Menetlus : 2015/2203(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0137/2016

Esitatud tekstid :

A8-0137/2016

Arutelud :

PV 27/04/2016 - 17
CRE 27/04/2016 - 17

Hääletused :

PV 28/04/2016 - 4.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0149

RAPORT     
PDF 436kWORD 149k
12.4.2016
PE 571.494v02-00 A8-0137/2016

8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(2015/2203(DEC))

Eelarvekontrollikomisjon

Raportöör: Claudia Schmidt

 1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS


1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(2015/2203(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2014. aasta raamatupidamise aruannet ning tulude ja kulude aruandeid (COM(2015)0379 – C8-0248/2015),

–  võttes arvesse finantsteavet Euroopa Arengufondi kohta (COM(2015)0295),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist (EAF) eelarveaastal 2014 rahastatud tegevuste kohta koos komisjoni vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta soovitusi komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta seoses Euroopa Arengufondide meetmete rakendamisega 2014. aastal (05219/2016 – C8-0036/2016, 05220/2016 – C8-0037/2016, 05223/2016 – C8-0038/2016, 05224/2016 – C8-0039/2016),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2015)0505) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2015)0194 ja SWD(2015)0195),

–  võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous(3) ja mida on muudetud 22. juunil 2010 Burkina Fasos Ouagadougous(4),

–  võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsust 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“)(5),

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. detsembri 1995. aasta sisekokkuleppe (neljanda AKV-EÜ konventsiooni teise finantsprotokolli kohase ühenduse abi finantseerimise ja haldamise kohta)(6) artiklit 33,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 18. septembri 2000. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta vastavalt 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Beninis) allkirjastatud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu finantsprotokollile ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa)(7) artiklit 32,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 17. juuli 2006. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV-EÜ koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa)(8) artiklit 11,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate 24. ja 26. juuni 2013. aasta sisekokkuleppe (Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-ELi koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa)(9) artiklit 11,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse 16. juuni 1998. aasta finantseeskirja (mida kohaldatakse arengu rahastamisel tehtava koostöö suhtes neljanda AKV-EÜ konventsiooni alusel)(10) artiklit 74,

–  võttes arvesse 27. märtsi 2003. aasta finantseeskirja (mida kohaldatakse 9. Euroopa Arengufondi suhtes)(11) artiklit 119,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 215/2008 (mis käsitleb 10. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(12) artiklit 50,

–  võttes arvesse nõukogu määruse (EL) nr 2015/323 (mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(13) artiklit 48,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93, artikli 94 kolmandat taanet ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8-0137/2016),

1.  annab komisjonile heakskiidu 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2014. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2014. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

(2015/2203(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2014. aasta raamatupidamise aruannet ning tulude ja kulude aruandeid (COM(2015)0379 – C8-0248/2015),

–  võttes arvesse finantsteavet Euroopa Arengufondi kohta (COM(2015)0295),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist (EAF) eelarveaastal 2014 rahastatud tegevuste kohta koos komisjoni vastustega(14),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(15) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta soovitusi komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta seoses Euroopa Arengufondide meetmete rakendamisega 2014. aastal (05219/2016 – C8-0036/2016, 05220/2016 – C8-0037/2016, 05223/2016 – C8-0038/2016, 05224/2016 – C8-0039/2016),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2015)0505) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2015)0194 ja SWD(2015)0195),

–  võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous(16) ja mida on muudetud 22. juunil 2010 Burkina Fasos Ouagadougous(17),

–  võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsust 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“)(18),

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. detsembri 1995. aasta sisekokkuleppe (neljanda AKV-EÜ konventsiooni teise finantsprotokolli kohase ühenduse abi finantseerimise ja haldamise kohta)(19) artiklit 33,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 18. septembri 2000. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta vastavalt 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Beninis) allkirjastatud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu finantsprotokollile ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa)(20) artiklit 32,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 17. juuli 2006. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV-EÜ koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa)(21) artiklit 11,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate 24. ja 26. juuni 2013. aasta sisekokkuleppe (Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-ELi koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa)(22) artiklit 11,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse 16. juuni 1998. aasta finantseeskirja (mida kohaldatakse arengu rahastamisel tehtava koostöö suhtes neljanda AKV-EÜ konventsiooni alusel)(23) artiklit 74,

–  võttes arvesse 27. märtsi 2003. aasta finantseeskirja (mida kohaldatakse 9. Euroopa Arengufondi suhtes)(24) artiklit 119,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 215/2008 (mis käsitleb 10. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(25) artiklit 50,

–  võttes arvesse nõukogu määruse (EL) nr 2015/323 (mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(26) artiklit 48,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93, artikli 94 kolmandat taanet ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8-0137/2016),

1.  märgib, et 8., 9. 10. ja 11. Euroopa Arengufondi lõplikku raamatupidamise aastaaruannet iseloomustavad kontrollikoja aastaaruande tabelis 2 esitatud näitajad;

2.  annab heakskiidu 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2014. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

tähelepanekutega, mis on 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

(2015/2203(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93, artikli 94 kolmandat taanet ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8-0137/2016),

A.  arvestades, et liikmesriikide rahastatavad järjestikused Euroopa Arengufondid (EAFid) on peamine vahend Euroopa Liidu arengukoostöö abi jagamiseks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidele ning ülemeremaadele ja -territooriumidele (ÜMT);

B.  arvestades, et Cotonou lepingu üldine eesmärk on vähendada vaesust ja see aastaks 2020 lõplikult kaotada;

C.  arvestades, et jätkusuutlikkus ja tihedam majandusintegratsioon on saanud Cotonou partnerluses arengupoliitika ja -vahendite peamisteks põhimõteteks;

D.  arvestades, et see, et 2014. aastal tehti kulutusi nii 8., 9., 10. kui ka 11. arengufondi raames ning makseid tehti ikka veel ka 1995. aastal avatud 8. arengufondi raames, pärsib tegevuste üldist läbipaistvust ja tõhusust;

E.  arvestades, et nõukogu võttis 2013. aasta detsembris vastu üleminekurahastu summas 1616 miljonit eurot, et tagada vahendite kättesaadavus 2014. aasta jaanuari ja 11. EAFi jõustumise vahel;

F.  arvestades, et EAFi rahastamist haldavad nii komisjon kui ka Euroopa Investeerimispank (EIP) ning eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses on vahendite haldamise ja toimingute eest vastutav üksnes komisjon;

G.  arvestades, et liidul on rahvusvahelise koostöö valdkonnas suured kogemused, eriti ülemaailmsete probleemide lahendamises osalemisel ning paljudele maailma piirkondadele arengutoetuse andmisel;

H.  arvestades, et ülemaailmsete osalejate ja institutsioonide koostöö vajab tegutsemisimpulsside ja -meetodite uute vormide määratlemist ja seega ümberkujundamist, et eelkõige saavutada paremaid tulemusi liidu välispoliitikaga seotud kohustuste vallas;

I.  arvestades, et liidu välissekkumised toimuvad rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu, kes kas rakendavad liidu vahendeid või kaasrahastavad koos liiduga projekte, mis hõlmavad järelevalve ja juhtimisega seotud väljakutseid;

J.  arvestades, et AKV riikide peamine tegevuskeskkond hõlmab poliitilise ebastabiilsuse ja julgeolekuprobleemide ning nõrga institutsioonilise ja halduskeskkonna tõttu suurt sisemist riski;

K.  arvestades, et liidu tegevuse ulatus ja laad peab olema mitmekesine ja sõltuma eri valdkondades – nagu demokratiseerimine, inimõigused, hea valitsemistava, säästev sotsiaal-majanduslik areng, õigusriigi põhimõte, läbipaistvus ja korruptsioonivastane võitlus – tehtud mõõdetavatest edusammudest;

L.  arvestades, et just korrapärane ja põhjalik poliitiline dialoog on see, mis tagab partnerite suurema isevastutuse ja poliitikaeesmärkide kohandamise;

M.  arvestades, et eelarvetoetus kujutab endast olulist riski seoses partnerriigi suutlikkusega kasutada eraldatud vahendeid asjakohaselt, nii et neil oleks potentsiaalne mõju ühiselt kokkulepitud eesmärkidele, ning tekitab eelkõige mitmeid läbipaistvuse, aruandluskohustuse ja hea finantsjuhtimisega seotud probleeme;

N.  arvestades, et korruptsioonist, maksudest kõrvalehoidumisest ja rahapesust tulenevad ebaseaduslikud rahavood takistavad partnerriikide kohalike sissetulekute suurendamise püüdlusi ning mõjuvad kahjulikult nende majanduskasvu ja vaesuse vähendamise väljavaadetele;

O.  arvestades, et äärmiselt oluline on suurendada kõigis liidu sekkumismeetmetes liidu nähtavust ja usaldusväärsust ning edendada liidu väärtusi;

P.  arvestades, et Euroopa Arengufondi kandmine eelarvesse, st selle lisamine liidu eelarve struktuuri, on endiselt Euroopa Parlamendi esmane eesmärk; arvestades, et EAFi lisamine üldeelarvesse võimaldaks Euroopa Parlamendil rääkida kaasa EAFi vahendite ülesehituses ja eraldamises ning parandaks poliitika sidusust ja demokraatlikku kontrolli;

Kinnitav avaldus

Finantsjuhtimine ja projektide rakendamine 2014. aastal

1.  tõdeb, et 2014. aastal oli kulukohustuste määr (621 miljonit eurot) võrreldes 2013. aasta 3923 miljoni euro ja 2012. aasta 3163 miljoni euroga madal ning et see oli seotud 11. EAFi hilise jõustumisega ja üleminekurahastu raames kasutada olevate piiratud ressurssidega (1616 miljonit eurot); märgib ühtlasi, et 2013. aasta 2963 miljoni euroga võrreldes väga kõrge maksete määr (3516 miljonit eurot), mis oli tingitud 595 miljoni euro saamisest üleminekurahastust, mõjutas Aafrika rahutagamisrahastu raames Kesk-Aafrika Vabariigis ja Somaalias elluviidavate tegevuste eelarvetoetuste ette- ja väljamakseid;

2.  peab äärmiselt murettekitavaks, et EAFi kulutuste puhul on veamäär kontrollikoja hinnangul kolmandat aastat järjest (2012–2014) kasvanud ja on nüüd 3,0 % asemel 3,8 %; rõhutab, et see veamäär on siiski liikmesriikide hallatavate liidu kulude veamääradest oluliselt madalam;

3.  peab murettekitavaks, et komisjonil oli enne kulude kontrollimist ja aktsepteerimist piisav teave, millega kvantifitseeritavaid vigu ära hoida, avastada ja korrigeerida, ning et sel juhul oleks veamäär olnud kuni 2,3 protsendipunkti madalam ja jäänud allapoole olulisuse piirmäära, mis on 2 %; märgib, et suurem osa vigadest tuleneb hanke-eeskirjade mittetäitmisest; toetab kontrollikoja soovitust parandada eelkontrolle;

4.  peab kiiduväärseks rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi (EuropeAid) jõupingutusi täitmata kulukohustuste (tuntakse ka prantsuskeelse termini reste à liquider all) kõrge määra vähendamiseks – neid oli 31. detsembril 2013. aasta seisuga 12,5 miljardi euro ulatuses, kuid 31. detsembri 2014. aasta seisuga juba 9,7 miljardit eurot, mis tähendab 23 % suurust vähenemist; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et vaja on teha rohkem jõupingutusi; märgib ka EuropeAidi pingutusi vähendada vanade eelmaksete summasid (tulemus 46 %, kusjuures eesmärk oli 25 %) ja vanu kasutamata kulukohustusi (tulemus 51,24 %, kusjuures eesmärk oli 25 %) ning avatud aegunud lepingute arvu (tulemus 15,52 %, kusjuures eesmärk oli 15 %), kuid ka seda, et edusammud olid väiksemad EAFide aegunud lepingute osas, pidades silmas, et 25 % kõikidest EAFi lepingutest on avatud ja aegunud ning nende koguväärtus on 3,8 miljardit eurot; ergutab komisjoni tegema täiendavaid jõupingutusi projektide keskmise rakendusperioodi lühendamiseks;

Korrektsusega seotud riskid

5.  märgib, et EAFide rakendamisel kasutatakse erinevaid lähenemisviise, kusjuures osa sellest moodustab otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine (38 % 2014. aastal tehtud maksetest, mille kogusummast 22 % oli seotud eelarvetoetusega) ja ülejäänud 62 % kaudne eelarve täitmine (see jaotub järgnevalt: 32 % rahvusvaheliste organisatsioonide, 25 % kolmandate riikide ja 5 % liikmesriikide riiklike asutuste kaudu); märgib, et geograafiline ulatus on väga suur (79 riiki) ning rakenduseeskirjad ja -menetlused, nt hanke- ja lepingute sõlmimise menetlused, on väga keerulised;

6.  märgib, et kahes valdkonnas – eelarvetoetus ja koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega – ning eriti seoses liidu toetusega ÜRO mitme rahastajaga projektidele sõltub vigade oht tehingutes rahastamisvahendite ja maksetingimuste laadist;

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

7.  tunneb heameelt kontrollikoja arvamuse üle, et 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2014. aasta lõplik raamatupidamisaruanne annab kõikides olulistes aspektides õiglase pildi Euroopa Arengufondide finantsolukorrast 31. detsembri 2014. aasta seisuga ning et nende tehingute tulemused, rahavood ja netovara muutused lõppenud aastal on kooskõlas Euroopa Arengufondi finantsmääruse sätete ja rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel põhinevate eeskirjadega;

8.  on sarnaselt eelnenud aastatega väga mures selle pärast, et edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad ei pea üle 750 000 euro suuruste eelmaksete puhul endiselt alati kinni nõudest, mille kohaselt peab komisjon intressid sisse nõudma igal aastal (2,5 miljonit eurot 2014. aastal ja 5,7 miljonit eurot 2013. aastal), ning et raamatupidamise aastaaruandes esitatud intressidelt saadud tulu summa põhineb osaliselt prognoosidel; palub komisjoni rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraati (DG DEVCO) edasivolitatud eelarvevahendite käsutajaid rangelt jälgida; peab ka kahetsusväärseks, et 250 000 kuni 750 000 euro suurustelt eelmaksetelt teenitud intressi ei käsitleta finantsaruannetes ikka veel finantstuluna;

9.  märgib, et 2014. aastal on tagasi nõutud 83,3 miljonit eurot, mis moodustab 2,3 % 2014. aastal EAFile makstud 3,58 miljardi euro suurusest kogusummast; rõhutab, et need tagasinõutud summad puudutavad ka 8,. 9. ja 10. EAFi ning seetõttu on sissenõudmismäärad väga erinevad;

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus

10.  tunneb heameelt selle üle, et kontrollikoja hinnangul on 2014. aasta raamatupidamisaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

11.  väljendab muret kontrollikoja hinnangu pärast maksete seaduslikkuse ja korrektsuse osas, sest need on olulisel määral vigadest mõjutatud, ning samuti selle pärast, et EuropeAidi peakorteri ja liidu delegatsioonide järelevalve- ja kontrollisüsteemid maksete seaduslikkuse ja korrektsuse tagamisel hinnati ainult osaliselt mõjusaks; väljendab muret maksetehingute valimi tulemuste pärast, mille kohaselt olid 54 makset 165st (33 %) vigadest mõjutatud;

12.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja hinnangul on 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi kulutehingute kõige tõenäolisem veamäär 3,8 % ning et see on suurenenud juba kaks aastat järjest (2013. aastal oli see 3,4 % ja 2012. aastal 3 %);

13.  peab kahetsusväärseks, et toetusesaajate poolse hanke-eeskirjade mittejärgimise ja tõendavate kuludokumentide puudumisega seotud vead moodustavad hinnangulisest veamäärast 63%; peab hädavajalikuks pideva tähelepanu pööramist finants- ja kontrollialase siseoskusteabe arendamisele ning nõuab toetusesaajate ja alltöövõtjatega seoses täielikku läbipaistvust;

14.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja kontrollitud 133 maksetehingust oli 34 kvantifitseeritud vigadega ning 19 % nendest 34 tehingust oli seotud kandmata kuludega, mis võivad viidata pettusele;

15.  peab murettekitavaks, et komisjonil oli enne kulude kontrollimist ja aktsepteerimist piisav teave, millega kvantifitseeritavaid vigu ära hoida, avastada ja korrigeerida, ning et olemasoleva teabe kasutamise korral oleks veamäär olnud 2,3 protsendipunkti tegelikust madalam; eeldab, et DG DEVCO on oma üldise kontrollisüsteemi ja olemasoleva teabe kasutamisel rangem;

16.  väljendab heameelt pettustevastase strateegia jõustumise üle 2014. aastal ja nõuab keskendumist pettustevastastele mehhanismidele ja nende väljaarendamist ning EAFide rahastamise läbipaistvuse suurendamist;

Tegevuse järelevalve ja juhtkonna kinnitavate avalduste tugevdamine

17.  märgib, et projektidega seotud 133 maksetehingust oli vigadest mõjutatud 52 (39 %), millest 34 (65 %) puhul oli tegemist kvantifitseeritavate vigadega; taunib asjaolu, et nendest 34 tehingust 14 olid lõpptehingud, mis olid läbinud kõik eelkontrollid; kordab oma muret eelkontrollide mitterahuldavate tulemuste ja korduvate puuduste pärast;

18.  kordab üleskutset komisjonile pöörata korrapäraselt tähelepanu oma eelkontrollide kvaliteedile ja piisavusele, arvestades eelkõige volatiilset poliitilist ja tegevuskeskkonda;

19.  märgib, et jääkvigade määr oli 2014. aastal hinnanguliselt 2,81 % (205,7 miljonit eurot); võtab teadmiseks asjaolu, et kontrollikoja hinnangul on see hindamismeetod asjakohane, sest annab kasulikku teavet valdkondade kohta, milles kontrolli rakendamist tuleb veelgi parandada, ning piisavalt tõendusmaterjali, et jääkvigade määr ületab olulisuse läve;

20.  kordab parlamendi seisukohta, et kasulik oleks selgelt kindlaks teha, millistes tegevuspõhistes eelarvestustoimingutes ja sekkumisvaldkondades esineb kõige rohkem puudusi, vigu ja kõige suurem veaoht; palub, et DC DEVCO viiks läbi vajaliku analüüsi, et selle teabe saaks võimalikult kiiresti lisada ka iga-aastasesse tegevusaruandesse;

21.  peab vajalikuks kontrolli kulud mõistlikuna hoida ja täpsustada kontrolli kulutõhususega seotud teavet, nagu teave välisauditi ja komisjoni enda kontrollide tulemusena avastatud ja parandatud vigade kohta ning kõikide kontrolli kulutõhususega seotud otseste kulude või näitajate arvessevõtmine, et vältida tarbetute kontrollitasandite kuhjumist;

22.  on seisukohal, et sellega seoses tuleb lisaks järelevalve ja liidu rahastamise atraktiivsuse vahelisele tasakaalule arvesse võtta ka kontrolli ja vastutuse vahelist asjakohast tasakaalu;

23.  väljendab heameelt strateegiliste arengueesmärkide tulemuste mõõtmiseks loodud ELi rahvusvahelise koostöö ja arengu tulemuste raamistiku üle; peab äärmiselt vajalikuks jälgida projektide mõju pidevalt kogu nende elutsükli jooksul ja eelarvetoetuse mõju ning töötada välja asjakohane aruandlus projekti tulemuste kohta;

24.  rõhutab, et tähtis on jätkuvalt parandada liidu välisrahastamisvahendite kaudu rahastatavate arengukoostöö- ja humanitaarabiprojektide mõjuhindamist; rõhutab vajadust erinevate järelevalve- ja aruandlussüsteemide põhjaliku, täpse ja tervikliku analüüsi järele, et vältida halba juhtimist, läbipaistmatust ja liidu vahendite omastamist;

25.  palub tungivalt, nagu ka varasematel aastatel, et komisjon suurendaks veelgi Euroopa välisteenistuse töötajatega mehitatud liidu delegatsioonide aruandekohustust; on veendunud, et seda tuleks teha lisaks välisabi haldamise aruannete esitamisele, mille koostavad ja allkirjastavad liidu delegatsioonide juhid;

26.   juhib tähelepanu asjaolule, et liidu delegatsioonide juhtidele tuleks selgelt meelde tuletada, millised on nende kinnitavate avaldustega seotud kohustused ning asjaomase delegatsiooni tegevusvaldkonnast sõltuvad juhtimis- ja järelevalvealased ülesanded (peamised juhtimisprotsessid, kontrolli juhtimine, peamiste tulemusnäitajate piisav mõistmine ja hindamine); rõhutab vajadust leida selge tasakaal poliitiliste ja juhtimisalaste kohustuste vahel;

27.  on veendunud, et liidu delegatsioonide juhtidele tuleks anda üldiste suuniste raames selged juhised reservatsioonide määratlemise, nende komponentide, reservatsiooni tegemisel arvesse võetavate elementide (finants- ja mainerisk, tegevuse nõrgad kohad, kindlakstehtud sise- ja välispiirangud) ning sellega seotud mõju kohta rahastamis- ja maksetegevuse juhtimisele; tuletab meelde, et reservatsioonis tuleks selgelt määratleda protsess, milles esinevad korduvad või ajutised puudused, ning sisekontrollistandardite kogumi toimimine, piisavus ja tulemuslikkus;

28.  palub EuropeAidil esitada oma iga-aastases tegevusaruandes üldine ülevaade ja analüüs, et muuta liidu delegatsioonide saavutused nähtavamaks ja tagada delegatsioonijuhtide vastuste piisav kvaliteet, järjepidevus ja ühtsus;

29.  on veendunud, et kindlasti on vaja juhtimisteabe ja peamiste tulemusnäitajate põhjal teha kindlaks suundumused, et kohandada programmitsükleid ja parandada liidu arenguabi üldiseid valdkondlikke tulemusi;

30.  palub EuropeAidil ja Euroopa välisteenistusel tugevdada delegatsioonijuhtide kui komisjoni edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate järelevalvet, pidades silmas nende vastutuse suurendamist seoses kvalitatiivse, põhjaliku ja ammendava aruandluse esitamisega lisaks iga-aastases tegevusaruandes sisalduvale täpsele teabele;

Uue arengupoliitika raamistiku rakendamine ja sellega seotud probleemid

31.  peab tervitatavaks uuendatud ja laiendatud säästva arengu tegevuskava aastani 2030 ning 17 säästva arengu eesmärgi ja 169 seonduva sihtmärgi vastuvõtmist, kuna see on arengupoliitika edasiminekus reaalne ja ulatuslik edasiminek;

32.  nõuab, et EAFi vahendite strateegia, haldamine ja aruandlus oleksid ambitsioonikamad; rõhutab, et tegemist on võimalusega kindlustada kõiki EAFi tegevusi, tugevdades selleks majandusliku ja finantsalase tõhususe kriteeriume ning tehes kindlaks juhtimistulemustes kajastuvast tõhususest ja mõjususest saadava kasu; on seisukohal, et vajaduste hindamine on liidu rahastamise lõpliku mõjususe tagamise tõhus eeletapp;

33.  rõhutab asjaolu, et poliitikavaldkondade arengusidusus on aluslepingus sätestatud nõue; märgib, et vastavalt eelmainitule peaksid kõigis asjassepuutuvates poliitikavaldkondades tehtavad kulutused olema kooskõlas arengukoostöö eesmärkidega ning et kahjulikke mõjusid tuleks vältida ja need peatada; on veendunud, et kulutuste hindamine poliitikavaldkondade arengusidususe seisukohast peaks seetõttu muutuma kulutuste ettevalmistamise, järelevalve, aruandluse, hindamise ja auditeerimise korrapäraseks osaks kõigis asjaomastes poliitikavaldkondades, sh kaubandus-, põllumajandus- ja kalanduspoliitikas;

34.  palub komisjonil vaadata läbi ja täpsustada poliitikastrateegia ja rahastajate vahelise koordineerimise vaheline seos eri toetusvahendite puhul, eelkõige mis puudutab eelarvetoetust, segarahastamistoiminguid ja projektide juhtimist; on seisukohal, et lisaks institutsioonilise suutlikkuse ja tugevate valitsemissüsteemide ülesehitamisele, et parandada läbipaistvust ning vähendada korruptsiooni ja maksudest kõrvalehoidumist, on säästva arengu peamiseks tõukejõuks erasektori investeeringud ja erakapitalivood;

35.  rõhutab, et areng ei ole võimalik ilma rahuta ja rahu ei ole võimalik ilma arenguta; toonitab sellega seoses, et arengupoliitikas tuleks prioriteediks seada inimõigused, hea valitsemistava, rahu ja demokraatia ülesehitamine ning et rahu ja õiglust käsitleva säästva arengu eesmärgi (16. eesmärk) saavutamisega seotud meetmed peaksid olema arengukoostöös riiklike soovituskavade üks keskseid aspekte; toonitab lisaks, et liidu partneritelt tuleks nõuda usaldusväärsetel ja mõlemapoolselt kokkulepitud näitajatel põhinevat iga-aastast aruandlust 16. eesmärgi saavutamise kohta;

36.  palub komisjonil võtta arvesse parlamendi muresid ja märkusi seoses riiklike soovituskavade projektidega ning võtta lõplike riiklike soovituskavade puhul arvesse parlamendi järeldusi; nõuab, et Euroopa Arengufondiga seoses kehtestataks ametlikud kontrollivolitused, ning leiab, et seda võiks teha aluslepingu artiklis 295 sätestatud institutsioonidevahelist siduvat kokkulepet kasutades;

Liidu usaldusfondide ja segarahastamisvahendite järelevalve

37.  kiidab heaks kavatsuse hädaolukorras kiiremini ja paindlikumalt vahendeid eraldada ning koondada eri rahastamisallikad, et tegelda kriiside kõigi aspektidega; väljendab heameelt Aafrika jaoks mõeldud ELi hädaolukorra usaldusfondi loomise ja sellele eraldatud vahendite (1,8 miljardit eurot) üle, mis teeb võimalikuks ulatusliku reageerimise pagulaskriisile ning ebaseadusliku rände ja Aafrika põgenike probleemi algpõhjustega tegelemise;

38.  väljendab heameelt ELi Bêkou usaldusfondi loomise üle ja selle osalemise üle rahvusvahelistes meetmetes, millega reageeriti Kesk-Aafrika Vabariigi kriisile; nõuab liikmesriikide aktiivsemat osalust, et fond saaks täielikult toimima hakata;

39.  väljendab heameelt selle üle, et Süüria konflikti tagajärgedega tegelemiseks on loodud ELi Madadi usaldusfond ning Aafrika jaoks on mõeldud hädaolukorra usaldusfond; kutsub liikmesriike üles suurendama oma finantsosalust kõigis ELi usaldusfondides;

40.  rõhutab, et komisjon ei tohiks assigneeringuid alusaktides sätestatud eesmärkidelt ja põhimõtetelt ümber suunata, ning on veendunud, et assigneeringute suunamine usaldusfondide kaudu ei tohiks toimuda EAFi ja liidu pikaajalise poliitika arvelt;

41.  võtab teadmiseks lisaväärtuse, mida annab suure hulga liikmesriikide panuste koondamine liidu tasandil lisaks välisrahastamisvahendite ja EAF olulisele panusele; nõuab tungivalt, et liikmesriigid panustaksid liidu panusele vastavalt, mitte ei annaks üksnes hääleõiguse saamiseks vajaliku miinimumi;

42.  märgib, et usaldusfondid on osa ühekordsest reageerimisest, mis näitab, et EAFis, liidu eelarves ja mitmeaastases finantsraamistikus puuduvad vahendid ja vajalik paindlikkus, mida on vaja kiireks ja terviklikuks reageerimiseks tõsistele kriisidele; peab kahetsusväärseks, et selle tulemusena minnakse eelarvepädevatest institutsioonidest mööda ning õõnestatakse eelarve ühtsust;

43.  tõdeb, et arengu- ja rändepoliitika vahel on tihe seos, mis on liidu ja AKV riikide suhete jaoks äärmiselt tähtis; peab sellega seoses vajalikuks liidus veelgi sügavamalt arutleda selliste usaldusfondide tegevuse järjepidevuse, kulutõhususe ja parima võimaliku seotuse üle muude olemasolevate kahepoolsete arengupoliitikate ja vahenditega;

44.  on ka veendunud, et eritähelepanu tuleks pöörata usaldusfondide ja eelkõige Aafrika jaoks mõeldud ELi hädaolukorra usaldusfondi mõjususele ja poliitilisele juhtimisele ning sellele, et eraldatud vahendite lõppkasutamise suhtes puuduvad garantiid ja järelevalve;

45.  toonitab, kui olulised on eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames piisavad kontrollimehhanismid poliitilise kontrolli tagamiseks eelarve täitmise üle; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks viivitamata meetmeid, et parandada eelarvepädevate institutsioonide ja eelarve kontrolliga tegelevate instantside osalemist ning usaldusfondid ja muud mehhanismid eelarvenõuetega paremini kooskõlla viia, eelkõige kajastades neid liidu eelarves;

46.  kordab oma nõudmist, et parlamendile esitataks korrapäraselt aruandeid selle kohta, kuidas segarahastamisvahendeid kasutatakse ja millised on tulemused, et parlamendil oleks võimalik teostada oma kontrollipädevust, eelkõige juhtimissuutlikkuse ja lisaväärtuse hindamise osas;

47.  on veendunud, et mis tahes uued rahastamisvahendid ja segarahastamisvahendid peaksid olema kooskõlas liidu arengupoliitika üldeesmärkidega ja keskenduma valdkondadele, kus lisaväärtus ja strateegiline mõju on suurimad;

48.  palub komisjonil tagada tugeva, läbipaistva ja vastutust rõhutava raamistiku, mille abil tagada, et arengu tõhususe põhimõtteid ja arengueesmärke võetakse arvesse kõikides segarahastamisprogrammides, ning tagada selle lisaväärtus arengu seisukohast, nagu on soovitatud kontrollikoja eriaruandes nr 16/2014 („ELi välispoliitika toetamise eesmärgil toimuva piirkondlike investeerimisrahastute toetusprogrammide ja finantseerimisasutuste laenude ühendamise mõjusus“);

49.  võtab teadmiseks, et seni on suurem osa vahenditest tulnud liidu eelarvest ja EAFist ning liikmesriikide osalus usaldusfondides on seni olnud üsna väike; nõuab tungivalt, et liikmesriigid panustaksid usaldusfondidesse samaväärselt liidu eelarve ja EAFiga;

EIP hallatava AKV riikide investeerimisrahastu tulemuslikkus

50.  tuletab meelde, et 9. ja 10. EAFist eraldati sellele investeerimisrahastule AKV riikide ning ÜMTde jaoks 3185,5 miljonit eurot, millele lisati 11. EAFist 500 miljonit eurot tulemusliku rahastamise vahendi kaudu, mis võimaldab sellel võtta nn tulemusliku investeerimise abil isegi veel rohkem riske, et saavutada suurem areng;

51.  väljendab heameelt 2014. aastal esitatud esimese EIP aruande üle, mis käsitleb tema välistegevuse tulemusi ning kolme samba alusel hindamise raamistiku ja tulemuste mõõtmise raamistiku kasutamist EIP poolt investeerimisprojektide eeldatavate tulemuste eelhindamiseks; on siiski veendunud, et eel- ja järelanalüüse tuleb parandada, et võtta lisaks majandusnäitajatele arvesse ka keskkonnakaitse ja jätkusuutliku arenguga seotud kriteeriume;

52.  palub, et EIP peaks investeeringute pikaajalist mõju ja nende panust jätkusuutlikkusse otsustavaks prioriteediks;

53.  ergutab EIPd veelgi rohkem toetama kohalikul tasandil erasektori arengut, mis on jätkusuutlikkuse peamine tõukejõud, aga ka toetusesaajatele otseselt huvipakkuvat sotsiaalset ja majanduslikku põhitaristut ning uute kohalike ja piirkondlike partnerite otsingut mikrorahastamise erivaldkonnas; palub, et EIP suurendaks täiendavust vahendite kasutamise parema põhjendamise abil;

54.  peab kiiduväärseks kontrollikoja eriaruannet nr 14/2015 „Kas AKV riikide investeerimisrahastu annab lisaväärtust“, kuna see on positiivne näide järelmeetmetest, mida kontrollikoda on võtnud pärast 2012. ja 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, mille käigus parlament palus koostada enne EIP välismandaadi vahekokkuvõtte ja investeerimisrahastu vahekokkuvõtte koostamist eriaruande EIP välislaenutegevuse tulemuslikkuse ja kooskõla kohta liidu arengupoliitika ja -eesmärkidega;

55.  leiab, et AKV riikide investeerimisrahastu audit on parlamendi ja kontrollikoja vahelise koostöö ja kollektiivse kontrolli hea tava musternäide; on arvamusel, et nimetatud auditiaruannet võib pidada hüppelauaks, kuna tegemist on kontrollikoja esimese auditiga selles konkreetses valdkonnas; peab kahetsusväärseks asjaolu, et investeerimisrahastut ei käsitleta kontrollikoja iga-aastase kinnitava avalduse auditi raames;

56.  võtab teadmiseks auditi järeldused AKV riikide investeerimisrahastu sidususe kohta liidu arengupoliitika eesmärkidega ja selle stimuleeriva mõju kohta; peab kiiduväärseks EIP ja komisjoni head koostööd projektide leidmisel ja valikul; peab kahetsusväärseks, et AKV riikide investeerimisrahastu antavat lisaväärtust ei ole suudetud täpsemalt määratleda; palub seetõttu kontrollikojal esitada edaspidi eriaruannetes rohkem konkreetseid näiteid ja tuua mõned projektid eraldi välja, et oma järeldusi ja soovitusi paremini illustreerida;

57.  nõuab AKV riikide investeerimisrahastu edasilaenamislepingute süstemaatilist avaldamist ning juurdepääsu juhatuse otsustele ja juhtimisalastele dokumentidele;

58.  peab äärmiselt oluliseks, et EIP võtaks jätkuvalt aega hoolsuskohustuse põhimõtete jaoks, mis oleks ühendatud tulemuste hindamise vahenditega, et saada parem ülevaade finantsvahendajate ja toetusesaajate profiilist ning hinnata paremini projektide mõju lõplikele toetusesaajatele;

59.  on arvamusel, et liidu maksumaksjate raha kasutamine ei tohiks olla võimalik ilma parlamendi poolse eelarve täitmisele heakskiidu andmiseta; kordab seetõttu oma veendunud seisukohta, et AKV riikide investeerimisrahastu suhtes, mida liidu nimel haldab EIP, tuleks kohaldada parlamendi poolset eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, sest investeerimisrahastut rahastatakse liidu maksumaksjate rahaga;

60.  märgib, et 2015. aastal uuendati ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikes 3 osutatud kolmepoolset kokkulepet EIP, komisjoni ja kontrollikoja vahelise koostöö kohta seoses meetoditega, mida kontrollikoda kasutab, et kontrollida EIP tegevust liidu ja liikmesriikide vahendite haldamisel; kordab oma seisukohta, et kontrollikoja volitusi tuleks sellega seoses laiendada kõigile uutele EIP rahastamisvahenditele, mis hõlmavad liidu või EAFi avalikke rahalisi vahendeid;

61.  ergutab EIPd töötama välja ja rakendama terviklikku käsitust, mis on vajalik reageerimiseks Euroopa-suunalisest rändevoost tulenevatele tõsistele probleemidele, kaasa arvatud tõhustatud tegevus rändevoogude päritoluriikides ning riikides, mis päritoluriikidega otseselt piirnevad;

Eelarvetoetuste haldamine

62.  märgib, et eelarvetoetuste makseid tehti 2014. aastal kokku 794 miljonit eurot; märgib ka, et kontrollikoja auditeeritud 32 eelarvetoetuse tehingust olid vähese mõjuga kvantifitseeritavatest vigadest mõjutatud ainult kaks;

63.  tuletab meelde, et eelarvetoetus kui kahepoolse koostöö vorm hõlmab partnerite tulemuslikkuse ning korruptsiooni- ja pettuseohuga seotud pidevat usaldusriski; nõuab hoolikat järelevalvet ning põhjalikku poliitilist dialoogi liidu ja partnerriikide vahel seoses eesmärkide, kokkulepitud tulemuste poole liikumise, tulemusnäitajate ning süsteemse riskianalüüsi ja riskijuhtimisstrateegiatega;

64.  on veendunud, et suutlikkuse arendamise optimeerimiseks ja saavutatud tulemuste jälgimiseks tuleks partnerriikides keskenduda avaliku sektori finantsjuhtimisele, eelarve läbipaistvusele ja makromajanduslikele tingimustele;

Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega

65.  märgib, et 2014. aastal tehti EAFidest rahvusvaheliste organisatsioonide poolt rakendatavatele projektidele makseid summas 908,6 miljonit eurot;

66.  kutsub asjaomaseid liidu ja ÜRO institutsioone üles täielikult järgima ja rakendama finants- ja haldusraamistiku lepingut; palub komisjonil anda parlamendile aru finants- ja haldusraamistiku lepingu ja sellega seotud suuniste rakendamise kohta, teha kindlaks täiustamist vajavad valdkonnad ja esitada vastavasisulised ettepanekud;

67.  ergutab ÜROd ja asjakohaseid ÜRO institutsioone jätkama koostöö tihendamist liiduga, arendades selleks pidevalt ulatuslikke järelevalve- ja aruandlussüsteeme; rõhutab, et rahvusvaheliste rahastajate esitatud erinevat liiki aruandluskohustused ja maksetingimused mõjuvad abi tulemuslikkusele ja tõhususele halvasti; peab kahetsusväärseks, et partnerorganisatsioonid, kellele on usaldatud liidu eelarve kaudne täitmine, esitavad komisjonile aruandeid, mis on sageli mittetäielikud või ebapiisavalt tulemustele suunatud;

68.  tuletab meelde, et struktureeritud koostöö liidu ja ÜRO vahel on ainuke tõhus vahend fondide ebatõhusa kasutamise ja meetmete kattumise vältimiseks; tõdeb, et liidu abi andmine ÜRO kaudu võimaldab liidul jõuda sellistesse maailma piirkondadesse, kuhu ta omal jõul ei suudaks jõuda;

69.  rõhutab, et selleks, et parlamendil oleks võimalik oma kontrollipädevust teostada, on vaja tagada kõigil tasanditel kõrgeim läbipaistvuse ja institutsioonilise aruandluskohustuse tase, mis saavutatakse juurdepääsu kaudu terviklikele ja usaldusväärsetele eelarve- ja finantsandmetele; nõuab, et kavatsuste, toetusesaajate ja rahastamise osas on vaja paremat avalikustamispoliitikat, et saavutada liidu raha parem haldamine;

70.  peab liidu nähtavuse tagamist ülioluliseks, muu hulgas seoses tulemuste omistamisega, eelkõige kaasrahastatavate ja mitme rahastajaga algatuste puhul, et ühisrahastamise puhul toimuks liidu vahendite jälgitavuse tagamiseks kiire ja korrapärane teabe edastamine;

71.  on liidu abi tulemuslikkusele keskendumist silmas pidades veendunud, et tulemustele orienteeritud käsitust tuleks täiustada sellise tulemuste vastutus- ja mõõtmisraamistiku kehtestamise abil, mis võimaldab hinnata projektide usaldusväärsust majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse seisukohast ning projektide hindamist tulemuslikkuse ja tõhususe seisukohast;

72.  ergutab kindlalt seadma kõigi ELi rahastatavate toimingute kavandamisetapis SMART-eesmärke; toonitab, et see on ainus viis, kuidas parlament tulemuste ja mõju järelhindamisel selget ja usaldusväärset teavet saaks;

Hindamismehhanismid ja tulemustele suunatud järelevalvesüsteemid

73.  peab väga murettekitavaks EuropeAidi hindamis- ja tulemustele suunatud järelevalvesüsteemide vähest usaldusväärsust, sest programmide hindamise järelevalve ja kontrolli tase ei ole piisav, ning seda, et EuropeAid ei suuda tagada töötajate ja rahaliste vahendite asjakohast ja tõhusat suunamist eri hindamistele;

74.  väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande nr 18/2014 „EuropeAidi hindamis- ja tulemustele suunatud järelevalve süsteemid“ üle; kutsub DG DEVCOt tungivalt üles tegelema oma hindamis- ja järelevalvesüsteemide mitmesuguste puudustega, millele selles eriaruandes tähelepanu juhitakse, eriti nendega, mis on seotud tõsiste puudustega DG DEVCO hindamissüsteemis; rõhutab, et halvasti toimiv hindamissüsteem suurendab ohtu, et valitakse välja projektid, mis ei ole kvaliteetsed või ei saavuta oma eesmärke; märgib, et komisjoni ja kontrollikoja seisukohad eelarvetoetuste tulemuslikkuse kohta saadava teabe usaldusväärsuse osas lähevad lahku, ja on selle pärast mures; on veendunud, et liidu delegatsioonide ja DG DEVCO hindamisüksuse personalinappuse ning kontrollikoja väljatoodud probleemide vahel on seos; on seisukohal, et see näitab hästi, milliseid kahjulikke tagajärgi võib omada töötajate arvu vähendamine liidu programmide tõhusale toimimisele;

75.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Parlamendile kui eelarvekontrolli asutusele tuleb tingimata anda selge pilt selle kohta, millises ulatuses liidu peamised eesmärgid on tegelikult saavutatud;

76.  tuletab meelde, et komisjoni abiprojektide ja -programmide tulemuslikkuse kohta tuleks anda väljastpoolt lähtuvat, objektiivset ja erapooletut tagasisidet, mis on üks osa komisjoni kohustusest tagada kvaliteet; on seisukohal, et hindamiste tulemused on poliitika ja poliitilise läbivaatamisprotsessi alusmaterjalina tähtsad, aidates kohandada strateegilisi poliitilisi eesmärke ja parandada seostatust teiste liidu poliitikavaldkondadega;

77.  on veendunud, et analüüsi ja tulemuste koondamisse investeerimine ei anna mitte ainult üldist pilti suundumustest, vaid võimaldab ka teha järeldusi, mis omakorda tugevdab hindamisprotsesside tulemuslikkust ning annab ühtlasi paremat tõendusmaterjali otsuste tegemiseks ja poliitika kujundamiseks;

78.  on seisukohal, et igal moel teadmiste jagamine on olulise tähtsusega mitte ainult hindamiskultuuri, vaid eelkõige tulemuste saavutamise kultuuri arendamiseks;

79.  on seisukohal, et läbipaistvus on viivitamatult vajalik; palub seega, et komisjon esitaks parlamendile igal aastal elektrooniliselt Exceli tabeli, mis sisaldab teavet järgmise kohta: a) saajad, b) riigid, c) raha saavad organisatsioonid, d) alla 1 miljoni euro suurused toetused, e) 1–3 miljoni euro suurused toetused, f) 3–5 miljoni euro suurused toetused, g) 5–10 miljoni euro suurused toetused ning h) üle 10 miljoni euro suurused toetused;

Puitu tootvatele riikidele FLEGTi tegevuskava raames antav liidu toetus

80.  peab FLEGTi algatust metsahalduse parandamisel, metsade püsimise tagamisel ja õiguskaitse kindlustamisel esmatähtsaks, kuna selles kasutatakse kõiki võimalikke vahendeid, muu hulgas vabatahtlikke partnerluslepinguid ja finantsalaseid nõuetekohase hoolsuse tingimusi, et leida lahendus ebaseadusliku raie ülemaailmsele probleemile ja aidata tagada puidu eksport liitu;

81.  taunib siiski FLEGTi tegevuskava ja projektide rakendamisetapis tuvastatud kumulatiivseid puudujääke, mis muudavad nüüd vajalikuks põhjaliku hindamise; on kindlalt veendunud, et pärast 300 miljoni euro eraldamist ajavahemikul 2003–2013 FLEGTiga seotud toetusele on aeg viia läbi ebaseadusliku raie vähendamisele suunatud FLEGTi protsessi põhjalik kulude-tulude analüüs;

82.  taunib FLEGTi tegevuskava aeglast rakendamist, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 995/2010(27) (liidu puidumäärus) hilist vastuvõtmist ning komisjoni aeglust FLEGTi üldisest rahastamisest saadud õppetundidest järelduste tegemisel;

83.  kutsub komisjoni seepärast üles liidu rahastamist ümber struktureerima, et kaotada eri eelarved ja kaaluda võimalust kasutada ühte selgelt kindlaksmääratud eelarvet;

84.  tuletab meelde, et puidutoodete jälgitavust liidu ja puitu eksportivate riikide vahelise toimiva seaduslikult kehtestatud litsentsisüsteemi kaudu tuleks pidada pidevaks põhieesmärgiks, arvestades eelkõige laialt levinud korruptsiooni, nõrka õiguskorda ning projektidega seotud riskide ja piirangute ebapiisavat hindamist;

AKV-ELi energiarahastu toetus taastuvenergiale Ida-Aafrikas

85.  väljendab heameelt asjaolu üle, et alates teisest energiarahastu projektikonkursist on esialgne teostatavusanalüüs kohustuslik; rõhutab, et esialgne teostatavusanalüüs peaks tuginema täpsetele ja realistlikele stsenaariumidele ja prognoosidele selle kohta, kuidas kohalikku kogukonda saaks projekti elluviimisse kaasata, et parandada kohalikku isevastutust ja projekti edendamist;

86.  rõhutab veendunult, et paremini tuleks kindlaks määrata seos projekti teostatavuse ning sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse vahel, et tagada mitte üksnes energiarahastu investeerimisprojektide tõhusus, sidusus ja nähtavus, vaid ka tulemuslikkus ja laiemad tulemused asjaomastes piirkondades;

87.  on seisukohal, et projektide ja eelkõige selgelt raskustes projektide ning nendega seotud riskide üle tuleks regulaarselt teostada järelevalvet, millega peaksid kaasnema kiired leevendusmeetmed riskide maandamiseks;

88.  rõhutab vajadust tagada, et kohalikud sidusrühmad, nt valitsusvälised organisatsioonid või kohalikud kogukonnad, oleksid kaasatud energiarahastu poolt toetatavatesse projektidesse kogu projektitsükli jooksul algusest lõpuni, võttes hoolikalt arvesse vajadust toetada pidevalt kohaliku suutlikkuse suurendamist ja veelgi parandada kohalikku isevastutust, et projekt püsiks pärast rahastamisperioodi lõppemist elujõuline ja jätkusuutlik;

ELi toetus Haitile

89.  tuletab meelde, et riigi ülesehitamise meetmed on liidu arengustrateegia keskmes; on seisukohal, et igas sellises kriisiolukorras tuleb pöörata erilist tähelepanu katastroofide ohu vähendamise riikliku juhtimisraamistiku tugevusele ja toimimistõhususele, kuna see on liidu sekkumise tulemuslikkuse eeltingimus;

90.  kordab oma üleskutset komisjonile ja Euroopa välisteenistusele teavitada parlamenti suundumustest, eelkõige seoses riskijuhtimisega ja valmisolekuga rakendada programme ja saavutada nende eesmärgid katastroofijärgses olukorras;

Piinamise vastasele võitlusele ja surmanuhtluse kaotamisele eraldatav liidu toetus

91.  tuletab meelde, et inimõiguste ja demokraatia austamine on AKV-ELi partnerluse üks alustalasid; ergutab Euroopa välisteenistust ja komisjoni parandama liidu delegatsioonide suutlikkust parandada tulemuslikkust ja tulemusi ning mõjutada inimõigustele ja demokraatiale rajatud poliitilist kultuuri;

92.  usub, et Euroopa välisteenistus ja komisjon peaksid inimõiguste küsimustes püüdma teha rohkem ühist programmi- ja jälgimistööd, et see oleks paremini kooskõlas kohalike poliitiliste ja inimõigustealaste strateegiatega;

93.  juhib sellega seoses tähelepanu tõsiasjale, et mõjuhindamise süsteemid on üsna nõrgad ning see on osaliselt tingitud ebaselge loogikaga projektiraamistikest, millel puuduvad hästi määratletud võrdlusnäitajad ja eesmärgid; palub komisjonil muuta projektiraamistike loogikanõuded selgemaks, et parandada projektide tulemusi ja lisaväärtust;

ELi-AKV uue partnerluse kujundamine

94.  on seisukohal, et säästva arengu eesmärkide uue üldise raamistiku vastuvõtmine mõjutab EAFide üldist toimimist, kuna selles on määratletud selgemad prioriteedid, ning ühtlasi peaks see tolle eelarvevälise aspekti valguses viima ka praeguse detailse rahastamiskorra põhjalikuma arutamiseni; on arvamusel, et EAF võib omada veelgi suuremat mõju, kui ta põhineb ühtsetel tulemusnäitajatel ja samade probleemide ees seisvate riikide rühmade vahelisel suuremal geograafilisel sidususel;

95.  kordab tungivalt oma üleskutset nõukogule ja liikmesriikidele kanda Euroopa Arengufond liidu eelarvesse, et tugevdada demokraatlikku kontrolli; palub, et komisjon, nimelt Cotonou-järgne töökond, teavitaks parlamenti Cotonou lepingu 2020. aasta järgset asendamist ja võimalikke valikuid käsitlevate arutluste seisust;

EAF ja rändekriis aastatel 2014–2016

96.  tõdeb, et arenguabi kasutatakse vaesuse vähendamiseks maailma vaeseimates riikides ning et EAFid on seni saavutanud AKV riikides ja ÜMTdel märkimisväärset edu;

97.  on tõsiselt mures praeguse põgenikevoo pärast, eelkõige seetõttu, et kuigi sõjapõgenike ja varjupaigataotlejate osakaal on suur, kasvab pidevalt hoopis majandusmigrantide arv;

98.  on arvamusel, et arenguabi tuleb jaotada palju tõhusamalt ja see peab täitma lisaväärtuse kriteeriumid; rõhutab, et see on ainus viis tagada inimestele piisavalt head elamistingimused ja vältida majandusmigrantide voo suurenemist;

99.  rõhutab asjaolu, et hetkel on praegusest ja kõikidest varasematest EAFidest 9673 miljonit eurot kinni selliste kohustuste all nagu täitmata kulukohustused (mida tuntakse lühendiga RAL, mis tuleneb prantsuskeelsest terminist reste à liquider), lepinguga sidumata kulukohustused (RAC, mis tuleneb prantsuskeelsest terminist reste à contracter) ja täitmata maksekohustused (RAP, mis tuleneb prantsuskeelsest terminist reste à payer); leiab, et allpool toodud tabel on erakordselt kõnekas:

Euroopa Arengufond

Täitmata kulukohustuste summa

Lepinguga sidumata kulukohustuste summa

Täitmata maksekohustuste summa

8

36 291 173

15 067 281

21 223 892

9

754 545 794

298 932 156

455 613 639

10

8 195 173 994

3 072 710 058

5 122 463 936

11

565 263 991

429 067 226

136 196 765

Kaasrahastamine

121 744 226

14 408 394

107 335 833

Kokku

9 673 019 179

3 830 185 114

5 842 834 065

100.  peab murettekitavaks, et Euroopa välisteenistuse vastutusalasse kuuluvate liidu delegatsioonide juhid AKV riikides ja ÜMTdel haldavad 917 projekti, millest 428 on hilinenud või mille eesmärkide saavutamine on ohtu sattunud; peab väga murettekitavaks, et kõnealuste projektide summa on 9188 miljonit eurot;

101.  nõuab, et parlamendi eelarvekontrollikomisjoni avastustest õpitaks, ning rõhutab, et EAFi vahendite kasutamise suhtes on vaja sihipärasemat käsitust; teeb seetõttu ettepaneku kasutada paindlikumat jaotusstrateegiat, mis vastab sellele, mida liit rändekriisi ohjamiseks vajab;

102.  on arvamusel, et 11. EAFi vahenditest tuleks rändekriisi ennetamisele ja juba olemasolevate rändevoogude haldamisele määrata sihtotstarbeliselt üks neljandik;

Euroopa Parlamendi resolutsiooni järelmeetmed

103.  palub, et kontrollikoda lisaks oma järgmisse aastaaruandesse ülevaate Euroopa Parlamendi soovituste põhjal võetud järelmeetmete kohta.

22.2.2016

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(2015/2203(DEC))

Arvamuse koostaja: Doru-Claudian Frunzulică

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et liidu arenguabikulutused toimuvad sageli väga keerulises keskkonnas, mis suurendab raskusi projekti rakendamise, hindamise ja kulude kontrolli puhul; märgib, et arenguabi puhul kipub seetõttu vigu rohkem esinema kui muudes liidu poliitikavaldkondades;

2.  märgib, et kontrollikoja hinnanguline veamäär Euroopa Arengufondi kulude puhul on suurenenud 2013. aasta 3,4 %-lt 2014. aastal 3,8 %-ni; rõhutab, et see veamäär on siiski oluliselt madalam kui liikmesriikide hallatavate liidu kulude veamäärad;

3.  märgib, et suurem osa vigu tuleneb hanke-eeskirjade mittejärgimisest ning et kontrollikoja hinnangul oleks projektide parem eelkontroll komisjoni poolt võinud veamäära märkimisväärselt vähendada; toetab kontrollikoja soovitust eelkontrolli parandamise kohta;

4.  rõhutab, et ELi delegatsioonide välisabi haldamise aruanded kajastavad liidu välisabiprojektide rakendamist teataval ajahetkel ja seetõttu ei saa neid pidada lõplikuks hinnanguks projektide kohta; hoiatab seetõttu liidu abipoliitika üldist tulemuslikkust puudutavate ennatlike ja kallutatud järelduste tegemise eest;

5.  väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande nr 18/2014 üle EuropeAidi hindamis- ja tulemustele suunatud järelevalve süsteemide kohta; kutsub DG DEVCOt tungivalt üles käsitlema oma hindamis- ja järelevalvesüsteemide mitmesuguseid nõrkusi, millele kontrollikoda juhtis tähelepanu oma eriaruandes, eriti neid, mis on seotud tõsiste puudustega DG DEVCO hindamissüsteemis; rõhutab, et halvasti toimiv hindamissüsteem suurendab ohtu, et valitakse välja projektid, mis ei ole kvaliteetsed või ei saavuta oma eesmärke; märgib, et komisjoni ja kontrollikoja seisukohad eelarve toetamise meetmete tulemuslikkuse kohta saadava teabe usaldusväärsuse osas lähevad lahku, ja on selle pärast mures; on veendunud, et ELi delegatsioonide ja DG DEVCO hindamisüksuse personalipuuduse ning kontrollikoja väljatoodud probleemide vahel on seos; on seisukohal, et see näitab hästi, millised kahjulikud tagajärjed võivad olla töötajate arvu vähendamisel liidu programmide tõhusale toimimisele;

6.  väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande nr 14/2015 üle AKV riikide investeerimisrahastu kohta; on rahul, et kontrollikoda jõudis järeldusele, et investeerimisrahastul on selge lisaväärtus;

7.  väljendab heameelt ELi Bêkou usaldusfondi loomise ja selle panuse üle rahvusvahelistesse meetmetesse reageeringuna Kesk-Aafrika Vabariigi kriisile; palub liikmesriikidel aktiivsemalt osaleda, et fond saaks täielikult toimima hakata;

8.  väljendab heameelt selle üle, et loodi ELi Madadi usaldusfond Süüria konflikti tagajärgedega tegelemiseks ning hädaolukordade usaldusfond Aafrika jaoks; kutsub liikmesriike üles suurendama oma finantsosalust kõigis ELi usaldusfondides;

9.  võtab teadmiseks suured ootused liidu arengupoliitika suhtes seoses sellega, et see peaks aitama lahendada pagulaskriisi; rõhutab siinkohal, et jõupingutused peaksid olema suunatud rändekriiside algpõhjuste käsitlemisele – inimõiguste rikkumistele, seadusetusele, korruptsioonile, vaesusele ja näljale, mitte üksnes sellele, et suunata märkimisväärne osa Euroopa Arengufondi ja arengukoostöö rahastamisvahendi vahendeid ümber rändealastesse meetmetesse, ebaselge või kahtlase väärtusega sõjalistesse meetmetesse ning kliimameetmetesse; tunnistab täiel määral mitmete probleemide keerukat iseloomu ja vajadust lahendada neid mitmekülgsete ja üksteist täiendavate meetmetega ning seega vajadust täpsustada olemasolevat rahastamiskorraldust, leida muid, täiendavaid rahastamisallikaid ning austada rahvusvahelisi kohustusi ja olemasolevaid siseriiklikke õigussätteid, et need globaalsed probleemid lahendada; nõuab seetõttu kliimamuutuse vastu võitlemiseks fondide loomist, mille allikad peaksid hõlmama finantstehingute makse ning rahvusvaheliste lennu- ja merereiside süsinikdioksiidimakse;

10.  väljendab heameelt, et suur osa liidu arenguabist antakse eelarvetoetusena; nõuab juhul, kui tingimused on täidetud, et eelarvetoetust antaks vahendina, mis võimaldab igal riigil oma prioriteetide üle otsustada ja täielikult oma arengut juhtida; väljendab heameelt kontrollikoja aastaaruandes esitatud tõendite üle, et üldiselt austab komisjon sellise valitud rakendusviisi tingimusi; tuletab meelde, et eelarvetoetuse programmide kaudu antaval ametlikul arenguabil on ette näidata head tulemused arengu tõhususe põhimõtete osas, sest see edendab partnerriikide isevastutust ja riigipõhiseid süsteeme; tuletab meelde, et eelarvetoetus võib aidata saavutada tõelisi tulemusi alates avaliku sektori kulutuste suurendamisest ja laiendatud teenuste osutamisest kuni vaeseid riike senisest paremini teenivate tulemusteni; tuletab meelde, et eelarvetoetus on tulemuslik, sest hea teostuse korral võib see vastata otseselt toetust saavate riikide rahastamisvajadustele, kasutades nende oma süsteeme ja arengunäitajaid, ning see võib aidata tugevdada valitsusorganeid ning suurendada kohalikku läbipaistvust ja vastutust, mis vähendab korruptsiooni;

11.  rõhutab, et tähtis on jätkuvalt parandada liidu välisrahastamisvahendite kaudu rahastatavate arengukoostöö- ja humanitaarabiprojektide mõjuhindamist; rõhutab vajadust erinevate järelevalve- ja aruandlussüsteemide põhjaliku, täpse ja tervikliku analüüsi järele, et vältida halba juhtimist, läbipaistmatust ja liidu vahendite omastamist;

12.  rõhutab, et areng ei ole võimalik ilma rahuta ja rahu ei ole võimalik ilma arenguta; toonitab sellega seoses, et arengupoliitikas tuleks prioriteediks seada inimõigused, hea valitsemistava, rahu ja demokraatia ülesehitamine ning et rahu ja õiglust käsitleva säästva arengu eesmärgi (16. eesmärk) saavutamisega seotud meetmed peaksid olema arengukoostöös riiklike soovituskavade üks keskseid sektoreid, ning märgib, et meie partneritelt tuleks nõuda usaldusväärsetel ja mõlemapoolselt kokkulepitud näitajatel põhinevat iga-aastast aruandlust 16. eesmärgi saavutamise kohta;

13.  palub komisjonil võtta arvesse parlamendi muresid ja märkuseid seoses riiklike soovituskavade projektidega ning arvestada parlamendi järeldusi lõplikes riiklikes soovituskavades; nõuab ametlike kontrollivolituste kehtestamist seoses Euroopa Arengufondiga – näiteks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 295 kohase siduva iseloomuga institutsioonidevahelise kokkuleppe abil;

14.  palub komisjonil tagada tugeva, läbipaistva ja vastutust rõhutava raamistiku, mis tagab selle, et arengu tõhususe põhimõtteid ja arengueesmärke võetakse arvesse kõikides ühendamisprogrammides, et tagada selle lisaväärtus arengu seisukohast, nagu on soovitatud kontrollikoja eriaruandes „ELi välispoliitika toetamise eesmärgil toimuva piirkondlike investeerimisrahastute toetusprogrammide ja finantseerimisasutuste laenude ühendamise mõjusus“;

15.  rõhutab asjaolu, et poliitikavaldkondade arengusidusus on nõue, mis on sätestatud aluslepingus; märgib, et vastavalt eelmainitule peaksid kõigis asjassepuutuvates poliitikavaldkondades tehtavad kulutused olema kooskõlas arengukoostöö eesmärkidega ning et kahjulikke mõjusid tuleb vältida ja need peatada; on veendunud, et kulutuste hindamine poliitikavaldkondade arengusidususe seisukohast peaks seetõttu muutuma kulutuste ettevalmistamise, järelevalve, aruandluse, hindamise ja auditeerimise korrapäraseks osaks kõigis asjaomastes poliitikavaldkondades, sh kaubandus-, põllumajandus- ja kalanduspoliitikas.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

17.2.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

25

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Louis Aliot, Beatriz Becerra Basterrechea, Ignazio Corrao, Nirj Deva, Doru-Claudian Frunzulică, Nathan Gill, Charles Goerens, Enrique Guerrero Salom, Heidi Hautala, Maria Heubuch, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Stelios Kouloglou, Arne Lietz, Linda McAvan, Maurice Ponga, Cristian Dan Preda, Lola Sánchez Caldentey, Elly Schlein, Pedro Silva Pereira, Davor Ivo Stier, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta, Rainer Wieland, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Juan Fernando López Aguilar, Jan Zahradil, Joachim Zeller

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

7.4.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

6

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Louis Aliot, Jonathan Arnott, Inés Ayala Sender, Dennis de Jong, Martina Dlabajová, Ingeborg Gräßle, Bogusław Liberadzki, Monica Macovei, Gilles Pargneaux, Georgi Pirinski, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Igor Šoltes, Bart Staes, Marco Valli, Derek Vaughan, Anders Primdahl Vistisen, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Richard Ashworth, Andrey Novakov, Markus Pieper, Julia Pitera, Miroslav Poche, Patricija Šulin

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Luke Ming Flanagan, Arne Gericke, Ramón Jáuregui Atondo, Claudiu Ciprian Tănăsescu

(1)

ELT C 373, 10.11.2015, lk 289.

(2)

ELT C 379, 13.11.2015, lk 124.

(3)

EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(4)

ELT L 287, 4.11.2010, lk 3.

(5)

ELT L 344, 19.12.2013, lk 1.

(6)

EÜT L 156, 29.5.1998, lk 108.

(7)

EÜT L 317, 15.12.2000, lk 355.

(8)

ELT L 247, 9.9.2006, lk 32.

(9)

ELT L 210, 6.8.2013, lk 1.

(10)

EÜT L 191, 7.7.1998, lk 53.

(11)

ELT L 83, 1.4.2003, lk 1.

(12)

ELT L 78, 19.3.2008, lk 1.

(13)

ELT L 58, 3.3.2015, lk 17.

(14)

ELT C 373, 10.11.2015, lk 289.

(15)

ELT C 379, 13.11.2015, lk 124.

(16)

EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(17)

ELT L 287, 4.11.2010, lk 3.

(18)

ELT L 344, 19.12.2013, lk 1.

(19)

EÜT L 156, 29.5.1998, lk 108.

(20)

EÜT L 317, 15.12.2000, lk 355.

(21)

ELT L 247, 9.9.2006, lk 32.

(22)

ELT L 210, 6.8.2013, lk 1.

(23)

EÜT L 191, 7.7.1998, lk 53.

(24)

ELT L 83, 1.4.2003, lk 1.

(25)

ELT L 78, 19.3.2008, lk 1.

(26)

ELT L 58, 3.3.2015, lk 17.

(27)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused (ELT L 295, 12.11.2010, lk 23).

Õigusalane teave