Menetlus : 2013/0321(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0216/2016

Esitatud tekstid :

A8-0216/2016

Arutelud :

Hääletused :

PV 14/09/2016 - 9.1
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0339

SOOVITUS     ***
PDF 376kWORD 89k
23.6.2016
PE 582.160v03-00 A8-0216/2016

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu protokolli, mis käsitleb Horvaatia Vabariigi osalemist lepingus seoses tema ühinemisega Euroopa Liiduga, sõlmimise kohta

(14381/2013 – C8-0120/2016 – 2013/0321(NLE))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Raportöör: Danuta Jazłowiecka

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 LÜHISELGITUS
 VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu protokolli, mis käsitleb Horvaatia Vabariigi osalemist lepingus seoses tema ühinemisega Euroopa Liiduga, sõlmimise kohta

(14381/2013 – C8-0120/2016 – 2013/0321(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14381/2013),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu protokolli, mis käsitleb Horvaatia Vabariigi osalemist lepingus seoses tema ühinemisega Euroopa Liiduga (14382/2013),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 217, artikli 218 lõike 6 punktile a ning lõike 8 teisele lõigule (C8-0120/2016),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni soovitust (A8-0216/2016),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Šveitsi Konföderatsiooni valitsusele ja parlamendile.


LÜHISELGITUS

I. Kahepoolsed lepingud – taustteave

EL ja selle 28 liikmesriiki on oma geograafilise ja kultuurilise läheduse ning eriti poliitilise ja majandusliku tähtsuse tõttu Šveitsi tähtsaim partner. Paljude lepingute kaudu on ELil Šveitsiga tihedamad suhted kui teiste Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) mittekuuluvate riikidega. Šveits on Ameerika Ühendriikide, Hiina ja Venemaa järel ELi suuruselt neljas kaubanduspartner, EL on aga Šveitsi suurim kaubanduspartner. Šveitsis elab üle miljoni ELi kodaniku ja lisaks ületab 230 000 kodanikku iga päev riigipiiri, et tööle minna. ELis elab ligikaudu 430 000 Šveitsi kodanikku. Pärast Rumeenia, Bulgaaria ja Horvaatia ühinemist ELiga on siseturg veelgi laienenud ja hõlmab peaaegu 505 miljonit inimest ning on muutunud liidu partneri Šveitsi jaoks veel olulisemaks.

Pärast seda, kui Šveits lükkas 1992. aastal tagasi ühinemise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, pidasid mõlemad osapooled, olles teadlikud koostöö suurest tähtsusest, läbirääkimisi terve rea kahepoolsete lepingute (nn kahepoolsed lepingud I) üle. Need lepingud hõlmasid isikute vaba liikumist, maismaatransporti, lennutransporti, põllumajandust, teadusuuringuid ning tehnilisi kaubandustõkkeid ja avalikku hanget, ja need jõustusid 1. juunil 2002.

Teise lepingute paketi (kahepoolsed lepingud II) üle peeti läbirääkimisi alates 2002. aasta juunist ja see allkirjastati 2004. aastal. See pakett sisaldab üheksat eri lepingut, mis käsitlevad hoiuste maksustamist, koostööd pettusevastases võitluses, Šveitsi ühinemist Schengeni acquis’ga, Šveitsi osalemist Dublini ja Eurodaci määruste kohaldamises, töödeldud põllumajandustoodete kaubandust, Šveitsi osalemist Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgus (EIONET), statistikaalast koostööd, Šveitsi osalemist programmis „Media Plus” ja Media koolitusprogrammis ning ühenduse institutsioonide pensionäride kahekordse maksustamise vältimist.

Šveits on oma Euroopa poliitikas püüdnud alati tihendada suhteid ELiga, muu hulgas ligikaudu 20 peamise lepingu ja üle 120 kahepoolse lepinguga, mille Šveitsi rahvas on heaks kiitnud ja alates 2000. aastast seitsmel rahvahääletusel kinnitanud.

II. Isikute vaba liikumine

Kahepoolsete lepingute I raames allkirjastatud isikute vaba liikumist käsitleva lepinguga anti lepinguosaliste kodanikele õigus nende vastavatele territooriumitele siseneda, seal elada ja töötada, kuna mõlemad lepinguosalised kaotasid enamus piiranguid. Selleks et isik saaks eespool nimetatud õigusi täies ulatuses kasutada, peab tal siiski olema töö- või teenuste osutamise leping või ta peab omama piisavaid rahalisi vahendeid ja kindlustust. Selle lepingu eesmärk oli kehtestada liidu ja Šveitsi vahel ühenduse õigustikus sätestatud eeskirjadega võrdväärsed eeskirjad, mis lubavad riiki siseneda, seal elada, töötada, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseda, õppida, omada õigust sotsiaalkindlustusele ja võimaldavad kodanikega samaväärseid elamis-, tööhõive- ja töötingimusi. Lisaks oli lepingu eesmärk hõlbustada teenuste osutamist lepinguosaliste territooriumitel.

Leping sisaldas teatavaid üleminekusätteid, mis andsid võimaluse kogu ELil ja Šveitsil järk-järgult vabast liikumisest kasu saada.

Kahepoolsed lepingud I sisaldab ka giljotiinklauslit, milles on öeldud, et kui üks seitsmest lepingust lõpetatakse, lõpetatakse automaatselt ka kõik teised lepingud, ning kavatsetud meetmete rakendamiskeeldu, millega nähakse ette, et lepinguosalised kohustuvad mitte vastu võtma täiendavaid piiravaid meetmeid teise lepinguosalise kodanike suhtes selle lepinguga hõlmatud valdkondades.

III. Isikute vaba liikumist käsitleva lepingu protokollid

Isikute vaba liikumist käsitlev leping, mille Šveits ja 15-liikmeline EL 2000. aastal kahepoolsete lepingute I raames allkirjastasid, jõustus 1. juunil 2002. Isikute vaba liikumist käsitlev leping on ainus leping, mis ei laienenud automaatselt uutele liikmesriikidele pärast ELi laienemist 1. mail 2004. Seetõttu lepingut muudeti protokolliga ja selle kohaldamisala laiendati Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia jaoks. Lepingu esimene protokoll jõustus 1. aprillil 2006. Mõlemad protokollid koostati 15-liikmelise ELiga sõlmitava lepingu mudeli alusel ja neis määrati kindlaks kvoodid, tööturule juurdepääsu kord, piirangud ja kaitseklauslid.

Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisel Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 2007 muudeti lepingut veel kord ja see jõustus 2009. aastal II protokolli nime all.

Kui Horvaatia liitus Euroopa Liiduga 2013. aastal, algatati III protokolli koostamine. Massilise sisserände vastase algatuse üle 9. veebruaril 2014. aastal korraldatud rahvahääletuse tõttu see aga algselt peatati. Vastusena sellele peatas EL Šveitsiga käimasolevad läbirääkimised mitmete lepingute üle, sh need, mis käsitlesid teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ ja üliõpilaste vahetusprogrammi „Erasmus+“. Šveits ja EL allkirjastasid 4. märtsil 2016 siiski III protokolli, millega laiendatakse isikute vaba liikumist käsitlevat lepingut Horvaatiale.

Käesoleva III protokolli sõlmimiseks, nagu ka eelmiste protokollide puhul, on nõukogul vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut.

IV. Käesolev protokoll

Protokollis nähakse ette, et protokolli jõustumisele järgneva seitsme aasta jooksul võib Šveits piirata Horvaatia kodanike juurdepääsu tööturule (kvoodid, kohalike töötajate eeliskohtlemine, töötingimuste ja palga kontrollimine). Üleminekuperioodi viimase kahe aasta jooksul peab piirangud heaks kiitma ELi ja Šveitsi ühiskomitee.

Tööturu piirangute osas võib Šveits säilitada arvulised piirangud Šveitsis töötavate Horvaatia kodakondsusega töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes, kelle Šveitsis elamise luba kuulub ühte kahest kategooriast: a) elamisloa tähtaeg on rohkem kui neli kuud, kuid vähem kui üks aasta; b) elamisloa tähtaeg on üks aasta või rohkem.

Arvulised piirangud seatakse protokolli seitsmeaastase rakendamise iga aasta kohta. Igaks aastaks määratud kvoodid on järkjärgulised, nii et Šveits saab aasta-aastalt avada järk-järgult oma tööturu Horvaatia töötajatele.

Täiendavad sätted võimaldavad Šveitsil ja Horvaatial jätkata nende territooriumil töötavate teise lepinguosalise töötajate suhtes tavapärasel tööturul osalevate töötajate eeliskohtlemise ning teise lepinguosalise kodanike palga- ja töötingimuste kontrollimist.

Horvaatia peaks saama kehtestada samasugused arvulised piirangud Šveitsi kodanike suhtes samadeks ajavahemikeks. Viimases olulises kaitseklauslis sätestatakse, et protokolli seitsmeaastase perioodi lõppedes on Šveitsil võimalus aktiveerida ühepoolselt veel kolmeks aastaks Horvaatia kodanike vastu kaitseklausel, et piirata nende töötamist võimaldavate elamislubade arvu. Selleks kehtestatakse erisätted.

Üleminekuperioodi kogupikkus koos kaitseklausliga – kui seda kohaldatakse – on 10 aastat käesoleva protokolli jõustumise kuupäevast.

V. Massilise sisserände vastase algatuse üle 9. veebruaril 2014. aastal peetud rahvahääletus

Šveitsi rahvas kiitis 9. veebruari 2014. aasta rahvahääletusel heaks Šveitsi Rahvapartei esitatud massilise sisserände vastase rahvaalgatuse, mis sai 50,3 % häältest ja mida toetas enamik kantoneid. Algatuse tähtsaim osa oli uue artikli 121 a lisamine Šveitsi föderaalsesse põhiseadusesse. Selle artikli kesksetes osades sätestatakse, et Šveits reguleerib sisserännet autonoomselt, võib piirata elamislubade andmist ja kehtestada kvoodid, mille aluseks on Šveitsi üldised majanduslikud huvid, ning et ettevõtted on kohustatud töötajate värbamisel eelistama Šveitsi kodanikke. ELi ja Šveitsi vahelise lepingu seisukohalt on eriti oluline, et massilise sisserände vastases algatuses on märgitud, et ükski rahvusvaheline leping ega kokkulepe ei tohi olla selle uue artikliga vastuolus.

Praktikas on põhiseaduse artikli 121 a eesmärk piirata sisserännet Šveitsi, võtta välismaalaste jaoks uuesti kasutusele kvoodid ja nõuda isikute vaba liikumist käsitleva lepingu üle uusi läbirääkimisi ELiga. Kuna algatus võeti vastu, on Šveitsi Liidunõukogul nende eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete rakendamiseks aega kolm aastat, st 2017. aasta veebruarini. Tuleb siiski rõhutada, et artikkel 121 a ei ole kooskõlas isikute vaba liikumist käsitleva lepinguga.

Juulis 2014 saadeti ELi ja Šveitsi vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu haldamise eest vastutavale Euroopa välisteenistusele kiri, milles paluti isikute vaba liikumist käsitleva lepingu läbivaatamist. Pärast liikmesriikidega konsulteerimist saatis liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton viivitamata vastuse, milles rõhutati, et mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtte üle uute läbirääkimiste pidamine, mille eesmärk on kvootide ja arvuliste piirangute kehtestamine ja Šveitsi kodanike eelistamine, on lepinguga põhimõtteliselt vastuolus ja seetõttu ei nõustu EL sellega seoses mingisuguse läbivaatamisega.

Võttes arvesse giljotiinklauslit ja vajadust lepingu tingimusi järgida, on Šveitsi esindajatega praegu käimas konsultatsioonid mõlemale poolele vastuvõetava lahenduse leidmiseks, mis põhineb tõenäoliselt lepingu artikli 14 lõike 2 tõlgendamisel, milles nähakse ette, et „tõsiste majanduslike ja sotsiaalsete raskuste“ korral võib ühiskomitee olukorra parandamiseks asjakohaseid meetmeid kaaluda.

Kõnealuse rahvahääletuse järgsele olukorrale tuleb lahendus leida lähikuudel. Kuna Šveitsi iseseisev otsus võib põhjustada kahepoolsete lepingute I lõpetamise, peaks Šveitsi Konföderatsioon pakkuma välja vastuvõetava lahenduse.

VI. Raportööri seisukoht

Šveits saab sarnaselt ELi liikmesriikidega kasu siseturust ja selle laienemistest, nagu Šveitsi osapool on korduvalt maininud(1), ja mida on rõhutatud kahepoolsete lepingute I lõpetamise tagajärgi käsitlevas Šveitsi analüüsis(2). Kahtlemata on käesoleva III protokolli allkirjastamine kasulik nii Horvaatiale kui ka Šveitsile, seda nii poliitilisest, majanduslikust kui ka kultuurilisest seisukohast, kuna nad saavad kasu suuremast siseturust, mille oluline element on vaba liikumine.

Nendel põhjustel toetab raportöör lepingu protokolli ja soovitab sellele nõusoleku anda.

(1)

Šveitsi tööandjate liit Economiesuisse määratleb kahepoolseid lepinguid „hädavajalike ja vältimatutena“, eriti seoses uute liikmesriikide turule juurdepääsuga.

(2)

https://www.seco.admin.ch/seco/fr/home/Aussenwirtschaftspolitik_Wirtschaftliche_Zusammenarbeit/Wirtschaftsbeziehungen/Wirtschaftsbeziehungen_mit_der_EU/wirtschaftliche-bedeutung-der-bilateralen-i/volkswirtschaftliche-auswirkungen-eines-wegfalls-der-bilateralen.html


VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

21.6.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

44

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Guillaume Balas, Tiziana Beghin, Brando Benifei, Vilija Blinkevičiūtė, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Martina Dlabajová, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Arne Gericke, Marian Harkin, Czesław Hoc, Danuta Jazłowiecka, Jan Keller, Ádám Kósa, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Javi López, Morten Løkkegaard, Thomas Mann, Dominique Martin, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Marek Plura, Terry Reintke, Sofia Ribeiro, Anne Sander, Sven Schulze, Romana Tomc, Yana Toom, Marita Ulvskog, Renate Weber, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Daniela Aiuto, Georges Bach, Lynn Boylan, Sergio Gutiérrez Prieto, Dieter-Lebrecht Koch, Joachim Schuster, Csaba Sógor, Neoklis Sylikiotis, Flavio Zanonato, Gabriele Zimmer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Paul Tang


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

44

+

ALDE

ECR

EFDD

GUE/NGL

Verts/ALE

PPE

 

S&D

Enrique Calvet Chambon, Martina Dlabajová, Marian Harkin, Morten Løkkegaard, Yana Toom, Renate Weber

Arne Gericke, Czesław Hoc

Laura Agea, Daniela Aiuto, Tiziana Beghin

Lynn Boylan, Neoklis Sylikiotis, Gabriele Zimmer

Terry Reintke, Tatjana Zdanoka

Georges Bach, David Casa, Danuta Jazłowiecka, Dieter-Lebrecht Koch, Ádám Kósa, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Thomas Mann, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Anne Sander, Sven Schulze, Csaba Sógor, Romana Tomc

Guillaume Balas, Brando Benifei, Vilija Blinkevičiūtė, Ole Christensen, Elena Gentile, Sergio Gutiérrez Prieto, Jan Keller, Javi López, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Joachim Schuster, Paul Tang, Marita Ulvskog, Flavio Zanonato

2

-

ENF

NI

Dominique Martin

Lampros Fountoulis

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

-  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusalane teave