Menetlus : 2013/0015(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0071/2016

Esitatud tekstid :

A8-0071/2016

Arutelud :

PV 28/04/2016 - 3
CRE 28/04/2016 - 3

Hääletused :

PV 28/04/2016 - 4.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0144

SOOVITUS TEISELE LUGEMISELE     ***II
PDF 374kWORD 89k
31.3.2016
PE 575.344v02-00 A8-0071/2016

nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (uuesti sõnastatud)

(10579/1/2015 – C8-0416/2015 – 2013/0015(COD))

Transpordi- ja turismikomisjon

Raportöör: Izaskun Bilbao Barandica

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta

(10579/1/2015 – C8-0416/2015 – 2013/0015(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (10579/1/2015 – C8-0416/2015),

–  võttes arvesse Leedu Seimi ja Rootsi Riksdagi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 7. oktoobri 2013. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(3) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2013)0030) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 76,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0071/2016),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

3.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

4.  teeb ettepaneku nimetada käesolev õigusakt Bilbao Barandica-Matīssi direktiiviks Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (uuesti sõnastatud)(4);

5.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

6.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine koos komisjoni sellekohase avaldusega Euroopa Liidu Teatajas;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Komisjoni avaldus selgitavate dokumentide kohta

Komisjon tuletab meelde, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon tunnistasid oma 27. oktoobri 2011. aasta ühises poliitilises deklaratsioonis selgitavate dokumentide kohta, et liikmesriikide poolt komisjonile esitatav teave direktiivide ülevõtmise kohta siseriiklikku õigusse „peab olema selge ja täpne“, et hõlbustada komisjoni ülesannet kontrollida liidu õiguse kohaldamist. Käesoleval juhul oleksid selgitavad dokumendid olnud selle jaoks kasulikud. Komisjon peab kahetsusväärseks, et lõplik tekst ei sisalda sellekohaseid sätteid.

SELETUSKIRI

ELi raudteeturul on viimasel kümnendil toimunud suured muutused, mida on järk-järgult rakendatud kolme raudteepaketiga, mille eesmärk on avada riikide turud ja muuta raudtee konkurentsivõimelisemaks ning ELi tasandil koostalituslikuks, säilitades samas kõrge ohutustaseme.

Vaatamata raudteeveoteenuste siseturu loomist käsitleva ELi õigustiku märkimisväärsele arengule, on raudtee osa ELi-siseses transpordis endiselt tagasihoidlik. Hetkel moodustab raudteevedude turuosa stabiilselt üksnes 6% ELi turu üldisest läbimüügist ning Eurobaromeetri hinnangul ei ole 54% kasutajatest raudteeveoteenustega rahul.

Seetõttu otsustas komisjon esitada 2013. aasta jaanuaris neljanda raudteepaketi, et parandada raudteeveoteenuste kvaliteeti ja tõhusust kõrvaldades ühtse Euroopa raudteepiirkonna väljaarendamist takistavad järelejäänud turutõkked.

Koostalitlusdirektiiv on neljanda raudteepaketi üks osa, millega keskendutakse allesjäänud haldus- ja tehniliste takistuste kõrvaldamisele eeskätt järgmiste tegurite abil:

•  ühiste ohutus- ja koostalitluseeskirjade kehtestamine, et suurendada mastaabisäästu kogu ELis tegutsevate raudteeveo-ettevõtjate jaoks;

•  halduskulude vähendamine, haldusmenetluste kiirendamine ning

•  varjatud diskrimineerimise ärahoidmine.

Pärast seda, kui täiskogu võttis 26. veebruaril 2014 vastu Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoha, algasid eesistujariigi Itaaliaga mitteametlikud läbirääkimised, mis jätkusid eesistujariigi Lätiga. Pärast eesistujariigi Lätiga peetud kolmepoolsete kohtumiste üheksat vooru jõudsid Euroopa Parlamendi ja nõukogu läbirääkimismeeskonnad 17. juunil 2015 ettepaneku suhtes kokkuleppele.

Kokkuleppe tekst esitati transpordi- ja turismikomisjonile, kes võttis selle 10. oktoobril 2015. aastal ülekaaluka häälteenamusega vastu. Transpordi- ja turismikomisjonilt saadud heakskiidu põhjal teatas komisjoni esimees alaliste esindajate komitee esimehele saadetud kirjas, et ta soovitab täiskogul nõukogu esimese lugemise seisukoha muutmata kujul heaks kiita. Kokkuleppest lähtuvalt võttis nõukogu pärast selle õiguslikku ja keelelist kontrolli 10. detsembril 2015 vastu oma esimese lugemise seisukoha.

Kuna nõukogu esimese lugemise seisukoht on kooskõlas kolmepoolsetel läbirääkimistel saavutatud kokkuleppega, soovitab raportöör see muutmata kujul heaks kiita.

Läbirääkimiste tulemused

Uue direktiiviga loodud süsteemiga on astutud samm edasi ühtse Euroopa raudteepiirkonna väljaarendamiseks. See vähendab halduskulusid ja kiirendab menetlusi, säilitades samal ajal ohutuse praeguse kõrge taseme. Samal ajal aitab see vältida varjatud diskrimineerimist, eriti raudteeturule siseneda soovivate uute äriühingute diskrimineerimist. Seetõttu eeldatakse, et see aitab suurendada mastaabisäästu kogu ELis tegutsevate raudteeveo-ettevõtjate ja tootjate jaoks, parandades ettevõtete konkurentsivõimet ELis.

Eelkõige on kokkuleppe tulemuseks järgmised aspektid:

•  ettevõtted ei pea esitama mitut eri taotlust. Euroopa Raudteeagentuur (ERA) väljastab loa piiriüleseks tegevuseks mõeldud veeremiüksustele, üksnes riigisisesteks vedudeks mõeldud veeremiüksuste puhul võib taotleja valida, kas tema taotlust menetleb agentuur või riiklik asutus. Praegu peab raudteeveeremi tootja juhul, kui ta tahab uue veeremiüksuse turule viia mitmes ELi riigis, esitama nende liikmesriikide asutustele, kus veeremiüksust kasutama hakatakse, eraldi taotlused. Uute eeskirjade kohaselt kaob vajadus esitada mitu taotlust.

•  luuakse ühtne kontaktpunkt, mis on ühtne kõikide taotluste vastuvõtmise koht. Selline teabe- ja sidesüsteem muudab menetlused lihtsaks ja läbipaistvaks. See võimaldab nii agentuuril kui ka riiklikel ohutusasutustel jälgida taotluse eri etappe kogu menetluse käigus. Ühtlasi tagab see ühtsuse sarnaste lubade kohta erinevate taotluste esitamise korral.

•  menetluste eri etappidele kehtestatakse kindlad ajapiirangud;

•  tagatakse Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) projektide koostalitlusvõime. Selle saavutamiseks hindab ERA kavandatud tehnilisi lahendusi enne ERTMSi raudteeäärsete seadmetega seotud hangete väljakuulutamist.

•  vähendatakse märgatavalt siseriiklike eeskirjade arvu valdkondades, kus kehtivad ELi tasandi õigusaktid.

ERA hakkab täitma lubade väljastamisega seotud ülesandeid kolm aastat pärast direktiivi jõustumist. Liikmesriikidel on veel üks lisa-aasta praeguse süsteemi rakendamise jätkamiseks, kui nad peavad seda vajalikuks. Sellisel juhul peavad nad teavitama agentuuri ja komisjoni oma otsusest ning esitama põhjenduse.

ERA ja riiklikud ohutusasutused sõlmivad ka koostöölepingud. Ühtne kontaktpunkt ja koostöölepingud tagavad selge ülesannete jaotuse ERA ja riiklike asutuste vahel. Ühtlasi tagavad need ühtsuse sarnaste lubade kohta erinevate taotluste esitamise korral. Ühtse kontaktpunkti süsteem tuleb luua kolme aasta jooksul alates ERA määruse jõustumisest.

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Raudteesüsteemi koostalitlus Euroopa Liidus (uuesti sõnastatud)

Viited

10579/1/2015 – C8-0416/2015 – 2013/0015(COD)

EP 1. lugemise kuupäev – P-number

26.2.2014                     T7-0149/2014

Komisjoni ettepanek

COM(2013)0030 - C7-0027/2013

Nõukogu esimese lugemise seisukoha kättesaamisest istungil teada andmise kuupäev

4.2.2016

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

4.2.2016

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Izaskun Bilbao Barandica

16.7.2014

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

16.2.2016

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

15.3.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

39

2

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Lucy Anderson, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Andor Deli, Karima Delli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Dieter-Lebrecht Koch, Stelios Kouloglou, Merja Kyllönen, Miltiadis Kyrkos, Peter Lundgren, Marian-Jean Marinescu, Georg Mayer, Gesine Meissner, Cláudia Monteiro de Aguiar, Jens Nilsson, Markus Pieper, Salvatore Domenico Pogliese, Tomasz Piotr Poręba, Gabriele Preuß, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, David-Maria Sassoli, Claudia Schmidt, Jill Seymour, Keith Taylor, Pavel Telička, Peter van Dalen, Wim van de Camp, Kosma Złotowski, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Francisco Assis, Rosa D’Amato, Karoline Graswander-Hainz, Werner Kuhn, Franck Proust

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Mylène Troszczynski

Esitamise kuupäev

31.3.2016

(1)

ELT C 327, 12.11.2013, lk 122.

(2)

ELT C 356, 5.12.2013, lk 92.

(3)

Vastuvõetud tekstid, 26.2.2014, P7_TA(2014)0149.

(4)

Izaskun Bilbao Barandica ja Anrijs Matīss juhatasid õigusakti üle peetud läbirääkimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu nimel.

Õigusalane teave