane Dodds, João Ferreira, Ian Hudghton, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, António Marinho e Pinto, Gabriel Mato, Norica Nicolai, Ulrike Rodust, Remo Sernagiotto, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas, Ruža Tomašić, Peter van Dalen, Jarosław Wałęsa

(1)

Kui edaspidi osutatakse seoses kalandusalase partnerluslepingu / protokolli või võimaliku uue protokolliga Gröönimaale, tähendab Gröönimaa Taani valitsust ja Gröönimaa kohalikku valitsust.

(2)

Gröönimaa on maailma suurim saar ja selle majandusvöönd on peaaegu 2,2 miljonit ruutkilomeetrit.

(3)

„ELi, Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelise kalandusalase partnerluslepingu protokolli järel- ja eelhindamine” – Ref. Ares(2014)2354482 – 15.7.2014: Komisjoni nimel tehti ajavahemiku 2013–2015 kohta Gröönimaaga sõlmitud kalandusalase partnerluslepingu järelhindamine.

(4)

ELi protokoll nõukogu otsuse 2012/653/EL kohta.

(5)

„ELi, Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelise kalandusalase partnerluslepingu protokolli järel- ja eelhindamine – lõpparuanne” (11. juuli 2014), Ref.Ares(2014)2354482 – 15.7.2014.

(6)

Gröönimaa kalandusalase partnerluslepingu hindamise töödokument, Euroopa Komisjon.

(7)

Vastu võetud nõukogu (konkurentsivõime) 3333. istungil 25. septembril 2014.

(8)

Oktoober 2014 (Nuuk); november 2014 (Brüssel); 17.–20.3.2015 (Kopenhaagen).

(9)

Tursk (ICES XIV alapiirkond ja NAFO alapiirkond 1)

(10)

Kontrollikoja eriaruanne „Kas komisjon on kalandusalaseid partnerluslepinguid edukalt hallanud?”, Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus (oktoober 2015)

Õigusalane teave