Menetlus : 2016/0197(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0296/2016

Esitatud tekstid :

A8-0296/2016

Arutelud :

PV 23/11/2016 - 15
CRE 23/11/2016 - 15

Hääletused :

PV 24/11/2016 - 8.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0447

RAPORT     ***I
PDF 379kWORD 76k
17.10.2016
PE 585.790v02-00 A8-0296/2016

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Jordaania Hašimiidi Kuningriigile

(COM(2016)0431 – C8-0242/2016 – 2016/0197(COD))

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon

Raportöör: Emmanuel Maurel

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 LISA: VÄLISKOMISJONI KIRI
 LISA: EELARVEKOMISJONI KIRI
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Jordaania Hašimiidi Kuningriigile

(COM(2016)0431 – C8-0242/2016 – 2016/0197(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0431),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 212, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0242/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisdeklaratsiooni, mis võeti vastu koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. augusti 2013. aasta otsusega nr 778/2013/EL täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Gruusiale(1),

–  võttes arvesse väliskomisjoni kirja ja eelarvekomisjoni kirja,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A8-0296/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liit annab Jordaaniale maksimaalselt 200 miljonit eurot makromajanduslikku finantsabi (edaspidi „liidu makromajanduslik finantsabi“), et toetada Jordaania majanduse stabiliseerimist ja põhjalikku reformikava. Abi aitab katta Jordaania maksebilansivajadusi, mis on kindlaks tehtud IMFi programmis.

1.  Liit annab Jordaaniale maksimaalselt 350 miljonit eurot makromajanduslikku finantsabi (edaspidi „liidu makromajanduslik finantsabi“), et toetada Jordaania majanduse stabiliseerimist ja põhjalikku reformikava. Abi aitab katta Jordaania maksebilansivajadusi, mis on kindlaks tehtud IMFi programmis.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon lepib vastavalt artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele Jordaania ametiasutustega kokku liidu makromajandusliku finantsabi andmise eelduseks olevad ning selge sõnaga kindlaks määratud majanduspoliitilised ja finantstingimused, milles keskendutakse struktuurireformidele ja riigi rahanduse usaldusväärsusele ning mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis (edaspidi „vastastikuse mõistmise memorandum“). Vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitilised ja finantstingimused peavad olema kooskõlas artikli 1 lõikes 3 osutatud kokkulepete ja ühiste arusaamadega, sealhulgas Jordaanias IMFi toetusel rakendatavate makromajandusliku kohandamise ja struktuurireformi programmidega.

1.  Komisjon lepib vastavalt artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele Jordaania ametiasutustega kokku liidu makromajandusliku finantsabi andmise eelduseks olevad ning selge sõnaga kindlaks määratud majanduspoliitilised ja finantstingimused, milles keskendutakse struktuurireformidele ja riigi rahanduse usaldusväärsusele, mis sisaldab nende tingimuste täitmise tähtaega ning mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis (edaspidi „vastastikuse mõistmise memorandum“). Vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitilised ja finantstingimused peavad olema kooskõlas artikli 1 lõikes 3 osutatud kokkulepete ja ühiste arusaamadega, sealhulgas Jordaanias IMFi toetusel rakendatavate makromajandusliku kohandamise ja struktuurireformi programmidega.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui lõikes 3 sätestatud tingimused ei ole järjepidevalt täidetud, peatab või tühistab komisjon ajutiselt liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksmise. Sel juhul esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule peatamise või tühistamise põhjendused.

4.  Kui lõikes 3 sätestatud tingimused ei ole täidetud, peatab või tühistab komisjon ajutiselt liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksmise. Sel juhul esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule peatamise või tühistamise põhjendused.

(1)

ELT L 218, 14.8.2013, lk 15.


SELETUSKIRI

Jordaania on oma geograafilise asendi tõttu üks riikidest, keda Süüria kriis kõige otsesemalt puudutab. 2011. aastast saadik on peamiselt teenustele ja tööstusele rajatud Jordaania majandust suuresti mõjutanud piirkonnas puhkenud rahutused.

Turismi ja välismaiste otseinvesteeringute vähenemine, kaubateede sulgemine ning Egiptusest pärit maagaasitarnete korduvad katkestused on aeglustanud Jordaania majanduskasvu ning halvendanud tema eelarvepositsiooni. Süürias ja Iraagis valitseva konflikti tõttu on senised turud Jordaania toodete jaoks kaduma läinud. 2015. aastal oli Jordaania väliskaubandus naaberriikides kestva konflikti tõttu jätkuvalt häiritud: majanduskasv aeglustus (2,4 %) ning 2016.–2017. aasta veel katmata välisrahastamisvajadus on hinnanguliselt ligikaudu 3,2 miljardit USA dollarit. 2016. aasta esimesel poolel oli töötuse määr väga kõrge, ulatudes 14,6 %-ni majanduslikult aktiivse rahvastiku seas (33 % noorte seas, 23,7 % naiste seas).

Sellises keerulises olukorras on Jordaania ometi vastu võtnud suurel hulgal ümberasunud inimesi. Jordaania on koos Liibanoniga maailmas esikohal kõige rohkem pagulasi elanikkonna kohta vastu võtnud riigina ning ta on kohustunud hõlbustama süürlaste jaoks tööhõivele juurdepääsu – 650 000 süürlast on ametlikult pagulasena registreeritud, kuid Jordaania ametiasutuste hinnangul viibivat riigi territooriumil kuni 1,4 miljonit pagulast. Kokku on võõrpäritolu elanike arv Jordaanias viie aasta jooksul kahekordistunud. Suurem osa neist ei ela laagrites, vaid linnakeskkonnas, mis seab suure surve alla Jordaania avalikud teenused, sh tervise- ja haridusteenused. Jordaania võlg ulatus 2015. aasta lõpus 93,4 %-ni SKP-st.

Jordaanial on hiljuti loodud, kuid järjest tihedam partnerlus Euroopa Liiduga, kes on tema jaoks suuruselt teine kaubanduspartner. Pärast 1997. aastal sõlmitud ja 2002. aastal jõustunud assotsieerimislepingut sai Jordaania 2010. aastal ELilt edasijõudnud partnerriigi staatuse. 2011. aastal alustati ettevalmistusprotsessi põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimiseks. Euroopa Liit on andnud juba Jordaaniale makromajanduslikku finantsabi 180 miljoni euro suuruses summas kriisi tõttu ja selleks, et katta jätkuvat vajadust välisrahastuse järele (otsus abi andmise kohta tehti 2013. aastal, väljamaksed 2015. aastal). EL peab endiselt aitama Jordaanial raskusi ületada.

4. veebruaril Londonis toimunud suurel abistajate konverentsil Supporting Syria and the Region“ kohustus rahvusvaheline üldsus rakendama Jordaania suhtes tõeliselt laiaulatuslikku toetuskava. Rahastamislubadused ulatusid kokku 10 miljardi USA dollarini. EL kohustus sellest summast eraldama 2,39 miljardit eurot, sealhulgas 200 miljoni euro suuruse laenu teistkordse makromajandusliku finantsabina ELi ja Jordaania vahelise uue pakti („EU-Jordan Compact“) raames. Nimetatud abi täiendab Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi ja ELi rakendatavate eelarvetoetuse pakettide raames antavaid toetusi. Kuna Jordaania täidab makromajandusliku finantsabi andmiseks vajalikke tingimusi nii demokraatia valdkonnas (hiljutised edusammud konstitutsioonikohtu ja sõltumatu valimiskomisjoni loomise näol) kui ka makromajanduslikes küsimustes, võib tehing toimuda.

Jordaania majanduslikke raskusi silmas pidades peab EL toetama oma partnerit, kelle pagulaspoliitika väärib austust. Raportöör soovib seega, et makromajandusliku finantsabi programm rakendataks võimalikult kiiresti, et Jordaanial oleks sellest praegusel otsustaval hetkel konkreetset abi. Lisaks soovitab raportöör, et Euroopa Komisjon peaks Jordaania ametivõimudega vastastikuse mõistmise memorandumi üle peetavaid läbirääkimisi paindlikult ja arukalt ning teeks pädevatel rahvusvahelistel foorumitel ja konkreetsete meetmete kaudu tööd selleks, et leida lahendusi üha suureneva Jordaania võlakoorma kergendamiseks.

Euroopa Parlament eeldab, et Jordaaniale ette nähtud täiendavat makromajanduslikku finantsabi rakendatakse kooskõlas makromajandusliku finantsabi vahendi suhtes praegu kohaldatavate heade tavadega ning eelkõige, et Jordaaniat ei kohustata järgima konkreetset ajakava ELi ja Jordaania vahelises vastastikuse mõistmise memorandumis toodud tingimuste täitmiseks.


LISA: VÄLISKOMISJONI KIRI

Viide: D (2016)37818

Bernd Lange

Rahvusvahelise kaubanduse komisjoni esimees

Teema:  Makromajandusliku finantsabi andmine Jordaania Hašimiidi Kuningriigile – COM(2016) 431 final 2016/0197 (COD)

Austatud härra Lange

Vastavalt väliskomisjoni koordinaatorite loale ja kõnealuse ettepaneku kiire menetlemise huvides on mul väliskomisjoni esimehena au edastada käesolevas kirjas väliskomisjoni arvamus ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Jordaania Hašimiidi Kuningriigile.

Väliskomisjon toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut täielikult. Jordaania on teatavasti ELi jaoks väga tähtis partnerriik, kellega meil on tihedad majandussidemed. 2014. aastal oli EL Jordaania suuruselt teine kaubanduspartner. Olulised on ka poliitilised ja julgeolekusidemed, sest tänu oma geograafilisele asukohale on Jordaanial piirkonna stabiilsuse ja julgeoleku tagamisel strateegiline tähtsus. Sooviksin rõhutada Jordaania strateegilist rolli ISISe-vastases koalitsioonis ja Jordaania suuri pingutusi julgeoleku- ja luurevaldkonnas.

Alates Süüria kriisist algusest 2011. aastal on Jordaania vastu võtnud suure hulga pagulasi Süüriast (umbes 1,3 miljonit), aga ka Iraagist, Liibüast ja Jeemenist, mistõttu on riigi majandus, avalikud teenused ja taristud veel suurema surve all. Seetõttu on selles piirkonnas tekkinud poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus Jordaania jaoks eriti halb. Jordaania peab piirkonna tuleviku huvides stabiilsuse säilitama ja väärib kõiki vahendeid, mis aitavad üliolulist stabiilsust hoida.

Seetõttu väljendab väliskomisjon teise makromajandusliku finantsabi üle heameelt ning peab tervitatavaks, et see oleks üks osa nn ELi-Jordaania kokkuleppest. Kokkuleppe näol on tegemist väga vajaliku algatusega, mis sisaldab mõlema poole täpseid kohustusi (k.a ELi finantsabi) ja mille eesmärk on samas käsitleda mitmeid poliitilisi prioriteete. Väliskomisjon kordab, et ELi ja Jordaania vahel tuleb luua tihedamad poliitilised, julgeoleku-, kaubandus- ja koostöösidemed. Sellega seoses väljendab väliskomisjon heameelt avalduste üle, mille kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Mogherini tegi 20. juulil ELi ja Jordaania assotsiatsioonikomitee 10. kohtumisel. Peale selle on meil eriti hea meel selle üle, et makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimuseks (nagu on kirjas ettepaneku põhjendustes 19 ja 20, lk 11) seati, et Jordaania järgib tõhusaid demokraatlikke mehhanisme (sh parlamentaarne mitmeparteisüsteem ja õigusriigi põhimõte) ning tagab inimõiguste austamise.

Väliskomisjon on seisukohal, et EL ja rahvusvahelised finantseerimisasutused peaksid Jordaaniale pakkuma vajalikku toetust, et tagada stabiilsus riigis endas ja kogu piirkonnas. Väliskomisjoni esimehena kordan, et Jordaaniale tuleb anda asjakohast toetust ning Euroopa Liidu ja Jordaania vahel tuleb jätkata poliitilist ja majandusalast dialoogi.

Olen kindel, et rahvusvahelise kaubanduse komisjon võtab oma seisukoha vastuvõtmisel ja nõukoguga läbirääkimiste pidamisel seda seisukohta arvesse.

Lugupidamisega

Elmar Brok

Koopia:  Marisa Matias, Mašriki riikidega suhtlemiseks loodud delegatsiooni esimees

    Emmanuel Maurel, raportöör


LISA: EELARVEKOMISJONI KIRI

D(2016) 40152

Bernd Lange

Esimees

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon

                ASP 12G205

Teema:   Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Jordaania Hašimiidi Kuningriigile

Austatud esimees

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon on koostamas raportit ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Jordaania Hašimiidi Kuningriigile (2016/0197 (COD)) mahus 200 miljonit eurot.

Eelarvekomisjoni koordinaatorid otsustasid esitada oma seisukoha ametliku arvamuse asemel kirja teel.

Ametlikul lähetusel Jordaaniasse 2016. aasta mais oli eelarvekomisjoni delegatsioonil tõepoolest võimalus kontrollida mitte üksnes pagulaste sissevoolust tekkinud pinget Jordaania ressurssidele, vaid ka Süüria kriisi ja piirkonna ebastabiilsuse laiemaid majanduslikke ja rahalisi tagajärgi. Komisjoni liikmed kiitsid riigi ja vastuvõtvate kogukondade vastupidavust nende probleemide suhtes ning rõhutasid tähtsat rolli, mida riik peaks pagulaste elutingimuste parandamisel ja piirkonna stabiliseerimisel jätkuvalt etendama.

Eelarvekomisjoni delegatsioon, kes esitas pärast naasmist aruande kogu komisjonile, võttis teadmiseks, et seoses Süüria kriisiga on liit suurendanud Jordaaniale antavat finantsabi, mis moodustab 2016. aastal kokku 293,6 miljonit eurot. Seda abi antakse mitmete rahastamisvahendite ja mehhanismide, peamiselt Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi (2016. aastal 140 miljonit eurot), aga ka humanitaarabi (53 miljonit eurot), stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi (21,8 miljonit eurot), arengukoostöö rahastamisvahendi (13 miljonit eurot), demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi (0,8 miljonit eurot) ning samuti Süüria kriisile reageerimiseks loodud Euroopa Liidu piirkondliku usaldusfondi kaudu (65 miljonit eurot). Lisaks – võttes arvesse otsest survet Jordaania riigi rahandusele – lepiti 2013. aastal kokku esimeses makromajandusliku finantsabi laenude paketis, mis maksti välja 2015. aastal.

Eelarvekomisjoni delegatsioon märkis, et Londonis 4. veebruaril 2016 Süüria ja piirkonna toetuseks korraldatud konverentsil lubas rahvusvaheline üldsus, sh liit, eraldada täiendavaid rahalisi vahendeid. Jordaania seevastu esitas terve rea meetmeid, mida ta on valmis võtma, et võimaldada suuremale arvule lastele haridust ja luua pagulastele töövõimalusi. Liit omalt poolt asus seejärel Jordaaniaga läbirääkimistesse vastastikuste kohustuste kokkulepete üle.

Tegelike vajaduste põhjaliku hindamise alusel asus eelarvekomisjon seetõttu järgmisele seisukohale.

Käesolev teine makromajandusliku finantsabi pakett tuleks osana Londoni konverentsil võetud kohustustest kiiresti vastu võtta, et tugevdada riigi ja vastuvõtvate kogukondade vastupidavust. Samal ajal peaks ka Euroopa Komisjon näitama, et ta suudab Londonis antud lubadusi kiiresti ja tõhusalt ellu viia.

Paralleelselt sellega peaks liit veenduma, et Jordaania täidab pagulaste haridusele ja tööturule juurdepääsu parandamise osas antud lubadusi. Samuti peaks Jordaania aitama leida lahendust praegu ilma piisava humanitaarabita Süüria ja Jordaania piirile peatuma jäänud pagulaste jaoks.

Kuna Jordaania ametivõimud taotlesid 350 miljoni euro suurust uut makromajanduslikku finantsabi, ei tohiks komisjon kasutada „ELi eelarve manööverdamise võimalusi“ ühena põhjendustest selle summa vähendamiseks 200 miljonile eurole. Olles täielikult teadlik praegusest kättesaadavate rahaliste vahendite nappusest rubriigis 4 („Globaalne Euroopa“), märgib eelarvekomisjon, et 9% suurused maksed välistegevuse tagatisfondi (6,75 miljonit eurot aastas kahe aasta jooksul) oleks tõenäoliselt võimalik teha, ilma et see mõjutaks muid poliitikavaldkondi selle eelarverea finantsplaneeringus, mille suuruseks mitmeaastase finantsraamistiku praegusel kujul on eelseisvatel aastatel eeldatavasti üle 200 miljoni euro aastas. Kiiresti muutuvas keskkonnas eeldab eelarvekomisjon seetõttu, et komisjon kinnitab või ajakohastab oma hinnangu riigi täiendava välisrahastamisvajaduse kohta enne käesolevat teist makromajandusliku finantsabi paketti puudutava seadusandliku menetluse lõpuleviimist.

Lugupidamisega

Jean Arthuis


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Makromajandusliku finantsabi andmine Jordaania Hašimiidi Kuningriigile

Viited

COM(2016)0431 – C8-0242/2016 – 2016/0197(COD)

EP-le esitamise kuupäev

29.6.2016

 

 

 

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

INTA

7.7.2016

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

istungil teada andmise kuupäev

AFET

7.7.2016

BUDG

7.7.2016

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

otsuse kuupäev

AFET

12.7.2016

BUDG

7.10.2016

 

 

Raportöörid

nimetamise kuupäev

Emmanuel Maurel

13.7.2016

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

31.8.2016

26.9.2016

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

13.10.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laima Liucija Andrikienė, Maria Arena, Tiziana Beghin, David Campbell Bannerman, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Santiago Fisas Ayxelà, Christofer Fjellner, Jude Kirton-Darling, Bernd Lange, David Martin, Emma McClarkin, Anne-Marie Mineur, Sorin Moisă, Alessia Maria Mosca, Franz Obermayr, Artis Pabriks, Franck Proust, Viviane Reding, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Matteo Salvini, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty, Adam Szejnfeld, Hannu Takkula, Iuliu Winkler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Dita Charanzová, Edouard Ferrand, Agnes Jongerius, Sander Loones, Fernando Ruas, Lola Sánchez Caldentey

Esitamise kuupäev

17.10.2016

Õigusteave - Privaatsuspoliitika