Menetlus : 2015/2274(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0286/2016

Esitatud tekstid :

A8-0286/2016

Arutelud :

PV 24/10/2016 - 15
CRE 24/10/2016 - 15

Hääletused :

PV 25/10/2016 - 7.2
CRE 25/10/2016 - 7.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0402

RAPORT     
PDF 324kWORD 71k
12.10.2016
PE 584.178v02-00 A8-0286/2016

ELi strateegia kohta Iraani suhtes pärast tuumakokkuleppe saavutamist

(2015/2274(INI))

Väliskomisjon

Raportöör: Richard Howitt

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi strateegia kohta Iraani suhtes pärast tuumakokkuleppe saavutamist

(2015/2274(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ühisavaldust, mille tegid komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ning Iraani välisminister Mohammad Javad Zarif 16. aprillil 2016 Teheranis,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2231 (2015), mis võeti vastu 20. juulil 2015,

–  võttes arvesse nõukogu 20. juuli 2015. aasta järeldusi Iraani tuumaprogrammi kokkuleppe kohta,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Iraani kohta, eriti 10. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu suhtumise kohta Iraani(1), 14. juuni 2012. aasta resolutsiooni etniliste vähemuste olukorra kohta Iraanis(2), 17. novembri 2011. aasta resolutsiooni hiljutiste inimõiguste rikkumiste juhtumite kohta Iraanis(3) ja 3. aprilli 2014. aasta resolutsiooni ELi strateegia kohta Iraani suhtes(4),

–  võttes arvesse ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist raamistikku ja tegevuskava; võttes arvesse ELi aastaaruandeid inimõiguste kohta,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone seoses ELi aastaaruannetega inimõiguste kohta,

–  võttes arvesse oma 8. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni surmanuhtluse kohta(5),

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) eriraportööri 10. märtsi 2016. aasta aruannet inimõiguste olukorra kohta Iraani Islamivabariigis, tema hiljutisi 20. mai ja 8. juuni 2016. aasta avaldusi, milles ta väljendas muret inimõiguste kaitsjate vangistamise ja baha’i kogukonna vihkamisele õhutamise hiljutise laine pärast, ning ÜRO peasekretäri 3. märtsi 2016. aasta raportit inimõiguste olukorra kohta Iraani Islamivabariigis,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 17. detsembril 2015. aastal vastu võetud resolutsiooni 70/173 inimõiguste olukorra kohta Iraani Islamivabariigis (A/RES/70/173),

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini 14. oktoobri 2015. aasta avaldust alaealise seadusrikkuja hukkamise kohta Iraanis ning 20. mai 2016. aasta avaldust iraanlasest inimõiguste kaitsja Narges Mohammadi hukkamõistmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A8-0286/2016),

A.   arvestades, et pärast Iraani tuumakokkulepet ja sisepoliitilisi arenguid Iraanis on avanenud võimalus viia riigis ellu reforme ja parandada riigi suhteid Euroopa Liiduga,

ELi ja Iraani suhted

Poliitiline dialoog

1.   arvab, et ühine laiaulatuslik tegevuskava, mida teatakse Iraani tuumakokkuleppena, oli mitmepoolse diplomaatia ja eriti Euroopa diplomaatia jaoks märkimisväärne saavutus, mis peaks võimaldama mitte ainult ELi ja Iraani suhteid märgatavat parandada, vaid ka edendada kogu piirkonna stabiilsust; usub, et kõik pooled vastutavad nüüd kokkuleppe range ja täieliku elluviimise tagamise eest; kiidab heaks ühiskomisjoni loomise, kuhu kuuluvad esindajad Iraanist ja E3/EL+3 riikide rühmast (Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa Föderatsioon, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid koos komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga); toetab igati liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ühise laiaulatusliku tegevuskava raames loodud ühiskomisjoni koordineerija rollis ning usub, et ühise laiaulatusliku tegevuskava range ja täielik elluviimine on jätkuvalt ülitähtis;

2.  kiidab heaks komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Mogherini ning seitsme Euroopa Komisjoni voliniku 16. aprilli 2016. aasta ühisvisiidi Iraani, mis on tähtis verstapost ELi ja Iraani kahepoolsete suhete kaugeleulatuva tegevuskava kavandamisel ühist huvi pakkuvates küsimustes; täheldab, et mitmes komisjoni avalduses ja Iraani saadetud ELi delegatsioonide (millest viimane koosnes kõrgest esindajast ja asepresidendist ning seitsmest volinikust) puhul on keskendutud kaubandusele ja majandussidemetele;

3.  tuletab meelde, et nõukogu otsus tühistada kõik Iraani Islamivabariigi vastu suunatud tuumavaldkonna sanktsioonid, kuna Iraan oli täitnud ühise laiaulatusliku tegevuskava kohased kohustused, lubab jätkata suhteid Iraaniga ning pakub võimalusi ja kasu mõlemale poolele, andes võimaluse avada Iraani turg uuesti Euroopa ettevõtjatele; tuletab meelde, et Iraanis on suurearvuline, suhteliselt kõrge haridustasemega ja noor elanikkond ja üks piirkonna mitmekesisemaid SKP struktuure ning et Iraan vajab investeeringuid ja on võimalik turg kvaliteetsetele Euroopa kaupadele;

4.   peab kiiduväärseks avatust suhetes Iraaniga; juhib tähelepanu, et ELi ja Iraani suhete areng peaks toimuma käsikäes tuumakokkuleppe / ühise laiaulatusliku tegevuskava elluviimisega; tuletab meelde, et kokkuleppe tingimuste kohaselt võib selle täitmata jätmine Iraani poolt tuua kaasa sanktsioonide taaskehtestamise; ergutab uuendama ELi ja selle liikmesriikide suhteid Iraaniga, nii et pooled teeksid tihedat koostööd kahepoolsetes ja mitmepoolsetes küsimustes, et tagada piirkonnas suurem stabiilsus ja tuumakokkuleppe tõhus rakendamine; arvab, et ELi ja Iraani suhteid tuleks arendada mitmetasandilise dialoogi kaudu, mis hõlmab poliitilisi, diplomaatilisi, majanduslikke, akadeemilisi, tehnilisi ja inimestevahelisi kontakte, millesse on kaasatud kodanikuühiskonna esindajad, vabaühendused ja inimõiguste kaitsjad; toetab ELi ja Iraani suhete avamist mõlema poole vastastikuse kasu nimel, tuginedes ühiste huvide ja erinevuste realistlikule hindamisele, et soodustada usalduse suurendamise õhkkonnas koostöö järkjärgulist laiendamist, esmajoones Iraani ja ELi elanike huvides; toetab sellega seoses Euroopa Liidu võetud kohustust uuendada suhteid Iraaniga, võttes aluseks nn nelja K (four Cs) dialoogi: dialoog, mis on ulatuselt kõikehõlmav (comprehensive), koostöövalmis (cooperative) valdkondades, kus Iraanil ja ELil on vastastikused huvid, kriitiline (critical), avatud ja avameelne valdkondades, kus Iraan ja EL on eriarvamusel, kuid püüavad leida ühise seisukoha, ning tooni poolest ja praktilisel tasandil üldiselt konstruktiivne (constructive);

5.   peab kiiduväärseks Euroopa välisteenistuses tehtud institutsioonilisi muudatusi eesmärgiga kajastada ühise laiaulatusliku tegevuskava tulemusi, eriti Iraani töökonna loomist Euroopa välisteenistuses eesmärgiga koordineerida eri tegevusliine kõigis Iraaniga seotud küsimustes; peab kiiduväärseks Euroopa välisteenistuse võetud meetmeid ELi delegatsiooni loomiseks Teheranis, nagu nõuti eelmistes Euroopa Parlamendi resolutsioonides, sest see võimaldab ELil teha koostööd Iraani ametiasutustega, et anda Iraanis üldsusele paremaid teadmisi ELi kohta, vältida arusaamatusi ja ehitada üles tihenev koostöö ELi ja Iraani vahel; rõhutab sellega seoses, et kaubandus ja investeeringud on ELi pädevused ning ELi delegatsiooni loomine Teheranis võimaldaks soodustada ELi ja Iraani koostööd kaubanduse, hariduse, kultuuri, inimõiguste ja keskkonnasäästlikkuse valdkonnas, aidates tugevalt kaasa mõlema poole ootuste täitumisele; toonitab, et Euronewsi edastamine farsi keeles peaks tulevikus samuti looma olulise meediasilla Euroopa Liidu ning pärsia keelt kõneleva vaatajaskonna vahele;

6.  tuletab meelde, et EL ja Iraan on otsustanud tegeleda ühiste probleemidega edasiviival viisil; nõuab, et ELi strateegia uueks koostööks Iraaniga põhineks esialgu tehnilistes valdkondades võetavatel usalduse suurendamise meetmetel, mis pakuksid ELi ja Iraani ühise töö kohta eeskujulikke näiteid ning võiksid sillutada teed sisukamale pikaajalisele koostööle;

7.   rõhutab, kui oluline on arendada vastastikuse usalduse taastamise strateegia raames ELi ja Iraani suhete parlamentaarset mõõdet; kordab sellega seoses veel kord, et toetab Euroopa Parlamendi ja Iraani parlamendi (Majlis) vahel arutatud ettepanekut alustada terrorismivastase võitluse teemal parlamentidevahelist dialoogi, millega tunnistatakse Iraanis, Lähis-Idas ja ELis endas aset leidva radikaliseerumisega seotud ühiseid probleeme; peab kiiduväärseks ELi ja Iraani vahelist uuendatud poliitilist dialoogi, mis hõlmab inimõigusi; julgustab arendama edaspidi inimõigustealast dialoogi, kus osaleksid kohtusüsteemi, julgeolekujõudude ja kodanikuühiskonna esindajad; tunnistab, et kuigi mõlemal poolel esineb kahtlusi ja usaldamatust, on mitme liikmesriigi ja Iraani vahel ka pikk ajalugu ning Iraan soovib olla ELiga heades suhetes, mis pakub võimalusi vastastikusel usaldusel ja austusel põhinevateks sidemeteks; mõistab Iraani sisepoliitika keerukust ja kordab, et EL ei püüa sekkuda selle ega ühegi teise riigi sisepoliitilistesse valikutesse, vaid tahab teha koostööd, mille aluseks on rahvusvaheliste standardite ja põhimõtete vastastikune austamine; arvab, et suhteid on võimalik täiel määral normaliseerida üksnes koos ühise laiaulatusliku tegevuskava jätkuva elluviimisega korrapärase ja püsiva dialoogi kaudu ning esmatähtsaks prioriteediks peaks olema ELi ja Iraani suhete ulatuse laiendamine valdkondades, kus selle eesmärgi suhtes on jõutud ühisele kokkuleppele; arvab aga, et lõppeesmärk peab olema Iraani ja ELi vahelise partnerluse loomine;

8.  kordab Euroopa Liidu kindlat, põhimõttelist ja pikaajalist vastuseisu surmanuhtlusele kõikidel juhtudel ja mis tahes tingimustel ning rõhutab veel kord, et surmanuhtluse kaotamine on ELi inimõigustealase poliitika ning välispoliitika peamine eesmärk; on jätkuvalt väga kriitiline surmanuhtluse sagedase kasutamise suhtes Iraanis; peab poliitilise dialoogi üheks peamiseks eesmärgiks surmanuhtluse kasutamise vähendamist; nõuab viivitamatu moratooriumi kehtestamist surmanuhtluse täideviimisele Iraanis; märgib, et enamik hukkamistest toimub uimastitega seotud õigusrikkumiste eest; mõistab Iraani probleeme ühe peamise uimastitransiidi riigina, mille territooriumil toimub 86 % oopiumi arestimistest maailmas; arvab siiski, et tegelemine selliste surmanuhtlusega seotud mureküsimustega nagu surmanuhtluse kasutamine uimastitega seotud kuritegude ja alla 18-aastaste isikute puhul, mis on mõlemad vastuolus Iraani vabatahtlikult võetud rahvusvaheliste kohustustega inimõigustealase õiguse ja humanitaarõiguse alusel, võiks anda selle probleemi käsitlemiseks ühise tegevuskava; kutsub Iraani parlamendi liikmeid üles muutma esimese sammuna 2013. aasta karistusseadustiku artiklit 91, et kaotada surmanuhtlus alla 18-aastaste isikute puhul; võtab teadmiseks Iraani parlamendile esitatud seaduseelnõu, mis vähendaks vastuvõtmise korral karistust uimastitega seotud mittevägivaldsete kuritegude eest surmanuhtluselt eluaegsele vangistusele; märgib, et eelnõu võiks vastuvõtmise korral märkimisväärselt vähendada hukkamiste arvu Iraanis;

9.   rõhutab tõsiasja, et uimastitega seotud õigusrikkumiste eest ette nähtud surmanuhtluse kaotamine võiks oluliselt vähendada hukkamiste arvu (Iraani hinnangute kohaselt kuni 80 %); nõuab koostöö tegemist ELi ja Iraani vahel võitluses ebaseadusliku uimastikaubanduse vastu, mis võiks olla üks võimalus tegeleda hukkamiste küsimusega Iraanis, järgides seejuures inimõigustealaseid norme; kutsub komisjoni üles osutama Iraanile tehnilist abi ja abistama riiki haldussuutlikkuse suurendamisel, et tugevdada õigusriiki Iraanis, muu hulgas edendades õigussüsteemi reformi vastutuse suurendamiseks ning vanglakaristuse ja surmanuhtluse alternatiive; palub komisjonil tagada, et mis tahes tehnilist või muud abi Iraanile ei kasutataks inimõiguste rikkumiste toimepanekuks;

Kaubandus- ja majandusküsimused

10.   võtab teadmiseks Iraani väljendatud eesmärgi saavutada aastane kasvumäär 8 %; arvab, et Euroopa investeeringud on Iraani jaoks väga tähtsad, et jõuda selle eesmärgini; toonitab asjaolu, et Euroopa Liit ei takista lubatud äritegevust Iraanis ega rahvusvaheliste ettevõtjate või finantsasutuste koostööd Iraaniga, kui järgitakse kõiki kohaldatavaid õigusakte; toonitab, et Iraan peab oma majandusliku potentsiaali ärakasutamiseks astuma samme, et luua rahvusvahelisi investeeringuid soodustav läbipaistev majanduskeskkond, ning võtma korruptsioonivastaseid meetmeid kõigil tasanditel, eriti rahapesuvastase töökonna soovituste täitmisel küsimustes, mis puudutavad nt terroriorganisatsioonidele suunduvate rahavoogude peatamist; palub ELil toetada täiel määral pingutusi, mida Iraan selles protsessis teeb, eriti toetades ELi ja Iraani vahelise kahepoolse investeerimislepingu saavutamiseks tehtavat tööd;

11.  toonitab, et kaubandus ja taastatud juurdepääs ülemaailmsele eeskirjadel põhinevale kaubandussüsteemile on võimalik viis Iraani isolatsiooni lõpetamiseks, ning kaubandus võiks olla oluline vahend poliitilise dialoogi tugevdamiseks ja piirkonna riikide vahelise koostöö hoogustamiseks, et suurendada regionaalarengut, tööhõivet ja stabiilsust laiemas piirkonnas;

12.   märgib, et Iraan on Lähis-Idas suuruselt teine majandus, mille nominaalne SKP oli 2015. aastal hinnanguliselt 397 miljardit USA dollarit; lisaks märgib, et ELi ja Iraani kaubavahetuse maht on praegu ligikaudu 8 miljardit USA dollarit ning järgmise kahe aasta jooksul see maht eeldatavasti neljakordistub; tuletab meelde, et EL oli varem Iraani peamine kaubanduspartner, ning leiab, et liit peaks püüdma seda positsiooni taastada; toetab ELi kaubandussuhete laiendamist Iraaniga ning nõuab, et EL arendaks Iraaniga kaubandus-, rahandus- ja majandusalast koostööd, et parandada Iraani elanike elutingimusi ja tööhõivet ning kiirendada piirkondlikku arengut; usub, et Iraaniga seotud kaubanduse ja investeeringute laiendamine võib aidata pikas perspektiivis edendada rahu ja stabiilsust piirkonnas laiemalt, kui EL otsiks võimalusi piirkondlike investeerimiskavade jaoks, näiteks energia ja transpordiühenduste valdkonnas;

13.  on seisukohal, et kuigi Euroopa ettevõtjatega on sõlmitud palju lepinguid, ei suuda Iraan oma kohustusi täita vähese likviidsuse tõttu, mis tähendab, et Iraani avanemisprotsess on sattunud nõiaringi;

14.   märgib, et Iraan on maailma suurim WTO-väline majandus; toetab Iraani püüdlusi ühineda WTOga; märgib, et ELi praegune mandaat Iraaniga kaubandus- ja koostöölepingu üle läbirääkimiste pidamiseks on aegunud; palub, et komisjon uuriks võimalusi, kuidas tugevdada kaubandus- ja investeerimisalaseid sidemeid, et viia Iraani olukord suuremasse kooskõlla WTO eeskirjadega ning kaitsta Euroopa investeeringuid; rõhutab, et ametlik läbirääkimisraamistik võimaldaks ELil kasutada täielikult oma mõju suurima integreeritud turu ja majandusblokina ning luua foorum arvamuste vahetuseks ja dialoogiks; kutsub ELi üles uurima võimalust, et Iraan saaks alustada uuesti ühinemisläbirääkimisi WTOga, kuna WTO liikmesus tooks kaasa Iraani majanduse edasise liberaliseerimise, mis toetaks majanduskasvu, kaasaks riigi ülemaailmsesse eeskirjadel põhinevasse süsteemi, looks mehhanismi vajalike majandusreformide toetamiseks Iraanis ning sunniks Iraani arvestama rahvusvaheliste kohustustega; kutsub komisjoni üles kasutama neid läbirääkimisi võimalusena tõugata tagant peamisi töötajate õigustega seotud reforme, tuginedes ILO põhilistele konventsioonidele; on mures viivituse pärast Iraani WTOga ühinemisega tegeleva töörühma esimehe nimetamisel; palub komisjonil kasutada täiel määral oma mõjujõudu, et kõrvaldada viivitamata see takistus ning alustada Iraani WTOga ühinemise protsessi; usub, et ühinemisprotsessi lõpetamiseks tuleks Iraan arvata rahapesuvastase töökonna avalike teadete nimekirjast välja;

15.  arvab, et sõnavabaduse puudumine internetis, internetiliikluse süsteemne jälgimine ning digitaalsete vabaduste puudumine takistab kaubavahetust Iraaniga ning kujutab endast inimeste õiguste ja vabaduste rikkumist; rõhutab, et avatud ja turvalisel internetil on Iraanis digitaalse majanduse seisukohalt suur potentsiaal; kordab üleskutset tagada tõhus Euroopa ekspordikontrolli süsteem, et hoida ära kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiate väärkasutamine inimõiguste rikkumiseks ja ELi vastu;

16.  toonitab samuti, kui tähtis on, et Iraan arendaks majandus- ja kaubandussidemeid piirkondlike osalistega, pöörates nõuetekohast tähelepanu WTO eeskirjadele, et moodustada sidus majandus- ja kaubandusblokk; juhib tähelepanu asjaolule, et EL võib pakkuda oma asjatundlikkust ja tuge sellise piirkondliku dialoogi arendamiseks ja ülesehitamiseks;

17.   arvab, et tuumavaldkonnaga seotud majandus- ja finantssanktsioonide kaotamine ELi ja rahvusvahelise üldsuse poolt, nagu on sätestatud ühises laiaulatuslikus tegevuskavas, on oluline tegur, mis näitab, et EL on täitnud oma kohustused Iraani ees, ning see on ka tõend valmisoleku kohta tugevdada majanduslikku koostööd vastastikuse majandusliku kasu nimel; märgib siiski, et kuigi enamik majandus- ja finantssanktsioone on nüüdseks kaotatud, on mõni jäänud kehtima ning tuumakokkulepe neid ei mõjuta; palub ELil kohustada ELis paiknevaid äriühinguid tagama oma tegevuse täielik läbipaistvus Iraanis; nõuab, et tähelepanu pöörataks nii investeeringute kvaliteedile kui ka kvantiteedile, ning nõuab algatust eesmärgiga hinnata, kas uute investeeringute puhul järgitakse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid; algatus peaks olema sarnane sellega, mida rakendati sanktsioonide kaotamisel Myanmari/Birma suhtes; märgib, et ettevõtja sotsiaalse vastutuse suuniste tulemuslik rakendamine on väga oluline, et ELi ja Iraani tihedamad kaubandussidemed saaksid avaldada positiivset mõju Iraani ühiskonnale tervikuna;

18.  tuletab meelde õiguslikku ebakindlust, mida avaldavad Iraani investeerida soovivatele ELi äriühingutele Ameerika Ühendriikide peamised sanktsioonid ja asjaolu, et tehinguid tehakse dollarites, mis vähendab ühiselt laiaulatuslikult tegevuskavalt oodatavat majanduslikku kasu Iraani rahva jaoks; toonitab vajadust käsitleda seda ja muid finantsküsimusi kooskõlas rahapesuvastase töökonna soovitustega, et luua vajalik selgus ja õiguskindlus ELi äriühingute tegutsemiseks Iraanis; nõuab Iraaniga kauplemise suhtes kohaldatava lähenemisviisi muutmist; nõuab, et Iraaniga tehtavate tehingute vääringuks oleks euro, mis takistaks USA ametiasutustel karistuste kehtestamist, nagu nad on varem teinud mõne Euroopa panga suhtes; toetab tihedat dialoogi Ameerika Ühendriikidega, et tagada Euroopa kaubanduse ja investeeringute järjepidevus Iraanis;

19.   rõhutab ühtlasi, et rahvusvahelist investeerimist soodustava keskkonna tagamiseks tehtavad suuremad pingutused on hädavajalikud, et Iraan saaks teostada oma majanduslikku potentsiaali; kutsub sellega seoses Iraani üles tagama kooskõlas rahapesuvastase töökonna soovitustega oma finantssektori läbipaistvus ning võitlema korruptsiooni ja rahapesu vastu; peab kiiduväärseks rahapesuvastase töökonna soovitusi puudutavat Iraani valitsuse tegevuskava ning 12. juulil toimunud ELi ja Iraani ametnike tehnilisi koosolekuid eesmärgiga viia ellu sellega seotud vajalikud reformid;

20.  peab kiiduväärseks ühise laiaulatusliku tegevuskavaga juba saavutatud positiivseid tulemusi, nagu Iraani ja ELi vahelise kaubavahetuse 43 %-line kasv 2016. aasta esimesel kuuel kuul 2015. aasta sama ajavahemikuga võrreldes, asjaolu, et 30 Iraani panka on uuesti ühendatud SWIFTiga, ning positiivset mõju, mida ühine laiaulatuslik tegevuskava avaldab inflatsiooni ja intressimäärade vähenemise suundumuse toetamisele Iraanis; peab kiiduväärseks asjaolu, et järjest rohkem väikseid Euroopa panku tegutseb nüüd aktiivselt Iraanis, hõlbustades laenuandmist VKEdele; nõuab erilise tähelepanu pööramist Euroopa ja Iraani VKEde rollile kaubandussidemete tugevdamisel;

21.  tunneb heameelt asjaolu üle, et Iraani valitsus peab välisinvesteeringute kaasamist väga oluliseks, kuna välismaiseid otseinvesteeringuid on vaja kõikides peamistes majandussektorites; märgib, et järgmise kümne aasta jooksul on tõenäoliselt vaja investeerida taristusse üle 1 triljoni USA dollari, mis pakub Euroopa ettevõtjatele võimalusi, sh energia-, auto- ja lennundustööstuses; tunneb heameelt, et pärast ühise laiaulatusliku tegevuskava allkirjastamist on Teherani külastanud 180 kaubandusdelegatsiooni, sh delegatsioonid 15 ELi liikmesriigist, mis on märk kasvavast huvist majandussuhete vastu Iraaniga; palub ELil ja selle liikmesriikidel uurida ekspordikrediidi garantiide kasutamist, et ergutada kaubandust, projektide rahastamist ja investeeringuid Iraanis; toetab Iraani valitsuse ning Airbusi ja Boeingi vaheliste kokkulepete edukat sõlmimist kui täiendavat usalduse suurendamise meedet pärast ühise laiaulatusliku tegevuskava vastuvõtmist;

Valdkondlik koostöö

22.   märgib, et Iraanile kuuluvad maailma suuruselt teised maagaasivarud ja maailma suuruselt neljandad naftavarud; usub, et energiakoostöö võib etendada märkimisväärset rolli energia tarneallikate mitmekesistamisel ELis ja vähendada liikmesriikide energiasõltuvust üksikutest tarnijatest, aidates seeläbi kaasa ELi energiajulgeolekule; arvab, et majandussanktsioonide kaotamine võib vabastada märkimisväärsed summad suunamiseks nafta- ja gaasitööstusesse ning muudesse majandussektoritesse, kus oleks kasu investeeringutest ja juurdepääsust uuele tehnoloogiale; kutsub Euroopa ettevõtjaid üles investeerima Iraani energiasektorisse; kutsub eeskätt üles andma ELi toetust veeldatud maagaasi tehnoloogia arendamiseks Iraanis; usub, et Iraani suunatavad investeeringud peavad olema täielikult kooskõlas ELi võetud pikaajaliste CO2-heite vähendamise kohustustega;

23.  märgib, et praegu täidetakse üle poole Iraani majapidamiste energiavajadusest maagaasi abil; rõhutab, kui suuri võimalusi pakub taastuvenergia arendamine Iraanis, kus on aastas keskmiselt 300 päikesepaistelist päeva, kusjuures tootmisvõimsus vastaks hinnangute kohaselt 13-kordsele kogu Iraani energiatarbimisele; palub komisjonil toetada taastuvenergia arendamist Iraanis, millega aidatakse kaasa riigi energiaallikate jaotuse mitmekesistamisele;

24.  palub Iraanil ühineda mäetööstuse läbipaistvuse algatusega ning nõuab, et ELi ja Iraani energiakoostöö tugineks järjekindlalt eesmärgile parandada keskkonnaalast, sotsiaalset ning majanduslikku kasu nii Iraani kui ka ELi elanike jaoks;

25.  toonitab, et Iraanis on palju keskkonnaprobleeme, sh veenappus ja mulla degradeerumine, ning EL peaks küll ära kasutama ärialase koostöö täielikku potentsiaali, kuid samal ajal tegema Iraaniga koostööd keskkonnakaitse tõhustamiseks ja keskkonnasäästliku arengu edendamiseks; nõuab keskkonnaalast koostööd veekaitse haldamise (toetades muu hulgas Iraani Urmia järve päästmist), kõrbestumise tõkestamise ja maavärinaseire valdkonnas ning tegelemist õhusaaste ja jäätmekäitluse küsimustega; väljendab sellega seoses erilist muret Kaspia mere saastatuse taseme pärast ning nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid toetaksid aktiivselt pingutusi, mida Iraani valitsus teeb olukorra tõsise halvenemise peatamiseks; peab kiiduväärseks, et keskkonnaga tegelevad Iraani vabaühendused on arendanud partnerlussuhteid piirkonna muude vabaühendustega; tunnustab nende osalemist Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühingus ja Ramsari konventsioonis; palub komisjonil abistada Iraani vabaühendusi osaluspõhise majandamise projektide väljatöötamisel;

26.  on seisukohal, et piirkondlikud arutelud ja keskkonnaalane koostöö Iraani ja selle naabrite vahel on määrava tähtsusega, et tegeleda selliste probleemidega nagu õhusaaste, veepuudus ja kõrbestumine; rõhutab, et EL peaks edendama kõnealust piirkondlikku koostööd olulise usalduse suurendamise meetmena ning tuginema piirkondlike osalejate valmidusele saada kasu Euroopa asjatundlikkusest kõnealuses valdkonnas;

27.  võtab teadmiseks uuringud, milles märgitakse, et uraani väheste varude ja selle kaevandamiskulude tõttu ei pruugi tuumaenergia olla Iraanis konkurentsivõimeline; palub komisjonil sellegipoolest uurida võimalusi teha kooskõlas ühises laiaulatuslikus tegevuskavas võetud kohustusega Iraaniga tuumavaldkonnas tsiviilkoostööd ning julgustada Iraani kirjutama alla tuumaohutuse konventsioonile; väljendab heameelt mõne Iraani ametniku tehtud ettepaneku üle alustada piirkondlikku dialoogi tsiviilotstarbeliste tuumaenergia programmide ohutuse ja turvalisuse teemal;

28.  rõhutab koostöövõimalusi lennuohutuse valdkonnas, mis hõlmab tehnilise abi andmist ja Iraani ettevõtjate juurdepääsu vajalikele komponentidele, et pääseda välja Euroopa mustast nimekirjast;

29.   võtab teadmiseks asjaolu, et Iraan on võtnud vastu 3 miljonit Afganistani kodanikku, kellest vaid 950 000 on Iraanis ametlik seaduslik pagulasseisund, mis teeb Iraanist ühe enim pagulasi vastu võtnud riigi; peab kiiduväärseks täiendavat 6,5 miljoni euro suurust ELi rahastust, et aidata Iraanil võimaldada riigis viibivatele Afganistani elanikele haridus- ja tervishoiuteenuseid; rõhutab vajadust võtta konkreetseid meetmeid, millega kaitstakse Iraanis viibivate Afganistani rändajate ja pagulaste inimõigusi, sh nende õigust nõuetekohasele menetlusele ja võrdsusele seaduse ees; arvab, et ELi ja Iraani koostöö pagulasvoogude haldamisel võib suurendada vastastikust mõistmist, edendada rahvusvahelise õiguse ning varjupaigataotlejate ja pagulaste inimõiguste suuremat austamist ning aidata kaasa konflikti lahendamisele eesmärgiga vähendada pagulaste praeguse ja edaspidise liikumiste põhjusi; usub, et ELi ja Iraani koostöö pagulasvoogude haldamisel peaks parandama pagulaste heaolu Iraanis ja hoidma ära inimkaubanduse; arvab, et ELi ja Iraani koostöö peaks hõlmama ka laiaulatuslikku dialoogi rändeküsimuses, eriti seadusliku ja ebaseadusliku rände, varjupaigataotlejate ja pagulastega seotud poliitika ja seadusandlike meetmete ja prioriteetide teemal nii riigi kui ka piirkondlikul tasandil;

30.   tunnistab, et Iraani noor (hinnanguliselt üle 60 % elanikest on alla 30-aastased), haritud ja tehnoloogiat tundev elanikkond ja selle ühiskonna dünaamilisus võivad anda konkreetseid võimalusi edendada inimestevahelisi kontakte ELiga, mille aluseks on vastastikkuse ja mõlemapoolse austuse põhimõtted; arvab, et noortevahetuse programmid on üks kõige edukamaid tegevusi, mille abil lähendada ühiskondi ja kultuure; peab seetõttu kiiduväärseks Iraanist Euroopa ülikoolidesse tulevate Erasmus Munduse programmi üliõpilaste arvu suurenemist, mis annab võimaluse võidelda väärarvamuste ja stereotüüpide vastu; nõuab, et üliõpilaste ja teadlaste vahetuste, sh ülikoolide koostöö kaudu tehtaks hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas suuremat koostööd, sh keskkonna-, taastuvenergia, õiguse, inimõiguste ning hea valitsemistava valdkondades; palub komisjonil suurendada Erasmus Munduse programmi Iraanist pärit üliõpilastele mõeldud eelarvet; peab kiiduväärseks hiljuti Teherani ülikoolis toimunud töötubasid, mille eesmärk oli parandada teadlikkust võimalikust kasust, mida võib Iraani ülikoolidele pakkuda osalemine programmis „Horisont 2020“; palub Iraani valitsusel nimetada ametisse programmi „Horisont 2020“ riiklik koordineerija, kes annab Iraani ülikoolidele tehnilist abi ja nõu taotluste esitamise kohta programmi „Horisont 2020“ projektides osalemiseks; palub, et komisjon uuriks võimalust veelgi lihtsustada Iraani akadeemilistel ja teadustöötajatel Euroopa ülikoolides õppimist ja koolituste läbimist; nõuab ELi programmi loomist eesmärgiga tuua kokku Iraani, Pärsia lahe koostöönõukogu riikide ning Euroopa teadlased ja üliõpilased, et uurida Euroopa piirkondlikust integratsioonist saadud õppetunde ja kogemusi;

31.  väljendab sügavat muret ELi-Iraani topeltkodakondsusega isikute vahistamise pärast nende Iraani sisenemisel ja rõhutab, et need vahistamised takistavad võimalusi luua inimestevahelisi kontakte; palub Iraani ametiasutustel võimaldada Euroopas asuval Iraani kogukonnal reisida ohutult oma sünniriiki;

Piirkondlik julgeolek

32.   toonitab, kui oluline on mõju, mida Iraani eri rahvad ja kultuurid on avaldanud tuhandete aastate jooksul muu hulgas Euroopale; märgib, et oma strateegilise asukoha, elanikkonna ja majanduse suuruse, nafta- ja maagaasivarude ning piirkonnale avaldatava mõju tõttu on Iraan Lähis-Ida ja Pärsia lahe piirkonnas väga oluline jõud; rõhutab, et Iraani strateegilisi huvisid teenib kõige paremini taastatud piirkondlik stabiilsus ning nende huvide nimel tegutsemine ei konkureeri ega tohiks konkureerida piirkonna muude oluliste osalejatega;

33.  arvab, et tuumakokkulepe annab võimaluse teha koostööd piirkonna julgeolekukriisi lahendamiseks; arvab, et Iraan saab täita ja peaks täitma piirkonnas stabiliseerivat rolli; arvab, et kogu piirkond võiks saada kasu suhete normaliseerimisest Iraaniga; on arvamusel, et Iraani staatus selle piirkonna olulise osalejana peaks viima selleni, et riigil oleks piirkonnas stabiliseeriv roll; rõhutab, et Euroopa naabruspoliitika läbivaatamine, mille ettepanek esitati 18. novembril 2015, näeb ette kavad ELi naabruses asuvate partnerriikide kolmandatest riikidest naabrite kaasamiseks laiendatud koostöö raamistikes; nõuab seetõttu tungivalt temaatiliste raamistike loomist koostöö pakkumiseks liidu, lõunanaabruse partnerriikide ja oluliste piirkondlike osalejate (nagu Iraan) vahel sellistes piirkondlikes küsimustes nagu julgeolek, energia ja pagulasvoogude haldamine;

34.   kutsub kõiki piirkonna riike, eriti Saudi Araabiat ja Iraani hoiduma konflikte õhutavast vaenulikust retoorikast ja piirkonna vaenulike relvarühmituste, sh Hezbollahi sõjalise tiiva ja Al-Nusra tegevusest ja toetamisest; väljendab muret aina suurema militariseerimise pärast piirkonnas laiemalt ning toetab pingutusi suurema relvastuskontrolli, relvastuse leviku tõkestamise ja terrorismivastase võitluse saavutamiseks, tunnistades samas õigustatud muret kaitseküsimuste pärast, kuid püüdes seejuures edendada kõikide piirkonna riikide suveräänsuse täielikku austamist; on mures Iraani ballistiliste rakettide katsete arendamise pärast, mis ei lähe küll vastuollu ühise laiaulatusliku tegevuskavaga, kuid on vastuolus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2231 (2015) vaimuga;

35.   arvab, et ELi ja Iraani poliitilise dialoogi raames tuleks kutsuda Iraani ja piirkonna kõiki teisi olulisi osalejaid üles etendama Iraagis, Jeemenis, Süürias, Liibanonis ja Afganistanis poliitiliste kriiside lahendamisel edasiviivat rolli, tuginedes rahvusvahelise õiguse ja nende riikide suveräänsuse austamisele; nõuab sellise ELi diplomaatia mudeli kasutuselevõtmist, mis tugineks pigem poliitilistele prioriteetidele kui usulisele identiteedile ning kõikide Lähis-Ida riikide, sh Iisraeli ja Palestiina rahvaste austamise, ohutuse ja julgeoleku tagamise põhimõttele, et muuta Lähis-Ida stabiilsemaks ja üksmeelsemaks; arvab, et ELi ja Iraani koostöö terrorismi ja vägivaldse äärmusluse vastu võitlemisel piirkonnas on poliitilise dialoogi oluline osa;

36.   arvab, et Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkonnas esinevaid konflikte ei saa lahendada ilma kõikide osalejate osavõtuta; väljendab seetõttu heameelt Iraani osavõtu üle Süüria rahukõnelustest rahvusvahelises Süüria toetamise rühmas osalemise kaudu; peab siiski kahetsusväärseks, et Iraani kaasabi ei ole siiani viinud olukorra märgatava paranemiseni, ning nõuab, et Iraan panustaks vähemalt nii palju, et hõlbustada humanitaarabi andmist eesmärgiga suurendada tsiviilelanikkonna kaitset rünnakute eest ja püüelda järjekindlalt konflikti pikaajalise lahenduse poole; märgib sellega seoses, et Assadi režiim püsimine Süürias sõltub üha enam Iraanist, ja kutsub seetõttu Iraani ametivõime üles kasutama on mõjuvõimu Süüria konfliktile rahumeelse lahenduse leidmiseks;

37.   tunnustab Iraani valmisolekut toetada praegusi pingutusi stabiilsuse saavutamiseks Iraagis, nõuab tungivalt, et Iraan annaks sisulise panuse usulahkudevahelise vägivalla lõpetamiseks, ning nõuab täiendavaid pingutusi eesmärgiga koondada kõik riigis tegutsevad relvarühmitused Iraagi valitsuse võimu alla, et kõiki huvisid arvestada; rõhutab, et ELil ja Iraanil on ühised vaenlased ISISe/Daeshi, Al-Qaida, Al-Nusra ja muude sarnaste ÜRO Julgeolekunõukogu poolt terroriorganisatsioonideks nimetatud rühmituste näol, kes on saanud innustust islami äärmuslikust väärtõlgendusest; tunnustab Iraani panust võitluses ISISe/Daeshi vastu, sh selle varajast toetust Kurdistani piirkondlikule omavalitsusele Arbīlis, ning tunnustab riigi otsustavat panust Iraagis, tänu millele peatati ISISe/Daeshi edasiliikumine ning saadi tagasi džihadistide terrorismi mõju all olnud territooriumid; tunneb aga muret korduvate teadete pärast Al-Qaida liikmete vabastamise kohta; võtab teadmiseks Iraani ja Austraalia vahelise kokkuleppe jagada luureteavet ISISe/Daeshi vastase võitluse kohta;

38.   arvab, et piirkondlik rivaalitsemine on mitmes piirkonna riigis esineva konflikti põhitegur; on väga mures usulahkudevahelise vägivalla suurenemise pärast piirkonnas ning rõhutab vajadust ELi pideva ja laialdase diplomaatilise tegevuse järele, et käsitleda konflikti aluseks olevat dünaamikat etnilise ja usulahkude lepitamise pikaajalise toetamise teel; toob murelikult esile Iraani ja Saudi Araabia süveneva võitluse poliitilise ja usulise mõjuvõimu pärast ning hoiatab, et sellel võib olla mõju konfliktide lahendamisele ja julgeolekule Lähis-Idas ja kaugemal; usub, et Iraani ja Saudi Araabia lähenemispoliitika ja nende konstruktiivne koostöö on ülioluline piirkondlike pingete maandamiseks, mis võimaldab liikuda Iraagis, Süürias ja Jeemenis relvakonfliktide lõpetamiseks lahenduste leidmise ja sellest tingitud rändevoogude peatamise suunas, samuti terrorismi ja äärmusluse lähtepõhjustega tegelemiseks, mis ohustavad kõnealust piirkonda, Euroopa Liitu ja muid piirkondi; nõuab Teherani ja Ar-Riyāḑi vaheliste pingete leevendamiseks aktiivset ELi diplomaatiat, mis hõlmab usalduse suurendamist, kodanikudiplomaatiat ja leevendusmeetmeid, mille eesmärk on Saudi Araabia ja Iraani vaheliste diplomaatiliste suhete taastamine, mis on esimene samm kahe riigi suhete normaliseerimisel; palub ELil teha selle nimel koostööd Ameerika Ühendriikide ja Venemaaga ning eelkõige teostada uue piirkondliku julgeolekutaristu arendamist, mille juures võetakse arvesse Iraani ja Saudi Araabia poolset ohu tajumist ja õigustatud muresid julgeoleku pärast ning antakse julgeolekutagatised nii Iraanile kui ka Pärsia lahe koostöönõukogu riikidele; rõhutab, et Pärsia lahe piirkonnas meresõidu turvalisuse küsimuses tehtav koostöö, sh vaba navigeerimise harta allkirjastamine, võiks olla piirkondliku usalduse ja koostöö arendamise raames esimene usalduse suurendamise meede;

Sotsiaal-majanduslikud küsimused, õigusriik, demokraatia ja inimõigused

39.   arvab, et Iraani revolutsiooniline pärand ja selle kui islamiriigi põhiseadus ning suured erinevused Iraani ja ELi poliitiliste ja institutsiooniliste süsteemide vahel ei tohi takistada avatust ning avameelset ja otsekohest dialoogi ning ühiste seisukohtade leidmist demokraatia, õigusriigi ja inimõigustega seotud küsimustes; kutsub Iraani Islamivabariiki üles laiendama võimalusi poliitiliseks pluralismiks; rõhutab, et Majlis on reformi- ja Euroopa-meelne, ning usub, et 2016. aasta veebruaris toimunud parlamendi- ja ekspertide kogu valimiste tulemused kajastavad Iraani rahva tahet, annavad võimaluse ulatuslikumaks suhtlemiseks Euroopa Liidu ja selle liikmesriikidega, mis peaks viima konstruktiivsete suheteni, ning annavad võimaluse sisemisteks majanduslikeks, poliitilisteks ja sotsiaalseteks reformideks; nõuab, et Iraan lubaks rahvusvahelistele standarditele vastavaid täiesti vabu ja õiglaseid valimisi;

40.  märgib, et Iraan on end avanud, kuna riik vajab abi oma kodanike vajaduste rahuldamiseks ning noorte haritud inimeste riigis hoidmiseks, mis on oluline Iraani stabiilsuse seiskohalt;

41.  märgib murega, et Iraanis on maailma kõrgeim surmanuhtluste täideviimise arv ühe elaniku kohta; rõhutab, et uimastitega seotud õigusrikkumiste eest rakendatava surmanuhtluse kaotamine vähendaks oluliselt hukkamiste arvu; väljendab sellega seoses heameelt võimaluse üle, et äsja valitud Majlis kaalub õigusakti vastuvõtmist, millega jäetaks teatavad uimastitega seotud õigusrikkumised surmanuhtlusega karistatavate kuritegude nimekirjast välja;

42.  peab kiiduväärseks, et islami karistusseadustiku vastuvõtmisega 2013. aastal ja ÜRO lapse õiguste konventsiooni ratifitseerimisega Iraanis keelatakse laste hukkamine ja võimaldatakse kõikidel enne 2013. aastat surma mõistetud alaealistel õigusrikkujatel taotleda kohtuasja uuesti läbivaatamist; palub Iraanil tagada, et seda keeldu järgitaks täiel määral ning et kõiki asjaomaseid õigusrikkujaid teavitataks sellest õigusest; palub Iraanil kehtestada surmanuhtlusele moratooriumi;

43.   julgustab Iraani ühtlasi tegema täielikku koostööd kõigi ÜRO inimõiguste mehhanismidega ning tegutsema selles kontekstis kehtestatud soovituste, sh inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise kohaldamise nimel, võimaldades rahvusvahelistel inimõiguste organisatsioonidel viia läbi lähetusi; on seisukohal, et selline areng aitab parandada Iraani mainet Euroopa üldsuse silmis; toonitab asjaolu, et Iraani valitsus on suurendanud osalemist ÜRO erimenetlustes omavahelise suhtluse teel; kutsub Iraani valitsust üles käsitlema sisulisi probleeme, mis toodi esile ÜRO eriraportööri ja ÜRO peasekretäri aruannetes inimõiguste olukorra kohta Iraanis, samuti konkreetseid üleskutseid võtta meetmeid, mis on esitatud ÜRO Peaassamblee resolutsioonides;

44.  kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles toetama kodanikuühiskonna organisatsioonide nõuetekohast ja sõltumatut toimimist võimaldava keskkonna loomist; rõhutab ELi ja Iraani suhete kontekstis ELi inimõiguste suuniste toetamise olulisust, sh inimõiguste kaitsjate osas;

45.   palub Iraanil austada, kaitsta ja täita kohustusi, mis tulenevad Iraani Islamivabariigi põhiseadusest, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisest paktist, lapse õiguste konventsioonist ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelisest paktist, austades õigust sõnavabadusele nii internetis kui ka mujal, õigust arvamusvabadusele, ühinemisvabadusele, rahumeelse kogunemise vabadusele, mõttevabadusele, südametunnistusevabadusele, usu- ja veendumusvabadusele ning tagades õigusaktides ja praktikas, et riigi kodanikud saavad kasutada üksikisiku, sotsiaalseid ja poliitilisi õigusi ilma diskrimineerimiseta soo, keele, religiooni, poliitiliste või muude vaadete, rahvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, sugupoole, seksuaalse sättumuse või muu staatuse alusel, nagu on sätestatud nimetatud õigusaktides; juhib tähelepanu, et see hõlmab põhiõigust olla võrdne seaduse ees ning õigust hariduse, tervishoiuteenuste ja tööalaste võimaluste võrdsele kättesaadavusele;

46.  tunneb heameelt uue kriminaalmenetluse seadustiku alusel tehtud reformide üle, aga on väga mures, et seadustikuga ei tagata täielikult nõuetekohase menetluse rahvusvahelisi kaitsemeetmeid; kutsub Iraani vaatama läbi 2014. aasta kriminaalmenetluse seadustikku, et tagada õiglase kohtupidamise tagatiste lisamine; kutsub Iraani üles vaatama läbi ja muutma õigusakte, et tagada piinamise, väärkohtlemise või muud liiki sunnimeetmete tulemusel saadud avalduste väljaarvamine kriminaalmenetluse tõendusmaterjalist ning piinamise ja muude väärkohtlemise süüdistuste, millest on ametivõimudele teada antud, automaatne uurimine;

47.  nõuab kõigi poliitvangide vabastamist; kutsub Iraani üles vabastama vangistatud ELi kodanikud, kes peeti kinni või mõisteti süüdi rahvusvahelistele standarditele mittevastava kohtumenetluse alusel, teiste seas: 58-aastane Nazak Afshar, keda peetakse kinni alates 2016. aasta märtsist, 76-aastane Kamal Foroughi, keda peetakse kinni alates 2011. aasta maist, 65-aastane Homa Hoodfar, keda peetakse kinni alates 2016. aasta juunist, ning 37-aastane Nazanin Zaghari-Ratcliffe, keda peetakse kinni alates 2016. aasta aprillist;

48.   tunnistab mitmesuguste uskude ja veendumuste olemasolu Iraanis; märgib, et mõned usuvähemused ja nende põhilised usuvabadused on Iraani Islamivabariigi põhiseadusega ametlikult kaitstud; tunneb siiski muret, et usuvähemuste kogukondadest pärit vangistatud isikute või veendumuste tõttu vangistatud isikute arv on suurenenud; nõuab, et Iraani ametiasutused tagaksid usu- ja etniliste vähemuste õiguste täieliku austamise ja kaitse õigusaktide alusel ning usuvabaduse laiendamise;

49.   märgib ära Iraani naiste poolt hariduse, teaduse ja teadusuuringute valdkonnas saavutatud edasimineku, mille näiteks on asjaolu, et enamik Iraani ülikoolide üliõpilastest on naised; julgustab ELi ja selle liikmesriike jätkuvalt tõstatama soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimusi kahepoolses suhtluses Iraani ametiasutustega; nõuab täielikku soolist võrdõiguslikkust, võttes meetmeid, millega kõrvaldatakse naiste praegune õiguslik ja praktikas diskrimineerimine, ning naiste võrdse osalemise tagamist tööturul ning majandus-, kultuuri-, ühiskonna- ja poliitilise elu kõigis aspektides; tunneb heameelt katsete üle koostada seaduseelnõu naiste kaitsmiseks vägivalla eest ja loodab, et hiljuti valitud parlament kaalub õigusakte, millega naistevastane vägivald, sh koduvägivald ja abielusisene vägistamine, loetakse igas mõttes kuriteoks;

50.   tunnustab president Rohani kampaanialubadust esitada kodanike õiguste harta ja sõnavõtte, millega edendatakse etniliste vähemuste õigusi; usub, et see harta peaks tuginema Iraani rahvusvahelistele kohustustele inimõiguste valdkonnas ning olema nendega täielikult kooskõlas; toonitab õigusriigi põhimõtte austamise ja kohtusüsteemi sõltumatuse olulisust välismaiste otseinvesteeringute tegemiseks nõutava õiguskindluse tagamisel, kuid eelkõige Iraani rahva huvides; palub kohtutel järgida õiglast kohtupidamist ja nõuetekohast menetlust ning võimaldada kahtlustatavatel kasutada kaitsja abi; palub Euroopa välisteenistusel ja komisjonil teha Iraani ametiasutustega koostööd sellistes valdkondades nagu kohtureform, vanglasüsteemi, sh vanglatingimuste reform, valitsuse aruandekohustus, õigusriigi põhimõtte ja sõnavabaduse austamine, kodanike üldised inimõigused ja põhivabadused ning korruptsioonivastane võitlus;

51.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Iraani valitsusele ja parlamendile, nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Euroopa välisteenistusele.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0096.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0265.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0517.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0339.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0348.


RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (14.7.2016)

väliskomisjonile

ELi Iraani-suunalise strateegia kohta pärast tuumakokkuleppe sõlmimist

(2015/2274(INI))

Arvamuse koostaja: Marietje Schaake

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et nõukogu otsus tühistada kõik Iraani Islamivabariigi vastu suunatud tuumavaldkonna sanktsioonid, kuna Iraan oli täitnud ühise laiaulatusliku tegevuskava kohased kohustused, annab võimaluse jätkata Iraaniga suhteid ning loob võimalusi ja kasu mõlemale poolele, taasavades Iraani turu Euroopa ettevõtjatele; tuletab meelde, et Iraanis on suurearvuline, suhteliselt kõrge haridustasemega ja noor elanikkond, üks piirkonna mitmekesisemaid SKP struktuure, et Iraan vajab investeeringuid ja on võimalik turg kvaliteetsetele Euroopa kaupadele;

2.  täheldab, et mitmes komisjoni avalduses ja Iraani saadetud ELi delegatsioonides – millest viimane koosnes kõrgest esindajast ja asepresidendist ning seitsmest volinikust – on keskendutud kaubandusele ja majandussidemetele;

3.  toonitab, et kaubandus ja taastatud juurdepääs ülemaailmsele eeskirjadel põhinevale kaubandussüsteemile on võimalik viis Iraani isolatsiooni lõpetamiseks, ja et kaubandus võib olla oluline vahend poliitilise dialoogi tugevdamiseks ning piirkonna riikide vahelise koostöö hoogustamiseks, pidades silmas suuremat regionaalarengut, tööhõivet ja stabiilsust laiemas piirkonnas;

4.  nõuab, et ELi kaubanduspoliitika ja ELi energiapoliitika põhimõtted oleksid sidusad, ja on arvamusel, et praegused ja tulevased ELi projektid ja investeeringud Iraanis peavad olema täielikus kooskõlas ELi pikaajaliste CO2-heite vähendamise kohustustega;

5.  väljendab muret korruptsiooni ja kaubanduspettuse eest kohaldatud sanktsioonide suure määra pärast, mis on põhjustanud varimajanduse ja kujutab endast riski Euroopa investeeringute jaoks; rõhutab seepärast vajadust võidelda korruptsiooniga ja suurendada läbipaistvust ning arendada Iraanis välja tõeline erasektor ja turumajandus;

6.  tuletab meelde, et ELi kaubanduspoliitika aitab kaasa liidu poolt kaitstavate väärtuste kaitsele ja edendamisele; rõhutab, et ELi ja Iraani vaheliste kaubandussidemete võimaliku uuendamisega peab kaasnema inimõiguste ja põhivabaduste olukorra ning ka rahvusvaheliste töö-, sotsiaal- ja keskkonnanormide tunduv parandamine Iraanis; on arvamusel, et nimetatud valdkondade käegakatsutav täiustamine on äärmiselt tähtis kaubandus- ja investeerimissidemete taastamiseks eesmärgiga parandada Iraani rahva elutingimusi ja heaolu; tuletab meelde, et Iraan on kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisele paktile ja lapse õiguste konventsioonile allakirjutanud riik ning palub Iraanil täita tema rahvusvahelisi kohustusi järjepidevamalt;

7.  märgib, et kuni 70 % Iraani majandusest on riigi tugeva kontrolli all, mis tõenäoliselt tekitab Euroopa ettevõtjatele Iraanis probleeme, ning et suurenenud kaubandusmaht võib tugevdada teatud mittevalitavate isikute majanduslikku, sõjalist ja poliitilist mõjuvõimu; palub, et komisjon esitaks kaks aastat pärast sanktsioonide tühistamist aruande Euroopa ettevõtjate võimalike takistuste kohta Iraanis ja mõju kohta, mis sellistel kaubandussuhetel võib Iraanis olla; toonitab, kui oluline on, et Iraan töötaks välja rahvusvahelisi investeeringuid soodustava keskkonna ning et see toimuks kooskõlas rahapesuvastase töökonna soovitustega;

8.  toonitab, et Iraani ees seisavad paljud keskkonnaprobleemid, sealhulgas veenappus ja mulla degradeerumine, ja et EL peaks küll ära kasutama ärikoostöö täielikku potentsiaali, kuid samal ajal pidama Iraaniga kõnelusi keskkonna kaitse tõhustamiseks ja keskkonnasäästliku arengu edendamiseks;

9.  märgib, et ELi praegune mandaat kaubandus- ja koostöölepingu üle läbirääkimiste pidamiseks on aegunud; kutsub ELi üles uurima võimalusi, et Iraan saaks taasalustada ühinemisläbirääkimisi Maailma Kaubandusorganisatsiooniga, kuna WTO liikmesus tagab Iraani majanduse edasise liberaliseerimise, mis toetab majanduskasvu, kaasab riigi ülemaailmsetel eeskirjadel põhinevasse süsteemi, loob mehhanismi, mis toetab vajalikke majandusreforme Iraanis ning sunnib Iraaki arvestama rahvusvaheliste kokkulepetega; toonitab samuti, kui tähtis on, et Iraan arendaks majandus- ja kaubandussidemeid piirkondlike osalistega, pöörates nõuetekohast tähelepanu WTO eeskirjadele, et moodustada sidus majandus- ja kaubandusblokk; juhib tähelepanu asjaolule, et EL võib pakkuda oma ekspertiisi ja tuge sellise piirkondliku dialoogi arendamiseks ja rajamiseks; palub, et komisjon uuriks võimalusi, kuidas tugevdada kaubandus- ja investeerimisalaseid sidemeid, et viia Iraan suuremasse kooskõlla WTO eeskirjadega ning kaitsta Euroopa investeeringuid; rõhutab, et ametlik läbirääkimisraamistik võimaldaks ELil kasutada täielikku võimendust suurima integreeritud turu ja majandusblokina ning luua foorum vahetuseks ja dialoogiks;

10.  on seisukohal, et kuigi Euroopa ettevõtted on allkirjastanud hulgaliselt lepinguid, ei suuda Iraan oma kohustusi täita puuduliku likviidsuse tõttu, mis tähendab, et Iraani avanemisprotsess on sattunud nõiaringi;

11.  peab oluliseks märkida, et tuumalepe ei mõjuta mõningaid USA sanktsioone, mis jäävad kehtima, sealhulgas eelkõige inimõiguste rikkumise, terrorismi toetamise ja ballistiliste rakettide testimisega seotud sanktsioonid; peab kahetsusväärseks, et siiani kehtivad USA sanktsioonid piiravad ELi poliitilist ruumi, takistades USA osalusega Euroopa ettevõtete äritegevust Iraanis; peab kohatuks, et EL sõltub USA valitsusest õiguskindluse ja prognoositavuse osas, ning palub, et komisjon ja Euroopa välisteenistus jätkaksid dialoogi ja koostööd USAga, sealhulgas tehes kuni lõpliku alalise lahenduse kokkuleppeni jõudmiseni ajutisi erandeid;

12.  on seisukohal, et Iraanis tehtavaid investeeringuid ümbritsev õiguskindlusetus, mis tuleneb USA eksterritoriaalsetest õigusaktidest ja asjaolust, et tehinguid tehakse dollarites, nõuab Iraaniga kauplemise lähenemisviisi muutmist; nõuab, et Iraaniga tehtavate tehingute valuutaks oleks euro, mis takistaks USA ametiasutustel karistuste kehtestamist, nagu nad on varem teinud mõne Euroopa panga suhtes;

13.  märgib, et EL püüab mitmekesistada energiaallikaid ja et Iraan on keskne osaline rahvusvahelisel energiaturul, ning seepärast toetab edasist koostööd Iraaniga selles valdkonnas; ergutab Iraani nafta- ja gaasieksporti Euroopasse ja tõhustatud koostööd uute tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamise, taastuvenergia ja energiatõhususe vallas;

14.  rõhutab, et avatud ja turvalisel internetil on Iraanis digitaalse majanduse osas suur potentsiaal; kordab oma üleskutset tagada tõhus Euroopa ekspordikontrolli süsteem, et takistada kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiate väärkasutamist inimõiguste rikkumiseks ja ELi vastu;

15.  märgib, et ettevõtja sotsiaalse vastutuse suuniste tõhus rakendamine on oluline, kui ELi ja Iraani tihedamate kaubandussidemete eesmärk on positiivne mõju Iraani ühiskonnale tervikuna.

16.  nõuab erilise tähelepanu pööramist Euroopa ja Iraani VKEde rollile kaubandussuhete tugevdamisel;

17.  toonitab erilist vajadust sooliselt tasakaalustatud ja kaasava kasvu järele Iraanis; nõuab tungivalt erilist keskendumist naiste rollile Iraanis, keda diskrimineeritakse õigussüsteemis, ja Euroopa naistele, kes Iraani külastavad ja keda võib takistada Iraani reisimast nõue kanda ususümboleid.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

14.7.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

25

4

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

William (The Earl of) Dartmouth, Laima Liucija Andrikienė, Maria Arena, Karoline Graswander-Hainz, Yannick Jadot, Ska Keller, Jude Kirton-Darling, Alexander Graf Lambsdorff, Bernd Lange, Emmanuel Maurel, Anne-Marie Mineur, Sorin Moisă, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty, Iuliu Winkler, Jan Zahradil

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Reimer Böge, Victor Boştinaru, Klaus Buchner, Gabriel Mato, Bolesław G. Piecha, Pedro Silva Pereira, Ramon Tremosa i Balcells, Wim van de Camp, Jarosław Wałęsa, Pablo Zalba Bidegain

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Mara Bizzotto, Bernd Kölmel, Jozo Radoš, Dariusz Rosati, Mylène Troszczynski


VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

6.10.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

38

15

8

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Lars Adaktusson, Michèle Alliot-Marie, Petras Auštrevičius, Bas Belder, Goffredo Maria Bettini, Mario Borghezio, Elmar Brok, Klaus Buchner, James Carver, Fabio Massimo Castaldo, Javier Couso Permuy, Georgios Epitideios, Knut Fleckenstein, Eugen Freund, Iveta Grigule, Richard Howitt, Sandra Kalniete, Tunne Kelam, Afzal Khan, Janusz Korwin-Mikke, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Ilhan Kyuchyuk, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Ramona Nicole Mănescu, David McAllister, Tamás Meszerics, Francisco José Millán Mon, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Vincent Peillon, Alojz Peterle, Tonino Picula, Kati Piri, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Sofia Sakorafa, Jacek Saryusz-Wolski, Charles Tannock, László Tőkés, Ivo Vajgl, Elena Valenciano, Johannes Cornelis van Baalen, Boris Zala

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Laima Liucija Andrikienė, Angel Dzhambazki, Christian Ehler, Andrzej Grzyb, András Gyürk, Liisa Jaakonsaari, Marek Jurek, Marietje Schaake, Jean-Luc Schaffhauser, Igor Šoltes, Dubravka Šuica

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Liliana Rodrigues, Judith Sargentini, Bogdan Brunon Wenta

Õigusalane teave