Menetlus : 2016/2007(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0168/2016

Esitatud tekstid :

A8-0168/2016

Arutelud :

PV 25/05/2016 - 24
CRE 25/05/2016 - 24

Hääletused :

PV 26/05/2016 - 6.1
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0228

RAPORT     
PDF 328kWORD 126k
3.5.2016
PE 575.277v02-00 A8-0168/2016

virtuaalvääringute kohta

(2016/2007(INI))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Jakob von Weizsäcker

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

virtuaalvääringute kohta

(2016/2007(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Rahvusvaheliste Arvelduste Panga 2015. aasta novembri dokumenti virtuaalvääringute kohta(1),

–  võttes arvesse Inglismaa keskpanga 2014. aasta 3. kvartali väljaannet digitaalvääringutel põhineva majanduse kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve 2014. aasta juuni arvamust virtuaalvääringute kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 2015. aasta veebruari analüüsi virtuaalvääringute süsteemide kohta(4),

–  võttes arvesse komisjoni 2. veebruari 2016. aasta tegevuskava terrorismi rahastamise vastase võitluse tugevdamise kohta(5),

–  võttes arvesse komisjoni 2015. aasta mai uuringut käibemaksu alalaekumise ulatuse kohta ELis(6),

–  võttes arvesse komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse uuringut virtuaalvääringute digitaalse tegevuskava kohta(7),

–  võttes arvesse rahapesuvastase töökonna 2015. aasta juuni suuniseid virtuaalvääringute riskipõhise käsituse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 12. veebruari 2016. aasta kohtumise järeldusi terrorismi rahastamise vastase võitluse kohta(8),

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu otsust virtuaalse valuuta vahetamise käibemaksuga maksustamise kohta (C-264/14)(9) ning kohtujurist Kokotti 16. juuli 2015. aasta ettepanekut(10),

–  võttes arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 2015. aasta juuli konsultatsiooni investeerimise kohta virtuaalvääringute või hajusandmebaasi tehnoloogia abil(11),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse ülevaadet (briefing) „Bitcoin: market, economics and regulation“(12),

–  võttes arvesse Europoli 18. jaanuari 2016. aasta aruannet „Changes in modus operandi of Islamic State terrorist attacks“(13),

–  võttes arvesse rahapesuvastase töökonna 2014. aasta juuni aruannet virtuaalvääringute kohta(14),

–  võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) uuringut „The Bitcoin Question – currency versus trust-less transfer technology“(15),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) töötajate 2016. aasta jaanuari aruteludokumenti „Virtual Currencies and Beyond“(16),

–  võttes arvesse Ühendkuningriigi teadusameti Government Office for Science juhtiva teadusnõuniku 2016. aasta aruannet „Distributed Ledger Technology: beyond block chain“(17),

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 25. jaanuari 2016. aasta kuulamist virtuaalvääringute teemal,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A8-0168/2016),

A.  arvestades, et virtuaalvääringute üldkohaldatavat määratlust ei ole veel olemas, kuid mõnikord osutatakse neile kui digitaalsele rahale ning Euroopa Pangandusjärelevalve peab neid sellisteks digitaalseteks väärtusekandjateks, mida ei ole välja andnud keskpank ega avaliku sektori asutus ja mis ei pruugi olla seotud ametlike vääringutega, kuid mida füüsilised ja juriidilised isikud aktsepteerivad maksevahendina ning mida on võimalik elektrooniliselt üle kanda ja hoiustada ning millega on võimalik elektrooniliselt kaubelda; arvestades, et virtuaalvääringud põhinevad eelkõige vastastikusi vahetustehinguid hõlbustaval hajusandmebaasi tehnoloogial (distributed ledger technology, DLT), mis on tehnoloogiline alus enam kui 600 virtuaalvääringusüsteemile(18), millest seni tuntuim on Bitcoin; arvestades, et Bitcoin loodi 2009. aastal ning praegu on selle turuosa DLT-põhiste virtuaalvääringute seas peaaegu 90%, kusjuures käibel olevate Bitcoinide turuväärtus on ligikaudu 5 miljardit eurot(19) ja süsteemset ulatust ei ole veel saavutatud;

B.  arvestades, et DLT hõlmab andmebaase, mille usalduse ja töökindluse tase erineb ning milles võidakse töödelda kiiresti suurt hulka tehinguid, kusjuures see pakub murrangulisi võimalusi mitte ainult virtuaalvääringute valdkonnas, vaid laiemalt finantstehnoloogias, kus kliiring ja arveldus võib olla üks ilmne rakendus, ning lisaks finantssektorile ka mujal, eelkõige seoses isiku ja omandi tõendamisega;

C.  arvestades, et DLTsse investeerimine on finantstehnoloogia käimasoleva innovatsioonitsükli väga oluline osa ja investeeringuid on seni tehtud rohkem kui 1 miljardi euro eest nii riskikapitalirahastamise kui ka ettevõtete investeeringutena(20);

Virtuaalvääringute ja DLT võimalused ja ohud maksete kiiresti areneval tehnoloogilisel maastikul

1.  rõhutab, et virtuaalvääringud ja DLT võivad anda positiivse panuse kodanike heaolusse ja majanduse, sh finantssektori arengusse järgmistel põhjustel:

a)  nad vähendavad maksete ja eriti piiriüleste rahaülekannete puhul tehingu- ja tegevuskulusid – väga võimalik, et märgatavalt alla 1 % taseme, samal ajal kui need on võrgumaksesüsteemide puhul traditsiooniliselt 2–4 %(21) ning piiriüleste rahaülekannete puhul keskmiselt enam kui 7 %(22) –, vähendades nii optimistlike hinnangute kohaselt rahaülekannete ülemaailmseid kogukulusid potentsiaalselt kuni 20 miljardi euro võrra;

b)  nad vähendavad üldisemalt rahastamisele juurdepääsu kulusid isegi traditsioonilise pangakonto puudumise korral, nii et nad võivad edendada majanduslikku kaasatust ja aidata saavutada G20 ja G8 5x5 eesmärki(23);

c)  nad parandavad tänu DLT olemuslikult detsentraliseeritud ülesehitusele – see võib jätkata usaldusväärset toimimist isegi siis, kui võrgu mingites osades esineb häireid või neid on häkitud – maksesüsteemide töökindlust ja sõltuvalt konkreetse süsteemi struktuurist ka nende kiirust, samuti kauplemist kaupade ja teenustega;

d)  nad võimaldavad süsteeme, mis ühendavad endas kasutusmugavuse, madalad tehingu- ja tegevuskulud ja kõrge privaatsuse taseme, kuid ilma täieliku anonüümsuseta, nii et seadusevastase tegevuse korral on tehingud teataval määral jälgitavad ning üldist läbipaistvust on turuosaliste jaoks võimalik suurendada;

e)  selliste süsteemide kasutamine turvaliste ja üksikisikute privaatsust austavate internetipõhiste mikromaksesüsteemide arendamiseks võib teoreetiliselt välja vahetada mõned olemasolevad internetipõhised ettevõtlusmudelid, mis kujutavad endast märkimisväärset probleemi privaatsuse kaitse seisukohast;

f)  nad võimaldavad potentsiaalselt ühendada ühte turvalisse ja kasutajasõbralikku rakendusse eri liiki traditsioonilised ja uuenduslikud maksemehhanismid alates krediitkaartidest kuni mobiilsete lahendusteni ning see võib edendada Euroopas e-kaubanduse teatavaid aspekte ja tugevdada ühtset turgu;

2.  märgib, et virtuaalvääringud ja DLT süsteemid hõlmavad riske, mida tuleb nende süsteemide usaldusväärsuse suurendamiseks nõuetekohaselt käsitleda, muu hulgas praeguses olukorras, ning need riskid on järgmised:

a)  mõnede DLT rakenduste (nt Bitcoini) puhul puuduvad paindlikud, töökindlad ja usaldusväärsed juhtimisstruktuurid või selliste struktuuride määratlused, mis tekitab ebakindlust ja probleeme tarbijate või laiemalt kasutajate kaitsega, eelkõige olukordades, mida algse tarkvara arendajad ei ole osanud ette näha;

b)  virtuaalvääringud on äärmiselt volatiilsed ja finantsmullide potentsiaal on kõrge, samuti puuduvad traditsioonilised regulatiivse kontrolli vormid, tagatised ja kaitsemeetmed ning tarbijate jaoks on need äärmiselt problemaatilised küsimused;

c)  reguleerijate võimekus uue tehnoloogia valdkonnas on mõnikord piiratud, mistõttu võib olla keeruline kehtestada õigeaegselt asjakohaseid tagatisi, mille abil kindlustada DLT rakenduste nõuetekohane ja usaldusväärne toimimine enne või hiljemalt siis, kui nad muutuvad nii suureks, et nad on süsteemselt olulised;

d)  uusi DLT rakendusi ümbritseb õiguslik ebakindlus;

e)  teatavate virtuaalvääringute käigushoidmine on energiamahukas ning Ühendkuningriigi valitsusasutuse juhtiva teadusnõuniku DLTsid käsitleva aruande kohaselt tarbib Bitcoin energiat hinnanguliselt üle 1 GW, nii et vaja on investeerida tehingute tõhusamate kontrollimehhanismide edendamisse ja sellealasesse teadustegevusse;

f)  puudub piisavalt läbipaistev ja lihtsasti juurdepääsetav tehniline dokumentatsioon konkreetsete virtuaalvääringute ja teiste DLT süsteemide toimimise kohta;

g)  virtuaalvääringute halvastimõistetavatel joontel põhinevate tuletistoodetega võib seostada teatavaid potentsiaalseid finantsalase ebastabiilsuse allikaid;

h)  pikas perspektiivis on võimalik, et kui virtuaalvääringute erasüsteemid võetakse ametlike vääringute alternatiivina laialdaselt kasutusele, piirab see rahanduspoliitika tulemuslikkust;

i)  eksisteerivad ka musta turu tehingute, rahapesu, terrorismi rahastamise(24), maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja muu kriminaalse tegevuse võimalused, kuna mõned sellised teenused pakuvad pseudonüümi kasutamise ja virtuaalvääringute segamise võimalust ja mõned virtuaalvääringud on olemuselt detsentraliseeritud (siiski tuleks silmas pidada, et sularahatehingute jälgitavus on enamasti veel palju halvem);

3.  arvab, et nende riskide käsitlemine nõuab regulatiivse võimekuse, sh tehniliste eksperditeadmiste suurendamist ja sellise usaldusväärse õigusraamistiku väljatöötamist, mida ajakohastataks vastavalt uuendustele ja mis võimaldaks võtta õigeaegselt proportsionaalseid meetmeid, juhul kui ja siis kui mõnede DLT rakenduste kasutus peaks muutuma süsteemselt oluliseks;

4.  juhib siiski tähelepanu asjaolule, et kui määrus võetakse vastu väga varases etapis, ei pruugi see vastata ikka veel muutuvale olukorrale ja võib jätta üldsusele väga vale mulje virtuaalvääringute eelistest või turvalisusest;

DLT kasutamine muu kui maksete puhul

5.  märgib, et DLT süsteemide võime kiirendada, detsentraliseerida, automatiseerida ja standardiseerida andmepõhiseid protsesse odavama hinnaga võib põhjalikult muuta varade ülekandmise ja arvepidamise viise, avaldades mõju nii era- kui ka avalikule sektorile, ning märgib, et avalik sektor on asjaga seotud kolmel viisil – teenusepakkuja, järelevalvaja ja seadusandjana;

6.  toonitab, et kliiring, arveldus ja muud kauplemisjärgsed haldusprotsessid lähevad ülemaailmsele finantstööstusele praegu maksma märgatavalt üle 50 miljardi euro aastas(25) ning et see ja pangakontode vastavusse viimine on valdkonnad, kus DLT kasutamine võib osutuda tõhususe, kiiruse ja töökindluse osas murranguliseks (kuid samas tekitaks see ka uusi regulatiivseid probleeme);

7.  toonitab, et erasektori toimijad on lükanud sellega seoses käima mitu algatust, ning palub nii ELi kui ka liikmesriikide pädevatel asutustel neid algatusi jälgida;

8.  märgib lisaks, et DLT võiks olla kasulik ka andmejagamise, läbipaistvuse ja usalduse suurendamiseks – seda nii valitsuse ja kodanike kui ka erasektori toimijate ja klientide vahel;

9.  tunnistab DLT endiselt realiseerimata potentsiaali, mis ulatub finantssektorist tunduvalt kaugemale, muu hulgas kapitali krüpteeritud ühisrahastamise (crypto-equity crowdfunding) ja vaidluste lahendamise teenusteni (eelkõige finants- ja õigusvaldkonnas), ning e-allkirjastamisega kombineeritud nutilepingute, suuremat andmeturvalisust võimaldavate rakenduste ja asjade interneti arenguga loodava koostoime potentsiaali;

10.  toonitab, et blockchain-tehnoloogia abil ergutatakse ettevõtluskeskkonda ja see on võimeline reaalmajandust pikas perspektiivis ümber kujundama;

11.  võtab teadmiseks, et DLT võib aidata valitsustel vähendada rahapesu, pettusi ja korruptsiooni;

12.  ärgitab valitsusasutusi katsetama pärast nõuetekohaste mõjuhindamiste läbiviimist ja kooskõlas andmekaitset käsitlevate ELi õigusaktidega DLT süsteeme, et parandada kodanikele teenuste osutamist ja e-valitsuse lahendusi; ergutab valitsusasutusi vältima seotuse efekti, mis võib kaasneda omandiõigusega hõlmatud DLT süsteemide kasutamisega; tunnistab eelkõige, et DLT süsteemide abil on võimalik parandada maaregistrisüsteeme;

13.  soovitab valitsusasutustel ja muudel pädevatel asutustel, kelle töö hõlmab suurte andmemahtude analüüsimist, uurida võimalust kasutada finantssektoris ja mujal osana reguleerimistehnoloogiaid käsitlevast tegevuskavast (RegTech) reaalajas toimivaid DLT-põhiseid järelevalve- ja aruandlusvahendeid, muu hulgas vähemalt selleks, et vähendada märkimisväärset käibemaksu alalaekumist liidus(26);

Arukas reguleerimine innovatsiooni edendamise ja usaldusväärsuse tagamise nimel

14.  nõuab proportsionaalset ELi tasandi reguleerivat lähenemisviisi, et innovatsiooni praeguses varases etapis mitte lämmatada ja et seda mitte ülemäära kulukaks muuta, kuid võtta samal ajal tõsiselt arvesse regulatiivseid probleeme, mida virtuaalvääringute ja DLT laialdane kasutamine võib tekitada;

15.  juhib tähelepanu asjaolule, et hajusandmebaasi tehnoloogia ehk DLT, mille põhimõte seisneb ühte süsteemi kuuluvates ja ühte andmebaasi jagavates sõlmedes, ja veeb ehk WWW, mis kujutab endast ülemaailmset, hüperlinkide abil loogiliselt seotud teabeallikate kogumit, on teataval määral sarnased; märgib, et nii DLT kui ka WWW aluseks on internet, üleüldine süsteem, millesse kuuluvad keskseadmete, personaalarvutite ja traadita seadmete ühendatud võrgud;

16.  tuletab meelde, et hoolimata püüetest edendada mitut sidusrühma hõlmavat lähenemisviisi, haldab internetti endiselt USA kaubandusministeeriumi alluvusse kuuluv Riiklik Telekommunikatsiooni ja Informatsiooni Agentuur (National Telecommunications and Information Administration);

17.  peab kiiduväärseks, et Interneti Haldamise Foorumil loodi blockchain-tehnoloogia dünaamiline koalitsioon (Dynamic Coalition on Blockchain Technologies), ning kutsub komisjoni üles edendama DLT süsteemide jagatud ja kaasavat juhtimist, et vältida probleeme, millega puututi kokku interneti arendamisel;

18.  toonitab, et ELi võtmetähtsusega õigusaktid (nt Euroopa turu infrastruktuuri määrus, väärtpaberiarvelduse ja väärtpaberite keskdepositooriumi määrus, arvelduse lõplikkuse direktiiv, finantsinstrumentide turgude direktiiv ja määrus, eurofondide direktiiv ja investeerimisfondide valitsejate direktiiv) võiksid olla õigusraamistikuks, mis vastab igale tegevusalale, olenemata selle aluseks olevast tehnoloogiast, ning seda isegi juhul, kui virtuaalvääringud ja DLT-põhised rakendused laienevad uutele turgudele ja tegevusvaldkondadesse; täheldab siiski, et vaja võib olla paremini kohandatud õigusakte;

19.  peab kiiduväärseks komisjoni ettepanekut kohaldada rahapesuvastast direktiivi ka virtuaalvääringute vahetamise platvormidele, et teha lõpp nendega seotud anonüümsusele; eeldab, et mis tahes sellekohane ettepanek on sihipärane ja põhjendatud, tugineb virtuaalvääringutega seotud riskide täielikul analüüsil ning põhineb põhjalikul mõjuhindamisel;

20.  soovitab komisjonil koostada virtuaalvääringute tervikliku analüüsi ning kaaluda selle põhjal vajaduse korral võimalust vaadata läbi makseid käsitlevad asjakohased ELi õigusaktid, muu hulgas maksekontode direktiivi, makseteenuste direktiivi ja e-raha direktiivi, pidades silmas uusi võimalusi, mida pakuvad uued tehnoloogilised lahendused, nagu virtuaalvääringud ja DLT, et tõhustada konkurentsi ja vähendada tehingukulusid, muu hulgas tõhustatud koostalitlusvõime abil ja võib-olla ka universaalse ja omandiõigusega hõlmamata e-rahakoti edendamise abil;

21.  märgib, et Euroopas on osaliselt finantskriiside ja nendega seotud krediidituru kriiside tõttu loodud mitu kohalikku virtuaalvääringut; nõuab, et tulevaste seadusandlike ettepanekute puhul pöörataks eriliselt põhjalikku tähelepanu virtuaalvääringute määratlemisele, et võtta nõuetekohaselt arvesse nn kohalikke vääringuid, mis on olemuselt mittetulunduslikud, mille vahetatavus on sageli piiratud ning millega kaasneb arvestatav sotsiaalne ja keskkonnaalane kasu, ning sellele, et vältida valdkonna ebaproportsionaalset reguleerimist, kui maksustamist ei väldita ja maksudest ei hoita kõrvale;

22.  nõuab komisjoni juhtimisel horisontaalse DLT rakkerühma loomist, kuhu koondataks tehniliste ja regulatiivsete küsimuste eksperdid, et:

i)  pakkuda vajalikku tehnilist ja regulatiivset ekspertiisi kõigis DLT rakendustega seotud eri sektorites, koondada kokku sidusrühmad ning toetada ELi ja liikmesriikide asjakohaseid avaliku sektori asutusi, et kontrollida DLT kasutamist nii Euroopa kui ka maailma tasandil;

ii)  suurendada teadlikkust ja analüüsida DLT rakendustega muu hulgas lõppkasutajate jaoks kaasnevaid hüvesid ja ohtusid, et kasutada kõnealuste rakenduste potentsiaali võimalikult hästi ära, muu hulgas püüdes määrata kindlaks DLT süsteemide selliseid põhijooni, mis aitaksid edendada üldsuse huve (näiteks omandiõigusega hõlmamata avatud standardid), ning parimate tavade standardeid, kui need on juba tekkimas;

iii) toetada õigeaegset, teadlikku ja proportsionaalset reageerimist oluliste DLT rakenduste kasutuselevõtuga kaasnevatele uutele võimalustele ja probleemidele, muu hulgas sellise tegevuskava abil, milles käsitletakse nii ELis kui ka liikmesriikide tasandil võetavaid tulevasi meetmeid (sh olemasolevate Euroopa õigusaktide hindamine, et ajakohastada neid vajaduse korral kooskõlas kasvanud ja süsteemse DLT rakenduste kasutamisega ning tegeleda tarbijakaitse ja süsteemsete probleemidega);

iv) töötada välja stressitestid virtuaalvääringute ja muude DLT süsteemide kõikide asjakohaste aspektide jaoks, kui nende süsteemide kasutamine jõuab sellisele tasemele, et need muutuvad stabiilsuse seisukohast süsteemselt oluliseks;

23.  rõhutab, kui tähtis on virtuaalvääringute kasutamisel tarbijate teadlikkus, läbipaistvus ja usaldus; palub komisjonil töötada koostöös liikmesriikide ja virtuaalvääringute sektoriga välja suunised, mille eesmärk on tagada virtuaalvääringute praegustele ja tulevastele kasutajatele õige, selge ja täielik teave, et nad saaksid teha teadliku valiku ja et suurendada virtuaalvääringute süsteemide läbipaistvust seoses nende korralduse ja juhtimisega ning sellega, mil viisil need eristuvad tarbijakaitse osas reguleeritud ja järelevalve all olevatest maksesüsteemidest;

24.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

http://www.bis.org/cpmi/publ/d137.pdf

(2)

 http://www.bankofengland.co.uk/publications/Documents/quarterlybulletin/2014/qb14q3digitalcurrenciesBitcoin2.pdf

(3)

https://www.eba.europa.eu/documents/10180/657547/EBA-Op-2014-08+Opinion+on+Virtual+Currencies.pdf

(4)

https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/other/virtualcurrencyschemesen.pdf

(5)

http://ec.europa.eu/justice/newsroom/criminal/news/160202_en.htm

(6)

http://europa.eu/rapid/press-release_IP-15-5592_en.htm

(7)

 http://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/bitstream/JRC97043/the%20digital%20agenda%20of%20virtual%20currencies_final.pdf

(8)

http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2016/02/12-conclusions-terrorism-financing/

(9)

 http://curia.europa.eu/juris/documents.jsf?pro=&lgrec=de&nat=or&oqp=&lg=&dates=&language=et&jur=C%2CT%2CF&cit=none%252CC%252CCJ%252CR%252C2008E%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252Ctrue%252Cfalse%252Cfalse&num=C-264%252F14&td=%3BALL&pcs=Oor&avg=&page=1&mat=or&jge=&for=&cid=472055

(10)

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A62014CC0264

(11)

https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/library/2015/11/2015-532_call_for_evidence_on_virtual_currency_investment.pdf

(12)

 http://www.europarl.europa.eu/RegData/bibliotheque/briefing/2014/140793/LDM_BRI(2014)140793_REV1_EN.pdf

(13)

 https://www.europol.europa.eu/sites/default/files/publications/changes_in_modus_operandi_of_is_in_terrorist_attacks.pdf

(14)

http://www.fatf-gafi.org/media/fatf/documents/reports/virtual-currency-key-definitions-and-potential-aml-cft-risks.pdf

(15)

http://www.oecd.org/daf/fin/financial-markets/The-Bitcoin-Question-2014.pdf

(16)

https://www.imf.org/external/pubs/ft/sdn/2016/sdn1603.pdf

(17)

https://www.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/492972/gs-16-1-distributed-ledger-technology.pdf

(18)

http://www.bis.org/cpmi/publ/d137.pdf

(19)

http://coinmarketcap.com/

(20)

Vt näiteks: http://www.coindesk.com/state-of-Bitcoin-blockchain-2016/

(21)

https://www.eba.europa.eu/documents/10180/657547/EBA-Op-2014-08+Opinion+on+Virtual+Currencies.pdf

(22)

https://remittanceprices.worldbank.org/sites/default/files/rpw_report_december_2015.pdf

(23)

 http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/TOPICS/EXTFINANCIALSECTOR/0,,contentMDK:22383199~pagePK:210058~piPK:210062~theSitePK:282885,00.html

(24)

Ehkki virtuaalvääringuid võidakse kasutada terrorismi rahastamiseks, on Europol hiljuti (18. jaanuaril 2016) märkinud, et kuigi kolmandate osapoolte teadete kohaselt kasutavad terroristid anonüümseid vääringuid (nagu Bitcoin) oma tegevuse rahastamiseks, ei ole õiguskaitseasutused seda kinnitanud.

(25)

https://www.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/492972/gs-16-1-distributed-ledger-technology.pdf

(26)

http://europa.eu/rapid/press-release_IP-15-5592_en.htm


SELETUSKIRI

Seitse aastat pärast seda, kui loodi Bitcoin – esimene ja kõige silmapaistvam virtuaalvääring –, on saanud selgeks, et selle aluseks olev innovatsioon – hajusandmebaasi tehnoloogia (distributed ledger technology, DLT) – võib avaldada märkimisväärset mõju finantssektorile ja muudele sektoritele. Põhimõtteliselt võimaldab see tehnoloogia salvestada mis tahes tehingu koos varasemate tehingute ajalooga detsentraliseeritud, kiirel, töökindlal ja üsna turvalisel moel nn hajusandmebaasi. Investeeringud DLTsse on hoogsalt kasvanud ja teatavad rakendused võivad kiiresti muutuda süsteemseteks. Ehkki selle tehnoloogilise murrangu ulatusega seoses on jätkuvalt teatavaid küsimusi, tähendavad asjaga seotud märkimisväärsed võimalused ja arvestatavad ohud seda, et käesolev esimene Euroopa Parlamendi raport virtuaalvääringute ja DLT kohta on igati asjakohane.

Kiiresti arenev tehnoloogiamaastik

Virtuaalvääringute ja DLT peamised võimalused maksete valdkonnas on seotud tehingukulude vähendamise ja kasutusmugavusega ning samal ajal pakuvad need töökindlust ja erineval tasemel privaatsuse kaitset. Sellega seoses tasub märkida, et maksete tehingukulud on jätkuvalt üllatavalt suured. Keskmiselt rohkem kui 7 % piiriüleste ülekannete summast kulub tehingukuludele, mida nii G20 kui ka G8 on lubanud märkimisväärselt vähendada. Kuid ka ühtsel turul võib saavutada konkurentsivõimelisemad tehingukulud. Keskmises perspektiivis võiks konkurentsi tugevdada ka omandiõigusega hõlmamata ja koostalitlusvõimelise ühtse rahakoti abil.

Kuid suur osa DLT potentsiaalist realiseerub tõenäoliselt väljaspool maksesektorit. Käesolevas raportis on kauplemisjärgset haldamist nimetatud ühe silmapaistva võimalusena kasutada DLTd erasektoris. Laiemas plaanis tekivad tõenäoliselt rakendused eelkõige valdkondades, kus on tähtsal kohal usaldusväärsus, isiku ja omandi tõendamine ning standardiseerimine: nutilepingud, intellektuaalomandi ülekanded, tarneahela juhtimine ja rida valitsusteenuseid. Näiteks osana reguleerimise tehnoloogiaid käsitlevast tegevuskavast (RegTech) tuleks uurida võimalust vähendada DLT abil käibemaksu alalaekumist, mis on praegu 168 miljardit eurot(1).

Nii nagu võimalused, ilmnevad ka virtuaalvääringute ja DLT kasutamisega seotud ohud selgemalt alles siis, kui nende kasutamine muutub laialdasemaks. Kuid mõned olulised ohud on juba ilmnenud, nt teatavate rakenduste kasutamine kuritegevuseks, muu hulgas rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks(2). Kuna DLT võetakse tõenäoliselt kasutusele ka mitmetes süsteemsetes valdkondades, peab selliste süsteemide nõuetekohane toimimine ja töökindlus olema tagatud usaldusväärsete juhtimis- ja järelevalvestruktuuride abil. Lisaks sellele kerkivad mitmete rakenduste puhul tõenäoliselt silmapaistvalt esile tarbijakaitseküsimused.

DLT arukas reguleerimine

Sellise kiire innovatsiooni keskkonnas eeldab arukas reguleerimine, et reguleerijal on olemas piisav võimekus, muu hulgas tehnilised teadmised. Ennetavat ja liiga jõulist reguleerimist, mis lämmataks kasvu, tuleb ja saab vältida. Kuid arukat reguleerimist, mis põhineb tippanalüüsil ja proportsionaalsusel, ei tohi segamini ajada liiga nõrga reguleerimisega. Kasutada peavad olema kiired ja tõhusad regulatiivsed meetmed, et käsitleda vajaduse korral riske enne, kui need muutuvad süsteemseteks. Selle lähenemisviisi jaoks vajaliku regulatiivse võimekuse tagamiseks nõuab raportöör komisjoni juhtimisel horisontaalse DLT rakkerühma loomist.

(1)

Komisjoni pressiteade, http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-15-5593_en.htm

(2)

Vt hiljutist terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava, http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1455113825366&uri=CELEX:52016DC0050


SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (21.4.2016)

majandus- ja rahanduskomisjonile

virtuaalvääringute kohta

(2016/2007(INI))

Arvamuse koostaja: Ulrike Trebesius

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  juhib tähelepanu, et virtuaalvääringute sektor ja virtuaalvääringute tehnoloogia on alles lapsekingades;

2.  juhib tähelepanu, et virtuaalvääringute sektor ja virtuaalvääringute tehnoloogia on innovatiivsed ning neid tehnoloogiaid ei arendata olemasoleva taristu põhjal;

3.  tunnistab võimalikku kasu, mida virtuaalvääringud ja virtuaalvääringute tehnoloogia võivad tuua tarbijatele, ettevõtjatele, heategevusorganisatsioonidele ja majandusele üldiselt, mis tähendab suuremat kiirust ja tõhusust ning väiksemaid kulusid maksete ja ülekannete tegemisel, eriti piiriüleselt, edendades potentsiaalselt finantsalast kaasamist ning hõlbustades ettevõtlussektori ja VKEde juurdepääsu rahastamisele ja rahalistele vahenditele; märgib ka, et virtuaalvääringute ja hajusandmebaasi tehnoloogia (Distributed Ledger Technologies – DLT) kasutamine on positiivselt mõjutanud ja hõlbustanud kaupade interneti teel ostmise puhul mikromaksete tegemist;

4.  toonitab, et virtuaalvääring on lisaks sularahale ainuke maksevahend, mis võib hõlbustada reaalajas arveldamist (makse saaja saab 100 % rahalistest vahenditest maksmise hetkel);

5.  rõhutab, et oluline on arendada Euroopa tasandil välja võrdsed võimalused, mis võimaldaksid ära kasutada DLT väärtuslikku potentsiaali ja selle täiel määral välja arendada, kuna seda saab kasutada paljudes uuenduslikes valdkondades ning paljude sektorite ja teenuste puhul, nt „nutilepingud“, kapitali krüpteeritud ühisrahastamine (crypto-equity crowdfunding) ning vaidluste lahendamise teenused, eelkõige finants- ja õigusvaldkonnas; ergutab avaliku sektori asutusi ühtlasi hindama selliste innovatiivsete tehnoloogiate kasutamisest saadavat kasu ja selle kohaldamise võimalusi muudes valdkondades eesmärgiga pakkuda ELi kodanikele paremaid, kiiremaid ja tõhusamaid teenuseid;

6.  tunnistab, et virtuaalvääringud võivad tuua kaasa ohtusid seoses sellise kuritegeliku tegevusega nagu terrorismi rahastamine, rahapesu, maksudest kõrvalehoidumine ja maksupettus ning muu võimalik ebaseaduslik tegevus ning väljakutsed; märgib siiski, et on vähe tõendeid selle kohta, et virtuaalvääringuid on kasutatud laialdaselt maksevahendina kuritegevuses ning sularahatehingud tunduvad olevat virtuaalvääringutega tehtavate tehingutega võrreldes palju vähem jälgitavad;

7.  juhib tähelepanu, et virtuaalvääringute omajad on haavatavad sellise ebaseadusliku tegevuse ja probleemide suhtes nagu pettused, virtuaalvääringute vargus, küberkuritegevus, häkkimine, tarkvara/riistvara mittetoimimine, pettused ja pettuseskeemid, kelmus või ebaõige teabe esitamine; palub komisjonil tagada asjakohaste kaitsemeetmete ja tõhusate õiguskaitsevahendite olemasolu nende tarbijate jaoks, kes võivad puutuda kokku mõne virtuaalvääringute kasutamisega seotud eespool nimetatud riskiga;

8.  tunnistab, et virtuaalvääring, mis ei ole ei riigi omavääring ega välisvaluuta, kui seda kasutatakse ametliku vääringu alternatiivina, võib tuua finantssüsteemi jaoks kaasa potentsiaalseid riske nii reguleerimise kui ka turujärelevalve ja turvalisuse seisukohast ning riske ja ohte seoses finantssektori usaldusväärsuse ja finantsvaldkonna tulemusliku reguleerimisega; rõhutab, et virtuaalvääringute laiema leviku korral võivad finantsstabiilsusega seotud riskid suureneda;

9.  tunnistab, et vara hoida soovivad inimesed võivad intressimäärade madalseisu ajal või majandusliku ebastabiilsuse eest varju otsides kasutada sõltumatuid vääringuid, nagu näiteks bitcoin;

10.  võtab teadmiseks asjaolu, et varem on mõne virtuaalvääringu vahetuskursside puhul täheldatud märkimisväärseid kõikumisi ja tarbijate jaoks kaasnevad virtuaalsete vääringute kasutamisega võimalikud riskid; rõhutab, et ELis ei ole mingit konkreetset õigusaktidest tulenevat kaitset, mis kaitseks tarbijaid virtuaalvääringuid vahetava või hoidva platvormi maksejõuetuse või tegevuse lõpetamise korral; märgib, et virtuaalvääringuid on võimalik väärtpaberistada aluseks oleva varaga; rõhutab vajadust tarbijakaitse järele virtuaalvääringute kasutamisel, eriti mis puudutab küberturvet, kasutatavaid algoritme, kontaktisikuid ja kontaktandmeid päringute või probleemide korral, hõlpsasti arusaadavaid tingimusi, sealhulgas selget ülevaadet riskidest, ning asjaolu, et virtuaalvääringuid ja nende väärtust ei taga tingimata ükski pank ega riik; toonitab, et virtuaalvääringute sektori ettevõtjad peaksid nende võimalike probleemide kohta teavet andma;

11.  tunnistab, et on raske ja ebakindel ennustada virtuaalvääringute edasist arengut või määrata kindlaks võimalikke konkreetseid ja pikemaajalisi poliitikameetmeid, mis ei takistaks innovatsiooni; palub komisjonil töötada ELi tasandil välja ühtne ja põhjalik strateegia, mille eesmärk on määrata kindlaks virtuaalvääringute ja virtuaalvääringute tehnoloogiate eelised ja riskid ning võimalikud pikemaajalised poliitikameetmed, arvestades vajadust hoida ära ühtse turu killustamine ja moonutused, parema reguleerimise põhimõtet ning vajadust edendada finants- ja tehnoloogiaalaseid uuendusi ning teha tööd asjaomaste sidusrühmade ja virtuaalvääringufirmadega, et hoida EL teadus- ja arendustegevuse ning kõnealuste tehnoloogiate toimimise jaoks huvipakkuva kohana; rõhutab, et tähtis on pidev järelevalve ja analüüs selle kohta, kuidas virtuaalvääringud arenevad ja milliseid poliitikaga seotud probleeme nad põhjustavad; teeb ette paneku, et komisjoni juhitav rakkerühm toetaks asjaomaseid avaliku ja erasektori osalisi, hinnates ja analüüsides samal ajal virtuaalvääringu tehnoloogiate ja DLT-rakenduste kogu võimalikku arengut; palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu virtuaalvääringute puhul kasutatavatele algoritmidele ja hinnata nende turvalisust;

12.  palub komisjonil võtta arvesse virtuaalvääringute ja DLT panust kõikidesse valdkondadesse, sealhulgas nende osakaalu digitaalse ühtse turu arengus, tagamaks, et virtuaalvääringute valdkonnas tegutsevatel seaduslikel ettevõtetel lastakse areneda;

13.  tunnistab, et tõhusate reguleerivate meetmete väljatöötamine virtuaalvääringute arendamisele reageerimiseks on endiselt varajases ja tundlikus etapis; toonitab, et reguleerijad on mõnes valdkonnas saavutanud tõhusate vastumeetmete väljatöötamisel märkimisväärseid edusamme; märgib siiski, et palju tööd on vaja veel teha selleks, et panna paika mõjusad raamistikud virtuaalvääringute reguleerimiseks nii, et pakutakse kaitset riskide vastu, kuid ei takistata samas finants- ja tehnoloogiaalast innovatsiooni;

14.  rõhutab, kui tähtis on virtuaalvääringute kasutamisel tarbija teadlikkus, läbipaistvus ja usaldus; palub komisjonil töötada koostöös liikmesriikide ja virtuaalvääringute sektoriga välja suunised, mille eesmärk on tagada virtuaalvääringute praegustele ja tulevastele kasutajatele õige, selge ja täielik teave, et nad saaksid teha teadliku valiku, millega suurendatakse virtuaalvääringute skeemide läbipaistvust, et oleks näha, kuidas neid korraldatakse ja juhitakse ning mil viisil need eristuvad tarbijakaitse osas reguleeritud ja järelevalve all olevatest maksesüsteemidest; palub ühtlasi virtuaalvääringute sektoril koostöös komisjoni ja liikmesriikidega kaaluda rahvusvahelistes standardites sätestatud asjakohaste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete kohaldamist konverteeritavate virtuaalvääringute vahetajate ja mis tahes muude asutuste suhtes, mis toimivad ühenduskohtadena olukordades, kus konverteeritavate virtuaalvääringutega seotud tegevus puutub kokku reguleeritud ametlikke vääringuid kasutava finantssüsteemiga, ning palub komisjonil hinnata ja kaaluda rahapesuvastase direktiivi kohaldamisala laiendamist, et hõlmata virtuaalvääringute vahetusplatvormid.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

21.4.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

2

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dita Charanzová, Carlos Coelho, Sergio Gaetano Cofferati, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, Nicola Danti, Dennis de Jong, Vicky Ford, Ildikó Gáll-Pelcz, Evelyne Gebhardt, Antanas Guoga, Sergio Gutiérrez Prieto, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Liisa Jaakonsaari, Philippe Juvin, Antonio López-Istúriz White, Marlene Mizzi, Robert Rochefort, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Igor Šoltes, Ivan Štefanec, Mylène Troszczynski, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Lucy Anderson, Birgit Collin-Langen, Edward Czesak, João Pimenta Lopes, Julia Reda, Ulrike Trebesius, Lambert van Nistelrooij, Sabine Verheyen, Kerstin Westphal

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Georg Mayer


VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

26.4.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

54

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Hugues Bayet, Pervenche Berès, Esther de Lange, Markus Ferber, Jonás Fernández, Elisa Ferreira, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Cătălin Sorin Ivan, Othmar Karas, Georgios Kyrtsos, Alain Lamassoure, Philippe Lamberts, Werner Langen, Sander Loones, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Fulvio Martusciello, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Dimitrios Papadimoulis, Sirpa Pietikäinen, Dariusz Rosati, Pirkko Ruohonen-Lerner, Alfred Sant, Molly Scott Cato, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Paul Tang, Ramon Tremosa i Balcells, Ernest Urtasun, Marco Valli, Cora van Nieuwenhuizen, Jakob von Weizsäcker, Pablo Zalba Bidegain, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Matt Carthy, Philippe De Backer, Mady Delvaux, Ashley Fox, Marian Harkin, Ian Hudghton, Sophia in ‘t Veld, Syed Kamall, Krišjānis Kariņš, Paloma López Bermejo, Emmanuel Maurel, Siôn Simon, Romana Tomc

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Daniela Aiuto, Virginie Rozière

Õigusalane teave