Menetlus : 2015/2350(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0306/2016

Esitatud tekstid :

A8-0306/2016

Arutelud :

PV 21/11/2016 - 16
CRE 21/11/2016 - 16

Hääletused :

PV 22/11/2016 - 5.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0436

RAPORT     
PDF 290kWORD 60k
19.10.2016
PE 583.867v02-00 A8-0306/2016

veeteedel toimuva reisijateveo võimaluste ärakasutamise kohta

(2015/2350(INI))

Transpordi- ja turismikomisjon

Raportöör: Keith Taylor

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

veeteedel toimuva reisijateveo võimaluste ärakasutamise kohta

2015/2350 (INI)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 1974. aasta muudetud rahvusvahelist konventsiooni inimelude ohutusest merel (SOLASi konventsioon),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni 1978. aasta protokolli, mis on seotud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooniga,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 2006. aasta puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärku (COP 21) ja Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimivat konventsiooniosaliste konverentsi 11. istungjärku (CMP 11), mis toimus Pariisis 30. novembrist kuni 11. detsembrini 2015. aastal,

–  võttes arvesse komisjoni 28. märtsi 2011. aasta valget raamatut „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“ (COM(2011)0144),

–  võttes arvesse komisjoni 21. jaanuari 2009. aasta teatist „Strateegilised eesmärgid ja soovitused seoses ELi meretranspordipoliitikaga kuni 2018. aastani“ (COM(2009)0008),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010(2),

–  võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni strateegiliste eesmärkide ja soovituste kohta seoses ELi meretranspordipoliitikaga kuni 2018. aastani(3),

–  võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni 2011. aasta transpordipoliitika valge raamatu rakendamise kohta: vahekokkuvõte ja edasised sammud säästva liikuvuse suunas(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1177/2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004(5),

–  võttes arvesse komisjoni 24. mai 2016. aasta aruannet „Aruanne, milles käsitletakse määruse (EL) nr 1177/2010 (mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004) kohaldamist“ (COM(2016)0274),

–  võttes arvesse komisjoni 10. septembri 2013. aasta teatist „Siseveetranspordi kvaliteedi tõstmise kohta – NAIADES II” (COM(2013)0623),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/87/EÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1090/2010, millega muudetakse direktiivi 2009/42/EÜ kaupade ja reisijate merevedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta(7),

–  võttes arvesse nõukogu 18. juuni 1998. aasta direktiivi 98/41/EÜ ühenduse liikmesriikide sadamatesse või sadamatest liiklevate reisilaevade pardal olevate isikute registreerimise kohta(8),

–  võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 3051/95 ro-ro-tüüpi reisiparvlaevade meresõiduohutuse korralduse kohta(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiivi 2012/33/EL, millega muudetakse direktiivi 1999/32/EÜ seoses laevakütuste väävlisisaldusega(10),

 –  võttes arvesse komisjoni 16. oktoobri 2015. aasta aruannet „REFIT – Suuna kohandamine: ELi reisilaevade ohutust käsitlevate õigusaktide toimivuse kontroll“ (COM(2015)0508),

–  võttes arvesse komisjoni 31. märtsi 2016. aasta aruannet „Direktiivi 2000/59/EÜ (laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates) hindamine õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames“ (COM(2016)0168),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A8-0000/2016),

A.  arvestades, et pikkade rannikualade ning arvukate saarte ja jõgedega Euroopa geograafia pakub erakordseid võimalusi säästvaks reisijateveoks veeteedel;

B.  arvestades, et veeteedel toimuv reisijatevedu rannikulaevanduse (lähimerevedu), siseveetee- ja mereparvlaevade, linna- ja äärealade liikuvuse, ristluse ja turismi valdkonnas pakub suuri võimalusi kasutada nii taristu kui ka laevadega seotud olemasolevat ülemäärast mahtu ning on Euroopa Liidu erinevate piirkondade ühendamisel otsustava tähtsusega, mistõttu on tegemist olulise ühtekuuluvust suurendava teguriga; arvestades, et peale selle soodustab ristlus ja parvlaevadega seotud tegevus rannikuturismi, kuna see on üks peamisi merendustegevusi Euroopas;

C.  arvestades, et viimaste aastate jooksul on täheldatud suundumust selliste laevaliikluse eri valdkondade jaoks mõeldud aluste (st jõe- ja merelaevad) intensiivse väljatöötamise poole, mis vastavad merelaevadele esitatavatele nõuetele ja mille parameetrid võimaldavad liikuda ka madalas vees;

D.  arvestades, et tänu tehnika arengule on veetransport muutunud taas alternatiiviks linnakeskustesse viivatele ülekoormatud teedele;

E.  arvestades, et ehkki mõlemat turuosa käsitleb üks ja sama sadamavaldaja, puutuvad veeteedel toimuva reisijateveo ja kaubaveo valdkonnad kokku erinevate probleemidega ning neil on erinevad vajadused seoses taristu, keskkonnaprobleemide, käitamisega seotud küsimuste, turvalisuse ning sadama ja linna vaheliste suhetega;

F.  arvestades, et veetranspordivaldkonna reisijatejaamade integreerimine taristu omavahelist ühendamist käsitlevasse Euroopa poliitikasse, mida rakendatakse juba üleeuroopalist transpordivõrku käsitleva määrusega (EL) nr 1315/2013 ja Euroopa ühendamise rahastut käsitleva määrusega (EL) nr 1316/2013, pakub täiendavat Euroopa lisaväärtust;

G.  arvestades, et veetranspordi projektide jaoks on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist (EFSI) võimalik saada tavapäraseid toetusi täiendava vahendina ka laene ja tagatisi;

H.  arvestades, et siseveetransporti peetakse keskkonnahoidlikuks transpordiharuks, mis nõuab erilist tähelepanu ja toetust, ning et valges raamatus soovitatakse edendada mere- ja siseveetransporti, suurendada ranniku- ja siseveelaevanduse osakaalu ning parandada vedude ohutust;

I.  arvestades, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon ja ettepanek võtta vastu Euroopa juurdepääsetavuse akt ei ole mitte ainult usaldusväärne juhis määruse (EL) nr 1177/2010 rakendamiseks ja vajaduse korral selle edasiseks läbivaatamiseks, vaid ka reisijate õigusi käsitleva õigusakti vastuvõtmiseks ühendvedude kontekstis, ning et niisugune õigusakt peaks hõlmama tõketeta juurdepääsetavust puudega või piiratud liikumisvõimega isikute jaoks;

J.  arvestades, et ehkki veeteedel toimuvat reisijatevedu peetakse ohutuks transpordiliigiks, on selles sektoris varem toimunud mitu traagilist õnnetust, sealhulgas laevadega Estonia, Herald of Free Enterprise, Costa Concordia, Norman Atlantic ja UND Adryatik;

K.  arvestades, et EL on oma meretranspordipoliitika strateegias kuni 2018. aastani sätestanud eesmärgi asuda merendusuuringute ja -innovatsiooni ning laevaehituse valdkonnas maailmas juhtpositsioonile, et parandada laevade energiatõhusust ja tehnoloogilist arukust, vähendades nende mõju keskkonnale, viies õnnetuste ohu miinimumini ja suurendades elukvaliteeti merel;

L.  arvestades, et jõeristluslaevade turism ning jõgedel, kanalitel ja muudel siseveekogudel toimuv reisijatevedu on kasvamas Euroopa jõgede paljudes lõikudes ja nende äärde jäävates linnatranspordisõlmedes;

M.  arvestades, et EL on võtnud vastu mitu veeteede kasutamisel põhinevat makrostrateegiat, sealhulgas Doonau piirkonna, Joonia ja Aadria mere piirkonna ning Läänemere piirkonna strateegia;

1.  on seisukohal, et veeteedel toimuv reisijatevedu tuleb seada ELi ja liikmesriikide transpordipoliitika tegevuskavas olulisemale kohale; seepärast arvab, et riigid peaksid püüdlema veeteedel toimuva reisijateveo ühtse piirkonna poole, näiteks lihtsustades veeteedel toimuvast piiriülesest reisijateveost tulenevat halduskoormust;

Konkurentsivõime

2.  ergutab liikmesriike, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi ning komisjoni võtma veeteedel toimuvat reisijatevedu arvesse ning eelkõige parandama sellega seotud taristut, nii põhi- kui ka üldist võrku üleeuroopalise transpordivõrgu ja Euroopa ühendamise rahastu raames, tugevdades selle ühendatust muu hulgas sisemaa raudteetaristuga, sh sellise taristu ja teabe võimaldamine, millega tagataks kõikide reisijate liikumisvajadustega arvestamine;

3.  ergutab arendama meremagistraale, sealhulgas kolmandates riikides, et edendada tõhusat mitmeliigilist transporti, soodustada selle liigi integreerimist muude transpordivõrkude ja -liikidega, kõrvaldada peamiste võrgutaristute kitsaskohad ning tagada territoriaalne ühtsus ja lõimumine;

4.  rõhutab vajadust kõrvaldada kitsaskohad Lääne-Euroopa laiendatud siseveeteede süsteemi ja Ida-Euroopa olemasoleva, märkimisväärselt ja paiguti täielikult degradeerunud süsteemi ühenduskohtades;

5.  kutsub komisjoni üles avaldama iga-aastase ülevaate veeteedel toimuva reisijateveo projektidest, mida EL on kaasrahastanud ühtekuuluvus-, struktuuri- ja piirkondlikest fondidest, INTERREGi, programmi „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastu, üleeuroopalise transpordivõrgu ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi vahenditest;

6.  kutsub komisjoni üles avaldama kokkuvõtvat aruannet veeteedel toimuva reisijateveo sektori ELi strateegiate rakendamise kohta;

7.  rõhutab Euroopa statistika olemasolu suurt tähtsust veeteedel toimuva reisijateveo sektori jaoks ettenähtud kavade ja poliitikameetmete kujundamisel, eriti arvandmed nii parvlaevade kui ka ristluslaevade osutatavate piiriüleste mere- ja siseveetransporditeenuste kohta, arvestades, et on piirkondi, mille eri paikade vahelist transporti on võimalik korraldada vaid mööda vett; palub Eurostatil lisada oma mereristlusreisijaid käsitlevasse statistikasse andmed teekonnal sadamaid külastavate reisijate kohta, täpsemalt nende reisijate arvu kohta, kes igas vahesadamas laevale lähevad ja sealt maha tulevad, mitte ainult nende ristlusreisijate arv, kes lähevad igal aastal laevale puhkuse eesmärgil (saabujate ja lahkujate koguarv); nende arvude lisamine annaks ristlussektori ja veeteedel toimuva reisijateveo lisaväärtusest üldiselt realistlikuma ülevaate;

8.  palub komisjonil töötada välja siseveelaevade õnnetuste ja ohtlike juhtumitega, kaasa arvatud piiriülese liiklusega seotud arvandmete ühtse kogumise süsteem;

9.  usub, et veeteedel toimuva reisijateveo integreerimine linnade ja piirkondade ühistranspordivõrgustikesse võib parandada linnades olulisel määral liikuvuse tõhusust, keskkonnatoimet, elukvaliteeti, taskukohasust, maismaatranspordi võrkude ülekoormatuse vähendamist ja mugavust; palub komisjonil täielikult toetada kvaliteetsesse sisemaa taristusse tehtavaid investeeringuid, mis võivad aidata vähendada kohaliku transpordi ülekoormatust ja tagada, et välditakse negatiivset mõju kohalikele elanikele; palub komisjonil koostada loetelud heade tavade näidete kohta kõnealuses valdkonnas;

10.  kutsub liikmesriike üles edendama ja toetama kohalikke siseveelaevanduse aktiveerimise algatusi, mis on suunatud linnastute varustamisele, sh jõesadamates paiknevate jaotuskeskuste ja reisijateveo arendamisele, eelkõige eesmärgiga muuta kõnealused piirkonnad turistidele ligitõmbavamaks;

11.  toonitab, et avalike teenuste kvaliteedi parandamiseks ja turismisektori edasiarendamiseks, eelkõige äärepoolseimates ja eraldatud piirkondades, tuleks veeteedel toimuv reisijatevedu integreerida paremini teabe-, broneeringu- ja piletimüügisüsteemidesse; rõhutab vajadust võtta üleeuroopalise integreeritud piletisüsteemi väljatöötamisel arvesse veeteedel toimuva reisijateveo teenusepakkujaid;

12.  julgustab komisjoni rahastama paremini korraldatud ja tõhusamaid projekte integreeritud transporditeenuste edendamiseks, mille tulemusena vähendatakse järk-järgult energia tarbimist; korraldatakse ümber mitmesuguste avaliku ja erasektori lennu-, mere- ja maismaaveoettevõtjate sõiduplaanid ühendvedude ja reisijateveo parema juhtimise eesmärgil; ühendatakse avaliku ja erasektori ettevõtjate väljastatud piletid digitaalse rakenduse kaudu üheks piletiks;

13.  juhib tähelepanu asjaolule, et võimaluse korral tuleks edendada tavasid, mille kohaselt osutatakse kaubalaevadega ka reisijateveoteenuseid ja vastupidi – näiteks parvlaevade puhul –, sest need pakuvad laevadele võimalusi saavutada parem täitumus ja suurem finantstõhusus ning vähendada teede ülekoormatust;

14.  peab kiiduväärseks veeteedel toimuva reisijateveo sektori püüdlusi võtta kasutusele keskkonnahoidlikumad, vähemsaastavad ja energiatõhusamad laevad, mis on töötatud välja Euroopa raamistiku osana, et muuta veetransport keskkonnasäästlikumaks; on arvamusel, et see toob kaasa odavamad lahendused, mis on säästvad, atraktiivsemad ja seega majanduslikult konkurentsivõimelisemad, muutes sektori üldiselt odavamaks, puhtamaks ja keskkonnasäästlikumaks;

15.  märgib, et ELi peamiste rannikualade eri probleemid nõuavad eri meetmeid (rohkem parvlaevateenuseid Põhjamerel, kvaliteetsemaid ja tehniliselt paremaid parvlaevu Vahemerel jms);

16.  on veendunud, et ELi reisilaevaehituse sektor peab jääma peamiseks konkurentsijõuliseks osalejaks, keda tuleks aktiivsemalt ergutada, ja vähendama samas oma keskkonnajalajälge teadustegevuse ja innovatsiooni sektori stimuleerimise kaudu;

Keskkonnasäästlikkus

17.  kutsub komisjoni üles integreerima veeteedel toimuvat reisijatevedu oma strateegiasse ja võtma meetmeid CO2-heite vähendamiseks kooskõlas COP21 kokkulepetega ja seega vähendama väliskulusid;

18.  julgustab komisjoni ja liikmesriike tõhustama õhusaaste vähendamiseks keskkonnanorme sarnaselt väävliheite piirmäärasid, kütusekvaliteeti ja kütusesäästlikumaid mootoreid käsitlevate Läänemere standarditega;

19.  rõhutab, et transpordi CO2-heite vähendamine nõuab teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas suuri jõupingutusi ja edusamme; toetab komisjoni veeldatud maagaasi, mittefossiilsete alternatiivkütuste, taastuvatel energiaallikatel põhinevate elektri- ja hübriidsüsteemide ning merelaevadele ettenähtud päikese- ja tuuleenergia edendamisel ning ergutab komisjoni kohandama teadustegevust ja innovatsiooni nii, et keskmes oleks eeskätt veeteedel toimuva reisijateveo sektori otstarbekus;

20.  tuletab meelde, et direktiivi 2014/94/EL (alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta) kohaselt tuleb mere- ja siseveelaevadele tagada veeldatud maagaasi tanklad TEN-T põhivõrgu meresadamates 2025. aastaks ja siseveesadamates 2030. aastaks;

21.  kutsub komisjoni üles edendama energiasõltumatust päikesepaneelide kasutamise kaudu, mis paigutatakse sadamaterminali hoonetele ning mis salvestavad päeva jooksul toodetud energia hilisemaks kasutamiseks öösel;

22.  rõhutab, et parvlaevasektor on lähimereveo turu oluline osa ning seetõttu on oluline säilitada selle dünaamikat ja konkurentsivõimet, parandades samal ajal selle keskkonnatoimet ja energiatõhusust;

23.  peab kiiduväärseks sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatistega seotud komisjoni REFITi algatust, mis annab võimaluse ajakohastada kehtivat direktiivi rahvusvahelist arengut arvesse võttes, ning toetab ja julgustab kavatsust võtta seadusandliku tavamenetluse raames vastu uus õigusakt; rõhutab, et see ei tohiks takistada liikmesriikidel käivitada säästlikumaid algatusi, sealhulgas häid teabe- ja järelevalvesüsteeme jäätmete käitlemise kohta nii laevadel kui ka sadamates;

Ohutus ja turvalisus

24.  rõhutab, et saaste ja õnnetuste ennetamine on ülimalt tähtis viis, kuidas Euroopa Meresõiduohutuse Amet saab täita oma ülesannet suurendada piiriüleste mereparvlaevade ja ristluslaevade ohutust ning tagada tarbijakaitse;

25.  tuletab meelde, et parv- ja ristluslaevade töötajad peavad olema saanud väljaõppe, et abistada hädaolukorras tõhusalt reisijaid;

26.  peab kiiduväärseks komisjoni ettepanekut võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse siseveelaevanduse valdkonna kutsekvalifikatsioonide tunnustamist ning nähakse ette meeskonna ja laevajuhtide kvalifikatsiooni ühtlustatud nõuded, et parandada töötajate liikuvust siseveelaevanduses;

27.  rõhutab, et teabesüsteemide, näiteks tavalise radari, SafeSeaNeti, Galileo ja jõeteabeteenuste (RIS) edasiarendamisel tuleks keskenduda ohutuse, turvalisuse ja koostalitlusvõime parandamisele, ning julgustab liikmesriike muutma RISi kasutamist kohustuslikuks;

28.  kutsub pädevaid ametiasutusi üles esildama selget raamistikku vastutuse ja kulude jagamiseks, eesmärgiga parandada ohutust, ning käsitleda töötajate lisakoolitust, juhendamist ja suunamist, ning eriti küsimust tunnustatud simulaatoritel põhineva koolituse heakskiitmise kohta Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) eeskirjade kohase koolitusprogrammi osana; on seisukohal, et teenuste kvaliteeti ja ohutust saab kõige paremini parandada kvalifitseeritud töötajate abil;

29.  peab kiiduväärseks komisjoni uusi seadusandlikke ettepanekuid, et lihtsustada ja parandada ELi vetes reisilaevade ohutust käsitlevaid ühtseid eeskirju ohutuse ja konkurentsivõime edendamise eesmärgil, muutes eeskirjad selgemaks ja lihtsamaks ning viies need kooskõlla arengutega tehnoloogia ja õigusvaldkonnas;

30.  tunnistab, et kuna turvalisus teeb järjest enam muret, võib vaja minna täiendavaid meetmeid, mille puhul võetakse arvesse parvlaevaliikluse ja sadamatoimingute konkreetseid olusid, et tagada igapäevaste parvlaevaühenduste tõrgeteta toimimine;

31.  juhib tähelepanu asjaolule, et märkimisväärne hulk jõgesid moodustavad piiri, ning julgustab vastutavaid ametiasutusi tagama koostöö ning hästi integreeritud ja tõhusad ohutus-, turva- ja hädaolukorra süsteemid, mis toimivad mõlemal pool piiri;

32.  juhib tähelepanu asjaolule, et mitut sisemerd, nt Läänemeri ja Aadria meri, ümbritsevad mitmed liikmesriigid ning ka ELi mittekuuluvad riigid ning kutsub seetõttu vastutavaid ametiasutusi üles looma tõhusaid ohutus-, turva- ja eelkõige hädaolukorra süsteeme;

33.  rõhutab, et kui rahvusvahelised mereparvlaevad sõidavad ELi territoriaalvetes, tuleb kohaldada ELi ja liikmesriikide õigusakte;

Teenuste kvaliteet ja juurdepääsetavus

34.  julgustab komisjoni integreerima määruse (EL) nr 1177/2010 põhimõtted oma ettepanekusse ühendvedude süsteemi reisijate õiguste kohta, kaasa arvatud tõketeta juurdepääs puuetega või piiratud liikumisvõimega isikute jaoks, samuti võtma selles ettepanekus arvesse eakate ja koos lastega reisivate perede erivajadusi; julgustab komisjoni esitama iga aasta kohta statistilised andmed, mis käsitlevad puudega või piiratud liikumisvõimega reisijatega seonduvaid muutusi;

35.  rõhutab veeteedel toimuva reisijateveo sektori tähtsust säästva turismi arendamisel ja hooajalisusest tulenevate probleemide lahendamisel, eriti liidu kaugetes ja äärepoolsetes piirkondades, näiteks ranniku-, saare-, järve- ja maapiirkondades; on lisaks arvamusel, et VKEd peaksid olema turismiteenuste edendamise keskmes; kutsub komisjoni, liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi üles kasutama võimalikult suurel määral VKEdele ettenähtud ELi rahastamisvõimalusi, sealhulgas toetused kõnealuste äärepoolseimate piirkondade kohalikele kogukondadele;

36.  juhib tähelepanu suurepärasele võimalusele luua mugavad ühendused Euroopa siseveeteede ja jalgrattateede võrgustiku vahel, et parandada paljude ELi piirkondade turismialast ligitõmbavust; tuletab meelde, et silmas tuleb pidada veeteedel toimuva reisijateveo teenust kasutavate jalgratastega reisijate vajadusi;

37.  on seisukohal, et ranniku- ja saarepiirkondade turism on vähe arenenud ebapiisavate ühenduste tõttu; on seisukohal, et komisjon peaks võtma arvesse, et nendes piirkondades on suurem nõudlus kvaliteetsete transporditeenuste järele;

38.  on seisukohal, et veeteedel toimuva reisijateveo sektor on oluline ka aladel, kus see praegu ei ole majanduslikult elujõuline, nt hõredamalt asustatud kauged saared;

39.  tuletab meelde, et mõned parvlaevaühendused on elutähtsad liinid – mis on hädavajalik territoriaalse, sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse jaoks selle otseses mõttes – , mis ühendavad äärepoolseimaid piirkondi mandri ning majanduse ja tööstuse kasvu piirkondadega, ja aitavad seeläbi kaasa Euroopa ühtekuuluvusele ja integratsioonile;

40.  rõhutab, et raamistikku, mis aitab tagada ühendused saarte, saarepiirkondade ja äärepoolseimate piirkondadega, tuleks edendada meetmetega, mis aitavad parandada parvlaevade ja asjakohaste terminalide kvaliteeti;

41.  toonitab, kui võimalusterohke ja soovitatav on veeteedel toimuva reisijateveo integreerimine mitmeliigilise liikumiskeskkonna raamistikku, võttes arvesse ühistransporti suurte linnastute territooriumil, nii pendelrände kui ka turismi eesmärgil reisijate jaoks; on sellega seoses seisukohal, et reisijate ligitõmbamise eesmärgil on vaja täiendavaid parandusi, et arendada liikuvust kui teenust integreeritud piletimüügisüsteemide võimaldamise kaudu, eesmärgiga suurendada usaldusväärsust, mugavust, täpsust ja sagedust, vähendada survet logistikaahelatele ning saavutada kiirem pardaleminek;

42.  rõhutab, et teenuste kvaliteedi säilitamiseks ja mereohutuse huvides on väga oluline arendada ELi merendussektoris teadmisi ja oskusi;

°

°  °

43.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT L 348, 20.12.2013, lk 1.

(2)

ELT L 348, 20.12.2013, lk 129.

(3)

ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 10.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0310.

(5)

ELT L 334, 17.12.2010, lk 1.

(6)

ELT L 163, 25.6.2009, lk 1.

(7)

ELT L 325, 9.12.2010, lk 1.

(8)

EÜT L 188, 2.7.1998, lk 35.

(9)

EÜT L 320, 30.12.1995, lk 14.

(10)

ELT L 327, 27.11.2012, lk 1.


SELETUSKIRI

Veeteedel toimuv reisijatevedu, mis hõlmab mereparvlaevu, siseveeteedel sõitvaid parvlaevu, praame ja ristluslaevu, täidab säästvama ja tõhusama Euroopa transpordisektori saavutamisel üliolulist rolli. Seda toetab ohutust, keskkonnanorme, piiriülest koostööd ja konkurentsivõimet ning teenuste kvaliteeti, reisijate õigusi ja tõketeta juurdepääsetavust käsitlev poliitika.

Suur hulk regulaarselt piiri ületavaid isikuid Euroopas liigub maanteede kaudu, tekitades Euroopa linnade teedel kitsaskohti, ummikuid ja viivitusi. Veeteedel toimuva reisijateveo olemasolevate võimaluste parem ärakasutamine aitab vähendada nii ummikuid ja CO2-heidet kui ka parandada õhukvaliteeti ja osutada üldiselt paremaid veoteenuseid.

Euroopa geograafiale on iseloomulikud arvukad jõed, veeteed, suudmealad, pikad rannikualad ja saared ning seega pakub see veetranspordiks erakordseid võimalusi. Euroopas on palju piirkondi, kus parvlaeva või ristluslaevaga reisimine oleks säästvam, lihtsam ja kiirem ning suurendaks lisaks Euroopa keskkonna ja elanike tervise kaitsmisele ka piirkonna sotsiaalset ja majanduslikku heaolu. Veeteedel toimuvat reisijatevedu ei kasutata üksnes siseveelaevanduses; ülekoormatud või keerulisemate maismaatranspordiühenduste tõttu veetakse sõitjaid aina rohkem ranniku- ja rannaalade kaudu. Sellega seoses oleks hädavajalik esitada statistilised andmed veetranspordi, eriti piiriüleste parvlaeva-, ristluslaeva- ja meretransporditeenuste arvu kohta.

Veeteedel toimuva reisijateveo valdkonna laevade ja taristu ülemäärast võimsust tuleks nii seoses parvlaevateenuste kui ka ristluslaevadega võtta arvesse turismi valdkonnas. Lisaks edasi-tagasi liikuvate parvlaevade – kui linnade ühistranspordivõrgustiku osa – potentsiaalile parandada oluliselt aktiivsetes linnapiirkondades tõhusust, keskkonnatoimet, elukvaliteeti ja mugavust, võivad need pakkuda ka elutähtsaid teenuseid äärepoolsete alade kogukondades ja piirkondades ning taaselustada nende turismipotentsiaali. Selleks on vaja ühtseid sätteid vastastikuse ühenduvuse kohta muude transpordiliikidega, integreeritud piletimüügi- ja teabesüsteeme, milles võetakse arvesse kõikide reisijate, sealhulgas piiratud liikumisvõimega isikute, regulaarselt piiri ületavate isikute ja turistide vajadusi ning õigusi.

ELi kodanike liikuvuses täidavad olulist rolli reisilaevad – igal aastal liigub läbi ELi sadamate üle 400 miljoni inimese ning 120 miljonit reisijat veetakse läbi sama liikmesriigi sadamate. 15 aasta jooksul ja suuresti õnnetustele reageerides on kehtestatud ELi reisilaevade ohutust käsitlevad õigusaktid. Selle tulemusel on paranenud inimelude ohutus ELi vetel sõitvate reisilaevade pardal ning otsingu- ja päästeoperatsioonid on muutunud hõlpsamaks. Lisaks tagati sellega, et enamik riigisiseste reisilaevadega veetavatest reisijatest sõitis ühistele ELi ohutusstandarditele vastavatel laevadel. Sellegipoolest on veel arenguruumi, et tõhustada kehtivate eeskirjade jõustamist ning lihtsustada praegust õigusraamistikku eesmärgiga kaotada aegunud või kattuvad nõuded.

Kuigi veetransport on juba praegu üks kõige säästvamaid reisimisviise, on veel kasutamata võimalusi, kuidas muuta laevad keskkonnahoidlikumaks ja energiatõhusamaks, investeerides teadusuuringutesse ja innovaatilisse tehnoloogiasse, näiteks päikese- ja tuuleenergiasse, maismaaelektrisse ja alternatiivkütustesse, kohaldades samas tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet. Sellega on seotud ELi rahastuse, näiteks ühtekuuluvus-, struktuuri- ja piirkondlike fondide, INTERREGi, programmi „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastu, üleeuroopalise transpordivõrgu ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi vahendite kättesaadavus ja kasutamine.


VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

11.10.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

42

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Lucy Anderson, Marie-Christine Arnautu, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Andor Deli, Karima Delli, Isabella De Monte, Jacqueline Foster, Tania González Peñas, Dieter-Lebrecht Koch, Merja Kyllönen, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Marian-Jean Marinescu, Georg Mayer, Gesine Meissner, Cláudia Monteiro de Aguiar, Renaud Muselier, Markus Pieper, Salvatore Domenico Pogliese, Tomasz Piotr Poręba, Gabriele Preuß, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, David-Maria Sassoli, Claudia Schmidt, Jill Seymour, Claudia Țapardel, Keith Taylor, Pavel Telička, Wim van de Camp, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Roberts Zīle, Kosma Złotowski, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Knut Fleckenstein, Maria Grapini

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Olle Ludvigsson

Õigusalane teave