Menetlus : 2016/2037(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0130/2016

Esitatud tekstid :

A8-0130/2016

Arutelud :

Hääletused :

PV 13/04/2016 - 11.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0113

RAPORT     
PDF 357kWORD 86k
11.4.2016
PE 578.847v02-00 A8-0130/2016

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2016. aasta paranduseelarve projekti nr 1/2016 kohta – uus rahastamisvahend erakorralise toetuse andmiseks liidu territooriumil

(07068/2016 – C8-0122/2016 – 2016/2037(BUD))

Eelarvekomisjon

Raportöör: José Manuel Fernandes

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2016. aasta paranduseelarve projekti nr 1/2016 kohta – uus rahastamisvahend erakorralise toetuse andmiseks liidu territooriumil

(07068/2016 – C8-0122/2016 – 2016/2037(BUD))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(1), eriti selle artiklit 41,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 25. novembril 2015(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4),

–  võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(5),

–  võttes arvesse nõukogu 15. märtsi 2016. aasta määrust (EL) nr 2016/369 erakorralise toetuse andmise kohta liidus(6),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 1/2016, mille komisjon võttis vastu 9. märtsil 2016 (COM(2016)0152),

–  võttes arvesse 16. märtsil 2016 vastu võetud ja 17. märtsil 2016 Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 1/2016 kohta (07068/2016 – C8-0122/2016),

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni kirja,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 88 ja 91,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0130/2016),

A.  arvestades, et massiline pagulaste ja rändajate sissevool Euroopasse on loonud erakordse olukorra, kus suur hulk inimesi vajab liidu enda territooriumil kiirelt humanitaarabi; arvestades, et selline erakorraline olukord on seadnud kõige enam mõjutatud liikmesriikide reageerimissuutlikkuse suure surve alla; arvestades, et siiani puudus asjakohane liidu tasandi rahastamisvahend, mille kaudu tegeleda katastroofis kannatada saanute humanitaarvajadustega liidu territooriumil;

B.  arvestades, et komisjon esitas 2. märtsil 2016 ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus, mille abil lünk täita ja lisada olemasolevatele vahenditele võimalus tegeleda humanitaarvajadustega liidu territooriumil; arvestades, et see määrus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõikel 1, mis ei näe ette Euroopa Parlamendi osalemist otsustusprotsessis; arvestades, et nõukogu võttis määruse (EL) nr 2016/369 vastu 15. märtsil 2016;

C.  arvestades, et seejärel esitas komisjon paranduseelarve projekti, et luua selle vahendi jaoks eelarves struktuur ja teha koheste rahastamisvajaduste katteks mitmeaastase finantsraamistiku rubriigis 3 tehtavate ümberpaigutuste kaudu kättesaadavaks 100 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 80,2 miljonit eurot maksete assigneeringuid;

D.  arvestades, et komisjoni hinnangul on uue vahendi jaoks vaja 2016. aastal 300 miljonit eurot ning edasi 2017. aastal 200 miljonit eurot ja 2018. aastal samuti 200 miljonit eurot, kuid rändajate ja pagulaste voo jätkumine senisel tasemel tähendaks, et vajadused tõenäoliselt kasvavad;

E.  arvestades, et komisjon tegi samuti ettepaneku suurendada Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse töötajate arvu ning eraldada selleks kahe miljoni euro ulatuses kulukohustuste ja maksete assigneeringuid (paigutatakse ümber Sisejulgeolekufondi vahenditest);

1.  peab kiiduväärseks komisjoni ettepanekut võimaldada eraldada liidu eelarvest vahendeid erakorralise abi pakkumiseks liidu territooriumil, et tegeleda praeguse pagulaskriisi humanitaartagajärgedega; juhib tähelepanu rändajate ja varjupaigataotlejate järjest halvenevale olukorrale, mis on tingitud eelkõige Euroopa riikide koordineerimata tegevusest ning mis muudab erakorralise abi seda vajalikumaks ja pakilisemaks; rõhutab vajadust olla solidaarne liikmesriikidega, kelle territooriumil selline erakorraline olukord on tekkinud;

2.   võtab teadmiseks komisjoni poolt kiirmeetmena välja pakutud lahenduse; märgib, et pärast kahe usaldusfondi ja Türgi pagulasrahastu loomist on uus ad hoc mehhanism paigas, kuid puudub üldine strateegia pagulaskriisiga toimetulemiseks ning parlamendi eesõigusi kaasseadusandjana ei ole täielikult arvesse võetud; juhib tähelepanu murettekitavale asjaolule, et uue vahendi aluseks ei olnud seadusandliku tavamenetluse raames käsitletav komisjoni ettepanek võtta vastu määrus; rõhutab, et parlament on tegutsenud alati konstruktiivselt ja kiirelt, et toetada kõiki pagulaskriisiga seotud algatusi, ning seda tehakse ka nüüd paranduseelarve kiire vastuvõtmisega;

3.   on seisukohal, et ette tuleks näha jätkusuutlikum õigus- ja eelarveraamistik, et võimaldada vajaduse korral ka tulevikus liidu territooriumil humanitaarabi anda; märgib, et erakorralist rahalist abi, mille eesmärk on reageerida kriisidele ja ettenägematutele asjaoludele, tuleks selle olemusest tingitud põhjustel eraldada erivahenditest ja väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku piirmäärasid;

4.  peab kiiduväärseks komisjoni lubadust mitte paigutada ümber välishumanitaarabiks ette nähtud eelarvevahendeid; märgib, et komisjon on teinud ettepaneku paigutada uue vahendi alusel tehtava esimese osamakse jaoks ümber Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi assigneeringud, mis olid määratud pagulastega tegelemise koormuse jagamiseks liikmesriikide vahel; on veendunud, et kogusummat ei saa katta vahendite ümberpaigutustest, mõjutamata seejuures Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi tööd, mis satub käesoleval aastal niikuinii veel suurema surve alla ja võib vajada tugevdamist, kui ümberpaigutamiskava täie hooga käima läheb; on seega seisukohal, et kõnealuse 100 miljoni euro eraldamise näol peab olema tegemist vahendite võimalikult kiire kättesaadavaks tegemisega, mis tuleb hiljem kompenseerida; märgib, et rubriigis 3 ei ole enam mingit varu ning paindlikkusinstrumendi 2016. aasta vahendid on täielikult ära kasutatud; toetab seetõttu ettenägematute kulude varu kasutuselevõttu käesoleva aasta ülejäänud summa katmiseks nii vara, kui vaja, ning palub komisjonil esitada sellekohane ettepanek; leiab, et mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära tõstmine rubriigis 3 on paratamatu, kui kavatsetakse tegeleda kõikide pagulas- ja rändekriisiga seotud vajadustega;

5.  kiidab heaks Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse töötajate arvu suurendamise, pidades silmas praegust julgeolekuolukorda Euroopa Liidus; märgib, et selline jõutäiendus lisandub Europoli õigusraamistiku hiljutise läbivaatamise käigus kokku lepitud ressursside suurendamisele;

6.  nõuab tungivalt, et komisjon jätaks kõik asutused, kes tegelevad rände ja julgeolekuga laiemalt, välja töötajate arvu 5% suuruse vähendamise kavast, kuna need asutused on kõik alamehitatud, võttes arvesse viimase kahe aasta jooksul meeletult kasvanud töömahtu ja lisandunud ülesandeid; palub komisjonil tagada tasakaal justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste vahel, austades nende töökoormust ja ülesandeid;

7.  kinnitab olukorra pakilisust silmas pidades oma valmisolekut võtta vastu komisjoni esitatud paranduseelarve projekt nr 1/2016;

8.  kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 1/2016 kohta heaks;

9.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 1/2016 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning liikmesriikide parlamentidele.

LISA: KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI KIRI

IPOL-COM-LIBE D (2016)14174

Jean Arthuis

Eelarvekomisjoni esimees

ASP 09G205

Teema:   2016. aasta esimene paranduseelarve projekt

Austatud esimees

LIBE-komisjonil on heameel komisjoni ettepaneku üle luua liidu eelarverida, millega rahastatakse kiiremini ja sihtotstarbelisemalt erakorralist toetust Euroopa Liidus ning laiendatakse liidus erakorraliste olukordade jaoks juba olemasolevate rahastamisvahendite valikut.

LIBE-komisjon ei ole siiski veendunud Euroopa Komisjoni pakutud lahenduses luua õigusliku aluse põhjal, milleks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõige 1, kiireloomuliselt uus erakorralise humanitaarabi andmise mehhanism. Kui liidus luuakse uus rahastu humanitaarabi andmiseks, siis näib olevat täiesti kohatu jätta pool seadusandjatest õigusloomeprotsessist välja.

LIBE-komisjon väljendab kahetsust, et erakorralisus on tekkinud sellest, et puudub sidus strateegia ja ettekujutus, kuidas rändekriisi Euroopa tasandil lahendada, ja rõhutab, et EL ei peaks liidu rändepoliitika rahastamiseks korrapäraselt kasutama selliseid eelarvemenetlusi nagu paindlikkusinstrument. LIBE-komisjon väljendab siiski heameelt asjaolu üle, et uus vahend võimaldab liidul toimida solidaarsuse vaimus ja täita katastroofis kannatada saanute põhivajadusi liidus. Rändajate ja varjupaigataotlejate olukord on tõepoolest järjest halvenenud, eelkõige Kreekas, kus majandusolukord on väga raske, ning eeldab ühist algatust Euroopa tasandil. LIBE-komisjon ootab, et uus vahend vähendab majanduslikku mõju nendele liikmesriikidele, eelkõige Kreeka naaberriikidele, kus rändekriisiga seoses on või võib tekkida erakorraline olukord.

Rõhutades, et Euroopa Parlament on alati tegutsenud konstruktiivselt ja kiiresti kõigi rändekriisiga seotud algatuste toetamisel, palub LIBE-komisjon hoida end kohaldatava eelarvemenetluse kaudu täielikult kursis selle uue vahendi tõhususe ja lisaväärtusega võrreldes juba olemasolevate vahenditega ning Euroopa Komisjoni võetavate asjakohaste meetmetega, millega tagatakse, et uuest rahastamisvahendist rahastatud meetmed viiakse nõuetekohaselt ellu ELi finantshuvide kaitsmiseks pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse eest.

Lisaks sooviks LIBE-komisjon saada selle paranduseelarve projektiga seoses konkreetset arvulist teavet, nimelt kui suur on keskmine humanitaarabi eelarve abistatava pagulase/rändaja kohta. Seda teavet on LIBE-komisjonil vaja selleks, et paremini mõista paranduseelarve projekti alusel antava humanitaarabi ulatust ja täita oma seadusjärgset finantskontrolli ülesannet. Kui arvestada, et käesoleva kirja kirjutamise ajal ootab Kreekas edasipääsuvõimalust umbes 55 000 pagulast, tuleb selle paranduseelarve projekti kohaselt iga pagulase kohta keskmiselt 1818 eurot. Ootame ka Euroopa Komisjonilt selgitusi selle kohta, milleks seda raha täpselt kasutatakse.

LIBE-komisjon palub ka, et teda hoitaks täielikult kursis järelevalvemenetlustega, mida komisjon kavatseb kasutada, ning sellega, kes teostab selle uue rahastamisvahendi mõju hindamise. Volinik Christos Stylianides on öelnud, et erakorralist abi antakse üksnes komisjoni kohapealsete humanitaarpartnerite kaudu. LIBE-komisjon palub läbipaistvuse huvides nende partnerite täielikku loetelu ja nende tegevuste üksikasjalikku kirjeldust.

Märgime kahetsustundega, et kõnealune paranduseelarve projekt ei tähenda uusi summasid. Oleme mures, et sellesse erakorralise abi fondi paigutatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ümber 100 miljonit eurot. See on 10 % ühest miljardist eurost, mis on ette nähtud 160 000 pagulase ümberpaigutamiseks aastatel 2015–2017. Kuigi praegune ümberpaigutamise määr on oodatust palju väiksem, peaks liit säilitama suutlikkuse täita oma õiguslikud kohustused igal ajal, eelkõige kui tegemist on sellise kriitilise tähtsusega poliitilise küsimusega nagu ümberpaigutamine. LIBE-komisjon on arvamusel, et ümberpaigutamiseks ettenähtud rahaliste vahendite praegune kasutamine muuks otstarbeks peab olema ühekordne erand.

Seepärast on LIBE-komisjon veendunud, et see erivahend peaks tema iseloomu tõttu jääma väljapoole mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid. Võtame teadmiseks, et komisjon tegi ettepaneku rahastada üksnes selle uue vahendi esimest osa, paigutades assigneeringud ümber Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist. Tuleb märkida, et Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond ise on peaaegu ära kasutatud ja seepärast on see ümberpaigutamine murettekitav. Oleme arvamusel, et kõnealuse 100 miljoni euro eraldamine tuleb hiljem kompenseerida. LIBE-komisjon märgib, et rubriigis 3 ei ole enam mingit varu ning paindlikkusinstrumendi 2016. aasta vahendid on täielikult ära kasutatud. Seepärast toetame Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi eelarve täiendamist ettenägematute kulude varu kasutuselevõtmisega ja palume, et komisjon esitaks selle kohta ettepaneku. Samuti palume, et mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamises arvestataks praeguse pagulas- ja rändekriisi tegeliku mõjuga eelarvele, mida 2013. aastal, kui mitmeaastase finantsraamistiku üle peeti läbirääkimisi, ei osatud suures osas ette näha.

LIBE-komisjon peab tervitatavaks asjaolu, et Europoli võeti pärast 13. novembri Pariisi rünnakuid täiendavalt tööle 25 ametnikku, 5 lepingulist töötajat ja 5 lähetatud riiklikku eksperti, kellega seotud kulud kaetakse eelarverealt, mis on ette nähtud ELi sisejulgeoleku parandamise meetmete rahastamiseks. See on kooskõlas Europoli praeguse ja tulevikus läbiviidava terrorismivastase tegevusega pärast Pariisi ja Brüsseli rünnakuid. Samas suurendab Europoli töökoormust asjaolu, et suurenenud on Europoli kaudu toimuva liikmesriikide vahelise teabevahetuse päringute arv, et riigiasutused saaksid võidelda tõhusalt ülimalt reaalse terrorismiohu vastu Euroopas. Seepärast on murettekitav, et eelarvevahendeid nende eesmärkide täitmiseks ei suurendatud.

LIBE-komisjon soovib rõhutada ka seda, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti rahalised vajadused on pagulaskriisile reageerimisel väga suure tähtsusega, ning tuletab meelde, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti lisavajadusi ei ole veel täielikult arvesse võetud. LIBE-komisjon nõuab seetõttu Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti inimressursside võrdväärset tugevdamist järgmises paranduseelarve projektis.

LIBE-komisjon nõuab ka tungivalt, et komisjon jätaks kõik asutused, kes tegelevad rände- ja julgeolekuküsimustega laiemalt, välja töötajate arvu 5 % suuruse vähendamise kavast, kuna need asutused on kõik alamehitatud, võttes arvesse viimase kahe aasta jooksul meeletult kasvanud töömahtu ja lisandunud ülesandeid.

Claude MORAES

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

11.4.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

32

5

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Jonathan Arnott, Jean Arthuis, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Jean-Paul Denanot, Gérard Deprez, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Clare Moody, Siegfried Mureşan, Victor Negrescu, Younous Omarjee, Pina Picierno, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Daniele Viotti, Auke Zijlstra, Stanisław Żółtek

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Xabier Benito Ziluaga, Mercedes Bresso, Sven Giegold, Anneli Jäätteenmäki, Giovanni La Via, Michał Marusik, Andrej Plenković, Marco Valli, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Susanne Melior, Josep-Maria Terricabras

(1)

ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(2)

ELT L 48, 24.2.2016, lk 1.

(3)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(4)

ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(5)

ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.

(6)

ELT L 70, 16.3.2016, lk 1.

Õigusalane teave