Menetlus : 2016/0193(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0292/2016

Esitatud tekstid :

A8-0292/2016

Arutelud :

Hääletused :

PV 25/10/2016 - 5.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0394

RAPORT     ***I
PDF 399kWORD 59k
17.10.2016
PE 587.491v03-00 A8-0292/2016

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses teatavate sätetega, mis käsitlevad finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevate teatavate liikmesriikide finantsjuhtimist

(COM(2016)0418 – C8-0238/2016 – 2016/0193(COD))

Regionaalarengukomisjon

Raportöör: Iskra Mihaylova

(Lihtsustatud menetlus – kodukorra artikli 50 lõige 1)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA
 SELETUSKIRI
 EELARVEKOMISJONI KIRI
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses teatavate sätetega, mis käsitlevad finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevate teatavate liikmesriikide finantsjuhtimist

(COM(2016)0418 – C8-0238/2016 – 2016/0193(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0418),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 177, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0238/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. septembri 2016. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni kirja,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 21. septembri 2016. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59 ja artikli 50 lõiget 1,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A8-0292/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1)

Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU

MÄÄRUS (EL) 2016/...,

...,

millega muudetakse määruse (EL) nr 1303/2013 teatavaid sätteid, mis käsitlevad finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või raskuste tekkimise ohus olevate teatavate liikmesriikide finantsjuhtimist

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 177,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(2)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013(3) artikli 24 lõikes 3 on sätestatud, et komisjon uurib Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest tehtud vahemaksete suurendamist 10 protsendipunkti võrra üle iga prioriteedi või meetme praeguse kaasfinantseerimismäära liikmesriikides, kes osalesid pärast 21. detsembrit 2013 kohandamisprogrammis ja taotlesid nimetatud suurendamise kohaldamise pikendamist 30. juunini 2016, ning et komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande koos oma hinnanguga ning vajaduse korral seadusandliku ettepaneku enne 30. juunit 2016. Komisjon esitas kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule 27. juunil 2016.

(2)  Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 24 alusel tekkis õigus suurendatud maksetele viiel liikmesriigil: Rumeenial, Iirimaal, Portugalil, Küprosel ja Kreekal. Rumeenia, Iirimaa, Portugal ja Küpros lõpetasid oma makromajanduslikud kohandamiskavad. Kohandamiskava rakendatakse veel vaid Kreekas, kes saab seoses sellega finantsabi 2018. aasta kolmanda kvartalini. Võttes arvesse, et Kreekal on endiselt tõsiseid raskusi finantsstabiilsusega, tuleks pikendada ajutiste eelarveraskustega liikmesriikidele suurendatud maksete tegemise kohaldamist.

(3)  Suurendatud maksete tegemise võimalus peaks siiski lõppema selle aasta 30. juunil, mis järgneb kalendriaastale, mil lõpetatakse liikmesriigile kohandamiskavast rahalise abi andmine.

(4)  Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 120 lõike 3 kohaselt peab komisjon Küprose puhul uurima kõigi enne 30. juunit 2017 Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) toetatavate rakenduskavade iga prioriteetse suuna tasandil maksimaalset kaasfinantseerimise määra (85 %), et hinnata selle säilitamise põhjendatust, ning esitama vajaduse korral seadusandliku ettepaneku enne 30. juunit 2016.

(5)  Küpros lõpetas oma kohandamisprogrammi 2016. aasta märtsis. Küprose majanduslik olukord on aga jätkuvalt ebakindel, mida ilmestab aeglane kasvumäär, vähenevad investeeringud, kõrge töötus ja pingeline olukord finantssektoris. Selleks et vähendada survet riigieelarvele ja kiirendada vajalikke investeeringuid, tuleks pikendada kõigi ERFist ja ESFist toetatavate rakenduskavade maksimaalse kaasfinantseerimise määra (85 %) kohaldamist Küprose puhul rakenduskava lõpuni.

(6)  Käesolevas määruses sätestatud meetmete viivitamatu rakendamise tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 1303/2013 muudetakse järgmiselt.

1)  Artikkel 24 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 24

Ajutiste eelarveraskustega liikmesriigi maksete suurendamine

1.  Liikmesriigi taotlusel võib vahemakseid ja lõppmakset suurendada 10 protsendipunkti võrra üle kaasfinantseerimismäära, mis kehtib ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi iga prioriteedi suhtes või EAFRDi ja EMKFi iga meetme suhtes.

Kui liikmesriik vastab mõnele järgmistest tingimustest pärast 21. detsembrit 2013, kohaldatakse suurendatud kaasfinantseerimismäära, mis ei tohi ületada 100 %, liikmesriigi selliste maksetaotluste suhtes, mis on esitatud 30. juunini 2016 kestvaks ajavahemikuks:

a)  asjaomane liikmesriik saab liidult laenu nõukogu määruse (EL) nr 407/2010 alusel;

b)  asjaomane liikmesriik saab määruse (EÜ) nr 332/2002 alusel keskmise tähtajaga finantsabi, mis sõltub makromajandusliku kohandamisprogrammi elluviimisest;

c)  finantsabi tehakse asjaomasele liikmesriigile kättesaadavaks sõltuvalt määruses (EL) nr 472/2013 sätestatud makromajandusliku kohandamisprogrammi elluviimisest.

Kui liikmesriik vastab pärast 30. juunit 2016 mõnele teises lõigus sätestatud tingimusele, kohaldatakse tema maksetaotluste suhtes suurendatud kaasfinantseerimismäära ajavahemikul 30. juunini aastal, mis järgneb kalendriaastale, mil vastava finantsabi andmine lõpetatakse.

Käesolevat lõiget ei kohaldata ETK määruse kohaldamisalasse jäävate programmide suhtes.

2.  Lõikest 1 olenemata ei tohi liidu toetus vahe- ja lõppmaksete kaudu olla suurem kui:

a)  avaliku sektori kulud või

b)  Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide maksimaalne toetussumma, mis eraldatakse ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul igale prioriteedile ja EAFRDi ja EMKFi puhul igale meetmele, nagu on sätestatud komisjoni otsuses, millega programm heaks kiidetakse,

olenevalt sellest, kumb summa on väiksem.“

2)  Artikli 120 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni rakenduskava lõpuni ei ületa rakenduskavade kaasfinantseerimise määr ühegi prioriteedi puhul Küprosel 85 %.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel  Nõukogu nimel

president  eesistuja

(1)

  21. septembri 2016. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)

  Euroopa Parlamendi … seisukoht [(ELT ...) / (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata)] ja nõukogu … otsus.

(3)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).


SELETUSKIRI

Rahandus- ja majanduskriis avaldab riikide majandusele survet ning liikmesriigid on võtnud oma eelarve tasakaalustamiseks kokkuhoiumeetmeid. Selles olukorras on oluline tagada ELi peamise rahastamisvahendi, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide sujuv rakendamine. Kuna riiklikud eelarved on surve all, võib eelarveraskustega riikidel olla keeruline leida piisavaid vahendeid regionaalpoliitika valdkonna projektide riiklikuks kaasfinantseerimiseks.

Ühissätete määruse(1) artikkel 24 ja artikli 120 lõige 3 koostati eesmärgiga aidata ajutiste eelarveraskustega ja rahalist abi saavaid liikmesriike, et kasutada parimal võimalikul viisil ära programmiperioodiks 2014–2020 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide pakutavad rahastamisvõimalused.

Õigusaktis on selgelt sätestatud, et komisjon teeb läbivaatamise enne 30. juunit 2016 ja et juhul, kui asjaomaste riikide majanduslik olukord seda nõuab, võib pikendada ajavahemikku, mille jooksul võib anda täiendavat toetust. Komisjon tegi Euroopa Parlamendile ja nõukogule 27. juunil 2016. aastal pikendamist käsitleva seadusandliku ettepaneku.

Ühissätete määruse artikkel 24

Ühissätete määruse artikliga 24 lubatakse komisjonil suurendada majanduslike raskustega riikide Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide raames tehtavaid makseid (lisatoetused). Liikmesriigi taotlusel võib vahemakseid suurendada 10 protsendipunkti võrra üle kaasfinantseerimise määra, mis kehtib Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Ühtekuuluvusfondi iga prioriteedi suhtes või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKFI) iga meetme suhtes. Maksete suurendamine ei muuda Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide üldsummat ajavahemikuks 2014–2020.

1. jaanuarist 2014 kuni 30. juunini 2016 oli lisatoetusele õigus Iirimaal, Kreekal, Küprosel, Portugalil ja Rumeenial. Selle aja jooksul on lõppenud Küprose, Iirimaa, Portugali ja Rumeenia finantsabiprogrammid. Kreeka on ainus riik, mille finantsabiprogramm praegu kestab.

Artikli 24 lõikes 3 on sätestatud, et komisjon uurib artikli 24 lõigete 1 ja 2 kohaldamist ning esitab vajaduse korral seadusandliku ettepaneku enne 30. juunit 2016. Arvestades, et Kreeka majanduslik olukord on endiselt väga ebakindel, on komisjon teinud ettepaneku lisatoetuse kohaldamist jätkata. Kuid nende sätete pikendamine ei puuduta ainult Kreekat, vaid ka kõiki teisi liikmesriike, kes võivad majandusliku kohandamise programmi raames finantsabi vajada ja kes vastavad abi saamise tingimustele.

Komisjon teeb ka ettepaneku muuta ajavahemikku, mille jooksul rahalist abi saaval riigil on õigus lisatoetusele. Lisatoetused võeti esmakordselt kasutusele 2010. aastal ja rahastamisperioodil 2007–2013 lõppes lisatoetuse saamise võimalus päeval, mil lõpetati finantsabi andmine asjaomasele riigile. Perioodiks 2014–2020 seoti lisatoetuse saamise võimalus majandusaasta lõpuga (praegu kestab majandusaasta 1. juulist kuni 30. juunini). Komisjon teeb ettepaneku jätkata liikmesriigi lisatoetuse saamise õigust selle aasta 30. juunini, mis järgneb kalendriaastale, mil lõpetatakse liikmesriigile majanduslikust kohandamisprogrammist rahalise abi andmine.

Ühissätete määruse artikli 120 lõige 3

Küprosel on praeguses ühtekuuluvuspoliitikas enam arenenud piirkonna staatus ning selle kaasfinantseerimise määr ERFi ja ESFi programmide raames oleks normaalolukorras 50 %. Kuid kuna Küpros on vaevelnud majandusraskuste ja investeeringute vähenemise käes pikemat aega, määrati talle ühissätete määruse artikli 120 lõike 3 alusel ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 30. juunini 2017 kõrgem kaasfinantseerimise määr (85 %).

Komisjonile anti ülesanne teha läbivaatamine, et hinnata, kas kõrgema kaasfinantseerimise määra säilitamine on pärast 2017. aasta juunit põhjendatud, ning esitada enne 30. juunit 2016 seadusandlik ettepanek, kui ilmneb, et selle sätte pikendamine on vajalik.

On selge, et kõrgematel kaasfinantseerimise määradel on Küprose majandusele soodne mõju, kuna see kahandab riiklikuks kaasfinantseerimiseks ettenähtud summasid ning toetab seeläbi eelarve konsolideerimist ja investeeringuid.

Komisjon on vastavalt otsustanud teha ettepaneku, et 85 % kaasfinantseerimise määra kohaldamine Küprosele jätkuks kuni 2014.–2020. aasta programmide lõpetamiseni. See annaks Küprosele rohkem aega oma eelarve tasakaalustamiseks ning samas ERFi ja ESFi projektide tulemuslikuks elluviimiseks.

Tuleb märkida, et komisjoni sõnul on riigi majandusolukord halvenenud ja on tõenäoline, et kui komisjon hindab 2016. aastal liikmesriikide kogurahvatulu andmeid (ühissätete määruse artikli 90 lõige 5), loetakse Küpros Ühtekuuluvusfondist toetuse saamiseks täielikult rahastamiskõlblikuks, kuna Küprose nominaalne kogurahvatulu elaniku kohta jääb alla 90 % keskmisest.

Mõju eelarvele

Õigusakti muudatusettepanekud võivad ajutiselt suurendada maksete assigneeringuid, mida kompenseerivad väiksemad maksed 2014.–2020. aasta programmide lõpu poole. Määruse (EL) nr 1311/2013 I lisas sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste ja maksete iga-aastased ülemmäärad ei tohiks muutuda.

Raportööri seisukoht

Raportöör kiidab heaks komisjoni ettepaneku kui suunitletud ja eelarve suhtes neutraalse lahenduse kahe liikmesriigi ees seisvatele ajutistele likviidsusprobleemidele. Ta soovitab seetõttu, et parlamendikomisjon ja Euroopa Parlament täiskogu istungil võtaksid komisjoni ettepaneku üle ilma muudatusteta.

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006

(ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).


EELARVEKOMISJONI KIRI

Iskra Mihaylova  

regionaalarengukomisjoni esimees

Euroopa Parlament

Austatud pr Mihaylova

Edastan eelarvekomisjoni seisukoha seoses Teie raportiga teatavate sätete kohta, mis käsitlevad finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevate teatavate liikmesriikide finantsjuhtimist.

Komisjoni ettepaneku eesmärk on suurendada makseid kohandamisprogrammis osalevale liikmesriigile 10 protsendipunkti võrra üle kaasrahastamismäärade, mida kohaldatakse programmide prioriteetide (ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi raames) või meetmete suhtes (EAFRDi ja EMKFi raames). See kehtiks tõendatud kulude puhul, mis on esitatud ajavahemikul, mis kestab 30. juunini aastal, mis järgneb kalendriaastale, mil lõpetatakse rahalise abi andmine liikmesriigile, kuni maksete piirmäära saavutamiseni. Ettepaneku kohaselt pikendataks ka Küprose suhtes kehtivat kõrgemat kaasrahastamise määra.

Eelarvekomisjon toetab üldjoontes kõnealust ettepanekut.

Olles teadlik liikmesriikide rahalistest piirangutest, tunneb eelarvekomisjon ka muret selle pärast, et liikmesriigid ei ole praegusel programmitöö perioodil Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde seni piisavalt kasutanud. Peame murettekitavaks maksmata arvete võimalikku kuhjumist praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõppu, mille tulemusel võib maksetega seotud olukord muutuda pingeliseks ja see võib mõjutada ka teisi ELi kuluvaldkondi. Seetõttu pooldab eelarvekomisjon kõiki püüdlusi, millega tagatakse liikmesriikidele ja eelkõige likviidsusprobleemidega liikmesriikidele suuremad ja kiiremini makstavad hüvitised.

Eelarvekomisjon märgib, et suurem kaasrahastamine mõjuks positiivselt asjaomaste liikmesriikide majandusele ning neil oleks võimalik eraldada rohkem vahendeid täiendavateks investeeringuteks.

Eelarvekomisjon märgib, et ettepanek ei mõjuta kulukohustuste assigneeringuid, kuna praeguseks programmitöö perioodiks rakenduskavades Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamiseks ette nähtud maksimumsummad ei muutu. Samuti ei too muudatus kaasa muutusi määruse (EL) nr 1311/2013 I lisas sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste ja maksete iga-aastastes ülemmäärades. Suurendatud makseid käsitleva sätte pikendamine mõjutaks eelarvet seetõttu asjaomastele liikmesriikidele mõeldud maksete assigneeringute suurenemise kaudu, mida kompenseeritaks väiksemate maksetega ajavahemiku 2014–2020 programmide elutsükli lõpus.

Seejuures on aga äärmiselt oluline, et ettepanekuga hõlmatud liikmesriikidel oleks piisav haldussuutlikkus rahastamisvahendite ulatuslikumaks kasutamiseks, mida tehes tuleb rangelt järgida finantsmääruse asjakohaseid sätteid ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde reguleerivaid sätteid, tagades, et rahastamist kasutatakse tõhusalt ja kasulikult.

Eelarvekomisjon toetab seetõttu Teie ettepanekut võtta komisjoni ettepanek kiirmenetluse korras üle ilma muudatusteta.

Arvestades sündmuste hiljutist arengut seoses teatega, mille kohaselt Hispaaniale ja Portugalile tehtavad maksed peatatakse ühissätete määruse artikli 23 põhjal, sooviks eelarvekomisjon siiski ühist arutelu ühissätete määruse artiklite 23 ja 24 vahelise sidususe üle.

Lugupidamisega

Jean Arthuis


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Määruse (EL) nr 1303/2013 muutmine seoses teatavate sätetega, mis käsitlevad finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevate teatavate liikmesriikide finantsjuhtimist

Viited

COM(2016)0418 – C8-0238/2016 – 2016/0193(COD)

EP-le esitamise kuupäev

27.6.2016

 

 

 

Vastutav komisjon

 istungil teada andmise kuupäev

REGI

4.7.2016

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

 istungil teada andmise kuupäev

BUDG

4.7.2016

CONT

4.7.2016

ECON

4.7.2016

EMPL

4.7.2016

 

ENVI

4.7.2016

ITRE

4.7.2016

TRAN

4.7.2016

AGRI

4.7.2016

 

PECH

4.7.2016

CULT

4.7.2016

FEMM

4.7.2016

 

Arvamuse esitamisest loobumine

 otsuse kuupäev

BUDG

31.8.2016

CONT

13.9.2016

ECON

15.9.2016

EMPL

13.9.2016

 

ENVI

12.7.2016

ITRE

12.7.2016

TRAN

11.7.2016

AGRI

13.7.2016

 

PECH

15.9.2016

CULT

13.7.2016

FEMM

30.8.2016

 

Raportöörid

 nimetamise kuupäev

Iskra Mihaylova

14.7.2016

 

 

 

Lihtsustatud menetlus - otsuse kuupäev

11.10.2016

Esitamise kuupäev

17.10.2016

Õigusalane teave