Menetlus : 2016/2047(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0287/2016

Esitatud tekstid :

A8-0287/2016

Arutelud :

PV 25/10/2016 - 13
CRE 25/10/2016 - 13

Hääletused :

PV 26/10/2016 - 6.2
CRE 26/10/2016 - 6.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0411

RAPORT     
PDF 799kWORD 132k
13.10.2016
PE 589.175v03-00 A8-0287/2016(1. osa)

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve projekti kohta

(11900/2016 – C8-0373/2016 – 2016/2047(BUD))

1. osa: Resolutsiooni ettepanek

Eelarvekomisjon

Raportöörid:   Jens Geier (III jagu – Komisjon)

  Indrek Tarand (muud jaod)

Avaldatakse eraldi

Avaldatakse eraldi

–  Eelarvekomisjoni 28. ja 29. septembri 2016. aasta koosolekutel vastu võetud otsused üldeelarve projekti muudatusettepanekute projektide kohta

 

2. osa – A8-0287/2016

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve projekti kohta (11900/2016 – C8-0373/2016 – 2016/2047(BUD))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3) (mitmeaastase finantsraamistiku määrus),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4) (institutsioonidevaheline kokkulepe),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) läbivaatamine/muutmine“ (COM(2016)0603),

–  võttes arvesse oma 9. märtsi 2016. aasta resolutsiooni 2017. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon(5),

–  võttes arvesse oma 14. aprilli 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2017. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(6),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2016. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) valimistejärgse muutmise ettevalmistamise ja Euroopa Parlamendi tähelepanekute kohta enne komisjoni ettepaneku valmimist(7),

–  võttes arvesse komisjoni poolt 18. juulil 2016. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve projekti (COM(2016)0300),

–  võttes arvesse 12. septembril 2016. aastal vastu võetud ja 14. septembril 2016. aastal Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve projekti kohta (11900/2016 – C8-0373/2016),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 88,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ning teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0287/2016),

A.  arvestades, et olukorras, kus vahendeid napib, tuleks rohkem tähtsustada vajadust järgida eelarvedistsipliini ja kasutada rahalisi vahendeid tõhusalt ja tulemuslikult;

B.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja komisjoni vaheline dialoog, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 318, peaks komisjonis soodustama tulemustele orienteeritust, sh suuremat läbipaistvust ja vastutust;

III jagu

Üldine ülevaade

1.  rõhutab, et 2017. aasta eelarvet tuleb vaadelda mitmeaastase finantsraamistiku muutmise laiemas kontekstis; rõhutab vajadust tagada tasakaal pikaajaliste prioriteetide ja uute probleemide vahel ning toonitab seetõttu, et 2017. aasta eelarve peab olema kooskõlas strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega, mis on selle peamisteks orientiirideks ja prioriteetideks;

2.  kordab oma sügavat veendumust, et eriti praeguses kontekstis on sellised algatused nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide maksete peatamine Euroopa Komisjoni poolt, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 1303/2013 (ühissätete määrus)(8) artikli 23 lõikes 15, mitte üksnes ebaõiglased ja ebaproportsionaalsed, vaid ka poliitiliselt jätkusuutmatud;

3.  rõhutab, et 2017. aasta eelarve lugemine parlamendis peegeldab täielikult tema eespool nimetatud 9. märtsi 2016. aasta resolutsioonis (üldsuuniste kohta) ja 6. juuli 2016. aasta resolutsioonis (mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) valimistejärgse muutmise ettevalmistamise ja Euroopa Parlamendi tähelepanekute kohta enne komisjoni ettepaneku valmimist) ülekaaluka häälteenamusega vastuvõetud poliitilisi prioriteete; 

4.  rõhutab, et rahu ja stabiilsus on põhiväärtused, mille liit peab säilitama; on seisukohal, et suure reede kokkulepet, mis on osutunud ülioluliseks Põhja-Iirimaal rahu ja leppimise saavutamiseks, tuleb kaitsta; rõhutab vajadust konkreetsete meetmete järele selleks, et tagada toetus piirkondadele, mida mõjutab kõige rohkem Lissaboni lepingu artikli 50 kasutuselevõtmisele järgnev Ühendkuningriigi läbirääkimiste tulemusel liidust lahkumine vastavalt riigi kodanike väljendatud soovile;

5.  rõhutab, et liidu ees seisab praegu mitu tõsist ja kiireloomulist probleemi, mida ei olnud võimalik mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) vastuvõtmise ajal ette näha; on veendunud, et liidu eelarvest tuleb kasutusele võtta rohkem rahalisi vahendeid, et lahendada poliitilised probleemid ning võimaldada liidul leida vastused ja reageerida nendele kriisidele tulemuslikult, äärmiselt kiiresti ja prioriteetselt; on seisukohal, et seepärast on uute assigneeringute tagamiseks 2017. aastal ja praeguse programmitöö perioodi lõpuni vaja tugevat poliitilist tahet;

6.  rõhutab, et 2017. aasta eelarve peab vastama rändeprobleemidest ja majanduskriisile järgnevast aeglasest majanduskasvust tulenevatele vajadustele; märgib, et tuleks suurendada teadus- ja taristuprojektide ning noorte tööpuuduse vastase võitluse rahastamist;

7.  tuletab meelde, et kuigi parlament kiitis viivitamata heaks praeguste pagulas- ja rändeprobleemide lahendamiseks vajalikud täiendavad rahalised vahendid, jätkates samal ajal säästva arengu eesmärkide toetamist, on ta alati toonitanud, et see probleem ei tohiks saada tähtsamaks liidu muudest olulistest poliitikameetmetest, milleks on eelkõige inimväärsete ja kvaliteetsete töökohtade loomine ning ettevõtete ja ettevõtluse arendamine aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamiseks; märgib, et rubriigi 3 ülemmäär on praeguste pagulas- ja rändeprobleemide sisemõõtme asjakohase rahastamise tagamiseks täiesti ebapiisav, ning toonitab tungivalt vajadust võtta vastu laiaulatuslik ja inimõigustel põhinev lähenemisviis, mille raames seotakse ränne arenguga ning tagatakse võõrtöötajate, varjupaigataotlejate ja pagulaste integratsioon, samuti prioriteetsed programmid (nt kultuuriprogrammid); rõhutab, et vajaliku lisarahastamise tagamiseks selles valdkonnas tegi komisjon 2017. aasta eelarveprojektis ettepaneku kasutada enneolematul määral mitmeaastase finantsraamistiku erivahendeid, sealhulgas kasutada täielikult ära paindlikkusinstrument ning võtta viimase abinõuna olulisel määral kasutusele ettenägematute kulude varu, ning nõukogu kiitis selle heaks;

8.  kordab oma seisukohta, et lisarahastamise taotlusi praeguste pagulas- ja rändeprobleemide lahendamiseks ei tohiks rahuldada liidu juba elluviidava välistegevuse, sh liidu arengupoliitika arvelt; kordab, et Türgi pagulasrahastu, usaldusfondide ja muude ajutiste vahendite loomist ei saa rahastada muudes olemasolevates rahastamisvahendites kärbete tegemisega; peab murettekitavaks, et ajutiste vahendite loomine väljaspool liidu eelarvet võib seada ohtu eelarve ühtsuse ning minna mööda eelarvemenetlusest, mille puhul on ette nähtud Euroopa Parlamendi kaasatus ja kontroll; kahtleb sügavalt, kas rubriigi 4 (Globaalne Euroopa) ülemmäär on piisav selleks, et reageerida jätkusuutlikult ja tulemuslikult praegustele välisprobleemidele, sh praegustele pagulas- ja rändeprobleemidele;

9.  kordab oma veendumust, et liidu eelarves tuleks leida võimalused rahastada uusi algatusi, mis ei kahjusta olemasolevaid liidu programme ja poliitikavaldkondi, ning nõuab uute algatuste rahastamiseks jätkusuutlike vahendite kindlakstegemist; väljendab muret, et kaitsealaste uuringute ettevalmistav meede, millele kulutatakse järgmisel kolmel aastal 80 miljonit eurot, peab mahtuma mitmeaastase finantsraamistiku praegusesse eelarvesse; on veendunud, et kuna liidu eelarve on juba niigi alarahastatud, siis on ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga seotud operatsioonide elluviimiseks tehtavate lisapingutuste, halduskulude, ettevalmistavate meetmete ja katseprojektide katmiseks vaja lisarahastust ka liikmesriikidelt; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid praeguse mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist/muutmist sellega seoses ära kasutama; rõhutab vajadust muuta selgeks ühiste kaitseuuringute pikaajaline rahastamine;

10.  tuletab meelde, et liit ratifitseeris COP21 kokkuleppe ning peab eraldama osa oma rahalistest vahenditest rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks; märgib, et 2017. aasta eelarvestuse kohaselt peaks eelarves eraldatama sellele eesmärgile 19,2 % kuludest; soovitab komisjonil tungivalt seda teed jätkata, et saavutada eesmärk 20 % kooskõlas komisjoni kohustusega integreerida kliimameetmed mitmeaastasesse finantsraamistikku;

11.  tühistab kõik nõukogu poolt eelarveprojektis kavandatud kärped; ei mõista kavandatavate kärbete põhjendusi ja on vastu nõukogu kavale luua uuesti kunstlikud ülemmäärad mõnes rubriigis, nagu alamrubriik 1a (Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks) ja rubriik 4 (Globaalne Euroopa), eelkõige arvestades, et ülemmäärad oleksid ettenägematutele asjaoludele või kriisidele reageerimiseks nagunii liiga väikesed;

12.  märgib, et nõukogu lugemisel ei ole viimase viie aasta jooksul suudetud prognoosida liidu eelarve tegelikku täitmist ning et kõiki paranduseelarveid arvesse võttes vajati igas lõplikus eelarves oluliselt rohkem rahalisi vahendeid; kutsub nõukogu seetõttu üles kohandama oma seisukohta lepituskomitees, et tagada kohe algusest peale 2017. aasta eelarve piisav rahastamine;

13.  annab teada, et nimetatud tungivate vajaduste piisavaks rahastamiseks ning arvestades mitmeaastase finantsraamistiku väga piiratud varusid 2017. aastal, rahastab parlament eelarveprojekti suurendamist kõigi olemasolevate varude ärakasutamisega ja ettenägemata kulude varu suurema kasutuselevõtuga;

14.  kompenseerib täielikult kõik Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondiga (EFSI) seotud kärped Euroopa ühendamise rahastus ja programmis „Horisont 2020“ (2017. aastal kulukohustustena kokku 1240 miljonit eurot) uute assigneeringute kaudu, mis saadakse mitmeaastase finantsraamistiku muutmise abil; toonitab, et noorte tööpuudusele on kogu liidus vaja tulemuslikult reageerida; suurendab seetõttu noorte tööhõive algatuse kulukohustuste assigneeringuid 1500 miljoni euro võrra, et algatust oleks võimalik jätkata; on seisukohal, et nende oluliste liidu programmide asjakohane täiendav rahastamine tuleks kokku leppida mitmeaastase finantsraamistiku muutmise raames;

15.  eeldab, et nõukogu jagab seda lähenemisviisi ning et lepitusmenetluse käigus saavutatakse hõlpsasti kokkulepe, mis võimaldab liidul näidata, et ta tuleb olukorraga toime, ja reageerida tulemuslikult eesseisvatele probleemidele;

16.  määrab 2017. aasta kulukohustuste assigneeringute kogusummaks 161,8 miljardit eurot ja maksete assigneeringute kogusummaks 136,8 miljardit eurot;

Alamrubriik 1a – Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

17.  märgib, et juba jälle mõjutavad nõukogu lugemisel kokkulepitud kärped tugevalt alamrubriiki 1a, kuna 52 % kõigist nõukogu kulukohustuste assigneeringute kärbetest puudutavad just seda rubriiki; küsib seepärast, kuidas kajastab see lugemine nõukogu töökohtade ja majanduskasvu alast poliitilist prioriteeti;

18.  on tugevalt vastu nimetatud kärbetele rubriigis, mis sümboliseerib Euroopa lisaväärtust ning tagab suurema majanduskasvu ja kodanikele rohkem töökohti; otsustab seetõttu kõik nõukogu kärped tühistada;

19.  täites 2015. aasta juunis võetud kohustust vähendada iga-aastase eelarvemenetluse raames EFSI loomise eelarvelist mõju programmile „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastule võimalikult suurel määral, otsustab täielikult taastada programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu eelarveridade algse EFSI-eelse profiili, mida kärbiti EFSI tagatisfondi assigneeringute tegemiseks; rõhutab, kui oluline on liidu suurim teadusuuringute ja innovatsiooni programm „Horisont 2020“, millega muudetakse suurepärased ideed toodeteks ja teenusteks, edendades nii majanduskasvu ja tööhõivet; nõuab, et tehtaks kättesaadavaks vastavad eelarveprojekti ületavad kulukohustuste lisaassigneeringud summas 1,24 miljardit eurot; loodab, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmise raames saavutatakse selles pakilises küsimuses üldine kokkulepe; juhib tähelepanu sellele, et EFSI täieliku tõhususe ja mõjususe saavutamiseks tuleks seda paremaks muuta, tagades et järgitakse täiendavuse põhimõtet, parandades geograafilist ja valdkondlikku tasakaalu ning parandades otsustusprotsessi läbipaistvust;

20.  kooskõlas oma töökohtade ja majanduskasvu jätkuvate prioriteetidega ning olles mitmete programmide (COSME, Progress, Marie Curie, Euroopa Teadusnõukogu, Eures ja Erasmus+) senist kasutussuutlikkust hoolikalt hinnanud, otsustab valikuliselt suurendada nende programmide rahastamist võrreldes eelarveprojekti tasemega; märgib, et sellist suurendamist on võimalik rahastada kõnealuse alamrubriigi olemasoleva varu piires;

21.  suurendab selle tulemusena kulukohustuste assigneeringute taset alamrubriigis 1a võrreldes eelarveprojektiga 69,367 miljoni euro võrra (v.a EFSI, katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed);

Alamrubriik 1b – Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

22.  toonitab, et ligikaudu kolmandik liidu iga-aastasest eelarvest on suunatud majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele; rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika on liidu peamine investeerimispoliitika ja vahend ELi kõigi piirkondade vaheliste erinevuste vähendamiseks ning et see etendab olulist rolli aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisel; 

23.  taunib nõukogu kavandatavaid kärpeid alamrubriigis 1b, sealhulgas seda toetavatel eelarveridadel, nimelt 3 miljoni euro suurust kärbet kulukohustuste assigneeringutes ning – mis veel tähtsam – 199 miljoni euro suurust kärbet maksete assigneeringutes; palub nõukogul selgitada, kuidas need kärped sobivad kokku tema eesmärgiga „näha ette assigneeringud, millega võimaldatakse uute programmide tõrgeteta elluviimist mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) neljandal aastal“; tuletab meelde, et komisjoni kavandatud maksete tase selles rubriigis on juba 23,5 % madalam kui 2016. aasta eelarves; rõhutab seetõttu, et mingeid täiendavaid maksete kärpeid ei saa õigustada ega heaks kiita;

24.  nõuab liidu poliitikavaldkondade mõju hindamist mõju hindamise aruannete alusel, et teha kindlaks, millises ulatuses on need suutnud muu hulgas vähendada majanduslikke erinevusi, luua konkurentsivõimelise ja mitmekülgse piirkondliku majanduse ning edendada jätkusuutlikku majanduskasvu ja tööhõivet;

25.  väljendab muret oluliste viivituste pärast Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tsükli rakendamises, millel on tõenäoliselt tõsine kahjulik mõju kohapealsete tulemuste õigeaegsele saavutamisele, kuid mis võib ka tekitada uut maksmata arvete kuhjumist praeguse mitmeaastase finantsraamistiku teises pooles; nõuab tungivalt, et asjaomased liikmesriigid nimetaksid kohe veel puuduvad korraldus-, makse- ja sertifitseerimisasutused ja tegeleksid kõikide muude programmide rakendamisel esinevate viivituste põhjustega; võtab teatavaks komisjoni ettepanekud suuremaks lihtsustamiseks selles valdkonnas ning on seisukohal, et programmidele täieliku hoo andmiseks peaksid liikmesriigid tegema kiiresti suuri jõupingutusi; nõuab seetõttu suuremat koostoimet ja täiendavust avalike investeerimismeetmete vahel liikmesriikide eelarvetes ja liidu eelarves ning nende meetmete puhul, mille eesmärk on toetada majanduskasvu ja jätkusuutlikku töökohtade loomist, kuna need kujutavad endast liidu nurgakivi;

26.  võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku struktuurireformi tugiprogrammi loomise kohta, mille rahastamispakett on 142 800 000 eurot, ja rõhutab, et need vahendid tuleks jaotada majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamist silmas pidades;

27.  peab kahetsusväärseks, et komisjoni ettepanekus ei sisaldu kulukohustuste assigneeringud noorte tööhõive algatuse jaoks 2017. aastal, kuna selle algatuse rahastamispakett koondati aastatele 2014–2015; kordab oma jõulist toetust noorte tööhõive algatuse jätkamisele; otsustab esimese sammuna ja kooskõlas Euroopa Sotsiaalfondi määrusega(9), milles nähakse ette võimalus algatust jätkata, suurendada noorte tööhõive algatuse kulukohustuste assigneeringuid 1500 miljoni euro võrra ja maksete assigneeringuid 500 miljoni euro võrra, et noorte tööpuudusele tulemuslikult reageerida, võttes arvesse noorte tööhõive algatuse komisjonipoolse hindamise tulemusi; märgib, et kooskõlas parlamendi nõudmistega tuleks mitmeaastase finantsraamistiku eelseisva muutmise kontekstis saavutada üldine kokkulepe noorte tööhõive algatuse asjakohase täiendava rahastamise kohta allesjäänud programmiperioodi jooksul; nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid kõik endast oleneva, et kiirendada algatuse kohapealset elluviimist, millest saavad otsest kasu noored eurooplased;

28.  otsustab nõukogu kulukohustuste ja maksete assigneeringute kärped eelarveprojektis nendel ridadel tühistada; suurendab alamrubriigis 1b noorte tööhõive algatuse kulukohustuste assigneeringuid võrreldes eelarveprojektiga 1500 miljoni euro võrra ja maksete assigneeringuid 500 miljoni euro võrra ning enim puudust kannatavate isikute jaoks mõeldud Euroopa abifondi kulukohustuste assigneeringuid võrreldes eelarveprojektiga 4 miljoni euro võrra ja maksete assigneeringuid 2 miljoni euro võrra, ületades seega praegust kulukohustuste ülemmäära 1 486 798 635 euro võrra;

29.  rõhutab, et alamrubriigile 1b langeb suurim osa praegustest täitmata kulukohustustest, mille summa oli 2016. aasta septembri alguses 151 119 miljonit eurot ja mis võib ohustada uute programmide rakendamist;

30.  rõhutab ühtekuuluvuspoliitika tähtsat panust sooteadliku eelarvestamise tulemuslikku rakendamisse; palub komisjonil toetada soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks sobivate töövahendite loomise meetmeid, nagu struktuurifonde kasutavad motiveerimisstruktuurid, millega ergutatakse sooteadlikku eelarvestamist riiklikul tasandil;

Rubriik 2 – Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad

31.  märgib, et nõukogu vähendas rubriigi 2 kulukohustuste assigneeringuid 179,5 miljoni euro võrra ja maksete assigneeringuid 198 miljoni euro võrra haldustoetuskulude eelarveridadel, operatiivse tehnilise abi ridadel (nt Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ja programm LIFE), Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondiga seotud tegevuskulude ridadel, mis on olulised põllumajanduse säilitamiseks asustatud piirkondades, ja detsentraliseeritud asutuste eelarveridadel; märgib, et suurimad maksete assigneeringute kärped on maaelu arengu valdkonnas; on seisukohal, et Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi assigneeringute usaldusväärse muutmise aluseks peaks jääma kirjalik muutmisettepanek; taastab seetõttu vastavad assigneeringud eelarveprojekti tasemel;

32.  ootab kirjaliku muutmisettepaneku esitamist erakorralise toetuse paketi kohta eelkõige piimasektori jaoks ja otsustab väljendada oma tugevat toetust liidu põllumajandussektorile; suurendab seetõttu assigneeringuid võrreldes eelarveprojektiga 600 miljoni euro võrra, et võidelda piimasektori kriisi mõjude vastu ja Venemaa embargo mõjude vastu piimasektorile;

33.  väljendab heameelt assigneeringute üle, mis on programmi „Horisont 2020“ raames eraldatud põllumajandusega seotud teadusuuringutele ja innovatsioonile, et tagada ohutu ja kvaliteetse toidu ja muude bioressursipõhiste toodete piisavad tarned; rõhutab vajadust pidada esmatähtsaks projekte, millesse on kaasatud esmatootjad;

34.  rõhutab, et uue ühise kalanduspoliitika rakendamisega kaasneb kalavarude majandamises nii liikmesriikide kui ka kalurite jaoks paradigma muutus, ja tuletab sellega seoses meelde probleeme, mis tekkisid varasematel aastatel, kui assigneeringuid vähendati;

35.  peab selle taustal siiski kahetsusväärseks – väljendades küll heameelt programmi LIFE kulukohustuste suurendamise üle 30,9 miljoni euro võrra eelarveprojektis –, et ka sel aastal on programmi LIFE, mille rahastamise maht kokku on 493,7 miljonit eurot, osakaal eelarveprojektis tervikuna vaid 0,3 %;

36.  toonitab programmi LIFE maksete assigneeringute nappusest tingitud varasemaid probleeme, mis takistasid ja lükkasid edasi programmi nõuetekohast rakendamist;

37.  kooskõlas strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega ja oma rahvusvaheliste kohustustega kliimamuutustega võitlemiseks otsustab teha ettepaneku suurendada programmi LIFE+ rahastamist võrreldes eelarveprojekti tasemega;

38.  suurendab seetõttu kulukohustuste assigneeringuid 619,8 miljoni euro võrra ja maksete assigneeringuid 611,3 miljoni euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), jättes rubriigi 2 kulukohustuste ülemmäära alla 19,4 miljoni euro suuruse varu;

Rubriik 3 – Julgeolek ja kodakondsus

39.  rõhutab, et parlament seab praegused rändeprobleemid jätkuvalt lahendamist vajavate probleemide esiritta; peab tervitatavaks komisjoni ettepanekut lisada algselt liidu rändeprobleemide lahendamiseks 2017. aastaks ettenähtud summale 1,8 miljardit eurot; märgib, et suur lahknevus võrreldes esialgse eelarvestusega räägib rubriigi 3 ülemmäärade ülespoole korrigeerimise kasuks; rõhutab, et komisjon teeb ettepaneku rahastada neid suurendamisi suures osas paindlikkusinstrumendi (530 miljoni euro ulatuses, millega kasutatakse täielikult ära selleks aastaks ettenähtud vahendid) ja ettenägemata kulude varu (1160 miljoni euro ulatuses) kasutuselevõtuga; arvestades rändega seotud kulude ennenägematu ulatusega rahastamist (kokku 5,2 miljardit eurot 2017. aastal rubriikides 3 ja 4 ning Euroopa Arengufondi kasutuselevõtuga) ja paindlikkuse kasutamist puudutavaid ettepanekuid, ei nõua rändega seotud poliitikameetmete rahastamise suurendamist; on samas vastu igasugustele püüdlustele vähendada liidu meetmete rahastamist selles valdkonnas;

40.  kordab, et eelarve paindlikkusel on piirid ja see saab olla üksnes lühiajaline lahendus; on sügavalt veendunud, et tulevikku vaatav ja julge vastus neile pikaajalistele pagulas- ja rändeprobleemidele, mis on haaranud terve kontinendi ega paista raugevat, nõuab rubriigi 3 ülemmäära ülespoole korrigeerimist; on seisukohal, et kõik hiljutised eelarveotsused uute assigneeringute tagamiseks selles valdkonnas on tegelikult näidanud vajadust seda ülemmäära muuta;

41.  peab praeguste julgeoleku- ja rändeprobleemide valguses tervitatavaks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi rahastamise suurendamist (vastavalt 1,6 miljardit eurot ja 0,7 miljardit eurot); on arvamusel, et Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendite suurendamise tõttu on veelgi olulisem tagada iga-aastaste rahaliste vahendite õiglane ja läbipaistev jaotamine fondi eri programmide ja eesmärkide vahel ning parem ülevaade sellest, kuidas neid rahalisi vahendeid kulutatakse;

42.  märgib, et 15. märtsil 2016 võeti vastu uus liidus antava erakorralise toetuse vahend, mille esialgne suurus on 700 miljonit eurot kolme aasta kohta (2016–2018), ning see on juba andnud koheseid tulemusi kohapeal võetavate erakorraliste toetusmeetmete näol, et reageerida liikmesriikidesse saabuvate paljude pagulaste ja rändajate humanitaarvajadustele; kordab siiski oma seisukohta, et tulevikus tuleks humanitaarabi kasutuselevõtuks liidus välja töötada jätkusuutlikum õigus- ja eelarveraamistik; nõuab selle rahastamisvahendi praeguse ja tulevase toimimise ja rahastamise teemal komisjoniga korrapärast dialoogi, mis põhineks teabe ja mõju hindamise aruannete täielikul läbipaistvusel;

43.  arvestades suurenenud ohutaset mitmes liikmesriigis, sellega kaasnevaid probleeme rände haldamises, terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust ning Euroopa tasandil kooskõlastatud tegevuse vajalikkust, nõuab Europoli personali suurendamiseks lisarahastamist eesmärgiga luua ööpäevaringne terrorismivastane üksus, mis pakub liikmesriikide pädevatele asutustele luureandmeid; on seisukohal, et selle suurendamise eesmärk on ka parandada inimkaubanduse vastast võitlust (keskendudes eelkõige saatjata alaealistele), küberkuritegevuse vastast võitlust (küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse uued töötajad) ning suurendada töötajate arvu Itaalia ja Kreeka esmase vastuvõtu keskustes; tuletab meelde, et Europoli käsutuses on praegu ainult 3 töötajat, keda rakendada ainuüksi Itaalias 8 alalises esmase vastuvõtu keskuses ja täiendavates ajutistes esmase vastuvõtu keskustes; on seisukohal, et see number on liiga väike, et Europol suudaks täita oma ülesandeid seoses võitlusega inimkaubanduse, terrorismi ja muude piiriülese kuritegevuse raskete vormide vastu;

44.  väljendab heameelt uue eelarverea loomise üle selleks, et rahastada terrorismiohvrite rehabilitatsiooni; toetab ressursse, mis on tehtud kättesaadavaks ohvrite paljude eri vajaduste täitmiseks, mis hõlmab füüsilist ravi, psühhosotsiaalseid teenuseid ja rahalise toetuse andmist; on seisukohal, et terroriohuga võitlemise meetmete väljapakkumisel unustatakse süütute terrorismiohvrite vajadused liiga sageli kas ära või peetakse neid teisejärguliseks;

45.  taunib nõukogu poolt paljudes kultuuri-, meedia-, kodaniku-, põhiõiguste ja rahvatervise alastes programmides tehtud kärpeid, mille kogusumma kulukohustuste assigneeringutena on 24,3 miljonit eurot; peab negatiivseks märgiks nõukogu kavatsust kultuuriprogramme kärpida, et vabastada vahendeid praeguste pagulas- ja rändeprobleemidega tegelemiseks; taunib asjaolu, et paljud neist kärbetest tunduvad olevat rakendatud meelevaldsel viisil ja hoolimata suurepärastest täitmismääradest; on arvamusel, et isegi väikesed kärped võivad seada ohtu programmi tulemuste saavutamise ja liidu meetmete sujuva rakendamise; taastab seetõttu kõik assigneeringuid eelarveprojekti tasemel;

46.  rõhutab vajadust tugevdada programmide „Loov Euroopa“ ja „Kodanike Euroopa“ mitmete meetmete rahastamist, mida on kaua aega alarahastatud; on sügavalt veendunud, et need programmid on praegu asjakohasemad kui kunagi varem, seda nii kultuuri- ja loomesektori panuse suurendamiseks töökohtade loomisse ja majanduskasvu kui ka kodanike julgustamiseks liidu poliitika kujundamises ja rakendamises aktiivselt osalema; ei mõista, kuidas saab nõukogu õigustada kultuuri- ja loomesektori VKEde rahastamise vähendamist, kui kultuuri- ja loomesektori tagatisvahend, millele vahendite eraldamist oli juba edasi lükatud, käivitati alles 2016. aasta juunis ja on suurepärane näide sellest, kuidas märkimisväärse turutõrke ületamiseks saab kasutada uuenduslikku lahendust, luues suutlikkust ja pakkudes finantsvahendajate laenudele kultuuri- ja loomesektoris krediidiriski kaitset;

47.  rõhutab, et liidu kultuuri-, haridus-, noorte- ja kodakondsusprogrammidel on selge Euroopa lisaväärtus, need täiendavad rändajate ja pagulaste integreerimiseks mõeldud poliitilisi meetmeid ja loovad nendega koosmõju; palub liidu institutsioonidel seetõttu reageerida rahastamise asjakohase suurendamisega sellistele programmidele, mille eelarvet täidetakse otseselt, näiteks programm „Loov Euroopa“, kuid ka struktuuri- ja investeerimisfondide asjakohastele eelarveridadele;

48.  märgib, et Euroopa kultuuripärandi aasta 2018 elluviimise ettevalmistavale tegevusele tuleb näha ette vajalikud eelarvetagatised;

49.  tuletab meelde, et liidu kodanikukaitse mehhanism on liidu solidaarsuse nurgakivi; toonitab, et liidul on soodustav roll toetamaks, koordineerimaks või täiendamaks liikmesriikide meetmeid katastroofide ärahoidmisel, nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel; võtab teadmiseks selle programmi kulukohustuste mõningase suurendamise;

50.  väljendab heameelt eelarverea loomise üle ELi otsingu- ja päästetegevuse fondile, mis on ette nähtud liikmesriikide teostatava ja liidu tasandil koordineeritava otsingu- ja päästetegevuse rahastamiseks, eriti Vahemerel; on arvamusel, et sihtotstarbelise fondi loomine on parem lahendus kui pidev Frontexi või äsja loodud Euroopa piiri- ja rannikuvalve eelarve suurendamine;

51.  peab tervitatavaks, et loodi eelarverida, millega toetada Euroopa kodanikualgatust, mis on hiljuti loodud vahend, mille eesmärk on kaasata kodanikke liidu otsustusprotsessi ja süvendada Euroopa demokraatiat; on seisukohal, et eelarveprojektis kavandatud kulukohustuste assigneeringute tase on liiga madal; otsustab suurendada selle eelarverea assigneeringuid;

52.  märgib, et komisjon on teinud ettepaneku 840 000 euro eraldamiseks kulukohustuste assigneeringutena möödunud aastal loodud Euroopa kodanikualgatuse eraldi eelarvereale, ning juhib tähelepanu piisavate rahaliste vahendite eraldamise vajadusele, et edendada selle vahendi kasutamist, kuna see on väärtuslik osalusdemokraatia instrument;

53.  väljendab heameelt komisjoni esinduste teavitustegevuseks, kodanikudialoogiks ja partnerlusmeetmeteks ette nähtud rahaliste vahendite suurendamise üle – 2017. aasta kulukohustuste assigneeringud suurenevad 17,036 miljoni euroni ja maksete assigneeringud 14,6 miljoni euroni –, kuna need puudutavad algatusi Euroopa kodanikeni jõudmiseks, nende usalduse võitmiseks ja nende arusaamise edendamiseks ELi poliitikast ja poliitikavaldkondadest;

54.  rõhutab, et ühise läbipaistvusregistri sekretariaadile tuleb anda piisavad ja asjakohased halduslikud ja rahalised vahendid, et ta saaks läbipaistvusregistrit käsitleva uue institutsioonidevahelise kokkuleppe vastuvõtmise järel oma ülesandeid täita;

55.  märgib, et eelarve (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed) lugemisel parlamendis ületatakse rubriigi 3 kulukohustuste ülemmäära 71,28 miljoni euroga ning maksete assigneeringuid suurendatakse 1857,7 miljoni euro võrra; arvestades, et varu ei olnud juba eelarveprojekti tasandil, teeb ettepaneku rahastada neid suurendamisi ülemmäära piires, võttes samas mitmete rändega seotud oluliste kulude katmiseks kasutusele ettenägemata kulude varu;

Rubriik 4 – Globaalne Euroopa

56.  märgib, et praeguste pagulas- ja rändeprobleemide tõttu vajab liidu välistegevus üha enam – rohkem kui rubriigi 4 praegune suurus – raha; seetõttu kahtleb sügavalt selles, kas rubriigi 4 ülemmäärad on pagulas- ja rändeprobleemide välismõõtme asjakohaseks rahastamiseks piisavad; taunib asjaolu, et uute algatuste (nt Türgi pagulasrahastu) rahastamiseks otsustas komisjon eelarveprojektis kärpida teiste programmide, nt arengukoostöö rahastamisvahendi ning stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi assigneeringuid; rõhutab, et see ei tohiks toimuda muude valdkondade meetmete arvelt; on seetõttu otsustanud kahest rahastamisvahendist – mille abil on võimalik muu hulgas tegeleda rändevoogude algpõhjustega – ümberpaigutatavate rahaliste vahendite suurust suurel määral vähendada; tuletab meelde, et liidu arengupoliitika peamine eesmärk peab ka edaspidi olema vaesuse vähendamine; peab kahetsusväärseks, et humanitaarabi ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi Vahemere piirkonda puudutavad assigneeringud on väiksemad, kui need, mis kiideti heaks 2016. aasta eelarves, hoolimata sellest, et neid vahendeid on paljude välisprobleemide lahendamiseks ilmselgelt vaja; peab nõukogu põhjendamatuid kärpeid kahetsusväärseks;

57.  otsustab seetõttu tühistada kõik kärped, mille nõukogu rubriigis 4 tegi; otsustab taastada assigneeringud 2016. aasta tasemel ka Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi Vahemere piirkonda puudutavatel eelarveridadel ja humanitaarabi osas; otsustab lisaks leevendada komisjoni poolt arengukoostöö rahastamisvahendi ning stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi assigneeringutes tehtud kärpeid; peab väga oluliseks säilitada liidu keskne roll ja rahalise abi suurus Lähis-Ida rahuprotsessi, Palestiina omavalitsuse ja Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni toetamisel ning Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi idapartnerluse eelarveridadel; rõhutab demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi tähtsust;

58.  otsustab suurendada makromajanduslikku finantsabi, mida on 2016. aastaga võrreldes järsult kärbitud; on veendunud, et selleks, et kõik tulevased laenutaotlused oleks võimalik rahuldada, on vaja kavandatust kõrgemat rahastamistaset;

59.  toetab täielikult Türgi pagulasrahastut ning teeb ettepaneku võtta osa kõnealusele rahastule 2017. aastaks liidu eelarvest kavandatud toetusest kasutusele juba 2016. aastal, sest selle rakendamine on olnud hea ja 2016. aasta eelarves on veel kasutamata suured varud; nõuab seetõttu, et 2016. aastal suurendataks ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) assigneeringuid paranduseelarve kaudu 400 miljoni euro võrra ja võetaks vastavas summas kasutusele ettenägemata kulude varu; paigutab sama summa 2017. aasta eelarves seniks reservi, kuni ei ole saavutatud terviklikku kokkulepet Türgi pagulasrahastu alternatiivse rahastamise kohta, mis leevendaks enneolematult suurt survet muudele välistegevuse rahastamisvahenditele;

60.  võtab murega teadmiseks, et oma aktuaalsusest ja märkimisväärsest suurusest hoolimata on ELi usaldusfondid ja Türgi pagulasrahastu liidu eelarves peaaegu nähtamatud; nõuab, et need sisalduksid eelarves läbipaistvamal viisil ja nii, et austatakse paremini liidu eelarve ühtsust ja eelarvepädevate institutsioonide eesõigusi, ning loob seetõttu uued eelarveread; palub komisjonil esitada ka tõendid selle kohta, et rahastamisvahendite kasutamine usaldusfondide raames ei vii selleni, et assigneeringuid hakatakse kasutama muudel eesmärkidel kui algses õiguslikus aluses ette nähtud; võtab teadmiseks, et eesmärk koguda liidu eelarvele lisaks liikmesriikide osamakse on teatavasti täitmata jäänud; toonitab sellega seoses, et parlament kavatseb tulevikus usaldusfondidele ELi eelarvest nõutava toetuse heaks kiita üksnes juhul, kui liikmesriigid on tasunud samaväärse suurusega osamaksu; kutsub liikmesriike seetõttu üles oma kohustusi võimalikult kiiresti täitma;

61.  märgib, et välistegevuse tagatisfond, millest kaetakse nende kohustuste täitmatajätmine, mis kaasnevad ELi mittekuuluvatele riikidele või nendes riikides rakendatavate projektide jaoks antavate laenude ja laenutagatistega, vajab üldeelarvest kaetavate tagatiste kohta koostatud komisjoni aruande (COM(2016) 576 final) kohaselt sihtsumma saavutamiseks lisaraha, mille tulemusel kanti eelarveprojekti 228,04 miljoni euro suurune eraldis; on mures selle pärast, et need nõudmised suurendavad survet juba niigi suure surve all olevatele ülemmääradele rubriigis 4;

62.  väljendab heameelt uue rändepartnerluse raamistiku ja välisinvesteeringute kava rahastamist puudutavate komisjoni eelarveettepanekute üle; väljendab aga muret võimalike uute liidu eelarvest väljapoole jäävate nn satelliitide loomise pärast; kordab, et liidu eelarve üle peab parlamendil olema täielik kontroll; nõuab tungivalt eelarve ühtsuse põhimõtte järgimist; on veendunud, et ühtki uut prioriteeti ei tohiks rahastada olemasolevate liidu projektide arvelt; on seisukohal, et selleks, et luua Aafrikas ja ELi naabruses investeeringute soodustamiseks kõikehõlmav ning piisavalt suurte uute assigneeringutega raamistik, on vaja lisapaindlikkust;

63.  kordab oma taotlust paigutada ELi eriesindaja eelarverida eelarve tasakaalu mõjutamata üle ÜVJP eelarvest Euroopa välisteenistuse halduseelarvesse, et liidu diplomaatilist tegevust veelgi konsolideerida;

64.  suurendab selle tulemusena kulukohustuste assigneeringute taset rubriigis 4 võrreldes eelarveprojektiga 497,9 miljoni euro võrra ja maksete assigneeringute taset 495,1 miljoni euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed, kuid k.a ELi eriesindajate ümberpaigutamine Euroopa välisteenistuse eelarvesse);

65.  peab vajalikuks Küprose türgi kogukonnaga seotud eelarverea assigneeringute suurendamist (+3 miljonit eurot), et aidata otsustavalt kaasa Küprosel teadmata kadunud isikutega tegeleva komisjoni töö jätkamisele ja intensiivistamisele ning toetada kaht kogukonda ühendavat kultuuripärandi tehnilist komisjoni, millega edendatakse usaldust ja leppimist kahe kogukonna vahel;

Rubriik 5 – Haldus; muude rubriikide haldus- ja teadustegevuse toetuskulud

66.  on seisukohal, et nõukogu tehtud kärped on põhjendamatud ja kahjulikud, ning taastab eelarveprojekti assigneeringud kõigi komisjoni halduskulude osas, kaasa arvatud rubriikide 1–4 haldus- ja teadustegevuse toetuskulude osas;

67.  otsustab hiljutisi paljastusi silmas pidades ja selleks, et võita tagasi liidu kodanike usaldus ja taastada liidu institutsioonide usaldusväärsus, jätta 20 % endiste liikmete ajutiste hüvitiste jaoks ette nähtud assigneeringutest reservi seniks, kuni komisjon ei ole jõustanud rangemat volinike tegevusjuhendit, millega vältida huvide konflikti ja nn pöördukse efekti;

68.  peab institutsioonidevahelist halduskoostööd võimaluseks suurendada tõhusust, sest ühe institutsiooni jaoks välja töötatud oskusteavet, suutlikkust ja ressursse võivad kasutada ka teised; nõuab seetõttu, et loodaks süsteem, mis viib halduskoormuse vajaliku miinimumini, tagab teenuste nõuetekohase kvaliteedi, tagab peamisele vastutavale institutsioonile vajalikud eelarvevahendid ja soodustab teiste institutsioonide koostööd, piirates nende osa koostöö tõttu tekkivate piirkuludega ja viies sellega institutsioonide tasandil tehtud usaldusväärse finantsjuhtimise otsused kooskõlla eelarve üldise usaldusväärse finantsjuhtimisega;

Ametid

69.  kiidab komisjoni eelarvestuse ametite eelarveliste vajaduste kohta üldjoontes heaks; märgib, et komisjon on enamike ametite algseid taotlusi juba arvestatavalt kärpinud; on seetõttu seisukohal, et nõukogu ettepanekus sisalduvad lisakärped seaksid ohtu ametite nõuetekohase toimimise ega võimaldaks neil täita neile antud ülesandeid;

70.  tunneb heameelt tõhusate justiits- ja siseküsimuste asutuste – eelkõige rände ja julgeoleku valdkonnas tegutsevate asutuste – eelarve suurendamise üle; rõhutab, et nendele asutustele tuleb nende mandaadi laiendamisel eraldada piisavalt vahendeid (sh uutesse tehnoloogiatesse investeerimiseks) ja töötajaid;

71.  on praeguste julgeolekuprobleemide tõttu ja Euroopa tasandil kooskõlastatud tegevuse vajalikkust silmas pidades seisukohal, et teatavatel juhtudel ei ole suurendamine piisav, ja otsustab suurendada Euroopa Politseiameti (Europol), Euroopa Õigusalase Koostöö Üksuse, Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti (eu-LISA) ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) assigneeringuid;

72.  rõhutab, et kuigi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti eelarvevahendid ja ametikohtade arv tunduvad praegu piisavad, tuleb ameti tulevasi vajadusi tegevuseks vajalike vahendite ja töötajate osas hoolikalt jälgida, et amet ei jääks tegelikule olukorrale reageerimisel hätta;

73.  rõhutab, et Europoli juurde hiljuti loodud Euroopa terrorismivastase võitluse keskus, küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus ja internetisisust teavitamise üksus vajavad piisavaid inim- ja materiaalseid ressursse, sh seoses ühise operatsioonide plaanimise ja ohu hindamisega, et tugevdada liikmesriikide vahel koordineeritud tegutsemist organiseeritud kuritegevuse, küberkuritegevuse ja internetikuritegevuse, terrorismi ja teiste raskete kuritegudega võitlemisel; nõuab lisaraha ühiste uurimisrühmade jaoks;

74.  tuletab meelde, et komisjon lubas oma 6. aprilli 2016. aasta teates, mis puudutab tulevast tugevamate ja arukamate piirihaldus- ja sisejulgeoleku infosüsteemide raamistikku, et ta kavatseb justiits- ja siseküsimustega seotud eri infosüsteeme parandada ja tagada nende koostalitluse; nõuab tungivalt, et tuleb ette näha vajadust eraldada nende tehniliste lahenduste jaoks, mida tuleb hakata kiiresti ja tõhusalt rakendama, asjakohased ressursid;

75.  tunneb heameelt selle üle, et 2017. aasta eelarvesse on kantud piisavad vahendid, millega toetada Frontexi pikaajalist muutumist Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiks ning Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti muutumist täieõiguslikuks varjupaigaametiks; rõhutab, et kuigi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ressursid tunduvad praegu piisavad, tuleb ameti tulevasi vajadusi tegevuseks vajalike vahendite ja töötajate osas hoolikalt jälgida, et amet ei jääks tegelikule olukorrale reageerimisel hätta;

76.  pidades silmas Euroopa lõunanaabruses halvenevat humanitaarolukorda, varjupaigataotlejate suurenevat arvu ja eelkõige kavatsust anda Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametile suuremad volitused kui komisjoni ettepanekus ette nähtud, otsustab lisaks suurendada nimetatud ameti 2016. aasta eelarveassigneeringuid;

77.  kordab, et ei nõustu komisjoni ja nõukogu seisukohtadega ametite personalipoliitika osas, ning teeb seetõttu paljudes ametikohtade loeteludes muudatusi; rõhutab veel kord, et vastavalt institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatule tuleks igas ametis ametikohti viie aasta jooksul 5 % vähendada, kuid uutest poliitikasuundumustest tingitud täiendavate ülesannete täitmiseks on vaja luua uusi ametikohti ja alates 2013. aastast vastu võetud uute õigusaktidega peavad kaasnema täiendavad vahendid ning seda ei saa institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud töötajate vähendamise alase eesmärgi sisse arvestada; toonitab seetõttu uuesti, et on vastu ametitevahelise ümberpaigutamisreservi mõttele, kuid kinnitab, et on nõus ametikohtade vabastamisega, kui seda tehakse suurema ametitevahelise koostöö või vajaduse korral isegi ametite liitmise tulemusel suureneva tulemuslikkuse ja teatavate funktsioonide ühiskasutuse (komisjoni või mõne ametiga) kaudu;

78.  rõhutab, et tegevus- ja personalikulusid oleks võimalik suurel määral kokku hoida, kui rohkem kui ühes asukohas tegutsevatel ametitel (ENISA, eu-LISA, ERA) oleks vaid üks tegevuskoht; on arvamusel, et kõnealuste ametite praeguse tegevusega seotud vajadused võimaldavad sellist muudatust; toonitab, et Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) Londonist ära kolimine ja selle ühendamine vähemalt ühega ülejäänud kahest järelevalveasutusest võiks anda kahe ameti kuludes olulist kokkuhoidu; kutsub komisjoni üles sellel teemal ettepanekut esitama;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

79.  olles põhjalikult analüüsinud esitatud katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid (seoses pooleliolevate projektide ja meetmete tulemuslikkuse määraga ning jättes välja algatused, mis on juba kaetud olemasolevate õiguslike alustega) ning võttes täielikult arvesse komisjoni hinnangut projektide teostatavuse kohta, otsustab võtta vastu piiratud arvust katseprojektidest ja ettevalmistavatest meetmetest koosneva kompromisspaketi, arvestades muu hulgas katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete jaoks kasutada olevaid piiratud varusid ja ülemmäärasid;

Erivahendid

80.  tuletab meelde, kui oluline on hädaabireserv kiireks reageerimiseks kolmandate riikide konkreetsetele abivajadustele ettenägematute sündmuste korral, ja tuletab meelde oma varasemat nõudmist, mille kohaselt tuleb mitmeaastase finantsraamistiku muutmisel hädaabireservi rahastamispaketti oluliselt suurendada; märgib, et hädaabireservi vahendeid on 2016. aastal väga kiiresti kasutatud ja kõik ülekandmisvõimalused saavad tõenäoliselt kasutatud, ning tõdeb, et see näitab, et kõnealune erivahend ei ole 2017. aastal kõigi täiendavate vajaduste katmiseks piisav; suurendab seetõttu hädaabireservi assigneeringuid, et tagada ajani, mil mitmeaastase finantsraamistiku muutmise menetluse käigus tehakse hädaabireservi iga-aastase eraldise kohta otsus, igaks aastaks 1 miljardi euro suurused assigneeringud;

81.  taastab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ja Euroopa Liidu Solidaarsusfondi reservide osas eelarveprojekti assigneeringud, et lihtsustada nende erivahendite kasutuselevõttu;

Maksed

82.  väljendab muret selle pärast, et maksete assigneeringuid on eelarveprojektis võrreldes 2016. aasta eelarvega järsult vähendatud; märgib, et see näitab täitmisega seotud viivitusi, mis ei tekita mitte üksnes muret liidu poliitika elluviimise pärast, vaid millega kaasneb ka oht, et praeguse programmitöö perioodi lõppu koguneb jälle suur summa maksmata arveid; on seisukohal, et see probleem tuleb lahendada mitmeaastase finantsraamistiku muutmise käigus; peab lisaks kahetsusväärseks, et nõukogu on makseid kärpinud, kuigi ülemmäärade piires on kasutada piisav varu;

83.  rõhutab, et Euroopa Parlamendi palvel on lepitud kokku maksekava, mille eesmärk on vähendada ühtekuuluvuspoliitikaga seotud, 2007.–2013. aasta eest esitatud tasumata maksenõuete summat nii, et see väheneks 2016. aasta lõpuks nii-öelda tavalise tasemeni, st 2 miljardi euroni; juhib tähelepanu sellele, et 2015. aasta lõpus tehti kindlaks, et perioodi 2007–2013 eest on ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas tasumata vähemalt 8,2 miljardi euro ulatuses arveid, mis 2016. aasta lõpuks langeb eeldatavasti alla 2 miljardi euro; usub, et kolm institutsiooni peaksid aastateks 2016–2020 välja töötama ja kokku leppima ühise siduva maksekava; nõuab kindlalt, et uus maksekava peaks tuginema usaldusväärsele finantsjuhtimisele, sisaldama selget strateegiat kõikide rubriikide kõikide maksevajaduste katmiseks kuni praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kestuse lõppemiseni ning hoidma ära nn varjatud võlgnevuste kuhjumise teatavate mitmeaastaste programmide rakendamise kunstliku pidurdamise ja muude leevendusmeetmete, näiteks eelmaksete määrade alandamise tõttu;

84.  otsustab taastada maksed eelarveprojekti tasemel kõigil nõukogu poolt kärbitud eelarveridadel ja suurendab maksete assigneeringuid kõigil neil eelarveridadel, mille kulukohustuste assigneeringuid on muudetud;

Tulemuspõhine eelarvestamine

85.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament jagas oma 3. juuli 2013. aasta resolutsioonis ühtse sisekontrolliraamistiku kohta(10) kontrollikoja väljendatud seisukohta, et ei ole mõtet üritada mõõta tulemusi, kui eelarve ei ole koostatud tulemusnäitajate põhjal(11), ning nõuab, et loodaks tulemuspõhise avaliku eelarvestamise mudel, milles iga eelarverea juurde kuuluvad eesmärgid ja väljundid, mida mõõdetakse tulemusnäitajate abil;

86.  tunneb heameelt selle üle, et eelarveprojektile on lisatud programmide tegevuskulude eelarvestused, sest sellega on osaliselt täidetud nõudmine, mille Euroopa Parlament esitas eesmärkide, väljundite ja näitajate kohta; märgib, et need eelarvestused täiendavad tavapärast tegevuspõhise eelarvestamise meetodit teatavate tulemusandmetega;

87.  nõuab kindlalt, et komisjoni sisejuhtimisvahendite lihtsustamise eesmärgil peaksid peadirektorid jääma oma juhtimiskavade ja iga-aastaste tegevusaruannete vastuvõtmisel nende poliitiliste eesmärkide ja näitajate juurde, mis on esitatud programmide tegevuskulude eelarvestustes, ning et komisjon peaks koostama Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 318 kohase hindamisaruande sellest lähtuvalt;

Muud jaod

I jagu – Euroopa Parlament

88.  jätab Euroopa Parlamendi 2017. aasta eelarve üldsumma, mille täiskogu 14. aprillil 2016. aastal heaks kiitis, muutmata, st 1 900 873 000 eurole; lisab eelarve tasakaalu seisukohast neutraalsed tehnilised kohandused, et eelarves kajastuksid parlamendi hiljutised otsused, ning vabastab reservist parlamendiliikmete, muude isikute ja kaupade veo eelarverea assigneeringud;

89.  kiidab heaks muudatused parlamendi ametikohtade loetelus ja nendele vastavad eelarveassigneeringud, et täita fraktsioonide täiendavaid vajadusi; kompenseerib täielikult nende assigneeringute suurendamise ettenägematute kulude reservi ja ruumide sisustamise eelarverea assigneeringute vähendamise kaudu;

90.  tuletab meelde oma poliitilist otsust jätta fraktsioonid töötajate arvu 5 % vähendamise eesmärgist välja, nagu parlament on toonitanud 2014.(12), 2015.(13) ja 2016. aasta eelarvet(14) käsitlevates resolutsioonides;

91.  vähendab parlamendi peasekretariaadi(15) ametikohtade arvu 2017. aastal 60 võrra (eesmärk vähendada töötajate arvu 1 % võrra) kooskõlas kokkuleppega, mis nõukoguga saavutati 14. novembril 2015 Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve kohta; tuletab meelde, et selle meetme mõju eelarvele võeti arvesse juba eelarvestuses;

92.  vähendab oma ametikohtade arvu veel 20 võrra, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komiteega sõlmitud koostöölepingus ette nähtud ametikohtade ümberpaigutamise lõpuleviimist; rõhutab, et kuna neid ametikohti ei olnud eelarvesse kantud, ei ole parlamendi eelarves vaja assigneeringuid vähendada;

93.  innustab Euroopa Parlamendi, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peasekretäre tegema koostööd, et leida edasisi võimalusi tugifunktsioonide ja -teenuste jagamiseks kolme institutsiooni vahel; kutsub peasekretäre ühtlasi üles uurima, kas koostoimet tugitoimingute ja -teenuste osas on võimalik saavutada ka parlamendi, komisjoni ja nõukogu vahel;

94.  säilitab oma 2017. aasta ametikohtade loetelus 35 uut ametikohta, nagu seda nõuti paranduseelarve projektis nr 3/2016 institutsioonide turvalisuse suurendamiseks; jätab need ametikohad töötajate arvu 5 % vähendamise eesmärgist välja, sest need on seotud parlamendi uute tegevustega;

95.  kordab, et töötajate arvu vähendamise eesmärgi täitmisega ei tohiks seada ohtu institutsiooni nõuetekohast toimimist ega parlamendi peamiste ülesannete täitmist, samuti ei tohi see ohtu seada parlamendi kõrgetasemelist õigusloomet ega parlamendiliikmete ja töötajate töötingimuste kvaliteeti;

96.  järeldab käesoleva aasta insitutsioonisiseses eelarvemenetluses tekkinud mitmeid probleeme arvestades, et parlamendi kodukorra 9. peatüki ja teiste peatükkide asjaomaste osade muutmine on vältimatu, et saavutada see, mida Euroopa Parlament nõudis oma 14. aprilli 2016. aasta resolutsioonis Euroopa Parlamendi 2017. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta, st et „kogu asjakohane teave tuleks esitada juhatuse ja eelarvekomisjoni liikmetele menetluse kõigis etappides aegsasti ja mõistetavalt ning piisava üksikasjalikkusega ja liigendatult, et juhatus, eelarvekomisjon ja fraktsioonid saaksid küsimusi nõuetekohaselt arutada ja tugineda otsuste tegemisel põhjalikule ülevaatele parlamendi eelarve olukorrast ja vajadustest“;

97.  nõuab vastavalt oma 14. aprilli 2016. aasta resolutsiooni (Euroopa Parlamendi 2017. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta) punktile 15, et meetodit, mille kohaselt koostatakse parlamendi eelarve tegelike vajaduste ja mitte koefitsientide süsteemi alusel, kasutataks esimest korda 2018. aasta eelarve menetlemisel;

98.  tuletab meelde, et administratsioon lubas koostada keskpika ja pika perioodi eelarvekava, milles oleks investeeringud ning parlamendi toimimise ja tema õigusjärgsete kohustustega seotud tegevuskulud selgelt lahus; loodab seetõttu, et 2018. aasta esialgne eelarvestuse projekt esitataks sellisel kujul;

99.  tuletab meelde Foxi ja Häfneri 2013. aasta raportit(16), mille kohaselt jääb parlamendi mitmest asukohast tingitud kulude suurus vahemikku 156 kuni 204 miljonit eurot, mis moodustab 10 % parlamendi eelarvest; märgib, et 78 % kõigist parlamendi koosseisuliste töötajate lähetustest on otseselt tingitud parlamendi mitmest asukohast; toonitab, et ühtlasi hinnatakse raportis mitmest asukohast tingitud keskkonnamõju, mille suurus on 11 000 kuni 19 000 tonni CO2 heitkoguseid; kordab, et üldsus mõistab mitme asukoha olemasolu hukka, ning nõuab seetõttu üheainsale asukohale ülemineku tegevuskava ja asjaomaste eelarveridade assigneeringute vähendamist;

100.  peab kahetsusväärseks, et kuigi eelarvekomisjon on seda palju kordi nõudnud, et ei ole parlamendi hoonetega seotud keskpikk ega pikaajaline strateegia komisjoni jaoks arutelude käigus teadlike otsuste tegemiseks kättesaadav;

IV jagu – Euroopa Kohus

101.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu on tõstnud ühtse vähendusmäära 2,5 %-lt 3,8 %-le, mis tähendab 3,4 miljoni euro suurust kärbet ja on vastuolus kohtu ametikohtade äärmiselt kõrge täitmismääraga (2015. aasta lõpus oli täidetud 98 % ametikohtadest); taastab seetõttu ühtse vähendusmäära eelarveprojekti tasemel, mis võimaldab kohtul täita oma ülesandeid pidevalt suurenevat kohtuasjade arvu arvestades;

102.  otsustab lisaks taastada eelarveprojektis ette nähtud assigneeringud ka kohtu eelarve I ja II jaotise kuues eelarvepunktis, mida nõukogu kärpis, kuna kärped avaldaksid eriti tugevat mõju kohtu prioriteetidele keele- ja turvateenuste valdkonnas;

103.  väljendab rahulolematust nõukogu ühepoolse avalduse ja sellega seotud lisa suhtes, mis puudutab 2017. aasta eelarve projekti kohta esitatud nõukogu seisukohas töötajate arvu 5 % vähendamist ja mille kohaselt peab kohus oma ametikohtade arvu veel 19 võrra vähendama; rõhutab, et need 19 ametikohta vastavad 12-le ja 7-le ametikohale, mille Euroopa Parlament ja nõukogu vastavalt 2015. ja 2016. aasta eelarvemenetlustes täiendavate vajaduste täitmiseks nõuetekohaselt heaks kiitsid; rõhutab seetõttu, et neid 19 ametikohta ei peaks tagasi andma, sest kohus on juba nõuetekohaselt täitnud töötajate arvu 5 % vähendamisega seotud eesmärgi, kaotades 2013.–2017. aastal 98 ametikohta; 

V jagu – Kontrollikoda

104.  taastab ühtse vähendusmäära algsel tasemel (2,6 %), et katta kontrollikoja vajadused ametikohtade loetelu osas;

105.  taastab viie täiendava eelarvepunkti assigneeringud, mida nõukogu kontrollikoja eelarves kärpis, et võimaldada kontrollikojal täita oma tööprogrammi ja esitada kavandatud auditiaruanded;

106.  taastab osaliselt eelarveprojekti assigneeringud kolme eelarvepunkti osas kooskõlas kontrollikoja enda poolt tuvastatud kokkuhoiuvõimalusi käsitlevate ettepanekutega;

VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

107.  taastab ühtse vähendusmäära algsel tasemel (4,5 %), et täita Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vajadused ning tulla toime töötajate arvu jätkuva vähendamisega 2014. aasta veebruaris Euroopa Parlamendi, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahel sõlmitud koostöölepingu raames;

108.  taastab 12 ametikohta ja nendega seotud assigneeringud, mille komisjon eespool mainitud koostöölepingu kohaselt eelarveprojektis kaotas, kajastades seega Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteest parlamenti ümberpaigutatud ametikohtade tegelikku arvu;

109.  otsustab lisaks kohandada täiendavaid tõlketeenuseid puudutava eelarvepunkti assigneeringuid asjaomase institutsiooni enda poolt prognoositud tasemeni, et seeläbi osaliselt kompenseerida eespool nimetatud koostöölepingu kohaselt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteest 36 ametikoha ümberpaigutamist parlamenti;

VII jagu – Regioonide Komitee

110.  taastab 8 ametikohta ja nendega seotud assigneeringud, mille komisjon eespool mainitud koostöölepingu kohaselt eelarveprojektis kaotas, kajastades seega Regioonide Komiteest parlamenti ümberpaigutatud ametikohtade tegelikku arvu;

111.  taastab lisaks komisjoni poolt eelarveprojektis kärbitud, komitee liikmete kontorikulude ja IT-hüvitistega seotud assigneeringud komitee poolt prognoositud tasemel, et tagada Regioonide Komitee liikmete kontorikulude ja IT-hüvitiste piisav rahastamine;

112.  peab kahetsusväärseks, et komisjon on eelarveprojektis kärpinud ruumide sisustamisega seotud eelarvepunkti assigneeringuid, ja otsustab taastada kõnealuse eelarvepunkti assigneeringud komitee poolt prognoositud tasemel, et täita turvalisusega seotud suurenenud vajadused, hoida hooned heas korras ja vastavuses juriidiliste kohustustega ning parandada energiatõhusust;

113.  taastab Regioonide Komitee fraktsioonide kommunikatsioonitegevuse piisava rahastamise taastamiseks ka fraktsioonide kommunikatsioonitegevusega seotud assigneeringud, mida komisjon on eelarveprojektis allapoole korrigeerinud;

VIII jagu – Euroopa Ombudsman

114.  võtab teadmiseks, et nõukogu on vähendanud Euroopa Ombudsmanile eelarveprojektis ette nähtud vahendeid 195 000 euro võrra; rõhutab, et selline kärbe seaks ombudsmani niigi väga piiratud eelarvele ebaproportsionaalsed piirangud ning mõjutaks tõsiselt institutsiooni suutlikkust pakkuda Euroopa kodanikele tõhusat teenust; taastab seetõttu assigneeringud kõikidel nõukogu kärbitud eelarveridadel, et võimaldada ombudsmanil täita oma mandaati ja kohustusi;

IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

115.  võtab kahetsusega teatavaks, et nõukogu on vähendanud eelarveprojektis Euroopa Andmekaitseinspektorile ette nähtud vahendeid 395 000 euro võrra; juhib tähelepanu sellele, et see on teravas vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt kõnealusele institutsioonile antud täiendavate ülesannetega ning seaks ohtu andmekaitseinspektori suutlikkuse ELi institutsioone tulemuslikult teenindada; taastab seetõttu assigneeringud kõikidel nõukogu kärbitud eelarveridadel, et võimaldada Euroopa Andmekaitseinspektoril täita oma ülesandeid ja kohustusi;

X jagu – Euroopa välisteenistus

116.  taastab assigneeringud kõigil nõukogu kärbitud eelarveridadel;

117.  otsustab lisaks luua kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2015. aasta märtsi järeldustega strateegilise teabevahetuse suutlikkuse eelarvepunkti ning anda Euroopa välisteenistusele piisavad inimressursid ja vahendid, et tulla toime kolmandate riikide ja valitsusväliste osalejate poolt levitatavast väärinfost tulenevate probleemidega;

118.  tunneb heameelt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kirjalikult antud lubaduse üle tegeleda Euroopa välisteenistuse töötajate seas esineva tasakaalustamatusega, mis on seotud liikmesriikide diplomaatide ja ELi koosseisuliste töötajate osakaaluga teatavatel ametikohtadel, ja esitada 2017. aasta jooksul Euroopa välisteenistuse personalipoliitika läbivaatamise tulemused; palub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal teavitada Euroopa Parlamenti võetud meetmetest hiljemalt 2017. aasta kevadel, st enne järgmise eelarvemenetluse algust;

o

o o

119.  on veendunud, et liidu eelarve abil on võimalik aidata tõhusalt tegeleda mitte üksnes praegu liidu ees seisvate kriiside tagajärgede, vaid ka nende algpõhjustega; on siiski seisukohal, et liiduülese mõõtmega ettenägematute sündmuste puhul tuleks teha ühiseid pingutusi ja võtta liidu tasandil kasutusele täiendavaid vahendeid, mitte seada kahtluse alla varasemaid lubadusi või uskuda endiselt illusiooni, et piisab riigi tasandi lahendustest; rõhutab seetõttu, et sellist ühist ja kiiret reageerimist võimaldavad paindlikkussätted on olemas ning neid tuleks täiel määral ära kasutada, et kompenseerida mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradest tulenevaid rangeid piiranguid;

120.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üldeelarve projekti muudatusettepanekutega nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.

8.9.2016

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve projekti kohta

(2016/2047(BUD))

Arvamuse koostaja: Neena Gill

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  võtab teadmiseks rubriigi 4 kulukohustuste assigneeringute kasvu, kuid peab seda kaugeltki mitte piisavaks, arvestades praegust poliitilist ja julgeolekuolukorda nii meie naabruses kui ka kaugemal; nõuab tungivalt assigneeringute suurendamist üle mitmeaastases finantsraamistikus kehtestatud rubriigi 4 ülemäära, kasutades olemasolevaid paindlikkusmehhanisme, mis on vajalik, et jätkusuutlikult ja mõjusalt reageerida paljudele välist päritolu probleemidele, millega EL silmitsi seisab, sh rände- ja pagulaskriisile;

2.  võtab teadmiseks Londonis toimunud Süüria toetamise teemalisel konverentsil ja Türgis asuvate pagulaste jaoks mõeldud rahastu raames antud ELi lubadused ning väljendab muret kõnealuste lubaduste mõju pärast välistegevuse rahastamisvahenditele ja humanitaarabi eelarvele; toetades neid lubadusi, toonitab siiski, et nende täitmine ei tohi toimuda teiste prioriteetsete valdkondade ja pikaajalise poliitika arvel; nõuab eelkõige Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi rahastamise suurendamist, kuna see vahend on väga oluline stabiilsuse toetamisel Euroopa ida- ja lõunapoolsetes naaberriikides; juhib eelkõige tähelepanu Tuneesiale, mis kujutab endast demokraatiale ülemineku edulugu kõnealuses piirkonnas, kuid mis on ka edaspidi potentsiaalselt ebakindel; tuletab meelde, et Euroopa naabruspoliitika peamine eesmärk on majanduskasv ja tööhõive, eelkõige noorte kõrgkooli lõpetanute seas, ning nõuab, et Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist toetataks rohkem naaberriikide noorte tööhõivet; peab väga oluliseks säilitada ELi keskne roll Lähis-Ida rahuprotsessi, Palestiina omavalitsuse ja Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni toetamisel;

3.  rõhutab, kui tähtis on tagada lisatoetuse andmine kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete reformide vastuvõtmisel ja rakendamisel; tuletab meelde, et inimõiguste, põhivabaduste ja õigusriigi põhimõtete austamine on laienemisprotsessis väga oluline; märgib, et ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) eelarvestamisel kasutati tulemuspõhist lähenemisviisi;

4.  toonitab, et ülemaailmse julgeoleku- ja humanitaarolukorra dünaamilist arengut arvestades tuleb ELi kriisile reageerimise mehhanisme tugevdada; on igati vastu stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi kavandatud kärpimisele ja rõhutab, et liidu ainulaadse kriisile reageerimise, kriisiks valmistumise ja konfliktide ärahoidmise vahendi nõrgestamine oleks strateegiline viga; toonitab, et oluline on eraldada piisavad rahalised vahendid ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) eelarvesse ja rahastada tsiviilkriisiohjamise missioone, mis aitavad edendada rahu ja julgeolekut kogu maailmas;

5.  võtab teadmiseks, et pärast Euroopa Parlamendi algatatud katseprojekti esitati ettepanek kaitseuuringuid käsitleva ettevalmistava meetme kohta, mis võib aidata positiivselt kaasa liikmesriikide suuremale julgeoleku- ja kaitsealasele koostööle;

6.  toonitab demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi tähtsust, sh selle kaudu toimuvat valimisvaatluste toetamist, ning rõhutab, et inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete austamine on võtmeks stabiilsuse ja jõukuse tagamisel maailmas; tunneb heameelt selle vahendi rahastamise suurendamise üle ning leiab, et seda tuleks teha suuremas ulatuses;

7.  nõuab suuremate investeeringute tegemist ELi välistegevuse nähtavusse, et tugevdada rahastamise mõju selles valdkonnas;

8.  kordab oma taotlust paigutada ELi eriesindaja eelarverida eelarve suurust mõjutamata üle ÜVJP eelarvest Euroopa välisteenistuse halduseelarvesse, et ELi diplomaatilist tegevust veelgi konsolideerida;

9.  rõhutab, et noortevahetusprogrammid kuuluvad kõige edukamate meetmete hulka, mille eesmärk on suurendada kultuuridevahelisi oskusi ning edendada mõistmist ja ühenduvust inimeste ja riikide vahel; juhib seetõttu erilist tähelepanu igal aastal Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist, ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (2014–2020) (IPA II) ja partnerluse rahastamisvahendist (PI) programmi „Erasmus+“ kasuks ümber paigutatavatele rahalistele vahenditele.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

30.8.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

50

6

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Lars Adaktusson, Michèle Alliot-Marie, Nikos Androulakis, Francisco Assis, Petras Auštrevičius, Elmar Brok, James Carver, Aymeric Chauprade, Andi Cristea, Mark Demesmaeker, Georgios Epitideios, Anna Elżbieta Fotyga, Eugen Freund, Michael Gahler, Iveta Grigule, Richard Howitt, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Tunne Kelam, Afzal Khan, Janusz Korwin-Mikke, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Ilhan Kyuchyuk, Ryszard Antoni Legutko, Arne Lietz, Sabine Lösing, Andrejs Mamikins, David McAllister, Tamás Meszerics, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Vincent Peillon, Alojz Peterle, Tonino Picula, Kati Piri, Andrej Plenković, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Sofia Sakorafa, Jacek Saryusz-Wolski, Jaromír Štětina, Charles Tannock, Ivo Vajgl, Hilde Vautmans, Boris Zala

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Laima Liucija Andrikienė, Neena Gill, Takis Hadjigeorgiou, Liisa Jaakonsaari, Othmar Karas, Javi López, Igor Šoltes, Dubravka Šuica, Eleni Theocharous, Ernest Urtasun, Janusz Zemke

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Heidi Hautala, Ernest Maragall, Marian-Jean Marinescu, Antonio Tajani

6.9.2016

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve projekti kohta

(2016/2047(BUD))

Arvamuse koostaja: Nirj Deva

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  toonitab, et ambitsioonikas säästva arengu tegevuskava 2030 ja 17 säästva arengu eesmärki, milles EL ja liikmesriigid 2015. aasta septembris kokku leppisid, eelkõige 3. eesmärk tervishoiu kohta, 4. eesmärk hariduse kohta ja 5. eesmärk soolise võrdõiguslikkuse kohta tähendavad, et ELi eelarvest eraldatav arenguabi tuleb hoida vähemalt mitmeaastases finantsraamistikus ette nähtud tasemel, samas kui pikas perspektiivis tuleb jätkuvalt keskenduda vaesuse kaotamisele, nagu on ette nähtud ELi toimimise lepingu artiklis 208;

2.  nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt selle tagamist, et rahastamismehhanismid ja eelarveread kajastaksid kõiki tegevuskava 2030 kokkulepitud kohustusi; kutsub ELi ja liikmesriike üles koheselt taas võtma kohustust eraldada 0,7 % kogurahvatulust ametlikuks arenguabiks ning esitama ajakava ametliku arenguabi järkjärguliseks suurendamiseks, et aastaks 2030 eesmärgiks seatud 0,7 %ni jõuda;

3.  nõuab, et komisjon võtaks oma eelarvet puudutavates ettepanekutes vajaduse korral täielikult arvesse liidu kohustust teha arengukoostöö küsimuses koostööd erasektori ja finantseerimisasutustega; rõhutab seetõttu võimalust võimendada avaliku ja erasektori sotsiaalselt vastutustundlike partnerluste, segarahastamise ja muude innovaatiliste viiside abil uusi arengut edendavaid vahendeid kooskõlas arengu tulemuslikkusele, inimõiguste põhimõtetele ja võrdsusele orienteeritud soovitud tulemustega; ootab üksikasjalikke ettepanekuid Aafrika investeerimiskava koostamise kohta, mis peaks olema inimestekeskne ja pöörama tähelepanu suutlikkuse suurendamisele ja tehnilisele abile, industrialiseerimisele, kaubandus- ja investeerimisvõimalustele, energia kättesaadavusele ja infrastruktuuriga seotud nõuetele; rõhutab, et parlament peab etendama sellise investeerimiskava toetamises ja järelevalves olulist rolli;

4.  nõuab investeerimist projektidesse, millega edendatakse spetsialistidele kohandatud koolitust soopõhise vägivalla ja kahjulike tavade teemal, ning projektidesse, millega edendatakse kogukonna kaasamist, arvestades et 2017. aasta on naistevastase vägivalla vastu võitlemise Euroopa aasta;

5.  nõuab, et prioriteedid ja rahastamine peegeldaksid soopõhise vägivalla ja arenguküsimuste kontinentideülest iseloomu; projektide rahastamisel tuleks seetõttu investeerida ELi sidusasse kaasamisse töösse kõigil kontinentidel, et täita soolist võrdõiguslikkust käsitlevas komisjoni talituste töödokumendis nimetatud kohustused tegelikkuses;

6.  rõhutab, et Süüria kriisist ja muudest enneolematutest konfliktidest tingitud humanitaarabi alaste vajaduste murettekitav kasv tähendab, et hädaabireservi (väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid) ja paindlikkusinstrumenti tuleb kasutada võimalikult suurel määral ning lisaks tuleb humanitaarkriisiga tegelemiseks kasutusele võtta ka IV rubriigi varu; on mures, et arenguabi fonde mõjutavatel uutel rahastamismehhanismidel on ebakindel eesmärk, ja väljendab kahetsust Euroopa Parlamendi hõlmatuse puudulikkuse tõttu; tuletab meelde, et on igati vastu arenguabi kasutamisele muuks kui arenguga seotud eesmärkidel; palub liidul tugevdada oma suutlikkust siduda julgeolek ja areng liidu arengupoliitika rakendamisega; rõhutab ka vajadust tagada humanitaarabi eelarveridade nõuetekohane rahastamine;

7.  on seisukohal, et erifondide loomine peab tagama paindliku reageerimise eriolukordadele ning andma tõelise lisaväärtuse, täiendades olemasolevaid rahastamisallikaid, ning et nendele fondidele tuleb seetõttu tagada uued rahalised vahendid; nõuab tungivalt, et liikmesriigid täidaksid oma lubadused ning teostaksid maksed lubatud ulatuses;

8.  rõhutab vajadust käsitleda põhjalikult julgeoleku ja arengu vahelist seost ning täita 2030. aasta arengukava 16. eesmärk; tuletab siiski meelde, et rahastamine, mis ei vasta OECD arenguabi komitee kehtestatud tingimustele, peab pärinema muudest allikatest kui arengukoostöö rahastamisvahend või Euroopa Arengufond;

9.  peab arengukoostöö rahastamisvahendi inimarengu eelarverea kärpeid võrreldes 2016. aasta eelarvega, selleks et rahastada ELi poliitilisi prioriteete, kahetsusväärseks; leiab, et see on vastuolus peamiste arengu tulemuslikkuse põhimõtetega, ja nõuab seepärast eelarve taastamist 2016. aasta tasemel;

10.  peab pikalevenivate humanitaarkriisidega tegelemist ülitähtsaks, nagu ka ennetustööle ja vastupanuvõime tugevdamisele keskendumist ning koostööd paljude huvirühmadega, et aidata katta humanitaarabi meetmete ülemaailmne rahastamispuudujääk; on seisukohal, et valmisoleku, ennetuse ja vastupanuvõime seisukohast võiks uurida võimalikku sünergilist toimet valitsuste, kodanikuühiskonna ja erasektori vahel, vältides samas negatiivset vastastikust mõju;

11.  peab kiiduväärseks komisjoni ettepanekut suurendada partnerriikides erasektori arengu toetamist kohalikul tasandil ning nõuab, et vastavad eelarvevahendid kantaks järgmise aasta eelarvesse võimalikult vara, kuid mitte muude arenguabis osalejate (nt kodanikuühiskonna organisatsioonid) toetamise arvelt; toonitab, kui tähtis on ergutada õhkkonda, kus väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad saaksid vastavalt ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetele soodsalt tegutseda, soodustades selleks õigusloomeprotsessi suutlikkuse arendamist, rangeid õigusriigi põhimõtteid, usaldusväärseid pangandussüsteeme ja eeskirju, toimivaid maksusüsteeme, suuremat läbipaistvust ja vastutust;

12.  nõuab, et 2017. aasta arengueelarve kajastaks järjepidevamalt liidu keskendumist ebakindlatele ja vähim arenenud riikidele, noorte töötusele ning soopõhise vägivalla ja kahjulike tavade all kannatavatele ning konfliktiolukorda sattunud naistele ja tütarlastele; on seisukohal, et arengukoostöö rahastamisvahendi inimarengule suunatud eelarveridade kärped on neid vajadusi ning ELi kohustust eraldada vähemalt 20 % ametlikust arenguabist põhilistele sotsiaalteenustele, nimelt haridusele ja tervishoiule, arvestades kohatud;

13.  peab murettekitavaks, et arengukoostöö rahastamisvahendi Aasiat ja Lähis-Ida puudutavatele eelarveridadele on kantud liiga vähe vahendeid, võttes eelkõige arvesse väliseid ja sisemisi probleeme ja ebastabiilsust, millega sellised riigid nagu Bangladesh, Pakistan, Iraak, Jeemen, Etioopia ja Somaalia peavad toime tulema;

14.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid arenguriike tugevate ja vastupidavate ning kvaliteetsete avaliku sektori julgeoleku ja rahvatervise süsteemide loomisel; palub komisjonil jätkata ravimitele parema juurdepääsu hõlbustamist vaestes riikides; kordab vajadust investeerida unarusse jäänud haigustesse; palub komisjonil sellega seoses võtta Ebola viirushaiguse suhtes järelmeetmeid;

15.  nõuab, et komisjon tagaks, et kliimamuutuste mõjuga kohanemise ja muude kliimameetmete rahastamine ohustatud kolmandates riikides täiendab meetmete rahastamist arengukoostöö rahastamisvahendite kaudu; kõnealune kliimameetmete rahastamine läheb arvesse liidu kliimameetmete rahastamise kohustuste täitmise raames, kuid lisandub arengu rahastamisele ega loeta selle hulka kuuluvaks.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

31.8.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

2

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Louis Aliot, Beatriz Becerra Basterrechea, Ignazio Corrao, Doru-Claudian Frunzulică, Nathan Gill, Charles Goerens, Enrique Guerrero Salom, Heidi Hautala, Maria Heubuch, György Hölvényi, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Stelios Kouloglou, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Cristian Dan Preda, Lola Sánchez Caldentey, Manuel dos Santos, Eleni Theocharous, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta, Rainer Wieland, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Brian Hayes, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Liliana Rodrigues

1.9.2016

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve projekti kohta

(2016/2047(BUD))

Arvamuse koostaja: Reimer Böge

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et liidu plaanid kaubanduse valdkonnas on üha ambitsioonikamad, nagu näitab strateegia „Kaubandus kõigile“, ning see toob kaubanduse peadirektoraadile kaasa suurema töökoormuse; rõhutab vajadust teha täiendavaid jõupingutusi, et edendada liidu poolt allkirjastatavate kaubanduslepingute kohaldamise ja mõju eel-, vahe- ja järelkontrolli (muu hulgas kodanikuühiskonna poolt), samuti rõhutab vajadust avalikkust sel teemal nõuetekohaselt teavitada ja infot levitada, et tagada liidu ja tema kaubanduspartnerite kohustuste rakendamine ja täitmine, eelkõige vaesuse vastu võitlemise, säästva arengu ja inimõiguste austamise valdkonnas; tunnistab kavandatava laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) ning Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) negatiivset mõju omavahendite tasemele; rõhutab siiski, et tuleks suurendada kaubandusabi algatuste rahastamist ja eraldada piisavad vahendid, et tagada kaubanduse peadirektoraadile piisav hulk töötajaid, et ta saaks kanda hoolt üha suurema hulga üheaegselt toimuvate läbirääkimiste ja järelevalvemeetmete eest;

2.  rõhutab tungivat vajadust korraldada liidu eelarve ja selle struktuur mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise raames ja seoses kaubanduspoliitika tegevuskavaga põhjalikult ümber ning palub komisjonil selles küsimuses nõukogule ja parlamendile ettepaneku esitada;

3.  märgib, et liidu kodanikud nõuavad üha enam suuremat kaasatust ja osalemist liidu kaubanduspoliitikas ning et komisjon on seadnud kodanike huvi prioriteediks; rõhutab sellega seoses, et tingimata on vaja eraldada piisavalt vahendeid, et kaasata kodanikke aktiivselt liidu kaubanduspoliitika kujundamisse, kasutades aktiivset osalemist, sidusrühmade koosolekuid, internetis ja väljaspool internetti toimuva kommunikatsiooni algatusi ning teabelehtede, läbirääkimiste tekstide ja seisukohtade tõlkimist; palub liikmesriikidel olla aktiivsem liidu kaubanduspoliitika lisaväärtuse selgitamisel, sest just nemad koostavad läbirääkimisvolitused, ning palub eraldada riigieelarves piisavalt vahendeid sellise selgitustegevuse jaoks;

4.  rõhutab, et rahvusvaheline kaubandus on tähtis vahend terves liidu välispoliitikas, mis juhul, kui sellega kaasneb vajalik rahastamine ja seda rakendatakse sidusate poliitiliste, majandus-, kaubandus- ja arengustrateegiate abil, võib anda panuse säästvasse arengusse, eelkõige arenguriikides, võimaldades liidul seeläbi osaleda aktiivselt rändepõhjuste käsitlemises;

5.  rõhutab, et Euroopa naabruspoliitika raames antav kaubandusega seotud tehniline tugi ja majandusabi meie idapartnerluse lähedastele partneritele ja araabia kevade järgses olukorras olevatele riikidele annab olulise panuse nende piirkondade stabiilsusesse; väljendab seetõttu muret kavandatavate rahastamise kärbete pärast Vahemere teljel ning Palestiinale ja ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioonile Lähis-Idas (UNRWA) antava abi puhul; kordab, et partnerriikides peab eesmärk olema eelkõige tavakodanike elutingimuste tuntav ja püsiv paranemine;

6.  taunib makromajandusliku finantsabi kavandatavaid märkimisväärseid kärpeid võrreldes 2016. aasta erakordselt kõrge tasemega, arvestades et paljud partnerriigid seisavad jätkuvalt silmitsi tõsiste majandusraskustega; on veendunud, et vaja läheb kavandatust kõrgemat rahastamismäära, et kõik tulevased laenutaotlused oleks võimalik rahuldada; rõhutab, et makromajandusliku finantsabi laenud ja vastavad tagasimaksetingimused ei tohiks abi saavates riikides uut sõltuvust tekitada;

7.  väljendab muret asjaolu pärast, et mitmetele kriisidele reageerimiseks kasutatakse üha enam ELi eelarve väliseid garantiisid ja rahastamisvahendeid, mida rahastatakse osaliselt liidu eelarvest, kärpides rubriigi 4 alla kuuluvate programmide assigneeringuid; toonitab, et liikmesriigid ei ole panustanud liidu panusele vastavalt kahte usaldusfondi, mis piirab nende võimalikku mõju; rõhutab, et sellised rahastamisvahendid peavad vastama abi tõhususe väljakujunenud kriteeriumidele, nagu omavastutus ja kooskõlastamine, ning need peavad jääma erandiks, sest nende puhul ei nõuta eelnevat kinnitamist Euroopa Parlamendi poolt ja seega puudub neil demokraatlik legitiimsus; rõhutab, et need vahendid tuleks lõpuks lisada liidu eelarvesse, et võimaldada nõuetekohast demokraatlikku kontrolli;

8.  väljendab heameelt komisjoni teadaande üle, et ta kavatseb esitada 2016. aasta sügisel uue rändepartnerluse raamistiku osana välisinvesteeringute kava kohta ettepaneku; on veendunud, et välisinvesteeringute kava pakub Euroopa äriühingutele uusi investeerimisvõimalusi arenevates kolmandates riikides ning annab panuse Euroopa naabruse jätkusuutlikku poliitilisse ja majanduslikku stabiliseerimisse; taunib asjaolu, et tulevased ettepanekud ei kajastu 2017. aasta üldeelarve projektis; rõhutab, et uue fondi loomine ei tohiks toimuda rubriigi 4 juba niigi alarahastatud programmide arvelt, vaid selleks tuleks kasutada Euroopa Investeerimispanga vahendeid, ekspertiisi ja juhtimisvõimekust;

9.  võtab teadmiseks kulukohustuste assigneeringute kavandatava kasvu ning maksete assigneeringute märkimisväärse tugevdamise partnerluse rahastamisvahendi puhul; väljendab muret, et üksikud kaubanduse edendamise projektid, mida selle vahendi alusel rakendatakse, ei täienda olemasolevaid kohalikke ja piirkondlikke programme, vaid kujutavad endast neile ebaõiglast konkurentsi; palub komisjonil hinnata VKEde rahvusvahelistumise edendamisele suunatud olemasolevaid vahendeid, et need oleksid kooskõlas Euroopa VKEde toetamise muude vahenditega, nt COSME programmiga, samuti subsidiaarsuse põhimõttega, ning et need ei dubleeriks, vaid täiendaksid liikmesriikide programme; palub komisjonil esitada aegsasti ettepanekud nende programmide vahehindamise jaoks, et parandada nende tõhusust ja tulemuslikkust;

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

31.8.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

27

8

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Maria Arena, David Campbell Bannerman, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Marielle de Sarnez, Santiago Fisas Ayxelà, Karoline Graswander-Hainz, Yannick Jadot, Ska Keller, Jude Kirton-Darling, David Martin, Emmanuel Maurel, Emma McClarkin, Anne-Marie Mineur, Sorin Moisă, Alessia Maria Mosca, Franz Obermayr, Artis Pabriks, Franck Proust, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty, Adam Szejnfeld, Hannu Takkula, Iuliu Winkler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Reimer Böge, Edouard Ferrand, Seán Kelly, Stelios Kouloglou, Gabriel Mato, Georg Mayer, Bolesław G. Piecha, Jarosław Wałęsa

28.9.2016

EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve projekti kohta

(2016/2047(BUD))

Arvamuse koostaja: Martina Dlabajová

ETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et olukorras, kus vahendeid napib, tuleks rohkem tähtsustada vajadust järgida eelarvedistsipliini ja kasutada rahalisi vahendeid tõhusalt ja tulemuslikult;

B.  arvestades, et 2017. aasta eelarveprojekti põhieesmärk on tagada liidu eelarvele vahendid, mida liit vajab, et anda oma täielik ja kindel panus majanduslikku, sotsiaalsesse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse, töökohtade loomisse, majanduskasvu, investeeringutesse ja solidaarsusesse ning reageerimiseks jätkuvatele probleemidele ja uutele arengusuundumustele, aga ka nende mõjule seoses majanduse aeglase taastumisega, ebavõrdsuse kasvuga ning sisserände, humanitaarabi ja julgeolekuga;

C.  arvestades, et maksustamise teema tuleks liidu tasandil uuesti põhjalikult läbi mõelda ning liidu prioriteetide (investeerimisprojektid, programm „Horisont 2020“ jne) rahastamiseks tuleks ette näha üks või mitu uut tõelist omavahendite allikat;

D.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja komisjoni vaheline dialoog, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 318, peaks komisjonis soodustama tulemustele orienteeritust, sh suuremat läbipaistvust ja vastutust;

2017. aasta eelarvele lisatud tegevuskulude eelarvestus

1.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament jagas oma 3. juuli 2013. aasta resolutsioonis ühtse sisekontrolliraamistiku kohta(17) kontrollikoja väljendatud seisukohta, et ei ole mõtet üritada mõõta tulemusi, kui eelarve ei ole koostatud tulemusnäitajate põhjal(18), ning nõuab, et loodaks tulemuspõhise avaliku eelarvestamise mudel, milles iga eelarverea juurde kuuluvad eesmärgid ja väljundid, mida mõõdetakse tulemusnäitajate abil;

2.  tunneb heameelt asjaolu üle, et 2017. aasta eelarveprojektile on lisatud programmide tegevuskulude eelarvestused, sest sellega on osaliselt täidetud nõudmine, mille Euroopa Parlament esitas eesmärkide, väljundite ja näitajate kohta; märgib, et need eelarvestused täiendavad tavapärast tegevuspõhise eelarvestamise meetodit teatavate tulemusandmetega;

3.  jääb kindlaks seisukohale, et Euroopa Parlamendil kui ühel eelarvepädeval institutsioonil on õigus väljendada arvamusi kõnealuste eesmärkide ja näitajate kohta ning nende kokkusobivuse kohta aluslepingutes ja strateegilistes dokumentides (näiteks strateegias „Euroopa 2020“) sätestatud liidu prioriteetidega, ning leiab, et enne eelarve vastuvõtmist peaks Euroopa Parlament kontrollima iga eelarverea pakutavat Euroopa lisaväärtust;

4.  nõuab kindlalt, et komisjoni sisejuhtimisvahendite lihtsustamise eesmärgil peaksid peadirektorid jääma oma juhtimiskavade ja iga-aastaste tegevusaruannete vastuvõtmisel nende poliitiliste eesmärkide ja näitajate juurde, mis on esitatud programmide tegevuskulude eelarvestustes, ning et komisjon peaks koostama oma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 318 kohase hindamisaruande sellest lähtuvalt;

5.  peab maksete olukorda murettekitavaks, sest täitmata kulukohustuste hulk on endiselt väga suur ja see ei ole kooskõlas aluslepingute vaimuga, mis eeldab tasakaalustatud eelarvet; palub, et komisjon ja liikmesriigid käituksid rahastatavate prioriteetide valimisel jõuliselt ning jätaksid kõrvale need projektid, mis ilmselget lisaväärtust ei anna;

Vaheläbivaatamine

6.  on arvamusel, et mitmeaastase finantsraamistiku vaheläbivaatamine, mille komisjon peab esitama 2016. aasta lõpuks, on esimene ja parim võimalus tegeleda struktuurselt mitmete tõsiste kriiside ja täitmata kulukohustuste kõrge tasemega, võtta arvesse uusi poliitilisi algatusi, mida mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmise ajal ette ei nähtud, hinnata ja vaadata läbi juba rahastatud programmide tõhusust ning tegeleda täitmata kulukohustuste kõrge tasemega; palub komisjonil leida asjakohased lahendused i) ELi vahenditest rahastatava valdkondliku poliitika ajakohastamiseks, ii) oluliste edusammude tegemiseks liidu eelarve kasutamise sisuliste ja menetluslike küsimuste lihtsustamiseks, iii) selle tagamiseks, et finantsinstrumendid on orienteeritud nii, et need annavad võimalikult häid tulemusi; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepaneku mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamiseks, et võtta arvesse kogu vastavat eelarvemõju, sh täitmata kulukohustustega seotud probleemistikku;

7.  palub komisjonil esitada õigel ajal enne mitmeaastase finantsraamistiku vaheläbivaatamist Euroopa Parlamendile teatis koos ettepanekutega selle kohta, kuidas ta kavatseb edaspidi sobitada kokku pikaajalised poliitilised eesmärgid (nagu strateegia „Euroopa 2020“) ja tulevase, 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku;

Finantskorrektsioonid ja sissenõudmised

8.  märgib, et niisuguste finantskorrektsioonide ja sissenõudmiste kogusumma, mis on kinnitatud ja mis komisjon on määranud liikmesriikidele, kes ei rakenda usaldusväärseid süsteeme, oli 2015. aastal 3499 miljonit eurot, st vähem kui 2014. aastal (4728 miljonit eurot); palub, et komisjon näitaks selgelt, millised 2015. aastal sisse nõutud summad kanti liidu raamatupidamisaruandes tuludesse või tasaarvestati, milliselt eelarverealt need pärinesid ning millises ulatuses võivad 2016. aastal otsustatud finantskorrektsioonid ja sissenõudmised mõjutada 2017. aasta eelarve maksenõudeid;

9.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid suurema läbipaistvuse sissenõutud summade osas, eriti mis puudutab aastat, mil makse tehti, aastat, mil vastav viga tuvastati, ja aastat, mil sissenõudmised või finantskorrektsioonid raamatupidamisaruande lisades avaldati;

Valdkondlik poliitika

10.  on arvamusel, et valdkondliku poliitika kohandamist mitmeaastase finantsraamistiku vaheläbivaatamise raames tuleb käsitleda ettevalmistava sammuna tõeliseks mitmeaastase finantsraamistiku reformimiseks pärast 2020. aastat uute eeskirjade ja põhimõtete alusel, mis kajastavad liidu oodatavaid vajadusi ja prioriteete 21. sajandi kolmandal aastakümnel; palub komisjonil kohandada liidu eelarvet nii, et rohkem tähelepanu pöörataks liidu ajakohastatud põhiprioriteetidele, sealhulgas nendevahelise sünergia loomisele;

11.  tuletab meelde, et programmi „Horisont 2020“ nn ühiskondlik väljakutse nr 6 (Euroopa muutuvas maailmas: kaasav, innovatiivne ja kaasa mõtlev ühiskond) ning eelkõige sotsiaal- ja humanitaarteaduste panus selle väljakutsega toimetulekusse oli Euroopa Parlamendi prioriteet, mis lisati programmi „Horisont 2020“ väljatöötamise ajal; tuletab meelde selle komponendi olulisust valdkondades, kus liit seisab silmitsi eriliste väljakutsetega, nagu võitlus töötuse, vaesuse, radikaliseerumise ja terrorismi vastu, rändajate toetamine, majanduse ja rahanduse juhtimine ning võitlus ebavõrdsuse vastu; väljendab seetõttu muret asjaolu pärast, et programmi rakendusetapis on sotsiaal- ja humanitaarteaduste tähtsust vähendatud ja nad on kaotanud neile antud juhtpositsiooni ning nende kulukohustuste assigneeringuid on 40 % vähendatud, kuigi programmi „Horisont 2020“ kogu rahastamispaketti on aastate 2014–2020 mitmeaastases finantsraamistikus suurendatud;

12.  toonitab, et pärast programmi „Horisont 2020“ esimest sadat projektikonkurssi on edukuse määr 14 % (kogu seitsmenda raamprogrammi puhul aga 20 %); tuletab meelde, et VKEdele määratud eelarvevahenditest eraldati üksnes 20 % (5 % VKEde rahastamisvahendist), 38 % edukatest kandidaatidest olid uued tulijad ning väga vähesed jõuavad esimesest etapist teise; see sunnib järeldama, et teine ja kolmas etapp, kus on eesmärk jõuda teostatavusuuringust tõelise innovatsiooni ja edasise turustamiseni, kaotavad osa oma potentsiaalist; lisaks tuleb VKEde osatähtsust suurendada;

13.  ühtlasi on Ida- ja Kesk-Euroopa riigid Lääne- ja Põhja-Euroopa riikidest kaugele maha jäänud (võttes arvesse edukuse määra ja rahastamisosa); nõuab tungivalt tehnilise abi suurendamist vastavalt vajadusele ning heade tavade jagamist; samuti on soovitatav luua programmi „Horisont 2020“ ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja EFSI vahel lihtsamat ja mõistetavamat koostoimet;

14.  tuletab meelde, et liidu eelarve peaks toimima olulise tõukejõuna keskpika ja pika perioodi investeerimistegevuse kiirendamisel, samuti järjest suureneva ebavõrdsuse vastu võitlemisel ja täiesti uutele sotsiaalsetele probleemidele reageerimisel; märgib, et liidu eelarvest võiks palju tugevamalt toetada investeeringute tegemist valdkondadesse, mis muudavad liidu sidusamaks ja väliste šokkide suhtes vastupanuvõimelisemaks ning aitavad sellele kaasa (näiteks võtmetähtsusega projektid energeetika, liikuvuse, IT ning teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, millel on samuti omad sotsiaalsed aspektid ja mõju, mida tuleb tõhusalt rõhutada);

15.  palub eelarvepädevatel institutsioonidel tõsta esile liidu pingutusi pettuse, korruptsiooni ja mis tahes muu liidu finantshuve mõjutava ebaseadusliku tegevuse ennetamisel ning nende vastu võitlemisel; kordab komisjonile esitatud nõudmist pakkuda liikmesriikidele piisavat tehnilist abi ja soodustada heade tavade vahetamist, et ennetada rikkumisi ja eksimusi ELi vahendite kasutamisel, ning peab sellega seoses murettekitavaks, et komisjon on teinud ettepaneku suunata sellise tehnilise abi jaoks määratud vahendid ümber täiesti teistsuguse iseloomuga meetmetele;

Lihtsustamine ja läbipaistvus

16.  rõhutab, et praegune ja hiljutine tava näitab tugevat vajadust jätkata liidu rahaliste vahendite kasutamise protsessi ja kasutajate juurdepääsu lihtsustamist; on arvamusel, et mida lihtsamad on eeskirjad, seda ühtsemad need on ja seda väiksem on tahtmatute vigade ja puuduliku teabe oht, ning mida selgemad ja autoriteetsemad on need eeskirjad, seda vähem on ruumi ebaseaduslikuks ja kriminaalseks tegevuseks selle protsessiga seoses; märgib, et mida lihtsam ja läbipaistvam on protsess, seda väiksem on liidu rahaliste vahendite asjakohatu eraldamise ja ümberjaotamise oht;

17.  liidu rahastamisele juurdepääsu lihtsustamine ja selle läbipaistvamaks muutmine tähendaks selle liikmesriikides kasutuselevõtus nähtavaid ja positiivseid tulemusi;

18.  märgib, et ülereguleerimine (gold-plating) on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusesaajate ja asjaomaste auditeerimisasutuste jaoks peamine takistus; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid vähendaksid toetusesaajate halduskoormust ja neile avaldatavat survet, nt ühtse auditistrateegia abil; peab siiski murettekitavaks, et liikmesriigid on lihtsustusi kasutusele võtnud aeglaselt, ning palub, et komisjon abistaks selles osas liikmesriikide asutusi;

19.  juhib tähelepanu asjaolule, et täielik läbipaistvus tagab rahaliste vahendite täielikult eeskirjadekohase kasutamise; väljendab muret läbipaistvuse pärast suurte ELi rahastatavate projektide puhul, eelkõige juhtudel, kus tegemist on ka töövõtjate andmetega; palub, et komisjon looks suuremat läbipaistvust võimaldavad süsteemid, mis hõlmaksid ka vahendeid, mida on eraldatud ELi mittekuuluvatele riikidele;

Liidu eelarve loodav lisaväärtus

20.  rõhutab, et äärmiselt tähtis on keskenduda liidu kulutuste puhul mõõdetavatele tulemustele suunatud kultuurile; toonitab, et tulemus- ja väljundipõhine hindamine peaks asjakohasel juhul saama peamiseks põhimõtteks; peab kiiduväärseks komisjoni algatust „Tulemustele keskenduv ELi eelarve“, mis on esimene samm tulemuspõhise eelarvestamise saavutamisel; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid püüaksid tagada nappide rahaliste vahendite võimalikult tõhusa kasutamise, nt keskendudes projektide rakendamisel koguseliste kriteeriumide, näiteks täitmata kulukohustuste ja lepinguga sidumata kulukohustuste asemel kvaliteedikriteeriumidele, näiteks tulemustele, tulemuslikkusele, tõhususele ja lisaväärtusele;

Rahastamisvahendid

21.  märgib, et asjakohaste projektiliikide puhul ja otstarbekal eesmärgil kasutatavad finantskorraldusvahendid võivad nende sihipärase kasutamise korral olla liidu rahaliste vahendite tulemusliku eraldamise vahendid, mis võivad tulevikus moodustada osa peavoolu parimast tavast eelarvekulude jaotamisel; nõuab tungivalt, et komisjon parandaks finantskorraldusvahendite kasutamise läbipaistvust, annaks korrapäraselt aru finantsvõimendusest, kahjudest ja riskidest ning esitaks finantskorraldusvahendite kulude-tulude analüüsi, võrreldes neid vahetumas vormis toimuva projektide rahastamisega; palub, et komisjon rakendaks tõhusaid jälgimissüsteeme ja analüüsiks liikmesriikides nõudlust rahastamisvahendite järele, et vältida ülekapitaliseerimist, mis tähendab vahendite sidumist kulukohustustega ilma ELi poliitika rakendamisele kaasa aitamata, nagu selgitatakse kontrollikoja eriaruandes nr 5/2015;

22.  märgib murega, et EFSI rakendamisnäitajate põhjal on suurem osa investeeringutest koondunud liidu viide suuremasse majandusse.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

26.9.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Inés Ayala Sender, Ryszard Czarnecki, Dennis de Jong, Martina Dlabajová, Luke Ming Flanagan, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Verónica Lope Fontagné, Georgi Pirinski, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Bart Staes, Marco Valli, Derek Vaughan, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Cătălin Sorin Ivan, Andrey Novakov, Julia Pitera, Miroslav Poche, Richard Sulík

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

John Stuart Agnew, Edouard Ferrand

6.9.2016

MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve projekti kohta

(2016/2047(BUD))

Arvamuse koostaja: Markus Ferber

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  nõuab, et 2017. aasta eelarveprojekt kajastaks ja toetaks Euroopa poolaasta raames esile tõstetud prioriteete, eelkõige investeeringute taaskäivitamist, eriti innovatsiooni, majanduskasvu ja töökohtade loomise eesmärgil, kestlike struktuurireformide jätkamist Euroopa majanduse moderniseerimiseks, vastutustundliku eelarvepoliitika elluviimist ja konkurentsivõime suurendamist, edendades seejuures ka VKEde kasvu ja konkurentsivõimet;

2.  võtab seda silmas pidades erilise murega teadmiseks noorte tööpuuduse jätkuvalt kõrge taseme hoolimata tõsiasjast, et liidus on taastunud tagasihoidlik majanduskasv;

3.  tuletab meelde Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) keskset rolli erasektori rahaliste vahendite ja uute rahastamisallikate kaasamisel investeeringuteks, mis on liidu konkurentsivõime ja majanduse elavdamise seisukohast äärmiselt olulised; rõhutab vajadust rahastada uusi investeeringuid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2015/1017(19) sätestatud kriteeriumite, eriti täiendavuse, jätkusuutlikkuse ning territoriaalse ja sotsiaalse ühtekuuluvusega;

4.  on seisukohal, et selleks, et säilitada ja parandada tervishoiu- ja haridussüsteemide kvaliteeti ning üldsusele osutatavate teenuste kvaliteeti, samuti selleks, et luua soodsad tingimused majandusarenguks, on oluline edendada avaliku sektori investeeringuid;

Kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamine finantsteenuste valdkonnas

5.  märgib, et pärast viit aastat on üksused, kes saavad kasu finantsteenuste valdkonnas kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamise rahastamisest, endiselt sõltuvad ELi rahastamisest, kuna ELi toetused moodustavad järjepidevalt rohkem kui 50 % nende vastavatest eelarvetest; rõhutab, et niisugused üksused peaksid jätkuvalt näitama oma lisaväärtust, saavutades iserahastamise kõrgema määra; märgib, et mitmete valdkonnaväliste esindajate rahastamise puhul on kaasrahastamise määr üle 50 %; juhib tähelepanu sellele, et enne aasta lõppu tuleks võtta vastu komisjoni ettepanek, millega jätkatakse kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamise rahastamiskorda, et tagada järjepidev rahastamine;

6.  nõuab jätkuvat struktuurifondidesse investeerimist kõigis piirkondades, sealhulgas üleminekupiirkondades, et mitte katkestada juba elluviidud meetmete ja jõupingutuste mõju;

ESAd ja järelevalve

7.  juhib tähelepanu kolme Euroopa järelevalveasutuse (ESA) praegusele ja tulevasele rollile liidu tasandi finants- ja pangandusjärelevalve, kapitaliturgude liidu, järelevalvealase ühtsuse edendamise, panganduse ja muude finantsteenuste ühtsete eeskirjade loomise ning finantsstabiilsusele ja pangandusliidule avalduvate riskide hindamise raames; rõhutab, et 2017. aasta eelarveprojektis tuleb eraldada ESAdele piisavad vahendid oma volituste täitmiseks; rõhutab, et ESAsid tuleb piisavalt rahastada ja eraldada neile piisavalt töötajaid, et nad saaksid täita neile määratud ülesandeid; juhib tähelepanu sellele, et piisavalt vahendeid tuleks eraldada investorite ja tarbijate kaitse valdkonnale;

8.  juhib siiski tähelepanu sellele, et Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) puhul tuleks 2017. aasta eelarveprojektis ja tulevastes eelarveprojektides näha ette piisavad vahendid valmistumaks Londonist ärakolimiseks, mis leiab aset siis, kui Ühendkuningriik ja Euroopa Liit Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohased läbirääkimised lõpule viivad ning Ühendkuningriik Euroopa Liidust välja astub;

9.  rõhutab, et ESAd peavad jääma rangelt nende ülesannete juurde, mille liidu seadusandja on neile määranud, ega tohi püüda de facto laiendada oma volitusi nendest ülesannetest kaugemale;

10.  rõhutab, et finantsteenuste digiteerimise valdkonnas, eelkõige seoses hajusandmebaasi tehnoloogiaga (DLT), on kiiresti vaja suurendada tehnilisi teadmisi, et suuta võimalikele probleemidele paremini kiiresti reageerida; toetab seetõttu selgesõnaliselt DLT horisontaalse rakkerühma rahastamist;

Maksuküsimused ja „Fiscalis 2020“

11.  juhib tähelepanu asjaolule, et seoses riikide maksuhaldurite vahel maksustamise valdkonnas toimuva teabevahetusega seotud õigusaktide muutmisega võib osutuda vajalikuks muuta programmi „Fiscalis 2020“ õiguslikku alust, et kõnealuseid muudatusi nõuetekohaselt kajastada ning võidelda maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu;

12.  toetab 2016. aastal käivitatud katseprojekti „Suutlikkuse suurendamine, programmiline arendustegevus ja kommunikatsioon maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidumise ja makspettuse vastase võitluse raames“ jätkamist;

13.  taunib tõsiasja, et Eurostat ei esita ajakohaseid andmeid strateegia „Euroopa 2020“ näitajate kohta, kuigi Euroopa Parlament on seda korduvalt meelde tuletanud; suhtub kriitiliselt tõsiasja, et Eurostati veebisaidi kasutajasõbralikkust on võimalik endiselt märkimisväärselt parandada; palub Eurostatil seda olukorda parandada ning tagada, et kõik Euroopa statistikaprogrammi eesmärgid on tõepoolest saavutatud;

EFRAG

14.  palub komisjonil jätkata Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) reformi, eriti selle ülesannete ja vastutusalade osas, millega ühtlasi tugevdatakse liidu mõju rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kehtestamisel.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

1.9.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

43

7

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Burkhard Balz, Hugues Bayet, Pervenche Berès, Udo Bullmann, Esther de Lange, Anneliese Dodds, Markus Ferber, Sven Giegold, Neena Gill, Sylvie Goulard, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Danuta Maria Hübner, Cătălin Sorin Ivan, Petr Ježek, Barbara Kappel, Othmar Karas, Georgios Kyrtsos, Alain Lamassoure, Philippe Lamberts, Werner Langen, Olle Ludvigsson, Fulvio Martusciello, Marisa Matias, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Pirkko Ruohonen-Lerner, Alfred Sant, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Paul Tang, Ernest Urtasun, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Cora van Nieuwenhuizen, Miguel Viegas, Jakob von Weizsäcker, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Enrique Calvet Chambon, Matt Carthy, David Coburn, Mady Delvaux, Ramón Jáuregui Atondo, Syed Kamall, Thomas Mann, Siegfried Mureşan, Eva Paunova, Joachim Starbatty, Tibor Szanyi, Antonio Tajani, Romana Tomc, Miguel Urbán Crespo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Ernest Maragall

2.9.2016

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve projekti kohta

(2016/2047(BUD))

Arvamuse koostaja: Giovanni La Via

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et kõrgetasemeline keskkonna- ja tervisekaitse liidus on majandusliku jõukuse eeltingimus ning toidu- ja söödaohutus ning looduskatastroofide või inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamise mehhanismid on kõigi Euroopa kodanike ja seega Euroopa Parlamendi jaoks väga suure väärtusega;

2.  märgib, et liikmesriigid peaksid käsitlema keskkonna- ja kliimasõbralikku poliitikat, meetmeid ja projekte kui võimalust edendada rahvatervist ja majanduskasvu;

3.  toonitab teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute väga suurt tähtsust mitmes valdkonnas, mis kuuluvad keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni pädevusse, ning rõhutab, et 2017. aasta eelarveprojekt peab nõuetekohaselt peegeldama asjaolu, et sellised investeeringud on prioriteet; toonitab, et jätkusuutlik majanduskasv ning liidu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) innovatsioonisuutlikkus on üks peamisi konkurentsieeliseid, mis liidul globaliseerunud turgudel on;

4.  märgib, et märkimisväärne osa 2017. aasta eelarveprojektist (eriti rubriigist 3) tuleb pühendada liidu ees praegu seisvatele suurtele probleemidele, eriti rände- ja julgeolekukriisi lahendamisele; juhib siiski tähelepanu, et eelarvepädevad institutsioonid peavad 2017. aasta eelarveprojekti kohta otsuse tegemisel pidama silmas keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni pädevuses olevate poliitika- ja rahastamisvahendite olulist Euroopa lisaväärtust, ning nõuab eelkõige nõukogult tungivalt, et ta hoiduks kärpimast kõnealuse parlamendikomisjoni pädevuses olevaid poliitika- ja rahastamisvahendeid, millel on selgelt tõendatav liidu lisaväärtus;

5.  väljendab heameelt 2015. aasta detsembris sõlmitud Pariisi kokkuleppe üle ning rõhutab, et liidu eelarvest tuleb toetada selle kokkuleppe eesmärkide täitmist ja liidu pikaajalisi kliimaeesmärke; tuletab meelde, et Pariisi kokkulepe nõuab, et rahavood oleksid kokkusobivad vähese kasvuhoonegaaside heite poole viiva tee ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise arenguga; rõhutab arenenud riikide võetud kohustust kaasata vahendeid arenevate riikide kliimameetmeteks avalikust ja erasektorist ning toonitab vajadust suurendada prognoositavaid, uusi ja täiendavaid vahendeid vastavalt kõnealusele kokkuleppele; palub komisjonil hinnata põhjalikult Pariisi kokkuleppe mõju liidu eelarvele ning teha seda piisavalt kiiresti, et võimaldada kaaluda eelarve muutmist, ning luua sihtotstarbelise automaatse liidu rahastamismehhanismi, mis annaks täiendavat ja piisavat toetust liidu õiglasele osale rahvusvahelises kliimameetmete rahastamise 100 miljardi USA dollari eesmärgis;

6.  rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmine annab suurepärase võimaluse tagada eesmärgiks seatud 20 % kasutamine kliimameetmetega seotud tegevuseks; märgib, et komisjoni kliimameetmete süvalaiendamise metoodika näitab, et 2017. aasta eelarveprojektis on kliimaga seotud 19,2 % kulukohustuste assigneeringutest, kuid 2016. aastal oli vastav näitaja 20,8 %; palub, et komisjon tagaks kliimameetmete süvalaiendamise mehhanismi täieliku toimimise ja niisuguste kulutuste praeguse jälgimismeetodi täiustamise;

7.  tuletab lisaks meelde, et liit on võtnud ka kohustuse rakendada ÜRO konventsiooni bioloogilise mitmekesisuse strateegilist kava, ning rõhutab, et liit peaks eraldama oma sellealaste kohustuste täitmiseks piisavalt vahendeid; märgib, et 2017. aasta eelarveprojektis on bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamisega seotud 8,2 % kulukohustuste assigneeringutest, kuid 2016. aastal oli vastav näitaja 9 %; palub komisjonil täiendavalt selgitada ilmset langust kliima ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste osakaalus kogueelarvest;

8.  tuletab meelde ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse antavat lisaväärtust Euroopa keskkonnale ning nõuab seetõttu 2017. aasta eelarveprojektis piisavate rahaliste vahendite eraldamist bioloogilise mitmekesisuse pikaajalise kaitse tagamiseks; tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde nende kohustust tagada vastavalt elupaikade direktiivi artiklile 8 selliste kaitsemeetmete piisav rahastamine, mis on vajalikud Natura 2000 alade liikide ja elupaikade soodsa kaitsestaatuse taastamiseks;

9.  rõhutab, et tähtis on arvestada bioloogilise mitmekesisuse kaitset kõikide liidu poliitikameetmete arendamisel, rakendamisel ja rahastamisel, ning on seisukohal, et liikmesriikide poolt looduskaitsele ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks tehtud kulutuste läbipaistvus on samavõrd tähtis liidu kulutuste järjepidevuse ja sidususe jaoks;

10.  palub komisjonil tagada, et liidu rahalised vahendid ei hõlma kliimale kahjulikke toetusi, ei kinnista fossiilkütuste infrastruktuuri (nt toetused fossiilkütustele), ei toeta tegevust, mis kahjustab bioloogilist mitmekesisust, ning ei kahjusta ökosüsteeme; palub komisjonil ühtlasi kasutusele võtta tõhusa meetodi liidu eelarves bioloogilise mitmekesisuse kaitseks ettenähtud kulude jälgimiseks;

Programm LIFE

11.  tuletab meelde, et programm LIFE on keskkonna-, looduskaitse ja kliimameetmete projekte kogu liidus toetav liidu rahastamisvahend;

12.  tuletab eelkõige meelde, et kliimameetmed on valdkonnaülene keskne prioriteet, mis on sätestatud strateegias „Euroopa 2020“ ja komisjoni tegevuskavas töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks, ning toonitab, et programmi LIFE konkreetse kliimameetmete alamprogrammiga toetatakse liidu rolli ja olulisi õigusakte (sh ELi heitkogustega kauplemise süsteemi arendamist) ning sillutatakse teed üleminekuks vähese CO2-heitega majandusele aastaks 2050; tuletab meelde, et vähemalt 20 % liidu eelarvest peab olema seotud kliimaga ja sellesse panustavad erinevad poliitikavaldkonnad;

13.  peab sel taustal kahetsusväärseks – tundes küll heameelt programmi LIFE kulukohustuste suurendamise üle 30,9 miljoni euro võrra 2017. aasta eelarveprojektis –, et ka sel aastal on programmi LIFE, mille rahastamise maht kokku on 493,7 miljonit eurot, osakaal 2017. aasta eelarveprojektis tervikuna vaid 0,3 %;

14.  toonitab programmi LIFE maksete assigneeringute nappusest tingitud varasemaid probleeme, mis takistasid ja lükkasid edasi programmi nõuetekohast rakendamist;

15.  tunneb heameelt projekti tasandi jälgimissüsteemi üle, mille komisjon võttis programmi LIFE suhtes kasutusele; märgib, et projekti tasandil on teavet tulemuslikkuse kohta kogutud alates 2015. aastast ning seda kasutatakse vahehindamiseks ning koondatakse programmi tasandil; võtab teadmiseks, et jälgimissüsteem peaks hakkama täielikult toimima programmi LIFE teise mitmeaastase tööprogrammi (2017–2020) ajal;

Rahvatervis, toiduohutus ja kodanikukaitse

16.  võtab teadmiseks, et kavandatavate tervisega seotud kulukohustuste maht 2017. aasta eelarveprojektis on 64,5 miljonit eurot (+3,8 % võrreldes 2016. aastaga) ja maksete maht 57,7 miljonit eurot (-17,8 % võrreldes 2016. aastaga); peab kahetsusväärseks, et sarnaselt eelnenud aastatele moodustab see vaid 0,04 % 2017. aasta eelarveprojekti kulukohustustest ning nende kulukohustuste osakaal rubriigis 3 on vaid 1,5 %, mis ei kajasta täielikult tervise kui omaette väärtuse tähtsust ega selle olulisust majanduskasvu edendamise eeldusena;

17.  väljendab heameelt asjaolu üle, et 2016. aastal alustatakse tervishoiutehnoloogia hindamise ühismeetmega, mis aitab otseselt kaasa komisjoni eesmärgile saavutada „integreeritum ja õiglasem siseturg, millel on tugevam tööstusbaas“; võtab teadmiseks, et rahaliselt on see suurim tervisevaldkonna programmist kunagi kaasrahastatud meede (kaasrahastamise maht on 12 miljonit eurot);

18.  toonitab, et liidus kehtivad maailma rangeimad toiduohutusnõuded; võtab teadmiseks, et kavandatavate toidu ja söödaga seotud kulukohustuste maht 2017. aasta eelarveprojektis on 256,2 miljonit eurot (+1,3 % võrreldes 2016. aastaga) ja maksete maht 234,5 miljonit eurot (-3,1 % võrreldes 2016. aastaga); peab kahetsusväärseks, et see moodustab vaid 0,16 % 2017. aasta eelarveprojekti kulukohustustest ning nende kulukohustuste osakaal rubriigis 3 on vaid 6 %, mis ei kajasta täielikult toidu- ja söödaohutuse tähtsust liidus; toonitab, et tõhusa, tulemusliku ja usaldusväärse kontrolli tagamisega seotud meetmete rahastamine ning looma- ja taimetervisega seotud hädaolukorra meetmete rahastamine on vähenenud maksete assigneeringute osas vastavalt 10,4 % ja 11,1 % võrreldes 2016. aastaga; on seisukohal, et need kärped võivad kahjustada looma- ja taimehaiguste juhtumite ennetamist ja vähendamist ning mõjusa ametliku kontrolli teostamist selles valdkonnas;

19.  tuletab meelde, et liidu kodanikukaitse mehhanism on liidu solidaarsuse nurgakivi; toonitab, et liidul on soodustav roll toetamaks, koordineerimaks või täiendamaks liikmesriikide meetmeid katastroofide ärahoidmisel, nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel; võtab teadmiseks selle programmi kulukohustuste mõningase suurendamise;

Detsentraliseeritud asutused

20.  tuletab meelde detsentraliseeritud asutuste väga tähtsat rolli tehniliste, teaduslike või haldusülesannete täitmisel, mis aitavad liidu institutsioonidel olulisel määral poliitikat kujundada ja ellu viia; tuletab ühtlasi meelde keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni pädevusse kuuluvate asutuste (EEA, ECHA, ECDC, EFSA, EMA) väga olulisi ülesandeid ning nende ülesannete täitmisel tehtava süvendatud koostöö väga suurt tähtsust nii liidu institutsioonide kui ka kodanike jaoks; toonitab sellega seoses, et on äärmiselt oluline, et need asutused saaksid piisavad inim- ja rahalised ressursid, võttes nõuetekohaselt arvesse iga asutuse vastavate vajaduste juhtumipõhist hindamist; väljendab siiski muret, et töötajate arvu vähendamine EEAs (-3 ametikohta), ECHAs (-5 ametikohta), ECDCs (-4 ametikohta), EFSAs (-7 ametikohta) ja EMAs (-6 ametikohta) võib negatiivselt mõjutada nende panust liidu poliitika rakendamisse; rõhutab lisaks, et tasudest rahastatavate ametite puhul tuleks neid ametikohtade loetellu kuuluvaid ametikohti, mida on vaja tasudest rahastatavate ülesannete täitmise toetamiseks, käsitleda eraldi, arvestades, et need põhinevad nõudlusel ega tekita lisakoormust liidu eelarvele;

21.  märgib, et tasusid koguvate ametite puhul jääb liidu rahaline toetus samaks või väheneb; tuletab meelde, et valdkonna ettevõtjatelt tasudena saadav tulu võib turukõikumistest tulenevalt muutuda ning seetõttu toob sõltumine muudest tuluallikatest kaasa teatava ettearvamatuse asutuste rahastamisstruktuuris; toonitab nii seda, kui raske on kogutavate tasude suurust täpselt prognoosida, mis võib tuua kaasa puudujäägi prognoositud tasudest saadava tuluga võrreldes, kui ka vajadust tagada neile asutustele vajalikud rahalised vahendid; kutsub üles kaaluma 5 %-list usaldusväärsuse varu ECHA tasude kogumise hinnangute suhtes;

22.  tuletab meelde, et seoses 15. juunil 2016 avaldatud kahe õigusakti eelnõuga, milles sätestatakse kriteeriumid sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate kindlaksmääramiseks, palus komisjon asjassepuutuvatel ametitel alustada viivitamata ettevalmistustööd, et kiirendada protsessi, kui kriteeriumid on jõustunud; toonitab seetõttu, et EFSA ja ECHA käsutuses peavad tingimata olema piisavad rahalised ja inimressursid;

23.  tunnistab lisaks, et 2017. aastal või hiljem võivad EMA-le tekkida ettenägematud kulud seoses briti rahva eitava vastusega 2016. aasta juunis toimunud referendumil selle üle, kas Ühendkuningriik peaks jääma liidu liikmeks (nn Brexit), ning seetõttu tundub asjakohane lubada EMA-l kasutada võimalikku 2016. aasta eelarve ülejääki tulevastel aastatel; märgib samuti, et EMA-l võib tekkida 2017. aasta jooksul vajadus küsida abi eelarvepädevatelt institutsioonidelt, et nad eraldaksid nende erakorraliste kulude katmiseks täiendavad eelarvevahendid;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

24.  toonitab, et katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed on väga väärtuslikud uute meetmete ja poliitika algatamise vahendid; kordab, et mitu keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ideed on varasemalt katseprojektide / ettevalmisvate meetmete kujul edukalt ellu viidud; rõhutab, et uute katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete ulatust on vähendanud saadaolevate kulukohustuste assigneeringute nappus ning varu puudumine rubriigis 3; on seetõttu seisukohal, et tõenäoliselt tuleb parlamendikomisjonil neid vahendeid 2017. aastal hoolikalt kasutada.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

1.9.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

53

9

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Biljana Borzan, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Mireille D’Ornano, Seb Dance, Jørn Dohrmann, Ian Duncan, Stefan Eck, Bas Eickhout, Eleonora Evi, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Giovanni La Via, Peter Liese, Susanne Melior, Massimo Paolucci, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Frédérique Ries, Michèle Rivasi, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Dubravka Šuica, Tibor Szanyi, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Estefanía Torres Martínez, Nils Torvalds, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Clara Eugenia Aguilera García, Paul Brannen, Caterina Chinnici, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Martin Häusling, Ulrike Müller, Alojz Peterle, Bart Staes, Tom Vandenkendelaere, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Olle Ludvigsson, Gabriel Mato, Anthea McIntyre, Martina Werner

6.9.2016

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve projekti kohta

(2016/2047(BUD))

Arvamuse koostaja: Liisa Jaakonsaari

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni (IMCO) vastutusvaldkonda eelarvemenetluses kuuluvad eelarveread jaotistes 2 (Siseturg, tööstus, ettevõtlus ja VKEd), 14 (Maksukorraldus ja tolliliit) ja 33 (Õigusküsimused ja tarbijakaitse);

2.  tuletab meelde, et tugevdatud ja hästi toimiv ühtne turg on põhjapaneva tähtsusega liidu suutlikkusele absorbeerida šokke; toonitab, et liidu eelarve peab toetama üleminekut ringmajandusele ning kaasavat, juurdepääsetavat, mitmekülgset ja konkurentsivõimelist digitaalset ühtset turgu;

3.  toonitab, kui tähtis on tugev tarbijapoliitika, millega suurendatakse tarbijaohutust ja tarbijate teadlikkust ning kohandatakse tarbijate õigusi vastavalt ühiskondlikele, tehnoloogilistele ja majanduslikele muutustele, nagu suurandmed ja asjade internet, ringmajandus, nn jagamismajandus ja e-kaubandus; tuletab sellega seoses meelde, kui tähtis on tarbijate mõjuvõimu suurendamine ja nende harimine ning tooteohutus ja turujärelevalve siseturul, sealhulgas digitaalsel ühtsel turul; rõhutab, et tarbijapoliitikaga seotud uute küsimustega tegelemiseks tuleks eraldada asjakohane eelarve;

4.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et 2017. aasta eelarvemenetluse käigus on enamikku siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni peamistest prioriteetidest ühtse turu, tolliliidu ja tarbijakaitse valdkonnas nõuetekohaselt arvesse võetud ning neile on eraldatud piisavad assigneeringud;

5.  väljendab heameelt, et assigneeringute eraldamist COSME programmile, mis on üks olulisemaid vahendeid ettevõtluse ning majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise toetamiseks, peetakse esmatähtsaks;

6.  väljendab siiski muret COSME eelarverea 02 02 02 „VKEde rahastamisvõimaluste parandamine omakapitali ja laenude kujul“ vähendamise üle, kuna VKEdel ja mikroettevõtjatel on endiselt raskusi vajaliku rahastamise leidmisel; usub, et tõhus finantsraamistik, sealhulgas riskikapitali parem kättesaadavus, ning põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele“ täielik rakendamine edendab teadustegevust, innovatsiooni, ringmajandusel põhinevate ärimudelite kasutamist, VKEde ja mikroettevõtete kasvamist ja rahvusvahelistumist, mis omakorda aitab kaasa konkurentsivõime suurendamisele, majanduskasvule ja töökohtade loomisele;

7.  toonitab vajadust kindlustada 2017. aastal piisav rahastamine Euroopa ettevõtlusvõrgustikule, et soodustada VKEde kasvu ja aidata neil lahendada probleemid, mis on seotud juurdepääsuga ühtsele turule ning ülemaailmsele turule;

8.  tuletab meelde vajadust rahastada vaidluste veebipõhise lahendamise platvormi mitmekeelset vahendit; rõhutab, et hästi toimivad vaidluste veebipõhise lahendamise süsteemid võivad suurendada tarbijate usaldust ja tugevdada piiriülest e-kaubandust;

9.  väljendab heameelt rahaliste vahendite eraldamise üle tolliliidu moderniseerimiseks, millega toetatakse liidu tolliseadustiku õigeaegset rakendamist ja elektrooniliste tollisüsteemide arendamist, tagades sellega tõhusad vahendid võitluseks pettuste vastu ning tarbijate kaitse ja õiglase konkurentsi; peab siiski kahetsusväärseks nõukogu seisukohta eelarvereale 14 02 01 „Tolliliidu toimimise ja moderniseerimise toetamine“ eraldatud vahendite suhtes, kuna see võib seada ohtu tolliliidu moderniseerimiseks otsustava tähtsusega vahendite piisava rahastamise;

10.  toetab ühtse turu foorumi rahastamise jätkamist, mis aitab kaasa Euroopa ettevõtete jaoks paremate turutingimuste loomisele, ning kavatseb olukorda jälgida, et tagada selle nõuetekohane rahastamine eelarverealt 02 02 01;

11.  rõhutab, kui oluline on ühtse turu jaoks standardimine, mis tagab toodete ja teenuste koostalitlusvõime ning suurendab ettevõtete konkurentsivõimet; rõhutab, et standardid tuleks sätestada turust lähtuval, avatud ja kaasaval viisil, tarbijate ja sidusrühmade osalusel, et VKEdel oleks neid lihtne rakendada; väljendab heameelt 2017. aastal jätkuva eelarvetoetuse üle, mis tagab Euroopa Standardikomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi (ETSI) standardimisalase tegevuse rahalise jätkusuutlikkuse ning tõhususe ja tulemuslikkuse;

12.  tunnustab rahaliste vahendite eraldamist siseturu haldamise vahenditele, sealhulgas SOLVITile; tuletab meelde, kui oluline on olemasolevate vahendite tugevdamine ja ühtlustamine VKEde jaoks, et lihtsustada nende piiriülest laienemist; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid pööraksid suuremat tähelepanu toodete kontaktpunktide ja ühtsete kontaktpunktide ühtlustamisele ja parandamisele; on veendunud, et nende vahendite hea koostoimimise tagamiseks on vaja teha ka täiendavaid jõupingutusi, et maksimeerida eraldatud rahaliste vahendite lisaväärtus; julgustab edendama ühtse digivärava loomise algatust;

13.  palub rahastada uusi katseprojekte „Piiriülese e-kaubanduse dünaamiline arendamine tõhusate saadetiste kohaletoimetamise lahenduste abil“, et koguda teavet parimatest tavadest saadetiste kohaletoimetamise valdkonnas, „Algoritmidealase teadlikkuse suurendamise algatus“, mille eesmärk on suurendada algoritmide läbipaistvust, parandada teadlikkust meie kodanike ja demokraatia huvides ning anda oma panus digitaalse ühtse turu arendamisse, „Veebi juurdepääsetavuse nõuete vaikimisi kohaldamine veebi loomevahendite ja -platvormide puhul (vaikimisi juurdepääs veebile)“, et ergutada ja toetada Euroopa standardi juurdepääsetavusnõuete vastuvõtmist.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

5.9.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

6

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dita Charanzová, Carlos Coelho, Lara Comi, Daniel Dalton, Nicola Danti, Evelyne Gebhardt, Antanas Guoga, Sergio Gutiérrez Prieto, Liisa Jaakonsaari, Philippe Juvin, Antonio López-Istúriz White, Margot Parker, Eva Paunova, Marcus Pretzell, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mylène Troszczynski, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Lucy Anderson, Birgit Collin-Langen, Filiz Hyusmenova, Emma McClarkin, Julia Reda, Marc Tarabella, Josef Weidenholzer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Pál Csáky, Judith Sargentini, Michaela Šojdrová

1.9.2016

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve projekti kohta

(2016/2047(BUD))

Arvamuse koostaja: Isabella De Monte

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et transporditaristu, sh piiriülene transporditaristu, on aluseks isikute, kaupade ja teenuste vabale liikumisele, millel põhineb siseturg, ja see vaba liikumine on ELi integratsiooni, töökohtade loomise ja jätkusuutliku turismi arendamise oluline katalüsaator ning ELi kaubanduse ja tööstuse tulemuslikkuse peamine mõjutaja, kaitstes seejuures kliimat, keskkonda ja elukvaliteeti; on seisukohal, et transporditaristu peaks vastama teatavatele kvaliteedikriteeriumitele, et tagada tarbijate parem turvalisus ja kaitse;

2.  toonitab, et liidu transpordipoliitika, eelkõige üleeuroopalise transpordivõrgu osas (TEN-T), on üks ambitsioonikamaid ja edukamaid liidu poliitikavaldkondi; juhib tähelepanu, et TEN-T võrgustik etendab liidusiseses ja naaberriikidega toimuvas kaubavahetuses äärmiselt olulist rolli ja annab seeläbi panuse liidu kodanike heaolusse; tuletab seetõttu meelde, kui oluline on anda piisav rahastus puuduvate ja piiriüleste ühenduste, eriti maha jäetud või lammutatud piirkondlike raudteeühenduste väljaehitamiseks ning TEN-T võrgustiku kitsaskohtade kõrvaldamiseks; toonitab, et tähtis on ühendada kõigi liidu piirkondade, sh kaugelasuvate mägi- ja saarepiirkondade transpordivõrgud ning lahendada sellised probleemid nagu sobiva taristu puudumine, juurdepääsetavus ja vähene koostalitlusvõime liidu kesk- ja ida- ning läänepoolsete osade vahel;

3.  avaldab kahetsust kitsaskohtade kõrvaldamiseks, raudtee koostalitlusvõimeks ja puuduvate ühenduste rajamiseks, jätkusuutlikeks ja tõhusateks transpordisüsteemideks ning transpordiliikide integreerimiseks ja ühendamiseks ette nähtud eelarve märkimisväärse vähenemise üle ning toonitab sellega seoses, et on äärmiselt oluline nende valdkondade eelarve täielikult taastada;

4.  peab kiiduväärseks komisjoni ettepanekut lisada puuduvad raudteeühendused 2016. aasta projektikonkurssidesse; kutsub komisjoni üles nõustama projektide elluviijaid ja pädevaid asutusi, et tagada kvaliteetsete ettepanekute esitamine nende poolt; on seisukohal, et puuduvaid piiriüleseid ühendusi, mis annavad töökohtade, turismi ja jätkusuutlikkuse osas märkimisväärset Euroopa lisaväärtust ja ühendavad piirkondi, mille vahel ajalooliselt on olnud raudteeühendus, tuleks rahastada Euroopa ühendamise rahastust ja muudest sihtotstarbelistest rahastamisallikatest;

5.  märgib, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) ei ole veel andnud transporditaristute osas oodatud tulemusi; rõhutab seetõttu, et 2017. aasta eelarves tuleb keskse prioriteedina taastada Euroopa ühendamise rahastu assigneeringud, mis paigutati ümber EFSI tagatisfondi rahastamiseks; juhib tähelepanu, et võimalikult kiiresti tuleb tagada piisav eelarve projektikonkursi koheseks algatamiseks, pidades silmas asjaolu, et Euroopa ühendamise rahastu projektid on mitu aastat kestvad pikaajalised projektid;

6.  väljendab heameelt Euroopa ühendamise rahastu üldise edu üle ja palub komisjonil algatada rahastu järelejäänud eelarvest esmajärjekorras kolmas projektikonkurss, et järelejäänud kohustusi edasi kavandada;

7.  juhib tähelepanu projektide suurele ülepakkumisele ja paljudele kvaliteetsete projektidele, mis lükati aastatel 2014–2015 liidu eelarve ebapiisavuse tõttu tagasi, ja märgib, et vaja võiks minna lisavahendeid lisaks tagasisaadavatele vahenditele, mis olid mujale suunatud;

8.  tuletab meelde, et 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)(20) punktis 17 nähakse ette võimalus suurendada Euroopa ühendamise rahastu eelarvet iga-aastase eelarvemenetluse käigus paindlikult 10 %; kutsub komisjoni üles suurendama kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa ühendamise rahastu kogu rahastamispaketti, sh ühtekuuluvuseks eraldatavat Euroopa ühendamise rahastu paketti;

9.  juhib tähelepanu kahele peamisele transpordipoliitika valdkonnale, mis on tihedalt seotud taristu arendamisega, s.o Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) rajamine ning meremagistraalide ja siseveeteede edendamine, mille eesmärk on pakkuda leevendust maismaakoridoridele, moodustades võimalusel nende veetranspordiosa; rõhutab, et liidu transpordi jätkusuutlikkuse seisukohast on ülimalt oluline, et kauba- ja reisiliiklus viidaks maanteelt üle raudtee-, mere- ja siseveetranspordivahenditele; toonitab seetõttu, kui oluline on ERTMSi arengut piisavalt rahastada, millega edendatakse meremagistraale ja siseveeteid;

10.  on seisukohal, et transpordiliikide integreerimise ja ühendamise ning mitmeliigiliste ühenduste optimeerimine koos veokoridoride väljatöötamisega on väga oluline element üleminekul maanteetranspordilt raudteetranspordile ning raudtee jätkusuutlikkuse parandamisel;

11.  väljendab heameelt neljanda raudteepaketi tehnilise samba vastuvõtmise üle; toonitab Euroopa Raudteeagentuuri võimalikku suuremat rolli seoses sertifitseerimise ja taristu väljaarendamisega ning toonitab, et agentuurile tuleks anda selleks asjakohased eelarvevahendid; toonitab, et raudteesektori teadustegevuse ja innovatsiooni vallas on vaja jätkuvalt pingutada, ning kutsub sellega seoses üles piisavalt rahastama ühisettevõtet Shift2Rail, taastama piirkondlikud piiriülesed ühendused ja hooldama raudteetaristut;

12.  tunneb heameelt esimeste ühisalgatusega Shift2Rail seotud konkursikutsete üle; kutsub juhtorganit ja eriti komisjoni üles kiirendama oma tööprogrammi elluviimist, et teha tasa algatuse alustamisel kaotatud aeg ning pöörata ühtlasi erilist tähelepanu Euroopa raudteevõrgu kesksete koostalitlusvõime probleemide lahendamisele;

13.  toonitab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008(21) muutmine näeb ette Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) pädevusvaldkonna laiendamise; toonitab, et tähtis on eraldada EASA-le piisavad vahendid nende uute ülesannete edukaks täitmiseks;

14.  toonitab samuti, et EASA on juba vähendanud töökohtade arvu viie aasta lõikes 5 %, nii nagu institutsioonidevahelises kokkuleppes kokku lepiti; on seetõttu seisukohal, et nõukogu soovitatud täiendavad kärped võiksid seada ohtu EASA nõuetekohase toimimise ning võiksid takistada EASA-l täitmast talle seadusandja poolt juba antud ja edaspidi antavaid ülesandeid; toonitab ühtlasi, et uute poliitiliste arengusuundade ja õigusaktide tõttu lisaülesannete täitmiseks vajaminevad uued EASA töökohad peavad jääma väljapoole kärpe-eesmärki;

15.  toonitab, et EASA ametikohtade (sh nendega seotud pensionide) (mida rahastab täiel määral lennundussektor ja mis ei mõjuta seetõttu liidu eelarvet) suhtes ei tohiks kohaldada töötajate arvu vähendamist, sh institutsioonidevahelist kokkulepet;

16.  toonitab, et EASA peaks saama ise otsustada töökohtade (mida sektor täiel määral rahastab) arvu suurendamise üle eelarveaasta jooksul, sõltuvalt muutuvast töökoormusest, st sektori vajadustest; toonitab, et sellel eesmärgil peaksid eelarvepädevad institutsioonid lisaks EASA eelarve vastuvõtmisega juba heaks kiidetud tasudest ja lõivudest rahastatavatele ametikohtadele tooma välja ka täiendava ametikohtade protsendimäära (ülemine piirmäär oleks 10 %), mille loomise EASA haldusnõukogu EASA ettepaneku põhjal heaks võiks kiita, et reageerida turunõudluse ettenägematule muutumisele; toonitab ühtlasi, et haldusnõukogu otsus peaks tuginema ettenägematu töökoormuse ja efektiivsuskriteeriumi dokumenteeritud hinnangule;

17.  rõhutab vajadust tagada piisav rahastamine Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteem (SESAR) elementide rakendamiseks, et tagada lennuliikluse korraldamise selliste funktsioonide kasutuselevõtmine, mida peetakse esmatähtsaks liidu lennuliikluse korraldamise süsteemi toimimise parandamisel;

18.  tuletab meelde pagulaste ja rändajate probleemi lahendamise tähtsust ning panust, mida olukorra lahendamisse võib anda Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA), sh liidu välispiiride kaitse osas; märgib, et EMSA volitusi on laiendatud, et laiendada ameti koostööd liikmesriikide ametiasutuste ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga; toonitab piisava rahastamise tähtsust, et tagada kõige kaasaegsema tehnoloogia optimaalne kasutamine, teabejagamine isikuandmete kaitse põhimõtete kohaselt ja personali väljaõpe;

19.  rõhutab COP21 raames transpordi osas seatud eesmärkide olulisust võitluses kliimamuutusega; rõhutab, et tuleks eraldada finantsvahendeid selleks, et tagada üleminek maanteetranspordilt raudtee- ja vee-, sh siseveetranspordile, ning julgustada liikmesriike investeerima arukasse, säästvasse ja kättesaadavasse ühistransporti; soovitab pöörata tähelepanu ka transpordil tekkiva müra vähendamisele, et võimaldada elanikele kvaliteetset elukeskkonda; toonitab ühtlasi, et transpordi põhjustatud väliskulusid tuleb vähendada, millega vähendatakse koormust tulevastele avaliku sektori eelarvetele;

20.  rõhutab, et tõhus keskkonnasõbralik logistikahaldus kõigi transpordiliikide lõikes liidus võib anda olulise panuse liiklusummikute ja CO2-heite vähendamisse; julgustab komisjoni edendama logistika digiteerimist, nt kauba koosvedude algatusi; juhib tähelepanu asjaolule, et meremagistraalid on logistika nurgakivid ning sadamad ja sisemaaühendused on mitmeliigiliste transpordisüsteemide põhisõlmed;

21.  toonitab digitehnoloogia olulist rolli turvalise, tõhusa, mitmeliigilise ja säästliku transpordi ning liikuvuse haldamise väljaarendamisel; julgustab komisjoni toetama kõikide transpordiliikide digiteerimise ja automatiseerimise ning uuenduslike lahenduste, nt linnades ja maapiirkondades ühistranspordiga ühendatud ühisliikuvuse väljaarendamist, millest saaksid kasu kõik liidu kodanikud, turistid ja äriühingud, sh väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd);

22.  toonitab, et tähtis on eraldada 2017. aastal piisavad rahalised vahendid Galileo programmile ja Euroopa Geostatsionaarsele Navigatsioonilisasüsteemile (EGNOS), et tagada komisjoni võetud kohustuste täitmine lennu-, maantee-, raudtee- ja meretranspordi ohutuse ja tõhususe osas; kordab, et oluline on pakkuda kiiresti katkematuid ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi teenuseid nn arukate teede ja ühendatud sõidukite, aruka sõidukipargi ning lasti ja liikluse haldamise jaoks, nagu lennuliikluse korraldamine, Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem, automaatne hädaabikõne;

23.  kutsub komisjoni üles toetama võimalikke eri rahastamismeetmeid, mille eesmärk on saavutada transporditeenuste, sõidukite, taristu ja mitme transpordiliigi ühenduskohtade kättesaadavus, ning muid meetmeid, millega parandatakse kättesaadavust puudega inimeste jaoks;

24.  julgustab komisjoni toetama algatusi, mille eesmärk on parandada liiklusohutust ja mis võiksid aidata saavutada eesmärki vähendada liikluses hukkunute arvu 2020. aastaks poole võrra ning oluliselt vähendada tõsiste vigastuste arvu;

25.  on seisukohal, et transpordivahendite ja -taristu ohutuse tagamine on oluline prioriteet ning sel eesmärgil tuleb tagada piisav rahastamine;

26.  nõuab, et sarnaselt varasemaga loodaks liidu 2017. aasta eelarves eraldi rida turismi jaoks, arvestades selle majandusharu olulisust VKEde ja keskkonnahoidlike töökohtade seisukohalt Euroopas ning vajadust parandada turismi atraktiivsust ja konkurentsivõimet ülemaailmses konkurentsikeskkonnas; kutsub komisjoni üles tagama, et suunised turismisektori rahastamiseks ELis 2014–2020 oleksid kättesaadavad kõigis liidu keeltes; palub komisjonil esitada igal aastal ülevaate liidu eri vahenditest kaasrahastatud turismiprojektidest;

27.  teeb ettepaneku töötada välja turismisektori põhjalik strateegia, mis sisaldab uuendusliku ja konkurentsivõimelise turismisektori kõiki vajalikke aspekte, nt valdkonna rahastamine, professionaalne areng, kättesaadavus, taristu, viisarežiim, digiteerimine ja edendamine;

28.  toonitab maa-, mägi-, saare-, ranniku- ja äärepoolsete piirkondade olulisust säästva turismi edasisel arendamisel Euroopas; on veendunud, et tuleks teha kättesaadavaks vahendid kohaliku kultuuri ja bioloogilise mitmekesisuse edendamiseks neis piirkondades ning massiturismist puutumata turismipiirkondades; on veendunud, et tuleb välja töötada konkreetsed kavad, mille eesmärk on hõlbustada piiratud liikumisvõimega isikute või mis tahes muude puuetega isikute takistusteta juurdepääsu turismiobjektidele Euroopas.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

1.9.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

42

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Lucy Anderson, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Andor Deli, Karima Delli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Tania González Peñas, Dieter-Lebrecht Koch, Stelios Kouloglou, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Marian-Jean Marinescu, Georg Mayer, Cláudia Monteiro de Aguiar, Jens Nilsson, Markus Pieper, Salvatore Domenico Pogliese, Gabriele Preuß, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, Claudia Țapardel, Keith Taylor, Pavel Telička, István Ujhelyi, Wim van de Camp, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Janusz Zemke, Roberts Zīle, Kosma Złotowski, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Ivo Belet, Michael Gahler, Karoline Graswander-Hainz, Werner Kuhn, Jozo Radoš, Henna Virkkunen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Urszula Krupa

8.9.2016

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve projekti kohta

(2016/2047(BUD))

Arvamuse koostaja: Derek Vaughan

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunnustab komisjoni pingutusi „tulemustele keskenduva ELi eelarve“ strateegia väljatöötamisel; kutsub komisjoni üles veelgi lihtsustama ELi rahastamist, eriti seoses ELi rahastatavate projektide elluviimise ja haldamisega, eelkõige piirkondlikul ja kohalikul tasandil, võttes alati arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ning leides sobiva tasakaalu lihtsustamise ja kontrolli vahel; sellega seoses rõhutab, et komisjonil tuleb ELi rahastatud projektide kogu kestuse jooksul rakendada ühtlustatud lähenemist, keskendudes eriti maksete õigeaegsusele, mõõdetavatele tulemustele ja ajakohastatud näitajatele;

2.  nõuab, et 2017. aasta eelarveprojekt kajastaks ja toetaks Euroopa poolaasta raames esile tõstetud prioriteete, eelkõige investeeringute taaskäivitamist innovatsiooni, majanduskasvu ja töökohtade loomise eesmärgil, toetades lähenemist, jätkates kestlikke ja sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireforme Euroopa majanduse moderniseerimise eesmärgil, et muuta see konkurentsivõimelisemaks, ning rakendades eelarvepoliitikat, mis tagaks investeeringud ja kestliku majanduskasvu;

3.  toonitab, et ligikaudu kolmandik liidu iga-aastasest eelarvest on suunatud majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele; rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika on liidu peamine investeerimispoliitika ja vahend ELi kõigi piirkondade vaheliste erinevuste vähendamiseks ning et see etendab olulist rolli aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisel;

4.  märgib murega, et alamrubriigi 1b (majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus) osas on 2017. aasta eelarveprojektis kavandatud väga suur maksete assigneeringute (37,3 miljardit eurot, mis on 23,5 % vähem kui 2016. aastal) vähenemine; märgib, et samas on kulukohustuste maht 53,6 miljardit eurot (5,4 % rohkem kui 2016. aastal); on arvamusel, et kavandatud maksed ei ole piisavad, et tulla toime selle rubriigi all vajaminevate maksete tasemega; seetõttu seab see ohtu programmide täieliku täitmise ning võib vähendada kodanike usaldust liidu poliitika vastu;

5.  võtab teadmiseks ELi 2017. aasta eelarve projekti käsitleva pressiteate, mille komisjon avaldas 30. juunil 2016 ja kus öeldakse, et arvestades teatavate rahastamisprogrammide suhteliselt madalat kasutusmäära, eelkõige ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas, saab komisjon 2017. aastal oodatavasti vähem arveid kui 2016. aastal; palub komisjonil parlamenti selles küsimuses üksikasjalikumalt teavitada ja võtta arvesse ohtu, et selline maksete vähenemine põhjustaks alates 2017. aastast taas ulatusliku maksete hilinemise;

6.  juhib tähelepanu 2017. aasta eelarveprojektis kulukohustuste ja maksete assigneeringute suurenevale vahele alamrubriigi 1b raames: 2 miljardilt eurolt 2016. aastal 16,3 miljardi euroni 2017. aastal; toonitab, et kuna Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamismäär peaks 2017. aastal suurenema, on vaja sellele kasvule vastavaid piisavaid eelarvevahendeid; juhib tähelepanu sellele, et asutuste hiline määramine rakenduskavade jaoks võib 2017. aastal põhjustada maksete hilinemise; tunneb suurt muret, et selline olukord põhjustab hilinenud maksete kuhjumist, eriti tasumata arvete võimaliku akumuleerumise tõttu mitmeaastase finantsraamistiku teisel poolel;

7.  on veendunud, et kõigis rubriikides, kuid eelkõige alamrubriigis 1b vabastatud assigneeringud, mis tulenevad põhjendatud täielikust või osalisest mittetäitmisest, tuleks iga-aastase eelarvemenetluse raames taas kasutusele võtta; palub komisjonil esitada vastavad ettepanekud juba liidu 2017. aasta eelarve kohta;

8.  palub komisjonil uuendada ja kohandada oma maksekava, mis on koostatud uue maksete hilinemise vähendamiseks ja vältimiseks, võttes ühtlasi arvesse suurenenud maksevajadusi, mis tulenevad nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) artikli 7 kohasest tehnilisest kohandusest, ning esitada see kava parlamendile;

9.  kordab, et alamrubriigi 1b alla kuuluvad summad kujutavad endast peamisi kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele kättesaadavaid vahendeid ootamatute probleemidega, näiteks pagulaskriisiga toimetulekuks; palub komisjonil teha sellega seoses liikmesriikidega tulemuslikult ja paindlikumalt koostööd seoses nende poolt programmide muutmiseks esitatud taotlustega, et näha ette piisaval määral maksete assigneeringuid ning tagada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide parem koordineerimine; märgib sellega seoses pagulaskriisi ebaühtlast mõju kohalikul ja piirkondlikul tasandil; soovitab, et tehnilisele kohandusele vastavad täiendavad vahendid tuleks eraldada suure Euroopa lisaväärtusega valdkondadele, nagu noorte tööhõive ja kestlik investeerimine, et edendada majanduskasvu ja piirata liidusiseseid erinevusi;

10.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid rakenduskavasid nende rakendamise käigus jooksvalt hindaksid ja kui programmid ei osutu tõhusaks, neid muudaksid, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde tulemuslikumalt ja tõhusamalt kasutada ning saavutada kavandatud eesmärgid;

11.  tuletab meelde, et vastavalt nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artiklile 7 vaatas komisjoni 2016. aastal koos iga-aastase tehnilise kohandusega 2017. aastaks läbi kõigi liikmesriikide ühtekuuluvuspoliitika „investeeringud majanduskasvu ja tööhõivesse“ valdkonna eesmärkide saavutamiseks aastateks 2017–2020 ette nähtud assigneeringute kogusumma; märgib, et kohanduse mõjul suureneb alamrubriigi 1b kulukohustuste assigneeringute ülemmäär aastatel 2017–2020 4,6 miljardi euro võrra; toonitab selle kohanduse mõju 2017. aasta eelarvele;

12.  toonitab Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) keskset rolli erasektori rahaliste vahendite ja uute rahastamisallikate kaasamisel investeeringuteks, mis on ELi konkurentsivõime ja majanduse elavdamise huvides otsustavalt tähtsad; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, EFSI ja muude liidu rahastatud ning riiklike programmide vahel tuleb tagada suurem ühtsus, koostoime ja täiendavus, et saavutada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgid ja suurendada investeeringuid; palub komisjonil võtta meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate projektide ning EFSI ja muude liidu rahastatavate programmide raames tehtavate investeeringute nähtavuse suurendamiseks;

13.  võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku struktuurireformi tugiprogrammi loomise kohta, mille rahastamispakett on 142 800 000 eurot, ja rõhutab, et need vahendid tuleks jaotada majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamist silmas pidades;

14.  rõhutab ühtekuuluvuspoliitika tähtsat panust sooteadliku eelarvestamise tulemuslikku rakendamisse; palub komisjonil toetada soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks sobivate töövahendite loomise meetmeid, näiteks struktuurifonde kasutavad motiveerimisstruktuurid, millega ergutatakse sooteadlikku eelarvestamist riiklikul tasandil.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

8.9.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

27

1

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, Franc Bogovič, Victor Boştinaru, Steeve Briois, Andrea Cozzolino, Rosa D’Amato, Michela Giuffrida, Ivan Jakovčić, Marc Joulaud, Constanze Krehl, Louis-Joseph Manscour, Martina Michels, Iskra Mihaylova, Jens Nilsson, Andrey Novakov, Stanislav Polčák, Fernando Ruas, Monika Smolková, Maria Spyraki, Ramón Luis Valcárcel Siso, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan, Kerstin Westphal, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Jan Olbrycht, Dimitrios Papadimoulis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Czesław Hoc, Karol Karski, Julia Reda, Tatjana Ždanoka

1.9.2016

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve projekti kohta

(2016/2047(BUD))

Arvamuse koostaja: Peter Jahr

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  võtab teadmiseks 2017. aasta eelarveprojektis rubriigile 2 kavandatud kulukohustused suurusjärgus 58,9 miljardit eurot ja peab kahetsusväärseks niisugust - 5,7 % vähenemist 2016. aastaga võrreldes (kui ümberplaneerimise mõju kõrvale jätta) ning võtab teadmiseks maksete assigneeringud suurusjärgus 55,2 miljardit eurot (+ 0,2 %);

2.  peab kahetsusväärseks, et arvestades mitmeaastases finantsraamistikus (2014–2020) rubriigile 2 kehtestatud ülemmäära, on tõenäoline, et ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) suuri kulukategooriaid 2017. aastal kärbitakse ning see puudutab nii maaelu arengut, otsetoetusi kui ka turumeetmeid;

3.  peab eriti kahetsusväärseteks kavandatavaid kärpeid maaelu arengu kulukohustuste ja maksete assigneeringutes; mõistab hukka kulukohustuste vähendamise 23,1 % ja maksete vähendamise 4,6 % võrra; märgib, et suuremad summad tulenevad 2014. aasta kulukohustuste tasaarvestamisest eelarveaastatel 2015 ja 2016; rõhutab, et maaelu arengu rahastamisel Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) on suur lisaväärtus majandusele ja avalikele teenustele maapiirkondades kogu liidus, sealhulgas tõeline potentsiaal töökohtade säilitamiseks ja uute töökohtade loomiseks;

4.  tunneb heameelt 2016. aasta juulis välja kuulutatud põllumajandustootjate toetuspaketi üle ja peab seda edasiminekuks tootmise parema juhtimise suunas; peab siiski kahetsusväärseks, et liidu tasandil võetavatele meetmetele eraldatud osa on riiklikele rahastamispakettidele eraldatud summaga võrreldes liiga väike, kui tootmise juhtimine peab olema kogu liitu hõlmav, et vältida taasriigistamise ohtu ja säilitada võrdsed võimalused; on seisukohal, et struktuurimeetmeid tuleks prognoosida ja need tuleks lisada eelseisvate aastate eelarvetesse;

5.  rõhutab liidu põllumajanduse konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse suurendamise eesmärke ning palub vahendite eraldamist nende eesmärkide täitmiseks; tuletab meelde põllumajanduspoliitika potentsiaali seoses töökohtade loomise, tehnilise ja sotsiaalse innovatsiooni ning säästva arenguga, eelkõige maapiirkondades, kus need edendavad regionaalarengut;

6.  mõistab hukka maaelu arengu kulukohustuste ja kulutuste aasta-aastalt toimuva vähendamise;

7.  märgib kahetsusega, et 2017. aasta eelarveprojektis on rubriigis 2 oluliselt vähendatud mittesihtotstarbelist varu, mille suuruseks on 0,64 miljardit eurot; nõuab kindlalt, et olenemata mis tahes raskest olukorrast muudes eelarverubriikides säilitataks rubriigis 2 ettenägematute kulude varuks eraldatud 0,65 miljardit eurot, et tegeleda jätkuva kriisiga põllumajandusturgudel ning mis tahes võimalike eelseisvate kriiside ja sageli esineva hinnavolatiilsusega; rõhutab, et ühe välispoliitilise otsusega kaasnes Venemaa embargo, mille tagajärjel jäid selle otsuse põhiraskuse kandjateks põllumajandustootjad ning mis põhjustas kriisi; nõuab seetõttu kindlalt, et kogu varu säiliks rubriigis 2;

8.  märgib, et liidu põllumajandus on viimastel aastatel järjest rohkem kriiside all kannatanud; palub seetõttu, et komisjon vaataks läbi ettenägematute kulude rahastamise süsteemi ja looks uue vahendi, mis võimaldab kriisi korral kiiret poliitilist sekkumist, mõjutamata iga-aastaseid otsetoetuseid;

9.  palub komisjonil ja liikmesriikidel jälgida piimasektorile erilist tähelepanu pöörates õigeaegselt põllumajandustoodete hinnavolatiilsust, millel on kahjulik mõju põllumajandustootjate sissetulekutele, ning reageerida vajaduse korral kiiresti ja tulemuslikult, andes põllumajandustootjatele otsese võimaluse võidelda sellise hinnavolatiilsuse vastu;

10.  rõhutab, et on väga oluline, et põllumajandusliku toidutööstuse teadusuuringuteks eelkõige programmi „Horisont 2020“ eelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud summad jääksid sellistena täiesti kasutatavateks, et soodustada põllumajandussektoris innovatsiooni;

11.  peab kahetsusväärseks, et kavandatud meetmed ei ole oma eesmärke täielikult saavutanud; ei poolda põllumajandusturgude sekkumismeetmete puhul kavandatud kärpeid 2016. aastaga võrreldes; on seisukohal, et kriisiga võitlemiseks on tarvis teha jätkuvaid finantspingutusi; palub komisjonil pikendada erakorralisi meetmeid, mis on seotud nii turustamisraskuste kui ka Venemaa embargo tagajärgedega; tunneb muret asjaolu pärast, et turgudel tuleb jätkuvalt sekkuda; on veendunud, et kõikide meetmete ja sekkumiste puhul tuleks võtta rohkem arvesse eri liikmesriikide eripära ja erivajadusi;

12.  nõuab kindlalt, et liikmesriigid rakendaksid viivitamata tugiprogrammi, mille eesmärk on vähendada piimatootmist; on veendunud, et liikmesriigid peaks kooskõlastama oma meetmeid, et vähendada konkurentsi eri liikmesriikide piimatootjate vahel; on seisukohal, et parim viis tootmise tulemuslikuks juhtimiseks oleks selle teostamine liidu tasandil, tagades seega võrdsed võimalused;

13.  märgib piimakvootide kaotamise mõju ning on arvamusel, et vaja on ettevalmistavaid meetmeid, millega vältida turu tasakaalustamatust pärast suhkrukvootide kaotamist 2017. aasta septembris;

14.  tervitab koolipiima kava jätkuvat toetamist 75 miljoni euroga 2017. aasta eelarveprojektis; ei poolda koolipuuvilja ja kooliköögivilja kava kärpimist 20 miljoni euro võrra; kordab, et mõlemad nimetatud kavad on põllumajandustootjate ja liikmesriikide jaoks väga tähtsad, ning rõhutab nende tähtsust, arvestades praegust kriisi ja laste alatoitluse taset liidus; kutsub komisjoni üles vähendama bürokraatiat mõlemas kavas;

15.  nõuab kindlalt, et kõik aastatel 2015 ja 2016 põllumajanduse sihtotstarbelistest tuludest või rikkumistega seotud tagasimaksetest liidu eelarvesse laekuvad tulud jääksid rubriiki 2;

16.  väljendab heameelt tootjaorganisatsioonidele mõeldud rakendusfondide suurenemise üle; on vastu tootjarühmadele eeltunnustuse saamiseks antava abi ulatuslikule vähendamisele; väljendab heameelt erakorraliste meetmete pikendamise üle puuvilja- ja juurviljasektoris, eelkõige seoses kriisi ja Venemaa embargoga, mis tabasid rängalt tootjaid; nõuab kõnealuste meetmete jõusse jäämist seni, kuni kehtib Venemaa embargo, ning nende laiendamist kõikidele mõjutatud põllumajanduskultuuride ja loomakasvatussektoritele; osutab asjaolule, et piimasektorile tuleb pöörata erilist tähelepanu, kuna Venemaa embargo suurendab tootjate ebakindlust, alandades veelgi hindasid, mis on langenud alates kvoodisüsteemi kaotamisest;

17.  tunneb heameelt assigneeringute üle, mis on programmi „Horisont 2020“ raames eraldatud põllumajandusega seotud teadusuuringutele ja innovatsioonile, et tagada ohutu ja kvaliteetse toidu ja muude bioressursipõhiste toodete piisavad tarned; rõhutab vajadust pidada esmatähtsaks projekte, millesse on kaasatud esmatootjad;

18.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et 2017. aasta eelarves põllumajandussektori kriisireservi paigutatavad rahalised vahendid, mis jäävad lõppkokkuvõttes kasutamata, jääksid järgneval eelarveaastal täies mahus rubriiki 2 põllumajandustootjatele antavateks otsetoetusteks, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 1306/2013; rõhutab vajadust anda rahalist ja tehnilist ümberkorraldustoetust, mis on suunatud praegusest kriisist kõige rohkem mõjutatud põllumajandustootjatele;

19.  jääb kindlaks seisukohale, et tuleb eraldada vahendeid selleks, et kompenseerida majanduslikku kahju, mille põllumajandustootjad on saanud turukriiside või muu mõju tõttu; kordab vajadust kasutada selleks rubriigis 2 olevat varu;

20.   rõhutab vajadust suurendada assigneeringuid, mis on kavandatud loomahaiguste ja taimekahjurite vastu võitlemiseks ja mille suuruseks on praegu 20 miljonit eurot, kuna nendest ei piisa selleks, et tulla toime niisuguste haiguste nagu xylella fastidiosa ja lindude gripi taaspuhkemisega ning nakkava nodulaarse dermatoosi puhanguga, mis on uus veiste nakkushaigus, mida esineb juba Kreekas ja Bulgaarias ning mis ohustab mitmeid muid riike; nõuab seetõttu lisavahendite sihtotstarbelist eraldamist põllumajandustootjate niisuguse majandusliku kahju kompenseerimiseks, mis on tingitud turu- ning sanitaar- või fütosanitaarkriisidest, nt seoses xylella fastidiosaga, eelkõige oliivikasvatus- ja oliiviõlisektoris, et tõhustada liidus ennetusmeetmeid, võidelda selle laastava haiguse leviku vastu ja restruktureerida sektorit ning konsolideerida kõnealuse patogeeni ja selle kandja alaseid teadusuuringuid; kordab vajadust kasutada selleks rubriigis 2 olevat varu; nõuab kindlalt, et likvideerimise kompenseerimine peaks hõlmama ka agroökosüsteemide, sealhulgas mulla taastamist ning kindla bioloogilise mitmekesisuse loomist, eeskätt tagades taimede või loomade geneetilise mitmekesisuse, mis ideaaljuhul hõlmab resistentsust või vastupidavust haiguste või kahjurite suhtes; on seisukohal, et mis tahes abi andmine peaks toimuma eesmärgil tagada tasakaalustatud ning bioloogiliselt mitmekesised agroökosüsteemid ja maastikud, mis on tulevaste rünnakute suhtes vähem vastuvõtlikud; kutsub komisjoni ja nõukogu üles võtma kõiki vajalikke meetmeid asjaomaste turgude olukorra halvenemise vastu võitlemiseks;

21.  ei nõustu komisjoni otsusega suurendada vabatahtlikuks tootmiskohustusega seotud toetuseks ette nähtud vahendeid, sest see põhjustab turumoonutusi liikmesriikide vahel teatavatel põllumajandusturgudel; ei nõustu ka noorte põllumajandustootjate toetuse vähendamisega;

22.  palub komisjonil luua turuvaatlusrühmad liha ja muude toodete jaoks, mida mõjutab hinnavolatiilsus, et koostada prognoose ja vältida ületootmist;

23.  tunneb heameelt mesinduse toetuseks antavate rahaliste vahendite mõningase suurenemise üle ja taotleb suuremat rahastamist, kuna Euroopa Parlament on järjekindlalt pidanud mesindust põllumajanduse tuleviku ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise jaoks esmatähtsaks;

24.  nõuab, et komisjon jälgiks põllumajandustoodete märkimisväärset hinnavolatiilsust, millel on kahjulik mõju põllumajandustootjate sissetulekutele, ning nõuab, et komisjon tegutseks kiiresti ja tulemuslikult, kui see on vajalik;

25.  toetab niisuguste eesmärkide alalhoidmist, milleks on suurendada Euroopa põllumajanduse konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust, ning palub vahendite eraldamist nende eesmärkide täitmiseks;

26.  ei nõustu komisjoni otsusega lükata 2017. aasta eelarveprojekti esitamine Ühendkuningriigi rahvahääletuse tõttu rohkem kui ühe kuu võrra edasi, sest see häirib tõsiselt eelarvemenetlust.

NÕUANDVAS KOMISJONISTOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

30.8.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

5

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Paul Brannen, Daniel Buda, Nicola Caputo, Matt Carthy, Viorica Dăncilă, Michel Dantin, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Edouard Ferrand, Luke Ming Flanagan, Beata Gosiewska, Martin Häusling, Jan Huitema, Peter Jahr, Jarosław Kalinowski, Urszula Krupa, Zbigniew Kuźmiuk, Philippe Loiseau, Mairead McGuinness, Giulia Moi, Ulrike Müller, Maria Noichl, Marijana Petir, Jens Rohde, Bronis Ropė, Jordi Sebastià, Jasenko Selimovic, Maria Lidia Senra Rodríguez, Czesław Adam Siekierski, Marc Tarabella, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Bas Belder, Franc Bogovič, Maria Heubuch, Karin Kadenbach, Norbert Lins, Gabriel Mato, Anthea McIntyre, Sofia Ribeiro, Annie Schreijer-Pierik, Tibor Szanyi, Hannu Takkula, Estefanía Torres Martínez, Ramón Luis Valcárcel Siso

1.9.2016

KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve projekti kohta

(2016/2047(BUD))

Arvamuse koostaja: Nils Torvalds

ETTEPANEKUD

Kalanduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et ühise kalanduspoliitika eesmärke on võimalik tulemuslikult saavutada ainult siis, kui selleks on piisav eelarve; juhib tähelepanu sellele, et eelarve on koondunud III jaosse ja jaotisesse 11 „Merendus ja kalandus“; märgib, et enamiku eelarvest moodustavad Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF), mille vahendid võrreldes teiste ELi fondidega on piiratud, ning kohustuslikud osamaksed piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide liikmetena ja jätkusuutliku kalanduse kokkulepetes osalejana, ja assigneeringute pidevat kärpimist, mille tõttu viimati nimetatud eelarverida on kannatanud, tuleb piirata, et täita ootused, mis puudutavad kolmandate riikidega sõlmitavate kokkulepete võrgustiku laiendamist;

2.  rõhutab, et liidu eelarves tuleb arvesse võtta kindlaksmääratud tööhõive, ettevõtete ja ettevõtlusega seotud poliitilisi eesmärke; rõhutab, et kalandus- ja merendusvaldkonnas luuakse samuti töökohti ja tekitatakse majanduskasvu ning need sektorid panustavad aktiivselt regionaalarengusse ja loodusvarade majandamisse;

3.  rõhutab, et kalapüük on nii sotsiaalses kui ka majanduslikus mõttes oluline kalapüügist eriti suurel määral sõltuvate kohalike kogukondade ning teatavate mere-, ranniku- ja saarepiirkondade jaoks; tunnistab, et tuleb säilitada piisavad finantssätted, mis võimaldavad rannapüügilaevade ning rannalähedaseks püügiks ja väiksemahuliseks püügiks kasutatavate laevade sektoril rahastust saada;

4.  juhib tähelepanu sellele, et kalandus- ja merendusvaldkonnal on tähtis majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane mõõde ning neil on sinises majanduses täita oluline roll;

5.  rõhutab, et ühine kalanduspoliitika soodustab äärepoolseimates piirkondades ja äärepoolseimatel saartel ühtlasi sotsiaalset ühtekuuluvust; juhib tähelepanu sellele, et teatavatel juhtudel on nende piirkondade kalandusettevõtted lisakulude tõttu halvemas olukorras ning neid tuleks seetõttu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 349 eriliselt tunnustada ja toetada samamoodi nagu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 174 piirkondi, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused;

6.  rõhutab, et uue ühise kalanduspoliitika rakendamisega kaasneb kalavarude majandamises nii liikmesriikide kui ka kalurite jaoks paradigma muutus, ja tuletab sellega seoses meelde probleeme, mis tekkisid varasematel aastatel, kui assigneeringuid vähendati;

7.  juhib tähelepanu sellele, et kalapüügitegevuse kontrollimiseks ja investeeringute tegemiseks nii laevadel kui ka sadamates tuleb ette näha piisav rahaline toetus, ilma assigneeringuid kärpimata, et tagada lossimiskohustuse täitmine ja hõlbustada seda;

8.  rõhutab, et kalanduskontrollipoliitikat on võimalik ajakohastada ainult selle vahendite ajakohastamise kaudu, mida ei ole eelarve suurendamiseta võimalik teha;

9.  rõhutab, et andmekogumiseks, mis on peamine tegevus, mille abil on võimalik teha kalanduspoliitika küsimustes ratsionaalseid ja teaduslikel alustel põhinevaid otsuseid, tuleb tagada nõuetekohane rahastamine ja vähemalt praegusel aastal eraldatud assigneeringute taseme säilitamine;

10.  rõhutab, et kogu tarneahelas tuleb investeerida kalandus- ja vesiviljelustoodete turu majanduslike aspekte puudutavate teadmiste ja arusaamade analüüsi ja levitamisse, milleks tuleb turuteabe eelarvereal tagada rahalised vahendid kulukohustuste assigneeringute jaoks, mida on vaja kavandatud maksete prognooside katmiseks;

11.  rõhutab, et esmatähtsale kohale tuleb seada projektid, mille keskmes on töökohtade loomine (eelkõige noorte tööhõive algatuse kaudu), uuenduslikud projektid ja kohalike ettevõtete mitmekesistamine, et anda nende kalapüügitegevusele suurem lisaväärtus – näiteks edendades märgistamissüsteemi või kalandusturismi –, ning kalavarude ja mereökosüsteemide kaitse ja taastamine;

12.  peab noorte tööhõivet asjaomases sektoris poliitiliseks prioriteediks; rõhutab, et liikmesriigid peavad tegema kõik endast oleneva, et suurendada kalandussektori töökohtade juurdepääsetavust noorte jaoks, kasutades kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid ja muu hulgas struktuurifonde;

13.  juhib tähelepanu sellele, et kuna liidu 2017. aasta eelarve täitmine langeb kokku mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 läbivaatamisega, siis on 2017. aasta õige aeg, mil tagada, et liidule antakse sise- ja välistegevuste tõhusaks korraldamiseks piisavad vahendid, ning kaaluda assigneeringuid, mida on vaja ühise kalanduspoliitika rahastamisvajaduste katmiseks;

14.  kordab, et paljusid mitme liigiga püügipiirkondi mõjutab 1. jaanuarist 2017 kehtima hakkav tagasiheite lossimiskohustus, ja nõuab sellega seoses spetsiaalset eelarverida, mis oleks ette nähtud abi andmiseks selle kohustuse täitmisel, et tagadaja edendada kalapüügivahendite selektiivsuse uurimist ja arendamist;

15.  juhib tähelepanu sellele, et liikmesriigid on kõik kalandusega seotud rakenduskavad hiljuti vastu võtnud, mis tähendab seda, et 2017. aastal peaksid komisjon ja riikide ametiasutused asjaomaste projektide õigeaegse elluviimise tagamiseks võetavaid meetmeid kiirendama; on seisukohal, et liidu eelarves tuleks ette näha asjakohane maksete assigneeringute ja kulukohustuste assigneeringute tase, et vältida kalandusmeetmega seoses maksete probleemi ja rahalisi kärpeid;

16.  kordab, et palub komisjonil edastada parlamendile igal aastal eduaruande kõikide kulukohustuste ja maksete kohta, liigendades need liikmesriikide kaupa, et tagada EMKFi eri ülemmääradest kinnipidamine;

17.  kutsub merendus- ja kalandusasjade peadirektoraati üles tegema säästva kalapüügi partnerluslepingute raames valdkondlikke toetuste põhjalikku seiret, kasutades üksikasjalikke graafikuid, mis põhinevad projektidokumentides sisalduval teabel;

18.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA) saab oma ülesandeid täita ainult siis, kui talle on antud piisavad tehnilised, majanduslikud ja rahalised vahendid ning inimressursid; palub komisjonil tagada EFCA-le ette nähtud assigneeringute piisava rahastuse, et sel oleks võimalik täita uusi ülesandeid, mis talle on antud reformitud ühise kalanduspoliitikaga ja Euroopa piiri- ja rannikuvalve paketi ettepanekuga; tuletab meelde, et kõik ametite ametikohad, mis on seotud rändekriisiga, tuleb personali 5 % vähendamise eesmärgi alt välja jätta;

19.  soovitab EFCA eelarvet suurendada, et sel oleks võimalik täita uusi ülesandeid, mis tulenevad Euroopa piiri- ja rannikuvalve projektist.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

31.8.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

16

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Clara Eugenia Aguilera García, Alain Cadec, Richard Corbett, Carlos Iturgaiz, António Marinho e Pinto, Gabriel Mato, Remo Sernagiotto, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Izaskun Bilbao Barandica, José Blanco López, Nicola Caputo, Ole Christensen, Ian Duncan, Czesław Hoc, Cláudia Monteiro de Aguiar, Maria Lidia Senra Rodríguez, Nils Torvalds

6.9.2016

KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve projekti kohta

(2016/2047(BUD))

Arvamuse koostaja: Bogdan Andrzej Zdrojewski

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et komisjoni viivitus 2017. aasta eelarve projekti esitamisel häirib märkimisväärselt Euroopa Parlamendi tööd; on seisukohal, et tulevikus tuleks selliseid viivitusi vältida;

2.   võtab teadmiseks 2017. aasta eelarve projektis välja pakutud programmide „Erasmus+“, „Loov Euroopa“ ja „Kodanike Euroopa“ assigneeringute suurendamise; rõhutab, et investeerimine nendesse poliitikavaldkondadesse võib aidata kaasa strateegia „Euroopa 2020“ aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamise eesmärgi ning ELi noorsoostrateegia noorte ühiskonnas aktiivse osalemise ja kaasamise eesmärgi saavutamisele ning kujutab endast strateegilist investeeringut inimestesse kui majanduskasvu ja heaolu hädavajalikku tegurisse, kui see on õigesti suunatud;

3.  väljendab heameelt programmi „Loov Euroopa“ finantstagatiste rahastu lepingu allakirjutamise üle, kuna see on üks olulisemaid vahendeid VKEde ning kultuuri- ja loomesektoris töötavate organisatsioonide laenurahastamisele juurdepääsu parandamiseks ning üks peamine vahend, millega tagatakse loojate vajalik õiglane tasustamine; tunneb heameelt integreeritud koolituskava algatuse üle, mida tagatisrahastu pakub pankuritele ja finantsvahendajatele; soovitab tungivalt kehtestada kõik vajalikud meetmed 2016. aasta jooksul, et tagatisrahastu saaks täies mahus võimalikult ruttu toimima hakata;

4.   rõhutab, et liidu kultuuri-, haridus-, noorte- ja kodakondsusprogrammid täiendavad pagulastele ja varjupaigataotlejatele mõeldud integratsioonipoliitikat ja loovad nendega koosmõju; palub liidu institutsioonidel seetõttu reageerida rahastamise asjakohase suurendamisega sellistele programmidele, mille eelarvet täidetakse otseselt, näiteks programm „Loov Euroopa“, kuid ka struktuuri- ja investeerimisfondide asjakohastele eelarveridadele;

5.   kordab oma veendumust, et programmi „Erasmus+“ noorte peatükk on iseloomulik õppe liikuvusprogramm, mis annab noortele uute probleemidega toimetulekuks vajalikud oskused ja pädevuse; rõhutab, et see peatükk peab saama 10 % kogu programmi eelarvest, nagu on sätestatud alusaktis;

6.   toonitab Euroopa uute ühiskonnaprobleemidega seoses vajadust tugevdada Euroopa lähenemisviisi, et lahendada ühiseid Euroopa probleeme, toetades Euroopa kodanikuühiskonna võrgustike teostatavaid suuremahulisi innovatsiooniprojekte haridus-, koolitus- ja noorte valdkonnas;

7.   peab kahetsusväärseks, et 2017. aasta eelarveprojekt ei hõlma täiendavaid kulukohustuste assigneeringuid noorte tööhõive algatuse jaoks; palub liikmesriikidel ja komisjonil tagada selle algatuse jätkumine 2017. aastal;

8.   rõhutab, et 2017. aastal on programmi „Erasmus“ 30. aastapäev; nõuab seetõttu piisavate vahendite eraldamist selleks, et kasutada seda tähistushetke ära sellest programmist Euroopale ja tema kodanikele tuleneva kasu edasiseks edendamiseks; nõuab ka huvirühmade laialdast kaasamist, sh noorteorganisatsioonid ja muud haridusasutused, et jõuda Euroopas laiema üldsuseni;

9.   märgib, et komisjon ei ole jätnud rubriigi 3 alla mingit varu selliste assigneeringute hilisemaks suurendamiseks, millest saaks rahastada katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid; märgib, et alamrubriigi 1a alla on jäetud varu; rõhutab katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete potentsiaali vahenditena, mille abil testida liidu poliitikavaldkondade meetmeid ning esitada uusi innovaatilisi algatusi, mis võivad kujuneda liidu püsimeetmeteks;

10.  rõhutab, et liidu tulemusliku kommunikatsioonipoliitikaga tuleb tugevdada meedia pluralismi ja usaldusväärsust ning edendada tõelist dialoogi kodanikega, mida tuleb toetada asjakohaste assigneeringutega eelarveprojektis; tuletab seda silmas pidades meelde kohalikest ja riiklikest meediakanalitest koosnevate üleeuroopaliste võrgustike (nt Euranet Plus) positiivset rolli ning nõuab eelarvetagatist, millega tagataks nende tegevuse jätkumine ning stabiilne rahastamine;

11.  rõhutab areneva rände- ja pagulaskriisi ning terrorismiohu kontekstis kultuuridiplomaatia rolli; väljendab heameelt komisjoni ühisteatise „ELi strateegia rahvusvaheliste kultuurisuhete valdkonnas“ üle; märgib selles kontekstis, et piisavalt rahalisi vahendeid tuleb eraldada selleks, et muuta kultuur võimsaks liidu välispoliitikat teenivaks ja liidu rolli ülemaailmsel tasandil suurendavaks vahendiks;

12.  märgib, et Euroopa kultuuripärandi aasta 2018 elluviimise ettevalmistavale tegevusele tuleb näha ette vajalikud eelarvetagatised;

13.  rõhutab, kui tähtsad on statistilised uuringud ja juurdepääs võrdlusandmetele, mis võimaldavad kultuuri- ja haridusvaldkonna poliitika kultuurilist, majanduslikku ja sotsiaalset mõju tulemuslikult jälgida ja analüüsida; tuletab sellega seoses meelde, et selleks otstarbeks on vaja eraldada piisavalt vahendeid.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

5.9.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

2

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Andrea Bocskor, Silvia Costa, Mircea Diaconu, Jill Evans, Petra Kammerevert, Svetoslav Hristov Malinov, Stefano Maullu, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Michaela Šojdrová, Sabine Verheyen, Julie Ward, Bogdan Brunon Wenta, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver, Krystyna Łybacka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Rosa D’Amato, Eider Gardiazabal Rubial, Zdzisław Krasnodębski, Ernest Maragall, Martina Michels, Hannu Takkula

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Gerolf Annemans, Raymond Finch

2.9.2016

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve projekti kohta

(2016/2047(BUD))

Arvamuse koostaja: Monica Macovei

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et ELi 2016. aasta eelarvega võrreldes suurendati III rubriigi kulukohustuste assigneeringuid 5,4 % ja maksete assigneeringuid 25,1 %; peab kiiduväärseks, et 2017. aasta eelarves pannakse rõhku piisavate vahendite eraldamisele selleks, et rändekriisile tõhusalt reageerida; toetab komisjoni võetud kohustust eraldada vajalikud vahendid selleks, et ELi välispiire tõhusalt hallata ja kontrollida, tugevdada julgeolekut nii liidus kui ka väljaspool liitu, pakkuda liikmesriikidele toetust rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste vastuvõtmiseks ning tegeleda rändevoogude algpõhjustega päritolu- ja transiidiriikides; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et 5,2 miljardit eurot, mis on kavandatud 2017. aastal III ja IV rubriigis selleks, et tegeleda pagulas- ja rändekriisist tulenevate probleemidega ning tõsise julgeolekuohuga, mida põhjustavad Euroopa kodanikele tõsine organiseeritud kuritegevus, terrorism ja keerukas, piiriülene küberkuritegevus, moodustavad liidu kogueelarvest vähem kui 3,5 %, mida on vähe, kui võtta arvesse eksistentsiaalseid huvisid, mis liidul mängus on; on seisukohal, et liit peaks olema solidaarne nendega, kes tõeliselt abi vajavad; on veendunud, et liidu alusväärtuste, näiteks inimväärikuse, vabaduse, demokraatia, võrdsuse, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste austamise jätkuvaks tagamiseks tuleks eraldada piisavalt rahalisi vahendeid;

2.  nõuab III ja IV rubriigi ülemmäärade läbivaatamist mitmeaastase finantsraamistiku vaheläbivaatamise ajal komisjonis, et reageerida alates 2017. aastast kindlamalt, paindlikumalt ja jätkusuutlikumalt kestvatele humanitaar- ja rändeprobleemidele; nõuab finantseeskirjade ja -menetluste lihtsustamist, vahendite õiglast, läbipaistvat ja vastutustundlikku jaotamist ning Euroopa rahaliste vahendite kulutamise kontrollimist;

3.  toonitab, et liidu kestvates jõupingutustes pagulas- ja rändevoogudega toimetulemiseks tuleks paremini arvesse võtta üha arvukamate ümberasustatud naiste ja tütarlaste erivajadusi ja nende haavatavust; nõuab III ja IV rubriigi raames vahendite sihtotstarbelist eraldamist humanitaarabi jaoks, et tagada sektoriülene lähenemine, sh seksuaal- ja reproduktiivtervise eluliselt oluliste teenuste miinimumnõuete asjakohane rakendamine, seksuaal- ja soolise vägivalla ennetamine ja sellele reageerimine ning sotsiaal- ja meditsiinitöötajate koolitamine kogu Euroopa pagulasmarsruudil;

4.  eeldab, et rändevoog jätkub, sest paljud piirkonnad on poliitiliselt ebastabiilsed ja konfliktikeerises; peab kiiduväärseks komisjoni teatist Euroopa rände tegevuskava alusel kolmandate riikidega uue partnerlusraamistiku loomise kohta; nõuab ettepanekute kiiret rakendamist, et tegeleda rände algpõhjustega, austades täielikult liidu alusväärtusi;

5.  tuletab meelde, et rahaliste vahendite õiglane ja läbipaistev jaotumine Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi eri eesmärkide vahel oli Euroopa Parlamendi prioriteet läbirääkimistel, mille tulemusel see fond loodi; kutsub komisjoni sellest tulenevalt üles suurendama Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi alla kuuluvate eelarveridade arvu, et need oleksid kergemini loetavad ja neist nähtuks selgelt, kuidas kulutatavad rahalised vahendid eri eesmärkide ja seega eri eelarveridade vahel jagunevad; kutsub komisjoni üles eelkõige eristama kõikides tulevastes eelarveprojektides kulusid, mis on seotud õiglase tulu strateegiate tõhustamisega, ning kulusid, mis on seotud seadusliku rände ning kolmandate riikide kodanike tõhusa integreerimise edendamisega, nagu kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon 2015. aasta eelarvemenetluse raames esitatud arvamuses(22) soovitas;

6.  tunneb heameelt paindlikkusinstrumendi ja ettenägematute kulude varu kasutamise üle rubriigis 3 summas 1,7 miljardit eurot, kuid peab murettekitavaks, et suuremat paindlikkust 2017. aastal enam lubada ei saa; märgib, et rubriigi 4 meetmeid rahastatakse liidu eelarvest vaid osaliselt; kutsub liikmesriike üles oma kohustusi täitma ja palub, et komisjon toetaks kokkulepete rakendamist võimalikult suurel määral;

7.  peab kiiduväärseks terrorismiohvritega tegelemise koordineerimiskeskuse asutamist (2 miljonit eurot), mis peaks aitama kaotada tõkked, nagu puudulikud teadmised ja oskuste vähene arendamine, tuues kokku peamised tegeveksperdid ning ohvrite kaitsega tegelevad advokaadid ja organisatsioonid kogu Euroopast, et tuvastada terrorismiohvrite peamised prioriteedid ja probleemid ning pakkuda terrorismiohvritele piiriülest koordineeritud tuge, nii et hädaolukordadele reageerimise infrastruktuurides järgitaks asjakohast ohvrikeskset lähenemisviisi;

8.  peab murettekitavaks, et rahastamisvahendite loomine väljaspool ELi eelarvet võib seada ohtu eelarve ühtsuse ning minna mööda eelarvemenetlusest, mille puhul on ette nähtud parlamendi kaasatus ja kontroll;

9.  tunneb heameelt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi rahastamise üle (vastavalt 1,6 miljardit eurot ja 0,7 miljardit eurot); on arvamusel, et kõnealuse suurenemise tõttu on veelgi olulisem tagada iga-aastaste rahaliste vahendite jaotamine fondide eri programmide ja eesmärkide vahel õiglaselt ja läbipaistvalt; toetab rahastust (3 miljardit eurot), mis on ette nähtud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti, uue riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ja uue Euroopa ühise varjupaigasüsteemi jaoks ning niisuguse vahendi loomiseks, mille raames antakse liidus kiiret ja tõhusat erakorralist humanitaarabi;

10.  leiab, et Frontex peaks eraldama oma põhiõiguste ametnikule piisavalt vahendeid ja töötajaid selleks, et luua kaebuste esitamise mehhanism ning arendada edasi ja rakendada agentuuri strateegiat põhiõiguste jälgimiseks ja kaitseks;

11.  rõhutab, et kuigi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti eelarvevahendid ja töötajate arv tunduvad praegu piisavad, tuleb ameti tulevasi vajadusi tegevuseks vajalike vahendite ja töötajate osas hoolikalt jälgida, et need oleks olukorra kujunemisega kooskõlas; teeb ettepaneku suurendada ajutiste ametikohtade palgaastet, et need oleksid kooskõlas ametile määruse läbivaatamisega antud uute ülesannete keerukusega;

12.  võtab teadmiseks, et komisjoni poolt EASO jaoks kavandatud eelarvevahendid ja töötajate arv on kooskõlas ameti vajadustega; rõhutab, kui oluline on neid summasid ja töötajate arvu mitte vähendada, ning toonitab, et need summad ja töötajate arv tuleks läbi vaadata, kui sisserändajate voog jälle kasvab;

13.  toetab tõhusalt tegutsevate justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste eelarve suurendamist, eelkõige nende asutuste puhul, kes tegelevad rände ja julgeolekuga, ning nõuab nende väljajätmist liidu töötajate arvu 5 % võrra kärpimise kavast; rõhutab, et asjaomastele asutustele tuleb nende mandaadi laiendamisel eraldada piisavalt vahendeid ja töötajaid; peab kiiduväärseks küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse võitlust laste seksuaalse ärakasutamise vastu veebis ning juhib tähelepanu asjaolule, et selles valdkonnas on vaja rohkem inimressursse; toonitab vajadust kohandada rahastamist asjakohasel viisil, et toetada Eurojusti, kelle töömaht kasvab tohutult valdkondades, nagu võitlus terrorismi, küberkuritegevuse, immigrantide ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja muude tõsiste piiriüleste kuritegude vastu; nõuab, et täiendavalt ja üksikasjalikult selgitataks eu-LISA riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile, teabesüsteemide koostalitlusvõimele ning Dublini õigusaktide muutmisele eraldatud eelarve suurendamist suurusjärgus 92 % ehk 73 miljonit eurot ning et selgitataks ka assigneeringute jaotust eu-LISA ja Sisejulgeolekufondi vahel;

14.  rõhutab, et liikmesriikide koordineeritud käsitus organiseeritud kuritegevuse, terrorismi, küberkuritegevuse ja muude tõsiste piiriülese mõõtmega kuritegevuse vormide vastu võitlemisel on praegu olulisem kui kunagi varem; on veendunud, et liidu tasandil tuleks politseikoostöö ja õigusalase koostöö raamistikus eraldada rohkem vahendeid koolitusele, eelkõige seoses Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevusega, ning rõhutab, et Eurojustile ja Europolile tuleb anda tegevuseks ja muu hulgas uutesse tehnoloogiatesse investeerimiseks vajalikud vahendid; toonitab, et eriti Europolil on vaja piisavalt inim- ja operatiivressursse; on seisukohal, et vaja on võtta tööle rohkem inimesi, et parandada muu hulgas ohvrite tuvastamist, hävitada seksuaalse kuritarvitamisega seotud organiseeritud võrgustikud ning kiirendada nii veebis kui ka võrguväliselt kuritarvitamisega seotud materjali avastamist, analüüsi ja käsitlemist;

15.  peab sellega seoses väga murettekitavaks erilist hoolt vajavate saatjata alaealiste ja noorte naiste haavatavust rändekriisis; toonitab, et saatjata alaealiste olukord pagulaslaagrites on keeruline, sest neid ähvardab kuritarvitamise ja inimkaubanduse ohvriks langemise oht, ning nõuab senise olukorra kiireks parandamiseks asjakohaste vahendite loomist hädaabi fondide vahenditest; peab tähtsaks laste abitelefonide paremat rahastamist, et vältida laste kadumist ja kaitsta kadunud lapsi;

16.  peab kiiduväärseks täiendavate vahendite eraldamist Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) uute narkootikumide Euroopa andmebaasi väljatöötamiseks; palub komisjonil eelarve planeerimise käigus tagada, et EMCDDA-le määratakse piisavalt vahendeid, et ta saaks rakendada EMCDDA asutamismääruse kavandatavat seadusandlikku muudatust varajase hoiatamise süsteemi ning uute psühhoaktiivsete ainete riskihindamise osas;

17.  nõuab, et komisjon tagaks Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametile (ENISA) piisavate ressursside andmise, et ametil oleks võimalik täita talle ELi õigusaktidega, eelkõige võrgu- ja infoturbe direktiiviga delegeeritud lisaülesandeid ning küberkuritegevuse vastu võitlemise ja selle ennetamisega seotud ülesandeid;

18.  võtab teadmiseks eelarveridade „Õiguste kaitse tagamine ja kodanikuaktiivsuse edendamine“ ja „Mittediskrimineerimise ja võrdsuse põhimõtte edendamine“ vahendite suurendamise õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi raames ning ootab, et komisjon avaldaks uued projektikonkursid, eelkõige eesmärgiga tagada põhiõiguste kaitse võimalikult kõrge tase, muu hulgas digitaalkeskkonnas, ning toetada liidus demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid ja põhiõigusi edendavaid kohalikke toimijaid, luues näiteks fondi demokraatiat edendavate organisatsioonide jaoks;

19.  on veendunud, et ränne ja terrorism ei ole Euroopas otseselt seotud; palub uusi rahalisi vahendeid noorte radikaliseerumise vastaseks võitluseks liidus; on seisukohal, et see on saavutatav integratsiooni edendamisega ning diskrimineerimise, rassismi ja ksenofoobia vastase võitlusega; nõuab konkreetsete rahaliste vahendite eraldamist liikmesriikides leviva homoseksuaalide ja transsooliste inimeste foobia vastu võitlemiseks; nõuab tugiprojekte, mille abil võimestada naisi ja tütarlapsi kõige halvemas olukorras olevates kogukondades;

20.  nõuab endiselt eraldi rahaliste vahendite eraldamist, et võidelda liikmesriikides järjest enam leviva antisemitismi, islamifoobia, afrofoobia ja romavastasuse vastu; leiab eelkõige, et liit peaks toetama projekte, mille eesmärk on võimestada teatavatest kogukondadest pärit naisi ja tütarlapsi, nagu LIBE-komisjon 2016. aasta eelarvemenetluse raames esitatud arvamuses(23) ka soovitas;

21.  toonitab, et soolise võrdõiguslikkuse poliitikale ning soolise vägivalla vastasele võitlusele tuleb eraldada rohkem liidu eelarvevahendeid; nõuab, et komisjon selgitaks Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudile eraldatavate assigneeringute vähendamist;

22.  nõuab EMCDDA suuremat rahastamist seoses sellega, et uute psühhoaktiivsete ainete määruse kavandatav vastuvõtmine toob seirekeskusele lisaülesandeid;

23.  rõhutab, et õigusprogramm on oluline, et aidata Euroopa õigusruumi veelgi edasi arendada ning parandada vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist; palub, et liit toetaks koolitusmeetmeid ja teadlikkuse tõstmist, mille eesmärk on parandada õiguskaitse kättesaadavust kõigi eurooplaste jaoks, ning edendaks ja toetaks ohvrite õigusi, eelkõige inimkaubanduse ja soolise vägivalla ohvrite puhul;

24.  nõuab, et liidu arendustegevuse vahendeid ja humanitaarabi ei seotaks partnerriikide suutlikkuse ja/või valmisolekuga teha koostööd rändeküsimuses (nt tagasivõtuklauslite kaudu);

25.  rõhutab, et selliseid projekte, mis on vastuolus migrantide põhiõigustega ja mis annavad diktatuuridele legitiimsuse, ei tohiks toetada;

26.  palub komisjonil tagada, et kahest siseasjade rahastamisvahendist rahastatakse mitmesuguseid poliitikavaldkondi, et võtta täielikult arvesse liidu ja liikmesriikide kohustust kaitsta ja tagada migrantide inimõigusi; toetada ei tohiks projekte, mis on vastuolus migrantide põhiõigustega; samal ajal tuleks liidu rahastamist kasutada selleks, et toetada proaktiivselt rände õigustepõhist käsitust.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

31.8.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

43

6

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Philipp Albrecht, Heinz K. Becker, Michał Boni, Caterina Chinnici, Rachida Dati, Frank Engel, Cornelia Ernst, Tanja Fajon, Monika Flašíková Beňová, Ana Gomes, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Jussi Halla-aho, Monika Hohlmeier, Brice Hortefeux, Sophia in ‘t Veld, Barbara Kudrycka, Marju Lauristin, Juan Fernando López Aguilar, Monica Macovei, Roberta Metsola, Claude Moraes, Soraya Post, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Traian Ungureanu, Marie-Christine Vergiat, Udo Voigt, Josef Weidenholzer, Cecilia Wikström, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Anna Maria Corazza Bildt, Gérard Deprez, Angelika Mlinar, Emilian Pavel, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Barbara Spinelli, Kazimierz Michał Ujazdowski, Daniele Viotti, Axel Voss

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Amjad Bashir, Fabio Massimo Castaldo, Daniel Dalton, Jørn Dohrmann, Elisabetta Gardini, Danuta Jazłowiecka, Georg Mayer, Maria Noichl, Keith Taylor, Marco Valli

6.9.2016

PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve projekti kohta

(2016/2047(BUD))

Arvamuse koostaja: György Schöpflin

ETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku suurendada rubriigi 3 assigneeringuid 2016. aasta eelarvega võrreldes kulukohustuste assigneeringute osas 5,4 % ja maksete assigneeringute osas 25,1 %; väljendab heameelt, et see kasv on 1,8 miljardi euro võrra suurem kui rändeprobleemile reageerimiseks aastaks algselt oli kavandatud; märgib, et komisjon ei jäta rubriiki 3 mingit varu ja teeb ettepaneku võtta praegusele varjupaiga- ja rändekriisile reageerimiseks kasutusele paindlikkusinstrument 530 miljoni euro suuruses summas ja ettenägemata kulude varu kulukohustuste võtmiseks 1164,4 miljoni euro ulatuses;

2.  on väga rahul ettepanekuga suurendada programmi „Kodanike Euroopa“ kulukohustuste assigneeringuid 2016. aasta eelarvega võrreldes 4,3 % ja maksete assigneeringuid 10,7 %, kuna see programm aitab soodustada kodanike ja demokraatlikku osalemist liidu tasandil, kaasata liidu noori ja eakamaid inimesi ning suurendada kodanike arusaamist liidust, selle poliitikast, ajaloost ja mitmekesisusest;

3.  märgib, et komisjon on teinud ettepaneku 840 000 euro eraldamiseks kulukohustustena möödunud aastal loodud Euroopa kodanikualgatuse eraldi eelarvereale, ning juhib tähelepanu piisavate rahaliste vahendite eraldamise vajadusele, et edendada selle vahendi kasutamist, kuna see on väärtuslik osalusdemokraatia instrument;

4.   rõhutab, kui tähtis on edasi arendada vahendeid e-halduse, e-valitsuse, e-hääletuse ja e-osalemise tõhustamiseks ning digitaalse kodakondsuse ja liidu kodakondsusega seotud õiguste edendamiseks, arendades internetipõhiseid kodakondsusmeetmeid, millega suurendatakse läbipaistvust, vastutust, reageerimisvõimet, osalust, arutelu, kaasatust, juurdepääsetavust, osavõtmist, subsidiaarsust ja sotsiaalset sidusust;

5.  tunneb heameelt komisjoni esinduste teavitustegevuseks, kodanikudialoogiks ja partnerlusmeetmeteks ette nähtud rahaliste vahendite suurendamise üle – 2017. aasta kulukohustuste assigneeringud suurenevad 17,036 miljoni euroni ja maksete assigneeringud 14,6 miljoni euroni –, kuna need puudutavad algatusi Euroopa kodanikeni jõudmiseks, nende usalduse võitmiseks ja nende arusaamise edendamiseks ELi poliitikast ja poliitikavaldkondadest;

6.  rõhutab vajadust anda ühise läbipaistvusregistri sekretariaadile piisavad ja asjakohased halduslikud ja rahalised vahendid, et ta saaks pärast läbipaistvusregistrit käsitleva uue institutsioonidevahelise kokkuleppe vastuvõtmist oma ülesandeid täita.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

5.9.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Mercedes Bresso, Fabio Massimo Castaldo, Richard Corbett, Danuta Maria Hübner, Ramón Jáuregui Atondo, Constance Le Grip, Jo Leinen, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Paulo Rangel, György Schöpflin, Pedro Silva Pereira, Barbara Spinelli, Josep-Maria Terricabras, Kazimierz Michał Ujazdowski, Rainer Wieland

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Max Andersson, Gerolf Annemans, Pervenche Berès, Charles Goerens, Jérôme Lavrilleux, Viviane Reding, Helmut Scholz

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Claudiu Ciprian Tănăsescu

6.9.2016

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve projekti kohta

(2016/2047(BUD))

Arvamuse koostaja: Viorica Dăncilă

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2013. aasta novembri ühisavalduse kohaselt tuleks iga-aastastesse eelarvemenetlustesse integreerida soolist võrdõiguslikkust arvestavad elemendid; arvestades, et ELi institutsioonides ei ole sooteadlikku eelarvestamist järjepidevalt kohaldatud;

B.  arvestades, et Daphne programmil oli keskne roll võitluses laste-, noorte- ja naistevastase vägivalla vastu ELis, sest sellest rahastati teadlikkuse tõstmise kampaaniaid ja riskirühmale suunatud projekte, ning arvestades, et Euroopa Parlament palus korduvalt tagada, et Daphne programmide profiil hoitakse võimalikult kõrgena;

C.  arvestades, et Euroopa Parlament on varem nõudnud Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) töötajate arvu suurendamist, et võimaldada sel täita oma uusi lisaülesandeid Euroopa soolise vägivalla järelevalvekeskusena;

D.  arvestades, et majanduslanguse tõttu hakati liikmesriikides 2008. aastal majanduse stabiliseerimiseks rakendama üha rohkem kokkuhoiumeetmeid;

1.  tunneb heameelt selle üle, et soolist võrdõiguslikkust on ELi rahalistes vahendites ja programmides ELi eelarve valdkonnaülese poliitilise eesmärgina arvesse võetud; tuletab meelde, et kulusid ja tulusid käsitlevad otsused mõjutavad naisi ja mehi erinevalt; toonitab seetõttu, et sooteadlik eelarvestamine on soolise ebavõrdsuse vastu võitlemisel äärmiselt oluline; nõuab tungivalt, et nii liidu kui ka liikmesriikide strateegiates võetaks kasutusele sooteadlik eelarvestamine, et soolist võrdõiguslikkust tõhusamalt edendada, kasutades meeste ja naiste vahelise tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks muu hulgas mõõdetavaid eelarveeraldisi, soolise mõju hindamisi (millised on kulutustega seotud otsuste tagajärjed meeste ja naiste jaoks?) ning tulemusnäitajaid; nõuab samuti, et soolise võrdõiguslikkuse vahendite puhul järgitaks maksimaalset läbipaistvust;

2.  nõuab, et tulemustele suunatud eelarve tegevuskava kasutataks võimalusena saavutada eelarve kulutamisel soolise võrdõiguslikkuse integreeritud kasusid iga kulutatud euroga;

3.  rõhutab, et 2017. aasta ELi eelarve üldprioriteetideks on endiselt tööhõive, majanduskasv ja investeeringud; juhib tähelepanu olemasolevatele sooga seotud eesmärkidele strateegias „Euroopa 2020“, nimelt naiste tööhõive suurendamisele senise 63,5 % asemel 75 %-ni, naiste ja meeste võrdse tasustamise saavutamisele, soolisele võrdõiguslikkusele riikide parlamentide liikmete seas ning naiste võrdsele esindatusele suurte äriühingute juhatuses, mille saavutamiseni läheb veel hulk aega;

4.  rõhutab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest tuleb eraldada piisavalt vahendeid meetmetele, mille eesmärk on toetada ja edendada naiste ja tütarlaste kvaliteetset haridust ja tööalast konkurentsivõimet ning neile töökohade loomist, et parandada nende võimalusi saada kvaliteetseid tööpakkumisi, kutsealast täiendkoolitust ning õpipoisi- või praktikakohti; märgib, et rohkem tuleks vahendeid eraldada ka naistele ja tütarlastele, kes soovivad asutada oma ettevõtte, ning ettevõtlusele;

5.  nõuab, et liidu vahenditest eraldataks ressursse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks hariduse, tervishoiuteenuste, eriti seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud teenuste, tütarlaste võimestamise ja naiste poliitilise esindatuse kaudu;

6.  nõuab, et 2017. aasta eelarve raames kasutataks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid kvaliteetsete, juurdepääsetavate ja taskukohaste hoolekandevõimaluste rahastamiseks piirkondades, kus neid napib, et aidata saavutada Barcelona eesmärgid ja soodustada töö- ja eraelu tasakaalustamist;

7.  toonitab, et ELis on sooline segregatsioon soolise palgalõhe (2014. aastal 16,1 %) ja sellest tulenevalt ka keskmise pensionilõhe (2014. aastal 40,2 %) üks peamisi põhjuseid; märgib sellega seoses, et naiste osalemise suurendamiseks sektorites, nagu teadus, tehnoloogia, inseneriteadused, matemaatika ja IKT, kus nad on praegu alaesindatud, tuleks eraldada rohkem vahendeid, et kaotada palgalõhe, suurendada naiste majanduslikku sõltumatust ja parandada nende olukorda tööturul;

8.  märgib, et finantskriisi tõttu on liikmesriikides avalikke teenuseid ja hüvesid kärbitud; märgib, et sellised kärped mõjutavad kõige rohkem naisi; toonitab, et mittestandardsete töösuhete ja ajutiste töölepingute tõttu kasvab majanduslik ebakindlus, ning märgib, et üha rohkem eakamaid naisi ja üksikemasid elab vaesuses; nõuab seetõttu, et 2017. aasta eelarve raames võetaks kõikides liikmesriikides kasutusele Euroopa Sotsiaalfondi vahendid ja investeeritaks töö- ja eraelu paremasse tasakaalustamisse, et aidata rohkem naisi tööturule ja parandada nende sotsiaal-majanduslikku olukorda; nõuab sooteadliku eelarvestamise sidusat kasutamist;

9.  märgib, et 2017. aasta eelarvega püütakse leida rändeprobleemile tõhus Euroopa-poolne lahendus; rõhutab vajadust näha ette vahendid naissoost pagulaste ja varjupaigataotlejate eriliseks toetamiseks ja integratsiooni edendamiseks, arstiabi tagamiseks, muu hulgas turvalise abordivõimaluse võimaldamiseks naistele ja tütarlastele, kes on relvakonfliktide käigus langenud vägistamise ohvriks, ning naissoost pagulaste ja varjupaigataotlejate olukorra jälgimiseks ELis, sh kutseõppeks, paindlikuks keeleõppeks, hariduseks, tervishoiuks ja kvaliteetseteks lastehoiuvõimalusteks, et võimaldada naissoost pagulastel vastuvõtvas riigis integreeruda; on veendunud, et eelkõige tuleks ette näha emadele ja lastele sobivaks kohandatud rajatised ning erilist tähelepanu tuleks pöörata vägivalla, sh suguelundite moonutamise ohvriks langenud naistele ja tütarlastele;

10.  peab kahetsusväärseks, et Daphne programmi ei käsitata enam omaette kuluvaldkonnana; tunneb heameelt selle üle, et õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi raames on Daphne erieesmärgi kavandatud assigneeringuid veidi suurendatud; tuletab meelde, et kavandatud assigneeringud ei ulatu eelmise programmitöö perioodi tasemeni; rõhutab, et nõuab Daphnele piisavat rahalist toetust ja nähtavust ning eraldatud raha täielikku ja tõhusat kasutamist; toonitab, kui oluline on, et Daphne programmi vahendid jõuaksid läbipaistval viisil liikmesriikide rohujuuretasandi organisatsioonideni, kellel on kogemusi töös ohvrite ja riskirühmade ning teadlikkuse tõstmise kampaaniatega;

11.  nõuab tõhusamaid meetmeid ebasoodsas olukorras naiste jaoks, investeerimist kvaliteetsetesse avalikesse teenustesse ning eelkõige kvaliteetsete lastehoiuteenuste ja eakate ja teiste ülalpeetavate jaoks piisavate ja kvaliteetsete hooldusteenuste tagamist; nõuab lisaks eelarves tegelikku läbipaistvust vahendite osas, mida eraldatakse soolise võrdõiguslikkuse poliitikale (Euroopa Sotsiaalfond, programmid Progress ja Daphne);

12.  nõuab strateegiate vastuvõtmist meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tõhusamaks edendamiseks; rõhutab vajadust eraldada rohkem vahendeid võitluseks naiste ja tütarlaste diskrimineerimise ja nendevastase vägivalla kõigi vormide vastu;

13.  peab kahetsusväärseks EIGE töötajate arvu kavandatud vähendamist; kordab üleskutset eraldada EIGE-le täiendavaid rahalisi vahendeid ja töötajaid, et see saaks täita oma uusi lisaülesandeid Euroopa soolise vägivalla järelevalvekeskusena, nagu Euroopa Parlament on nõudnud;

14.  peab kahetsusväärseks humanitaarabi (HUMA) ja arengukoostöö (DCI) valdkonnas kavandatavaid kärpeid, sest need valdkonnad on naiste ja soolise võrdõiguslikkuse seisukohast eriti olulised.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

1.9.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

17

1

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Beatriz Becerra Basterrechea, Malin Björk, Vilija Blinkevičiūtė, Anna Maria Corazza Bildt, Iratxe García Pérez, Mary Honeyball, Elisabeth Köstinger, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Angelika Mlinar, Angelika Niebler, Maria Noichl, Margot Parker, Marijana Petir, João Pimenta Lopes, Terry Reintke, Liliana Rodrigues, Jordi Sebastià, Ernest Urtasun, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Clare Moody, Julie Ward

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Emilian Pavel

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

11.10.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

29

7

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Jonathan Arnott, Jean Arthuis, Richard Ashworth, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Jean-Paul Denanot, Gérard Deprez, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Esteban González Pons, Ingeborg Gräßle, Iris Hoffmann, Monika Hohlmeier, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Ernest Maragall, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Urmas Paet, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Daniele Viotti, Auke Zijlstra

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Afzal Khan, Claudia Țapardel, Derek Vaughan

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Daniela Aiuto, Lynn Boylan, Edouard Ferrand

(1)

ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.

(2)

ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(3)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(4)

ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0080.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0132.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0309.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 470).

(10)

ELT C 75, 26.2.2016, lk 100.

(11)

Kersti Kaljulaidi avaldus eelarvekontrollikomisjoni 22. aprillil 2013. aastal korraldatud ühtse sisekontrolliraamistiku teemalisel kuulamisel.

(12)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0437.

(13)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0036.

(14)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0376.

(15)

Kuna vastu on võetud poliitiline otsus jätta fraktsioonide töötajad arvutusest välja, vähendatakse töötajate arvu peasekretariaadi ametikohtade loetelus.

(16)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0498.

(17)

  ELT C 75, 26.2.2016, lk 100.

(18)

  Kersti Kaljulaidi avaldus CONT-komisjoni 22. aprillil 2013. aastal korraldatud ühtse sisekontrolliraamistiku teemalisel kuulamisel.

(19)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrus (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 169, 1.7.2015, lk 1).

(20)

  ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(21)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (ELT L 79 19.3.2008, lk 1).

(22)

Euroopa Parlamendi 2015. aasta eelarvemenetluse käigus esitatud arvamuse punkt 12.

(23)

Euroopa Parlamendi 2016. aasta eelarvemenetluse käigus esitatud arvamuse punkt 12.

Õigusalane teave