Menetlus : 2016/2011(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0299/2016

Esitatud tekstid :

A8-0299/2016

Arutelud :

Hääletused :

PV 01/12/2016 - 6.26
CRE 01/12/2016 - 6.26
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0481

RAPORT     
PDF 266kWORD 53k
17.10.2016
PE 584.146v02-00 A8-0299/2016

Euroopa maksekäsumenetluse kohaldamise kohta

(2016/2011(INI))

Õiguskomisjon

Raportöör: Kostas Chrysogonos

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa maksekäsumenetluse kohaldamise kohta

(2016/2011(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut Euroopa maksekäsumenetluse ja meetmete kohta, mis lihtsustavad ja kiirendavad väikesi nõudeid käsitlevaid kohtuvaidlusi (COM(2002)0746),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus(1),

–  võttes arvesse komisjoni 4. oktoobri 2012. aasta määrust (EL) nr 936/2012, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1896/2006 (millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus) lisasid(2),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1896/2006 (millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus) kohaldamise kohta (COM(2015)0495),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse koostatud hinnangut Euroopa maksekäsumenetluse rakendamise kohta Euroopa tasandil,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0299/2016),

A.  arvestades, et komisjon esitas aruande, milles vaadati läbi Euroopa maksekäsumenetluse toimimine vastavalt määruse (EÜ) nr 1896/2006 artiklile 32;

B.  arvestades, et aruande esitamine hilines peaaegu kaks aastat ja see ei hõlma iga liikmesriigi kohta nõutud laiendatud ja ajakohastatud mõjuhinnangut, milles võetakse arvesse kõigi liikmesriikide erinevaid õigusnorme ja nende koostalitlusvõimet, vaid ainult puudulikku tabelit statistiliste andmetega, mis sisaldab peamiselt 2012. aastast pärinevat teavet; arvestades, et Euroopa maksekäsk on valikuline menetlus, mida saab piiriüleste juhtumite korral kasutada siseriikliku maksekäsumenetluse alternatiivina;

C.  arvestades, et kõnealune menetlus loodi selleks, et võimaldada kiirelt, hõlpsalt ja odavalt nõuda sisse summad, mis tulenevad kindlatest, kindlasummalistest ja tasumisele kuuluvatest võlgadest, mida kostja ei vaidlusta; ning arvestades, et statistika kohaselt näib selle menetluse toimimine olevat üldjoontes rahuldav, kuid menetluse täit potentsiaali ei ole kaugeltki mitte ära kasutatud, kuivõrd seda kasutatakse peamiselt neis liikmesriikides, mille õigusaktid sisaldavad sarnast riiklikku menetlust;

D.  arvestades, et Euroopa maksekäsumenetlus kuulub tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö meetmete hulka, millel on piiriülene mõju ja mida on vaja siseturu toimimiseks;

E.  arvestades, et maksete hilinemine on peamine maksejõuetuse põhjus, mis ohustab ettevõtete – ning ennekõike väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate – püsimajäämist ning selle tagajärjel kaob hulk töökohti;

F.  arvestades, et tuleks võtta konkreetseid meetmeid, sealhulgas korraldada kohandatud teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, et teavitada kodanikke, ettevõtjaid, õiguspraktikuid ja muid asjaomaseid osapooli menetluse kasutamise võimalusest, toimimisest, kohaldamisest ja selle eelistest;

G.  arvestades, et teatavates liikmesriikides, kus Euroopa maksekäsumenetlust ei kohaldata kehtivate õigusaktide kohaselt, tuleks maksekäske väljastada kiiremini ja igal juhul tuleks järgida määrusega seatud 30-päevast tähtaega, pidades silmas asjaolu, et maksekäske saab täitmisele pöörata üksnes nõuete puhul, mida ei vaidlustata;

H.  arvestades, et tuleks ergutada süsteemi e-Codex arendamist, et võimaldada avaldusi esitada elektroonilisel teel, võttes täiendavaid meetmeid, mis on suunatud menetluse tõhusamale kasutamisele;

I.  arvestades, et rohkem liikmesriike peaks järgima Prantsusmaa, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose ja Rootsi eeskuju ning võimaldama nõude esitajal esitada avaldust muudes keeltes ja võtma üldiselt toetavaid meetmeid, et minimeerida võõrkeele kasutamisest tulenevat veamäära;

J.  arvestades, et menetluse lihtsustatud olemus ei tähenda, et seda võiks kasutada ebaõiglaste lepingutingimuste kehtestamiseks, kuivõrd määruse (EÜ) nr 1896/2006 artiklis 8 nõutakse, et kohus otsustaks, kas talle kättesaadavale teabele tuginedes on nõue põhjendatud, tagades seeläbi kooskõla Euroopa Kohtu kõnealust teemat puudutava kohtupraktikaga; arvestades lisaks, et õigustest ja menetlustest tuleks teavitada kõiki asjaomaseid osapooli;

K.  arvestades, et standardvormid vajavad läbivaatamist ja neid tuleks edaspidi korrapäraselt läbi vaadata, et ajakohastada liikmesriikide ja vääringute loetelu ning sätestada paremini nõuetelt intressi maksmine, kaasa arvatud sissenõutava intressi asjakohane kirjeldus;

L.  arvestades, et komisjon peaks kaaluma ettepaneku tegemist, et vaadata läbi sätted, mis käsitlevad menetluse kohaldamisala ja maksekäskude erandjuhtudel läbivaatamist;

1.  väljendab heameelt Euroopa maksekäsumenetluse eduka toimimise üle kõigis liikmesriikides ja tõdeb, et menetlust saab kohaldada vaidlustamata nõuetega seotud tsiviil- ja kaubandusasjades ning selle peaeesmärk on lihtsustada ja kiirendada võlausaldajate õiguste piiriülese tunnustamise ja jõustamise menetlust ELis;

2.  taunib märkimisväärset, peaaegu kahe aasta pikkust viivitust komisjoni aruande esitamisel, millega vaadatakse läbi määruse (EÜ) nr 1896/2006 rakendamine;

3.  peab kahetsusväärseks, et komisjoni aruandes ei ole esitatud laiendatud mõjuhinnangut iga liikmesriigi kohta, nagu on nõutud määruse (EÜ) nr 1896/2006 artiklis 32; taunib asjaolu, et kõnealuses aruandes ei sisaldu ajakohast teavet liikmesriikides Euroopa maksekäsumenetluse toimimise ja rakendamisega seoses valitseva olukorra kohta; palub seetõttu komisjonil koostada laiendatud, ajakohastatud ja üksikasjalik mõjuhinnang;

4.  peab samuti kahetsusväärseks seda, et Euroopa maksekäsumenetluse kasutamine on liikmesriigiti väga erinev; rõhutab sellega seoses, et ELi õigusaktidega pakutavast lihtsustatud ja tänapäevasest menetlusest hoolimata põhjustavad liikmesriikidevahelised erinevused rakendamises ja soov valida Euroopa maksekäsumenetluse asemel riiklikud õigusaktid olukorra, kus määruse (EÜ) nr 1896/2006 rakendamise tulemused ei ole optimaalsed ning sellest tulenevalt ei saa Euroopa kodanikud kasutada oma õigusi piiriülesel tasandil, mis võib vähendada usaldust ELi õigusaktide vastu;

5.  juhib tähelepanu sellele, et kodanikud kasutavad menetlust kõige sagedamini ja on sellest kõige teadlikumad nendes liikmesriikides, kus on olemas sarnased vahendid riiklikul tasandil;

6.  on seisukohal, et vaja on astuda praktilisi samme selleks, et põhjalikumalt teavitada kodanikke, ettevõtjaid, õiguspraktikuid ja kõiki muid asjaomaseid osapooli Euroopa maksekäsumenetluse kasutamise võimalusest, toimimisest, kohaldamisest ja selle eelistest piiriüleste juhtumite puhul; rõhutab lisaks, et kodanikke ning ennekõike väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid on vaja abistada, et nad kasutaksid, mõistaksid ja tunneksid paremini kehtivaid õigusakte, et nõuda piiriüleselt sisse nõudeid asjakohaste ELi õigusaktide alusel;

7.  toonitab vajadust, et liikmesriigid esitaksid komisjonile tõhusa järelevalve ja hindamise eesmärgil täpsed, põhjalikud ja ajakohastatud andmed;

8.  ergutab liikmesriike püüdma väljastada maksekäsud 30 päeva jooksul ja võtma võimaluse korral vastu võõrkeeltes koostatud avaldusi, võttes arvesse asjaolu, et tõlkimisega seotud nõuded avaldavad negatiivset mõju menetlusega seotud kuludele ja menetlusajale;

9.  toetab täielikult tööd, mida on tehtud selleks, et võimaldada edaspidi Euroopa maksekäsuavalduste esitamist elektroonilisel teel; palub seetõttu komisjonil sellega seoses ergutada e-CODEX katseprojekti kasutamist ja laiendada seda kõikidele liikmesriikidele, võttes aluseks komisjoni poolt Euroopa maksekäsuavalduste elektroonilise esitamise kohta läbi viidud uuringu;

10.  palub komisjonil võtta vastu nõutud ajakohastatud standardvormid, et sätestada muu hulgas paremini nõuetelt intressi maksmise asjakohane kirjeldus;

11.  on seisukohal, et määruse tulevasel läbivaatamisel tuleks pöörata tähelepanu teatavate erandite kaotamisele menetluse kohaldamisalas ja Euroopa maksekäskude läbivaatamist käsitlevate sätete muutmisele;

12.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

(1)

ELT L 399, 30.12.2006, lk 1.

(2)

ELT L 283, 16.10.2012, lk 1.


SELETUSKIRI

Menetluse eesmärk

Euroopa maksekäsumenetluse eesmärk on võimaldada lihtsustada summade sissenõudmist piiriüleste menetluste puhul. Menetlus on vabatahtlik ja seega saab seda kasutada piiriüleste juhtumite korral mitmesuguste samaväärsete siseriiklike menetluste alternatiivina. Lihtsamalt öeldes võimaldab menetlus võlausaldajatel taotleda lihtsal viisil maksekäsku, et nõuda sisse vaidlustamata tsiviil- ja kaubandusnõudeid. Maksekäsu avalduse võib esitada kirja teel või elektrooniliselt (mida tehakse sagedamini) ja selleks ei ole vaja juristi abi. Maksekäsk on jõustatav teistes liikmesriikides ilma täiendavate formaalsusteta.

Euroopa maksekäsk väljastatakse automaatselt, pelgalt avalduse alusel, kuid võlgnik saab esitada vastuväite 30 päeva jooksul. Sellise vastuväite esitamise korral maksekäsumenetlus lõpetatakse ning saab alustada võistlevat kohtumenetlust.

Menetluse kasutamine

Komisjon märgib, et igal aastal esitatakse ligikaudu 12 000 Euroopa maksekäsu avaldust. Näib, et menetlus on kõige tavapärasem riikides, kus on kehtestatud sarnane siseriiklik menetlus, mis tähendab seda, et sihtrühm tunneb seda võimalust paremini. Mõnes liikmesriigis on kasutamise määr väga madal, mis viitab sellele, et tuleks teha rohkem jõupingutusi ettevõtjate ja õiguspraktikute teavitamiseks menetluse olemasolust ja eelistest.

Praktiline rakendamine

Euroopa maksekäsumenetluse kasutamise tõhusa toimimise jaoks on mitu tegurit väga olulise tähtsusega. Esiteks tuleb maksekäsk väljastada kiiresti, sest nõuet ei ole vaja põhjalikult uurida. Määruses nähakse ette, et maksekäsud tuleks väljastada 30 päeva jooksul. Siiski näib, et samal ajal kui mõned liikmesriigid väljastavad need ettenähtud tähtaja jooksul, kulub teistel selleks oluliselt rohkem aega, mõnel juhul rohkem kui pool aastat. See ei ole vastuvõetav.

Teiseks peaks olema asjaomaseid vorme võimalik esitada elektroonilisel teel. Praegu on võimalik vorme elektrooniliselt täita, mis juba vähendab vigade arvu ja puuduliku teabe esitamist vormides. See peaks aitama vähendada ka parandamistaotluste või parandamist vajavate avalduste arvu. Selles küsimuses võiks rohkem ära teha, eriti süsteemi e-Codex abil, nii et vorme oleks võimalik ka tegelikult elektroonilisel teel esitada.

Kolmandaks, kuna tegemist on piiriülese menetlusega, peaksid liikmesriigid võtma võimaluse korral vastu avaldusi, mis on koostatud muus keeles kui nende ametlik keel. Prantsusmaa on teistele selle suhtes eeskujuks, sest seal võetakse vastu avaldusi viies keeles. Enamikus liikmesriikides aga võõrkeeles koostatud avaldusi vastu ei võeta.

Õigusküsimused

Euroopa maksekäsumenetluse kohaldamise käigus on tekkinud mitmeid õiguslikke küsimusi. Esiteks ei ole esialgses määruses piisavalt selgesõnaliselt sätestatud intresside maksmine põhinõudelt. Olukorda on täpsustatud kohtupraktikaga: Euroopa maksekäsumenetlust on võimalik kasutada selleks, et nõuda sisse intressid, mis on kogunenud kuni tegeliku maksmise päevani(1). Kuid vormidel võiks niisuguse nõude esitamise muuta lihtsamaks asjaomaste osade täpsustamise kaudu.

Teiseks on saanud selgeks, et Euroopa maksekäsumenetluse täielik automaatsus – nagu võrreldavate siseriiklike menetluste oma – ei ole tegelikkuses alati kooskõlas tarbijakaitsega. Euroopa Kohus on otsustanud, et isegi kui kohus ei peaks tavaliselt võtma arvesse maksekäsu aluseks olevat õiguslikku olukorda, peab kohus tarbijakaitseõiguse tõhususe kohaselt kaaluma vähemalt seda, kas lepingu klausel, mille alusel äriühing nõuab nõude tasumist, on tarbija suhtes õiglane(2). Kui see on ebaõiglane, ei tohiks maksekäsku väljastada. See on määrusega kooskõlas, sest selles on märgitud, et kohus peaks hindama, kas nõue näib olevat põhjendatud.

Vaidlustamine ja läbivaatamine

Kui kostja vaidlustab avalduse, ei saa menetlust jätkata. Olenevalt avalduse esitaja märkustest, võib juhtumi menetluse lõpetada, jätkata selle menetlemist tavapärase kohtumenetluse raames või pärast 2015. aasta läbivaatamist ka väiksemate kohtuvaidluste menetluse raames. Vaidlustamise määr on liikmesriigiti erinev ja sõltub ilmselt sellest, kas siseriiklikus õiguses tuntakse sarnast menetlust. Riikides, kus on kehtestatud sarnane siseriiklik kord, on vaidlustamise määr üsna madal, samas kui mõnes riigis ulatub vaidlustamise määr üle 50 %.

Euroopa maksekäsumenetluse olemuse seisukohast on läbivaatamine võimalik vaid erandjuhtudel, näiteks kui õigust kaitsele ei ole austatud. 2015. aastal kaaluti erandjuhul läbivaatamist käsitlevaid sätteid, kuid seni on tekst muutmata. Täpsustamine oleks olnud siiski soovitav.

Menetluse võimalik muutmine

Raportöör on seisukohal, et komisjon peaks võtma vastu teatavate standardvormide uued versioonid, et võtta arvesse mitmesuguseid aastate jooksul toimunud muutusi ja muuta intressimaksete osad selgemaks. Raportöör on arvamusel, et määrus iseenesest ei vaja kiiret muutmist, kuid võib-olla oleks vaja eemaldada mõned menetluse kohaldamisala piirangud, arvestades ELi perekonnaõiguses tehtud edasiminekuid. Rohkem tööd tuleb teha ka Euroopa maksekäsu läbivaatamise avalduste valdkonnas.

(1)

Euroopa Kohtu (esimene koda) 13. detsembri 2012. aasta otsus kohtuasjas C-215/11: Iwona Szyrocka vs. SiGer Technologie GmbH, ECLI:EU:C:2012:794, punkt 53.

(2)

Euroopa Kohtu (esimene koda) 14. juuni 2012. aasta otsus kohtuasjas C-618/10: Banco Español de Crédito, SA vs. Joaquín Calderón Camino, ECLI:EU:C:2012:349, punkt 57.


VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

13.10.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Max Andersson, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Therese Comodini Cachia, Mady Delvaux, Rosa Estaràs Ferragut, Enrico Gasbarra, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Julia Reda, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, József Szájer, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Daniel Buda, Sergio Gaetano Cofferati, Pascal Durand, Evelyne Gebhardt, Constance Le Grip, Virginie Rozière

Õigusalane teave