Menetlus : 2015/2346(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0160/2016

Esitatud tekstid :

A8-0160/2016

Arutelud :

PV 25/05/2016 - 23
CRE 25/05/2016 - 23

Hääletused :

PV 26/05/2016 - 6.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0236

RAPORT     
PDF 286kWORD 96k
28.4.2016
PE 573.111v02-00 A8-0160/2016

mittetariifsete tõkete kohta ühtsel turul

(2015/2346(INI))

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

Raportöör: Daniel Dalton

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mittetariifsete tõkete kohta ühtsel turul

(2015/2346(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 28. oktoobri 2015. aasta teatist „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele” (COM(2015)0550),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 28. oktoobri 2015. aasta töödokumenti „A Single Market Strategy for Europe – Analysis and Evidence” (Euroopa ühtse turu strateegia – analüüs ja tõendid) (SWD(2015)0202),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 28. oktoobri 2015. aasta töödokumenti „Report on Single Market Integration and Competitiveness in the EU and its Member States” (Aruanne ühtse turu integratsiooni ja konkurentsivõime kohta ELis ja selle liikmesriikides) (SWD(2015)0203),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 2014. aasta septembri uuringut „Ühtse turu Euroopa mõõtme puudumise hind“,

–  võttes arvesse oma 11. septembri 2013. aasta resolutsiooni teenuste siseturu olukorra ülevaate ja edasiste sammude kohta(1),

–  võttes arvesse oma 11. detsembri 2013. aasta resolutsiooni kõigi osaliste huvides toimiva Euroopa jaekaubanduse tegevuskava kohta(2),

–  võttes arvesse veebis avaldatava ühtse turu tulemustabeli 2015. aasta oktoobri väljaannet,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A8-0160/2016),

A.  arvestades, et Euroopa ühtne turg annab Euroopa majandusse märkimisväärse panuse;

B.  arvestades, et hinnanguliselt annaks kaupade, teenuste ja riigihangete vaba liikumist võimaldava ühtse turu ning digitaalmajanduse ja tarbijaõigustiku väljakujundamine majanduslikku kasu suurusjärgus 651 miljardit kuni 1,1 triljonit eurot aastas, mis võrdub 5 % kuni 8,63 %ga ELi SKPst;

C.  arvestades, et rohkem kui 20 aastat pärast ühtse turu käivitamist mõjutavad põhjendamatud mittetariifsed tõkked jätkuvalt liikmesriikidevahelist kaupade ja teenuste liikumist; arvestades, et sellised mittetariifsed tõkked võivad olla ajendatud protektsionismist ja nendega võivad kaasneda bürokraatlikud takistused, mis on sageli oma eesmärkide suhtes ebaproportsionaalsed;

D.  arvestades, et teenuste ühtne turg moodustab hinnanguliselt 70 % Euroopa majandusest, kuid vastab ainult ligikaudu 20 %-le ELi-sisesest kaubandusest;

E.  arvestades, et 25 % reguleeritud kutsealadest on reguleeritud ainult ühes liikmesriigis;

F.  arvestades, et hinnanguliselt on toimivast digitaalsest ühtsest turust tulenev potentsiaalne kasu ligikaudu 415 miljardit eurot aastas ja SKP kasv aastaks 2020 ligikaudu 0,4 %, ning arvestades, et ELi õigusaktides on palju ühtse turu nõuetekohast toimimist takistavaid lünki;

G.  arvestades, et vaid 2 % uutest VKEdest, mikroettevõtjatest ja idufirmadest on oma tegevust piiriüleselt laiendanud välismaiste otseinvesteeringute abil;

H.  arvestades, et tarbijate jaoks kaasneb ühtse turu vajakajäämistega, sealhulgas ELi õigusaktide ebatäieliku või ühtse turu eesmärkidega vastuolus oleva rakendamisega paljudel juhtudel väiksem tootevalik ning kaupade ja teenuste kallim hind;

I.  arvestades, et ettevõtjate jaoks avalduvad kulud kallimates tarneahelates, mis põhjustavad nende endi toodete kallinemist, või piiratumas juurdepääsus äriteenustele, mis kahjustab nende konkurentsivõimet; arvestades, et konkurentsipõhine turg ergutab innovatsiooni;

J.  arvestades, et ka praeguse käibemaksusüsteemi keerukust võib pidada mittetariifseks tõkkeks;

K.  arvestades, et konkurentsivastaseid maksutehinguid liikmesriikide ja suurte hargmaiste ettevõtjate vahel võib pidada põhjendamatuteks mittetariifseteks tõketeks;

L.  arvestades, et ettevõtted ja üksikisikud puutuvad ühtsel turul piiriüleselt tegutsedes kokku oluliste takistustega teabe kättesaadavuse ja kvaliteedi, abiteenuste ja võrgumenetluste puudulikkuse tõttu, mis toob kaasa suure halduskoormuse ja nõuete täitmise märkimisväärse kulukuse;

M.  arvestades, et tõkete ja kulutuste jälgimine on killustatud ja ebasüstemaatiline ning neid ei ole kvantifitseeritud ega selgelt kindlaks määratud, mis muudab poliitikameetmete prioriteetide seadmise keeruliseks;

I.  Kontekst ja poliitikaeesmärgid

1.  tõdeb, et hoolimata tariifsete tõkete kaotamisest 1. juulil 1968. aastal on kaupade ja teenuste vaba liikumist jätkuvalt takistanud mittetariifsed tõkked, näiteks põhjendamatud riiklikud tehnilised eeskirjad ning regulatiivsed ja mitteregulatiivsed nõuded, mis kehtivad toodete, teenuste pakkujate ja teenuste pakkumise tingimuste suhtes, või bürokraatia; rõhutab, et ühtse turu tugevdamine nõuab nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil selliste mittetariifsete tõketega seoses kiiret tegutsemist;

2.  peab mittetariifseid tõkkeid ebaproportsionaalseks või diskrimineerivaks reguleerivaks meetmeks, mis toob kaasa kohustuse või kulu, mille peab enda kanda võtma turule siseneda sooviv äriühing ning mida ei kanna juba turul olevad äriühingud, või kulu, mis tekib välismaistel äriühingutel ja mida ei kanna riigisisesed äriühingud, piiramata liikmesriikide reguleerimisõigust ja õiguspäraste avaliku poliitika eesmärkide järgimist näiteks seoses keskkonnakaitse ning tarbija- või tööalaste õiguste kaitsmisega;

3.  tunnistab, et erinevused riikide tasandil võivad tuleneda mitmetasandilisest valitsemisest; on veendunud, et vajadust, et meetmed oleksid proportsionaalsed ja aitaksid saavutada õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke, tuleks hästi mõista kõikidel reguleeriva otsustusprotsessi tasanditel; on veendunud, et poliitika ja regulatiivsete tavade järjekindlus ning sidusus võivad aidata märkimisväärselt kaasa mittetariifsete tõkete vähendamisele;

4.  on veendunud, et juhul, kui niisuguseid mittetariifseid tõkkeid võib õigustatult pidada proportsionaalseteks, peaks teave erinevate siseriiklike regulatiivsete nõuete kohta olema kergesti kättesaadav ning sellega seotud teavitusinformatsiooni edastamine ja menetluste läbimine olema võimalikult kasutajasõbralik; on seisukohal, et praeguse mitmesugustel kontaktpunktidel, sealhulgas toote kontaktpunktidel ja ühtsetel kontaktpunktidel rajaneva süsteemi rakendamine on olnud eri liikmesriikides ebajärjekindel ning see on liiga keeruline; tuletab meelde, kui oluline on olemasolevate ühtse turu vahendite tugevdamine ja ühtlustamine VKEde jaoks, et lihtsustada nende piiriülest laienemist; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid paneksid suuremat rõhku kõnealuste süsteemide ühtlustamisele ja parandamisele, eelkõige ühtsete kontaktpunktide kiire parandamise vajadusele, ja kutsub komisjoni üles andma parlamendile 2016. aasta lõpuks aru edusammude ja järgmiste sammude kohta; rõhutab, et olles regulatiivsete nõuete osas juurdepääsetavam ja avatum, muutub liikmesriik välismaiste investeeringute jaoks atraktiivsemaks;

5.  peab komisjoni digitaalse ühtse turu teatises välja kuulutatud ühtse digivärava algatust positiivseks sammuks; nõuab tungivalt, et komisjon looks ettevõtetele ja tarbijatele ühtse kontaktpunkti juurdepääsuks kogu ühtse turuga seotud teabele, abile, probleemide lahendamisele ning riiklikele ja kogu ELi hõlmavatele menetlustele, mis on vajalikud ELis piiriüleselt tegutsemiseks;

6.  on seisukohal, et mittetariifsete tõkete kõrvaldamiseks on oluline komisjoni ja liikmesriikide koostöö SOLVITi toimimise parandamiseks, eriti geograafilistel aladel või tööstusvaldkondades, kus ettevõtjad ei kasuta SOLVITit sageli ja kus pädevad ametiasutused ei võta arutuse alla kõiki esitatud juhtumeid;

7.  rõhutab, et paljude äriühingute ja eelkõige VKEde jaoks, kes soovivad kaubelda teises liikmesriigis, tähendab niisugune laienemine nende seisukohalt võttes siiski rahvusvahelist kaubandust; rõhutab, et VKEdel, idufirmadel ja innovaatilistel ettevõtetel, eelkõige jagamismajanduse ettevõtetel, tuleks võimaldada täies ulatuses kasvada piiriülese kaubanduse teel;

8.  märgib, et mittetariifsete tõkete kõrvaldamine ei too kaasa töötajate õiguste piiramist, kui need õigused ei ole diskrimineerivad, ebaproportsionaalsed või ei põhine õiguspärase avaliku poliitika eesmärkidel;

9.  on veendunud, et liidu ja selle iga liikmesriigi üks ülesanne peaks olema mittetariifsete tõkete lõplik kaotamine, kui need ei ole õigustatud ega toeta eesmärke, mis on loetletud Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 3, mille kohaselt põhineb Euroopa kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel;

10.  kordab veelkord, et digitaalse ühtse turu strateegia ja Euroopa ühtse turu strateegia hõlmavad algatusi, mis tuleks ellu viia kiiresti ja kõrgeid sihte seades, et vähendada ühtse turu mittetariifseid tõkkeid; rõhutab, et on väga oluline, et kõnealused algatused põhineksid parema õigusloome põhimõtetel ja kõige tõhusamatel vahenditel, nagu ühtlustamine ja vastastikune tunnustamine;

II.  Horisontaalsed mittetariifsed tõkked

11.  on veendunud, et erinevused kehtivate direktiivide ülevõtmise kiiruses ja riiklikul tasandil rakendamise täpsuses tekitavad ettevõtjate jaoks õiguskindlusetust ja erinevaid konkurentsitingimusi siseturul;

12.  on seisukohal, et kui komisjon on tarbetud ELi õigusaktid kehtetuks tunnistanud, peaksid liikmesriigid kiiresti vastavad siseriiklikud õigusnormid kehtetuks tunnistama;

13.  on seisukohal, et liikmesriikide pikemaajalisem mittevastavus liidu õigusele on ühtsele turule ja tarbijatele kahjulik; on ühtlasi seisukohal, et ülevõtmisprotsessi aeglus toob kaasa olukorra, kus mõned liikmesriigid saavad kasu vastavusse viimise tähtaja põhjendamatust pikendamisest; nõuab nõuete täitmise tava jätkuvat edendamist komisjoni ja liikmesriikide omavahelises koostöös, nagu on ette nähtud ühtse turu strateegias; rõhutab, et liikmesriikidepoolse nõuete täitmata jätmise probleem tuleb kiiresti lahendada;

14.  juhib komisjoni ja liikmesriikide tähelepanu nn ülereguleerimise probleemile, st asjaolule, et mõnede riikide valitsused lisavad ELi õigust rakendades ülevõetavatele direktiividele täiendavaid nõudeid;

15.  juhib tähelepanu asjaolule, et viimasel ajal on välismaiseid teenusepakkujaid kontrollitud varasemast põhjalikumalt ja sagedamini; kutsub liikmesriike üles tagama, et kontrollimine oleks proportsionaalne, õigustatud ja mittediskrimineeriv;

16.  rõhutab, et kehtivate korrektselt ülevõetud eeskirjade ebajärjepidev jõustamine liikmesriikide poolt põhjustab ühtsele turule samasugust kahju nagu hilinenud ülevõtmine; on seisukohal, et vastavuse ja jõustamise saavutamine on keerulisem, kui üldkasutatavatele mõistetele, nt „jälgitavus“ või „turule lastud“, antakse eri õigusaktides erinevad tähendused;

17.  on veendunud, et samade eeskirjade ebaühtlane kohaldamine eri liikmesriikides võib luua uusi põhjendamatuid mittetariifseid tõkkeid; palub, et komisjon teeks kõik endast oleneva lahknevuste minimeerimiseks võimalikult varases etapis;

18.  on veendunud, et komisjon peaks andma direktiivide rakendamise kohta sagedamini suuniseid, mis võivad aidata rakendamist ühtlasemaks muuta;

19.  märgib, et toodete turu reguleerimisel esineb riikide tasandil jätkuvalt lahknevusi, millega piiriüleselt tegutsevad ettevõtjad peavad endiselt toime tulema ning mis puudutavad nii piirangute taset kui ka liikmesriikidevahelisi erinevusi; on seisukohal, et see sunnib ettevõtjaid oma tooteid ja teenuseid tarbetult kohandama, et saavutada vastavus mitmesugustele standarditele ja läbida korduvad katsed, ning see piirab ELi-sisest kaubandust, vähendab kasvu ja takistab töökohtade loomist;

20.  on veendunud, et kuna eri tooteseeriate käigushoidmise vajadus vähendab mastaabisäästu, langeb koormus, olgu see juriidilist, rahalist või muud laadi, mitmes mõttes ebaproportsionaalselt VKEdele ja mikroettevõtjatele;

21.  juhib tähelepanu piiriüleste riigihangete senisele väiksele osakaalule: kõikidest liidus korraldatavatest riigihangetest on üleeuroopalistel platvormidel avaldatud vähem kui 20 % ja ainult 3,5 % lepingutest on sõlmitud teisest liikmesriigist pärit ettevõtjatega; toob esile raskused, mida eriti VKEd on kogenud piiriülestel riigihangetel osaledes; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on uus ELi direktiiv, mis käsitleb riigihanke- ja kontsessioonilepingute sõlmimist ja mille liikmesriigid peavad 2016. aasta aprilliks üle võtma; kutsub liikmesriike üles seda õigusakti täielikult rakendama, viies sealhulgas ellu täielikult elektroonilise riigihangete süsteemi;

22.  toonitab, et käibemaksunõuete järgimise kulud on üks suurematest mittetariifsetest tõketest; nõuab praktilisi käibemaksusüsteemi lihtsustamise ettepanekuid;

23.  tunnistab, et liidusisest käibemaksusüsteemide erinevust võidakse tajuda mittetariifse tõkkena; rõhutab, et käibemaksu väikese ühe akna süsteem (VAT MOSS) on hea viis kõnealuse tõkke ületamiseks ja eriti VKEde toetamiseks nende piiriüleses tegevuses; tunnistab, et VAT MOSSiga seoses on veel lahendamata mõned väiksemad probleemid; kutsub komisjoni üles lihtsustama veelgi käibemaksukohustuste täitmist ettevõtjate poolt kogu ELis;

24.  on veendunud, et põhjendamatuid mittetariifseid tõkkeid põhjustavad ka paljud riiklikud haldustavad, sealhulgas riigiorganite või -asutuste dokumentide formaliseerimise nõuded; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid e-valitsuse lahendusi ning peaksid muu hulgas esmatähtsaks koostalitlusvõimet ja digitaalset allkirjastamist, et ajakohastada oma riigiasutusi, tuginedes Eesti ja Taani eeskujudele, pakkudes kodanikele ja ettevõtjatele rohkem ja paremini kättesaadavaid digiteenuseid ning lihtsustades ametiasutuste piiriülest koostööd ja koostalitlusvõimet, mõjutamata sealjuures isikuandmete kaitset; on veendunud, et e-valitsuse kasutamine on ettevõtjate jaoks oluline vahend, kuid see ei tohiks välistada muid teabele juurdepääsemise võimalusi ega seada ebasoodsasse olukorda kodanikke, kelle jaoks ei ole digiteenused kättesaadavad;

25.  kutsub komisjoni üles suhtuma tegelikku jõustamisse rangelt, et tagada, et liikmesriigid kohaldavad ja rakendavad ühtse turu eeskirju nõuetekohaselt; on sellega seoses seisukohal, et ülevõetavate direktiivide rakendamise protsessi tuleks paremini koordineerida, näiteks komisjoni korraldatavate ülevõtmist käsitlevate seminaride ja parimate tavade vahetamise abil, et minimeerida liikmesriikidevahelised lahknevused juba eos;

III.  Sektoripõhised mittetariifsed tõkked

Kaupade ühtne turg

26.  rõhutab, kui tähtis on vastastikuse tunnustamise põhimõte selleks, et tagada liidu tasandil ühtlustamata kaupade pääs ühtsele turule, ning juhul, kui liikmesriikidel on siseriiklikud (väga sageli erinevad) tooteid käsitlevad eeskirjad, mis põhinevad siiski samal eesmärgil;

27.  rõhutab, et paljud ettevõtjad ei ole vastastikusest tunnustamisest teadlikud ja arvavad, et nad peavad ühtsel turul kauplemisel järgima sihtliikmesriigi siseriiklikke nõuded;

28.  kutsub komisjoni üles võtma meetmeid vastastikuse tunnustamise kohaldamise parandamiseks; ootab sellega seoses komisjoni kavasid, mille eesmärk on suurendada teadlikkust ja vaadata läbi vastastikuse tunnustamise määrus; on veendunud, et ühtlustamine on tõhus vahend ka selleks, et tagada kaupade ja teenuste võrdne juurdepääs ühtsele turule;

Teenuste ühtne turg

29.  juhib tähelepanu eelkõige äriteenuste, transpordisektori ja ehituse valdkonnas esinevatele teenuseosutajate probleemidele, mis tulenevad arvukatest ja erilaadsetest põhjendamatutest või ebaproportsionaalsetest lubade, registreerimise, eelteavitamise või de facto asutamisega seotud nõuetest; rõhutab, et see võib kaasa tuua välismaiste teenusepakkujate diskrimineerimise, mis oleks vastuolus teenuste vaba liikumise põhimõttega; kutsub sellega seoses üles täiustama e-haldust ja elektroonilist registreerimissüsteemi, et teenuseosutajate jaoks protsessi lihtsustada;

30.  rõhutab, et ühtset turgu tõkestab eelkõige teenuste direktiivi puudulik rakendamine ja lahknev kohaldamine;

31.  rõhutab vajadust selge ja ühtse regulatiivse keskkonna järele, mis võimaldab arendada teenuseid töötajaid ja tarbijaid kaitsval turul ning tagab, et olemasolevad ja uued ettevõtjad ELi ühtsel turul ei pea kokku puutuma regulatiivsete tõketega, sõltumata nende ettevõtlustegevuse liigist;

32.  juhib tähelepanu ka teatavates liikmesriikides teenuseosutajate õigusliku vormi ja nende osalus- või juhtimisstruktuuri suhtes kehtivatele põhjendamatutele või ebaproportsionaalsetele piirangutele ning kutsealal ühiselt tegutsemise alastele piirangutele; rõhutab, et osa neist piirangutest võib takistada ebaproportsionaalselt või põhjendamatult teenuste piiriülest osutamist; rõhutab vajadust tagada teenuste suhtes kohaldatavate regulatiivsete nõuete ja piirangute sidus proportsionaalsuse hindamine;

33.  rõhutab, et teenuste direktiivis sisalduvast teavitamise kohustusest oleks võinud olla abi põhjendamatute mittetariifsete tõkete vähendamisel või kaotamisel, kuid liikmesriigid ja komisjon on selle unarusse jätnud; tunneb seetõttu heameelt, et ühtse turu strateegias pööratakse taas tähelepanu teavitamismenetlusele, sest varajase kaasamise kaudu on võimalik riigisisesed meetmed läbi vaadata, et vältida probleemide tekkimist; on ühtlasi veendunud, et uute regulatiivsete meetmete kehtestamisel tuleb liikmesriikidelt paluda üksikasjalikumaid põhjendusi; toob esile positiivsed kogemused toodete teavitusmenetlusega ja soovitab kasutada neid eeskujuna teenuste menetluse parandamisel;

34.  märgib, et avalike teenuste suhtes kohaldatakse neile pandud üldhuviülesannete tõttu siseturu reeglitega seoses erikaitset ning seepärast ei kujuta riigiasutuste poolt nende nõuetekohaseks toimimiseks kehtestatud reeglid endast mittetariifseid tõkkeid; tuletab sellega seoses meelde, et sotsiaal- ja tervishoiuteenuste suhtes ei kohaldata teenuste direktiivi;

35.  juhib tähelepanu asjaolule, et ehitusteenuste osutajad puutuvad sageli kokku teatavate nõuetega, mis on seotud nende töökorraldusega päritoluriigis ja ka organisatsiooniliste sertifitseerimissüsteemidega, ning see muudab teenuste pakkumise piiriüleselt liiga keerukaks ja pärsib ehitusteenuste ja -töötajate vaba liikumist;

36.  kutsub komisjoni üles kõnealuseid tõkkeid kõrvaldama, muu hulgas ka parema vastastikuse tunnustamisega, kui see on asjakohane, ja vajaduse korral seadusandlike meetmetega; rõhutab, et edasised meetmed, näiteks kavandatav teenuste osutamise luba, ei tohiks kaasa tuua täiendavat halduskoormust, vaid need peaksid aitama mittetariifseid tõkkeid kõrvaldada;

37.  palub komisjonil tegeleda Euroopa pangandussektori killustatusest tuleneva koormusega, mis raskendab mitteresidentidel, eriti VKEdel pangakonto avamist teises liikmesriigis;

38.  juhib tähelepanu asjaolule, et teatavad liikmesriikide õigusnormid, mis käsitlevad juurdepääsu reguleeritud kutsealadele ja nendel tegutsemist, võivad olla ebaproportsionaalsed ja võivad seetõttu tekitada tarbetuid regulatiivseid takistusi, mis piiravad teatavatel kutsealadel tegutsemist ning reguleeritud kutsealadel tegutsevate teenusepakkujate liikuvust; tunnistab siiski, et on oluline tagada õiglane konkurents, kvaliteetne väljaõpe ja edukate kvalifikatsioonisüsteemide toetamine;

39.  on nõus komisjoni seisukohaga, et kaheosalist õppesüsteemi peaks soovitama näitena ELi parimatest tavadest;

40.  tunneb heameelt viimasel kahel aastal toimunud vastastikuse hindamise üle; on veendunud, et vastastikuse hindamise protsessid, mis on hästi kavandatud ja ergutavad avameelset liikmesriikidevahelist arutelu, võivad muutustele kaasa aidata; ergutab liikmesriike ja komisjoni seda tava laiendama, eelkõige muudele ühtse turu reguleerimise valdkondadele;

41.  kutsub komisjoni üles käsitlema liikmesriikide kutseteenuste valdkonna reformimise prioriteete Euroopa poolaasta raames ja liikmesriikides teatavate kutsealade dereguleerimise kohta esitatavates riigipõhistes soovitustes;

Jaemüügi ühtne turg

42.  juhib tähelepanu jaekaubandusettevõtete asutamist käsitlevale vastastikusele hindamisele, mille korraldas komisjon aastatel 2014–2015 ja mis näitas, et asutamis- ja käitamistingimused ja -kord on ühtsel turul jaemüüjate jaoks sageli ebaproportsionaalsed ja ebasobivad;

43.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama täieliku digitaalse ühtse turu ja ELi digitaalse tegevuskava potentsiaali vallapäästmist;

44.  juhib tähelepanu asjaolule, et mõned liikmesriigid kehtestavad eeskirju, mis diskrimineerivad jae- või hulgimüügi sektoris tegutsejaid, seades piiranguid kaubanduspindade suurusele, ettevõtete suurusele või kapitali päritolule, kuigi see on vastuolus ühtse turu ja vaba konkurentsi põhimõtetega ning piirab tööturu arengut;

45.  juhib tähelepanu asjaolule, et õigusnormid, millega kehtestatakse jae- ja hulgimüügi piirangud ning mis on ebaproportsionaalsed ja ELi õigusega vastuolus, võivad luua märkimisväärseid turule sisenemise tõkkeid, mille tõttu avatakse vähem uusi kauplusi, millega kahjustatakse konkurentsi ning millega kaasnevad tarbijate jaoks kõrgemad hinnad; rõhutab sellega seoses, et mõned meetmed, sealhulgas teenus- ja inspektsioonitasud, võivad toimida mittetariifsete tõketena, kui need ei ole avaliku poliitika eesmärkidega põhjendatud; on veendunud, et jae- või hulgimüügi suhtes kehtestatud tegevuspiirangud ei tohiks sellist müüki liigselt või ebaproportsionaalselt piirata ega põhjustada turuosaliste tegelikku diskrimineerimist;

46.  palub komisjonil määrata kindlaks jaekaubandusettevõtete asutamise parimad tavad, et tagada toodete ja teenuste vaba liikumine, järgides subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid;

47.  palub komisjonil analüüsida jae- ja hulgimüügi piiranguid ühtsel turul, teha vajaduse korral reformiettepanekuid ja anda analüüsi tulemustest aru 2017. aasta kevadel;

48.  rõhutab, et kättesaadav, taskukohane, tõhus ja kvaliteetne postipakkide kättetoimetamine on oluline eeltingimus piiriülese e-kaubanduse jõudsaks kasvuks, mis toob eelkõige kasu VKEdele ja tarbijatele;

IV.  Järeldused

49.  palub komisjonil esitada 2016. aastal ühtsel turul esinevate mittetariifsete tõkete põhjaliku ülevaate ja analüüsi nende kõrvaldamise võimaluste kohta, eristades selgelt mittetariifseid tõkkeid ja õigusnorme liikmesriigi avaliku poliitika eesmärgi proportsionaalseks rakendamiseks, ning teha kaugeleulatuvate sihtidega ettepanek kõnealuste mittetariifsete tõkete võimalikult kiire kõrvaldamise kohta, et päästa valla ühtse turu siiani kasutamata potentsiaal;

50.  kutsub komisjoni üles algatama õigeaegselt arutelu ELi poliitika ja seadusandliku tegevuse kohta esilekerkivates valdkondades ning konsulteerida laiaulatuslikult sidusrühmade, eelkõige VKEde ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega;

51.  kutsub komisjoni üles tagama, et liikmesriigid järgiksid kehtivaid ühtse turu eeskirju, selle asemel et luua uusi, täiendavaid õigusakte küsimustes, mida kehtivad eeskirjad juba hõlmavad;

52.  palub komisjonil tegeleda põhjalikumalt jõustamise ja ühtse turu aluspõhimõtetega; on veendunud, et varajane sekkumine riigisiseste meetmete või rakendamismenetluste puhul, mis kujutavad endast õigustamatuid mittetariifseid tõkkeid, võib olla tulemuslik ja selle tulemused võivad olla kergemini saavutatavad kui rikkumismenetluste puhul; rõhutab siiski, et liidu õiguse tõsise või pideva rikkumise või ebaõige kohaldamise korral peab komisjon kasutama kõiki kättesaadavaid meetmeid, sealhulgas rikkumismenetluste prioriteediks seadmist, et tagada ELi ühtse turu õigusaktide täielik rakendamine ja struktuurireformide läbiviimine liikmesriikides;

53.  väljendab kahetsust, et parlamendi juurdepääs asjakohastele rikkumiseelsete ja rikkumismenetlustega seotud andmetele on ikka veel piiratud, ning nõuab sellega seoses suuremat läbipaistvust, järgides sealjuures konfidentsiaalsusnõudeid;

54.  kutsub liikmesriike üles suhtuma ühtsesse turgu kui ühisesse algatusse, mille eest tuleb kooskõlastatult ja ühiselt hoolt kanda ning mis on ELi majanduse konkurentsivõimeliseks muutmise eeltingimus; on veendunud, et lõppkokkuvõttes kannatavad põhjendamatute mittetariifsete tõkete tagajärgede all tarbijad, kelle jaoks ei võimaldata juurdepääsu uutele siseturgudele tulijatele ning kes seisavad silmitsi suuremate kulude, madalama kvaliteedi ja väiksema valikuga; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid pühendama rohkem aega horisontaalsetele ühtse turu mureküsimustele ning niisuguste valdkondade kindlakstegemisele, mis eeldavad prioriteetsete meetmete võtmist ühe või enama liikmesriigi poolt, et ühtset turgu säilitada ja edendada;

°

°    °

55.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, Euroopa Ülemkogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

SELETUSKIRI

Ühtse turu loomine on märkimisväärne saavutus, mis sai võimalikuks tänu koostööle ja niisuguse ühise eesmärgi jagamisele, milleks on kaubandustõkete kaotamine kogu Euroopa Liidus. Tariifsed tõkked kaotati edukalt peaaegu viiskümmend aastat tagasi, kuid praegu on meie ühtse turu algatuste motivatsiooniks jätkuv mittetariifsete tõkete kaotamises seisnev ülesanne. See kajastab mitmel viisil tehnika taset rahvusvahelises kaubanduses, kus tariifidele on lihtsam vastu astuda, kuid mittetariifsete tõkete kaotamine kujutab endast peamist auhinda.

Raportöör täheldab, et paljude äriühingute või kodanike puhul, kes soovivad osaleda piiriüleses kaubanduses või äritegevuses, ei ole nende väljavaate puhul tegemist mitte sisemaise, ühtse turu või ELi-välise väljavaatega, vaid valik tehakse pigem sisemaise ja rahvusvahelise kaubanduse vahel, toimugu see siis kas Euroopa riigi või ELi mittekuuluva riigiga. See tuleneb asjaolust, et kuigi tariifid võivad olla kaotatud, võivad äriühingud, kes soovivad kaubelda piiriüleselt või osutada teenuseid muus liikmesriigis, seista silmitsi mitmesuguste siseriiklike õigusnormidega, mis tähendab, et kohapealne olukord ei saa olla erinev seda tüüpi tõketest, mida nad võivad kohata väljaspool ELi kauplemisel. Nende arvates ei saa olla ühtse turu aluspõhimõteteks olevate vabaduste selget praktilist jõustamist. Sellega ei taheta öelda seda, et ühtne turg ei ole olnud tulemuslik või ei ole praegu suur Euroopa jõukusesse panustaja, vaid et mittetariifsete tõkete jätkuv olemasolu takistab ühtsel turul saavutada oma täit potentsiaali.

Raportöör tunnistab, et kaotada ei tuleks kõiki mittetariifseid tõkkeid. Subsidiaarsuse põhimõte ja mitmetasandilise valitsemise austamine tähendavad seda, et reguleerimistavades ja avalikus poliitikas säilivad alati teatavad riiklikud erinevused. See on aga tegelikkuses kasulik, sest võimaldab riikidel konkureerida erinevate reguleerimisalaste lähenemisviiside alusel. Sellegipoolest võivad eksisteerida mittetariifsed tõkked, mis on vastuolus proportsionaalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtetega ega põhine õiguspärasel avaliku poliitika eesmärgil. Just niisugustele mittetariifsetele tõketele peaksid raportööri arvates olema suunatud meetmed, mida võetakse selleks, et parandada ühtse turu toimimist.

Hiljuti vastu võetud ühtse turu strateegias rõhutatakse paljusid meetmeid, mis on ette nähtud ühtse turu edendamiseks ja süvendamiseks, kuid raportöör on arvamusel, et peamised vajalikud muutused on kahesugused: kehtivate eeskirjade parem ja järjekindlam jõustamine ning muutus liikmesriikide mõtteviisis, mille eesmärk on liikuda eemale üha protektsionistlikumatest meetmetest ja avada ulatuslikumalt oma sisemaised turud. Raportööri arvates on suur osa õigustikust, mis võimaldab ühtsel turul toimida tulemuslikult ja alusetute hõõrdumisteta, juba paigas. Kaupade puhul on tuvastatud vaid väike arv lünki, samas kui teenuste valdkonnas tuleb teha rohkem tööd, kuid aluspõhimõtted on paigas. Ent palju rohkem oleks olnud võimalik juba saavutada, kui neid aluspõhimõtteid ja neile tuginevaid eeskirju oleks järgitud. Teenuste direktiivis sisalduv teavitamiskord on peamine näide selle kohta, et liikmesriikide võetud meetmed ei kajasta nende poolt võetud kohustusi. Raportöör on seetõttu veendunud, et komisjon võib teha enamat selleks, et need liikmesriigid peaksid kinni oma kohustustest, kuid et ka liikmesriigid ise peaksid tegutsema oma sõnadele vastavalt. Liikmesriigid ise saavad toetada suurema konkurentsiga ja avatumat ühtset turgu, tehes koostööd ja rohkem vastastikuseid hindamisi selle kohta, kuidas nende siseriiklikud õigusnormid aitavad kaasa ühtsele turule.

Lõpetuseks on raportöör veendunud, et mittetariifsete tõkete kaotamisest on abi kogu ELi ettevõtjatele, kuid et peamisteks kasusaajateks on tarbijad. Seda kinnitatakse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni jaoks koostatud uuringus, milles märgitakse, et „ühtse turu väljakujundamisest saavad kasu teatavad ettevõtjad, nimelt kõige konkurentsivõimelisemad ja innovatiivsemad ettevõtjad, kuid kõik tarbijad tänu madalamatele hindadele ja suuremale valikule”. Seetõttu on kõikide liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi huvides püüelda kõnealuste mittetariifsete tõkete kaotamise poole meie tarbijate hüvanguks kogu Euroopas.

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUD

LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

21.4.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

3

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dita Charanzová, Carlos Coelho, Sergio Gaetano Cofferati, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, Daniel Dalton, Nicola Danti, Dennis de Jong, Vicky Ford, Ildikó Gáll-Pelcz, Evelyne Gebhardt, Antanas Guoga, Sergio Gutiérrez Prieto, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Liisa Jaakonsaari, Philippe Juvin, Antonio López-Istúriz White, Marlene Mizzi, Robert Rochefort, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Igor Šoltes, Ivan Štefanec, Mylène Troszczynski, Anneleen Van Bossuyt

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Lucy Anderson, Birgit Collin-Langen, Edward Czesak, Julia Reda, Dariusz Rosati, Sabine Verheyen, Kerstin Westphal

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0366.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0580.

Õigusalane teave