Menetlus : 2015/0281(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0228/2016

Esitatud tekstid :

A8-0228/2016

Arutelud :

PV 15/02/2017 - 11
CRE 15/02/2017 - 11

Hääletused :

PV 16/02/2017 - 6.4
CRE 16/02/2017 - 6.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0046

RAPORT     ***I
PDF 707kWORD 543k
12.7.2016
PE 577.046v02-00 A8-0228/2016

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta

(COM(2015)0625 – C8-0386/2015 – 2015/0281(COD))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöör: Monika Hohlmeier

PARANDUSED/ ADDENDA
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta

(COM(2015)0625 – C8-0386/2015 – 2015/0281(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0625),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 83 lõiget 1 ja artikli 82 lõike 2 punkti c, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0386/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 24. septembri 2014. aasta resolutsiooni 2178(2014) ja 20. novembri 2015. aasta resolutsiooni 2249(2015),

–  võttes arvesse 16. mai 2005. aasta terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni ja selle 19. mai 2015. aasta lisaprotokolli,

–  võttes arvesse rahapesuvastase töökonna soovitusi,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0228/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Volitus 4 a (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 2195 (2014), 2199 (2015) ja 2253 (2015),

Muudatusettepanek    2

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Volitus 4 b (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1373 (2001),

Muudatusettepanek    3

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Volitus 8 a (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

  võttes arvesse Washingtonis 1. aprillil 2016. aastal toimunud tuumajulgeoleku tippkohtumise kommünikeed,

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Euroopa Liit on rajatud sellistele üldistele väärtustele nagu inimväärikus, vabadus, võrdsus ja solidaarsus ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine. See põhineb demokraatia ja õigusriigi põhimõtetel, mis on ühised kõikidele liikmesriikidele.

(1)  Euroopa Liit on rajatud sellistele üldistele väärtustele nagu inimväärikus, vabadus, naiste ja meeste võrdõiguslikkus ja solidaarsus ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine. See põhineb demokraatia ja õigusriigi põhimõtetel, mis on ühised kõikidele liikmesriikidele.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  2015. aasta mais vastu võetud terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokollis nõutakse, et konventsiooni osalisriigid kriminaliseeriksid terroristlikel eesmärkidel ühenduses või rühmituses osalemise, terrorismialase väljaõppe saamise, terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimise või reisimise katse, rahaliste vahendite eraldamise või kogumise sellise reisimise jaoks ning sellise reisimise korraldamise või hõlbustamise. Liit kirjutas lisaprotokollile ja konventsioonile alla 22. oktoobril 2015. aastal.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Terrorismioht on viimastel aastatel kiiresti suurenenud ja laienenud. Terroristist välisvõitlejateks nimetatud isikud reisivad terroristlikel eesmärkidel välisriiki. Tagasipöörduvad terroristist välisvõitlejad kujutavad endast kõigi ELi liikmesriikide jaoks suurenenud julgeolekuohtu. Terroristist välisvõitlejaid on seostatud mitme hiljutise rünnaku või rünnakuplaaniga, sealhulgas Pariisis 13. novembril 2015 toimunud rünnakutega. Lisaks ähvardab Euroopa Liitu ja liikmesriike üha suurem oht isikute poolt, kes on saanud innustust või juhtnööre välisriigis asuvatelt terroristlikelt rühmitustelt, kuigi nad ise on Euroopas.

(4)  Terrorismioht on viimastel aastatel kiiresti suurenenud ja laienenud. Terroristist välisvõitlejateks nimetatud isikud reisivad terroristlikel eesmärkidel välisriiki. Tagasipöörduvad terroristist välisvõitlejad kujutavad endast kõigi ELi liikmesriikide jaoks suurenenud julgeolekuohtu. Terroristist välisvõitlejaid on seostatud mitme hiljutise rünnaku või rünnakuplaaniga, sealhulgas Pariisis 13. novembril 2015. aastal ja Brüsselis 22. märtsil 2016. aastal toimunud rünnakutega. Lisaks ähvardab Euroopa Liitu ja liikmesriike üha suurem oht isikute poolt, kes on saanud innustust või juhtnööre välisriigis asuvatelt terroristlikelt rühmitustelt, kuigi nad ise on Euroopas.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2178(2014) punktis 6 nõutakse, et kõik ÜRO liikmesriigid tagaksid, et nende siseriiklikes õigus- ja haldusnormides oleksid reisimine kolmandasse riiki terrorismiakti toimepanekule kaasaaitamise eesmärgil, vastava väljaõppe andmine või saamine ning sellise reisimise rahastamine, korraldamine või hõlbustamine sätestatud raske kuriteona, mille eest esitatakse süüdistus. Selleks et vältida liidus süüdistuse esitamisega seotud seaduslünki, on vaja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2178(2014) ühtlustatud rakendamist.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 b)  Terrorismivastane võitlus kuulub eelkõige liikmesriikide pädevusse. Euroopat 2015. ja 2016. aastal tabanud terrorirünnakud on siiski näidanud, et terrorismivastaseks võitluseks ning liidu territooriumil välisvõitlejate ohuga tegelemiseks on vajalik liikmesriikide kooskõlastatud tegevus.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 c)  Terrorikuritegude kriminaalkaristuste ühtlustatud liigitamine aitaks luua ühise õigusraamistiku, mille saaksid aluseks võtta mitu liidu ametit. Seepärast tuleks kehtestada Europoli, Eurojusti, Schengeni infosüsteemi, Euroopa Pettustevastase Ameti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vaheline tõhus koordineerimismehhanism.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 d)  Liikmesriigid peaksid parandama julgeolekujõudude, õiguskaitseasutuste ja kohtuasutuste professionaalsust. Nad peaksid samuti tagama selliste institutsioonide tõhusa järelevalve ja aruandekohustuse kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste normide ja õigusriigi põhimõttega. See hõlmab julgeolekujõududele antavat koolitust inimõiguste teemal, näiteks selle kohta, kuidas austada inimõigusi vägivaldse äärmusluse ja terrorismi vastaste meetmete puhul.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Võttes arvesse terroriohu muutumist ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisest õigusest tulenevaid juriidilisi kohustusi, tuleks kõigil liikmesriikidel veelgi ühtlustada terrorikuritegude, sealhulgas terroristlike rühmituste ja terroristliku tegevusega seotud süütegude mõistet, nii et see hõlmaks laiahaardelisemalt eelkõige terroristist välisvõitlejate ja terrorismi rahastamisega seotud tegevust. Selline tegevus peaks olema karistatav ka juhul, kui seda tehakse interneti, sealhulgas sotsiaalmeedia kaudu.

(5)  Võttes arvesse terroriohu muutumist ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisest õigusest tulenevaid juriidilisi kohustusi, tuleks kõigil liikmesriikidel veelgi ühtlustada terrorikuritegude, terroristlike rühmituste ja terroristliku tegevusega seotud süütegude mõistet, nii et see hõlmaks laiahaardelisemalt eelkõige terroristist välisvõitlejaid, üha suuremat interneti väärkasutamist terrorismi eesmärgil (nt värbamiseks, propagandaks ja väljaõppeks) ja terrorismi rahastamisega seotud tegevust. Selline tegevus peaks olema karistatav igal juhul, olenemata sellest, kas see toimub internetis või mujal, kuid sealjuures tuleb järgida proportsionaalsuse ja vajalikkuse põhimõtet.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Tuuma- ja radioloogilise terrorismi oht on jätkuvalt märkimisväärne rahvusvahelise julgeoleku probleem. Sellele arenevale ohule vastu astumine eeldab tugevdatud rahvusvahelist koostööd ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri keskse rolli suuremat toetamist ning rangemaid turvameetmeid.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Terrorismivastased meetmed ei oleks täielikult tulemuslikud ilma kõikides liikmesriikides võetavate tõhusate, hoiatavate ja selgelt määratletud kriminaalõiguslike meetmeteta. Välisriikides terroriorganisatsioonidega toime pandud terroriaktide tulemusliku kriminaliseerimisega tagavad liikmesriigid endale vajalikud vahendid selleks, et tegeleda terroristliku radikaliseerumisega ELi kodanike seas ning välisvõitlejate fenomeniga. Õiguskaitse- ja õigusasutustel peaksid olema piisavad vahendid nende aktide ennetamiseks, avastamiseks ja karistamiseks. Nende töötajaid tuleks terrorismiga seotud kuritegude vallas asjakohaselt ja pidevalt koolitada.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 b)  Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas rahvusvahelisest humanitaarõigusest tulenevaid liikmesriikide ja organisatsioonide õigusi, kohustusi ega ülesandeid. Käesoleva direktiiviga ei reguleerita rahvusvahelise humanitaarõigusega hõlmatud relvajõudude tegevust relvastatud konfliktide ajal, vastavalt nende mõistete humanitaarõiguse kohasele määratlusele, ega riigi relvajõudude tegevust nende teenistuskohustuste täitmisel, niivõrd kuivõrd selle suhtes kohaldatakse muid rahvusvahelise õiguse norme.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 c)  Humanitaarabi andmist erapooletute humanitaarabiga tegelevate organisatsioonide poolt, mida tunnustatakse rahvusvahelise õigusega – sealhulgas rahvusvahelise humanitaarõigusega –, ei tuleks käsitada terroristlike rühmituste kuritegelikule tegevusele kaasaaitamisena, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikat.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Avaliku üleskutsega terrorikuriteo toimepanemisele seotud süüteod hõlmavad muu hulgas terrorismi ülistamist ja õigustamist või sõnumite või kujutiste, sealhulgas terrorismiohvritega seotud sõnumite või kujutiste terroristlikel eesmärkidel levitamist või elanikkonna hirmutamist, kui selline käitumine tekitab terroriakti toimepanemise ohtu.

(7)  Avaliku üleskutsega terrorikuriteo toimepanemisele seotud süüteod hõlmavad muu hulgas terrorismi ülistamist ja õigustamist või sõnumite või kujutiste levitamist internetis ja mujal terroristlike eesmärkide toetamiseks või elanikkonna hirmutamist. Selline käitumine peaks olema karistatav, kui see tekitab konkreetse juhtumi korral terroriakti toimepanemise ohtu.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenuse saaja poolt pakutava teabe edastamises sidevõrgu kaudu või sidevõrgule juurdepääsu pakkumises, peaksid liikmesriigid tagama, et teenuseosutaja ei vastuta edastatava või salvestatava teabe eest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/31/EÜ1a.

 

________________

 

1a Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 b)  Tõhus vahend terrorismi vastu võitlemiseks internetis on eemaldada terroristlik infosisu selle tekkekohas. Sellega seoses ei piira käesolev direktiiv internetisektori vabatahtlikku tegevust tema teenuste väärkasutamise ärahoidmisel ega liikmesriikide toetust sellisele tegevusele, näiteks ebaseadusliku sisu tuvastamisele ja märgistamisele. Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et kaotada või tõkestada juurdepääs avalikult terrorikuriteo toimepanemisele kihutavatele veebisaitidele. Selliste meetmete võtmine peaks toimuma kooskõlas läbipaistvate menetlustega, piisavate tagatiste olemasolu korral ning sõltumatute ametiasutuste kontrolli all. Liikmesriigid peaksid tegema kõik endast oleneva, et teha koostööd kolmandate riikidega ja püüda tagada sellise infosisu eemaldamine nende territooriumil asuvatest serveritest. Kui ebaseadusliku infosisu eemaldamine selle tekkekohas ei ole siiski võimalik, peaks liikmesriikidel olema võimalik võtta meetmeid, et tõkestada liidu territooriumil juurdepääs veebisaitidele, mille puhul on tehtud kindlaks, et need sisaldavad terrorismiga seotud infosisu, või mille kaudu seda levitatakse. Liikmesriigid peaksid kaaluma kohtumenetluste algatamist selliste interneti- ja sotsiaalmeedia ettevõtjate ja teenuseosutajate vastu, kes tahtlikult keelduvad järgimast õiguskorda ning kustutamast oma veebiplatvormis leiduvat ebaseaduslikku, terrorismi ülistavat infosisu pärast seda, kui neid on sellisest sisust nõuetekohaselt teavitatud. Niisugune keeldumine peaks olema karistatav tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate sanktsioonidega. Interneti- ja sotsiaalmeedia ettevõtjatele ja teenuseosutajatele tuleks tagada õigus kohtulikule kontrollile.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Võttes arvesse ohu tõsidust ja vajadust eelkõige tõkestada terroristist välisvõitlejate voogu, tuleb kriminaliseerida terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimine mitte ainult terrorikuriteo toimepanemiseks või väljaõppe andmiseks või saamiseks, vaid ka terroristliku rühmituse tegevuses osalemiseks. Ka sellise reisimise hõlbustamine tuleks kriminaliseerida.

(8)  Kuigi reisimist iseenesest ei ole vältimatult tarvis kriminaliseerida, siis võttes arvesse ohu tõsidust ja vajadust eelkõige tõkestada terroristist välisvõitlejate voogu, tuleb kriminaliseerida terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimine mitte ainult terrorikuriteo toimepanemiseks või väljaõppe andmiseks või saamiseks, vaid ka terroristliku rühmituse tegevuses osalemiseks. Niisugune reisimine tuleks kriminaliseerida ainult väga konkreetsetel tingimustel ja ainult siis, kui reisimine terrorismi eesmärgil on objektiivsete asjaoludega tõendatud. Ka sellise reisimise hõlbustamine või korraldamine tuleks kriminaliseerida.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Terrorismialase väljaõppe saamise kriminaliseerimine täiendab olemasolevat süüteokoosseisu, milleks on väljaõppe andmine, ja sellega võideldakse eelkõige ohu vastu, mille põhjustavad terrorikuriteo toimepanemiseks aktiivselt valmistuvad isikud, sealhulgas need, kes tegutsevad üksi.

(9)  Tahtliku terrorismialase väljaõppe saamise, sealhulgas teadmiste, dokumentide või praktiliste oskuste omandamise, olenemata sellest, kas see toimub või ei toimu iseseisva õppe korras, kriminaliseerimine täiendab olemasolevat süüteokoosseisu, milleks on väljaõppe andmine, ja sellega võideldakse eelkõige ohu vastu, mille põhjustavad terrorikuriteo toimepanemiseks aktiivselt valmistuvad isikud, sealhulgas need, kes tegutsevad üksi. Seepärast tuleks see kriminaliseerida.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  Terrorismi eesmärgil või terrorirühmituste poolt tehtavad küberründed peaksid olema liikmesriikides karistatavad.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Terrorismi rahastamine peaks olema liikmesriikides karistatav ja see peaks hõlmama terroriaktide ja terroristlike rühmituste, samuti muude terroristliku tegevusega seotud süütegude, nagu värbamine ja väljaõpe, või terroristlikel eesmärkidel reisimise rahastamist, et lõhkuda terrorikuritegude toimepanemist hõlbustavad tugistruktuurid. Samuti peaks olema karistatav terrorismi rahastamisele kaasaaitamine või sellise rahastamise katse.

(10)  Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/8491a kohaldamist, peaks terrorismi rahastamine olema liikmesriikides karistatav ja see peaks hõlmama mitte ainult terroriaktide rahastamist, vaid ka terroristlike rühmituste, samuti muude terroristliku tegevusega seotud süütegude, nagu värbamine ja väljaõpe, või terroristlikel eesmärkidel reisimise rahastamist, et lõhkuda terrorikuritegude toimepanemist hõlbustavad tugistruktuurid. Samuti peaks olema karistatav terrorismi rahastamisele kaasaaitamine või sellise rahastamise katse.

 

__________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a)  Terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vaheline suurenenud lähenemine ja seosed ning kuritegelike ja terroristlike rühmituste vahelised sidemed kujutavad endast liidule kasvavat julgeolekuohtu. Liikmesriigid peaksid seepärast tagama, et terroristide kuritegude rahastamine ja toetamine organiseeritud kuritegevuse abil on karistatav ning kriminaalmenetlusse kaasatud liikmesriikide ametiasutused võtavad täpsemini arvesse seoseid organiseeritud kuritegevuse ja terroriaktide ning terroristide rahastamise vahel.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 b)  Ebaseaduslik kauplemine tulirelvade, nafta, narkootikumide, sigarettide, võltsitud kaupade ning kunstiteoste ja muude kultuuriliste esemetega, samuti inimkaubandus, räkit ja väljapressimine on muutunud terroristlike rühmituste jaoks väga tulusaks rahaliste vahendite saamise viisiks. Terrorismi rahastamise vastu võitlemisel tuleks seega tegeleda ka protsessidega, mille abil terroriorganisatsioonid rahalisi vahendeid loovad.

 

Liikmesriigid peaksid küll vältima tarbetut halduskoormust ettevõtjate jaoks, kuid võtma siiski vajalikud meetmed tagamaks, et terroristlikud rühmitused ei saaks kauplemisest kasu. Sobivatel ja proportsionaalsetel hoolsuskohustusel, järelevalve ja aruandlusnõuetel võib olla ennetav mõju, kuna nad takistavad oluliselt organiseeritud kuritegevuse ja terroristlike rühmituste kaubandustegevust ning aitavad tõhusamalt jälgida organiseeritud kuritegevust ja terroriorganisatsioonide muud kommertstegevust ja selle toimepanijaid vastutusele võtta. Vajaduse korral peaksid liikmesriigid nägema ette karistused nimetatud nõuete rikkumise eest.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 c)  Finantsuurimistel on terrorikuritegudele kaasaaitamise ning terroriorganisatsioonide võrgustike ja ülesehituse avastamisel otsustav tähtsus. Sellised uurimised võivad anda väga häid tulemusi, eelkõige kui uurimisse on juba nende varasest etapist kaasatud maksu- ja tolliasutused, rahapesu andmebürood ja kohtuasutused. Liikmesriigid peaksid seadma sihiks muuta finantsuurimised igasuguse terrorismivastase uurimise standardosaks ning jagada olulist finantsteavet pädevate asutustega. Liikmesriigid peaksid oma jõupingutustes, mille eesmärk on ennetada ja uurida terrorismi rahastamist ning selle vastu võidelda, kasutama võimalikult suurel määral ära Europoli finantsandmeid ja terrorismi rahastamise vastase võitluse alast suutlikkust. Liikmesriigid peaksid samuti püüdma tagada tõhusamat ja koordineeritumat lähenemisviisi, näiteks luues riikide tasandil spetsialiseeritud üksused, kes tegelevad terrorismiga seotud finantsuurimistega, millel võib olla märkimisväärne lisaväärtus ning mis võivad olulisel määral kaasa aidata süüdistuste edukale esitamisele.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Terrorismi materiaalne toetamine teenuste, vara ja esemetega varustamises või nende transpordis, sealhulgas liitu sisenemist või sealt lahkumist hõlmavates kaubandustehingutes osalevate või seejuures vahendajatena tegutsevate isikute kaudu, peaks samuti olema liikmesriikides karistatav kui terrorismile kaasaaitamine või kui terrorismi rahastamine, kui seda tehakse teadlikuna asjaolust, et neid tehinguid või nendest saadud tulu kavatsetakse kasutada täielikult või osaliselt terroristlikel eesmärkidel või need toovad kasu terroristlikele rühmitustele.

(11)  Terrorismi materiaalne toetamine teenuste, vara ja esemetega varustamises või nende transpordis, sealhulgas liitu sisenemist või sealt lahkumist hõlmavates kaubandustehingutes osalevate või seejuures vahendajatena tegutsevate isikute kaudu, peaks olema liikmesriikides karistatav kui terrorismile kaasaaitamine või kui terrorismi rahastamine, kui seda tehakse selge kavatsusega või teadlikuna asjaolust, et neid tehinguid või nendest saadud tulu kavatsetakse kasutada täielikult või osaliselt terroristlikel eesmärkidel või need toovad kasu terroristlikele rühmitustele.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Lisaks tuleks sellise süüteo toime pannud või selle eest vastutavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele ette näha karistused, mis vastavad selliste süütegude raskusele.

(14)  Sellise süüteo toime pannud või selle eest vastutavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele tuleks ette näha karistused, mis vastavad selliste süütegude raskusele.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Tuleks ette näha jurisdiktsiooni kehtestamise normid, et tagada terrorikuritegude eest tõhus süüdistuse esitamine. Eelkõige on vaja kehtestada jurisdiktsioon süütegude suhtes, mille on toime pannud terrorismialase väljaõppe andjad, sõltumata nende kodakondsusest, pidades silmas sellise käitumise võimalikku mõju liidu territooriumil ja terrorismialase väljaõppe andmise ja saamise süüteo vahelist tihedat sisulist seost.

(15)  Tuleks ette näha jurisdiktsiooni kehtestamise normid, et tagada terrorikuritegude eest tõhus süüdistuse esitamine. Eelkõige on vaja kehtestada jurisdiktsioon süütegude suhtes, mille on toime pannud liidu kodanikele või liidus elavatele isikutele terrorismialase väljaõppe andnud isikud, sõltumata väljaõppe andjate kodakondsusest, pidades silmas sellise käitumise võimalikku mõju liidu territooriumil ja terrorismialase väljaõppe andmise ja saamise süüteo vahelist tihedat sisulist seost. Kolmanda riigi kodanikule süüdistuse esitamisel tuleb järgida asjaomaste kolmandate riikidega sõlmitud lepinguid, mis käsitlevad väljaandmist ning politsei- ja õiguskoostööd kriminaalasjades.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a)  Käesolevas direktiivis osutatud kuritegude avastamiseks, ennetamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks vajalik teave puudutab sageli rohkem kui ühte liikmesriike ning seepärast võib vaja minna kiireloomulisi meetmeid. Terrorismi ennetamiseks ja sellega võitlemiseks on vaja piiriülest koostööd pädevate riiklike asutuste ja liidu ametite vahel kriminaaltoimikutest ja kohtudokumentidest või muudest kättesaadavatest allikatest pärineva asjakohase teabe kiireks vahetamiseks isikute kohta, kes on radikaliseerunud ja vägivaldsesse äärmuslusse langenud ning keda kahtlustatakse kuriteos või kelle suhtes on algatatud või läbi viidud kriminaalmenetlus või kelle vara on arestitud käesolevas direktiivis osutatud kuritegude tõttu, kaasa arvatud sellised isikud, kellel ei ole lubatud siseneda liikmesriigi territooriumile või kes on välja saadetud käesolevas direktiivis osutatud kuritegudes osalemise kahtluse tõttu. Pädevad riiklikud ja liidu asutused peaksid seepärast vahetama niisugust teavet tulemuslikult ja õigeaegselt ning järgima sealjuures kohaldatavaid andmekaitset käsitlevaid õigusakte. Lisaks peaksid liikmesriigid ja nende pädevad asutused rohkem kasutama kättesaadavaid süsteeme ja andmebaase, mida pakuvad asjaomased ametid, nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt, et suurendada oma terrorismi ennetamise ja sellega võitlemise alast suutlikkust. Selleks peaksid nad jagama kogu asjaomast teavet ning viima läbi süstemaatilisi strateegilisi ja operatiivseid analüüse kooskõlas kohaldatava õiguse ja seonduvate tagatistega.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 b) Terrorikuritegude, sealhulgas terroristlike rühmitusega seotud kuritegude ja terroristliku tegevusega seotud kuritegude uurimise ja nende eest süüdistuste esitamise edukuse tagamiseks peaks pädevatel asutustel, kes vastutavad selliste kuritegude uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise eest, olema võimalik kasutada tulemuslikke uurimisvahendeid, näiteks organiseeritud kuritegevuse või muude raskete kuritegude vastases võitluses kasutatavaid vahendeid. Võttes muu hulgas arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, peaks selliste vahendite siseriiklike õigusaktide kohane kasutamine olema vastavuses ja proportsionaalne uuritavate kuritegude laadi ja raskusega.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 c)  Liikmesriigid peaksid tõhustama igasuguse olemasoleva asjakohase teabe õigeaegset vahetust terrorismi eesmärgil välisriiki reisivate isikute kohta. Liikmesriigid peaksid samuti süstemaatiliselt käsitama kõiki juhtumeid, mis puudutavad käesolevas direktiivis sätestatud kuritegusid, nõukogu otsuse 2007/533/JSK1a artikli 21 tähenduses piisavalt asjakohaste ja tähtsatena õigustamaks teate sisestamist Schengeni infosüsteemi. Lisaks peaksid liikmesriigid reeglina käsitama kõiki juhtumeid, mis puudutavad käesolevas direktiivis sätestatud kuritegusid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/6811b artikli 9 tähenduses asjakohaste ja vajalikena, et jagada broneeringuinfo töötlemise tulemusi teiste asjaomaste liikmesriikidega kooskõlas nimetatud direktiiviga.

 

________________

 

1a Nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsus 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 205, 7.8.2007, lk 63).

 

1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/681, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks (ELT L 119, 4.5.2016, lk 132).

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15 d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 d)  Asjaolu, et terroriorganisatsioonid sõltuvad väga suurel määral eri elektroonilistest vahenditest, internetist ja sotsiaalmeediast, et terroriaktidest teada anda, nendele üles kutsuda ja kihutada, potentsiaalseid võitlejaid värvata, raha koguda või oma tegevusele muud toetust leida, on terrorikuritegudega seotud uurimistes ja süüdistuste esitamisel tõeline probleem. Liikmesriigid peaksid seepärast tegema koostööd omavahel, eelkõige Eurojusti ja Europoli kaudu, ja Euroopa Komisjoniga, et tagada kooskõlastatud lähenemisviis elektroonilise tõendusmaterjali kogumisele, jagamisele ja selle vastuvõetavuse tagamisele.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Liikmesriik peaks võtma terrorismiohvrite konkreetsetele vajadustele vastavad kaitse, toetuse ja abi andmise meetmed ning täpsustama ja laiendama veelgi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/29/EL28 juba sisalduvaid õigusi. Seoses artiklis 3 nimetatud kuritegudega on terrorismiohvrid direktiivi 2012/29/EL artiklis 1 määratletud terrorismiohvrid. Liikmesriikide võetavate meetmetega tuleks tagada, et terrorirünnaku korral saavad terrorismiohvrid emotsionaalset ja psühholoogilist tuge, sealhulgas traumaabi ja nõustamist, ning asjakohast juriidilist, praktilist ja finantsalast teavet ja nõu.

(16)  Liikmesriigid peaksid tagama, et terrorismiohvrite staatust tunnustatakse piisavalt enne kriminaalmenetlust, selle ajal ja pärast seda, võtma terrorismiohvrite konkreetsetele vajadustele vastavad kaitse, toetuse ja abi andmise meetmed, koheldes ohvreid lugupidavalt ja õiglaselt, ning täpsustama ja laiendama veelgi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/29/EL28 juba sisalduvaid õigusi. Seoses käesolevas direktiivis nimetatud terroriaktidega on terrorismiohvrid direktiivi 2012/29/EL artiklis 2 määratletud terrorismiohvrid. Liikmesriikide võetavate meetmetega tuleks tagada, et terrorirünnaku korral saavad terrorismiohvrid emotsionaalset ja psühholoogilist tuge, sealhulgas traumaabi, ning asjakohast juriidilist, praktilist ja finantsalast teavet, nõu ja piisavat abi. Liikmesriigid peaksid julgustama terroriaktide ohvrite toetamise eest vastutavate inimeste eriväljaõpet, samuti pakkuma selleks vajalikke vahendeid. Lisaks peaks iga liikmesriik võtma arvesse ähvarduste ja kättemaksu ohtu ohvritele ja isikutele, kes võiksid terrorismiaktidega seoses anda tunnistusi kriminaalmenetlustes. Samuti tuleks terrorismiohvritele anda tasuta õigusabi kõikides liikmesriikides, kus nad osalevad hüvitise otsuse saamiseks kriminaalmenetluses või muudes kohtumenetlustes.

__________________

__________________

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK (EÜT L 315, 14.11.2012, lk 37).

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK (ELT L 315, 14.11.2012, lk 37).

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a)  Liikmesriigid peaksid terrorismiohvritele looma ja välja töötama ühtse kontaktpunkti teabe andmiseks ja nõustamiseks, mis ei rahuldaks üksnes ohvrite teabe ja nõu saamise vajadusi, vaid pakuks neile ka psühholoogilist esmaabi ja edasisele ravile saatmise võimalusi ning vajaduse korral abi ja toetust meedia tähelepanuga toimetulekuks.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 b)  Liikmesriigid peaksid sõnavabadust täielikult austades vahetama parimaid tavasid selle kohta, kuidas tulla toime meedia ja ajakirjanikega, et kaitsta ohvrite ja nende pereliikmete eraelu ning teha koostööd eriteenistustega, kes pakuvad ohvritele abi ja toetust, et aidata neil toime tulla meedia tähelepanuga.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a)  Liikmesriigid peaksid tegema omavahel koostööd tagamaks, et kuriteoohvrite õigusi, tugiteenuseid ja hüvitisi puudutavat teavet antaks kõikidele terrorismiohvritele. Lisaks peaksid liikmesriigid tagama, et terrorismiohvritel on võimalik kasutada pikaajalisi tugiteenuseid oma elukohariigis, isegi kui terroriakt pandi toime mõnes teises liikmesriigis.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 b)  Parem koostöö liikmesriikide vahel terrorismivastases võitluses peaks hõlmama ka nende õigusasutuste ja Eurojusti vahelist aktiivset teabevahetust ja koostööd. Tuleks suurendada Eurojusti koordineerimiskeskuse vahendeid, kuna sel peaks olema tõendite kogumiseks võetavate liikmesriikide õigusasutuste ühismeetmete edendamisel otsustav roll. Ühiseid uurimisrühmi tuleks seetõttu aktiivsemalt kasutada nii liikmesriikide seas kui ka liikmesriikide ja selliste kolmandate riikide vahel, kellega Eurojust on sõlminud koostöölepingud.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 c)  Euroopa Liidu kodanike radikaliseerimise ja värbamise ennetamiseks terroriorganisatsioonide poolt on vaja pikaajalist, ennetavat ja terviklikku lähenemisviisi, kus kriminaalõiguse valdkonna meetmeid kasutataks koos haridus-, sotsiaalse kaasamise ja integratsioonipoliitikaga ning tõhusate deradikaliseerimise ja välja astumise programmide pakkumisega. Liikmesriigid peaksid jagama parimaid tavasid selle valdkonna tõhusate meetmete ja projektide osas. Lisaks peaksid liikmesriigid jagama häid tavasid tõhusate alternatiivsete meetmete kohta õigusliku lähenemisviisi raames, et vältida liidu kodanike või liidus seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike lahkumist liidust terrorismi eesmärgil või et kontrollida nende naasmist liitu konfliktipiirkondadest. Nad peaksid jagama selliseid häid tavasid mitte ainult üksteisega, vaid vajaduse korral ka kolmandate riikide ja asjaomaste liidu ametitega.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 d)  Liikmesriigid peaksid tegema jõupingutusi terrorismi ennetamiseks ka oma strateegiate kooskõlastamise ning oma käsutuses oleva teabe ja kogemuste jagamise teel, rakendades häid tavasid nii liidu kui ka riiklikul tasandil ning ajakohastades riikide ennetuspoliitikat kooskõlas radikaliseerumise ja terroristide värbamise vastase liidu strateegiaga. Komisjon peaks vajaduse korral pakkuma riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele ametiasutustele toetust ennetuspoliitika väljatöötamisel.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Kuna liikmesriigid ei suuda ühepoolselt käesoleva direktiivi eesmärke piisavalt saavutada ning need on üle-euroopaliste ühtlustatud normide vajaduse tõttu paremini saavutatavad liidu tasandil, võib liit vastu võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(18)  Kuna liikmesriigid ei suuda ühepoolselt käesoleva direktiivi eesmärke piisavalt saavutada ning need on paremini saavutatavad liidu tasandil, võib liit vastu võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a)  Terrorismivastane võitlus on oluline ja ülemaailmne jõupingutus, milleks on vaja rahvusvahelist tasandit, ning seetõttu on liit kohustatud tegema koostööd kolmandate riikidega.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Käesolevas direktiivis austatakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 tunnustatud põhimõtteid, põhiõigusi ja -vabadusi ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, sealhulgas selle II, III, V ja VI peatükis nimetatud põhimõtteid, mille hulka kuuluvad muu hulgas õigus vabadusele ja turvalisusele, sõna- ja teabevabadus, ühinemisvabadus, mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus, üldine diskrimineerimise, eelkõige rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste tunnuste, keele, religiooni või usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste tõttu diskrimineerimise keelamine, õigus era- ja pereelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõte, mis hõlmab kriminaalõiguses kohaldatavat täpsuse, selguse ja prognoositavuse nõuet, süütuse presumptsioon ja liikumisvabadus, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 21 lõikes 1 ja direktiivis 2004/38/EÜ. Käesolevat direktiivi tuleb rakendada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega.

(19)  Käesolevas direktiivis ja selle rakendamisel austatakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 tunnustatud põhimõtteid, põhiõigusi ja -vabadusi ning eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, sealhulgas selle II, III, V ja VI peatükis nimetatud põhimõtteid, mille hulka kuuluvad muu hulgas õigus vabadusele ja turvalisusele, sõnavabadus, sealhulgas väljendus- ja teabevabadus, ühinemisvabadus, mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus, üldine diskrimineerimise, eelkõige rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste tunnuste, keele, religiooni või usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste tõttu diskrimineerimise keelamine, õigus era- ja pereelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõte, mis hõlmab kriminaalõiguses kohaldatavat täpsuse, selguse ja prognoositavuse nõuet, süütuse presumptsioon ja õigus õiglasele kohtumenetlusele, mille tulemus oleneb kohtuasja konkreetsetest asjaoludest, ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis tunnustatud põhimõtted, ning liikumisvabadus, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 21 lõikes 1 ja direktiivis 2004/38/EÜ1a, tunnistades, et avaliku poliitika või riikliku julgeoleku eesmärgil võib liikumisvabadusest teha erandeid. Nimetatud õiguste ja vabaduste mis tahes piiramise suhtes kohaldatakse harta artikli 52 lõikes 1 sätestatud tingimusi.

 

__________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 a)  Käesoleva direktiivi mõju ei tohiks väljenduda liikmesriikide kohustuses võtta meetmeid, mis võiksid viia mis tahes diskrimineerimiseni.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 b)  Käesolevat direktiivi ei tohiks üheski osas tõlgendada nii, nagu püütaks sellega vähendada või piirata liidu acquis’d kahtlusaluste või süüdistatavate menetlusõiguste osas kriminaalmenetlustes, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/3431a. Tõendamiskohustus ei peaks lasuma isikutel, keda kahtlustatakse käesolevas direktiivis sätestatud kuritegude toimepanemises.

 

____________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/343, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul (ELT L 65, 11.3.2016, lk 1).

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 c)  Käesolevat direktiivi ei tohiks üheski osas tõlgendada nii, nagu püütaks sellega vähendada või piirata teabe levitamist arvamuse väljendamiseks või teaduslikel, akadeemilistel või aruandluse eesmärkidel, või poleemiliste ja vaieldavate vaadete väljendamist avalikel aruteludel tundlikes poliitilistes küsimustes.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Pidades silmas seaduslikke eesmärke ja nende vajalikkust demokraatlikus ühiskonnas, peaks käesolevas direktiivis määratletud süütegude kriminaliseerimine olema proportsionaalne süüteo laadi ja asjaoludega ning välistada tuleks igasugune omavoli või diskrimineerimine.

(20)  Pidades silmas seaduslikke eesmärke ja nende vajalikkust demokraatlikus ühiskonnas, peaks käesolevas direktiivis määratletud süütegude kriminaliseerimine olema proportsionaalne süüteo ja iga juhtumi laadi ja asjaoludega ning välistada tuleks igasugune omavoli või diskrimineerimine.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Liikmesriikide puhul, kelle suhtes käesolev direktiiv on siduv, peaks käesolev direktiiv asendama raamotsuse 2002/475/JSK29.

(21)  Liikmesriikide puhul, kelle suhtes käesolev direktiiv on siduv, asendab käesolev direktiiv raamotsuse 2002/475/JSK.

__________________

 

29 Raamotsust on muudetud nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsusega 2008/919/JSK, millega muudetakse raamotsust 2002/475/JSK (ELT L 330, 9.12.2008, lk 21).

 

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a)  Sanktsioone terroriaktide, terrorirühmitusega seotud kuritegude ja terroristliku tegevusega seotud kuritegude valdkonnas ei tohiks liikmesriigid mitte mingil tingimusel kasutada põhjusena, et hoiduda kõrvale oma rahvusvahelistest kohustustest 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni alusel, mida on täiendatud 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolliga.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva direktiiviga nähakse ette miinimumnormid, mis käsitlevad kuritegude määratlemist ja terrorikuritegudega seotud karistusi, terroristlike rühmituste ja terroristliku tegevusega seotud süütegusid ning konkreetseid meetmeid terrorismiohvritele kaitse ja abi andmiseks.

Käesoleva direktiiviga nähakse ette miinimumnormid, mis käsitlevad kuritegude määratlemist ja terrorikuritegudega seotud karistusi, terroristlike rühmituste ja terroristliku tegevusega seotud süütegusid ning konkreetseid meetmeid terrorismiohvritele kaitse ja abi ja toetuse andmiseks.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  kuriteoohver –

 

(i)  füüsiline isik, kes on kannatanud kahju, sealhulgas füüsilist, vaimset või emotsionaalset kahju, või kandnud varalist kahju, mille on otseselt põhjustanud kuritegu;

 

(ii)  sellise isiku pereliige, kelle surma kuritegu otseselt põhjustas, ja kes on selle isiku surma tagajärjel kahju kannatanud;

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  sundida valitsust või rahvusvahelist organisatsiooni põhjendamatult mõnda tegu toime panema või sellest hoiduma;

(b)  vägivalda kasutades või vägivalla ähvardusel sundida või püüda sundida valitsust või rahvusvahelist organisatsiooni mõnda tegu toime panema või sellest hoiduma;

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  rünnakud inimelu vastu, mis võivad põhjustada surma;

(a)  rünnakud inimelu vastu, mis võivad põhjustada surma või tekitada vigastusi;

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  rünnakud isiku kehalise puutumatuse vastu;

(b)  rünnakud isiku kehalise ja vaimse puutumatuse vastu;

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  relvade, lõhkeainete või tuuma-, bio- või keemiarelvade valmistamine, valduses hoidmine, omandamine, vedu, tarnimine või kasutamine, samuti bio- ja keemiarelvadega seotud teadus- ja arendustöö;

(f)  relvade, lõhkeainete või radioloogiliste, tuuma-, bio- või keemiarelvade valmistamine, valduses hoidmine, omandamine, vedu, tarnimine või kasutamine, samuti tuuma-, bio- ja keemiarelvadega seotud teadus- ja arendustöö;

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  ohtlike ainete heite või tulekahjude, plahvatuste või üleujutuste põhjustamine, kui see ohustab inimelu;

(g)  ohtlike ainete, sh radioloogiliste või bioloogiliste materjalide heite põhjustamine või sellega ähvardamine või tulekahjude, üleujutuste või plahvatuste põhjustamine, kui see ohustab inimelu või tekitab ulatuslikku hirmu ja ärevust;

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  vee, elektri või mõne muu tähtsa loodusvaraga varustamise häirimine või katkestamine, kui see ohustab inimelu

(h)  vee, elektri või mõne muu tähtsa loodusvaraga varustamise häirimine või katkestamine küberründe või mis tahes muus vormis toimuva rünnaku kaudu, kui see ohustab inimelu;

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(h a)  ründed infosüsteemide vastu, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/40/EL1a artiklites 3–7;

 

_____________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. augusti 2013. aasta direktiiv 2013/40/EL, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2005/222/JSK (ELT L 218, 14.8.2013, lk 8).

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i)  mõne punktides a–h loetletud teo toimepanemisega ähvardamine.

(i)  mõne punktides a–h loetletud teo toimepanemisega tõsiselt ähvardamine; sellise ähvarduse olemasolu tehakse kindlaks objektiivsete faktiliste asjaolude alusel.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et järgmised teod on karistatavad kuriteona, kui need on toime pandud tahtlikult:

Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et järgmised teod on karistatavad kuriteona, kui need on toime pandud tahtlikult ja ebaseaduslikult:

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  terroristliku rühmituse tegevuses osalemine, sealhulgas teabe või materiaalsete vahenditega varustamise või selle rühmituse tegevuse mis tahes viisil rahastamise teel, olles teadlik asjaolust, et selline osalemine aitab kaasa terroristliku rühmituse kuritegelikule tegevusele.

(b)  terroristliku rühmituse tegevuses osalemine, sealhulgas teabe või materiaalsete vahenditega varustamise või selle rühmituse tegevuse mis tahes viisil rahastamise teel, olles teadlik asjaolust, et selline osalemine aitab kaasa terroristliku rühmituse kuritegelikule tegevusele, sõltumata sellest, kas need tegevused toimuvad liikmesriigis või kolmandas riigis.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et üldsusele sõnumi levitamine või muul moel kättesaadavaks tegemine mõnele artikli 3 lõike 2 punktides a–h loetletud süüteole kihutamise tahtlusega, kui selline käitumine otseselt või kaudselt toetab terrorikuritegu, tekitades selle toimepanemise ohu, on karistatav kuriteona, kui see on toime pandud tahtlikult.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et üldsusele sõnumi levitamine või muul moel mis tahes vahenditega, kas internetis või väljaspool seda, kättesaadavaks tegemine mõnele artikli 3 lõike 2 punktides a–h loetletud süüteole kihutamise tahtlusega, kui selline käitumine toetab terrorikuriteo toimepanekut, tekitades konkreetsel juhul selle toimepanemise ohu, on karistatav kuriteona, kui see on toime pandud tahtlikult.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 5 a

 

Raskendavad asjaolud

 

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et raskendavaks asjaoluks loetakse see, kui artiklites 6 ja 7 nimetatud kuriteod pannakse toime haavatavate füüsiliste isikute, sealhulgas laste vastu.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et teisele isikule ettepaneku tegemine panna toime mõni artikli 3 lõike 2 punktides a–h või artiklis 4 loetletud süütegu on karistatav kuriteona, kui see on toime pandud tahtlikult.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et teisele isikule ettepaneku tegemine panna toime mõni artikli 3 lõike 2 punktides a–h või artiklis 4 loetletud süütegu või selle toimepanemisele kaasa aidata on karistatav kuriteona, kui see on toime pandud tahtlikult.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et teiselt isikult lõhkeainete, tuli- või muude relvade või mürgiste või ohtlike ainete valmistamise või kasutamise kohta või muude eriliste meetodite või tehniliste võtete kohta juhiste saamine mõne artikli 3 lõike 2 punktides a–h loetletud süüteo toimepanemise või sellele kaasaaitamise eesmärgil on karistatav kuriteona, kui see on toime pandud tahtlikult.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et lõhkeainete, tuli- või muude relvade või mürgiste või ohtlike ainete valmistamise või kasutamise kohta või muude eriliste meetodite või tehniliste võtete kohta väljaõppe või juhiste saamine, sealhulgas teadmiste, dokumentide või praktiliste oskuste omandamine mõne artikli 3 lõike 2 punktides a–h loetletud süüteo toimepanemise või sellele kaasaaitamise eesmärgil on karistatav kuriteona, kui see on toime pandud tahtlikult.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimine

Terrorismi eesmärgil välisriiki reisimine

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et teise riiki reisimine mõne artiklis 3 nimetatud terrorikuriteo toimepanemise või sellele kaasaaitamise, artiklis 4 nimetatud terroristliku rühmituse tegevuses osalemise või artiklites 7 ja 8 nimetatud terrorismialase väljaõppe andmise või saamise eesmärgil on karistatav kuriteona, kui see on toime pandud tahtlikult.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et mis tahes reisimine riiki või liikmesriiki, kas otse või transiidina läbi ühe või mitme liikmesriigi, on karistatav kuriteona, kui see on toime pandud tahtlikult, kui saab objektiivselt tõendada, et see toimus mõne artiklis 3 nimetatud terrorikuriteo toimepanemise või sellele kaasaaitamise või artiklis 4 nimetatud terroristliku rühmituse tegevuses osalemise eesmärgil ja teadlikuna asjaolust, et selline osalemine aitaks kaasa niisuguse rühmituse kuritegelikule tegevusele, või artiklites 7 ja 8 nimetatud terrorismialase väljaõppe andmise või saamise eesmärgil.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimise korraldamine või muul viisil hõlbustamine

Terrorismi eesmärgil välisriiki reisimise korraldamine või muul viisil hõlbustamine

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et rahaliste vahendite eraldamine või kogumine mis tahes viisil, otseselt või kaudselt, tahtlusega või teades, et neid kasutatakse täielikult või osaliselt artiklites 3–10 ja 12–14 või artiklis 16 nimetatud süütegude toimepanemiseks, on karistatav kuriteona, kui see on toime pandud tahtlikult.

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et rahaliste vahendite eraldamine või kogumine mis tahes viisil, otseselt või kaudselt, tahtlikult või teadmisega, et neid kasutatakse täielikult või osaliselt artiklites 3–10 ja artiklis 14 nimetatud süütegude toimepanemiseks või neile kaasaaitamiseks, on karistatav kuriteona, kui see on toime pandud tahtlikult.

 

2.  Kui lõikes 1 osutatud terrorismi rahastamine on seotud mõne artiklites 3, 4 ja 9 sätestatud süüteoga, ei ole vajalik, et rahalisi vahendeid kasutatakse tegelikult, kas täielikult või osaliselt, mõne sellise süüteo toimepanemiseks või neile kaasaaitamiseks, samuti pole vajalik, et süüteo toimepanija teaks, milliseks konkreetseks aktiks või aktideks rahalisi vahendeid kasutatakse.

 

3.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada selliste rahaliste vahendite ja muude varade külmutamine või arestimine ja konfiskeerimine, mida kasutatakse või mis on eraldatud käesolevas direktiivis osutatud mis tahes süütegude toimepanemiseks või süüteokatseks.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et vargus raskendavatel asjaoludel mõne artiklis 3 loetletud süüteo toimepanemiseks on karistatav kuriteona, kui see on toime pandud tahtlikult.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et vargus raskendavatel asjaoludel mõne artiklites 3 ja 4 loetletud süüteo toimepanemiseks on karistatav kuriteona, kui see on toime pandud tahtlikult.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et väljapressimine mõne artiklis 3 loetletud süüteo toimepanemiseks on karistatav kuriteona, kui see on toime pandud tahtlikult.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et väljapressimine mõne artiklites 3 ja 4 loetletud süüteo toimepanemiseks on karistatav kuriteona, kui see on toime pandud tahtlikult.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Võltsitud haldusdokumentide koostamine terrorikuriteo toimepanemiseks

Võltsitud haldusdokumentide koostamine, omamine või kasutamine terrorikuriteo toimepanemiseks

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et võltsitud haldusdokumentide koostamine mõne artiklis 3 loetletud süüteo toimepanemiseks on karistatav kuriteona, kui see on toime pandud tahtlikult.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et võltsitud haldusdokumentide koostamine, omamine ja kasutamine mõne artikli 3 lõike 2 punktides a–h a ja artikli 4 punktis b ning artiklites 9 ja 10 loetletud süüteo toimepanemiseks on karistatav kuriteona, kui see on toime pandud tahtlikult.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 14a

 

Internetis leiduva, terrorismiga seotud ebaseadusliku infosisu vastased meetmed

 

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada nende territooriumil majutatava avalikult terrorikuriteo toimepanemisele kihutava (nagu on osutatud artiklis 5) ebaseadusliku infosisu viivitamatu kõrvaldamine. Nad püüavad samuti saavutada sellise sisu kõrvaldamist, kui seda majutatakse väljaspool nende territooriumi. Kui see ei ole teostatav, võivad liikmesriigid võtta vajalikke meetmeid, et tõkestada juurdepääs sellisele sisule.

 

2.  Kõnealuseid meetmeid tuleb võtta kooskõlas läbipaistvate menetlustega ja piisavate tagatiste olemasolu korral, eelkõige tagamaks, et piirang on vajalik ja proportsionaalne ning kasutajaid teavitatakse piirangu põhjusest. Kõrvaldamise ja tõkestamise meetmed allutatakse kohtulikule kontrollile.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

III jaotises ja artiklis 4 nimetatud süütegu on karistatav ka juhul, kui terrorikuritegu ei ole tegelikult toime pandud või kui puudub seos konkreetse terrorikuriteoga, või artiklites 911 käsitletud süütegude puhul, terroristliku tegevusega seotud konkreetse süüteoga.

III jaotises ja artiklis 4 nimetatud süütegu on karistatav ka juhul, kui terrorikuritegu ei ole tegelikult toime pandud, ning artiklites 510 ja 12–14 käsitletud süütegude puhul, kui puudub seos mõne muu käesolevas direktiivis sätestatud konkreetse aktiga.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et artiklites 3–8 ja 11–14 nimetatud süüteole kaasaaitamine muudetakse karistatavaks.

1.  Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et artiklites 3–7 ja 11–14 nimetatud süüteole kaasaaitamine muudetakse karistatavaks.

2.  Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et artiklites 3–14 nimetatud süüteole kihutamine muudetakse karistatavaks.

2.  Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et artiklites 3 ja 6–14 nimetatud süüteole kihutamine muudetakse karistatavaks.

3.  Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et artiklites 3, 6, 7, 9 ja 11–14 nimetatud süüteokatse, välja arvatud artikli 3 lõike 2 punktis f nimetatud valduses hoidmine ja artikli 3 lõike 2 punktis i nimetatud süütegu, muudetakse karistatavaks.

3.  Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et artiklites 3, 6, 7, 9 ja 11–14 nimetatud süüteokatse, välja arvatud artikli 3 lõike 2 punktis f nimetatud valduses hoidmine ja artikli 3 lõike 2 punktis i nimetatud süütegu, muudetakse karistatavaks.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kergendavad asjaolud

Eriasjaolud

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõik 1 – punkt b – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  annab haldus- või kohtuorganitele teavet, millele neil muul viisil juurdepääs puuduks, aidates neil

(b)  annab pädevatele ametiasutustele teavet, millele neil muul viisil juurdepääs puuduks, aidates neil

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõik 1 – punkt b – alapunkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  teha kindlaks või võtta vastutusele teisi süüteo toimepanijaid;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt e a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  käesolevas direktiivis sätestatud kuritegude toimepanemiseks kasutatud või nende toimepanemisest saadud vara arestimine ja konfiskeerimine vastavalt direktiivile 2014/42/EL1a.

 

_______________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/42/EL kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus (ELT L 127, 29.4.2014, lk 39).

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  süüteo toimepanija on liidu kodanik, kes pakub välismaal väljaõpet kolmandate riikide kodanikele;

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  süütegu pannakse toime kõnealuse liikmesriigi institutsioonide või elanikkonna vastu või Euroopa Liidu institutsiooni, organi, asutuse või ameti vastu, mis asub selles liikmesriigis.

(f)  süütegu pannakse toime kõnealuse liikmesriigi institutsioonide või elanikkonna vastu või liidu institutsiooni, organi, asutuse või ameti vastu, mis asub selles liikmesriigis, sealhulgas lennuki, laeva või muu inimeste või kauba transportimise vahendi kaaperdamise kaudu, või kui kolmanda riigi kodanik saab väljaõpet välismaal, kavatsusega viia läbi rünnak selles liikmesriigis;

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Iga liikmesriik võtab vajalikke meetmeid oma jurisdiktsiooni kehtestamiseks artiklis 4 nimetatud süütegude üle, kui teo toimepanija asub tema territooriumil.

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui süütegu kuulub rohkem kui ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni alla ja kui üks neist suudab nõuetekohaselt süüdistuse esitada samade faktide alusel, teevad asjaomased liikmesriigid koostööd, otsustamaks, kes neist esitab süüteo toimepanijale süüdistuse, et koondada menetlus võimaluse korral ühte liikmesriiki. Selleks võivad liikmesriigid kasutada Eurojusti, et hõlbustada õigusasutuste koostööd ja nende tegevuse koordineerimist. Arvesse võetakse järgmisi tegureid allpool esitatud järjekorras:

2.  Kui süütegu kuulub rohkem kui ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni alla ja kui üks neist suudab nõuetekohaselt süüdistuse esitada samade faktide alusel, teevad asjaomased liikmesriigid koostööd, otsustamaks, kes neist esitab süüteo toimepanijale süüdistuse, et koondada menetlus võimaluse korral ühte liikmesriiki. Selleks pöörduvad liikmesriigid Eurojusti poole, et hõlbustada õigusasutuste koostööd ja nende tegevuse koordineerimist. Arvesse võetakse järgmisi tegureid allpool esitatud järjekorras:

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Liikmesriigid tagavad koostöö ja teabevahetuse liikmesriigiga, kes on kehtestanud oma jurisdiktsiooni artiklites 3–14 ja 16 osutatud süütegude suhtes, traditsiooniliste kanalite, sealhulgas liidu ametite kaudu.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 21 a

 

Uurimiskohustus

 

1.  Kui liikmesriik on saanud teavet, et käesolevas direktiivis sätestatud süüteo toimepanija või väidetav toimepanija võib asuda tema territooriumil, võtab asjaomane liikmesriik kooskõlas riigisisese õigusega vajalikke meetmeid teabes esitatud faktide uurimiseks.

 

2.  Kui liikmesriik, kelle territooriumil süüteo toimepanija või väidetav toimepanija asub, on veendunud, et olukord seda nõuab, võtab ta kooskõlas riigisisese õigusega asjakohaseid meetmeid, et tagada isiku kohalolek süüdistuse esitamiseks või väljaandmiseks.

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 21 b

 

Ennetusmeetmed

 

1.  Liikmesriigid võtavad nõuetekohaseid meetmeid, et ennetada radikaliseerumist ja liidu kodanike värbamist terroriorganisatsioonide poolt.

 

2.  Liikmesriigid võtavad nõuetekohased meetmed, sealhulgas internetis, näiteks pakuvad teavet ja haridust, korraldavad teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ja töötavad välja alternatiivseid narratiive, et võidelda terroristliku propaganda vastu. Vajaduse korral võetakse selliseid meetmeid koostöös eraettevõtetega, asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide, kohalike kogukondade ja muude huvirühmadega. Selle eesmärk on suurendada teadlikkust ning vähendada radikaliseerumise ja terroriorganisatsioonide poolt värbamise ohtu.

 

3.  Liikmesriigid edendavad selliste töötajate regulaarset koolitust, kes võivad kokku puutuda radikaliseerumisaltite isikutega, sealhulgas kõige suurema surve all olevate politseiametnike ja vangivalvuritega, et võimaldada neil tuvastada radikaliseerumise märke ning tegeleda radikaliseerumise ja värbamisega terroriorganisatsioonide poolt.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 21 c

 

Kohustus vahetada terroriaktidega seotud teavet

 

1.  Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et riigi pädevad asutused edastavad asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele mis tahes asjakohase teabe juhtudel, kui on põhjust uskuda, et see teave võiks olla abiks käesolevas direktiivis osutatud süütegude tuvastamisel, ennetamisel, uurimisel või nende eest vastutusele võtmisel. Sellist teavet edastatakse tulemuslikult ja õigeaegselt ning selleks ei ole vaja eelnevat taotlust.

 

2.  Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et nende otsuse 2005/671/JSK1a artikli 2 kohaselt nimetatud kontaktpunkt edastab Europolile ja Eurojustile kõnealuses otsuses osutatud teabe tulemuslikult ja õigeaegselt.

 

3.  Liikmesriigid annavad Schengeni infosüsteemis süstemaatiliselt märku igast isikust, kes on vähemalt ühe käesoleva direktiivi artiklites 3–14 osutatud süüteo toimepanemises kahtlustatav või süüdi mõistetud.

 

4.  Liikmesriigid tagavad, et isikute puhul, kes on direktiivi (EL) 2016/681 artikli 6 lõike 2 kohaselt tuvastatud seoses käesolevas direktiivis osutatud süütegudega, edastab riigi broneeringuinfo üksus süstemaatiliselt nende andmete töötlemise tulemusi teiste liikmesriikide broneeringuinfo üksustele.

 

5.  Liikmesriigid edastavad süstemaatiliselt Europolile üksikasju iga isiku kohta, kes on vähemalt ühe käesoleva direktiivi artiklites 3–14 osutatud süüteo toimepanemises kahtlustatav või süüdi mõistetud.

 

6.  Käesolev artikkel ei piira kehtivate teabevahetust käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist.

 

_________________

 

1a Nõukogu 20. septembri 2005. aasta otsus 2005/671/JSK terroriaktidega seotud teabevahetuse ja koostöö kohta (ELT L 235, 29.9.2005, lk 22).

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 21 d

 

Olukord Schengeni ala välispiiridel

 

Liikmesriigid tagavad, et nende piiri- ja rannikuvalve teenistustel on juurdepääs asjaomastele andmebaasidele, eelkõige Europoli infosüsteemile.

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 e (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 21 e

 

Uurimisvahendid

 

Liikmesriigid võtavad vastavalt oma siseriiklikule õigusele ja kooskõlas nõuetekohaste õiguslike tagatistega vajalikud meetmed, et tagada organiseeritud kuritegevuse või muude raskete kuritegudega seotud juhtumite puhul kasutatavate tõhusate uurimisvahendite kättesaadavus isikutele, üksustele või asutustele, kelle ülesandeks on artiklites 3–14 nimetatud süütegude uurimine või nende eest süüdistuse esitamine.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 21 f

 

Internetipõhise radikaliseerumise ja terrorismile kihutamise vastased meetmed

 

Liikmesriigid töötavad koostöös komisjoni ja internetiteenuse osutajatega välja internetipõhise radikaliseerumise ja terrorismile kihutamise vastase Euroopa ühisstrateegia. Seda strateegiat ajakohastatakse korrapäraselt.

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Liikmesriigid tagavad kooskõlas direktiiviga 2012/29/EL, et terrorismiohvrite ja nende pereliikmete kaitsmiseks on olemas meetmed. Kriminaalmenetluse käigus pööratakse erilist tähelepanu ohule langeda hirmutamise ja kättemaksu ohvriks ning vajadusele kaitsta terrorismiohvrite füüsilist ja vaimset puutumatust, sealhulgas ülekuulamise ja tunnistuse andmise ajal.

 

Lisaks tagavad liikmesriigid tasuta õigusabi andmise terrorismiohvritele, kes osalevad kriminaalmenetlustes ning vajaduse korral muudes kohtumenetlustes hüvitise otsuse saamiseks.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid tagavad, et terrorismiohvrite abistamiseks ja toetamiseks on olemas konkreetsed teenused. Selliste teenuste osutamiseks peab olema vajalik suutlikkus ja organisatsiooniline struktuur, et anda ohvritele vastavalt iga ohvri konkreetsetele vajadustele abi ja toetust kohe pärast rünnakut ja seejärel niikaua, kui vaja. Teenused on konfidentsiaalsed, tasuta ja kõikidele terrorismiohvritele hõlpsalt kättesaadavad. Teenuste hulka kuuluvad eelkõige:

2.  Liikmesriigid tagavad, et terrorismiohvrite abistamiseks ja toetamiseks on olemas konkreetsed teenused, sealhulgas ohvriabiorganisatsioonide või ekspertide kättesaadavuse kaudu. Selliste teenuste osutamiseks peab olema vajalik suutlikkus ja organisatsiooniline struktuur, et anda ohvritele vastavalt iga ohvri konkreetsetele vajadustele abi ja toetust kohe pärast rünnakut ja seejärel niikaua, kui vaja. Liikmesriigid loovad koordineerimiskeskuse, kuhu koondatakse sellised organisatsioonid ja eksperdid, kes on pädevad andma teavet, tuge ja osutama praktilisi teenuseid ohvritele ning nende peredele ja sugulastele. Teenused on konfidentsiaalsed, tasuta ja kõikidele terrorismiohvritele hõlpsalt kättesaadavad. Teenuste hulka kuuluvad eelkõige:

 

(-a)  arstiabi ja füüsiline ravi, sealhulgas vastumeetmed tuuma-, bioloogilistele või keemilistele rünnakutele;

(a)  emotsionaalne ja psühholoogiline tugi, nagu traumaabi ja nõustamine;

(a)  emotsionaalne ja psühholoogiline tugi, nagu traumaabi ja nõustamine;

(b)  asjakohastes juriidilistes, praktilistes ja finantsküsimustes nõu ja teabe andmine.

(b)  asjakohastes juriidilistes, praktilistes ja finantsküsimustes nõu ja teabe andmine;

 

(b a)  ohvrite toetamine nende naasmisel elukohaliikmesriiki juhtudel, kui rünnak toimus mõnes teises liikmesriigis.

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed oma hädaolukorras reageerimise taristu raames, et kaasata ohvritoe spetsialistid hädaolukorra lahendamise plaanimisse ning hõlbustada ja täiustada ohvrite tuvastamisprotsessi kohe pärast terrorirünnakut, võttes samal ajal arvesse ohvrite vajadusi. Liikmesriigid töötavad eelkõige välja ühise abimehhanismi, mis võetakse käiku taotluse korral, ja koordineerivad seda. Liikmesriigid peaksid tagama uurimisalase toetuse kohapeal ning looma ühtse veebisaidi, kust pääseks ligi avalikule teabele terrorirünnaku kohta liikmesriigis. Liikmesriigid peaksid samuti looma eraviisilise juurdepääsuga veebisaidi, et teavitada ohvreid ja pereliikmeid nende õigustest ning anda muud rünnakuga seonduvat teavet.

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Komisjon uurib, kas kõik terroriohvrite kaitset, toetust ja õigusi käsitlevad seadusandlikud sätted oleks vaja esitada ja töötada välja ühtses terroriohvreid käsitlevas õigusaktis.

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 23 a

 

Põhiõigused ja -vabadused

 

1.  Käesoleva direktiivi ülevõtmisel ja rakendamisel tagavad liikmesriigid, et kriminaliseerimine on proportsionaalne õiguspäraste eesmärkidega ja demokraatlikus ühiskonnas vajalik ning kõik meelevaldsuse ja diskrimineerimise vormid on välistatud.

 

2.  Käesolev direktiiv ei muuda liikmesriikide kohustust austada ELi lepingu artiklites 2 ja 6 ning hartas, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja rahvusvahelises humanitaarõiguses sätestatud põhiõigusi ning seda rakendatakse ja tõlgendatakse kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 23 b

 

Hädaolukord ja põhiõigused

 

Sõjaseisukorras või muus üldises hädaolukorras, mis ohustab rahva eluvõimet, võivad liikmesriigid kooskõlas liidu ja rahvusvahelise õigusega teatavate õiguste kohaldamisest erandeid teha. Niisugune olukord ei vabasta ametiasutusi kohustusest tõendada, et meetmeid võetakse ainult terrorismivastase võitluse eesmärgil ja need on otseselt seotud konkreetse eesmärgiga võidelda terrorismi vastu.

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 23 c

 

Sõnavabadusega seotud aluspõhimõtted

 

Käesolev direktiiv ei kohusta liikmesriike võtma meetmeid, mis on vastuolus sõnavabadust, eelkõige ajakirjandusvabadust ja muude meediakanalite sõnavabadust käsitlevate aluspõhimõtetega, ega piira siseriiklike õigusnormide kohaldamist, mis reguleerivad ajakirjanduse ja muude meediakanalite õigusi ja kohustusi ning nende menetluslikke tagatisi, kui sellised normid on seotud vastutuse piiritlemise või piiramisega.

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 23 d

 

1.  Käesolev direktiiv ei kohusta liikmesriike võtma meetmeid, mis on vastuolus nende liidu õigusest tuleneva kohustusega järgida kriminaalmenetlustes kahtlusaluste või süüdistatavate menetlusõigusi.

 

2.  Kõigil, kelle õigusi ja vabadusi on käesoleva direktiivi rakendamisel põhjendamatult rikutud, on õigus tõhusale õiguskaitsevahendile, nagu on sätestatud harta artiklis 47.

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate siseriiklike õigusnormide teksti.

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon esitab [24 kuud pärast käesoleva direktiivi rakendamise tähtaega] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse, millises ulatuses on liikmesriigid võtnud käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikke meetmeid.

1.  Komisjon esitab [12 kuud pärast käesoleva direktiivi rakendamise tähtaega] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse, millises ulatuses on liikmesriigid võtnud käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikke meetmeid. Aruandes käsitletakse ka liikmesriikide poolt käesoleva direktiivi eesmärgi saavutamiseks võetud meetmete tulemuslikkust. Selle hindamise tulemuste põhjal teeb komisjon otsuse asjakohaste järelmeetmete kohta. Direktiivi rakendamise korrapärasel läbivaatamisel tuleks hinnata meetmete võimalikku ebaproportsionaalset mõju teatavatele elanikkonnarühmadele ning parandusmeetmeid diskrimineerivate tavade korrigeerimiseks.

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon esitab [48 kuud pärast käesoleva direktiivi rakendamise tähtaega] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesoleva direktiivi mõju ja lisaväärtust terrorismivastase võitluse seisukohast. Komisjon võtab arvesse liikmesriikide poolt otsuse 2005/671/JSK kohaselt antud teavet.

2.  Komisjon esitab [12 kuud pärast käesoleva direktiivi rakendamise tähtaega] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesoleva direktiivi lisaväärtust terrorismivastase võitluse seisukohast. Aruanne hõlmab samuti käesoleva direktiivi mõju põhiõigustele ja -vabadustele, õigusriigi põhimõtetele ning terrorismiohvritele pakutava kaitse ja abi tasemele. Komisjon võtab arvesse liikmesriikide poolt otsuse 2005/671/JSK kohaselt antud teavet ja muud asjakohast teavet terrorismivastaste seaduste kohaste volituste kasutamise kohta seoses käesoleva direktiivi ülevõtmise ja rakendamisega.


SELETUSKIRI

Hiljutised terrorirünnakud Euroopa pinnal ja kaugemal, eelkõige terrorirünnakud 13. novembril 2015 Pariisis, kus hukkus üle 130 inimese, on toonud tugevamalt esile vajaduse teha terrorismi tõkestamiseks ja selle vastu võitlemiseks märkimisväärselt rohkem pingutusi. Harta artikliga 3 tagatakse igaühe õigus kehalisele ja vaimsele puutumatusele ning seda kinnitab ka Euroopa Liidu Kohtu praktika. Kui Euroopa kodanikud ei tunne end enam oma maal turvaliselt, on ohus ühiskonna stabiilsus, mis tuleb kõigi võimalike õigusvahenditega taastada.

Nüüd, kui Iraagis ja Süürias on väidetavalt võitlusse lülitunud enam kui 5000 ELi kodanikku, on nn välisvõitlejate küsimusest ja nende võimalikust tagasipöördumisest ELi saanud väga reaalne probleem. ELi terrorismivastase võitluse koordinaator Gilles de Kerchove lausus hiljuti järgmist: „Oht, mida kujutavad endast radikaliseeruvad eurooplased, kellest paljud reisivad välismaale ka võitlemise eesmärgil, jääb lähiaastatel tõenäoliselt püsima. Nende probleemide tõhusaks lahendamiseks on vaja terviklikku lähenemisviisi ja pikaajalist pühendumist.“

Lisaks sellele võivad aga suurt segadust ja hirmu tekitada ka nn üksikud hundid. Selline võimalik ründaja on avalikule turvalisusele eriti suur oht, sest nn üksik hunt tegutseb sageli anonüümselt ja muudab oma tegutsemisviise kiiresti. Nende teod on vähem ennustatavad kui tuntud terrorirühmituste omad, sest viimased tegutsevad sageli teatava mustri järgi. ISi, Al Qaeda ja muude islamistlike äärmusorganisatsioonide tugevnemise ja nende väga mõjusa propaganda tulemusena internetis ja muudes meediakanalites on üksikründajate arv suurenenud ja selle vähenemist ei ole niipea oodata.

Europoli sõnul „on vägagi alust arvata, et... usulistest veendumustest innustatud terrorirühmitus korraldab kusagil Euroopas uue terrorirünnaku, mille eesmärk on tappa hulgaliselt tsiviilelanikke. See lisandub üksikründajate rünnakute ohule, mis ei ole vähenenud.“(1)

Terrorismivastases võitluses on tekkinud ka üks oluliselt tõsisem lisaprobleem – terrorismi ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse omavaheline lähenemine. Tegelikult on nende kahe kuriteoliigi eristamine järjest keerulisem ja kunstlikum, sest terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vaheline seos tugevneb. Terroriorganisatsioonid ja organiseeritud kuritegevuse võrgustikud teevad koostööd või ühinevad, et kasutada ära üksteise teenuseid, vahendeid ja muid ressursse. Samuti saavad terroriorganisatsioonide toetajad väljaõpet organiseeritud kuritegevuse alal ja panevad selliseid kuritegusid (nt ebaseaduslik elundite eemaldamine ja nendega kaubitsemine koos mõrvade, inimkaubanduse, sunniviisilise prostitutsiooni, laste ja imikute seksuaalse kuritarvitamise, orjastamise ja sunnitöö, väljapressimise, räkiti, uimastite ja võltsitud kaupadega kaubitsemisega) ulatuslikult toime, et rahastada oma terroriakte. Seepärast ei piisa üksnes terroriakti toimepanemise kriminaliseerimisest ning terroriaktide tulemusliku ennetamise jaoks ei ole kasu ka tingimusest, et on olemas otsene seos konkreetse terroriakti ettevalmistamise või rahastamise ja selle toimepanemise vahel. Kui terroriaktidele või nende ettevalmistamisele kaasaaitamist või õhutamist väljaõppe andmise või saamise kaudu, avaliku üleskutse tegemist, värbamist, terrorismi eesmärgil välismaale reisimist või sellise reisimise korraldamist/hõlbustamist ei kriminaliseerita, isegi kui konkreetse terroriakti toimepanemisega on olemas üksnes kaudne seos, libisevad värbajate, otsusetegijate, kontaktpunktide ja kommunikatsioonistrateegia väljatöötajate võrgustikud Euroopa ja siseriiklike õiguskaitseasutuste ja kohtute uurimistest ja kohtumenetlustest läbi. Sellise õigusliku suutmatuse ohvriteks saab kodanikuühiskond nii Euroopas kui ka sellest väljaspool, sõjatsoonides ja sõjast puutumata aladel. Terrorivõrgustike oht ei ole mitte teoreetiline, vaid tegelik. Terrorirünnakud jätavad ohvritele, nende peredele ja piirkondadele, kus rünnakud toimuvad, sügavaid haavu. Juba praegu sunnib terroriorganisatsioonide julmus ja nendevaheline halastamatu konkurents rändajaid oma riigist massiliselt terrorismi eest põgenema ning end põgenemise käigus väga ohtlikesse olukordadesse asetama, mis sageli muudab nad kuritegelike võrgustike jaoks uuesti kättesaadavaks.

Terrorismivastase võitluse jaoks on vaja laiahaardelist ja terviklikku käsitlust, mis hõlmab paljusid poliitikavaldkondi, sh ennetus, äärmusluse vastane võitlus, deradikaliseerimine jne. Euroopa Parlament ja nõukogu on viimasel ajal korduvalt osutanud vajadusele selline kõikehõlmav käsitlus välja töötada.(2) Kriminaalõiguslik reageering on vaid üks selle kõikehõlmava käsitluse osa.

Võitlus terrorismi vastu on ülemaailmne võitlus, millega EL ei tule üksinda toime ja mida ta ei võida üksinda. ÜRO Julgeolekunõukogu 2014. aasta resolutsioonis kohustatakse kõiki ELi liikmesriike seaduslikult kriminaliseerima teatavad terrorismiga seotud kuriteod, nagu reisimine eesmärgiga kavandada või panna toime terroriakt, terrorismialase väljaõppe saamine või terrorismi eesmärgil reisimise või väljaõppe korraldamine, hõlbustamine või rahastamine. See ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon on muudetud Euroopa Nõukogu välisvõitlejaid käsitlevaks lisaprotokolliks.

Raportööri üldhinnang õigusakti ettepanekule

Raportööri üldhinnang õigusakti ettepanekule on toetav. Raportöör sooviks tähelepanu juhtida asjaolule, et juba alates 2002. aastast on nõukogu raamotsusega terrorismivastase võitluse kohta (mida muudeti 2008. aastal) ELi õigustikku kuulunud ettepaneku järgmised osad:

Terroriaktid ja terrorirühmitustega seotud kuriteod on raamotsuses 2002/475/JSK (artiklid 1 ja 2) juba määratletud. Raamotsuse 2002/475/JSK artikli 2 lõike 2 punktiga b on kriminaliseeritud juba ka terrorismi rahastamine. Raamotsuse 2002/475/JSK artikliga 3 on kriminaliseeritud juba ka röövimine, väljapressimine ja pettus terroriaktide toimepanemise eesmärgil. Lisaks sisaldab raamotsus 2002/475/JSK sätteid füüsilise isiku karistamise (raamotsuse 2002/475/JSK artikkel 5), leevendavate asjaolude (raamotsuse 2002/475/JSK artikkel 6), juriidiliste isikute vastutuse (raamotsuse 2002/475/JSK artikkel 7), juriidilistele isikutele määratavate miinimumkaristuste (raamotsuse 2002/475/JSK artikkel 8) ning jurisdiktsiooni ja süüdistuse esitamise kohta (raamotsuse 2002/475/JSK artikkel 9).

Raamotsuse 2002/475/JSK artikliga 3 on lisatud terroristliku tegevuse loetelusse avalik üleskutse panna toime terroriakt, värbamine terroristlikel eesmärkidel ja väljaõpe terroristlikel eesmärkidel. Raamotsuse 2008/191/JSK artikli 3 lõikes 3 on juba sätestatud, et terroristliku rühmituse või terroristliku tegevusega seotud teo puhul ei ole oluline, et terroriakt ka tegelikult toime pandi. Seepärast ei ole ka vaja tõestada seost konkreetse terroriaktiga. Lisaks laiendati raamotsuse 2008/191/JSK artikliga 4 õigusrikkumiste ringi, mis tuleks seoses õigusrikkumisele kaasaaitamise või sellele kihutamise või üleskutsumise ning selle toimepanemise katsega kriminaliseerida. Raamotsusega 2008/191/JHA jäetakse liikmesriikide otsustada, kas katse anda väljaõpet terroristlikel eesmärkidel ja katse värvata terroristlikel eesmärkidel muudetakse kriminaalkorras karistatavaks. Enamikus liikmesriikides on need teod juba karistatavad. Kõik liikmesriigid on nende raamotsuste kõik sätted juba rakendanud.(3)

Rahvusvahelised organid nagu ÜRO, samuti ELi asutused ja riiklikud õiguskaitseasutused on muutuvat ohtu analüüsinud, sellest kogemusi saanud ja seda jälginud. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni (2014)2178 regulatiivosa ja eelkõige selle artiklid 4–6 on võetud ÜRO harta VII peatüki kohaselt vastu ja on siduva jõuga. Seega peavad liikmesriigid tagama, et nende siseriiklikes õigusaktides oleksid sätestatud rasked kriminaalkuriteod, millest piisaks terrorismiga seotud reisimise, väljaõppe, rahastamise ja muude ettevalmistavate tegude eest süüdistuse esitamiseks ja karistamiseks. Euroopa Nõukogu võttis ÜRO resolutsiooni vastu lisaprotokollis. Raportöör leiab, et selle asemel, et iga liikmesriik rakendaks ÜRO resolutsiooni siseriikliku õiguse kaudu, saavutatakse ELi lisaväärtus hoopis direktiiviga, sest see loob ühtlustatud kriminaalõigusliku aluse, millel rajaneb liikmesriikide õigus, nii et liikmesriikide terrorismivastased õigusmeetmed on sidusad, järjepidevad ja mõjusad ning välditakse lünki süüdistuse esitamisel. Kui praegune nõukogu raamotsus terrorismi kohta nö lissaboniseeritakse, siis kohalduvad sellele nii põhiõiguste harta, Euroopa Komisjoni rikkumismenetluse algatamise volitused kui ka Euroopa Kohtu teostatav kohtulik kontroll. See, et kriminaalõigus peab olema täpne ja ennustatav, on tähtis õiguspärasuse põhimõte. Seetõttu on väga oluline, et vajalikkus ja proportsionaalsus oleksid rakendamises ja konkreetses kohaldamises põhiprintsiibid ning et kuriteo raskus ja tahtlus oleksid igal konkreetsel juhul võimalikult paljude faktide ja asjaoludega selgelt esile toodud ja tõendatud.

On ülimalt tähtis, et ELi õigusraamistikku ajakohastataks terrorismivastase võitluse ja terroristlike võrgustike osas järgmistes punktides:

1) väljaõppe saamine terroristlikul eesmärgil terroriaktide toimepanijate poolt Euroopas või väljaspool seda kas väljaõppelaagrites või interneti kaudu;

2) nn välisvõitlejate reisimine konfliktipiirkondadesse terroristlikul eesmärgil ning sellise reisimise korraldamine või muul viisil hõlbustamine;

3) rahapesuvastase töökonna soovituse nr 5 (mis käsitleb terrorismi rahastamist ja terroristliku eesmärgiga tegevuse ettevalmistamise rahastamist) lisamine;

4) uute küberruumis ja selle kaudu, eelkõige pimevõrgus toimepandavate kuritegude lisamine;

5) terrorikuriteole kaasaaitamist või sellele kihutamist, üleskutsumist ning selle katset käsitleva artikli kohandamine vastavalt uutele probleemidele;

6) jurisdiktsiooni kehtestamine terrorismialase väljaõppe andmise süüteo suhtes;

7) ohvrite õiguste tugevdamine ning terrorismiohvrite kaitse, abistamise ja toetamise tõhustamine kogu liidus.

(1)

  Europoli 18. jaanuari 2016. aasta aruanne „Changes in modus operandi of Islamic State terrorist attacks“.

(2)

  Vt näiteks: Euroopa Parlamendi 25. novembri 2015. aasta resolutsioon ELi kodanike radikaliseerumise ja terroriorganisatsioonide poolt värbamise ennetamise kohta (P8_TA(2015)0410), Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2015. aasta resolutsioon terrorismivastaste meetmete kohta (P8_TA(2015)0032), Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsioon Euroopa julgeoleku tegevuskava kohta (P8_TA(2015)0269). Nõukogu 20. novembri 2015. aasta järeldused terrorismivastase võitluse kohta, Euroopa Ülemkogu 8. veebruari 2013. aasta järeldused ning 29. ja 30. jaanuari 2015. aasta Riia ühisavaldus.

(3)

  Vt ka komisjoni 5. septembri 2014. aasta aruannet nõukogu raamotsuse 2008/919/JSK rakendamise kohta (COM(2014)554).


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Terrorismivastane võitlus ja nõukogu raamotsuse 2002/475/JSK (terrorismivastase võitluse kohta) asendamine

Viited

COM(2015)0625 – C8-0386/2015 – 2015/0281(COD)

EP-le esitamise kuupäev

2.12.2015

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

LIBE

18.1.2016

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

18.1.2016

FEMM

18.1.2016

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

JURI

28.1.2016

FEMM

28.1.2016

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Monika Hohlmeier

11.1.2016

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

16.2.2016

17.3.2016

21.4.2016

4.7.2016

Vastuvõtmise kuupäev

4.7.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

41

4

10

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Philipp Albrecht, Gerard Batten, Michał Boni, Caterina Chinnici, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Cornelia Ernst, Tanja Fajon, Laura Ferrara, Monika Flašíková Beňová, Mariya Gabriel, Kinga Gál, Nathalie Griesbeck, Sophia in ‘t Veld, Eva Joly, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Timothy Kirkhope, Barbara Kudrycka, Cécile Kashetu Kyenge, Juan Fernando López Aguilar, Monica Macovei, Barbara Matera, Roberta Metsola, Claude Moraes, Alessandra Mussolini, Péter Niedermüller, Soraya Post, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Branislav Škripek, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Marie-Christine Vergiat, Harald Vilimsky, Udo Voigt, Cecilia Wikström, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Marina Albiol Guzmán, Andrea Bocskor, Anna Maria Corazza Bildt, Gérard Deprez, Petr Ježek, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Marek Jurek, Miltiadis Kyrkos, Artis Pabriks, Kati Piri, Barbara Spinelli, Geoffrey Van Orden, Axel Voss

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Janice Atkinson, Biljana Borzan, Eugen Freund, Iris Hoffmann

Esitamise kuupäev

12.7.2016


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

41

+

ALDE

Gérard Deprez, Nathalie Griesbeck, Petr Ježek, Cecilia Wikström

ECR

Marek Jurek, Timothy Kirkhope, Monica Macovei, Helga Stevens, Branislav Škripek, Geoffrey Van Orden

EFDD

Laura Ferrara, Kristina Winberg

PPE

Andrea Bocskor, Michał Boni, Anna Maria Corazza Bildt, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Mariya Gabriel, Kinga Gál, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Barbara Kudrycka, Barbara Matera, Roberta Metsola, Alessandra Mussolini, Artis Pabriks, Traian Ungureanu, Axel Voss, Tomáš Zdechovský

S&D

Biljana Borzan, Caterina Chinnici, Tanja Fajon, Monika Flašíková Beňová, Iris Hoffmann, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Cécile Kashetu Kyenge, Miltiadis Kyrkos, Juan Fernando López Aguilar, Claude Moraes, Péter Niedermüller, Kati Piri, Soraya Post, Birgit Sippel

4

-

GUE/NGL

Marina Albiol Guzmán, Cornelia Ernst, Barbara Spinelli, Marie-Christine Vergiat

10

0

ALDE

Sophia in 't Veld

EFDD

Gerard Batten

ENF

Janice Atkinson, Harald Vilimsky

NI

Udo Voigt

S&D

Eugen Freund

Verts/ALE

Jan Philipp Albrecht, Eva Joly, Judith Sargentini, Bodil Valero

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

-  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusalane teave