Menetlus : 2016/0039(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0187/2016

Esitatud tekstid :

A8-0187/2016

Arutelud :

PV 08/06/2016 - 9
CRE 08/06/2016 - 9

Hääletused :

PV 08/06/2016 - 12.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0264

RAPORT     ***I
PDF 173kWORD 94k
26.5.2016
PE 580.440v02-00 A8-0187/2016

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Tuneesiale

(COM(2016)0067 – C8-0032/2016 – 2016/0039(COD))

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon

Raportöör: Marielle de Sarnez

PARANDUSED/ ADDENDA
MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISAEUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU ÜHISDEKLARATSIOON
 SELETUSKIRI
 LISA: VÄLISKOMISJONI KIRI
 LISA: EELARVEKOMISJONI KIRI
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Tuneesiale

(COM(2016)0067 – C8-0032/2016 – 2016/0039(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0067),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 212, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0032/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A8-0187/2016),

1.  võtab vastu esimese lugemise seisukoha, võttes üle komisjoni ettepaneku;

2.  kiidab heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisdeklaratsiooni, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.


SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISAEUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU ÜHISDEKLARATSIOON

Käesolev otsus võetakse vastu, ilma et see piiraks ühisdeklaratsiooni, mis võeti vastu koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 778/2013/EL täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Gruusiale; nimetatud otsust tuleb jätkuvalt käsitada alusena kõigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustele, millega antakse makromajanduslikku finantsabi kolmandatele riikidele ja territooriumidele.


SELETUSKIRI

Tuneesial on õnnestunud kindlustada üleminek demokraatiale. Riigil on praegu olemas põhiseadus, millega on tagatud õigused ja vabadused, samuti konsolideeritud kohtusüsteem ja mõjuvõimas meedia. Riiki juhib laialdane, vabade ja läbipaistvate valimiste teel moodustatud ühtsusvalitsus ning olemas on ettevõtlik ja nüüdisaegne kodanikuühiskond, kes sai õigustatult Nobeli rahupreemia, mis määrati Tuneesia riigisisest dialoogi pidanud nelikule.

Kuid praegu on Tuneesia siiski väga raskes olukorras. Riik on langenud mitmel korral terroriatentaatide ja -rünnakute ohvriks, mis on tugevasti mõjutanud riigi peamisi majandussektoreid, näiteks turismisektorit. Majanduskasvu, mis pidi hinnangute kohaselt 2015. aastal olema 3 %, korrigeeriti 2016. aastaks allapoole 0,5 %-le, töötuse määr on keskmiselt 15 %, naiste seas 20 % ning kõrgharidusdiplomiga noorte seas 28,5 %. Piirkondlik julgeolekuolukord ja poliitiline kontekst on väga kõikuv, eriti seetõttu, et Tuneesia jagab riigipiiri Liibüaga.

Vaatamata nendele probleemidele jätkab Tuneesia oluliste edusammudega, kindlustades üleminekut demokraatiale, viies läbi majandusstruktuuride moderniseerimiseks vajalikke reforme ning tugevdades suhteid partneritega, eelkõige Euroopa Liiduga, kellega on praegu käimas läbirääkimised vabakaubanduslepingu üle.

On väga oluline, et Tuneesial kõik õnnestuks ja et ta suudaks tõrjuda kõiki neid, kes soovivad riiki destabiliseerida. Seetõttu peab EL näitama üles solidaarsust ja otsustavust Tuneesia aitamisel ja toetama riigi arenguprotsessi väga konkreetsete meetmetega, mis elanikkonnale otsest kasu toovad.

Selleks on ELil olemas makromajandusliku finantsabi andmise vahend, mida võib kasutada kriisisituatsioonis oleva kolmanda riigi toetamiseks. Tänu riigis teostatud reformidele vastab Tuneesia täielikult makromajandusliku finantsabi andmiseks vältimatult vajalikele poliitilistele tingimustele, milleks on demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamine.

15. mail 2014 kiideti heaks esimene Tuneesia abiprogramm summas 300 miljonit eurot, et toetada reforme avaliku sektori finantsjuhtimise ja maksustamissüsteemi toimimise parandamiseks, tugevdada sotsiaalset turvavõrku, reformida finantssektorit ning parandada kaubandust ja investeeringuid reguleerivat raamistikku. Selle abiprogrammi raames on juba välja makstud kaks osa, kolmas osa makstakse välja 2016. aasta jooksul.

Vastuseks 2015. aasta augustis Tuneesia valitsuse esitatud taotlusele kavandas Euroopa Komisjon teise abiprogrammi summas 500 miljonit eurot, mis antakse keskmise tähtajaga laenudena finantsturgudelt soodsatel tingimustel. See abiprogramm on suunatud Tuneesia reformide toetuseks, mille eesmärk on parandada riigi eelarveolukorda, tasakaalustada maksebilanssi ja luua investeerimiseks soodsam keskkond.

Raportöör toetab seega Euroopa Komisjoni ettepanekut ning soovib, et see täiendav abiprogramm jõustuks võimalikult kiiresti, et oleks võimalik Tuneesiat riigi jaoks otsustavalt tähtsal ajal aidata.


LISA: VÄLISKOMISJONI KIRI

Viide: D (2016) 17045

Hr Bernd Lange

Rahvusvahelise kaubanduse komisjoni (INTA) esimees

Teema:  Makromajanduslik finantsabi Tuneesiale – COM(2016)67 final COD(2016)0039

Austatud härra Lange

Väliskomisjoni (AFET) koordinaatorite heakskiidul ja selleks, et võimaldada kõnealuse ettepaneku kiiret menetlemist, on mul au AFET-komisjoni esimehena edastada Teile käesoleva kirjaga meie komisjoni arvamus ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Tuneesiale.

AFET-komisjon toetab täielikult ettepanekut anda Tuneesia Vabariigile kõnealust makromajanduslikku finantsabi summas kuni 500 miljonit eurot. Kuid nagu märgiti varem MFA-I meetme puhul, ei ole võimalust anda Tuneesiale abi toetuste vormis isegi mitte kaalutud.

Nagu ettepanekus märgitakse, ei ole Tuneesia majandusolukord optimaalne, sest demokraatiale ülemineku konsolideerimise taustal seisab riik lisaks sotsiaal-majanduslikele probleemidele silmitsi ka julgeolekuprobleemidega. Ebastabiilsusega seotud püsivad sotsiaal-majanduslikud ja eelarveraskused jäävad suureks probleemiks mitte ainult Tuneesia, vaid kogu piirkonna ja selle peamise partneri, Euroopa Liidu jaoks.

On väga murettekitav, et Tuneesia välisvõlg kasvas 48 %-lt SKP-st 2011. aastal 56,2 %-ni SKP-st 2014. aastal ning eeldatavasti tipneb 2018. aastal 72 % juures SKP-st. Sellest hoolimata on liidu makromajanduslikku finantsabi võimalik saada kahe ja poole aasta jooksul pärast vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumist (vrd artikli 1 lõige 4). Seetõttu on välisvõlg sellel ajavahemikul kõrgeimal tasemel. Sellest tingituna tuleks eelseisvate probleemide lahendamiseks juba näha ette hüvitusmehhanism.

Kõnealuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse alusel toimunud laenuvõtmis- ja laenuandmistehingute kulusid ei peaks kandma Tuneesia, või vähemalt tuleks need jagada ELi ja Tuneesia vahel (vrd artikkel 4).

./..

Kuna EL on andnud Tuneesiale eripartnerluse staatuse ja käesoleva aasta 18. veebruaril loodi ELi-Tuneesia parlamentaarne ühiskomisjon, tahaksin ka soovitada, et vastastikuse mõistmise memorandumi üle peaksid läbirääkimisi Euroopa Komisjon ja Tuneesia ametivõimud (vrd artikkel 3) ning seda arutaksid nimetatud parlamentaarse ühiskomisjoni liikmed, kelle hulgas on nii Euroopa Parlamendi liikmeid kui ka Tuneesia Rahva Esindajatekogu liikmeid. ELi-Tuneesia parlamentaarse ühiskomisjon peaks arutama ka artiklis 2 osutatud jälgimist ja artiklis 8 osutatud otsuse rakendamise aruannet.

Väliskomisjon on seisukohal, et EL ja rahvusvahelised finantsasutused peaksid näitama üles tugevat toetust selle tähtsa lõunapoolses naabruses asuva partneri stabiliseerimisele, eriti arvestades demokraatliku protsessi ja piirkonna olukorra konsolideerimisel saavutatud edu.

Siiski soovin rõhutada, et tähtajad Euroopa Parlamendi seisukoha vastuvõtmiseks on liiga lühikesed, arvestades ettepaneku edastamist 2. märtsil 2016. See asjaolu takistas meie komisjoni võtmast selles väga tähtsas küsimuses vastu arvamust. Minuni on jõudnud teave, et Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi (DG ECFIN) kavade kohaselt oleks parlament pidanud otsuse esimesel lugemisel vastu võtma juba 27./28. aprillil. Selline ettepanek kahandaks parlamendi võimalusi oma seadusandlike volituste demokraatlikul kasutamisel.

Ootan, et selliste oluliste teemade nagu makromajandusliku finantsabi üle läbirääkimiste pidamisel arvestatakse asjakohaselt ja austatakse ELi partnerite riiklikku olukorda ja eripära. Kuna juunis toimub ramadaan ja sellele järgneb suvi, tuleb vastastikuse mõistmise memorandumi läbirääkimised sügiseni peatada. Euroopa Komisjoni tungiv nõudmine, et parlament võtaks oma seisukoha vastu kiirendatult, on seepärast põhjendamatu.

Olen kindel, et INTA-komisjon võtab seda seisukohta nõuetekohaselt arvesse, kui ta võtab vastu oma seisukoha ja kui peetakse läbirääkimisi nõukoguga.

Lugupidamisega

Elmar Brok

Koopia:  Pier Antonio Panzeri, Magribi riikidega suhtlemiseks loodud delegatsiooni juht

    Marielle de Sarnez, raportöör


LISA: EELARVEKOMISJONI KIRI

D(2016)20958

  Hr Bernd LANGE

Esimees

  Rahvusvahelise kaubanduse komisjon

Euroopa Parlament

ASP 12G205

Brüssel

Teema:   Ettepanek võtta vastu otsus täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Tuneesiale

Austatud esimees

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon koostab raportit ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Tuneesiale (2016/0039(COD)).

Koordinaatorid otsustasid ametliku arvamuse koostamise asemel esitada eelarvekomisjoni seisukoha kirja teel.

Eelarvekomisjon mõistab, et poliitilise üleminekuaja, piirkondliku ebastabiilsuse, julgeolekuohtude ja ühiskondlike rahutuste majanduslikud tagajärjed mõjutavad Tuneesia varemgi ebakindlat maksebilanssi ja eelarvepositsiooni.

Esimene 300 miljoni euro suurune makromajandusliku finantsabi meede algatati 2014. aastal Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) programmi täiendusena. Tuneesia valitsuse taotlusel koostatav uus ettepanek (MFA-II) on samuti mõeldud IMFi jätkuprogrammi täienduseks ja selle maht ulatuks 500 miljoni euroni keskmise tähtajaga laenude näol (mis kavatsetakse anda kolmes jaos), et katta Tuneesia ülejäänud vajadus välisrahastamise järele.

Eelarvekomisjon võtab teadmiseks, et välistegevuse tagatisfondi kasutataks 45 miljoni euro ulatuses (9% laenudest). Assigneeringud tuleb kanda liidu eelarvesse kaheaastase viivitusega, seega eeldades, et laenud makstakse välja 2016. ja 2017. aastal, tuleb assigneeringud kanda 2018. ja 2019. aasta eelarvesse.

Eelarvekomisjon toetab kavandatavat MFA-II meedet, sest peab seda Tuneesiale antava rahvusvahelise ja Euroopa abi vajalikuks täienduseks ning solidaarsusavalduseks sellele riigile.

Eelarvekomisjon märgib, et MFA otsuste standardtekstis on tehtud rida väikesi muudatusi, et võimaldada tingimuslikkuse kohaldamisel veidi suuremat paindlikkust. Seetõttu palub eelarvekomisjon Euroopa Komisjonil tagada, et makromajandusliku finantsabi meetmetele lisatud tingimused jõustatakse nõuetekohaselt, võttes arvesse iga abi saava riigi konkreetset olukorda, st tema kohustuste ulatust ja probleeme, mida tal tuleb lahendada.

Eelarvekomisjon rõhutab siiski, et makromajandusliku finantsabi raames antavad laenud on ainult üks võimalik vahend Tuneesia toetamiseks ja et oleks võinud kaaluda makromajandusliku finantsabi raames toetuste andmist.

Eelarvekomisjon tuletab meelde, et peamine Tuneesia abistamise vahend on Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, mille raames on sellele riigile 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku algusest alates eraldatud keskmiselt 115 miljonit eurot aastas, arvestamata piirkondlikke programme. Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi raames on Tuneesia esimene abisaaja katusprogrammist, mille eesmärk on anda toetust vastavalt demokraatlike reformide edukusele (põhimõte „rohkema eest rohkem“) ja mille raames riik sai 2015. aastal täiendavalt 71,8 miljonit eurot.

Tuneesiat toetatakse ka stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi ning demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi raames ja ta osaleb sellistes ELi programmides nagu Erasmus+.

Seetõttu, et toetada ühelt poolt demokraatlike reformide ning teiselt poolt stabiilsuse ja julgeolekuga kaasnevate probleemide lahendamist, kutsub eelarvekomisjon Euroopa Komisjoni üles jätkuvalt edendama liidu toetust Tuneesiale ning on valmis asjaomaste rahastamisvahendite raames kaaluma iga asjakohast eelarve-ettepanekut.

Lugupidamisega

Jean Arthuis


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Makromajanduslik finantsabi Tuneesiale

Viited

COM(2016)0067 – C8-0032/2016 – 2016/0039(COD)

EP-le esitamise kuupäev

12.2.2016

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

INTA

25.2.2016

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

AFET

25.2.2016

BUDG

25.2.2016

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

AFET

15.3.2016

BUDG

16.3.2016

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Marielle de Sarnez

15.3.2016

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

4.4.2016

20.4.2016

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

24.5.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

4

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Maria Arena, Tiziana Beghin, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Marielle de Sarnez, Santiago Fisas Ayxelà, Christofer Fjellner, Karoline Graswander-Hainz, Ska Keller, Jude Kirton-Darling, Alexander Graf Lambsdorff, Bernd Lange, David Martin, Emmanuel Maurel, Anne-Marie Mineur, Sorin Moisă, Alessia Maria Mosca, Artis Pabriks, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty, Adam Szejnfeld, Hannu Takkula, Iuliu Winkler, Jan Zahradil

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Reimer Böge, Edouard Ferrand, Sander Loones, Georg Mayer, Fernando Ruas, Lola Sánchez Caldentey, Judith Sargentini, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Dominique Bilde

Esitamise kuupäev

26.5.2016

Õigusalane teave