Menetlus : 2015/2280(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0202/2016

Esitatud tekstid :

A8-0202/2016

Arutelud :

PV 12/09/2016 - 19
CRE 12/09/2016 - 19

Hääletused :

PV 13/09/2016 - 4.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0321

RAPORT     
PDF 535kWORD 147k
9.6.2016
PE 577.064v02-00 A8-0202/2016

Euroopa territoriaalse koostöö parimate tavade ja innovatiivsete meetmete kohta

(2015/2280(INI))

Regionaalarengukomisjon

Arvamuse koostaja: Iskra Mihaylova

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa territoriaalse koostöö parimate tavade ja innovatiivsete meetmete kohta

(2015/2280(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle XVIII jaotist,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (edaspidi „ühissätete määrus“)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1302/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta, et selgitada, lihtsustada ja parandada nende rühmituste asutamist ja toimimist(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 236/2014, milles sätestatakse liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise ühised eeskirjad ja menetlused(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 231/2014, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II)(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 232/2014, millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend(7),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(9),

–  võttes arvesse dokumenti „Euroopa Liidu territoriaalne tegevuskava 2020. Mitmekesiste piirkondadega kaasava, aruka ja jätkusuutliku Euroopa poole“, mis kiideti heaks ruumilise planeerimise ja territoriaalse arengu eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel 19. mail 2011 Gödöllős Ungaris,

–  võttes arvesse oma 14. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni ELi liikmesriikide valmisoleku kohta uue ühtekuuluvuspoliitika programmitöö perioodi tõhusaks ja õigeaegseks alustamiseks(10),

–  võttes arvesse oma 27. novembri 2014. aasta resolutsiooni viivituste kohta 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika käivitamisel(11),

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks“ (COM(2014)0903),

–  võttes arvesse majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevat kuuendat aruannet (COM(2014)0473),

–  võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni töökohtadesse ja majanduskasvu investeerimise ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamise kohta liidus(12),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse oma 28. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika ja strateegia „Euroopa 2020“ läbivaatamise kohta(13),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 26. novembri 2015. aasta resolutsiooni 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika lihtsustamise ja tulemuslikkuse suurendamise kohta(14),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrust (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond(15),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele makropiirkondlike strateegiate lisandväärtuse kohta (COM(2013)0468) ning nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta asjaomaseid järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi (poliitikaosakond B: struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika) 2015. aasta jaanuaris avaldatud uuringut „Makropiirkondade uus roll Euroopa territoriaalses koostöös“,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi (poliitikaosakond B: struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika) 2015. aasta juulis avaldatud uuringut „Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus kui territoriaalse koostöö edendamise ja parandamise vahend Euroopas“ („European Grouping of Territorial Cooperation as an instrument for promotion and improvement of territorial cooperation in Europe“),

–  võttes arvesse komisjoni 22. veebruari 2016. aasta trükist „Euroopa investeerimiskava: uued suunised Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi vahendite kombineerimiseks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi vahenditega“,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 2015. aasta mais avaldatud arvamust „Rahastamisvahendid territoriaalse arengu toetamiseks“,

–  võttes arvesse komisjoni 14. detsembri 2015. aasta teatist „Investeerimine töökohtade loomisse ja majanduskasvu elavdamisse: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse maksimeerimine“ (COM(2015)0639),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 2. septembri 2015. aasta deklaratsiooni „Interregi 25 aastat: uus hoog piiriülesele koostööle“(16),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 2015. aasta detsembris avaldatud arvamust „Territoriaalne visioon aastaks 2050: milline on tulevik?“,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 17. detsembri 2015. aasta arvamust „Piiriülese koostöö tugevdamine: vajadus parema õigusraamistiku järele?“,

–  võttes arvesse nõukogu eesistujariigi Luksemburgi poolt ette valmistatud taustadokumenti „Tagasivaade Interregi 25 aastale ja territoriaalse koostöö tuleviku kujundamine“,

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi „Interregi 25 aastat: selle panus ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamisse“,

–  võttes arvesse eesistujariigi Luksemburgi algatust „Vahend erisätete andmiseks ja rakendamiseks piirialadel“ („Tool for the attribution and application of specific provisions in cross-border regions“), mis käsitleb konkreetseid õigusnorme, mis võimaldavad vastata niisuguste piirkondade vajadustele ja lahendada nende probleeme(17),

–  võttes arvesse komisjoni poolt Euroopa koostööpäeval 21. septembril 2015 algatatud, kogu ELi hõlmavat avalikku konsultatsiooni piiriülese koostöö järelejäänud takistuste kohta(18),

–  võttes arvesse komisjoni 2015. aastal korraldatud esimese Eurobaromeetri uuringu tulemusi piirialadel elavate kodanike suhtumise kindlakstegemiseks ja kaardistamiseks ning ELi sekkumiste paremaks suunamiseks(19),

–  võttes arvesse OECD 2013. aasta aruannet „Regioonid ja innovatsioon: piiriülene koostöö“,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee aruannet „ETKRide järelevalve aruanne 2014. Strateegia „Euroopa 2020“ rakendamine“(20),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A8-0202/2016),

A.  arvestades, et ligikaudu 38 % Euroopa rahvastikust elab piirialadel ning arvestades, et ELis valitseb tõsine majandus-, finants- ja sotsiaalkriis, mis seab kõigis valdkondades ebasoodsasse olukorda eelkõige naised; arvestades, et EL peab soolise võrdõiguslikkuse muutma Euroopa territoriaalse koostöö (ETK) poliitika ja tavade peamiseks osaks;

B.  arvestades, et ETK üldeesmärk on vähendada riigipiiride mõju, et vähendada piirkondade erinevusi, kõrvaldades järelejäänud tõkked, mis pidurdavad investeerimist ja piiriülest koostööd, suurendada ühtekuuluvust ja edendada liidu kui terviku harmoonilist majanduslikku, sotsiaalset, kultuurilist ja territoriaalset arengut;

C.  arvestades, et ETK on ühtekuuluvuspoliitika lahutamatu osa, sest see tugevdab Euroopa Liidu territoriaalset ühtekuuluvust;

D.  arvestades, et liikmesriikidel on võimalus ETKd kasutada, et lahendada rändekriisist tulenevaid probleeme;

E.  arvestades, et ELi siseturu ja liikumisvabaduse kogu potentsiaali kasutavate Euroopa kodanike arv on ikka veel väike;

F.  arvestades, et ETK programmid lähtuvad koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise, mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse põhimõtetest ning on koostatud kollektiivse töö tulemusena, mis on toonud kokku erinevad Euroopa, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused, et piiriüleselt lahendada ühiseid probleeme ning hõlbustada heade tavade tutvustamist;

G.  arvestades, et on vaja ühist mõttevahetust ETK struktuuri üle pärast 2020. aastat;

ETK Euroopa lisaväärtus, parimad tavad ja panus strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidesse

1.  märgib, et ETKst, mida käsitleb eraldi määrus, on saanud üks 2014–2020. aasta ajavahemiku ühtekuuluvuspoliitika kahest samaväärsest eesmärgist; rõhutab siiski, et ETK 10,1 miljardi euro suurune eelarve moodustab 2,8 % ühtekuuluvuspoliitika eelarvest, mis ei vasta keerulistele ülesannetele, mida ETK raames tuleb lahendada, ega kajasta selle Euroopa lisaväärtuse kõrget taset; tuletab siinjuures meelde Euroopa Parlamendi pettumust 2014.‒2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimiste tulemuses seoses ETK eraldiste vähendamisega; on veendunud, et ETK-le suurema eelarve tagamine järgmisel programmitöö perioodil suurendab ühtekuuluvuspoliitika lisaväärtust; nõuab paremat kinnipidamist ELi toimimise lepingu artiklist 174 (mis käsitleb territoriaalset ühtekuuluvust), eelkõige seoses maapiirkondade ja tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadega, samuti piirkondadega, kus valitsevad rasked ja püsivalt ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks äärepoolseimad piirkonnad, väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimad piirkonnad, saared, piiriülesed ja mägipiirkonnad; palub komisjonil ja liikmesriikidel pöörata ühtekuuluvuspoliitika elluviimisel erilist tähelepanu aladele, mis on geograafiliselt ja demograafiliselt kõige ebasoodsamas olukorras;

2.  märgib, et kooskõlas strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega on ETKd ümber kujundatud eesmärgiga saavutada laiem mõju, pöörates tähelepanu teemakohasele keskendamisele ja tulemustele orienteeritusele, piiramata piirkondlikku lähenemisviisi, mis võimaldab piirkondlike prioriteetide säilitamist; on veendunud, et ETK eripärale tuleb pöörata suuremat tähelepanu; kutsub seetõttu üles ETK programme paremini hindama, et tõendada nende mõju ja lisaväärtust;

3.  möönab, et piiriülene koostöö on oluline vahend piirialade arendamiseks, mida peetakse tõelisteks Euroopa integratsiooni laboriteks; tunnistab, et aastatel 2000–2006 ja 2007–2013 iseloomustas piiriülest koostööd selge suundumus strateegilisemalt seatud prioriteetidele ja parimad tavad saavutati järgmistes valdkondades: parem ühendus ja kättesaadavus, teadmiste ja innovatsiooni ülevõtmine, piirkondliku identiteedi tugevdamine, keskkonnaprobleemide lahendamine, institutsioonilise suutlikkuse suurendamine, tervishoid, haridus, tööhõive ja tööjõu liikumine, samuti kodanikukaitse ning uute partnerlussuhete loomine ja olemasolevate tugevdamine;

4.  tunnistab, et riikidevaheline koostöö on riikideülese lähenemise kaudu aidanud toetada teadust, innovatsiooni ja teadmistepõhist majandust, kohaneda kliimamuutustega ja edendada jätkusuutlikku transporti ja liikuvust ning on andnud panuse institutsioonilise suutlikkuse edendamisse; rõhutab, et integreeritud territoriaalne lähenemine ja riikidevaheline koostöö on eriti oluline keskkonna kaitsmiseks, eelkõige vee, bioloogilise mitmekesisuse ja energia valdkonnas;

5.  tunnistab, et piirkondadevaheline koostöö on võimaldanud linnade ja piirkondade koostööd mitmesugustes küsimustes ja valdkondades, millega on kaasnenud kogemuste ja heade tavade vahetamine, ning see on suurendanud mitmete piirkondlike ja kohalike meetmete tõhusust; on seisukohal, et tuleks lahendada maa- ja linnapiirkondade märkimisväärsete arenguerinevuste ning suurlinnapiirkondade probleemid;

6.  usub, et tõhus piiriülene ja riikidevaheline koostöö teeb geograafilise piirkonna kaubandusettevõtjatele atraktiivsemaks, kui selle käigus võimalikult tõhusalt kasutatakse kohalikku, piirkondlikku ja piiriülest potentsiaali ning inimkapitali, et paremini vastata kaubandusettevõtjate vajadustele ja ootustele, samuti selleks, et vältida ettevõtete ümberpaigutamist kolmandatesse riikidesse, ELi piirkondade rahvastikukadu ning tööpuuduse kasvu;

7.  on veendunud, et parimaid tavasid levitades annab ETK olulist lisaväärtust, toetades rahu, stabiilsust ja piirkondlikku integratsiooni, sealhulgas nii laienemise ja naabruspoliitika raames kui ka ülemaailmselt; usub, et piiriülene koostöö võib tuua lisaväärtust rändekriisi haldamisse;

8.  juhib tähelepanu sellele, et aastatel 2014–2020 investeeritakse umbes 41 % ETK ERFi eelarvest(21) keskkonna edendamise meetmetesse, 27 % aruka majanduskasvu, sh teadustöö ja innovatsiooni tugevdamisse ja 13 % kaasava majanduskasvu edendamisse tööhõive, hariduse ja koolitusega seotud tegevuse kaudu, kusjuures 33 programmi eesmärk on parandada üldist piiriülest ühenduvust; märgib lisaks, et 790 miljonit eurot jagatakse institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks koostööstruktuuride moodustamise või tugevdamise ning avalike teenuste tõhususe parandamise teel;

9.  rõhutab, et tulemustele suunatuse kontseptsiooni teostamiseks tuleb ETK programmidega tagada projektitasandil kvaliteetne koostöö ja võtta kasutusele uut tüüpi hindamine, kus võetakse arvesse iga programmi iseloomu ja mis aitab vähendada toetusesaajate ja korraldusasutuste halduskulusid; kutsub komisjoni, liikmesriike ja korraldusasutusi üles koostööd tegema ja teavet ning häid tavasid vahetama, et teostada hindamisi ja koostada suuniseid, kuidas tulemustele suunatust ETK eripäraga kohandada; kinnitab, et ETK programmide täielikku lisaväärtust ei ole võimalik hinnata ainult kvantitatiivsete näitajate abil, ja palub komisjonil kehtestada kvalitatiivsemad näitajad, et paremini väljendada territoriaalses koostöös saavutatud tulemusi;

10.  võtab murelikult teadmiseks ETK programmide hilise vastuvõtmise ja õhutab komisjoni ja liikmesriike ühendama jõupingutusi programmide edukaks rakendamiseks ning piiriülese koostöö takistuste kõrvaldamiseks, et vältida juba programmitöö perioodil 2007–2013 esile tõstetud kriitilisi probleeme; kutsub komisjoni võtma kõiki vajalikke meetmeid, et kiirendada ETK programmide rakendamist;

11.  kahetseb usaldusväärsete piiriüleste andmete ja piiriülese koostöö tõhususe tõendite puudumist tulemusraamistiku aruandluses; kutsub seetõttu komisjoni, Eurostati ja korraldusasutusi koostööle, et kehtestada ühised hindamiskriteeriumid, ühiselt kooskõlastada ühtset andmebaasi ja koostada metoodika usaldusväärsete andmete piiriülese edastamise, kasutamise ja vahetamise kohta; märgib ära praegused probleemid integreeritud territoriaalsete lähenemisviiside rakendamisel, mis tulenevad liikmesriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste väga erineva tasemega volitustest;

12.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja korraldusasutusi üles välja töötama asjakohaselt struktureeritud seiresüsteeme ja hindamiskavasid, et saavutatud tulemusi strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide ja territoriaalse integratsiooni seisukohalt paremini hinnata;

Panus territoriaalsesse ühtekuuluvusse

13.  rõhutab, et ETK aitab oluliselt tugevdada EL territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärki, ühendades territoriaalsel tasandil mitmesugused valdkondlikud poliitikasuunad; tunneb heameelt Euroopa territoriaalse arengu ja ühtekuuluvuse vaatlusvõrgu (ESPON) uuringu „ET 2050: Euroopa territoriaalsed stsenaariumid ja visioonid“ (ET2050: Territorial Scenarios and Visions for Europe) üle, mis võib toimida võrdlusraamistikuna edasistel aruteludel 2020 aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika ettevalmistamise üle;

14.  tuletab meelde, kui tähtsad on integreeritud territoriaalsed investeeringud ja kogukonna juhitud kohalik areng, mida ei ole Interregi 2014–2020. aasta programmides piisavalt ulatuslikult rakendatud, ja julgustab liikmesriike neid rohkem kasutama, rõhutades, et see eeldab piirkondade ja kohalike asutuste osaluse tugevdamist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles abisaajatele teavet ja koolitusprogramme pakkuma;

15.  on seisukohal, et uued territoriaalse arengu vahendid, nagu integreeritud territoriaalsed investeeringud ja kogukonna juhitud kohalik areng, võimaldavad investeerida sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenuste taristusse, mahajäänud linnapiirkondade taaselustamisse, töökohtade loomisse ja muudesse meetmetesse, mille eesmärk on vähendada rändajate isoleeritust ja toetada nende kaasamist;

16.  soovitab erilist tähelepanu pöörata projektidele, mille eesmärk on kohandada ringkondi ja piirkondi uue demograafilise olukorraga ning vähendada sellest olukorrast tulenevat ebavõrdsust, nimelt järgmiste meetmete kaudu: 1) sotsiaalse ja liikuvuse infrastruktuuri kohandamine demograafiliste muutuste ja rändevoogudega; 2) spetsiaalselt vananevale elanikkonnale mõeldud kaupade ja teenuste loomine; 3) eakamatele, naistele ja sisserändajatele mõeldud, sotsiaalset kaasamist soodustavate tööhõivevõimaluste toetamine; 4) digiühenduste parandamine ja platvormide loomine, mis võimaldaksid ja stimuleeriksid eraldatumate piirkondade kodanike osalemist ja lävimist kõigi tasandite (kohaliku, piirkondliku, riikliku ja Euroopa tasandi) asutuste mitmesuguste haldus-, sotsiaal- ja poliitiliste teenistustega;

17.  juhib tähelepanu rollile, mida ETK täidab saarepiirkondades, äärepoolseimates piirkondades, hõredalt asustatud piirkondades, mägi- ja maapiirkondades, kus see on tähtis piirkondliku koostöö ja integratsiooni tugevdamise vahend; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid pööraksid erilist tähelepanu rahaliste vahendite kasutamisele nendes piirkondades, kaasa arvatud kolmandate riikidega piirnevad alad, et parandada ETK raames rahastatavate piiriüleste projektide rakendamist;

18.  juhib tähelepanu ETK ja makropiirkondlike strateegiate vastastikku täiendavale olemusele ühiste probleemide lahendamisel suuremates funktsionaalsetes piirkondades, samuti positiivsele rollile, mida makropiirkondlikud strateegiad võivad täita makropiirkondade ühiste probleemide lahendamises;

19.  on arvamusel, et piiriüleste ja riikidevaheliste programmide vahel tuleks taotleda paremat kooskõlastamist, koostoimet ja täiendavust, et parandada koostööd ja integratsiooni laiematel strateegilistel territooriumidel; nõuab paremat kooskõlastamist korraldusasutuste ja makropiirkondlikes strateegias osalejate vahel; palub komisjonil tugevdada ETK programmide koostööd ja seoseid ning suurendada nende kooskõla riiklike ja piirkondlike programmidega nende koostamise ajal, et edendada vastastikust täiendavust ja vältida kattuvusi;

20.  märgib, et mõnedes piirkondades on tõsised rändeprobleemid, ja ergutab kasutama Interregi programme ja neid kiiresti rakendama, muu hulgas selleks, et lahendada rändekriisiga seotud probleeme ja levitada häid tavasid äärealade kohalike ja piirkondlike omavalitsuste (sh kolmandate riikide) vahel, eelkõige makropiirkondlike strateegiate kaudu;

Teadusuuringute ja innovatsiooni toetamine

21.  tõstab esile saavutusi teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, näiteks ühiseid uurimisprojekte, koostööd uurimisasutuste ja ettevõtjate vahel, rahvusvahelistel piirialadel asuvate ülikoolide, piiriüleste teadus- ja koolituskeskuste rajamist, piiriüleste klastrite ja ettevõtjate võrgustike loomist, piiriüleseid ettevõtlusinkubaatoreid ja nõustamisteenuseid VKEdele, kõrgtehnoloogilist turundust välisinvestorite kaasamiseks jne; märgib, et Interregi programmid mängivad olulist rolli piirkondade konkurentsivõime ja innovatsioonivõimekuse suurendamisel, soodustades aruka spetsialiseerumise strateegiate koostoimet, klastrite koostööd ja innovatsioonivõrgustike arengut; palub komisjonil esitada terviklik ülevaade territoriaalsest koostööst, mis toimub Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) raames ja ühise strateegilise raamistiku alusel (ühissätete määruse (määrus (EL) nr 1303/2013) lisa I);

22.  on teadlik, et investeeringud aruka majanduskasvu, sh teadustöö ja innovatsiooni tugevdamisse moodustavad 27 % ERFi eraldistest piiriülese koostöö programmidesse perioodil 2014–2020(22); märgib samuti, et 35 % riikidevahelise koostöö programmide eelarvest suunatakse teadustöö ja innovatsiooni tugevdamise teel aruka majanduskasvu toetamisse;

23.  rõhutab vajadust kujundada piiriülest innovatsioonipoliitikat, näiteks ühiseid teadus- ja liikuvusprogramme ja infrastruktuure, partnerlusi ja koostöövõrgustikke; juhib tähelepanu sellele, et liikmesriikide õigusaktide erinevused takistavad ühiseid jõupingutusi teadusuuringute ja innovatsiooni piiriüleseks laiendamiseks;

24.  nõuab tungivalt, et programmide ja fondide, näiteks „Horisont 2020“, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI), Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (ESI) ning muude ELi fondide koostoime ja täiendavus suunataks teadustöö ja innovatsiooni investeeringute kvantiteedi, kvaliteedi ja mõju maksimaalsele suurendamisele; soovitab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel nende vahendite kombineerimise võimalused täielikult ära kasutada, et toetada VKEsid ning teadus- ja innovatsiooniprojekte, sealhulgas vajaduse korral piiriüleseid projekte; kutsub VKEsid üles täielikult kasutama nende fondide võimalusi, et toetada nende ETK programmide rakendamist;

25.  soovitab tungivalt vastu võtta piiriülesed innovatsioonistrateegiad, kujundades vastastikust täiendavust juba kasutatavate aruka spetsialiseerumise strateegiate ning muude programmide ja strateegiatega; ergutab hindama piiriülese koostoime potentsiaali ja kasutusele võtma erinevaid rahastamisallikaid;

26.  on seisukohal, et rahastamisvahendid peavad täiendavate toetuste näol olema ETK programmide lahutamatu osa, et toetada VKEde juurdepääsu rahastamisele, teadustööd ja innovatsiooni; on seisukohal, et rahastamisvahendite laiem kasutamine võib suurendada Interregi projektidesse investeerimist, luues uusi töökohti ja võimaldades saavutada paremaid tulemusi; tuletab meelde, kui tähtis on tehniline toetus ja kohandatud koolituse algatused, et rahastamisvahenditest täielikult kasu saada, seda isegi vähem arenenud piirkondades;

Juhtimine ja poliitika kooskõlastamine

27.  tuletab meelde, et kuuendas ühtekuuluvuspoliitika aruandes pööratakse ETK-le liiga vähe tähelepanu, kui arvestada, et see on programmitöö perioodist 2007–2013 alates eraldi ühtekuuluvuspoliitika eesmärk; tuletab meelde Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) potentsiaali mitte üksnes ETK toetamise ja edendamise ning piiriüleste projektide haldamise vahendina, vaid ka tervikliku lõimitud territoriaalse arengu tõukejõuna ja mitmetasandilise valitsemise paindliku platvormina;

28.  kiidab heaks ETKRi käsitleva lihtsustatud määruse (EL) nr 1302/2013 ja kutsub liikmesriike suurematele jõupingutustele, et võimaldada ETKRide loomist; juhib siiski tähelepanu sellele, et kõnealusest määrusest ei piisa kõigi piiriülese koostöö juriidiliste takistuste kõrvaldamiseks; tervitab seetõttu eesistujariigi Luksemburgi algatust, millega tehti ettepanek luua piirialade jaoks konkreetne õiguslik vahend, andes liikmesriikidele võimaluse kokku leppida konkreetsetes õigusnormides; tervitab komisjoni algatust viia 2016. aasta lõpuks läbi piiriülese koostöö takistuste analüüs, mille käigus uuritakse lahendusi ja heade tavade näiteid; palub komisjonil lisada sellele analüüsile piirialade vajaduste uuring; ootab huviga komisjoni 21. septembril 2015 algatatud, kogu ELi hõlmava avaliku konsultatsiooni tulemusi piiriülese koostöö järelejäänud takistuste kohta; palub komisjonil oma analüüsis arvesse võtta parlamendi soovitusi ja avaliku konsultatsiooni tulemusi;

29.  on seisukohal, et ETK programmidega tuleks toetada rände- ja varjupaigaprobleemide lahendamist ning edendada tulemuslikku integratsioonipoliitikat, arvestades seejuures kokkulepitud prioriteete ja sekkumisloogikat ning täiendavust muude asjakohaste rahastamisvahenditega; nõuab, et kasutataks komisjoni valmisolekut 2014.–2020. aasta rakenduskavade muudatused kiiresti läbi vaadata ja kinnitada, kui liikmesriigid muudatusi soovivad ja ainult selleks, et rändekriisi pakilisi probleeme lahendada;

30.  soovitab rahastamisvahendite kui paindliku mehhanismi laiemat kasutamist toetuste kõrval; tõstab esile asjaolu, et tõhusa rakendamise korral võivad rahastamisvahendid rahastamise mõju märkimisväärselt suurendada; rõhutab sellega seoses, et rahastamisvahendite kasutamiseks on vaja selgeid, järjekindlaid ja sihipäraseid eeskirju, et koostamise ja rakendamise protsessi fondijuhtide ja toetusesaajate jaoks lihtsamaks muuta; juhib tähelepanu võimalusele kasutada EIP finantskorralduse ja tehnilise abi vahendite kaudu konkreetseid eksperdi- ja oskusteadmisi;

31.  rõhutab, et programmitöö perioodil 2007–2013 ei hinnatud piisavalt Interregi programmide ja muude ELi rahastatavate programmide võimalikku vastastikust täiendavust; nõuab sobivate mehhanismide loomist, et tagada tõhus kooskõlastamine, vastastikune täiendavus ja koostoime Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja teiste liidu ja riiklike rahastamisvahenditega, näiteks programm „Horisont 2020“, samuti EFSI ning EIPga;

32.  ergutab lisama korraldusasutuste hindamiskavadesse pidevaid hindamisi, kus keskendutakse konkreetselt programmide koostoime tõhususele;

33.  rõhutab piiriüleste tööturgude kasvavat tähtsust, kuna need annavad ülisuured võimalused jõukuse ja töökohtade loomiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täielikult kasutama Interregi programmide võimalusi tööjõu piiriülese liikumise hõlbustamiseks, muu hulgas edendades võrdsete võimaluste põhimõtet, kohandades selleks vajaduse korral halduslikku ja sotsiaalset õigusraamistikku ning toetades kõigi valitsustasandite dialoogi;

34.  peab ülioluliseks suurendada ETK programmide ja EURESi teenuste koostoimet ja omavahelist täiendavust, millel on eriti tähtis roll piirkondades, kus töötajate piiriülene liikumine on tihe; kutsub liikmesriike ja piirkondi täielikult kasutama EURESi teenuste võimalusi tööhõiveks ja tööalaseks liikuvuseks kogu ELis;

35.  on veendunud, et mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse põhimõte ning Euroopa käitumisjuhendi tegelik rakendamine on Interregi programmide arendamisel eriti tähtis;

Lihtsustamine

36.  rõhutab, et sõltumata eraldiseisva ETK määruse olemasolust tuleks territoriaalse koostöö programmide rakendamist veelgi lihtsustada, ning palub kõrgetasemelisel lihtsustamise töörühmal1 kaaluda lihtsustamise ja kasusaajate halduskoormuse vähendamise meetmeid, enne kui esitatakse ETKd käsitlev seadusandlik ettepanek ja alustatakse Interregi programmide koostamist 2020. aasta järgseks ajavahemikuks;

37.  palub komisjonilt ettepanekuid konkreetsete meetmete kohta, millega lihtsustada aruandlus-, auditi- ja riigiabieeskirju ning ühtlustada menetlusi; nõuab tungivalt kõigi Interregi programmide kohta valdkondlike standardnõuete kehtestamist;

38.  kutsub liikmesriike üles oma siseriiklike õigusnorme lihtsustama ja ülereguleerimist vältima; nõuab tungivalt e-ühtekuuluvuse rakendamist ja haldusmenetluste ühtlustamist;

39.  toonitab, et erasektori sidusrühmade kaasamise korda tuleb laiendada ja lihtsustada, võttes alati arvesse läbipaistvuse ja aruandekohustuse vajalikkust; soovitab, et avaliku ja erasektori partnerlussuhete loomine võiks anda mitmeid eeliseid, kuid sellega kaasneb huvide konflikti oht, mida tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta nii tugeva kui ka pehme õiguse vahendites; palub komisjonil anda õigeaegselt järjepidevaid ja selgeid suuniseid ETK programmide rahastamisvahendite taotlemiseks;

40.  rõhutab, et kõik majanduskasvu ja tööhõive programmide lihtsustused peavad kehtima ka Interregi programmide kohta;

41.  rõhutab, kui tähtis on luua nende lihtsustamismeetmete piires abisaajate järelevalvesüsteeme;

42.  on seisukohal, et ennekõike tuleks edendada kohalikku koostööd ja piiriüleste osalejate vastastikust usaldust ning et rahastamisvahenditega on võimalik neile jõupingutustele märkimisväärselt kaasa aidata;

Soovitused tulevikuks

43.  leiab, et ETK on oma tõhusust tõestanud ja et selle võimalusi tuleks edasi arendada; rõhutab ETK regionaalpoliitikaülest potentsiaali niisugustes valdkondades nagu ühtne turg, digitaalne tegevuskava, tööhõive, liikuvus, energia, teadustöö, haridus, kultuur, tervishoid ja keskkond ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma ETK kui olulise vahendi säilitamist, andes sellele 2020. aasta järgses ühtekuuluvuspoliitikas selgema rolli ja suurendades märkimisväärselt selle eelarvet;

44.  on arvamusel, et koostöö põhialused, sealhulgas peamise abisaaja põhimõte, ja ETK praegune ülesehitus peaksid jääma samaks, nagu ka rõhuasetus piiriülesele osale; palub komisjonil 25-aastase kogemuse põhjal analüüsida ühtlustatud kriteeriumide väljatöötamise võimalust, lähtudes mitte ainult rahvaarvust, vaid ka sotsiaal-majanduslikest ja territoriaalsetest erijoontest;

45.  rõhutab piiriülese koostöö tähtsust ELi välispiiridel ühinemiseelse abi rahastamisvahendi ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi raames; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et häid tavasid, mis võimaldavad vähendada Interregi programmidest abisaajate halduskoormust, saaks kohaldada ka ELi välispiiridel rakendatavatele programmidele;

46.  tuletab meelde kodanike rohujuuretasandi koostöö potentsiaali nn väikeprojektide fondi raames seoses kodanike kaasamiseks mõeldud väike- ja mikroprojektidele eraldatavate summadega, pöörates eriti tähelepanu väikestele piiriülestele koostööprojektidele naaberpiirkondade vahel; nõuab, et selliste projektide rahastamist suurendataks, tuletades meelde, et see eeldab täiendavaid lihtsustamise ja paindlikkuse suurendamise püüdeid;

47.  ergutab piirialade strateegiaid ühiselt koostama, et toetada integreeritud ja jätkusuutlikku territoriaalset koostööd, mis hõlmab integreeritud lähenemisviiside rakendamist ja levitamist ning haldusmenetluste ja õigussätete piiriülest ühtlustamist; rõhutab, kui oluline on edendada tasakaalustatud territoriaalset arengut ka piirkondade sees;

48.  on seisukohal, et mägipiirkondade piiriülesele koostööle tuleks pöörata suuremat tähelepanu, seades esikohale maapiirkonnad;

49.  rõhutab, et Euroopa territoriaalse koostöö üks eesmärk peaks olema koostöö kultuuri valdkonnas; on sellega seoses seisukohal, et tuleks rohkem edendada kultuuri- ja hariduskoostööd piiriülestel aladel, millel on ühine kultuuriline ja keeleline pärand;

50.  palub, et piirkondlikele ja kohalikele asutustele antaks Euroopa territoriaalse koostöö ettepanekute tegemisel, juhtimisel ja hindamisel suurem ja tähtsam roll, eelkõige piiriülese koostöö valdkonnas, võttes arvesse, et mõnedel piirkondadel juba on sellised volitused;

51.  kutsub komisjoni üles kaaluma rahastamisvahendite rolli toetuste täiendajana; peab oluliseks tihendada EIPga koostööd VKEde toetamiseks ja rakendada nii komisjoni kui ka EIP finants- ja tehnilisi eksperditeadmisi investeeringute kaasamiseks; kutsub komisjoni ja EIPd üles rahastamisvahendeid territoriaalse koostöö eesmärkidega paremini kooskõlla viima;

52.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja korraldusasutusi üles kaaluma eesistujariigi Luksemburgi ettepanekut koostada uus õigusakt 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika jaoks, lähtudes järelhindamiste tulemustest, ajavahemiku 2014– 2020 programmide rakendamisest ja asjakohasest mõjuhinnangust;

53.  palub komisjonil ja liikmesriikidel algatada 2016. aastal ELi tasandil mitut sidusrühma hõlmav struktureeritud arutelu ETK tuleviku üle pärast 2020. aastat, et ette valmistada 2020. aasta järgset ühekuuluvuspoliitikat; rõhutab, et selle debati käigus tuleks eelkõige käsitleda ETK struktuuriga seotud küsimusi, programmide eelarvete koostamise menetlust ja uute mehhanismide koostamist, mille eesmärk oleks tagada tulemustele orienteerituse kontseptsiooni laialdasem rakendamine; ergutab komisjoni koostööle Regioonide Komitee ja asjaomaste kodanikuühenduste ning piirkondlike sidusrühmadega;

54.  nõuab ELi territoriaalse kava koostamist, mis põhineks väljaandel „Roheline raamat territoriaalse ühtekuuluvuse kohta“ (COM(2008) 0616), ning rõhutab, et järgmisel, 2020. aasta järgsel programmiperioodil võib oluliseks osutuda ka tulevane valge raamat territoriaalse ühtekuuluvuse kohta;

Üldsuse teadlikkuse suurendamine ja nähtavus

55.  tunneb kahetsust üldsuse vähese teadlikkuse ja ETK programmide vähese nähtavuse pärast ning nõuab tõhusamat teavitamist nende programmide eesmärkidest, nendega kaasnevatest võimalustest ja projektide teostamise viisidest ning seejärel ka lõpuleviidud projektide tulemustest; kutsub komisjoni, liikmesriike ja korraldusasutusi looma koostöömehhanisme ja ulatuslikke institutsioonilisi platvorme, et tagada suurem nähtavus ja teadlikkuse suurenemine; kutsub komisjoni üles kaardistama ja laialdaselt levitama ETK programmide ja projektide seniseid saavutusi;

56.  kutsub komisjoni ja liikmesriike edendama ETKRi rolli kohalike vajaduste tõhusama täitmise vahendina piiriülestes piirkondades;

57.  tunnistab kohalike tegutsejate ja projektide ettevalmistamise toetamise olulisust ja ergutab korraldusasutusi tugevdama olemasolevaid teavitusvahendeid, näiteks piirkondlikke teabekeskusi;

58.  märgib, et hea koostöö komisjoni, EIP ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel on tähtis, et tagada rahastamisvahendite edukas kasutamine territoriaalses arengus ja kogu ühtekuuluvuspoliitikas; rõhutab sellega seoses vajadust tõhustada kogemuste ja teadmiste vahetamist ühelt poolt komisjoni ja EIP ning teiselt poolt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel;

59.  tunnustab territoriaalse (kohaliku) tegevuse, teabe levitamise, kohaliku tasandi teadlikkuse suurendamise ja projektitoetuse rolli ning julgustab seetõttu korraldusasutusi tugevdama selliseid kasulikke vahendeid nagu territoriaalsed kontaktpunktid;

60.  nõuab paremat kooskõlastamist komisjoni, liikmesriikide, korraldusasutuste ja kõigi sidusrühmade vahel, et koostada projektide temaatiliste saavutuste kriitiline analüüs, tuua välja nii edulood kui ka puudused ning esitada soovitusi 2020. aasta järgseks ajaks, tagades samas läbipaistvuse ja kodanikuläheduse;

61.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.

(2)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 289.

(3)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.

(4)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 303.

(5)

ELT L 77, 15.3.2014, lk 95.

(6)

ELT L 77, 15.3.2014, lk 11.

(7)

ELT L 77, 15.3.2014, lk 27.

(8)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(9)

ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(10)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0015.

(11)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0068.

(12)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0308.

(13)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0384.

(14)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0419.

(15)

ELT L 169, 1.7.2015, lk 1.

(16)

COR-2015-04462-00-00-DECL-TRA (ET).

(17)

http://www.dat.public.lu/eu-presidency/Events/Informal-Ministerial-Meetings-on-Territorial-Cohesion-and-Urban-Policy-_26-27-November-2015_-Luxembourg-City_/Material/IMM-Territorial-_LU-Presidency_---Input-Paper-Action-3.pdf

(18)

Komisjoni pressiteade IP/15/5686.

(19)

Eurobaromeetri kiiruuring 422 – Piiriülene koostöö ELis.

(20)

http://cor.europa.eu/en/documentation/studies/Documents/EGTC_MonitoringReport_2014.pdf

(21)

Komisjoni teatise „Investeerimine töökohtade loomisse ja majanduskasvu elavdamisse: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse maksimeerimine“ I lisa (Euroopa territoriaalne koostöö/Interreg).

(22)

Komisjoni teatise „Investeerimine töökohtade loomisse ja majanduskasvu elavdamisse: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse maksimeerimine“ I lisa (Euroopa territoriaalne koostöö/Interreg).


SELETUSKIRI

Üldine teave

Interreg töötati 1990. aastal välja ühenduse algatusena ja selle eelarve oli 1 miljard eurot, mis kattis ainult 11 liikmesriiki puudutava piiriülese koostöö. Hiljem laiendati Interregi riikidevahelisele ja piirkondadevahelisele koostööle. 2015. aastal tähistati Interregi 25. aastapäeva 15.–16. septembril peetud konverentsiga Luksemburgis, kus rõhutati, et ETK on ühtekuuluvuspoliitika oluline vahend, mis on mõeldud halduspiire ületavate ning ühiseid lahendusi vajavate probleemide lahendamiseks.

Perioodi 2014–2020 jaoks võeti ERFi raames rahastatavate ETK tegevuste kohta vastu erimäärus. Täna toob ETK kasu 28 liikmesriigile ja on muutunud üheks kahest ühtekuuluvuspoliitika eesmärgist. Eraldatud summa on 10,1 miljardit eurot(1), millest: 74,1% on suunatud piiriüleseks koostööks – 60 programmi, 20,4% riikidevaheliseks koostööks – 15 programmi ja 5,6% piirkondadevaheliseks koostööks – 4 programmi(2). Interreg kaasrahastab ka regionaalse arengukoostöö programme väljaspool ELi: 12 ühinemiseelse abi rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmi (sihtotstarbeliselt piiriüleseks koostööks on määratud 242 miljonit) ja 16 Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmi (sihtotstarbeliselt piiriüleseks koostööks on määratud 634 miljonit).

ETK Euroopa lisaväärtus, parimad tavad ja panus strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidesse

Aastatel 2014-2020 on ETKd ümber kujundatud, et laiendada selle mõju laiendamiseks ja kasutada tõhusamalt investeeringuid, pöörates tähelepanu temaatilisele suunitlusele ja tulemustele orienteeritusele. Vähemalt 80% iga koostööprogrammi eelarvest peab olema koondatud maksimaalselt neljale temaatilisele eesmärgile, seega aidates kaasa strateegia „Euroopa 2020“ järgimisele. EKT aitab oluliselt kaasa piirkondade majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse võimekuse suurendamisele, sellel eesmärgil kajastades ja integreerides erinevaid poliitikavaldkondi riigipiire ületaval territoriaalsel tasandil (piiriülene ja riikidevaheline koostöö) kui ka üksikutes linnades ja piirkondades (piirkondadevaheline koostöö)(3). Vaatamata väikesele eelarvele on piiriülese koostöö projektidel konkreetsed tulemused: takistuste kõrvaldamine suurema turvalisuse ning parema transpordi, hariduse, energiakasutuse, tervishoiu, koolituse ja tööhõive eest. 64 INTERREG IIIA programmi (2000–2006) ja 55 INTERREG IVA programmi (2007–2013) andsid selge suuna toetuste eraldamiseks strateegilisematele piiriülestele arenguprioriteetidele ja seega saavutasid parimad tavad järgmistes valdkondades(4):

Parem piirkondlik ühenduvus, liikuvus ja ligipääsetavus teenustele

Ilmne lisandväärtus on järgmistel headel tavadel: piiridest tulenevate raskuste ületamine transpordi ja inimeste liikumise osas, arukate transpordilahenduse ja mitmeliigiliste transpordikeskuste toetamine (South Baltic – Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Rootsi); piirideülese reisimise lihtsustamine (NORTH – Rootsi, Soome, Norra); parem vastastikune ühenduvus, mille keskmes on teetaristu (Saksamaa (Saksimaa)-Tšehhi Vabariik); uus jalakäijate ja jalgratturite sild Austria ja Slovakkia vahel, piiriülene raudteeliin MI.CO.TRA (Itaalia, Austria), mereülese juurdepääsu tõhustamine läbi kohalike sadamaarenduste (Itaalia, Prantsusmaa), eriotstarbelised teenused, näiteks eakate kodanike hoolekanne, piiriülesed tervishoiulahendused, investeerimiskava eakatele suunatud rajatiste ehitamiseks, et hoida neid ühiskonnas aktiivsetena, tagada võimalikult tervislik ja täisväärtuslik elu (Austria, Tšehhi Vabariik);

Teadmiste ja innovatsioonide edasikandmine, VKEde konkurentsivõime kasv

Ilmne lisandväärtus on järgnevatel headel tavadel: VKEde kaasamine konkreetsetesse uuendustegevustesse, ettevõtete, teaduskeskuste ja teenusepakkujate vaheliste võrkude loomine (Saksamaa-Holland, projekt Mehhatroonika VKEdele); merendusalase teadus- ja arendustegevuse väljaarendamine, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt (Saksamaa-Holland, MariTIM projekt); hoonete energiatõhususe suurendamine (NORTH – Rootsi, Soome, Norra – IEEB projekt); ettevõtlusinkubaatorite projektide väljatöötamine ettevõtete piiriülese koostöö eesmärgil (Ungari-Slovakkia); Oluliste kokkupuutepunktide edendamine tööstuse ja teadmiste edasikandmise vahel, kasutades e-õppe meetodeid (Ühendkuningriik, Iirimaa); piiriülese koostöö elavdamine ettevõtete, ülikoolide ja teiste sidusrühmade vahel, et toetada innovatsiooni läbi teadmuskeskuste (Prantsusmaa, Belgia TANDEM projekt), „tipptehnoloogia piirkonna“ loomine (Belgia, Holland, Saksamaa, Euregio Meuse-Rhin projekt), koolituskeskuse loomine biotoorainel põhineva tootmise rakendusuuringuteks, Flandria-Lõuna-Hollandi piirkonna arendamine teadmistemahukaks piirkonnaks vesiniku kasutamise valdkonnas (Belgia-Holland), haiglatevaheline koostöö vähiuuringutes (Saksamaa, Taani), VKEdele ligipääsu võimaldamine tipptehnoloogia abil tooteideede testimiseks, sobivate tootmistehnikate omandamiseks ja toodete ülemaailmseks turundamiseks (Iirimaa, Ühendkuningriik); konkreetsete teenuste arendamine äritegevuseks turismivaldkonnas (Kreeka, Itaalia); piiriülene vastsündinute sõeluuring (Saksamaa, Poola), SRSnet – Nutikas ressursi-teadlik mitmikanduritega võrk (Itaalia, Austria), "Erfolgsmotor 2020" ("Edumootor 2020") projekt, mis toetab väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) konkurentsivõime tõusu (Austria, Saksamaa), jne;

Piirkondlike kaubamärkide kasutamine ja identiteedi suurendamine

Ilmne lisandväärtus on järgnevatel headel tavadel: ühine ettepaneku koostamine Saksamaa-Tšehhi kaevanduspiirkonna kandmiseks UNESCO maailmapärandi nimekirja (Saksamaa (Saksimaa)-Tšehhi Vabariik); „roheliste“ turismitegevuste arendamine piirkonna autentse looduse säilitamiseks (Saksamaa/Baierimaa-Austria); programmide raames konkreetsete projektide tulemustel põhinevate kohalike strateegiate väljatöötamine (Norra, Rootsi, Taani), Ramsar Eco NaTour projekt, millega luuakse puhkealad Viini ja Bratislava linnaruumi ja suurendatakse kohalike teadlikkust piirkondadevahelise koostöö kohta kliimamuutuse ja loodusliku mitmekesisuse kaitse valdkondades (Austria, Slovakkia) jne;

Keskkonnaprobleemide lahendamine, tõhusam riskijuhtimine ja katastroofidele reageerimine

Ilmne lisandväärtus on järgnevatel headel tavadel: uued lahendused keskkonnaprobleemidele nagu ühine ohtlike ainete jälgimine jõesängis (South Baltic – Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Rootsi); mereressursside ja kõrvaltoodete kasutamise soodustamine, tehisrahude ehitamine loodusliku mitmekesisuse suurendamiseks (Prantsusmaa-Inglismaa), ühiste haldussüsteemide arendamine keskkonnakaitseks (Rumeenia-Bulgaaria, projektid RISK ja JAMES); ühine koostöö tegevuste ühtlustamiseks üleujutuste ennetamisel ja vee kvaliteedi parandamisel (Ungari-Slovakkia, FLOODLOG projekt); täiustatud territoriaalne planeerimine ja riskijuhtimine Alpides (Itaalia, Prantsusmaa, GlaRiskAlp projekt); niisuguste keskkonnaprobleemide lahendamine nagu rannikureostus, metsatulekahjude oht sadamapiirkonnas (Itaalia, Prantsusmaa); sadamate seire tõhustamine (Kreeka, Itaalia) jne;

Institutsioonilise suutlikkuse ja sotsiaalse kapitali suurendamine, piiriüleste koostöövõrgustike ühendamine ja uute partnerlussuhete loomine

Ilmne lisandväärtus on järgnevatel headel tavadel: personalivahetus projekti planeerimise ja rakendamise valdkonnas (Saksamaa (Saksimaa)-Tšehhi Vabariik, AQUAMUNDI projekt); koostöö ja võrgustike loomine, (programmi) struktuuride loomine ning pidev asutustevahelise koostöö jne.

Hea näide rahastusvahendi kasutamisest piiriüleses/riikidevahelises riskikapitali „fondifondi“ näitel(5) on projekt EUREFI INTERREG(6) (Piiriülese koostöö programm Valloonia-Lorraine-Luksemburg 2000-2006 ja jätk piiriülese koostöö programmis Programme Grande Region 2007-2013).

Oluline roll on piirkondadevahelisel tegevussuunal: ESPON ja INTERACT programmid, mille abil saadakse piirkondlikud andmed (ESPON) ja toetatakse kõiki ametiasutusi, mis on ETK haldamisse ja rakendamisse kaasatud (INTERACT) luues toetuseks erinevad ühtlustatud vahendid (mallid, mudelid, teabelehed jne), mida asutused saavad kasutada juhtimises, järelvalvesüsteemides jne. INTERREG EUROOPA soodustab kogemuste ja heade praktikate vahetust osalejate vahel kõikidel Euroopa tasanditel ja URBACT võimaldab võrgustike loomist teabevahetuse ja heade linnaliste praktikate vahetuse eesmärgil.

Komisjoni hiljutisele teatise „Investeerimine töökohtade loomisse ja majanduskasvu elavdamisse: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse maksimeerimine“ kohaselt investeeritakse perioodil 2014-2020 73 koostööprogrammi ehk 41% kogu ETK ERFi eelarvest(7) looduskeskkonna parandamise meetmetesse ja toetatakse ühiseid algatusi veemajanduse, reoveepuhastuse, loodusliku mitmekesisuse säilitamise ja taastamise, keskkonnariskide ennetamise ja juhtimise, jätkusuutliku turismi ja energiatõhususe valdkondades; 27% ETK ERFi eelarvest ja 46 programmi perioodil 2014-2020 investeeritakse koostöös uurimisinstituutidega ELi piirideüleselt teadustöö ja innovatsiooni tugevdamisse; 13% ERF ETK eelarvest on suunatud majanduskasvu edendamiseks läbi tööhõive, hariduse ja koolitusega seotud tegevuste; 33 programmi eesmärk perioodil 2014-2020 on parandada üldist piiriülest ühenduvust peamiselt läbi teedesse ja sadamatesse tehtavate investeeringute ja multimodaalsete, puhaste ja nutikate piiriüleste transpordisüsteemide toetamise.

Raportöör on arvamusel, et tekkinud raskused õigusraamistiku 2014–2020 nõuete täitmisel on samal ajal programmide võimalused andmete kättesaadavuseks ja andmete kogumiseks. Kõnealuses kontekstis on vajalik, et komisjon ESPON ja INTERACT programmid, EUROSTAT ja ETK korraldusasutused tegutseksid kooskõlas ja lahendaksid selle probleemi ühiselt uurides ning töötades välja metodoloogia usaldusväärsete andmete kogumiseks ja kasutamiseks, eesmärgiga luua tulemuslikkuse raamistiku hindamise põhjal kindel raamistik.

Panus territoriaalsesse sidusususse

Vajalik on nii tihendada koostööd erinevate toetus- ja koostöömehhanismide vahel, näiteks makropiirkondlike strateegiate vahel, ja samuti taastugevdada riiklike ja piirkondlike programmide seoseid ja järjepidevust Liikmesriikidel ja piirkondadel on soovitav luua ühised integreeritud strateegiad, mis sisaldavad vastavate piiriüleste ja riikidevaheliste programmide ja nende piirkondliku konteksti vaheliste koostöömehhanismide kohta käivaid rakendussätteid ja võimaldavad tekkinud raskusi lahendada pikaajalises perspektiivis terviklikul ja paremini kooskõlastatud viisil.

Nii integreeritud territoriaalsed investeeringute (ITI) ja kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD) rakendamine ei ole piisav. Kogukonna juhitud kohaliku arengut kohaldatakse piiriüleselt üksnes osana Itaalia ja Austria 2014.–2020. aasta INTERREGI koostööprogrammist. Integreeritud territoriaalsete investeeringute vahendit kohaldatakse osana Itaalia ja Sloveenia 2014.-2020. aasta INTERREGI koostööprogrammist.(8)

Perioodi 2014–2020 õigusraamistik annab äärepoolseimatele piirkondadele suurema paindlikkuse selliste merepiiride äärsete NUTS 3 alade kaasamiseks, mille omavaheline kaugus on rohkem kui 150 kilomeetrit, mis võivad saada toetust vastavalt liikmesriigilt selleks eraldatud vahenditest.

Teadusuuringute ja innovatsiooni toetamine

Raportöör soovib rõhutada saavutusi innovatsiooni ja teadusuuringute valdkonnas, näiteks ühiseid uurimisprojekte, koostööd uurimisinstituutide ja ettevõtete vahel, rahvusvahelistel piiraladel asuvate ülikoolide, piiriüleste teadus- ja koolituskeskuste rajamist, piiriüleste klastrite ja ettevõtete võrgustike loomist, piiriüleseid ettevõtlusinkubaatoreid ja nõustamisteenuseid VKEdele, „kõrgtehnoloogilist“ turundust välisinvestorite kaasamiseks jne.

Investeeringud arukasse majanduskasvu moodustavad 27% ETK ERFi 2014.–2020. aasta eelarvest(9) ja oodatud tulemused on järgmised: toetatud on 22 500 ettevõtet edendamaks arukat majanduskasvu, 6900 ettevõtet üle ELi teevad koostööd uurimisinstituutidega, 1300 teadlast on otseselt kaasatud piiriülesesse ja riikidevahelisse teadustegevusse.

Teadusuuringuid ja innovatsiooniprotsessi, turusuhteid, väärtusahelaid ja asukoha turundust saab korraldada laiemalt ja seega tuua kasu VKEdele ja vastavale ettevõtluskeskkonnale nii, et konkreetsetes tehnoloogiavaldkondades on võimalik saavutada teadusuuringute ja ettevõtluskoostöö „kriitiline mass“ . Projekt Food2Market(10) (Interreg IVB Põhja- ja Lääne-Euroopa) on niisuguse koostoime näide. Projekti käigus rajati toidutööstuses tegutsevatele VKEdele riikidevaheline innovatsiooni inkubaator, mida VKEd kasutavad oma turgude piirideüleseks laiendamiseks.

Raportöör soovib rõhutada Euroregioonide innovatsioonistrateegiat(11) (koostatud ja vastuvõetud 2014. aastal Vahemere-Püreneede euroregioonis) ja Strateegilist Plaan 2014-2020 (koostatud ja vastuvõetud Aquitaine-Euskadi europiirkonnas(12) EKTR (2014), kui häid näiteid, kuidas arendada piirialadel koostööd avalikus sektori, majanduses osalejate ja teaduskeskuste vahel, toetada innovatsiooni ja edendada piirkonna majanduslikku arengut. Seega on oluline välja töötada ja vastu võtta piirialade innovatsioonistrateegiad, samal ajal luua täiendused juba olemasolevatele aruka spetsialiseerumise strateegiatele ja ka teistele piirkondlikele/valdkondlikele programmidele ja strateegiatele, hinnates nii kavandatavate piiriüleste sünergiate ja konkreetsete tegevuste potentsiaali, eriti erinevate rahastusallikate koondamist.

Rahastusvahendid VKEde, teadustöö ja innovatsiooni toetamiseks peavad olema ETK programmide lahutamatu osa ja seega täiendama tagastamatu abiga toetatud programmitegevusi.

Juhtimine ja poliitika koordineerimine

Seisuga 24. aprill 2015 on moodustatud 54 ETKRi(13). Raportöör tunnustab lihtsustusi, mis on tehtud 22. juunil 2014 muudetud ETKRi määrusega. Liikmesriikidel on oma riikides soovitav rakendada ja hõlbustada ETKRide loomist. ETKRi määrus on saavutus, kuid see ei ole piisav, et kõrvaldada kõik piiriülese koostöö õiguslikud ja halduslikud takistused. Selles suhtes tuleb rõhutada eesistujariik Luksemburgi algatust kaaluda piirialade suhtes konkreetse õigusakti kehtestamist, et reageerida niisuguste piirkondade vajadustele ja probleemidele. Nimetatud õigusakt täiendaks ETKRe ja annaks liikmesriikidele võimaluse kokku leppida erisätetes.

Raportöör on arvamusel, et juhul, kui see on vajalik ja põhjendatud, võivad ETK programmid koos teiste asjaomaste täiendavate toetusvõimalustega toetada rändega seonduvate probleemide lahendamist olemasoleva programmi prioriteetide ja kokkulepitud sekkumisloogika raamistikus.

ETK programmid ei kapitaliseeri täielikult oma unikaalseid omadusi ja raportöör rõhutab vajadust kasutada laiemalt rahastamisvahendeid (FI), mis on paindlikud mehhanismid ja mida võib kasutada koos toetustega, ning võttes arvesse mitmekordistavat mõju, võib rahastamisvahendite mõjusus ja finantsvõimendus olla palju suurem. Sealjuures tuleb kaasata finantseerimisasutused, eriti EIP, et saada konkreetseid finantskorraldusalaseid teadmisi ja oskusteavet.

Raportöör kahetseb, et programmitöö perioodil 2007–2013 ei hinnatud ja rakendatud piisavalt ETK programmide ja teiste EL poolt toetatud programmide kõiki võimalikke vastastikuseid täiendavusi. Seega tuleks välja töötada sobivad kooskõlastusmehhanismid, et tagada tõhus koordineerimine ja koostoime Euroopa struktuuri ja investeerimisfondide ja teiste ühenduse ja riiklike rahastamisvahendite, samuti EFSI ning EIPi vahel. Samuti on tähtis, et korraldusasutused jätkaksid käimasolevaid hindamisi, keskendudes konkreetselt programmidevahelise koostoime tõhususe hindamisele.

Raportöör on veendunud, et mitmetasandilise valitsemise põhimõte ja käitumisjuhend on INGERREGi programmide arendamisel olulise tähtsusega ning koostööprogrammide edukus sõltub piirkondlikest ja kohalikest asutustest, millel on aktiivne roll otsustusprotsessis, kuidas niisuguseid programme kõige paremini kasutada piiriülese koostöö kitsaskohtade lahendamiseks.

Lihtsustamine

Raportöör rõhutab vajadust muuta ETK programmide ja projektide haldamine ning rakendamine vähem bürokraatlikuks. Sõltumata eraldiseisvast määrusest on ETK programmide rakendamine ikkagi liiga keeruline ning raportöör kutsub üles kõrgetasemelist Euroopa struktuuri ja investeerimisfondide kasusaajate jaoks lihtsustamist jälgivat sõltumatute ekspertide töörühma kaaluma meetmeid oluliseks lihtsustamiseks ja kasusaajate halduskoormuse vähendamiseks.

Ühest küljest peab komisjon tegema konkreetsete meetmetega ettepaneku aruandluse ja auditeerimise reeglite, riigiabi, ühtse Euroopa akti, ühtlustamisreeglite ja ETK kõikide mallide lihtsustamiseks. Teisest küljest peavad liikmesriigid lihtsustama oma riiklike õigusnorme, et vältida ülereguleerimist, mis väga sageli suurendab halduskoormat, mis ei tulene ühenduse reeglitest. Oluline on rakendada e-ühtekuuluvust ja muuda halduskord sujuvamaks.

Komisjonil on vaja koostada standardnõudeid kõikide ETK programmide kohta (valdkondade kaupa), mallid avalduste ja lepingute jaoks. Liikmesriigid ja korraldusasutused peavad paremini rohkem kasutama lihtsustatud menetlust, viima lihtsustused sisse väiksematesse projektidesse ja kiirendama otsustusprotsessi.

Erasektori rahalised panused ETK programmidesse on jäänud piiratuks. Erasektori sidusrühmade kaasamise korda tuleb laiendada ja lihtsustada. Raportöör soovitab kasutusele võtta rahastamisvahendid erasektori sidusrühmade osalemiseks ning avaliku ja erasektori partnerlussuhete loomiseks. Komisjoni peab pakkuma õigeaegseid, pidevaid ja selgeid suuniseid ETK programmide rahastamisvahendite taotlemise kohta.

Soovitused tuleviku kohta

Raportöör rõhutab Euroopa territoriaalse koostöö finantsvõimendust, selle olulist rahalist väärtust ja regionaalpoliitikaülest tulevikupotentsiaali. Seega kutsub raportöör komisjoni ja liikmesriike üles töötama ETK kui Euroopa integratsiooniprotsessi olulise ja positiivse vahendi säilitamise kallal ja eraldama ETKile 2020. aasta järgses ühtekuuluvuspoliitikas eraldiseisvam roll. Raportöör on veendunud, et ETK peab edaspidi tugevdama oma innovatiivset mõõdet ja ärgitab rohkem kaasama erasektoris osalejaid, kes loovad edukad piiriülesed avaliku ja erasektori partnerlused.

Raportöör julgustab ühiselt välja töötama lähenemisviise või strateegiaid selleks, et anda hoogu integreeritud ja jätkusuutlikule territoriaalsele koostööle, mis hõlmab integreeritud lähenemisviiside rakendamist ja levitamist, juhtimisviiside väljatöötamist ning piiriüleste planeerimisvahendite, halduskorra ja õiguslike aktide ühtlustamist.

Komisjon, liikmesriigid ja korraldusasutused peavad kaaluma eesistujariik Luksemburgi ettepanekut kehtestada 2020. aasta järgset ühtekuuluvuspoliitikat käsitleva õiguspaketi ettevalmistamise raames piiriülest koostööd käsitlev uus õigusakt, mis põhineb perioodi 2007–2013 järelhindamise tulemustel, piiriülese koostöö programmide rakendamisel perioodil 2014–2020 ja ka uue õigusakti vajaduste ja toimimisviisi nõuetekohasel mõjuhindamisel, eesmärgiga lihtsustada piiriüleste projektide elluviimist. Uue vahendi kavandamisel peab kehtima proportsionaalsuse põhimõte.

2016. aastal tuleb ühekuuluvuspoliitika tuleviku arutelude raames algatada struktureeritud mitme sidusrühma arutelu EL tasandil ETK tuleviku kohta peale 2020. aastat.

Üldsuse teadlikkuse tõstmine ja läbipaistvus

Eurobaromeetri kiiruuringus "EL piiriülene koostöö" (2015)(14) tuvastati, et suur osa EL piirialadel elavatest inimestest ei ole teadlikud ELi poolt rahastatud piiriülese koostöö tegevustest oma piirkonnas. Seega on vajalik tõhusam teavitamine elluviidud projektide tulemuste ja saavutuste kohta. Komisjon, liikmesriigid ja korraldusasutused peavad looma mehhanismi, mis tagab parema läbipaistvuse ja teadlikkuse suurendamise ETK programmide tulemustest ning suurendab koostoimet teiste ELi poolt toetatud programmide/algatustega.

Hea koostöö komisjoni, korraldusasutuste ja kõikide sidusrühmade vahel on piiriüleste programmide elluviimisel oluline, et esitada projektide temaatiliste saavutuste kriitiline analüüs, tuua välja nii edulood kui ka puudujäägid ning esitada seega soovitusi 2020. aasta järgseks ajaks, tagades samal ajal läbipaistvuse ja kodanikeläheduse.

(1)

Selles eelarve sisaldab ka ERFi eraldist liikmesriikidele osalemaks teistest vahenditest rahastatud ELi välispiiri koostööprogrammides (Instrument for Pre-Accession and European Neighborhood Instrument).

(2)

Interreg Europe, Urbact III, Interact III, Espon.

(3)

http://ec.europa.eu/regional_policy/en/projects/ALL?search=1&keywords=&countryCode=ALL&regionId=ALL&themeId=97&typeId=ALL&periodId=ALL&dateFrom=

(4)

Loetletud projektide tulemused põhinevad regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi ja Euroopa Komisjoni poolt toodud näidetel, loetelu ei ole täielik.

(5)

„Fondifondi “roll ei ole toetada lõplike abisaajate individuaalseid investeeringuid, vaid luua geograafial või turukategoorial (näiteks taastuvenergia, biotehnoloogia) põhinevad väiksemad sihitud fondid või rahastusvahendid (laen, omakapital jne), millega investeerida VKEdesse.

(6)

http://www.interreg-4agr.eu/fr/projet-detail.php?projectId=6

(7)

I lisa: Investeerimine töökohtade loomisse ja majanduskasvu elavdamisse: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse maksimeerimine http://ec.europa.eu/contracts_grants/pdf/esif/invest-progr-interreg-details-annex1_en.pdf

(8)

Uued vahendid jätkusuutlikku piirkondliku ja linnalise arengu toetamiseks, BBSR-Online-Publikation, Nr 15/2015.

(9)

I lisa: Investeerimine töökohtade loomisse ja majanduskasvu elavdamisse: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse maksimeerimine http://ec.europa.eu/contracts_grants/pdf/esif/invest-progr-interreg-details-annex1_en.pdf

(10)

www.food2market.be

(11)

http://www.euroregio.eu/sites/default/files/sei_fr.pdf

(12)

http://www.espaces-transfrontaliers.org/fileadmin/user_upload/documents/Documents_Fiches_Projets/Strategie_Innovation_EPM_EN.pdf

(13)

Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi uuring „Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus kui vahend territoriaalse koostöö edendamiseks ja tõhustamiseks Euroopas“, juuli 2015.

(14)

file:///C:/Documents%20and%20Settings/UserPRR6/My%20Documents/Downloads/fl_422_sum_en.pdf


VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

24.5.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

36

3

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, Franc Bogovič, Victor Boştinaru, Mercedes Bresso, Steeve Briois, Rosa D’Amato, Iratxe García Pérez, Michela Giuffrida, Krzysztof Hetman, Ivan Jakovčić, Constanze Krehl, Sławomir Kłosowski, Andrew Lewer, Louis-Joseph Manscour, Martina Michels, Iskra Mihaylova, Jens Nilsson, Andrey Novakov, Younous Omarjee, Stanislav Polčák, Julia Reid, Liliana Rodrigues, Fernando Ruas, Monika Smolková, Ruža Tomašić, Monika Vana, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Ivana Maletić, Miroslav Mikolášik, Sophie Montel, Dimitrios Papadimoulis, Tonino Picula, Maurice Ponga, Branislav Škripek, Davor Škrlec, Hannu Takkula, Damiano Zoffoli, Milan Zver

Õigusalane teave