Menetlus : 2015/0310(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0200/2016

Esitatud tekstid :

A8-0200/2016

Arutelud :

PV 05/07/2016 - 11
CRE 05/07/2016 - 11

Hääletused :

PV 06/07/2016 - 6.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0305

RAPORT     ***I
PDF 1439kWORD 1176k
3.6.2016
PE 578.803v02-00 A8-0200/2016

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2007/2004, määrus (EÜ) nr 863/2007 ja nõukogu otsus 2005/267/EÜ

(COM(2015)0671 – C8-0408/2015 – 2015/0310(COD))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöör: Artis Pabriks

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 VÄLISKOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2007/2004, määrus (EÜ) nr 863/2007 ja nõukogu otsus 2005/267/EÜ

(COM(2015)0671 – C8-0408/2015 – 2015/0310(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0671),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 77 lõike 2 punkte b ja d ning artikli 79 lõike 2 punkti c, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0408/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning väliskomisjoni, eelarvekomisjoni ning kalanduskomisjoni arvamusi (A8-0200/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  25. ja 26. juunil 201512 kutsus Euroopa Ülemkogu üles tegema suuremaid jõupingutusi rändekriisi terviklikuks lahendamiseks, sealhulgas piirihalduse tugevdamise kaudu, et paremini hallata kasvavaid segarändevooge. Lisaks sellele rõhutas Euroopa Ülemkogu 23. septembril 2015. aastal 13 vajadust lahendada väga keeruline olukord välispiiril ning tugevdada välispiiri kontrolli, eelkõige Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ja Europoli jaoks täiendavate vahendite andmisega ning kasutades liikmesriikide inimressursse ja tehnilisi vahendeid.

(1)  25. ja 26. juunil 201512 kutsus Euroopa Ülemkogu üles tegema suuremaid jõupingutusi ennenägematute rändevoogude terviklikuks lahendamiseks, sealhulgas piirihalduse tugevdamise kaudu, et paremini hallata kasvavaid segarändevooge. Lisaks sellele rõhutas Euroopa Ülemkogu 23. septembril 2015. aastal13 vajadust lahendada väga keeruline olukord välispiiril ning tugevdada välispiiri kontrolli, eelkõige Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ja Europoli jaoks täiendavate vahendite andmisega ning kasutades liikmesriikide inimressursse ja tehnilisi vahendeid.

__________________

__________________

12  Euroopa Ülemkogu kohtumine, 25. ja 26. juuni 2015. aasta järeldused.

12  Euroopa Ülemkogu kohtumine, 25. ja 26. juuni 2015. aasta järeldused.

13  ELi riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlik kohtumine rände teemal, 23. septembri 2015. aasta avaldus.

13  ELi riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlik kohtumine rände teemal, 23. septembri 2015. aasta avaldus.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Liidu poliitika eesmärk välispiiri halduse valdkonnas on arendada ja rakendada Euroopa integreeritud piirihaldust riigi ja liidu tasandil, mis on vajalik eeldus isikute vabaks liikumiseks liidus ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala oluline komponent. Euroopa integreeritud piirihaldus on keskse tähtsusega, et parandada rändehaldust ja tagada liidus kõrgel tasemel sisejulgeolek.

(2)  Liidu poliitika eesmärk välispiiri halduse valdkonnas on arendada ja rakendada Euroopa integreeritud piirihaldust riigi ja liidu tasandil, mis on vajalik eeldus isikute vabaks liikumiseks liidus ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala oluline komponent, et tõhusalt jälgida välispiiri ületamist ja tegeleda rändeprobleemide ning võimalike tulevaste ohtudega nendel piiridel, aidates sellega jätkuvalt võidelda piiriülese mõõtmega raskete kuritegude vastu ja tagada liidus kõrgel tasemel sisejulgeolek, austades täielikult põhiõigusi ning kaitstes samal ajal isikute vaba liikumist liidus.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel tuleks tagada kooskõla teiste poliitikavaldkondade eesmärkidega, sealhulgas piiriülese transpordi korralik toimimine.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Selleks et tagada Euroopa integreeritud piirihalduse tõhus rakendamine, tuleks luua Euroopa piiri- ja rannikuvalve. Euroopa piiri- ja rannikuvalve, mis hõlmab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit ning piirihalduse eest vastutavaid liikmesriikide ametiasutusi, sealhulgas rannikuvalveasutusi, kui nad täidavad piirikontrolli ülesandeid, tugineb teabe, suutlikkuse ja süsteemide ühisele kasutamisele riigi tasandil ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti reageerimisele liidu tasandil.

(4)  Selleks et tagada Euroopa integreeritud piirihalduse tõhus rakendamine, tuleks luua Euroopa piiri- ja rannikuvalve ning tagada sellele vajalikud rahalised ja inimressursid ja vahendid. Euroopa piiri- ja rannikuvalve, mis hõlmab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit ning piirihalduse eest vastutavaid liikmesriikide ametiasutusi, sealhulgas rannikuvalveasutusi, kui nad täidavad piirikontrolli ülesandeid, tugineb teabe, suutlikkuse ja süsteemide ühisele kasutamisele riigi tasandil ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti reageerimisele liidu tasandil.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)   Euroopa integreeritud piirihalduse eest vastutavad ühiselt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused, sealhulgas rannikuvalveasutused, kui nad täidavad piirikontrolli ülesandeid. Ehkki liikmesriikidele jääb esmavastutus oma välispiirilõigu haldamise eest enda ja kõikide nende liikmesriikide huvides, kes on kaotanud sisepiiridel kontrolli, peaks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet tagama välispiiri haldusega seotud liidu meetmete kohaldamise seeläbi, et ta tugevdab, hindab ja kooskõlastab neid meetmeid rakendavate liikmesriikide tegevust.

(5)  Euroopa integreeritud piirihalduse eest vastutavad ühiselt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused, sealhulgas rannikuvalveasutused, kui nad teostavad merepiiridel toimuvat patrull- ja vaatlustegevust ja täidavad muid piirikontrolli ülesandeid. Ehkki liikmesriikidele jääb esmavastutus oma välispiirilõigu haldamise eest enda ja kõikide nende liikmesriikide huvides, kes on kaotanud sisepiiridel kontrolli, peaks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet tagama välispiiri haldusega seotud liidu meetmete kohaldamise seeläbi, et ta tugevdab, hindab ja kooskõlastab neid meetmeid rakendavate liikmesriikide tegevust. Komisjon peaks esitama seadusandliku ettepaneku Euroopa integreeritud piirihalduse strateegia kohta, määrates kindlaks üldised suunised, eesmärgid ja peamised meetmed, mis on vajalikud täielikult toimiva Euroopa integreeritud piirihaldussüsteemi loomiseks.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)   Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur ehk Frontex asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 2007/20041414. Alates oma kohustuste täitma asumisest 1. mail 2005 on see asutus edukalt aidanud liikmesriikidel rakendada välispiiri halduse operatiivseid aspekte ühisoperatsioonide ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide kaudu, aga ka riskianalüüsi, teabevahetuse, kolmandate riikidega hoitavate suhete ning liikmesriikide territooriumil ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise kaudu.

(7)  Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur ehk Frontex asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 2007/2004. Alates oma kohustuste täitma asumisest 1. mail 2005 on see asutus edukalt aidanud liikmesriikidel rakendada välispiiri halduse operatiivseid aspekte ühisoperatsioonide ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide kaudu, aga ka riskianalüüsi, teabevahetuse, kolmandate riikidega hoitavate suhete kaudu ning saates tagasi kolmandate riikide kodanikke, kelle suhtes on liikmesriik võtnud vastu tagasisaatmisotsuse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/115/EÜ14a.

___________________

___________________

14  Nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004, 26. oktoober 2004, Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (ELT L 349, 25.11.2004, lk 1).

14  Nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004, 26. oktoober 2004, Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (ELT L 349, 25.11.2004, lk 1).

 

14 a  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ, 16. detsember 2008, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Võttes arvesse välispiiril kasvavat rändesurvet, vajadust tagada kõrgel tasemel sisejulgeolek liidus ning kaitsta Schengeni ala toimimist, samuti üldist solidaarsuse põhimõtet, on vaja välispiiri haldust tugevdada, tuginedes Frontexi tööle ja arendades seda edasi, ja luua amet, millel on jagatud vastutus välispiiri haldamise eest.

(8)  On vaja tõhusalt jälgida välispiiri ületamist, tegeleda rändeprobleemidega ja võimalike tulevaste ohtudega välispiiril, tagada kõrgel tasemel sisejulgeolek liidus, kaitsta Schengeni ala toimimist ning austada üldist solidaarsuse põhimõtet. Eelnevat arvestades on vaja välispiiri haldust tugevdada, tuginedes Frontexi tööle ja arendades seda edasi ning luua amet, millel on jagatud vastutus välispiiri haldamise eest.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)   Frontexi ülesandeid tuleks seega laiendada ning nende muutuste kajastamiseks tuleks see ümber nimetada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiks. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti põhiroll peaks olema kehtestada tegevus- ja tehniline strateegia integreeritud piirihalduse rakendamiseks liidu tasandil, teha järelevalvet piirikontrolli tõhusa toimimise üle välispiiril, tagada suurem operatiiv- ja tehniline abi liikmesriikidele ühisoperatsioonide ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide kaudu ning kindlustada meetmete tegelik võtmine olukorras, mis nõuab kiireloomulist tegutsemist välispiiril, samuti korraldada, kooskõlastada ja läbi viia tagasisaatmisoperatsioone ja tagasisaatmisega seotud sekkumist.

(9)  Frontexi ülesandeid tuleks seega laiendada ning nende muutuste kajastamiseks tuleks see ümber nimetada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiks (edaspidi: amet). Ameti põhiroll peaks olema kehtestada tegevus- ja tehniline strateegia integreeritud piirihalduse rakendamiseks liidu tasandil, teha järelevalvet piirikontrolli tõhusa toimimise üle välispiiril, tagada suurem operatiiv- ja tehniline abi liikmesriikidele ühisoperatsioonide ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide kaudu, kindlustada meetmete tegelik võtmine olukorras, mis nõuab kiireloomulist tegutsemist välispiiril, ning tehniline ja tegevusabi liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele merel hättasattunud inimeste otsingu- ja päästeoperatsioonides, samuti korraldada, kooskõlastada ja läbi viia tagasisaatmisoperatsioone ja tagasisaatmisega seotud sekkumist.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  Arvestades tegevust välispiiril, peaks amet aitama ennetada ja avastada piiriülese mõõtmega raskeid kuritegusid, nagu inimeste ebaseaduslik üle piiri toimetamine, inimkaubandus ja terrorism, kui amet on saanud oma tegevusega vastavat teavet ja kui tema sekkumine on asjakohane. Amet peaks kooskõlastama oma tegevust Europoliga, kelle ülesanne on toetada ja tugevdada liikmesriikide meetmeid ja koostööd kahte või enamat liikmesriiki mõjutava raske kuritegevuse tõkestamisel ja selle vastu võitlemisel.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 b)  Amet peaks täitma oma ülesandeid nii, et sellega ei piirata liikmesriikide kaitsealast pädevust.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 c)  Ameti laiendatud ülesannete ja pädevustega peaksid kaasnema tugevamad meetmed põhiõiguste kaitsmiseks ja suurem aruandluskohustus.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks koostama üldise ja oludele kohandatud riskianalüüsi, mis põhineb ühisel integreeritud riskianalüüsi mudelil, mida kohaldavad amet ise ja liikmesriigid. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks liikmesriikide antud teabe põhjal andma asjakohast teavet ja luureandmeid, mis hõlmavad kõiki Euroopa integreeritud piirihalduse puhul asjakohaseid aspekte, eelkõige piirikontrolli, tagasisaatmist, kolmandate riikide kodanike ebaseaduslikku teisest rännet liidus, piiriülese kuritegevuse, sealhulgas ebaseaduslikule sisserändele kaasaaitamise, inimkaubanduse ja terrorismi tõkestamist ning olukorda naabruses asuvates kolmandates riikides, et võimaldada võtta asjakohaseid meetmeid või tegeleda tuvastatud ohtude ja riskidega eesmärgiga parandada välispiiri integreeritud haldust.

(11)  Amet peaks koostama üldise ja oludele kohandatud riskianalüüsi, mis põhineb ühisel integreeritud riskianalüüsi mudelil, mida kohaldavad amet ise ja liikmesriigid. Amet peaks liikmesriikide antud teabe põhjal andma asjakohast teavet ja luureandmeid, mis hõlmavad kõiki Euroopa integreeritud piirihalduse puhul asjakohaseid aspekte ning olukorda naabruses asuvates kolmandates riikides, et võimaldada võtta asjakohaseid meetmeid või tegeleda tuvastatud ohtude ja riskidega eesmärgiga parandada välispiiri integreeritud haldust.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Jagatud vastutusest juhindudes peaks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti roll olema välispiiri halduse korrapärane jälgimine. Amet peaks tagama nõuetekohase ja tõhusa jälgimise mitte üksnes riskianalüüsi, teabevahetuse ja EUROSURi kaudu, aga ka oma töötajate hulka kuuluvate ekspertide liikmesriikides kohapeal viibimise kaudu. Amet peaks seega saama lähetada kontaktametnikke konkreetsetesse liikmesriikidesse teatavaks ajaks, mille jooksul annab kontaktametnik tegevdirektorile aru. Kontaktametnike aruanne peaks moodustama haavatavuse hinnangu osa.

(12)  Jagatud vastutusest juhindudes peaks ameti roll olema välispiiri halduse korrapärane jälgimine. Amet peaks tagama nõuetekohase ja tõhusa jälgimise mitte üksnes riskianalüüsi, teabevahetuse ja EUROSURi kaudu, aga ka oma töötajate hulka kuuluvate ekspertide liikmesriikides kohapeal viibimise kaudu. Amet peaks seega saama lähetada kontaktametnikke kõikidesse liikmesriikidesse teatavaks ajaks, mille jooksul annab kontaktametnik tegevdirektorile aru. Kontaktametnike aruanne peaks moodustama haavatavuse hinnangu osa.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks läbi viima haavatavuse hindamise, et hinnata liikmesriikide suutlikkust tulla toime probleemidega oma välispiiril, sealhulgas hinnates liikmesriikide vahendeid ja ressursse, samuti nende erandolukorra plaane välispiiril tekkida võivate kriiside lahendamiseks. Liikmesriigid peaksid võtma parandusmeetmeid, et kõrvaldada selle hindamise käigus kindlaks tehtud puudujäägid. Tegevdirektor peaks tegema Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametis loodud järelevalvenõukogu nõuannete kohaselt kindlaks meetmed, mida asjaomane liikmesriik peab võtma, ning kehtestama tähtaja, mille jooksul neid meetmeid tuleb võtta. See otsus peaks olema liikmesriigile siduv ning kui kehtestatud tähtaja jooksul vajalikke meetmeid ei võeta, tuleb küsimus edastada haldusnõukogule edasise otsuse tegemiseks.

(13)  Amet peaks läbi viima haavatavuse hindamise, lähtudes objektiivsetest kriteeriumidest, et hinnata liikmesriikide suutlikkust tulla toime probleemidega oma välispiiril, sealhulgas hinnates liikmesriikide vahendeid, taristuid, personali, eelarvet ja rahalisi ressursse, samuti nende erandolukorra plaane välispiiril tekkida võivate kriiside lahendamiseks. Liikmesriigid peaksid võtma parandusmeetmeid, et kõrvaldada selle hindamise käigus kindlaks tehtud puudujäägid. Tegevdirektor peaks tegema ametis loodud nõuandekogu nõuannete kohaselt kindlaks meetmed, mida asjaomane liikmesriik peab võtma, ning kehtestama tähtaja, mille jooksul neid meetmeid tuleb võtta. See otsus peaks olema liikmesriigile siduv ning kui kehtestatud tähtaja jooksul vajalikke meetmeid ei võeta, tuleb küsimus edastada haldusnõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Ameti poolt läbi viidav haavatavuse hindamine peaks olema pidevalt rakendatav ennetusmeede, millega täiendatakse vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1053/20131a loodud Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi. Haavatavuse hindamise käigus saadud teavet tuleks kasutada ka mehhanismi eesmärkide täitmiseks, eelkõige kui tehakse otsuseid mitmeaastase ja iga-aastase hindamisprogrammi kohta.

 

_____________

 

1 a  Nõukogu määrus (EL) nr 1053/2013, 7. oktoober 2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks ja tunnistatakse kehtetuks täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsus, millega luuakse Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee (ELT L 295, 6.11.2013, lk 27).

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)   Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks korraldama asjakohast tehnilist ja operatiivabi liikmesriikidele, et suurendada nende suutlikkust rakendada oma kohustusi seoses välispiiri kontrolliga ning tulla toime probleemidega välispiiril, mis tulenevad ebaseaduslikust sisserändest või piiriülesest kuritegevusest. Seoses sellega peaks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet liikmesriigi taotlusel või omal algatusel korraldama ja koordineerima ühisoperatsioone ühe või mitme liikmesriigi jaoks ning lähetama Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmasid, samuti kasutama vajalikke tehnilisi seadmeid; lisaks võib ta lähetada eksperte oma töötajate seast.

(14)  Amet peaks korraldama asjakohast tehnilist ja operatiivabi liikmesriikidele, et suurendada nende suutlikkust rakendada oma kohustusi seoses välispiiri kontrolliga ning tulla toime probleemidega välispiiril, mis tulenevad ebaseaduslikust rändest või piiriülesest kuritegevusest. Seoses sellega peaks amet liikmesriigi taotlusel või omal algatusel korraldama ja koordineerima ühisoperatsioone ühe või mitme liikmesriigi jaoks ning lähetama Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmasid, samuti kasutama vajalikke tehnilisi seadmeid; lisaks võib ta lähetada eksperte oma töötajate seast.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)   Juhtudel, mil välispiiril esineb spetsiifiline ja ebaproportsionaalne surve, peaks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet liikmesriigi taotlusel või omal algatusel korraldama ja kooskõlastama piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni ning lähetama kiirreageerimisreservist Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmad ning tehnilised seadmed. Piirivalve kiirreageerimisoperatsioon peaks tagama toe olukordades, kus on vaja viivitamatut reaktsiooni ning kus selline sekkumine tagaks tõhusa reageerimise. Sellise sekkumise tõhusa toimimise tagamiseks peaks liikmesriigid saatma kiirreageerimisreservi piirivalvureid ja muid asjaomaseid töötajaid.

(15)  Juhtudel, mil välispiiril esineb spetsiifiline ja ebaproportsionaalne surve, peaks amet liikmesriigi taotlusel või omal algatusel korraldama ja kooskõlastama piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni ning lähetama kiirreageerimisreservist Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmad ning tehnilised seadmed. Piirivalve kiirreageerimisoperatsioon peaks tagama toe olukordades, kus on vaja viivitamatut reaktsiooni ning kus selline sekkumine tagaks tõhusa reageerimise. Sellise sekkumise tõhusa toimimise tagamiseks peaks liikmesriigid saatma kiirreageerimisreservi piirivalvureid ja muid asjaomaseid töötajaid ning andma vajalikku tehnilist abi. Amet ja asjaomane liikmesriik peaksid leppima kokku tegevusplaani.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)   Teatavatel välispiiri aladel, mida nimetatakse esmase vastuvõtu piirkondadeks ja kus liikmesriigid seisavad silmitsi ebaproportsionaalse rändesurvega, mida iseloomustavad suured segarändevood, peaksid liikmesriigid saama tugineda suuremale operatiivsele ja tehnilisele toele rändehalduse tugirühmade poolt, kuhu kuuluvad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti poolt liikmesriikidest lähetatud ekspertide rühmad ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti töötajate hulka kuuluvad eksperdid. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks aitama komisjonil erinevate ametite tegevust kohapeal koordineerida.

(16)  Kui liikmesriigid seisavad silmitsi ebaproportsionaalsete rändeprobleemidega, mida iseloomustavad suured segarändevood, peaksid liikmesriigid saama esmase vastuvõtu piirkondades tugineda suuremale operatiivsele ja tehnilisele toele rändehalduse tugirühmade poolt, kuhu kuuluvad ameti ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti poolt liikmesriikidest lähetatud ekspertide rühmad ning ameti töötajate hulka kuuluvad eksperdid. Amet peaks aitama komisjonil erinevate ametite tegevust kohapeal koordineerida.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a)  Eri ametid ja liikmesriigid peaksid esmase vastuvõtu piirkondades tegutsema oma vastavate mandaatide ja volituste raames. Kui amet peaks hõlbustama välispiiri haldamise ja tagasisaatmisega seotud liidu meetmete kohaldamist, siis Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet peaks aitama parandada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamist ning toetama liikmesriike varjupaigaküsimustes, Europol peaks pakkuma oskusi, strateegilist ja tegevusanalüüsi, mis on seotud piiriülese organiseeritud kuritegevusega ja inimkaubitsejate võrgustike kahjutuks tegemisega, ning Eurojust peaks toetama koostööd riiklike uurimisasutuste ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste vahel. Liikmesriigid on jätkuvalt vastutavad varjupaigataotlusi ja tagasisaatmist käsitlevate sisuliste otsuste eest.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)   Juhtudel, mil liikmesriik ei võta vajalikke parandusmeetmeid kooskõlas haavatavuse hinnanguga, või kui välispiiril esineb ebaproportsionaalne rändesurve, mis muudab välispiiri kontrolli ebatõhusaks, nii et see võib seada ohtu Schengeni ala toimimise, tuleks liidu tasandil tagada ühtne, kiire ja tõhus reageerimine. Sel eesmärgil ning liidu tasandil parema kooskõlastamise tagamiseks peaks komisjon tegema kindlaks meetmed, mida Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peab rakendama, ning nõudma, et asjaomane liikmesriik teeks nende meetmete rakendamisel ametiga koostööd. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks seejärel kindlaks määrama meetmed, mida on vaja komisjoni otsuses osutatud meetmete praktiliseks elluviimiseks, ning koos asjaomase liikmesriigiga tuleks koostada tegevusplaan.

(17)  Juhtudel, mil liikmesriik ei võta vajalikke parandusmeetmeid kooskõlas haavatavuse hinnanguga, või kui välispiiril esineb ebaproportsionaalne rändesurve, mis muudab välispiiri kontrolli ebatõhusaks, nii et see võib seada ohtu Schengeni ala kui sisemise piirikontrollita ala toimimise, tuleks liidu tasandil tagada ühtne, kiire ja tõhus reageerimine. Sel eesmärgil ning liidu tasandil parema kooskõlastamise tagamiseks peaks komisjon tegema kindlaks meetmed, mida amet peab rakendama. Selliste meetmete vastuvõtmiseks –võttes arvesse suveräänsusega seotud aspekte ja nende poliitilist tundlikkust, mis puudutab riikide täitev- ja jõustamisvolitusi – tuleks anda rakendamisvolitused nõukogule, kes peaks tegutsema komisjoni ettepaneku alusel. Asjaomane liikmesriik peaks tegema nende meetmete rakendamisel ametiga koostööd. Amet peaks seejärel kindlaks määrama meetmed, mida on vaja nõukogu otsuses osutatud meetmete praktiliseks elluviimiseks, ning asjaomase liikmesriigiga tuleks kokku leppida tegevusplaan.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)   Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil peaks olema võimalik kasutada vajalikke vahendeid ja töötajaid, kes on lähetatud ühisoperatsioonide või piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide eesmärgil. Sel eesmärgil peaks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil olema liikmesriigi taotlusel piirivalve kiirreageerimisrühmade sekkumise korral või kiireloomulist tegevust nõudva olukorra puhul võimalus lähetada Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmad kiirreageerimisreservist, mis peaks olema alaline korpus, kuhu kuulub väike protsent liikmesriikide piirivalvurite koguarvust ja mis koosneb vähemalt 1 500 isikust. Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade kiirreageerimisreservist lähetatavatele rühmadele tuleks vastavalt vajadusele viivitamata lisaks saata täiendavad Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmad.

(18)  Ametil peaks olema võimalik kasutada vajalikke vahendeid ja töötajaid, kes on lähetatud ühisoperatsioonide või piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide eesmärgil. Sel eesmärgil peaks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil olema liikmesriigi taotlusel piirivalve kiirreageerimisrühmade sekkumise korral või kiireloomulist tegevust nõudva olukorra puhul võimalus lähetada Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmad kiirreageerimisreservist, mis peaks olema alaline korpus, kuhu kuulub protsent liikmesriikide piirivalvurite koguarvust ja mis koosneb vähemalt 1 500 isikust. Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade kiirreageerimisreservist lähetatavatele rühmadele tuleks viivitamata lisaks saata täiendavad Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmad, kui see on vajalik.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  8. oktoobril 2015 kutsus Euroopa Ülemkogu üles laiendama Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri volitusi, et aidata liikmesriikidel tagada ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tõhus tagasisaatmine, sealhulgas korraldades omal algatusel tagasisaatmisoperatsioone ja tugevdades oma rolli seoses reisidokumentide omandamisega. Sel eesmärgil kutsus Euroopa Ülemkogu üles asutama Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametis tagasisaatmisbüroo, kellele tuleks teha ülesandeks ameti tagasisaatmise valdkonna tegevuse kooskõlastamine.

välja jäetud

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks suurendama oma abi liikmesriikidele riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks vastavalt liidu tagasisaatmispoliitikale ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/115/EÜ15. Eelkõige peaks amet koordineerima ja korraldama ühest või mitmest liikmesriigist tagasisaatmise operatsioone ning korraldama ja läbi viima tagasisaatmisega seotud sekkumist, et tugevdada nende liikmesriikide tagasisaatmissüsteemi, kes vajavad suuremat tehnilist ja operatiivabi, täites oma kohustust saata tagasi riigis ebaseaduslikult viibivad kolmandate riikide kodanikud kooskõlas kõnealuse direktiiviga.

(21)  Amet peaks suurendama oma abi liikmesriikidele riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks vastavalt liidu tagasisaatmispoliitikale ning kooskõlas direktiiviga 2008/115/EÜ. Eelkõige peaks amet koordineerima ja korraldama ühest või mitmest liikmesriigist tagasisaatmise operatsioone ning korraldama ja läbi viima tagasisaatmisega seotud sekkumist, et tugevdada nende liikmesriikide tagasisaatmissüsteemi, kes vajavad suuremat tehnilist ja operatiivabi, täites oma kohustust saata tagasi riigis õigusliku aluseta viibivad kolmandate riikide kodanikud kooskõlas kõnealuse direktiiviga.

___________

 

15Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ, 16. detsember 2008, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).

 

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a)  Amet peaks pakkuma liikmesriikidele vajalikku abi ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamisel ja ebaseaduslike rändajate tagasisaatmisega seotud sekkumistes, võtmata seisukohta liikmesriikide tehtud tagasisaatmisotsuste põhjendatuse suhtes ja austades täiel määral põhiõigusi. Lisaks peaks amet abistama liikmesriike tagasisaatmiseks vajalike reisidokumentide hankimisel koostöös asjaomaste kolmandate riikide asutustega.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 b)  Liikmesriigi ja kolmanda riigi vaheline võimalik kokkulepe ei vabasta ametit ega liikmesriike liidu või rahvusvahelisest õigusest tulenevatest kohustustest, eelkõige tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimisest, kui nad on teadlikud või peaksid olema teadlikud, et kolmanda riigi varjupaigamenetluses ja varjupaigataotlejate vastuvõtutingimustes esinevad süsteemsed puudused annavad piisavalt alust arvata, et varjupaigataotlejal tekib tõsine oht saada koheldud ebainimlikult või alandavalt või kui nad on teadlikud või peaksid olema teadlikud, et asjaomane kolmas riik tegutseb tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte vastaselt.

Selgitus

Tagasisaatmisoperatsioonide ja tagasisaatmisega seotud sekkumiste kontekstis on tingimata vaja üle korrata juhtpõhimõtted, mille alusel võib kolmanda riigi kodaniku tagasisaatmine toimuda. Põhineb määruse (EL) nr 656/2014 põhjendusel 13. Selle määrusega kehtestatakse eeskirjad Frontexi koordineeritava operatiivkoostöö raames toimuva patrull- ja vaatlustegevuse jaoks välistel merepiiridel.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks looma reservid, kuhu kuuluvad sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajad, sunniviisilise tagasisaatmise eksperdid ja tagasisaatmisspetsialistid, kes antakse liikmesriikide käsutusse ja keda nad saavad tagasisaatmisoperatsioonide ajal kasutada ning kes peaksid kuuluma tagasisaatmisega seotud sekkumisel kasutatavate spetsiaalsete Euroopa tagasisaatmisrühmade koosseisu. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks pakkuma neile vajalikku koolitust.

(22)  Amet peaks looma reservid, kuhu kuuluvad sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajad, sunniviisilise tagasisaatmise eksperdid ja tagasisaatmisspetsialistid, kes antakse liikmesriikide käsutusse ja keda nad saavad tagasisaatmisoperatsioonide ajal kasutada ning kes peaksid kuuluma tagasisaatmisega seotud sekkumisel kasutatavate spetsiaalsete Euroopa tagasisaatmisrühmade koosseisu. Reservidesse peaks kuuluma töötajaid, kellel on eriteadmised lastekaitse alal. Amet peaks pakkuma neile vajalikku koolitust.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(22 a)  Tagasisaatmisega seotud töötajate kohta tuleks kehtestada spetsiaalsed sätted, et täpsustada nende ülesandeid, volitusi ja vastutust. Samuti tuleks koostada konkreetsed juhised õhusõiduki pilootide volituste ning õhusõiduki registreerimisriigi kriminaaljurisdiktsiooni laiendamise kohta rahvusvahelise lennundusõiguse alusel.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks töötama välja konkreetsed koolitusvahendid ning pakkuma riiklikele piirivalvurite instruktoritele liidu tasandil koolitust ning liikmesriikide pädevate asutuste ametnikele lisakoolitust ja seminare seoses välispiiri kontrolli ning liikmesriikide territooriumil ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisega. Ametil peaks olema õigus korraldada koolitustegevust koostöös liikmesriikidega ja kolmandate riikidega nende territooriumil.

(23)  Amet peaks töötama välja konkreetsed koolitusvahendid, sealhulgas spetsiaalse koolituse laistekaitse alal, ning pakkuma riiklikele piirivalvurite instruktoritele liidu tasandil koolitust ning lisakoolitust ja seminare seoses integreeritud piirihalduse ülesannetega, kaasa arvatud liikmesriikide pädevate asutuste ametnikele. Ametil peaks olema õigus korraldada koolitustegevust koostöös liikmesriikidega ja kolmandate riikidega nende territooriumil.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks jälgima ja aitama arendada välispiiri kontrolli jaoks olulisi teadusuuringuid, sealhulgas kõrgetasemelise järelevalvetehnoloogia kasutamist, ning ta peaks levitama seda teavet liikmesriikide seas ja komisjonile.

(24)  Amet peaks jälgima ja aitama arendada Euroopa integreeritud piirhalduse jaoks olulisi teadusuuringuid ning ta peaks levitama seda teavet Euroopa Parlamendile, liikmesriikidele, komisjonile, asjaomastele liidu ametitele, organitele ja asutustele ning avalikkusele.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Välispiiri integreeritud halduse tõhus rakendamine nõuab korrapärast, sujuvat ja usaldusväärset teabevahetust liikmesriikide seas seoses välispiiri halduse, ebaseadusliku sisserände ja tagasisaatmisega. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks välja töötama ja käitama teabesüsteeme, mis võimaldavad sellist teabevahetust kooskõlas andmekaitset käsitlevate liidu õigusaktidega.

(25)  Välispiiri integreeritud halduse tõhus rakendamine nõuab korrapärast, sujuvat ja usaldusväärset teabevahetust liikmesriikide seas seoses välispiiri halduse, ebaseadusliku rände ja tagasisaatmisega. Amet peaks välja töötama ja käitama teabesüsteeme, mis võimaldavad sellist teabevahetust kooskõlas andmekaitset käsitlevate liidu õigusaktidega. Oluline on, et liikmesriigid esitaksid ametile kiiresti täieliku ja täpse teabe, mida amet ülesannete täitmiseks vajab.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Rannikuvalve funktsioone täitvad liikmesriikide ametiasutused vastutavad mitmete ülesannete eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, meresõiduohutuse, turvalisuse, otsingu- ja päästetööde, piirikontrolli, kalanduskontrolli, tollikontrolli, üldise õiguskaitse ja keskkonnakaitse eest. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, nõukogu määrusega (EÜ) nr 768/200516 asutatud Euroopa Kalanduskontrolli Amet ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1406/200217 asutatud Euroopa Meresõiduohutuse Amet peaksid seepärast tugevdama oma koostööd nii üksteisega kui ka liikmesriikide ametiasutustega, kes täidavad rannikuvalve funktsioone, et suurendada teadlikkust olukorrast merel ning toetada ühtset ja kulutõhusat tegevust.

(27)  Rannikuvalve funktsioone täitvad liikmesriikide ametiasutused vastutavad mitmete ülesannete eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, meresõiduohutuse, turvalisuse, otsingu- ja päästetööde, piirikontrolli, kalanduskontrolli, tollikontrolli, üldise õiguskaitse ja keskkonnakaitse eest. Amet, nõukogu määrusega (EÜ) nr 768/2005 16 asutatud Euroopa Kalanduskontrolli Amet ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1406/200217asutatud Euroopa Meresõiduohutuse Amet peaksid seepärast tugevdama oma koostööd nii üksteisega kui ka liikmesriikide ametiasutustega, kes täidavad rannikuvalve funktsioone, et suurendada teadlikkust olukorrast merel ning toetada ühtset ja kulutõhusat tegevust. Merekeskkonna eri osalejate vaheline koostoime peaks olema kooskõlas Euroopa integreeritud piirihalduse ja merendusjulgeoleku strateegiaga.

__________________

__________________

16 Nõukogu määrus (EÜ) nr 768/2005, 26. aprill 2005, millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

16 Nõukogu määrus (EÜ) nr 768/2005, 26. aprill 2005, millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1406/2002, 27. juuni 2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1).

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1406/2002, 27. juuni 2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1).

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 a)  Rannikuvalve ülesannete alane koostöö, mis saab teoks eelkõige tänu tihedamale koostööle riiklike ametiasutuste ning ameti, Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ja Euroopa Meresõiduohutuse Ameti vahel, ei tohiks mõjutada pädevuse jaotust nimetatud ametite vahel nende ülesannete määratlemisel ega vähendada nende iseseisvust või sõltumatust oma esialgsete ülesannete täitmisel. See koostöö aitab ka luua nende ametite vahelist koostoimet, muutmata seejuures nende pädevusvaldkondi.

Selgitus

Üleeuroopaline rannikuvalve ülesannete alane koostöö ei piira Euroopa Meresõiduohutuse Ameti või Euroopa Kalanduskontrolli Ameti pädevust. Koostöö peab ametite esialgset pädevust veelgi tugevdama, tekitades seejuures koostoimet viisil, mis aitab parandada teadmisi merel toimuvast ja võimet neisse olukordadesse sekkuda.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks hõlbustama ja ergutama operatiivkoostööd liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel liidu välissuhete poliitika raames, sealhulgas koordineerides operatiivkoostööd liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel välispiiri haldamise valdkonnas ja lähetades kolmandatesse riikidesse kontaktametnikke, samuti tehes koostööd kolmandate liikmesriikide ametiasutustega tagasisaatmise valdkonnas, sealhulgas seoses reisidokumentide omandamisega. Oma koostöös kolmandate riikidega peaksid Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ja liikmesriigid järgima liidu õigusaktides sätestatutega vähemalt võrdseid norme ja standardeid ka juhul, kui kolmandate riikidega tehakse koostööd nende riikide territooriumil.

(28)  Amet peaks hõlbustama ja ergutama tehnilist ja operatiivkoostööd liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel liidu välissuhete poliitika raames, sealhulgas koordineerides operatiivkoostööd liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel välispiiri haldamise valdkonnas ja lähetades kolmandatesse riikidesse kontaktametnikke, samuti tehes koostööd kolmandate riikide ametiasutustega tagasisaatmise valdkonnas, sealhulgas seoses reisidokumentide omandamisega. Oma koostöös kolmandate riikidega peaksid amet ja liikmesriigid alati järgima liidu õigust, kaasa arvatud põhiõiguste ja mittetagasisaatmise põhimõtte osas, seda ka juhul, kui kolmandate riikidega tehakse koostööd nende riikide territooriumil. Läbipaistvuse ja aruandekohustuse suurendamiseks peaks amet kajastama koostööd kolmandate riikidega oma aastaaruandes.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 a)  Euroopa piiri- ja rannikuvalve ning amet peaksid oma ülesannete täitmisel järgima täiel määral põhiõigusi, eeskätt Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, pagulasseisundi konventsiooni ning rahvusvahelise kaitse saamisega seotud kohustusi, eriti tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni, rahvusvahelist konventsiooni inimelude ohutusest merel ning rahvusvahelist mereotsingute ja -pääste konventsiooni. Vastavalt liidu õigusele ja neile sätetele peaks amet vajaduse korral alati ja kõikjal abistama liikmesriike otsingu- ja päästeoperatsioonides, et kaitsta ja päästa elusid.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 b)  Arvestades lisandunud ülesandeid, peaks amet edasi arendama ja rakendama strateegiat põhiõiguste kaitsmise järelevalveks ja tagamiseks. Selleks peaks ta andma oma põhiõiguste ametnikule piisavad ressursid ja töötajad vastavalt ameti volitustele ja suurusele. Amet peaks kasutama oma rolli, et edendada aktiivselt liidu õigustiku kohaldamist seoses välispiiri haldamisega, sealhulgas ka seoses põhiõiguste järgimise ja rahvusvahelise kaitsega.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 c)  Vastavalt 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsioonile peab amet oma tegevuses esmatähtsaks pidama lapse huvisid.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)   Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kaebuste mehhanism koostöös põhiõiguste ametnikuga, et jälgida ja tagada inimõiguste austamine ameti kogu tegevuses. See peaks olema haldusmehhanism, mille kohaselt põhiõiguste ametnik peaks olema vastutav ameti saadud kaebuste lahendamise eest kooskõlas õigusega heale haldusele. Põhiõiguste ametnik peaks läbi vaatama kaebuse vastuvõetavuse, registreerima vastuvõetavad kaebused, edastama kõik registreeritud kaebused tegevdirektorile, edastama piirivalvureid käsitlevad kaebused päritoluliikmesriigile ning registreerima ameti või asjaomase liikmesriigi järelmeetmed. Kriminaaluurimist peaks läbi viima liikmesriigid.

(30)  Käesoleva määrusega luuakse ameti sõltumatu kaebuste mehhanism koostöös põhiõiguste ametnikuga, et jälgida ja tagada inimõiguste austamine ameti kogu tegevuses. See peaks olema haldusmehhanism, mille kohaselt põhiõiguste ametnik peaks olema vastutav ameti saadud kaebuste lahendamise eest kooskõlas õigusega heale haldusele. Põhiõiguste ametnik peaks läbi vaatama kaebuse vastuvõetavuse, registreerima vastuvõetavad kaebused, edastama kõik registreeritud kaebused tegevdirektorile, edastama piirivalvureid käsitlevad kaebused päritoluliikmesriigile ning registreerima ameti või asjaomase liikmesriigi järelmeetmed. Kriminaaluurimist peaks läbi viima liikmesriigid. Mehhanism peaks olema tõhus ja tagama, et kaebustega tegeletakse nõuetekohaselt ning et põhiõiguste rikkumise korral järgnevad karistused. Läbipaistvuse ja aruandekohustuse suurendamiseks peaks amet kajastama kaebuste mehhanismi oma aastaaruandes.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühtsed tingimused, eelkõige seoses olukordadega, mis nõuavad välispiiril kiireloomulisi meetmeid, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.

välja jäetud

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33)  Komisjon ja liikmesriigid peaksid olema haldusnõukogus esindatud, et viia ellu poliitikat ja poliitilist järelevalvet Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti üle. Haldusnõukogu peaks võimaluse korral koosnema piirivalve juhtimise eest vastutavate riiklike teenistuste tegevjuhtidest või nende esindajatest. Haldusnõukogule tuleks anda vajalikud volitused kehtestada eelarve, kontrollida selle täitmist, võtta vastu asjakohaseid finantseeskirju, kehtestada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti otsuste tegemise tarbeks läbipaistev kord ning nimetada ametisse tegevdirektor ja tegevdirektori asetäitja. Ametit tuleks juhtida ja amet peaks tegutsema kooskõlas liidu detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisi põhimõtetega, mille võtsid 19. juulil 2012 vastu Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon.

(33)  Haldusnõukogu peaks teostama järelevalvet ameti üle. Haldusnõukogu peaks võimaluse korral koosnema piirivalve juhtimise eest vastutavate riiklike teenistuste tegevjuhtidest või nende esindajatest. Haldusnõukogule tuleks anda vajalikud volitused, et kehtestada eelarve, kontrollida selle täitmist, võtta vastu asjakohased finantseeskirjad, kehtestada läbipaistvad töömenetlused, mille kohaselt amet oma otsuseid teeb. Ametit tuleks juhtida ja amet peaks tegutsema kooskõlas liidu detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisi põhimõtetega, mille võtsid 19. juulil 2012 vastu Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon. Sealhulgas peaks amet sõlmima peakorteri küsimuses lepingu oma asukohaliikmesriigiga.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34)  Et tagada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti iseseisvus ja sõltumatus, peaks tal olema oma eelarve, mille peamise tulu moodustab liidu rahaline toetus. ELi eelarvemenetlust tuleks kohaldada selles osas, mis hõlmab ELi rahalist toetust ja muid Euroopa Liidu üldeelarvest makstavaid toetusi. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima kontrollikoda.

(34)  Et tagada ameti iseseisvus ja sõltumatus, peaks tal olema oma eelarve, mille peamise tulu moodustab liidu rahaline toetus. ELi eelarvemenetlust tuleks kohaldada selles osas, mis hõlmab ELi rahalist toetust ja muid Euroopa Liidu üldeelarvest makstavaid toetusi. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima kontrollikoda. Haldusnõukogu poolt vastu võetud eelarve peaks käsitlema tasakaalustatult ameti tegevuse eri aspekte, sealhulgas põhiõiguste tagamist.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36)  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele21 .

(36)  Ameti suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele 21. Amet peaks olema oma tegevuses võimalikult läbipaistev, ilma et see ohustaks tema operatsioonide eesmärgi saavutamist. Ta peaks avalikustama asjakohase teabe kogu oma tegevuse kohta ning tagama, et üldsus ja kõik huvitatud isikud saavad selle kohta kiiresti teavet.

__________________

__________________

21  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1049/2001, 30. mai 2001, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

21  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1049/2001, 30. mai 2001, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)   Kuna käesoleva määruse eesmärke, eelkõige välispiiri integreeritud haldamissüsteemi arendamist ja rakendamist ning seega ka Schengeni ala nõuetekohase toimimise tagamist ei saa liikmesriigid eraldi tegutsedes piisaval määral saavutada, vaid need saab paremini saavutada liidu tasandil, sest sisepiiridel puudub kontroll ning pidades silmas märkimisväärset rändesurvet välispiiril ja vajadust tagada liidus sisejulgeoleku kõrge tase, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(39)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, eelkõige välispiiri integreeritud haldamissüsteemi arendamist ja rakendamist ning seega ka Schengeni ala nõuetekohase toimimise tagamist ei saa liikmesriigid eraldi tegutsedes piisaval määral saavutada, vaid need saab paremini saavutada liidu tasandil, sest sisepiiridel puudub kontroll ning pidades silmas märkimisväärseid rändeprobleeme välispiiril ja vajadust jälgida piiride ületamist tõhusalt, aidates sellega tagada liidus sisejulgeoleku kõrget taset, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(46 a)  Bulgaaria ja Rumeenia puhul on käesolev määrus õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(46 b)  Horvaatia puhul on käesolev määrus õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(46 c)  Küprose puhul on käesolev määrus õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 1 tähenduses.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevaga luuakse Euroopa piiri- ja rannikuvalve, et tagada välispiiril Euroopa integreeritud piirihaldus eesmärgiga hallata tõhusalt rännet ja kindlustada Euroopa Liidus kõrge julgeoleku tase, kaitstes samal ajal isikute vaba liikumist liidus.

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa piiri- ja rannikuvalve, et tagada välispiiril Euroopa integreeritud piirihaldus eesmärgiga jälgida tõhusalt välispiiri ületamist ning tegeleda rändeprobleemide ja võimalike tulevaste ohtudega neil piiridel, aidates sellega võidelda piiriülese mõõtmega raskete kuritegude vastu ja kindlustada Euroopa Liidus kõrge julgeoleku tase, järgides täielikult põhiõigusi, kaitstes samal ajal isikute vaba liikumist liidus.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  „välispiir” – liikmesriikide maismaa- ja merepiir ning nende lennujaamad ja sadamad, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 562/200638 II jaotise sätteid;

(1)  „välispiir” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 artikli 2 lõikes 2 määratletud välispiir, mille suhtes kohaldatakse määruse II38 jaotise sätteid;

__________

__________

38  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus () nr 562/2006, 15. märts 2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 105, 13.4.2006, lk 1).

38  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) nr 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).

 

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 9 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  „esmase vastuvõtu piirkond” – välispiiri ala, kus liikmesriik peab tulema toime ebaproportsionaalse rändesurvega ja kus asjakohased liidu ametid abistavad liikmesriike integreeritult;

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 12

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  „tagasipöörduja” – riigis ebaseaduslikult viibiv kolmanda riigi kodanik, kelle suhtes kehtib tagasisaatmisotsus;

(12)  „tagasipöörduja” – riigis õigusliku aluseta viibiv kolmanda riigi kodanik, kelle suhtes on liikmesriik väljastanud vastavalt direktiivile 2008/115/EÜ tagasisaatmisotsuse;

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 13

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  „tagasisaatmisoperatsioon” – riigis ebaseaduslikult viibivate kolmanda riigi kodanike tagasisaatmise operatsioon, mida koordineerib amet ning mis hõlmab tehnilist ja operatiivtuge, mida pakuvad üks või mitu liikmesriiki, ning mille raames saadetakse ühest või mitmest liikmesriigist tagasipöördujad tagasi kas sunniviisiliselt või vabatahtlikult kooskõlas tagasipöördumiskohustusega;

(13)  „tagasisaatmisoperatsioon” – selliste kolmanda riigi kodanike, kelle suhtes on liikmesriik vastavalt direktiivile 2008/115/EÜ väljastanud tagasisaatmisotsuse, tagasisaatmise operatsioon, mida koordineerib amet ning mis hõlmab tehnilist ja operatiivtuge, mida pakuvad üks või mitu liikmesriiki, ning mille raames saadetakse ühest või mitmest liikmesriigist tagasipöördujad tagasi kas sunniviisiliselt või vabatahtlikult kooskõlas tagasipöördumiskohustusega;

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 14

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  „tagasisaatmisega seotud sekkumine” – riigis ebaseaduslikult viibivate kolmanda riigi kodanike tagasisaatmise operatsioon, millega pakutakse ulatuslikumat tehnilist ja operatiivabi, mis seisneb tagasisaatmisega tegelevate Euroopa sekkumisrühmade lähetamises liikmesriikidesse ning tagasisaatmisoperatsioonide korraldamises.

(14)  „tagasisaatmisega seotud sekkumine” – selliste kolmanda riigi kodanike, kelle suhtes on liikmesriik vastavalt direktiivile 2008/115/EÜ väljastanud tagasisaatmisotsuse, tagasisaatmise operatsioon, millega pakutakse ulatuslikumat tehnilist ja operatiivabi, mis seisneb tagasisaatmisega tegelevate Euroopa sekkumisrühmade lähetamises liikmesriikidesse ning tagasisaatmisoperatsioonide korraldamises;

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 14 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a)  „rannikuvalve ülesanded“ – teabehankimis-, seire-, kavandamis-, korraldamis- ja operatiivtegevus, mis on tehtud ülesandeks sellisele kohalikule, piirkondlikule, riiklikule või liidu asutusele, kellel on rannikuvalve teostamiseks vajalik pädevus, ning mis hõlmab eelkõige ohutust, julgeolekut, otsinguid ja päästmist, piirikontrolli ja piirivalvet, kalastuskontrolli, tollikontrolli, üldist õiguskaitset ja keskkonnakaitset;

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 14 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 b)  „laps“ – alla 18-aastane füüsiline isik, kui vastavalt lapse suhtes kohaldatava seadusega ei ole laps varem täisealiseks tunnistatud;

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 14 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 c)  „kolmas isik“ – juriidiline isik, keda liikmesriigid või rahvusvahelised organisatsioonid on sellisena tunnustanud.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused, sealhulgas rannikuvalveasutused, kui nad täidavad piirikontrolli ülesandeid, moodustavad Euroopa piiri- ja rannikuvalve.

1.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (edaspidi: amet) ning piirihalduse eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused, sealhulgas rannikuvalveasutused, kui nad täidavad piirikontrolli ülesandeid, moodustavad Euroopa piiri- ja rannikuvalve.

 

1 a.  Vajaduse korral esitab komisjon pärast ametiga konsulteerimist seadusandliku ettepaneku Euroopa integreeritud piirihalduse strateegia kohta. Selles strateegias antakse üldised suunised, püstitatakse eesmärgid ja määratletakse täielikult toimiva Euroopa integreeritud piirihaldussüsteemi loomiseks võetavad meetmed. Euroopa integreeritud piirihalduse strateegia vaadatakse läbi alati, kui asjaolud seda nõuavad.

2.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet kehtestab Euroopa integreeritud piirihalduse tegevus- ja tehnilise strateegia. Ta edendab ja tagab Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamise kõikides liikmesriikides.

2.  Amet kehtestab Euroopa integreeritud piirihalduse tegevus- ja tehnilise strateegia, võttes vajadusel arvesse liikmesriikide konkreetset olukoda. Ta edendab ja tagab Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamise kõikides liikmesriikides.

 

2 a.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet tagab liidu õiguse, sealhulgas põhiõiguste alase liidu õigustiku pideva ja ühetaolise kohaldamise kõikjal välispiiril.

3.  Piirihalduse eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused, sealhulgas rannikuvalveasutused, kui nad täidavad piirikontrolli ülesandeid, kehtestavad oma riiklikud integreeritud piirihalduse strateegiad. Need riiklikud strateegiad peavad olema kooskõlas lõikes 2 osutatud strateegiaga.

3.  Piirihalduse eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused, sealhulgas rannikuvalveasutused, kui nad täidavad piirikontrolli ülesandeid, kehtestavad oma riiklikud integreeritud piirihalduse strateegiad. Need riiklikud strateegiad peavad olema kooskõlas lõigetes 1 a ja 2 osutatud strateegiaga.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa integreeritud piirihaldus koosneb järgmistest osadest:

Euroopa integreeritud piirihaldus koosneb järgmistest osadest:

(a)  piirikontroll, sealhulgas piiriülese kuritegevuse tõkestamise, tuvastamise ja uurimise meetmed, kui see on asjakohane;

(a)  piirikontroll, sealhulgas meetmed seadusliku piiriületuse lihtsustamiseks ja meetmed piiriülese kuritegevuse (nt inimeste salaja üle piiri toimetamise, inimkaubanduse ja terrorismi) tõkestamiseks ning tuvastamiseks, kui see on asjakohane;

 

a a)  merehädaliste otsingu- ja päästetööd kooskõlas määrusega (EL) nr 656/2014 ja rahvusvahelise õigusega;

 

a b)  välispiirile saabuvate ning rahvusvahelist kaitset vajavate või seda taotleda soovivate isikute tuvastamine, neile algselt vajaliku teabe andmine ja nende edasisuunamine;

(b)  sisejulgeoleku riskide analüüs ning välispiiri toimimist või julgeolekut mõjutada võivate ohtude analüüs;

(b)  sisejulgeoleku riskide analüüs ning välispiiri toimimist või julgeolekut mõjutada võivate ohtude analüüs;

(c)  asutustevaheline koostöö igas liikmesriigis piirikontrolli või muude piiril täidetavate ülesannete eest vastutavate riigi ametiasutuste ning asjaomaste liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametite vahel, sealhulgas korrapärane teabevahetus olemasolevate teabevahetusvahendite ning eelkõige Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) kaudu, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1052/201339;

(c)  asutustevaheline koostöö igas liikmesriigis piirikontrolli või muude piiril täidetavate ülesannete eest vastutavate riigi ametiasutuste ning asjaomaste liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametite vahel, sealhulgas korrapärane teabevahetus olemasolevate teabevahetusvahendite ning eelkõige Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) kaudu, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1052/2013; 39

(d)  koostöö kolmandate riikidega käesoleva määrusega reguleeritud valdkondades, keskendudes eelkõige naaberriikidele ning neile kolmandatele riikidele, mis on riskianalüüsi alusel tuvastatud kui päritoluriigid ja ebaseadusliku sisserände transiidiriigid;

(d)  koostöö kolmandate riikidega käesoleva määrusega reguleeritud valdkondades, keskendudes eelkõige naaberriikidele ning neile kolmandatele riikidele, mis on riskianalüüsi alusel tuvastatud kui päritoluriigid ja/või ebaseadusliku rände transiidiriigid, koostöös liikmesriikide, komisjoni ja Euroopa välisteenistusega;

(e)  tehnilised ja operatiivmeetmed vaba liikumise valdkonnas, mis on seotud piirikontrolliga ja mille eesmärk on tõkestada ebaseaduslikku sisserännet ja võidelda piiriülese kuritegevusega;

(e)  tehnilised ja operatiivmeetmed vaba liikumise valdkonnas, mis on seotud piirikontrolliga ja mille eesmärk on paremini hallata ebaseaduslikku rännet ja võidelda piiriülese kuritegevusega;

(f) liikmesriikide territooriumil ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine;

(f)  kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine, kelle suhtes on liikmesriik väljastanud vastavalt direktiivile 2008/115/EÜ tagasisaatmisotsuse;

(g)  nüüdisaegse tehnoloogia, sealhulgas suuremahuliste infosüsteemide kasutamine;

(g)  nüüdisaegse tehnoloogia, sealhulgas suuremahuliste infosüsteemide kasutamine;

(h)  kvaliteedikontrolli mehhanism, et tagada liidu õiguse rakendamine piirihalduse valdkonnas.

(h)  kvaliteedikontrolli mehhanism, et tagada liidu õiguse rakendamine piirihalduse valdkonnas.

_________

_________

39  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1052/2013, 22. oktoober 2013, millega luuakse Euroopa piiride valvamise süsteem (EUROSUR) (ELT L 295, 6.11.2013, lk 11).

39  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1052/2013, 22. oktoober 2013, millega luuakse Euroopa piiride valvamise süsteem (EUROSUR) (ELT L 295, 6.11.2013, lk 11).

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.   Euroopa piiri- ja rannikuvalve rakendab Euroopa integreeritud piirihaldust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning piirihalduse eest vastutavate riigi ametiasutuste – sealhulgas rannikuvalveasutused, kui nad täidavad piirikontrolli ülesandeid – jagatud vastutusena.

1.  Euroopa piiri- ja rannikuvalve rakendab Euroopa integreeritud piirihaldust ameti ning piirihalduse eest vastutavate riigi ametiasutuste – sealhulgas rannikuvalveasutused, kui nad täidavad merepiiride valvamisega seotud ja muid piirikontrolli ülesandeid – jagatud vastutusena. Sellele vaatamata jääb liikmesriikidele esmavastutus nende kontrolli alla kuuluva välispiirilõigu haldamise eest.

2.   Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet hõlbustab liidu välispiiri haldusega seotud meetmete kohaldamist, tugevdades, hinnates ja koordineerides liikmesriikide tegevust nende meetmete rakendamisel ja tagasisaatmisel. Liikmesriigid tagavad oma välispiirilõigu halduse enda huvides ning kõikide nende liikmesriikide huvides, kes on kaotanud sisepiiridel kontrolli, täielikus kooskõlas liidu õigusega ning vastavalt artikli 3 lõikes 2 osutatud tehnilise ja tegevusstrateegiaga ning tihedas koostöös ametiga.

2.  Amet hõlbustab liidu välispiiri haldusega seotud meetmete kohaldamist, tugevdades, hinnates ja koordineerides liikmesriikide tegevust nende meetmete rakendamisel ja tagasisaatmisel. Liikmesriigid tagavad oma välispiirilõigu halduse enda huvides ning kõikide nende liikmesriikide huvides, kes on kaotanud sisepiiridel kontrolli, täielikus kooskõlas liidu õigusega ning vastavalt artikli 3 lõikes 2 osutatud tehnilise ja tegevusstrateegiaga ning tihedas koostöös ametiga. Samuti sisestavad liikmesriigid enda ja teiste liikmesriikide huvides Euroopa andmebaasidesse andmeid ja tagavad, et andmed on õiged, ajakohastatud ning saadud ja sisestatud seaduslikult.

3.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet vastutab välispiiri halduse eest käesolevas määruses ette nähtud juhtudel, eelkõige juhul, kui ei võeta haavatavuse hinnangu kohaseid vajalikke parandusmeetmeid või kui esineb ebaproportsionaalne rändesurve, mis muudab välispiiri kontrolli ebatõhusaks, nii et see võib seada ohtu Schengeni ala toimimise.

3.  Amet vastutab välispiiri halduse eest käesolevas määruses ette nähtud juhtudel, eelkõige juhul, kui ei võeta haavatavuse hinnangu kohaseid vajalikke parandusmeetmeid või kui esineb ebaproportsionaalne rändesurve, mis muudab välispiiri kontrolli ebatõhusaks, nii et see võib seada ohtu Schengeni ala toimimise.

 

3 a.  Käesoleva määrusega ei piirata Schengeni hindamismehhanismi ega komisjoni volitusi seoses kohustusega tagada liidu õiguse järgimine, eelkõige seoses ELi toimimise lepingu artikliga 258.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Selleks et tagada sidus Euroopa integreeritud piirihaldus kõikidel välispiiridel, hõlbustab ja tõhustab amet olemasolevate ja tulevaste välispiiri haldamisega seotud liidu meetmete, eelkõige määrusega (EÜ) nr 562/2006 kehtestatud Schengeni piirieeskirjade kohaldamist.

1.  Selleks et tagada sidus Euroopa integreeritud piirihaldus kõikidel välispiiridel, hõlbustab ja tõhustab amet olemasolevate ja tulevaste välispiiri haldamisega seotud liidu meetmete, eelkõige määrusega (EÜ) nr 2016/399 kehtestatud Schengeni piirieeskirjade kohaldamist. Samuti aitab ta kindlaks määrata, arendada ja vahetada häid tavasid ning edendab liidu piirihaldusseadusi ja -standardeid.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 6 a

 

Vastutus

 

Amet vastutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu ees vastavalt käesolevale määrusele.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Eesmärgiga aidata kaasa tõhusale, kõrgetasemelisele ja ühtsele piirikontrollile ja tagasisaatmisele, täidab amet järgmisi ülesandeid:

1.  Eesmärgiga aidata kaasa tõhusale, kõrgetasemelisele ja ühtsele piirikontrollile ja tagasisaatmisele, täidab amet järgmisi ülesandeid:

(a)  sellise jälgimis- ja riskianalüüsikeskuse asutamine, kes suudab jälgida rändevooge ning teha riskianalüüsi seoses integreeritud piirihalduse kõikide aspektidega;

(a)  jälgib rändevooge ning teeb riskianalüüsi seoses integreeritud piirihalduse kõikide aspektidega;

(b)  haavatavuse hindamise korraldamine, mille käigus hinnatakse ka liikmesriikide suutlikkust tulla toime ohtude ja survega välispiiril;

(b)  korraldab haavatavuse hindamist, mille käigus hinnatakse ka liikmesriikide suutlikkust ja valmisolekut tulla toime ohtude ja probleemidega välispiiril;

 

b a)  tagab liikmesriikides asuvate ameti kontaktametnike kaudu välispiiri halduse korrapärase jälgimise;

(c)  abistab liikmesriike olukorras, kus välispiiril on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi, koordineerides ja korraldades ühisoperatsioone, võttes arvesse seda, et mõnikord on tegemist humanitaarhädaolukorraga või tuleb tegeleda päästetöödega merel;

(c)  abistab liikmesriike olukorras, kus välispiiril on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi, koordineerides ja korraldades ühisoperatsioone, võttes arvesse seda, et mõnikord on tegemist humanitaarhädaolukorraga ja merel toimuvate päästetöödega kooskõlas liidu rahvusvahelise õigusega;

(d)  abistab liikmesriike olukorras, kus välispiiril on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi, käivitades piirivalve kiirreageerimisoperatsioonid nende liikmesriikide välispiiril, kus esineb eriline ja ebaproportsionaalne surve, võttes arvesse seda, et mõnikord on tegemist humanitaarhädaolukorraga või tuleb tegeleda päästetöödega merel;

(d)  abistab liikmesriike olukorras, kus välispiiril on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi, käivitades piirivalve kiirreageerimisoperatsioonid nende liikmesriikide välispiiril, kus esineb erilisi ja ebaproportsionaalseid probleeme, võttes arvesse seda, et mõnikord on tegemist humanitaarhädaolukorraga või merel toimuvate päästetöödega kooskõlas liidu ja rahvusvahelise õigusega;

 

d a)  annab liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele tehnilist ja operatiivset abi seoses merehädaliste otsingu- ja päästetöödega vastavalt määrusele (EL) nr 656/2014 ja rahvusvahelisele õigusele;

(e)  moodustab Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmad, sealhulgas kiirreageerimisreservi, mida kasutatakse ühisoperatsioonide ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide ajal ning rändehalduse tugirühmade raames;

(e)  moodustab Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmad, sealhulgas kiirreageerimisreservi, mida kasutatakse ühisoperatsioonide ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide ajal ning rändehalduse tugirühmade raames;

(f)  loob tehniliste seadmete reservi, mida kasutatakse ühisoperatsioonidel, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonidel ning rändehalduse tugirühmade raames, samuti tagasisaatmisoperatsioonidel ja tagasisaatmisega seotud sekkumises;

(f)  loob tehniliste seadmete reservi, mida kasutatakse ühisoperatsioonidel, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonidel ning rändehalduse tugirühmade raames, samuti tagasisaatmisoperatsioonidel ja tagasisaatmisega seotud sekkumises;

(g)  kasutab Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmi ning tehnilisi seadmeid, et anda esmase vastuvõtu piirkondades rändehalduse tugirühmade raames abi isikute kontrollimisel ja tuvastamisel ning sõrmejälgede võtmisel;

(g)  kasutab Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmi ning tehnilisi seadmeid, et anda esmase vastuvõtu piirkondades rändehalduse tugirühmade raames abi isikute kontrollimisel ja tuvastamisel ning sõrmejälgede võtmisel, samuti mehhanismide loomisel rahvusvahelist kaitset vajavate või taotleda soovivate isikute tuvastamiseks, neile esialgse teabe andmiseks ja edasisuunamiseks, tehes selleks koostööd Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ja riiklike ametiasutustega;

(h)  toetab seadmete tehniliste standardite väljatöötamist, eriti taktikalise tasandi juhtimises ja sides, samuti tehnilist järelevalvet, et tagada koostalitlusvõime liidu ja liikmesriikide tasandil;

(h)  toetab seadmete ühiste tehniliste standardite väljatöötamist, eriti taktikalise tasandi juhtimises ja sides, samuti tehnilist järelevalvet, et tagada koostalitlusvõime liidu ja liikmesriikide tasandil;

(i)  lähetab kiirreageerimisreservi vajalikke vahendeid ja töötajaid välispiiril esineva kiireloomulisi meetmeid nõudva olukorra puhul võetavate meetmete praktiliseks rakendamiseks;

(i)  lähetab kiirreageerimisreservi vajalikke vahendeid ja töötajaid välispiiril esineva kiireloomulisi meetmeid nõudva olukorra puhul võetavate meetmete praktiliseks rakendamiseks;

(j)  abistab liikmesriike olukordades, mis nõuavad suuremat tehnilist ja operatiivabi ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise kohustuse täitmiseks, sealhulgas tagasisaatmisoperatsioonide koordineerimise ja korraldamise kaudu;

(j)  abistab liikmesriike olukordades, mis nõuavad suuremat tehnilist ja operatiivabi nende kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise kohustuse täitmiseks, kelle suhtes liikmesriik on väljastanud tagasisaatmisotsuse vastavalt direktiivile 2008/115/EÜ, sealhulgas tagasisaatmisoperatsioonide koordineerimise ja korraldamise kaudu;

 

j a)  toetab koostöös Europoli ja Eurojustiga liikmesriike olukordades, kus välispiiril on vaja suuremat tehnilist ja operatiivset abi piiriülese organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu võitlemiseks;

(k)  loob sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate, sunniviisilise tagasisaatmise saatemeeskondade ja tagasisaatmisspetsialistide reservi;

(k)  loob sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate, sunniviisilise tagasisaatmise saatemeeskondade ja tagasisaatmisspetsialistide reservi;

(l)  loob Euroopa tagasisaatmisega seotud sekkumise rühmad ja kasutab neid tagasisaatmisega seotud sekkumise ajal;

(l)  loob Euroopa tagasisaatmisega seotud sekkumise rühmad ja kasutab neid tagasisaatmisega seotud sekkumise ajal;

(m)  abistab liikmesriike nende piirivalvurite ja tagasisaatmisspetsialistide koolitamisel, sealhulgas ühiste koolitusstandardite kehtestamisel;

(m)  abistab liikmesriike nende piirivalvurite ja tagasisaatmisspetsialistide koolitamisel, sealhulgas ühiste koolitusstandardite kehtestamisel;

(n)  osaleb sellise teadus- ja innovatsioonitegevuse arendamises ja juhtimises, mis on välispiiri kontrolli ja järelevalve jaoks oluline ja mis hõlmab kõrgetasemelise järelevalvetehnoloogia kasutamist, nagu kaugjuhitava õhusõiduki süsteemid, ning töötab käesoleva määrusega reguleeritud valdkondades välja katseprojekte;

(n)  jälgib ja osaleb sellise teadus- ja innovatsioonitegevuse arendamises ja juhtimises, mis on välispiiri kontrolli ja järelevalve jaoks oluline, ning töötab käesoleva määrusega reguleeritud valdkondades välja katseprojekte;

(o)  kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001 ja nõukogu raamotsusega 2008/977/JSK selliste teabesüsteemide väljatöötamine ja käitamine, mis võimaldavad sujuvat ja usaldusväärset teabevahetust välispiiri haldamisel, ebaseaduslikul sisserändel ja tagasisaatmisel ilmnevate riskide kohta, tihedas koostöös komisjoni, liidu organite, asutuste ja ametite ning nõukogu otsusega 2008/381/EÜ loodud Euroopa rändevõrgustikuga;

(o)  töötab kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/200140 ja raamotsusega 2008/977/JSK välja ja käitab selliseid teabesüsteeme, mis võimaldavad sujuvalt ja usaldusväärselt teabevahetust välispiiri haldamisel, ebaseaduslikul rändel ja tagasisaatmisel ilmnevate riskide kohta, tihedas koostöös komisjoni, liidu organite, asutuste ja ametite ning nõukogu otsusega 2008/381/EÜ loodud Euroopa rändevõrgustikuga;

(p)  annab vajalikku abi Euroopa piirivalvesüsteemi väljatöötamiseks ja toimimiseks ning asjakohasel juhul ühise teabejagamiskeskkonna, sealhulgas süsteemide koostalitlusvõime väljatöötamiseks, eelkõige EUROSURi raamistiku arendamise, haldamise ja koordineerimise teel kooskõlas määrusega (EL) nr 1052/2013;

(p)  annab vajalikku abi Euroopa piirivalvesüsteemi väljatöötamiseks ja toimimiseks ning asjakohasel juhul ühise teabejagamiskeskkonna, sealhulgas süsteemide koostalitlusvõime väljatöötamiseks, eelkõige EUROSURi raamistiku arendamise, haldamise ja koordineerimise teel kooskõlas määrusega (EL) nr 1052/2013;

 

(p a)  rakendab ja edendab piirihalduse tavade kõrgeimaid standardeid, võimaldades läbipaistvust ja avalikku kontrolli ning tagades põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamise, kaitsmise ja edendamise;

(q)  teeb koostööd Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ja Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga, et toetada rannikuvalve funktsioone täitvaid liikmesriikide ametiasutusi, pakkudes teenuseid, teavet, seadmeid ja koolitust ning koordineerides mitmeotstarbelisi operatsioone;

(q)  teeb koostööd Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ja Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga, vastavalt nende volitustele, et toetada rannikuvalve funktsioone täitvaid liikmesriikide ametiasutusi, pakkudes teenuseid, teavet, seadmeid ja koolitust ning koordineerides mitmeotstarbelisi operatsioone;

(r)  abistab liikmesriike ja kolmandaid riike välispiiri haldamise ja tagasisaatmise valdkonnas tehtavas operatiivkoostöös.

(r)  abistab liikmesriike ja kolmandaid riike tehnilises ja operatiivkoostöös küsimustes, mis on seotud tema tegevusega, ning ulatuses, mis on ülesannete täitmiseks vajalik;

 

(r a)  aitab kaasa Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ja Euroopa Meresõiduohutuse Ameti teabe, varustuse ja muu suutlikkuse jagamisele, kui nende abi on vaja selliste konkreetsete ülesannete täitmiseks nagu otsingu- ja päästetegevus, kuid ei piirdu nendega.

2.  Liikmesriigid võivad jätkata välispiiril operatiivtasandil koostööd teiste liikmesriikide ja/või kolmandate riikidega, sealhulgas sõjalisi operatsioone õiguskaitsemissioonidel ning tagasisaatmise valdkonnas, kui selline koostöö on kooskõlas ameti tegevusega. Liikmesriigid hoiduvad tegevusest, mis võiks ohustada ameti toimimist või tema eesmärkide saavutamist.

2.  Liikmesriigid võivad jätkata operatiivtasandil koostööd teiste liikmesriikidega, kui selline koostöö on kooskõlas ameti ülesannetega. Liikmesriigid hoiduvad tegevusest, mis võiks ohustada ameti toimimist või tema eesmärkide saavutamist.

Liikmesriigid annavad ametile aru teiste liikmesriikide ja/või kolmandate riikidega välispiiril ja tagasisaatmise valdkonnas tehtava operatiivkoostöö kohta. Ameti tegevdirektor (edaspidi „tegevdirektor”) teavitab ameti haldusnõukogu (edaspidi „haldusnõukogu”) nendest küsimustest korrapäraselt ja vähemalt kord aastas.

Liikmesriigid annavad ametile aru teiste liikmesriikide ja/või kolmandate riikidega välispiiril ja tagasisaatmise valdkonnas tehtava operatiivkoostöö kohta. Ameti tegevdirektor (edaspidi „tegevdirektor”) teavitab ameti haldusnõukogu (edaspidi „haldusnõukogu”) nendest küsimustest korrapäraselt ja vähemalt kord aastas.

3.  Amet võib omal algatusel tegeleda oma pädevusvaldkonnas teavitustegevusega. Teavitustegevus ei või kahjustada lõikes 1 osutatud ülesandeid ning peab toimuma kooskõlas haldusnõukogus vastu võetud asjakohaste teavitamis- ja levitamiskavadega.

3.  Amet tegeleb oma pädevusvaldkonnas teavitustegevusega. Ta annab üldsusele oma tegevuse kohta täpset ja üksikasjalikku teavet. Teavitustegevus ei või kahjustada lõikes 1 osutatud ülesandeid, eriti paljastades operatiivteavet, mis seaks avalikuks tulemise korral ohtu operatsioonide eesmärgi saavutamise. Teavitustegevus peab toimuma kooskõlas haldusnõukogus vastu võetud asjakohaste teavitamis- ja levitamiskavadega.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet ja piirihalduse eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused, sealhulgas rannikuvalveasutused, kui nad täidavad piirikontrolli ülesandeid, täidavad kohustust teha heas usus koostööd ning teabevahetuse kohustust.

Amet ning piirihalduse ja tagasisaatmise eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused, sealhulgas rannikuvalveasutused, kui nad täidavad piirikontrolli ülesandeid, täidavad kohustust teha heas usus koostööd ning teabevahetuse kohustust.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Piirihalduse eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused, sealhulgas rannikuvalveasutused, kui nad täidavad piirikontrolli ülesandeid, esitavad ametile õigeaegselt ja täpselt kogu vajaliku teabe, mida ametil on vaja, et täita talle käesoleva määrusega antud ülesandeid, eelkõige selleks, et amet jälgiks liitu suunduvaid ja liidusiseseid rändevooge, viiks ellu riskianalüüsi ja teostaks haavatavuse hindamise.

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikele 3 esitavad piirihalduse eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused, sealhulgas rannikuvalveasutused, kui nad täidavad piirikontrolli ülesandeid, ametile õigeaegselt ja täpselt kogu vajaliku teabe, mida ametil on vaja, et täita talle käesoleva määrusega antud ülesandeid, eelkõige selleks, et amet jälgiks liitu suunduvaid ja liidusiseseid rändevooge, viiks ellu käesoleva määruse artiklis 10 osutatud riskianalüüsi ja teostaks haavatavuse hindamise vastavalt käesoleva määruse artiklile 12.

 

Kui ametile ei esitata teavet täpselt ja kiiresti, võib ta seda haavatavuse hindamisel arvesse võtta, kui andmete esitamisest hoidumiseks ei esitata mõjuvaid põhjuseid.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Amet asutab jälgimis- ja riskianalüüsikeskuse, kes suudab jälgida Euroopa Liitu suunduvaid ja liidusiseseid rändevooge. Selleks töötab amet välja ühise integreeritud riskianalüüsi mudeli, mida amet ja liikmesriigid kohaldavad.

1.  Amet jälgib Euroopa Liitu suunduvaid ja liidusiseseid rändevooge ning prognoosib olukordi, arengusuundi ja teisi võimalikke probleeme liidu välispiiril. Selleks töötab amet välja ühise integreeritud riskianalüüsi mudeli, mida amet ja liikmesriigid kohaldavad, ning teostab haavatavuse hindamist kooskõlas artikliga 12.

2.  Amet koostab üldisi ja erivajadustele kohandatud riskianalüüse ning esitab need nõukogule ja komisjonile.

2.  Amet koostab üldisi ja erivajadustele kohandatud riskianalüüse ning esitab need Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Vajaduse korral koostatakse riskianalüüs koostöös teiste Euroopa Liidu pädevate ametitega, näiteks Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga ja Europoliga.

3.  Ameti koostatud riskianalüüs hõlmab kõiki Euroopa integreeritud piirihalduse seisukohast asjakohaseid aspekte, eelkõige piirikontrolli, tagasisaatmist, kolmandate riikide kodanike ebaseaduslikku teisest rännet liidus, piiriülese kuritegevuse, sealhulgas ebaseaduslikule sisserändele kaasaaitamise, inimkaubanduse ja terrorismi tõkestamist ning naabruses asuvate kolmandate riikide olukorda eesmärgiga töötada välja varajase hoiatamise mehhanism, millega analüüsitakse liitu suunduvaid rändevooge.

3.  Ameti koostatud riskianalüüs hõlmab kõiki Euroopa integreeritud piirihalduse seisukohast asjakohaseid aspekte eesmärgiga töötada välja varajase hoiatamise mehhanism.

4.   Liikmesriigid edastavad ametile kogu vajaliku teabe välispiiri ja tagasisaatmise valdkonna olukorra, suundumuste ja nendega seotud võimalike ohtude kohta. Liikmesriigid esitavad ametile korrapäraselt või tema nõudmise korral kogu asjakohase teabe, näiteks seoses Schengeni acquis’ rakendamisega kogutud statistilised ja operatiivandmed, samuti teabe ja luureandmed, mis on saadud analüüsides riikide olukorrapilti, mis on koostatud vastavalt määrusele (EL) nr 1052/2013.

4.  Liikmesriigid edastavad ametile kogu vajaliku teabe välispiiri ja tagasisaatmise valdkonna olukorra, suundumuste ja nendega seotud võimalike ohtude kohta. Liikmesriigid esitavad ametile korrapäraselt või tema nõudmise korral kogu asjakohase teabe, näiteks seoses Schengeni acquis’ rakendamisega kogutud statistilised ja operatiivandmed, samuti teabe ja luureandmed, mis on saadud analüüsides riikide olukorrapilti, mis on koostatud vastavalt määrusele (EL) nr 1052/2013.

5.  Riskianalüüsi tulemused esitatakse järelevalvenõukogule ja haldusnõukogule.

5.  Riskianalüüsi tulemused esitatakse nõuandekogule ja haldusnõukogule.

6.  Liikmesriigid võtavad arvesse riskianalüüsi tulemusi, kui nad kavandavad oma operatsioone ja tegevust välispiiril ning oma tegevust seoses tagasisaatmisega.

6.  Liikmesriigid võtavad arvesse riskianalüüsi tulemusi, kui nad kavandavad oma operatsioone ja tegevust välispiiril ning oma tegevust seoses tagasisaatmisega.

7.  Amet kasutab ühise integreeritud riskianalüüsi mudeli tulemusi piirivalvurite ja tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel osalevate töötajate koolituse ühise põhiõppekava väljatöötamisel.

7.  Amet kasutab ühise integreeritud riskianalüüsi mudeli tulemusi piirivalvurite ja töötajate koolituse ühise põhiõppekava väljatöötamisel.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Amet tagab välispiiri halduse korrapärase jälgimise ameti liikmesriikides asuvate kontaktametnike kaudu.

1.  Amet tagab välispiiri halduse korrapärase jälgimise ameti kõikides liikmesriikides asuvate kontaktametnike kaudu.

2.  Tegevdirektor nimetab ameti töötajate seast eksperdid, kes lähetatakse kontaktametnikena. Tegevdirektor määrab riskianalüüsi põhjal ja haldusnõukoguga konsulteerides kindlaks lähetuse laadi, liikmesriigi, kuhu kontaktametnik võidakse lähetada, ning lähetuse kestuse. Tegevdirektor teavitab asjaomast liikmesriiki ametisse nimetamisest ning määrab koos liikmesriigiga kindlaks lähetuse toimimiskoha.

2.  Tegevdirektor nimetab ameti töötajate seast eksperdid, kes lähetatakse kontaktametnikena. Tegevdirektor määrab riskianalüüsi põhjal ja haldusnõukoguga konsulteerides kindlaks lähetuse laadi. Tegevdirektor teavitab asjaomast liikmesriiki ametisse nimetamisest ning määrab koos liikmesriigiga kindlaks lähetuse toimimiskoha.

3.  Kontaktametnikud tegutsevad ameti nimel ja nende roll on tugevdada koostööd ja dialoogi ameti ja piirihalduse eest vastutavate riigi ametiasutuste – sealhulgas rannikuvalveasutused, kui nad täidavad piirikontrolli ülesandeid – vahel. Kontaktametnikud teevad eelkõige järgmist:

3.  Kontaktametnikud tegutsevad ameti nimel ja nende roll on tugevdada koostööd ja dialoogi ameti ja piirihalduse eest vastutavate riigi ametiasutuste – sealhulgas rannikuvalveasutused, kui nad täidavad piirikontrolli ülesandeid – vahel. Kontaktametnikud teevad eelkõige järgmist:

(a)   peavad ühendust ameti ning piirihalduse eest vastutavate riigi ametiasutustega, sealhulgas rannikuvalveasutustega, kui nad täidavad piirikontrolli ülesandeid;

(a)  peavad ühendust ameti ning piirihalduse eest vastutavate riigi ametiasutustega, sealhulgas rannikuvalveasutustega, kui nad täidavad piirikontrolli ülesandeid;

 

(a a)  toetavad sellise teabe kogumist, mida amet nõuab artiklis 10 viidatud õigusliku aluseta rände jälgimiseks ja riskianalüüside tegemiseks;

(b)   toetavad sellise teabe kogumist, mida amet nõuab artiklis 12 osutatud haavatavuse hindamise läbiviimiseks;

(b)  toetavad sellise teabe kogumist, mida amet nõuab artiklis 12 osutatud haavatavuse hindamise läbiviimiseks;

(c)   jälgivad meetmeid, mida liikmesriigid võtavad piirilõikudel, millele on vastavalt määrusele (EL) nr 1052/2013 määratud kõrge mõjutase;

(c)  jälgivad meetmeid, mida liikmesriigid võtavad piirilõikudel, millele on vastavalt määrusele (EL) nr 1052/2013 määratud kõrge mõjutase;

 

c a)  jälgivad ja edendavad liidu õigustiku kohaldamist seoses välispiiri haldamisega, sealhulgas ka seoses põhiõiguste järgimise ja rahvusvahelise kaitsega;

(d)   abistavad liikmesriike nende erandolukorra plaanide koostamisel;

(d)  abistavad liikmesriike nende erandolukorra plaanide koostamisel;

 

d a)  hõlbustavad liikmesriikide ja ameti suhtlust, jagavad liikmesriikidele ameti asjakohast teavet, sealhulgas käimasolevate operatsioonide kohta;

(e)   annavad tegevdirektorile korrapäraselt aru välispiiril valitseva olukorra ning asjaomase liikmesriigi suutlikkuse kohta tegeleda tõhusalt olukorraga välispiiril;

(e)  annavad tegevdirektorile korrapäraselt aru välispiiril valitseva olukorra ning asjaomase liikmesriigi suutlikkuse kohta tegeleda tõhusalt olukorraga välispiiril;

(f)   jälgivad meetmeid, mida liikmesriigid võtavad seoses olukorraga, mis nõuab kiiret tegutsemist välispiiril, nagu on osutatud artiklis 18.

(f)  jälgivad meetmeid, mida liikmesriigid võtavad seoses olukorraga, mis nõuab kiiret tegutsemist välispiiril, nagu on osutatud artiklis 18.

4.  Lõike 3 kohaldamisel on kontaktametnikul muu hulgas:

4.  Lõike 3 kohaldamisel on kontaktametnikul muu hulgas:

(a)   piiramatu juurdepääs riiklikule koordinatsioonikeskusele ja riigi olukorrapildile, mis on koostatud vastavalt määrusele (EL) nr 1052/2013;

(a)  juurdepääs riiklikule koordinatsioonikeskusele ja riigi olukorrapildile, mis on koostatud vastavalt määrusele (EL) nr 1052/2013;

(b)   juurdepääs riigi ja Euroopa teabesüsteemidele, mis on riiklikus koordinatsioonikeskuses kättesaadavad, tingimusel et ta täidab riigi ja ELi julgeoleku- ja andmekaitse-eeskirju;

(b)  juurdepääs vajaduse korral Euroopa teabesüsteemidele, mis on riiklikus koordinatsioonikeskuses kättesaadavad, tingimusel et ta täidab riigi ja ELi julgeoleku- ja andmekaitse-eeskirju;

(c)   korrapärased kontaktid piirihalduse eest vastutavate riigi ametiasutustega, sealhulgas rannikuvalveasutustega, kui nad täidavad piirikontrolli ülesandeid, andes ühtlasi teavet riikliku koordinatsioonikeskuse juhile.

(c)  korrapärased kontaktid piirihalduse eest vastutavate riigi ametiasutustega, sealhulgas rannikuvalveasutustega, kui nad täidavad piirikontrolli ülesandeid, andes ühtlasi teavet riikliku koordinatsioonikeskuse juhile.

5.  Kontaktametniku aruanne moodustab artiklis 12 osutatud haavatavuse hinnangu osa.

5.  Kontaktametniku aruanne moodustab artiklis 12 osutatud haavatavuse hinnangu osa. Aruanne edastatakse asjaomasele liikmesriigile.

6.  Oma ülesandeid täites saavad kontaktametnikud juhiseid üksnes ametilt.

6.  Oma ülesandeid täites saavad kontaktametnikud juhiseid üksnes ametilt.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Amet hindab liikmesriikide piirikontrolliga seotud tehnilisi seadmeid, süsteeme, suutlikkust, vahendeid ja erandolukorra plaane. See hinnang põhineb liikmesriikide ja kontaktametniku antud teabel, EUROSURilt saadud teabel, eelkõige iga liikmesriigi välise maismaa- ja merepiiri lõikudele kooskõlas määrusega (EL) nr 1052/2013 määratud mõjutasemetel ning ühisoperatsioonide, katseprojektide, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide ja ameti muu tegevuse aruannetel ja hinnangutel.

1.  Ennetusmeetmena jälgib amet lisaks Schengeni hindamismehhanismile pidevalt liikmesriikide piirikontrolliga seotud erandolukorra plaane ja valmisolekut.

 

Haavatavuse hindamine võimaldab ametil hinnata liikmesriikide suutlikkust ja valmidust tulla toime eesseisvate probleemidega, sealhulgas praeguste ja tulevaste ohtude ja survega välispiiril, teha kindlaks, eriti nende liikmesriikide puhul, kus esineb eriline ja ebaproportsionaalne surve, võimalikud vahetud tagajärjed välispiiril ning järgnevad tagajärjed Schengeni ala toimimisele ning hinnata liikmesriikide suutlikkust osaleda artikli 19 lõikes 5 osutatud kiirreageerimisreservis.

 

Jälgitakse muu hulgas suutlikkust tulla humaansel viisil ja põhiõigusi täielikult austades toime suure arvu inimeste saabumisega, kellest paljud võivad vajada rahvusvahelist kaitset, samuti tehnilise varustuse, süsteemide, suutlikkust, ressursside, taristute ja piisava hulga oskustega ning koolitatud personali kättesaadavust.

 

Artikli 10 lõike 3 alusel koostatud riskianalüüsile tuginedes esitab tegevdirektor haldusnõukogule ettepaneku võtta vastu otsus, millega sätestatakse objektiivsed kriteeriumid haavatavuse hinnangu läbiviimiseks ameti poolt. Kriteeriumid otsustab selle ettepaneku alusel haldusnõukogu.

 

1 a.  Haavatavuse hinnang põhineb liikmesriikide ja kontaktametniku antud teabel, EUROSURilt saadud teabel, eelkõige mõju ulatuse kohta iga liikmesriigi välispiiri lõikudele maismaal ja merel kooskõlas määrusega (EL) nr 1052/2013 määratud mõjutasemetel ning ühisoperatsioonide, katseprojektide, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide ja ameti muu tegevuse aruannetel ja hinnangutel.

2.  Liikmesriigid annavad ameti taotlusel teavet riigi tasandil piirikontrolli teostamiseks kättesaadavate tehniliste seadmete, personali ja rahaliste vahendite kohta ning esitavad oma erandolukorra plaanid.

2.  Liikmesriigid annavad ameti taotlusel teavet riigi tasandil piirikontrolli teostamiseks kättesaadavate tehniliste seadmete, personali ja rahaliste vahendite kohta, samuti lõike 1 kolmandas lõigus osutatud elementide kohta, ning esitavad oma erandolukorra plaanid.

3.  Haavatavuse hindamise eesmärk on, et amet hindaks liikmesriikide suutlikkust ja valmidust tulla toime eesseisvate probleemidega, sealhulgas praeguste ja tulevaste ohtude ja survega välispiiril, teha kindlaks, eriti nende liikmesriikide puhul, kus esineb eriline ja ebaproportsionaalne surve, võimalikud vahetud tagajärjed välispiiril ning järgnevad tagajärjed Schengeni ala toimimisele ning hinnata liikmesriikide suutlikkust osaleda artikli 19 lõikes 5 osutatud kiirreageerimisreservis. See hinnang ei mõjuta Schengeni hindamismehhanismi.

 

4.  Haavatavuse hinnangu tulemused esitatakse järelevalvenõukogule, kes annab tegevdirektorile nõu liikmesriikide võetavate meetmete kohta, tuginedes haavatavuse hinnangu tulemustele ning võttes arvesse ameti riskianalüüsi ja Schengeni hindamismehhanismi tulemusi.

4.  Haavatavuse hinnangu tulemused esitatakse nõuandekogule, kes annab tegevdirektorile nõu liikmesriikide võetavate meetmete kohta, tuginedes haavatavuse hinnangu tulemustele ning võttes arvesse ameti riskianalüüsi ja Schengeni hindamismehhanismi tulemusi.

5.  Tegevdirektor võtab vastu otsuse, milles määratakse kindlaks vajalikud parandusmeetmed, mis asjaomane liikmesriik peab võtma, sealhulgas kasutades liidu finantsinstrumentide raames kättesaadavaid vahendeid. Tegevdirektori otsus on liikmesriigile siduv ja selles nähakse ette tähtaeg, mille jooksul tuleb meetmed võtta.

5.  Tegevdirektor võtab vastu otsuse, milles määratakse kindlaks vajalikud parandusmeetmed, mis asjaomane liikmesriik peab võtma, sealhulgas kasutades liidu finantsinstrumentide raames kättesaadavaid vahendeid. Tegevdirektori otsus on liikmesriigile siduv ja selles nähakse ette tähtaeg, mille jooksul tuleb meetmed võtta.

6.   Kui liikmesriik ei võta vajalikke parandusmeetmeid ettenähtud tähtaja jooksul, edastab tegevdirektor küsimuse haldusnõukogule ja teavitab komisjoni. Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles määratakse kindlaks vajalikud parandusmeetmed, mille asjaomane liikmesriik peab võtma, sealhulgas tähtaeg, mille jooksul tuleb need meetmed võtta. Kui liikmesriik ei võta meetmeid selles otsuses ette nähtud ajavahemiku jooksul, võib komisjon võtta täiendavaid meetmeid vastavalt artiklile 18.

6.  Kui liikmesriik ei võta vajalikke parandusmeetmeid ettenähtud tähtaja jooksul, teavitab tegevdirektor haldusnõukogu ja komisjoni. Komisjon võib võtta täiendavaid meetmeid vastavalt artiklile 18.

 

6 a.  Haavatavuse hindamiste tulemused edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule regulaarselt ja vähemalt iga kuue kuu tagant.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid võivad taotleda ametilt abi oma välispiiri kontrolliga seotud kohustuste täitmisel. Amet viib ellu ka artiklis 18 sätestatud meetmed.

1.  Liikmesriigid võivad taotleda ametilt abi oma välispiiri kontrolliga seotud kohustuste täitmisel. Amet viib ellu ka artiklis 18 sätestatud meetmed.

2.   Amet korraldab asjakohase tehnilise ja operatiivabi vastuvõtvale liikmesriigile ning võib võtta ühe või mitu järgmist meedet:

2.  Amet korraldab asjakohase tehnilise ja operatiivabi vastuvõtvale liikmesriigile ning võib kooskõlas asjakohaste Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste õigusaktidega, sealhulgas tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega, võtta ühe või mitu järgmist meedet:

(a)   ühisoperatsioonide koordineerimine ühe või mitme liikmesriigi jaoks ning Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade lähetamine;

(a)  ühisoperatsioonide koordineerimine ühe või mitme liikmesriigi jaoks ning Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade lähetamine;

(b)   piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide korraldamine ja Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade lähetamine kiirreageerimisreservist ning vajaduse korral täiendavate Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade lähetamine;

(b)  piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide korraldamine ja Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade lähetamine kiirreageerimisreservist ning vajaduse korral täiendavate Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade lähetamine;

(c)   tegevuse koordineerimine ühe või mitme liikmesriigi ja kolmanda riigi jaoks välispiiril, sealhulgas ühisoperatsioonide koordineerimine naabruses asuvate kolmandate riikidega;

(c)  tegevuse koordineerimine ühe või mitme liikmesriigi ja kolmanda riigi jaoks välispiiril, sealhulgas ühisoperatsioonide koordineerimine naabruses asuvate kolmandate riikidega;

(d)   Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade lähetamine rändehalduse tugirühmade raames esmase vastuvõtu piirkondades;

(d)  Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade lähetamine rändehalduse tugirühmade raames esmase vastuvõtu piirkondades;

 

(d a)  liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele tehnilise ja operatiivabi andmine seoses merehädaliste otsingu- ja päästetöödega vastavalt määrusele (EL) nr 656/2014 ja rahvusvahelisele õigusele;

(e)   oma ekspertide ning liikmesriikide poolt ametisse lähetatud rühmade liikmete lähetamine, et toetada asjaomase liikmesriigi pädevaid asutusi asjakohase aja jooksul;

(e)  oma ekspertide ning liikmesriikide poolt ametisse lähetatud rühmade liikmete lähetamine, et toetada asjaomase liikmesriigi pädevaid asutusi asjakohase aja jooksul;

(f)   tehniliste seadmete lähetamine.

(f)  tehniliste seadmete lähetamine.

3.   Amet rahastab või kaasrahastab kooskõlas tema suhtes kohaldatavate finantseeskirjadega oma eelarveliste toetustega lõikes 2 osutatud toiminguid.

3.  Amet rahastab või kaasrahastab kooskõlas tema suhtes kohaldatavate finantseeskirjadega oma eelarvest ja lepingute alusel lõikes 2 osutatud toiminguid.

 

3 a.  Kui olukorra tõttu välispiiril tekib vajadus suurema rahastamise järele, teavitab amet sellest viivitamata Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ühisoperatsioonide ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide algatamine välispiiril

Ühisoperatsioonide algatamine välispiiril

1.  Liikmesriigid võivad paluda ametil käivitada ühisoperatsioone eesseisvate probleemide lahendamiseks, sealhulgas välispiiril esinevate, ebaseaduslikust sisserändest või piiriülesest kuritegevusest tulenevate praeguste ja tulevaste ohtudega toime tulekuks, või pakkuda tõhustatud tehnilist ja operatiivabi, täites oma kohustusi seoses välispiiri kontrolliga.

1.  Liikmesriigid võivad paluda ametil käivitada ühisoperatsioone eesseisvate probleemide lahendamiseks, sealhulgas õigusliku aluseta rändega, välispiiril esinevate praeguste ja tulevaste ohtudega (nt inimeste ebaseaduslik üle piiri toimetamine, inimkaubandus ja terrorism või piiriülese kuritegevusega toime tulekuks, või pakkuda tõhustatud tehnilist ja operatiivabi, täites oma kohustusi seoses välispiiri kontrolliga.

2.  Sellise liikmesriigi taotlusel, kus esineb eriline ja ebaproportsionaalne surve, eriti teatavates välispiiri punktides suure hulga selliste kolmandate riikide kodanike saabumine, kes üritavad siseneda selle liikmesriigi territooriumile ebaseaduslikult, võib amet alustada selle vastuvõtva liikmesriigi territooriumile piiratud ajavahemikuks piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni.

 

3.  Tegevdirektor hindab, kiidab heaks ja koordineerib liikmesriikide esitatud ühisoperatsioonide ettepanekuid. Ühisoperatsioonidele ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonidele eelneb põhjalik, usaldusväärne ja ajakohane riskianalüüs, mis võimaldab ametil seada kavandatavad ühisoperatsioonid ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonid tähtsuse järjekorda, võttes arvesse välispiiri lõikudele vastavalt määrusele (EL) nr 1052/2013 määratud mõjutaset ja vahendite kättesaadavust.

3.  Tegevdirektor hindab, kiidab heaks ja koordineerib liikmesriikide esitatud ühisoperatsioonide ettepanekuid. Ühisoperatsioonidele eelneb põhjalik, usaldusväärne ja ajakohane riskianalüüs, mis võimaldab ametil seada kavandatavad ühisoperatsioonid tähtsuse järjekorda, võttes arvesse välispiiri lõikudele vastavalt määrusele (EL) nr 1052/2013 määratud mõjutaset ja vahendite kättesaadavust.

4.  Tegevdirektor soovitab järelevalvenõukogu nõuandel, mis põhineb haavatavuse hinnangu tulemustel, ning võttes arvesse ameti riskianalüüsi ja kooskõlas määrusega (EL) nr 1052/2013 koostatud Euroopa situatsioonipildi analüüsikihti, asjaomasel liikmesriigil algatada ja viia ellu ühisoperatsioone või piirivalve kiirreageerimisoperatsioone. Amet teeb vastuvõtvale liikmesriigile või osalevatele liikmesriikidele kättesaadavaks oma tehnilised seadmed.

4.  Tegevdirektor soovitab nõuandekogu nõuandel, mis põhineb haavatavuse hinnangu tulemustel, ning võttes arvesse ameti riskianalüüsi ja kooskõlas määrusega (EL) nr 1052/2013 koostatud Euroopa situatsioonipildi analüüsikihti, asjaomasel liikmesriigil algatada ja viia ellu ühisoperatsioone. Amet teeb vastuvõtvale liikmesriigile või osalevatele liikmesriikidele kättesaadavaks oma tehnilised seadmed.

5.  Ühisoperatsiooni või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni eesmärgid võib saavutada mitmeotstarbelise operatsiooni osana, mis võib hõlmata merehädas olevate isikute päästmist või muid rannikuvalve funktsioone, võitlust inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise või inimkaubanduse vastu, ebaseadusliku uimastikaubanduse kontrolli operatsioone ning rändehaldust, mis hõlmab isikute tuvastamist, registreerimist, küsitlemist ja tagasisaatmist.

5.  Ühisoperatsiooni eesmärgid võib saavutada mitmeotstarbelise operatsiooni osana, mis võib hõlmata merehädas olevate isikute päästmist või muid rannikuvalve funktsioone, võitlust inimeste kuritegeliku üle piiri toimetamise või inimkaubanduse vastu, ebaseadusliku uimastikaubanduse kontrolli operatsioone koostöös Europoliga ning rändehaldust, mis hõlmab isikute tuvastamist, registreerimist, küsitlemist ja tagasisaatmist.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)   Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade ülesannete ja neile antavate erikorralduste kirjeldus, milles käsitletakse muu hulgas vastuvõtvas liikmesriigis lubatud andmebaaside kasutamist ning lubatud teenistusrelvi, laskemoona ja seadmeid;

(d)  Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade ülesannete ja kohustuste ning neile antavate erikorralduste kirjeldus, milles käsitletakse muu hulgas vastuvõtvas liikmesriigis lubatud andmebaaside kasutamist ning lubatud teenistusrelvi, laskemoona ja seadmeid;

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt d a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  põhiõigustele avalduva mõju ja ühisoperatsiooni riskide kirjeldus;

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt i

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i)   teavitus- ja hindamissüsteem, mis hõlmab hindamisaruande kriteeriume ja lõpliku hindamisaruande esitamise lõppkuupäeva;

(i)  teavitus- ja hindamissüsteem, mis hõlmab hindamisaruande kriteeriume, sealhulgas põhiõiguste kaitse osas, ja lõpliku hindamisaruande esitamise lõppkuupäeva;

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1.  Sellise liikmesriigi taotlusel, kus esineb eriline ja ebaproportsionaalne surve, eriti teatavates välispiiri punktides suure hulga selliste kolmandate riikide kodanike saabumine, kes üritavad siseneda selle liikmesriigi territooriumile ebaseaduslikult, võib amet kasutada selle vastuvõtva liikmesriigi territooriumile piiratud ajavahemikus piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni.

1.  Liikmesriigi taotlus piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni käivitamiseks sisaldab olukorra kirjeldust, võimalikke eesmärke ja kavandatavaid vajadusi. Vajaduse korral võib tegevdirektor saata viivitamata ameti eksperte asjaomase liikmesriigi välispiirile olukorda hindama.

1.  Liikmesriigi taotlus piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni käivitamiseks sisaldab olukorra kirjeldust, võimalikke eesmärke ja kavandatavaid vajadusi. Vajaduse korral võib tegevdirektor saata viivitamata ameti eksperte asjaomase liikmesriigi välispiirile olukorda hindama.

2.  Tegevdirektor teavitab viivitamata haldusnõukogu liikmesriigi taotlusest käivitada piirivalve kiirreageerimisoperatsioon.

2.  Tegevdirektor teavitab viivitamata haldusnõukogu liikmesriigi taotlusest käivitada piirivalve kiirreageerimisoperatsioon.

3.  Liikmesriigi taotluse kohta otsuse tegemisel võtab tegevdirektor arvesse ameti riskianalüüsi järeldusi ning kooskõlas määrusega (EL) nr 1052/2013 koostatud Euroopa situatsioonipildi analüüsikihti, samuti artiklis 12 osutatud haavatavuse hinnangu tulemust ja muud asjakohast teavet, mille asjaomane või muu liikmesriik on edastanud.

3.  Liikmesriigi taotluse kohta otsuse tegemisel võtab tegevdirektor arvesse ameti riskianalüüsi järeldusi ning kooskõlas määrusega (EL) nr 1052/2013 koostatud Euroopa situatsioonipildi analüüsikihti, samuti artiklis 12 osutatud haavatavuse hinnangu tulemust ja muud asjakohast teavet, mille asjaomane või muu liikmesriik on edastanud.

4.  Tegevdirektor teeb piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni käivitamise taotluse kohta otsuse kahe tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast. Tegevdirektor teavitab samal ajal asjaomast liikmesriiki ja haldusnõukogu sellest otsusest kirjalikult. Otsuses esitatakse peamised põhjused, millel see põhineb.

4.  Tegevdirektor teeb piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni käivitamise taotluse kohta otsuse kahe tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast. Tegevdirektor teavitab samal ajal asjaomast liikmesriiki ja haldusnõukogu sellest otsusest kirjalikult. Otsuses esitatakse peamised põhjused, millel see põhineb.

5.  Kui tegevdirektor otsustab käivitada piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni, lähetab ta Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmad kiirreageerimisreservist kooskõlas artikli 19 lõikega 5 ning teeb vajaduse korral otsuse rühmade viivitamatu tugevdamise kohta, lähetades ühe või mitu Euroopa piiri- ja rannikuvalverühma kooskõlas artikli 19 lõikega 6.

5.  Kui tegevdirektor otsustab käivitada piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni, lähetab ta Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmad kiirreageerimisreservist kooskõlas artikli 19 lõikega 5 ning teeb vajaduse korral otsuse rühmade viivitamatu tugevdamise kohta, lähetades ühe või mitu Euroopa piiri- ja rannikuvalverühma kooskõlas artikli 19 lõikega 6.

6.  Tegevdirektor koos vastuvõtva liikmesriigiga koostab artikli 15 lõikes 3 osutatud tegevusplaani viivitamata ning igal juhul hiljemalt kolme tööpäeva jooksul alates otsuse kuupäevast.

6.  Tegevdirektor koos vastuvõtva liikmesriigiga koostab artikli 15 lõikes 3 osutatud tegevusplaani viivitamata ning igal juhul hiljemalt kolme tööpäeva jooksul alates otsuse kuupäevast.

7.  Kohe, kui tegevusplaanis on kokku lepitud, palub tegevdirektor liikmesriigil lähetada viivitamata piirivalvureid, kes kuuluvad kiirreageerimisreservi. Tegevdirektor määrab olemasolevasse kiirreageerimisreservi määratud piirivalvurite hulgast kindlaks igalt liikmesriigilt nõutavate piirivalvurite profiili ja arvu.

7.  Kohe, kui tegevusplaanis on kokku lepitud, palub tegevdirektor liikmesriigil lähetada viivitamata piirivalvureid, kes kuuluvad kiirreageerimisreservi. Tegevdirektor määrab olemasolevasse kiirreageerimisreservi määratud piirivalvurite hulgast kindlaks igalt liikmesriigilt nõutavate piirivalvurite profiili ja arvu.

8.  Samal ajal ja vajaduse korral teavitab tegevdirektor liikmesriike täiendavalt lähetatavate piirivalvurite nõutavast arvust ja profiilist, et tagada kiirreageerimisreservist lähetatud Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade viivitamatu tugevdamine. See teave edastatakse kirjalikult riiklikele kontaktpunktidele ning selles märgitakse kuupäev, millal lähetamine toimub. Lisatakse ka tegevusplaani koopia.

8.  Samal ajal ja vajaduse korral teavitab tegevdirektor liikmesriike täiendavalt lähetatavate piirivalvurite nõutavast arvust ja profiilist, et tagada kiirreageerimisreservist lähetatud Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade viivitamatu tugevdamine. See teave edastatakse kirjalikult riiklikele kontaktpunktidele ning selles märgitakse kuupäev, millal lähetamine toimub. Lisatakse ka tegevusplaani koopia.

9.  Kui tegevdirektor puudub või ei saa ameti töös osaleda, võtab kiirreageerimisreservi lähetamist ja Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade täiendavat lähetamist käsitlevad otsused vastu tegevdirektori asetäitja.

9.  Kui tegevdirektor puudub või ei saa ameti töös osaleda, võtab kiirreageerimisreservi lähetamist ja Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade täiendavat lähetamist käsitlevad otsused vastu tegevdirektori asetäitja.

10.  Liikmesriigid tagavad, et kiirreageerimisreservi määratud piirivalvurid antakse viivitamata ja eranditeta ameti käsutusse. Liikmesriigid annavad ameti taotluse korral tema käsutusse ka täiendavad piirivalvurid Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade jaoks, välja arvatud juhul, kui liikmesriigis on erakorraline olukord, mis mõjutab oluliselt riiklike ülesannete täitmist.

10.  Liikmesriigid tagavad, et kiirreageerimisreservi määratud piirivalvurid antakse viivitamata ja eranditeta ameti käsutusse eesmärgiga tagada täielik lähetamine kolme tööpäeva jooksul pärast tegevusplaani kokkuleppimise kuupäeva. Liikmesriigid annavad ameti taotluse korral tema käsutusse ka täiendavad piirivalvurid Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade jaoks, välja arvatud juhul, kui liikmesriigis on erakorraline olukord, mis mõjutab oluliselt riiklike ülesannete täitmist.

11.  Kiirreageerimisreservi lähetamine toimub hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast kuupäeva, mil tegevdirektor ja vastuvõttev liikmesriik tegevusplaanis kokku lepivad. Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade täiendav lähetamine toimub vajaduse korral viie tööpäeva jooksul alates kiirreageerimisreservi lähetamisest.

11.  Kiirreageerimisreservi lähetamine toimub hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast kuupäeva, mil tegevdirektor ja vastuvõttev liikmesriik tegevusplaanis kokku lepivad. Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade täiendav lähetamine toimub vajaduse korral viie tööpäeva jooksul alates kiirreageerimisreservi lähetamisest.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui liikmesriigis esineb tema välispiiri teatavas esmase vastuvõtu piirkonnas ebaproportsionaalne rändesurve, mida iseloomustab suur segarändevoogude sissevool, võib see liikmesriik taotleda operatiiv- ja tehnilist tuge rändehalduse tugirühmade poolt. See liikmesriik esitab ametile ja muudele asjaomastele liidu ametitele, eelkõige Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametile ja Europolile, taotluse toe saamiseks ja oma vajaduste hinnangu.

1.  Kui liikmesriigis esineb tema välispiiride teatavas esmase vastuvõtu piirkonnas ebaproportsionaalne rändesurve, mida iseloomustab suur segarändevoogude sissevool, võib see liikmesriik taotleda operatiiv- ja tehnilist tuge rändehalduse tugirühmade poolt. See liikmesriik esitab ametile ja muudele asjaomastele liidu ametitele, eelkõige EASOle ja Europolile, taotluse toe saamiseks ja oma vajaduste hinnangu.

2.  Tegevdirektor hindab teiste asjaomaste liidu ametitega kooskõlastades liikmesriigi taotlust abi saamiseks ja tema vajaduste hindamiseks eesmärgiga määrata kindlaks terviklik tugipakett, mis koosneb eri toimingutest, mida koordineerivad asjaomased liidu ametid, ning milles asjaomase liikmesriigiga kokku lepitakse.

2.  Tegevdirektor hindab teiste asjaomaste liidu ametitega kooskõlastades liikmesriigi taotlust abi saamiseks ja tema vajaduste hindamiseks eesmärgiga määrata kindlaks terviklik tugipakett, mis koosneb eri toimingutest, mida koordineerivad asjaomased liidu ametid, ning milles asjaomase liikmesriigiga kokku lepitakse.

 

2 a.  Komisjon vastutab eri ametite ja rändehalduse tugirühmade kiire koostöö koordineerimise eest.

3.  Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade, Euroopa tagasisaatmisrühmade ja ameti töötajatest ekspertide pakutav operatiiv- ja tehniline tugevdamine rändehalduse tugirühmade raames võib hõlmata järgmist:

3.  Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade, Euroopa tagasisaatmisrühmade ja ameti töötajatest ekspertide pakutav operatiiv- ja tehniline tugevdamine rändehalduse tugirühmade raames võib hõlmata järgmist:

(a)  välispiirile saabuvate kolmandate riikide kodanike kontrollimine, sealhulgas kõnealuste kolmandate riikide kodanike isiku tuvastamine, registreerimine ja küsitlemine ning liikmesriigi taotlusel nendelt sõrmejälgede võtmine;

(a)  abi andmine välispiirile saabuvate kolmandate riikide kodanike kontrollimisel, sealhulgas kõnealuste kolmandate riikide kodanike isiku tuvastamisel, registreerimisel ja küsitlemisel ning liikmesriigi taotlusel nendelt sõrmejälgede võtmisel, järgides täielikult põhiõigusi ning andes teavet kõigi menetluste otstarbe ja tulemuste kohta;

(b)   ilmselgelt rahvusvahelist kaitset vajavatele isikutele või ümberpaigutamise taotlejatele või võimalikele taotlejatele teabe andmine;

 

 

(b a)  rahvusvahelist kaitset taotleda soovivate inimeste suunamine asjaomase liikmesriigi riiklike ametiasutuste või EASO varjupaigaekspertide juurde;

(c)   tehniline ja operatiivabi tagasisaatmise valdkonnas, sealhulgas tagasisaatmisoperatsioonide ettevalmistamine ja korraldamine.

(c)  tehniline ja operatiivabi tagasisaatmise valdkonnas, sealhulgas tagasisaatmisoperatsioonide ettevalmistamine ja korraldamine.

 

3 a.  Rändehalduse tugirühmadesse kuuluvad eksperdid lastekaitse, inimkaubanduse, soopõhise tagakiusamise eest kaitsmise ja põhiõiguste alal.

4.  Amet abistab komisjoni rändehalduse tugirühmade tegevuse koordineerimisel koostöös teiste asjaomaste liidu ametitega.

4.  Amet abistab komisjoni rändehalduse tugirühmade tegevuse koordineerimisel koostöös teiste asjaomaste liidu ametitega.

 

4 a.  Amet tagab koostöös EASO, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja teiste asjaomaste Euroopa Liidu asutustega komisjoni koordineerimise all kõnealuse tegevuse vastavuse Euroopa ühisele varjupaigasüsteemile ja põhiõiguste austamise selle raames. See hõlmab peavarju, hügieenitingimuste ning naiste ja laste vajadusi arvesse võtvate rajatiste tagamist esmase vastuvõtu piirkondades.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui liikmesriik ei võta vajalikke parandusmeetmeid kooskõlas haldusnõukogu otsusega, millele on osutatud artikli 12 lõikes 6, või juhul, kui välispiiril esineb ebaproportsionaalne rändesurve, mis muudab välispiiri kontrolli ebatõhusaks, nii et see võib seada ohtu Schengeni ala toimimise, võib komisjon pärast ametiga konsulteerimist võtta rakendusaktiga vastu otsuse, määrates kindlaks ameti rakendatavad meetmed ning nõudes asjaomastelt liikmesriikidelt ametiga nende meetmete rakendamisel koostöö tegemist. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 79 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.  Kui liikmesriik ei võta vajalikke parandusmeetmeid kooskõlas otsusega, millele on osutatud artikli 12 lõikes 5, või juhul, kui välispiiril esineb ebaproportsionaalne rändesurve, mis muudab välispiiri kontrolli ebatõhusaks, nii et see võib seada ohtu Schengeni ala kui sisemise piirkontrollita ala toimimise, võib komisjon pärast ametiga konsulteerimist esitada nõukogule ettepaneku võtta vastu rakendusotsus, määrates kindlaks ameti rakendatavad meetmed ning nõudes asjaomastelt liikmesriikidelt ametiga nende meetmete rakendamisel koostöö tegemist. Kõnealuse rakendusotsuse võtab nõukogu vastu kvalifitseeritud häälteenamusega.

Nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel asjaoludel, mis on seotud Schengeni ala toimimisega, võtab komisjon vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid kooskõlas artikli 79 lõikes 5 osutatud menetlusega.

 

 

Nõukogu kohtumine toimub kohe pärast komisjoni ettepaneku saamist.

 

1 a.  Kiireloomulist tegutsemist nõudva olukorra tekkides teavitatakse sellest kohe Euroopa Parlamenti ja lisaks teavitatakse parlamenti kõikidest järgnevatest vastusena võetud meetmetest ja tehtud otsustest.

2.  Lõike 1 kohaldamisel näeb komisjon ette ühe või mitu järgmist meedet, mille amet peab võtma:

2.  Lõike 1 kohaldamisel näeb komisjon ette ühe või mitu järgmist meedet, mille amet peab võtma:

(a)   piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide korraldamine ja koordineerimine ning Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade lähetamine kiirreageerimisreservist ning vajaduse korral täiendavate Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade lähetamine;

(a)  piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide korraldamine ja koordineerimine ning Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade lähetamine kiirreageerimisreservist ning vajaduse korral täiendavate Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade lähetamine;

(b)   Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade lähetamine rändehalduse tugirühmade raames esmase vastuvõtu piirkondades;

(b)  Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade lähetamine rändehalduse tugirühmade raames esmase vastuvõtu piirkondades;

(c)   tegevuse koordineerimine ühe või mitme liikmesriigi ja kolmanda riigi jaoks välispiiril, sealhulgas ühisoperatsioonide koordineerimine naabruses asuvate kolmandate riikidega;

(c)  tegevuse koordineerimine ühe või mitme liikmesriigi ja kolmanda riigi jaoks välispiiril, sealhulgas ühisoperatsioonide koordineerimine naabruses asuvate kolmandate riikidega;

(d)   tehniliste seadmete lähetamine;

(d)  tehniliste seadmete lähetamine;

(e)   tagasisaatmisega seotud sekkumiste korraldamine.

(e)  tagasisaatmisega seotud sekkumiste korraldamine.

3.  Tegevdirektor peab kahe tööpäeva jooksul alates komisjoni otsuse vastuvõtmise kuupäevast ning järelevalvenõukogu nõuandel määrama kindlaks toimingud, mida tuleb teha komisjoni otsuses kindlaksmääratud meetmete praktiliseks elluviimiseks, sealhulgas tehnilised seadmed ning piirivalvurite ja muude selle otsuse eesmärkide saavutamiseks vajalike asjaomaste töötajate arvu ja profiili.

3.  Tegevdirektor peab kahe tööpäeva jooksul alates nõukogu otsuse vastuvõtmise kuupäevast ning nõuandekogu nõuannete kohaselt tegema järgmist:

 

(a)  määrama kindlaks toimingud, mida tuleb teha komisjoni otsuses kindlaksmääratud meetmete praktiliseks elluviimiseks, sealhulgas tehnilised seadmed ning piirivalvurite ja muude selle otsuse eesmärkide saavutamiseks vajalike asjaomaste töötajate arvu ja profiili;

 

(b)  esitama asjaomasele liikmesriigile tegevusplaani kavandi.

4.  Samal ajal ja kõnealuse kahe tööpäeva jooksul esitab tegevdirektor asjaomasele liikmesriigile tegevusplaani kavandi. Tegevdirektor ja asjaomane liikmesriik koostavad tegevusplaani kahe tööpäeva jooksul alates selle esitamise kuupäevast.

4.  Tegevdirektor ja asjaomane liikmesriik lepivad kokku tegevusplaani kahe tööpäeva jooksul alates selle esitamise kuupäevast.

5.  Amet peab viivitamata ja igal juhul kolme tööpäeva jooksul alates tegevusplaani kehtestamisest lähetama vajalikud tehnilised seadmed ja personali artikli 19 lõikes 5 osutatud kiirreageerimisreservist komisjoni otsuses sätestatud meetmete praktiliseks elluviimiseks. Täiendavad tehnilised seadmed ning Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmad lähetatakse vastavalt vajadusele teises etapis ning igal juhul viie tööpäeva jooksul alates kiirreageerimisreservi lähetamisest.

5.  Amet peab viivitamata ja igal juhul kolme tööpäeva jooksul alates tegevusplaani kehtestamisest lähetama vajalikud tehnilised seadmed ja personali artikli 19 lõikes 5 osutatud kiirreageerimisreservist nõukogu otsuses sätestatud meetmete praktiliseks elluviimiseks. Täiendavad tehnilised seadmed ning Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmad lähetatakse vastavalt vajadusele teises etapis ning igal juhul viie tööpäeva jooksul alates kiirreageerimisreservi lähetamisest.

6.  Asjaomane liikmesriik täidab komisjoni otsust ning teeb sel eesmärgil ametiga viivitamata koostööd ning astub vajalikke samme, et hõlbustada selle otsuse rakendamist ning otsuses ja tegevdirektoriga kokku lepitud tegevusplaanis sätestatud meetmete praktilist elluviimist.

6.  Asjaomane liikmesriik täidab nõukogu otsust ning teeb sel eesmärgil ametiga viivitamata koostööd ning astub vajalikke samme, et hõlbustada selle otsuse rakendamist ning otsuses ja tegevdirektoriga kokku lepitud tegevusplaanis sätestatud meetmete praktilist elluviimist.

7.  Liikmesriigid teevad kättesaadavaks piirivalvurid ja muud asjaomased töötajad, kelle tegevdirektor on kooskõlas lõikega 2 kindlaks määranud. Liikmesriigid ei või tugineda erakorralisele olukorrale, millele on osutatud artikli 19 lõigetes 3 ja 6.

7.  Liikmesriigid teevad kättesaadavaks piirivalvurid ja muud asjaomased töötajad, kelle tegevdirektor on kooskõlas lõikega 2 kindlaks määranud. Liikmesriigid ei või tugineda erakorralisele olukorrale, millele on osutatud artikli 19 lõigetes 3 ja 6.

 

7 a.  Tagamaks Euroopa piirihalduse nõuetekohasust, jälgib komisjon nõukogu otsuses kindlaksmääratud meetmete nõuetekohast rakendamist ning ameti ja liikmesriikide poolt selleks võetud meetmeid.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Amet lähetab piirivalvureid ja muid asjaomaseid töötajaid Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade liikmetena ühisoperatsioonidele, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonidele ning rändehalduse tugirühmade raames. Amet võib lähetada eksperte ka oma töötajate seast.

1.  Amet lähetab piirivalvureid ja muid asjaomaseid töötajaid Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade liikmetena ühisoperatsioonidele, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonidele ning rändehalduse tugirühmade raames. Amet võib lähetada eksperte ka oma töötajate seast.

2.  Haldusnõukogu teeb tegevdirektori ettepaneku alusel oma hääleõiguslike liikmete absoluutse häälteenamuse alusel otsuse Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade käsutusse antavate piirivalvurite profiili ja koguarvu kohta. Sama menetlust kohaldatakse profiilide ja koguarvu edaspidise muutmise suhtes. Liikmesriigid annavad Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmadesse oma panuse riigi reservi kaudu, tuginedes erinevatele kindlaksmääratud profiilidele ja nimetades nõutavatele profiilidele vastavaid piirivalvureid.

2.  Haldusnõukogu teeb tegevdirektori ettepaneku alusel oma hääleõiguslike liikmete absoluutse häälteenamuse alusel otsuse Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade käsutusse antavate piirivalvurite profiili ja koguarvu kohta. Sama menetlust kohaldatakse profiilide ja koguarvu edaspidise muutmise suhtes. Liikmesriigid annavad Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmadesse oma panuse riigi reservi kaudu, tuginedes erinevatele kindlaksmääratud profiilidele ja nimetades nõutavatele profiilidele vastavaid piirivalvureid.

3.  Liikmesriikide panus seoses piirivalvurite lähetamisega konkreetsetele ühisoperatsioonidele järgneval aastal kavandatakse ameti ja liikmesriikide vahel igal aastal peetavate kahepoolsete läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Vastavalt neile kokkulepetele teevad liikmesriigid ameti taotluse korral piirivalvurid lähetamiseks kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui liikmesriigis on erakorraline olukord, mis mõjutab oluliselt riiklike ülesannete täitmist. Selline taotlus esitatakse vähemalt 21 tööpäeva enne kavandatavat lähetust.

3.  Liikmesriikide panus seoses piirivalvurite lähetamisega konkreetsetele ühisoperatsioonidele järgneval aastal kavandatakse ameti ja liikmesriikide vahel igal aastal peetavate kahepoolsete läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Vastavalt neile kokkulepetele teevad liikmesriigid ameti taotluse korral piirivalvurid lähetamiseks kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui liikmesriigis on erakorraline olukord, mis mõjutab oluliselt riiklike ülesannete täitmist. Selline taotlus esitatakse vähemalt 21 tööpäeva enne kavandatavat lähetust. Kui liikmesriik tugineb sellisele erakorralisele olukorrale, esitab ta üksikasjalikud põhjused ja teabe olukorra kohta ametile saadetavas kirjas, mille sisu lisatakse lõikes 9 osutatud aruandesse.

4.  Seoses piirivalve kiirreageerimisoperatsioonidega teeb haldusnõukogu ameti tegevdirektori ettepaneku alusel kolme neljandiku suuruse häälteenamuse alusel otsuse Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade kiirreageerimisreservile kättesaadavaks tehtavate piirivalvurite profiili ja miinimumarvu kohta. Sama menetlust kohaldatakse kiirreageerimisreservi kuuluvate piirivalvurite profiili ja koguarvu puhul tehtavate mis tahes järgnevate muudatuste suhtes. Liikmesriigid annavad kiirreageerimisreservi oma panuse riigi ekspertide reservi kaudu, tuginedes erinevatele kindlaksmääratud profiilidele ja nimetades nõutavatele profiilidele vastavaid piirivalvureid.

4.  Seoses piirivalve kiirreageerimisoperatsioonidega teeb haldusnõukogu ameti tegevdirektori ettepaneku alusel kolme neljandiku suuruse häälteenamuse alusel otsuse Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade kiirreageerimisreservile kättesaadavaks tehtavate piirivalvurite profiili ja miinimumarvu kohta. Sama menetlust kohaldatakse kiirreageerimisreservi kuuluvate piirivalvurite profiili ja koguarvu puhul tehtavate mis tahes järgnevate muudatuste suhtes. Liikmesriigid annavad kiirreageerimisreservi oma panuse riigi ekspertide reservi kaudu, tuginedes erinevatele kindlaksmääratud profiilidele ja nimetades nõutavatele profiilidele vastavaid piirivalvureid.

5.  Kiirreageerimisreserv on alaline korpus, mida amet saab viivitamata kasutada ning mis võidakse lähetada igast liikmesriigist kolme tööpäeva jooksul alates kuupäevast, millal tegevdirektor ja vastuvõttev liikmesriik tegevusplaanis kokku lepivad. Sel eesmärgil annab iga liikmesriik igal aastal ameti käsutusse sellise arvu piirivalvureid, mis vastab vähemalt 3 %-le töötajatest välise maismaa- või merepiirita liikmesriikides ning 2 %-le töötajatest välise maismaa- või merepiiriga liikmesriikides ning mis ulatub vähemalt 1 500 piirivalvurini, kes vastavad haldusnõukogu otsuses kindlaks määratud profiilidele.

5.  Kiirreageerimisreserv on alaline korpus, mida amet saab viivitamata kasutada ning mis võidakse lähetada igast liikmesriigist kolme tööpäeva jooksul alates kuupäevast, millal tegevdirektor ja vastuvõttev liikmesriik tegevusplaanis kokku lepivad. Sel eesmärgil annab iga liikmesriik igal aastal ameti käsutusse sellise arvu piirivalvureid, mis vastab vähemalt 3 %-le töötajatest välise maismaa- või merepiirita liikmesriikides ning 2 %-le töötajatest välise maismaa- või merepiiriga liikmesriikides ning mis ulatub vähemalt 1 500 piirivalvurini, kes vastavad haldusnõukogu otsuses kindlaks määratud profiilidele. Amet hindab, kas liikmesriigi soovitatud piirivalvurid vastavad kindlaks määratud profiilidele, ning otsustab, millised piirivalvurid valitakse kiirreageerimisreservi. Ametil on õigus piirivalvureid eksimuste ja kohaldatavate eeskirjade rikkumise korral kiirreageerimisreservist välja arvata.

6.  Vajaduse korral tuleb Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade kiirreageerimisreservist lähetatavatele rühmadele viivitamata lisaks saata täiendavad Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmad. Selleks peab liikmesriik ameti taotlusel teatama viivitamata oma riigi reservis olevate selliste piirivalvurite arvu, nimed ja profiilid, keda ta saab teha kättesaadavaks viie tööpäeva jooksul alates piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni algusest. Liikmesriigid teevad ameti taotluse korral piirivalvurid lähetamiseks kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui liikmesriigis on riiklike ülesannete täitmist oluliselt mõjutav erakorraline olukord.

6.  Vajaduse korral tuleb Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade kiirreageerimisreservist lähetatavatele rühmadele viivitamata lisaks saata täiendavad Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmad. Selleks peab liikmesriik ameti taotlusel teatama viivitamata oma riigi reservis olevate selliste piirivalvurite arvu, nimed ja profiilid, keda ta saab teha kättesaadavaks viie tööpäeva jooksul alates piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni algusest. Liikmesriigid teevad ameti taotluse korral piirivalvurid lähetamiseks kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui liikmesriigis on riiklike ülesannete täitmist oluliselt mõjutav erakorraline olukord. Kui liikmesriik tugineb sellisele erakorralisele olukorrale, esitab ta üksikasjalikud põhjused ja teabe olukorra kohta ametile saadetavas kirjas, mille sisu lisatakse lõikes 9 osutatud aruandesse.

 

6 a.  Kui tekib olukord, kus on vaja rohkem piirivalvureid kui lõigetes 5 ja 6 ette nähtud, teavitab tegevdirektor sellest viivitamata Euroopa Parlamenti, Euroopa Ülemkogu, nõukogu ja komisjoni. Sellistel juhtudel püüab Euroopa Ülemkogu saada liikmesriike nõusse, et puudujääk korvata.

7.  Liikmesriigid tagavad, et piirivalvurid ja muud asjaomased töötajad, kelle nad saadavad, vastavad haldusnõukogu poolt otsustatud profiilidele ja arvule. Lähetamise kestuse määrab kindlaks päritoluliikmesriik, aga igal juhul ei ole see lühem kui 30 päeva.

7.  Liikmesriigid tagavad, et piirivalvurid ja muud asjaomased töötajad, kelle nad saadavad, vastavad haldusnõukogu poolt otsustatud profiilidele ja arvule. Lähetamise kestuse määrab kindlaks päritoluliikmesriik, aga igal juhul ei ole see lühem kui 30 päeva.

8.  Amet saadab Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmadesse pädevaid piirivalvureid, kelle liikmesriigid on lähetanud ametisse riiklike ekspertidena. Liikmesriikide panus seoses piirivalvurite lähetamisega ameti teenistusse järgneval aastal kavandatakse ameti ja liikmesriikide vahel igal aastal peetavate kahepoolsete läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Vastavalt nendele kokkulepetele teevad liikmesriigid oma piirivalvurid lähetamiseks kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui see mõjutaks tõsiselt riiklike ülesannete täitmist. Sellisel juhul võivad liikmesriigid oma lähetuses viibivad piirivalvurid tagasi kutsuda.

8.  Amet saadab Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmadesse pädevaid piirivalvureid, kelle liikmesriigid on lähetanud ametisse riiklike ekspertidena. Liikmesriikide panus seoses piirivalvurite lähetamisega ameti teenistusse järgneval aastal kavandatakse ameti ja liikmesriikide vahel igal aastal peetavate kahepoolsete läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Vastavalt nendele kokkulepetele teevad liikmesriigid oma piirivalvurid lähetamiseks kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui see mõjutaks tõsiselt riiklike ülesannete täitmist. Sellisel juhul võivad liikmesriigid oma lähetuses viibivad piirivalvurid tagasi kutsuda.

Sellised lähetused võivad kesta 12 kuud või kauem, aga ühelgi juhul ei kesta need alla kolme kuu. Lähetatud piirivalvureid käsitatakse rühmade liikmetena ning neil on rühmade liikmetele antud ülesanded ja volitused. Piirivalvurid lähetanud liikmesriiki käsitatakse päritoluliikmesriigina.

Sellised lähetused võivad kesta 12 kuud või kauem, aga ühelgi juhul ei kesta need alla kolme kuu. Lähetatud piirivalvureid käsitatakse rühmade liikmetena ning neil on rühmade liikmetele antud ülesanded ja volitused. Piirivalvurid lähetanud liikmesriiki käsitatakse päritoluliikmesriigina. Ameti distsiplinaarmenetlust kohaldatakse ka lähetatud piirivalvurite suhtes.

Muud ameti poolt ajutiselt tööle võetud töötajad, kes ei ole kvalifitseeritud täitma piirikontrolli ülesandeid, lähetatakse üksnes ühisoperatsioonide ajal koordineerimisülesannete täitmiseks ning nad ei moodusta Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade osa.

Muud ameti poolt ajutiselt tööle võetud töötajad, kes ei ole kvalifitseeritud täitma piirikontrolli ülesandeid, lähetatakse üksnes ühisoperatsioonide ajal koordineerimisülesannete täitmiseks ning nad ei moodusta Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade osa.

9.  Amet teavitab igal aastal Euroopa Parlamenti nende piirivalvurite arvust, kelle iga liikmesriik on käesoleva artikli kohaselt kohustunud Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmadesse saatma.

9.  Amet teavitab igal aastal Euroopa Parlamenti nende piirivalvurite arvust, kelle iga liikmesriik on käesoleva artikli kohaselt kohustunud Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmadesse saatma, ning tegelikult saadetud piirivalvurite arvust. Selles aruandes loetletakse liikmesriigid, mis tuginesid eelmisel aastal lõigetes 3 ja 6 osutatud erakorralisele olukorrale, ning see sisaldab asjaomase liikmesriigi esitatud põhjuseid ja teavet.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.   Amet võib oma koordineeriva ametniku kaudu teatada vastuvõtvale liikmesriigile oma seisukohad Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmadele antavate korralduste kohta. Sel juhul võtab vastuvõttev liikmesriik neid seisukohti arvesse ja järgib neid nii palju kui võimalik.

2.  Amet võib oma koordineeriva ametniku kaudu teatada vastuvõtvale liikmesriigile oma seisukohad Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmadele antavate korralduste kohta. Kui amet tunneb muret Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmadele antavate korralduste pärast, väljendab ta oma seisukohti, mida vastuvõttev liikmesriik võtab arvesse ja järgib nii palju kui võimalik.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Rühmade liikmed austavad oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel täielikult põhiõigusi, sealhulgas juurdepääs varjupaigamenetlustele, ja inimväärikust. Kõik nende ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel võetavad meetmed on nende abil taotletavate eesmärkidega proportsionaalsed. Oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel ei diskrimineeri nad kedagi soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  jälgib tegevusplaani nõuetekohast rakendamist;

(b)  jälgib tegevusplaani nõuetekohast rakendamist, sh põhiõiguste kaitsmise osas;

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  annab ametile aru aspektidest, mis on seotud piisavate tagatiste andmisega vastuvõtva liikmesriigi poolt, et tagada põhiõiguste kaitse kogu ühisoperatsiooni või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni vältel;

(d)  jälgib ja edendab välispiiri haldamist käsitlevate olemasolevate ja tulevaste liidu meetmete tõhusamat rakendamist ja põhiõiguste austamist piirihaldustegevuses ning annab ametile aru aspektidest, mis on seotud piisavate tagatiste andmisega vastuvõtva liikmesriigi poolt, et tagada põhiõiguste kaitse kogu ühisoperatsiooni või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni vältel;

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.   Haldusnõukogu kehtestab Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade liikmetele päevarahade maksmist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad ja ajakohastab neid vastavalt vajadusele.

2.  Komisjoni ettepaneku alusel kehtestab haldusnõukogu Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade liikmetele päevarahade maksmist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad ja ajakohastab neid vastavalt vajadusele.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ühisoperatsioonide ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide peatamine või lõpetamine

Tegevuste peatamine või lõpetamine

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Tegevdirektor loobub ühisoperatsiooni või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni rahastamisest või peatab või lõpetab ühisoperatsiooni või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni tervikuna või osaliselt, kui ta leiab, et esineb põhiõiguste või rahvusvahelise kaitsega seotud kohustuste rikkumine, mis on loomult raske või tõenäoliselt jätkub.

3.  Tegevdirektor, tihedas koostöös põhiõiguste ametnikuga, loobub ühisoperatsiooni või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni, katseprojekti, rändehalduse tugirühmade, tagasisaatmisoperatsiooni, tagasisaatmisega seotud sekkumise või töökorra rahastamisest või peatab või lõpetab niisugused tegevused tervikuna või osaliselt, kui ta leiab, et esineb põhiõiguste või rahvusvahelise kaitsega seotud kohustuste rikkumine, mis on loomult raske või tõenäoliselt jätkub. Selleks kehtestab ja avaldab amet kriteeriumid, mille alusel tehakse otsus eespool osutatud tegevused peatada, lõpetada või nende rahastamisest loobuda.

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ühisoperatsioonide ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide hindamine

Tegevuste hindamine

Tegevdirektor hindab ühisoperatsioonide ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide tulemusi ning edastab üksikasjalikud hindamisaruanded koos põhiõiguste ametniku tähelepanekutega 60 päeva jooksul pärast asjaomaste operatsioonide ja projektide lõppu haldusnõukogule. Amet viib läbi nende tulemuste põhjaliku võrdleva analüüsi eesmärgiga suurendada tulevaste ühisoperatsioonide ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide kvaliteeti, järjepidevust ja tõhusust ning lisab selle oma konsolideeritud iga-aastasesse tegevusaruandesse.

Tegevdirektor hindab ühisoperatsioonide, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide, katseprojektide, rändehalduse tugirühmade, tagasisaatmisoperatsioonide, tagasisaatmisega seotud sekkumiste ja kolmandate riikidega tehtava koostöö tulemusi ning edastab üksikasjalikud hindamisaruanded koos põhiõiguste ametniku tähelepanekutega 60 päeva jooksul pärast nende tegevuste lõppu haldusnõukogule. Amet viib läbi nende tulemuste põhjaliku võrdleva analüüsi eesmärgiga suurendada tulevaste tegevuste kvaliteeti, järjepidevust ja tõhusust ning lisab selle oma iga-aastasesse tegevusaruandesse.

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tagasisaatmisbüroo

Tagasisaatmine

1.  Tagasisaatmisbüroo vastutab ameti tagasisaatmisega seotud tegevuse elluviimise eest, järgides põhiõigusi, liidu õiguse üldpõhimõtteid ja rahvusvahelist õigust, sealhulgas pagulaste kaitse ja inimõiguste alaste kohustustega. Tagasisaatmisbüroo teeb eelkõige järgmist:

1.  Tagasisaatmisega seoses teeb tagasisaatmisbüroo, järgides põhiõigusi, liidu õiguse üldpõhimõtteid ja rahvusvahelist õigust, sealhulgas pagulaste kaitse ja põhiõigused, sealhulgas laste õigused, eelkõige järgmist:

(a)   kooskõlastab tehnilisel ja operatiivtasandil liikmesriikide tagasisaatmismeetmeid, et saavutada tagasisaatmise halduse integreeritud süsteem liikmesriikide pädevate asutuste seas ja koostöös kolmandate riikide asjaomaste ametiasutuste ja muude oluliste sidusrühmadega;

kooskõlastab tehnilisel ja operatiivtasandil liikmesriikide tagasisaatmismeetmeid, kaasa arvatud vabatahtlikke tagasipöördumisi, et saavutada tagasisaatmise halduse integreeritud süsteem liikmesriikide pädevate asutuste seas ja koostöös kolmandate riikide asjaomaste ametiasutuste ja muude oluliste sidusrühmadega;

(b)   pakub liikmesriikidele operatiivtuge, kui nende tagasisaatmissüsteemidele avaldub eriline surve;

(b)  pakub liikmesriikidele tehnilist ja operatiivtuge, kui nende tagasisaatmissüsteemidele avaldub eriline surve;

(c)   koordineerib asjakohaste IT-süsteemide kasutamist ja pakub tuge konsulaarkoostööks kolmandate riikide kodanike tuvastamiseks ning reisidokumentide omandamiseks, korraldab ja koordineerib tagasisaatmisoperatsioone ning pakub tuge vabatahtliku lahkumise puhul;

(c)  koordineerib asjakohaste IT-süsteemide kasutamist ja pakub liikmesriikidele tuge konsulaarkoostööks kolmandate riikide kodanike tuvastamiseks ning reisidokumentide omandamiseks, ilma avaldamata, kas kolmanda riigi kodanikud on palunud varjupaika, korraldab ja koordineerib tagasisaatmisoperatsioone ning pakub tuge vabatahtliku lahkumise puhul koostöös liikmesriikidega;

(d)   koordineerib ameti tagasisaatmisega seotud tegevust, nagu on sätestatud käesolevas määruses;

 

(e)   korraldab, edendab ja koordineerib tegevust, mis võimaldab liikmesriikide vahel tagasisaatmisküsimustes teabevahetust ning parimate tavade tuvastamist ja koondamist;

(e)  korraldab, edendab ja koordineerib tegevust, mis võimaldab liikmesriikide vahel tagasisaatmisküsimustes teabevahetust ning parimate tavade tuvastamist ja koondamist;

(f)   rahastab või kaasrahastab kooskõlas ameti suhtes kohaldatavate finantseeskirjadega oma eelarveliste toetustega käesolevas peatükis osutatud operatsioone, sekkumisi ja toiminguid.

(f)  rahastab või kaasrahastab kooskõlas ameti suhtes kohaldatavate finantseeskirjadega oma eelarvest ja lepingute alusel käesolevas peatükis osutatud operatsioone, sekkumisi ja toiminguid.

2.   Lõike 1 punktis b osutatud operatiivtugi hõlmab meetmeid, et aidata liikmesriikide pädevatel asutustel ellu viia tagasisaatmismenetlusi, pakkudes eelkõige

2.  Lõike 1 punktis b osutatud operatiivtugi hõlmab meetmeid, et aidata liikmesriikide pädevatel asutustel ellu viia tagasisaatmismenetlusi, pakkudes eelkõige

(a)   tõlketeenuseid;

(a)  tõlketeenuseid;

(b)   teavet vastuvõtvate kolmandate riikide kohta;

(b)  teavet vastuvõtvate kolmandate riikide kohta koostöös teiste liidu organite, asutuste ja ametitega, sealhulgas EASOga;

(c)   nõustamist tagasisaatmismenetluste käsitlemise ja haldamise kohta kooskõlas direktiiviga 2008/115/EÜ;

(c)  nõustamist tagasisaatmismenetluste käsitlemise ja haldamise kohta kooskõlas direktiiviga 2008/115/EÜ;

(d)   abi meetmete puhul, mis on vajalikud selleks, et tagada tagasipöördujate kättesaadavus tagasisaatmise eesmärgil ning vältida nende põgenemist.

(d)  abi meetmete puhul, mis on vajalikud selleks, et tagada tagasipöördujate kättesaadavus tagasisaatmise eesmärgil ning vältida nende põgenemist, kooskõlas direktiiviga 2008/115/EÜ ja rahvusvahelise õigusega.

3.  Tagasisaatmisbüroo eesmärk on luua koostoime ja ühendada tagasisaatmise valdkonnas liidu rahastatavaid võrgustikke ja programme tihedas koostöös Euroopa Komisjoni ning Euroopa rändevõrgustikuga.

3.  Ameti eesmärk on luua koostoime ja ühendada tagasisaatmise valdkonnas liidu rahastatavaid võrgustikke ja programme tihedas koostöös Euroopa Komisjoni ning Euroopa rändevõrgustikuga.

4.  Amet võib kasutada tagasisaatmise valdkonnas kättesaadavaid liidu rahalisi vahendeid. Amet tagab, et rahalise toetuse andmine liikmesriikidega sõlmitud toetuslepingute raames sõltub põhiõiguste harta täielikust austamisest.

4.  Amet võib kasutada tagasisaatmise valdkonnas kättesaadavaid liidu rahalisi vahendeid. Amet tagab, et rahalise toetuse andmine liikmesriikidega sõlmitud toetuslepingute raames sõltub põhiõiguste harta täielikust austamisest.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kooskõlas direktiiviga 2008/115/EÜ ning tagasisaatmisotsuste põhjendatuse suhtes seisukohta võtmata pakub amet vajalikku abi ning tagab ühe või mitme osaleva liikmesriigi taotlusel tagasisaatmisoperatsioonide koordineerimise või korraldamise, sealhulgas selliste operatsioonide jaoks õhusõiduki tellimise. Amet võib omal algatusel teha liikmesriikidele ettepaneku koordineerida või korraldada tagasisaatmisoperatsioone.

1.  Kooskõlas direktiiviga 2008/115/EÜ ning tagasisaatmisotsuste põhjendatuse suhtes seisukohta võtmata pakub amet vajalikku abi ning tagab ühe või mitme osaleva liikmesriigi taotlusel tagasisaatmisoperatsioonide koordineerimise või korraldamise, sealhulgas selliste operatsioonide jaoks õhusõiduki tellimise.

2.  Liikmesriigid peavad vähemalt kord kuus teavitama ametit oma kavandatavatest riiklikest tagasisaatmisoperatsioonidest ning oma vajadusest ameti abi või koordineerimise järele. Amet koostab jooksva tegevusplaani, et tagada taotluse esitanud liikmesriikidele vajalik operatiivtugi, sealhulgas tehnilised seadmed. Amet võib omal algatusel lisada jooksvasse tegevusplaani selliste tagasisaatmisoperatsioonide kuupäevad ja sihtkohad, mida ta peab vajalikuks, tuginedes vajaduste hinnangule. Haldusnõukogu teeb tegevdirektori ettepaneku alusel otsuse jooksva tegevusplaani töömeetodite kohta.

2.  Liikmesriigid peavad vähemalt kord kuus teavitama ametit oma kavandatavatest riiklikest tagasisaatmisoperatsioonidest ning oma vajadusest ameti abi või koordineerimise järele. Amet koostab jooksva tegevusplaani, et tagada taotluse esitanud liikmesriikidele vajalik operatiivtugi, sealhulgas tehnilised seadmed. Amet võib omal algatusel lisada jooksvasse tegevusplaani selliste tagasisaatmisoperatsioonide kuupäevad ja sihtkohad, mida ta peab vajalikuks, tuginedes vajaduste hinnangule. Haldusnõukogu teeb tegevdirektori ettepaneku alusel otsuse jooksva tegevusplaani töömeetodite kohta.

3.  Amet võib pakkuda vajalikku abi ning tagada osalevate liikmesriikide taotlusel või omal algatusel tagasisaatmisoperatsioonide koordineerimise või korraldamise, mille jaoks teeb vastuvõttev kolmas riik kättesaadavaks transpordivahendid ja sunniviisilise tagasisaatmise saatemeeskonnad (vastuvõtva riigi tagasisaatmisoperatsioonid). Osalevad liikmesriigid ja amet tagavad, et kogu väljasaatmisoperatsiooni ajal tagatakse põhiõiguste austamine ja piiravate meetmete proportsionaalne kasutamine. Kogu tagasisaatmisoperatsiooni ajal kuni vastuvõtvasse kolmandasse riiki saabumiseni peab juures viibima vähemalt üks liikmesriigi esindaja ja sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvaja artikli 28 alusel loodud reservist.

3.  Amet võib pakkuda vajalikku abi ning tagada osalevate liikmesriikide taotlusel või omal algatusel tagasisaatmisoperatsioonide koordineerimise või korraldamise, mille jaoks teeb vastuvõttev kolmas riik kättesaadavaks transpordivahendid ja sunniviisilise tagasisaatmise saatemeeskonnad (vastuvõtva riigi tagasisaatmisoperatsioonid). Osalevad liikmesriigid ja amet tagavad, et kogu väljasaatmisoperatsiooni ajal tagatakse põhiõiguste austamine, tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimine ja piiravate meetmete proportsionaalne kasutamine. Kogu tagasisaatmisoperatsiooni ajal kuni vastuvõtvasse kolmandasse riiki saabumiseni peab juures viibima vähemalt üks liikmesriigi esindaja ja sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvaja artikli 28 alusel loodud reservist.

4.  Amet võib pakkuda vajalikku abi ning koordineerida või korraldada osalevate liikmesriikide või kolmanda riigi taotlusel või omal algatusel tagasisaatmisoperatsioone, mille käigus saadetakse teatav arv tagasipöördujaid, kelle suhtes kehtib kolmanda riigi tagasisaatmisotsus, sellest kolmandast riigist teise vastuvõtvasse kolmandasse riiki (mitut riiki hõlmavad tagasisaatmisoperatsioonid), tingimusel et tagasisaatmisotsuse välja andnud kolmas riik järgib Euroopa inimõiguste konventsiooni. Osalevad liikmesriigid ja amet peavad tagama, et kogu väljasaatmisoperatsiooni ajal tagatakse põhiõiguste austamine ja piiravate meetmete proportsionaalne kasutamine, eelkõige sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate ning kolmanda riigi sunniviisilise tagasisaatmise saatemeeskondade kohalolekuga.

 

5.  Iga tagasisaatmisoperatsiooni jälgitakse vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artikli 8 lõikele 6. Tagasisaatmisoperatsioonide järelevalve toimub objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel ning hõlmab kogu tagasisaatmisoperatsiooni alates lahkumiseelsest etapist kuni tagasipöördujate üleandmiseni vastuvõtvale kolmandale riigile.

5.  Iga tagasisaatmisoperatsiooni jälgitakse vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artikli 8 lõikele 6. Sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvaja teostab sunniviisilise tagasisaatmise operatsioonide järelevalvet objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel ning hõlmab kogu tagasisaatmisoperatsiooni alates lahkumiseelsest etapist kuni tagasipöördujate üleandmiseni vastuvõtvale kolmandale riigile. Sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvaja esitab tegevdirektorile, põhiõiguste ametnikule ja kõikide operatsioonis osalenud liikmesriikide pädevatele riiklikele asutustele aruande järelevalve kohta. Vajalikud järelmeetmed tagavad vastavalt tegevdirektor ja pädevad riiklikud asutused.

6.  Amet rahastab või kaasrahastab kooskõlas tema suhtes kohaldatavate finantseeskirjadega oma eelarveliste toetustega tagasisaatmisoperatsioone, andes eelisõiguse operatsioonidele, mille viivad läbi rohkem kui üks liikmesriik, või need, mida korraldatakse esmase vastuvõtu piirkondades.

6.  Amet rahastab või kaasrahastab kooskõlas tema suhtes kohaldatavate finantseeskirjadega oma eelarvest ja lepingute alusel tagasisaatmisoperatsioone, andes eelisõiguse operatsioonidele, mille viivad läbi rohkem kui üks liikmesriik, või need, mida korraldatakse esmase vastuvõtu piirkondades.

 

6 a.  Amet ei kooskõlasta, korralda ega soovita tagasisaatmisoperatsioone ega tagasisaatmisega seotud sekkumisi kolmandatesse riikidesse, kus esineb põhiõiguste rikkumise oht või on leitud tõsiseid puudujääke kas riskianalüüsiga või liidu institutsioonide, Euroopa välisteenistuse või liidu ametite teadete kohaselt.

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Amet moodustab reservi riikide pädevatest asutustest valitud sunniviisilise tagasisaatmise saatemeeskondadest, kes viivad ellu tagasisaatmisoperatsioone vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artikli 8 lõigetes 4 ja 5 osutatud nõuetele ning kes on saanud artikli 35 kohase koolituse.

1.  Olles konsulteerinud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, moodustab amet reservi riikide pädevatest asutustest valitud sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajatest, kes viivad ellu sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvet vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artikli 8 lõikele 6 ning kes on saanud artikli 35 kohase koolituse.

2.  Tegevdirektor määrab kindlaks selliste sunniviisilise tagasisaatmise saatemeeskondade profiilid ja arvu, kes tuleb teha selle reservi jaoks kättesaadavaks. Sama menetlust kohaldatakse profiilide ja arvu edaspidise muutmise suhtes. Liikmesriigid panustavad reservi, nimetades kindlaksmääratud profiilile vastavad sunniviisilise tagasisaatmise saatemeeskonnad.

2.  Tegevdirektor määrab kindlaks selliste sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate profiilid ja arvu, kes tuleb teha selle reservi jaoks kättesaadavaks. Sama menetlust kohaldatakse profiilide ja arvu edaspidise muutmise suhtes. Liikmesriigid panustavad reservi, nimetades kindlaksmääratud profiilile vastavad sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajad. Reservi kuuluvad ka lastekaitse profiiliga sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajad.

3.  Amet annab saatemeeskonnad taotluse korral osalevate liikmesriikide käsutusse, et nad saadaksid nende riikide nimel tagasipöördujaid ning osaleksid tagasisaatmisega seotud sekkumistel.

3.  Amet annab sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajad taotluse korral osalevate liikmesriikide käsutusse, et nad jälgiksid nende riikide nimel tagasisaatmisoperatsiooni nõuetekohast rakendamist ning osaleksid tagasisaatmisega seotud sekkumistel. Alati, kui tagasisaatmisoperatsioon hõlmab lapsi, teeb amet kättesaadavaks lastekaitse profiiliga sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajad.

 

3 a.  Tagasisaatmisega seotud operatsioonide ja sekkumiste korral kohaldatakse sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate suhtes nende päritoluliikmesriigi distsiplinaarmeetmeid.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Amet moodustab reservi riikide pädevatest asutustest valitud sunniviisilise tagasisaatmise saatemeeskondadest, kes viivad ellu tagasisaatmisoperatsioone vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artikli 8 lõigetes 4 ja 5 osutatud nõuetele ning kes on saanud artikli 35 kohase koolituse.

1.  Amet moodustab reservi riikide pädevatest asutustest valitud sunniviisilise tagasisaatmise saatemeeskondadest, kes viivad ellu tagasisaatmisoperatsioone vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artikli 8 lõigetes 4 ja 5 osutatud nõuetele ning kes on saanud artikli 35 kohase koolituse.

2.  Tegevdirektor määrab kindlaks selliste sunniviisilise tagasisaatmise saatemeeskondade profiilid ja arvu, kes tuleb teha selle reservi jaoks kättesaadavaks. Sama menetlust kohaldatakse profiilide ja arvu edaspidise muutmise suhtes. Liikmesriigid panustavad reservi, nimetades kindlaksmääratud profiilile vastavad sunniviisilise tagasisaatmise saatemeeskonnad.

2.  Tegevdirektor määrab kindlaks selliste sunniviisilise tagasisaatmise saatemeeskondade profiilid ja arvu, kes tuleb teha selle reservi jaoks kättesaadavaks. Sama menetlust kohaldatakse profiilide ja arvu edaspidise muutmise suhtes. Liikmesriigid panustavad reservi, nimetades kindlaksmääratud profiilile vastavad sunniviisilise tagasisaatmise saatemeeskonnad. Reservi kuuluvad ka lastekaitse profiiliga sunniviisilise tagasisaatmise saatemeeskonnad.

3.  Amet annab saatemeeskonnad taotluse korral osalevate liikmesriikide käsutusse, et nad saadaksid nende riikide nimel tagasipöördujaid ning osaleksid tagasisaatmisega seotud sekkumistel.

3.  Amet annab saatemeeskonnad taotluse korral osalevate liikmesriikide käsutusse, et nad saadaksid nende riikide nimel tagasipöördujaid ning osaleksid tagasisaatmisega seotud operatsioonidel ja sekkumistel. Alati, kui tagasisaatmisoperatsioon hõlmab lapsi, teeb amet teeb kättesaadavaks lastekaitse profiiliga sunniviisilise tagasisaatmise saatemeeskonnad.

 

3 a.  Tagasisaatmisega seotud operatsioonide ja sekkumiste korral kohaldatakse sunniviisilise tagasisaatmise saatemeeskondade suhtes nende päritoluliikmesriigi distsiplinaarmeetmeid.

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Amet moodustab reservi riikide pädevatest asutustest ja ameti töötajate seast valitud tagasisaatmisspetsialistidest, kellel on oskused ja teadmised tagasisaatmisega seotud toimingute elluviimisel ning kes on saanud artikli 35 kohase koolituse. Need spetsialistid tehakse kättesaadavaks, et viia ellu eriülesandeid, nagu kolmandate riikide kodanike teatavate rühmade tuvastamine, reisidokumentide omandamine kolmandatest riikidest ning konsulaarkoostöö hõlbustamine.

1.  Amet moodustab reservi riikide pädevatest asutustest ja ameti töötajate seast valitud tagasisaatmisspetsialistidest, kellel on oskused ja teadmised tagasisaatmisega seotud toimingute elluviimisel ning kes on saanud artikli 35 kohase koolituse. Need spetsialistid tehakse kättesaadavaks, et viia ellu eriülesandeid, nagu kolmandate riikide kodanike teatavate rühmade tuvastamine, reisidokumentide omandamine kolmandatest riikidest ning konsulaarkoostöö hõlbustamine.

2.  Tegevdirektor määrab kindlaks selliste sunniviisilise tagasisaatmise saatemeeskondade profiilid ja arvu, kes tuleb teha selle reservi jaoks kättesaadavaks. Sama menetlust kohaldatakse profiilide ja arvu edaspidise muutmise suhtes. Liikmesriigid panustavad reservi, nimetades kindlaksmääratud profiilile vastavad spetsialistid.

2.  Tegevdirektor määrab kindlaks selliste sunniviisilise tagasisaatmise saatemeeskondade profiilid ja arvu, kes tuleb teha selle reservi jaoks kättesaadavaks. Sama menetlust kohaldatakse profiilide ja arvu edaspidise muutmise suhtes. Liikmesriigid panustavad reservi, nimetades kindlaksmääratud profiilile vastavad spetsialistid. Reservi kuuluvad ka lastekaitse profiiliga tagasisaatmise spetsialistid.

3.  Amet annab spetsialistid taotluse korral tagasisaatmisoperatsioonides osalevate liikmesriikide käsutusse, et nad osaleksid tagasisaatmisega seotud sekkumistel.

3.  Amet annab spetsialistid taotluse korral liikmesriikide käsutusse. Amet teeb kättesaadavaks lastekaitse profiiliga tagasisaatmise spetsialistid alati, kui tagasisaatmisoperatsioon hõlmab lapsi.

 

3 a.  Tagasisaatmisega seotud operatsioonide ja sekkumiste korral kohaldatakse tagasisaatmise spetsialistide suhtes kas ameti või nende päritoluliikmesriigi distsiplinaarmeetmeid.

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Olukorras, kus liikmesriikidel on suur koormus ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise kohustuse täitmisel kooskõlas direktiiviga 2008/115/EÜ, osutab amet ühe või mitme liikmesriigi taotlusel asjakohast tehnilist ja operatiivabi tagasisaatmisega seotud sekkumise vormis. Selline sekkumine võib seisneda Euroopa tagasisaatmisrühmade lähetamises vastuvõtvatesse liikmesriikidesse või vastuvõtvatest liikmesriikidest tagasisaatmise operatsioonide korraldamises. Liikmesriigid teavitavad ametit korrapäraselt oma tehnilise ja operatiivabi vajadustest ning amet koostab selle põhjal jooksva kava tagasisaatmisega seotud sekkumisteks.

1.  Olukorras, kus liikmesriikidel on suur koormus nende kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise kohustuse täitmisel, kelle suhtes liikmesriik on väljastanud tagasisaatmise otsuse kooskõlas direktiiviga 2008/115/EÜ, osutab amet ühe või mitme liikmesriigi taotlusel asjakohast tehnilist ja operatiivabi tagasisaatmisega seotud sekkumise või kiirsekkumise vormis. Selline sekkumine võib seisneda Euroopa tagasisaatmisrühmade lähetamises või kiires lähetamises vastuvõtvatesse liikmesriikidesse või vastuvõtvatest liikmesriikidest tagasisaatmise operatsioonide korraldamises. Liikmesriigid teavitavad ametit korrapäraselt oma tehnilise ja operatiivabi vajadustest ning amet koostab selle põhjal jooksva kava tagasisaatmisega seotud sekkumisteks.

2.  Olukorras, kus liikmesriikides esineb eriline ja ebaproportsionaalne surve ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise kohustuse täitmisel kooskõlas direktiiviga 2008/115/EÜ, osutab amet ühe või mitme liikmesriigi taotlusel asjakohast tehnilist ja operatiivabi tagasisaatmisega seotud kiirsekkumise vormis. Amet võib teha omal algatusel ettepaneku pakkuda liikmesriikidele sellist tehnilist ja operatiivabi. Tagasisaatmisega seotud kiirsekkumine võib seisneda Euroopa tagasisaatmisrühmade kiires lähetamises vastuvõtvatesse liikmesriikidesse või vastuvõtvatest liikmesriikidest tagasisaatmise operatsioonide korraldamises.

 

3.  Tegevdirektor koostab viivitamata tegevusplaani kokkuleppel vastuvõtvate liikmesriikide ning tagasisaatmisega seotud sekkumises osaleda soovivate liikmesriikidega.

3.  Tegevdirektor koostab viivitamata tegevusplaani kokkuleppel vastuvõtvate liikmesriikide ning tagasisaatmisega seotud sekkumises osaleda soovivate liikmesriikidega. Artikli 15 sätteid kohaldatakse mutatis mutandis.

4.  Tegevusplaan on ametile, vastuvõtvatele liikmesriikidele ja osalevatele liikmesriikidele siduv ning see hõlmab kõik aspekte, mis on vajalikud tagasisaatmisoperatsiooni elluviimiseks, eelkõige olukorra kirjeldust, eesmärke ning sekkumise algust ja prognoositavat kestust, geograafilist ulatust ja võimalikku teostamist kolmandates riikides, Euroopa tagasisaatmisrühmade koosseisu, logistikat, finantssätteid ning kolmandate riikide, liidu ametite ja organite ning asjaomaste rahvusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonidega tehtava koostöö tingimusi. Tegevusplaani muutmiseks või kohandamiseks on nõutav tegevdirektori, vastuvõtva liikmesriigi ja osalevate liikmesriikide nõusolek. Amet saadab muudetud või kohandatud tegevusplaani koopia viivitamata asjaomastele liikmesriikidele ja haldusnõukogule.

4.  Tegevusplaan on ametile, vastuvõtvatele liikmesriikidele ja osalevatele liikmesriikidele siduv ning see hõlmab kõik aspekte, mis on vajalikud tagasisaatmisoperatsiooni elluviimiseks, eelkõige olukorra kirjeldust, eesmärke ning sekkumise algust ja prognoositavat kestust, geograafilist ulatust ja võimalikku teostamist kolmandates riikides, Euroopa tagasisaatmisrühmade koosseisu, logistikat, finantssätteid ning kolmandate riikide, liidu ametite ja organite ning asjaomaste rahvusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonidega tehtava koostöö tingimusi. Tegevusplaani muutmiseks või kohandamiseks on nõutav tegevdirektori, vastuvõtva liikmesriigi ja osalevate liikmesriikide nõusolek. Amet saadab muudetud või kohandatud tegevusplaani koopia viivitamata asjaomastele liikmesriikidele ja haldusnõukogule.

5.  Tegevdirektor teeb tegevusplaani kohta otsuse esimesel võimalusel ning lõikes 2 osutatud juhul viie tööpäeva jooksul. Otsusest teavitatakse viivitamata kirjalikult asjaomaseid liikmesriike ja haldusnõukogu.

5.  Tegevdirektor teeb tegevusplaani kohta otsuse esimesel võimalusel ning lõikes 2 osutatud juhul viie tööpäeva jooksul. Otsusest teavitatakse viivitamata kirjalikult asjaomaseid liikmesriike ja haldusnõukogu.

6.  Amet rahastab või kaasrahastab kooskõlas tema suhtes kohaldatavate finantseeskirjadega oma eelarveliste toetustega tagasisaatmisega seotud sekkumisi.

6.  Amet rahastab või kaasrahastab kooskõlas tema suhtes kohaldatavate finantseeskirjadega oma eelarvest ja lepingute alusel tagasisaatmisega seotud sekkumisi.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet tagab oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel põhiõiguste kaitse vastavalt asjaomasele liidu õigusele, eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartale, asjaomasele rahvusvahelisele õigusele, sealhulgas pagulasseisundi konventsioonile, ning rahvusvahelise kaitse kättesaadavusega seotud kohustustele, eelkõige tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttele. Selleks koostab amet põhiõiguste strateegia, arendab seda edasi ning rakendab seda.

1.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet tagab oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel põhiõiguste kaitse vastavalt asjaomasele liidu õigusele, eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartale, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile, asjaomasele rahvusvahelisele õigusele, sealhulgas ÜRO lapse õiguste konventsioonile, konventsioonile naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, 1951. aasta pagulasseisundi konventsioonile ja selle 1967. aasta protokollile, ning rahvusvahelise kaitse kättesaadavusega seotud kohustustele, eelkõige tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttele.

 

Selleks koostab amet põhiõiguste strateegia (sh tõhusa mehhanismi põhiõiguste austamise jälgimiseks ameti kogu tegevuses), arendab seda edasi ning rakendab seda.

 

Erilist tähelepanu pööratakse seejuures laste õigustele, et tagada lapse parimate huvide kaitsmine ameti kogu tegevuses.

2.  Oma ülesannete täitmisel tagab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, et ühtki isikut ei toimetata, sunnita sisenema ega saadeta tagasi riiki ega anta muul viisil üle sellise riigi ametiasutustele, kes rikub tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet või kust isikut võidakse saata välja või tagasi riiki, kes seda põhimõtet rikub.

2.  Oma ülesannete täitmisel tagab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, et ühtki isikut ei toimetata, sunnita sisenema ega saadeta tagasi riiki ega anta muul viisil üle sellise riigi ametiasutustele, kes rikub tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet või kust isikut võidakse saata välja või tagasi riiki, kes seda põhimõtet rikub.

3.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võtab oma ülesannete täitmisel arvesse laste, inimkaubanduse ohvrite, arstiabi vajavate isikute, rahvusvahelist kaitset vajavate isikute, merehädas isikute ja teiste eriti haavatavas olukorras isikute erivajadusi.

3.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võtab oma ülesannete täitmisel arvesse laste, saatjata alaealiste, puuetega inimeste, inimkaubanduse ohvrite, arstiabi vajavate isikute, rahvusvahelist kaitset vajavate isikute, merehädas isikute ja teiste eriti haavatavas olukorras isikute erivajadusi.

4.  Oma ülesannete täitmisel, suhetes liikmesriikidega ja koostöös kolmandate riikidega võtab amet arvesse nõuandefoorumi ja põhiõiguste ametniku aruandeid.

4.  Oma ülesannete täitmisel, suhetes liikmesriikidega ja koostöös kolmandate riikidega võtab amet arvesse nõuandefoorumi ja põhiõiguste ametniku aruandeid.

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Amet koostab käitumisjuhendi, mida kohaldatakse kõikide ameti koordineeritavate piirikontrollioperatsioonide suhtes, ja vajaduse korral täiendab seda. Kõigi ameti tegevuses osalevate isikute suhtes kehtivas käitumisjuhendis nähakse ette menetlused, mis peavad tagama õigusriigi põhimõtete ja põhiõiguste austamise, pöörates erilist tähelepanu saatjata alaealistele, haavatavas olukorras isikutele ja rahvusvahelist kaitset taotlevatele isikutele.

1.  Amet koostab käitumisjuhendi, mida kohaldatakse kõikide ameti koordineeritavate piirikontrollioperatsioonide suhtes, ja vajaduse korral täiendab seda. Kõigi ameti tegevuses osalevate isikute suhtes kehtivas käitumisjuhendis nähakse ette menetlused, mis peavad tagama õigusriigi põhimõtete ja põhiõiguste austamise, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele isikutele, sealhulgas lastele, saatjata alaealistele ja muudele haavatavas olukorras isikutele ja rahvusvahelist kaitset taotlevatele isikutele.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Amet töötab riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks välja käitumisjuhendi, mida kohaldatakse kõikide tagasisaatmisoperatsioonide ja tagasisaatmisega seotud sekkumiste ajal, mida amet koordineerib või korraldab, ning ajakohastab seda korrapäraselt. Käitumisjuhendis kirjeldatakse ühiseid standardmenetlusi, et lihtsustada tagasisaatmisoperatsioonide ja tagasisaatmisega seotud sekkumiste korraldamist ning tagada tagasipöördujate inimlik kohtlemine ja nende põhiõiguste, eelkõige selliste põhimõtete nagu inimväärikus, piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeld, õigus vabadusele ja turvalisusele ning õigus isikuandmete kaitsele ja mittediskrimineerimisele täielik austamine.

2.  Amet töötab nende kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks, kelle suhtes liikmesriik on väljastanud tagasisaatmise otsuse kooskõlas direktiiviga 2008/115/EÜ, välja käitumisjuhendi, mida kohaldatakse kõikide tagasisaatmisoperatsioonide ja tagasisaatmisega seotud sekkumiste ajal, mida amet koordineerib või korraldab, ning ajakohastab seda korrapäraselt. Käitumisjuhendis kirjeldatakse ühiseid standardmenetlusi, et lihtsustada tagasisaatmisoperatsioonide ja tagasisaatmisega seotud sekkumiste korraldamist ning tagada tagasipöördujate inimlik kohtlemine ja nende põhiõiguste, eelkõige selliste põhimõtete nagu inimväärikus, piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeld, õigus vabadusele ja turvalisusele ning õigus isikuandmete kaitsele ja mittediskrimineerimisele täielik austamine.

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – punkt 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Amet töötab koostöös liikmesriikide asjaomaste koolitusüksustega välja spetsiaalsed koolitusvahendid ning pakub Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade liikmeteks olevatele piirivalvuritele ja muudele asjaomastele töötajatele nende ülesannete ja volituste jaoks asjakohast täiendkoolitust. Ameti töötajate seast valitud eksperdid viivad asjaomastele piirivalvuritele läbi korrapäraseid õppusi vastavalt ameti iga-aastases tööprogrammis osutatud täiendkoolituse ja õppuste kavale.

1.  Amet töötab koostöös liikmesriikide asjaomaste koolitusüksustega, EASO ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga välja spetsiaalsed koolitusvahendid, sh spetsiaalse koolituse laste ja teiste haavatavas olukorras isikute kaitse valdkonnas, ning pakub Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade liikmeteks olevatele piirivalvuritele ja muudele asjaomastele töötajatele nende ülesannete ja volituste jaoks asjakohast täiendkoolitust. Ameti töötajate seast valitud eksperdid viivad asjaomastele piirivalvuritele läbi korrapäraseid õppusi vastavalt ameti iga-aastases tööprogrammis osutatud täiendkoolituse ja õppuste kavale.

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Amet rahastab 100 % ulatuses artikli 19 lõikes 5 osutatud kiirreageerimisreservi piirivalvurite koolitust, juhul kui koolitus on vajalik piirivalvurite reservis osalemise eesmärgil.

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Amet teeb vajalikud algatused, et tagada selliste tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel osalevate töötajate koolitamine, kes hakkavad kuuluma artiklites 28, 29 ja 30 osutatud reservidesse. Amet tagab, et kõik tagasisaatmisoperatsioonides ja tagasisaatmisega seotud sekkumistes osalevad töötajad ning ameti töötajad on saanud enne osalemist ameti korraldatavas operatiivtegevuses koolitust asjaomase liidu ja rahvusvahelise õiguse, sealhulgas põhiõiguste ja rahvusvahelise kaitse kättesaadavuse valdkonnas.

3.  Amet teeb vajalikud algatused, et tagada selliste tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel osalevate töötajate koolitamine, kes hakkavad kuuluma artiklites 28, 29 ja 30 osutatud reservidesse. Amet tagab, et kõik tagasisaatmisoperatsioonides ja tagasisaatmisega seotud sekkumistes osalevad töötajad ning ameti töötajad on saanud enne osalemist ameti korraldatavas operatiivtegevuses koolitust asjaomase liidu ja rahvusvahelise õiguse, sealhulgas põhiõiguste, rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsu ning haavatavate isikute suunamismehhanismide kättesaadavuse valdkonnas.

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Amet töötab välja piirivalvurite koolituse ühised põhiõppekavad ja arendab neid ning korraldab Euroopa tasandil liikmesriikide piirivalvurite koolitajate väljaõpet, sealhulgas põhiõiguste, rahvusvahelise kaitse saamise ning asjakohase mereõiguse küsimustes. Amet koostab pärast nõuandefoorumiga konsulteerimist ühised põhiõppekavad. Liikmesriigid kasutavad ühiseid põhiõppekavasid oma piirivalvurite ja tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel osalevate töötajate koolitamisel.

4.  Amet töötab välja piirivalvurite koolituse ühised põhiõppekavad ja arendab neid ning korraldab Euroopa tasandil liikmesriikide piirivalvurite koolitajate väljaõpet, sealhulgas põhiõiguste, rahvusvahelise kaitse saamise ning asjakohase mereõiguse küsimustes. Põhiõppekava eesmärk on edendada kõrgeimaid standardeid ja parimaid tavasid liidu piirihaldusalaste õigusaktide rakendamisel. Amet koostab pärast nõuandefoorumiga konsulteerimist ühised põhiõppekavad. Liikmesriigid kasutavad ühiseid põhiõppekavasid oma piirivalvurite ja tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel osalevate töötajate koolitamisel.

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Amet jälgib proaktiivselt teadus- ja innovatsioonitegevust, mis on oluline välispiiri kontrolli, sealhulgas kõrgetasemelise järelevalvetehnoloogia, nagu kaugjuhitava õhusõiduki süsteemide kasutamise ning tagasisaatmise seisukohast, ja aitab sellele kaasa. Amet edastab selliste teadusuuringute tulemused komisjonile ja liikmesriikidele. Ta võib kasutada neid tulemusi vastavalt vajadusele ühisoperatsioonides, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonides, tagasisaatmisoperatsioonides ja tagasisaatmisega seotud sekkumistes.

1.  Amet jälgib proaktiivselt teadus- ja innovatsioonitegevust, mis on oluline Euroopa integreeritud piirihalduse seisukohast. Amet edastab selliste teadusuuringute tulemused Euroopa Parlamendile, liikmesriikidele ja komisjonile ning teeb need üldsusele kättesaadavaks. Ta võib kasutada neid tulemusi vastavalt vajadusele ühisoperatsioonides, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonides, tagasisaatmisoperatsioonides ja tagasisaatmisega seotud sekkumistes.

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Amet abistab liikmesriike ja komisjoni teadusuuringute oluliste teemade kindlakstegemisel. Amet abistab komisjoni liidu asjakohaste teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammide kindlaksmääramisel ja täitmisel.

2.  Amet abistab liikmesriike ja komisjoni teadusuuringute oluliste teemade kindlakstegemisel. Amet abistab liikmesriike ja komisjoni liidu asjakohaste teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammide kindlaksmääramisel ja täitmisel.

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.   Amet võib omandada tehnilisi seadmeid, näiteks sõrmejälgede võtmise seadmeid, tegevdirektori otsusega, olles konsulteerinud haldusnõukoguga. Ametile märkimisväärseid kulusid põhjustavate seadmete omandamisele või rentimisele eelneb vajaduste ja tasuvuse põhjalik analüüs. Kõik sellised kulud peavad olema ette nähtud haldusnõukogu poolt vastu võetud ameti eelarves.

2.  Amet võib omandada tehnilisi seadmeid tegevdirektori otsusega, olles konsulteerinud haldusnõukoguga. Ametile märkimisväärseid kulusid põhjustavate seadmete omandamisele või rentimisele eelneb vajaduste ja tasuvuse põhjalik analüüs ning seda otsustab haldusnõukogu. Kõik sellised kulud peavad olema ette nähtud haldusnõukogu poolt vastu võetud ameti eelarves.

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 3 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.   Kui amet omandab või rendib olulisi tehnilisi seadmeid, nagu avamere ja ranniku patrull-laevad, -helikopterid või muud õhusõidukid või sõidukid, kohaldatakse järgmisi tingimusi:

3.  Kui amet omandab või rendib olulisi tehnilisi seadmeid, kohaldatakse järgmisi tingimusi:

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.   Registreerimisliikmesriik ja amet lepivad ameti koostatud näidiskokkuleppe alusel kokku korras, millega tagatakse, et kaasomandis olev vara on ametile teatava ajavahemiku jooksul täielikult kättesaadav, ning seadmete kasutamise tingimustes. Üksnes ametile kuuluvad tehnilised seadmed tehakse ametile kättesaadavaks tema nõudmisel ning registreerimisliikmesriik ei või tugineda artikli 38 lõikes 4 osutatud erakorralisele olukorrale.

4.  Registreerimisliikmesriik ja amet lepivad ameti koostatud näidiskokkuleppe alusel kokku korras, millega tagatakse, et kaasomandis olev vara on ametile teatava ajavahemiku jooksul täielikult kättesaadav, ning seadmete kasutamise tingimustes. Üksnes ametile kuuluvad tehnilised seadmed tehakse ametile tema nõudmisel igal ajal kättesaadavaks ning registreerimisliikmesriik ei või tugineda artikli 38 lõikes 4 osutatud erakorralisele olukorrale.

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Amet loob tehniliste seadmete reservi kohta seadmete keskregistri, mis koosneb kas liikmesriikidele või ametile kuuluvatest või liikmesriikide ja ameti kaasomandisse kuuluvatest välispiiri kontrollimisel või tagasisaatmisel kasutatavatest seadmetest, ja peab seda.

1.  Amet loob tehniliste seadmete reservi kohta seadmete keskregistri, mis koosneb kas liikmesriikidele või ametile kuuluvatest või liikmesriikide ja ameti kaasomandisse kuuluvatest välispiiri kontrollimisel, patrull- ja vaatlustegevusel, otsingu- ja päästeoperatsioonidel või tagasisaatmisel kasutatavatest seadmetest, ja peab seda.

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Ameti omandisse kuuluvad seadmed on kasutamiseks igal ajal täielikult kättesaadavad, nagu on osutatud artikli 37 lõikes 4.

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 1 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b.  Seadmed, mis kuuluvad üle 50 % ulatuses ameti kaasomandisse, on samuti kasutamiseks igal ajal täielikult kättesaadavad.

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 1 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 c.  Amet tagab tehniliste seadmete reservis olevate seadmete kokkusobivuse ja koostalitlusvõime.

 

Sel eesmärgil määrab ta kindlaks tehnilised standardid, millele peavad vastama tehniliste seadmete reservis olevad, osaliselt või täielikult ametile kuuluvad seadmed ja liikmesriikidele kuuluvad seadmed.

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Tehniliste seadmete reservi kuuluvad seadmed tehakse piirivalve kiirreageerimisoperatsioonideks igal ajal kättesaadavaks. Liikmesriigid ei või tugineda lõikes 4 osutatud erakorralisele olukorrale.

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.   Liikmesriigid annavad panuse tehniliste seadmete reservi. Panus, mille liikmesriigid annavad reservi, ja tehniliste seadmete erioperatsioonidel kasutamine kavandatakse ameti ja liikmesriikide vahel igal aastal peetavate kahepoolsete läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Vastavalt nendele kokkulepetele teevad liikmesriigid ameti taotluse korral konkreetsel aastal minimaalse arvu tehniliste seadmete hulka kuuluvad tehnilised seadmed kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui liikmesriigis on erakorraline olukord, mis mõjutab oluliselt riiklike ülesannete täitmist. Selline taotlus esitatakse vähemalt 30 päeva enne kavandatavat lähetust. Panus tehniliste seadmete reservi vaadatakse igal aastal läbi.

4.  Liikmesriigid annavad panuse tehniliste seadmete reservi. Panus, mille liikmesriigid annavad reservi, ja tehniliste seadmete erioperatsioonidel kasutamine kavandatakse ameti ja liikmesriikide vahel igal aastal peetavate kahepoolsete läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Vastavalt nendele kokkulepetele teevad liikmesriigid ameti taotluse korral konkreetsel aastal minimaalse arvu tehniliste seadmete hulka kuuluvad tehnilised seadmed kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui liikmesriigis on erakorraline olukord, mis mõjutab oluliselt riiklike ülesannete täitmist. Kui liikmesriik tugineb sellisele erakorralisele olukorrale, esitab ta üksikasjalikud põhjused ja teabe olukorra kohta ametile saadetavas kirjas, mille sisu lisatakse lõikes 7 osutatud aruandesse. Selline taotlus esitatakse vähemalt 30 päeva enne kavandatavat lähetust. Panus tehniliste seadmete reservi vaadatakse igal aastal läbi.

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 5 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Kui pärast tehniliste seadmete minimaalse arvu kindlaksmääramist tekib ootamatu vajadus ühisoperatsiooniks või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooniks ette nähtud tehniliste seadmete järele ning tehniliste seadmete reservist ei ole võimalik neile vajadustele vastata, teevad liikmesriigid ameti taotluse korral vajalikud tehnilised seadmed ajutiselt ametile kättesaadavaks.

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.   Amet teavitab igal aastal Euroopa Parlamenti nende tehniliste seadmete arvust, mis iga liikmesriik on käesoleva artikli kohaselt tehniliste seadmete reservi andnud.

7.  Amet esitab igal aastal Euroopa Parlamendile aruande nende tehniliste seadmete arvu kohta, mis iga liikmesriik on käesoleva artikli kohaselt tehniliste seadmete reservi andnud. Selles aruandes loetletakse liikmesriigid, kes tuginesid eelmisel aastal lõikes 4 osutatud erakorralisele olukorrale, ning see sisaldab asjaomase liikmesriigi esitatud põhjuseid ja teavet.

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Rühmade liikmetel on suutlikkus täita kõiki ülesandeid ja kasutada kõiki volitusi, mis on seotud piirikontrolli ja tagasisaatmisega või on vajalikud määruse (EÜ) nr 562/2006 ja direktiivi 2008/115/EÜ eesmärkide saavutamiseks.

1.  Rühmade liikmetel on suutlikkus täita kõiki ülesandeid ja kasutada kõiki volitusi, mis on seotud piirikontrolli ja tagasisaatmisega või on vajalikud määruse (EÜ) nr 2016/399 ja direktiivi 2008/115/EÜ eesmärkide saavutamiseks.

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.   Rühmade liikmed kannavad oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel vormiriietust. Nad kannavad vormiriietusel sinist Euroopa Liidu ja ameti sümboolikaga käesidet, mis näitab nende osalemist ühisoperatsioonis, katseprojektis, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonis, tagasisaatmisoperatsioonis või tagasisaatmisega seotud sekkumises. Et vastuvõtva liikmesriigi asutustel oleks rühmade liikmeid võimalik tuvastada, kannavad nad igal ajal kaasas akrediteerimisdokumenti, mille nad nõudmise korral esitavad.

4.  Rühmade liikmed kannavad oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel vormiriietust. Nad kannavad vormiriietusel ka nähtavat isiklikku identifitseerimistunnust ja sinist Euroopa Liidu ja ameti sümboolikaga käesidet, mis näitab nende osalemist ühisoperatsioonis, katseprojektis, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonis, tagasisaatmisoperatsioonis või tagasisaatmisega seotud sekkumises. Et vastuvõtva liikmesriigi asutustel oleks rühmade liikmeid võimalik tuvastada, kannavad nad igal ajal kaasas akrediteerimisdokumenti, mille nad nõudmise korral esitavad.

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 8 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  Käesoleva määruse kohaldamiseks volitab vastuvõttev liikmesriik rühmade liikmeid kasutama oma riigi ja üleeuroopalisi andmebaase, mis on vajalikud piirikontrolliks, piirivalveks ja tagasisaatmiseks. Rühmade liikmed võivad kasutada üksnes sellist teavet, mis on nende ülesannete täitmiseks ja volituste kasutamiseks vajalik. Vastuvõttev liikmesriik teatab enne rühmade liikmete lähetamist ametile, milliseid riigi ja üleeuroopalisi andmebaase võib kasutada. Amet teeb selle teabe kättesaadavaks kõikidele lähetuses osalevatele liikmesriikidele.

8.  Käesoleva määruse kohaldamiseks volitab vastuvõttev liikmesriik rühmade liikmeid kasutama oma riigi ja üleeuroopalisi andmebaase, mis on vajalikud piirikontrolliks, piirivalveks ja tagasisaatmiseks. Liikmesriigid tagavad, et juurdepääs nendele andmebaasidele antakse tõhusal ja tulemuslikul viisil. Rühmade liikmed võivad kasutada üksnes sellist teavet, mis on nende ülesannete täitmiseks ja volituste kasutamiseks vajalik. Vastuvõttev liikmesriik teatab enne rühmade liikmete lähetamist ametile, milliseid riigi ja üleeuroopalisi andmebaase võib kasutada. Amet teeb selle teabe kättesaadavaks kõikidele lähetuses osalevatele liikmesriikidele.

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9.  Otsused keelata sisenemine vastavalt määruse (EÜ) nr 562/2006 artiklile 13 teevad üksnes vastuvõtva liikmesriigi piirivalvurid või rühmade liikmed, kui vastuvõttev liikmesriik on volitanud neid enda nimel tegutsema.

9.  Otsused keelata sisenemine vastavalt määruse (EÜ) nr 2016/399 artiklile 14 teevad üksnes vastuvõtva liikmesriigi piirivalvurid või rühmade liikmed, kui vastuvõttev liikmesriik on volitanud neid enda nimel tegutsema.

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui rühmade liikmed tegutsevad vastuvõtvas liikmesriigis, vastutab see liikmesriik vastavalt oma õigusaktidele nende poolt ametiülesannete täitmisel põhjustatud kahju eest.

1.  Kui rühmade liikmed tegutsevad vastuvõtvas liikmesriigis, vastutab see liikmesriik vastavalt oma õigusaktidele nende poolt ametiülesannete täitmisel põhjustatud kahju eest.

2.  Kui selline kahju on põhjustatud raskest hooletuse või tahtliku kuritarvituse tagajärjel, võib vastuvõttev liikmesriik pöörduda päritoluliikmesriigi poole, et lasta päritoluliikmesriigil hüvitada summad, mis ta on maksnud ohvritele või asjaomastele õigustatud isikutele.

2.  Kui selline kahju on põhjustatud raskest hooletusest või tahtlikust kuritarvitusest või volitusi ületades, võib vastuvõttev liikmesriik pöörduda päritoluliikmesriigi või ameti poole, et lasta päritoluliikmesriigil või ametil hüvitada summad, mis ta on maksnud ohvritele või nende asjaomastele õigustatud isikutele.

3.  Ilma et see piiraks liikmesriikide õiguste kasutamist kolmandate isikute suhtes, loobub iga liikmesriik vastuvõtva liikmesriigi või muu liikmesriigi suhtes kõigist nõuetest tema kantud kahju eest, välja arvatud juhtudel, kui kahju põhjustati kas raske hooletuse või tahtliku kuritarvituse tagajärjel.

3.  Ilma et see piiraks liikmesriikide õiguste kasutamist kolmandate isikute suhtes, loobub iga liikmesriik kõigist nõuetest vastuvõtva liikmesriigi või muu liikmesriigi suhtes tema poolt kantud kahju eest, välja arvatud juhtudel, kui kahju põhjustati kas raske hooletuse või tahtliku kuritarvituse tulemusel.

4.  Iga liikmesriikidevaheline lõigete 2 ja 3 kohaldamisega seotud vaidlus, mida ei ole võimalik lahendada nendevaheliste läbirääkimistega, esitatakse lahendamiseks Euroopa Kohtule vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 273.

4.  Iga liikmesriikidevaheline või liikmesriigi ja ameti vaheline lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisega seotud vaidlus, mida ei ole võimalik lahendada nendevaheliste läbirääkimistega, esitatakse lahendamiseks Euroopa Kohtule vastavalt aluslepingutele.

 

4 a.  Kui rühmade liikmed tegutsevad kolmandas riigis, vastutab amet nende poolt ametiülesannete täitmisel põhjustatud kahju eest. Lõikeid 2, 3 ja 4 kohaldatakse mutatis mutandis.

5.  Ilma et see piiraks liikmesriikide õiguste kasutamist kolmandate isikute suhtes, kannab amet oma varustusele lähetuse ajal põhjustatud kahjuga seotud kulud, välja arvatud juhtudel, kui kahju põhjustati kas raske hooletuse või tahtliku kuritarvituse tagajärjel.

5.  Ilma et see piiraks liikmesriikide õiguste kasutamist kolmandate isikute suhtes, kannab amet oma varustusele lähetuse ajal põhjustatud kahjuga seotud kulud, välja arvatud juhtudel, kui kahju põhjustati kas raske hooletuse või tahtliku kuritarvituse tagajärjel.

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Haldusnõukogu kehtestab meetmed, mida amet võtab määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamiseks, sealhulgas ameti andmekaitseametnikku käsitlevad meetmed. Meetmed kehtestatakse pärast Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerimist.

2.  Andmekaitseametnik määratakse ametisse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001. Haldusnõukogu kehtestab meetmed nimetatud määruse kohaldamiseks ameti poolt. Meetmed kehtestatakse pärast Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerimist.

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Ilma et see piiraks artikli 47 kohaldamist, on ameti poolt töödeldud isikuandmete edastamine ning liikmesriikide poolt käesoleva määruse raames töödeldud isikuandmete kolmandate riikide asutustele või kolmandatele isikutele edastamine keelatud.

4.  Ilma et see piiraks artikli 47 kohaldamist, on ameti poolt töödeldud isikuandmete edastamine ning liikmesriikide poolt käesoleva määruse raames töödeldud isikuandmete kolmandate riikide asutustele või kolmandatele isikutele, sh rahvusvahelistele organisatsioonidele, edastamine keelatud.

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriik või liidu muu amet, kes annab ametile isikuandmeid, määrab kindlaks eesmärgi või eesmärgid, milleks neid töödeldakse, nagu on sätestatud lõikes 1. Kui ta ei ole seda teinud, siis töötleb amet asjaomaste isikuandmete esitajaga konsulteerides neid selleks, et määrata kindlaks nende vajadus lõikes 1 osutatud eesmärgi või eesmärkide seisukohast, milleks neid täiendavalt töödeldakse. Amet võib töödelda andmeid muul eesmärgil kui lõikes 1 osutatud eesmärk üksnes juhul, kui seda on lubanud andmete esitaja.

3.  Liikmesriik või liidu muu amet, kes annab ametile isikuandmeid, määrab kindlaks eesmärgi või eesmärgid, milleks neid töödeldakse, nagu on sätestatud lõikes 1. Amet võib töödelda selliseid isikuandmeid muul lõike 1 kohasel eesmärgil üksnes juhul, kui seda on lubanud andmete esitaja.

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriikide või ameti enda töötajate poolt ühisoperatsioonide, katseprojektide ning piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide raames ning rändehalduse tugirühmade poolt kogutud ja ametile edastatud isikuandmete kasutamine ameti poolt piirdub järgmisega:

1.  Liikmesriikide või ameti enda töötajate poolt ühisoperatsioonide, katseprojektide ning piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide raames ning rändehalduse tugirühmade poolt kogutud ja ametile edastatud isikuandmete kasutamine ameti poolt piirdub järgmisega:

(a)   nende isikute isikuandmed, keda liikmesriikide pädevad asutused kahtlustavad põhjendatult piiriüleses kuritegevuses, sealhulgas ebaseaduslikule sisserändele kaasaaitamises, inimkaubanduses või terrorismis osalemises;

(a)  nende isikute isikuandmed, keda liikmesriikide pädevad asutused kahtlustavad põhjendatult piiriüleses kuritegevuses, sealhulgas inimeste ebaseaduslikus üle piiri toimetamises, inimkaubanduses või terrorismis osalemises;

(b)   nende isikute isikuandmed, kes ületavad ebaseaduslikult välispiiri ning kelle andmeid koguvad Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmad, sealhulgas tegutsedes rändehalduse tugirühmade raames;

(b)  nende isikute isikuandmed, kes ületavad õigusliku aluseta välispiiri ning kelle andmeid koguvad Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmad, sealhulgas tegutsedes rändehalduse tugirühmade raames;

(c)   sõidukite registreerimismärgid, telefoninumbrid või laevade IMO numbrid, mis on vajalikud ebaseadusliku sisserände ja piiriülese kuritegevusega seotud tegevuse puhul kasutatavate marsruutide ja meetodite uurimiseks ja analüüsimiseks

(c)  sõidukite registreerimismärgid, telefoninumbrid või laevade IMO numbrid, mis on seotud punktides a ja b viidatud isikutega ning mis on vajalikud ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevusega seotud tegevuse puhul kasutatavate marsruutide ja meetodite uurimiseks ja analüüsimiseks.

 

Lõike 1 punktis b osutatud isikute isikuandmeid ei edastata õiguskaitseasutustele ega töödelda kuritegude tõkestamise, avastamise ja uurimise või nende eest vastutusele võtmise eesmärgil.

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 2 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)   kui edastamine Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametile, Europolile või Eurojustile on vajalik andmete kasutamiseks nende vastavate volituste alusel ning kooskõlas artikliga 51;

(a)  kui edastamine EASOle, Europolile või Eurojustile on vajalik andmete kasutamiseks nende vastavate volituste alusel ning kooskõlas artikliga 51;

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 2 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)   kui edastamine asjaomaste liikmesriikide ametiasutustele, kes vastutavad piirikontrolli, rände, varjupaigaküsimuste ja õiguskaitse eest, on vajalik andmete kasutamiseks kooskõlas riigi õigusaktide ning riigi ja ELi andmekaitse-eeskirjadega;

(b)  kui edastamine asjaomaste liikmesriikide ametiasutustele, kes vastutavad piirikontrolli, rände, varjupaigaküsimuste ja õiguskaitse eest, on vajalik andmete kasutamiseks kooskõlas riigi õigusaktide ning riigi ja liidu andmekaitse-eeskirjadega;

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Isikuandmete, mis paljastavad rassilise või etnilise päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumise, töötlemine ning geneetiliste ja biomeetriliste andmete töötlemine füüsilise isiku ühese tuvastamise eesmärgil ning füüsilise isiku seksuaalelu või seksuaalset sättumust käsitlevate andmete töötlemine on lubatud ainult tungiva vajaduse korral ning sealjuures kaitstakse andmesubjekti õiguseid ja vabadusi ning andmesubjekti või muu füüsilise isiku elulisi huvisid.

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Salastatus ei takista teabe avalikustamist Euroopa Parlamendile. Käesoleva määruse kohaselt Euroopa Parlamendile edastatava teabe ja dokumentide puhul järgitakse Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel kohaldatavaid salastatud teabe edastamise ja käitlemise eeskirju.

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 1 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Amet teeb koostööd komisjoni, teiste liidu institutsioonide, Euroopa välisteenistuse, Europoli, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Eurojusti, Euroopa Liidu Satelliidikeskuse, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti, Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ning muude liidu organite, asutuste ja ametitega käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes ning eelkõige eesmärgiga tõkestada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust, sealhulgas ebaseaduslikule sisserändele kaasaaitamist, inimkaubandust ja terrorismi ning nendega võidelda.

1.  Amet teeb koostööd komisjoni, teiste liidu institutsioonide, Euroopa välisteenistuse, Europoli, EASO, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Eurojusti, Euroopa Liidu Satelliidikeskuse, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti, Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ning muude liidu organite, asutuste ja ametitega käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes ning eelkõige eesmärgiga paremini hallata ebaseaduslikku sisserännet ning hoida ära ja avastada piiriülest kuritegevust, nagu inimeste ebaseaduslik üle piiri toimetamine, inimkaubandus ja terrorism.

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Lõikes 1 osutatud liidu institutsioonid, organid, asutused, ametid ning rahvusvahelised organisatsioonid kasutavad ameti saadud teavet üksnes oma pädevuse piires ning kooskõlas põhiõigustega, sealhulgas andmekaitsenõuetega. Amet saadab andmed edasi või avaldab muul viisil teistele liidu asutustele või organitele isikuandmete vahetamise konkreetse töökorra alusel ja Euroopa Andmekaitseinspektori eelneval nõusolekul. Kõnealuse töökorraga nähakse ette, et salastatud teabe käsitlemisel järgib asjaomane liidu institutsioon, organ, asutus või amet või rahvusvaheline organisatsioon selliseid julgeolekunorme ja -standardeid, mis on samaväärsed ameti kohaldatavate julgeolekunormide ja -standarditega.

4.  Lõikes 1 osutatud liidu institutsioonid, organid, asutused, ametid ning rahvusvahelised organisatsioonid kasutavad ameti saadud teavet üksnes oma pädevuse piires ning kooskõlas põhiõigustega, sealhulgas andmekaitsenõuetega. Amet saadab andmed edasi või avaldab muul viisil teistele liidu asutustele või organitele isikuandmete vahetamise konkreetse töökorra alusel ja Euroopa Andmekaitseinspektori eelneval nõusolekul. Isikuandmete edastamine toimub kooskõlas artiklites 44–48 esitatud andmekaitsesätetega. Kõnealuse töökorraga nähakse ette, et salastatud teabe käsitlemisel järgib asjaomane liidu institutsioon, organ, asutus või amet või rahvusvaheline organisatsioon selliseid julgeolekunorme ja -standardeid, mis on samaväärsed ameti kohaldatavate julgeolekunormide ja -standarditega.

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Amet võib samuti asjaomaste liikmesriikide nõusolekul kutsuda liidu institutsioonide, ametite, organite ja asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonide vaatlejaid osalema oma tegevuses, eelkõige ühisoperatsioonides ja katseprojektides ning riskianalüüsis ja koolitustel niivõrd, kui nende kohaolek on vastavuses nimetatud tegevuste eesmärkidega või kui see võib aidata kaasa koostöö ja parimate tavade vahetamise parandamisele ega mõjuta tegevuse üldist ohutust ja julgeolekut. Nende vaatlejate osalemine riskianalüüsis ning koolitusel võib toimuda üksnes asjaomaste liikmesriikide nõusolekul. Seoses ühisoperatsioonide ja katseprojektidega on vaatlejate osalemiseks nõutav vastuvõtva liikmesriigi nõusolek. Vaatlejate osalemise üksikasjalikud eeskirjad lisatakse tegevusplaani. Kõnealused vaatlejad saavad enne tegevuses osalemist ametilt asjakohast koolitust.

5.  Amet võib samuti asjaomaste liikmesriikide nõusolekul kutsuda liidu institutsioonide, ametite, organite ja asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonide mittesõjalisi vaatlejaid osalema oma tegevuses, eelkõige ühisoperatsioonides ja katseprojektides ning riskianalüüsis ja koolitustel niivõrd, kui nende kohaolek on vastavuses nimetatud tegevuste eesmärkidega või kui see võib aidata kaasa koostöö ja parimate tavade vahetamise parandamisele ega mõjuta tegevuse üldist ohutust ja julgeolekut. Nende vaatlejate osalemine riskianalüüsis ja koolitusel võib toimuda üksnes asjaomaste liikmesriikide nõusolekul. Seoses ühisoperatsioonide ja katseprojektidega on vaatlejate osalemiseks nõutav vastuvõtva liikmesriigi nõusolek. Vaatlejate osalemise üksikasjalikud eeskirjad lisatakse tegevusplaani. Kõnealused vaatlejad saavad enne tegevuses osalemist ametilt asjakohast koolitust.

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)   järelevalve- ja teabeteenuste osutamine nüüdisaegsele tehnoloogiale tuginedes, sealhulgas kosmoses asuvate ja maapealsete taristute ja andurite kaudu, mis on paigaldatud mis tahes platvormile, näiteks kaugjuhitava õhusõiduki süsteemidele;

(b)  järelevalve- ja teabeteenuste osutamine nüüdisaegsele tehnoloogiale tuginedes, sealhulgas kosmoses asuvate ja maapealsete taristute ja andurite kaudu, mis on paigaldatud mis tahes platvormile;

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)   suutlikkuse suurendamine, töötades välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid ning toetades töötajate koolitust ja vahetust eesmärgiga edendada teabevahetust ja koostööd rannikuvalve ülesannete valdkonnas;

(c)  suutlikkuse suurendamine, töötades välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid ning pakkudes töötajate koolitust ja vahetust;

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – alapunkt c a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(ca)  rannikuvalve ülesannete alase teabevahetuse ja koostöö tõhustamine, sealhulgas arutades tegevuslikke küsimusi ja merendusvaldkonnas ilmnevaid ohte;

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ja Euroopa Meresõiduohutuse Ameti rannikuvalve ülesannetega seotud koostöö kord määratakse kindlaks töökorras kooskõlas ametite suhtes kohaldatavate finantseeskirjadega.

2.  Ameti ning Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ja Euroopa Meresõiduohutuse Ameti rannikuvalve ülesannetega seotud koostöö kord määratakse kindlaks töökorras kooskõlas nende vastavate volituste ja ametite suhtes kohaldatavate finantseeskirjadega.

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liidu välissuhete poliitika raames hõlbustab ja julgustab amet oma tegevusvaldkonda kuuluvates küsimustes ja oma ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses liikmesriikide ja kolmandate riikide operatiivkoostööd, sealhulgas põhiõiguste kaitsega seotud küsimustes. Amet ja liikmesriigid järgivad liidu õigusaktides sätestatutega vähemalt võrdseid norme ja standardeid ka juhul, kui kolmandate riikidega tehtav koostöö toimub nende riikide territooriumil. Koostöö sisseseadmine kolmandate riikidega peab edendama Euroopa piirihalduse ja tagasisaatmisnorme.

1.  Liidu välissuhete poliitika raames hõlbustab ja julgustab amet oma tegevusvaldkonda kuuluvates küsimustes ja oma ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses liikmesriikide ja kolmandate riikide tehnilist ja operatiivkoostööd, sealhulgas põhiõiguste kaitsega ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimisega seotud küsimustes. Amet ja liikmesriigid järgivad liidu õigust, sealhulgas liidu õigustikku kuuluvaid norme ja standardeid, kui kolmandate riikidega tehtav koostöö toimub nende riikide territooriumil. Koostöö sisseseadmine kolmandate riikidega peab edendama Euroopa piirihalduse ja tagasisaatmisnorme.

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Amet võib teha koostööd kolmandate liikmesriikide ametiasutustega käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes, saades tuge liidu delegatsioonidelt ja kooskõlastades nendega oma tegevust, samuti selliste töökordade raamistikus, mis on lepitud kokku nende ametiasutustega vastavalt liidu õigusele ja poliitikale. Sellised töökorrad on seotud operatiivkoostöö juhtimisega. Komisjon peab asjaomase töökorra eelnevalt heaks kiitma.

2.  Amet võib teha koostööd kolmandate liikmesriikide ametiasutustega käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes, saades tuge liidu delegatsioonidelt ja kooskõlastades nendega oma tegevust. Seejuures tegutseb amet liidu välissuhete poliitika raamistikus, sealhulgas seoses põhiõiguste kaitsega ja tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimisega seotud küsimustes, samuti selliste töökordade raamistikus, mis on lepitud kokku nende ametiasutustega vastavalt liidu õigusele ja poliitikale. Sellistes töökordades täpsustatakse koostöö ulatust, iseloomu ja eesmärki ning operatiivkoostöö juhtimist. Töökordade projektid saadetakse Euroopa Parlamendile ja komisjon peab seejärel töökorra eelnevalt heaks kiitma. Amet järgib liidu õigust, sealhulgas liidu õigustikku kuuluvaid norme ja standardeid.

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Olukorras, mis nõuab suuremat tehnilist ja operatiivabi, võib amet koordineerida operatiivkoostööd liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel välispiiri halduse valdkonnas ning tal on võimalus viia välispiiril ellu ühisoperatsioone, milles osalevad üks või mitu liikmesriiki ja vähemalt üks asjaomase liikmesriigi naabruses paiknev kolmas riik, kes on selleks oma nõusoleku andnud, ning mida võidakse teostada kolmanda riigi territooriumil. Sellest tegevusest tuleb teatada komisjonile.

3.  Olukorras, mis nõuab suuremat tehnilist ja operatiivabi, võib amet koordineerida operatiivkoostööd liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel välispiiri halduse valdkonnas ning tal on võimalus viia välispiiril ellu ühisoperatsioone, milles osalevad üks või mitu liikmesriiki ja vähemalt ühe asjaomase liikmesriigi naabruses paiknev kolmas riik, kes on selleks oma nõusoleku andnud, ning mida võidakse teostada kolmanda riigi territooriumil, tingimusel et ameti, vastuvõtva liikmesriigi ja asjaomase kolmanda riigi vahel on kokku lepitud tegevusplaan. Artikli 15 sätteid kohaldatakse mutatis mutandis. Sellest tegevusest tuleb teatada komisjonile.

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Amet võib asjaomaste liikmesriikide nõusolekul kutsuda kolmandate riikide vaatlejaid osalema artiklis 13 osutatud välispiiril toimuvas tegevuses, artiklis 27 osutatud tagasisaatmisoperatsioonides, artiklis 32 osutatud tagasisaatmisega seotud sekkumistes ning artiklis 35 osutatud koolitustel niivõrd, kui nende kohalolek on vastavuses nimetatud tegevuse eesmärkidega või kui see võib aidata kaasa koostöö ja parimate tavade vahetamise parandamisele ega mõjuta tegevuste üldist ohutust. Nende vaatlejate osalemine võib toimuda seoses artiklites 13, 27 ja 35 osutatud tegevusega üksnes asjaomaste liikmesriikide nõusolekul ning seoses artiklites 13 ja 32 osutatud tegevusega üksnes vastuvõtva liikmesriigi nõusolekul. Vaatlejate osalemise üksikasjalikud eeskirjad lisatakse tegevusplaani. Kõnealused vaatlejad saavad enne tegevuses osalemist ametilt asjakohast koolitust.

5.  Amet võib asjaomaste liikmesriikide nõusolekul kutsuda kolmandate riikide mittesõjalisi vaatlejaid osalema artiklis 13 osutatud välispiiril toimuvas tegevuses, artiklis 27 osutatud tagasisaatmisoperatsioonides, artiklis 32 osutatud tagasisaatmisega seotud sekkumistes ning artiklis 35 osutatud koolitustel niivõrd, kui nende kohalolek on vastavuses nimetatud tegevuse eesmärkidega või kui see võib aidata kaasa koostöö ja parimate tavade vahetamise parandamisele ega mõjuta tegevuste üldist ohutust. Nende vaatlejate osalemine võib toimuda seoses artiklites 13, 18, 27 ja 35 osutatud tegevusega üksnes asjaomaste liikmesriikide nõusolekul ning seoses artiklites 13 ja 32 osutatud tegevusega üksnes vastuvõtva liikmesriigi nõusolekul. Vaatlejate osalemise üksikasjalikud eeskirjad lisatakse tegevusplaani. Kõnealused vaatlejad saavad enne tegevuses osalemist ametilt asjakohast koolitust ja nad peavad tegevuses osalemise ajal järgima ameti käitumisjuhendit.

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 8 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

8 a.  Liikmesriigid ei ole kohustatud osalema tegevuses kolmandate riikide territooriumil.

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9.  Amet teavitab Euroopa Parlamenti lõigetes 2 ja 3 osutatud toimingutest.

9.  Amet teavitab Euroopa Parlamenti käesolevas artiklis osutatud toimingutest ja lisab oma aastaaruannetesse hinnangu koostöö kohta kolmandate riikidega.

Muudatusettepanek    135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Amet võib lähetada oma töötajate seast pärit eksperte kolmandatesse riikidesse kontaktametnikena, kellele tuleks kolmandates riikides nende ülesannete täitmise ajal tagada kõige kõrgemal tasemel kaitse. Nad moodustavad osa liidu ja liikmesriikide sisserände kontaktametnike ja julgeolekuekspertide kohalikest või piirkondlikest koostöövõrgustikest, sealhulgas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 377/2004 loodud võrgustikust.

1.  Amet võib lähetada oma töötajate seast pärit eksperte kolmandatesse riikidesse kontaktametnikena, kellele tuleks kolmandates riikides nende ülesannete täitmise ajal tagada kõige kõrgemal tasemel kaitse. Nad moodustavad osa liidu ja liikmesriikide sisserände kontaktametnike ja julgeolekuekspertide kohalikest või piirkondlikest koostöövõrgustikest, sealhulgas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 377/2004 loodud võrgustikust.

 

Kontaktametnikke lähetatakse ainult sellistesse kolmandatesse riikidesse, kus piirihaldustavad vastavad inimõiguste miinimumstandarditele.

2.  Liidu välissuhete poliitika raames tuleks kontaktametnike lähetamisel prioriteediks seada kolmandad riigid, mis on riskianalüüsi alusel ebaseadusliku sisserände päritolu- või transiidiriikideks. Amet võib vastastikkuse alusel vastu võtta nende kolmandate riikide poolt nimetatud kontaktametnikke. Prioriteedid kinnitab igal aastal haldusnõukogu tegevdirektori ettepaneku alusel. Kontaktametnike lähetamise kinnitab haldusnõukogu.

2.  Liidu välissuhete poliitika raames tuleks kontaktametnike lähetamisel prioriteediks seada kolmandad riigid, mis on riskianalüüsi alusel ebaseadusliku rände päritolu- või transiidiriikideks. Amet võib vastastikkuse alusel vastu võtta nende kolmandate riikide poolt nimetatud kontaktametnikke. Prioriteedid kinnitab igal aastal haldusnõukogu tegevdirektori ettepaneku alusel. Kontaktametnike lähetamise kinnitab haldusnõukogu.

3.  Kooskõlas liidu õiguse ja põhiõigustega kuulub ameti kontaktametnike ülesannete hulka kontaktide loomine ja säilitamine selle kolmanda riigi pädevate asutustega, kuhu nad on määratud, eesmärgiga aidata kaasa ebaseadusliku sisserände ärahoidmisele ja selle vastu võitlemisele ning riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisele. Need kontaktametnikud teevad liidu delegatsioonidega tihedat koostööd.

3.  Kooskõlas liidu õiguse ja põhiõigustega kuulub ameti kontaktametnike ülesannete hulka kontaktide loomine ja säilitamine selle kolmanda riigi pädevate asutustega, kuhu nad on määratud, eesmärgiga aidata kaasa ebaseadusliku rände ärahoidmisele ja selle vastu võitlemisele ning kolmandate riikide nende kodanike tagasisaatmisele, kelle suhtes liikmesriik on väljastanud tagasisaatmise otsuse kooskõlas direktiiviga 2008/115/EÜ. Need kontaktametnikud teevad liidu delegatsioonidega tihedat koostööd.

4.  Kolmandatesse riikidesse kontaktametnike lähetamise otsuse eelduseks on komisjonilt arvamuse saamine ja Euroopa Parlamenti teavitatakse sellest tegevusest üksikasjalikult ja viivitamata.

4.  Kolmandatesse riikidesse kontaktametnike lähetamise otsuse eelduseks on komisjonilt arvamuse saamine ja Euroopa Parlamenti teavitatakse sellest tegevusest üksikasjalikult ja viivitamata.

Muudatusettepanek    136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Lõikes 3 nimetatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Kohtu pädevusse.

4.  Käesoleva artikli lõikes 3 ja artikli 41 lõikes 4 a nimetatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Kohtu pädevusse.

Muudatusettepanek    137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)   järelevalvenõukogu;

(c)  nõuandekogu;

Muudatusettepanek    138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)   nimetab artikli 68 kohaselt komisjoni ettepaneku põhjal tegevdirektori;

välja jäetud

Muudatusettepanek    139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)   nimetab artikli 69 lõike 2 kohaselt järelevalvenõukogu liikmed;

(b)  nimetab artikli 69 lõike 2 kohaselt nõuandekogu liikmed;

Muudatusettepanek    140

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 1 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)   võtab vastu ameti eelmise aasta konsolideeritud iga-aastase tegevusaruande ning edastab selle hiljemalt 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale; konsolideeritud iga-aastane tegevusaruanne avalikustatakse;

(d)  võtab vastu ameti eelmise aasta iga-aastase tegevusaruande ning edastab selle hiljemalt 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale; iga-aastane tegevusaruanne avalikustatakse;

Muudatusettepanek    141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 1 – alapunkt e

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)   enne iga aasta 30. novembrit ning pärast komisjoni arvamuse arvesse võtmist võtab hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega vastu ühtse programmdokumendi, mis sisaldab ameti mitmeaastast programmi ning tema tööprogrammi järgmiseks aastaks, ning edastab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;

(e)  enne iga aasta 30. novembrit ning pärast komisjoni arvamuse arvesse võtmist võtab hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega vastu oma tööprogrammi järgmiseks aastaks, ning edastab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;

Muudatusettepanek    142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 1 – punkt g a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g a)  otsustab artiklis 37 osutatud ametile märkimisväärseid kulusid põhjustavate seadmete omandamise või rentimise üle;

Muudatusettepanek    143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 1 – punkt p

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(p)   võtab vajaduste analüüsi põhjal vastu artikli 7 lõikes 3 osutatud teavitamis- ja levitamiskavad ja ajakohastab neid korrapäraselt;

(p)  võtab vastu artikli 7 lõikes 3 osutatud teavitamis- ja levitamiskavad ja ajakohastab neid korrapäraselt;

Muudatusettepanek    144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 1 – punkt q a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(q a)teeb otsused artiklis 12 osutatud haavatavuse hindamise objektiivsete kriteeriumide kohta ning artikli 12 lõikes 1 osutatud liikmesriigi ulatuslikuma hindamise ja järelevalve kohta.

Muudatusettepanek    145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.   Konkreetse liikmesriigi välispiiril või selle vahetus läheduses kavandatavat ameti eritegevust käsitlevate otsuste ettepanekud vajavad vastuvõtmiseks seda liikmesriiki haldusnõukogus esindava liikme poolthäält.

välja jäetud

Muudatusettepanek    146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.   Haldusnõukogu võib luua väikese koosseisuga juhatuse, kuhu kuulub haldusnõukogu esimees, üks komisjoni esindaja ning kolm haldusnõukogu liiget, et abistada teda ja tegevdirektorit haldusnõukogu vastu võetavate otsuste, programmide ja tegevuste ettevalmistamisel ning võtta kiireloomulistel juhtudel vajaduse korral haldusnõukogu nimel vastu teatavaid esialgseid otsuseid.

6.  Haldusnõukogu võib luua väikese koosseisuga juhatuse, kuhu kuulub haldusnõukogu esimees, üks komisjoni esindaja ning kolm haldusnõukogu liiget, et abistada teda ja tegevdirektorit haldusnõukogu vastu võetavate otsuste, programmide ja tegevuste ettevalmistamisel ning võtta kiireloomulistel juhtudel vajaduse korral haldusnõukogu nimel vastu teatavaid esialgseid otsuseid. Haldusnõukogu võib näha ette teatavate selgelt määratletud ülesannete delegeerimise juhatusele, eriti juhul, kui sellega muudetakse ameti tegevus tõhusamaks.

Muudatusettepanek    147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.   Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, kuulub haldusnõukogusse üks esindaja igast liikmesriigist ja kaks komisjoni esindajat, kellel kõigil on hääleõigus. Selleks nimetab iga liikmesriik haldusnõukogu liikme ning asendusliikme, kes esindab liiget tema puudumise korral. Komisjon nimetab kaks liiget ja nende asendusliikmed. Haldusnõukogu liikmete ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib selle lõppemisel pikendada.

1.  Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, kuulub haldusnõukogusse üks esindaja igast liikmesriigist, kaks komisjoni esindajat ja üks Euroopa Parlamendi esindaja, kellel kõigil on hääleõigus. Selleks nimetab iga liikmesriik haldusnõukogu liikme ning asendusliikme, kes esindab liiget tema puudumise korral. Komisjon nimetab kaks liiget ja nende asendusliikmed. Euroopa Parlament nimetab ühe liikme ja tema asendusliikme. Haldusnõukogu liikmete ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib selle lõppemisel pikendada.

Selgitus

Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavalduses detsentraliseeritud ametite kohta on selgelt sätestatud, et kui see on asjakohane, peaks ühe haldusnõukogu liikme nimetama Euroopa Parlament. Arvestades selle ameti olulist rolli, ning arvestades, et seda põhimõtet on hiljuti kohaldatud näiteks Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti puhul, oleks mõistlik kohaldada seda põhimõtet ka kõnealuse ameti suhtes. Euroopa Parlamendi nimetatud haldusnõukogu liikme kaasamine suurendaks lisaks haldusnõukogu toimingute läbipaistvust.

Muudatusettepanek    148

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 63 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Mitmeaastane programm ja iga-aastased tööprogrammid

Iga-aastased tööprogrammid

Muudatusettepanek    149

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 63 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.   Haldusnõukogu võtab tegevdirektori esitatud kavandi põhjal iga aasta 30. novembriks vastu ameti mitmeaastast programmi ja järgmise aasta programmi sisaldava programmdokumendi, võttes arvesse komisjoni arvamust ning olles mitmeaastase programmi puhul konsulteerinud Euroopa Parlamendiga. Haldusnõukogu edastab selle dokumendi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

1.  Haldusnõukogu võtab tegevdirektori esitatud kavandi põhjal iga aasta 30. novembriks vastu ameti järgmise aasta programmi, võttes arvesse komisjoni arvamust. Haldusnõukogu edastab selle dokumendi viivitamata Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek    150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 63 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.   Mitmeaastases programmis esitatakse keskmise ja pika perioodi üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, eeldatavad tulemused ja tulemuslikkuse näitajad, samuti vahendite eraldamise kava, sealhulgas mitmeaastase eelarve ja personali jaoks. Mitmeaastases programmis sätestatakse strateegilised sekkumisvaldkonnad ning selgitatakse, mida tuleb eesmärkide saavutamiseks teha. See hõlmab strateegiat, mis käsitleb suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, ning selle strateegiaga seotud meetmeid.

välja jäetud

Muudatusettepanek    151

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 63 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.   Mitmeaastast programmi rakendatakse iga-aastaste tööprogrammide abil ning seda ajakohastatakse vajaduse korral pärast artiklis 80 osutatud hindamise tulemusi. Nende hindamiste kokkuvõtet kajastatakse, kui see on asjakohane, ka järgmise aasta tööprogrammis.

välja jäetud

Muudatusettepanek    152

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 63 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.   Iga-aastane tööprogramm sisaldab rahastatavate toimingute kirjeldust, mis hõlmab üksikasjalikke eesmärke ning oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid. See sisaldab ka viidet igale tegevusele eraldatud finants- ja inimressursside kohta kooskõlas tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetega. Iga-aastane tööprogramm on kooskõlas mitmeaastase programmiga. Iga-aastases tööprogrammis osutatakse selgelt võrreldes eelmise eelarveaastaga lisatud, muudetud ja tühistatud ülesannetele.

5.  Iga-aastane tööprogramm sisaldab rahastatavate toimingute kirjeldust, mis hõlmab üksikasjalikke eesmärke ning oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid. See sisaldab ka viidet igale tegevusele eraldatud finants- ja inimressursside kohta kooskõlas tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetega. Iga-aastases tööprogrammis osutatakse selgelt võrreldes eelmise eelarveaastaga lisatud, muudetud ja tühistatud ülesannetele.

Muudatusettepanek    153

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.   Haldusnõukogu võib kutsuda koosolekutel osalema Euroopa välisteenistuse esindaja.

5.  Haldusnõukogu võib kutsuda koosolekutel osalema Euroopa välisteenistuse või liidu ükskõik millise teise organi, ameti või institutsiooni esindaja.

Muudatusettepanek    154

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Ametit juhib tegevdirektor, kes on oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatu. Olenemata komisjoni ja haldusnõukogu pädevusest ei taotle tegevdirektor juhiseid riiklikelt ega muudelt organitelt ning ei allu sellistele juhistele.

1.  Ametit juhib tegevdirektor, kes on oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatu ning ei taotle ega võta vastu juhiseid teistelt isikutelt. Olenemata komisjoni ja haldusnõukogu pädevusest ei taotle tegevdirektor juhiseid riiklikelt ega muudelt organitelt ning ei allu sellistele juhistele.

Muudatusettepanek    155

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma, eriti põhiõiguste strateegia rakendamisest ja järelevalvest, ameti eelmise aasta konsolideeritud iga-aastasest tegevusaruandest, järgneva aasta tööprogrammist ja ameti mitmeaastasest programmist.

2.  Euroopa Parlament või nõukogu võivad kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma, sealhulgas põhiõiguste strateegia rakendamisest ja järelevalvest, ameti eelmise aasta iga-aastasest tegevusaruandest, järgneva aasta tööprogrammist või muudest ameti tegevusega seotud teemadest. Tegevdirektor palutakse esinema Euroopa Parlamendi ees ja ta annab Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru.

Muudatusettepanek    156

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – lõige 3 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)   ameti tegevuse kohta igal aastal konsolideeritud iga-aastase tegevusaruande koostamine ning selle haldusnõukogule esitamine;

(d)  ameti tegevuse kohta igal aastal iga-aastase tegevusaruande koostamine ning selle haldusnõukogule esitamine;

Muudatusettepanek    157

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – lõige 3 – punkt k

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k)   artiklis 18 osutatud komisjoni otsuse rakendamise tagamine;

(k)  artiklis 18 osutatud nõukogu otsuse rakendamise tagamine;

Muudatusettepanek    158

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – lõige 3 – punkt l

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(l)   ühisoperatsiooni või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni rahastamisest loobumine või ühisoperatsiooni või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni peatamine või lõpetamine vastavalt artiklile 24;

(l)  tegevuste rahastamisest loobumine vastavalt artiklile 24;

Muudatusettepanek    159

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – lõige 3 – punkt m

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(m)   ühisoperatsioonide või piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide tulemuste hindamine vastavalt artiklile 25;

(m)  tegevuste tulemuste hindamine vastavalt artiklile 25;

Muudatusettepanek    160

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon esitab kandidaadid tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja ametikohale nimekirja alusel, mis on koostatud pärast seda, kui Euroopa Liidu Teatajas ning vajaduse korral muus ajakirjandusväljaandes või veebilehel on avaldatud teade ametikoha kohta.

1.  Euroopa Parlament ja nõukogu esitavad ühisel kokkuleppel tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja komisjoni koostatud nimekirja alusel, mis on koostatud pärast seda, kui Euroopa Liidu Teatajas ning vajaduse korral muus ajakirjandusväljaandes või veebilehel on avaldatud teade ametikoha kohta.

2.  Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu, pidades silmas tema pädevust, dokumenteeritud kõrgetasemelist haldus- ja juhtimisoskust ning välispiiri haldamise ja tagasisaatmise vallas kõrgel tasemel saadud asjakohaseid erialaseid kogemusi. Haldusnõukogu teeb oma otsuse kõikide hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega.

2.  Tegevdirektor valitakse, pidades silmas tema pädevust, sõltumatust, dokumenteeritud kõrgetasemelist haldus- ja juhtimisoskust ning välispiiri haldamise ja tagasisaatmise vallas kõrgel tasemel saadud asjakohaseid erialaseid kogemusi.

Haldusnõukogu võib tegevdirektori komisjoni ettepaneku alusel ametist vabastada sama menetluse kohaselt.

 

3.  Tegevdirektorit abistab tegevdirektori asetäitja. Kui tegevdirektor puudub või ei saa oma kohustusi täita, täidab tema ülesandeid tegevdirektori asetäitja.

3.  Tegevdirektorit abistab tegevdirektori asetäitja. Kui tegevdirektor puudub või ei saa oma kohustusi täita, täidab tema ülesandeid tegevdirektori asetäitja.

4.  Tegevdirektori asetäitja nimetab ametisse haldusnõukogu, pidades silmas tema pädevust, dokumenteeritud asjakohast haldus- ja juhtimisoskust ning välispiiri haldamise ja tagasisaatmise alaseid asjakohaseid erialaseid kogemusi, komisjoni ettepaneku alusel ja olles konsulteerinud tegevdirektoriga. Haldusnõukogu teeb oma otsuse kõikide hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega.

4.  Tegevdirektori asetäitja valitakse, pidades silmas tema pädevust, dokumenteeritud asjakohast haldus- ja juhtimisoskust ning välispiiri haldamise ja tagasisaatmise alaseid asjakohaseid erialaseid kogemusi. Tegevdirektori asetäitja nimetatakse ametisse viieks aastaks.

Haldusnõukogu võib tegevdirektori asetäitja ametist vabastada sama menetluse kohaselt.

 

5.   Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle aja lõpus hindab komisjon tegevdirektori tegevust, võttes arvesse ameti edasisi ülesandeid ja probleeme.

5.  Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle aja lõpus hindab komisjon tegevdirektori tegevust, võttes arvesse ameti edasisi ülesandeid ja probleeme.

6.  Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 5 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega ühel korral kuni viieks aastaks.

 

7.  Tegevdirektori asetäitja ametiaeg on viis aastat. Haldusnõukogu võib ametiaega ühe korra kuni viieks aastaks pikendada.

 

 

7a.  Tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja tohib uuesti ametisse nimetada.

 

7b  Kui tavaline asendamine või surm välja arvata, lõppevad tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja kohustused tagasiastumisel. Euroopa Kohus võib tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni palvel ametist vabastada, kui ta ei täida enam oma kohustuste täitmiseks vajalikke tingimusi või kui ta on süüdi tõsises üleastumises.

Muudatusettepanek    161

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Järelevalvenõukogu

Nõuandekogu

1.  Järelevalvenõukogu nõustab tegevdirektorit järgmistes küsimustes:

1.  Nõuandekogu nõustab tegevdirektorit järgmistes küsimustes:

(a)  tegevdirektori poolt asjaomasele liikmesriigile antavad soovitused ühisoperatsioonide või piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide algatamiseks või elluviimiseks vastavalt artikli 14 lõikele 4;

(a)  tegevdirektori poolt asjaomasele liikmesriigile antavad soovitused ühisoperatsioonide või piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide algatamiseks või elluviimiseks vastavalt artikli 14 lõikele 4;

(b)   tegevdirektori poolt liikmesriikide suhtes tehtud otsused, tuginedes ameti poolt kooskõlas artikliga 12 läbi viidud haavatavuse hindamisele;

(b)  tegevdirektori poolt liikmesriikide suhtes tehtud otsused, tuginedes ameti poolt kooskõlas artikliga 12 läbi viidud haavatavuse hindamisele;

(c)   meetmed, mida tuleb võtta välispiiril kiireloomulist tegutsemist nõudvat olukorda käsitleva komisjoni otsuse praktiliseks elluviimiseks, sealhulgas tehnilised vahendid ja personal, mis on vajalikud, et saavutada selle otsuse eesmärgid vastavalt artikli 18 lõikele 3.

(c)  meetmed, mida tuleb võtta välispiiril kiireloomulist tegutsemist nõudvat olukorda käsitleva nõukogu otsuse praktiliseks elluviimiseks, sealhulgas tehnilised vahendid ja personal, mis on vajalikud, et saavutada selle otsuse eesmärgid vastavalt artikli 18 lõikele 3.

2.  Järelevalvenõukogu koosneb tegevdirektori asetäitjast, ameti neljast vanemametnikust, kelle nimetab ametisse haldusnõukogu, ning ühest komisjoni esindajast haldusnõukogus. Järelevalvenõukogu esimees on tegevdirektori asetäitja.

2.  Nõuandenõukogu koosneb tegevdirektori asetäitjast, ameti kolmest vanemametnikust, kelle nimetab ametisse haldusnõukogu, põhiõiguste ametnikust ning ühest komisjoni esindajast haldusnõukogus. Nõuandekogu esimeheks on tegevdirektori asetäitja.

3.  Järelevalvenõukogu annab aru haldusnõukogule.

3.  Nõuandekogu annab aru haldusnõukogule.

Muudatusettepanek    162

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Amet loob nõuandefoorumi, kes abistab tegevdirektorit ja haldusnõukogu põhiõigustega seonduvates küsimustes.

1.  Amet loob sõltumatu nõuandefoorumi, kes abistab tegevdirektorit ja haldusnõukogu põhiõigustega seonduvates küsimustes.

2.  Amet kutsub nõuandefoorumis osalema Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja teiste asjakohaste organisatsioonide esindajaid. Haldusnõukogu otsustab tegevdirektori ettepaneku alusel nõuandefoorumi koosseisu ja töömeetodid ning nõuandefoorumile teabe edastamise korra.

2.  Amet kutsub nõuandefoorumis osalema EASO, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja teiste asjakohaste organisatsioonide esindajaid. Haldusnõukogu otsustab tegevdirektori ettepaneku alusel nõuandefoorumi koosseisu ning nõuandefoorumile teabe edastamise korra. Nõuandefoorum määrab kindlaks oma töömeetodid ja koostab oma tööprogrammi.

3.  Nõuandefoorumiga konsulteeritakse põhiõiguste strateegia, käitumisjuhendite ja ühise põhiõppekava edasiarendamise ja rakendamise küsimustes.

3.  Nõuandefoorumiga konsulteeritakse põhiõiguste strateegia, kaebuste esitamise mehhanismi loomise, käitumisjuhendite ja ühise põhiõppekava edasiarendamise ja rakendamise küsimustes.

 

3 a.  Amet teavitab nõuandefoorumit sellest, kas ja kuidas ta on muutnud oma tegevust vastusena nende organite aruannetele ja soovitustele, ning lisab muudatuste üksikasjad oma aastaaruandesse.

4.  Nõuandefoorum koostab oma tegevuse kohta aastaaruande. Aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks.

4.  Nõuandefoorum koostab oma tegevuse kohta aastaaruande. Aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks.

5.  Nõuandefoorumil on juurdepääs kogu teabele, mis käsitleb põhiõiguste austamist, sealhulgas külastades vastuvõtva liikmesriigi nõusolekul ühisoperatsioone või piirivalve kiirreageerimisoperatsioone kohapeal.

5.  Nõuandefoorumil on tegelik juurdepääs kogu teabele, mis käsitleb põhiõiguste austamist, sealhulgas külastades vastuvõtva liikmesriigi nõusolekul ühisoperatsioone, piirivalve kiirreageerimisoperatsioone, esmase vastuvõtu piirkondi, tagasisaatmisoperatsioone ja tagasisaatmisega seotud sekkumisi kohapeal.

Muudatusettepanek    163

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Haldusnõukogu määrab ametisse põhiõiguste ametniku, kellel on põhiõiguste valdkonnas vajalik kvalifikatsioon ja kogemus.

1.  Haldusnõukogu määrab ametisse põhiõiguste ametniku, kellel on põhiõiguste valdkonnas vajalik kvalifikatsioon ja kogemus ning kelle ülesanne on jälgida ja edendada inimõiguste järgimist ametis.

 

1 a.  Põhiõiguste ametnikul on asjakohased ressursid ja töötajad, mis on vastavuses ameti volituste ja suurusega, ning tal on juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks.

2.  Põhiõiguste ametnik on oma ülesannete täitmisel sõltumatu, ta annab aru otse haldusnõukogule ning teeb koostööd nõuandefoorumiga. Põhiõiguste ametnik esitab korrapäraste ajavahemike järel aruandeid ning aitab seeläbi kaasa põhiõiguste austamise üle järelevalve tegemise mehhanismi toimimisele.

2.  Põhiõiguste ametnik on oma ülesannete täitmisel sõltumatu, ta annab aru otse haldusnõukogule ja nõuandefoorumile. Põhiõiguste ametnik esitab korrapäraste ajavahemike järel aruandeid ning aitab seeläbi kaasa põhiõiguste austamise üle järelevalve teostamise mehhanismi toimimisele.

3.  Põhiõiguste ametnikuga konsulteeritakse tegevusplaanide teemal, mis koostatakse vastavalt artiklitele 15 ja 16 ning artikli 32 lõikele 4, ning tal on juurdepääs kogu teabele, mis käsitleb põhiõiguste austamist ja on seotud ameti tegevusega.

3.  Põhiõiguste ametnikuga konsulteeritakse tegevusplaanide teemal, mis koostatakse vastavalt artiklitele 15, 16 ja 27 ning artikli 32 lõikele 4, ning tal on juurdepääs kogu teabele, mis käsitleb põhiõiguste austamist ja on seotud ameti tegevusega.

Muudatusettepanek    164

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Amet võtab koostöös põhiõiguste ametnikuga vajalikke meetmeid kaebuste mehhanismi loomiseks vastavalt käesolevale artiklile, et jälgida inimõiguste austamist ja tagada see ameti kogu tegevuses.

1.  Amet võtab koostöös põhiõiguste ametnikuga vajalikke meetmeid sõltumatu, kättesaadava, läbipaistva ja tõhusa kaebuste mehhanismi loomiseks vastavalt käesolevale artiklile, et jälgida inimõiguste austamist ja tagada see ameti kogu tegevuses.

2.  Iga isik, keda ühisoperatsioonis, katseprojektis, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonis, tagasisaatmisoperatsioonis või tagasisaatmisega seotud sekkumises osalevate töötajate tegevus otse mõjutab ning kes leiab, et tema põhiõigusi on nende toimingute tõttu rikutud, või mis tahes kolmas isik, kes sellise isiku nimel sekkub, võib esitada ametile kirjalikult kaebuse.

2.  Iga isik, keda ühisoperatsioonis, katseprojektis, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonis, rändehalduse tugirühmades, tagasisaatmisoperatsioonis või tagasisaatmisega seotud sekkumises osalevate töötajate tegevus otse mõjutab ning kes leiab, et tema liidu õigusega kaitstud põhiõigusi on nende toimingute tõttu rikutud, või mis tahes kolmas isik, kes sellise isiku nimel sekkub, võib esitada ametile kirjalikult kaebuse.

3.  Üksnes põhjendatud kaebused, mis hõlmavad konkreetseid põhiõiguste rikkumisi, on vastuvõetavad. Kaebusi, mis on anonüümsed, pahatahtlikud, alusetud, kiuslikud, oletuslikud või ebatäpsed, kaebuste mehhanismis ei käsitleta.

3.  Üksnes põhjendatud kaebused, mis hõlmavad konkreetseid põhiõiguste rikkumisi, on vastuvõetavad. Kaebusi, mis on ilmselgelt põhjendamatud, anonüümsed, pahatahtlikud, alusetud, kiuslikud, oletuslikud või ebatäpsed, kaebuste mehhanismis ei käsitleta. Kaebuse võib esitada heas usus tegutsev kolmas osapool kaebaja huvides, kes ei soovi oma isikut avalikustada.

4.  Põhiõiguste ametnik vastutab ameti saadud kaebuste käsitlemise eest kooskõlas õigusega heale haldusele. Sel eesmärgil vaatab põhiõiguste ametnik läbi kaebuse vastuvõetavuse, registreerib vastuvõetavad kaebused, edastab kõik registreeritud kaebused tegevdirektorile, edastab piirivalvureid käsitlevad kaebused päritoluliikmesriigile ning registreerib ameti või selle liikmesriigi järelmeetmed.

4.  Põhiõiguste ametnik vastutab ameti saadud kaebuste käsitlemise eest kooskõlas ELi põhiõiguste hartaga, sealhulgas õigusega heale haldusele. Sel eesmärgil vaatab põhiõiguste ametnik läbi kaebuse vastuvõetavuse, registreerib vastuvõetavad kaebused, edastab kõik registreeritud kaebused tegevdirektorile ja piirivalvureid käsitlevad kaebused päritoluliikmesriigile, sealhulgas liikmesriigi asjakohasele ametile või põhiõiguste valdkonnas pädevale organile kindlaksmääratud aja jooksul. Põhiõiguste ametnik registreerib ja tagab samuti ameti või selle liikmesriigi järelmeetmed. Kõik otsused on kirjalikud ja põhjendatud. Põhiõiguste ametnik teavitab kaebuse esitajat vastuvõtuotsusest ning liikmesriikide ametiasutustest, kuhu tema kaebus edastati.

 

Kui kaebus ei ole vastuvõetav, teavitatakse kaebuse esitajaid põhjustest ning neile pakutakse täiendavaid võimalusi oma probleemide lahendamiseks.

5.  Kui registreeritakse kaebus ameti töötaja kohta, tagab tegevdirektor asjakohased järelmeetmed, sealhulgas vajaduse korral distsiplinaarmeetmed. Tegevdirektor teatab põhiõiguste ametnikule ka ameti poolt kaebuse alusel tehtud järeldustest ja võetud järelmeetmetest.

5.  Kui registreeritakse kaebus ameti töötaja kohta, tagab tegevdirektor põhiõiguste ametnikuga konsulteerides asjakohased järelmeetmed, sealhulgas vajaduse korral distsiplinaarmeetmed. Tegevdirektor teatab põhiõiguste ametnikule distsiplinaarmeetmete rakendamisest kindlaksmääratud aja jooksul ning seejärel vajaduse korral korrapäraste ajavahemike tagant.

6.  Kui registreeritakse kaebus vastuvõtva liikmesriigi piirivalvuri või rühmade liikme kohta, sealhulgas rühmade lähetatud liikmete või lähetatud riiklike ekspertide kohta, tagab päritoluliikmesriik asjakohased järelmeetmed, sealhulgas vajaduse korral distsiplinaarmeetmed või muud liikmesriigi õiguse alusel võetavad meetmed. Asjaomane liikmesriik teatab põhiõiguste ametnikule kaebuse tagajärjel tehtud järeldustest ja võetud järelmeetmetest.

6.  Kui registreeritakse kaebus vastuvõtva liikmesriigi piirivalvuri või rühmade liikme kohta, sealhulgas rühmade lähetatud liikmete või lähetatud riiklike ekspertide kohta, tagab päritoluliikmesriik asjakohased järelmeetmed, sealhulgas vajaduse korral distsiplinaarmeetmed või muud liikmesriigi õiguse alusel võetavad meetmed. Asjaomane liikmesriik teatab põhiõiguste ametnikule kaebuse tagajärjel tehtud järeldustest ja võetud järelmeetmetest kindlaksmääratud aja jooksul ning seejärel vajaduse korral korrapäraste ajavahemike tagant. Juhul, kui asjaomane liikmesriik ei teata millestki, saadab amet hoiatuskirja, milles tuletab meelde võimalikke meetmeid, mida amet võtta võib, kui kirjale teatamist ei järgne.

 

6 a.  Juhul kui leitakse, et piirivalvur või lähetatud riiklike ekspert on rikkunud põhiõigusi või rahvusvahelise kaitsega seotud kohustusi, nõuab amet liikmesriigilt piirivalvuri või lähetatud riikliku eksperdi kohest ameti tegevusest või kiirreageerimisreservist eemaldamist.

7.  Põhiõiguste ametnik teatab tegevdirektorile ja haldusnõukogule ameti ja liikmesriikide poolt kaebuse tagajärjel tehtud järeldustest ja võetud järelmeetmetest.

7.  Põhiõiguste ametnik teatab tegevdirektorile ja haldusnõukogule ameti ja liikmesriikide poolt kaebuse tagajärjel tehtud järeldustest ja võetud järelmeetmetest. Amet esitab oma aastaaruandes teabe kaebuste mehhanismi kohta, märkides ära saadud kaebuste arvu, põhiõiguste rikkumiste liigid, operatsiooni, mille raames see toimus ning ameti ja liikmesriikide poolt võetud järelmeetmed.

8.  Kui kaebus on vastuvõetav, teavitatakse kaebuse esitajaid kooskõlas õigusega heale haldusele, et kaebus on registreeritud, on algatatud hindamine ning vastust võib oodata kohe, kui see kättesaadavaks tehakse. Kui kaebus ei ole vastuvõetav, teavitatakse kaebuse esitajaid põhjustest ning neile pakutakse täiendavaid võimalusi oma probleemide lahendamiseks.

 

9.  Põhiõiguste ametnik koostab pärast nõuandefoorumiga konsulteerimist kaebuse standardvormi, milles nõutakse üksikasjalikku ja eriteavet põhiõiguste väidetava rikkumise kohta. Põhiõiguste ametnik esitab selle vormi tegevdirektorile ja haldusnõukogule.

9.  Põhiõiguste ametnik kehtestab pärast nõuandefoorumiga konsulteerimist kaebuste mehhanismi menetluse ELi põhiõiguste harta artikli 41 põhjal ja kooskõlas eespool esitatud sätetega, ning koostab kaebuse standardvormi, milles nõutakse üksikasjalikku ja eriteavet põhiõiguste väidetava rikkumise kohta. Põhiõiguste ametnik esitab selle vormi ja kõik muud üksikasjalikud menetlused tegevdirektorile ja haldusnõukogule.

Amet tagab, et standardvorm on kättesaadav kõige levinumates keeltes ning et see tehakse ameti kogu tegevuse ajal kättesaadavaks ameti veebisaidil ja paberkandjal. Põhiõiguste ametnik vaatab kaebused läbi ka siis, kui need ei ole esitatud kaebuse standardvormil.

Amet tagab, et teave kaebuse esitamise võimaluse ja sellealase menetluse kohta on kergesti kättesaadav. Standardvorm tehakse kättesaadavaks keeltes, mida kolmandate riikide kodanikud mõistavad või mille puhul on põhjust oletada, et nad neid mõistavad, ameti kogu tegevuse ajal ameti veebisaidil ja paberkandjal. Oletatavatele ohvritele ja taotluse korral pakutakse kaebuste menetluse kohta täiendavaid juhiseid ja abi. Lastele ja muudele haavatavatele rühmadele pakutakse neile kohandatud teavet, et muuta ligipääs kaebuste mehhanismile nende jaoks lihtsamaks. Põhiõiguste ametnik vaatab kaebused läbi ka siis, kui need ei ole esitatud kaebuse standardvormil.

10.  Kõiki kaebuses sisalduvaid isikuandmeid käsitlevad ja töötlevad amet ja põhiõiguste ametnik vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001 ning liikmesriigid vastavalt direktiivile 95/46/EÜ ja nõukogu raamotsusele 2008/977/JSK.

10.  Kõiki kaebuses sisalduvaid isikuandmeid käsitlevad ja töötlevad amet ja põhiõiguste ametnik vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001 ning liikmesriigid vastavalt direktiivile 95/46/EÜ ja nõukogu raamotsusele 2008/977/JSK.

Kaebuse esitamist käsitatakse kaebuse esitaja nõusolekuna, et amet ja põhiõiguste ametnik võivad tema isikuandmeid töödelda määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 5 punkti d tähenduses.

Kaebuse esitamist käsitatakse kaebuse esitaja nõusolekuna, et amet ja põhiõiguste ametnik võivad tema isikuandmeid töödelda määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 5 punkti d tähenduses.

Selleks et tagada kaebuse esitajate huvide kaitse, käsitletakse kaebusi konfidentsiaalselt, välja arvatud juhul, kui kaebuse esitaja loobub oma õigusest konfidentsiaalsusele. Kui kaebuse esitaja loobub oma õigusest konfidentsiaalsusele, käsitatakse seda tema nõusolekuna sellele, et põhiõiguste ametnik või amet avaldab tema isiku seoses kaebuse sisuks oleva küsimusega.

Selleks et tagada kaebuse esitajate huvide kaitse, käsitletakse kaebusi konfidentsiaalselt, välja arvatud juhul, kui kaebuse esitaja loobub oma õigusest konfidentsiaalsusele. Kui kaebuse esitaja loobub oma õigusest konfidentsiaalsusele, käsitatakse seda tema nõusolekuna sellele, et põhiõiguste ametnik või amet avaldab tema isiku seoses kaebuse sisuks oleva küsimusega pädevale ametile ja vajaduse korral või kui see on asjakohane, asjaomase liikmesriigi asjaomasele ametile või põhiõiguste valdkonnas pädevale organile.

 

10 a.  Andmekaitseõiguste ja nendega seotud andmesubjekti esitatud kaebustega tegeleb eraldi kooskõlas käesoleva määruse artikli 44 lõikega 1 kehtestatud andmekaitseametnik. Põhiõiguste ametnik ja andmekaitseametnik koostavad kirjaliku vastastikuse mõistmise memorandumi, kus määratakse kindlaks ülesannete jaotus saadud kaebuste raames.

Muudatusettepanek  165

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 74 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.   Amet võib oma pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes omal algatusel teavet edastada. Amet avalikustab artikli 61 lõike 1 punktis d osutatud konsolideeritud iga-aastase tegevusaruande ning tagab eelkõige selle, et üldsusele ja mis tahes huvitatud isikule antakse kiiresti objektiivset, usaldusväärset ja lihtsasti arusaadavat teavet tema töö kohta.

2.  Amet edastab omal algatusel teavet oma pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes. Amet avalikustab olulise teabe, sealhulgas artikli 61 lõike 1 punktis d osutatud iga-aastase tegevusaruande, ning tagab eelkõige selle, et üldsusele ja mis tahes huvitatud isikule antakse kiiresti objektiivset, üksikasjalikku, usaldusväärset ja lihtsasti arusaadavat teavet ameti töö kohta, paljastamata operatiivteavet, mis seaks avalikuks tulemise korral ohtu operatsioonide eesmärgi saavutamise.

Muudatusettepanek    166

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 75 – lõige 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Ilma et see piiraks muud liiki sissetulekuid, on ameti tuludeks

1.  Ameti tulud koosnevad järgmisest:

Muudatusettepanek    167

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 75 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Eelarve läbipaistvuse suurendamiseks esitatakse tegevuskulud liidu eelarves tegevusvaldkondade lõikes eraldi eelarveridadel.

Muudatusettepanek    168

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 75 – lõige 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Komisjon edastab eelarvestuse koos Euroopa Liidu esialgse eelarvestuse projektiga Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid”).

7.  Pärast kättesaamist edastab komisjon eelarvestuse Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid“).

Muudatusettepanek    169

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 75 – lõige 13

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

13.  Seoses piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide ja tagasisaatmisega seotud sekkumiste rahastamisega sisaldab haldusnõukogu vastu võetud ameti eelarve tegevusega seotud rahareservi, mis moodustab vähemalt 4 % operatiivtegevuseks ettenähtud eraldisest. Reservi tuleks säilitada kogu aasta jooksul.

13.  Seoses piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide ja tagasisaatmisega seotud sekkumiste rahastamisega sisaldab haldusnõukogu vastu võetud ameti eelarve tegevusega seotud rahareservi, mis moodustab vähemalt 4 % operatiivtegevuseks ettenähtud eraldisest. Iga aasta 1. oktoobril peaks jääma enne aasta lõppu tekkivate vajaduste rahuldamiseks kasutada vähemalt veerand reservist.

Muudatusettepanek    170

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 77 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 77 a

 

Huvide konflikti vältimine

 

Amet võtab vastu sise-eeskirjad, millega kohustatakse ameti organite liikmeid ja töötajaid vältima mis tahes olukordi, mis võivad põhjustada huvide konflikti nende teenistus- või ametiajal, ning andma sellistest asjaoludest teada.

Muudatusettepanek    171

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 79

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 79

välja jäetud

Komiteemenetlus

 

1.  Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 562/2006 artikliga 33a asutatud komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

 

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

 

3.  Kui komitee arvamus tuleb saada kirjaliku menetluse teel, lõpetatakse kõnealune menetlus ilma tulemuseta juhul, kui komitee eesistuja teeb arvamuse esitamise tähtaja jooksul vastavasisulise otsuse või kui seda nõuab kaks kolmandikku komitee liikmetest.

 

4.  Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

 

5.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 5.

 

Muudatusettepanek    172

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 80

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon viib kolme aasta möödumisel alates käesoleva määruse jõustumisest ning seejärel iga kolme aasta järel läbi hindamise, et hinnata eelkõige ameti tegevuse ja töömeetodite mõju, tõhusust ja tulemuslikkust seoses tema eesmärkide, volituste ja ülesannetega. Hindamise eesmärk on eelkõige välja selgitada vajadus muuta ameti volitusi ja selliste võimalike muudatuste finantsmõju.

1.  Komisjon viib ... [kolme aasta möödumisel alates käesoleva määruse jõustumisest] ning seejärel iga kolme aasta järel läbi sõltumatu hindamise, et hinnata eelkõige ameti tegevuse ja töömeetodite mõju, tõhusust ja tulemuslikkust seoses tema eesmärkide, volituste ja ülesannetega, ning üleeuroopalise rannikuvalve ülesannete alase koostöö rakendamist. Hindamise eesmärk on eelkõige välja selgitada vajadus muuta ameti volitusi ja selliste võimalike muudatuste finantsmõju.

Hindamine hõlmab erianalüüsi, mille raames uuritakse põhiõiguste harta järgimist käesoleva määruse kohaldamisel.

Hindamine hõlmab erianalüüsi, mille raames uuritakse põhiõiguste harta ja asjaomaste liidu õigusaktide järgimist käesoleva määruse kohaldamisel.

2.  Komisjon saadab hindamisaruande ja oma järeldused aruande kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamisaruanne ja aruande järeldused avalikustatakse.

2.  Komisjon saadab hindamisaruande ja oma järeldused aruande kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamisaruanne ja aruande järeldused avalikustatakse.

3.  Iga teise hindamise käigus hindab komisjon ameti saavutatud tulemusi, võttes arvesse tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid.

 

Muudatusettepanek    173

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 82 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 19 lõiget 5 ja artikleid 28, 29, 30 ja 31 hakatakse kohaldama kolme kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

Artikleid 28, 29, 30 ja 31 kohaldatakse alates ... [kolme kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest].


SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Schengeni ala kui 26 riiki hõlmavat ala, mille sisepiiridel puudub piirikontroll ja kus isikud võivad vabalt liikuda, peavad paljud õigusega Euroopa integratsiooni suurimaks ja nähtavaimaks saavutuseks. Selle põhiidee – kontrolli puudumine sisepiiridel – on praegu aga seatud enneolematul viisil kahtluse alla: vastusena ebaseaduslike rändajate teisesele rändele, mida peetakse sisejulgeoleku ja avaliku korra jaoks tõsiseks ohuks, on kaheksa Schengeni riiki (Belgia, Taani, Saksamaa, Ungari, Austria, Sloveenia, Rootsi ja Norra) taaskehtestanud sisepiiril piirikontrolli. Lisaks on Malta ja Prantsusmaa julgeoleku kaalutlustel taaskehtestanud kontrolli sisepiiridel.

See näitab, et vahenditest ja mehhanismidest, mis on aja jooksul töötatud välja Schengeni ala tulemuslikumaks toimimiseks, ei piisa, võttes arvesse praeguse rändekriisi ulatust ning terroristlikust tegevusest tingitud ohte.

Rändekriisi põhjustatud probleemide lahendamiseks, liikmesriikide vahelise suurema solidaarsuse soodustamiseks ning teabevahetuse ja õiguskaitseasutuste koostöö tugevdamiseks terrorismivastase võitluse valdkonnas tehakse jätkuvalt tööd.

Ettepanekuga luua Euroopa piiri- ja rannikuvalve vastatakse vajadusele tagada Schengeni välispiiri nõuetekohane kontroll kui eeltingimus selleks, et hallata rännet tulemuslikult, tagada seal julgeoleku kõrge tase ning kaitsta isikute vaba liikumist liidus. Seega ei ole praeguses kontekstis tegemist universaalse abinõuga, vaid olulise elemendiga, mille abil parandada tuvastatud nõrku kohti.

Taust

ELi liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (tuntud kui Frontex) alustas operatsioone 1. mail 2005. Frontexi aluspõhimõte oli parandada välispiiri integreeritud haldamist ning ühiste eeskirjade rakendamist, et edendada, koordineerida ja arendada Euroopa piirihalduse ideed.

Frontexi mandaat oli juba kaks korda üle vaadatud. Määrusega (EÜ) nr 863/2007 kehtestati piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide põhimõte ning määrusega (EL) nr 1168/2011 toonitati Frontexi kohustusi põhiõiguste kaitse valdkonnas.

Peale selle loodi 2013. aastal määrusega (EL) nr 1052/2013 Euroopa piiride valvamise süsteem (EUROSUR), mida haldab Frontex ja mida võib kirjeldada kui piiril ilmneva situatsioonipildi kaarti, mille eesmärk on vahetada teavet. Lisaks kehtestati pärast Euroopa Parlamendi algatatud kohtuasja määrusega (EL) nr 656/2014 eeskirjad Frontexi koordineeritavate mereoperatsioonide raames toimuva patrull- ja vaatlustegevuse jaoks välistel merepiiridel.

Frontexi määruse kõige viimase, 2011. aastal toimunud läbivaatamise ajal võttis Euroopa Komisjon avalduses kohustuse käivitada teostatavusuuring Euroopa piirivalvesüsteemi loomise kohta.(1) Ka Euroopa Ülemkogu kutsus Stockholmi programmis Euroopa Komisjoni „alustama arutelu, mis käsitleb Frontexi pikaajalist arengut [mis peaks] [...] hõlmama Euroopa piirivalvesüsteemi loomise teostatavust”. See uuring on koostatud ja esitatud kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile.(2)

Samaaegselt on Frontex läbinud oma õiguslikus aluses ettenähtud hindamise, mille tulemus on avalikustatud.(3) Oma rände tegevuskavas teatas Euroopa Komisjon, et teeb „käimasoleva hindamise alusel [...] ettepaneku muuta Frontexi õiguslikku alust, et tugevdada selle rolli tagasisaatmise küsimustes”.

Euroopa Parlament on arutanud Frontexi edasist arengut mitmel juhul, sealhulgas 11. veebruaril 2015 toimunud täiskogu istungi arutelul ning koostades oma 2. detsembri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Ombudsmani eriaruande kohta, milles käsitletakse agentuuriga Frontex seotud omaalgatuslikku uurimist OI/5/2012/BEH-MHZ (2014/2215(INI)). Selles resolutsioonis soovitas Euroopa Parlament käsitleda individuaalsete kaebuste esitamise mehhanismiga seotud sätteid Frontexi mandaadi läbivaatamisel.

Seisukoht Euroopa piiri- ja rannikuvalve suhtes

Eelnimetatud ettevalmistustöö põhjal ja seistes silmitsi enneolematu rändekriisiga, esitas Euroopa Komisjon möödunud detsembris käesoleva ettepaneku. Selles nähakse ette Frontexi mandaadi täielik ülevaatamine, suurendades oluliselt selle pädevusi.

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku luua Euroopa piiri- ja rannikuvalve, mis koosneks Frontexit asendavast uuest Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametist ning liikmesriikide asutustest, mis vastutavad piirihalduse, sealhulgas rannikuvalve eest sellises ulatuses, mis hõlmab piirikontrolli ülesannete täitmist. Komisjon teeb ka ettepaneku lisada esimest korda õigusakti Euroopa integreeritud piirihalduse põhimõte.

Ettepaneku uuenduslike elementidena tuleb koostada haavatavuse hinnang kui ennetusmeede välispiiri ebatõhusa kontrolli vältimiseks, lähetada kontaktametnikud liikmesriikidesse, järgida menetlust piiril esinevate kiiret tegutsemist nõudvate olukordade puhul ning luua 1 500 piirivalvurist koosnev reserv, mille liikmesriigid peavad ilma eranditeta tegema kiireks lähetamiseks kättesaadavaks. Ettepanekus nähakse ka ette ameti oluliselt suurem roll tagasisaatmise valdkonnas, selle suutlikkuse tugevdamine (töötajad, eelarve, seadmed), suurem koostöö kolmandate riikidega, Euroopa koostöö sisseseadmine rannikuvalve ülesannete puhul.

Raportööri seisukoht

Raportöör tunnustab ja toetab ettepanekut kui täiendavat elementi, mis vastuvõtmise korral suurendab liikmesriikide vahelist solidaarsust, tugevdab piirihalduse integreerimist ja aitab ennetada kriisiolukordi välispiiril. Ettepanekuga reageeritakse tuvastatud nõrkadele kohtadele, olgu tegemist liikmesriikide soovimatuse või suutmatusega muuta piirivalvurid ja seadmed ameti jaoks nõudmise korral kättesaadavaks, tulemusliku järelevalve ja ennetusmeetmete puudumisega või tõsiasjaga, et liikmesriigid ei võtnud loodud mehhanisme aktiivselt kasutusele (mehhanismi kehtestamisest alates toimus üksnes kaks kiirreageerimisoperatsiooni). Sisepiirideta vaba liikumise alal peab liidu välispiiri haldamine olema kõikide liikmesriikide ühine kohustus. Raportööri esitatud muudatusettepanekutega püütakse ettepanekut veelgi tugevdada, suurendades ameti tulemuslikkust, tõhusust ja vastutust.

Raportöör esitab rea muudatusettepanekuid, mis peaksid võimaldama ametil saavutada paremini oma eesmärke. On hädavajalik, et edaspidi oleks ameti käsutuses alati, kui see on vajalik, tarvilikud piirivalvurid ja seadmed ning eeskätt peaks amet saama võtta neid vajaduse korral kasutusele lühikese ajavahemiku jooksul.

Seoses soovitatud menetlusega kiiret tegutsemist nõudvateks olukordadeks välispiiril (artikkel 18) on raportöör seisukohal, et ettepanekus austatakse liikmesriikide suveräänsust, sest selles nähakse ka ette, et asjaomane liikmesriik peab leppima ametiga tegevusplaanis kokku ja see liikmesriik annab rühmadele ka korraldused. Sellegipoolest arvab raportöör, et otsuste tegemise protsessi tugevdamiseks ja liikmesriikide suveräänsuse veelgi suuremaks toonitamiseks peaks otsused tegutsemiseks võtma vastu nõukogu. Lisaks peab olema realistlik tegevuskord juhuks, kui liikmesriigid ei järgi nõukogu otsust. Niisugustel juhtudel ei saa oodata kohtumenetluse tulemust. Selle asemel võib Schengeni ala kaitsmiseks teatavate hästi kirjeldatud asjaolude korral olla viimase abinõuna vajalik taaskehtestada kontroll teatavatel sisepiiridel.

Raportöör on ka seisukohal, et kontaktametnike lähetamine kõikidesse välise maismaa- või merepiiriga liikmesriikidesse võimaldab ametil saavutada paremini eesmärke ning hõlbustada teabe vahetamist liikmesriikide ja ameti vahel. Põhimõtteliselt tuleks kontaktametnikud lähetada kõikidesse liikmesriikidesse, sest kõik liikmesriigid peaksid osalema piirihaldusega seotud ühiste kõrgete standardite edasiarendamises. Tunnistades tõsiasja, et üksnes õhupiiridega liikmesriigid puutuvad kokku väiksema ohuga, ei tule kontaktametnikke tingimata lähetada neisse liikmesriikidesse.

Välispiire jälgitakse pidevalt perioodiliste riskianalüüside ja kohustuslike haavatavuse hindamiste abil, et teha kindlaks nõrgad kohad välispiiril ja nendega tegeleda. Raportöör teeb ettepaneku tugevdada sätteid operatsioonideks ettenähtud seadmete kohta. Ameti käsutuses on piirivalvurite kiirreageerimisreserv ja tehniliste seadmete reserv, et neid saaks rakendada piirivalve kiirreageerimisoperatsioonides mõne päeva jooksul.

Võttes arvesse ameti suuremat rolli tagasisaatmise valdkonnas, täpsustab raportöör, et sellega seoses on ameti eesmärk abistada liikmesriike tagasisaatmisoperatsioonide praktilises korralduses, võtmata seisukohta liikmesriikide tehtud tagasisaatmisotsuste põhjendatuse suhtes. Võttes arvesse ameti suuremat rolli ja laiendatud operatiivülesandeid, toetab raportöör ka põhiõiguste mitmesuguste kaitsemeetmete kehtestamist ameti jaoks.

Raportöör on ka seisukohal, et määrus peaks olema n-ö tulevikukindel. Praegu, mil määruse keskne eesmärk on aidata kaasa rände tulemuslikule haldamisele liidu välispiiril, hõlmab selle roll liidu välispiiril ilmnevate võimalike ohtude, sealhulgas piiriülese mõõtmega kuritegevuse käsitlemist.

Tõhususega seoses teeb raportöör ettepaneku jätta välja järelevalvenõukogu mõiste ja mitmeaastase programmi koostamine, sest mõlemad võivad hakata takistama tõhusat tegevust. Lisaks on raportöör seisukohal, et toetuste kaudu tegutsemise asemel peaks amet kasutama rahastamise või kaasrahastamise korral lepinguid. Toetussüsteemides puudub paindlikkus, need on liiga pikaajalised, samas kui lepinguline suhe võib olla tõhusam.

Raportöör peab ka vajalikuks suurendada tulevase ameti vastutust, nähes ette, et Euroopa Parlamendile ja üldsusele tuleb anda rohkem teavet. Legitiimsuse suurendamiseks ja ameti rolliga seotud vale mulje tekkimise vältimiseks on vaja suuremat läbipaistvust.

Lõpetuseks nõustub raportöör seisukohaga, et käesoleva määruse vastuvõtmine on äärmiselt vajalik, et tugevdada kontrolli välispiiril ja seega saavutada uuesti olukord, kus Schengeni alal puudus piirikontroll.

(1)

http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&language=ET&reference=P7-TA-2011-344

(2)

http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-we-do/policies/borders-and-visas/border-crossing/docs/20141016_home_esbg_frp_001_esbg_final_report_3_00_en.pdf

(3)

http://frontex.europa.eu/assets/Publications/General/Final_Report_on_External_Evaluation_of_Frontex.pdf


VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (17.5.2016)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2007/2004, määrus (EÜ) nr 863/2007 ja nõukogu otsus 2005/267/EÜ

(COM(2015)0671 – C8-0408/2015 – 2015/0310(COD))

Arvamuse koostaja: Javier Nart

LÜHISELGITUS

Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku eesmärk on luua Euroopa piiri- ja rannikuvalve, et tagada ELi välispiiril integreeritud haldussüsteem.

Ettepanek on tervitatav ja vastab probleemidele, millega Euroopa Liit on käimasolevas pagulas- ja rändekriisis kokku puutunud. Hinnangute põhjal ületas ainuüksi 2015. aasta jaanuarist novembrini ligikaudu 1,5 miljonit inimest ebaseaduslikult piiri.

ELi toimimise lepingu artiklis 77 on sätestatud eesmärk „kehtestada järk-järgult välispiiride integreeritud piirivalvesüsteem“ ning kõnealune ettepanek tuleks võtta vastu esimese ja olulise sammuna selles suunas.

Kuid kavandatud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet põhineb praegusel Frontexil ning peab praktilise töö tegemisel toetuma liikmesriikide koostööle ja panustele.

Määrust tuleb täiendavalt muuta, et selgitada liikmesriikide ning ELi piiri- ja rannikuvalve ameti vahel „jagatud vastutuse“ mõistet.

Kuigi lisatud pädevused kujutavad endast olulist edasiminekut, tuleb neis näha esimest sammu protsessis, mis viib täiesti sõltumatu, integreeritud, ELi juhitava ja ELi-ülese piiri- ja rannikuvalveni, mida rahastatakse ELi eelarvest ja millel on tegevusautonoomia. Määruse lõpliku vastuvõtmisega peaks kaasnema liikmesriikide ja kõigi ELi institutsioonide võetud selge poliitiline kohustus sellist arengut toetada.

Tuleks ära märkida määruse ettepaneku artiklis 18 sisalduvad tingimused, mis võimaldavad sõltumatut sekkumist, mille otsustab komisjon, seda isegi liikmesriigi tahte vastu.

On hädavajalik, et amet seaks sisse head suhted piiri- ja rannikuvalvega kolmandates riikides ning et ametil oleks selliste välissuhete jaoks tegevuslik sõltumatus ja suutlikkus.

Eelarvemõju hinnangus on ette nähtud vähemalt 31,5 miljonit eurot 2017. aastal, aga see summa koos töötajate esialgse hinnangulise arvuga tundub olevat liiga väike.

Väliskomisjoni esitatud muudatusettepanekute hulgas on ka selgitused Euroopa Parlamendi rolli kohta ameti kontrollimisel ja ameti koostöö kohta kolmandate riikidega.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Euroopa piiri- ja rannikuvalve eesmärk on asendada Frontexit, et tagada välispiiril Euroopa integreeritud piirihaldus, eesmärgiga hallata tõhusalt rännet ja kindlustada Euroopa Liidus kõrge sisejulgeoleku tase, kaitstes samal ajal isikute vaba liikumist liidus. Kooskõlas aluslepingute ja nende protokollidega peaksid liikmesriigid – mille suhtes tuleb Schengeni acquis' sätteid piiridel kontrolli kaotamise kohta veel kohaldada – olema võimelised osalema kõigis käesoleva määruse kohastes tegevustes ja/või nendest kasu saama.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Frontexi ülesandeid tuleks seega laiendada ning nende muutuste kajastamiseks tuleks see ümber nimetada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiks. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti põhiroll peaks olema kehtestada tegevus- ja tehniline strateegia integreeritud piirihalduse rakendamiseks liidu tasandil, teha järelevalvet piirikontrolli tõhusa toimimise üle välispiiril, tagada suurem operatiiv- ja tehniline abi liikmesriikidele ühisoperatsioonide ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide kaudu ning kindlustada meetmete tegelik võtmine olukorras, mis nõuab kiireloomulist tegutsemist välispiiril, samuti korraldada, kooskõlastada ja läbi viia tagasisaatmisoperatsioone ja tagasisaatmisega seotud sekkumist.

(9)  Frontexi ülesandeid tuleks seega laiendada ning nende muutuste kajastamiseks tuleks see ümber nimetada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiks. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti põhiroll peaks olema kehtestada tegevus- ja tehniline strateegia integreeritud piirihalduse rakendamiseks liidu tasandil, teha järelevalvet piirikontrolli tõhusa toimimise üle välispiiril, tagada suurem operatiiv- ja tehniline abi liikmesriikidele ühisoperatsioonide ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide kaudu ning kindlustada meetmete tegelik võtmine olukorras, mis nõuab kiireloomulist tegutsemist välispiiril, k.a otsingu- ja päästeoperatsioonid merel, samuti korraldada, kooskõlastada ja läbi viia tagasisaatmisoperatsioone ja tagasisaatmisega seotud sekkumist.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Jagatud vastutusest juhindudes peaks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti roll olema välispiiri halduse korrapärane jälgimine. Amet peaks tagama nõuetekohase ja tõhusa jälgimise mitte üksnes riskianalüüsi, teabevahetuse ja EUROSURi kaudu, aga ka oma töötajate hulka kuuluvate ekspertide liikmesriikides kohapeal viibimise kaudu. Amet peaks seega saama lähetada kontaktametnikke konkreetsetesse liikmesriikidesse teatavaks ajaks, mille jooksul annab kontaktametnik tegevdirektorile aru. Kontaktametnike aruanne peaks moodustama haavatavuse hinnangu osa.

(12)  Võttes jagatud vastutuse koos liikmesriikidega, peaks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti roll olema välispiiri halduse korrapärane jälgimine. Amet peaks tagama nõuetekohase ja tõhusa jälgimise mitte üksnes riskianalüüsi, teabevahetuse ja EUROSURi kaudu, aga ka oma töötajate hulka kuuluvate ekspertide kohapeal viibimise kaudu, täieliku koostöö kaudu liikmesriikidega ja Schengeni alasse mittekuuluvate riikide õiguste austamise kaudu. Amet peaks seega saama lähetada kontaktametnikke konkreetsetesse liikmesriikidesse teatavaks ajaks, mille jooksul annab kontaktametnik tegevdirektorile aru. Kontaktametnike aruanne peaks moodustama haavatavuse hinnangu osa.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks korraldama asjakohast tehnilist ja operatiivabi liikmesriikidele, et suurendada nende suutlikkust rakendada oma kohustusi seoses välispiiri kontrolliga ning tulla toime probleemidega välispiiril, mis tulenevad ebaseaduslikust sisserändest või piiriülesest kuritegevusest. Seoses sellega peaks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet liikmesriigi taotlusel või omal algatusel korraldama ja koordineerima ühisoperatsioone ühe või mitme liikmesriigi jaoks ning lähetama Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmasid, samuti kasutama vajalikke tehnilisi seadmeid; lisaks võib ta lähetada eksperte oma töötajate seast.

(14)  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks korraldama ja pakkuma asjakohast täiendavat tehnilist ja operatiivabi liikmesriikidele, et suurendada nende suutlikkust rakendada oma kohustusi seoses välispiiri kontrolliga ning tulla toime probleemidega välispiiril, kasutades selleks ka otsingu- ja päästeoperatsioone merel, ilma et see piiraks siseriiklike ametiasutuste kriminaaluurimiste algatamise pädevust. Seoses sellega peaks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet liikmesriigi taotlusel või omal algatusel korraldama ja koordineerima ühisoperatsioone ühe või mitme liikmesriigi jaoks ning lähetama Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmasid, samuti kasutama vajalikke tehnilisi seadmeid; lisaks võib ta lähetada eksperte oma töötajate seast.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Teatavatel välispiiri aladel, mida nimetatakse esmase vastuvõtu piirkondadeks ja kus liikmesriigid seisavad silmitsi ebaproportsionaalse rändesurvega, mida iseloomustavad suured segarändevood, peaksid liikmesriigid saama tugineda suuremale operatiivsele ja tehnilisele toele rändehalduse tugirühmade poolt, kuhu kuuluvad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti poolt liikmesriikidest lähetatud ekspertide rühmad ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti töötajate hulka kuuluvad eksperdid. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks aitama komisjonil erinevate ametite tegevust kohapeal koordineerida.

(16)  Teatavatel välispiiri aladel, mida nimetatakse esmase vastuvõtu piirkondadeks ja kus liikmesriigid seisavad silmitsi ebaproportsionaalse rändesurvega, mida iseloomustavad suured segarändevood, peaksid liikmesriigid saama tugineda suuremale operatiivsele ja tehnilisele toele rändehalduse tugirühmade poolt, kuhu kuuluvad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti poolt liikmesriikidest lähetatud ekspertide rühmad ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti töötajate hulka kuuluvad eksperdid. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks aitama komisjonil erinevate ametite tegevust kohapeal koordineerida. Ametil peaks olema autonoomne sekkumise õigus selleks, et jaotada oma töötajad ja seadmed piirikaitse olukorra keerukuse alusel ning vastavalt välispiiri alade eripärale, kus liikmesriigid seisavad silmitsi ebaproportsionaalse rändesurvega.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil peaks olema võimalik kasutada vajalikke vahendeid ja töötajaid, kes on lähetatud ühisoperatsioonide või piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide eesmärgil. Sel eesmärgil peaks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil olema liikmesriigi taotlusel piirivalve kiirreageerimisrühmade sekkumise korral või kiireloomulist tegevust nõudva olukorra puhul võimalus lähetada Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmad kiirreageerimisreservist, mis peaks olema alaline korpus, kuhu kuulub väike protsent liikmesriikide piirivalvurite koguarvust ja mis koosneb vähemalt 1 500 isikust. Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade kiirreageerimisreservist lähetatavatele rühmadele tuleks vastavalt vajadusele viivitamata lisaks saata täiendavad Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmad.

(18)  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil peaks olema võimalik kasutada vajalikke vahendeid ja töötajaid, kes on lähetatud ühisoperatsioonide või piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide eesmärgil. Sel eesmärgil peaks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil olema liikmesriigi taotlusel piirivalve kiirreageerimisrühmade sekkumise korral või kiireloomulist tegevust nõudva olukorra puhul võimalus lähetada Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmad kiirreageerimisreservist, mis peaks olema alaline korpus, kuhu kuulub piisav protsent liikmesriikide piirivalvurite koguarvust ja mis koosneb vähemalt 1 500 isikust. Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade kiirreageerimisreservist lähetatavatele rühmadele tuleks vastavalt vajadusele viivitamata lisaks saata täiendavad Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmad.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks suurendama oma abi liikmesriikidele riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks vastavalt liidu tagasisaatmispoliitikale ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/115/EÜ1. Eelkõige peaks amet koordineerima ja korraldama ühest või mitmest liikmesriigist tagasisaatmise operatsioone ning korraldama ja läbi viima tagasisaatmisega seotud sekkumist, et tugevdada nende liikmesriikide tagasisaatmissüsteemi, kes vajavad suuremat tehnilist ja operatiivabi, täites oma kohustust saata tagasi riigis ebaseaduslikult viibivad kolmandate riikide kodanikud kooskõlas kõnealuse direktiiviga.

(21)  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks suurendama oma abi liikmesriikidele riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks vastavalt liidu tagasisaatmispoliitikale ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/115/EÜ1. Eelkõige peaks amet ühe või mitme liikmesriigi taotlusel koordineerima ja korraldama tagasisaatmisoperatsioone ning korraldama ja läbi viima tagasisaatmisega seotud sekkumist, et tugevdada nende liikmesriikide tagasisaatmissüsteemi, kes vajavad suuremat tehnilist ja operatiivabi, täites oma kohustust saata tagasi riigis ebaseaduslikult viibivad kolmandate riikide kodanikud kooskõlas kõnealuse direktiiviga.

__________________

__________________

1Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ, 16. detsember 2008, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).

1Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ, 16. detsember 2008, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks hõlbustama ja ergutama operatiivkoostööd liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel liidu välissuhete poliitika raames, sealhulgas koordineerides operatiivkoostööd liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel välispiiri haldamise valdkonnas ja lähetades kolmandatesse riikidesse kontaktametnikke, samuti tehes koostööd kolmandate liikmesriikide ametiasutustega tagasisaatmise valdkonnas, sealhulgas seoses reisidokumentide omandamisega. Oma koostöös kolmandate riikidega peaksid Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ja liikmesriigid järgima liidu õigusaktides sätestatutega vähemalt võrdseid norme ja standardeid ka juhul, kui kolmandate riikidega tehakse koostööd nende riikide territooriumil.

(28)  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga / asjaomaste liikmesriikidega hõlbustama ja ergutama operatiivkoostööd liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel liidu välissuhete poliitika raames koostöös Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistusega, sealhulgas koordineerides operatiivkoostööd liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel pärast kolmandate riikidega piirneva välispiiri riskihindamist ja lähetades kolmandatesse riikidesse kontaktametnikke, samuti tehes koostööd kolmandate riikide ametiasutustega tagasisaatmise valdkonnas, sealhulgas seoses reisidokumentide omandamisega. Oma koostöös kolmandate riikidega peaksid Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ja liikmesriigid järgima liidu õigusaktides sätestatutega vähemalt võrdseid norme ja standardeid ka juhul, kui kolmandate riikidega tehakse koostööd nende riikide territooriumil.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(29 a)  Euroopa piiri- ja rannikuvalve operatsioonide käigus ei suunata ühtegi isikut tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte vastaselt kolmanda riigi asutustesse ega anta muul viisil üle kolmanda riigi asutustele, kus on muu hulgas tõsine oht, et tema suhtes võidakse rakendada surmanuhtlust, piinamist, tagakiusamist või muud ebainimlikku või inimväärikust alandavat kohtlemist või karistamist või kus ta elu või vabadus satuks ohtu tema rassi, usu, rahvuse, seksuaalse sättumuse, teatavasse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu, või kus on tõsine oht, et ta saadetakse välja teise riiki või antakse välja teisele riigile, rikkudes tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kaebuste mehhanism koostöös põhiõiguste ametnikuga, et jälgida ja tagada inimõiguste austamine ameti kogu tegevuses. See peaks olema haldusmehhanism, mille kohaselt põhiõiguste ametnik peaks olema vastutav ameti saadud kaebuste lahendamise eest kooskõlas õigusega heale haldusele. Põhiõiguste ametnik peaks läbi vaatama kaebuse vastuvõetavuse, registreerima vastuvõetavad kaebused, edastama kõik registreeritud kaebused tegevdirektorile, edastama piirivalvureid käsitlevad kaebused päritoluliikmesriigile ning registreerima ameti või asjaomase liikmesriigi järelmeetmed. Kriminaaluurimist peaks läbi viima liikmesriigid.

(30)  Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kaebuste mehhanism koostöös põhiõiguste ametnikuga, et jälgida ja tagada inimõiguste austamine ameti ja selle töötajate kogu tegevuses. See peaks olema tõhus ja ligipääsetav haldusmehhanism, mille kohaselt ameti põhiõiguste ametnik osaleb kooskõlas õigusega heale haldusele ning on oma tegevuses sõltumatu. Põhiõiguste ametnik peaks läbi vaatama kaebuse vastuvõetavuse, registreerima vastuvõetavad kaebused ja neid vastavalt vajadusele käsitlema, edastama kõik registreeritud kaebused tegevdirektorile, edastama piirivalvureid ja rannikuvalvet käsitlevad kaebused päritoluliikmesriigile ning registreerima ameti või asjaomase liikmesriigi järelmeetmed. Need andmed peaksid sisalduma ameti aastaaruandes. Kriminaaluurimist peaks läbi viima liikmesriigid.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühtsed tingimused, eelkõige seoses olukordadega, mis nõuavad välispiiril kiireloomulisi meetmeid, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201118

(31)  Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühtsed tingimused, eelkõige seoses olukordadega, mis nõuavad välispiiril kiireloomulisi meetmeid, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201118, austades tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet ning inimõiguste deklaratsioone ja standardeid.

__________________

__________________

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33)  Komisjon ja liikmesriigid peaksid olema haldusnõukogus esindatud, et viia ellu poliitikat ja poliitilist järelevalvet Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti üle. Haldusnõukogu peaks võimaluse korral koosnema piirivalve juhtimise eest vastutavate riiklike teenistuste tegevjuhtidest või nende esindajatest. Haldusnõukogule tuleks anda vajalikud volitused kehtestada eelarve, kontrollida selle täitmist, võtta vastu asjakohaseid finantseeskirju, kehtestada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti otsuste tegemise tarbeks läbipaistev kord ning nimetada ametisse tegevdirektor ja tegevdirektori asetäitja. Ametit tuleks juhtida ja amet peaks tegutsema kooskõlas liidu detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisi põhimõtetega, mille võtsid 19. juulil 2012 vastu Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon.

(33)  Komisjon, liikmesriigid ja Euroopa Parlament peaksid olema haldusnõukogus esindatud, et viia ellu poliitikat ja poliitilist järelevalvet Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti üle. Haldusnõukogu peaks võimaluse korral koosnema piirivalve juhtimise eest vastutavate riiklike teenistuste tegevjuhtidest või nende esindajatest. Haldusnõukogule tuleks anda vajalikud volitused kehtestada eelarve, kontrollida selle täitmist, võtta vastu asjakohaseid finantseeskirju, kehtestada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti otsuste tegemise tarbeks läbipaistev kord ning nimetada ametisse tegevdirektor ja tegevdirektori asetäitja. Ametit tuleks juhtida ja amet peaks tegutsema kooskõlas liidu detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisi põhimõtetega, mille võtsid 19. juulil 2012 vastu Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  „välispiir“ – liikmesriikide maismaa- ja merepiir ning nende lennujaamad ja sadamad, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 562/20061 II jaotise sätteid;

(1)  „välispiir“ – liikmesriikide maismaa- ja merepiir ning nende lennujaamad ja meresadamad, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2016/3991 II jaotise sätteid, sh need liikmesriigid, mille suhtes tuleb Schengeni acquis' sätteid sisepiiride kaotamise kohta veel kohaldada;

______________

_______________

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 562/2006, 15. märts 2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 105, 13.4.2006, lk 1).

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EÜ) nr 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet kehtestab Euroopa integreeritud piirihalduse tegevus- ja tehnilise strateegia. Ta edendab ja tagab Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamise kõikides liikmesriikides.

2.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet kehtestab Euroopa integreeritud piirihalduse tegevus- ja tehnilise strateegia, millel on selged ja mõõdetavad eesmärgid piiride julgeoleku ja haldamise parandamise osas, ning arvestab vajadusel liikmesriikide konkreetset olukorda, eelkõige geograafilist asukohta. Strateegiat ajakohastatakse regulaarselt, et võtta arvesse uusi arenguid kohapeal. Ta edendab ja tagab Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamise kõikides liikmesriikides.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  otsingu- ja päästeoperatsioonide merel läbiviimine ja koordineerimine ning toetus kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja algatustele, mis korraldavad otsingu- ja päästeorganisatsioone merel;

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  sisejulgeoleku riskide analüüs ning välispiiri toimimist või julgeolekut mõjutada võivate ohtude analüüs;

(b)  sisejulgeoleku riskide analüüs ning välispiiri toimimist või julgeolekut mõjutada võivate ohtude analüüs;

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  koostöö kolmandate riikidega käesoleva määrusega reguleeritud valdkondades, keskendudes eelkõige naaberriikidele ning neile kolmandatele riikidele, mis on riskianalüüsi alusel tuvastatud kui päritoluriigid ja ebaseadusliku sisserände transiidiriigid;

(d)  komisjoni, Euroopa välisteenistuse ja liikmesriikidega ühiselt tehtav koostöö kolmandate riikidega käesoleva määrusega reguleeritud valdkondades, keskendudes eelkõige naaberriikidele ning neile kolmandatele riikidele, mis on riskianalüüsi alusel tuvastatud kui päritoluriigid ja ebaseadusliku sisserände transiidiriigid;

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Need liikmesriigid, mille piirid moodustavad välispiirid, tagavad välispiiride halduse enda huvides ning kõikide liikmesriikide huvides täielikus kooskõlas liidu õigusega ning vastavalt artikli 3 lõikes 2 osutatud tehnilise ja tegevusstrateegiale ning tihedas koostöös ametiga.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet hõlbustab liidu välispiiri haldusega seotud meetmete kohaldamist, tugevdades, hinnates ja koordineerides liikmesriikide tegevust nende meetmete rakendamisel ja tagasisaatmisel. Liikmesriigid tagavad oma välispiirilõigu halduse enda huvides ning kõikide nende liikmesriikide huvides, kes on kaotanud sisepiiridel kontrolli, täielikus kooskõlas liidu õigusega ning vastavalt artikli 3 lõikes 2 osutatud tehnilise ja tegevusstrateegiaga ning tihedas koostöös ametiga.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Liikmesriikidel on esmavastutus seoses asjaomaste rahvusvaheliste, liidu ja riigi õigusaktide rakendamisega ning Euroopa piiri- ja rannikuvalve koordineeritud ühisoperatsioonide raames võetud õiguskaitsemeetmetega ja seega ka seoses nimetatud meetmete võtmise käigus põhiõiguste austamisega. Euroopa piiri- ja rannikuvalve vastutab koordineerijana samuti kõigi oma volituste alusel võetud meetmete ja tehtud otsuste eest ning talle jääb nendega seoses täielik aruandekohustus. Koostöös ameti, nõukogu ja asjaomaste sidusrühmadega analüüsib komisjon täiendavalt aruandekohustuse ja vastutusega seotud sätteid ning parandab ameti tegevusega seotud võimalikud ja tegelikud puudused.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Selleks et tagada sidus Euroopa integreeritud piirihaldus kõikidel välispiiridel, hõlbustab ja tõhustab amet olemasolevate ja tulevaste välispiiri haldamisega seotud liidu meetmete, eelkõige määrusega () nr 562/2006 kehtestatud Schengeni piirieeskirjade kohaldamist.

1.  Selleks et tagada sidus Euroopa integreeritud piirihaldus kõikidel välispiiridel, hõlbustab ja tõhustab amet olemasolevate ja tulevaste välispiiri haldamisega seotud liidu meetmete, kaasa arvatud määrusega (EL) nr 2016/399 kehtestatud Schengeni piirieeskirjade kohaldamist.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Eesmärgiga aidata kaasa tõhusale, kõrgetasemelisele ja ühtsele piirikontrollile ja tagasisaatmisele, täidab amet järgmisi ülesandeid:

1.  Eesmärgiga aidata kaasa tõhusale, kõrgetasemelisele ja ühtsele piirikontrollile ja tagasisaatmise puhul rahvusvaheliste standardite ühtsele kohaldamisele, täidab amet järgmisi ülesandeid:

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  asutab jälgimis- ja riskianalüüsikeskuse, kes suudab jälgida rändevooge ning teha riskianalüüsi seoses integreeritud piirihalduse kõikide aspektidega;

(a)  jälgib rändevooge ning teeb riskianalüüsi seoses integreeritud piirihalduse kõikide aspektidega, kasutades ära olemasolevaid ressursse, nagu liidu satelliidikeskust ja vaatluskeskust;

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  korraldab haavatavuse hindamise, mille käigus hindab ka liikmesriikide suutlikkust tulla toime ohtude ja survega välispiiril;

(b)  korraldab korrapäraselt haavatavuse hindamise, mille käigus hindab ka liikmesriikide suutlikkust tulla toime ohtude ja survega nende välispiiril;

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  abistab liikmesriike olukorras, kus välispiiril on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi, koordineerides ja korraldades ühisoperatsioone, võttes arvesse seda, et mõnikord on tegemist humanitaarhädaolukorraga või tuleb tegeleda päästetöödega merel;

(c)  toetab liikmesriike olukorras, kus välispiiril on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi, koordineerides ja korraldades ühisoperatsioone, võttes arvesse seda, et mõnikord on tegemist humanitaarhädaolukorraga või tuleb tegeleda päästetöödega merel;

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  loob tehniliste seadmete reservi, mida kasutatakse ühisoperatsioonidel, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonidel ning rändehalduse tugirühmade raames, samuti tagasisaatmisoperatsioonidel ja tagasisaatmisega seotud sekkumises;

(f)  loob tehniliste seadmete reservi, mida kasutatakse ühisoperatsioonidel, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonidel, otsingu- ja päästeoperatsioonidel ning rändehalduse tugirühmade raames, samuti tagasisaatmisoperatsioonidel ja tagasisaatmisega seotud sekkumises;

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  toetab seadmete tehniliste standardite väljatöötamist, eriti taktikalise tasandi juhtimises ja sides, samuti tehnilist järelevalvet, et tagada koostalitlusvõime liidu ja liikmesriikide tasandil;

(h)  toetab seadmete ühiste tehniliste standardite väljatöötamist, eriti taktikalise tasandi juhtimises ja sides, samuti tehnilist järelevalvet, et tagada koostalitlusvõime liidu ja liikmesriikide tasandil;

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt n

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(n)  osaleb sellise teadus- ja innovatsioonitegevuse arendamises ja juhtimises, mis on välispiiri kontrolli ja järelevalve jaoks oluline ja mis hõlmab kõrgetasemelise järelevalvetehnoloogia kasutamist, nagu kaugjuhitava õhusõiduki süsteemid, ning töötab käesoleva määrusega reguleeritud valdkondades välja katseprojekte;

(n)  jälgib sellise teadus- ja innovatsioonitegevuse arendamist ja juhtimist ning osaleb selles, mis on välispiiri kontrolli ja järelevalve jaoks oluline ja mis hõlmab kõrgetasemelise järelevalvetehnoloogia kasutamist, nagu kaugjuhitava õhusõiduki süsteemid, ning töötab käesoleva määrusega reguleeritud valdkondades välja katseprojekte;

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt q

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(q)  teeb koostööd Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ja Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga, et toetada rannikuvalve funktsioone täitvaid liikmesriikide ametiasutusi, pakkudes teenuseid, teavet, seadmeid ja koolitust ning koordineerides mitmeotstarbelisi operatsioone;

(q)  teeb koostööd Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ja Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga, et toetada rannikuvalve funktsioone täitvaid liikmesriikide ametiasutusi, pakkudes teenuseid, teavet ning vajaduse korral seadmeid ja koolitust ning koordineerides mitmeotstarbelisi operatsioone;

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt r

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(r)  abistab liikmesriike ja kolmandaid riike välispiiri haldamise ja tagasisaatmise valdkonnas tehtavas operatiivkoostöös.

(r)  abistab ja toetab liikmesriike ja kolmandaid riike välispiiri haldamise ja tagasisaatmise valdkonnas tehtavas operatiivkoostöös;

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt r a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(r a)  rakendab ja edendab piirihalduse tavade kõrgeimaid standardeid, võimaldades läbipaistvust ja avalikku kontrolli ning tagades põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamise ja edendamise;

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad jätkata välispiiril operatiivtasandil koostööd teiste liikmesriikide ja/või kolmandate riikidega, sealhulgas sõjalisi operatsioone õiguskaitsemissioonidel ning tagasisaatmise valdkonnas, kui selline koostöö on kooskõlas ameti tegevusega. Liikmesriigid hoiduvad tegevusest, mis võiks ohustada ameti toimimist või tema eesmärkide saavutamist.

Liikmesriigid võivad jätkata välispiiril operatiivtasandil koostööd teiste liikmesriikide ja/või kolmandate riikidega, sealhulgas sõjalisi operatsioone õiguskaitsemissioonidel ning tagasisaatmise valdkonnas, kui selline koostöö ei ole vastuolus ameti tegevusega ning ÜJKP ja NATO missioonidega, kui see on asjakohane. Liikmesriigid hoiduvad tegevusest, mis võiks ohustada ameti toimimist või tema eesmärkide saavutamist.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Amet asutab jälgimis- ja riskianalüüsikeskuse, kes suudab jälgida Euroopa Liitu suunduvaid ja liidusiseseid rändevooge. Selleks töötab amet välja ühise integreeritud riskianalüüsi mudeli, mida amet ja liikmesriigid kohaldavad.

1.  Amet asutab jälgimis- ja riskianalüüsikeskuse, kes suudab jälgida rändevooge. Amet tagab, et kõiki olemasolevaid liidu ressursse (luureteave, riskianalüüsid, satelliidid jne) kasutatakse täielikult ja igakülgselt. Selleks töötab amet haldusnõukogu otsusega välja ühise integreeritud riskianalüüsi mudeli, mida amet ja liikmesriigid kohaldavad.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Ameti koostatud riskianalüüs hõlmab kõiki Euroopa integreeritud piirihalduse seisukohast asjakohaseid aspekte, eelkõige piirikontrolli, tagasisaatmist, kolmandate riikide kodanike ebaseaduslikku teisest rännet liidus, piiriülese kuritegevuse, sealhulgas ebaseaduslikule sisserändele kaasaaitamise, inimkaubanduse ja terrorismi tõkestamist ning naabruses asuvate kolmandate riikide olukorda eesmärgiga töötada välja varajase hoiatamise mehhanism, millega analüüsitakse liitu suunduvaid rändevooge.

3.  Ameti koostatud riskianalüüs hõlmab kõiki Euroopa integreeritud piirihalduse seisukohast asjakohaseid aspekte, eelkõige piirikontrolli, põhiõiguste kaitset, tagasisaatmist, kolmandate riikide kodanike ebaseaduslikku teisest rännet liidus, piiriülese kuritegevuse, inimkaubanduse ja terrorismi tõkestamist ning naabruses asuvate kolmandate riikide, samuti päritoluriikide ja ebaseadusliku rände transiidiriikide olukorda eesmärgiga töötada välja varajase hoiatamise mehhanism, millega analüüsitakse liitu suunduvaid rändevooge ning põhiõiguste austamist.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Amet avalikustab oma riskianalüüsi metoodika ja kriteeriumid.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  annavad tegevdirektorile korrapäraselt aru välispiiril valitseva olukorra ning asjaomase liikmesriigi suutlikkuse kohta tegeleda tõhusalt olukorraga välispiiril;

(e)  annavad tegevdirektorile ja asjaomase riikliku asutuse juhile korrapäraselt aru välispiiril valitseva olukorra ning asjaomase liikmesriigi suutlikkuse kohta olukorraga tõhusalt tegeleda;

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  piiramatu juurdepääs riiklikule koordinatsioonikeskusele ja riigi olukorrapildile, mis on koostatud vastavalt määrusele (EL) nr 1052/2013;

(a)  juurdepääs riiklikule koordinatsioonikeskusele ja riigi olukorrapildile, mis on koostatud vastavalt määrusele (EL) nr 1052/2013;

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Haavatavuse hinnangu tulemused esitatakse järelevalvenõukogule, kes annab tegevdirektorile nõu liikmesriikide võetavate meetmete kohta, tuginedes haavatavuse hinnangu tulemustele ning võttes arvesse ameti riskianalüüsi ja Schengeni hindamismehhanismi tulemusi.

4.  Haavatavuse hinnangu tulemused esitatakse asjaomastele liikmesriikidele. Asjaomane liikmesriik võib hinnangu kohta märkusi esitada. Tegevdirektor tugineb asjaomastele liikmesriikidele soovitatavate meetmete osas haavatavuse hinnangu tulemustele, võttes arvesse ameti riskianalüüsi, asjaomase liikmesriigi märkuseid ja Schengeni hindamismehhanismi tulemusi.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – punkt a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  rändevoogude kohta teabe vahetamine kodanikuühiskonna organisatsioonide ning otsingu- ja päästeoperatsioone läbi viivate algatustega;

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ühisoperatsioonide ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide algatamine välispiiril

Ühisoperatsioonide ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide algatamine välispiiril

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Ühisoperatsiooni või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni eesmärgid võib saavutada mitmeotstarbelise operatsiooni osana, mis võib hõlmata merehädas olevate isikute päästmist või muid rannikuvalve funktsioone, võitlust inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise või inimkaubanduse vastu, ebaseadusliku uimastikaubanduse kontrolli operatsioone ning rändehaldust, mis hõlmab isikute tuvastamist, registreerimist, küsitlemist ja tagasisaatmist.

5.  Ühisoperatsiooni või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni eesmärgid võib saavutada mitmeotstarbelise operatsiooni osana, mis võib hõlmata merehädas olevate isikute päästmist või muid rannikuvalve funktsioone, võitlust inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise või inimkaubanduse vastu, ebaseadusliku uimastikaubanduse kontrolli operatsioone ning rändehaldust, mis hõlmab isikute tuvastamist, registreerimist, küsitlemist ja tagasisaatmist. Mereoperatsiooni korraldamisel tuleb meetmeid võtta nii, et nendega igal juhul tagatakse kinnipeetud või päästetud isikute ja osalevate üksuste või kolmandate isikute ohutus.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Ühisoperatsiooni ettevalmistamisel koostab tegevdirektor koostöös vastuvõtva liikmesriigiga vajalike tehniliste seadmete ja personali loetelu, võttes arvesse vastuvõtva liikmesriigi kättesaadavaid vahendeid. Nende elementide põhjal määrab amet kindlaks operatiiv- ja tehnilise toe paketi ning suutlikkuse suurendamise meetmed, mida tegevusplaan peab sisaldama.

1.  Ühisoperatsiooni ettevalmistamisel koostab tegevdirektor koostöös vastuvõtva liikmesriigiga või kolmanda riigiga vajalike tehniliste seadmete ja personali loetelu, võttes arvesse vastuvõtva liikmesriigi kättesaadavaid vahendeid. Nende elementide põhjal määrab amet kindlaks operatiiv- ja tehnilise toe paketi ning suutlikkuse suurendamise meetmed, mida tegevusplaan peab sisaldama.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  korraldusi ja kontrolli käsitlevad sätted, sealhulgas rühmade liikmete ja ametiga koostöö tegemise eest vastutavate vastuvõtva liikmesriigi piirivalvurite – eelkõige piirivalvurid, kes annavad lähetuse ajal korraldusi – nimed ja auastmed ning rühmade liikmete koht käsuliinis;

(f)  korraldusi ja kontrolli käsitlevad sätted, sealhulgas rühmade liikmete ja ametiga koostöö tegemise eest vastutavate vastuvõtva liikmesriigi piirivalvurite – eelkõige piiri- ja rannikuvalvurid, kes annavad lähetuse ajal korraldusi – nimed ja auastmed ning rühmade liikmete koht käsuliinis;

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j)  mereoperatsioonide puhul spetsiifiline teave selles geograafilises alas, kus ühisoperatsioon toimub, kohaldatava jurisdiktsiooni ja õigusaktide kohta, sealhulgas viited rahvusvahelistele ja liidu õigusnormidele, mis käsitlevad pealtkuulamist, merel toimuvat päästetegevust ja pardalt lahkumist. Seda arvestades kehtestatakse tegevusplaan kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 656/2014; 42

(j)  mereoperatsioonide puhul spetsiifiline teave selles geograafilises alas, kus ühisoperatsioon toimub, kohaldatava jurisdiktsiooni ja õigusaktide kohta, sealhulgas viited rahvusvahelistele ja liidu õigusnormidele, mis käsitlevad pealtkuulamist, merel toimuvaid otsinguid, päästetegevust ja pardalt lahkumist. Seda arvestades kehtestatakse kooskõlas rahvusvahelise õiguse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 656/201442 tegevusplaan, milles määratakse kindlaks ameti roll otsingu- ja päästetegevuses;

__________________

__________________

42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 656/2014, 15. mai 2014, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri koordineeritava operatiivkoostöö raames toimuva patrull- ja vaatlustegevuse jaoks välistel merepiiridel (ELT L 189, 27.6.2014, lk 93).

42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 656/2014, 15. mai 2014, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri koordineeritava operatiivkoostöö raames toimuva patrull- ja vaatlustegevuse jaoks välistel merepiiridel (ELT L 189, 27.6.2014, lk 93).

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k)  kolmandate riikide, muude liidu organite, asutuste ja ametite või rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö kord;

(k)  kolmandate riikide, muude liidu organite, asutuste ja ametite või rahvusvaheliste organisatsioonidega komisjoni ja Euroopa välisteenistusega tihedas koostoimes tehtava koostöö kord. Euroopa Parlamendile antakse selle koostöö kohta korrapäraselt teavet;

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  tehniline ja operatiivabi tagasisaatmise valdkonnas, sealhulgas tagasisaatmisoperatsioonide ettevalmistamine ja korraldamine.

(c)  tehniline ja operatiivabi tagasisaatmise valdkonnas, sealhulgas tagasisaatmisoperatsioonide ettevalmistamine ja korraldamine, austades täielikult põhiõigusi, nõuetekohast menetlust ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Amet tagab koostöös Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja teiste asjakohaste ELi ametitega ning komisjoni koordineerimisel nende tegevuste kooskõla Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ja põhiõigustega. See hõlmab varjualuste, hügieenitingimuste ning soopõhiseid ja laste vajadusi arvesse võtvate rajatiste tagamist esmase vastuvõtu piirkondades.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kiirreageerimisreserv on alaline korpus, mida amet saab viivitamata kasutada ning mis võidakse lähetada igast liikmesriigist kolme tööpäeva jooksul alates kuupäevast, millal tegevdirektor ja vastuvõttev liikmesriik tegevusplaanis kokku lepivad. Sel eesmärgil annab iga liikmesriik igal aastal ameti käsutusse sellise arvu piirivalvureid, mis vastab vähemalt 3 %-le töötajatest välise maismaa- või merepiirita liikmesriikides ning 2 %-le töötajatest välise maismaa- või merepiiriga liikmesriikides ning mis ulatub vähemalt 1 500 piirivalvurini, kes vastavad haldusnõukogu otsuses kindlaks määratud profiilidele.

5.  Kiirreageerimisreserv on alaline korpus, mida amet saab viivitamata kasutada ning mis võidakse lähetada igast liikmesriigist kolme tööpäeva jooksul alates kuupäevast, millal tegevdirektor ja vastuvõttev liikmesriik tegevusplaanis kokku lepivad. Sel eesmärgil annab iga liikmesriik igal aastal ameti käsutusse sellise arvu piirivalvureid, mis vastab vähemalt 3 %-le töötajatest välise maismaa- või merepiirita liikmesriikides ning 2 %-le töötajatest välise maismaa- või merepiiriga liikmesriikides ning mis ulatub vähemalt 1 500 piirivalvurini, kes vastavad haldusnõukogu otsuses kindlaks määratud profiilidele. Amet toetub liidu teadmistele, mis on saadud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide ning peaeesmärkide kaudu.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 8 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet saadab Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmadesse pädevaid piirivalvureid, kelle liikmesriigid on lähetanud ametisse riiklike ekspertidena. Liikmesriikide panus seoses piirivalvurite lähetamisega ameti teenistusse järgneval aastal kavandatakse ameti ja liikmesriikide vahel igal aastal peetavate kahepoolsete läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Vastavalt nendele kokkulepetele teevad liikmesriigid oma piirivalvurid lähetamiseks kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui see mõjutaks tõsiselt riiklike ülesannete täitmist. Sellisel juhul võivad liikmesriigid oma lähetuses viibivad piirivalvurid tagasi kutsuda.

Amet saadab Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmadesse pädevaid piirivalvureid, kelle liikmesriigid on lähetanud ametisse riiklike ekspertidena. Liikmesriikide panus seoses piirivalvurite lähetamisega ameti teenistusse järgneval aastal kavandatakse ameti ja liikmesriikide vahel igal aastal peetavate kahepoolsete läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Vastavalt nendele kokkulepetele teevad liikmesriigid oma piirivalvurid lähetamiseks kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui see mõjutaks tõsiselt riiklike ülesannete täitmist. Sellisel juhul võivad liikmesriigid oma lähetuses viibivad piirivalvurid tagasi kutsuda. Töötajate võimaliku nappuse korvamiseks võib amet oma volituste kohaselt piirikontrolli ülesannete täitmiseks ajutiselt töötajaid palgata.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 8 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Sellised lähetused võivad kesta 12 kuud või kauem, aga ühelgi juhul ei kesta need alla kolme kuu. Lähetatud piirivalvureid käsitatakse rühmade liikmetena ning neil on rühmade liikmetele antud ülesanded ja volitused. Piirivalvurid lähetanud liikmesriiki käsitatakse päritoluliikmesriigina.

Lähetused võivad kesta 12 kuud või kauem, aga ühelgi juhul ei kesta need alla kolme kuu. Lähetatud piirivalvureid käsitatakse rühmade liikmetena ning neil on rühmade liikmetele antud ülesanded ja volitused. Piirivalvurid lähetanud liikmesriiki käsitatakse päritoluliikmesriigina.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  kooskõlastab tehnilisel ja operatiivtasandil liikmesriikide tagasisaatmismeetmeid, et saavutada tagasisaatmise halduse integreeritud süsteem liikmesriikide pädevate asutuste seas ja koostöös kolmandate riikide asjaomaste ametiasutuste ja muude oluliste sidusrühmadega;

(a)  kooskõlastab tehnilisel ja operatiivtasandil liikmesriikide tagasisaatmismeetmeid, kaasa arvatud vabatahtlikke tagasipöördumisi, et saavutada tagasisaatmise halduse integreeritud süsteem liikmesriikide pädevate asutuste seas ja koostöös kolmandate riikide asjaomaste ametiasutuste ja muude oluliste sidusrühmadega;

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1 – punkt a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  teeb koostööd kolmandate riikidega, et hõlbustada liikmesriikide tagasisaatmismeetmeid;

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  abi meetmete puhul, mis on vajalikud selleks, et tagada tagasipöördujate kättesaadavus tagasisaatmise eesmärgil ning vältida nende põgenemist.

(d)  abi meetmete puhul, mis on seaduslikud, proportsionaalsed ja vajalikud selleks, et tagada tagasipöördujate kättesaadavus tagasisaatmise eesmärgil ja vältida nende põgenemist ning anda nõu sisserändajate kinnipidamise alternatiivide kohta, kooskõlas direktiiviga 2008/115/EÜ ja rahvusvahelise õigusega.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Tagasisaatmisbüroo eesmärk on luua koostoime ja ühendada tagasisaatmise valdkonnas liidu rahastatavaid võrgustikke ja programme tihedas koostöös Euroopa Komisjoni ning Euroopa rändevõrgustikuga43.

3.  Tagasisaatmisbüroo eesmärk on luua koostoime ja ühendada liidu rahastatavaid võrgustikke ja programme tihedas koostöös Euroopa Komisjoni ning Euroopa rändevõrgustikuga43 ning teiste asjaomaste organisatsioonide ja liikmesriikidega.

__________________

__________________

43 ELT L 131, 21.5.2008, lk 7.

43 ELT L 131, 21.5.2008, lk 7.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Amet ei koordineeri ega korralda tagasisaatmisoperatsioone sellistes kolmandates riikides ning ei tee tagasisaatmisoperatsioonide ettepanekuid selliste kolmandate riikide suhtes, mille puhul on riskianalüüsidega tuvastatud või põhiõiguste ametniku, liidu ametite, inimõigustega tegelevate organite või valitsustevaheliste ja valitsusväliste organisatsioonide aruannete kaudu kindlaks tehtud, et esineb põhiõiguste rikkumise oht või tõsiseid puuduseid asjakohastes tsiviil- ja kriminaalõigusaktides ja -menetlustes.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet tagab oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel põhiõiguste kaitse vastavalt asjaomasele liidu õigusele, eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartale, asjaomasele rahvusvahelisele õigusele, sealhulgas pagulasseisundi konventsioonile, ning rahvusvahelise kaitse kättesaadavusega seotud kohustustele, eelkõige tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttele. Selleks koostab amet põhiõiguste strateegia, arendab seda edasi ning rakendab seda.

1.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet tagab oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel põhiõiguste kaitse vastavalt asjaomasele liidu õigusele, eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartale ja asjaomasele rahvusvahelisele õigusele, sealhulgas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile, pagulasseisundi konventsioonile ja lapse õiguste konventsioonile, ning rahvusvahelise kaitse kättesaadavusega seotud kohustustele, eelkõige seoses tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega. Selleks koostab amet koos Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga põhiõiguste strateegia (sh tõhusa mehhanismi põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamise tagamiseks ameti kogu tegevuses), arendab seda edasi ning rakendab seda. Euroopa Parlamendile antakse selle koostöö kohta korrapäraselt teavet;

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Oma ülesannete täitmisel tagab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, et ühtki isikut ei toimetata, sunnita sisenema ega saadeta tagasi riiki ega anta muul viisil üle sellise riigi ametiasutustele, kes rikub tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet või kust isikut võidakse saata välja või tagasi riiki, kes seda põhimõtet rikub.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võtab oma ülesannete täitmisel arvesse laste, inimkaubanduse ohvrite, arstiabi vajavate isikute, rahvusvahelist kaitset vajavate isikute, merehädas isikute ja teiste eriti haavatavas olukorras isikute erivajadusi.

3.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võtab oma ülesannete täitmisel arvesse alaealiste, eriti saatjata alaealiste, inimkaubanduse ohvrite, arstiabi vajavate isikute, rahvusvahelist kaitset vajavate isikute, merehädas isikute ja teiste eriti haavatavas olukorras isikute erivajadusi.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Oma ülesannete täitmisel, suhetes liikmesriikidega ja koostöös kolmandate riikidega võtab amet arvesse nõuandefoorumi ja põhiõiguste ametniku aruandeid.

4.  Kõigi oma ülesannete täitmisel, sh põhiõiguste austamise jälgimise tõhusa mehhanismi edasisel arendamisel ja rakendamisel, suhetes liikmesriikidega ja koostöös kolmandate riikidega tagab amet nõuandefoorumi ja põhiõiguste ametniku aruannete vajalikud järelmeetmed. Amet teavitab nõuandefoorumit ja põhiõiguste ametnikku sellest, kas ja kuidas ta on muutnud oma tegevust vastusena nende organite aruannetele ja soovitustele, ning lisab üksikasjad oma aastaaruandesse.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Amet teeb vajalikud algatused, et tagada selliste tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel osalevate töötajate koolitamine, kes hakkavad kuuluma artiklites 28, 29 ja 30 osutatud reservidesse. Amet tagab, et kõik tagasisaatmisoperatsioonides ja tagasisaatmisega seotud sekkumistes osalevad töötajad ning ameti töötajad on saanud enne osalemist ameti korraldatavas operatiivtegevuses koolitust asjaomase liidu ja rahvusvahelise õiguse, sealhulgas põhiõiguste ja rahvusvahelise kaitse kättesaadavuse valdkonnas.

3.  Amet teeb vajalikud algatused, et tagada selliste tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel osalevate töötajate koolitamine, kes hakkavad kuuluma artiklites 28, 29 ja 30 osutatud reservidesse. Amet tagab, et kõik tagasisaatmisoperatsioonides ja tagasisaatmisega seotud sekkumistes osalevad töötajad ning ameti töötajad on saanud enne osalemist ameti korraldatavas operatiivtegevuses koolitust asjaomase liidu ja rahvusvahelise õiguse, sealhulgas põhiõiguste ja rahvusvahelise kaitse kättesaadavuse valdkonnas, mis võimaldab neil ka tuvastada võimalikke inimõiguste rikkumisi ning neid nõuetekohaselt menetleda.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui selline kahju on põhjustatud raskest hooletuse või tahtliku kuritarvituse tagajärjel, võib vastuvõttev liikmesriik pöörduda päritoluliikmesriigi poole, et lasta päritoluliikmesriigil hüvitada summad, mis ta on maksnud ohvritele või asjaomastele õigustatud isikutele.

2.  Kui selline kahju on põhjustatud raske hooletuse või tahtliku kuritarvituse tagajärjel, hüvitab amet mis tahes kahju vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldprintsiipidele.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Lõikes 1 ja 2 osutatud kahju heastamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Ilma et see piiraks artikli 47 kohaldamist, on ameti poolt töödeldud isikuandmete edastamine ning liikmesriikide poolt käesoleva määruse raames töödeldud isikuandmete kolmandate riikide asutustele või kolmandatele isikutele edastamine keelatud.

4.  Ilma et see piiraks artikli 47 kohaldamist, on ameti poolt töödeldud isikuandmete edastamine ning liikmesriikide poolt käesoleva määruse raames töödeldud isikuandmete kolmandate riikide asutustele või rahvusvahelistele organisatsioonidele või kolmandatele isikutele edastamine keelatud.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet teeb koostööd komisjoni, teiste liidu institutsioonide, Euroopa välisteenistuse, Europoli, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Eurojusti, Euroopa Liidu Satelliidikeskuse, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti, Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ning muude liidu organite, asutuste ja ametitega käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes ning eelkõige eesmärgiga tõkestada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust, sealhulgas ebaseaduslikule sisserändele kaasaaitamist, inimkaubandust ja terrorismi ning nendega võidelda.

Amet teeb koostööd Euroopa Parlamendi, komisjoni ja teiste liidu institutsioonide, Euroopa välisteenistuse, Europoli, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Eurojusti, Euroopa Liidu Satelliidikeskuse, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti, Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ning muude liidu organite, asutuste ja ametitega käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes ning eelkõige eesmärgiga tõkestada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust, sealhulgas ebaseaduslikule sisserändele kaasaaitamist, inimkaubandust ja terrorismi ning nendega võidelda.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  suutlikkuse suurendamine, töötades välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid ning toetades töötajate koolitust ja vahetust eesmärgiga edendada teabevahetust ja koostööd rannikuvalve ülesannete valdkonnas;

(c)  suutlikkuse suurendamine, töötades välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid ning toetades töötajate koolitust ja vahetust eesmärgiga edendada teabevahetust ja koostööd rannikuvalve ülesannete valdkonnas, otsingu- ja päästetegevusvõimet ning kooskõla inimõiguste, rände ja varjupaiga ülesannete ja kohustustega.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Koostöö kolmandate riikidega

Koostöö kolmandate riikide ja vabaühendustega

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liidu välissuhete poliitika raames hõlbustab ja julgustab amet oma tegevusvaldkonda kuuluvates küsimustes ja oma ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses liikmesriikide ja kolmandate riikide operatiivkoostööd, sealhulgas põhiõiguste kaitsega seotud küsimustes. Amet ja liikmesriigid järgivad liidu õigusaktides sätestatutega vähemalt võrdseid norme ja standardeid ka juhul, kui kolmandate riikidega tehtav koostöö toimub nende riikide territooriumil. Koostöö sisseseadmine kolmandate riikidega peab edendama Euroopa piirihalduse ja tagasisaatmisnorme.

1.  Liidu välissuhete poliitika ning eriti Euroopa naabruspoliitika ja arengupoliitika raames hõlbustab ja julgustab amet oma tegevusvaldkonda kuuluvates küsimustes ja oma ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses liikmesriikide ja kolmandate riikide operatiivkoostööd, sealhulgas põhiõiguste kaitsega seotud küsimustes. Amet ja liikmesriigid järgivad liidu õigusaktides sätestatutega vähemalt võrdseid norme ja standardeid ka juhul, kui kolmandate riikidega tehtav koostöö toimub nende riikide territooriumil. Koostöö sisseseadmine kolmandate riikidega peab edendama Euroopa piirihalduse ja tagasisaatmisnorme.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Olukorras, mis nõuab suuremat tehnilist ja operatiivabi, võib amet koordineerida operatiivkoostööd liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel välispiiri halduse valdkonnas ning tal on võimalus viia välispiiril ellu ühisoperatsioone, milles osalevad üks või mitu liikmesriiki ja vähemalt üks asjaomase liikmesriigi naabruses paiknev kolmas riik, kes on selleks oma nõusoleku andnud, ning mida võidakse teostada kolmanda riigi territooriumil. Sellest tegevusest tuleb teatada komisjonile.

3.  Olukorras, mis nõuab suuremat tehnilist ja operatiivabi, võib amet koordineerida operatiivkoostööd liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel välispiiri halduse valdkonnas ning tal on võimalus viia rahvusvahelist inimõigustealast õigust järgides välispiiril ellu ühisoperatsioone, milles osalevad üks või mitu liikmesriiki ja vähemalt üks asjaomase liikmesriigi naabruses paiknev kolmas riik, kes on selleks oma nõusoleku andnud, ning mida võidakse teostada kolmanda riigi territooriumil. Liikmesriikide osalemine kolmanda riigi territooriumil toimuvates ühisoperatsioonides on vabatahtlik. Sellest tegevusest tuleb teatada Euroopa Parlamendile, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, Eurojustile ja Europolile.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Rühmaliikmete lähetamiseks ühisoperatsioonidele, kus rühmaliikmetel on täitevvõim, või vajaduse korral muudeks tegevusteks, sõlmib EL kolmanda riigiga staatust käsitleva kokkuleppe. Nimetatud kokkulepe hõlmab kõiki tegevuse elluviimiseks vajalikke aspekte, eelkõige operatsiooni ulatuse kirjeldust, tsiviil- ja kriminaalvastutust ning rühmaliikmete ülesandeid ja volitusi. Kokkuleppega tagatakse operatsioonide käigus põhiõiguste täielik austamine.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b.  Komisjon koostab kolmandate riikide territooriumil toimuva tegevuse jaoks staatust käsitleva kokkuleppe näidise.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Amet võib asjaomaste liikmesriikide nõusolekul kutsuda kolmandate riikide vaatlejaid osalema artiklis 13 osutatud välispiiril toimuvas tegevuses, artiklis 27 osutatud tagasisaatmisoperatsioonides, artiklis 32 osutatud tagasisaatmisega seotud sekkumistes ning artiklis 35 osutatud koolitustel niivõrd, kui nende kohalolek on vastavuses nimetatud tegevuse eesmärkidega või kui see võib aidata kaasa koostöö ja parimate tavade vahetamise parandamisele ega mõjuta tegevuste üldist ohutust. Nende vaatlejate osalemine võib toimuda seoses artiklites 13, 27 ja 35 osutatud tegevusega üksnes asjaomaste liikmesriikide nõusolekul ning seoses artiklites 13 ja 32 osutatud tegevusega üksnes vastuvõtva liikmesriigi nõusolekul. Vaatlejate osalemise üksikasjalikud eeskirjad lisatakse tegevusplaani. Kõnealused vaatlejad saavad enne tegevuses osalemist ametilt asjakohast koolitust.

5.  Amet võib asjaomaste liikmesriikide nõusolekul kutsuda kolmandate riikide vaatlejaid osalema artiklis 13 osutatud välispiiril toimuvas tegevuses, artiklis 27 osutatud tagasisaatmisoperatsioonides, artiklis 32 osutatud tagasisaatmisega seotud sekkumistes ning artiklis 35 osutatud koolitustel niivõrd, kui nende kohalolek on vastavuses nimetatud tegevuse eesmärkidega või kui see võib aidata kaasa koostöö ja parimate tavade vahetamise parandamisele ega mõjuta tegevuste üldist ohutust või tagasisaadetavate isikute turvalisust. Nende vaatlejate osalemine võib toimuda seoses artiklites 13, 27 ja 35 osutatud tegevusega üksnes asjaomaste liikmesriikide nõusolekul ning seoses artiklites 13 ja 32 osutatud tegevusega üksnes vastuvõtva liikmesriigi nõusolekul. Vaatlejate osalemise üksikasjalikud eeskirjad lisatakse tegevusplaani. Kõnealused vaatlejad saavad enne tegevuses osalemist ametilt asjakohast koolitust.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

8 a.  Enne mis tahes selles artiklis viidatud lepingu sõlmimist peab komisjon veenduma, et selle sätted on kooskõlas nii käesoleva määruse kui ka asjaomaste põhiõigusi ja rahvusvahelist kaitset puudutavate liidu ja rahvusvaheliste õigusaktidega, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste harta, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, pagulasseisundi konventsioon, lapse õiguste konventsioon, kuid eriti tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega, õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile ning käesoleva määruse sätetega teabevahetuse ja andmekaitse kohta. Hinnang põhineb teabel, mis on saadud erinevatest allikatest, sealhulgas liikmesriigid, liidu organid, asutused ja talitused, asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid ja vabaühendused. Komisjon edastab oma hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9.  Amet teavitab Euroopa Parlamenti lõigetes 2 ja 3 osutatud toimingutest.

9.  Amet avaldab lepingud ja töökorraldused kolmandate riikidega oma veebisaidil. Amet annab Euroopa Parlamendile oma koostööst kolmandate riikidega aru vähemalt iga kolme kuu tagant. Kolmandate riikidega tehtava koostöö detailne hindamine, sealhulgas üksikasjalik teave põhiõiguste täitmise ja rahvusvahelise kaitse kohta, lisatakse ameti aastaaruandesse.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Amet võib lähetada oma töötajate seast pärit eksperte kolmandatesse riikidesse kontaktametnikena, kellele tuleks kolmandates riikides nende ülesannete täitmise ajal tagada kõige kõrgemal tasemel kaitse. Nad moodustavad osa liidu ja liikmesriikide sisserände kontaktametnike ja julgeolekuekspertide kohalikest või piirkondlikest koostöövõrgustikest, sealhulgas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 377/2004 loodud võrgustikust49.

1.  Amet võib lähetada oma töötajate seast pärit eksperte kolmandatesse riikidesse kontaktametnikena, kellele tuleks kolmandates riikides nende ülesannete täitmise ajal tagada kõige kõrgemal tasemel kaitse. Nad moodustavad osa liidu ja liikmesriikide sisserände kontaktametnike ja julgeolekuekspertide kohalikest või piirkondlikest koostöövõrgustikest. Amet koordineerib vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 377/200449 loodud võrgustiku tööd ja tagab selle nõuetekohase toimimise.

__________________

__________________

49 Nõukogu määrus (EÜ) nr 377/2004, 19. veebruar 2004, sisserände kontaktametnike võrgustiku loomise kohta (ELT L 64, 2.3.2004, lk 1).

49 Nõukogu määrus (EÜ) nr 377/2004, 19. veebruar 2004, sisserände kontaktametnike võrgustiku loomise kohta (ELT L 64, 2.3.2004, lk 1).

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Haldusnõukogu võib luua väikese koosseisuga juhatuse, kuhu kuulub haldusnõukogu esimees, üks komisjoni esindaja ning kolm haldusnõukogu liiget, et abistada teda ja tegevdirektorit haldusnõukogu vastu võetavate otsuste, programmide ja tegevuste ettevalmistamisel ning võtta kiireloomulistel juhtudel vajaduse korral haldusnõukogu nimel vastu teatavaid esialgseid otsuseid.

6.  Haldusnõukogu võib luua väikese koosseisuga juhatuse, kuhu kuulub haldusnõukogu esimees, üks komisjoni esindaja ning kolm haldusnõukogu liiget, samuti abi vajava liikmesriigi esindaja, et abistada teda ja tegevdirektorit haldusnõukogu vastu võetavate otsuste, programmide ja tegevuste ettevalmistamisel ning võtta kiireloomulistel juhtudel vajaduse korral haldusnõukogu nimel vastu teatavaid esialgseid otsuseid.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, kuulub haldusnõukogusse üks esindaja igast liikmesriigist ja kaks komisjoni esindajat, kellel kõigil on hääleõigus. Selleks nimetab iga liikmesriik haldusnõukogu liikme ning asendusliikme, kes esindab liiget tema puudumise korral. Komisjon nimetab kaks liiget ja nende asendusliikmed. Haldusnõukogu liikmete ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib selle lõppemisel pikendada.

1.  Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, kuulub haldusnõukogusse üks esindaja igast liikmesriigist, kaks komisjoni ja kaks Euroopa Parlamendi esindajat, kellel kõigil on hääleõigus. Selleks nimetab iga liikmesriik haldusnõukogu liikme ning asendusliikme, kes esindab liiget tema puudumise korral. Komisjon nimetab kaks liiget ja nende asendusliikmed. Euroopa Parlament valib enda hulgast kaks liiget, kellest vähemalt üks on kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni liige. Haldusnõukogu liikmete ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib selle lõppemisel pikendada.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon esitab kandidaadid tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja ametikohale nimekirja alusel, mis on koostatud pärast seda, kui Euroopa Liidu Teatajas ning vajaduse korral muus ajakirjandusväljaandes või veebilehel on avaldatud teade ametikoha kohta.

1.  Komisjon esitab pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist kandidaadid tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja ametikohale nimekirja alusel, mis on koostatud pärast seda, kui Euroopa Liidu Teatajas ning vajaduse korral muus ajakirjandusväljaandes või veebilehel on avaldatud teade ametikoha kohta.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu, pidades silmas tema pädevust, dokumenteeritud kõrgetasemelist haldus- ja juhtimisoskust ning välispiiri haldamise ja tagasisaatmise vallas kõrgel tasemel saadud asjakohaseid erialaseid kogemusi. Haldusnõukogu teeb oma otsuse kõikide hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega.

2.  Enne kui haldusnõukogu nimetab ametisse tegevdirektori, pidades silmas tema pädevust, dokumenteeritud kõrgetasemelist haldus- ja juhtimisoskust ning välispiiri haldamise ja tagasisaatmise vallas kõrgel tasemel saadud asjakohaseid erialaseid kogemusi, kuulavad tegevdirektori ära Euroopa Parlamendi asjaomased organid. Haldusnõukogu teeb oma otsuse kõikide hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Põhiõiguste ametnik on oma ülesannete täitmisel sõltumatu, ta annab aru otse haldusnõukogule ning teeb koostööd nõuandefoorumiga. Põhiõiguste ametnik esitab korrapäraste ajavahemike järel aruandeid ning aitab seeläbi kaasa põhiõiguste austamise üle järelevalve tegemise mehhanismi toimimisele.

2.  Põhiõiguste ametnik on oma ülesannete täitmisel täielikult sõltumatu, ta annab aru otse haldusnõukogule ja Euroopa Parlamendile ning teeb koostööd nõuandefoorumiga. Põhiõiguste ametnik esitab korrapäraste ajavahemike järel aruandeid ning aitab seeläbi kaasa põhiõiguste austamise üle järelevalve tegemise mehhanismi toimimisele.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 2 – punkt a uus

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Põhiõiguste ametnik peab korrapäraselt arvamuste vahetusi Euroopa Parlamendi pädevate organitega ning annab aru kaebuste ja nende järelmeetmete kohta.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 – lõige 5 – punkt a uus

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Tegevdirektor teatab põhiõiguste ametnikule ka ameti poolt kaebuse alusel tehtud järeldustest ja võetud järelmeetmetest.

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Põhiõiguste ametnik teatab tegevdirektorile ja haldusnõukogule ameti ja liikmesriikide poolt kaebuse tagajärjel tehtud järeldustest ja võetud järelmeetmetest.

7.  Põhiõiguste ametnik teatab tegevdirektorile ja haldusnõukogule ameti vastuvõetavaks peetud kaebuste kohta tehtud järeldustest. Tegevdirektor ja haldusnõukogu annavad seejärel aruameti ja liikmesriikide poolt kaebuse tagajärjel tehtud järelmeetmetest.

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 – lõige 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 a.  Ameti iga-aastasse tegevusaruandesse lisatakse aruanne saadud kaebuste, põhiõiguste rikkumiste liikide, asjaomase ameti, liikmesriigi või asjaomase kolmanda riigi tegevuse ning järelmeetmete kohta.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 – lõige 9 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet tagab, et standardvorm on kättesaadav kõige levinumates keeltes ning et see tehakse ameti kogu tegevuse ajal kättesaadavaks ameti veebisaidil ja paberkandjal. Põhiõiguste ametnik vaatab kaebused läbi ka siis, kui need ei ole esitatud kaebuse standardvormil.

Amet tagab, et standardvorm ja teabeleht on kättesaadav kõige levinumates keeltes ning nendes keeltes, millest rändajad ja varjupaigataotlejad aru saavad või mille puhul on põhjust eeldada, et nad sellest aru saavad, ning et see tehakse ameti kogu tegevuse ajal kättesaadavaks ameti veebisaidil ja paberkandjal. Põhiõiguste ametnik vaatab kaebused läbi ka siis, kui need ei ole esitatud kaebuse standardvormil. Oletatavatele ohvritele pakutakse kaebuste menetluse kohta nende palvel täiendavaid juhiseid ja abi. Lastele pakutakse neile kohandatud teavet, et muuta ligipääs kaebuste mehhanismile nende jaoks lihtsamaks.

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 74 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 74 a

 

Euroopa Parlamendile esitatavad aruanded ja teave

 

1.  Euroopa Parlament või nõukogu võivad kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma, sealhulgas põhiõiguste strateegia rakendamisest ja järelevalvest, ameti eelmise aasta konsolideeritud iga-aastasest tegevusaruandest, järgneva aasta tööprogrammist ja ameti mitmeaastasest programmist. Tegevdirektor annab Euroopa Parlamendile aru ning vastab alati kõigi Parlamendi liikmete esitatud küsimustele.

 

2.  Lisaks lõikes 1 osutatud teabele sisaldab aruanne samuti vajaduse korral kogu Euroopa Parlamendi palutud asjakohast teavet.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 80 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon viib kolme aasta möödumisel alates käesoleva määruse jõustumisest ning seejärel iga kolme aasta järel läbi hindamise, et hinnata eelkõige ameti tegevuse ja töömeetodite mõju, tõhusust ja tulemuslikkust seoses tema eesmärkide, volituste ja ülesannetega. Hindamise eesmärk on eelkõige välja selgitada vajadus muuta ameti volitusi ja selliste võimalike muudatuste finantsmõju.

1.  Komisjon viib ühe aasta möödumisel alates käesoleva määruse jõustumisest ning seejärel iga kahe aasta järel läbi hindamise, et hinnata eelkõige ameti tegevuse ja töömeetodite mõju, tõhusust ja tulemuslikkust seoses tema eesmärkide, volituste ja ülesannetega. Hindamise eesmärk on eelkõige välja selgitada vajadus muuta määrust, ameti volitusi ja selliste võimalike muudatuste finantsmõju.

Hindamine hõlmab erianalüüsi, mille raames uuritakse põhiõiguste harta järgimist käesoleva määruse kohaldamisel.

Hindamine hõlmab erianalüüsi, mille raames uuritakse põhiõiguste harta järgimist käesoleva määruse kohaldamisel ning kaebusi ja nende käsitlemist.

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 80 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Esimesel hindamisel pärast käesoleva määruse jõustumist analüüsitakse vajadust anda ametile ligipääs asjaomastele Euroopa andmebaasidele.

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 80 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Tegevdirektor peab korrapäraselt arvamuste vahetusi Euroopa Parlamendi asjaomaste organitega, eelkõige kolmandate riikidega tehtava konkreetse koostöö küsimuses, ning esitab ameti aastaaruande.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 80 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Iga teise hindamise käigus hindab komisjon ameti saavutatud tulemusi, võttes arvesse tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid.

3.  Iga hindamise käigus hindab komisjon ameti saavutatud tulemusi, võttes arvesse tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa piiri- ja rannikuvalve

Viited

COM(2015)0671 – C8-0408/2015 – 2015/0310(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

LIBE

21.1.2016

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

AFET

21.1.2016

Arvamuse koostaja(d)

nimetamise kuupäev

Javier Nart

16.2.2016

Vastuvõtmise kuupäev

12.5.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

42

8

9

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Lars Adaktusson, Michèle Alliot-Marie, Francisco Assis, Petras Auštrevičius, Amjad Bashir, Bas Belder, Goffredo Maria Bettini, Mario Borghezio, Elmar Brok, Klaus Buchner, Fabio Massimo Castaldo, Aymeric Chauprade, Javier Couso Permuy, Andi Cristea, Georgios Epitideios, Anna Elżbieta Fotyga, Eugen Freund, Michael Gahler, Iveta Grigule, Richard Howitt, Sandra Kalniete, Tunne Kelam, Afzal Khan, Janusz Korwin-Mikke, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Ilhan Kyuchyuk, Ryszard Antoni Legutko, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Andrejs Mamikins, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Vincent Peillon, Alojz Peterle, Tonino Picula, Kati Piri, Andrej Plenković, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Sofia Sakorafa, Jaromír Štětina, Charles Tannock, László Tőkés, Miguel Urbán Crespo, Ivo Vajgl, Elena Valenciano, Geoffrey Van Orden, Hilde Vautmans, Boris Zala

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Ryszard Czarnecki, Mariya Gabriel, Andrzej Grzyb, András Gyürk, Soraya Post, Jean-Luc Schaffhauser, Dubravka Šuica, Bodil Valero

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed(art 187 lg 2)

 

Michel Dantin, Raymond Finch, Heidi Hautala, Julie Ward, Bogdan Brunon Wenta


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (26.4.2016)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2007/2004, määrus (EÜ) nr 863/2007 ja nõukogu otsus 2005/267/EÜ

(COM(2015)0671 – C8-0408/2015 – 2015/0310(COD))

Arvamuse koostaja: Eider Gardiazabal Rubial

LÜHISELGITUS

Komisjon esitas kõnealuse määruse ulatuslikuma piiri- ja rannikuvalve paketi raames, mis hõlmab ka ettepanekuid Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) ja Euroopa Kalanduskontrolli Ameti (EFCA) asutamismääruste muutmiseks. Nende kahe ameti puhul teeb komisjon ettepaneku laiendada nende ülesandeid täiendava artikli lisamisega Euroopa koostöö kohta rannikuvalve ülesannete täitmisel, samas kui Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet rajatakse senise Frontexi alusel.

Eelarve seisukohast vaadatuna tuleks kõnealust omavahel seotud valdkondades töötavate ametite vahelise koostoime loomise alast püüet toetada, võttes ühtlasi arvesse rubriigi 3 raames kasutada olevaid piiratud rahalisi vahendeid.

Oma finantsselgituses pakub komisjon Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti üldeelarveks 1212 miljonit eurot praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusaja lõpuni, konkreetselt 281 miljonit eurot 2017. aastaks, 298 miljonit eurot 2018. aastaks, 310 miljonit eurot 2019. aastaks ja 322 miljonit eurot 2020. aastaks.

Võttes arvesse kehtivas mitmeaastases finantsraamistikus rubriigi 3 raames kasutada olevaid piiratud vahendeid, kahtleb arvamuse koostaja tõsiselt, kas kavandatud suurendamisi on võimalik rahastada ülemmäära piires. Arvamuse koostaja on arvamusel, et komisjon peab esitama võimalikult kiiresti ettepaneku rubriigi 3 ülemmäära ülespoole korrigeerimiseks, et oleks võimalik rahastada lisavajadusi, mis on seotud praeguse rändekriisiga, mis tõenäoliselt 2020. aastaks ei leevendu.

Rannikuvalve ülesannet tugevdatakse aastatel 2017–2020 täiendava 87,2 miljoni euroga EMSA puhul ja 30,1 miljoni euroga EFCA puhul, et rahastada kõnealuse kahe ameti uusi ülesandeid. Rannikuvalve ülesannet rahastatakse seega ka osaliselt alamrubriigist 1a ja rubriigist 2.

Kooskõlas täiendavate assigneeringutega suurendatakse märkimisväärselt ka Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti töötajate arvu. 2016. aasta eelarve raames kiideti Frontexi puhul heaks 225 ametikohtade loetelus sisalduvat ametikohta. See arv kasvab 2020. aastaks 550 ametikohtade loetelus sisalduva ametikohani. Sellele lisaks suureneb ka koosseisuväliste töötajate, näiteks lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide arv, kusjuures eesmärk on suurendada töötajate üldarvu 2020. aastaks 1000ni.

Märkida tuleks aga asjaolu, et komisjon kasutab oma finantsselgituses lähtealusena endiselt teatises COM(2013) 519 sätestatud programmitööd, vähendades seega järk-järgult nn vana Frontexi ametikohti (välja arvatud paranduseelarvetega 5/2015 ja 7/2015 ning 2016. aasta eelarvega antud ametikohad) 149-lt 2016. aastal 145-le 2020. aastal. Arvamuse koostaja peab seda lähenemisviisi möödunud kahel aastal kõnealuses poliitikavaldkonnas toimunud arengut arvesse võttes iganenuks ja kutsub komisjoni üles arvama personali 5% vähendamise eesmärgist välja kõikide rändekriisiga tegelevate ametite kõik ametikohad.

Pidamata küsitavaks komisjoni esitatud assigneeringute ja töötajate arvu märkimisväärse suurendamise vajalikkust, tahaks arvamuse koostaja rõhutada, et vältida tuleks niisuguse superameti loomist, mis võib hakata domineerima kõigi muude siseasjade valdkonna ametite üle. Arvamuse koostaja ootab seetõttu komisjonilt lähitulevikus sama ambitsioonikat ettepanekut Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti edasiarendamise kohta.

Võttes arvesse Frontexi eelarve märkimisväärset suurendamist, mis on toimunud möödunud aastatel ja mis on nähtud ette 2020. aastani, peab arvamuse koostaja asjakohaseks muuta ameti eelarve liigendust selle tegevuskulude puhul. Tuleks tagada, et eelarvepädevatel institutsioonidel on võimalik mõjutada ameti tegevusprioriteete. Arvamuse koostaja kutsub komisjoni üles rakendama neid liigendusega seotud muudatusi juba 2017. aasta eelarveprojekti esitamisel.

Arvamuse koostaja on ühtlasi seisukohal, et Euroopa Parlament on teeninud ära suurema rolli omamise tegevdirektori ametisse nimetamise protsessis, ning esitas sellekohased muudatusettepanekud, toetudes Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti näitele.

Arvamuse koostaja on mures ka asjaolu pärast, et pärast rohkem kui kümmet aastat ei ole endiselt Frontexi ja Poola Vabariigi vahel sõlmitud peakorterit käsitlevat lepingut, ning palub pädevatel asutustel niisugune leping võimalikult kiiresti lõplikult vormistada.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33) Komisjon ja liikmesriigid peaksid olema haldusnõukogus esindatud, et viia ellu poliitikat ja poliitilist järelevalvet Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti üle. Haldusnõukogu peaks võimaluse korral koosnema piirivalve juhtimise eest vastutavate riiklike teenistuste tegevjuhtidest või nende esindajatest. Haldusnõukogule tuleks anda vajalikud volitused kehtestada eelarve, kontrollida selle täitmist, võtta vastu asjakohaseid finantseeskirju, kehtestada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti otsuste tegemise tarbeks läbipaistev kord ning nimetada ametisse tegevdirektor ja tegevdirektori asetäitja. Ametit tuleks juhtida ja amet peaks tegutsema kooskõlas liidu detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisi põhimõtetega, mille võtsid 19. juulil 2012 vastu Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon.

(33) Komisjon ja liikmesriigid peaksid olema haldusnõukogus esindatud, et viia ellu poliitikat ja poliitilist järelevalvet Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti üle. Haldusnõukogu peaks võimaluse korral koosnema piirivalve juhtimise eest vastutavate riiklike teenistuste tegevjuhtidest või nende esindajatest. Haldusnõukogule tuleks anda vajalikud volitused kehtestada eelarve, kontrollida selle täitmist, võtta vastu asjakohaseid finantseeskirju, kehtestada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti otsuste tegemise tarbeks läbipaistev kord ning nimetada ametisse tegevdirektor ja tegevdirektori asetäitja. Ametit tuleks juhtida ja amet peaks tegutsema kooskõlas liidu detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisi põhimõtetega, mille võtsid 19. juulil 2012 vastu Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon. See hõlmab peakorterit käsitleva lepingu sõlmimist ameti ja vastuvõtva riigi vahel.

Selgitus

Frontexi ja Poola Vabariigi vahel ei ole endiselt peakorterit käsitlevat lepingut sõlmitud, kuigi Frontex loodi juba rohkem kui kümme aastat tagasi. Niisugune leping tuleb sõlmida võimalikult kiiresti ja kõige hiljemalt pärast kolme kuu möödumist kõnealuse määruse jõustumisest.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34) Et tagada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti iseseisvus ja sõltumatus, peaks tal olema oma eelarve, mille peamise tulu moodustab liidu rahaline toetus. ELi eelarvemenetlust tuleks kohaldada selles osas, mis hõlmab ELi rahalist toetust ja muid Euroopa Liidu üldeelarvest makstavaid toetusi. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima kontrollikoda.

(34) Et tagada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti iseseisvus ja sõltumatus, peaks tal olema oma eelarve, mille peamise tulu moodustab liidu rahaline toetus. ELi eelarvemenetlust tuleks kohaldada selles osas, mis hõlmab ELi rahalist toetust ja muid Euroopa Liidu üldeelarvest makstavaid toetusi. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima kontrollikoda. Haldusnõukogu poolt vastu võetud eelarve peaks olema tasakaalustatud ameti tegevuse eri aspektide, nagu põhiõiguste tagamine, käsitlemisel.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt m a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

m a) aitab kaasa soo ja vanuse järgi eristatud rajatiste kasutuselevõtule rändajate jaoks, võttes eelkõige arvesse naiste ja saatjata alaealiste eriolukorda;

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Haldusnõukogu kehtestab Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade liikmetele päevarahade maksmist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad ja ajakohastab neid vastavalt vajadusele.

2. Komisjoni ettepaneku alusel kehtestab haldusnõukogu Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade liikmetele päevarahade maksmist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad ja ajakohastab neid vastavalt vajadusele.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – punkt 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Eespool mainitud tekkinud kulude käibemaks on abikõlblik, kuigi seda maha ei arvata.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võtab oma ülesannete täitmisel arvesse laste, inimkaubanduse ohvrite, arstiabi vajavate isikute, rahvusvahelist kaitset vajavate isikute, merehädas isikute ja teiste eriti haavatavas olukorras isikute erivajadusi.

3. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võtab oma ülesannete täitmisel arvesse laste, naiste, inimkaubanduse ohvrite, arstiabi vajavate isikute, rahvusvahelist kaitset vajavate isikute, merehädas isikute ja teiste eriti haavatavas olukorras isikute erivajadusi.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kooskõlas liidu õiguse ja põhiõigustega kuulub ameti kontaktametnike ülesannete hulka kontaktide loomine ja säilitamine selle kolmanda riigi pädevate asutustega, kuhu nad on määratud, eesmärgiga aidata kaasa ebaseadusliku sisserände ärahoidmisele ja selle vastu võitlemisele ning riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisele. Need kontaktametnikud teevad liidu delegatsioonidega tihedat koostööd.

3. Kooskõlas liidu õiguse ja põhiõigustega kuulub ameti kontaktametnike ülesannete hulka kontaktide loomine ja säilitamine selle kolmanda riigi pädevate asutustega, kuhu nad on määratud, eesmärgiga aidata kaasa ebaseadusliku sisserände ärahoidmisele ja selle vastu võitlemisele ning riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisele. Need kontaktametnikud teevad liidu delegatsioonidega tihedat koostööd ja nende bürooruumid asuvad võimaluse korral samas hoones.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kolmandatesse riikidesse kontaktametnike lähetamise otsuse eelduseks on komisjonilt arvamuse saamine ja Euroopa Parlamenti teavitatakse sellest tegevusest üksikasjalikult ja viivitamata.

4. Kolmandatesse riikidesse kontaktametnike lähetamise otsuse eelduseks on komisjonilt arvamuse saamine ja Euroopa Parlamenti teavitatakse sellest tegevusest ja selle finantstagajärgedest üksikasjalikult ja viivitamata.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Ameti asukohaks olev liikmesriik tagab võimalikult head tingimused ameti tõrgeteta toimimiseks, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

3. Ameti asukohaks olev liikmesriik tagab võimalikult head tingimused ameti tõrgeteta toimimiseks, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse, ning tagab ameti töötajate ja hoonete jaoks asjakohased turvameetmed.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – punkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Komisjoni esitatud kandidaadid esinevad seejärel nõukogu ja Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ees ning vastavad küsimustele, pärast mida esitavad Euroopa Parlament ja nõukogu oma arvamused ning avaldavad oma eelistusjärjekorra, mis saadetakse haldusnõukogule.

Selgitus

Valikuprotsess peaks hõlmama Euroopa Parlamendi ja nõukogu pädevates organites korraldatavat kuulamist.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu, pidades silmas tema pädevust, dokumenteeritud kõrgetasemelist haldus- ja juhtimisoskust ning välispiiri haldamise ja tagasisaatmise vallas kõrgel tasemel saadud asjakohaseid erialaseid kogemusi. Haldusnõukogu teeb oma otsuse kõikide hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega.

2. Kõnealuseid arvamusi arvesse võttes nimetab tegevdirektori ametisse haldusnõukogu, pidades silmas tema pädevust, dokumenteeritud kõrgetasemelist haldus- ja juhtimisoskust ning välispiiri haldamise ja tagasisaatmise vallas kõrgel tasemel saadud asjakohaseid erialaseid kogemusi. Haldusnõukogu teeb oma otsuse kõikide hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega.

Selgitus

Haldusnõukogu peab võtma eespool mainitud kuulamisi arvesse oma ametisse nimetamise alase otsuse tegemisel.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 75 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ilma et see piiraks muud liiki sissetulekuid, on ameti tuludeks

1. Ameti tulud koosnevad järgmisest:

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 75 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Eelarve läbipaistvuse suurendamiseks esitatakse tegevuskulud liidu eelarves tegevusvaldkondade lõikes eraldi eelarveridadel.

Selgitus

See on vajalik uue ameti suuremast kasutada olevast eelarvest ja selle suuremast tegevuslikust rollist tulenevalt.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 75 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Komisjon edastab eelarvestuse koos Euroopa Liidu esialgse eelarvestuse projektiga Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid”).

7. Pärast kättesaamist edastab komisjon eelarvestuse Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid“).

Selgitus

a. Eelarvestuse edastamine peaks toimuma viivitamatult.

b. Euroopa Liidu esialgset eelarvestuse projekti ei eksisteeri.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 75 – lõige 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

13. Seoses piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide ja tagasisaatmisega seotud sekkumiste rahastamisega sisaldab haldusnõukogu vastu võetud ameti eelarve tegevusega seotud rahareservi, mis moodustab vähemalt 4 % operatiivtegevuseks ettenähtud eraldisest. Reservi tuleks säilitada kogu aasta jooksul.

13. Seoses piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide ja tagasisaatmisega seotud sekkumiste rahastamisega sisaldab haldusnõukogu vastu võetud ameti eelarve tegevusega seotud rahareservi, mis moodustab vähemalt 4 % operatiivtegevuseks ettenähtud eraldisest. Iga aasta 1. oktoobril peaks jääma enne aasta lõppu tekkivate vajaduste rahuldamiseks kasutada vähemalt veerand reservist.

Selgitus

Reservi säilitamine kogu aasta jooksul ei ole mõttekas, sest reservi mõte seisneb võimaluses seda kasutada. Selleks et ka eelarveaasta lõpupoole oleks alles teatav reserv, tehakse ettepanek määrata kindlaks miinimumprotsent, mis peab 1. oktoobril olema kasutamiseks alles – analoogselt Euroopa Liidu Solidaarsusfondi sätetega.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 80 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Iga teise hindamise käigus hindab komisjon ameti saavutatud tulemusi, võttes arvesse tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid.

välja jäetud

Selgitus

Selle lõike sisu on suuresti hõlmatud lõikega 1. Lisaks tuleb kõnealuse poliitikavaldkonna muutuva keskkonna tõttu teostada täielikku hindamist iga kolme aasta järel.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa piiri- ja rannikuvalve

Viited

COM(2015)0671 – C8-0408/2015 – 2015/0310(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

LIBE

21.1.2016

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

BUDG

21.1.2016

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Eider Gardiazabal Rubial

3.2.2016

Vastuvõtmise kuupäev

26.4.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

25

2

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Jean-Paul Denanot, Gérard Deprez, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Ernest Maragall, Sophie Montel, Clare Moody, Siegfried Mureşan, Liadh Ní Riada, Jan Olbrycht, Younous Omarjee, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Indrek Tarand, Inese Vaidere, Monika Vana, Daniele Viotti

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Andrey Novakov, Derek Vaughan, Anders Primdahl Vistisen, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Isabella Adinolfi, Anders Primdahl Vistisen


KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS (20.4.2016)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2007/2004, määrus (EÜ) nr 863/2007 ja nõukogu otsus 2005/267/EÜ

(COM(2015)0671 – C8-0408/2015 – 2015/0310(COD))

Arvamuse koostaja: Alain Cadec

LÜHISELGITUS

Komisjon teeb Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti loomise raames ettepaneku koostööks rannikuvalve ülesannete täitmisel (artikkel 52). Nimetatud artikli tekstiga samaväärne tekst on lisatud nii Euroopa Meresõiduohutuse Ameti kui ka Euroopa Kalanduskontrolli Ameti mandaati. Nimetatud kolme ameti mandaatide muutmine on juriidiline instrument, mis on vajalik ametitevahelise koostöö tugevdamiseks ning koostöö tegemiseks riigiasutustega, kes täidavad rannikuvalve ülesandeid.

Kalanduskomisjon soovib süvendada komisjoni ettepanekut vaid selles osas, mis puudutab rannikuvalve ülesannete täitmisel tehtavat koostööd, milles osaleb Euroopa Kalanduskontrolli Amet. Vältimaks segadust seoses kolme ameti muude ülesannetega, on oluline määratleda rannikuvalve ülesanded ja täpsustada koostöö ulatust. Praeguses rannikuvalve alases koostöös esineb viivitusi ja puudusi, eelkõige puudub teave teiste asutuste pädevuse, võimete ja volituste kohta, käibevahendite maht on piiratud, süsteemide ja vahendite koostalitlusvõime on puudulik ning ühist kavandamist ja ühisoperatsioone ei toimu.

Käesoleva ettepaneku tulemusel koordineeritaks järelevalve-, kontrolli- ja ennetusoperatsioone merel Euroopa tasandil, et suurendada teadmisi mereoludest ning toetada kulutõhususe mõttes sidusaid ja tõhusaid tegevusi. Koostöö aitaks tugevdada liidu võimet reageerida merendusvaldkonna ohtudele ja riskidele, parandades eelkõige koostööd Euroopa asutuste vahel, samuti kõigi teiste pädevate osalejate vahel. Rannikuvalve alane koostöö võimaldab vältida tegevuse kattumist, tagades osalejate, eelkõige Euroopa asutuste sidusa ja tõhusa tegutsemise koostoime tekitamiseks.

Ettepaneku tulemusena toetaksid kolm ametit riigiasutusi ning saaksid neid abistades ühiselt ja tõhusalt tegutseda eelkõige kontrolli-, ohutus- ja järelevalveoperatsioonide läbiviimisel, andes selleks varustust ja väljaõpet ning vahetades teavet ja tagades mitut valdkonda hõlmavate operatsioonide vajaliku kooskõlastamise. Selline koostöö on praegust rändeolukorda arvestades hädavajalik. Suured rändevood nõuavad liidult suuremat solidaarsust materiaalsete ja inimressursside osas.

Arvamuse koostaja pooldab nimetatud ettepanekut, mis peaks võimaldama omavahel kooskõlastada Euroopa Kalanduskontrolli Ameti, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ülesanded eranditult rannikuvalve ülesannete täitmisel. Ehkki tegevus toimub riiklikul tasandil, tuleb rannikuvalve alast tegevust kooskõlastada Euroopa tasandil.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kalanduskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil peaks olema võimalik kasutada vajalikke vahendeid ja töötajaid, kes on lähetatud ühisoperatsioonide või piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide eesmärgil. Sel eesmärgil peaks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil olema liikmesriigi taotlusel piirivalve kiirreageerimisrühmade sekkumise korral või kiireloomulist tegevust nõudva olukorra puhul võimalus lähetada Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmad kiirreageerimisreservist, mis peaks olema alaline korpus, kuhu kuulub väike protsent liikmesriikide piirivalvurite koguarvust ja mis koosneb vähemalt 1 500 isikust. Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade kiirreageerimisreservist lähetatavatele rühmadele tuleks vastavalt vajadusele viivitamata lisaks saata täiendavad Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmad.

(18) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil peaks olema võimalik kasutada vajalikke vahendeid ja töötajaid, kes on lähetatud ühisoperatsioonide või piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide eesmärgil. Sel eesmärgil peaks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil olema liikmesriigi taotlusel piirivalve kiirreageerimisrühmade sekkumise korral või kiireloomulist tegevust nõudva olukorra puhul võimalus lähetada Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmad kiirreageerimisreservist, mis peaks olema alaline korpus, kuhu kuulub väike protsent liikmesriikide piirivalvurite koguarvust ja mis koosneb vähemalt 1 500 isikust. Nende rühmade liikmete hulgas peaksid olema ka tõlgid või inimesed, kes valdavad vabalt nii vastuvõtva liikmesriigi keelt kui ka keelt, mida peamiselt räägivad inimesed, kellega neil kokku tuleb puutuda. Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade kiirreageerimisreservist lähetatavatele rühmadele tuleks vastavalt vajadusele viivitamata lisaks saata täiendavad Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmad.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 a) Meresõiduks sobimatute aluste kasutamise tõttu on liidu välismerepiiridel hukkunud rändajate arv oluliselt kasvanud. Liidu ametite koostöö rannikuvalve ülesannete vallas peaks muu hulgas tõstma Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja liikmesriikide operatiiv- ja tehnilist suutlikkust selliste väikeste aluste avastamisel, samuti liidu reageerimisvõimet.

Selgitus

Rändajate sissevool on toonud kaasa üha rohkem merel hukkunuid, kuna inimesed võtavad teekonna ette meresõiduks kõlbmatutel alustel. Üks paljudest Euroopa rannikuvalve ülesannete alase koostöö eesmärkidest on mereõnnetusi tõhusamalt ära hoida ja neile kiiresti reageerida.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks jälgima ja aitama arendada välispiiri kontrolli jaoks olulisi teadusuuringuid, sealhulgas kõrgetasemelise järelevalvetehnoloogia kasutamist, ning ta peaks levitama seda teavet liikmesriikide seas ja komisjonile.

(24) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks jälgima ja aitama arendada välispiiri kontrolli jaoks olulisi teadusuuringuid, sealhulgas kõrgetasemelise järelevalvetehnoloogia kasutamist, ning ta peaks levitama seda teavet liikmesriikidele, komisjonile ja kõigile asjaomastele ametitele, sealhulgas Euroopa Kalanduskontrolli Ametile.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 a) Üleeuroopalise rannikuvalve ülesannete alase koostöö tugevdamiseks ning liidu tasandil kättesaadava teabe ja suutlikkuse ning kättesaadavate süsteemide paremaks ärakasutamiseks peaks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet edendama teabevahetust Euroopa Kalanduskontrolli Ameti, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ning teiste liidu asutuste ja ametitega, sealhulgas Euroopa Liidu Satelliidikeskusega.

Selgitus

Üleeuroopalises rannikuvalve ülesannete alases koostöös tuleks tugineda eeskätt Euroopa tasandil juba kättesaadavate teabesüsteemidele ja suutlikkustele, et saavutada seeläbi suurem eri suutlikkuste vaheline koostoime.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 b) Rannikuvalve ülesannete alane koostöö, mis saab teoks peamiselt tänu tihedamale koostööle riigi ametiasutuste ja kolme liidu ameti (Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti, Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ja Euroopa Meresõiduohutuse Ameti) vahel, ei muuda pädevusvaldkondade jaotust nimetatud ametite vahel nende ülesannete sõnastamisel ega vähenda nende iseseisvust ja sõltumatust oma esialgsete ülesannete täitmisel. Samuti peaks selline koostöö aitama tekitada nende ametite vahelist koostoimet, muutmata seejuures nende pädevusvaldkondi.

Selgitus

Üleeuroopaline rannikuvalve ülesannete alane koostöö ei piira Euroopa Kalanduskontrolli Ameti pädevust. Ameti ülesandeks jääb endiselt liikmesriikide kalapüügitegevuse kontrolli ja inspekteerimise igapäevase kooskõlastamise korraldamine vastavalt ühise kalanduspoliitika (ÜKP) eeskirjadele, et tagada nende eeskirjade tulemuslik ja ühetaoline kohaldamine. Koostöö peab seda esialgset eesmärki veelgi tugevdama, tekitades seejuures koostoimet, mis aitab parandada teadmisi merel toimuvast ja suurendada ELi suutlikkust neisse olukordadesse sekkuda.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a) „rannikuvalve ülesanded“ – igasugune teabehankimis-, seire-, kavandamis-, korraldamis- ja operatiivtegevus, mis on tehtud ülesandeks sellisele kohalikule, piirkondlikule, riiklikule või Euroopa Liidu asutusele, kellel on rannikuvalve teostamiseks vajalik pädevus; sellised ülesanded hõlmavad eelkõige meresõiduohutust, turvalisust, otsingu- ja päästetöid, piirikontrolli, kalanduskontrolli, tollikontrolli, üldist õiguskaitset ja keskkonnakaitset.

Selgitus

Rannikuvalve ülesanded ei piirdu rände valdkonnas ELi piirikontrolliga. Need võivad hõlmata ka ametiasutuste toetamist teenuste, teabe, varustuse ja koolituse pakkumisel ning eri valdkondade operatsioonide kooskõlastamist, näiteks kalanduskontrolli ning merereostuse, piraatluse ja igasuguse salakaubanduse ennetamist. Käesoleva mõistega täpsustatakse artiklis 52 sätestatud rannikuvalve ülesannete puhul tehtava koostöö ulatust.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt r a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek