Menetlus : 2015/2038(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0217/2016

Esitatud tekstid :

A8-0217/2016

Arutelud :

PV 04/07/2016 - 17
CRE 04/07/2016 - 17

Hääletused :

PV 05/07/2016 - 4.4
CRE 05/07/2016 - 4.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0298

RAPORT     
PDF 399kWORD 189k
27.6.2016
PE 575.363v03-00 A8-0217/2016

Euroopa Parlamendi 2010. aasta soovituste rakendamise kohta seoses sotsiaalsete ja keskkonnastandardite, inimõiguste ja ettevõtja sotsiaalse vastutusega

(2015/2038(INI))

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon

Raportöör: Eleonora Forenza

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 VÄLISKOMISJONI ARVAMUS
 ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
 NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Parlamendi 2010. aasta soovituste rakendamise kohta seoses sotsiaalsete ja keskkonnastandardite, inimõiguste ja ettevõtja sotsiaalse vastutusega

(2015/2038(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 6 ja 21,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 11, 153, 191, 207 ja 218,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 12, 21, 28, 29, 31 ja 32,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497)(1),

–  võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) 10. ministrite konverentsi järeldusi(2),

–  võttes arvesse Pariisi kokkulepet (30. november – 11. detsember 2015)(3),

–  võttes arvesse ELi aastaaruannet inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2014. aastal(4),

–  võttes arvesse ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava 2015–2019 „Inimõigused ELi tegevuskava keskmes“,

–  võttes arvesse suuniseid inimõigustele avalduva mõju analüüsimiseks kaubandusega seotud poliitikaalgatuste mõju hindamisel(5),

–  võttes arvesse 2015. aastal avaldatud Euroopa Parlamendi poliitikaosakonna uuringut „Human rights and democracy clauses in international agreements“ (Inimõiguste ja demokraatia klauslid rahvusvahelistes lepingutes),

–  võttes arvesse ÜRO 25. septembri 2015. aasta Peaassambleel vastu võetud resolutsiooni „Transforming our World: the 2030 agenda for sustainable development“ (Säästva arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“)(6),

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2173/2005 FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta(8),

–  võttes arvesse OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtjatele(9),

–  võttes arvesse konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevaid OECD hoolsuskohustuse suuniseid(10),

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rakendamise hetkeseisu kohta(11),

–  võttes arvesse komisjoni 2011. aasta teatist „ELi uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas“ (COM(2011)0681),

–  võttes arvesse ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) säästva arengu investeerimispoliitika raamistikku (2015)(12),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi poliitikaosakonna uuringut „The EU’s Trade Policy: from gender-blind to gender-sensitive?“ (ELi kaubanduspoliitika: võrdõiguslikkuse eiramiselt sootundlikkuse suunas?),

–  võttes arvesse neljandat sõltumatu eksperdi aruannet „The promotion of a democratic and equitable international order“ (Demokraatliku ja võrdõigusliku rahvusvahelise korra edendamine) – ÜRO peasekretäri teatis 5. augusti 2015. aasta Peaassambleele (A/70/285),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes(13),

–  võttes arvesse ÜRO resolutsiooni 64/292, milles tunnustatakse sõnaselgelt õigust veele ja kanalisatsioonile inimõigusena ning öeldakse, et puhas joogivesi ja kanalisatsioon on kõikide inimõiguste realiseerumisel võtmetegurid,

–  võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa kodanikualgatuse „Right2Water“ järelmeetmete kohta(14),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes(15),

–  võttes arvesse oma 8. novembri 2010. aasta resolutsiooni rahvusvahelise kaubanduspoliitika kohta kliimamuutusega kaasnevate nõudmiste taustal(16),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi poliitikaosakonna C 2014. aastal avaldatud uuringut „Gender Mainstreaming in Committees and Delegations of the European Parliament“ (Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine Euroopa Parlamendi komisjonide ja delegatsioonide töös),

–  võttes arvesse Inimõiguste Nõukogu resolutsiooni 26/9, milles mainitud nõukogu otsustas „luua avatud valitsustevahelise töörühma, mis käsitleb rahvusvahelisi korporatsioone ja teisi äriettevõtteid seoses inimõigustega ning mille ülesanne on koostada rahvusvaheline õiguslikult siduv akt, mis reguleerib rahvusvahelises inimõigustealases õiguses rahvusvaheliste korporatsioonide ja teiste äriettevõtete tegevusi“(17),

–  võttes arvesse ELi reformitud üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP), mis on sätestatud määruses (EL) nr 978/2012,

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Aruanne üldiste soodustuste süsteemi kohta ajavahemikul 2014–2015“ (COM(2016)0029),

–  võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) läbivaadatud suuniseid rahvusvahelistele ettevõtjatele, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kolmepoolset deklaratsiooni rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta, rahvusvahelise integreeritud aruandluse nõukogu (International Integrated Reporting Council) raamistikku, ÜRO algatuse Global Compact kümmet põhimõtet ning Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) standardit 26000 (juhis sotsiaalseks vastutuseks),

–  võttes arvesse Prantsusmaa seaduseelnõu hoolsuskohustuse kohta, millega edendatakse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, ning president Junckeri poolt 2015. aastal toimunud G7 tippkohtumisel tehtud avaldust,

–  võttes arvesse projekti „Pikaajalise väärtuse realiseerimine ettevõtjate ja investorite huvides“ (Realising Long-term Value for Companies and Investors), mida viiakse ellu ÜRO vastutustundliku investeerimise põhimõtete ja ÜRO algatuse Global Compact raames,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning väliskomisjoni, arengukomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0217/2016),

A.  arvestades, et Euroopa Parlament esitas 2010. aastal komisjonile soovitused seoses sotsiaalsete ja keskkonnastandardite, inimõiguste ja ettevõtja sotsiaalse vastutusega; arvestades, et osad kõnealustest soovitustest on rakendatud, osad aga mitte;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament tegutseb kaasseadusandjana meetmete osas, millega määratakse kindlaks liidu ühise kaubanduspoliitika rakendamise raamistik; arvestades, et iga liidu poolt läbi räägitava kaubanduslepingu ratifitseerimiseks on vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut; arvestades, et Euroopa Parlamendi soovituste rakendamine on seetõttu vajalik selleks, et tagada ühise kaubanduspoliitika valdkonnas komisjoni poolt tehtava mis tahes algatuse edukus;

C.  arvestades, et kaubandusel on mõjukas roll ärivõimaluste edendamisel, heaolu loomisel ja tööhõive suurendamisel ning majandusliku arengu, sotsiaalse progressi, elatustaseme ja elu kvaliteedi edendamisel ning inimõigustealaste standardite parandamisel pikas perspektiivis;

D.  arvestades, et EL toonitab oma kindlat lubadust edendada säästvat arengut, mida on veel kord kinnitatud selle strateegias „Kaubandus kõigile“, samuti inimõigusi ja head valitsemistava, tehes seda stiimulipõhiste vahendite abil, mille näideteks on GSP+ ja soodustingimustel turulepääsu võimaldavad sätted riikides, kus on võetud kohustus rakendada kõnealuste valdkondade põhilisi rahvusvahelisi konventsioone;

E.  arvestades, et EL on võimeline oma kaubanduspoliitika abil aitama positiivselt kaasa inimõiguste suuremale austamisele ja säästvale arengule kogu maailmas; arvestades, et komisjon peab oma meetmete võtmisel seda eesmärki silmas pidama; arvestades, et kaubandus- ja investeerimislepingud mõjutavad inimõigusi ja säästvat arengut ning seetõttu tuleks need kavandada nii, et need toetaksid sotsiaalset ja keskkonnaalast progressi, tagades Euroopa standardite ohustamatuse, kaitstes inimõigusi ja tagades vastavuse sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele eeskirjadele;

F.  arvestades, et kaubandus ja välisinvesteeringud, mida teostavad rahvusvahelised ettevõtjad, aitavad kaasa suuremate kohustuste võtmisele inimõiguste, sotsiaalõiguste ja töötaja õiguste valdkonnas riikides, kus need ettevõtjad tegutsevad;

G.  arvestades, et Euroopa Parlamendi panust on võimalik mõõta selle soovituste rakendamise tulemuslikkuse osas; arvestades, et lepingute rakendamist tuleb korrapäraselt jälgida, et tagada kaubanduslepingutes sisalduvate eelkõige inimõiguste kaitse alaste eesmärkide ja kohustuste täitmine;

H.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 208 kohaselt on ELil ja tema liikmesriikidel tegelikkuses juriidiline kohustus viia oma poliitika arengueesmärkidega kooskõlla;

I.  arvestades, et komisjoni ettepanekus, mis käsitleb uut kaubandus- ja investeerimisstrateegiat „Kaubandus kõigile“, tunnustatakse kaubanduse, inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite vahelist seost ning rõhutatakse vajadust muuta need õigused ja standardid liidu majandus- ja kaubandussuhete lahutamatuks osaks;

J.  arvestades, et rahvusvahelistel kogu maailmas tegutsevatel jaemüüjatel ja ettevõtjatel lasub praeguste tootmistavade tõttu suur vastutus tootjariikides töötingimuste ja palkade parandamise eest;

K.  arvestades, et naiste õigused on inimõiguste olemuslik osa; arvestades, et sooline võrdõiguslikkus kuulub kaubanduslepingute säästvat arengut käsitlevate peatükkide kohaldamisalasse; arvestades, et kaubandus- ja investeerimislepingute konkreetne mõju puudutab naisi ja mehi struktuurse soolise ebavõrdsuse tõttu erinevalt, ning arvestades, et säästev ja kaasav areng, kasv ning kaubanduslepingud peavad hõlmama inimõigusi, kaasa arvatud soolisest perspektiivist vaadatuna;

L.  arvestades, et säästva arengu tegevuskavas aastani 2030 tunnustatakse kaubanduspoliitika tähtsat mõju selle eesmärkide saavutamisele, hõlmates mitmeid selliseid poliitikavaldkondi nagu päritolureeglid, toidualased eeskirjad, kaubaturud ja sooline võrdõiguslikkus;

M.  arvestades, et GSP ja GSP+ süsteemi potentsiaali arenguriikides inim- ja töötajate õiguste konventsioonide ratifitseerimise ja rakendamise tagamisel on võimalik parandada majanduslike stiimulite sidumisega põhiliste inim- ja töötajate õiguste konventsioonide tulemusliku vastuvõtmise ning nende rakendamise pideva järelevalvega;

N.  arvestades, et pärast Rana Plaza õnnetust käivitas EL koostöös Bangladeshi valitsuse ja ILOga algatuse Global Compact for Improvements in Labour Rights and Factory Safety in Bangladesh (ülemaailmne kokkulepe tööõiguste ja vabrikute ohutuse parandamiseks Bangladeshis), millega püütakse parandada töötajate töö-, tervishoiu- ja ohutustingimusi; arvestades, et kõnealuste jõupingutustega on kaasnenud üldsuse suurem teadlikkus ning innovatiivsed lahendused kaubanduse ja säästva arenguga seotud probleemidega tegelemiseks, näiteks Bangladeshi tule- ja ehitusohutuse kokkulepe;

O.  arvestades, et endiselt puudub õigusraamistik selle kohta, kuidas korporatsioonide tegevus peaks olema kooskõlas inimõigustealaste kohustustega sotsiaalsete ja keskkonnastandardite osas; arvestades, et erasektor peab kõrvuti avaliku sektoriga aitama kaasa säästvale arengule; arvestades, et äriühingute tegevus peab olema sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt vastutustundlik; arvestades, et ELi uue põlvkonna kaubandus- ja investeerimislepingud hõlmavad säästva arengu alaseid peatükke, milles kutsutakse osalisi üles võtma inimõiguste kaitsmise, sotsiaalsete ja keskkonnastandardite järgimise ning ettevõtja sotsiaalse vastutuse tagamise alaseid kohustusi; arvestades, et ELi järjestikustes kaubanduslepingutes on niisuguste peatükkide ambitsioonikuse tase olnud erinev; arvestades, et komisjoni julgustatakse püüdlema võimalikult kõrge ambitsioonikuse taseme poole;

P.  arvestades, et komisjoni 2015. aasta strateegias „Kaubandus kõigile“ on seatud kaubandus ja säästev areng ELi prioriteediks; arvestades, et selleks, et kõnealune strateegia annaks nõuetekohase impulsi kaubanduse ja säästva arengu tegevuskavale, peab komisjon nüüd oma vägagi teretulnud ambitsioonikuse muutma otsusekindlateks ja konkreetseteks meetmeteks;

Q.  arvestades, et ÜRO vastutustundliku investeerimise põhimõtete ja ÜRO algatuse Global Compact alusel teostatavast projektist „Realising Long-term Value for Companies and Investors“ (Pikaajalise väärtuse realiseerimine ettevõtjate ja investorite huvides) nähtub, et Euroopa ja kogu maailma majanduse elavdamine on ühitatav sotsiaalse õigluse, keskkonnasäästlikkuse ja inimõiguste austamise põhimõtetega ning et need tugevdavad üksteist vastastikku;

R.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 207 on sätestatud, et ELi ühist kaubanduspoliitikat teostatakse kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega;

S.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 kinnitatakse, et ELi välistegevuses juhindutakse järgmistest põhimõtetest: demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine;

T.  arvestades, et ühelt poolt kaubanduse ja inimõiguste ning teiselt poolt sotsiaalsete ja keskkonnastandardite seostamine on muutunud ELi majandus- ja kaubandussuhete lahutamatuks osaks; arvestades, et ELi inimõiguste- ja demokraatiaalast poliitikat kolmandates riikides tuleks ka edaspidi integreerida muudesse ELi välismõõtmega poliitikavaldkondadesse, sealhulgas kaubanduspoliitikasse; arvestades, et EL peaks kasutama kaubanduspoliitikat, et püüda kehtestada kõrged ülemaailmsed standardid inim- ja sotsiaalsete õiguste, tarbijakaitse ja keskkonnaküsimuste valdkonnas;

U.  arvestades, et kaubanduspoliitika ja ambitsioonikate kaubanduslepingutega edendatakse ja tugevdatakse ülemaailmset eeskirjadel põhinevat kaubandussüsteemi; arvestades, et enne kaubandusläbirääkimiste lõpuleviimist tuleks ka inimõiguste küsimusi usaldusväärsel ja läbipaistval viisil arvesse võtta; arvestades, et ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted on koos kõikide muude asjakohaste vahenditega, k.a ettevõtja sotsiaalse vastutuse edendamine, suunatud inimõigusi käsitlevate sätete edendamisele kaubanduspoliitikas;

V.  arvestades, et 26. juunil 2014. aastal võttis ÜRO Inimõiguste Nõukogu vastu resolutsiooni niisuguse valitsustevahelise töörühma loomise kohta, mille ülesandeks on algatada protsess niisuguse rahvusvahelise õiguslikult siduva vahendi loomiseks, mille eesmärk on reguleerida rahvusvaheliste korporatsioonide ja muude äriettevõtete tegevust rahvusvahelise õiguse raames;

W.  arvestades, et kaubandus ja inimõigused võivad üksteist tugevdada ning äriringkonnad võivad inimõiguste austamise alasest kohustusest tulenevalt täita ka olulist rolli positiivsete stiimulite pakkumises inimõiguste, demokraatia, keskkonnastandardite ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse edendamiseks; arvestades, et EL on täitnud juhtrolli mitme sellise ülemaailmset vastutust käsitleva algatuse läbirääkimistel ja rakendamises, mis on tihedalt seotud rahvusvaheliste standardite, sealhulgas sotsiaalse õigluse, keskkonnasäästlikkuse ja inimõiguste edendamise ja austamisega; arvestades, et tunnustatud on kogu maailmas tegutsevate ja mittediskrimineeriva ettevõtluskultuuriga teistele eeskujuks olevate Euroopa ettevõtjate pikaajalist positiivset mõju inimõigustele; arvestades, et kaubandussuhete tugevdamine inimõiguste kaitse ja jõustamise alusel tõhustab vastastikust mõistmist ning ühiseid väärtusi, nagu õigusriik, hea valitsemistava ja inimõiguste austamine;

Üldpõhimõtted

1.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lisama kõikidesse oma poliitikavaldkondadesse, sh kaubanduspoliitikasse soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise lähenemisviisi ning tagama muu hulgas naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimist käsitleva konventsiooni tegeliku järgimise; palub komisjonil võtta soolise võrdõiguslikkuse aspekte arvesse ELi kaubandusstrateegia mõjuhinnangus, pidades silmas naiste õigusi, ning kutsub komisjoni üles hindama süsteemselt kehtivaid kaubandus- ja investeerimislepinguid, et teha kindlaks, millised on nende tagajärjed soolise võrdõiguslikkuse jaoks;

2.  palub, et komisjon tagaks suurema arengusidususe, tagaks poliitika tulemusliku hindamise ning arenguabi ja kaubanduspoliitika koordineerimise ning püüaks tagada selle, et kõik sidusrühmad järgiksid inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse, tööõiguse ja keskkonnahoidlikkuse rahvusvahelisi standardeid;

3.  kutsub ELi üles etendama aktiivset rolli ÜRO Peaassamblee poolt selle 70. istungjärgul vastu võetud säästva arengu tegevuskavas aastani 2030 esitatud 17 säästva arengu eesmärgi saavutamisel;

4.  kutsub ELi ja liikmesriike üles edendama siduvaid meetmeid, mis tagavad, et äriühingud maksavad makse seal, kus majandustegevus toimub ja väärtust luuakse, edendama erasektori poolt teostatavat kohustuslikku aruandlust riikide lõikes, mida on soovitanud OECD, ning edendama head valitsemistava eelkõige maksuküsimustes ja maksude tulemusliku kogumise osas; palub ühtlasi, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid selle küsimuse prioriteetseks pidamise oma poliitikadialoogi päevakorras (arengu- ja kaubanduspoliitika tasandil) ning toetaksid kodanikuühiskonna rolli maksuhalduse avaliku kontrolli tagamisel ning maksupettuste juhtumite jälgimisel; on veendunud, et äriühingute maksupoliitikat tuleks käsitleda ettevõtja sotsiaalse vastutuse lahutamatu osana ja et seetõttu ei ole sotsiaalselt vastutustundlikus käitumises kohta strateegiatele, mis on suunatud maksudest kõrvalehoidumisele või maksuparadiiside ärakasutamisele;

5.  tunnistab, et juurdepääs ühistele hüvedele, nt vesi, tervishoid ja haridus, kajastab oluliselt riigi suutlikkust tagada inim- ja sotsiaalseid õigusi;

6.  rõhutab, et EL on oma pikaajaliste kogemuste poolest sotsiaal- ja keskkonnaküsimustega tegelemisel oma kaubandusdiplomaatia raames juba muudest suurtest ülemaailmses kaubanduses osalejatest ees; rõhutab, et meie kaubanduspartnerite võetud inimõigustealased kohustused moodustavad kindla aluse käimasolevatele dialoogidele, koostööprotsessidele ja progressiivsele parandustegevusele pikas perspektiivis;

7.  rõhutab, kui tähtsad on kaubandus ja välisinvesteeringud majanduskasvu, säästva arengu, hea valitsemistava ja inimõiguste kaitse saavutamise oluliste vahenditena;

8.  tuletab meelde, et kaubandus ja välismaised otseinvesteeringud suurendavad vaesemates riikides heaolu; tuletab meelde sugugi mitte vähetähtsat seost suurema heaolu ning parema inimõiguste, sotsiaalsete õiguste ja töötaja õiguste kaitse ja tugeva keskkonnakaitse vahel;

9.  tuletab meelde, et EL on võtnud kohustuse järjepidevalt edendada ja austada suhetes kolmandate riikidega inimõigusi ja demokraatiat kõikides ELi poliitikavaldkondades, sealhulgas kaubanduspoliitikas, ja kõigi asjaomaste ELi välisrahastamisvahendite puhul;

10.  soovitab seetõttu, et ELi kaubandusstrateegiat kasutataks vahendina demokraatlike väärtuste edendamiseks kolmandates riikides; tunneb seetõttu heameelt kaubanduslepingute ja kaubandussoodustuse programmide tõhustamise üle, mis on vahendid inimõiguste edendamiseks, sunniviisilise töö ja lapstööjõu kaotamiseks ning toiduga kindlustatuse ning tervishoiuga, säästva arenguga ning kõrgetasemeliste ohutus- ja keskkonnastandarditega seotud õiguste tagamiseks, samuti majanduslike võimaluste tagamiseks kõikidele;

Inimõigused ning keskkonna- ja sotsiaalsed standardid mitmepoolsel tasandil

11.  rõhutab, kui oluline on ELi jaoks mitmepoolsel tasandil koostöö loomine, ning kordab seetõttu komisjonile esitatud üleskutset võtta juhtroll WTO juhtimise reformimisel, pidades eelkõige silmas järgmiste eesmärkide saavutamist:

a)  tugevdada tulemuslikku koostööd ja korrapärast dialoogi WTO ning asjaomaste ÜRO asutuste, nimelt ÜRO inimõiguste ülemvoliniku, ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) vahel, eelkõige ILO-le WTOs vaatlejastaatuse andmisega ning selle kaasamisega kaubandusvaidlustesse, mis on seotud rahvusvaheliste inimõigusi ja tööd käsitlevate konventsioonide rikkumistega; on seisukohal, et ILO tuleks ka edaspidi kaasata kahepoolsete, mitmepoolsete ja mõnepoolsete kaubanduslepingute üle peetavatesse läbirääkimistesse;

b)  reformida WTO kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanisme, et lisada sellesse sotsiaalne, keskkonnaalane ja inimõigustealane mõõde, võttes aluseks ILO suunised, ÜRO suunised inimõiguste kohta ja suunised mitmepoolsete keskkonnalepingute kohta, ning edendada säästvat arengut, eelkõige WTOs lisaks olemasolevale kaubanduse ja keskkonna komiteele kaubanduse ja inimväärse töö komitee loomisega, mida Euroopa Parlament nõudis oma 2010. aasta soovitustes;

c)  hinnata, millises ulatuses on WTO kaubanduse ja keskkonna komitee täitnud oma ülesandeid, mis seati 15. aprillil 1994. aastal Marrakechis vastu võetud WTO ministrite otsuses kaubanduse ja keskkonna kohta, ning järeldusi selle kohta, mida on veel vaja teha, eelkõige seoses ülemaailmse dialoogiga kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise kohta ning WTOga, nagu Euroopa Parlament seda algselt nõudis;

d)  teha sisukat kaastööd ÜRO töörühmas, mille ülesanne on töötada välja äritegevust ja inimõigusi käsitlev leping pärast ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo koostatud uuringut, milles käsitletakse ettevõtjate poolt toime pandud raskete inimõiguste rikkumiste korral õiguskaitsevahendite kasutamist;

12.  kutsub komisjoni üles aktiivselt edendama täiendavaid WTO reforme, et määrata kindlaks mitmepoolsed eeskirjad ülemaailmsete tarneahelate vastutustundlikuks ja säästvaks haldamiseks, mis peaks hõlmama eelkõige järgmist:

a)  tarneahela suhtes kehtivad tulemuslikud ja jõustatavad nõuetekohase hoolsuse ja läbipaistvusega seotud nõuded, mille aluseks on ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid;

b)  tervishoiu- ja ohutusstandardid, milles tunnustatakse eelkõige töötajate õigust ohutuskomiteedele;

c)  sotsiaalkaitse miinimumtase;

d)  ILO tööõiguse põhireeglite austamine;

13.  kordab oma nõudmist tagada, et mis tahes meedet, mis võetakse osalise poolt Pariisi kokkuleppe raames või seoses ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni artiklites 3 ja 4 sisalduvate põhimõtete või kohustustega, toetatakse ka õiguslikult kindlama kaitse pakkumisega õiguse suhtes teostada reguleerimist kaubanduslepingutes;

14.  nõuab tungivalt, et komisjon kiirendaks niisuguste kavade väljatöötamisel tehtavaid edusamme, milles eristatakse kaubanduslepingute raames tooteid nende töötlemis- ja tootmisviiside alusel ning säästvuskriteeriumide alusel;

15.  palub liikmesriikidel kiirendada jõupingutusi fossiilkütuste toetuste järkjärgulise kaotamise kohustuse täitmiseks kooskõlas G20 kohustusega;

16.  on veendunud, et kaubanduspoliitika võib anda suurema panuse energiasüsteemi ümberkujundamisse ning et ELi kaubandusvahendid peaksid edendama taastuvenergia tärkamist ja arendamist ning keskkonnatoodete ja keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamist Euroopas; tunnustab komisjoni jõupingutusi mõnepoolse keskkonnatooteid käsitleva lepingu (keskkonnatoodete leping) üle läbirääkimiste pidamisel ning nõuab, et nende läbirääkimiste tulemuseks oleks ambitsioonikas ja tasakaalustatud leping; palub komisjonil töötada keskkonnatoodete lepingu läbirääkimiste raames välja kvantitatiivsed või kvalitatiivsed kriteeriumid nn keskkonnatoodete kindlaksmääramiseks ning edendada usaldusväärseid ja läbipaistvaid meetodeid keskkonnatoodete lepingu läbirääkimistel; kutsub ühtlasi komisjoni üles võtma nõuetekohaselt arvesse tegureid, mis mõjutavad keskkonnatoodetega kauplemist, nt dumpinguvastast poliitikat taastuvenergiasektoris, intellektuaalomandi režiime, rangeid rahastamisprogramme ning selliste toodete nõudlust tekitavat siseriiklikku keskkonnapoliitikat;

Inimõigused ning keskkonna- ja sotsiaalsed standardid kahepoolsel tasandil

17.  tunneb heameelt komisjoni otsuse üle teostada kõigi kaubanduslepingute puhul jätkusuutlikkuse mõjuhinnangud (eel- ja järelhinnangud) vastavalt kaubandusega seotud poliitikaalgatuste inimõigustealaste mõjuhinnangute analüüsimise suunistele (Guidelines on the analysis of human rights impact assessments for trade-related policy initiatives); palub sellega seoses komisjonil

a)  kohaldada kõnealuseid suunised jätkusuutlikkuse mõjuhinnangute väljatöötamisel kõikide käimasolevate ja tulevaste läbirääkimiste puhul;

b)  kajastada kõnealustes jätkusuutlikkuse mõjuhinnangutes ka juhtpõhimõtteid, mille on välja töötanud õigusega toidule tegelev ÜRO eriraportöör;

c)  võtta arvesse kaubandus- ja investeerimislepingute mõju eriti haavatavatele inimestele, näiteks nendele, kes kuuluvad vähemusrühmadesse või kes on geograafiliselt isoleeritud, vaesed või sotsiaalselt tõrjutud; juhib sellega seoses tähelepanu ka komisjoni antud lubadusele hinnata vabakaubanduslepingute mõju ELi äärepoolseimatele piirkondadele;

d)  tagada kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite nõuetekohane kaasatus jätkusuutlikkuse mõjuhinnangute väljatöötamisse ning kaasata Euroopa Parlament selle protsessi kõikidesse etappidesse;

e)  võtta läbirääkimistel niisuguste hinnangute tulemusi täielikult arvesse;

f)  tagada jätkusuutlikkuse mõjuhinnangute õigeaegne avaldamine, et anda läbirääkimispositsioonide jaoks teavet enne nende sõnastamist, teavitada avalikkust ja võimaldada valitud esindajatel hinnata nõuetekohaselt mis tahes kavandatud lepingut;

18.  nõuab kindlalt, et inimõigustealased mõjuhinnangud ja jätkusuutlikkuse mõjuhinnangud muutuksid siduvaks ja nende koostamist alustataks varajases etapis, et anda läbirääkimispositsioonide jaoks teavet juba enne nende sõnastamist;

19.  võtab teadmiseks Euroopa Ombudsmani järeldused komisjoni otsuse kohta sõlmida Vietnamiga leping enne inimõigustealase mõjuhindamise lõpuleviimist ning nõuab tungivalt, et komisjon viiks kõnealuse hindamise läbi esimesel võimalusel uue metoodika alusel, et Euroopa Parlament saaks teha teadliku otsuse;

20.  kordab oma toetust inimõigustealasele tingimuslikkusele kaubanduslepingutes ning tuletab meelde inimõigustealaste klauslite järgimise ja rakendamise tähtsust; tunneb heameelt komisjoni ja nõukogu jõupingutuste üle lisada niisugused õiguslikult siduvad inimõigustealased klauslid kõikidesse kaubandus- ja investeerimislepingutesse kooskõlas ühise lähenemisviisiga ning nõuab nõukogu ühise lähenemisviisi avaldamist; märgib, et inimõigustealased klauslid ei ole lisatud kõikidesse ELi lepingutesse, ning nõuab, et ELi muude partneritega praegu peetavate (eelkõige TTIP-teemaliste) kaubandusläbirääkimiste puhul tagataks õiguslikult siduva inimõigustealase klausli lisamine;

21.  on siiski seisukohal, et kehtivatel klauslitel on olnud piiratud mõju inimõigustealaste kohustuste ja lubaduste täitmisele; kutsub seetõttu komisjoni ja nõukogu üles rakendama järgmisi kohandusi:

a)  kaubanduse kaitsesätete lisamine, et säilitada iga lepinguosalise suutlikkus täita oma inimõigustealaseid kohustusi valdkondades, kus ta on esmavastutaja inimõigustealaste klauslite sätete rikkumise tõendatud juhtumite korral;

b)  korrapärane põhjalik järelevalve kaubandus- ja assotsieerimislepingutes inimõigustealaste klauslite rakendamise üle, eelkõige niisuguste korrapäraste ühisaruannete avaldamise kaudu, mida komisjon ja Euroopa välisteenistus esitavad Euroopa Parlamendile inimõiguste austamise kohta partnerriikides, ning institutsioonidevahelise komitee loomise kaudu;

c)  kõikidesse ELi kaubanduslepingutesse teatava inimõiguste komitee kaasamise kaalumine, et tagada inimõigustealaste küsimuste suhtes tõsiste ja süsteemsete järelmeetmete võtmine asjaomase lepinguga seoses; tuletab sellega seose meelde, kui tähtis on läbipaistvuse tagamiseks üldsuse kaasamine läbirääkimistesse;

d)  tagamine, et ELil on õiguskaitsevahendite sisesüsteem, mis võimaldab kaebuste esitamist kaubanduslepingute ja inimõigustealaste klauslite mittejärgimise korral;

22.  tuletab meelde nõudmist, mille Euroopa Parlament esitas oma 2010. aasta resolutsioonis ning mille kohaselt peaks iga ELi kaubandusleping, olgu see siis kahe- või mõnepoolne, sisaldama laiaulatuslikke, jõustatavaid ja ambitsioonikaid kaubanduse ja säästva arengu peatükke; rõhutab, et kaubanduse ja säästva arengu alastes peatükkides esineb ELi eri kaubanduslepingute vahel erinevusi; palub seetõttu komisjonil tagada kõikides kaubandusläbirääkimistes võimalikult suure järjepidevuse ning lisada kaubanduse ja säästva arengu alased peatükid, mida iseloomustaksid järgmised elemendid:

a)  iga osalise kohustus ratifitseerida kaheksa põhilist ja neli prioriteetset ILO konventsiooni ning rahvusvahelised mitmepoolsed keskkonnalepingud ning neid tulemuslikult rakendada;

b)  inimõigustealaste klauslite ning kaubanduse ja säästva arengu alaste peatükkide kuulumine üldisesse vaidluste lahendamisse lepingu muude osadega võrdsel alusel, nagu seda nõuti 2010. aasta soovitustes, et tagada inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite järgimine;

c)  sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna puhul edasikaebamise ja õiguskaitse taotlemise võimalus kaebuste esitamise menetluse raames;

d)  tulemuslikud hoiatusmeetmed, k.a rahaliste parandusmeetmete vormis, lepingu säästva arengu alase peatüki sätete oluliste ja tõendatud rikkumiste korral; niisuguseid meetmeid võiks rakendada lepingu alusel pakutavate teatavate kaubandussoodustuste ajutise aeglustamise, vähendamise või isegi peatamise kaudu kõnealuste standardite süveneva ja jätkuva rikkumise korral viimase abinõuna ning tegevuskavade kehtestamine koos meie partneritega võib aidata kompenseerida teatavate kaubandus- ja investeerimislepingutes võetud kohustuste mittetäitmist;

23.  kordab oma nõudmist säästva arengu foorumite või nõuanderühmade loomise järele lepingu koostamise, selle üle läbirääkimiste pidamise ja lepingu rakendamise eri etappidel; tuletab meelde, et kõik riiklikud nõuanderühmad peavad olema täielikult sõltumatud ja neil peab olema juurdepääs piisavatele vahenditele; võtab teadmiseks kriitika, mida sageli väljendavad teatavad ELi poolt kehtivate kaubanduslepingute alusel loodud riiklikes nõuanderühmades osalejad selle kohta, et nende aruteludel puudub praktiline mõju, ning teeb ettepaneku, et komisjon rakendaks järgmisi meetmeid:

a)  looks aruandlussüsteemi, mis võimaldab Euroopa Parlamendil hinnata nõuanderühmade tööd;

b)  reageeriks süsteemselt ja konkreetselt ELi riiklike nõuanderühmade tõstatatud mureküsimustele ning võtaks järelmeetmeid selles raamistikus ELi kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite esildatud algatuste suhtes;

c)  määraks kindlaks kaubanduse ja säästva arengu alaste peatükkide logistilised põhisätted, et võimaldada tulemuslikku rakendamist, sest kõnealused aspektid on teatavatel juhtudel osutunud tõsisteks takistusteks, ning asjaomased kaasnevad meetmed, näiteks tehniline abi ja koostööprogrammid;

24.  nõuab rohujuure tasandi organisatsioonide puhul suuremat läbipaistvust ja vastutust rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade ja riikliku kaubanduspoliitika kujundamisel, mida tehes tuleks tagada ka kooskõla töötaja õiguste ja inimõiguste, sealhulgas naiste õiguste austamisega;

25.  palub komisjonil kaasata Euroopa Parlament tihedamalt kaubandus- ja investeerimislepingute rakendamise järelevalveprotsessi, pidades silmas inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite järgimist, ning kutsub nõukogu üles konsulteerima Euroopa Parlamendiga mis tahes otsuste puhul, mis käsitlevad teatava lepingu läbivaatamist või isegi selle kohaldamise peatamist, kui see on vajalik;

Inimõigused ning keskkonna- ja sotsiaalsed standardid ühepoolsel tasandil

26.  peab kiiduväärseks uue üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) jõustumist (määrus (EL) nr 978/2012) 1. jaanuaril 2014. aastal ja üldiste tariifsete soodustuste kava esimese järelevalvearuande avaldamist ajavahemiku 2014–2015 kohta; on arvamusel, et kaubanduspoliitika abil tuleb ergutada ELi partnerriike võtma vastu kõrgemaid sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid, ning kutsub seetõttu komisjoni üles rakendama järgmisi parandusmeetmeid:

a)  täpsustama kas delegeeritud õigusaktiga või määruse (EL) nr 978/2012 eelseisva läbivaatamise käigus, mida tähendab rahvusvahelise konventsiooni „tõhusas rakendamises tõsiste puuduste esinemine“ ja rahvusvahelises konventsioonis sätestatud „põhimõtete raske ja süstemaatiline rikkumine“;

b)  küsima kõikide asjaomaste järelevalveasutuste arvamust, et hinnata paremini vastavust üldiste tariifsete soodustuste kava määruses osutatud rahvusvahelistele konventsioonidele; keskenduma oma hinnangus eelkõige ILO konventsioonide kohaldamise eksperdikomisjoni väljendatud arvamustele, pidades silmas nii kaubandussoodustuste andmist kui ka peatamist kooskõlas üldiste tariifsete soodustuste kava määrusega;

c)  tõhustama määruse (EL) nr 978/2012 eelseisval läbivaatamisel soodustatud riikide võetud kohustuste üle teostatavat järelevalvet; sotsiaalpartneritele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele tuleks anda formaalne roll GSP ja GSP+ järelevalves, eelkõige menetluse abil, mille raames kuulatakse ära mureküsimused, mille asjus on komisjoni poole pöördutud, ja reageeritakse neile;

d)  lisaks läbivaatamise käigus üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise määrusesse ettevõtja sotsiaalse vastutuse, mida nõuti 2010. aastal, et tagada rahvusvaheliste korporatsioonide poolne siseriiklike ja rahvusvaheliste juriidiliste kohustuste järgimine inimõiguste, tööstandardite ja keskkonnaalaste eeskirjade valdkonnas; e)  jälgima ja hindama algatuse „Kõik peale relvade“ ja GSP standardkorra rakendamise ja tulemuslikkusega seotud arengusuundumusi ning andma sellest Euroopa Parlamendile aru;

27.  toetab komisjoni lubadust teha tööd lapstööjõu kasutamise kaotamiseks; tunneb heameelt komisjoni talituste töödokumendi vastuvõtmise üle ning kordab oma 2010. aastal esitatud nõudmist, et esitataks tasakaalustatud ja realistlik õigusakti ettepanek, sealhulgas sellised meetmed nagu lapstööjõuvabade toodete märgistamine, kaubandussoodustuste andmine teatavaid tööstandardeid järgivatele riikidele ja niisuguste toodete horisontaalsed impordikeelud, mille tootmiseks on kasutatud lapstööjõudu; rõhutab, kui tähtis on lisada ELi kaubanduslepingute kaubanduse ja säästva arengu alastesse peatükkidesse eesmärk võidelda sunniviisilise töö ja lapstööjõu kasutamise vastu lisaks kuuele ILO põhikonventsioonile ja ELi osalemisele rahvusvahelistel aruteludel WTO, OECD ja ILO tasandil, et edendada selle mitmepoolset mõõdet;

28.  kinnitab oma vastuseisu mis tahes otsesele või kaudsele sättele, mis mõjutab energiaga seotud teenuste kaubandust ja mis võiks võimaldada toetuste tehnoloogilist neutraalsust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma tõsiselt arvesse asjaolu, et rahvusvahelisest kaubandusest tulenev CO2-heide suureneb ja õõnestab Euroopa kliimastrateegiat, ning rõhutab, et üleminek kohalikele tootmis- ja tarbimistavadele võib aidata kaasa Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele;

29.  tuletab meelde olemuslikku seost kliimamuutuste ja raadamise vahel, mis tuleneb tooraine mittejätkusuutlikust ja ebaseaduslikust ammutamisest; palub komisjonil tagada metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) ning ELi puidumääruse (EUTR) tulemusliku rakendamise ja jõustamise, kaasa arvatud kohustus tagada puidutarneahelates õiguspärasus;

30.  tunneb heameelt komisjoni otsuse üle algatada raadamist ja metsade seisundi halvenemist käsitleva Euroopa tegevuskava teostatavusuuring;

Ettevõtja sotsiaalne vastutus

31.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi 2010. aasta nõudmist lisada ettevõtja sotsiaalne vastutus kõikidesse ELi kaubanduslepingutesse ja sätete järele, mille eesmärgiks on tugevam jõustamine, pidades eelkõige silmas komisjoni võimalust teostada uurimisi ettevõtja sotsiaalse vastutuse alaste kohustuste väidetavate rikkumiste suhtes ning ELi kontaktpunktide väljatöötamist OECD kontaktpunktide eeskujul ja neid tugevdades; palub komisjonil suurendada pingutusi selles suunas, et saavutada äriühingute poolt eeskirjade järgimine tarneahelate kogu ulatuses ning ILO tööõiguse põhireeglite ja rahvusvaheliselt tunnustatud ettevõtja sotsiaalse vastutuse standardite täielik järgimine, pidades eelkõige silmas OECD hiljuti läbi vaadatud suuniseid rahvusvahelistele ettevõtjatele, ÜRO algatuse Global Compact kümmet põhimõtet, ISO standardit 26000 (juhis sotsiaalseks vastutuseks), ILO kolmepoolset deklaratsiooni rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, eelkõige rõiva- ja kaevandustööstuses, kus inimõiguste ja sotsiaalsete standardite rikkumiste oht on levinum; juhib tähelepanu jätkusuutlikkuse kokkuleppele, mille komisjon algatas koos Bangladeshi, ILO ja Ameerika Ühendriikidega pärast 2013. aastal toimunud Rana Plaza õnnetust; rõhutab, kui tähtis on jätkata kokkuleppe jätkusuutlikkust käsitlevate eesmärkide poole püüdlemist, et parandada töötaja õigusi, samuti vajadust tarneahelate vastutustundlikuma haldamise järele rahvusvahelisel tasandil; kutsub komisjoni üles teostama sarnaseid programme ja meetmeid ka koos muude ELi kaubanduspartneritega;

32.  on veendunud, et ülimalt tähtis on jätkata jõupingutuste tegemist OECD rahvusvaheliste investeeringute ja hargmaiste ettevõtete deklaratsiooni järgimiseks, tagades suuniste konkreetse mainimise kõikides ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitavates uutes lepingutes ning minnes nende rakendamise puhul nn passiivselt lähenemisviisilt üle nn aktiivsele lähenemisviisile; palub komisjonil tagada läbipaistvuse niisuguse teabe juurdepääsetavuse osas, mis käsitleb ettevõtjate käitumist, ning kehtestada tulemusliku ja jõustatava aruandlussüsteemi, milles antakse teavet toote väärtusahelate kohta; tuletab meelde oma 2010. aasta seisukohta, mille kohaselt nõuti äriühingutelt ettevõtja sotsiaalse vastutuse aruande avaldamist ja kõikidelt ettevõtjatelt hoolsuskohustuse järgimist; nõuab tungivalt, et komisjon ajakohastaks oma ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegiat, et sätestada karmimad aruandlus- ja vastavusnõuded ning tagada ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete tulemuslikum rakendamine, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid ettevõtja sotsiaalse vastutuse edendamist kaubanduslepingutes;

33.  nõuab, et EL looks ettevõtja sotsiaalse vastutuse alase dialoogi platvormid, mis koondaksid endasse kodanikuühiskonna, ettevõtjad, rahvusvahelised organisatsioonid ja muud sidusrühmad;

34.  kutsub komisjoni üles kohaldama ÜRO vastutustundliku investeerimise põhimõtete ja ÜRO algatuse Global Compact alusel teostatava projekti „Realising Long-term Value for Companies and Investors“ (Pikaajalise väärtuse realiseerimine ettevõtjate ja investorite huvides) tulemusi oma Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondis ja investoritega peetavas dialoogis kaubanduslepingute üle läbirääkimiste pidamisel ning toetama jätkusuutlike kapitaliturgude liidu kontseptsiooni jätkusuutlikku kaubandust toetades;

35.  tuletab meelde, et ILO kolmepoolne deklaratsioon rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta, ILO inimväärse töö tagamise suunised ning tööaspektid OECD suunistes rahvusvahelistele ettevõtjatele kujutavad endast ettevõtja sotsiaalse vastutuse alaseid põhitekste; palub komisjonil võtta OECD ja ÜRO algatuste suhtes järelmeetmeid, inkorporeerides hiljuti ja uued välja töötatud rahvusvahelised standardid ELi õigusaktidesse, ning edendada 2016. aasta juulis Shanghais toimuval G20 kaubandusministrite kohtumisel tasakaalustatud ja laiaulatuslikke poliitikasoovitusi, mis hõlmavad ka tugevat säästva arengu mõõdet ülemaailmsetes väärtusahelates;

36.  tuletab meelde, et EL on maailmas ettevõtja sotsiaalse vastutuse alaste riiklike tegevuskavade valdkonnas juhtrollis; kutsub komisjoni üles aktiivselt edendama välismaal tegutsevate ELi ettevõtjate seas vastutustundlikku ärikäitumist, pannes erilist rõhku kas siseriiklikust õigusest või nende äritegevuse suhtes kohaldatavatest mis tahes kahepoolsetest või rahvusvahelistest juriidilistest kohustustest tulenevate kõikide juriidiliste kohustuste, samuti inimõiguste, töö ja keskkonnaga seotud rahvusvaheliste standardite ja eeskirjade range järgimise tagamisele; soovitab selle eesmärgi saavutamiseks ühtlasi komisjonil teha aktiivselt koostööd oma partnerriikidega parimate tavade ja oskusteabe vahetamisel selle kohta, kuidas parandada ettevõtluskeskkonda ja teadlikkust vastutustundlikust ärikäitumisest;

37.  märgib, et ettevõtja sotsiaalse vastutuse tegevuskava tuleb kohandada piirkondade ja riikide erivajadustega, et aidata parandada säästvat majanduslikku ja sotsiaalset arengut;

38.  kutsub komisjoni üles võtma kaubandus- ja investeerimismeetmeid, mis hõlmavad märgiste andmist, eelisjuurdepääsu andmist ELi avaliku hanke lepingutele ja VKEde toetusprogrammide rakendamist ning millega ergutatakse ettevõtjaid kehtestama ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegiaid ja millega neid selle eest premeeritakse;

39.  tunneb suurt heameelt selle üle, et ELi muud kui finantsaruandlust käsitlevasse direktiivi lisati suurte ettevõtjate kohustus anda aru inimõiguste kohta; palub ELi liikmesriikidel võtta direktiiv kiiresti ja tulemuslikult üle siseriiklikku õigusesse; juhib tähelepanu ÜRO juhtpõhimõtetele aruandluse raamistiku kohta (UN Guiding Principles Reporting Framework), ettevõtete inimõigustealasele võrdlusuuringule (Corporate Human Rights Benchmark) ja nn integreeritud aruandluse eesmärgile ning kutsub kõiki ELi börsil noteeritud äriühinguid ja nende sidusrühmi üles tegutsema direktiivi vaimus nii ELis kui ka väljaspool ELi kaubeldes;

40.  nõuab, et EL ja liikmesriigid osaleksid aktiivselt ÜRO Inimõiguste Nõukogu ja ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) töös rahvusvahelise lepingu nimel, millega saaks rahvusvahelised korporatsioonid võtta vastutusele inimõiguste rikkumiste ning keskkonnastandardite rikkumiste eest;

41.  rõhutab, et kõnealuste soovituste tulemuslik rakendamine on Euroopa Parlamendi jaoks otsustava tähtsusega aspekt komisjoni poolt läbi räägitavate kaubanduslepingute hindamisel; nõuab komisjonilt üksikasjalikku ja õigeaegset reageeringut kõikidele käesolevas resolutsioonis tõstatatud teemapunktidele;

42.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2016/january/tradoc_154140.pdf

(2)

https://www.wto.org/english/news_e/news15_e/mc10_19dec15_e.htm

(3)

http://unfccc.int/resource/docs/2015/cop21/eng/l09r01.pdf

(4)

http://eeas.europa.eu/human_rights/docs/2014-hr-annual-report_en.pdf

(5)

http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2015/july/tradoc_153591.pdf

(6)

Resolutsioon, mis võeti vastu ÜRO Peaassambleel 25. septembril 2015 (A/RES/70/1).

http://www.un.org/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/70/1&Lang=E

(7)

ELT L 347, 30.12.2005, lk 1.

(8)

ELT L 303, 31.10.2012, lk 1.

(9)

http://mneguidelines.oecd.org/text/

(10)

http://www.oecd.org/daf/inv/mne/GuidanceEdition2.pdf

(11)

(SWD(2015)0144), 14. juuli 2015, http://ec.europa.eu/growth/tools-databases/newsroom/cf/itemdetail.cfm?item_id=8374

(12)

http://unctad.org/en/PublicationsLibrary/webdiaepcb2015d3summary_en.pdf

(13)

ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 101.

(14)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0294.

(15)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0434.

(16)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0445.

(17)

A/HRC/RES/26/9: http://www.ihrb.org/pdf/G1408252.pdf


VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (13.4.2016)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

Euroopa Parlamendi 2010. aasta soovituste rakendamise kohta seoses sotsiaalsete ja keskkonnastandardite, inimõiguste ja ettevõtja sotsiaalse vastutusega

(2015/2038(INI))

Arvamuse koostaja: Godelieve Quisthoudt-Rowohl

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–  võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) läbivaadatud suuniseid rahvusvaheliste ettevõtete kohta, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kolmepoolset deklaratsiooni rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta, rahvusvahelise integreeritud aruandluse nõukogu (International Integrated Reporting Council) raamistikku, ÜRO algatuse Global Compact kümmet põhimõtet ning Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) standardit 26000 (juhis sotsiaalseks vastutuseks),

–  võttes arvesse Prantsusmaa seaduseelnõu hoolsuskohustuse kohta, millega edendatakse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, ning president Junckeri G7 tippkohtumisel tehtud avaldust,

–  võttes arvesse projekti „Pikaajalise väärtuse realiseerimine ettevõtete ja investorite huvides“ (Realising Long-term Value for Companies and Investors), mida viiakse ellu ÜRO vastutustundliku investeerimise põhimõtete ja algatuse Global Compact raames,

A.  arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 207 viiakse ELi ühist kaubanduspoliitikat ellu kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 kinnitatakse, et ELi välistegevuses juhindutakse järgmistest põhimõtetest: demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine;

C.  arvestades, et ühelt poolt kaubanduse, inimõiguste ning teiselt poolt sotsiaalsete ja keskkonnastandardite seostamine on muutunud ELi majandus- ja kaubandussuhete lahutamatuks osaks; arvestades, et ELi inimõiguste ja demokraatia alast poliitikat kolmandates riikides tuleks ka edaspidi integreerida muudesse ELi välismõõtmega poliitikavaldkondadesse, sealhulgas kaubanduspoliitikasse; arvestades, et EL peaks kasutama kaubanduspoliitikat, et püüda kehtestada ranged ülemaailmsed normid inim- ja sotsiaalsete õiguste, tarbijakaitse ja keskkonnaküsimuste valdkonnas;

D.  arvestades, et kaubanduspoliitika ja ambitsioonikad kaubanduslepingud aitavad edendada ja tugevdada ülemaailmsetel normidel põhinevat kaubandussüsteemi; arvestades, et inimõiguste küsimusi tuleks võtta enne kaubandusläbirääkimiste lõpuleviimist arvesse usaldusväärsel ja läbipaistval viisil; arvestades, et ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted on koos muude asjakohaste vahenditega, sealhulgas ettevõtja sotsiaalse vastutusega, suunatud inimõiguste alaste sätete edendamisele kaubanduspoliitikas;

E.  arvestades, et 26. juunil 2014. aastal võttis ÜRO Inimõiguste Nõukogu vastu resolutsiooni, milles nähakse ette luua valitsustevaheline töörühm, mille ülesandeks on algatada protsess niisuguse rahvusvahelise vahendi loomiseks, mis oleks rahvusvahelise õiguse raames õiguslikult siduv rahvusvaheliste ettevõtete ja teiste äriühingute tegevuse reguleerimiseks;

F.  arvestades, et kaubandus ja inimõigused võivad üksteist toetada ja kuna äriringkondadel on kohustus inimõigusi austada, võivad nad täita olulist rolli positiivsete stiimulite pakkumises inimõiguste, demokraatia, keskkonnanormide ja ettevõtjate vastutuse edendamiseks; arvestades, et EL on täitnud juhtrolli mitme sellise ülemaailmset vastutust käsitleva algatuse läbirääkimises ja rakendamises, mis on tihedalt seotud rahvusvaheliste standardite, sealhulgas sotsiaalse õigluse, keskkonnasäästlikkuse ja inimõiguste austamisega; arvestades, et rahvusvaheliselt tegutsevad ja mittediskrimineeriva ettevõtluskultuuriga teistele eeskujuks olevad ELi ettevõtjad avaldavad pikaajalist soodsat mõju inimõigustele ning seda on tunnustatud; arvestades, et kaubandussuhete tugevdamine inimõiguste kaitse ja jõustamise alusel suurendab vastastikust mõistmist ja ühiseid väärtusi, nagu õigusriik, hea valitsemistava ja inimõiguste austamine;

1.  tuletab meelde, et EL on võtnud endale kohustuse järjepidevalt edendada ja austada suhetes kolmandate riikidega inimõigusi ja demokraatiat kõikide ELi poliitikavaldkondade, sealhulgas kaubanduspoliitika, ja kõigi asjaomaste ELi välisrahastamisvahendite kaudu;

2.  soovitab seetõttu, et ELi kaubandusstrateegiat kasutataks vahendina demokraatlike väärtuste edendamiseks kolmandates riikides; tunneb seetõttu heameelt kaubanduslepingute ja kaubandussoodustuse programmide edendamise üle, mis on vahendid inimõiguste propageerimiseks, sunniviisilise ja laste töö kaotamiseks ning toiduga kindlustatuse ja tervishoiuga, jätkusuutliku arenguga seotud õiguste ning kõrgetasemeliste ohutus- ja keskkonnastandardite ning kõikide jaoks majandustingimuste tagamiseks;

3.  tunneb heameelt uue strateegia „Kaubandus kõigile“ üle ning selle üle, et nüüd osutatakse kõikides ELi kaubandus- ja muudes kahepoolsetes lepingutes ettevõtja sotsiaalsele vastutusele; kutsub ELi üles esildama asjakohaseid järelmeetmeid, näiteks kaebuste esitamise mehhanismi, ning tegelema võimalike puudujääkidega kaubandus- ja investeerimislepingutes ning ajakohastama oma kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli käsitlevaid õigusakte;

4.  võtab teadmiseks komisjoni jõupingutused täita endale võetud kohustust lisada seadusandlike ja muude kui seadusandlike ettepanekute, rakendusmeetmete ja kaubanduskokkulepete mõjuhinnangutesse inimõigused ning majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaalased küsimused; rõhutab, et mõjuhinnangutega tuleks edendada kaubanduslepingute ja -poliitikaga kehtestatud inimõiguste kaitsemeetmeid ja -mehhanisme; palub ühtlasi, et komisjon korraldaks nimetatud inimõigustealaseid mõjuhinnanguid ja mõju järelhindamisi korrapäraselt ning suurendaks nende kvaliteeti ning põhjalikkust; on sügavalt mures selle pärast, et komisjon ei viinud ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingu puhul läbi inimõigustealase mõju hindamist ning kinnitab oma toetust Vietnami, sealhulgas tema inimõiguste alase olukorra põhjalikule hindamisele, mis viidaks läbi selle lepingu järelhindamise raames järelmeetmetena 2009. aastal algatatud jätkusuutlikkuse mõjuhinnangule; tunneb heameelt kõigi rahvusvahelisel tasandil tehtud koordineerimispingutuste üle, pidades eriti silmas ÜRO inimõiguste ülemvoliniku bürood, eesmärgiga rakendada ellu kõik inimõiguste valdkonnas kokku lepitud rahvusvahelised põhimõtted ja allkirjastatud konventsioonid;

5.  kinnitab oma toetust inimõigusi käsitlevate klauslite süstemaatilisele sisseviimisele kõikidesse rahvusvahelistesse lepingutesse, sealhulgas ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kaubanduslepingutesse; rõhutab, et kolmandate riikide võetud kohustuste tegelikuks täitmiseks on vaja poliitilist tahet; kutsub komisjoni üles andma korrapäraselt aru ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rakendamisest kõigis ÜRO liikmesriikides; nõuab, et ELi esindajad arutaksid kolmandate riikidega peetavates inimõigustealastes dialoogides pidevalt nende põhimõtteid ja muid rahvusvahelisi ettevõtja sotsiaalse vastutuse norme; nõuab, et EL toetaks kolmandate riikide kodanikuühiskonda mõjuhindamistesse kaasamisel;

6.  palub ühtlasi komisjonil jälgida süsteemselt inimõigusi käsitlevate klauslite rakendamist ja anda Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru inimõiguste austamise kohta partnerriikides; nõuab samuti, et komisjon kehtestaks vajalikud kaitsemeetmed, et tegeleda kaubanduslepingute võimaliku negatiivse mõjuga inimõigustele, ja võtaks arvesse riiklike nõuanderühmade ja ühine nõuandekomitee panust ning looma nõuetekohased järelevalve-, kaebuste esitamise ja jõustamismehhanismid, et tagada, et ettevõtted ja investorid austavad inimõigusi;

7.  väljendab heameelt komisjoni jõupingutuste üle toetada ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtete, ÜRO algatuse Global Compact, OECD suuniste rahvusvaheliste ettevõtete kohta, ILO kolmepoolse deklaratsiooni rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta ja ISO sotsiaalse vastutuse standardi 26000 rakendamist ning ühtlasi julgustada kõiki kaubanduspartnereid neid rahvusvahelisi põhimõtteid järgima, neid selles abistada ja kontrollida, kuidas nad nimetatud põhimõtteid järgivad; on seisukohal, et riiklikes tegevuskavades ja juhtpõhimõtete kohases ELi strateegias tuleks edendada õiguskaitsevahendite kättesaadavust; kinnitab, kui tähtis on nende põhimõtete ja algatuse Global Compact tulemuslik rakendamine; tunneb heameelt valitsustevahelist avatud töörühma (IGWG) senise töö üle ning ergutab kõiki ÜRO liikmeid, sealhulgas ELi liikmesriike läbirääkimistes konstruktiivselt osalema; väljendab heameelt ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo uuringu üle, mis käsitleb ettevõtjate toimepandud raskete inimõiguste rikkumiste menetlemist õiguskaitsevahendite abil;

8.  peab kiiduväärseks uue üldiste tariifsete soodustuste kava jõustumist (määrus (EL) nr 978/2012) 1. jaanuaril 2014; tuletab meelde, et partnerriikidel tuleb rakendada üldiste tariifsete soodustuste kavas loetletud 27 põhilist inimõigusi ja tööstandardeid käsitlevat rahvusvahelist konventsiooni; rõhutab, et komisjon peab jälgima nende konventsioonide täitmist üldiste tariifsete soodustuste kava raames toetust saavate riikide poolt ja selle kohta aru andma; nõuab dialoogi jätkamist üldiste tariifsete soodustuste kava riikidega, sest sel viisil võib EL kõige rohkem mõjutada võitlust inimõiguste rikkumiste vastu ja olla valmis üldiste tariifsete soodustuste kava soodustused inimõiguste rikkumiste kõige tõsisemate juhtumite korral peatada;

9.  tunneb heameelt selle üle, et muud kui finantsaruandlust käsitlevasse ELi direktiivi lisati suurte ettevõtjate kohustus anda aru inimõiguste kohta ning nõuab selle kohest rakendamist; väljendab oma toetust OECD suunistele, mis on vahend inimõiguste alaste sätete edendamiseks kaubanduse valdkonnas; rõhutab sellega seoses läbipaistvusmehhanismide ja riikidevahelise õigusalase koostöö tähtsust; juhib tähelepanu ÜRO juhtpõhimõtetele aruandlusraamistiku kohta, ettevõtete inimõigustealasele võrdlusalusele ja integreeritud aruandluse eesmärgile ning kutsub kõiki sidusrühmi üles eelnimetatud direktiivi järgima;

10.  rõhutab, et ELi strateegiaga „Kaubandus kõigile“ kohustatakse ELi tugevdama ettevõtja sotsiaalse vastutusega seotud algatusi, ja toonitab, et see peab hõlmama uut liiki ELi tasandi meetmeid, sealhulgas kokkulepet kuni 2020. aastani kehtiva ELi uue ettevõtja sotsiaalse vastutuse tegevuskava kohta;

11.  kutsub komisjoni üles kohaldama ÜRO vastutustundliku investeerimise põhimõtete ja ÜRO algatuse Global Compact alusel praegu läbi viidavat projekti „Pikaajalise väärtuse realiseerimine ettevõtete ja investorite huvides“ (Realising Long-term Value for Companies and Investors) tulemusi oma Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondis ja oma dialoogis investoritega ning toetama jätkusuutlike kapitaliturgude liidu kontseptsiooni.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

11.4.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

44

9

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Lars Adaktusson, Michèle Alliot-Marie, Nikos Androulakis, Francisco Assis, Petras Auštrevičius, Amjad Bashir, Bas Belder, Goffredo Maria Bettini, Klaus Buchner, James Carver, Fabio Massimo Castaldo, Lorenzo Cesa, Javier Couso Permuy, Andi Cristea, Arnaud Danjean, Knut Fleckenstein, Eugen Freund, Iveta Grigule, Richard Howitt, Sandra Kalniete, Tunne Kelam, Afzal Khan, Eduard Kukan, Ilhan Kyuchyuk, Ryszard Antoni Legutko, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Andrejs Mamikins, Ramona Nicole Mănescu, David McAllister, Demetris Papadakis, Alojz Peterle, Tonino Picula, Kati Piri, Andrej Plenković, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Sofia Sakorafa, Jean-Luc Schaffhauser, Helmut Scholz, Jaromír Štětina, Miguel Urbán Crespo, Ivo Vajgl, Elena Valenciano, Geoffrey Van Orden, Hilde Vautmans, Boris Zala

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Antonio López-Istúriz White, Tokia Saïfi, György Schöpflin, Igor Šoltes, Bodil Valero

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Beatriz Becerra Basterrechea, Georgios Epitideios, Claudiu Ciprian Tănăsescu


ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (11.11.2015)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

Euroopa Parlamendi 2010. aasta soovituste rakendamise kohta seoses sotsiaalsete ja keskkonnastandardite, inimõiguste ja ettevõtja sotsiaalse vastutusega

(2015/2038(INI))

Arvamuse koostaja: Lola Sánchez Caldentey

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika on seotud sotsiaalkaitse, arengu, inimõiguste ja keskkonnakaitse poliitikaga; kutsub komisjoni üles järgima poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet kõikides välispoliitika valdkondades ja lisama selle selgesõnaliselt kõikidesse lepingutesse viisil, mis oleks kooskõlas kokkulepitud rahvusvaheliste kohustustega inimõiguste, inimväärse töö, soolise võrdõiguslikkuse ja keskkonnasäästlikkuse valdkonnas;

2.  tuletab meelde, et ÜRO 1986. aasta arenguõiguse deklaratsioonis kinnitatakse, et õigus arengule on võõrandamatu inimõigus; palub ELil tunnustada inimõiguste ülddeklaratsiooni, muude rahvusvaheliste lepingute ja säästva arengu eesmärkide raames arenguriikide suveräänsust kooskõlas demokraatliku isevastutuse arengupõhimõttega, nagu on sätestatud arengutõhususe töökavas; rõhutab inimväärikuse tagamise ja kõigi investorite kohustuste olulisust, et garanteerida sotsiaalsed, keskkonnaalased ja inimõigustega seotud rahvusvahelised standardid ning edendada tõhusat koostööd kõigi arenguvaldkonna osalejate vahel;

3.  palub, et EL tunnistaks arenguriikide ühist, kuid diferentseeritud vastutust ja tagaks samas võrdsed tingimused seoses säästva arengu tegevuskavaga pärast aastat 2030 ning säästva arengu majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste aspektidega; tuletab meelde ELi kohustust tagada partnerriikide isevastutus ja panus oma arengusse, eelkõige maksu-, kaubandus- ja investeerimispoliitika valdkonnas; rõhutab eelkõige vajadust tasakaalustada rahvusvahelised kaubandust ja investeerimist käsitlevad eeskirjad inimõigustega seotud kohustustega, et leida sobiv tasakaal ettevõtete ja valitsuste õiguste ja kohustuste vahel;

4.  tuletab meelde, et inimväärse töö tegevuskava (mis põhineb ILO konventsioonidel ja soovitustel) rakendamine on oluline osa säästva arengu strateegiatest, mida ettevõtted võivad kohaldada; rõhutab selles kontekstis, et sotsiaaldialoog on ettevõtjate vastutuse põhikriteerium;

5.  võtab teadmiseks, et vastutustundliku ettevõtluse tegevuskava tuleb kohandada piirkondade ja riikide erivajadustega, et aidata parandada säästvat majandus- ja sotsiaalarengut;

6.  peab kahetsusväärseks piisava teabe ja läbipaistvuse märkimisväärset puudumist seoses äriühingute tegevuse ja selle mõjuga sotsiaalsetele ja keskkonnastandarditele ning inimõigustele ajal, mil huvi erasektori kui arenguvaldkonna osaleja vastu kasvab; rõhutab äriühingute läbipaistvuse ja vastutuse tulemusliku suurendamise ja sõltumatu mõju eelanalüüsi olulisust enne mis tahes rahvusvaheliste lepingute, sealhulgas kaubanduslepingute sõlmimist; nõuab ELi kaubanduslepingute valdkonnas tugevat järelevalve- ja jõustamismehhanismi, et tagada tõhusalt äriühingute vastavus sotsiaalsetele, keskkonnaalastele ja inimõigustega seotud standarditele; palub Euroopa Liidul ja liikmesriikidel edendada siduvaid meetmeid, mille abil tagada, et rahvusvahelised äriühingud maksavad makse selles riigis, kus nad kasumit teenivad, ning edendada erasektori kohustuslikku aruandlust riikide kaupa, et parandada seeläbi riikide kohalike vahendite kaasamise võimekust;

7.  tuletab meelde, et ELi arengupoliitika keskmes peaks olema inimõigustel põhinev lähenemisviis; kordab, et ajal, mil segarahastamist kasutatakse ELi arengupoliitikas üha rohkem, peaks rahvusvaheliselt tunnustatud ettevõtlust ja aruandlusvahendeid käsitlevate suuniste ja põhimõtete (ILO konventsioonid ja standardid, sealhulgas ILO deklaratsioon rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta, OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtetele, ÜRO algatus Global Compact ja ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtted) järgimine ja rakendamine muutuma erasektori toetuste määramisel arengukoostöö raames peamiseks tingimuseks;

8.  taunib asjaolu, et vaatamata ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtete ühehäälsele heakskiidule 2011. aastal Inimõiguste Nõukogus kasvab äritegevusega seotud inimõiguste rikkumiste hulk jätkuvalt; palub komisjonil koostada raport ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rakendamise kohta;

9.  peab kahetsusväärseks, et puudub endiselt regulatiivne raamistik selle kohta, kuidas äriühingute tegevus peaks olema kooskõlas inimõigustega ning vastama sotsiaalsete ja keskkonnastandarditega seotud kohustustele, mistõttu on teatavatel riikidel ja ettevõtetel võimalik neid karistamatult eirata; nõuab kohustusliku ja jõustatava regulatiivse raamistiku kehtestamist, et reguleerida, kuidas äriühingute tegevus peaks olema kooskõlas inimõigustega ning vastama sotsiaalsete ja keskkonnastandarditega seotud kohustustele; peab kahetsusväärseks, et kehtivatest inimõiguste klauslitest vabakaubanduslepingutes ja muudes majanduspartnerluslepingutes ei peeta tavaliselt kinni; kordab oma nõudmist komisjonile siduvate ja vaidlustamatute inimõiguseid ning sotsiaalseid ja keskkonnaküsimusi käsitlevate klauslite aktiivsema edendamise kohta rahvusvaheliste lepingute läbirääkimistel;

10.  nõuab tungivalt, et komisjon edendaks rohkem kohustuslikke ja jõustatavaid algatusi vastutustundliku kaevandamise, raie ja toorainete hankimise valdkonnas, mis võivad hõlmata erasektori jätkusuutlikke kavasid tarneahelates, ja tõhustaks toodete ja tootmisprotsesside elutsükli keskkonnaalast ja sotsiaalset analüüsi, et suurendada tarbijate teadlikkust ja tagada tõhusamalt ettevõtjate vastutus;

11.  nõuab, et EL järgiks UNCTADi laiaulatusliku säästvat arengut käsitleva investeerimispoliitika raamistiku soovitusi, et tagada vastutustundlikud, läbipaistvad ja kontrollitavad investeeringud, et mitte õõnestada sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid, inimõigusi, arengut ja inimväärikust ning järgida põhimõtteid, mis seonduvad inimõigustega, soolise võrdõiguslikkusega, inimväärse tööga, ametiühinguõigustega, keskkonnakaitsega, sotsiaalkaitsega, kvaliteetsete kaupade ja avalike teenuste üldise kättesaadavusega (pöörates erilist tähelepanu avalik-õiguslikule üldisele tervisekindlustusele), ravimite üldise kättesaadavusega ning toidu- ja tooteohutuse normidega;

12.  väljendab heameelt inimõigustega seotud klauslite ja säästvat arengut käsitleva peatüki lisamise üle hiljuti sõlmitud kahepoolsetesse vabakaubanduslepingutesse ja muudesse majanduspartnerluslepingutesse, võttes arvesse, et praeguses kontekstis on olemasolevad ettevõtlust ja inimõigusi käsitlevad standardid, põhimõtted ja mehhanismid rahvusvahelises õiguses killustunud; on seisukohal, et need klauslid sillutavad teed paremale koostööle ELi ja partnerriikide vahel; tuletab meelde riikide vastutust inimõiguste austamise ja nende edendamise tagamisel; arvestades, et ÜRO juhtpõhimõtete rakendamises ei ole erilisi edusamme tehtud, nõuab, et EL osaleks aktiivselt ÜRO Inimõiguste Nõukogu töös rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks, mis tagaks rahvusvaheliste äriühingute vastutuse inimõiguste ja keskkonnastandardite rikkumise eest.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

10.11.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

14

9

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Beatriz Becerra Basterrechea, Ignazio Corrao, Doru-Claudian Frunzulică, Nathan Gill, Charles Goerens, Enrique Guerrero Salom, Heidi Hautala, Maria Heubuch, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Linda McAvan, Norbert Neuser, Cristian Dan Preda, Lola Sánchez Caldentey, Elly Schlein, Pedro Silva Pereira, Davor Ivo Stier, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta, Rainer Wieland, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Louis-Joseph Manscour, Paul Rübig, Joachim Zeller


TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (21.3.2016)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

Euroopa Parlamendi 2010. aasta soovituste rakendamise kohta seoses sotsiaalsete ja keskkonnastandardite, inimõiguste ja ettevõtja sotsiaalse vastutusega

(2015/2038(INI))

Arvamuse koostaja: Tiziana Beghin

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  nõuab, et järgitaks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kaheksat tööõiguse põhinormi, ILO nelja prioriteetset konventsiooni tööstusriikidele ja asjaomaseid ELi õigusnorme, mis lisatakse sotsiaalklauslit kasutades kõikidesse ELi kahepoolsetesse ja mitmepoolsetesse kaubanduslepingutesse, ning nõuab nende normide kohaldamist; peab vajalikuks näha ettevõtjatele ette stiimulid, et nad võtaksid kohustusi ettevõtja sotsiaalse vastutuse vallas ja rakendaksid ennetavaid meetmeid inimõiguste või keskkonnaalaste õiguste mis tahes rikkumise, korruptsiooni või maksudest kõrvalehoidumise tuvastamiseks ja ennetamiseks, sealhulgas oma tütarettevõtetes ja tarneahelas; rõhutab, et oluline on täita tööõiguse miinimumnorme kolmandates riikides, ja palub seepärast komisjonil näha sotsiaalpartnereid kaasates ette järelevalvemehhanismid; rõhutab, et vaja ei ole tagada üksnes normide ratifitseerimist, vaid nende tegelikku rakendamist, mis eeldab tööinspektsioonides piisaval arvul töötajate olemasolu vastavalt ILO soovitustele;

2.  tuletab meelde, et ILO kolmepoolne deklaratsioon rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta, ILO inimväärse töö tagamise suunised ning tööaspektid OECD suunistes rahvusvahelistele ettevõtjatele kujutavad endast ettevõtja sotsiaalse vastutuse alaseid põhitekste, ning rõhutab, et komisjoni tööhõive peadirektoraat peab jätkama oma juhtrolli täitmist ELi ettevõtja sotsiaalse vastutuse alase poliitika ühises koordineerimises;

3.  kutsub komisjoni võtma järelmeetmeid aastateks 2011–2014 ette nähtud ettevõtja sotsiaalse vastutuse alase uuendatud ELi strateegia suhtes, pöörates nõuetekohast tähelepanu avaliku konsulteerimise käivitamisele;

4.  tuletab meelde sotsiaalsete ja keskkonnastandardite, inimõiguste, tööõiguste ja arengupoliitika koosmõju ELi välissuhetes ning seda, et EL peaks täitma olulist osa kõnealuste õiguste ja standardite edendamisel eelkõige väliskaubanduspoliitikas ja lepingutes;

5.  rõhutab, et ettevõtja sotsiaalsel vastutusel on Euroopas pikad traditsioonid ja sotsiaalselt vastutustundlikud ettevõtjad on ka tänapäeval jätkuvalt teistele eeskujuks;

6.  rõhutab, et lisaks selle ülemaailmsele mõjule on ettevõtja sotsiaalsel vastutusel ka kohalik ja piirkondlik mõju, mida tuleb arvesse võtta ja edendada;

7.  on veendunud, et äriühingute maksupoliitikat tuleks käsitleda ettevõtja sotsiaalse vastutuse lahutamatu osana ja seetõttu ei ole sotsiaalselt vastutustundlikus käitumises kohta strateegiatele, mis on suunatud maksudest kõrvalehoidumisele või maksuparadiiside kasutamisele;

8.  nõuab ILO kaasamist Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) töösse, andes talle seal vaatlejastaatuse ja õiguse võtta sõna WTO ministrite konverentsidel; on seisukohal, et ILO tuleks samuti kaasata kahepoolsete ja mitmepoolsete kaubanduslepingute üle peetavatesse läbirääkimistesse; nõuab, et ettevõtja sotsiaalset vastutust võetaks nõuetekohaselt arvesse kaubanduspoliitikas mitmepoolsel tasandil, ettevõtja sotsiaalset vastutust edendavatel rahvusvahelistel foorumitel, eriti OECDs ja ILOs ning samuti WTOs;

9.  on seisukohal, et mitmepoolsel tasandil tehtav tihedam koostöö aitab kaasa tõelise koordineerimise saavutamisele rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis võimaldab näiteks ILO-l koostada eksperdiarvamusi, mille tulemusena võetakse WTO tegevuses nõuetekohast arvesse tööalaseid ja inimväärse töö alaseid sätteid, et hoida ära sotsiaalse arengu ohtu seadmist;

10.  nõuab säästva arengu peatüki tugevdamist kahepoolsetes ja mitmepoolsetes lepingutes, määrates kindlaks järelevalve- ja aruandlusmehhanismi, mida saavad kasutada sotsiaalpartnerid, ning vastutusmehhanismide loomist rikkumiste puhul; usub, et sellised mehhanismid annavad tulemusi säästva arengu valdkonnas registreeritud rikkumiste või teatavate tööõiguse sätete ja normide rikkumiste korral;

11.  nõuab, et ELi järgmistes kolmandate riikidega sõlmitavates kaubanduslepingutes omistatakse suuremat tähtsust tööohutusele ja töötervishoiule kui inimväärse töö tagamise suuniste ühele osale; nõuab nende sätete rakendamiseks ELi tehnilist tuge, millega tagatakse, et see ei tekitaks kaubandustõket;

12.  on arvamusel, et ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete tulemuslikum rakendamine on erakordselt oluline vahend peamiste tööõiguse, sotsiaalsete ja keskkonnastandardite tagamiseks töökohtadel;

13.  juhib tähelepanu vajadusele lisada ettevõtja sotsiaalse vastutuse hulka uusi valdkondi, näiteks töö korraldamine, võrdsed võimalused ja sotsiaalne kaasamine, diskrimineerimise vastased meetmed ning elukestva õppe ja koolituse arendamine; rõhutab, et ettevõtja sotsiaalne vastutus peaks hõlmama näiteks töö kvaliteeti, võrdset tasustamist, karjäärivõimalusi ja innovaatiliste projektide edendamist, et aidata kaasa nihkele jätkusuutliku majanduse suunas;

14.  on arvamusel, et sotsiaal-, keskkonna- ja inimõigustealased poliitikapõhimõtteid tuleb edendada ELi mitmesuguste tegevuste, sealhulgas kahepoolsete lepingute kaudu; märgib samuti, et mitte ükski ELi poliitikapõhimõte ei tohiks takistada säästvat arengut käsitlevate kahepoolsete lepingute osalisriikide rakendatud poliitikapõhimõtteid ega ELi põhiõiguste hartas sätestatud üksikisiku õiguste ja vabaduste austamist; palub seepärast komisjonil tagada, et enne läbirääkimiste alustamist viidaks läbi sotsiaalse, keskkonnalase ja majandusliku mõju hindamised ning inimõiguste alased mõjuhinnanud ning et kohaldatakse korrapärast järelkontrolli ja hindamist; tuletab meelde, et kasutusele tuleb võtta kahepoolsetes lepingutes sisalduvad peatamisklauslid juhul, kui avastatakse sotsiaal-, keskkonna- ja inimõigusalaste eesmärkide ja/või normide tõsine rikkumine;

15.  palub komisjonil järgida ja edendada kõigis vabakaubanduslepingutes, mille üle kolmandate riikidega läbirääkimisi peetakse, kõrgeid sotsiaalseid standardeid vastavalt ILO inimväärse töö tagamise suunistele, milles on sätestatud peamised eesmärgid inimväärse, stabiilse ja rahuliku töökeskkonna tagamiseks, ning rõhutab sotsiaalpartnerite osalemise tähtsust selle tegevuskava edendamisel, et tulemuslikumalt luua kvaliteetseid töövõimalusi ja inimväärseid töökohti, tagada töötajate õiguste tunnustamine ja asutamine, laiendada sotsiaalkaitset ja soodustada sotsiaalset dialoogi; kutsub ühtlasi ELi ettevõtteid täitma neid põhieesmärke nii liidus kui ka suhetes ELi-väliste osalejatega;

16.  rõhutab, et ELi strateegiaga „Kaubandus kõigile“ võtab EL kohustuse tugevdada ettevõtja sotsiaalse vastutusega seotud algatusi ja rõhutatakse, et see peab hõlmama uut ELi tasandi meedet, sealhulgas ELi uue ettevõtja sotsiaalse vastutuse tegevuskava aastani 2020 vastuvõtmist, ning mehhanismi kõigis uutes kaubanduslepingutes, milles ainult ei viidata ettevõtja sotsiaalsele vastutusele, ettevõtjate õigustele ja inimõigustele, vaid võetakse kõigil juhtudel kasutusele järelevalve- ja rakendusmehhanismid;

17.  kutsub komisjoni suhtlema proaktiivselt ja konstruktiivselt OECD ja ILOga, et töötada välja ülemaailmne lähenemisviis töötingimuste parandamiseks rõivatööstuses;

18.  kutsub komisjoni üles kehtestama uute kaubanduslepingute üle – näiteks Austraalia ja Uus-Meremaaga – peetavatel läbirääkimistel kahepoolselt uued standardid demokraatlike ja läbipaistvate õiglase kaubanduse lepingute jaoks, mida võib pidada teetähisteks maailma kaubanduspoliitikas;

19.  tuletab meelde, et Euroopa sotsiaaldialoog annab sotsiaalpartneritele hea võimaluse ettevõtja sotsiaalse vastutuse küsimustega tegelemiseks, ning ergutab kasutama teatavate sektorite uute raamlepingute üle peetavaid läbirääkimisi selleks, et edendada ettevõtja sotsiaalse vastutuse eesmärke;

20.  rõhutab, et ELi institutsioonid peavad riigihankelepingute sõlmimisel esmatähtsaks äriühingu seniseid tulemusi ja tõestatud pühendumust jätkusuutlikule ja eetilisele käitumisele, ning nõuab, et avaliku sektori hankijad kasutaksid neid kriteeriume vastavalt riigihankedirektiividele;

21.  rõhutab, et ettevõtja sotsiaalne vastutus saab täita oma eesmärki keskkonnaalaselt, sotsiaalselt ja majanduslikult jätkusuutliku kasvu ja tööõiguse normide tagamisel ning korruptsiooni vastu võitlemisel nii ELis kui ka mujal maailmas eriti siis, kui see hõlmab piisavaid läbipaistvusstandardeid ja usaldusväärseid aruandlusmehhanisme; teeb ettepaneku suurendada sellega seoses ettevõtete vastutust; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks vastu uue ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegia, milles sätestatakse karmimad aruandluse ja vastavusnõuded, tagades ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete tulemuslikuma rakendamise, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid ettevõtja sotsiaalse vastutuse edendamist;

22.  nõuab jätkuvalt, et komisjon keelaks ELil importida kõiki kaupu ja teenuseid, mille puhul kasutatakse orjatöö nüüdisaegseid vorme, sunniviisilist tööd, eriti haavatavate rühmade puhul, või rikutakse peamisi inimõigusi;

23.  kutsub komisjoni toetama konstruktiivselt ettevõtjaid, kes pühenduvad ettevõtja sotsiaalse vastutuse järgimisele, tugevdama ettevõtja sotsiaalse vastutuse raames jätkusuutlikke partnerlusi kogu maailmas, näiteks aktiivse vahendustegevuse abil, ning võtma rakendusmeetmeid selle töö koordineerimiseks;

24.  kutsub komisjoni looma stiimuleid ja edendama ettevõtja sotsiaalse vastutuse rakendamist, mis peab töö- ja keskkonnaõigust täiendama, kuid mitte mingil juhul seda asendama;

25.  tunneb heameelt Euroopa Komisjoni ning selle tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi rolli üle ettevõtja sotsiaalset vastutust käsitleva liikmesriikide kõrgetasemelise töörühma kokkukutsumisel ning nõuab tihedamat dialoogi ja koostööd ELi institutsioonide ja liikmesriikide vahel, et edendada ELi ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegiat;

26.  väljendab suurt heameelt selle üle, et ELi muud kui finantsaruandlust käsitlevasse direktiivi(1) lisati suurettevõtete sotsiaalse mõju aruandluse nõudesse tööga seotud aspektid; kutsub liikmesriike võtma direktiivi kiiresti ja tõhusalt üle siseriiklikusse õigusesse; kutsub kõiki ELi börsiettevõtteid ja nende sidusrühmi tegutsema nimetatud direktiivi vaimus, et liikuda sotsiaalselt õiglasema ja jätkusuutlikuma majanduse poole;

27.  võtab teadmiseks, et pärast Rana Plaza tehase kokkuvarisemist pööratakse ülemaailmsetes tarneahelates suuremat tähelepanu tööhõivealaste heade tavade edendamisele, ning võtab teadmiseks Prantsusmaa seaduseelnõu, milles käsitletakse hoolsuskohustust, ning president Junckeri G7 tippkohtumisel tehtud avalduse, milles toetatakse kiireloomuliste meetmete võtmist vastutuse suurendamiseks ülemaailmsetes tarneahelastes;

28.  tuletab meelde, et EL ei ole endiselt täitnud õiguslünka seoses ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete sätetega, milles käsitletakse juurdepääsu õiguskaitsevahenditele äärmuslikel juhtudel, kui elu kaotab suur hulk töötajaid, nagu juhtus Bhopali õnnetuses; nõuab ettepaneku esildamist, et anda Euroopa kohtutele pädevus taolistes asjades juhul, kui asjaomastes kolmandates riikides ei ole piisavaid õiguskaitsevahendeid;

29.  kutsub komisjoni, eelkõige selle õigusküsimuste peadirektoraati üles esitama ettepanekuid ELi kohtutes õigusemõistmise kättesaadavuse edasiseks parandamiseks inim- või tööõiguste rikkumiste kõige äärmuslikumate ja erakorraliste juhtumite korral ELis asuvate ettevõtjate, nende tütarettevõtjate, alltöövõtjate või äripartnerite poolt, nagu on soovitanud ka ÜRO peasekretäri eriesindaja ettevõtluse ja inimõiguste küsimustes.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

16.3.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

47

4

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Guillaume Balas, Tiziana Beghin, Brando Benifei, Vilija Blinkevičiūtė, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Jane Collins, Martina Dlabajová, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Thomas Händel, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Morten Løkkegaard, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Joëlle Mélin, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, João Pimenta Lopes, Georgi Pirinski, Marek Plura, Terry Reintke, Sofia Ribeiro, Maria João Rodrigues, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Romana Tomc, Yana Toom, Ulrike Trebesius, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Maria Arena, Georges Bach, Heinz K. Becker, Lynn Boylan, Karima Delli, Paloma López Bermejo, António Marinho e Pinto, Edouard Martin, Ivo Vajgl

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/95/EL, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt.


NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (3.12.2015)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

Euroopa Parlamendi 2010. aasta soovituste rakendamise kohta seoses sotsiaalsete ja keskkonnastandardite, inimõiguste ja ettevõtja sotsiaalse vastutusega

(2015/2038(INI))

Arvamuse koostaja: Malin Björk

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et kaubanduslepingud ja kaubanduse liberaliseerimine võivad mehi ja naisi erinevalt mõjutada struktuurilise soolise ebavõrdsuse tõttu haridusele juurdepääsu, töövõimaluste, teenuste, ressursside ja sissetuleku valdkonnas, tulenevalt nende olukorrast tarbijana, nende esindatusest otsuste tegemisel, nende osakaalust madala kvalifikatsiooniga töökohtadel ning samuti meeste ja naiste suhtes kehtivate erinevate sotsiaalsete standardite tõttu;

B.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on strateegilise eesmärgina väga vajalik ELi üldiste eesmärkide saavutamiseks; arvestades, et praeguses ELi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegias (2010–2015) on sätestatud, et EL lõimib soolise võrdõiguslikkuse oma kaubanduspoliitikasse osana laiemast säästva arengu raamistikust;

C.  arvestades, et kõik töötajate oskusi, tööhõive stabiilsust, töötingimusi, töötuskindlustust ja hüvitisi parandavad meetmed, nagu tasustatud puhkus, sealhulgas lapsehoolduspuhkus, ja tervishoid, on naistöötajatele, eriti neile, kelle olukord on kõige ebakindlam, tõenäoliselt väga kasulikud;

D.  arvestades, et terviklikud ja tasakaalustatud kaubanduslepingud võivad positiivselt mõjutada naiste tööhõive määra ning edendada seega majanduskasvu ja sotsiaalset sidusust; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 8 kohaselt tuleks soolist mõõdet arvesse võtta kõikides ELi tegevustes, sealhulgas ka kaubanduslepingute üle peetavatel läbirääkimistel;

E.  arvestades, et parlamendi 25. novembri 2010. aasta resolutsioonis ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes soolisi aspekte ei mainitud;

F.  arvestades, et säästva arengu eesmärkide seas on viiendaks eesmärgiks seatud soolise võrdõiguslikkuse saavutamine 2030. aastaks;

G.  arvestades, et kaubanduslepingud ei tohiks mingil juhul kahjustada ELi või selle liikmesriikide seniseid edusamme soolise võrdõiguslikkuse alal;

H.  arvestades, et seaduslike õiguste, sotsiaalsete standardite, tarbijakaitse ja keskkonnaeeskirjade näol esinevate investeerimistakistuste kõrvaldamine toob kaasa ühtlustamise madalamate töönormide suunas ning avalike teenuste ja hoolekandesektori erastamise, mis avaldab halba mõju soolisele võrdõiguslikkusele;

I.  arvestades, et säästev ja kaasav areng ja majanduskasv peavad hõlmama soolist võrdõiguslikkust ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamist;

J.  arvestades, et soolise ebavõrdsuse kaotamisel ei saa loota üksnes kaubanduse liberaliseerimise peale, vaid sellega peavad kaasnema kohandatud erimeetmed ja majandusressursid, mis võimaldavad jälgida naistele avalduvat mõju;

1.  nõuab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööõiguse põhireeglite ja inimväärse töö tagamise suuniste kohustuslikku kohaldamist, kuna ILO normid on tänu neis sisalduvatele põhimõtetele, nagu soo alusel diskrimineerimise keeld ning meeste ja naiste võrdne tasustamine, soolise võrdõiguslikkuse parandamisel eriti suure tähtsusega, ning rahvusvaheliste keskkonnakaitsealaste kohustuste võtmist ELi sooduskaubanduslepingutes;

2.  nõuab mitte üksnes naiste ning eelkõige naiste õiguste eest võitlevate organisatsioonide ja ametiühingute, vaid ka keskkonna-, tarbija-, töö- ja arenguorganisatsioonide ulatuslikku, tõhusat, jätkuvat ja läbipaistvat osalemist kaubandusalastes konsultatsioonides ja läbirääkimistes ning kaubanduspoliitika kujundamises ja sellekohases rakendamises; julgustab naisi ja naisorganisatsioone aktiivselt osalema ning esitama algatusi ja teavet, mis on läbirääkimiste seisukohalt asjakohased;

3.  nõuab rohujuure tasandi organisatsioonidele suuremat läbipaistvust ja vastutust rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade ja riikliku kaubanduspoliitika kujundamisel, mida tehes tuleks tagada ka kooskõla töötaja õiguste ja inimõiguste, sealhulgas naiste õiguste austamisega;

4.  palub ELil tagada, et kaubanduspoliitika ei tühistaks riigisiseselt kehtivaid nõudeid sotsiaalkaitse, tarbijakaitse, avaliku julgeoleku, rahvatervise ja hariduse, toiduohutuse, keskkonnakaitse ja soolise võrdõiguslikkuse kohta;

5.  märgib naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimist käsitleva konventsiooni kaasamist säästvat arengut ja head valitsemistava stimuleeriva erikorra konventsioonide nimekirja ning nõuab põhjalikku järelevalvet abisaajate poolse kohustuste järgimise üle;

6.  palub, et EL lisaks süstemaatiliselt oma rahvusvahelistesse lepingutesse, sealhulgas ka juba sõlmitud või peatselt sõlmitavatesse kaubandus- ja investeerimislepingutesse, siduvad ja õiguslikult jõustatavad inimõiguste, sealhulgas tütarlaste ja naiste õiguste klauslid, mille suhtes ei tehta järeleandmisi;

7.  kordab, kui tähtis on rahvusvahelistes kaubanduslepingutes sisalduva peatamisklausli aktiveerimine juhul, kui teine lepinguosaline rikub inimõigusi;

8.  tuletab samuti meelde, et EL on kohustunud arvestama soolist aspekti kogu oma poliitikas, ning seda, kui tähtis on tagada meestele ja naistele võrdväärse kasu sotsiaalsetest muutustest, majanduskasvust ning inimväärsete töökohtade loomisest, kaotada diskrimineerimine ja edendada maailmas naiste õiguste austamist;

9.  peab kahetsusväärseks, et kaubanduslepingute läbirääkimistel ei viidata sageli mõjule, mida need avaldavad naiste ja tütarlaste õigustele, nagu õigus tervisele ja seonduvad õigused, sealhulgas õigus reproduktiivtervisele, ning hariduse, koolituse, toidu, töö, ohutute töötingimuste ja vee kättesaadavus;

10.  palub komisjonil ja liikmesriikidel andmeid koguda ja analüüsida põhjalikult, kas need võivad mõjutada konkreetselt naiste ja tütarlaste olukorda, kaasa arvatud kolmandates riikides, et suurendada sidusust erinevate, kuid omavahel seotud poliitikavaldkondade vahel, nagu kaubandus, areng, tööhõive, ränne ja sooline võrdõiguslikkus;

11.  palub, et komisjon viiks osana laiemast inimarengu mõjuhindamisest läbi eel- ja järelhindamisi, tuginedes soolise võrdõiguslikkuse sihttasemetele ja vastavatele ressurssidele, et selgitada välja kaubanduslepingute mõju naistele ja soolisele võrdõiguslikkusele; rõhutab, et eri kaubandusmeetmete ja -vahendite, nagu Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse, teenustekaubanduse lepingu või laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu soolise mõju hindamiseks on vaja usaldusväärseid andmeid; nõuab kehtivate kaubandus- ja investeerimislepingute põhjalikku, süstemaatilist ja kohustuslikku hindamist, et teha kindlaks valdkonnad, mis võivad soolist võrdõiguslikkust negatiivselt mõjutada;

12.  rõhutab, et ELi kaubanduspoliitika peab tagama, et kahjustada ei saaks riikide võimekus reguleerida ja kaitsta naiste õigusi, aga ka keskkonda, tarbijate õigusi ja töötajate õigusi, ning et äriühingud ja investorid oleksid rahva ja riigi ees vastutavad oma mõju eest inimõigustele, soolisele võrdõiguslikkusele, ühiskonnale, keskkonnale ja arengule;

13.  nõuab ELi ja kolmandate riikide vaheliste mitme- ja kahepoolsete kaubanduslepingute tulemuste mõju põhjalikku analüüsimist inimõiguste, kliima, soolise võrdõiguslikkuse ja säästva arengu seisukohast;

14.  rõhutab, et EL peaks kaubanduslepingute üle peetavatel läbirääkimistel pöörama tähelepanu mitte üksnes ülemaailmsete sotsiaalsete ja keskkonnastandardite parandamisele ning õiglasemale ja erapooletule ülemaailmsele kaubandusmudelile, vaid ka soolise võrdõiguslikkuse edendamisele;

15.  peab kahetsusväärseks, et ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas on soolistest aspektidest seni suures osas mööda vaadatud; palub komisjonil arvestada ettevõtja sotsiaalse vastutuse poliitikas, sealhulgas rahvusvahelistes kaubanduslepingutes sisalduvates ettevõtja sotsiaalse vastutuse klauslites, soolist aspekti kaasavate meetmete kaudu, mis paneksid näiteks ettevõtteid suurendama naiste esindatust kõigi tasandite juhtivatel ametikohtadel ning toetama töötavate naiste elukestvat õpet ja koolitust, tagama naistele sobivad töötingimused ja nende õiguste austamise kogu tarneahela ulatuses ning vältima tooraine hankimist konfliktipiirkondadest, kus on laialt levinud sooline vägivald;

16.  märgib, et ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegias ei ole ELi kaubanduspoliitika soolist mõõdet nõuetekohaselt arvesse võetud; taunib asjaolu, et 15. oktoobri 2015. aasta teatises, mis käsitleb ELi uut kaubanduse ja investeeringute strateegiat, ei ole soolist aspekti vajalikul määral arvesse võetud;

17.  rõhutab, et alternatiivsed ärimudelid, nagu ühistud, vastastikused ühingud ja sotsiaalsed ettevõtted, täidavad olulist rolli soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ning säästva ja kaasava arengu ja majanduskasvu toetamisel; palub komisjonil ja liikmesriikidel hõlbustada ja edendada selliseid alternatiivseid mudeleid kogu ELis ning kaubandus- ja arengupoliitikas.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.12.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

15

8

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Maria Arena, Catherine Bearder, Malin Björk, Anna Maria Corazza Bildt, Iratxe García Pérez, Anna Hedh, Mary Honeyball, Elisabeth Köstinger, Angelika Mlinar, Maria Noichl, Terry Reintke, Jordi Sebastià, Beatrix von Storch, Jadwiga Wiśniewska, Anna Záborská, Inês Cristina Zuber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Izaskun Bilbao Barandica, Eleonora Forenza, Mariya Gabriel, Julie Girling, Kostadinka Kuneva, Constance Le Grip, Dubravka Šuica, Julie Ward

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Kristina Winberg


VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

16.6.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

5

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laima Liucija Andrikienė, Tiziana Beghin, Daniel Caspary, Christofer Fjellner, Eleonora Forenza, Yannick Jadot, Ska Keller, Alexander Graf Lambsdorff, Bernd Lange, David Martin, Emmanuel Maurel, Emma McClarkin, Anne-Marie Mineur, Alessia Maria Mosca, Franck Proust, Tokia Saïfi, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Adam Szejnfeld, Iuliu Winkler, Jan Zahradil

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Goffredo Maria Bettini, Agnes Jongerius, Sander Loones, Bolesław G. Piecha, Fernando Ruas, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Georges Bach, Eider Gardiazabal Rubial, Carlos Iturgaiz, Jan Keller, Dominique Martin, Giulia Moi, Jozo Radoš, Dario Tamburrano, Hermann Winkler

Õigusalane teave