Menetlus : 2015/2093(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0234/2016

Esitatud tekstid :

A8-0234/2016

Arutelud :

PV 24/10/2016 - 20
CRE 24/10/2016 - 20

Hääletused :

PV 25/10/2016 - 7.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0407

RAPORT     
PDF 387kWORD 109k
18.7.2016
PE 576.833v02-00 A8-0234/2016

kalanduskontrolli ühtlustamise kohta Euroopas

(2015/2093(INI))

Kalanduskomisjon

Raportöör: Isabelle Thomas

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

kalanduskontrolli ühtlustamise kohta Euroopas

(2015/2093(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõiget 3, mille kohaselt liit taotleb Euroopa säästvat arengut, mis põhineb muu hulgas kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel, samuti Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 11, 43 ja 191,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks,

–  võttes arvesse määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, eelkõige selle artikleid 15 ja 36,

–  võttes arvesse nõukogu 26. aprilli 2005. aasta määrust (EÜ) nr 768/2005, millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur,

–  võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 1010/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 (millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad,

–  võttes arvesse määrust (EL) nr 2015/812 seoses lossimiskohustusega, eelkõige selle artikleid 7 ja 9,

–  võttes arvesse rakendusmäärust (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad,

–  võttes arvesse oma 5. veebruari 2014. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks(1),

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A8-0068/2016) („Euroopa Kalanduskontrolli Amet“ – PECH/8/05354),

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni resolutsiooni (B8-0581/2016) („Kalandus- ja vesiviljelustoodete jälgitavus restoranides ja jaemüügil“ – PECH/8/05296),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A8-0234/2016),

A.  arvestades, et nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem) kohaldamisala on Euroopa Liit;

B.  arvestades, et rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 kohased eri inspekteerimisaruande mudelite vormid ei ole omavahel ühtlustatud ja neis kasutatakse samade küsimuste kohta eri nimetusi, mis raskendab asutustevahelist jooksvat teabevahetust;

C.  arvestades, et elektroonilise püügipäeviku täitmiseks vajalikud andmevahetusprotokollid koostati viimati 2010. aasta juulis ning et elektroonilised püügipäevikud on olnud kohustuslikud alates 2010. aasta jaanuarist;

D.  arvestades, et kalanduskontrolli regulaarsuse, sageduse, kestuse, ranguse, põhjalikkuse, tulemuslikkuse ja meetodite osas valitseb Euroopa kas tegelik või siis kalurite poolt tajutav ebavõrdsus ning vaja on võrdset ja mittediskrimineerivat kohtlemist;

E.  arvestades, et kalanduskontroll peaks saama tugineda kalandussektori täielikule ja aktiivsele osalemisele;

F.  arvestades, et punktisüsteem karistab kalalaevu, mitte aga laevaomanikke, kalureid või teisi tootmisahelas osalejaid;

G.  arvestades, et kalandussektor on tähtis osaline merede ja ookeanide jätkusuutlikul majandamisel;

H.  arvestades, et, jättes kõrvale võimalikud piirkondlikud erisused, esinevad liikmesriikides suured erinevused ELi eeskirjade, eriti nn kontrollimäärusest tulenevate eeskirjade kohaldamisel, ning arvestades, et kõigil liikmesriikidel on erinevad õigussüsteemid ja haldus- ja kohtustruktuurid, mis kajastub paratamatult ka ÜKP eeskirjade eiramise eest ette nähtud haldus- ja/või kriminaalkaristuste süsteemis ning asjaolus, et erinevad karistused põhjustavad liikmesriikide vahel erinevusi ja ebaõiglust;

I.  arvestades, et on tuvastatud riskid tulenevalt asjaolust, et liikmesriikide inspektoritele ei ole alati kättesaadavad vajalikud andmed, mis võimaldaksid välisriikide laevu tulemuslikult inspekteerida, ning et kontrolli ja karistuste erinev käsitlus tekitab liikmesriikidele probleeme, kui nad leitud rikkumiste osas koos lipuriikidega järelmeetmeid võtavad;

J.  arvestades, et vaja on rangemat kontrolli selliste toodete üle, mis satuvad ELi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tulemusena, ning et kõigis liikmesriikides tuleb tagada võrdsel tasemel kontroll sellise püügi üle;

K.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1224/2009 rakendamise ja sellega seotud karistuste eest vastutavad liikmesriigid;

L.  arvestades, et mõnedes liikmesriikides puuduvad eraldi kalandusinspektsioonid;

M.  arvestades, et Euroopa Kalanduskontrolli Ametil, mis loodi selleks, et edendada ühise kalanduspoliitika kohaseid kõige rangemaid kontrollistandardeid, on tema käsutuses olevate vahendite nappusele vaatamata tähtis koht kontrollisüsteemi ühtsel rakendamisel;

N.  arvestades, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) saab aidata kaasa kalanduskontrolli parandamisele ja kaasajastamisele, seda eelkõige eelarveridade 11-06-62-02 (ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika kontroll ja rakendamine) ja 11-06-64 (Euroopa Kalanduskontrolli Amet) kaudu;

O.  arvestades, et saagi merre tagasiheitmise keeld on rakendatud ning on tegelikkuses kalandusettevõtjate suhtes ebaõiglaselt range kuna isegi juhul, kui kalurid kasutavad ELi õigusega lubatud abivahendeid ning püüavad igati juhuslikku kaaspüüki vältida, võidakse neid karistada ainuüksi selle eest, et niisugune püük ületab ELi ja siseriiklike õigusaktidega lubatud maksimumkoguseid;

P.  arvestades, et püügivõtted ja -vahendid on muutunud ja arenenud ning selleks, et seiresüsteemid ja -viisid oleksid tõhusad, tuleb neid samuti ajakohastada; tuletab meelde, et selle jaoks saab ära kasutada EMKFi;

Q.  arvestades, et kontrollil on keskne küsimus lossimiskohustus ning et seadusandjad ja kontrolliasutused peavad sellele erilist tähelepanu pöörama;

R.  arvestades, et sellised odavad jälgimistehnoloogiad nagu automaatne identifitseerimissüsteem (AIS) võimaldavad vabatahtlikku kontrolli, lihtsustavad jälgimist ja suurendavad kalurite ohutust;

S.  arvestades, et ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük ning selliselt püütud saagiga kauplemine kujutab endast ülemaailmse haardega kuritegevust;

T.  arvestades, et mereannisektoris on kalaoksjonitel suur tähtsus ja keskne koht lossitud kala kontrollimisel;

U.  arvestades, et liikmesriikidel on erinevad õigussüsteemid ning et kogutud tõendid peavad olema neis erinevates, igale süüdistusi esitavale liikmesriigile eriomastes süsteemides lubatud ja kasutatavad;

V.  arvestades, et kontrollimääruse rakendamisel on parimad liitlased hea väljaõppega ja stimuleeritud kalurid, kes mõistavad kontrollist saadavat kasu ja toetavad seda aktiivselt;

I - Ühtlustamise pidurid

1.  rõhutab, kui tähtis on tagada kalapüügitegevuse mõjus kontroll selleks, et kindlustada mere elusressursside säästev kasutamine ja säilitada ELi eri laevastikele võrdsed konkurentsitingimused; kutsub liikmesriike üles tagama kontrollimääruse mõjusat rakendamist;

2.  rõhutab, et ELi ulatusliku võitlusega ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu kogu maailmas peab kaasnema kontrollimääruse mõjus rakendamine oma koduvetes;

3.  rõhutab kontrollide kohaldamisalade mitmekesisust ning kontrollikohtade erisusi ja sellest tulenevat kalanduskontrolli diskrimineerivat iseloomu, kuivõrd mõned liikmesriigid korraldavad kontrolle kogu kala tarneahela ulatuses ning teised ainult ahela teatavates lülides, jättes kõrvale näiteks transpordi, püügi või toitlustamisega seotud küsimused;

4.  tunnistab, et kehtiv kontrollimäärus koos ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määrusega on kontrollikorda oluliselt parandanud, nii näiteks on mitmeid varem üksteisest eraldatud määrusi ühtlustatud, tunnistatakse uute tehnoloogiate kasutamise võimalust, on tehtud esimesed sammud karistuste ühtlustamise suunas, selgitatud komisjoni ja liikmesriikide ülesandeid, on paranenud jälgitavus ja saavutatud veel muudki;

5.  tuletab meelde, et kalurite suhtumist määrustesse mõjutab see, kas neid loetakse õiglasteks, kas kehtestatud eeskirju peetakse sisuliselt vajalikeks ning kas määrus on kooskõlas traditsiooniliste kalandustegevuste ja -tavadega;

6.  peab vajalikuks eri merealadel toimuvas kalapüügis selgus luua, seda liigitada ja kehtestada vastavad normid;

7.  täheldab, et on erinevusi kontrollide korraldamises, kuna teatud liikmesriigid jagavad need eri haldusasutuste vahel, kuid teistes tegeleb kontrollidega ainult üks organ, samuti erinevad kontrollide läbiviimiseks kasutatavates instrumendid, vahendid ning logistilised, rahalised ja inimressursid; märgib ka, et selline olukord teeb raskeks tagada juhtimise läbipaistvust ja teabe kättesaadavust;

8.  juhib tähelepanu sellele, et kontrollide erinev tulemuslikkus on tingitud ka ELi püügipiirkondade ülimast mitmekesisusest, kuna need ulatuvad väikestest, piiratud ja naaberriikide vahel jagatud varudega piirkondadest kuni väga kaugete püügipiirkondadeni; väidab, et äärepoolseimate piirkondade iseärasused (hiigelsuured ja valdavalt ookeanialadest koosnevad majandusvööndid, asjaolu, et püütakse valdavalt süvaveeliike ja pika rändega kalaliike, ning alternatiivsete ressursside nappus) tingivad selgelt vajaduse rangema kontrolli järele neis piirkondades, mis on kalandusest tugevalt sõltuvad ning äärmiselt ohustatud ÜKP eeskirju teadaolevalt rikkuvate laevastike tegevusest;

9.  nõuab liikmesriikidelt kontrollimääruse täielikku ja nõuetekohast rakendamist, et saada selgeks, milliseid selle osi tuleb eelseisval läbivaatamisel parandada, mis peaks andma meile ka tulevikus toimiva ja kergesti kohaldatava kontrollimääruse;

10.  märgib, et riskihindamisel põhineva kontrolli ning kalandustegevuse ja saagi turustuskanalite pistelisel kontrollil põhineva kontrolli lähenemisviisid on erinevad;

11.  märgib, et praegused tehnilised meetmed on keerukad ning eri õigusnorme on äärmiselt palju, need võivad olla vastuolulised, sisaldada arvukaid erandeid ja olla hajutatud hulga eri õigusaktide vahel, mis raskendab mitte üksnes nende mõistmist, vaid ka kontrollimist ja jõustamist;

12.  tuletab meelde, et enamik pistelisi kontrolle toimub lossimisel, samas kui merel toimuvate kontrollide käigus ilmnevate rikkumiste näiline määr on suurem kui maal läbiviidud kontrollide puhul, kuna need põhinevad riskihindamisel;

13.  tuletab meelde, et kuna kalanduses lossimiskohustuse kehtestamine on pöördelise tähtsusega muutus, nähakse koondmääruses ((EL) nr 812/2015) ette kaheaastane üleminekuaeg, mille vältel lossimiskohustuse mittetäitmist ei loeta tõsiseks rikkumiseks; nõuab vajaduse korral üleminekuaja pikendamist;

14.  märgib, et liikmesriigid ja teinekord ka piirkonnad võtavad eeskirju riiklikku ja piirkondlikku õigusesse üle erinevalt, kuna nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009 sisaldab palju vabatahtlikkusel põhinevaid sätteid; rõhutab määruse mõningate sätete praktikas jõustamise keerukust, kas siis seetõttu, et neid on reaalselt raske kohaldada, näiteks kalandussektorit iseloomustavate põhinäitajate (laevastik, püügivahendid, püügipiirkonnad ja sihtliigid) tõttu, mis eri merealade, liikmesriikide ja püügiviiside lõikes oluliselt varieeruvad, või vastuolude pärast, mille tõttu inspektorid võivad sätteid erinevalt tõlgendada;

15.  märgib, et rikkumiste tase erineb liikmesriigiti ning sama rikkumise eest võidakse karistada kas haldus- või kriminaalkorras; märgib, et punktipõhine püügilubade süsteem, mille puhul eeskirjade rikkumise eest punkte maha arvatakse, on sobiv üleeuroopaline vahend, mis võib anda raamistiku raskete rikkumiste eest määratavate karistuste jaoks, kuid et vajaliku ühtlustamise puudumise korral raskendab see juba niigi valitsevat ebavõrdsust eri liikmesriikide ettevõtjate vahel; nõuab, et karistused ei oleks erinevad;

16.  märgib, et usalduse ja läbipaistvuse puudumine liikmesriikide vahel on üks põhiprobleeme, mis takistab määrusega seotud andmete jagamist; soovitab sellisest olukorrast üle saada, et tagada kõigile kaluritele võrsed konkurentsitingimused;

17.  tuletab meelde, et Euroopa Kalanduskontrolli Amet tagab ühiste kontrolli-, inspektsiooni- ja järelevalvenõuete rakendamise ning lihtsustab liikmesriikidevahelist operatiivkoostööd ühiskasutuskavade abil; rõhutab, et tähtis on tugevdada Euroopa Kalanduskontrolli Ameti volitusi, et viia läbi ühiseid kalanduskontrolle, mis võimaldaksid paljude kohalike, piirkondlike ja riiklike asutuste ning ELi tasandil rannikuvalvet teostavate ELi asutuste tõhusat ja kooskõlastatud tegevust; nõuab, et Euroopa Kalanduskontrolli Amet eraldaks selle ülesande jaoks rohkem vahendeid;

18.  leiab, et kalandusinspektorite põhikoolituse õppekava rakendamine Euroopa Kalanduskontrolli Ameti poolt on inspektorite koolituse ja kontrollimenetluste standardimise keskne küsimus ning nõuab selle kasutamist kõigis liikmesriikides; märgib, et liikmesriigid ühtlustavad oma koolitusnõudeid ainult vabatahtlikult, mis tähendab nende kutsekvalifikatsioonide, värbamise ja eesmärkide sisulist erinevust;

19.   täheldab, et kalureid koolitatakse ja teavitatakse liikmesriikides erinevalt ning ei ole rakendatud ühtegi vahendit kontrollimääruse lihtsustamiseks või selle sisu ja eesmärkide kättesaadavamaks tegemiseks; on seisukohal, et sellise olukorra tulemuseks on teadlikkuse puudumine, mis kõige rohkem takistab asjakohaste õigusaktide soovitavat ühetaolist kohaldamist; soovitab tungivalt nimetatud vahendid võimalikult kiiresti kasutusele võtta;

20.  märgib, et ehkki tarbijad on tänu komisjoni laialdastele teadlikkuse tõstmise kampaaniatele aja jooksul muutunud üha teadlikumaks sellest, mida nad ostavad ja kust see pärit on, puudub neil võimalus saada õiget teavet restoranis pakutavate kalatoodete kohta, kuna müügiahela selle lõpplüli jaoks ei ole kohustuslikke nõudeid kehtestatud;

21.  rõhutab, et merejärelevalve parandamiseks on hädavajalik uute seire ja teabe reaalajas edastamise tehnoloogiate kasutamine; nõuab liikmesriikides kasutatavate seadmete muutmist tehniliselt ühilduvateks ning kontrolli jaoks vajalike andmebaaside osalist jagamist ja sellekohastest puudustest tingitud ebavõrdsuse ja tõhususe kadude taunimist;

22.  juhib tähelepanu asjaolule, et seni ei ole antud hinnangut sisulisele võimatusele mõningaid eeskirju jõustada laevade erinevate tehnoloogiliste tasemete, maapealse logistika ning tegevuse erineva korralduse tõttu eri sadamates;

23.  rõhutab EMKFi tähtsust, eelkõige selle ÜKP eesmärkide kontrollimiseks eraldatud eelarveosa tõttu, mille suurus aastatel 2014–2020 on 580 miljonit eurot;

24.  rõhutab vajadust tagada ühtse turu ühetaolisus ning kontrollinõuete ühesugune täitmine liikmesriikides, nii et liikmesriikides oleks sise- ja väliskontrolli kvaliteedi tase ühesugune ega sõltuks sellest, millise piiri kaudu tooted ELi sisenevad;

II - Muudatusettepanekud

25.  pooldab liidu õigusaktide lihtsustamist ja täiustamist ja halduskoormuse vähendamist, et saavutada parem õigusloome, eeskätt nõukogu määruse (EL) nr 1224/2009 hiljemalt 2017. aastaks kavandatud piiratud ja sihipärase läbivaatamisega, mille juures jääksid kehtima ÜKP rikkumist tõkestada, avastada ja nende eest karistada aitavad mõjusad eeskirjad ning keskendutaks eeskätt normide paremale rakendamisele eri liikmesriikide vahel, milleks tuleb eriti uurida suurema ühtlustamise küsimusi, ning eeldades, et kõnealuse lihtsustamise aluseks on tugev olemasolev kontrollivõrgustik ja sellega ei lõdvendata kõige rangemaid töötajate, keskkonna, ametiühingute või ühiskonna kaitse nõudeid;

26.  on seisukohal, et uues ÜKPs kavandatud piirkondadeks jaotamiseks on vaja ühtset ja mõistlikku kontrollisüsteemi; on kindlalt vastu kontrollimääruse nõrgendamisele ning on veendunud, et liikmesriigid saavad kasutada ka juba kehtiva raamistikuga võimaldatud paindlikkust;

27.  nõuab, et ELi institutsioonid teeksid määruse läbivaatamisel koostööd kalandussektoriga, eriti traditsioonilise väikesemahulise rannakalapüügi valdkonnas, mida kõigi uute õigusaktidega peaks püüdma toetada ja edendada;

28.  rõhutab vajadust korraldada õigusaktide koostamisel või läbivaatamisel arutelusid erinevate riiklike, piirkondlike ja äärepoolseimate piirkondade asutustega;

29.  väidab, et tihedam liikmesriikidevaheline koostöö aitaks kontrollitegevust veelgi ühtlustada; rõhutab sellega seoses liidu kalanduskontrolli süsteemist tulenevate kohustuste täitmist käsitleva eksperdirühma tähtsust;

30.  tuletab komisjonile meelde vajadust luua enne kohustuslike eeskirjade rakendamist sobiv õigus- ja töökeskkond, et vältida vastuolulisi olukordi;

31.  on seisukohal, et komisjon peab pöörama tähelepanu täpsele ja ühetaolisele ülevõtmisele ning kontrollima kehtivate õigusaktide rakendamise seisu, määrates selleks näiteks minimaalse kaubapartiide määra, mida iga liikmesriik peab kontrollima; on lisaks veendunud, et kontrollimenetlused peavad olema läbipaistvad, õiglased ja standardsed, nii et nendega pannakse liikmesriigid oma kalurite kontrollimisel võrdsesse olukorda, ning et kontrollieeskirjad peaksid olema lihtsamad, põhjalikumad ja järjepidevamad;

32.  toetab tugevamat kontrolli ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata püügiga saadud kala impordi tõkestamiseks, muu hulgas luues riiklikud uurimismeeskonnad spetsialiseerunud kalakaitseinspektoritest, kes oskavad kõige paremini riske avastada, ning kehtestades kontrollimisele kuuluvate kaubapartiide miinimummäära;

33.  on veendunud vajaduses koguda, hallata ja kasutada lossimiskohustusega seotud kvaliteetseid andmeid, et kontrollida ja hinnata lossimiskohustuse rakendamise tulemuslikkust ja viia andmete kogumine kooskõlla läbivaadatud ÜKPst tulenevate nõuetega;

34.  nõuab, et liikmesriigid ja nende merekalandust kontrollivad asutused moodustaksid spetsialiseerunud kalakaitseinspektorite meeskonnad; toetab ja nõuab liikmesriikidevahelist tihedamat koostööd inspektorite, kontrollimeetodite ja andmete vahetamise, riskihinnangute jagamise ja eri riikide lipu all sõitvate laevade püügikvootide kohta teabe jagamisega;

35.  tuletab meelde, et kontrollimääruse rakendamise eest vastutavad liikmesriigid; kutsub liikmesriike üles täitma oma kohustusi ja tegema omavahel tihedat koostööd, vahetama kogemusi ja andmeid ning muutma võimalikuks kontrollisüsteemide koostalitlusvõime;

36.  on seisukohal, et võimalike eri liiki inspekteerimiste ühetaoline ja prognoositav kohaldamine tänu selliste inspekteerimiste täiemahulisele määratlemisele, ühtlustamisele ja selgitamisele aitaks luua kõigile ELi püügipiirkondadele vajalikud võrdsed tingimused;

37.  juhib tähelepanu sellele, et mõningates piirkondades majandatakse akvatooriumi koos kolmandate riikidega, ning nõuab liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelise koostöö tihendamist;

38.  on veendunud, et liikmesriigid, Euroopa Kalanduskontrolli Amet ja komisjon peavad tegema tihedamat koostööd ja oma tegevust paremini kooskõlastama;

39.  nõuab, et Euroopa Kalanduskontrolli Amet ja liikmesriikide koolitusasutused rakendaksid ühetaolist üleeuroopalist, ühesuguste õppeainete ja standardeeskirjadega kalakaitseinspektorite õppekava, mida võiks osaliselt rahastada EMKFist;

40.  nõuab, et Euroopa Kalanduskontrolli Ameti baasõppekava tuleb EMKFi abiga tõlkida ja seda laialdaselt levitada, näiteks riigiasutuste ametialaste koolituste kaudu; teeb ettepaneku täiendada nimetatud käsiraamatut näidetega inspektorite töökogemustest;

41.  rõhutab, kui tähtis on hinnata ja sertifitseerida kolmandatelt osapooltelt tulnud kontrollikoolituse alaseid algatusi;

42.  teeb ettepaneku täiustada kalurite koolitust ja teavitamist, mis võib toimuda kalurite kutseorganisatsioonide ja rannikualade tegevusrühmade kaudu, et parandada kalurite arusaamist eeskirjade eesmärgist ja üldisest tähtsusest ja juurutada seeläbi eeskirjade mõistmise ja tunnustamise kultuuri; soovitab sel eesmärgil tõhusalt konsulteerida nõuandekomisjonidega; teeb ettepaneku luua kalandusele vajalike dokumentide ja teabe (sealhulgas trahvipunktide süsteemi) veebiandmebaasid, niivõrd kui kehtivad andmekaitsenormid seda lubavad, tehes nõnda eeskirjad kõigile loetaval ja mõistetaval kujul kättesaadavaks; palub, et komisjon hindaks praeguseid tulevaste kalurite koolituskursuseid Euroopas ja avaldaks oma järeldused teatise kujul;

43.  soovitab uurida ideed Euroopa Kalanduskontrolli Ameti elektroonilisest registrist (ühtsest kontaktpunktist), mis sisaldaks kontrollidokumentide ja kontrolliaruannete koondite trükivalmis või elektroonilisi näidiseid; märgib, et ameti elektroonilisse registrisse võiks ka sisestada ja koondada liikmesriikide ja kolmandate riikide väljaantud püügitõendid;

44.  teeb ettepaneku täiustada kontrolliasutuste kasutatavaid riiklikke sidesüsteeme ning rõhutab, et oluline on korrapäraselt levitada teavet tehtud tööst ja selle tulemustest ning anda pidevalt teavet kalavarude suhtes kehtivate eeskirjade, näiteks alammõõtude ja püügipiirkondade ajutiste sulgemiste kohta;

45.  rõhutab vajadust tugevdada EMKFi rolli ning eeskätt tema eelarvet, pädevusi ja personali; soovitab nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 94 ja 95 esitatud sekkumistingimused läbi vaadata ning eelkõige anda ametile õigus sekkuda kalavarude ülepüügi korral ja selliste varude korral, mis ei ole jõudnud maksimaalse jätkusuutliku saagikuseni;

46.  rõhutab kontrolli tugevdamise ja täiustamise tähtsust, eriti liikmesriikides, kes on siiani kontrollimäärust halvasti täitnud, seda selleks, et tõkestada ebaseaduslikku kalapüüki, täita ÜKP eeskirju ning parandada saadavate andmete kvaliteeti;

47.  tuletab meelde, kui tähtis on andmete reaalajas jagamise võime, eriti kontrollitegevuses, mida EMKF teostab ühiselt koos liikmesriikidega ja mida ta kooskõlastab ühiste rakenduskavade põhjal;

48.  rõhutab, et tähtis on suurendada EMKFi kohalolu liikmesriikide lähikonnas, sealhulgas äärepoolseimates piirkondades;

49.  teeb ettepaneku, et vähemalt kaks Euroopa Parlamendi esindajat osaleksid EMKFi haldusnõukogus, millesse kuulub juba kuus komisjoni esindajat ning üks esindaja igast liikmesriigist, et selliste esindajate hulgas oleks võrdsel arvul mehi ja naisi ning et need isikud nimetaks Euroopa Parlamendi kalanduskomisjon oma liikmete seast;

50.  soovitab kontrolle, näiteks seire näol, laiendada kõigile tootmisahela lülidele ning volitada merel teostatavate kontrollide eest vastutama ühe kindla haldusasutuse, et vältida kontrollide kattumist, millega raisataks logistilisi, rahalisi ja inimressursse, tekitataks segadust ja põhjustataks asjatut survet kalandussektoris tegutsejatele; lisaks nõuab liikmesriikide institutsioonide vahelist ametlikku koostööd, nii et kogu kalanduse tootmisahelat saaks tulemuslikult kontrollida;

51.  palub komisjonil otsustada, kas on õige siduda trahvipunktid püügilubadega; rõhutab, et sellise korra puhul tuleksid laeva müügil trahvipunktid püügiloaga kaasa, mis võib mõnel juhul laevade väärtust vähendada ja seega takistada nende edasimüümist näiteks oma äri alustavatele noortele kaluritele;

52.  soovitab võtta erimeetmeid, et saavutada teadlikumat ja vastutustundlikumat tarbimist restoranides, välistamata seejuures restoraniomanike kohustust anda toodete kohta nõutavat miinimumteavet ja võimaldades samas tarbijatel teostada kaudset kontrolli;

53.  teeb ettepaneku, et siseveekogudel teostaksid kontrolli sõltumatud kohalikud või piirkonnainspektorid, kuni 12 meremiili kaugusel rannikust riiklikud inspektorid ning kõigil muudel vetel ELi inspektorid;

54.  on seisukohal, et riskihindamisele tuginevate kontrollide aluseks peaksid olema läbipaistvad, konkreetsed ja mõõdetavad miinimumkriteeriumid, mis kehtestatakse Euroopa tasandil;

55.  nõuab karistuste standardimist sellisel tasemel, kus need on proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja hoiatavad; eelistab kriminaalkaristustele majandusliku iseloomuga karistusi, kuid seejuures leiab, et vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 17 tuleks rikkumiste tõkestamisel eelistada ÜKP eeskirju täitvatele kaluritele stiimulite pakkumist;

56.  tuletab meelde, et karistuste eest vastutavad liikmesriigid ning et õiguslikult ei saa Euroopa Liit määruse (EÜ) nr 1224/2009 kaudu karistusi standardida; viitab aga samas punktisüsteemi tähtsusele karistuste jaoks raamistiku loomisel ning kutsub liikmesriike üles praegu valitseva ebavõrdsuse kaotamiseks algatama karistuste ja eelkõige kriminaalkaristuste laialdast standardimist;

57.  on seisukohal, et kaaspüügi korra tegelikuks tulemuseks on kalandusettevõtjate täielik ja objektiivne vastutus, kuna nad võetakse vastutusele isegi juhul, kui nad on toiminud kõigi õigusnormide kohaselt ja ülima hoolega püüdnud juhuslikku kaaspüüki vältida;

58.  on seisukohal, et Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtetega ei sobi kokku kord, kus üksikisik pannakse sisuliselt vastutama millegi eest, mida ta ei ole ei tahtlikult ega hooletusest korda saatnud;

59.  soovitab komisjonil ja liikmesriikidel kaaluda võimalust töötada välja ühtne miinimumkaristus, mis määrataks tõsiste rikkumiste ja/või korduva ebaseadusliku tegevuse eest;

60.  soovitab kehtestada rangemad karistused ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi eest;

61.  eeskirjade täitmise parandamiseks nõuab häid eeskujusid tutvustavate mehhanismide loomist;

62.  on seisukohal, et mõningate selliste õigusnormide tõlgendamine, mille kohaselt juhusliku kaaspüügi määrade ületamise eest määratakse karistus, arvestamata, et tegutseti seaduskuulekalt ja tegemist ei olnud ei hooletuse ega tahtliku rikkumisega, läheb selgelt vastuollu Euroopa Liidu aluspõhimõtetega, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu kui esmase õigusakti artiklis 6;

63.  palub komisjonil välja töötada mõistetavad ja kergesti järgitavad suunised, mis hoiaksid ära liikmesriikide ebavõrdse kohtlemise, eriti kui ettevõtjad kaaspüügi andmete vabatahtliku teatamisega näitavad, et nad toimisid heauskselt ja et saagi koosseis oli puht juhuslik;

64.  on seisukohal, et kui aidata ettevõtjatel investeerida moodsasse tehnoloogiasse ja seadmetesse, mis on eri liikmesriikides ühilduvad ja mida on lihtne ajakohastada, muudab see kontrolli õiglasemaks, tõhusamaks ja tasakaalustatumaks;

65.   soovitab seada sisse rahastamismehhanismid odavamate tehnoloogiate leviku laiendamiseks, kuna see soodustaks vabatahtlikku kontrolli ning parandaks kalurite ja eeskätt väikesemahulise kalapüügiga tegelejate järelevalvet ja ohutust;

66.  rõhutab elektrooniliste tehnoloogiate (elektrooniliste aruandlus- ja seiresüsteemide) tähtsust, kuna need võivad aidata kulutõhusalt laiendada merel toimuva tegevuse jälgimist;

67.  kinnitab, et vastustab kõiki kohustuslikke pardal paiknevaid videovalvesüsteeme;

68.  juhib komisjoni tähelepanu asjaolule, et kalanduskontrolli jaoks võiksid olla kasulikud sellised uued maavaatlustehnoloogiad nagu Sentinel-satelliidid;

69.  soovitab kohaldada võrdsel tasemel kontrolli imporditud kalandustoodete, rannakalapüügi ja hobipüügi suhtes, samuti ELi vetest väljaspool kalastavate ELi laevastike ning ELi vetes kalastavate kolmandate riikide laevade suhtes, nii et oleks tagatud ühesugune juurdepääs kõigile Euroopa turgudele; soovitab muuta ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga seotud andmevahetuse kohustuslikuks;

70.  kinnitab, et, et olemasolevad, eelkõige EMKFi eelarvevahendid peaksid olema realistlikud, järjepidevad ja kontrollieesmärkide täitmiseks piisavad;

71.  soovitab tagada, eeskätt EMKFist saadava rahastamise kaudu, piirkondadele oluliste kalaoksjonite jätkumise, kuna need soodustavad läbipaistvust ja jälgitavust ning hõlbustavad kalanduskontrolli;

72.  soovitab lisada läbivaadatud kontrollimäärusesse ka hobikalapüügi mõju;

73.  nõuab kogu ELi ulatuses koostalitlusvõimelise andmete ülekande- ja analüüsisüsteemi loomist; lisaks nõuab, et komisjonile tehtaks ülesandeks kehtestada teabe ja andmete vahetamise raamistik, mis oleks kooskõlas kehtivate andmekaitsealaste õigusnormidega; rõhutab, et läbipaistev andme- ja teabevahetusraamistik on väga tähtis selle väljaselgitamiseks, kas tegemist on võrdsete konkurentsitingimustega;

74.  rõhutab, et lossimiskohustuse rakendamisega peab kaasnema asjakohane paindlikkus selle kontrollimisel, kuna tuleks võtta arvesse selle kohustuse tõttu kalanduses ja eeskätt mitme liigiga püügipiirkondades käivitatud põhjalikke muutusi; rõhutab, et tähtis on karistuste ja trahvipunktide süsteemi järjest rangem kohaldamine lossimiskohustuse eiramisega seotud tõsiste rikkumiste korral, kooskõlas lossimiskohustuse rakendamist käsitleva määrusega (EL) 2015/812;

75.  rõhutab, et teave selle kohta, kas ja kuidas liikmesriigid eri liiki rikkumiste korral karistusi kohaldavad ja kas karistusi määratakse järjekindlalt, laeva lipuriigist sõltumata, tuleb teha sidusrühmadele ja üldsusele kättesaadavaks, kaitstes seejuures täiel määral asjaosaliste privaatsust;

76.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0083.


SELETUSKIRI

Tihti kuuleb kalurite kurtmist, et kalanduskontrollid on nende juures karmimad kui naabrite juures, ükskõik kas naabrite all mõeldakse siis teist liikmesriiki või teist kalapüügi piirkonda. Samuti ütlevad kalurid igal pool, et nad tegelevad kõige kontrollituma ametiga. See ebaõigluse tunne kergitab küsimuse määruse kohaldamise homogeensuse ning seega selle tõhususe kohta. Kuna võib arvata, et eeskirju ei kohaldata ühtmoodi rangelt, võime jõuda olukorrani, kus eeskirjadest ei peeta enam kinni, sest need ei ole kõigi jaoks samad.

Mõned kuud enne kalanduskontrolli määruse läbivaatamist, mida oleks võinud oodata pärast ühise kalanduspoliitika reformimist, ning lossimiskohustuse sissetoomise tõttu, on kalanduskomisjonil sobilik sellel teemal peatuda. Eesmärk on kaheosaline: teha kindlaks puudujäägid eeskirjade kohaldamisel, mis viivad nimetatud ebavõrdsuse tajumiseni, ning teha ettepanekud ühise kalanduspoliitika kontrolli ühtlustamise parandamiseks, mis on samas üks Euroopas kõige enam integreeritud poliitikatest.

I. Raportööri lähenemisviis

Raportöör tugineb teatud reisidele, mille eesmärk oli kohtuda ning tutvuda kalanduskontrolli olukorra erinevustega, ning on kasutanud neid reise raporti jaoks (Vigosse Hispaanias, kus asub mh Euroopa Kalanduskontrolli Amet, Kieli Saksamaal, Genovasse Itaalias, Oostendesse Belgias, samuti Lorienti ja EteliBretagne'is ning Boulogne-sur-Meri Põhja-Prantsusmaal).

Nii reiside käigus kui ka Brüsselis on raportöör kohtunud paljude kalurite, Euroopa Kalanduskontrolli Ameti esindajate ning samuti riiklike ja piirkondlike inspektoritega.

Raportöör on ka algatanud kalanduskomisjonis arutelu, kuhu kutsuti Euroopa Kalanduskontrolli Ameti direktor, samuti paljude liikmesriikide kalanduskontrolli eest vastutavad isikud, sh Saksamaalt, Hispaaniast, Prantsusmaalt, Itaaliast ja Iirimaalt.

II. Raportööri peamised järeldused

Käesolev raport võimaldab teha mitmeid järeldusi ja sõnastada soovitusi.

1. Ühtlustamise pidureid käsitlevad järeldused

– Kohaldamisala

Reiside ja kohtumiste kaudu on raportööril olnud võimalik näha väga suuri erinevusi kontrollide, menetluste ja strateegiate kohaldamisalas. Samuti kontrollivad teatud liikmesriigid kogu ahelat ühe kontrollüksuse abil, samas kui mujal tegutseb mitu kontrollüksust ning teised keskenduvad meretoodete tarneahela teatud lülidele.

– Koolitus

Iga liikmesriik kehtestab oma kalandusinspektorite koolituse, õppestandardid, nõutud teadmised ning värbamismeetodid.

Lisaks on kalurite koolitus erinev ning kontrollid ja sanktsioonid ei paista kuuluvat kalurite teadmiste hulka.

– Kontrollimenetlus ja -meetodid

Iga liikmesriik kohaldab erinevaid kontrollimenetlusi. Kuigi laeva pardal toime pandud rikkumiste avastamiseks on olemas ühtlustatud vorm, varieeruvad kontrollimenetlused. Nii ei ole näiteks kehtestatud kontrollide jaoks tegevuste järjekorda. Võimalikud vastuolud või eeskirjade kohaldamatus jätavad ruumi inspektorite hinnangule. Viimaseks ei ole kontrollimeetodid ja kasutatavad vahendid tingimata samad.

Ka on näha, et liikmesriigid ja isegi piirkonnad võtavad eeskirju üle erinevalt, kuna määruses (EÜ) nr 1224/2009 on palju vabatahtlikke sätteid. Samuti on korduvalt tõstatatud küsimus, et teatud sätteid ei ole võimalik tegelikkuses kohaldada kas seetõttu, et eeskirjad ei ole reaalsusega kooskõlas või esineb vastuolusid, näiteks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikkel 17, mida inspektorid võivad subjektiivselt tõlgendada.

Lisaks on riskide arvutamise meetod mõnikord liiga subjektiivne ning vähe läbipaistev, mis võib põhjustada spetsialistide küsimusi korduskontrollideni viinud põhjuste kohta.

Lisaks juhib Euroopa Kalanduskontrolli Amet ühiskasutuskavasid, mis võimaldavad liikmesriikidevahelist tegevust koordineerida. Hetkel on ameti volitused ühisprojektide juhtimiseks piiratud väga rangete volitustega, mille liikmesriigid ametile kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitega 94 ja 95 annavad. Lisaks on ameti eelarve liiga nõrk ning on näha, et ühine kalanduspoliitika ja koondmäärus on võetud vastu ilma finantsselgitusteta kontrolliameti jaoks.

– Sanktsioonid

Kohtumenetlus ja sanktsioonid on üle Euroopa Liidu erinevad: sama rikkumise eest võib määrata kas haldus- või kriminaalsanktsioone. Tuleb märkida, et kriminaalsanktsioonide kasutavates liikmesriikides tundub kalurite ilmumine füüsiliste isikute vastu toime pandud rikkumistes süüdistavate kõrval sobimatu ja paradoksaalne, sest see viib väga väikeste karistusteni.

Tundub, et efektiivsemad on majanduslikud sanktsioonid nagu merelemineku keeld.

2009. aasta kontrollimäärusega sissetoodud kontrollpunktide süsteem on katse ühtlustada raskete rikkumiste karistamist Euroopa tasandil, rakendades majanduslikke sanktsioone. Nende rakendamist alaväärtustab mõnikord liikmesriikide erinev tõlgendus, mis on loonud suure puudujäägi järgimises spetsialistide poolt, mida süvendab karistuse ülekandmine laevadele, kuid mitte individuaalselt; see on enneolematu õiguslik stsenaarium, mis on vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi raames kehtestatud sätted võimaldavad samuti kohaldada ELi sanktsioone.

– Instrumendid (tehnoloogiad ja vahendid)

Kontrollide läbiviimiseks kasutatavad instrumendid, vahendid ja rahalised vahendid erinevad liikmesriigiti. Kahjuks põhjustab teatud liikmesriikide kasutatavate instrumentide või tehnoloogiate omavaheline kokkusobimatus tõhususe vähenemist. Püügipäevikute tehnoloogia erinevuste näide kergitab Euroopa tasandil pakkumismenetluste kasutamise küsimuse. Samuti on näha, et teatud kasutatavad tehnoloogiad on vananenud ja väheefektiivsed, mis on eriti kahetsusväärne, kuna kontrollitehnoloogiate kaasajastamiseks puuduvad eelarvelised vahendid.

– Andmete kogumine

Liikmesriigid ei jaga alati kasutatavaid andmebaase, mis on samas riskide hindamise ja kontrollistrateegia jaoks hädavajalik. Teatud andmete konfidentsiaalsus, mida põhjendusena esitatakse, on ühtlustamisega vastuolus.

Teatud haldusasutused on loonud internetipõhised kõigile ligipääsetavad andmebaasid, et loetleda muu hulgas kõik püügiandmed, kasutatud seadmed ning hinnad. Sellel taval on kaks eelist: see võimaldab andmetele vajadusel ligi pääseda ning kontrolli toetada.

2. Raportööri ettepanekud

– Valdkonna ühtlustamine

Olemasolevat ühenduse seadusandlust tuleks lihtsustada, seda eelkõige määruse (EÜ) nr 1224/2009 läbivaatamise kaudu, mis on nähtud ette aastaks 2017. Kehtiv määrus on tõeline matrjoška, näiteks selleks, et saada aru, mida kohaldatakse mitmeaastasele kavale, tuleb omavahel kokku sobitada kümneid artikleid. Lisaks tuleks keelata tingiva kõneviisi kasutamine.

– Koolitus

Tundub vältimatu luua inspektoritele Euroopa koolitus ning koostada kontrollide osas üks ühtne süsteem. Kaluritele mõeldud koolitust tuleks samuti tugevdada. Seda saaks edendada ja läbi viia nende kutseorganisatsioonide kaudu, et parandada eeskirjade ja kontrolli mõistmist ning tõsta nende vastu huvi, suurendades nii nende täitmist. Samuti on kiiresti tarvis luua internetipõhised andmebaasid, mis muudavad eeskirjad kõigile kättesaadavaks ja loetavaks, ehkki ka määruses (EÜ) nr 1224/2009 on sätestatud nõue luua avalikud veebilehed, mida veel tehtud ei ole.

Nõuandekomiteedega konsulteerimine eksisteerib hetkel paberil, kuid ei ole tõhus, seda eelkõige liiga lühikeste perioodide tõttu, mis komiteedel vastamiseks on. On asjakohane, et komiteed oleksid otsustusprotsessiga täielikult seotud, see on eeskirjade aktsepteerimise ja nende asjakohasuse tagatis.

– Menetlused ja metoodika

Menetlused tuleks Euroopa tasandil ühtlustada ning tugevdada Euroopa Kalanduskontrolli Ameti rolli, suurendades eelkõige selle vahendeid ja reguleerimisala. Praegu on näha tõelist edasiminekut seal, kus amet ühiskasutuskavade abil sekkub. Seega oleks kasulik lasta ametil sekkuda seal, kus talle koordineerimine kõige asjakohasem tundub, st kõigis kalapüügi piirkondades, kus püütakse liike, mis ei ole saavutanud maksimaalset jätkusuutlikku saagikust. Võttes arvesse ameti haldusnõukogu tugevat strateegilist pädevust, on lisaks arusaamatu, et Euroopa Parlament ei ole selles esindatud, ning oleks kasulik, kui ta selles osaleks.

Samuti on oluline, et kontrollimenetlused oleksid läbipaistvad ja standardsed. Selles osas peavad riskihindamisel põhinevad kontrollid olema objektiivsed ja neid tuleb hinnata läbipaistvalt ning riskikriteeriumid tuleks määrata kindlaks Euroopa tasandil.

Samuti peaksid erikontrolliüksused omavahel koordineerima, et vältida kontrollimisel võidujooksu ja tegevust tõhustada.

– Sanktsioonid

On hädavajalik, et sanktsioonid oleksid rikkumistest olenevalt kõigile samad ning võetaks kasutusele stimuleerivad meetmed. Merevaldkonnale spetsialiseerunud kohtuniku funktsiooni loomine kõigis liikmesriikides oleks selles osas esimene samm.

– Uuendamine

Kontrollid on veelgi tõhusamad, kui sidusrühmad saavad investeerida kaasaegsetesse tehnoloogiatesse, mis on koostalitlusvõimelised. Nii võimaldab näiteks laevade satelliitidega jälgimine tuvastada rikkumisi maal ning suunata läbiviidavaid sekkumisi.

Selles mõttes peavad olemasolevad eelarvevahendid, eelkõige Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kaudu, olema kooskõlas kontrolli eesmärkidega ning võimaldama ergutada teadustööd ja innovatsiooni. Selliste vahendite kaudu on võimalik kaasajastada kogu kontrollipoliitika. Kahjuks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist selle praegusel kujul ei piisa.

– Andmed

Andmed on esmatähtsad nii seadusandliku menetluse käigus kui ka tõhusa kontrolli läbiviimiseks. Need võimaldavad määrata kindlaks strateegiad, optimeerida tõhusust ja tegeleda paremini kõige rohkem ohustatud kalavarude, laevade ja tegevustega. Seega on vaja koguda riikide vahel koostalitlusvõimelisi andmeid ning tagada nende edastamine maale.

III. Kokkuvõte

Käesoleva raporti ning ühtlustamisalaste ootuste kokkuvõtteks esitab raportöör ühe kaluri tsitaadi: „Laevadele võib rakendada rangemaid eeskirju, kuid pole võimalik, et need ei ole samad meie kõigi jaoks.“


VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

12.7.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

18

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Alain Cadec, David Coburn, Diane Dodds, Linnéa Engström, João Ferreira, Carlos Iturgaiz, Gabriel Mato, Norica Nicolai, Ulrike Rodust, Remo Sernagiotto, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas, Peter van Dalen, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Izaskun Bilbao Barandica, Ole Christensen, Ian Duncan, Jens Gieseke, Maria Lidia Senra Rodríguez

Õigusalane teave