Menetlus : 2016/2114(REG)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0344/2016

Esitatud tekstid :

A8-0344/2016

Arutelud :

PV 13/12/2016 - 3
CRE 13/12/2016 - 3

Hääletused :

PV 13/12/2016 - 5.3
CRE 13/12/2016 - 5.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0484

RAPORT     
PDF 2726kWORD 497k
22.11.2016
PE 585.606v03-00 A8-0344/2016

Euroopa Parlamendi kodukorra üldise läbivaatamise kohta

(2016/2114(REG))

Põhiseaduskomisjon

Raportöör: Richard Corbett

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS
 SELETUSKIRI
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Euroopa Parlamendi kodukorra üldise läbivaatamise kohta

(2016/2114(REG))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 226 ja 227,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A8-0344/2016),

1.  otsustab teha kodukorras järgmised muudatused;

2.  rõhutab, et kodukorra kohta tehtud muudatusettepanekute puhul on võetud nõuetekohaselt arvesse 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe sätteid(1);

3.   palub peasekretäril võtta vajalikud meetmed, et viivitamata kohandada Euroopa Parlamendi IT-süsteeme muudetud kodukorrale ning luua asjakohased elektroonilised vahendid, et muu hulgas võtta järelmeetmeid muudele liidu institutsioonidele esitatavate kirjalikult vastatavate küsimuste suhtes;

4.  otsustab jätta kodukorrast välja artikli 106 lõike 4 niipea, kui kontrolliga regulatiivmenetlus on kõikidest kehtivatest õigusaktidest eemaldatud, ja palub asjaomastel teenistustel lisada senikaua nimetatud artikli juurde joonealune märkus, milles osutatakse tulevikus toimuvale väljajätmisele;

5.  palub esimeeste konverentsil seadusandliku tavamenetluse dokumentide üle peetavate läbirääkimiste eeskiri läbi vaadata, et viia see kooskõlla käesoleva otsusega vastu võetavate kodukorra artiklitega 73 – 73 d;

6.  juhib tähelepanu vajadusele kodukorra lisad ümber korraldada, et need sisaldaksid üksnes tekste, mis on kodukorraga õiguslikult samaväärsed ja mille suhtes kohaldatakse samasugust menetluslikku häälteenamuse nõuet nagu kodukorra enda suhtes, ning et VI lisa, mille vastuvõtmiseks on küll vaja teistsugust menetlust ja teistsugust häälteenamust, sisaldaks kodukorra rakendusmeetmeid; palub teised kehtivad lisad ja mis tahes lisatekstid, mis võivad parlamendiliikmete töö puhul asjakohased olla, paigutada kodukorra juurde kuuluvasse eeskirjade kogumikku;

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et kodukorra kohta tehtud muudatusettepanekud jõustuvad nende vastuvõtmisele järgneva osaistungjärgu esimesel päeval, välja arvatud parlamentidevaheliste delegatsioonide koosseisu käsitlev artikli 212 lõige 2, mis jõustub olemasolevate delegatsioonide jaoks 2019. aastal toimuvatele Euroopa Parlamendi järgmistele valimistele järgneva esimese istungi avamisel;

8.  otsustab, et parlamendiliikmed kohandavad oma majanduslike huvide deklaratsiooni vastavalt kodukorra I lisa artiklis 4 tehtud muudatustele hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kõnealuste muudatuste jõustumise kuupäeva; palub juhatusel ja peasekretäril võtta kolme kuu jooksul alates kõnealuse jõustumise kuupäevast asjakohaseid meetmeid, et võimaldada parlamendiliikmetel niisuguseid kohandusi teha; otsustab, et deklaratsioonid, mis esitatakse käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeval kehtiva kodukorra sätete alusel, kehtivad edasi kuus kuud pärast kõnealuse jõustumise kuupäeva; otsustab lisaks, et viimati mainitud sätteid kohaldatakse ka kõikide kõnealusel perioodil ametisse astuvate parlamendiliikmete suhtes;

9.  palub põhiseaduskomisjonil vaadata läbi künniste uusi määratlusi käsitlev artikkel 168 a ja üks aasta pärast nimetatud artikli jõustumist künniste kohaldamine konkreetsete artiklite suhtes;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek    1

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 2

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 2

Artikkel 2

Sõltumatu mandaat

Sõltumatu mandaat

Euroopa Parlamendi liige on oma ülesannete täitmisel sõltumatu. Tema mandaat ja talle antud juhised ei ole siduvad.

Kooskõlas 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõikega 1 ning Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artikli 2 lõikega 1 ja artikli 3 lõikega 1 täidab parlamendiliige oma ametiülesandeid vaba ja sõltumatuna ning teda ei seo mingid korraldused ega juhised.

Selgitus

Juriidilisest seisukohast on ametiülesannete sõltumatu täitmise aluseks 1976. aasta akti artikli 6 lõige 1 ning Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artikli 2 lõige 1 ja artikli 3 lõige 1. Kavandatud muudatus põhineb nende sätete täpsel sõnastusel ning selle eesmärk on vältida segadust.

Muudatusettepanek    2

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 3

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 3

Artikkel 3

Volituste kontrollimine

Volituste kontrollimine

1.  Euroopa Parlamendi valimiste järel palub president liikmesriikide pädevatel ametiasutustel teatada parlamendile viivitamatult valitud liikmete nimed, et kõik liikmed saaksid parlamendis tööle asuda valimisjärgse esimese istungi avamisest alates.

1  Euroopa Parlamendi valimiste järel palub president liikmesriikide pädevatel ametiasutustel teatada parlamendile viivitamatult valitud liikmete nimed, et kõik liikmed saaksid parlamendis tööle asuda valimisjärgse esimese istungi avamisest alates.

Ühtlasi juhib president ametiasutuste tähelepanu 20. septembri 1976. aasta akti asjakohastele sätetele ja palub neil võtta vajalikud meetmed, et vältida kokkusobimatust Euroopa Parlamendi liikme ametiga.

Ühtlasi juhib president ametiasutuste tähelepanu 20. septembri 1976. aasta akti asjakohastele sätetele ja palub neil võtta vajalikud meetmed, et vältida kokkusobimatust Euroopa Parlamendi liikme ametiga.

2.  Iga liige, kelle valimisest on parlamendile teatatud, esitab enne parlamendis ametisse asumist kirjaliku deklaratsiooni selle kohta, et tal ei ole ühtki Euroopa Parlamendi liikme ametiga kokkusobimatut ametit 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõike 1 või 2 tähenduses. Deklaratsioon esitatakse pärast üldisi valimisi võimaluse korral hiljemalt kuus päeva enne parlamendi esimest istungit. Kuni parlamendiliikme volitusi ei ole kontrollitud või vaidluse kohta ei ole veel otsust vastu võetud ja tingimusel, et parlamendiliige on eespool nimetatud deklaratsioonile eelnevalt alla kirjutanud, võtab ta täievoliliselt parlamendi istungitest ja selle organite koosolekutest osa.

2.  Iga liige, kelle valimisest on parlamendile teatatud, esitab enne parlamendis ametisse asumist kirjaliku deklaratsiooni selle kohta, et tal ei ole ühtki Euroopa Parlamendi liikme ametiga kokkusobimatut ametit 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõike 1 või 2 tähenduses. Deklaratsioon esitatakse pärast üldisi valimisi võimaluse korral hiljemalt kuus päeva enne parlamendi avaistungit. Kuni parlamendiliikme volitusi ei ole kontrollitud või vaidluse kohta ei ole veel otsust vastu võetud ja tingimusel, et parlamendiliige on eespool nimetatud deklaratsioonile eelnevalt alla kirjutanud, võtab ta täievoliliselt parlamendi istungitest ja selle organite koosolekutest osa.

Kui avalikkusele kättesaadavate allikate abil kontrollitavate asjaolude alusel on kindlaks tehtud, et liikmel on 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõigete 1 ja 2 tähenduses Euroopa Parlamendi liikme ametiga kokkusobimatu amet, loeb parlament presidendilt saadud teabe põhjal ametikoha vabaks.

Kui avalikkusele kättesaadavate allikate abil kontrollitavate asjaolude alusel on kindlaks tehtud, et liikmel on 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõigete 1 ja 2 tähenduses Euroopa Parlamendi liikme ametiga kokkusobimatu amet, loeb parlament presidendilt saadud teabe põhjal ametikoha vabaks.

3.  Volituste kontrollimise eest vastutava komisjoni raporti alusel kontrollib parlament viivitamatult iga vastvalitud liikme volitusi ja võtab vastu otsuse tema mandaadi kehtivuse kohta, samuti vaidluste kohta, mis võivad tekkida 20. septembri 1976. aasta akti sätete alusel, kuid mitte vaidluste kohta, mis põhinevad siseriiklikel valimisseadustel.

3.  Vastutava komisjoni raporti alusel kontrollib parlament viivitamatult iga vastvalitud liikme volitusi ja võtab vastu otsuse tema mandaadi kehtivuse kohta, samuti vaidluste kohta, mis võivad tekkida 20. septembri 1976. aasta akti sätete alusel, kuid mitte vaidluste kohta, mis kuuluvad nimetatud akti kohaselt üksnes selles aktis osutatud siseriiklike sätete kohaldamisalasse.

 

Vastutava komisjoni raport põhineb iga liikmesriigi ametlikult teatatud täielikel valimistulemustel, mis sisaldavad valitud kandidaatide ja võimalike asendusliikmete nimesid koos nende järjestusega vastavalt valimistulemustele.

 

Parlamendiliikme mandaadi kehtivust ei ole võimalik kinnitada, kuni parlamendiliige ei ole esitanud käesolevas artiklis ja kodukorra I lisas nõutud kirjalikke deklaratsioone.

4.  Vastutava komisjoni raport põhineb iga liikmesriigi ametlikult teatatud täielikel valimistulemustel, mis sisaldavad valitud kandidaatide ja võimalike asendusliikmete nimesid koos nende järjestusega vastavalt valimistulemustele.

 

Parlamendiliikme mandaadi kehtivust ei ole võimalik kinnitada, kuni parlamendiliige ei ole esitanud käesolevas artiklis ja kodukorra I lisas nõutud kirjalikke deklaratsioone.

 

Parlament võib vastutava komisjoni raporti alusel igal ajal teha otsuse vaidluses mõne parlamendiliikme mandaadi kehtivuse üle.

4.  Parlament kontrollib vastutava komisjoni ettepaneku alusel viivitamatult vabaks jäänud kohale asuva parlamendiliikme volitusi ning võib igal ajal teha otsuse vaidluses parlamendiliikme mandaadi kehtivuse üle.

5.  Kui parlamendiliikme nimetamine on tingitud samas nimekirjas olnud kandidaatide tagasiastumisest, tagab komisjon, et tagasiastumine on kooskõlas 20. septembri 1976. aasta akti sätte ja mõttega ning kodukorra artikli 4 lõikega 3.

5.  Kui parlamendiliikme nimetamine on tingitud samas nimekirjas olnud kandidaatide tagasiastumisest, tagab komisjon, et tagasiastumine on kooskõlas 20. septembri 1976. aasta akti sätte ja mõttega ning kodukorra artikli 4 lõikega 3.

6.  Vastutav komisjon tagab, et liikmesriikide või liidu ametiasutused edastavad parlamendile viivitamatult igasuguse teabe, mis võib mõjutada Euroopa Parlamendi liikme ülesannete täitmist või asendusliikmete järjestust, ning näitavad ametissenimetamise puhul ära otsuse jõustumise kuupäeva.

6.  Vastutav komisjon tagab, et liikmesriikide või liidu ametiasutused edastavad parlamendile viivitamatult kogu teabe, mis võib mõjutada Euroopa Parlamendi liikme sobivust ametikohale või asendusliikmete järjestust või nende sobivust ametikohale, ning näitavad ametissenimetamise puhul ära otsuse jõustumise kuupäeva.

Kui liikmesriigi pädevad ametiasutused algatavad mõne parlamendiliikme vastu menetluse, mille tagajärjeks võib olla liikmemandaadi kaotamine, palub president hoida end kursis menetluse käiguga ja edastab küsimuse vastutavale komisjonile. Vastutava komisjoni ettepanekul võib parlament võtta küsimuses vastu seisukoha.

Kui liikmesriigi pädevad ametiasutused algatavad mõne parlamendiliikme vastu menetluse, mille tagajärjeks võib olla liikmemandaadi kaotamine, palub president hoida end kursis menetluse käiguga ja edastab küsimuse vastutavale komisjonile. Vastutava komisjoni ettepanekul võib parlament võtta küsimuses vastu seisukoha.

Selgitus

The changes in paragraph 3 illustrate the fact that the "committee responsible" is clearly identified in Annex VI. The words "except those based on national electoral laws" are deleted as they are not fully in line with Article 12 of the Act of 1976, i.e. "other than those arising out of the national provisions to which the Act refers". Moreover, subparagraphs 1 and 2 of paragraph 4 are moved to paragraph 3 for consistency reasons.

As a consequence, paragraph 4 will consist of only its current subparagraph 3. This provision refers to what happens in the course of the legislative term when Members are replaced. The word "proposal" instead of "report" allows having recourse to a simplified procedure (i.e. ad hoc verification by letter) in unproblematic cases, in line with the standing practice.

Muudatusettepanek    3

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 4

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 4

Artikkel 4

Parlamendiliikme ametiaeg

Parlamendiliikme ametiaeg

1.  Parlamendiliikme ametiaeg algab ja lõpeb vastavalt 20. septembri 1976. aasta aktile. Ametiaeg lõpeb ka parlamendiliikme surma või tagasiastumise korral.

1.  Parlamendiliikme ametiaeg algab ja lõpeb vastavalt 20. septembri 1976. aasta akti artiklitele 5 ja 13.

2.  Parlamendiliige jääb ametisse kuni parlamendi esimese pärast valimisi toimuva istungi avamiseni.

 

3.  Tagasiastuv parlamendiliige teatab presidendile tagasiastumisest ja märgib ära kuupäeva, millal ta tagasi astub; see peab toimuma kolme kuu jooksul pärast teatamist. Teade vormistatakse peasekretäri või tema esindaja juuresolekul koostatava ametliku protokollina, millele kirjutavad alla peasekretär või tema esindaja ja asjaomane parlamendiliige. Teade antakse viivitamatult üle vastutavale komisjonile, kes võtab küsimuse dokumendi saamisele järgneva esimese koosoleku päevakorda.

3.  Tagasiastuv parlamendiliige teatab presidendile tagasiastumisest ja märgib ära kuupäeva, millal ta tagasi astub; see peab toimuma kolme kuu jooksul pärast teatamist. Teade vormistatakse peasekretäri või tema esindaja juuresolekul koostatava ametliku protokollina, millele kirjutavad alla peasekretär või tema esindaja ja asjaomane parlamendiliige. Teade antakse viivitamatult üle vastutavale komisjonile, kes võtab küsimuse dokumendi saamisele järgneva esimese koosoleku päevakorda.

Kui vastutav komisjon on arvamusel, et tagasiastumine ei ole kooskõlas 20. septembri 1976. aasta akti sätte ja mõttega, teavitab ta sellest parlamenti, et viimane saaks otsustada, kas ametikoht loetakse vabaks või mitte.

Kui vastutav komisjon on arvamusel, et tagasiastumine on kooskõlas 20. septembri 1976. aasta aktiga, loetakse ametikoht vabaks alates tagasiastuva parlamendiliikme poolt ametlikus protokollis märgitud kuupäevast ning president teavitab sellest parlamenti.

Vastasel korral loetakse ametikoht vabaks tagasiastuva parlamendiliikme poolt ametlikus protokollis märgitud kuupäeval. Seda küsimust parlamendis ei hääletata.

Kui vastutav komisjon on arvamusel, et tagasiastumine ei ole kooskõlas 20. septembri 1976aasta aktiga, teeb ta parlamendile ettepaneku ametikohta vabaks mitte lugeda.

Teatavate erandlike olukordade puhuks on võetud kasutusele lihtsustatud menetluskord; see kehtib eelkõige juhul, kui tagasiastumise jõustumise kuupäeva ja vastutava komisjoni esimese koosoleku vahel toimub üks või mitu osaistungjärku ning fraktsioon, millesse tagasiastuv parlamendiliige kuulub, ei saa nende osaistungjärkude ajaks asendusliiget seetõttu, et ametikohta ei ole vabaks loetud. Lihtsustatud menetluskorra järgi on juhtumite lahendamise eest vastutava komisjoni raportööril õigus vaadata viivitamatult läbi iga tagasiastumise teade, millest teda on nõuetekohaselt teavitatud, ja kui viivitus tagasiastumisteate läbivaatamisel võiks kahju tuua, pöörduda vastutava komisjoni esimehe poole, paludes tal vastavalt lõikele 3:

 

  teavitadavastutava komisjoni nimel presidenti sellest, et ametikoha võib vabaks lugeda,

 

  või kutsuda kokku vastutava komisjoni erakorraline koosolek raportööri tõstatatud probleemide arutamiseks.

 

 

3 a.  Kui enne järgmise osaistungjärgu algust ei toimu ühtegi kavakohast vastutava komisjoni koosolekut, vaatab vastutava komisjoni raportöör viivitamatult läbi iga tagasiastumise teate, millest teda on nõuetekohaselt teavitatud. Kui viivitus tagasiastumisteate läbivaatamisel võiks kahju tuua, pöördub raportöör vastutava komisjoni esimehe poole, paludes tal vastavalt lõikele 3

 

  teavitada vastutava komisjoni nimel presidenti sellest, et ametikoha võib vabaks lugeda, või

 

  kutsuda kokku vastutava komisjoni erakorralise koosoleku raportööri tõstatatud probleemide arutamiseks.

4.   Kui liikmesriigi pädev ametiasutus teavitab presidenti Euroopa Parlamendi liikme volituste lõppemisest selle liikmesriigi õigusnormide kohaselt 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõikes 3 nimetatud kokkusobimatuse tõttu või mandaadi kehtetuks tunnistamise tõttu nimetatud akti artikli 13 lõike 3 kohaselt, teavitab president parlamenti mandaadi lõppemisest liikmesriigi teatatud kuupäeval ja palub liikmesriigil vaba ametikoht viivitamatult täita.

4.   Kui liikmesriigi või liidu pädev ametiasutus või asjaomane parlamendiliige teatab presidendile parlamendiliikme nimetamisest või valimisest ametisse, mis on kokkusobimatu Euroopa Parlamendi liikme ametiga 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõike 1 või 2 tähenduses, teavitab president sellest parlamenti, kes kuulutab ametikoha vabaks alates kokkusobimatute asjaolude tekkimise kuupäevast.

Kui liikmesriigi või liidu pädev ametiasutus või asjaomane parlamendiliige teatab presidendile parlamendiliikme sellisesse ametisse nimetamisest või valimisest, mis on kokkusobimatu Euroopa Parlamendi liikme ametiga 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõike 1 või 2 tähenduses, teavitab president sellest parlamenti, kes loeb ametikoha vabaks.

Kui liikmesriigi pädev ametiasutus teatab presidendile parlamendiliikme ametiaja lõppemisest kas täiendava kokkusobimatuse tõttu selle liikmesriigi seadustega vastavalt 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõikele 3 või parlamendiliikme mandaadi kehtetuks tunnistamise tõttu vastavalt nimetatud akti artikli 13 lõikele 3, teavitab president parlamenti asjaomase parlamendiliikme ametiaja lõppemisest alates liikmesriigi teatatud kuupäevast. Kui kuupäeva ei ole teatatud, siis loetakse ametiaeg lõppenuks kuupäevast, mil liikmesriik teatise esitas.

5.  Liikmesriikide või liidu pädevad ametiasutused teavitavad presidenti igast ülesandest, mille nad kavatsevad parlamendiliikmele anda. President palub vastutaval komisjonil uurida, kas kavandatavad ülesanded on kooskõlas 20. septembri 1976. aasta akti sätte ja mõttega, ning teavitab parlamenti, asjaomast parlamendiliiget ja asjaomaseid ametiasutusi komisjoni järeldustest.

5.  Kui liikmesriigi või liidu pädevad ametiasutused teavitavad presidenti ülesandest, mille nad kavatsevad parlamendiliikmele anda, palub president vastutaval komisjonil uurida, kas kavandatavad ülesanded on kooskõlas 20. septembri 1976. aasta aktiga, ning teavitab parlamenti, asjaomast parlamendiliiget ja asjaomaseid ametiasutusi komisjoni järeldustest.

6.  Ametiaja lõppemise ja ametikoha vabaksjäämise kuupäevaks loetakse:

 

  tagasiastumise korral kuupäev, millal parlament luges tagasiastumisteate põhjal ametikoha vabaks;

 

  juhul, kui parlamendiliige nimetatakse või valitakse ametisse, mis 20. Septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõike 1 või 2 tähenduses on kokkusobimatu Euroopa Parlamendi liikme ametiga, kuupäev, mille on teatanud liikmesriikide või liidu pädevad ametiasutused või asjaomane parlamendiliige.

 

7.  Kui parlament on lugenud ametikoha vabaks, teavitab ta sellest asjaomast liikmesriiki ja palub tal ametikoha viivitamatult täita.

7.  Kui parlament on lugenud ametikoha vabaks, teavitab president sellest asjaomast liikmesriiki ja palub tal ametikoha viivitamatult täita.

8.  Kõik vaidlused parlamendiliikme mandaadi kehtivuse üle, kui parlamendiliikme volitused on juba kontrollitud, edastatakse vastutavale komisjonile, kes annab viivitamatult ja hiljemalt järgmise osaistungjärgu algul parlamendile aru.

 

9.  Parlament jätab endale õiguse kuulutada kontrollitud mandaat kehtetuks või keelduda ametikoha vabaks lugemisest, kui selgub, et ametikoha vastuvõtmine või ametikohalt tagasiastumine tugines sisulisele veale või kehtetule tahteavaldusele.

9.  Parlament võib kuulutada ametissenimetamise kehtetuks või keelduda ametikoha vabaks lugemisest, kui selgub, et ametikoha vastuvõtmine või ametikohalt tagasiastumine tugines sisulisele veale või kehtetule tahteavaldusele.

Selgitus

As regards paragraph 1, Article 13(1) of the Act of 1976 adds the case of "withdrawal of the mandate" to "death or resignation". However, since all these cases are covered by the Act of 1976, the second sentence of this paragraph is superfluous and can be deleted.

Paragraph 2 is deleted, asits content is already covered by the Act of 1976.

In paragraph 3, since the case of a problematic resignation is the exception and not the rule, subparagraphs 2 and 3 are inverted and their wording is streamlined.

The existing interpretation is converted into a new paragraph after paragraph 3 and its wording streamlined.

Subparagraphs 1 and 2 of paragraph 4 are inverted in order to reflect the order of the incompatibilities referred to in Article 7 of the Act of 1976. Their wording is also adapted (among other things, the last sentence of current subparagraph 1 is deleted as it is a mere repetition of current paragraph 7).

The amendment of paragraph 5 makes sure that it complies with the principle that Parliament’s Rules of Procedure may not impose obligations on other authorities, including those of the Member States.

Since the suggested wording of paragraphs 3 and 4 clarifies the date of the end of the term of office in all possible cases covered by the Act of 1976 (including resignation, incompatibilities or withdrawal of mandate), paragraph 6 becomes superfluous and can be deleted.

Paragraph 7 is in line with the existing practice.

Paragraph 8 is deleted as it is reflected in Rule 3 with the exception of the deadline, which can be deleted, as depending on the complexity of a dispute, this deadline "no later than the beginning of the next part-session" may prove to be too tight.

Paragraph 9 would become paragraph 7. "Shall reserve the right to" is a somewhat odd wording in the context and the amendment suggests to replace it with "may".

Muudatusettepanek    4

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 5

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 5

Artikkel 5

Eesõigused ja puutumatus

Eesõigused ja puutumatus

1.  Parlamendiliikmel on Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolliga ette nähtud eesõigused ja puutumatus.

1.  Parlamendiliikmel on Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokollis sätestatud eesõigused ja puutumatus.

2.  Parlamentaarne puutumatus ei ole parlamendiliikme isiklik eesõigus, vaid parlamendi kui terviku ja selle liikmete sõltumatuse tagatis.

2.  Oma eesõiguste ja puutumatusega seotud volituste rakendamisel võtab parlament meetmeid enda kui demokraatliku seadusandliku kogu puutumatuse säilitamiseks ja oma liikmete sõltumatuse tagamiseks nende ülesannete täitmisel. Parlamentaarne puutumatus ei ole parlamendiliikme isiklik eesõigus, vaid parlamendi kui terviku ja selle liikmete sõltumatuse tagatis.

3.  Kui parlamendi president on saanud teada parlamendiliikme valimisest, väljastab ta parlamendiliikmele liikmesriikides vaba liikumist võimaldava läbipääsuloa.

3.  Euroopa Liidu reisiluba, mis võimaldab parlamendiliikmel vabalt liikuda liikmesriikides ja seda kehtiva reisidokumendina tunnistavates muudes riikides, väljastatakse Euroopa Liidu poolt parlamendiliikmele taotluse alusel ja Euroopa Parlamendi presidendi loal.

 

3 a.  Oma ülesannete täitmise eesmärgil on kõikidel parlamendiliikmetel õigus osaleda aktiivselt parlamendikomisjonide ja parlamendi delegatsioonide töös käesoleva kodukorra sätete kohaselt.

4.  Parlamendiliikmel on õigus tutvuda parlamendi ja parlamendikomisjonide kõigi dokumentidega, välja arvatud isikutoimikud ja arved, millega lubatakse tutvuda ainult asjaomasel parlamendiliikmel. Erandid nimetatud põhimõttest selliste dokumentide käsitlemiseks, millele võidakse üldsuse juurdepääs keelata vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, on sätestatud kodukorra VII lisas.

4.  Parlamendiliikmel on õigus tutvuda parlamendi ja parlamendikomisjonide kõigi dokumentidega, välja arvatud isikutoimikud ja arved, millega lubatakse tutvuda ainult asjaomasel parlamendiliikmel. Erandid nimetatud põhimõttest selliste dokumentide käsitlemiseks, millele võidakse üldsuse juurdepääs keelata vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, on sätestatud artiklis 210 a.

 

Juhatuse nõusolekul võib põhjendatud otsusega keelduda andmast parlamendiliikmele võimalust tutvuda parlamendi dokumendiga, kui juhatus veendub pärast parlamendiliikme ärakuulamist, et dokumendiga tutvumine põhjustaks parlamendi institutsioonilistele huvidele või avalikele huvidele lubamatut kahju ning parlamendiliikme soov dokumendiga tutvuda lähtub isiklikest või erahuvidest. Parlamendiliige võib sellise otsuse suhtes ühe kuu jooksul pärast selle teatavaks tegemist esitada kirjaliku kaebuse. Vastuvõetav kirjalik kaebus peab sisaldama põhjendusi. Parlament võtab kaebuse suhtes otsuse vastu kaebuse esitamisele järgneva osaistungjärgu jooksul ilma eelneva aruteluta.

Selgitus

Lõikes 1 korratakse 1976. aasta akti artikli 6 lõikes 2 ette nähtut. Inglise keeles kustutatakse sõna „shall“, sest see ei anna omamisele mingit nüanssi, vaid sellega lihtsalt nenditakse tõsiasja.

Lõikes 2 nähakse ette parlamendiliikmete puutumatuse aluspõhimõte ning seda täiendatakse artikli 6 lõike 1 esimese lause lisamisega.

Mis puudutab lõike 4 muutmist, siis VII lisa A osa jäeti välja ja muudeti uueks artikliks 210 a (uus).

Muudatusettepanek    5

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 6

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 6

Artikkel 6

Puutumatuse äravõtmine

Puutumatuse äravõtmine

1.  Oma eesõiguste ja puutumatusega seotud volituste rakendamisel võtab parlament meetmeid enda kui demokraatliku legislatiivkogu puutumatuse säilitamiseks ja oma liikmete sõltumatuse tagamiseks nende ülesannete täitmisel. Puutumatuse äravõtmise taotlust hinnatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklite 7, 8 ja 9 ning käesolevas artiklis osutatud põhimõtete kohaselt.

1.  Puutumatuse äravõtmise taotlust hinnatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklite 7, 8 ja 9 ning artikli 5 lõikes 2 osutatud põhimõtete kohaselt.

2.  Kui parlamendiliikmel tuleb esineda tunnistajana või anda tunnistusi eksperdina, ei ole vaja taotleda puutumatuse äravõtmist juhul, kui:

2.  Kui parlamendiliikmel tuleb esineda tunnistajana või anda tunnistusi eksperdina, ei ole vaja taotleda puutumatuse äravõtmist juhul, kui:

– parlamendiliiget ei kohustata ilmuma sellisel kuupäeval või kellaajal, mis takistab või raskendab tema kui parlamendiliikme kohustuste täitmist, või kui ta võib anda tunnistuse kirjalikult või muus vormis, mis ei raskenda tema parlamendiliikme ülesannete täitmist; ning

– parlamendiliiget ei kohustata ilmuma sellisel kuupäeval või kellaajal, mis takistab või raskendab tema kui parlamendiliikme kohustuste täitmist, või kui ta võib anda tunnistuse kirjalikult või muus vormis, mis ei raskenda tema parlamendiliikme ülesannete täitmist; ning

– parlamendiliiget ei kohustata andma tunnistusi küsimustes, mille kohta ta oma ametiülesannete täitmisel on saanud konfidentsiaalset teavet, mille avaldamist ta ei pea asjakohaseks.

– parlamendiliiget ei kohustata andma tunnistusi küsimustes, mille kohta ta oma ametiülesannete täitmisel on saanud konfidentsiaalset teavet, mille avaldamist ta ei pea asjakohaseks.

(Puudutab muudatusettepanekut 25)

Selgitus

Lõike 1 esimene osa on paigutatud ümber artikli 5 lõikesse 2.

Muudatusettepanek    6

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 7

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 7

Artikkel 7

Eesõiguste ja puutumatuse kaitse

Eesõiguste ja puutumatuse kaitse

1.  Kui liikmesriigi ametiasutus on väidetavalt rikkunud parlamendiliikme või endise parlamendiliikme eesõigusi ja puutumatust, võib artikli 9 lõike -1 kohaselt taotleda parlamendi otsust küsimuses, kas eesõiguste ja puutumatuse rikkumine on ka tegelikult aset leidnud.

1.  Kui liikmesriigi ametiasutus on väidetavalt rikkunud või kavatseb väidetavalt rikkuda parlamendiliikme või endise parlamendiliikme eesõigusi ja puutumatust, võib artikli 9 lõike 1 kohaselt taotleda parlamendi otsust küsimuses, kas eesõiguste ja puutumatuse rikkumine on aset leidnud või võib tõenäoliselt aset leida.

2.  Eelkõige võib sellise taotluse eesõiguste ja puutumatuse kaitsmiseks esitada juhul, kui leitakse, et asjaolud kujutavad endast haldus- või muud piirangut, mis takistab parlamendi istungipaika sõitvate või sealt lahkuvate parlamendiliikmete vaba liikumist või arvamuse avaldamist või hääle andmist nende poolt oma kohustuste täitmisel, või kuuluvad need Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 9 kohaldamisalasse.

2.  Eelkõige võib sellise taotluse eesõiguste ja puutumatuse kaitsmiseks esitada juhul, kui leitakse, et asjaolud kujutaksid endast haldus- või muud piirangut, mis takistab parlamendi koosoleku toimumise kohta sõitvate või sealt lahkuvate parlamendiliikmete vaba liikumist või arvamuse avaldamist või hääle andmist nende poolt oma kohustuste täitmisel, või need kuuluksid Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 9 kohaldamisalasse.

3.  Parlamendiliikme eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlus ei ole vastuvõetav, kui sama kohtumenetlusega seoses on juba esitatud sellelt parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmise või selle kaitsmise taotlus, olenemata sellest, kas otsus on selleks hetkeks juba vastu võetud või mitte.

3.  Parlamendiliikme eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlus ei ole vastuvõetav, kui samade asjaoludega seoses on juba esitatud sellelt parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmise või selle kaitsmise taotlus, olenemata sellest, kas otsus on selleks ajaks juba vastu võetud või mitte.

4.  Parlamendiliikme eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotluse läbivaatamist ei jätkata, kui sama kohtumenetlusega seoses on esitatud taotlus sellelt parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmiseks.

4.  Parlamendiliikme eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotluse läbivaatamist ei jätkata, kui samade asjaoludega seoses on esitatud taotlus sellelt parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmiseks.

5.  Juhul kui on võetud vastu otsus parlamendiliikme eesõigusi ja puutumatust mitte kaitsta, võib parlamendiliige esitada koos uute asitõenditega otsuse uuesti läbivaatamise taotluse. Otsuse läbivaatamise taotlus ei ole vastuvõetav, kui otsuse vastu on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 alusel esitatud hagi või kui president ei pea uusi esitatud tõendeid piisavalt põhjendatuks, et läbivaatamist õigustada.

5.  Juhul kui on võetud vastu otsus parlamendiliikme eesõigusi ja puutumatust mitte kaitsta, võib parlamendiliige erandkorras taotleda otsuse uuesti läbi vaatamist, esitades kooskõlas artikli 9 lõikega 1 uusi asitõendeid. Otsuse läbivaatamise taotlus ei ole vastuvõetav, kui otsuse vastu on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 alusel esitatud hagi või kui president ei pea uusi esitatud tõendeid piisavalt põhjendatuks, et läbivaatamist õigustada.

Selgitus

As regards paragraph 1, the wording is revised insofar as it sounds very categorical as to the existence of an actual breach. It seems to imply the need for a final judgment or an otherwise irrevocable decision by a public authority prejudicing a Member, thus making potential breaches irrelevant. This, however, would make requests for defence possible only at a stage when Parliament's decision could be useless.

Paragraph 3, insofar as reference to the same legal proceedings, and not to the same facts, although providing legal certainty, might be too formalistic. If both criminal and civil proceedings have been instituted in respect of the same facts, but the waiver is requested for the former and the defence for the latter, Parliament might paradoxically adopt two different decisions.

As it stands, paragraph 5 does not set any limits to requests for reconsideration, which could be, therefore, endlessly reiterated. In order to prevent such situations, the amendment suggests adding the word "exceptionally" in the first sentence– after all, the decision to defend (or not to defend) a Member's immunity is of a non-binding nature (see Judgment in Marra, EU:C:2008:579, paragraphs 38-39).

Muudatusettepanek    7

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 9

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 9

Artikkel 9

Puutumatusega seotud menetlused

Puutumatusega seotud menetlused

1.  Kui liikmesriigi pädev ametiasutus on esitanud presidendile parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmise taotluse või kui parlamendiliige või endine parlamendiliige on esitanud presidendile puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotluse, antakse taotlusest teada täiskogu istungil ja taotlus edastatakse vastutavale komisjonile.

1.  Kui liikmesriigi pädev ametiasutus on esitanud presidendile parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmise taotluse või kui parlamendiliige või endine parlamendiliige on esitanud presidendile puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotluse, antakse taotlusest parlamendis teada ja taotlus edastatakse vastutavale komisjonile.

Parlamendiliiget või endist parlamendiliiget võib esindada teine parlamendiliige. Teine parlamendiliige ei või esitada taotlust esindatava parlamendiliikme nõusolekuta.

1 a.  Asjaomase parlamendiliikme või endise parlamendiliikme nõusolekul võib taotluse esitada teine parlamendiliige, kellel lubatakse asjaomast parlamendiliiget või endist parlamendiliiget esindada kõikides menetluse etappides.

 

Teist parlamendiliiget või endist parlamendiliiget esindav parlamendiliige ei osale otsuse vastuvõtmisel komisjonis.

2.  Vastutav komisjon vaatab puutumatuse äravõtmise ning eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlused läbi viivitamatult, võttes seejuures arvesse nende suhtelist keerukust.

2.  Vastutav komisjon vaatab puutumatuse äravõtmise ning eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlused läbi viivitamatult, võttes seejuures arvesse nende suhtelist keerukust.

3.  Vastutav komisjon teeb ettepaneku võtta vastu põhjendatud otsus, milles soovitatakse puutumatuse äravõtmise taotlus või eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlus rahuldada või tagasi lükata.

3.  Vastutav komisjon teeb ettepaneku võtta vastu põhjendatud otsus, milles soovitatakse puutumatuse äravõtmise taotlus või eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlus rahuldada või tagasi lükata. Muudatusettepanekuid esitada ei saa. Ettepaneku tagasilükkamise korral loetakse vastuvõetuks sellele vastupidine otsus.

4.  Vastutav komisjon võib paluda asjaomasel ametiasutusel anda teavet või selgitusi, mida komisjon peab vajalikuks, et jõuda seisukohale, kas puutumatus tuleks ära võtta või tuleks seda kaitsta.

4.  Vastutav komisjon võib paluda asjaomasel ametiasutusel anda teavet või selgitusi, mida komisjon peab vajalikuks, et jõuda seisukohale, kas puutumatus tuleks ära võtta või tuleks seda kaitsta.

5.  Asjaomasele parlamendiliikmele antakse võimalus anda selgitusi, ta võib esitada dokumente või muid kirjalikke tõendeid, mida ta peab asjakohaseks, ning teda võib esindada teine parlamendiliige.

5.  Parlamendiliikmele antakse võimalus anda selgitusi ja ta võib esitada dokumente või muid kirjalikke tõendeid, mida ta peab asjakohaseks.

Parlamendiliige ei viibi kohal tema puutumatuse äravõtmise või kaitsmise taotlust käsitlevatel aruteludel, välja arvatud kuulamisel.

Parlamendiliige ei viibi kohal tema puutumatuse äravõtmise või kaitsmise taotlust käsitlevatel aruteludel, välja arvatud kuulamisel.

Vastutava komisjoni esimees kutsub parlamendiliikme selgitusi andma, teatades talle kuulamise toimumiskuupäeva ja kellaaja. Parlamendiige võib loobuda õigusest anda kuulamisel selgitusi.

Vastutava komisjoni esimees kutsub parlamendiliikme selgitusi andma, teatades talle kuulamise toimumiskuupäeva ja kellaaja. Parlamendiige võib loobuda õigusest anda kuulamisel selgitusi.

Kui parlamendiliige ei ilmu kuulamisele, kuhu teda kutsuti, loetakse seda loobumiseks õigusest anda selgitusi, välja arvatud juhul, kui parlamendiliige on teatanud, et ei saa osutatud kuupäeval ja kellajal toimuval kuulamisel osaleda, esitades asjakohased põhjendused. Vastutava komisjoni esimees otsustab, kas taotlus kuulamisel osalemisest vabastamiseks võetakse esitatud põhjenduste alusel vastu. Otsust ei saa edasi kaevata.

Kui parlamendiliige ei ilmu kuulamisele, kuhu teda kutsuti, loetakse seda loobumiseks õigusest anda selgitusi, välja arvatud juhul, kui parlamendiliige on teatanud, et ei saa osutatud kuupäeval ja kellajal toimuval kuulamisel osaleda, esitades asjakohased põhjendused. Vastutava komisjoni esimees otsustab, kas taotlus kuulamisel osalemisest vabastamiseks võetakse esitatud põhjenduste alusel vastu. Otsust ei saa edasi kaevata.

Kui vastutava komisjoni esimees rahuldab parlamendiliikme taotluse tema kuulamisel osalemisest vabastamiseks, kutsub ta parlamendiliikme kuulamisele uuel kuupäeval ja kellaajal. Kui parlamendiliige ei ilmu ka teisele kuulamisele, jätkatakse menetlust parlamendiliiget ära kuulmata. Edasisi taotlusi vabastuseks või selgituste andmiseks vastu ei võeta.

Kui vastutava komisjoni esimees rahuldab parlamendiliikme taotluse tema kuulamisel osalemisest vabastamiseks, kutsub ta parlamendiliikme kuulamisele uuel kuupäeval ja kellaajal. Kui parlamendiliige ei ilmu ka teisele kuulamisele, jätkatakse menetlust parlamendiliiget ära kuulmata. Edasisi taotlusi vabastuseks või selgituste andmiseks vastu ei võeta.

6.  Kui puutumatuse äravõtmist taotletakse mitmel alusel, võib iga aluse suhtes võtta vastu eraldi otsuse. Erandjuhul võib vastutav komisjon teha oma raportis ettepaneku, et puutumatuse äravõtmist rakendataks ainult juurdlustoimingute suhtes ja kuni lõpliku kohtuotsuse tegemiseni säiliks parlamendiliikme puutumatus igasuguse kinnipidamise, eelvangistuse või muu meetme suhtes, mis takistaks tal tema mandaadiga seotud ülesannete täitmist.

6.  Kui puutumatuse äravõtmist või kaitsmist taotletakse mitmel alusel, võib iga aluse suhtes võtta vastu eraldi otsuse. Erandjuhul võib vastutav komisjon teha oma raportis ettepaneku, et puutumatuse äravõtmist või kaitsmist rakendataks ainult juurdlustoimingute suhtes ja kuni lõpliku kohtuotsuse tegemiseni säiliks parlamendiliikme puutumatus igasuguse kinnipidamise, eelvangistuse või muu meetme suhtes, mis takistaks tal tema mandaadiga seotud ülesannete täitmist.

7.   Vastutav komisjon võib esitada põhjendatud arvamuse taotluse esitanud ametiasutuse pädevuse ja taotluse vastuvõetavuse kohta, kuid ei võta mingil juhul seisukohta küsimuses, kas parlamendiliige on süüdi või mitte või kas arvamused või teod, milles parlamendiliiget süüdistatakse, õigustavad tema vastutuselevõtmist, seda isegi siis, kui nõude läbivaatamise käigus on juhtumi asjaolud komisjonile üksikasjalikult teatavaks saanud.

7.  Vastutav komisjon võib esitada põhjendatud arvamuse taotluse esitanud ametiasutuse pädevuse ja taotluse vastuvõetavuse kohta, kuid ei võta mingil juhul seisukohta küsimuses, kas parlamendiliige on süüdi või mitte või kas arvamused või teod, milles parlamendiliiget süüdistatakse, õigustavad tema vastutuselevõtmist, seda isegi siis, kui taotluse läbivaatamise käigus on juhtumi asjaolud komisjonile üksikasjalikult teatavaks saanud.

8.  Vastutava komisjoni raport paigutatakse selle esitamise päevale järgneva esimese istungi päevakorra algusesse. Otsuse ettepaneku(te) kohta ei saa esitada muudatusettepanekuid.

8.  Vastutava komisjoni otsuse ettepanek pannakse selle esitamise päevale järgneva esimese istungi päevakorda. Sellise ettepaneku kohta ei saa esitada muudatusettepanekuid.

Arutelu piirdub puutumatuse äravõtmise või allesjätmise või eesõiguste või puutumatuse kaitsmise ettepanekutele poolt- ja vastuargumentide esitamisega.

Arutelu piirdub puutumatuse äravõtmise või allesjätmise või eesõiguste või puutumatuse kaitsmise ettepanekutele poolt- ja vastuargumentide esitamisega.

Ilma et see piiraks artikli 164 sätete kohaldamist, ei võta parlamendiliige, kelle eesõiguseid või puutumatust arutatakse, arutelul sõna.

Ilma et see piiraks artikli 164 sätete kohaldamist, ei võta parlamendiliige, kelle eesõiguseid või puutumatust arutatakse, arutelul sõna.

Raportis sisalduv(ad) otsuse ettepanek(ud) pannakse hääletusele esimesel arutelule järgneval hääletusel.

Raportis sisalduv(ad) otsuse ettepanek(ud) pannakse hääletusele esimesel arutelule järgneval hääletusel.

Kui parlament on küsimust arutanud, pannakse iga raportis sisalduv ettepanek eraldi hääletusele. Kui mõni ettepanek lükatakse tagasi, loetakse vastuvõetuks sellele vastupidine otsus.

Kui parlament on küsimust arutanud, pannakse iga raportis sisalduv ettepanek eraldi hääletusele. Kui mõni ettepanek lükatakse tagasi, loetakse vastuvõetuks sellele vastupidine otsus.

9.  President teatab parlamendi otsusest viivitamatult asjaomasele parlamendiliikmele ja asjaomase liikmesriigi pädevale ametiasutusele ning taotleb, et teda teavitataks edasisest menetluse käigust ja selle tulemusel tehtud kohtuotsustest. Pärast teabe saamist edastab president selle parlamendile viisil, mida ta peab kõige sobivamaks, vajaduse korral pärast nõupidamist vastutava komisjoniga.

9.  President teatab parlamendi otsusest viivitamatult asjaomasele parlamendiliikmele ja asjaomase liikmesriigi pädevale ametiasutusele ning taotleb, et teda teavitataks edasisest menetluse käigust ja selle tulemusel tehtud kohtuotsustest. Pärast teabe saamist edastab president selle parlamendile viisil, mida ta peab kõige sobivamaks, vajaduse korral pärast nõupidamist vastutava komisjoniga.

10.  Vastutav komisjon käsitleb nimetatud küsimusi ja kõiki saadud dokumente ülima konfidentsiaalsusega.

10.  Vastutav komisjon käsitleb nimetatud küsimusi ja kõiki saadud dokumente ülima konfidentsiaalsusega. Vastutav komisjon vaatab puutumatusega seotud menetlusi käsitlevad taotlused läbi alati kinnisel koosolekul.

11.  Vastutav komisjon võib pärast nõupidamist liikmesriikidega koostada soovitusliku nimekirja liikmesriikide ametiasutustest, mis on pädevad esitama taotlust parlamendiliikme puutumatuse äravõtmiseks.

11.  Parlament vaatab läbi üksnes sellised parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotlused, mille on talle esitanud liikmesriigi õigusasutused või alaline esindus.

12.  Vastutav komisjon määrab kindlaks käesoleva artikli kohaldamise põhimõtted.

12.  Vastutav komisjon määrab kindlaks käesoleva artikli kohaldamise põhimõtted.

13.  Kõik pädevate ametiasutuste järelepärimised parlamendiliikmete eesõiguste või puutumatuse ulatuse kohta vaadatakse läbi vastavalt ülaltoodud sätetele.

13.  Kõik pädevate ametiasutuste järelepärimised parlamendiliikmete eesõiguste või puutumatuse ulatuse kohta vaadatakse läbi vastavalt ülaltoodud sätetele.

Selgitus

The current interpretation following paragraph 1is converted into a new paragraph and the last part of paragraph 5 is aligned to it.

The amendment to paragraph 3 seeks to clarify that the same principles referred to in paragraph 8 of this Rule also apply at committee level.

For practical reasons, it is not always possible to place an immunity case at the head of the agenda. The amendment to paragraph 8 adapts the text to this reality. It also replaces the word ‘report’ by the more appropriate expression ‘proposal for a decision’, consistently with the wording of Rule 9(3) and (8), fourth subparagraph. At the same time, the existing mechanism consisting of a systematic plenary vote on every immunity case is preserved as the most objective and appropriate to ensure the fair treatment of all Members and have decisions on their immunity taken by Parliament as a whole.

The last sentence added to paragraph 10 comes from Rule 115 paragraph 4.

As regards the changes to paragraph 11, they try to address the fact that in some jurisdictions private persons can submit requests for the waiver of a Member's immunity without the filter of any public authority (so called private prosecution). The issue of the 'competent authority' is thus not settled. The change states that requests for waiver should be either addressed to Parliament by the competent prosecutor's office or court or transmitted by the permanent representation to the EU. Private parties' requests for a waiver of immunity will have to be streamlined by the Permanent Representations.

Muudatusettepanek    8

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 10

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 10

välja jäetud

Parlamendiliikmete põhimääruse rakendamine

 

Euroopa Parlament võtab vastu Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse ja selle võimalikud muudatused vastutava komisjoni ettepaneku alusel. Artikli 150 lõiget 1 kohaldatakse vajalike muudatustega. Juhatus vastutab nende eeskirjade kohaldamise eest ja otsustab aastaeelarvest lähtudes rahastamise üle.

 

Selgitus

Artikli tekst ei ole seotud ainult põhimääruse nn rakendamisega: esimene lause viitab küll selle vastuvõtmisele ja muutmisele, kuid ei ole vajalik artikli 45 lisamise tõttu. Teisest lausest ei tundu kasu olevat, sest sellistel juhtudel oleks tavapärastes oludes vaja esitada muudatusettepanekud, ning kolmas lause viidi pisut ümber sõnastatuna üle artikli 25 lõikesse 14 b (uus).

Muudatusettepanek    9

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 11

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 11

Artikkel 11

Parlamendiliikmete majanduslikud huvid, käitumisreeglid, kohustuslik läbipaistvusregister ja pääs parlamendi ruumidesse

Parlamendiliikmete majanduslikud huvid ja käitumisreeglid

1.  Parlament kehtestab parlamendiliikmete majanduslike huvide läbipaistvust reguleeriva eeskirja käitumisjuhendina, mis võetakse vastu parlamendiliikmete häälteenamusega vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 232 ja lisatakse kodukorrale1.

1.  Parlament kehtestab parlamendiliikmete majanduslike huvide läbipaistvust reguleeriva eeskirja käitumisjuhendina, mis võetakse vastu parlamendiliikmete häälteenamusega ja lisatakse kodukorrale1.

Eeskiri ei piira parlamendiliiget tema ametikohustuste täitmisel ega sellega seotud poliitilises või muus tegevuses.

Eeskiri ei piira muul viisil parlamendiliiget tema ametikohustuste täitmisel ega sellega seotud poliitilises või muus tegevuses.

2.  Parlamendiliikmete käitumine põhineb vastastikusel austusel, Euroopa Liidu alusaktides sätestatud väärtustel ja põhimõtetel, tagab parlamendi väärikuse ning ei tohi ohustada parlamendi töö sujuvat toimumist ega häirida rahu ja vaikust parlamendi hoonetes. Parlamendiliikmed täidavad parlamendi eeskirju konfidentsiaalse teabe käsitlemise kohta.

2.  Parlamendiliikmete käitumine põhineb vastastikusel austusel ning aluslepingutes ja eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud väärtustel ja põhimõtetel ning tagab parlamendi väärikuse. Samuti ei tohi parlamendiliikmete käitumine ohustada parlamendi töö sujuvat toimumist, julgeoleku ja korra tagamist parlamendi ruumides või parlamendi töövahendite toimimist.

 

Parlamendiliikmed ei kasuta parlamendi arutelude käigus laimavat, rassistlikku või ksenofoobset keelepruuki ega käitumismaneere ning ei kasuta sellega seoses ka visuaalseid loosungeid.

 

Parlamendiliikmed täidavad parlamendi eeskirju konfidentsiaalse teabe käsitlemise kohta.

Nimetatud põhimõtete ja eeskirjade mittetäitmine võib kaasa tuua meetmete kohaldamise vastavalt artiklitele 165, 166 ja 167.

Nimetatud põhimõtete ja eeskirjade mittetäitmine võib kaasa tuua meetmete kohaldamise vastavalt artiklitele 165, 166 ja 167.

3.  Käesoleva artikli kohaldamine ei piira mingil viisil parlamendis toimuvate arutelude elavust ega parlamendiliikmete sõnavabadust.

3.  Käesoleva artikli kohaldamine ei piira muul viisil parlamendis toimuvate arutelude elavust ega parlamendiliikmete sõnavabadust.

Artikli kohaldamine põhineb esmases õiguses ja parlamendiliikmete põhimääruses sätestatud parlamendiliikmete õiguste täielikul austamisel.

Artikli kohaldamine põhineb esmases õiguses ja parlamendiliikmete põhimääruses sätestatud parlamendiliikmete õiguste täielikul austamisel.

Artikli kohaldamine põhineb läbipaistvuse põhimõttel ning tagatakse antud valdkonda puudutavate sätete teatavakstegemine parlamendiliikmetele, keda teavitatakse isiklikult nende õigustest ja kohustustest.

Artikli kohaldamine põhineb läbipaistvuse põhimõttel ning tagatakse antud valdkonda puudutavate sätete teatavakstegemine parlamendiliikmetele, keda teavitatakse isiklikult nende õigustest ja kohustustest.

 

3 a.  Kui lõikes 2 sätestatud käitumisreegleid rikub isik, kes on parlamendiliikme teenistuses või kelle juurdepääsu parlamendi ruumidesse või töövahenditele on korraldanud parlamendiliige, võib asjaomase parlamendiliikme suhtes vajaduse korral kohaldada artiklis 166 kindlaks määratud sanktsioone.

4.  Parlamendi ametiaja algul määravad kvestorid kindlaks, kui palju assistente võib iga parlamendiliige registreerida (registreeritud assistendid).

4.  Kvestorid määravad kindlaks, mitu assistenti võib iga parlamendiliige registreerida.

5.  Kvestorid vastutavad pikaajaliste läbipääsulubade väljaandmise eest liidu institutsioonide välistele isikutele. Läbipääsuload kehtivad kuni ühe aasta ja neid võib uuendada. Läbipääsulubade kasutamise korra määrab kindlaks juhatus.

 

Läbipääsuload võidakse anda:

 

– isikutele, kes on registreeritud läbipaistvusregistris2 või kes esindavad organisatsioone või töötavad organisatsioonides, mis on registrisse kantud, kuid registreerimine ei anna automaatselt õigust läbipääsuloale;

 

– isikutele, kes soovivad sageli pääseda parlamendi ruumidesse, kuid ei kuulu läbipaistvusregistri loomist käsitleva kokkuleppe3 kohaldamisalasse;

 

– parlamendiliikmete kohapealsetele assistentidele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmeid abistavatele isikutele.

 

6.  Läbipaistvusregistris registreeritud isikud peavad suhetes parlamendiga järgima:

 

– kokkuleppele lisatud käitumisjuhendit4;

 

– kokkuleppes sätestatud korda ja muid kohustusi ning

 

– käesoleva artikli sätteid ja selle rakendussätteid.

 

7.  Kvestorid otsustavad, millisel määral kohaldatakse käitumisjuhendit nende isikute suhtes, kellel on pikaajaline läbipääsuluba, kuid kes ei kuulu kokkuleppe kohaldamisalasse.

 

8.  Läbipääsuluba võetakse ära kvestorite põhjendatud otsusega järgmistel juhtudel:

 

– kui loa omanik on läbipaistvusregistrist kustutatud, v.a juhul kui on mõjuvaid põhjuseid luba mitte ära võtta;

 

– kui loa omanik on raskelt rikkunud lõikes 6 sätestatud kohustusi.

 

9.  Juhatus kehtestab peasekretäri ettepanekul meetmed, mida on vaja läbipaistvusregistri kasutusele võtmiseks registri loomist käsitleva kokkuleppe kohaselt.

 

Lõigete 5–8 rakendussätted kehtestatakse lisas5.

 

10. Endiste parlamendiliikmete eetikakoodeks, õigused ja privileegid kehtestatakse juhatuse otsusega. Endisi parlamendiliikmeid koheldakse võrdselt.

10. Endiste parlamendiliikmete eetikakoodeks, õigused ja privileegid kehtestatakse juhatuse otsusega. Endisi parlamendiliikmeid koheldakse võrdselt.

__________________

__________________

1 Vt I lisa.

1 Vt I lisa.

2 Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahelise läbipaistvusregistri loomist käsitleva kokkuleppega loodud register organisatsioonidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegelevad ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega (vt IX lisa B osa).

 

3 Vt IX lisa B osa.

 

4 Vt IX lisa B osas oleva kokkuleppe 3. lisa.

 

5 Vt IX lisa A osa.

 

Selgitus

As regards the amendment to the title, it reflects the fact that the Register is mandatory for the institutions, not for those registered therein. Registration facilitates the interaction with the EU institutions which represents an important incentive.

Paragraph 3a (new) comes from Annex XV §2 1st subparagraph (“Members shall be held responsible for any failure by persons whom they employ or for whom they arrange access to Parliament to comply on Parliament's premises with the standards of conduct applicable to Members”) and is reworded, with a view to clarifying its meaning.

As regards the amendment to paragraph 4, art. 34 § 9 of the Implementing measures concerning the Members’ Statute, adopted by the Bureau, states the following: “The number of contracts between a Member and accredited assistants in force at any given time may not exceed three, regardless of the duration of work provided for in those contracts. This limit may be increased to four if an exemption is expressly granted by the President of Parliament following verification by the relevant department that the Member concerned has sufficient office space to comply with the standards applicable to the use of Parliament’s buildings, taking into account also the number of trainees that may be present.”

The contents of Rule 11(5) to (9) will become part of new Rule 116a and their wording will be streamlined.

Muudatusettepanek    10

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 12

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 12

Artikkel 12

Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlused

Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlused

Vastavalt parlamendi otsusele, mis on ära toodud kodukorra lisas,6 rakendatakse parlamendis 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes (mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust) kehtestatud ühtseid eeskirju, milles on toodud vajalikud meetmed ameti korraldatavate juurdluste takistusteta läbiviimiseks.

Vastavalt parlamendi 18. novembri 1999. aasta otsusele pettuste, korruptsiooni ja muu ühenduste huve kahjustava õigusvastase tegevuse tõkestamisega seotud sisejuurdluse suhtes esitatavate nõuete ja tingimuste kohta kohaldatakse parlamendis 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes (mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust) kehtestatud ühtseid eeskirju, milles on toodud vajalikud meetmed ameti korraldatavate juurdluste takistusteta läbiviimiseks.

__________________

 

6 Vt XI lisa.

 

Muudatusettepanek    11

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 13

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 13

Artikkel 13

Vaatlejad

Vaatlejad

1.  Kui leping riigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga on alla kirjutatud, võib president pärast esimeeste konverentsi nõusoleku saamist paluda ühineva riigi parlamendil määrata oma liikmete seast vaatlejaid; vaatlejate arv võrdub kõnealusele riigile Euroopa Parlamendis tulevikus eraldatavate kohtade arvuga.

1.  Kui leping riigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga on alla kirjutatud, võib president pärast esimeeste konverentsi nõusoleku saamist paluda ühineva riigi parlamendil määrata oma liikmete seast vaatlejaid; vaatlejate arv võrdub kõnealusele riigile Euroopa Parlamendis tulevikus eraldatavate kohtade arvuga.

2.  Vaatlejad osalevad Euroopa Parlamendi töös kuni ühinemislepingu jõustumiseni ning neil on õigus võtta sõna komisjonides ja fraktsioonides. Neil ei ole õigust hääletada ega kandideerida parlamendis ametikohtadele. Nende osalemisel ei ole õiguslikku mõju parlamendi tööle.

2.  Vaatlejad osalevad Euroopa Parlamendi töös kuni ühinemislepingu jõustumiseni ning neil on õigus võtta sõna komisjonides ja fraktsioonides. Neil ei ole õigust hääletada ega kandideerida parlamendis ametikohtadele

, samuti ei ole neil õigust parlamenti väljaspool esindada. Nende osalemisel ei ole õiguslikku mõju parlamendi tööle.

3.  Parlamendi pakutavate võimaluste kasutamisel ja vaatlejana tegutsedes tekkinud kulude hüvitamisel koheldakse vaatlejaid sarnaselt parlamendiliikmetega.

3.  Parlamendi pakutavate võimaluste kasutamisel ja vaatlejana tegutsedes tekkinud reisi- ja elamiskulude hüvitamisel koheldakse vaatlejaid sarnaselt parlamendiliikmetega.

Muudatusettepanek    12

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 14

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 14

Artikkel 14

Ajutine istungi juhataja

Ajutine istungi juhataja

1.  Artikli 146 lõikes 2 ette nähtud istungit ja iga muud istungit, mille eesmärk on valida president ja juhatus, juhatab kuni presidendi valimiseni ametist lahkuv president või, kui viimane ei saa seda teha, ametist lahkuv asepresident asepresidentide järjestuse alusel või, kui keegi neist ei saa seda teha, kõige kauem ametis olnud parlamendiliige.

1.  Artikli 146 lõikes 2 ette nähtud istungit ja iga muud istungit, mille eesmärk on valida president ja juhatus, juhatab kuni presidendi valimiseni ametist lahkuv president või, kui viimane ei saa seda teha, ametist lahkuv asepresident asepresidentide järjestuse alusel või, kui keegi neist ei saa seda teha, kõige kauem ametis olnud parlamendiliige.

2.  Kui istungit juhatab parlamendiliige, kes on ajutine istungi juhataja lõike 1 alusel, arutatakse ainult küsimusi, mis on seotud presidendi valimise või volituste kontrollimisega.

2.  Kui istungit juhatab parlamendiliige, kes on ajutine istungi juhataja lõike 1 alusel, arutatakse ainult küsimusi, mis on seotud presidendi valimise või volituste kontrollimisega vastavalt artikli 3 lõike 2 teisele lõigule. Kõik muud volituste kontrollimist puudutavad küsimused, mis tõstatatakse sel ajal, kui ta istungit juhatab, edastatakse vastutavale komisjonile.

Parlamendiliige, kes on ajutine istungi juhataja lõike 1 alusel, täidab presidendi volitusi, millele on osutatud artikli 3 lõike 2 teises lõigus. Kõik muud volituste kontrollimist puudutavad küsimused, mis tõstatatakse sel ajal, kui ta istungit juhatab, edastatakse volituste kontrollimise eest vastutavale komisjonile.

 

Selgitus

Tõlgendus lisati kõnealuse artikli lõikesse 2.

Muudatusettepanek    13

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 15

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 15

Artikkel 15

Kandidaatide ülesseadmine ja üldsätted

Kandidaatide ülesseadmine ja üldsätted

1.  President, asepresidendid ja kvestorid valitakse salajasel hääletusel artikli 182 alusel. Kandidaatide ülesseadmiseks on vajalik nende nõusolek. Kandidaate võivad üles seada fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget. Kui ülesseatud kandidaatide arv ei ületa täidetavate kohtade arvu, võib kandidaatide valimine toimuda ühise heakskiitmise teel.

1.  Kõigepealt president ning seejärel asepresidendid ja kvestorid valitakse salajasel hääletusel artikli 182 alusel.

 

Kandidaatide ülesseadmiseks on vajalik nende nõusolek ja kandidaate võivad üles seada fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget. Enne iga hääletusvooru võib esitada uusi kandidaate.

 

Kui ülesseatud kandidaatide arv ei ületa täidetavate kohtade arvu, valitakse kandidaadid ühise heakskiitmise teel, välja arvatud juhul, kui vähemalt viiendik parlamendiliikmetest nõuab salajase hääletuse korraldamist.

 

Kui ühel hääletusel tuleb valida enam kui üks ametikandja, loetakse hääletussedel kehtivaks üksnes siis, kui antud on üle poole võimalikest häältest.

Kui tuleb asendada ainult üks asepresident ja kui on ainult üks kandidaat, võib ta osutuda valituks ühise heakskiitmise teel. Presidendil on volitus otsustada kas valimine toimub ühise heakskiitmise teel või salajasel hääletusel. Valitud asepresident asub asepresidentide järjestuses oma eelkäija kohale.

 

2.  Presidendi, asepresidentide ja kvestorite valimisel tuleks arvestada vajadusega tagada liikmesriikide ja poliitiliste vaadete üldine õiglane esindatus.

2.  Presidendi, asepresidentide ja kvestorite valimisel tuleks arvestada vajadusega tagada poliitiliste vaadete üldine õiglane esindatus ning sooline ja geograafiline tasakaal.

Selgitus

Mis puudutab lõike 1 esimest lõiku käsitlevaid muudatusettepanekuid, on mõned fraktsioonid seni tavaliselt esitanud kandidaadid kõigi hääletusvoorude jaoks korraga, teised aga esitavad kandidaate enne iga hääletusvooru. Muudatust kajastatakse ka artiklis 16.

Tõlgendus on välja jäetud, kuna selle kaks esimest lauset on lisatud käesoleva artikli lõike 1 kolmandasse lõiku. Tõlgenduse viimane lause ei anna artikli 20 lõike 1 teisele lõigule midagi juurde ja seetõttu jäetakse see välja.

Lõiget 2 käsitleva muudatusettepanekuga viiakse selle sõnastus kooskõlla personalieeskirjades kasutatud sõnastusega.

Muudatusettepanek    14

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 16

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 16

Artikkel 16

Presidendi valimine ja avakõne

Presidendi valimine ja avakõne

1.  Kõigepealt valitakse president. Ülesseatud kandidaatide nimed antakse enne iga hääletusvooru selle parlamendiliikme kätte, kes on artikli 14 alusel ajutine istungi juhataja ja kes teatab nimed parlamendile. Kui pärast kolme hääletusvooru ei ole ükski kandidaat kogunud antud häälte absoluutset enamust, pääsevad neljandasse hääletusvooru kaks parlamendiliiget, kes said kolmandas hääletusvoorus kõige enam hääli. Võrdse häälte arvu puhul kuulutatakse valituks vanem kandidaat.

1.  Presidendikandidaatide nimed antakse üle parlamendiliikmele, kes on artikli 14 alusel ajutine istungi juhataja ja kes teatab nimed parlamendile. Kui pärast kolme hääletusvooru ei ole ükski kandidaat kogunud antud häälte absoluutset enamust, pääsevad erandina artikli 15 lõikest 1 neljandasse hääletusvooru kaks parlamendiliiget, kes said kolmandas hääletusvoorus kõige enam hääli. Võrdse häälte arvu puhul kuulutatakse valituks vanem kandidaat.

2. Kohe, kui president on valitud, annab parlamendiliige, kes on ajutine istungi juhataja artikli 14 alusel, juhatamise talle üle. Avakõne võib pidada ainult valitud president.

2. Kohe, kui president on valitud, annab parlamendiliige, kes on ajutine istungi juhataja artikli 14 alusel, juhatamise talle üle. Avakõne võib pidada ainult valitud president.

Selgitus

Sõnade „enne iga hääletusvooru“ kustutamine on kooskõlas artikli 15 lõike 1 muutmise ettepanekuga.

Muudatusettepanek    15

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 17

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 17

Artikkel 17

Asepresidentide valimine

Asepresidentide valimine

1.  Seejärel valitakse asepresidendid, kasutades ühtainsat hääletussedelit. Esimeses hääletusvoorus kuulutatakse valituks häälte arvu järjekorras kuni 14 kandidaati, kes on saanud antud häälte absoluutse enamuse. Kui valitud kandidaatide arv on väiksem kui täidetavate ametikohtade arv, korraldatakse samadel tingimustel teine hääletusvoor, et täita ülejäänud ametikohad. Kui pärast seda läheb vaja veel kolmandat hääletusvooru, osutuvad ülejäänud kohtade täitmisel valituks kandidaadid, kes on saanud suhtelise häälteenamuse. Võrdse häälte arvu puhul kuulutatakse valituks vanimad kandidaadid.

1.  Seejärel valitakse asepresidendid ühe hääletuse teel. Esimeses hääletusvoorus kuulutatakse valituks häälte arvu järjekorras kuni 14 kandidaati, kes on saanud antud häälte absoluutse enamuse. Kui valitud kandidaatide arv on väiksem kui täidetavate ametikohtade arv, korraldatakse samadel tingimustel teine hääletusvoor, et täita ülejäänud ametikohad. Kui pärast seda läheb vaja veel kolmandat hääletusvooru, osutuvad ülejäänud kohtade täitmisel valituks kandidaadid, kes on saanud suhtelise häälteenamuse. Võrdse häälte arvu puhul kuulutatakse valituks vanimad kandidaadid.

Kuigi see artikkel ei näe erinevalt artikli 16 lõikest 1 asepresidentide valimise puhul otseselt ette uute kandidaatide ülesseadmist valimisvoorude vahel, on see lubatud, sest parlament kui suveräänne organ peab saama kaaluda kõiki võimalikke kandidaate ja sellise võimaluse puudumine võiks takistada valimiste sujuvat läbiviimist.

 

2.  Asepresidentide järjestuse määrab nende valimise järjekord ja võrdse häälte arvu korral nende vanus, kui artikli 20 lõikes 1 ei ole sätestatud teisiti.

2.  Asepresidentide järjestuse määrab nende valimise järjekord ja võrdse häälte arvu korral nende vanus, kui artikli 20 lõikes 1 ei ole sätestatud teisiti.

Kui asepresidendid valitakse ühise heakskiitmise teel, määratakse nende järjestus salajasel hääletusel.

Kui asepresidendid valitakse ühise heakskiitmise teel, määratakse nende järjestus salajasel hääletusel.

Selgitus

Väljajäetud tõlgendus kajastub artikli 15 lõike 1 muutmise ettepanekutes.

Muudatusettepanek    16

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 18

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 18

Artikkel 18

Kvestorite valimine

Kvestorite valimine

Pärast asepresidentide valimist valib parlament viis kvestorit.

Parlament valib viis kvestorit sama korra kohaselt, mida kasutatakse asepresidentide valimisel.

Kvestorid valitakse sama korra järgi nagu asepresidendid.

 

Selgitus

Artikli 18 mõlemad laused liidetakse kokku.

Muudatusettepanek    17

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 19

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 19

Artikkel 19

Ametikandjate ametiaeg

Ametikandjate ametiaeg

1.  Presidendi, asepresidentide ja kvestorite ametiaeg on kaks ja pool aastat.

1.  Presidendi, asepresidentide ja kvestorite ametiaeg on kaks ja pool aastat.

Kui parlamendiliige vahetab fraktsiooni, säilitab ta kahe ja poole aasta pikkusest ametiajast järelejäänud ajaks oma koha juhatuses või kvestorite kogus.

Kui parlamendiliige vahetab fraktsiooni, säilitab ta kahe ja poole aasta pikkusest ametiajast järelejäänud ajaks oma koha juhatuses või kvestorina.

2.  Kui selline ametikoht jääb vabaks enne nimetatud tähtaja lõppemist, kestab uue ametisse valitud parlamendiliikme ametiaeg ainult nimetatud tähtaja lõpuni.

2.  Kui selline ametikoht jääb vabaks enne nimetatud tähtaja lõppemist, kestab uue ametisse valitud parlamendiliikme ametiaeg ainult nimetatud tähtaja lõpuni.

Muudatusettepanek    18

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 20

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 20

Artikkel 20

Vabaks jäävad ametikohad

Vabaks jäävad ametikohad

1.  Kui presidendi, asepresidendi või kvestori ametikohale tuleb valida uus parlamendiliige, valitakse ametijärglane eespool toodud sätete alusel.

1.  Kui presidendi, asepresidendi või kvestori ametikohale tuleb valida uus parlamendiliige, valitakse ametijärglane eespool toodud sätete alusel.

Uus asepresident asub asepresidentide järjestuses oma eelkäija kohale.

Uus asepresident asub asepresidentide järjestuses oma eelkäija kohale.

2.  Kui vabaks jääb presidendi ametikoht, täidab kuni uue presidendi valimiseni presidendi ülesandeid esimene asepresident.

2.  Kui presidendi ametikoht jääb vabaks, täidab kuni uue presidendi valimiseni presidendi ülesandeid asepresident, kes määratakse vastavalt asepresidentide järjestusele.

Muudatusettepanek    19

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 22

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 22

Artikkel 22

Presidendi ülesanded

Presidendi ülesanded

1.  President korraldab kogu parlamendi ja selle organite tegevust kodukorras sätestatud tingimustel. Tal on kõik volitused, et juhatada parlamendi tööd ja tagada selle nõuetekohane läbiviimine.

1.  President korraldab kogu parlamendi ja selle organite tegevust vastavalt kodukorrale ning tal on kõik volitused, et juhatada parlamendi tööd ja tagada selle nõuetekohane läbiviimine.

Käesolevat sätet võib tõlgendada nii, et sellega antud volituste hulka kuulub ka õigus lõpetada liigsed sõnavõtud kodukorrale viitamiseks, menetlusega seotud ettepanekud, sõnavõtud hääletuse kohta selgituste andmiseks ning eraldi, osade kaupa või nimelise hääletuse taotlemiseks, kui president on veendunud, et nendega soovitakse sihilikult takistada ja takistatakse pikaajaliselt ning oluliselt parlamendi tööd või teiste parlamendiliikmete õiguste teostamist.

 

Kõnealuse sättega antud volituste hulka kuulub ka õigus panna tekste hääletusele teises järjekorras, kui on määratud hääletusele pandavas dokumendis. Analoogiliselt artikli 174 lõikega 7 võib president küsida selleks eelnevalt parlamendi nõusolekut.

 

2.  President avab, katkestab ja lõpetab istungeid ning võtab vastu otsuseid selle kohta, kas muudatusettepanekud on vastuvõetavad, millised küsimused esitada nõukogule ja Euroopa Komisjonile ning kas raportid on kooskõlas kodukorraga. President tagab kodukorrast kinnipidamise, hoiab korda, annab sõnavõtjatele sõna, kuulutab arutelud lõppenuks, paneb küsimused hääletusele, kuulutab välja hääletuste tulemused ning edastab komisjonidele kõik neid puudutavad teated.

2.  President avab, katkestab ja lõpetab istungeid, võtab vastu otsuseid muudatusettepanekute ja muude hääletusele pandavate tekstide vastuvõetavuse ning parlamendi küsimuste vastuvõetavuse kohta. President tagab kodukorrast kinnipidamise, hoiab korda, annab sõnavõtjatele sõna, kuulutab arutelud lõppenuks, paneb küsimused hääletusele, kuulutab välja hääletuste tulemused ning edastab komisjonidele kõik neid puudutavad teated.

3. President võib arutelul sõna võtta ainult kokkuvõtte tegemiseks või sõnavõtjate korrale kutsumiseks. Kui ta soovib arutelust osa võtta, annab ta juhatamise üle ega asu uuesti juhatama enne, kui arutelu on lõppenud.

3. President võib arutelul sõna võtta ainult kokkuvõtte tegemiseks või sõnavõtjate korrale kutsumiseks. Kui ta soovib arutelust osa võtta, annab ta juhatamise üle ega asu uuesti juhatama enne, kui arutelu on lõppenud.

4. President esindab parlamenti rahvusvahelistes suhetes, ametlikel üritustel ning haldus-, õigus- ja finantsasjades; ta võib delegeerida need ülesanded teistele.

4. President esindab parlamenti rahvusvahelistes suhetes, ametlikel üritustel ning haldus-, õigus- ja finantsasjades; ta võib delegeerida need ülesanded teistele.

 

4 a.  President vastutab julgeoleku tagamise eest Euroopa Parlamendi ruumides ning Euroopa Parlamendi valduste puutumatuse eest.

Selgitus

The contents of the first interpretation after paragraph 1 shall be transformed into a provision of the title on plenary sessions (Rule 164a), whilethe contents of the second interpretation shall be transformed into a provision of the title on plenary sessions (Rule 174).

The suggested change to paragraph 2 reflects the current practice according to which the President rules as inadmissible not only amendments, but also paragraphs of reports which are in violation of primary Union law or risk damaging Parliament's interest or reputation.

The new paragraph 4a reflects the current practice according to which the President is the highest authority as regards the waiver of the inviolability of Parliament’s premises and archives (Articles 1 and 2 PPI) and its security.

Muudatusettepanek    20

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 23

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 23

Artikkel 23

Asepresidentide ülesanded

Asepresidentide ülesanded

1.  Kui president ei viibi kohal, ei saa oma ülesandeid täita või soovib vastavalt artikli 22 lõikele 3 arutelust osa võtta, asendab teda üks asepresidentidest vastavalt artikli 17 lõikele 2.

1.  Kui president ei viibi kohal, ei saa oma ülesandeid täita või soovib vastavalt artikli 22 lõikele 3 arutelust osa võtta, asendab teda üks asepresidentidest vastavalt artikli 17 lõikele 2.

2.  Asepresidendid täidavad ka ülesandeid, mis on antud neile artikliga 25, artikli 27 lõigetega 3 ja 5 ning artikli 71 lõikega 3.

2.  Asepresidendid täidavad ka ülesandeid, mis on antud neile artikliga 25, artikli 27 lõigetega 3 ja 5 ning artikli 71 lõikega 3.

3.  President võib delegeerida asepresidentidele ülesandeid, näiteks parlamendi esindamise ametlikel üritustel või muudes toimingutes. Eelkõige võib president määrata asepresidendi täitma ülesandeid, mis on presidendile antud artikli 130 lõikega 2 ja II lisa lõikega 3.

3.  President võib delegeerida asepresidentidele ülesandeid, näiteks parlamendi esindamise ametlikel üritustel või muudes toimingutes. Eelkõige võib president määrata asepresidendi täitma ülesandeid, mis on presidendile antud artikliga 129 ja artikli 130 lõikega 2.

Selgitus

II lisa jäetakse välja. Vt artikli 129 kohta esitatud muudatusettepanekut.

Muudatusettepanek    21

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 25

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 25

Artikkel 25

Juhatuse ülesanded

Juhatuse ülesanded

1.  Juhatus täidab talle kodukorraga antud ülesandeid.

1.  Juhatus täidab talle kodukorraga antud ülesandeid.

2.  Juhatus võtab vastu otsuseid parlamendi, selle sekretariaadi ja organite sisemist korraldust puudutavates rahalistes, organisatsioonilistes ja haldusküsimustes.

2.  Juhatus võtab vastu otsuseid parlamendi, selle peasekretariaadi ja organite sisemist korraldust puudutavates rahalistes, organisatsioonilistes ja haldusküsimustes.

3.  Juhatus võtab peasekretäri või fraktsiooni ettepanekul vastu otsuseid parlamendiliikmeid puudutavates rahalistes, organisatsioonilistes ja haldusküsimustes.

3.  Juhatus võtab peasekretäri või fraktsiooni ettepanekul vastu otsuseid parlamendiliikmeid puudutavates rahalistes, organisatsioonilistes ja haldusküsimustes.

4.  Juhatus võtab vastu otsuseid istungite läbiviimist puudutavates küsimustes.

4.  Juhatus võtab vastu otsuseid istungite läbiviimist puudutavates küsimustes.

Fraas „istungite läbiviimine” hõlmab ka küsimusi, mis on seotud parlamendiliikmete käitumisega kõikides parlamendi hoonetes.

 

5.  Juhatus võtab vastu artiklis 35 osutatud sätted fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete kohta.

5.  Juhatus võtab vastu artiklis 35 osutatud sätted fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete kohta.

6.  Juhatus määrab kindlaks peasekretariaadi ametikohtade loetelu ning kehtestab ametnike ja muude teenistujate haldus- ja finantsseisundit reguleerivad eeskirjad.

6.  Juhatus määrab kindlaks peasekretariaadi ametikohtade loetelu ning kehtestab ametnike ja muude teenistujate haldus- ja finantsseisundit reguleerivad eeskirjad.

7.  Juhatus koostab parlamendi esialgse eelarvestuse projekti.

7.  Juhatus koostab parlamendi esialgse eelarvestuse projekti.

8.  Juhatus võtab vastavalt artiklile 28 vastu suunised kvestoritele.

8.  Juhatus võtab vastu suunised kvestoritele ja võib neilt nõuda teatavate ülesannete täitmist.

9.  Juhatuse pädevuses on anda komisjonidele luba korraldada koosolekuid väljaspool tavapäraseid töökohti ja raportööridele luba viia läbi kuulamisi ning uurimis- ja teabekogumisreise.

9.  Juhatuse pädevuses on anda komisjonidele luba korraldada koosolekuid või lähetusi väljaspool tavapäraseid töökohti ja raportööridele luba viia läbi kuulamisi ning uurimis- ja teabekogumisreise.

Kui nimetatud koosolekute läbiviimise luba on antud, määratakse keelte kasutamise kord kindlaks vastavalt sellele, milliseid ametlikke keeli asjaomase komisjoni liikmed ja asendusliikmed kasutavad ning milliste keelte kasutamist nad taotlevad.

Kui nimetatud koosolekute või lähetuste korraldamise luba on antud, määratakse keelte kasutamise kord kindlaks vastavalt juhatuse vastu võetud mitmekeelsuse eeskirjale. Sama säte kehtib ka delegatsioonide puhul.

Sama korda kohaldatakse ka delegatsioonide suhtes, välja arvatud juhul, kui delegatsiooni liikmed ja asendusliikmed lepivad kokku teisiti.

 

10.  Juhatus nimetab vastavalt artiklile 222 ametisse peasekretäri.

10.  Juhatus nimetab vastavalt artiklile 222 ametisse peasekretäri.

11.  Juhatus määrab kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2004/2003 (Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta) rakenduseeskirjad. Juhatus täidab määruse rakendamisel talle parlamendi kodukorraga antud ülesandeid.

11.  Juhatus määrab kindlaks Euroopa tasandi erakondi ja sihtasutusi reguleerivate määruste ning erakondade ja sihtasutuste rahastamise eeskirjade rakenduseeskirjad.

12.  Juhatus määrab kindlaks konfidentsiaalse teabe käsitlemise eeskirjad parlamendile ja selle organitele ning ametikandjatele ja teistele parlamendiliikmetele, võttes arvesse sellekohaseid institutsioonidevahelisi kokkuleppeid. Eeskirjad avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja lisatakse kodukorrale7.

12.  Juhatus määrab kindlaks konfidentsiaalse teabe käsitlemise eeskirjad parlamendile ja selle organitele ning ametikandjatele ja teistele parlamendiliikmetele, võttes arvesse sellekohaseid institutsioonidevahelisi kokkuleppeid. Eeskirjad avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

13.  President ja/või juhatus võivad anda ühele või mitmele juhatuse liikmele üldisi või eriülesandeid, mis kuuluvad presidendi ja/või juhatuse pädevusse. Samaaegselt määratakse kindlaks ka nende ülesannete täitmise viisid ja vahendid.

13.  President ja/või juhatus võivad anda ühele või mitmele juhatuse liikmele üldisi või eriülesandeid, mis kuuluvad presidendi ja/või juhatuse pädevusse. Samaaegselt määratakse kindlaks ka nende ülesannete täitmise viisid ja vahendid.

14.  Juhatus nimetab kaks asepresidenti, kes vastutavad suhete korraldamise eest riikide parlamentidega.

14.  Juhatus nimetab kaks asepresidenti, kes vastutavad suhete korraldamise eest riikide parlamentidega.

Nad annavad oma sellealasest tegevusest korrapäraselt aru esimeeste konverentsile.

 

 

14 a.  Juhatus nimetab asepresidendi, kes vastutab tähtsamatel teemadel Euroopa kodanikuühiskonnaga korraldatavate struktureeritud konsultatsioonide läbiviimise eest.

 

14 b.  Juhatus vastutab Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse kohaldamise eest ja määrab aastaeelarvest lähtudes kindlaks hüvitiste suuruse.

15.  Kui valitakse uus parlament, jääb ametist lahkuv juhatus ametisse kuni uue parlamendi esimese istungini.

 

__________________

 

7 Vt VII lisa, E osa.

 

Selgitus

The changes to paragraph 9 subparagraph 2, reflect the provisions of the Code of Conduct on multi-lingualism adopted by the Bureau on the basis of the competences conferred upon it by the current Rule.

As regards the changes to paragraph 11, the last sentence is deleted as it repeats paragraph 1. The amendments means to align the text of the Rule with the new Regulation.

Paragraph 14 subparagraph 2 is deleted here and moved under Rule 27(3).

The content for paragraph 14a (new)comes from the last sentence of Rule 27(5) and the wording is aligned with Rule 25(14).

This sentence in paragraph 14b(new) is taken from current Rule 10 and is slightly reworded to replace ("financial envelopes" is replaced by "allowances").

Paragraph 15 is deleted, as a new Rule 30a will cover all bodies and office holders.

Muudatusettepanek    22

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 26

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 26

Artikkel 26

Esimeeste konverentsi koosseis

Esimeeste konverentsi koosseis

1.  Esimeeste konverents koosneb parlamendi presidendist ja fraktsioonide esimeestest. Fraktsiooni esimees võib lasta end esindada mõnel oma fraktsiooni liikmel.

1.  Esimeeste konverents koosneb parlamendi presidendist ja fraktsioonide esimeestest. Fraktsiooni esimees võib lasta end esindada mõnel oma fraktsiooni liikmel.

2.  Parlamendi president palub ühel fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmel osaleda esimeeste konverentsi koosolekutel ilma hääleõiguseta.

2.  Parlamendi president palub ühel fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmel, võimaldades fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetel kõigepealt oma arvamust avaldada, osaleda esimeeste konverentsi koosolekutel ilma hääleõiguseta.

3.   Esimeeste konverents püüab talle lahendamiseks antud küsimustes saavutada konsensuse.

3.  Esimeeste konverents püüab talle lahendamiseks antud küsimustes saavutada konsensuse.

Kui konsensust saavutada ei õnnestu, pannakse küsimus hääletusele; häältele kaalu omistamisel arvestatakse liikmete arvu igas fraktsioonis.

Kui konsensust saavutada ei õnnestu, pannakse küsimus hääletusele; häältele kaalu omistamisel arvestatakse liikmete arvu igas fraktsioonis.

Muudatusettepanek    23

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 27

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 27

Artikkel 27

Esimeeste konverentsi ülesanded

Esimeeste konverentsi ülesanded

1.  Esimeeste konverents täidab talle kodukorraga antud ülesandeid.

1.  Esimeeste konverents täidab talle kodukorraga antud ülesandeid.

2.  Esimeeste konverents võtab vastu otsused parlamendi töö korraldust ja seadusandluse kavandamist puudutavates küsimustes.

2.  Esimeeste konverents võtab vastu otsused parlamendi töö korraldust ja seadusandluse kavandamist puudutavates küsimustes.

3.  Esimeeste konverentsi pädevusse kuuluvad küsimused, mis puudutavad suhteid Euroopa Liidu teiste institutsioonide ja asutustega ning liikmesriikide parlamentidega.

3.  Esimeeste konverentsi pädevusse kuuluvad küsimused, mis puudutavad suhteid Euroopa Liidu teiste institutsioonide ja asutustega ning liikmesriikide parlamentidega. Asepresidendid, kes vastutavad suhete korraldamise eest riikide parlamentidega, annavad esimeeste konverentsile oma sellealasest tegevusest korrapäraselt aru.

4. Esimeeste konverentsi pädevusse kuuluvad küsimused, mis puudutavad suhteid kolmandate riikide ning Euroopa Liidu väliste institutsioonide ja organisatsioonidega.

4. Esimeeste konverentsi pädevusse kuuluvad küsimused, mis puudutavad suhteid kolmandate riikide ning Euroopa Liidu väliste institutsioonide ja organisatsioonidega.

5.  Esimeeste konverents vastutab tähtsamatel teemadel Euroopa kodanikuühiskonnaga struktureeritud konsultatsioonide korraldamise eest. See võib hõlmata Euroopa üldhuvi pakkuvatel teemadel selliste avalike arutelude korraldamist, millel saavad osaleda huvitatud kodanikud. Juhatus nimetab asepresidendi, kes vastutab konsultatsioonide läbiviimise eest ja annab aru esimeeste konverentsile.

5.  Esimeeste konverents vastutab tähtsamatel teemadel Euroopa kodanikuühiskonnaga struktureeritud konsultatsioonide korraldamise eest. See võib hõlmata Euroopa üldhuvi pakkuvatel teemadel selliste avalike arutelude korraldamist, millel saavad osaleda huvitatud kodanikud. Asepresident, kes vastutab selliste konsultatsioonide korraldamise eest, annab esimeeste konverentsile oma sellealasest tegevusest korrapäraselt aru.

6. Esimeeste konverents koostab parlamendi osaistungjärgu päevakorra projekti.

6. Esimeeste konverents koostab parlamendi osaistungjärgu päevakorra projekti.

7.  Esimeeste konverentsi pädevusse kuuluvad komisjonide, uurimiskomisjonide, parlamentaarsete ühiskomisjonide ning alaliste ja ad hoc delegatsioonide koosseisu ja pädevusega seotud küsimused.

7.  Esimeeste konverents teeb parlamendile ettepanekuid komisjonide, uurimiskomisjonide, parlamentaarsete ühiskomisjonide ning alaliste delegatsioonide koosseisu ja pädevuse kohta. Esimeeste konverents vastutab ad hoc delegatsioonide heakskiitmise eest.

8. Esimeeste konverents määrab vastavalt artiklile 36 kindlaks, kuidas jaotatakse parlamendi istungisaalis kohad.

8. Esimeeste konverents määrab vastavalt artiklile 36 kindlaks, kuidas jaotatakse parlamendi istungisaalis kohad.

9. Esimeeste konverentsi pädevuses on anda luba algatusraportite koostamiseks.

9. Esimeeste konverentsi pädevuses on anda luba algatusraportite koostamiseks.

10. Esimeeste konverents teeb juhatusele ettepanekuid fraktsioone puudutavate haldus- ja eelarveküsimuste kohta.

10. Esimeeste konverents teeb juhatusele ettepanekuid fraktsioone puudutavate haldus- ja eelarveküsimuste kohta.

Selgitus

Lõikesse 3 lisatud tekst on võetud artikli 25 lõikest 14.

Lõikes 5 tehtud muudatused on seotud artiklisse 25 lõike 14 a lisamisega.

Muudatusettepanek    24

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 28

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 28

Artikkel 28

Kvestorite ülesanded

Kvestorite ülesanded

Kvestorid vastutavad juhatuse kehtestatud suuniste alusel parlamendiliikmeid vahetult puudutavate haldus- ja finantsküsimuste eest.

Kvestorid vastutavad juhatuse kehtestatud suuniste alusel parlamendiliikmeid vahetult puudutavate haldus- ja finantsküsimuste eest ning muude neile antud ülesannete eest.

Muudatusettepanek    25

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 29

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 29

Artikkel 29

Komisjonide esimeeste konverents

Komisjonide esimeeste konverents

1.  Komisjonide esimeeste konverents koosneb kõigi alaliste või erikomisjonide esimeestest. Komisjonide esimeeste konverents valib endale esimehe.

1.  Komisjonide esimeeste konverents koosneb kõigi alaliste või erikomisjonide esimeestest. Komisjonide esimeeste konverents valib endale esimehe.

Esimehe puudumisel juhatab konverentsi koosolekut vanim liige või viimase puudumisel vanim kohalolev liige.

1 a.  Esimehe puudumise korral juhatab konverentsi koosolekut vanim kohalolev liige.

2.  Komisjonide esimeeste konverents võib anda esimeeste konverentsile soovitusi komisjonide töö kohta ja osaistungjärgu päevakorra koostamiseks.

2.  Komisjonide esimeeste konverents võib anda esimeeste konverentsile soovitusi komisjonide töö kohta ja osaistungjärgu päevakorra koostamiseks.

3.  Juhatus ja esimeeste konverents võivad anda komisjonide esimeeste konverentsile teatavaid ülesandeid.

3.  Juhatus ja esimeeste konverents võivad anda komisjonide esimeeste konverentsile teatavaid ülesandeid.

Selgitus

Tõlgendus muudetakse lõikeks. Väljajätt ei muuda teksti sisu.

Muudatusettepanek    26

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 30

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 30

Artikkel 30

Delegatsioonide juhtide konverents

Delegatsioonide juhtide konverents

1.  Delegatsioonide juhtide konverents koosneb kõigi alaliste parlamentidevaheliste delegatsioonide juhtidest. Delegatsioonide juhtide konverents valib endale esimehe.

1.  Delegatsioonide juhtide konverents koosneb kõigi alaliste parlamentidevaheliste delegatsioonide juhtidest. Delegatsioonide juhtide konverents valib endale esimehe.

Esimehe puudumisel juhatab konverentsi koosolekut vanim liige või viimase puudumisel vanim kohalolev liige.

1 a.  Esimehe puudumise korral juhatab konverentsi koosolekut vanim kohalolev liige.

2.  Delegatsioonide juhtide konverents võib anda esimeeste konverentsile soovitusi delegatsioonide töö kohta.

2.  Delegatsioonide juhtide konverents võib anda esimeeste konverentsile soovitusi delegatsioonide töö kohta.

3.  Juhatus ja esimeeste konverents võivad anda delegatsioonide juhtide konverentsile teatavaid ülesandeid.

3.  Juhatus ja esimeeste konverents võivad anda delegatsioonide juhtide konverentsile teatavaid ülesandeid.

Selgitus

Tõlgendus muudetakse lõikeks. Väljajätt ei muuda teksti sisu.

Muudatusettepanek    27

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 30 a (uus)

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

Artikkel 30 a

 

Ametiülesannete jätkuv täitmine valimiste perioodil

 

Kui valitakse uus parlament, jätkavad kõik ametist lahkuva koosseisu organid ja ametikandjad oma ülesannete täitmist kuni uue parlamendi esimese istungini.

Selgitus

Toodud üle artikli 25 lõikest 15 ja kohaldamisala on laiendatud.

Muudatusettepanek    28

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 31

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 31

Artikkel 31

Juhatuse ja esimeeste konverentsi aruandekohustus

Juhatuse ja esimeeste konverentsi aruandekohustus

1.  Juhatuse ja esimeeste konverentsi protokollid tõlgitakse ametlikesse keeltesse, trükitakse ja jagatakse laiali kõigile parlamendiliikmetele ning need on üldsusele kättesaadavad, kui juhatus või esimeeste konverents ei otsusta protokolli mõne üksiku punkti suhtes erandkorras teisiti konfidentsiaalsusnõuete tõttu, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõigetes 1–4.

1.  Juhatuse ja esimeeste konverentsi protokollid tõlgitakse ametlikesse keeltesse ja jagatakse kõigile parlamendiliikmetele ning need on ka üldsusele kättesaadavad, kui juhatus või esimeeste konverents ei otsusta protokolli mõne üksiku punkti suhtes erandkorras teisiti konfidentsiaalsusnõuete tõttu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõigetele 1–4.

2.  Iga parlamendiliige võib esitada küsimusi juhatuse, esimeeste konverentsi või kvestorite töö kohta. Küsimus esitatakse kirjalikult presidendile, tehakse parlamendiliikmetele teatavaks ja avaldatakse koos sellele antud vastusega parlamendi veebisaidil 30 päeva jooksul alates küsimuse esitamisest.

2.  Iga parlamendiliige võib esitada küsimusi juhatuse, esimeeste konverentsi või kvestorite vastavate ülesannete täitmise kohta. Küsimus esitatakse kirjalikult presidendile, tehakse parlamendiliikmetele teatavaks ja avaldatakse koos sellele antud vastusega parlamendi veebisaidil 30 päeva jooksul alates küsimuse esitamisest.

Selgitus

Muudatuse eesmärk on täpsustada sätet, kuna praegu kasutatav sõna „töö“ on väga üldine ning asjaomase teenistuse arvates ei puuduta paljud tõstatatud küsimused kolme osutatud organi tegevust.

Muudatusettepanek    29

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 32

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 32

Artikkel 32

Fraktsioonide moodustamine

Fraktsioonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine

1.  Parlamendiliikmed võivad moodustada oma poliitiliste vaadete järgi fraktsioone.

1.  Parlamendiliikmed võivad moodustada oma poliitiliste vaadete järgi fraktsioone.

Tavaliselt ei ole parlamendil vaja hinnata fraktsiooni liikmete poliitiliste vaadete sarnasust. Fraktsiooni moodustamisel käesoleva artikli alusel tunnistavad asjaomased parlamendiliikmed juba tulenevalt fraktsiooni definitsioonist, et neil on sarnased poliitilised vaated. Ainult siis, kui asjaomased parlamendiliikmed seda eitavad, peab parlament hindama, kas fraktsioon on moodustatud kooskõlas kodukorraga.

Tavaliselt ei ole parlamendil vaja hinnata fraktsiooni liikmete poliitiliste vaadete sarnasust. Fraktsiooni moodustamisel käesoleva artikli alusel tunnistavad asjaomased parlamendiliikmed juba tulenevalt fraktsiooni definitsioonist, et neil on sarnased poliitilised vaated. Ainult siis, kui asjaomased parlamendiliikmed seda eitavad, peab parlament hindama, kas fraktsioon on moodustatud kooskõlas kodukorraga.

2.  Fraktsioon koosneb parlamendiliikmetest, kes on valitud vähemalt veerandist liikmesriikidest. Fraktsiooni moodustamiseks nõutav minimaalne parlamendiliikmete arv on 25.

2.  Fraktsioon koosneb parlamendiliikmetest, kes on valitud vähemalt veerandist liikmesriikidest. Fraktsiooni moodustamiseks nõutav minimaalne parlamendiliikmete arv on 25.

3.  Kui fraktsiooni liikmete arv langeb alla nõutud künnise, võib president esimeeste konverentsi nõusolekul lubada fraktsioonil edasi tegutseda kuni parlamendi järgmise avaistungini, kui on täidetud järgmised tingimused:

3.  Kui fraktsiooni suurus jääb väiksemaks ühest nõutud künnisest, võib president esimeeste konverentsi nõusolekul lubada fraktsioonil edasi tegutseda kuni parlamendi järgmise avaistungini, kui on täidetud järgmised tingimused:

– fraktsiooni liikmed esindavad jätkuvalt vähemalt viiendikku liikmesriikidest;

– fraktsiooni liikmed esindavad jätkuvalt vähemalt viiendikku liikmesriikidest;

– fraktsioon on eksisteerinud kauem kui üks aasta.

– fraktsioon on eksisteerinud kauem kui üks aasta.

President ei kohalda kõnealust erandit, kui on piisavalt alust kahtlustada selle kuritarvitamist.

President ei kohalda kõnealust erandit, kui on piisavalt alust kahtlustada selle kuritarvitamist.

4.  Parlamendiliige ei saa kuuluda rohkem kui ühte fraktsiooni.

4.  Parlamendiliige ei saa kuuluda rohkem kui ühte fraktsiooni.

5.  Fraktsiooni moodustamise kohta tehakse presidendile avaldus. Avalduses näidatakse ära fraktsiooni nimi, selle liikmete ja juhatuse liikmete nimed.

5.  Fraktsiooni moodustamise kohta tehakse presidendile avaldus. Avalduses näidatakse ära fraktsiooni nimi, selle liikmete ja juhatuse liikmete nimed. Avaldusele kirjutavad alla kõik fraktsiooni liikmed.

6.  Fraktsiooni moodustamise avaldus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

6.  Fraktsiooni moodustamise avaldus lisatakse selle osaistungjärgu protokollile, mille käigus fraktsiooni loomisest teada anti.

 

6 a.  President annab fraktsiooni moodustamisest parlamendis teada. Sellel teadaandel on tagasiulatuv õiguslik mõju alates hetkest, mil fraktsioon vastavalt käesolevale artiklile oma moodustamisest presidenti teavitas.

 

President annab parlamendis teada ka fraktsiooni tegevuse lõpetamisest. Teadaande juriidilise jõustumise hetkeks loetakse päeva, mis järgneb päevale, mil fraktsiooni tegevuseks vajalikke tingimusi enam ei täidetud.

Selgitus

The change to the title aligns it with the provisions for the constitution/dissolution of the political groups (Rule 32 6a).

The current wording of paragraph 3 subparagraph 1 uses "threshold" in singular while there are two thresholds.

As regards the amendments to paragraph 5, the formality of signatures would increase the legal certainty of the statement submitted to the President.

Paragraph 6 has hardly ever been applied as it stands and certainly not during the last years. Therefore it is proposed to delete the reference to the publication in the Official journal and bring the provision in line with the practice.

As regards the addition of paragraph 6a, is aims at clarifying that a declaration by the President – in his role as a “notary” - is necessary for the establishment of the group, with retroactive effect to the moment when the group validly notified its establishment and, for its dissolution, also a declaration of President with effects on the day following the moment when the conditions failed to be complied with by the group.

Muudatusettepanek    30

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 33

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 33

Artikkel 33

Fraktsioonide tegevus ja õiguslik staatus

Fraktsioonide tegevus ja õiguslik staatus

1.  Fraktsioonid täidavad oma ülesandeid liidu tegevuse raames, sealhulgas ülesandeid, mis on fraktsioonidele antud kodukorraga. Fraktsioonide käsutuses on peasekretariaadi ametikohtade loetelu raames sekretariaat, haldusvahendid ja parlamendi eelarves selleks ette nähtud assigneeringud.

1.  Fraktsioonid täidavad oma ülesandeid liidu tegevuse raames, sealhulgas ülesandeid, mis on fraktsioonidele antud kodukorraga. Fraktsioonide käsutuses on peasekretariaadi ametikohtade loetelule vastavalt sekretariaat, haldusvahendid ja parlamendi eelarves selleks ette nähtud assigneeringud.

2.  Juhatus võtab vastu nimetatud vahendite ja assigneeringute eraldamise, rakendamise ja järelevalvega ning eelarve täitmise volituste delegeerimisega seotud eeskirjad.

2.  Juhatus võtab esimeeste konverentsi võimalikke ettepanekuid arvestades vastu nimetatud vahendite ja assigneeringute eraldamise, rakendamise ja järelevalve, samuti eelarve täitmise volituste delegeerimise eeskirjad ning määrab kindlaks nende täitmata jätmisega kaasnevad tagajärjed.

3.  Nimetatud eeskirjadega määratakse kindlaks fraktsiooni tegevuse lõppemise haldus- ja finantstagajärjed.

3.  Nimetatud eeskirjadega määratakse kindlaks fraktsiooni tegevuse lõppemise haldus- ja finantstagajärjed.

Selgitus

Muudatuse eesmärk on kooskõlastada kõnealust artiklit artikli 27 lõikega 10.

Muudatusettepanek    31

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 34

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 34

Artikkel 34

Laiendatud töörühmad

Laiendatud töörühmad

1.  Parlamendiliikmed võivad moodustada laiendatud töörühmi või muid parlamendiliikmete mitteametlikke rühmi, et korraldada konkreetsetel teemadel fraktsiooniüleseid mitteformaalseid arvamuste vahetusi, kaasates eri parlamendikomisjonide liikmeid, ning edendada parlamendiliikmete ja kodanikuühiskonna suhteid.

1.  Parlamendiliikmed võivad moodustada laiendatud töörühmi või muid parlamendiliikmete mitteametlikke rühmi, et korraldada konkreetsetel teemadel fraktsiooniüleseid mitteformaalseid arvamuste vahetusi, kaasates eri parlamendikomisjonide liikmeid, ning edendada parlamendiliikmete ja kodanikuühiskonna suhteid.

2.  Kõnealuste rühmade tegevus ei tohi olla selline, mida võiks pidada Euroopa Parlamendi või selle organite ametlikuks tegevuseks. Fraktsioonid võivad soodustada rühmade tegevust logistilise toetuse andmise teel, tingimusel et järgitakse juhatuse poolt vastu võetud rühmade moodustamise eeskirjas sätestatud tingimusi.

2.  Kõnealuste rühmade tegevus peab olema täiesti läbipaistev ega tohi olla selline, mida võiks pidada Euroopa Parlamendi või selle organite ametlikuks tegevuseks. Fraktsioonid võivad soodustada rühmade tegevust logistilise toetuse andmise teel, tingimusel et järgitakse juhatuse poolt vastu võetud rühmade moodustamise eeskirjas sätestatud tingimusi.

Rühmad peavad deklareerima igasuguse rühmale antud rahalise ja muu toetuse (nt abi sekretariaadi tööna), mis tuleb I lisa alusel deklareerida juhul, kui sellist toetust antakse parlamendiliikmele üksikisikuna.

3. Laiendatud rühmad peavad igal aastal deklareerima igasuguse rühmale antud rahalise ja muu toetuse (nt abi sekretariaadi tööna), mis tuleb I lisa alusel deklareerida juhul, kui sellist toetust antakse parlamendiliikmele üksikisikuna.

Kvestorid peavad teises lõigus osutatud deklaratsioonide registrit. Register avaldatakse parlamendi veebisaidil. Kvestorid võtavad vastu nimetatud deklaratsioone käsitlevad eeskirjad.

4. Kvestorid peavad lõikes 3 osutatud deklaratsioonide registrit. Register avaldatakse parlamendi veebisaidil. Kvestorid võtavad vastu nimetatud deklaratsioone käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad ning tagavad käesoleva artikli tulemusliku jõustamise.

Muudatusettepanek    32

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – pealkiri

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

SEADUSANDLIKUD JA EELARVEMENETLUSED NING MUUD MENETLUSED

SEADUSANDLIKUD MENETLUSED, EELARVEMENETLUSED, EELARVE TÄITMISELE HEAKSKIIDU ANDMISE MENETLUS JA MUUD MENETLUSED

Muudatusettepanek    33

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 37

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 37

Artikkel 37

Euroopa Komisjoni tööprogramm

Iga-aastane programmitöö

1.  Parlament teeb Euroopa Liidu õigusloomekava koostamisel koostööd Euroopa Komisjoni ja nõukoguga.

1.  Parlament teeb Euroopa Liidu õigusloomekava koostamisel koostööd Euroopa Komisjoni ja nõukoguga.

Parlament ja Euroopa Komisjon teevad Euroopa Komisjoni tööprogrammi – mis on Euroopa Komisjoni panus liidu tegevuse iga-aastasel ja mitmeaastasel kavandamisel – ettevalmistamisel koostööd vastavalt ajakavale ja korrale, milles need kaks institutsiooni on kokku leppinud ja mis on lisatud kodukorrale.8

Parlament ja Euroopa Komisjon teevad Euroopa Komisjoni tööprogrammi – mis on Euroopa Komisjoni panus liidu tegevuse iga-aastasel ja mitmeaastasel kavandamisel – ettevalmistamisel koostööd vastavalt ajakavale ja korrale, milles need kaks institutsiooni on kokku leppinud8.

 

1 a.  Pärast Euroopa Komisjoni tööprogrammi vastuvõtmist vahetavad parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe8 a punktile 7 arvamusi ja lepivad kokku institutsioonidevahelist iga-aastast programmitööd käsitlevas ühisavalduses, milles määratakse kindlaks üldised eesmärgid ja prioriteedid.

 

Enne nõukogu ja Euroopa Komisjoniga ühisavalduse üle läbirääkimiste pidamist korraldab president arvamuste vahetuse esimeeste konverentsi ja komisjonide esimeeste konverentsiga parlamendi üldiste eesmärkide ja prioriteetide üle.

 

Enne ühisavalduse allakirjutamist taotleb president esimeeste konverentsi nõusolekut.

2.  Kiireloomuliste ja ettenägematute asjaolude korral võib üks institutsioonidest teha omal algatusel ja vastavalt aluslepingutes sätestatud menetlustele ettepaneku lisada Euroopa Komisjoni tööprogrammis esitatud õiguslikele meetmetele täiendava meetme.

 

3.  President edastab parlamendi vastuvõetud resolutsiooni teistele Euroopa Liidu õigusloomes osalevatele institutsioonidele ja liikmesriikide parlamentidele.

3.  President edastab kõik parlamendi poolt õigusloome planeerimise ja prioriteetide kohta vastu võetud resolutsioonid teistele Euroopa Liidu õigusloomes osalevatele institutsioonidele ja liikmesriikide parlamentidele.

President palub nõukogul esitada arvamuse Euroopa Komisjoni tööprogrammi ja parlamendi resolutsiooni kohta.

 

4.  Kui mõni institutsioonidest ei suuda ettenähtud ajakavast kinni pidada, peaks ta teavitama teisi institutsioone viivituse põhjustest ja esitama ettepaneku uue ajakava kohta.

 

 

4 a.  Kui Euroopa Komisjon kavatseb ettepaneku tagasi võtta, kutsub vastutav komisjon Euroopa Komisjoni pädeva voliniku koosolekule seda kavatsust arutama. Sellele koosolekule võib kutsuda ka nõukogu eesistuja. Kui vastutav komisjon ei nõustu kavandatud tagasivõtmisega, võib ta nõuda, et Euroopa Komisjon teeks parlamendile avalduse. Kohaldatakse kodukorra artiklit 123.

__________________

__________________

8 Vt XIII lisa.

8 Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepe (ELT L 304, 20.11.2010, lk 47).

 

8 a ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

Selgitus

Tehakse mitut väljajättu käsitlevad ettepanekud – kõik konkreetsetel põhjustel. Lõige 2 jäetakse seega välja asjaolu tõttu, et see seisneb ühepoolses otsuses Euroopa Parlamendi sise-eeskirjas selle kohta, mida teised institutsioonid teha tohivad või mitte.

Lõike 3 teine lõik jäetakse välja, et tõsta see ettepoole, samas kui

lõige 4 jäetakse välja, sest seda ei ole kunagi kohaldatud.

Muudatusettepanek    34

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 38

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 38

Artikkel 38

Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimine

Põhiõiguste järgimine

1.  Parlament järgib oma tegevuses täielikult Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi.

1.  Parlament järgib oma tegevuses täielikult õigusi, vabadusi ja põhimõtteid, mida on tunnustatud Euroopa Liidu lepingu artikliga 6, ning väärtusi, mis on sätestatud lepingu artiklis 2.

Samuti järgib parlament täielikult Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ning artikli 6 lõigetes 2 ja 3 sätestatud õigusi ja põhimõtteid.

 

2.  Kui kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget on arvamusel, et seadusandlik ettepanek või selle osa ei ole kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustega, edastatakse küsimus nende taotlusel menetlemiseks harta tõlgendamise eest vastutavale komisjonile, kelle arvamus lisatakse kõnealuse valdkonna eest vastutava komisjoni raportile.

2.  Kui kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget on arvamusel, et seadusandlik ettepanek või selle osa ei ole kooskõlas Euroopa Liidu põhiõigustega, edastatakse küsimus nende taotlusel menetlemiseks põhiõiguste kaitse eest vastutavale komisjonile.

 

2 a.  Taotlus tuleb esitada nelja töönädala jooksul alates päevast, kui parlamendis anti teada küsimuse parlamendikomisjonile edastamisest.

 

2 b.  Põhiõiguste kaitse eest vastutava komisjoni arvamus lisatakse kõnealuse valdkonna eest vastutava komisjoni raportile.

Selgitus

Pealkirja kohandatakse, et see hõlmaks nii hartat kui ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud õigusi ja põhimõtteid, nagu on esitatud ka Euroopa Liidu lepingu artiklis 6.

Lõige 1 säilitatakse, kuid see sõnastatakse natuke ümber: esimene ja teine lõik liidetakse. Praegune säte koostati enne Lissaboni lepingu vastuvõtmist, millega anti põhiõiguste hartale aluslepinguga võrreldes samaväärne õigusjõud (artikkel 6 hõlmab nii hartat (selle artikli 6 esimest lõiku) kui ka konventsiooni (selle artikli 6 lõiget 3)).

Lõige 2 a lisati artiklites 38 ja 42 esitatud tähtaegade üksteisega kooskõlla viimiseks.

Muudatusettepanek    35

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 38 a (uus)

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

Artikkel 38 a

 

Sooline võrdõiguslikkus

 

1.  Kui kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget on arvamusel, et ettepaneku puhul ei võeta piisavalt arvesse soolist võrdõiguslikkust, võivad nad nõuda, et küsimus edastataks menetlemiseks naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse eest vastutavale komisjonile.

 

2.  Taotlus tuleb esitada nelja töönädala jooksul alates päevast, kui parlamendis anti teada küsimuse parlamendikomisjonile edastamisest.

 

3.  Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse eest vastutava komisjoni arvamus lisatakse kõnealuse valdkonna eest vastutava komisjoni raportile.

Selgitus

Parandus puudutab kolmanda lõigu kustutamist, kuna selles korratakse esimese lõigu viimast lauset.

Muudatusettepanek    36

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 39

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 39

Artikkel 39

Õigusliku aluse kontrollimine

Õigusliku aluse kontrollimine

1.  Kõigi seadusandlike ettepanekute ja muude seadusandlike dokumentide puhul kontrollib kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon kõigepealt nende õiguslikku alust.

1.  Kõigi õiguslikult siduvate aktide ettepanekute puhul kontrollib kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon kõigepealt õiguslikku alust.

2.  Kui see komisjon vaidlustab õigusliku aluse kehtivuse või sobivuse, sealhulgas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 alusel toimuva kontrollimise käigus, küsib ta õigusasjade eest vastutava komisjoni arvamust.

2.  Kui see komisjon vaidlustab õigusliku aluse kehtivuse või sobivuse, sealhulgas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 alusel toimuva kontrollimise käigus, küsib ta õigusasjade eest vastutava komisjoni arvamust.

3.  Õigusasjade eest vastutav komisjon võib tegeleda õigusaktide ettepanekute õiguslikku alust puudutavate küsimustega ka omal algatusel. Sellisel juhul teavitab ta sellest nõuetekohaselt kõnealuse valdkonna eest vastutavat komisjoni.

 

3.  Õigusasjade eest vastutav komisjon võib tegeleda õiguslikku alust puudutavate küsimustega ka omal algatusel ning igas seadusandliku menetluse etapis. Sellisel juhul teavitab ta sellest nõuetekohaselt kõnealuse valdkonna eest vastutavat komisjoni.

 

4.  Kui õigusasjade eest vastutav komisjon otsustab vaidlustada õigusliku aluse kehtivuse või sobivuse, teavitab ta parlamenti oma järeldustest. Parlament paneb õigusasjade eest vastutava komisjoni järeldused hääletusele enne ettepaneku sisu hääletusele panemist.

4.  Kui õigusasjade eest vastutav komisjon otsustab – vajaduse korral pärast arvamuste vahetamist nõukogu ja Euroopa Komisjoniga vastavalt institutsioonidevahelisel tasandil kokku lepitud korrale1 avaidlustada õigusliku aluse kehtivuse või sobivuse, teavitab ta parlamenti oma järeldustest. Ilma et see piiraks artikli 63 kohaldamist, pannakse õigusasjade eest vastutava komisjoni järeldused parlamendis hääletusele enne ettepaneku sisu hääletusele panemist.

5.  Täiskogul esitatud muudatusettepanekud, mille eesmärk on muuta seadusandliku ettepaneku õiguslikku alust, ilma et sisu arutav kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon või õigusasjade eest vastutav komisjon oleks vaidlustanud õigusliku aluse kehtivuse või sobivuse, ei ole vastuvõetavad.

5.  Parlamendile esitatud muudatusettepanekud, mille eesmärk on muuta õiguslikku alust, ilma et sisu arutav kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon või õigusasjade eest vastutav komisjon oleks vaidlustanud õigusliku aluse kehtivuse või sobivuse, ei ole vastuvõetavad.

6.  Kui Euroopa Komisjon ei nõustu muutma oma ettepanekut nii, et see oleks kooskõlas parlamendis heaks kiidetud õigusliku alusega, võib õigusasjade eest vastutava komisjoni või kõnealuse valdkonna eest vastutava komisjoni raportöör või esimees teha ettepaneku lükata ettepaneku sisu hääletus edasi mõnele hilisemale istungile.

 

 

__________________

 

1 a 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punkt 25 (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

Selgitus

As concerns the changes in paragraph 1, “legally binding" is an inclusive formula which covers both the acts adopted by the ordinary and special legislative procedure (currently referred to as "legislative acts") and those adopted by another procedure (for instance NLE which the current rules refer to as "other documents of a legislative nature"). This formula reflects Article 288 and Article 2(1)&(2) of the Treaty on the Functioning of the European Union. The change is to be included in other Rules, especially as some of them (e.g. Rule 49(1) or even Rule 39(3) just below) refer only to "legislative acts" or "legislative procedures", but are in fact also applied to acts and procedures which are not "legislative" in the meaning of Article 289(3) TFEU (for instance "NLE".

As concerns the changes in paragraph 1, this suggestion is made to include the possibility of checking the legal basis not only at the stage of Commission's proposal, but also when the Council adopts its first reading position.

As regards the deletion of paragraph 6, emphasis put (probably for historical reasons) on the Commission, while the author or co-author of the legislative act is the Council. Such a referral back to the committee is always possible under the Rules of Procedure.

Muudatusettepanek    37

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 40

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 40

Artikkel 40

Seadusandlike volituste delegeerimine

Seadusandlike volituste delegeerimine ja rakendamisvolituste andmine

1.  Kui Euroopa Parlament vaatab läbi seadusandlikku ettepanekut, millega delegeeritakse Euroopa Komisjonile volitused vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, pöörab ta erilist tähelepanu delegeerimise eesmärkidele, sisule, ulatusele ja kestusele ning selle suhtes kehtivatele tingimustele.

1.  Kui Euroopa Parlament vaatab läbi seadusandlikku ettepanekut, millega delegeeritakse Euroopa Komisjonile volitused vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, pöörab ta erilist tähelepanu delegeerimise eesmärkidele, sisule, ulatusele ja kestusele ning selle suhtes kehtivatele tingimustele.

 

1 a.  Kui Euroopa Parlament vaatab läbi seadusandlikku ettepanekut, millega antakse rakendamisvolitusi vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 291, pöörab ta erilist tähelepanu asjaolule, et rakendamisvolituste kasutamisel ei või Euroopa Komisjon muuta ega täiendada seadusandlikku akti ega isegi selle mitteolemuslikke osasid.

2.  Kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon võib igal ajal küsida liidu õiguse tõlgendamise ja kohaldamise eest vastutava komisjoni arvamust.

2.  Kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon võib igal ajal küsida liidu õiguse tõlgendamise ja kohaldamise eest vastutava komisjoni arvamust.

3.  Liidu õiguse tõlgendamise ja kohaldamise eest vastutav komisjon võib ka omal algatusel tõstatada küsimusi seoses seadusandlike volituste delegeerimisega. Sellistel juhtudel teavitab ta nõuetekohaselt kõnealuse valdkonna eest vastutavat komisjoni.

 

3.  Liidu õiguse tõlgendamise ja kohaldamise eest vastutav komisjon võib ka omal algatusel tõstatada küsimusi seoses seadusandlike volituste delegeerimisega ja rakendamisvolituste andmisega. Sellistel juhtudel teavitab ta nõuetekohaselt kõnealuse valdkonna eest vastutavat komisjoni.

 

Muudatusettepanek    38

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 41

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 41

Artikkel 41

Finantsraamistikuga kokkusobivuse kontrollimine

Finantsraamistikuga kokkusobivuse kontrollimine

1.  Kui seadusandlikul ettepanekul on finantsmõjud, teeb parlament kindlaks, kas finantsvahendeid on ette nähtud piisavalt.

1.  Kui õiguslikult siduva akti ettepanekul on finantsmõju, teeb parlament kindlaks, kas on ette nähtud piisavad finantsvahendid.

2.  Ilma et see piiraks artikli 47 kohaldamist, kontrollib kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon seadusandliku ettepaneku või muu seadusandliku dokumendi kokkusobivust mitmeaastase finantsraamistikuga.

2.  Kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon kontrollib, et õiguslikult siduva akti ettepanek on rahaliselt kokkusobiv mitmeaastase finantsraamistiku määrusega.

3. Kui kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon muudab arutatava õigusakti rahalist katet, küsib ta selleks eelarveküsimuste eest vastutava komisjoni arvamust.

3. Kui kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon muudab arutatava õigusakti rahalist katet, küsib ta selleks eelarveküsimuste eest vastutava komisjoni arvamust.

4.  Eelarveküsimuste eest vastutav komisjon võib tegeleda seadusandlike ettepanekute finantsraamistikuga kokkusobivust puudutavate küsimustega ka omal algatusel. Sellisel juhul teavitab ta sellest nõuetekohaselt kõnealuse valdkonna eest vastutavat komisjoni.

4.  Eelarveküsimuste eest vastutav komisjon võib tegeleda õiguslikult siduvate aktide ettepanekute finantsraamistikuga kokkusobivust puudutavate küsimustega ka omal algatusel. Sellisel juhul teavitab ta sellest nõuetekohaselt kõnealuse valdkonna eest vastutavat komisjoni.

5.  Kui eelarveküsimuste eest vastutav komisjon otsustab vaidlustada ettepaneku kokkusobivuse finantsraamistikuga, teavitab ta parlamenti oma järeldustest; parlament paneb järeldused hääletusele.

5.  Kui eelarveküsimuste eest vastutav komisjon otsustab vaidlustada ettepaneku kokkusobivuse finantsraamistikuga, teavitab ta parlamenti oma järeldustest enne, kui parlament ettepaneku üle hääletab.

6.  Parlament võib võtta vastu finantsraamistikuga kokkusobimatuks tunnistatud õigusakti, kui eelarvepädevate institutsioonide otsustest ei tulene teisiti.

 

Selgitus

Lõike 2 osas on viide artiklile 47 tarbetu. Määruse mainimisega täpsustatakse, et BUDG-komisjon vaatab ka mitmeaastase finantsraamistiku määruses esitatud eraldiste tabelit.

Mis puudutab lõike 5 muutmist, siis parlament ei hääletaks BUDG-komisjoni järelduste üle, vaid need lisataks enne täiskogus toimuvat hääletust vastutava komisjoni raportile.

Lõige 6 jäetakse välja, sest kõnealune lõige ei ole väga selge ning tekitab kahtlusi selles osas, kas õigusaktiga mõeldakse seadusandliku ettepaneku eelnõu ning kes selle kokkusobimatuks tunnistas.

Muudatusettepanek    39

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 42

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 42

Artikkel 42

Subsidiaarsuse põhimõtte järgimine

Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimine

1.  Seadusandliku ettepaneku läbivaatamisel pöörab Euroopa Parlament erilist tähelepanu subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimisele.

1.  Seadusandliku ettepaneku läbivaatamisel pöörab Euroopa Parlament erilist tähelepanu subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimisele.

2.  Subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutav komisjon võib otsustada esitada seadusandliku ettepaneku kohta kõnealuse valdkonna eest vastutavale komisjonile soovitusi.

2.  Ainult subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutav komisjon võib otsustada esitada seadusandliku ettepaneku kohta kõnealuse valdkonna eest vastutavale komisjonile soovitusi.

 

Kui kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget on arvamusel, et seadusandlik ettepanek või selle osa ei ole kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, edastatakse küsimus nende taotlusel menetlemiseks subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutavale komisjonile. Taotlus tuleb esitada nelja töönädala jooksul alates päevast, kui parlamendis anti teada küsimuse parlamendikomisjonile edastamisest.

3.  Kui riigi parlament saadab kooskõlas riikide parlamentide rolli Euroopa Liidus käsitleva protokolli artikliga 3 ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli artikliga 6 Euroopa Parlamendi presidendile põhjendatud arvamuse, edastatakse see dokument menetlemiseks kõnealuse valdkonna eest vastutavale komisjonile ja teavitamise eesmärgil subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutavale komisjonile.

 

4.  Kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon ei korralda lõpphääletust enne, kui on möödunud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli artiklis 6 sätestatud kaheksanädalane tähtaeg, välja arvatud riikide parlamentide rolli Euroopa Liidus käsitleva protokolli artiklis 4 osutatud edasilükkamatutel juhtudel.

4.  Kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon ei korralda lõpphääletust enne, kui on möödunud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 artiklis 6 sätestatud kaheksanädalane tähtaeg, välja arvatud riikide parlamentide rolli Euroopa Liidus käsitleva protokolli nr 1 artiklis 4 osutatud edasilükkamatutel juhtudel.

 

4 a.  Kui riigi parlament saadab kooskõlas riikide parlamentide rolli Euroopa Liidus käsitleva protokolli artikliga 3 Euroopa Parlamendi presidendile põhjendatud arvamuse, edastatakse see dokument menetlemiseks kõnealuse valdkonna eest vastutavale komisjonile ja teavitamise eesmärgil subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutavale komisjonile.

5.  Kui põhjendatud arvamused seadusandliku ettepaneku väidetava kokkusobimatuse kohta subsidiaarsuse põhimõttega esindavad vähemalt kolmandikku või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 76 alusel esitatud seadusandliku ettepaneku puhul neljandikku kõikide riikide parlamentide häälte üldarvust, ei võta Euroopa Parlament otsust vastu enne, kui ettepaneku koostaja on teada andnud, kuidas ta kavatseb edasi toimida.

5.  Kui põhjendatud arvamused seadusandliku ettepaneku väidetava kokkusobimatuse kohta subsidiaarsuse põhimõttega esindavad vähemalt kolmandikku või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 76 alusel esitatud seadusandliku ettepaneku puhul neljandikku kõikide riikide parlamentide häälte üldarvust, ei võta Euroopa Parlament otsust vastu enne, kui ettepaneku koostaja on teada andnud, kuidas ta kavatseb edasi toimida.

6.  Kui seadusandliku tavamenetluse raames esitatud põhjendatud arvamused seadusandliku ettepaneku kokkusobimatuse kohta subsidiaarsuse põhimõttega esindavad vähemalt riikide parlamentide häälte lihtenamust, võib kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon pärast riikide parlamentide ja Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamustega tutvumist ning pärast subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutava komisjoni seisukoha ärakuulamist soovitada Euroopa Parlamendil ettepaneku subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise tõttu tagasi lükata või esitab parlamendile muu soovituse, mis võib sisaldada ettepanekuid subsidiaarsuse põhimõtte järgimisega seotud muudatusteks. Soovitusele lisatakse subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutava komisjoni arvamus.

6.  Kui seadusandliku tavamenetluse raames esitatud põhjendatud arvamused seadusandliku ettepaneku kokkusobimatuse kohta subsidiaarsuse põhimõttega esindavad vähemalt riikide parlamentide häälte lihtenamust, võib kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon pärast riikide parlamentide ja Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamustega tutvumist ning pärast subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutava komisjoni seisukoha ärakuulamist soovitada Euroopa Parlamendil ettepaneku subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise tõttu tagasi lükata või esitab parlamendile muu soovituse, mis võib sisaldada ettepanekuid subsidiaarsuse põhimõtte järgimisega seotud muudatusteks. Soovitusele lisatakse subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutava komisjoni arvamus.

Soovitus esitatakse Euroopa Parlamendile aruteluks ja hääletuseks. Kui soovitus lükata ettepanek tagasi võetakse antud häälte enamusega vastu, kuulutab president menetluse lõppenuks. Kui Euroopa Parlament ettepanekut tagasi ei lükka, jätkub menetlus Euroopa Parlamendis heakskiidetud soovitusi arvesse võttes.

Soovitus esitatakse Euroopa Parlamendile aruteluks ja hääletuseks. Kui soovitus lükata ettepanek tagasi võetakse antud häälte enamusega vastu, kuulutab president menetluse lõppenuks. Kui Euroopa Parlament ettepanekut tagasi ei lükka, jätkub menetlus Euroopa Parlamendis heakskiidetud soovitusi arvesse võttes.

Selgitus

Lõikesse 2 uue lõigu (lõik 1 a (uus)) lisamine tulenes artiklis 38 sätestatust.

Artikli 42 lõige 3 on viidud lõike 4 järele ja selle sõnastust on ühtlustatud.

Muudatusettepanek    40

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 44

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 44

Artikkel 44

Parlamendi esindamine nõukogu koosolekutel

Parlamendi esindamine nõukogu koosolekutel

Kui nõukogu kutsub parlamenti osalema nõukogu koosolekul, millel nõukogu täidab seadusandlusega seotud ülesandeid, palub parlamendi president parlamenti esindada vastutava komisjoni esimehel, raportööril või mõnel teisel vastutava komisjoni määratud parlamendiliikmel.

Kui nõukogu kutsub parlamendi osalema nõukogu koosolekul, palub parlamendi president parlamenti esindada asjaomase valdkonna eest vastutava komisjoni esimehel, raportööril või mõnel teisel vastutava komisjoni määratud parlamendiliikmel.

Muudatusettepanek    41

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 45

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 45

Artikkel 45

Parlamendile aluslepingutega antud algatusõigused

Parlamendi õigus esitada ettepanekuid

Nendel juhtudel, kui aluslepingud annavad parlamendile algatusõiguse, võib vastutav komisjon otsustada koostada algatusraporti.

Juhtudel, kui aluslepingud annavad parlamendile algatusõiguse, võib vastutav komisjon otsustada koostada algatusraporti kooskõlas artikliga 52.

Raport sisaldab:

Raport sisaldab:

a) resolutsiooni ettepanekut;

a) resolutsiooni ettepanekut;

b)  vajaduse korral otsuse eelnõu või ettepaneku projekti;

b)  ettepaneku projekti;

c) seletuskirja, vajaduse korral koos finantskalkulatsiooniga.

c) seletuskirja, vajaduse korral koos finantskalkulatsiooniga.

Kui õigusakti vastuvõtmine parlamendis eeldab nõukogu heakskiitu või nõusolekut ja Euroopa Komisjoni arvamust või nõusolekut, võib parlament pärast esitatud õigusakti üle hääletamist ning raportööri ettepaneku põhjal otsustada lükata hääletuse resolutsiooni ettepaneku üle edasi, kuni nõukogu või Euroopa Komisjon on esitanud oma seisukoha.

Kui õigusakti vastuvõtmine parlamendis eeldab nõukogu heakskiitu või nõusolekut ja Euroopa Komisjoni arvamust või nõusolekut, võib parlament pärast esitatud õigusakti üle hääletamist ning raportööri ettepaneku põhjal otsustada lükata hääletuse resolutsiooni ettepaneku üle edasi, kuni nõukogu või Euroopa Komisjon on esitanud oma seisukoha.

Selgitus

Sõnastusettepaneku eesmärk on ühtlustada artikli pealkirja artikli 46 pealkirjaga.

Lõikesse 1 tehtud muudatuste puhul on tegemist teksti selgemaks muutmisega. Mõned näited parlamendi võimalike algatuste kohta: Euroopa Liidu lepingu artikkel 7 (ELi väärtuste rikkumine liikmesriigi poolt), Euroopa Liidu lepingu artikkel 14 (Euroopa Parlamendi koosseis), Euroopa Liidu lepingu artikkel 48 (aluslepingute läbivaatamine), Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 223 lõige 1 (Euroopa Parlamendi valimist käsitlevad sätted), Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 223 lõige 2 (parlamendiliikmete kohustuste täitmist käsitlev otsus (parlamendiliikmete põhimäärus)), Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 226 (Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamist reguleerivad sätted), Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 228 (ombudsmani kohustuste täitmist käsitlevad eeskirjad).

Muudatusettepanek    42

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 46

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 46

Artikkel 46

Algatus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 225 alusel

Euroopa Komisjonilt ettepaneku esitamise taotlemine

1.  Võttes vastu resolutsiooni vastutava komisjoni poolt vastavalt artiklile 52 koostatud algatusraporti alusel, võib parlament Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 225 alusel taotleda, et Euroopa Komisjon esitaks talle asjakohase ettepaneku uue õigusakti vastuvõtmiseks või kehtiva õigusakti muutmiseks. Resolutsioon võetakse lõpphääletusel vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega. Parlament võib määrata sellise ettepaneku esitamiseks ka tähtaja.

1.  Võttes vastu resolutsiooni vastutava komisjoni poolt vastavalt artiklile 52 koostatud algatusraporti alusel, võib parlament Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 225 alusel taotleda, et Euroopa Komisjon esitaks talle asjakohase ettepaneku uue õigusakti vastuvõtmiseks või kehtiva õigusakti muutmiseks. Resolutsioon võetakse lõpphääletusel vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega. Parlament võib määrata sellise ettepaneku esitamiseks ka tähtaja.

2.  Iga parlamendiliige võib vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 225 parlamendile antud algatusõiguse raames esitada liidu seadusandliku ettepaneku.

2.  Iga parlamendiliige võib vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 225 parlamendile antud algatusõiguse raames esitada liidu õigusakti ettepaneku.

Sellise ettepaneku võivad esitada koos kuni kümme parlamendiliiget. Ettepanekus märgitakse selle õiguslik alus ja ettepanekule võib lisada kuni 150 sõna pikkuse seletuskirja.

Sellise ettepaneku võivad esitada ühiselt kuni kümme parlamendiliiget. Ettepanekus märgitakse ära õiguslik alus, millel see põhineb, ja ettepanekule võib lisada kuni 150 sõna pikkuse seletuskirja.

 

Ettepanek esitatakse presidendile, kes kontrollib, kas juriidilised nõuded on täidetud. President võib edastada ettepaneku selle õigusliku aluse sobivuse kohta arvamuse saamiseks õigusliku aluse sobivuse kontrollimise eest vastutavale komisjonile. Kui president kuulutab ettepaneku vastuvõetavaks, teeb ta selle täiskogul teatavaks ja edastab ettepaneku vastutavale komisjonile.

 

Enne vastutavale komisjonile edastamist tõlgitakse ettepanek nendesse liidu ametlikesse keeltesse, mida nimetatud komisjoni esimees kokkuvõtliku läbivaatamise seisukohast vajalikuks peab.

 

Vastutav komisjon teeb otsuse edasise menetluse kohta kolme kuu jooksul alates ettepaneku edastamisest ja pärast selle koostajatele komisjoni poole pöördumiseks võimaluse andmist.

 

Ettepaneku koostajaid mainitakse nimeliselt raporti pealkirjas.

3.  Ettepanek esitatakse presidendile, kes kontrollib, kas juriidilised nõuded on täidetud. President võib edastada ettepaneku selle õigusliku aluse sobivuse kohta arvamuse saamiseks õigusliku aluse sobivuse kontrollimise eest vastutavale komisjonile. Kui president kuulutab ettepaneku vastuvõetavaks, teeb ta selle täiskogul teatavaks ja edastab ettepaneku vastutavale komisjonile.

 

Enne vastutavale komisjonile edastamist tõlgitakse ettepanek nendesse liidu ametlikesse keeltesse, mida nimetatud komisjoni esimees kokkuvõtliku läbivaatamise seisukohast vajalikuks peab.

 

Komisjon võib soovitada presidendil avada ettepaneku parlamendiliikmetele allkirjastamiseks vastavalt artikli 136 lõikes 2, artikli 136 lõikes 3 ja artikli 136 lõikes 7 sätestatud tingimustele ja tähtaegadele.

 

Kui ettepanekule kirjutab alla parlamendi koosseisu enamus, tähendab see, et ettepanekut käsitleval raportil on esimeeste konverentsi luba. Komisjon koostab raporti artikli 52 kohaselt pärast ettepaneku koostajate ärakuulamist.

 

Kui ettepanekut ei avata täiendavaks allkirjastamiseks või kui sellele ei kirjuta alla parlamendi koosseisu enamus, teeb vastutav komisjon otsuse edasise menetluse kohta kolme kuu jooksul alates edastamisest ja pärast ettepaneku koostajate ärakuulamist.

 

Ettepaneku koostajaid mainitakse nimeliselt raporti pealkirjas.

 

4.  Parlamendi resolutsioonis näidatakse ära õigusakti sobiv õiguslik alus ja sellele lisatakse üksikasjalikud soovitused nõutud ettepaneku sisu suhtes; ettepanek peab olema kooskõlas põhiõigustega ja subsidiaarsuse põhimõttega.

4.  Parlamendi resolutsioonis näidatakse ära õigusakti sobiv õiguslik alus ja sellele lisatakse soovitused taotletava ettepaneku sisu kohta.

5.  Kui ettepanekul on finantsmõju, näitab parlament ära, kuidas tagatakse piisavate rahaliste vahendite olemasolu.

5.  Kui ettepanekul on finantsmõju, näitab parlament ära, kuidas tagatakse piisavate rahaliste vahendite olemasolu.

6.  Vastutav komisjon jälgib parlamendi eritaotlusel koostatava seadusandliku ettepaneku väljatöötamise edenemist.

6.  Vastutav komisjon jälgib parlamendi konkreetse taotluse alusel koostatava liidu õigusakti väljatöötamise edenemist.

 

6 a.  Komisjonide esimeeste konverents kontrollib korrapäraselt, kas Euroopa Komisjon järgib institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punkti 10, mille kohaselt peab Euroopa Komisjon vastama ettepaneku esitamise taotlustele kolme kuu jooksul, võttes vastu vastava teatise, milles ta esitab kavandatud võetavad järelmeetmed. Komisjonide esimeeste konverents annab kontrolli tulemustest korrapäraselt aru esimeeste konverentsile.

Selgitus

The title is clarified and aligned, compared also to the title of Rule 45.

The first, second, fifth and sixth subparagraphs of Rule 46(3) are moved to Rule 46(2). The contents of the third and fourth subparagraphs of Rule 46(3) is deleted because the procedure they laid down is very complex and was hardly ever applied until now.

As regards changes to paragraph 4, they reflect that other principles must obviously also be respected (proportionality for instance).

Paragraph 6 shall become paragraph 5. This paragraph refers to a "proposed legislative act". The restriction implied by the word "legislative" (as defined in Article 289 TFEU) is questionable. Therefore it is suggested to use "Union act" as in Article 225 TFEU and in paragraph 1 of this Rule.

Muudatusettepanek    43

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 47

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 47

Artikkel 47

Seadusandlike dokumentide läbivaatamine

Õiguslikult siduvate aktide läbivaatamine

1.  President saadab seadusandlikud ettepanekud ja muud seadusandlikud dokumendid läbivaatamiseks vastutavale komisjonile.

1.  President saadab teistelt institutsioonidelt või liikmesriikidelt saadud õiguslikult siduvate aktide ettepanekud läbivaatamiseks vastutavale komisjonile.

Kahtluse korral võib president, enne kui ta annab parlamendis teada dokumentide saatmisest vastutavale komisjonile, kohaldada artikli 201 lõike 2 sätteid.

 

Kui ettepanek on kantud Euroopa Komisjoni tööprogrammi, võib vastutav komisjon otsustada määrata raportööri, kes jälgib ettepaneku ettevalmistamist.

 

Nõukogu esitatud konsulteerimistaotlused või Euroopa Komisjoni arvamuse taotlused edastab president parlamendikomisjonile, mis vastutab kõnealuse ettepaneku läbivaatamise eest.

 

Artiklites 38–46, 57–63 ja artiklis 75 esitatud esimest lugemist käsitlevaid sätteid kohaldatakse kõigi õigusaktide ettepanekute suhtes, olenemata sellest, kas nende menetlemiseks on vaja ühte, kahte või kolme lugemist.

 

 

1 a.  Kahtluse korral võib president, enne kui ta annab parlamendis teada dokumentide saatmisest vastutavale komisjonile, esitada pädevust puudutava küsimuse esimeeste konverentsile. Esimeeste konverents võtab oma otsuse vastu komisjonide esimeeste konverentsi või selle esimehe soovituse alusel kooskõlas artikli 201 a lõikega 2.

 

1 b.  Vastutav komisjon võib igal ajal otsustada määrata raportööri, kes jälgib ettepaneku ettevalmistamist. Ta kaalub selle tegemist eelkõige juhul, kui ettepanek on kantud Euroopa Komisjoni tööprogrammi.

2.  Nõukogu seisukohad saadetakse läbivaatamiseks esimesel lugemisel vastutavale komisjonile.

 

Nõukogu seisukohtade suhtes kohaldatakse artiklite 64–69 ja artikli 76 teist lugemist käsitlevaid sätteid.

 

3.  Teisele lugemisele järgneva parlamendi ja nõukogu lepitusmenetluse ajal ettepanekut parlamendikomisjonile tagasi ei saadeta.

 

Lepitusmenetluse suhtes kohaldatakse artiklite 70, 71 ja 72 kolmandat lugemist käsitlevad sätted.

 

4. Artikleid 49, 50, 53, artikli 59 lõikeid 1 ja 3 ning artikleid 60, 61 ja 188 teise ning kolmanda lugemise suhtes ei kohaldata.

 

5.  Kui teist ja kolmandat lugemist käsitleva kodukorrasätte ning kodukorra mõne muu sätte vahel ilmneb vastuolu, kohaldatakse teist ja kolmandat lugemist käsitlevat sätet.

5.  Kui teist ja kolmandat lugemist käsitleva kodukorrasätte ning kodukorra mõne muu sätte vahel ilmneb vastuolu, kohaldatakse teist ja kolmandat lugemist käsitlevat sätet.

Selgitus

As regards the change to paragraph 1 subparagraph 1, same change as in Rule 39 paragraph 1.

As regards the second subparagraph of Rule 47(1), it converts Rule 201(2) into a new Rule on questions of competence: Rule 201a (new); an alignment is therefore necessary.

As regards the fourth subparagraph, the reference to the Commission Work Programme is limitative and should be deleted. The rest is moved as paragraph 1b of Rule 47.

As regards the fifth subparagraph, the readability of such provision is difficult. The list is not limitative as other Rules apply as well; in addition, it mentions general Rules which apply in any case throughout the procedure, as for instance Rules 38 to 44; Rules 45 & 46 concern the right of initiative; Rules 57 to 63 & 75 are specific for first reading and it is not clear what is meant by the reference to them in this subparagraph.

Paragraphs 2 and 3 (2) are deleted as superfluous or self-evident given the existence of specific Rules on second and third reading.

Paragraph 3 subparagraph 1 is deleted here and moved to Rule72 as §6(new)

Paragraph 4 is deleted given the proposals concerning Rules 66.5(new) and 72.7(new).

Muudatusettepanek    44

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 47 a (uus)

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

Artikkel 47 a

 

Seadusandlike menetluste kiirendamine

 

Vastutav komisjon või vastutavad komisjonid võivad kokku leppida, et koostöös nõukogu ja Euroopa Komisjoniga kiirendatakse seadusandlikku menetlust teatavate ettepanekute puhul, mis on välja valitud eelkõige artikli 37 lõike 1 a kohases institutsioonidevahelist iga-aastast programmitööd käsitlevas ühisavalduses kindlaks määratud prioriteetite hulgast.

Muudatusettepanek    45

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 48

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 48

Artikkel 48

Liikmesriikide algatustel põhinevad seadusandlikud menetlused

Muude institutsioonide kui Euroopa Komisjon või liikmesriikide algatustel põhinevad seadusandlikud menetlused

1.  Liikmesriikide poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 76 alusel esitatud algatusi menetletakse käesoleva artikli ja kodukorra artiklite 38–43 ja artiklite 47 ning 59 alusel.

1.  Vastutav komisjon võib muude institutsioonide kui Euroopa Komisjon või liikmesriikide esitatud algatuste menetlemisel kutsuda institutsioonide või algatuse esitanud liikmesriikide esindajad oma algatust komisjonile tutvustama. Algatuse esitanud liikmesriikide esindajatele lisaks võib osaleda ka nõukogu eesistuja.

2.  Vastutav komisjon võib kutsuda algatuse esitanud liikmesriikide esindajad oma algatust vastavale komisjonile tutvustama. Esindajatele lisaks võib osaleda ka nõukogu eesistuja.

2. Vastutav komisjon võib kutsuda algatuse esitanud liikmesriikide esindajad oma algatust vastavale komisjonile tutvustama. Esindajatele lisaks võib osaleda ka nõukogu eesistuja.

3.  Enne hääletama asumist küsib vastutav komisjon Euroopa Komisjonilt, kas tal on käsil algatuse kohta arvamuse koostamine. Juhul kui see nii on, ei võta komisjon raportit vastu enne, kui on saanud Euroopa Komisjoni arvamuse.

3.  Enne hääletama asumist küsib vastutav komisjon Euroopa Komisjonilt, kas tal on käsil algatuse kohta arvamuse koostamine või kas ta kavatseb lähemal ajal esitada alternatiivse ettepaneku. Juhul kui see saadud vastuse kohaselt nii on, ei võta komisjon raportit vastu enne, kui on saanud Euroopa Komisjoni arvamuse või alternatiivse ettepaneku.

4.  Kui parlament on saanud Euroopa Komisjonilt ja/või liikmesriikidelt üheaegselt või lühikese ajavahemiku jooksul kaks või enam sama õiguslikku eesmärki taotlevat ettepanekut, käsitleb parlament neid ühes raportis. Vastutav komisjon näitab raportis ära, millise teksti kohta on ta esitanud muudatusettepanekud ja viitab seadusandlikus resolutsioonis kõigile teistele tekstidele.

4.  Kui parlament on saanud Euroopa Komisjonilt ja/või muult institutsioonilt ja/või liikmesriikidelt üheaegselt või lühikese ajavahemiku jooksul kaks või enam sama õiguslikku eesmärki taotlevat ettepanekut, käsitleb parlament neid ühes raportis. Vastutav komisjon näitab raportis ära, millise teksti kohta on ta esitanud muudatusettepanekud ja viitab seadusandlikus resolutsioonis kõigile teistele tekstidele.

Selgitus

Mis puudutab lõike 1 muutmist, siis käsitletakse kõnealuses artiklis selle praeguses sõnastuses juhtu, kus algatuse esitab liikmesriik, kuid seda võivad teha ka teised institutsioonid (Euroopa Keskpank või Euroopa Kohus (vt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 15)). Viide kodukorra käesolevale artiklile ning artiklitele 38–43, 47 ja 59 seab liigsed piirangud. Kohaldatavad võivad olla ka muud sätted, näiteks artikkel 50 või 53. Artikli 48 lõiked 1 ja 2 on kokku liidetud.

Lõige 2 on algsel kujul välja jäetud ja liidetud lõikega 1.

Muudatusettepanek    46

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 49

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 49

Artikkel 49

Seadusandlikud raportid

Seadusandlikud raportid

1.  Kui parlamendikomisjonile on edastatud läbivaatamiseks õigusakti ettepanek, teeb parlamendikomisjoni esimees oma komisjonile ettepaneku kasutatava menetluse kohta.

1.  Kui komisjonile on edastatud läbivaatamiseks õiguslikult siduva akti ettepanek, teeb esimees komisjonile ettepaneku kasutatava menetluse kohta.

2.  Pärast kasutatava menetluse otsustamist ja eeldusel, et ei kohaldata artiklit 50, määrab komisjon oma liikmete või nende alaliste asendusliikmete hulgast seadusandlikule ettepanekule raportööri, kui ta ei ole artikli 37 alusel kokku lepitud Euroopa Komisjoni tööprogrammi alusel juba eelnevalt raportööri määranud.

2.  Pärast kasutatava menetluse otsustamist ja eeldusel, et ei kohaldata artikli 50 kohast lihtsustatud menetlust, määrab komisjon oma liikmete või nende alaliste asendusliikmete hulgast seadusandlikule ettepanekule raportööri, kui ta ei ole artikli 47 lõike 1 b alusel juba eelnevalt raportööri määranud.

3.  Komisjoni raport sisaldab:

3.  Komisjoni raport sisaldab:

a)  ettepaneku võimalikke muudatusettepanekuid, millele on vajaduse korral lisatud lühikesed põhjendused; põhjenduste koostamise eest vastutab raportöör ja neid ei panda hääletusele;

a)  ettepaneku võimalikke muudatusettepanekuid, millele on vajaduse korral lisatud lühikesed selgitused; selgituste koostamise eest vastutab autor ja neid ei panda hääletusele;

b) seadusandliku resolutsiooni projekti artikli 59 lõike 2 alusel;

b) seadusandliku resolutsiooni projekti artikli 59 lõike 1 c alusel;

c)  vajaduse korral seletuskirja koos finantskalkulatsiooniga, milles näidatakse ära raporti võimalik finantsmõju ja selle kokkusobivus mitmeaastase finantsraamistikuga.

c)  vajaduse korral seletuskirja, millele on vajaduse korral lisatud finantskalkulatsioon, milles näidatakse ära raporti võimalik finantsmõju ja selle kokkusobivus mitmeaastase finantsraamistikuga;

 

c a)  viidet parlamendi koostatud mõjuhinnangule, kui see on olemas.

Selgitus

Lõike 3 punkti a muutmine on seotud asjaoluga, et senise sõnastusega sätte kohaselt vastutab raportites kõikide muudatusettepanekute kohta esitatud lühikeste selgituste eest raportöör. See kehtib raporti projektide puhul, aga mitte raportite eneste puhul.

Lõike 3 punktis c tähendab sõna „koos“, et finantskalkulatsioon tuleb alati lisada, kuid tegelikult finantskalkulatsiooni seletuskirjas tavaliselt ei esitata. Soovitatav on kasutada paindlikumat sõnastust.

Muudatusettepanek    47

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 50

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 50

Artikkel 50

Lihtsustatud menetlus

Lihtsustatud menetlus

1.  Pärast seadusandliku ettepaneku esimese arutelu lõppu võib komisjoni esimees teha ettepaneku võtta see muudatusteta vastu. Kui vähemalt kümnendik komisjoni liikmetest ei ole selle vastu, esitab esimees parlamendile raporti, milles kiidetakse õigusakti ettepanek heaks. Kohaldatakse artikli 150 lõike 1 teist lõiku ning lõikeid 2 ja 4.

1.  Pärast seadusandliku ettepaneku esimese arutelu lõppu võib komisjoni esimees teha ettepaneku võtta see muudatusteta vastu. Kui vähemalt kümnendik komisjoni liikmetest ei ole selle vastu, loetakse kavandatud menetlus heakskiidetuks. Esimees või raportöör, kui see on määratud, esitab parlamendile raporti, milles kiidetakse ettepanek heaks. Kohaldatakse artikli 150 lõike 1 teist lõiku ning lõikeid 2 ja 4.

2.  Teise võimalusena võib komisjoni esimees teha ettepaneku, et tema ise või raportöör töötab seadusandliku ettepaneku kohta välja muudatusettepanekud, mis kajastavad komisjonis toimunud arutelu. Kui komisjon on ettepanekuga nõus, saadetakse kõnealused muudatusettepanekud komisjoni liikmetele. Kui vähemalt kümnendik komisjoni liikmetest ei esita raporti kohta kindlaksmääratud tähtaja (mis ei tohi olla lühem kui 21 päeva alates muudatusettepanekute saatmisest) jooksul vastuväiteid, loetakse raport komisjonis vastuvõetuks. Sellisel juhul esitatakse seadusandliku resolutsiooni projekt ja muudatusettepanekud artikli 150 lõike 1 teise lõigu ning lõigete 2 ja 4 alusel ilma aruteluta parlamendile.

2.  Teise võimalusena võib komisjoni esimees teha ettepaneku, et tema ise või raportöör töötab seadusandliku ettepaneku kohta välja muudatusettepanekud, mis kajastavad komisjonis toimunud arutelu. Kui vähemalt kümnendik komisjoni liikmetest ei esita vastuväiteid, loetakse kavandatud menetlus heakskiidetuks ja muudatusettepanekud saadetakse komisjoni liikmetele.

 

Kui vähemalt kümnendik komisjoni liikmetest ei esita muudatusettepanekute kohta kindlaksmääratud tähtaja (mis ei tohi olla lühem kui 10 tööpäeva alates muudatusettepanekute saatmisest) jooksul vastuväiteid, loetakse raport komisjonis vastuvõetuks. Sellisel juhul esitatakse seadusandliku resolutsiooni projekt ja muudatusettepanekud artikli 150 lõike 1 teise lõigu ning lõigete 2 ja 4 alusel ilma aruteluta parlamendile.

 

Kui vähemalt kümnendik komisjoni liikmetest esitab muudatusettepanekute kohta vastuväiteid, pannakse muudatusettepanekud järgmisel komisjoni koosolekul hääletusele.

3.  Kui vähemalt kümnendik komisjoni liikmetest esitab muudatusettepanekute kohta vastuväiteid, pannakse need järgmisel komisjoni koosolekul hääletusele.

 

4.  Lõike 1 esimest ja teist lauset, lõike 2 esimest, teist ja kolmandat lauset ning lõiget 3 kohaldatakse komisjonide arvamuste suhtes artikli 53 tähenduses vajalike muudatustega.

4.  Käesolevat artiklit, välja arvatud parlamendile esitamist käsitlevad sätted, kohaldatakse vajalike muudatustega komisjonide arvamuste suhtes artikli 53 tähenduses.

Selgitus

Lõiget 3 kohaldatakse lõikes 2 ja mitte lõikes 1 nimetatud juhul. Lõigete 2 ja 3 liitmine üheks lõikeks parandab loetavust.

Ka lõike 4 muutmise eesmärk on parandada selle loetavust.

Muudatusettepanek    48

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 51

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 51

Artikkel 51

Muud kui seadusandlikud raportid

Muud kui seadusandlikud raportid

1.  Kui komisjon töötab välja muu kui seadusandliku raporti, määrab ta oma liikmete või nende alaliste asendusliikmete hulgast sellele raportööri.

1.  Kui komisjon töötab välja muu kui seadusandliku raporti, määrab ta oma liikmete või nende alaliste asendusliikmete hulgast sellele raportööri.

2.  Raportöör vastutab komisjoni raporti koostamise ja selle komisjoni nimel täiskogule esitamise eest.

 

3.  Komisjoni raport sisaldab:

3.  Komisjoni raport sisaldab:

a)  resolutsiooni ettepanekut;

a)  resolutsiooni ettepanekut;

b)  seletuskirja koos finantskalkulatsiooniga, mis näitab ära raporti võimaliku finantsmõju ja selle kokkusobivuse mitmeaastase finantsraamistikuga;

b)  seletuskirja, millele on vajaduse korral lisatud finantskalkulatsioon, milles näidatakse ära raporti võimalik finantsmõju ja selle kokkusobivus mitmeaastase finantsraamistikuga;

c)  artikli 133 lõike 4 alusel lisatavate võimalike resolutsiooni ettepanekute tekste.

c)  artikli 133 lõike 4 alusel lisatavate võimalike resolutsiooni ettepanekute tekste.

Selgitus

Lõige 2 jäetakse siit välja ja paigutatakse ümber praegusesse artiklisse 56. Raportööri kohustuste kindlaksmääramine lisatakse artiklisse 56, milles käsitletakse raportite koostamist.

Muudatusettepanek    49

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 52

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 52

Artikkel 52

Algatusraportid

Algatusraportid

1.   Kui komisjon kavatseb koostada oma pädevusalasse kuuluva küsimuse kohta raporti ja esitada täiskogule sellekohase resolutsiooni ettepaneku, ilma et temaga oleks konsulteeritud või tema arvamust küsitud artikli 201 lõike 1 alusel, on komisjonil selleks vaja esimeeste konverentsi luba. Loa andmisest keeldumine peab alati olema põhjendatud. Kui raport käsitleb parlamendiliikme poolt vastavalt artikli 46 lõikele 2 esitatud ettepanekut, võib loa andmisest keelduda ainult juhul, kui parlamendiliikmete põhimääruse artiklis 5 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 225 sätestatud tingimused ei ole täidetud.

1.  Kui komisjon kavatseb koostada muu kui seadusandliku raporti või artikli 45 või 46 kohase raporti oma pädevusalasse kuuluva küsimuse kohta, mille kohta ei ole ettepanekut edastatud, on komisjonil selleks vaja esimeeste konverentsi luba.

 

Esimeeste konverents teeb otsuse esimese lõigu kohaste raportite koostamiseks loa saamise taotluste kohta vastavalt rakendussätetele, mille ta ise kehtestab.

Esimeeste konverents teeb otsuse lõike 1 kohaste raportite koostamiseks loa saamise taotluste kohta vastavalt rakendussätetele, mille ta ise kindlaks määrab. Kui raporti koostamiseks loa saamise taotluse esitanud komisjoni pädevus vaidlustatakse, teeb esimeeste konverents otsuse kuue nädala jooksul komisjonide esimeeste konverentsi soovituse alusel või sellise soovituse puudumise korral esimeeste konverentsi esimehe soovituse alusel. Kui esimeeste konverents ei ole nimetatud aja jooksul otsust teinud, loetakse soovitus heakskiidetuks.

 

 

1 a.  Loa andmisest keeldumist tuleb alati põhjendada.

 

Kui raporti teema kuulub artiklis 45 osutatud parlamendi algatusõiguse alla, võib loa andmisest keelduda ainult põhjusel, et aluslepingutes sätestatud tingimused ei ole täidetud.

 

1 b.  Artiklites 45 ja 46 osutatud juhtudel teeb esimeeste konverents otsuse kahe kuu jooksul.

2.  Parlament vaatab algatusraportites sisalduvad resolutsiooni ettepanekud läbi vastavalt artiklis 151 sätestatud lühiettekandega menetlusele. Selliste resolutsiooni ettepanekute muudatusettepanekud on täiskogul arutamiseks vastuvõetavad ainult siis, kui raportöör esitab need uue teabe arvessevõtmise eesmärgil või kui need esitab vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest. Fraktsioonid võivad esitada alternatiivseid resolutsiooni ettepanekuid vastavalt artikli 170 lõikele 4. Komisjoni esitatud resolutsiooni ettepanekule ja selle muudatusettepanekutele kohaldatakse artikleid 176 ja 180. Artiklit 180 kohaldatakse ka alternatiivsete resolutsiooni ettepanekute korral, mille üle toimub üks hääletus.

2.  Parlamendile esitatud resolutsiooni ettepanekud vaadatakse läbi vastavalt artiklis 151 sätestatud lühiettekandega menetlusele. Selliste resolutsiooni ettepanekute muudatusettepanekud ja osade kaupa või eraldi hääletuse taotlused on täiskogul arutamiseks vastuvõetavad ainult siis, kui raportöör esitab need uue teabe arvessevõtmise eesmärgil või kui need esitab vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest. Fraktsioonid võivad esitada alternatiivseid resolutsiooni ettepanekuid vastavalt artikli 170 lõikele 4. Komisjoni esitatud resolutsiooni ettepanekule ja selle muudatusettepanekutele kohaldatakse artiklit 180. Artiklit 180 kohaldatakse ka alternatiivsete resolutsiooni ettepanekute korral, mille üle toimub üks hääletus.

Esimest alalõiku ei kohaldata, kui raporti teema kuulub täiskogul arutatavate olulise tähtsusega küsimuste hulka, kui raport koostatakse artiklis 45 või 46 osutatud algatusõiguse kohaselt või kui on antud luba koostada raport strateegiaraportina9.

 

 

2 a.  Lõiget 2 ei kohaldata, kui raporti teema kuulub täiskogul arutatavate olulise tähtsusega küsimuste hulka, kui raport koostatakse artiklis 45 või 46 osutatud algatusõiguse kohaselt või kui on antud luba koostada raport strateegiaraportina9 a.

3.  Kui raporti teema kuulub artiklis 45 osutatud algatusõiguse alla, võib loa andmisest keelduda ainult põhjusel, et aluslepingutes sätestatud tingimused ei ole täidetud.

 

4.  Artiklites 45 ja 46 osutatud juhtudel teeb esimeeste konverents otsuse kahe kuu jooksul.

 

__________________

__________________

9 Vt kodukorra XVII lisas esitatud esimeeste konverentsi asjakohast otsust.

 

 

9 a Vt esimeeste konverentsi asjakohast otsust.

Selgitus

As regards the changes to paragraph 1, the words "neither a consultation nor a request for an opinion has been referred to it" are updated to the current framework where Parliament's legislative powers go well beyond consultation. In fact, the own-initiative report must not deal with topics which are the subject of a legislative report / proposal.The last part of this paragraph will be deleted: Article 5 of the Statute and Article 225 of the Treaty are general provisions and do not as such set certain conditions for a Member's initiative. Minimal conditions are set in Rule 46(2) and they are meant to allow the President to follow up with the referral to the Committee responsible. It is the Committee responsible which then decides whether to seek authorisation.

The first part of the interpretation following paragraph 1 is integrated into paragraph 1.The last part of the interpretation is covered in new Rule 201a(2).

As regards paragraph 1a and 1b, the change suggests a restructuring of the Rules concerning the conditions for authorisation. The current paragraph 3 is reinserted here as subparagraph of paragraph 2 to which it is linked

The content of paragraph 1bis moved from the current Rule 52(4).

The renumbering and replacement of current paragraph 3 and 4 before current paragraph 2 aims to clarify that own initiative reports are a subcategory of the non-legislative reports.

Paragraph 2 subparagraph 1 becomes a separate paragraph.

Paragraph 3 moved up as paragraph 2.1 and paragraph 5 is deleted here and moved up as paragraph 3. As they cover the same issues, the last sentence of paragraph 1 and paragraphs 3 and 4 are merged.

Muudatusettepanek    50

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 53

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 53

Artikkel 53

Komisjonide arvamused

Komisjonide arvamused

1.  Kui komisjon, millele parlament algselt küsimuse läbivaatamiseks edastas, soovib kuulda teise komisjoni arvamust või kui mõni teine komisjon soovib avaldada arvamust algselt küsimuse läbivaatamisega tegeleva komisjoni raporti kohta, võivad nad esitada parlamendi presidendile taotluse määrata artikli 201 lõike 3 alusel üks komisjon vastutavaks komisjoniks ja teine nõuandvaks komisjoniks.

1.  Kui komisjon, millele parlament algselt küsimuse läbivaatamiseks edastas, soovib kuulda teise komisjoni arvamust või kui mõni teine komisjon soovib avaldada arvamust algselt küsimuse läbivaatamisega tegelevale komisjonile, võivad nad esitada parlamendi presidendile taotluse määrata artikli 201 lõike 3 alusel üks komisjon vastutavaks komisjoniks ja teine nõuandvaks komisjoniks.

 

Nõuandev komisjon võib määrata oma liikmete või alaliste asendusliikmete hulgast arvamuse koostaja või esitada oma arvamuse esimehe saadetava kirja vormis.

2.  Artikli 47 lõike 1 tähenduses seadusandlike dokumentide puhul koosneb arvamus komisjonile edastatud teksti muudatusettepanekutest, millele on vajaduse korral lisatud lühikesed põhjendused. Põhjenduste koostamise eest vastutab nõuandva komisjoni arvamuse koostaja ja neid ei panda hääletusele. Vajaduse korral võib nõuandev komisjon lisada ka lühikese kirjaliku selgituse arvamuse kohta tervikuna.

2.  Kui arvamus puudutab õiguslikult siduva akti ettepanekut, koosneb arvamus komisjonile edastatud teksti muudatusettepanekutest, millele on vajaduse korral lisatud lühikesed selgitused. Selgituste eest vastutab nende autor ja neid ei panda hääletusele. Vajaduse korral võib nõuandev komisjon lisada ka kirjaliku lühiselgituse arvamuse kohta tervikuna. Kirjaliku lühiselgituse koostamise eest vastutab arvamuse koostaja.

Muude kui seadusandlike tekstide puhul koosneb arvamus ettepanekutest vastutava komisjoni esitatud resolutsiooni ettepaneku osade kohta.

Kui arvamus ei puuduta õiguslikult siduva akti ettepanekut, koosneb arvamus ettepanekutest vastutava komisjoni esitatud resolutsiooni ettepaneku osade kohta.

Vastutav komisjon paneb muudatusettepanekute projektid või ettepanekud hääletusele.

Vastutav komisjon paneb muudatusettepanekute projektid või ettepanekud hääletusele.

Nõuandev komisjon käsitleb arvamuses ainult neid teemasid, mis kuuluvad tema vastutusalasse.

Nõuandev komisjon käsitleb arvamuses ainult neid teemasid, mis kuuluvad tema vastutusalasse.

3.  Vastutav komisjon määrab kindlaks tähtaja, mille jooksul nõuandev komisjon peab esitama arvamuse, et vastutav komisjon saaks seda arvesse võtta. Väljakuulutatud ajakavas tehtavatest muudatustest teavitab vastutav komisjon viivitamatult nõuandvaid komisjone. Enne tähtaja möödumist vastutav komisjon lõplikke järeldusi ei tee.

3.  Vastutav komisjon määrab kindlaks tähtaja, mille jooksul nõuandev komisjon peab esitama arvamuse, et vastutav komisjon saaks seda arvesse võtta. Väljakuulutatud ajakavas tehtavatest muudatustest teavitab vastutav komisjon viivitamatult nõuandvaid komisjone. Enne tähtaja möödumist vastutav komisjon lõplikke järeldusi ei tee.

 

3 a.  Teise võimalusena võib nõuandev komisjon otsustada, et ta esitab oma seisukoha muudatusettepanekutena, mis esitakse pärast nende vastuvõtmist otse vastutavale komisjonile. Need muudatusettepanekud esitab komisjoni nimel esimees või arvamuse koostaja.

 

3 b.  Nõuandev komisjon esitab lõikes 3 a osutatud muudatusettepanekud vastutava komisjoni poolt muudatusettepanekute esitamiseks kindlaks määratud tähtaja jooksul.

4.  Kõik vastu võetud arvamused lisatakse vastutava komisjoni raportile.

4.  Kõik nõuandva komisjoni vastu võetud arvamused ja muudatusettepanekud lisatakse vastutava komisjoni raportile.

5.  Täiskogul võib muudatusettepanekuid esitada üksnes vastutav komisjon.

5.  Käesoleva artikli kohaldamisel ei saa nõuandev komisjon esitada muudatusettepanekuid täiskogule läbivaatamiseks.

6.  Nõuandva komisjoni esimees ja arvamuse koostaja kutsutakse nõuandjatena osalema vastutava komisjoni koosolekutel, millel käsitletakse ühist teemat.

6.  Nõuandva komisjoni esimees ja arvamuse koostaja kutsutakse nõuandjatena osalema vastutava komisjoni koosolekutel, millel käsitletakse ühist teemat.

Selgitus

As regards the changes to paragraph 1, strictly speaking, the opinion committee does not "make known its views on the report" but on the issue that will be covered by the report.As a new Rule 201a (new) is proposed to deal with the questions of competences,an alignment to that Rules is necessary throughout the text.The addition aims to clarify that a "rapporteur for an opinion" is appointed (currently not in the rules).

As regards the addition of paragraph 3 a (new), it reflects the outcome of the last CCC away day, when the Committee Chairs acknowledged that Rule 53 is over-used and recommended the introduction of the ‘committees-amendments” to the draft report of the lead committee.This possibility which corresponds to a current practice is now introduced in the Rules with an appropriate procedure to adopt and table “committee-amendments”.

Paragraph 5 is reworded. In fact, the restriction to the committee responsible is already set out in Rule 169 (which is a more relevant place).

Muudatusettepanek    51

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 54

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 54

Artikkel 54

Menetlus kaasatud komisjonide osalusel

Kaasatud komisjoni menetlus

Kui esimeeste konverentsile on edastatud pädevusküsimus artikli 201 lõike 2 või artikli 52 kohaselt ja esimeeste konverents on VI lisa põhjal arvamusel, et küsimus kuulub peaaegu võrdselt kahe või enama komisjoni pädevusalasse või et küsimuse eri osad kuuluvad kahe või enama komisjoni pädevusalasse, kohaldatakse artiklit 53 koos järgmiste täiendavate sätetega:

1.  Kui esimeeste konverentsile on edastatud küsimus pädevuse kohta artikli 201 a kohaselt ja esimeeste konverents on VI lisa põhjal arvamusel, et küsimus kuulub peaaegu võrdselt kahe või enama komisjoni pädevusalasse või küsimuse eri osad kuuluvad kahe või enama komisjoni pädevusalasse, kohaldatakse artiklit 53 koos järgmiste täiendavate sätetega:

– asjaomased komisjonid lepivad ühiselt kokku küsimuse käsitlemise ajakava;

– asjaomased komisjonid lepivad ühiselt kokku küsimuse käsitlemise ajakava;

– raportöör ja arvamuse koostajad teavitavad pidevalt üksteist ning püüavad jõuda kokkuleppele nii oma komisjonidele esitatavate tekstide kui ka muudatusettepanekuid puudutavate seisukohtade osas;

– raportöör ja arvamuse koostajad teavitavad pidevalt üksteist ning püüavad jõuda kokkuleppele nii oma komisjonidele esitatavate tekstide kui ka muudatusettepanekuid puudutavate seisukohtade osas;

–  asjaomased esimehed, raportöör ja arvamuse koostajad määravad ühiselt kindlaks need teksti osad, mis kuuluvad igaühe ainupädevusse või nende ühisesse pädevusse, ning lepivad kokku omavahelise koostöö täpse korra. Kui pädevuse osas esineb lahkarvamusi, esitatakse küsimus asjaomase komisjoni taotlusel esimeeste konverentsile, kes võib otsustada pädevuse jagunemise üle või otsustada, et kohaldatakse komisjonide ühiste koosolekutega menetlust vastavalt artiklile 55; artikli 201 lõike 2 teist lõiku kohaldatakse vajalike muudatustega;

–  asjaomased esimehed, raportöör ja arvamuse koostajad peavad järgima hea ja lojaalse koostöö põhimõtet ning määravad ühiselt kindlaks need teksti osad, mis kuuluvad igaühe ainupädevusse või nende jagatud pädevusse, ning lepivad kokku omavahelise koostöö täpse korra. Kui pädevuse osas esineb lahkarvamusi, esitatakse küsimus asjaomase komisjoni taotlusel esimeeste konverentsile, kes võib otsustada pädevuse jagunemise üle või otsustada, et kohaldatakse komisjonide ühiste koosolekutega menetlust vastavalt artiklile 55. Otsuse tegemisel järgitakse artiklis 201 a sätestatud menetlust ja tähtaega;

–  vastutav komisjon kiidab kaasatud komisjoni muudatusettepanekud heaks ilma hääletuseta, kui need puudutavad küsimusi, mis kuuluvad kaasatud komisjoni ainupädevusse. Kui vastutav komisjon lükkab tagasi muudatusettepanekud küsimuses, mis kuulub vastutava komisjoni ja kaasatud komisjoni ühisesse pädevusse, võib kaasatud komisjon esitada need muudatusettepanekud otse täiskogule;

–  vastutav komisjon kiidab kaasatud komisjoni muudatusettepanekud heaks ilma hääletuseta, kui need puudutavad küsimusi, mis kuuluvad kaasatud komisjoni ainupädevusse. Kui vastutav komisjon ei austa kaasatud komisjoni ainupädevust, võib kaasatud komisjon esitada muudatusettepanekud otse täiskogule. Kui vastutav komisjon ei võta vastu muudatusettepanekuid küsimuses, mis kuulub vastutava komisjoni ja kaasatud komisjoni jagatud pädevusse, võib kaasatud komisjon esitada need muudatusettepanekud otse täiskogule;

– kui ettepaneku osas toimub lepitusmenetlus, arvatakse parlamendi delegatsiooni kaasatud komisjonide arvamuse koostajad.

– kui ettepaneku osas toimub lepitusmenetlus, arvatakse parlamendi delegatsiooni kaasatud komisjonide arvamuse koostajad.

Käesoleva artikli sõnastusest ei tulene selle kohaldamisala piiranguid. Taotlused kaasatud komisjonidega menetluse kohaldamiseks muude kui seadusandlike raportite käsitlemisel artikli 52 lõike 1 ning artikli 132 lõigete 1 ja 2 alusel on vastuvõetavad.

 

Käesolevas artiklis sätestatud komisjonide kaasamist ei või kohaldada artikli 99 kohase vastutava komisjoni poolt antava soovituse puhul.

 

Esimeeste konverentsi otsust kaasatud komisjonidega menetluse kohta kohaldatakse kõnealuse menetluse kõigi etappide suhtes.

Esimeeste konverentsi otsust kaasatud komisjonidega menetluse kohta kohaldatakse kõnealuse menetluse kõigi etappide suhtes.

Vastutava komisjoni staatusega seotud õigusi teostab juhtiv komisjon. Oma õiguste teostamisel tunnustab juhtiv komisjon kaasatud komisjoni eriõigusi, eelkõige lojaalse koostöö kohustust seoses ajakavaga ning kaasatud komisjoni õigust teha otsus muudatusettepanekute osas, mis tema ainupädevuse raames esitatakse täiskogule.

Vastutava komisjoni staatusega seotud õigusi teostab juhtiv komisjon. Oma õiguste teostamisel tunnustab juhtiv komisjon kaasatud komisjoni eriõigusi, eelkõige lojaalse koostöö kohustust seoses ajakavaga ning kaasatud komisjoni õigust teha otsus muudatusettepanekute osas, mis tema ainupädevuse raames esitatakse täiskogule.

Kui juhtiv komisjon ei tunnusta kaasatud komisjoni eriõigusi, jäävad juhtiva komisjoni otsused kehtima, kuid kaasatud komisjon võib esitada muudatusettepanekud oma ainupädevuse raames otse täiskogule.

 

 

1 a.  Käesolevas artiklis sätestatud menetlust ei kohaldata artikli 99 kohase vastutava komisjoni poolt vastu võetavate soovituste puhul.

Selgitus

The changes to paragraph 1 reflect the decision to convert the current Rule 201 (2) into a new Rule 201awhich would cover the questions of competence. Thus, the restriction to legislative files implied by the first paragraph of Rule 201 (1) would be lifted and the new Rule would serve to deal with conflict of competences for both legislative and non-legislative reports. An alignment to take into account the creation of Rule 201 (a) (new) is necessary whenever 201(2) is mentioned.

The change to paragraph 1, indent 3, aims to make the sentence easy to read and to bring the provision in line with the suggested creation of Rule 201a (new).

For clarity reasons, the last paragraph of the fourth part of the interpretation to this Rule is integrated in paragraph 1, indent 4.

The second subparagraph of the interpretation is transformed into a new paragraph of Rule 54 (1a new).

The last subparagraph of the interpretation is integrated in the first paragraph of Rule 54 (fourth hyphen); for the case of shared competence, the text already clearly establishes that the associated committee can table amendments directly in plenary.

Muudatusettepanek    52

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 55

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 55

Artikkel 55

Komisjonide ühiste koosolekutega menetlus

Komisjonide ühismenetlus

1.  Esimeeste konverents võib juhul, kui tema poole pöördutakse artikli 201 lõike 2 alusel pädevusküsimuses, otsustada, et kohaldatakse komisjonide ühiste koosolekute ja ühise hääletusega menetlust, kui:

1.  Esimeeste konverents võib juhul, kui tema poole pöördutakse artikli 201 a alusel pädevusküsimuses, otsustada, et kohaldatakse komisjonide ühiste koosolekute ja ühise hääletusega menetlust, kui:

– valdkond on VI lisa alusel lahutamatult seotud mitme komisjoni vastutusalaga ning

– valdkond on VI lisa alusel lahutamatult seotud mitme komisjoni vastutusalaga ning

– esimeeste konverents on veendunud, et tegemist on väga olulise küsimusega.

– esimeeste konverents on veendunud, et tegemist on väga olulise küsimusega.

2.  Sellisel juhul koostavad vastavad raportöörid üheainsa raporti projekti, mille asjaomased komisjonid vaatavad läbi ja mis pannakse hääletusele asjaomaste komisjonide esimeeste ühisel juhtimisel.

2.  Sellisel juhul koostavad vastavad raportöörid üheainsa raporti projekti, mille asjaomased komisjonid vaatavad läbi ja mis pannakse hääletusele asjaomaste komisjonide esimeeste ühisel juhtimisel.

Kõikides menetlusetappides võivad vastutava komisjoni staatusega kaasnevaid õigusi kasutada ainult need asjaomased komisjonid, kes tegutsevad ühiselt. Asjaomased komisjonid võivad moodustada töörühmi koosolekute ja hääletuste ettevalmistamiseks.

Kõikides menetlusetappides võivad vastutava komisjoni staatusega kaasnevaid õigusi kasutada ainult need asjaomased komisjonid, kes tegutsevad ühiselt. Asjaomased komisjonid võivad moodustada töörühmi koosolekute ja hääletuste ettevalmistamiseks.

3.  Seadusandliku tavamenetluse teisel lugemisel vaadatakse nõukogu seisukoht läbi asjaomaste komisjonide ühisel koosolekul, mis asjaomaste komisjonide esimeeste kokkuleppe puudumisel toimub nõukogu seisukoha parlamendile edastamisele järgneva esimese parlamendi organite koosolekuteks ettenähtud nädala kolmapäeval. Juhul kui puudub kokkulepe järgmise koosoleku kohta, kutsub selle kokku komisjonide esimeeste konverentsi esimees. Soovitus teisele lugemisele pannakse hääletusele ühisel koosolekul asjaomaste komisjonide raportööride koostatud ühise projekti alusel või selle puudumisel asjaomaste komisjonide esitatud muudatusettepanekute alusel.

3.  Seadusandliku tavamenetluse teisel lugemisel vaadatakse nõukogu seisukoht läbi asjaomaste komisjonide ühisel koosolekul, mis asjaomaste komisjonide esimeeste kokkuleppe puudumisel toimub nõukogu seisukoha parlamendile edastamisele järgneva esimese parlamendi organite koosolekuteks ettenähtud nädala kolmapäeval. Juhul kui puudub kokkulepe järgmise koosoleku kohta, kutsub selle kokku komisjonide esimeeste konverentsi esimees. Soovitus teisele lugemisele pannakse hääletusele ühisel koosolekul asjaomaste komisjonide raportööride koostatud ühise teksti alusel või selle puudumisel asjaomaste komisjonide esitatud muudatusettepanekute alusel.

Seadusandliku tavamenetluse kolmandal lugemisel kuuluvad asjaomaste komisjonide esimehed ja raportöörid ametiülesande korras lepituskomiteesse saadetud parlamendi delegatsiooni.

Seadusandliku tavamenetluse kolmandal lugemisel kuuluvad asjaomaste komisjonide esimehed ja raportöörid ametiülesande korras lepituskomiteesse saadetud parlamendi delegatsiooni.

Käesolevat artiklit võib kohaldada menetlusele soovituse andmiseks rahvusvahelise lepingu sõlmimise heakskiitmiseks või tagasilükkamiseks vastavalt artikli 108 lõikele 5 ja artikli 99 lõikele 1 juhul, kui selles kehtestatud tingimused on täidetud.

 

Selgitus

Lõikesse 1 tehtud muudatused kajastavad kooskõlastust, mis on seotud pädevust käsitleva uue artikli 201 a loomisega.

Lõikele 3 järgnev tõlgendus kehtib tõenäoliselt ka muudel juhtudel kohaldatava nõusolekumenetluse soovituste kohta, kuid seda ei ole öeldud. Igasuguse segaduse või vastupidise tõlgenduse vältimiseks tehakse ettepanek see välja jätta.

Muudatusettepanek    53

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 53

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 56

Artikkel 52 a

Raporti koostamine

Raporti koostamine

 

-1.  Raportöör vastutab komisjoni raporti koostamise ja selle komisjoni nimel parlamendile esitamise eest.

1.  Seletuskirja koostamise eest vastutab raportöör ja seda ei panda hääletusele. Seletuskiri peab olema komisjonis vastu võetud resolutsiooni ettepaneku ja komisjoni esitatud muudatusettepanekutega kooskõlas. Vastasel juhul võib komisjoni esimees seletuskirja välja jätta.

1.  Seletuskirja koostamise eest vastutab raportöör ja seda ei panda hääletusele. Seletuskiri peab olema komisjonis vastu võetud resolutsiooni ettepaneku ja komisjoni esitatud muudatusettepanekutega kooskõlas. Vastasel juhul võib komisjoni esimees seletuskirja välja jätta.

2.  Raportis esitatakse terve raporti üle toimunud hääletuse tulemus. Lisaks sellele tuuakse raportis ära see, kuidas iga üksik komisjoni liige hääletas, kui hääletuse hetkel taotleb seda vähemalt kolmandik kohalolevatest parlamendiliikmetest.

2.  Raportis esitatakse kogu raporti üle toimunud hääletuse tulemus ja tuuakse kooskõlas artikli 208 lõikega 3 ära see, kuidas iga üksik liige hääletas.

3.  Kui komisjon ei esita arvamust ühehäälselt, esitatakse raportis ka kokkuvõte vähemuse arvamusest. Vähemuse arvamus esitatakse terve teksti hääletusele panemise ajal ja selle koostajate taotlusel võib vähemuse arvamuse kuni 200 sõna sisaldava kirjaliku deklaratsioonina lisada seletuskirja juurde.

3.  Vähemuse seisukohad võib esitada kogu teksti hääletusele panemise ajal ja vähemuse seisukohtade koostajate taotlusel võib need kuni 200 sõna sisaldava kirjaliku deklaratsioonina lisada seletuskirja juurde.

Nende sätete kohaldamisel tekkinud vaidlused lahendab komisjoni esimees.

Käesoleva lõike kohaldamisel tekkinud vaidlused lahendab komisjoni esimees.

4.  Komisjon võib komisjoni juhatuse ettepanekul määrata kindlaks tähtaja, millal raportöör peab esitama raporti projekti. Tähtaega võib pikendada, samuti võib komisjon määrata uue raportööri.

4.  Komisjon võib komisjoni esimehe ettepanekul määrata kindlaks tähtaja, millal raportöör peab esitama raporti projekti. Tähtaega võib pikendada, samuti võib komisjon määrata uue raportööri.

5.  Pärast tähtaja möödumist võib komisjon teha esimehele ülesandeks taotleda komisjoni poolt käsitletava küsimuse võtmist mõne järgmise parlamendi istungi päevakorda. Arutelud võivad seejuures toimuda asjaomase komisjoni suulise ettekande alusel.

5.  Pärast tähtaja möödumist võib komisjon teha esimehele ülesandeks taotleda komisjoni poolt käsitletava küsimuse võtmist mõne järgmise parlamendi istungi päevakorda. Arutelud ja hääletused võivad seejuures toimuda asjaomase komisjoni suulise ettekande alusel.

(See artikkel paigutatakse muudetud kujul ümber artikli 53 ette)

Selgitus

As regards the contents of paragraph -1, it consists of the provision currentlu in Rule 51(2) and ismoved here for consistency.

The change to paragraph 2 will bring this provision in line with Rule 208(3): adoption of reports by roll-call vote is mandatory.

As regards the changes to paragraph 3 subparagraph 1, the first sentence will be deleted: lack of unanimity implies minority opinions; in addition it is not very clear what is meant by "give a summary of the minority opinion" in singular as compared to the rest of the paragraph.

The change to paragraph 4 is an alignment to committees’ practice.

Muudatusettepanek    54

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 3. peatükk – pealkiri

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

3. PEATÜKK

3. PEATÜKK

ESIMENE LUGEMINE

SEADUSANDLIK TAVAMENETLUS

Muudatusettepanek    55

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 3. peatükk – 1. jagu (uus)

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

1. JAGU

 

ESIMENE LUGEMINE

Muudatusettepanek    56

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 3. peatükk – alapealkiri 1

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Menetlus parlamendikomisjonis

välja jäetud

Muudatusettepanek    57

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 57

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 57

välja jäetud

Seadusandliku ettepaneku muutmine

 

1.  Kui Euroopa Komisjon teavitab parlamenti või vastutav komisjon saab muul viisil teada, et Euroopa Komisjon kavatseb oma ettepanekut muuta, lükkab vastutav komisjon ettepaneku läbivaatamise edasi, kuni on saanud uue ettepaneku või Euroopa Komisjoni muudatused.

 

2.  Kui nõukogu muudab oluliselt seadusandlikku ettepanekut, kohaldatakse artikli 63 sätteid.

 

Selgitus

See artikkel, mis on sobivam nõuandemenetluste kui seadusandlike tavamenetluste jaoks, jäetakse siit välja ja viiakse (muudetud kujul) üle uude 4. peatükki, milles käsitletakse nõuandemenetlust.

Muudatusettepanek    58

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 58

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 58

välja jäetud

Euroopa Komisjoni ja nõukogu seisukoht muudatusettepanekute suhtes

 

1.  Enne kui vastutav komisjon asub läbi viima seadusandliku ettepaneku lõpphääletust, palub ta Euroopa Komisjonil teatada oma seisukoha ettepaneku kõigi muudatusettepanekute suhtes, mille vastutav komisjon on vastu võtnud, ja nõukogul esitada oma kommentaarid.

 

2.  Kui Euroopa Komisjon ei ole suuteline seda tegema või teatab, et ta ei ole valmis heaks kiitma kõiki vastutavas komisjonis vastuvõetud muudatusettepanekuid, võib vastutav komisjon lõpphääletuse edasi lükata.

 

3.  Vajaduse korral lisatakse Euroopa Komisjoni seisukoht raportisse.

 

Muudatusettepanek    59

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 3. peatükk – alapealkiri 2

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Menetlus täiskogul

välja jäetud

Muudatusettepanek    60

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 59

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 59

Artikkel 59

Esimese lugemise lõpetamine

Esimese lugemise hääletus parlamendis

 

-1.  Parlament võib seadusandliku akti eelnõu heaks kiita, seda muuta või selle tagasi lükata.

1.  Parlament vaatab seadusandliku ettepaneku läbi vastutava komisjoni vastavalt artiklile 49 koostatud raporti alusel.

1.  Kõigepealt pannakse parlamendis hääletusele ettepanekud, millega lükatakse seadusandliku akti eelnõu viivitamata tagasi ja mille on kirjalikult esitanud vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget.

 

Tagasilükkamise ettepaneku vastuvõtmise korral palub president seadusandliku akti eelnõu esitanud institutsioonil eelnõu tagasi võtta.

 

Kui eelnõu esitanud institutsioon võtab eelnõu tagasi, kuulutab president menetluse lõppenuks.

 

Kui eelnõu esitanud institutsioon ei võta seadusandliku akti eelnõu tagasi, teeb president teatavaks, et parlamendi esimene lugemine on lõppenud, välja arvatud juhul, kui parlament otsustab vastutava komisjoni esimehe või raportööri või fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme ettepanekul saata küsimuse vastutavale komisjonile tagasi uuesti läbivaatamiseks.

 

Kui tagasilükkamise ettepanekut vastu ei võeta, jätkab parlament menetlust kooskõlas lõigetega 1 a – 1 c.

 

1 a.  Eelisjärjekorras ja ühele hääletusele pannakse esialgsed kokkulepped, mille vastutav komisjon on esitanud kooskõlas artikli 73 d lõikega 4, välja arvatud juhul, kui parlament otsustab kooskõlas lõikega 1 b panna fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme taotlusel selle asemel hääletusele muudatusettepanekud. Sellisel juhul otsustab parlament ka seda, kas muudatusettepanekud pannakse hääletusele kohe. Vastasel juhul kehtestab parlament muudatusettepanekute jaoks uue tähtaja ja hääletamine toimub mõnel edaspidisel istungil.

 

Kui esialgne kokkulepe võetakse ühel hääletusel vastu, teeb president teatavaks, et parlamendi esimene lugemine on lõppenud.

 

Kui esialgset kokkulepet ei võeta ühel hääletusel antud häälte enamusega vastu, määrab president seadusandliku akti eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamiseks uue tähtaja. Muudatusettepanekud pannakse parlamendi esimese lugemise lõpetamiseks hääletusele mõnel edaspidisel istungil.

 

1 b.  Seejärel pannakse hääletusele seadusandliku akti eelnõu käsitlevad mis tahes muudatusettepanekud, sh vajaduse korral esialgse kokkuleppe üksikud osad, kui on esitatud taotlusi osade kaupa või eraldi hääletuseks või konkureerivaid muudatusettepanekuid, välja arvatud juhul, kui kooskõlas lõikega 1 on vastu võetud tagasilükkamise ettepanek või kooskõlas lõikega 1 a on vastu võetud esialgne kokkulepe.

 

Enne muudatusettepanekute hääletamist võib president paluda Euroopa Komisjonil esitada nende suhtes oma seisukoha ja nõukogul oma kommentaarid.

 

Pärast muudatusettepanekute hääletamist paneb parlament hääletusele kogu muudetud või muutmata kujul seadusandliku akti eelnõu.

 

Kui kogu muudetud või muutmata kujul seadusandliku akti eelnõu võetakse vastu, teeb president teatavaks, et esimene lugemine on lõppenud, välja arvatud juhul, kui parlament otsustab vastutava komisjoni esimehe või raportööri või fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme ettepanekul saata küsimuse tagasi vastutavale komisjonile institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks kooskõlas artiklitega 59 a, 73 a ja 73 d.

 

Kui kogu muutmata või muudetud kujul seadusandliku akti eelnõu ei võeta antud häälte enamusega vastu, teeb president teatavaks, et esimene lugemine on lõppenud, välja arvatud juhul, kui parlament otsustab vastutava komisjoni esimehe või raportööri või fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme ettepanekul saata küsimuse vastutavale komisjonile tagasi uuesti läbivaatamiseks.

 

1 c.  Pärast lõigete 1 – 1 b kohaseid hääletusi ja nendele järgnevaid seadusandliku resolutsiooni projekti kohta menetluslike taotlustega seoses esitatud võimalike muudatusettepanekute hääletusi loetakse seadusandlik resolutsioon vastuvõetuks. Vajaduse korral muudetakse seadusandlikku resolutsiooni kooskõlas artikli 193 lõikega 2, et võtta arvesse lõigete 1 – 1 b kohaselt toimunud hääletuste tulemust.

 

President edastab seadusandliku resolutsiooni teksti ja parlamendi seisukoha nõukogule ja Euroopa Komisjonile ning juhul, kui seadusandliku akti eelnõu esitas liikmesriikide rühm, Euroopa Kohus või Euroopa Keskpank, ka vastavale esitajale.

2.  Kõigepealt pannakse parlamendis hääletusele vastutava komisjoni raporti aluseks oleva ettepaneku muudatusettepanekud, seejärel ettepanek ise esialgsel või muudetud kujul, siis seadusandliku resolutsiooni projekti muudatusettepanekud ning seejärel seadusandliku resolutsiooni projekt tervikuna; resolutsiooni projekt sisaldab üksnes avaldust selle kohta, kas parlament kiidab seadusandliku ettepaneku heaks, lükkab selle tagasi või esitab selle kohta muudatusettepanekuid, ja menetlusega seotud taotlusi.

 

Esimene lugemine lõpeb seadusandliku resolutsiooni projekti vastuvõtmisega. Kui parlament ei võta seadusandlikku resolutsiooni vastu, saadetakse ettepanek tagasi vastutavale komisjonile.

 

Kõik seadusandliku menetluse käigus esitatud raportid peavad vastama artiklitele 39, 47 ja 49. Kui parlamendikomisjon esitab muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepaneku, peab see toimuma artiklis 52 või 201 sätestatud menetluse alusel.

 

3. Parlamendi president edastab parlamendis heaks kiidetud ettepaneku teksti ja selle juurde kuuluva resolutsiooni parlamendi seisukohana nõukogule ja Euroopa Komisjonile.

 

Selgitus

The change of the title aims to clarify what the Rule is about(see also Rule 67a below).

As regards the changes to paragraph 1, it extends the possibility to table a motion for rejection to the political groups (this possibility is not foreseen in the current Rule 60). Otherwise,this sub-paragraph to paragraph 1 regroups the provisions in Rule 60 paras 2 and 3, with few modifications aiming to make its reading clearer. These provisions will be placed here in order to observe the logical sequence of the vote in plenary.Following the discussion in AFCO WG, it was agreed to invert the standard procedure so far (referral back to Committee) with the exceptional procedure (to immediately close the first reading).The reference to the vote on the draft legislative resolution has been deleted following the discussion in AFCO WG on 8/10/2015.

The insertion of paragraph 1 a (new) aims at granting a privileged status to any provisional agreement reached through informal negotiations in trilogue in accordance with Rule 73, by putting it to a single vote before any other amendments tabled. However, on request by political group/40 members, the Parliament will take a decision on the voting order. Thus, all political groups will have the possibility to ask for split votes and to table amendments to the Commission's proposal at plenary stage within the usual deadlines, but it would be for the plenary to decide the voting order.

The insertion of paragraph 1 a, subparagraph 3(new) is necessary as under paragraph 2 amendments would have been already tabled. Usual practice is that amendments which would not have been put to vote under paragraph 2 would be put to vote at the next voting session.

As regards, paragraph 1 b, subparagraphs 3 to 5 (new) - technical adaptation of the text following AFCO WG decision not to have a vote on the draft legislative resolution anymore.Provision corresponding to current rule 61 paragraph 2, second subparagraph.Provision currently in Rule 60 paragraph 3.

Current Rule 59 §3 is inserted as paragraph 1 c (new), subparagraph 2.

Muudatusettepanek    61

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 59 a (uus)

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

Artikkel 59 a

 

Tagasisaatmine vastutavale komisjonile

 

Kui küsimus saadetakse vastutavale komisjonile tagasi kooskõlas artikliga 59 uuesti läbivaatamiseks või kooskõlas artiklitega 73 a ja 73 d institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks, annab vastutav komisjon parlamendile suuliselt või kirjalikult aru neljakuulise ajavahemiku jooksul, mida võib pikendada esimeeste konverents.

 

Kui küsimus on komisjonile tagasi saadetud, peab juhtiv komisjon enne kasutatavat menetlust käsitleva otsuse langetamist võimaldama artikli 54 kohaselt kaasatud komisjonil otsustada, millised muudatusettepanekud kuuluvad kaasatud komisjoni ainupädevusse ja eelkõige millised muudatusettepanekud tuleb uuesti täiskogule esitada.

 

 

Parlament võib otsustada, et pärast raporti vastuvõtmist vastutavas komisjonis, kellele küsimus tagasi saadeti, peetakse lõppjärelduste tegemiseks arutelu, kui see on asjakohane.

 

(Viimased kaks lõiku on lisatud tõlgendusena.)

Selgitus

Esildatud muudatusettepanekuga pikendatakse tähtaega kahelt kuult neljale, sest kaks kuud on osutunud liiga lühikeseks tähtajaks, et seadusandlike ettepanekute menetlemisel jõuaks märkimisväärselt edasi liikuda. Peale selle lisati, et esimeeste konverentsil on õigus seda tähtaega pikendada, et muuta säte, mis praegu asub artikli 61 lõike 2 teises lõigus, selgemaks.

Esimene lõik on pärit senise artikli 60 lõike 3 tõlgendusest.

Tõlgenduse teine lõik on pärit artikli 61 lõike 2 neljandast lõigust, mis võeti vastu 15. septembril 2016. aastal.

Muudatusettepanek    62

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 60

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 60

välja jäetud

Euroopa Komisjoni ettepaneku tagasilükkamine

 

1.  Kui Euroopa Komisjoni ettepanekut ei kiideta antud häälte enamusega heaks või kui võetakse vastu selle tagasilükkamise ettepanek, mille võivad esitada vastutav komisjon või vähemalt 40 parlamendiliiget, palub president enne seadusandliku resolutsiooni projekti hääletusele panemist Euroopa Komisjonil oma ettepaneku tagasi võtta.

 

2.  Kui Euroopa Komisjon võtab ettepaneku tagasi, kuulutab president menetluse lõppenuks ja teavitab sellest nõukogu.

 

3.  Kui Euroopa Komisjon ettepanekut tagasi ei võta, saadab parlament selle seadusandliku resolutsiooni projekti hääletusele panemata tagasi vastutavale komisjonile, välja arvatud juhul, kui seadusandliku resolutsiooni projekt pannakse hääletusele vastutava komisjoni esimehe või raportööri, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme taotlusel.

 

Tagasisaatmise korral teeb vastutav komisjon otsuse kasutatava menetluse kohta ja annab parlamendile ettepaneku kohta uuesti suuliselt või kirjalikult aru parlamendi määratud aja jooksul, mis ei või ületada kahte kuud.

 

Kui ettepanek on vastavalt lõikele 3 saadetud tagasi komisjonile, võimaldab juhtiv komisjon artikli 54 kohaselt kaasatud komisjonil enne kasutatavat menetlust käsitleva otsuse langetamist otsustada, millised muudatusettepanekud kuuluvad kaasatud komisjoni ainupädevusse, eelkõige need muudatusettepanekud, mis tuleb uuesti täiskogule esitada.

 

Lõike 3 teise lõigu kohaselt määratud tähtaega kohaldatakse vastutava komisjoni poolt suulise või kirjaliku aruandmise suhtes. See ei piira täiskogu otsustamast jätkata sobival hetkel kõnealust menetlust.

 

4.  Kui vastutav komisjon ei suuda sellest tähtajast kinni pidada, palub ta saata ettepaneku artikli 188 lõike 1 alusel tagasi parlamendikomisjonile. Vajaduse korral võib parlament määrata artikli 188 lõike 5 alusel uue tähtaja. Kui parlament nimetatud komisjoni palvet ei rahulda, paneb ta seadusandliku resolutsiooni projekti hääletusele.

 

Selgitus

Seda väljajättu käsitlev ettepanek on esitatud seetõttu, et tagasilükkamist käsitletakse praeguse tava arvesse võtmise eesmärgil veidi muudetud kujul uute artiklite 59 ja 59 a projektis.

Muudatusettepanek    63

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 61

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 61

välja jäetud

Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta esitatud muudatusettepanekute vastuvõtmine

 

1.  Kui Euroopa Komisjoni ettepanek kiidetakse tervikuna heaks, arvestades ka vastuvõetud muudatusettepanekuid, lükatakse seadusandliku resolutsiooni projekti hääletus edasi, kuni Euroopa Komisjon on teatanud oma seisukoha iga parlamendi muudatusettepaneku kohta.

 

Kui Euroopa Komisjon ei ole suuteline esitama oma seisukohta ajaks, kui parlament ettepaneku hääletamise lõpetab, teatab ta presidendile või vastutavale komisjonile, millal ta on valmis seisukohta esitama; Euroopa Komisjoni ettepanek lisatakse sel juhul esimese sellele järgneva osaistungjärgu päevakorra projekti.

 

2.  Kui Euroopa Komisjon teatab, et ta ei kavatse kõiki parlamendi muudatusettepanekuid heaks kiita, teeb vastutava komisjoni raportöör või vajaduse korral vastutava komisjoni esimees parlamendile ametliku ettepaneku selle kohta, kas seadusandliku resolutsiooni projekt tuleks panna hääletusele. Enne ametliku ettepaneku esitamist võib vastutava komisjoni raportöör või esimees paluda presidendil küsimuse käsitlemise peatada.

 

Kui parlament otsustab hääletuse edasi lükata, loetakse küsimus vastutavale komisjonile uuesti läbivaatamiseks tagasisaadetuks.

 

Sellisel juhul annab vastutav komisjon ettepaneku kohta parlamendile suuliselt või kirjalikult aru parlamendi määratud aja jooksul, mis ei tohi ületada kahte kuud.

 

Kui vastutav komisjon ei suuda sellest tähtajast kinni pidada, kohaldatakse artikli 60 lõikes 4 sätestatud menetlust.

 

Sellel etapil on vastuvõetavad ainult need vastutava komisjoni tehtud muudatusettepanekud, mille eesmärk on saavutada kompromiss Euroopa Komisjoniga.

 

Miski ei takista parlamenti otsustamast, et pärast raporti vastuvõtmist selles vastutavas parlamendikomisjonis, kellele asi oli tagasi saadetud, peetakse lõppjärelduste tegemiseks debatt, kui see on asjakohane.

 

3.  Lõike 2 kohaldamine ei välista, et teised parlamendiliikmed esitavad artikli 188 alusel tagasisaatmise taotluse.

 

Komisjon, kellele küsimus on lõike 2 alusel tagasi saadetud, peab eelkõige vastavalt tagasisaatmise tingimustele andma määratud tähtajaks aru ja esitama vajaduse korral muudatusettepanekud, mille eesmärk on saavutada kompromiss Euroopa Komisjoniga. Tema ülesanne ei ole uuesti läbi vaadata kõiki parlamendis heaks kiidetud sätteid.

 

Arvestades tagasisaatmise edasilükkavat mõju, on vastutaval komisjonil suurem vabadus ettepaneku läbivaatamisel ja ta võib, kui see on kompromissi saavutamiseks vajalik, teha ettepaneku vaadata uuesti läbi parlamendis juba heaks kiidetud sätted.

 

Kuna vastuvõetavad on ainult sellised parlamendikomisjoni muudatusettepanekud, mille eesmärk on saavutada kompromiss, ja selleks, et kaitsta parlamendi suveräänsust, tuleb eelnimetatud juhtudel lõikes 2 nimetatud aruandes selgelt näidata, millised juba heaks kiidetud sätted muutuksid uute esitatud muudatusettepanekute vastuvõtmise korral kehtetuks.

 

Selgitus

Ettepanek selle artikli väljajätmise kohta on tehtud seetõttu, et kõik sätted, mis ei ole iganenud, arvestades, et tänapäeval peab parlament nõukoguga läbirääkimisi, on hõlmatud uute artiklite 59 ja 59 a projektis.

Lõikele 2 järgnev tõlgendus paigutati ümber artiklisse 59 a.

Muudatusettepanek    64

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 3. peatükk – alapealkiri 3

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Menetluse edasine käik

välja jäetud

Muudatusettepanek    65

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 62

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 62

välja jäetud

Tegevus parlamendi seisukoha vastuvõtmise järel

 

1.  Pärast seda, kui parlament on võtnud vastu seisukoha Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta, jälgivad vastutava komisjoni esimees ja raportöör menetluse käiku ettepaneku vastuvõtmiseni nõukogus, eelkõige eesmärgiga tagada, et nõukogu ja Euroopa Komisjon järgivad nõuetekohaselt parlamendi seisukoha osas võetud kohustusi.

 

2.  Vastutav komisjon võib kutsuda Euroopa Komisjoni ja nõukogu seda küsimust parlamendikomisjoniga arutama.

 

3.  Kõnealuse menetluse igal etapil võib vastutav komisjon, kui ta peab seda vajalikuks, esitada käesoleva artikli alusel resolutsiooni ettepaneku, milles soovitatakse, et parlament:

 

– paluks Euroopa Komisjonil oma ettepaneku tagasi võtta või

 

– paluks Euroopa Komisjonil või nõukogul saata Euroopa Komisjoni ettepanek parlamendile artikli 63 alusel uuesti läbivaatamiseks või paluks Euroopa Komisjonil esitada uue ettepaneku või

 

– otsustaks võtta muid sobivaid meetmeid.

 

Resolutsiooni ettepanek lisatakse vastutava komisjoni otsusele järgneva osaistungjärgu päevakorra projekti.

 

Selgitus

Paigutada ümber nõuandemenetlust käsitlevasse uude 4. peatükki.

Muudatusettepanek    66

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 63

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 63

Artikkel 63

Ettepaneku uuesti menetlemine parlamendis

Ettepaneku uuesti menetlemine parlamendis

Seadusandlik tavamenetlus

 

1.  Vastutava komisjoni taotlusel palub president Euroopa Komisjonil saata oma ettepanek parlamendile uuesti läbivaatamiseks juhul,

1.  Vastutava komisjoni taotlusel palub president Euroopa Komisjonil saata oma ettepanek parlamendile uueks läbivaatamiseks juhul, kui

  kui Euroopa Komisjon võtab pärast seda, kui parlament on oma seisukoha vastu võtnud, oma esialgse ettepaneku tagasi, et asendada see teise tekstiga, välja arvatud juhul, kui seda tehakse parlamendi seisukoha arvestamiseks, või

 

  kui Euroopa Komisjon muudab või kavatseb muuta oluliselt oma esialgset ettepanekut, välja arvatud juhul, kui seda tehakse parlamendi seisukoha arvestamiseks, või

–  Euroopa Komisjon pärast seda, kui parlament on oma seisukoha vastu võtnud, asendab oma esialgse ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta, välja arvatud juhul, kui seda tehakse parlamendi seisukoha arvestamiseks,

kui aja möödudes või asjaolude muutudes on ettepanekus käsitletud probleemi olemus oluliselt muutunud või

– ettepanekus käsitletud probleemi olemus on oluliselt muutunud aja möödudes või asjaolude muutudes või

kui pärast parlamendi seisukoha esitamist on toimunud uued parlamendivalimised ja esimeeste konverents peab ettepaneku uuesti läbivaatamist soovitavaks.

– pärast parlamendi seisukoha esitamist on toimunud uued parlamendivalimised ja esimeeste konverents peab ettepaneku uuesti läbivaatamist soovitavaks.

 

1 a.  Kui ettepaneku õiguslikku alust on kavas muuta, mille tõttu selle ettepaneku suhtes seadusandlikku tavamenetlust enam ei kohaldataks, vahetavad parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 25 oma presidendi/eesistuja või nende esindajate kaudu selle kohta arvamusi.

2.  Vastutava komisjoni taotlusel palub president saata nõukogul Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 alusel esitatud ettepanek parlamendile uuesti läbivaatamiseks juhul, kui nõukogu kavatseb muuta ettepaneku õiguslikku alust nii, et ei kohaldataks enam seadusandlikku tavamenetlust.

2.  Kui Euroopa Komisjon või nõukogu kavatseb parlamendi esimese lugemise seisukohas sisalduvat õiguslikku alust muuta, mille tõttu seadusandlikku tavamenetlust enam ei kohaldataks, palub president vastutava komisjoni taotlusel pärast lõikes 1 a osutatud arvamuste vahetust nõukogul saata õiguslikult siduva akti eelnõu parlamendile uuesti läbivaatamiseks.

Muud menetlused

 

3.  Vastutava komisjoni taotlusel palub president nõukogul parlamendiga uuesti konsulteerida samadel asjaoludel ja tingimustel, nagu on sätestatud lõikes 1, ning ka siis, kui nõukogu muudab või kavatseb muuta oluliselt ettepanekut, mille kohta parlament algselt esitas oma seisukoha, välja arvatud juhul, kui seda tehakse parlamendi muudatusettepanekute sisseviimiseks.

 

4.  President palub, et õigusakti ettepanek saadetaks parlamendile uuesti läbivaatamiseks käesolevas artiklis kirjeldatud asjaoludel ka siis, kui parlament otsustab nii mõne fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme ettepanekul.

 

Selgitus

Alajao pealkirjad võib välja jätta, sest sellest saab seadusandliku tavamenetluse peatüki osa.

Lõike 1 teine taane jäetakse välja, sest see liidetakse sellele eelneva taandega.

Lõiked 3 ja 4 paigutatakse natuke muudetud kujul ümber nõuandemenetlust käsitlevasse uude 4. peatükki.

Muudatusettepanek    67

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 4. peatükk – pealkiri

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

4. PEATÜKK

2. JAGU

TEINE LUGEMINE

TEINE LUGEMINE

Muudatusettepanek    68

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 4. peatükk – alapealkiri 1

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Menetlus parlamendikomisjonis

välja jäetud

Muudatusettepanek    69

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 64

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 64

Artikkel 64

Nõukogu seisukoha teatavakstegemine

Nõukogu seisukoha teatavakstegemine

1.  Nõukogu seisukoha teatavakstegemine Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 alusel toimub siis, kui parlamendi president teatab sellest parlamendi istungil. President teeb seisukoha teatavaks pärast seda, kui on saanud dokumendid, mis sisaldavad seisukohta, kõiki seisukoha vastuvõtmise ajal nõukogu protokolli kantud deklaratsioone, põhjuseid, mis viisid nõukogu seisukoha vastuvõtmiseni, ja Euroopa Komisjoni seisukohta, mis on kõik tõlgitud Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse. President teeb nõukogu seisukoha teatavaks osaistungjärgul, mis järgneb dokumentide saamisele.

1.  Nõukogu seisukoha teatavakstegemine Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 alusel toimub siis, kui parlamendi president teatab sellest parlamendi istungil. President teeb seisukoha teatavaks pärast seda, kui on saanud dokumendid, mis sisaldavad seisukohta, kõiki seisukoha vastuvõtmise ajal nõukogu protokolli kantud deklaratsioone, põhjuseid, mis viisid nõukogu seisukoha vastuvõtmiseni, ja Euroopa Komisjoni seisukohta, mis on kõik tõlgitud Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse. President teeb nõukogu seisukoha teatavaks osaistungjärgul, mis järgneb dokumentide saamisele.

Enne teatavakstegemist teeb president kindlaks, olles konsulteerinud vastutava komisjoni esimehe ja/või raportööriga, et saadud teksti puhul on tõesti tegemist nõukogu esimese lugemise seisukohaga ning artiklis 63 sätestatud tingimusi ei kohaldata. Vastasel korral püüab president koos vastutava komisjoniga ja võimaluse korral kokkuleppel nõukoguga leida sobiva lahenduse.

Enne teatavakstegemist teeb president kindlaks, olles konsulteerinud vastutava komisjoni esimehe ja/või raportööriga, et saadud teksti puhul on tõesti tegemist nõukogu esimese lugemise seisukohaga ning artiklis 63 sätestatud tingimusi ei kohaldata. Vastasel korral püüab president koos vastutava komisjoniga ja võimaluse korral kokkuleppel nõukoguga leida sobiva lahenduse.

 

1 a.  Päeval, kui nõukogu seisukoht tehakse parlamendis teatavaks, loetakse see ühtlasi edastatuks esimese lugemise ajal vastutavale komisjonile.

2. Selliste teatavakstegemiste loetelu avaldatakse istungi protokollis koos vastutava komisjoni nimega.

2.  Selliste teatavakstegemiste loetelu avaldatakse istungi protokollis koos vastutava komisjoni nimega.

Selgitus

Lõige 1 a (uus) on siia ümber paigutatud artikli 66 lõikest 1.

Muudatusettepanek    70

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 65

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 65

Artikkel 65

Tähtaegade pikendamine

Tähtaegade pikendamine

1.  President pikendab vastutava komisjoni esimehe taotlusel teise lugemise tähtaegu või lepituskomitees osaleva parlamendi delegatsiooni taotlusel lepitusmenetluse tähtaegu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikega 14.

1.  President pikendab vastutava komisjoni esimehe taotlusel teise lugemise tähtaegu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikega 14.

2. President teatab parlamendile igast Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 14 alusel parlamendi või nõukogu algatusel toimunud tähtaegade pikendamisest.

2. President teatab parlamendile igast Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 14 alusel parlamendi või nõukogu algatusel toimunud tähtaegade pikendamisest.

Selgitus

Artikkel 65 on lisatud teist lugemist käsitlevasse peatükki, kuid tegelikult hõlmab see nii teist kui ka kolmandat lugemist. Seni lõikes 1 sisalduv säte, st kolmanda lugemise tähtaegade pikendamine on sätestatud uues artiklis 69 a.

Muudatusettepanek    71

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 66

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 66

Artikkel 66

Seisukoha edastamine vastutavale komisjonile ja menetlus selles komisjonis

Menetlus vastutavas komisjonis

1.  Päeval, kui nõukogu seisukoht tehakse artikli 61 lõike 1 alusel parlamendile teatavaks, loetakse see ka edastatuks esimese lugemise ajal vastutavale komisjonile ja komisjonidele, kelle arvamust küsiti.

 

2.  Nõukogu seisukoht kantakse esimese punktina vastutava komisjoni esimese sellest teatamise kuupäevale järgneva koosoleku päevakorda. Nõukogu võib kutsuda oma seisukohta tutvustama.

2.  Nõukogu seisukoht kantakse prioriteedina vastutava komisjoni esimese koosoleku päevakorda, mis järgneb sellest teatamise kuupäevale. Nõukogu võib kutsuda oma seisukohta tutvustama.

3.  Kui ei otsustata teisiti, on teisel lugemisel raportööriks sama isik, kes oli raportööriks esimesel lugemisel.

3.  Kui ei otsustata teisiti, on teisel lugemisel raportööriks sama isik, kes oli raportööriks esimesel lugemisel.

4.  Vastutavas komisjonis toimuva menetluse suhtes kohaldatakse artikli 69 lõigete 2, 3 ja 5 sätteid, mis käsitlevad teist lugemist parlamendis; ettepanekuid lükata seisukoht tagasi ja muudatusettepanekuid võivad esitada üksnes selle komisjoni liikmed või alalised asendusliikmed. Komisjon teeb otsuse antud häälte enamusega.

4.  Vastutavas komisjonis toimuva menetluse suhtes kohaldatakse artikli 69 lõigetes 2 ja 3 sisalduvaid sätteid, mis käsitlevad nõukogu seisukoha kohta esitatud muudatusettepanekute vastuvõetavust; ettepanekuid lükata seisukoht tagasi ja muudatusettepanekuid võivad esitada üksnes selle komisjoni liikmed või alalised asendusliikmed. Komisjon teeb otsuse antud häälte enamusega.

5.  Enne hääletust võib komisjon paluda, et esimees ja raportöör arutaksid komisjonis esitatud muudatusettepanekuid nõukogu eesistuja või tema esindajaga ja kohal viibiva vastutava volinikuga. Pärast arutelu võib raportöör esitada kompromissmuudatusettepanekuid.

 

6.  Vastutav komisjon esitab teise lugemise soovituse, milles tehakse ettepanek nõukogu poolt vastu võetud seisukoht heaks kiita, seda muuta või see tagasi lükata. Soovitus sisaldab lühiselgitust esitatud otsuse kohta.

6.  Vastutav komisjon esitab teise lugemise soovituse, milles tehakse ettepanek nõukogu poolt vastu võetud seisukoht heaks kiita, seda muuta või see tagasi lükata. Soovitus sisaldab lühiselgitust esitatud otsuse kohta.

 

6 a.  Artikleid 49, 50, 53 ja 188 teise lugemise suhtes ei kohaldata.

Selgitus

Paragraph 1 is deleted here and moved, as amended, to Rule 64(1a). The end of the paragraph ("referred automatically to... the committees asked for their opinion at first reading.") is misleading. The committees asked for an opinion do not intervene in second reading, except if they are "associated committees" in the meaning of Rule 54 (see Rule 47(4) and 3rd paragraph of interpretation of Rule 54).

As regards the deletion of paragraph 5, this provision is not in line with (the current and revised) Rule 73, which provide for the intervention of the negotiation team (not only the chair and rapporteur).

As regards the insertion of paragraph 6 a (new), it is moved here, with modifications, from current Rule 47 (4).

Muudatusettepanek    72

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 4. peatükk – alapealkiri 2

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Menetlus täiskogul

välja jäetud

Muudatusettepanek    73

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 67

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 67

Artikkel 67

Teise lugemise lõpetamine

Esitamine parlamendile

1.  Nõukogu seisukoht ja vastutava komisjoni soovitus teisele lugemisele (kui see on olemas) kantakse automaatselt selle osaistungjärgu päevakorra projekti, mille kolmapäev eelneb ja on kõige lähemal kolmekuuse tähtaja või juhul, kui tähtaega pikendatakse artikli 65 alusel, neljakuuse tähtaja möödumise kuupäevale, välja arvatud juhul, kui selle küsimusega on tegeletud mõnel varasemal osaistungjärgul.

Nõukogu seisukoht ja vastutava komisjoni soovitus teisele lugemisele (kui see on olemas) kantakse automaatselt selle osaistungjärgu päevakorra projekti, mille kolmapäev eelneb ja on kõige lähemal kolmekuuse tähtaja või juhul, kui tähtaega pikendatakse artikli 65 alusel, neljakuuse tähtaja möödumise kuupäevale, välja arvatud juhul, kui selle küsimusega on tegeletud mõnel varasemal osaistungjärgul.

Kuna komisjonide esitatud soovitused teisele lugemisele on võrdväärsed seletuskirjaga, milles komisjon põhjendab arvamust nõukogu seisukoha kohta, siis neid tekste hääletusele ei panda.

 

2.  Teine lugemine lõpeb, kui parlament kiidab nõukogu seisukoha heaks, lükkab selle tagasi või muudab seda Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 294 sätestatud tingimustel ning selleks ettenähtud aja jooksul.

 

Selgitus

Lõige 2 jäetakse siit välja ja paigutatakse muudetud kujul ümber artikli 67 lõikesse 5.

Muudatusettepanek    74

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 67 a (uus)

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

Artikkel 67 a

 

Teise lugemise hääletus parlamendis

 

1.  Kõigepealt pannakse parlamendis hääletusele ettepanekud, millega lükatakse nõukogu seisukoht viivitamata tagasi ja mille on kirjalikult esitanud vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget. Sellise ettepaneku vastuvõtmiseks on vaja parlamendi koosseisu häälteenamust.

 

Kui tagasilükkamise ettepanek võetakse vastu, mille tagajärjel lükatakse nõukogu seisukoht tagasi, kuulutab president parlamendis seadusandliku menetluse lõppenuks.

 

Kui tagasilükkamise ettepanekut vastu ei võeta, jätkab parlament menetlust kooskõlas lõigetega 2–5.

 

2.  Eelisjärjekorras ja ühele hääletusele pannakse esialgsed kokkulepped, mille vastutav komisjon on esitanud kooskõlas artikli 73 d lõikega 4, välja arvatud juhul, kui parlament otsustab kooskõlas lõikega 3 panna fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme taotlusel kohe hääletusele muudatusettepanekud.

 

Kui esialgne kokkulepe võetakse parlamendi koosseisu häälteenamusega ühel hääletusel vastu, teeb president teatavaks, et parlamendi teine lugemine on lõppenud.

 

Kui esialgset kokkulepet ei võeta parlamendi koosseisu häälteenamusega ühel hääletusel vastu, jätkab parlament menetlust kooskõlas lõigetega 3–5.

 

3.  Seejärel pannakse hääletusele nõukogu seisukoha kohta esitatud mis tahes muudatusettepanekud, sh need, mis sisaldusid vastutava komisjoni poolt kooskõlas artikli 73 d lõikega 4 esitatud esialgses kokkuleppes, välja arvatud juhul, kui kooskõlas lõikega 1 on vastu võetud tagasilükkamise ettepanek või kui kooskõlas lõikega 2 on vastu võetud esialgne kokkulepe. Nõukogu seisukoha kohta esitatud muudatusettepanekud võetakse vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega.

 

Enne muudatusettepanekute hääletamist võib president paluda Euroopa Komisjonil esitada nende suhtes oma seisukoha ja nõukogul oma kommentaarid.

 

4.   Isegi kui parlament hääletab lõike 1 kohaselt nõukogu seisukoha tagasilükkamise algse ettepaneku vastu, võib ta vastutava komisjoni esimehe või raportööri või fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme ettepanekul arutada järgmist tagasilükkamise ettepanekut pärast muudatusettepanekute hääletamist kooskõlas lõikega 2 või 3. Sellise ettepaneku vastuvõtmiseks on vaja parlamendi koosseisu häälteenamust.

 

Kui nõukogu seisukoht lükatakse tagasi, kuulutab president parlamendis seadusandliku menetluse lõppenuks.

 

5.  Pärast lõigete 1–4 kohaseid hääletusi ja nendele järgnevaid seadusandliku resolutsiooni projekti kohta menetluslike taotlustega seoses esitatud võimalike muudatusettepanekute hääletusi teeb president teatavaks, et parlamendi teine lugemine on lõppenud ja seadusandlik resolutsioon loetakse vastuvõetuks. Vajaduse korral muudetakse seadusandlikku resolutsiooni kooskõlas artikli 193 lõikega 2, et võtta arvesse lõigete 1–4 kohaselt toimunud hääletuste või artikli 76 kohaldamise tulemust.

 

President edastab seadusandliku resolutsiooni teksti ja parlamendi võimaliku seisukoha nõukogule ja Euroopa Komisjonile.

 

Kui ettepanekuid nõukogu seisukoha tagasilükkamise või muutmise kohta ei esitata, loetakse seisukoht heakskiidetuks.

Selgitus

Lõikesse 1 tehtud muudatused vastavad senise artikli 68 lõikele 1, lõikesse 2 tehtud muudatuste eesmärk on viia see kooskõlla sättega, mis käsitleb kokkulepitud teksti hääletamist täiskogul esimesel lugemisel. Lõikesse 4 tehtud muudatuse eesmärk on laiendada (praeguse artikli 68 lõikega 2 võrreldes) tagasilükkamise kohta ettepaneku tegemise õigust ka esimehele ja fraktsioonile või vähemalt 40 parlamendiliikmele. See säte on käesoleva artikli lõppu ümber paigutatud praeguse artikli 171 lõike 2 punktist a, kust see jäetakse välja.

Muudatusettepanek    75

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 68

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 68

välja jäetud

Nõukogu seisukoha tagasilükkamine

 

1.  Vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget võivad enne presidendi määratud tähtaja möödumist esitada kirjaliku ettepaneku lükata nõukogu seisukoht tagasi. Ettepanek võetakse vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega. Ettepanek lükata nõukogu seisukoht tagasi pannakse hääletusele enne ühise seisukoha muudatusettepanekute hääletamist.

 

2.  Kui parlament hääletab nõukogu seisukoha tagasilükkamise algse ettepaneku vastu, võib ta raportööri soovitusel arutada järgmist tagasilükkamise ettepanekut pärast seda, kui on hääletatud muudatusettepanekute üle ja kuulatud ära Euroopa Komisjoni artikli 69 lõike 5 alusel tehtav avaldus.

 

3.  Kui nõukogu seisukoht lükatakse tagasi, kuulutab president parlamendis seadusandliku menetluse lõppenuks.

 

Selgitus

Artikkel jäetakse välja, sest tagasilükkamist käsitletakse uue artikli 67 a projektis.

Muudatusettepanek    76

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 69

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 69

Artikkel 69

Nõukogu seisukoha muutmine

Nõukogu seisukoha kohta esitatud muudatusettepanekute vastuvõetavus

1.  Nõukogu seisukoha muudatusettepanekuid võivad täiskogul esitada vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget.

1.  Nõukogu seisukoha muudatusettepanekuid võivad parlamendile läbivaatamiseks esitada vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget.

2.  Nõukogu seisukoha muudatusettepanek on vastuvõetav ainult siis, kui see on kooskõlas artiklitega 169 ja 170 ning sellega taotletakse:

2.  Nõukogu seisukoha muudatusettepanek on vastuvõetav ainult siis, kui see on kooskõlas artiklitega 169 ja 170 ning sellega taotletakse:

a)  parlamendi poolt esimesel lugemisel vastu võetud seisukoha täielikku või osalist taastamist või

a)  parlamendi poolt esimesel lugemisel vastu võetud seisukoha täielikku või osalist taastamist või

b)  kompromissi saavutamist nõukogu ja parlamendi vahel või

b)  kompromissi saavutamist nõukogu ja parlamendi vahel või

c)  nõukogu seisukoha selle osa muutmist, mis esimesele lugemisele esitatud ettepanekust puudus või mille sisu oli erinev ja mis ei kujuta endast olulist muudatusettepanekut artikli 63 tähenduses, või

c)  nõukogu seisukoha selle osa muutmist, mis esimesele lugemisele esitatud ettepanekust puudus või mille sisu oli erinev, või

d)  pärast esimest lugemist ilmnenud uue fakti või tekkinud uue õigusliku olukorra arvessevõtmist.

d)  pärast seda, kui parlamendi seisukoht on esimesel lugemisel vastu võetud, ilmnenud uue fakti või tekkinud uue õigusliku olukorra arvessevõtmist.

Presidendi otsust kuulutada muudatusettepanek vastuvõetavaks või vastuvõetamatuks ei saa vaidlustada.

Presidendi otsust kuulutada muudatusettepanek vastuvõetavaks või vastuvõetamatuks ei saa vaidlustada.

3.  Kui pärast esimest lugemist on toimunud uued valimised, kuid artiklit 63 ei ole kasutatud, võib president otsustada kaotada lõikes 2 toodud vastuvõetavuse piirangud.

3.  Kui pärast esimest lugemist on toimunud uued valimised, kuid artiklit 63 ei ole kasutatud, võib president otsustada kaotada lõikes 2 toodud vastuvõetavuse piirangud.

4.  Muudatusettepanek võetakse vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega.

 

5.  Enne muudatusettepanekute hääletamist võib president paluda Euroopa Komisjonil esitada nende suhtes oma seisukoha ja nõukogul oma kommentaarid.

 

Selgitus

Ettepanek muuta lõike 2 esimese lõigu punkti c tehakse seetõttu, et tekstiosa „ja mis ei kujuta endast olulist muudatusettepanekut artikli 63 tähenduses“ võib mõista kui vastuvõetavuseks vajalikku lisatingimust.

Lõiked 4 ja 5 jäetakse välja, sest neid käsitletakse artikli 67 a lõikes 3.

Muudatusettepanek    77

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 5. peatükk – pealkiri

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

5. PEATÜKK

4. JAGU

KOLMAS LUGEMINE

LEPITUS JA KOLMAS LUGEMINE

Muudatusettepanek    78

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 5. peatükk – alapealkiri 1

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Lepitusmenetlus

välja jäetud

Muudatusettepanek    79

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 69 b (uus)

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

Artikkel 69 b

 

Tähtaegade pikendamine

 

1.  President pikendab lepituskomitees osaleva parlamendi delegatsiooni taotlusel kolmanda lugemise tähtaegu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikega 14.

 

2.  President teatab parlamendile igast Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 14 alusel parlamendi või nõukogu algatusel toimunud tähtaegade pikendamisest.

Muudatusettepanek    80

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 71

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 71

Artikkel 71

Delegatsioon lepituskomitees

Delegatsioon lepituskomitees

1.  Lepituskomiteesse saadetavasse parlamendi delegatsiooni kuulub sama palju parlamendiliikmeid, kui on liikmeid nõukogu delegatsioonis.

1.  Lepituskomiteesse saadetavasse parlamendi delegatsiooni kuulub sama palju parlamendiliikmeid, kui on liikmeid nõukogu delegatsioonis.

2.  Delegatsiooni poliitiline koosseis vastab parlamendi jagunemisele fraktsioonideks. Esimeeste konverents määrab kindlaks, kui palju parlamendiliikmeid igast fraktsioonist delegatsiooni kuulub.

2.  Delegatsiooni poliitiline koosseis vastab parlamendi jagunemisele fraktsioonideks. Esimeeste konverents määrab kindlaks, kui palju parlamendiliikmeid igast fraktsioonist delegatsiooni kuulub.

3.  Fraktsioonid nimetavad delegatsiooni liikmed iga lepitusmenetluse jaoks eraldi, soovitavalt antud küsimusega seotud komisjonidest, välja arvatud kolm liiget, kes nimetatakse 12 kuuks järjestikuste delegatsioonide alalisteks liikmeteks. Fraktsioonid nimetavad kõnealused kolm liiget asepresidentide hulgast, nii et esindatud on vähemalt kaks eri fraktsiooni. Samuti kuuluvad delegatsiooni liikmete hulka vastutava komisjoni esimees ja raportöör.

3.  Fraktsioonid nimetavad delegatsiooni liikmed iga lepitusmenetluse jaoks eraldi, soovitavalt vastutavast komisjonist, välja arvatud kolm liiget, kes nimetatakse 12 kuuks järjestikuste delegatsioonide alalisteks liikmeteks. Fraktsioonid nimetavad kõnealused kolm liiget asepresidentide hulgast, nii et esindatud on vähemalt kaks eri fraktsiooni. Samuti kuuluvad delegatsiooni liikmete hulka vastutava komisjoni esimees ja teise lugemise raportöör ning kaasatud komisjonide arvamuse koostajad.

4.  Delegatsioonis esindatud fraktsioonid nimetavad asendusliikmed.

4.  Delegatsioonis esindatud fraktsioonid nimetavad asendusliikmed.

5.  Iga fraktsioon, kes ei ole delegatsioonis esindatud, võib saata ühe esindaja delegatsiooni parlamendisisestele ettevalmistavatele koosolekutele; ühe esindaja võivad saata ka fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed.

5.  Iga fraktsioon, kes ei ole delegatsioonis esindatud, võib saata ühe esindaja delegatsiooni parlamendisisestele ettevalmistavatele koosolekutele. Kui delegatsiooni ei kuulu ühtegi fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliiget, võib delegatsiooni parlamendisisestel ettevalmistavatel koosolekutel osaleda üks fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliige.

6.  Delegatsiooni juhib president või üks kolmest alalisest liikmest.

6.  Delegatsiooni juhib president või üks kolmest alalisest liikmest.

7.  Delegatsioon teeb otsused koosseisu häälteenamusega. Delegatsiooni arutelud ei ole avalikud.

7.  Delegatsioon teeb otsused koosseisu häälteenamusega. Delegatsiooni arutelud ei ole avalikud.

Täiendavad lepituskomitee delegatsiooni tööd käsitlevad menetluseeskirjad kehtestab esimeeste konverents.

 

Täiendavad lepituskomitee delegatsiooni tööd käsitlevad menetluseeskirjad kehtestab esimeeste konverents.

 

8.  Delegatsioon annab parlamendile lepitusmenetluse tulemustest aru.

8.  Delegatsioon annab parlamendile lepitusmenetluse tulemustest aru.

Selgitus

Lõikesse 3 tehtud muudatuste osas on „kaasatud komisjonide arvamuse koostajate“ lisamisega võetud arvesse artikli 54 viimast taanet.

Lõike 5 sõnastust on muudetud, et näidata selgelt, et kõiki fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmeid esindab ühiselt ainult üks inimene.

Muudatusettepanek    81

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 5. peatükk – alapealkiri 2

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Menetlus täiskogul

välja jäetud

Muudatusettepanek    82

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 72

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 72

Artikkel 72

Ühine tekst

Ühine tekst

1.  Kui lepituskomitee jõuab ühise teksti suhtes kokkuleppele, võetakse küsimus selle parlamendi istungi päevakorda, mis peetakse kuue nädala jooksul või tähtaja pikendamise korral kaheksa nädala jooksul alates kuupäevast, kui lepituskomitee kiitis ühise teksti heaks.

1.  Kui lepituskomitee jõuab ühise teksti suhtes kokkuleppele, võetakse küsimus selle parlamendi istungi päevakorda, mis peetakse kuue nädala jooksul või tähtaja pikendamise korral kaheksa nädala jooksul alates kuupäevast, kui lepituskomitee kiitis ühise teksti heaks.

2.  Lepituskomiteesse saadetud parlamendi delegatsiooni juht või mõni teine parlamendiliige, kellele see ülesanne on antud, teeb ühise teksti kohta avalduse, millele lisatakse raport.

2.  Lepituskomiteesse saadetud parlamendi delegatsiooni juht või mõni teine parlamendiliige, kellele see ülesanne on antud, teeb ühise teksti kohta avalduse, millele lisatakse raport.

3.  Ühise teksti kohta ei saa esitada muudatusettepanekuid.

3.  Ühise teksti kohta ei saa esitada muudatusettepanekuid.

4.  Ühine tekst pannakse hääletusele tervikuna ja selle üle toimub üks hääletus. Ühine tekst kiidetakse heaks antud häälte enamusega.

4.  Ühine tekst pannakse hääletusele tervikuna ja selle üle toimub üks hääletus. Ühine tekst kiidetakse heaks antud häälte enamusega.

5.  Kui lepituskomitee ei jõua ühise teksti suhtes kokkuleppele, teeb lepituskomitee parlamendi delegatsiooni juht või mõni teine parlamendiliige, kellele see ülesanne on antud, avalduse. Avaldusele järgneb arutelu.

5.  Kui lepituskomitee ei jõua ühise teksti suhtes kokkuleppele, teeb lepituskomitee parlamendi delegatsiooni juht või mõni teine parlamendiliige, kellele see ülesanne on antud, avalduse. Avaldusele järgneb arutelu.

 

5 a.  Teisele lugemisele järgneva parlamendi ja nõukogu lepitusmenetluse ajal ettepanekut parlamendikomisjonile tagasi ei saadeta.

 

5 b.  Artikleid 49, 50 ja 53 kolmanda lugemise suhtes ei kohaldata.

Selgitus

Lõige 5 a (uus) lisatakse siia uuesti artikli 47 lõikest 3 ja lõige 5 b (uus) lisatakse siia uuesti artikli 47 lõikest 4.

Muudatusettepanek    83

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 6. peatükk – pealkiri

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

6. PEATÜKK

5. JAGU

SEADUSANDLIKU MENETLUSE LÕPETAMINE

MENETLUSE LÕPETAMINE

Selgitus

Viia tahapoole artikli 78 ette.

Muudatusettepanek    84

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 3. peatükk – 3. jagu (uus)

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

3. JAGU

 

SEADUSANDLIKU TAVAMENETLUSE KÄIGUS PEETAVAD INSTITUTSIOONIDEVAHELISED LÄBIRÄÄKIMISED

 

(3. jagu lisatakse lepitust ja kolmandat lugemist käsitleva 4. jao ette ning see sisaldab artiklit 73 (muudetud kujul) ja artikleid 73 a – 73 d.)

Muudatusettepanek    85

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 73

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 73

Artikkel 73

Institutsioonidevahelised läbirääkimised seadusandlikus menetluses

Üldsätted

1.  Teiste institutsioonidega peetavatel läbirääkimistel, mille eesmärk on saavutada seadusandliku menetluse käigus kokkulepe, järgitakse esimeeste konverentsi kehtestatud eeskirja10.

Teiste institutsioonidega võib läbirääkimisi, mille eesmärk on saavutada seadusandliku menetluse käigus kokkulepe, alustada ainult siis, kui selleks on tehtud otsus kooskõlas artiklitega 73 a – 73 c või kui parlament on ettepaneku tagasi saatnud institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks. Läbirääkimistel järgitakse esimeeste konverentsi kehtestatud eeskirja10.

2.  Läbirääkimisi ei alustata enne, kui vastutav komisjon on võtnud oma liikmete häälteenamusega iga seadusandliku menetluse puhul eraldi vastu otsuse läbirääkimiste alustamise kohta. Otsuses määratakse kindlaks läbirääkimisrühma mandaat ja koosseis. Otsustest teavitatakse presidenti, kes teavitab korrapäraselt esimeeste konverentsi.

 

Mandaat koosneb parlamendikomisjonis vastu võetud ja hilisemaks arutamiseks parlamendile esitatavast raportist. Erandkorras, juhul kui vastutav komisjon peab nõuetekohaselt põhjendatuks alustada läbirääkimisi enne raporti vastuvõtmist parlamendikomisjonis, võib mandaat koosneda muudatusettepanekute paketist või selgelt määratletud eesmärkide, prioriteetide või suuniste paketist.

 

3.  Läbirääkimisrühma juhib raportöör ning selle eesistuja on vastutava komisjoni esimees või esimehe määratud aseesimees. Läbirääkimisrühma kuuluvad vähemalt iga fraktsiooni variraportöörid.

 

4.  Kõigis dokumentides, mida on kavas arutada kohtumisel nõukogu ja komisjoniga (kolmepoolne kohtumine), esitatakse osalevate institutsioonide vastavad seisukohad ja võimalikud kompromisslahendused ning need edastatakse läbirääkimisrühmale vähemalt 48 tundi või kiireloomulistel juhtudel vähemalt 24 tundi enne kõnealust kolmepoolset kohtumist.

 

Pärast iga kolmepoolset kohtumist annab läbirääkimisrühm selle kohta aru vastutava komisjoni järgmisel koosolekul. Viimase kolmepoolse kohtumise tulemusi kajastavad dokumendid tehakse parlamendikomisjonile kättesaadavaks.

 

Kui parlamendikomisjoni koosolekut ei ole võimalik õigeaegselt kokku kutsuda, annab läbirääkimisrühm vastavalt vajadusele aru komisjoni esimehele, variraportööridele ja koordinaatoritele.

 

Vastutav komisjon võib läbirääkimiste edenemist arvesse võttes mandaati ajakohastada.

 

5.  Kui läbirääkimiste tulemusel saavutatakse kompromiss, teatatakse sellest viivitamata vastutavale komisjonile. Kooskõlastatud tekst esitatakse arutamiseks vastutavale komisjonile. Kui kooskõlastatud tekst kiidetakse parlamendikomisjonis hääletusel heaks, esitatakse see parlamendile arutamiseks asjakohases vormis koos kompromissmuudatusettepanekutega. Teksti võib esitada konsolideeritud tekstina, tingimusel et selles on selgelt esile toodud arutatavas seadusandliku akti ettepanekus tehtud muudatused.

 

6.  Kui menetlus hõlmab kaasatud komisjone või komisjonide ühiseid koosolekuid, kohaldatakse läbirääkimiste alustamise otsuste ja läbirääkimiste pidamise suhtes artikleid 54 ja 55.

 

Kui asjaomased parlamendikomisjonid ei jõua kokkuleppele, määrab selliste läbirääkimiste alustamise ja pidamise viisi komisjonide esimeeste konverentsi esimees nendes artiklites sätestatud põhimõtete kohaselt.

 

__________________

__________________

10 Vt XX lisa.

10 Seadusandliku tavamenetluse dokumentide üle peetavate läbirääkimiste eeskiri.

Muudatusettepanek    86

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 73 a (uus)

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

Artikkel 73 a

 

Parlamendi esimesele lugemisele eelnevad läbirääkimised

 

1.  Kui komisjon on artikli 49 alusel vastu võtnud seadusandliku raporti, võib ta oma liikmete häälteenamusega alustada selle raporti alusel läbirääkimisi.

 

2.  Läbirääkimiste alustamise otsused tehakse teatavaks komisjonis otsuse vastuvõtmisele järgneva osaistungjärgu alguses. Parlamendile teatavakstegemisele järgneva päeva lõpuks võivad fraktsioonid või üksikud parlamendiliikmed, kes kokku moodustavad parlamendiliikmetest vähemalt kümnendiku, taotleda kirjalikult, et komisjoni otsus läbirääkimiste alustamise kohta pandaks hääletusele. Sellise taotluse paneb parlament hääletusele sama osaistungjärgu jooksul.

 

Kui esimeses lõigus sätestatud tähtajaks ühtegi taotlust ei esitata, annab president sellest parlamendile teada. Kui taotlusi on esitatud, võib president anda vahetult enne hääletamist sõna ühele sõnavõtjale taotluse poolt ja ühele sõnavõtjale taotluse vastu. Kumbki kõneleja võib esineda kuni kaheminutilise avaldusega.

 

3.  Kui parlament lükkab läbirääkimiste alustamist käsitleva komisjoni otsuse tagasi, võetakse seadusandliku akti eelnõu ja vastutava komisjoni raport järgmise osaistungjärgu päevakorda ja president määrab muudatusettepanekute esitamise tähtaja. Kohaldatakse artikli 59 lõiget 1 b.

 

4.  Läbirääkimisi võib alustada igal ajal, kui lõike 2 esimeses lõigus sätestatud tähtaeg on möödunud, ilma et oleks esitatud taotlusi panna läbirääkimiste alustamist käsitlev otsus parlamendis hääletusele. Kui selline taotlus on esitatud, võib läbirääkimisi alustada pärast seda, kui läbirääkimiste alustamist käsitlev komisjoni otsus on parlamendis heaks kiidetud.

Selgitus

Parandus puudutab muudatusettepaneku 263 lõike 4 viimaste sõnade väljajätmist, sest selles osutatud enamuse puhul on tegemist tavajuhtumiga ja see ei vaja täpsustamist. Selles muudetakse ka sõnad „täiskogul hääletusele“ sõnadeks „parlamendis hääletusele“.

Muudatusettepanek    87

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 73 b (uus)

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

Artikkel 73 b

 

Nõukogu esimesele lugemisele eelnevad läbirääkimised

 

Kui parlament võtab esimesel lugemisel oma seisukoha vastu, käsitatakse seda volitusena mis tahes läbirääkimiste pidamiseks teiste institutsioonidega. Pärast seda võib vastutav komisjon igal ajal oma liikmete häälteenamusega otsustada alustada läbirääkimisi. Sellistest otsustest antakse parlamendile teada komisjonis toimunud hääletusele järgneva osaistungjärgi ajal ja otsustele tuleb osutada ka protokollis.

Muudatusettepanek    88

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 73 c (uus)

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

Artikkel 73 c

 

Parlamendi teisele lugemisele eelnevad läbirääkimised

 

Kui nõukogu esimese lugemise seisukoht on edastatud vastutavale komisjonile, käsitatakse parlamendi esimese lugemise seisukohta artikli 69 kohaselt volitusena mis tahes läbirääkimiste pidamiseks teiste institutsioonidega. Pärast seda võib vastutav komisjon igal ajal otsustada alustada läbirääkimisi.

 

Kui nõukogu seisukoht sisaldab osi, mida seadusandliku akti eelnõu või parlamendi esimese lugemise seisukoht ei sisalda, võib komisjon võtta läbirääkimisrühma jaoks vastu suunised, sealhulgas nõukogu seisukoha muudatusettepanekute vormis.

Muudatusettepanek    89

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 73 d (uus)

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

Artikkel 73 d

 

Läbirääkimiste pidamine

 

1.  Parlamendi läbirääkimisrühma juhib raportöör ning selle esimeheks on vastutava komisjoni esimees või esimehe määratud aseesimees. Läbirääkimisrühma kuuluvad vähemalt iga osaleda sooviva fraktsiooni variraportöörid.

 

2.  Kõik dokumendid, mida on kavas arutada kohtumisel nõukogu ja Euroopa Komisjoniga (kolmepoolne kohtumine), edastatakse läbirääkimisrühmale vähemalt 48 tundi või kiireloomulistel juhtudel vähemalt 24 tundi enne kõnealust kolmepoolset kohtumist.

 

3.  Pärast iga kolmepoolset kohtumist annavad läbirääkimisrühma esimees ja raportöör läbirääkimisrühma nimel selle kohta aru vastutava komisjoni järgmisel koosolekul.

 

Kui komisjoni koosolekut ei ole võimalik õigeaegselt kokku kutsuda, annavad läbirääkimisrühma esimees ja raportöör läbirääkimisrühma nimel aru komisjoni koordinaatorite järgmisel koosolekul.

 

4.  Kui läbirääkimiste tulemusel saavutatakse esialgne kokkulepe, teatatakse sellest viivitamata vastutavale komisjonile. Viimase kolmepoolse kohtumise tulemusi kajastavad dokumendid tehakse komisjonile kättesaadavaks ja avaldatakse. Esialgne kokkulepe esitatakse vastutavale komisjonile, kes teeb otsuse ühel hääletusel antud häälte enamusega. Heakskiitmise korral esitatakse esialgne kokkulepe parlamendile läbivaatamiseks ja näidatakse selgelt ära kõik seadusandliku akti eelnõusse tehtud muudatused.

 

5.  Kui asjaomased komisjonid ei jõua artiklite 54 ja 55 kohaselt kokkuleppele, määrab selliste läbirääkimiste alustamise ja pidamise üksikasjalikud eeskirjad kindlaks komisjonide esimeeste konverentsi esimees nendes artiklites sätestatud põhimõtete kohaselt.

Muudatusettepanek    90

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 74

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 74

välja jäetud

Heakskiidu andmine otsusele alustada institutsioonidevahelisi läbirääkimisi enne raporti vastuvõtmist parlamendikomisjonis

 

1.  Parlamendikomisjoni otsus alustada läbirääkimisi enne raporti vastuvõtmist parlamendikomisjonis tõlgitakse kõigisse ametlikesse keeltesse, jagatakse kõikidele parlamendiliikmetele ja esitatakse esimeeste konverentsile.

 

Fraktsiooni taotlusel võib esimeeste konverents otsustada lisada küsimuse dokumendi väljajagamisele järgneva osaistungjärgu päevakorra projekti, et käsitleda seda arutelu ja hääletusega, ning sellisel juhul määrab president muudatusettepanekute esitamise tähtaja.

 

Kui esimeeste konverents ei tee otsust lisada küsimus kõnealuse osaistungjärgu päevakorra projekti, teeb president läbirääkimiste alustamise otsuse teatavaks selle osaistungjärgu avamisel.

 

2.  Küsimus lisatakse teatavakstegemisele järgneva osaistungjärgu päevakorra projekti, et käsitleda seda arutelu ja hääletusega, ning president määrab muudatusettepanekute esitamise tähtaja, kui seda taotleb 48 tunni jooksul pärast teatavakstegemist mõni fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget.

 

Muudel juhtudel loetakse läbirääkimiste alustamise otsus heakskiidetuks.

 

Muudatusettepanek    91

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 75

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 75

Artikkel 63 a

Kokkulepe esimesel lugemisel

Kokkulepe esimesel lugemisel

Kui nõukogu teavitab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 4 alusel parlamenti, et on parlamendi seisukoha heaks kiitnud, teatab president pärast lõplikku vormistamist kooskõlas artikliga 193 täiskogul, et ettepanek on vastu võetud parlamendi seisukohale vastavas sõnastuses.

Kui nõukogu teavitab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 4 alusel parlamenti, et on parlamendi seisukoha heaks kiitnud, teatab president pärast lõplikku vormistamist kooskõlas artikliga 193 parlamendis, et seadusandlik akt on vastu võetud parlamendi seisukohale vastavas sõnastuses.

 

(See artikkel viiakse esimest lugemist käsitleva 1. jao lõppu.)

Selgitus

Viiakse üle ettepoole esimest lugemist käsitleva 1. jao lõppu.

Muudatusettepanek    92

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 76

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 76

Artikkel 69 a

Kokkulepe teisel lugemisel

Kokkulepe teisel lugemisel

Kui nõukogu seisukoha tagasilükkamisettepanekute ja sellele muudatusettepanekute esitamiseks ning hääletusele panemiseks ette nähtud aja jooksul ei võeta artiklite 68 ja 69 alusel vastu ühtegi seisukoha muudatusettepanekut ega tagasilükkamisettepanekut, teatab president täiskogul, et esitatud õigusakt on lõplikult vastu võetud. Koos nõukogu eesistujaga kirjutab president õigusaktile alla ja korraldab vastavalt artiklile 78 selle avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.

Kui nõukogu seisukoha tagasilükkamisettepanekute ja sellele muudatusettepanekute esitamiseks ning hääletusele panemiseks ette nähtud aja jooksul ei esitata artiklite 67 a ja 69 alusel ühtegi seisukoha muudatusettepanekut ega tagasilükkamisettepanekut, teatab president parlamendis, et esitatud õigusakt on lõplikult vastu võetud.

 

(See artikkel viiakse teist lugemist käsitleva 2. jao lõppu.)

Selgitus

Viimase lause sisu on üle viidud artiklisse 78.

Muudatusettepanek    93

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 77

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 77

välja jäetud

Õigusaktide koostamise nõuded

 

1.  Parlamendi ja nõukogu poolt ühiselt seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud õigusaktides näidatakse ära õigusakti liik ning lisatakse õigusakti seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja teema.

 

2.  Parlamendi ja nõukogu poolt ühiselt vastu võetud õigusaktid sisaldavad järgmist:

 

a) fraas „Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu,”;

 

b) viide sätetele, mille alusel õigusakt on vastu võetud; sellele eelnevad sõnad „võttes arvesse”;

 

c) viited esitatud ettepanekutele, saadud arvamustele ja läbiviidud konsultatsioonidele;

 

d) õigusakti vastuvõtmise põhjused, mille juhatavad sisse sõnad „ning arvestades järgmist:”;

 

e) fraas „on vastu võtnud käesoleva määruse”, „on vastu võtnud käesoleva direktiivi” või „on vastu võtnud käesoleva otsuse”, millele järgneb õigusakti tekst.

 

3.  Õigusaktid jagunevad artikliteks, mis vajaduse korral on liidetud peatükkideks ja osadeks.

 

4.  Õigusakti viimases artiklis näidatakse ära õigusakti jõustumise kuupäev, juhul kui see on varasem või hilisem kui 20. päev pärast õigusakti avaldamist.

 

5.  Õigusakti viimasele artiklile järgnevad:

 

– märge õigusakti kohaldamise kohta aluslepingute sellekohaste sätete sõnastuse alusel;

 

– õigusakti vastuvõtmise koht ja kuupäev;

 

– fraasid „Euroopa Parlamendi nimel president ...”, „Nõukogu nimel eesistuja ...”, millele järgnevad õigusakti vastuvõtmise ajal ametis oleva parlamendi presidendi ja nõukogu eesistuja nimed.

 

Selgitus

See artikkel jäetakse siit välja ja muudetakse kodukorra lisaks. Ka nõukogu kodukorras on sarnased sätted esitatud lisas, mitte tekstis endas. Parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon on haldustasandil kokku leppinud seadusandlike aktide koostamise üksikasjalikud eeskirjad (eelkõige dokumendis „Ühine normitehnika juhend Euroopa Liidu õigusaktide koostamiseks“).

Muudatusettepanek    94

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 78

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 78

Artikkel 78

Vastuvõetud õigusaktide allakirjutamine

Vastuvõetud õigusaktide allakirjutamine ja avaldamine

Pärast vastuvõetud teksti lõplikku vormistamist kooskõlas artikliga 193 ja pärast kontrollimist, et menetlus on nõuetekohaselt lõpule viidud, kirjutavad parlamendi president ja peasekretär seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud õigusaktidele alla ning parlamendi ja nõukogu peasekretär korraldavad õigusaktide avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.

Pärast vastuvõetud teksti lõplikku vormistamist kooskõlas artikliga 193 ja lisaga XVI a ning pärast kontrollimist, et menetlus on nõuetekohaselt lõpule viidud, kirjutavad parlamendi president ja peasekretär seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud õigusaktidele alla.

 

Parlamendi ja nõukogu peasekretär korraldavad seejärel õigusakti avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.

Selgitus

Muudatuse eesmärk on luua õiguslik alus uuele lisale, mis loodi praeguse artikli 77 tekstiga.

Muudatusettepanek    95

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 4. peatükk (uus)

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

4. PEATÜKK

 

NÕUANDEMENETLUSE ERISÄTTED

 

(See lisatakse artikli 78 järele)

Selgitus

Parandus puudutab ainult 4. peatüki pealkirja, et vältida muljet, et selles peatükis nähakse ette kõik nõuandemenetluse menetlused.

Muudatusettepanek    96

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 78 a (uus)

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

Artikkel 78 a

 

Õiguslikult siduva akti ettepaneku muutmine

 

Kui Euroopa Komisjon kavatseb oma õiguslikult siduva akti ettepanekut muuta või selle uuega asendada, võib vastutav komisjon ettepaneku läbivaatamise edasi lükata, kuni ta on saanud uue ettepaneku või Euroopa Komisjoni muudatused.

Selgitus

Selle sätte puhul on tegemist praeguse artikli 57 lõikega 1 ja esildatud muudatuste eesmärk on lihtsustada teksti.

Muudatusettepanek    97

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 78 b (uus)

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

Artikkel 78 b

 

Euroopa Komisjoni seisukoht muudatusettepanekute suhtes

 

Enne kui vastutav komisjon asub läbi viima õiguslikult siduva akti ettepaneku lõpphääletust, võib ta paluda, et Euroopa Komisjon teataks oma seisukoha ettepaneku kõikide muudatusettepanekute suhtes, mille vastutav komisjon on vastu võtnud.

 

Vajaduse korral lisatakse Euroopa Komisjoni seisukoht raportile.

Selgitus

Selle sätte puhul on tegemist praeguse artikliga 58 ja esildatud muudatuste eesmärk on lihtsustada teksti.

Muudatusettepanek    98

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 78 c (uus)

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

Artikkel 78 c

 

Hääletus parlamendis

 

Artikli 59 lõikeid -1, 1, 1 b ja 1 c kohaldatakse vajalike muudatustega.

Muudatusettepanek    99

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 78 d (uus)

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

Artikkel 78 d

 

Tegevus parlamendi seisukoha vastuvõtmise järel

 

1.  Pärast seda, kui parlament on võtnud vastu seisukoha õiguslikult siduva akti eelnõu kohta, jälgivad vastutava komisjoni esimees ja raportöör menetluse käiku kuni akti eelnõu vastuvõtmiseni nõukogus, eelkõige eesmärgiga tagada, et nõukogu ja Euroopa Komisjon järgiksid kõiki parlamendi seisukoha osas võetud kohustusi. Nad annavad vastutavale komisjonile korrapäraselt aru.

 

2.  Vastutav komisjon võib kutsuda Euroopa Komisjoni ja nõukogu seda küsimust komisjoniga arutama.

 

3.  Kõnealuse menetluse igal etapil võib vastutav komisjon, kui ta peab seda vajalikuks, esitada resolutsiooni ettepaneku, milles soovitatakse, et parlament:

 

  paluks Euroopa Komisjonil oma ettepaneku tagasi võtta,

 

  paluks Euroopa Komisjonil või nõukogul saata ettepanek artikli 78 e alusel parlamendile uuesti läbivaatamiseks või paluks Euroopa Komisjonil esitada uue ettepaneku või

 

  otsustaks võtta muid meetmeid, mida ta peab vajalikuks.

 

Resolutsiooni ettepanek lisatakse selle osaistungjärgu päevakorra projekti, mis järgneb resolutsiooni ettepaneku vastuvõtmisele vastutavas komisjonis.

Selgitus

Säte on paigutatud siia ümber praegusest artiklist 62.

Muudatusettepanek    100

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 78 e (uus)

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

Artikkel 78 e

 

Ettepaneku uuesti menetlemine parlamendis

 

1.  Vastutava komisjoni taotlusel palub president nõukogul parlamendiga uuesti konsulteerida samadel asjaoludel ja tingimustel, nagu on sätestatud artikli 63 lõikes 1, ning ka siis, kui nõukogu muudab või kavatseb oluliselt muuta õiguslikult siduva akti eelnõu, mille kohta parlament oma seisukoha algselt esitas, välja arvatud juhul, kui seda tehakse parlamendi muudatusettepanekute sisseviimiseks.

 

2.  President palub õiguslikult siduva akti eelnõu saata parlamendile uuesti läbivaatamiseks käesolevas artiklis kirjeldatud asjaoludel ka siis, kui parlament seda fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme ettepanekul otsustab.

Selgitus

Lõige 1 on siia ümber paigutatud artikli 63 lõikest 3 ja lõige 2 artikli 63 lõikest 4.

Muudatusettepanek    101

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 7. peatükk – numeratsioon

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

7. PEATÜKK

5. PEATÜKK

PÕHISEADUSKÜSIMUSED

PÕHISEADUSKÜSIMUSED

Selgitus

7. peatükist saab 5. peatükk.

Muudatusettepanek    102

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 81

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 81

Artikkel 81

Ühinemislepingud

Ühinemislepingud

1.  Euroopa riigi esitatud avaldus astuda Euroopa Liidu liikmeks saadetakse läbivaatamiseks vastutavale komisjonile.

1.  Euroopa riigi esitatud avaldus astuda Euroopa Liidu liikmeks vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 49 saadetakse läbivaatamiseks vastutavale komisjonile.

2.  Vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme ettepanekul võib parlament otsustada kutsuda Euroopa Komisjoni ja nõukogu osalema arutelus, mis toimub enne taotlejariigiga peetavate läbirääkimiste algust.

2.  Vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme ettepanekul võib parlament otsustada kutsuda Euroopa Komisjoni ja nõukogu osalema arutelus, mis toimub enne taotlejariigiga peetavate läbirääkimiste algust.

3.  Läbirääkimiste kestel teavitavad Euroopa Komisjon ja nõukogu vastutavat komisjoni regulaarselt ja täielikult läbirääkimiste käigust, vajaduse korral konfidentsiaalselt.

3.  Vastutav komisjon palub Euroopa Komisjonil ja nõukogul esitada talle läbirääkimiste käigu kohta täielikku ja regulaarset teavet, vajaduse korral konfidentsiaalselt.

4.  Parlament võib läbirääkimiste igal etapil võtta vastutava komisjoni raporti alusel vastu soovitusi ja taotleda, et neid võetaks arvesse enne, kui taotlejariigiga sõlmitakse Euroopa Liiduga ühinemise leping.

4.  Parlament võib läbirääkimiste igal etapil võtta vastutava komisjoni raporti alusel vastu soovitusi ja taotleda, et neid võetaks arvesse enne, kui taotlejariigiga sõlmitakse Euroopa Liiduga ühinemise leping.

5.  Pärast läbirääkimiste lõppu, kuid enne lepingu allkirjastamist esitatakse lepingu projekt vastavalt artiklile 99 parlamendile nõusoleku saamiseks.

5.  Pärast läbirääkimiste lõppu, kuid enne lepingu allkirjastamist esitatakse lepingu projekt vastavalt artiklile 99 parlamendile nõusoleku saamiseks. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 49 on parlamendi nõusolekuks vaja selle liikmete häälteenamust.

Selgitus

Sõnastust on lõikes 3 kohandatud, et Euroopa Parlamendi sise-eeskirjadega ei nähtaks ühepoolselt ette, mida teised institutsioonid peaksid tegema.

Muudatusettepanek    103

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 83

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 83

Artikkel 83

Aluspõhimõtete rikkumine liikmesriigi poolt

Aluspõhimõtete ja -väärtuste rikkumine liikmesriigi poolt

1.  Parlament võib vastutava komisjoni eriraporti põhjal, mis koostatakse artiklite 45 ja 52 alusel:

1.  Parlament võib vastutava komisjoni eriraporti põhjal, mis koostatakse artiklite 45 ja 52 alusel, teha järgmist:

a) panna hääletusele põhjendatud ettepaneku, millega palutakse nõukogul võtta Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 alusel kasutusele teatavad meetmed;

a) panna hääletusele põhjendatud ettepaneku, millega palutakse nõukogul võtta Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 alusel kasutusele teatavad meetmed;

b) panna hääletusele ettepaneku, millega palutakse Euroopa Komisjonil või liikmesriikidel esitada ettepanek Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 2 alusel;

b) panna hääletusele ettepaneku, millega palutakse Euroopa Komisjonil või liikmesriikidel esitada ettepanek Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 2 alusel;

c) panna hääletusele ettepaneku, millega palutakse nõukogul võtta Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 3 või hiljem artikli 7 lõike 4 alusel kasutusele teatavad meetmed.

c) panna hääletusele ettepaneku, millega palutakse nõukogul võtta Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 3 või hiljem artikli 7 lõike 4 alusel kasutusele teatavad meetmed.

2.  Parlamendile teatatakse kõikidest taotlustest, mille nõukogu on esitanud, et saada parlamendi nõusolek Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõigete 1 ja 2 alusel esitatud ettepanekule, millega koos on esitatud ka kõnealuse liikmesriigi tähelepanekud, ning edastatakse menetlemiseks vastutavale komisjonile kooskõlas artikliga 99. Parlament võtab otsuse vastu vastutava komisjoni ettepaneku alusel, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel ja põhjendatud asjaoludel.

2.  Parlamendile teatatakse kõikidest taotlustest, mille nõukogu on esitanud, et saada parlamendi nõusolek Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõigete 1 ja 2 alusel esitatud ettepanekule, millega koos on esitatud ka kõnealuse liikmesriigi tähelepanekud, ning need edastatakse menetlemiseks vastutavale komisjonile kooskõlas artikliga 99. Parlament võtab otsuse vastu vastutava komisjoni ettepaneku alusel, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel ja põhjendatud asjaoludel.

3.  Lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuste vastuvõtmiseks on vaja kahekolmandikulist enamust häältest, mis peavad esindama parlamendi koosseisu enamust.

3.  Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 354 on lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuste vastuvõtmiseks vaja antud häälte kahekolmandikulist enamust, mis esindab parlamendi liikmete enamust.

4.  Vastutav komisjon võib esimeeste konverentsi loal esitada otsusele lisatava resolutsiooni ettepaneku. Resolutsiooni ettepanekus esitatakse parlamendi seisukoht liikmesriigipoolse tõsise rikkumise ning asjakohaste sanktsioonide ja nende muutmise või tühistamise kohta.

4.  Vastutav komisjon võib esimeeste konverentsi loal esitada otsusele lisatava resolutsiooni ettepaneku. Resolutsiooni ettepanekus esitatakse parlamendi seisukoht liikmesriigipoolse tõsise rikkumise ning asjakohaste võetavate meetmete ja nende muutmise või tühistamise kohta.

5.  Vastutav komisjon tagab parlamendi täieliku teavitamise ja hoolitseb selle eest, et vajaduse korral küsitakse parlamendi arvamust kõikide lõike 3 alusel antud parlamendi nõusoleku tulemusena võetavate meetmete kohta. Nõukogul palutakse vajaduse korral anda ülevaade olukorra arengust. Parlament võib esimeeste konverentsi loal välja töötatud vastutava komisjoni ettepaneku alusel võtta vastu nõukogule edastatavad soovitused.

5.  Vastutav komisjon tagab parlamendi täieliku teavitamise ja hoolitseb selle eest, et vajaduse korral küsitakse parlamendi arvamust kõikide lõike 3 alusel antud parlamendi nõusoleku tulemusena võetavate meetmete kohta. Nõukogul palutakse vajaduse korral anda ülevaade olukorra arengust. Parlament võib esimeeste konverentsi loal välja töötatud vastutava komisjoni ettepaneku alusel võtta vastu nõukogule edastatavad soovitused.

Selgitus

Lõike 4 muutmise eesmärk on viia see kooskõlla aluslepingu sõnastusega (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis kasutatakse sõna „sanktsioonid“ asemel sõna „meetmed“.

Muudatusettepanek    104

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 84

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 84

Artikkel 84

Parlamendi koosseis

Parlamendi koosseis

Õigeaegselt enne koosseisu ametiaja lõppu võib parlament vastutava komisjoni raporti alusel, mis koostatakse kooskõlas artikliga 45, teha ettepaneku muuta parlamendi koosseisu. Euroopa Ülemkogu otsuse eelnõu Euroopa Parlamendi koosseisu kohta vaadatakse läbi kooskõlas artikliga 99.

Aegsasti enne koosseisu ametiaja lõppu võib parlament vastutava komisjoni raporti alusel, mis koostatakse kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõikega 2 ning kodukorra artiklitega 45 ja 52, teha ettepaneku muuta parlamendi koosseisu. Euroopa Ülemkogu otsuse eelnõu Euroopa Parlamendi koosseisu kohta vaadatakse läbi kooskõlas artikliga 99.

Selgitus

Nagu ka teistes selle peatüki artiklites, tuleb ka siin osutada aluslepingu asjakohasele artiklile (Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõige 2), sest see on parlamendi algatuse alus.

Muudatusettepanek    105

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 85

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 85

Artikkel 85

Liikmesriikidevaheline tõhustatud koostöö

Liikmesriikidevaheline tõhustatud koostöö

1.  President edastab taotlused liikmesriikidevahelise tõhustatud koostöö sisseseadmiseks vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 20 läbivaatamiseks vastutavale komisjonile. Vastavalt vajadusele kohaldatakse kodukorra artikleid 39, 41, 43, 47, 57–63 ja artiklit 99.

1.  President edastab taotlused liikmesriikidevahelise tõhustatud koostöö sisseseadmiseks vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 20 läbivaatamiseks vastutavale komisjonile. Kohaldatakse kodukorra artiklit 99.

2.  Vastutav komisjon kontrollib, kas Euroopa Liidu lepingu artiklis 20 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 326–334 sätestatud nõuded on täidetud.

2.  Vastutav komisjon kontrollib, kas Euroopa Liidu lepingu artiklis 20 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 326–334 sätestatud nõuded on täidetud.

3.  Selliste seadusandlike ettepanekute suhtes, mis esitatakse pärast tõhustatud koostöö sisseseadmist selle raames, kohaldatakse sama menetluskorda, mis kehtib tõhustatud koostöö puudumise korral. Kohaldatakse artiklit 47.

3.  Selliste seadusandlike ettepanekute suhtes, mis esitatakse pärast tõhustatud koostöö sisseseadmist selle raames, kohaldatakse sama menetluskorda, mis kehtib tõhustatud koostöö puudumise korral. Kohaldatakse artiklit 47.

Selgitus

Mitu viidet jäetakse välja, sest need on tarbetud või liigsed (viide kodukorra artiklitele 57–63 esimese lugemise kohta ning viide artiklitele 39, 41, 43 ja 47 on liigsed). Nõusolekumenetluse puhul juhindutakse tavaliselt ainult kodukorra artiklist 99.

Muudatusettepanek    106

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 8. peatükk – numeratsioon

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

8. PEATÜKK

6. PEATÜKK

EELARVEMENETLUSED

EELARVEMENETLUSED

Muudatusettepanek    107

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 86

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 86

Artikkel 86

Mitmeaastane finantsraamistik

Mitmeaastane finantsraamistik

Kui nõukogu taotleb parlamendi nõusolekut ettepanekule võtta vastu määrus, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik, edastatakse küsimus menetlemiseks vastutavale komisjonile kooskõlas artiklis 99 sätestatud menetlusega. Parlamendi nõusolekuks on vajalik koosseisu häälteenamus.

Kui nõukogu taotleb parlamendi nõusolekut ettepanekule võtta vastu määrus, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik, käsitletakse küsimust kooskõlas artikliga 99. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõikele 2 on parlamendi nõusolekuks vajalik koosseisu häälteenamus.

Muudatusettepanek    108

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 86 a (uus)

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

Artikkel 86 a

 

Iga-aastane eelarvemenetlus

 

Vastutav komisjon võib otsustada koostada eelarve kohta mis tahes raporti, mida ta peab vajalikuks, võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) lisa1a.

 

Kõik teised komisjonid võivad esitada arvamuse, järgides vastutava komisjoni kehtestatud ajakava.

 

___________________

 

1a ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

Selgitus

Muudatusettepanekuga soovitakse jätta praegune artikkel 87 välja ja asendada see uue artikliga iga-aastase eelarvemenetluse kohta.

Muudatusettepanek    109

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 87

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 87

välja jäetud

Töödokumendid

 

1.  Parlamendiliikmetele tehakse kättesaadavaks järgmised dokumendid:

 

a) komisjoni esitatud eelarveprojekt;

 

b) nõukogu kokkuvõte eelarveprojekti aruteludest nõukogus;

 

c) vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõikele 3 koostatud nõukogu seisukoht eelarveprojekti kohta;

 

d) võimalikud otsuse eelnõud ajutiste kaheteistkümnendike süsteemi kohta, mis on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 315.

 

2.  Dokumendid edastatakse vastutavale komisjonile. Kõik asjaomased komisjonid võivad esitada arvamuse.

 

3.  Kui teised komisjonid soovivad esitada arvamusi, määrab president tähtaja, mille jooksul tuleb need edastada vastutavale komisjonile.

 

Selgitus

Muudatusettepanek    110

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 88

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 88

Artikkel 88

Eelarveprojekti läbivaatamine: esimene etapp

Parlamendi seisukoht eelarveprojekti kohta

1.  Iga parlamendiliige võib allpool sätestatud tingimustel esitada eelarveprojekti kohta muudatusettepanekute projekte ning nende toetuseks sõna võtta.

1.  Parlamendiliikmed võivad esitada vastutavas komisjonis ettepanekuid eelarveprojekti käsitleva nõukogu seisukoha muutmiseks.

 

Täiskogule võib muudatusettepanekuid nõukogu seisukoha kohta esitada komisjoni või fraktsiooni nimel või peab esitajaid olema vähemalt 40 parlamendiliiget.

2.  Muudatusettepaneku projekt on vastuvõetav üksnes juhul, kui see on esitatud kirjalikult, sellele on alla kirjutanud vähemalt 40 parlamendiliiget või see on esitatud fraktsiooni või parlamendikomisjoni nimel, kui selles on täpselt määratletud eelarve rubriigid, mida muudatusettepanek puudutab, ning kui on tagatud tulude ja kulude tasakaalu püsimine. Muudatusettepaneku projekt peab sisaldama kogu asjakohast teavet märkuste kohta, mis lisatakse eelarve vastavasse rubriiki.

2.  Muudatusettepanekud tuleb esitada ja neid selgitada kirjalikult, need peavad olema autorite poolt allkirjastatud ja neis peab olema märgitud eelarverida, mida need puudutavad.

Kõiki eelarveprojekti muudatusettepanekute projekte tuleb kirjalikult põhjendada.

 

3.  President määrab muudatusettepanekute projektide esitamiseks tähtaja.

3.  President määrab muudatusettepanekute esitamiseks tähtaja.

4.  Vastutav komisjon esitab oma arvamuse esitatud tekstide kohta enne nende arutelu täiskogul.

4.  Vastutav komisjon hääletab muudatusettepanekute üle enne nende arutelu täiskogul.

Vastutavas komisjonis tagasi lükatud muudatusettepaneku projekt pannakse parlamendis hääletusele üksnes juhul, kui seda on enne presidendi poolt määratud tähtaja lõppu kirjalikult taotlenud parlamendikomisjon või vähemalt 40 parlamendiliiget; sellest tähtajast peab hääletuse alguseni jääma vähemalt 24 tundi.

4 a.  Vastutavas komisjonis tagasi lükatud muudatusettepaneku võib panna parlamendis hääletusele üksnes juhul, kui seda on enne presidendi poolt määratud tähtaja lõppu kirjalikult taotlenud parlamendikomisjon või vähemalt 40 parlamendiliiget; sellest tähtajast peab hääletuse alguseni jääma vähemalt 24 tundi.

5.  Parlamendi eelarvestuse muudatusettepaneku projekt, mis on sarnane parlamendi poolt eelarvestuse koostamise ajal tagasi lükatud muudatusettepaneku projektiga, võetakse arutamisele üksnes juhul, kui vastutav komisjon on selle kohta esitanud positiivse arvamuse.

5.  Parlamendi eelarvestuse muudatusettepanek, mis on sarnane parlamendi poolt eelarvestuse koostamise ajal tagasi lükatud muudatusettepaneku projektiga, võetakse arutamisele üksnes juhul, kui vastutav komisjon on selle kohta esitanud positiivse arvamuse.

6.  Olenemata artikli 59 lõikest 2, hääletab parlament eraldi ja alltoodud järjestuses järgmiste tekstide üle:

6.  Parlament hääletab alltoodud järjestuses järgmiste tekstide üle:

–  iga muudatusettepaneku projekt;

–  muudatusettepanekud eelarveprojekti käsitleva nõukogu seisukoha kohta, jagude kaupa;

  eelarveprojekti iga jagu;

 

–  resolutsiooni ettepanek eelarveprojekti kohta.

–  resolutsiooni ettepanek eelarveprojekti kohta.

Kohaldatakse artikli 174 lõikeid 4–8.

Kohaldatakse artikli 174 lõikeid 4 8 a.

7.  Eelarveprojekti need artiklid, peatükid, jaotised ja jaod, mille kohta muudatusettepanekute projekte ei ole esitatud, loetakse vastuvõetuks.

7.  Eelarveprojekti need artiklid, peatükid, jaotised ja jaod, mille kohta muudatusettepanekuid ei ole esitatud, loetakse vastuvõetuks.

8.  Muudatusettepaneku projekt võetakse vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega.

8.  Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõike 4 punktile a on muudatusettepaneku vastuvõtmiseks vajalik parlamendi koosseisu häälteenamus.

9.  Kui parlament on eelarveprojekti muutnud, edastatakse muudetud eelarveprojekt koos selgitustega nõukogule ja Euroopa Komisjonile.

9.  Kui parlament on eelarveprojekti käsitlevat nõukogu seisukohta muutnud, edastatakse muudetud seisukoht koos selgitustega ja selle istungi protokolliga, kus muudatusettepanekud vastu võeti, nõukogule ja Euroopa Komisjonile.

10.  Nõukogule ja Euroopa Komisjonile edastatakse ka selle istungi protokoll, millel parlament esitas oma arvamuse eelarveprojekti kohta.

 

Selgitus

The title of Rule 88 is changed and brought in line with point 13 of the Annex to the IIA. As regards the changes to paragraph 1, they clarify the possibility to table amendments to the Council's position.

Paragraph 2 subparagraph 2 is deleted here and included in subparagraph 1.

As regards the changes to paragraph 4, the word "texts" is quite vague and therefore it is replaced by "amendments".

As regards the changes to paragraph 6 in the introductory part, the word "notwithstanding" is deleted to avoid unnecessary questions on the applicability of the other Rules governing the first reading.

The modifications to paragraph 6 subparagraph 2 reflect the changes in Rule 174.

Muudatusettepanek    111

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 89

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 89

Artikkel 95 a

Kolmepoolsed kohtumised finantsküsimustes

Institutsioonidevaheline koostöö

President osaleb Euroopa Parlamendi presidendi, nõukogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni presidendi korrapärastel kohtumistel, mida korraldatakse Euroopa Komisjoni algatusel Euroopa Liidu toimimise lepingu kuuenda osa II jaotises osutatud eelarvemenetluse käigus. President võtab kõik vajalikud meetmed selleks, et edendada konsulteerimist ja institutsioonide seisukohtade lähendamist ning aidata kaasa eelmainitud menetluse rakendamisele.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 324 osaleb president Euroopa Parlamendi presidendi, nõukogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni presidendi korrapärastel kohtumistel, mida korraldatakse Euroopa Komisjoni algatusel Euroopa Liidu toimimise lepingu kuuenda osa II jaotises osutatud eelarvemenetluse käigus. President võtab kõik vajalikud meetmed selleks, et edendada konsulteerimist ja institutsioonide seisukohtade lähendamist ning aidata kaasa eelmainitud menetluse rakendamisele.

Parlamendi president võib selle ülesande delegeerida asepresidendile, kellel on kogemusi eelarveküsimustes, või eelarveküsimuste eest vastutava komisjoni esimehele.

Parlamendi president võib selle ülesande delegeerida asepresidendile, kellel on kogemusi eelarveküsimustes, või eelarveküsimuste eest vastutava komisjoni esimehele.

 

(See artikkel paigutatakse muudetud kujul eelarvemenetluste peatüki lõppu artikli 95 järele.)

Selgitus

Muudatusettepanek    112

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 91

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 91

Artikkel 91

Eelarve lõplik vastuvõtmine

Eelarve lõplik vastuvõtmine

Kui president on veendunud, et eelarve on vastu võetud kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 314, kuulutab ta parlamendi istungil eelarve lõplikult vastuvõetuks. President korraldab selle avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.

Kui president on seisukohal, et eelarve on vastu võetud kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 314, kuulutab ta parlamendis eelarve lõplikult vastuvõetuks. President korraldab selle avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.

Muudatusettepanek    113

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 93

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 93

Artikkel 93

Heakskiidu andmine Euroopa Komisjonile eelarve täitmisel

Euroopa Komisjonile eelarve täitmisel heakskiidu andmine

Sätted, mis käsitlevad Euroopa Komisjonile eelarve täitmisel Euroopa Liidu toimimise lepingu finantssätete ja finantsmääruse alusel heakskiidu andmise otsuse rakendusmenetlust, on lisatud kodukorrale11. Nimetatud lisa võetakse vastu artikli 227 lõike 2 alusel.

Sätted, mis käsitlevad Euroopa Komisjonile eelarve täitmisel Euroopa Liidu toimimise lepingu finantssätete ja finantsmääruse alusel heakskiidu andmist, on lisatud kodukorrale11.

__________________

__________________

11 Vt V lisa.

11 Vt V lisa.

Selgitus

Eesmärk on viia ingliskeelne versioon kooskõlla teiste keeleversioonidega (prantsuse, itaalia, hollandi).

Muudatusettepanek    114

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 94

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 94

Artikkel 94

Muud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlused

Muud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlused

Sätteid, mis reguleerivad Euroopa Komisjonile eelarve täitmisel heakskiidu andmise menetlust, kohaldatakse ka järgmiste heakskiidu andmise menetluste suhtes:

Sätteid, mis reguleerivad vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 319 Euroopa Komisjonile eelarve täitmisel heakskiidu andmise menetlust, kohaldatakse ka järgmiste heakskiidu andmise menetluste suhtes:

– Euroopa Parlamendi presidendi tegevusele Euroopa Parlamendi eelarve täitmisel;

– Euroopa Parlamendi presidendi tegevusele Euroopa Parlamendi eelarve täitmisel;

–  Euroopa Liidu teiste institutsioonide ja organite, nagu nõukogu (kui täitevvõimuasutuse), Euroopa Liidu Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee eelarvete täitmise eest vastutavate isikute tegevusele eelarve täitmisel;

–  Euroopa Liidu teiste institutsioonide ja organite, nagu nõukogu, Euroopa Liidu Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee eelarvete täitmise eest vastutavate isikute tegevusele eelarve täitmisel;

– Euroopa Komisjonile Euroopa Arengufondi eelarve täitmisel;

– Euroopa Komisjonile Euroopa Arengufondi eelarve täitmisel;

– liidu ülesandeid täitvate õiguslikult iseseisvate üksuste eelarvete haldamise eest vastutavatele organitele eelarve täitmisel, kui nende tegevuse kohta kehtivad õigusnormid, mille kohaselt Euroopa Parlamendi heakskiit eelarve täitmisele on nõutav.

– liidu ülesandeid täitvate õiguslikult iseseisvate üksuste eelarvete haldamise eest vastutavatele organitele eelarve täitmisel, kui nende tegevuse kohta kehtivad õigusnormid, mille kohaselt Euroopa Parlamendi heakskiit eelarve täitmisele on nõutav.

Selgitus

Sissejuhatava osa kohta tehtud muudatusettepanekuga selgitatakse, et heakskiit antakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 319 alusel.

Teisest taandest jäetakse välja sõnad „(kui täitevvõimuasutuse)“, sest on selge, et eelarve täitmisele heakskiidu andmine ei puuduta nõukogu poliitilist tegevust.

Muudatusettepanek    115

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 95

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 95

Artikkel 92 a

Parlamendi järelevalve eelarve täitmise üle

Eelarve täitmine

1.  Parlament teostab järelevalvet jooksva aasta eelarve täitmise üle. Ta annab selle ülesande eelarve ja eelarvekontrolli eest vastutavatele komisjonidele ning teistele asjaomastele komisjonidele.

1.  Parlament teostab järelevalvet jooksva aasta eelarve täitmise üle. Ta annab selle ülesande eelarve ja eelarvekontrolli eest vastutavatele komisjonidele ning teistele asjaomastele komisjonidele.

2.  Igal aastal enne järgmise aasta eelarve projekti esimest lugemist käsitleb parlament jooksva aasta eelarve täitmisega seotud probleeme; vajaduse korral tehakse seda vastutava komisjoni esitatud resolutsiooni ettepaneku alusel.

2.  Igal aastal enne järgmise aasta eelarve projekti lugemist käsitleb parlament jooksva aasta eelarve täitmisega seotud probleeme; vajaduse korral tehakse seda vastutava komisjoni esitatud resolutsiooni ettepaneku alusel.

 

(See artikkel paigutatakse muudetud kujul artikli 93 ette.)

Selgitus

Muudatusettepanek    116

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 9. peatükk – numeratsioon

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

9. PEATÜKK

7. PEATÜKK

INSTITUTSIOONISISESED EELARVEMENETLUSED

INSTITUTSIOONISISESED EELARVEMENETLUSED

Selgitus

9. peatükist saab 7. peatükk.

Muudatusettepanek    117

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 98

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 98

Artikkel 98

Kulukohustuste võtmise ja kulutuste tegemise pädevus

Pädevus võtta kulukohustusi ja teha kulutusi, kiita heaks raamatupidamise aastaaruandeid ja anda eelarve täitmisele heakskiit

1.  President võtab kulukohustusi ja teeb kulutusi või annab korraldusi kulukohustuste võtmiseks ja kulutuste tegemiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi sisemiste finantseeskirjadega, mille juhatus on vastu võtnud pärast konsulteerimist vastutava komisjoniga.

1.  President võtab kulukohustusi ja teeb kulutusi või annab korraldusi kulukohustuste võtmiseks ja kulutuste tegemiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi sisemiste finantseeskirjadega, mille juhatus on vastu võtnud pärast konsulteerimist vastutava komisjoniga.

2.  President edastab vastutavale komisjonile raamatupidamise aastaaruande projekti.

2.  President edastab vastutavale komisjonile raamatupidamise aastaaruande projekti.

3.  Parlament kinnitab raamatupidamise aastaaruande ja otsustab eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle vastutava komisjoni raporti põhjal.

3.  Parlament kinnitab raamatupidamise aastaaruande ja otsustab eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle vastutava komisjoni raporti põhjal.

Muudatusettepanek    118

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 10. peatükk – numeratsioon

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

10. PEATÜKK

8. PEATÜKK

NÕUSOLEKUMENETLUS

NÕUSOLEKUMENETLUS

Selgitus

10. peatükist saab 8. peatükk.

Muudatusettepanek    119

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 99

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 99

Artikkel 99

Nõusolekumenetlus

Nõusolekumenetlus

1.  Kui parlamendilt taotletakse nõusolekut seadusandlikule ettepanekule, võtab parlament otsust vastu võttes arvesse vastutava komisjoni soovitust anda kõnealusele aktile nõusolek või lükata see tagasi. Soovitus sisaldab volitusi, kuid ei sisalda põhjendusi. Soovituses võib sisalduda lühiselgitus, mille koostamise eest vastutab raportöör ja mida ei panda hääletusele. Artikli 56 lõiget 1 kohaldatakse vajalike muudatustega. Parlamendikomisjonis esitatud muudatusettepanekuid käsitatakse vastuvõetavana üksnes juhul, kui nendes esitatakse raportööri soovitusele vastupidine seisukoht.

1.  Kui parlamendilt taotletakse nõusolekut õiguslikult siduvale aktile, esitab vastutav komisjon parlamendile soovituse anda kavandatavale õigusaktile nõusolek või lükata see tagasi.

 

Soovitus sisaldab volitusi, kuid ei sisalda põhjendusi. Parlamendikomisjoni muudatusettepanekuid käsitatakse vastuvõetavana üksnes juhul, kui nendes esitatakse raportööri soovitusele vastupidine seisukoht.

 

Soovitusele võib lisada lühikese seletuskirja, mille koostamise eest vastutab raportöör ja mida ei panda hääletusele. Artikli 56 lõiget 1 kohaldatakse vajalike muudatustega.

Vastutav komisjon võib esitada muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepaneku. Resolutsiooni koostamisse võib kaasata teisi komisjone vastavalt artikli 201 lõikele 3 koostoimes artiklitega 53, 54 või 55.

1 a.  Vastutav komisjon võib vajaduse korral esitada ka raporti, mis sisaldab muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepanekut, tuues välja põhjused, miks parlament peaks nõusoleku andma või sellest keelduma, ning esitades vajaduse korral soovitusi kavandatava õigusakti rakendamiseks.

 

1 b.  Vastutav komisjon tegeleb nõusolekutaotlusega põhjendamatu viivituseta. Kui vastutav komisjon ei ole soovitust vastu võtnud kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõusolekutaotlus talle esitati, võib esimeeste konverents lisada selle küsimuse arutamiseks järgmise osaistungjärgu päevakorda või nõuetekohaselt põhjendatud juhul otsustada kuue kuu pikkust tähtaega pikendada.

Õigusakti üle, mille vastuvõtmiseks on Euroopa Liidu lepingu või Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel vajalik parlamendi nõusolek, toimub parlamendis üks nõusoleku andmise hääletus, olenemata sellest, kas vastutav komisjon soovitas õigusaktile nõusoleku anda või see tagasi lükata, ja muudatusettepanekuid ei saa esitada. Nõusoleku andmiseks vajalik häälteenamus on seadusandliku ettepaneku õiguslikuks aluseks olevas Euroopa Liidu lepingu või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis nõutav häälteenamus või kui nendes ei ole enamust nimetatud, siis antud häälte enamus. Kui nõutud häälteenamust ei saavutata, loetakse seadusandlik ettepanek tagasi lükatuks.

1 c.  Kavandatava õigusakti üle toimub parlamendis üks nõusoleku andmise hääletus, olenemata sellest, kas vastutav komisjon soovitas õigusaktile nõusoleku anda või see tagasi lükata, ja muudatusettepanekuid ei saa esitada. Kui nõutud häälteenamust ei saavutata, loetakse seadusandlik ettepanek tagasi lükatuks.

2.  Lisaks kohaldatakse rahvusvaheliste lepingute ja ühinemislepingute puhul ning juhul, kui tuvastatakse, et liikmesriik rikub oluliselt ja püsivalt aluspõhimõtteid, parlamendi kooseisu määramisel, liikmesriikidevahelise tõhustatud koostöö sisseseadmisel ja mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmisel vastavalt artikleid 108, 81, 83, 84, 85 ja 86.

 

3.  Seadusandliku ettepaneku või kavandatava rahvusvahelise lepingu puhul, mille vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek, võib vastutav komisjon esitada parlamendile vaheraporti koos resolutsiooni ettepanekuga, milles sisalduvad soovitused seadusandliku ettepaneku või kavandatava rahvusvahelise lepingu muutmiseks või rakendamiseks.

3.  Kui on vajalik parlamendi nõusolek, võib vastutav komisjon esitada igal ajal parlamendile vaheraporti koos resolutsiooni ettepanekuga, milles sisalduvad soovitused kavandatava õigusakti muutmiseks või rakendamiseks.

4.  Vastutav komisjon tegeleb nõusolekutaotlusega põhjendamatu viivituseta. Kui vastutav komisjon otsustab soovitust mitte anda, või ei ole soovitust vastu võtnud kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõusolekutaotlus talle esitati, võib esimeeste konverents lisada selle küsimuse arutamiseks mõne järgmise osaistungjärgu päevakorda või nõuetekohaselt põhjendatud juhul otsustada kuue kuu pikkust tähtaega pikendada.

 

Kavandatava rahvusvahelise lepingu puhul, mille vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek, võib parlament otsustada nõusolekumenetluse vastutava komisjoni soovituse põhjal kuni üheks aastaks peatada.

 

Selgitus

The changes to paragraph 1 reflect the fact that having an explanatory statement as a means of supporting/reinforcing the recommendation by rapporteur/committee is useful (it may lead to fewer reports under paragraph 2 as the committee would not draft them regularly in order to explain its (new)position).

Paragraph 1 subparagraph 2 shall become par 1a. The addition of "also" aims to clarify this aspect. The references to Rules 53, 54 and 55 are deleted because they are superfluous and might even lead to an erroneous “a contrary” reasoning concerning the first subparagraph (where Rule 53 and Rule 55 could apply, but not Rule 54). The fact that Rule 54 cannot apply to a report concerning the consent procedure stricto sensu is mentioned explicitly under Rule 54.

The text of paragraph 1 b (new) is moved from the first subparagraph of Rule 99(4) and streamlined.

The suggested changes to paragraph 1 subparagraph 3 aim to streamline the text and to delete provisions which are superfluous. Parliament's consent is always required because of a Treaty provision. The majority is also clearly indicated.

The suggested deletion of paragraph 2 aim to streamline the text and to delete provisions which are superfluous. This paragraph just reiterates some (but not all) situations where consent is required and which are already described in Rules 108, 81, 83, 84, 85 & 86.

The text of paragraph 4 subparagraph 1 is moved to a new paragraph 1b of Rule 99 and streamlined.

Paragraph 4 subparagraph 2 is to be deleted here and moved under Rule 108. This provision only applies to envisaged international agreements, because of the involvement of (and probable need for clarification for) third parties, and could therefore be moved under Rule 108. This paragraph does not impede Parliament abrogating at any time its decision to suspend, nor does it prevent Parliament from renewing it after its expiry.

Muudatusettepanek    120

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 11. peatükk – numeratsioon

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

11. PEATÜKK

9. PEATÜKK

MUUD MENETLUSED

MUUD MENETLUSED

Muudatusettepanek    121

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 100

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 100

Artikkel 100

Arvamuse avaldamine Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 alusel

Arvamuse avaldamine euro kasutuselevõtu erandite kohta

1.  Kui parlamendiga konsulteeritakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõike 2 alusel nõukogu soovituste küsimuses, arutab parlament neid pärast seda, kui nõukogu on soovitusi parlamendi istungil tutvustanud, lähtudes vastutava komisjoni suulisest või kirjalikust ettepanekust soovitused, mille osas parlamendiga konsulteeritakse, heaks kiita või tagasi lükata.

1.  Kui parlamendiga konsulteeritakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõike 2 alusel, arutab parlament vastutava komisjoni raporti alusel, kas kavandatav õigusakt heaks kiita või tagasi lükata.

2.  Seejärel pannakse kõik soovitused parlamendis ühele ühisele hääletusele ja muudatusettepanekuid nende kohta esitada ei saa.

2.  Seejärel pannakse kavandatav õigusakt parlamendis ühele hääletusele ja muudatusettepanekuid selle kohta esitada ei saa.

Selgitus

Pealkirjas tehtud muudatuse eesmärk on muuta artikli pealkiri paremini loetavaks.

Lõiget 1 on muudetud seetõttu, et käesolev artikkel ei ole praegu kehtival kujul Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikega 2 täielikult kooskõlas, samuti ei peegelda see praegust tava. Parlamendiga konsulteeritakse nõukogu otsuse eelnõu, mitte „nõukogu soovituste“ küsimuses (nõukogu otsuse eelnõu põhineb eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide soovitusel). Majandus- ja rahanduskomisjon koostab raporti alati.

Muudatusettepanek    122

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 102

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 102

Artikkel 102

Vabatahtlike kokkulepete kontrollimine

Kavandatavate vabatahtlike kokkulepete kontrollimine

1. Kui Euroopa Komisjon teatab parlamendile kavatsusest uurida vabatahtlike kokkulepete sõlmimise võimalust alternatiivina õigusaktidele, võib vastutav komisjon koostada artikli 52 alusel kõnealuse küsimuse kohta raporti.

1. Kui Euroopa Komisjon teatab parlamendile kavatsusest uurida vabatahtlike kokkulepete sõlmimise võimalust alternatiivina õigusaktidele, võib vastutav komisjon koostada artikli 52 alusel kõnealuse küsimuse kohta raporti.

2. Kui Euroopa Komisjon teatab, et ta kavatseb sõlmida vabatahtliku kokkuleppe, võib vastutav komisjon esitada resolutsiooni ettepaneku, milles soovitatakse ettepanek heaks kiita või tagasi lükata ning täpsustatakse, millistel tingimustel seda tuleks teha.

2. Kui Euroopa Komisjon teatab, et ta kavatseb sõlmida vabatahtliku kokkuleppe, võib vastutav komisjon esitada resolutsiooni ettepaneku, milles soovitatakse ettepanek heaks kiita või tagasi lükata ning täpsustatakse, millistel tingimustel seda tuleks teha.

Selgitus

Praegune pealkiri on eksitav, sest jätab mulje, et vabatahtlik kokkulepe on juba olemas.

Muudatusettepanek    123

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 103

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 103

Artikkel 103

Kodifitseerimine

Kodifitseerimine

1.  Kui parlamendile esitatakse liidu õigusaktide kodifitseerimise ettepanek, edastatakse see õigusasjade eest vastutavale komisjonile. Viimane vaatab ettepaneku vastavalt institutsioonidevahelisel tasandil kokku lepitud korrale12 läbi, et veenduda, kas see piirdub üksnes kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

1.  Kui parlamendile esitatakse liidu õigusaktide kodifitseerimise ettepanek, edastatakse see õigusasjade eest vastutavale komisjonile. Viimane vaatab ettepaneku vastavalt institutsioonidevahelisel tasandil kokku lepitud korrale12 läbi, et veenduda, kas see piirdub üksnes kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

2.  Komisjonilt, kes oli kodifitseeritava õigusakti eest vastutav, võib tema enda või õigusasjade eest vastutava komisjoni taotlusel küsida arvamust kodifitseerimise asjakohasuse kohta.

2.  Komisjonilt, kes oli kodifitseeritava õigusakti eest vastutav, võib tema enda või õigusasjade eest vastutava komisjoni taotlusel küsida arvamust kodifitseerimise asjakohasuse kohta.

3.  Ettepaneku teksti kohta ei ole lubatud muudatusettepanekuid esitada.

3.  Ettepaneku teksti kohta ei ole lubatud muudatusettepanekuid esitada.

Õigusasjade eest vastutava komisjoni esimees võib raportööri taotlusel esitada komisjonile heakskiitmiseks tehnilisi kohandusi puudutavaid muudatusettepanekuid, kui need on vajalikud, et tagada ettepaneku vastavus kodifitseerimiseeskirjadele, ja kui need ei muuda ettepaneku sisu.

Õigusasjade eest vastutava komisjoni esimees võib raportööri taotlusel esitada komisjonile heakskiitmiseks tehnilisi kohandusi, kui need on vajalikud, et tagada ettepaneku vastavus kodifitseerimiseeskirjadele, ja kui need ei muuda ettepaneku sisu.

4.  Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei too kaasa liidu õigusaktide sisulisi muudatusi, edastab ta selle parlamendile heakskiitmiseks.

4.  Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei too kaasa liidu õigusaktide sisulisi muudatusi, edastab ta selle parlamendile heakskiitmiseks.

Kui komisjon on arvamusel, et ettepanek toob kaasa sisulise muudatuse, soovitab ta parlamendil ettepaneku tagasi lükata.

Kui komisjon on arvamusel, et ettepanek toob kaasa sisulise muudatuse, soovitab ta parlamendil ettepaneku tagasi lükata.

Mõlemal juhul teeb parlament otsuse ühel hääletusel ilma muudatusettepanekute ja aruteluta.

Mõlemal juhul teeb parlament otsuse ühel hääletusel ilma muudatusettepanekute ja aruteluta.

__________________

__________________

12 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta, punkt 4 (EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2).

12 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta, punkt 4 (EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2).

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on muuta artikli sõnastus sujuvamaks ja viia see praeguse tavaga kooskõlla.

Muudatusettepanek    124

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 104

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 104

Artikkel 104

Uuesti sõnastamine

Uuesti sõnastamine

1.  Kui parlamendile esitatakse liidu õigusaktide uuesti sõnastamise ettepanek, edastatakse see õigusasjade eest vastutavale komisjonile ja kõnealuse valdkonna eest vastutavale komisjonile.

1.  Kui parlamendile esitatakse liidu õigusaktide uuesti sõnastamise ettepanek, edastatakse see õigusasjade eest vastutavale komisjonile ja kõnealuse valdkonna eest vastutavale komisjonile.

2.  Õigusasjade eest vastutav komisjon vaatab ettepaneku vastavalt institutsioonidevahelisel tasandil kokku lepitud korrale13 läbi, et veenduda, kas see sisaldab muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud.

2.  Õigusasjade eest vastutav komisjon vaatab ettepaneku vastavalt institutsioonidevahelisel tasandil kokku lepitud korrale13 läbi, et veenduda, kas see sisaldab muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud.

Läbivaatamise käigus ei ole lubatud ettepaneku teksti kohta muudatusettepanekuid esitada. Sätete suhtes, mida uuesti sõnastamise ettepanekuga ei muudeta, kohaldatakse artikli 103 lõike 3 teist lõiku.

Läbivaatamise käigus ei ole lubatud ettepaneku teksti kohta muudatusettepanekuid esitada. Sätete suhtes, mida uuesti sõnastamise ettepanekuga ei muudeta, kohaldatakse artikli 103 lõike 3 teist lõiku.

3.  Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on vastavalt esile toodud, teavita b ta sellest vastutavat komisjoni.

3.  Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on vastavalt esile toodud, teavita b ta sellest vastutavat komisjoni.

Sellisel juhul, välja arvatud artiklites 169 ja 170 sätestatud tingimustel, on ettepanekule muudatusettepanekute esitamine kõnealuse valdkonna eest vastutavas komisjonis lubatud üksnes juhul, kui need puudutavad ettepaneku neid osi, mis sisaldavad muudatusi.

Sellisel juhul, välja arvatud artiklites 169 ja 170 sätestatud tingimustel, on ettepanekule muudatusettepanekute esitamine kõnealuse valdkonna eest vastutavas komisjonis lubatud üksnes juhul, kui need puudutavad ettepaneku neid osi, mis sisaldavad muudatusi.

Kui vastutav komisjon kavatseb institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 8 kohaselt esitada muudatusettepanekuid ka ettepaneku kodifitseeritud osade kohta, teatab ta oma kavatsusest viivitamatult nõukogule ja Euroopa Komisjonile. Euroopa Komisjon peaks teavitama parlamendikomisjoni enne artikli 58 kohaselt toimuvat hääletust oma seisukohast muudatusettepanekute suhtes ja teatama, kas ta kavatseb uuesti sõnastamise ettepaneku tagasi võtta.

Teemavaldkonna eest vastutava komisjoni esimees võib erandjuhtudel ja iga üksikjuhtumi puhul eraldi lubada esitada muudatusettepanekuid ettepaneku nende osade kohta, mida ei muudeta, kui ta on arvamusel, et see on vajalik teksti sisemist sidusust tagavatel mõjuvatel põhjustel või kui need muudatusettepanekud on lahutamatult seotud teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega. Need põhjused tuleb muudatusettepanekute kirjalikus selgituses välja tuua.

4.  Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek sisaldab muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, soovitab ta parlamendil ettepaneku tagasi lükata ja teavitab sellest kõnealuse valdkonna eest vastutavat komisjoni.

4.  Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek sisaldab muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, soovitab ta parlamendil ettepaneku tagasi lükata ja teavitab sellest kõnealuse valdkonna eest vastutavat komisjoni.

Sellisel juhul palub president Euroopa Komisjonil oma ettepaneku tagasi võtta. Kui Euroopa Komisjon võtab ettepaneku tagasi, märgib president, et menetlus on muutunud alusetuks, ja teavitab sellest nõukogu. Kui Euroopa Komisjon ettepanekut tagasi ei võta, saadab parlament selle tagasi kõnealuse valdkonna eest vastutavale komisjonile, kes vaatab ettepaneku vastavalt tavapärasele menetlusele läbi.

Sellisel juhul palub president Euroopa Komisjonil oma ettepaneku tagasi võtta. Kui Euroopa Komisjon võtab ettepaneku tagasi, märgib president, et menetlus on muutunud alusetuks, ja teavitab sellest nõukogu. Kui Euroopa Komisjon ettepanekut tagasi ei võta, saadab parlament selle tagasi kõnealuse valdkonna eest vastutavale komisjonile, kes vaatab ettepaneku vastavalt tavapärasele menetlusele läbi.

__________________

__________________

13 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta, punkt 9 (EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1).

13 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta, punkt 9 (EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1).

Selgitus

Parliament has repeatedly considered recasting as the normal legislative technique (for one of the latest resolutions, see 2011/2029(INI), para. 41), but the Commission has reduced the number of recasting proposals because of the current wording of this Rule and its implications in terms of unrestricted and unpredictable amending powers. Given the reluctance of the Commission to forward new proposals for recast due to the powers of Parliament to introduce substantive changes, a new drafting is proposed. The proposed change reinstates the original wording of this paragraph (amended in 2009) with a view to clarifying the boundaries of Parliament's amending powers and encouraging the Commission to present more recasting proposals. Although the current Rule is silent on that, the same criteria should apply at plenary stage.

Muudatusettepanek    125

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 9 a. peatükk (uus)

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

9 A. PEATÜKK

 

Delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid

Selgitus

Selguse huvides luuakse delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide jaoks uus peatükk.

Muudatusettepanek    126

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 105

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 105

Artikkel 105

Delegeeritud õigusaktid

Delegeeritud õigusaktid

1.  Kui Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile delegeeritud õigusakti, edastab president selle põhiõigusakti eest vastutavale komisjonile, kes võib otsustada määrata ühe või mitme delegeeritud õigusakti läbivaatamiseks raportööri.

1.  Kui Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile delegeeritud õigusakti, edastab president selle põhiõigusakti eest vastutavale komisjonile, kes võib otsustada määrata ühe oma liikmetest, kes vastutab ühe või mitme delegeeritud õigusakti läbivaatamise eest.

2.  President teatab parlamendile kuupäeva, mil delegeeritud õigusakt saadi kätte kõikides ametlikes keeltes, ja tähtaja, mille jooksul võib esitada vastuväiteid. Tähtaega hakatakse arvestama alates sellest kuupäevast.

2.  President teatab delegeeritud õigusakti kättesaamisele järgneval osaistungjärgul parlamendile kuupäeva, mil delegeeritud õigusakt saadi kätte kõikides ametlikes keeltes, ja tähtaja, mille jooksul võib esitada vastuväiteid. Tähtaega hakatakse arvestama alates kättesaamise kuupäevast.

Teade avaldatakse istungi protokollis koos vastutava komisjoni nimega.

Teade avaldatakse istungi protokollis koos vastutava komisjoni nimega.

3.  Vastutav komisjon võib vajaduse korral pärast kõikide asjaomaste komisjonidega konsulteerimist vastavalt põhiõigusakti sätetele esitada parlamendile resolutsiooni ettepaneku koos põhjendustega. Resolutsiooni ettepanekus näidatakse ära parlamendi vastuväite põhjendus ning ettepanekus võidakse paluda Euroopa Komisjonil esitada uus delegeeritud õigusakt, milles võetakse arvesse parlamendi soovitusi.

3.  Vastutav komisjon võib vajaduse korral pärast kõikide asjaomaste komisjonidega konsulteerimist esitada parlamendile vastavalt põhiõigusakti sätetele resolutsiooni ettepaneku koos põhjendustega ja vastuväidetega delegeeritud õigusaktile. Kui vastutav komisjon ei ole esitanud resolutsiooni ettepanekut kümme tööpäeva enne selle osaistungjärgu algust, mille kolmapäev eelneb ja on kõige lähem lõikes 5 osutatud tähtaja möödumisele, võivad fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget esitada nimetatud osaistungjärgu päevakorda lisamiseks selleteemalise resolutsiooni ettepaneku.

4.  Kui vastutav komisjon ei ole esitanud resolutsiooni ettepanekut kümme tööpäeva enne selle osaistungjärgu algust, mille kolmapäev eelneb ja on kõige lähem lõikes 5 nimetatud tähtaja möödumisele, võib fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget esitada asjakohase resolutsiooni ettepaneku nimetatud osaistungjärgu päevakorda lisamiseks.

 

 

4 a.  Lõike 3 kohaselt esitatud resolutsiooni ettepanekus peavad olema kirjas parlamendi vastuväite põhjused ja selles võib paluda, et Euroopa Komisjon esitaks uue delegeeritud õigusakti, milles võetakse arvesse parlamendi soovitusi.

5.  Parlament teeb iga esitatud resolutsiooni ettepaneku kohta otsuse põhiõigusaktis kehtestatud tähtaja jooksul ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud enamusega.

5.  Parlament kiidab sellise resolutsiooni ettepaneku heaks põhiõigusaktis kehtestatud tähtaja jooksul ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 lõikele 2 – liikmete häälteenamusega.

Kui vastutav komisjon peab asjakohaseks pikendada delegeeritud õigusaktile vastuväidete esitamise tähtaega kooskõlas põhiõigusaktiga, teatab vastutava komisjoni esimees Euroopa Parlamendi nimel pikendamisest nõukogule ja Euroopa Komisjonile.

Kui vastutav komisjon peab asjakohaseks pikendada delegeeritud õigusaktile vastuväidete esitamise tähtaega kooskõlas põhiõigusakti sätetega, teatab vastutava komisjoni esimees Euroopa Parlamendi nimel pikendamisest nõukogule ja Euroopa Komisjonile.

6.  Kui vastutav komisjon soovitab parlamendil enne põhiõigusaktis kehtestatud tähtaja möödumist teatada, et parlamendil ei ole delegeeritud õigusakti kohta vastuväiteid, siis:

6.  Kui vastutav komisjon soovitab parlamendil enne põhiõigusaktis kehtestatud tähtaja möödumist teatada, et parlamendil ei ole delegeeritud õigusakti kohta vastuväiteid, siis:

– teavitab vastutav komisjon sellest komisjonide esimeeste konverentsi esimeest kirja teel, tuues välja põhjendused, ning esitab vastava soovituse;

– teavitab vastutav komisjon sellest komisjonide esimeeste konverentsi esimeest kirja teel, tuues välja põhjendused, ning esitab vastava soovituse;

– juhul kui komisjonide esimeeste konverentsi järgmisel koosolekul või kiireloomulistel juhtudel kirjaliku menetluse kohaselt vastuväiteid ei esitata, teavitab komisjonide esimeeste konverentsi esimees sellest parlamendi presidenti, kes annab sellest täiskogu istungil esimesel võimalusel teada;

– juhul kui komisjonide esimeeste konverentsi järgmisel koosolekul või kiireloomulistel juhtudel kirjaliku menetluse kohaselt vastuväiteid ei esitata, teavitab komisjonide esimeeste konverentsi esimees sellest parlamendi presidenti, kes annab sellest täiskogu istungil esimesel võimalusel teada;

– juhul kui 24 tunni jooksul pärast täiskogu istungil teatavaks tegemist esitab mõni fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget soovituse kohta vastuväite, pannakse soovitus hääletusele;

– juhul kui 24 tunni jooksul pärast täiskogu istungil teatavaks tegemist esitab mõni fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget soovituse kohta vastuväite, pannakse soovitus hääletusele;

– juhul kui sama ajavahemiku jooksul vastuväiteid ei esitata, loetakse esitatud soovitus heaks kiidetuks;

– juhul kui sama ajavahemiku jooksul vastuväiteid ei esitata, loetakse esitatud soovitus heaks kiidetuks;

– pärast sellise soovituse vastuvõtmist esitatud vastuväited delegeeritud õigusakti kohta on vastuvõetamatud.

– pärast sellise soovituse vastuvõtmist esitatud vastuväited delegeeritud õigusakti kohta on vastuvõetamatud.

7.  Vastutav komisjon võib vastavalt põhiõigusakti sätetele esitada parlamendile nõuetekohaselt põhjendatud resolutsiooni ettepaneku, millega tühistatakse täielikult või osaliselt kõnealuses õigusaktis ette nähtud volituste delegeerimine. Parlament teeb otsuse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud enamusega.

7.  Vastutav komisjon võib vastavalt põhiõigusakti sätetele esitada parlamendile resolutsiooni ettepaneku, millega tühistatakse täielikult või osaliselt kõnealuses õigusaktis ette nähtud volituste delegeerimine või väljendatakse vastuseisu delegeeritud volituste automaatsele pikenemisele.

 

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 lõikele 2 on volituste delegeerimise tühistamise otsuseks vajalik parlamendikoosseisu häälteenamus.

8.  President teavitab nõukogu ja Euroopa Komisjoni käesoleva artikli alusel võetud seisukohast.

8.  President teavitab nõukogu ja Euroopa Komisjoni käesoleva artikli alusel võetud seisukohast.

Selgitus

As regards the changes to paragraph 1, they reflect the practice: the motions for resolutions for objecting a delegated act are tabled by the committee responsible, either in the name of the Committee Chair, or in the name of the authors of the original request.

The changes to paragraph 2 aims at clarifying it: in the second sentence, the date could be "the date" expressly mentioned in the first sentence or the date of the announcement (see the impact of the date of announcement on the deadlines for second reading).

The last sentence of paragraph 3 shall become paragraph 4a. The restructuring of paragraphs 3 and 4 aims to clarify that the current paragraph 3 second sentence also applies when a motion for resolution is tabled by a political group or at least 40 Members.

Paragraph 4 is deleted here and moved to the end of paragraph 3.

The insertion of paragraph 4 a (new) is meant to broaden the scope as indicated in paragraph 3 above.

As regards the changes to paragraph 7: the Treaty does not require any specific reasons by EP when revoking a delegation of powers, therefore the word "reasoned" is deleted. Moreover, a provision governing the decision whereby Parliament opposes the tacit extension of the period of delegation of powers is introduced in Rule 105 as no such provision existed so far.

Muudatusettepanek    127

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 106

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 106

Artikkel 106

Rakendusaktid ja rakendusmeetmed

Rakendusaktid ja rakendusmeetmed

1.  Kui Euroopa Komisjon edastab parlamendile rakendusakti või rakendusmeetme eelnõu, saadab president selle põhiakti eest vastutavale komisjonile, kes võib otsustada määrata ühe või mitme rakendusakti või rakendusmeetme eelnõu läbivaatamiseks raportööri.

1.  Kui Euroopa Komisjon edastab parlamendile rakendusakti või rakendusmeetme eelnõu, saadab president selle põhiakti eest vastutavale komisjonile, kes võib otsustada määrata ühe oma liikmetest, kes vastutab ühe või mitme rakendusakti või rakendusmeetme eelnõu läbivaatamise eest.

2.  Vastutav komisjon võib esitada parlamendile põhjendatud resolutsiooni ettepaneku, milles märgitakse, et rakendusakti või rakendusmeetme eelnõu ületab põhiõigusaktis ette nähtud rakendamisvolitusi või on muul viisil liidu õigusega vastuolus.

2.  Vastutav komisjon võib esitada parlamendile põhjendatud resolutsiooni ettepaneku, milles märgitakse, et rakendusakti või rakendusmeetme eelnõu ületab põhiõigusaktis ette nähtud rakendamisvolitusi või on muul viisil liidu õigusega vastuolus.

3.  Resolutsiooni ettepanekus võidakse paluda Euroopa Komisjonil õigusakt, meede, õigusakti või meetme eelnõu tagasi võtta, muuta seda parlamendi vastuväiteid arvesse võttes või esitada uus seadusandlik ettepanek. President teavitab tehtud otsusest nõukogu ja komisjoni.

3.  Resolutsiooni ettepanekus võib paluda Euroopa Komisjonil rakendusakti või meetme eelnõu tagasi võtta, muuta seda parlamendi vastuväiteid arvesse võttes või esitada uus seadusandlik ettepanek. President teavitab tehtud otsusest nõukogu ja komisjoni.

4.  Kui Euroopa Komisjoni kavandatud rakendusmeetmed kuuluvad nõukogu otsuses 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) ette nähtud kontrolliga regulatiivmenetluse alla, kohaldatakse järgmisi täiendavaid sätteid:

4.  Kui Euroopa Komisjoni kavandatud rakendusmeetmed kuuluvad nõukogu otsuses 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) ette nähtud kontrolliga regulatiivmenetluse alla, kohaldatakse järgmisi täiendavaid sätteid:

a)  kontrolliks ette nähtud aega arvestatakse alates sellest, kui meetmete eelnõu on esitatud parlamendile kõigis ametlikes keeltes. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 5 punktis b sätestatud lühema tähtaja korral ja otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 sätestatud tungivalt kiireloomulistel juhtudel arvestatakse kontrolliks ette nähtud aega alates sellest, kui parlament on saanud kätte rakendusmeetmete lõpliku eelnõu nendes keeleversioonides, mis esitati otsuse 1999/468/EÜ kohaselt moodustatud komitee liikmetele, välja arvatud juhul, kui vastutava komisjoni esimehel on vastuväiteid. Artiklit 158 sellisel juhul ei kohaldata;

a)  kontrolliks ette nähtud aega arvestatakse alates sellest, kui rakendusmeetme eelnõu on esitatud parlamendile kõigis ametlikes keeltes. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 5 punktis b sätestatud lühema tähtaja korral ja otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 sätestatud tungivalt kiireloomulistel juhtudel arvestatakse kontrolliks ette nähtud aega alates sellest, kui parlament on saanud kätte rakendusmeetme lõpliku eelnõu nendes keeleversioonides, mis esitati otsuse 1999/468/EÜ kohaselt moodustatud komitee liikmetele, välja arvatud juhul, kui vastutava komisjoni esimehel on vastuväiteid. Artiklit 158 eelmises lauses nimetatud kahel juhul ei kohaldata;

b)  kui rakendusmeetme eelnõu põhineb otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikel 5 või 6, mille kohaselt on parlamendil vastuseisu avaldamiseks piiratud aeg, ja vastutaval komisjonil ei ole olnud võimalik ettenähtud aja jooksul kokku tulla, võib vastutava komisjoni esimees esitada resolutsiooni ettepaneku, milles väljendatakse meetme eelnõu vastuvõtmisele vastuseisu;

b)  kui rakendusmeetme eelnõu põhineb otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikel 5 või 6, mille kohaselt on parlamendil vastuseisu avaldamiseks piiratud aeg, ja vastutaval komisjonil ei ole olnud võimalik ettenähtud aja jooksul kokku tulla, võib vastutava komisjoni esimees esitada resolutsiooni ettepaneku, milles väljendatakse meetme eelnõu vastuvõtmisele vastuseisu;

c)  parlament võib koosseisu häälteenamusega rakendusmeetme eelnõu tagasi lükata, märkides, et eelnõus ületatakse põhiaktiga ettenähtud rakendusvolitusi, eelnõu ei ole põhiakti eesmärgi või sisuga kooskõlas või rikub subsidiaarsuse või proportsionaalsuse põhimõtet;

c)  parlament võib koosseisu häälteenamusega võtta vastu resolutsiooni, millega lükatakse rakendusmeetme eelnõu tagasi, märkides, et eelnõus ületatakse põhiaktiga ette nähtud rakendusvolitusi, eelnõu ei ole põhiakti eesmärgi või sisuga kooskõlas või rikub subsidiaarsuse või proportsionaalsuse põhimõtet.

 

Kui vastutav komisjon ei ole esitanud niisuguse resolutsiooni ettepanekut kümme tööpäeva enne selle osaistungjärgu algust, mille kolmapäev eelneb ja on kõige lähem rakendusmeetme eelnõu tagasilükkamise tähtaja möödumisele, võivad fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget esitada nimetatud osaistungjärgu päevakorda lisamiseks asjakohase resolutsiooni ettepaneku;

d)  kui vastutav komisjon soovitab pärast Euroopa Komisjoni nõuetekohaselt põhjendatud taotluse saamist komisjonide esimeeste konverentsi esimehele saadetavas põhjendusi sisaldavas kirjas, et parlament peaks enne otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punktis c ja/või artikli 5a lõike 4 punktis e sätestatud tavapärase tähtaja möödumist teatama, et tal ei ole kavandatava meetme kohta vastuväiteid, kohaldatakse käesoleva määruse artikli 105 lõikes 6 sätestatud menetlust.

d)  kui vastutav komisjon soovitab komisjonide esimeeste konverentsi esimehele saadetavas põhjendusi sisaldavas kirjas, et parlament peaks enne otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punktis c ja/või artikli 5a lõike 4 punktis e sätestatud tavapärase tähtaja möödumist teatama, et tal ei ole kavandatava meetme kohta vastuväiteid, kohaldatakse käesoleva määruse artikli 105 lõikes 6 sätestatud menetlust.

Selgitus

Punkti a teksti täpsustamine, sest artiklit 158 ei kohaldata ainult kahel juhul, mis on sätestatud nõukogu otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 5 punktis b ja lõikes 6.

Muudatusettepanek    128

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 108

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 108

Artikkel 108

Rahvusvahelised lepingud

Rahvusvahelised lepingud

1.  Kui kavatsetakse alustada läbirääkimisi rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks, selle kehtivuse pikendamiseks või lepingu muutmiseks, võib vastutav komisjon otsustada koostada raporti või muul viisil menetlust jälgida ning teavitada komisjonide esimeeste konverentsi sellest otsusest. Vajaduse korral võib küsida teiste komisjonide arvamust vastavalt artikli 53 lõikele 1. Vajaduse korral kohaldatakse artikli 201 lõiget 2, artiklit 54 või 55.

1.  Kui kavatsetakse alustada läbirääkimisi rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks, selle kehtivuse pikendamiseks või lepingu muutmiseks, võib vastutav komisjon otsustada koostada raporti või muul viisil ettevalmistavat etappi jälgida. Ta teavitab sellest otsusest komisjonide esimeeste konverentsi.

Vastutava komisjoni ning vajaduse korral kaasatud komisjonide esimehed ja raportöörid võtavad ühiselt asjakohaseid meetmeid, tagamaks, et parlamendile antaks viivitamatult, korrapäraselt ja vajaduse korral konfidentsiaalselt täielik teave läbirääkimiste ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimiste kõikide etappide kohta, sh läbirääkimisjuhiste eelnõud ja vastuvõetud lõplikud läbirääkimisjuhised ning lõikes 3 osutatud teave:

 

– Euroopa Komisjoni teave vastavalt tema kohustustele, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus, ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppega võetud kohustustele ja

 

– nõukogu teave vastavalt tema kohustustele, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus.

 

 

1 a.  Vastutav komisjon uurib Euroopa Komisjonilt võimalikult kiiresti välja lõikes 1 nimetatud rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks valitud õigusliku aluse. Vastutav komisjon kontrollib valitud õiguslikku alust artikli 39 alusel.

2.  Parlament võib vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme ettepanekul paluda nõukogul mitte lubada alustada läbirääkimisi enne, kui parlament on läbirääkimisvolitusi puudutava ettepaneku kohta esitanud vastutava komisjoni raporti alusel oma seisukoha.

2.  Parlament võib vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme ettepanekul paluda nõukogul mitte lubada alustada läbirääkimisi enne, kui parlament on läbirääkimisvolitusi puudutava ettepaneku kohta esitanud vastutava komisjoni raporti alusel oma seisukoha.

3.  Ajal, kui läbirääkimisi kavatsetakse alustada, uurib vastutav komisjon Euroopa Komisjonilt välja lõikes 1 nimetatud rahvusvahelise lepingu sõlmimisel valitud õigusliku aluse. Vastutav komisjon kontrollib valitud õiguslikku alust artikli 39 alusel. Kui Euroopa Komisjon õiguslikku alust ei esita või õigusliku aluse sobivus on kaheldav, kohaldatakse artiklit 39.

 

4.  Parlament võib igal ajal läbirääkimiste jooksul ja pärast läbirääkimiste lõppemist kuni rahvusvahelise lepingu sõlmimiseni võtta vastutava komisjoni raporti alusel ja pärast kõigi artikli 134 alusel esitatud asjakohaste ettepanekute läbivaatamist vastu soovitusi ning taotleda, et neid võetaks enne selle lepingu sõlmimist arvesse.

4.  Parlament võib igal ajal läbirääkimiste jooksul ja pärast läbirääkimiste lõppemist kuni rahvusvahelise lepingu sõlmimiseni võtta vastutava komisjoni raporti alusel (mis on koostatud kas omal algatusel või pärast fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme esitatud asjakohaste ettepanekute läbivaatamist) vastu soovitusi nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning taotleda, et neid võetaks enne lepingu sõlmimist arvesse.

5. Nõukogu taotlused parlamendi nõusoleku või arvamuse saamiseks edastab parlamendi president vastutavale komisjonile arutamiseks kooskõlas kodukorra artikliga 99 või artikli 47 lõikega 1.

5. Nõukogu taotlused parlamendi nõusoleku või arvamuse saamiseks edastab parlamendi president vastutavale komisjonile arutamiseks kooskõlas kodukorra artikliga 99 või artikli 47 lõikega 1.

6.  Enne hääletust võivad vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest teha ettepaneku, et parlament küsiks Euroopa Liidu Kohtu arvamust rahvusvahelise lepingu kooskõla kohta aluslepingutega. Kui parlament kiidab sellise ettepaneku heaks, lükatakse hääletus edasi, kuni kohus on arvamuse esitanud14.

6.  Enne kui parlament hääletab nõusoleku või arvamuse taotluse üle, võivad vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest teha igal ajal ettepaneku, et parlament paluks Euroopa Liidu Kohtu arvamust rahvusvahelise lepingu kooskõla kohta aluslepingutega.

 

Enne kui parlament ettepaneku üle hääletab, võib president taotleda arvamust õigusasjade eest vastutavalt komisjonilt, kes teavitab parlamenti oma järeldustest.

 

Kui parlament kiidab heaks ettepaneku paluda Euroopa Liidu Kohtu arvamust, lükatakse nõusoleku andmise või arvamuse esitamise hääletus edasi, kuni kohus on arvamuse esitanud.

7.  Parlament esitab arvamuse või annab nõusoleku Euroopa Liidu sõlmitava rahvusvahelise lepingu või finantsprotokolli sõlmimise, pikendamise või muutmise kohta ühel hääletusel antud häälte enamusega. Lepingu või protokolli teksti kohta ei saa esitada muudatusettepanekuid.

7.  Kui parlamendil palutakse anda nõusolek rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks, pikendamiseks või muutmiseks, võtab parlament otsuse vastu ühe hääletusega vastavalt artiklile 99.

 

Kui parlament nõusolekut ei anna, teatab president nõukogule, et lepingut ei saa sõlmida, pikendada või muuta.

 

Ilma et see piiraks artikli 99 lõike 1 b kohaldamist, võib parlament vastutava komisjoni soovituse põhjal otsustada nõusolekumenetluse kohta otsuse tegemise kuni üheks aastaks edasi lükata.

8.  Kui parlamendis vastu võetud arvamus on eitav, palub president nõukogul lepingut mitte sõlmida.

8.  Kui parlamendil palutakse esitada arvamus rahvusvahelise lepingu sõlmimise, pikendamise või muutmise kohta, ei saa lepingu teksti kohta esitada muudatusettepanekuid. Ilma et see piiraks artikli 170 lõike 1 kohaldamist, on muudatusettepanekud nõukogu otsuse eelnõu kohta vastuvõetavad.

 

Kui parlamendis vastu võetud arvamus on eitav, palub president nõukogul lepingut mitte sõlmida.

9.  Kui parlament ei anna rahvusvahelisele lepingule nõusolekut, annab president nõukogule teada, et vastavat lepingut ei saa sõlmida.

 

 

9 a.  Vastutava komisjoni ja kaasatud komisjonide esimehed ja raportöörid kontrollivad ühiselt, et nõukogu, Euroopa Komisjon ja Euroopa Komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja annaksid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 10 parlamendile viivitamata, korrapäraselt ja vajaduse korral konfidentsiaalselt täieliku teabe läbirääkimiste ettevalmistamise, nende käigu ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimiste kõikide etappide kohta, sh teabe läbirääkimisjuhiste eelnõude ja vastuvõetud lõplike läbirääkimisjuhiste kohta, samuti teabe nende lepingute rakendamise kohta.

__________________

 

14 Vt ka artikli 141 tõlgendust.

 

Selgitus

As regards the changes to paragraph 1, they aim to clarify this paragraph, which concerns the monitoring of the steps taken by the other institutions prior to the effective launch of the negotiations. The committees responsible could do this monitoring by:- an INI report (authorised automatically and notified for information to the CCC);- by any other means under these Rules (such as motions for resolutions following debates on statements or on oral questions, etc.).The last two sentences are deleted as superfluous. The scope of Rules 53, 54 and 55 is clearly defined in those Rules. Any committee can do an opinion to INI reports under Rule 53. They can also do opinions under Rules 54 or 55. The acknowledgement of their exclusive or joint competences are not always questioned and settled under Rule 201 (2) (new Rule 201 a). Moreover, referring to the right of asking for opinions under this paragraph, but not under all Rules of procedures where they are applicable may lead to an erroneous “a contrario” type of reasoning.

Paragraph 1 indent 1 is deleted as redundant and not comprehensive (there are also customary practice and obligations taken in the form of unilateral declarations by Commissioners). Similarly,

the second indent of paragraph 1is deleted as it is redundant.

Paragraph 1 a (new) applies even before the Commission asks the Council to approve its negotiating mandate (here in paragraph 2 above). To observe the chronology paragraphs 2 and 3 are inverted.

Paragraph 4 applies during the negotiations and before the conclusion of the international agreement. The change aims to clarify that the committee responsible may draw an INI report (authorised automatically and notified for information to the CCC).To simplify the reading, it is suggested to add the provision concerning the possibility for a political group or at least 40 members to table such a proposal (currently in Rule 134 paragraph 1 and 2).

As regards the changes to paragraph 6, questions concerning the compatibility of an international agreement with the Treaties often touch upon issues – such as subsidiarity, legal basis, the interpretation and application of international law, the legal protection of Parliament’s rights and prerogatives etc. – for which the Committee on Legal Affairs is responsible under Annex VI to the Rules of Procedure. It is therefore appropriate to involve this Committee in the procedure referred to in this provision.

As regards the changes to paragraph 7, the first sentence covers both consultations and consent procedures. In case of consultation, Parliament does not decide in a single vote: amendments to the Council decision are admissible and put to the vote. However, the second sentence is useful only for consultations since, under Rule 99(1), third subparagraph (Rule 99 § 4 new), plenary amendments are never admissible in consent procedures.AFCO WG suggests therefore to re-order paragraphs 7, 8 and 9 in order to address the specificity of the consent and the consultation procedures.Moreover, the reference to "financial protocol[s]" which applies only in this provision shall be deleted. Elsewhere in the Rule, the reference to "international agreement[s]" is deemed sufficient.The third subparagraph is moved here from Rule 99 paragraph 4 second subparagraph. The text is slightly adapted to correspond to the new placement.

Paragraph 9 to be deleted here and moved under paragraph 7.

The new paragraph 9a consists of the text of subparagraph 2 of paragraph 1 which is slightly adapted.

Indeed, the current wording of that subparagraph gives the impression that the EP should be proactive in order for Article 218(10) TFEU to be applied. This is not in line with the Treaties, under which other institutions must inform the EP without specific requests, especially after C-658/11. The wording “…shall jointly supervise/monitor in line with Article 218(10) TFEU that Parliament is provided…” could be suggested.This subparagraph covers all demarches related to the conclusion of international agreements, from the intention to open negotiations to its conclusion and implementation.

Muudatusettepanek    129

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 109

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 109

Artikkel 109

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 218 põhinev menetlus rahvusvaheliste lepingute ajutise kohaldamise, nende kohaldamise peatamise või rahvusvahelise lepinguga loodud organites liidu seisukoha kehtestamise korral

Rahvusvaheliste lepingute ajutine kohaldamine või nende täitmise peatamine või rahvusvahelise lepinguga loodud organites liidu seisukoha kehtestamine

Kui Euroopa Komisjon vastavalt oma kohustustele, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppes, teavitab parlamenti ja nõukogu oma kavatsusest teha ettepanek mingi rahvusvahelise lepingu ajutiseks kohaldamiseks või kohaldamise peatamiseks, tehakse parlamendi istungil avaldus, millele järgneb arutelu. Parlament võib artikli 108 või 113 alusel anda soovitusi.

Kui Euroopa Komisjon või Euroopa Komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teavitab parlamenti ja nõukogu kavatsusest teha ettepanek rahvusvahelise lepingu ajutiseks kohaldamiseks või täitmise peatamiseks, võib parlament paluda nõukogul, Euroopa Komisjonil või Euroopa Komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal teha avaldus, millele järgneb arutelu. Parlament võib esitada vastutava komisjoni raporti alusel või vastavalt artiklile 113 soovitusi, sealhulgas võib parlament paluda nõukogul lepingut ajutiselt mitte kohaldada, kuni parlament ei ole nõusolekut andnud.

Sama korda kohaldatakse siis, kui komisjon teavitab parlamenti ettepanekust, mis käsitleb seisukohti, mille peab liidu nimel vastu võtma rahvusvahelise lepingu alusel loodud organ.

Sama korda kohaldatakse siis, kui Euroopa Komisjon või Euroopa Komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitab seisukohti, mille peab liidu nimel vastu võtma rahvusvahelise lepingu alusel loodud organ.

Selgitus

Pealkirja on lühemaks tehtud, jättes välja viite artiklile 218 (sama artiklit kohaldatakse ka kodukorra artiklis 108 osutatud menetlustele, samas kui käesolev kodukorra artikkel puudutab üksnes artikli 218 lõikeid 9 ja 10). Muudatusega soovitakse viia pealkiri kooskõlla Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikes 9 kasutatud sõnastusega „täitmise peatamine“.

Esimese lõigus tehtud muudatusega soovitakse täpsustada, kes on avalduse autor. „Euroopa Komisjon või Euroopa Komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja“ on lisatud kogu artiklisse, et tekst oleks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9.

Muudatusettepanek    130

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 110

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 110

Artikkel 110

Eriesindajad

Eriesindajad

1.  Kui nõukogu kavatseb nimetada Euroopa Liidu lepingu artikli 33 alusel eriesindaja, palub president vastutava komisjoni taotlusel nõukogul esineda parlamendi ees sellekohase avaldusega ja vastata küsimustele eriesindaja mandaadi, eesmärkide ning muude eriesindaja ülesannete ja rolliga seotud oluliste asjaolude kohta.

1.  Kui nõukogu kavatseb nimetada Euroopa Liidu lepingu artikli 33 alusel eriesindaja, palub president vastutava komisjoni taotlusel nõukogul esineda parlamendi ees sellekohase avaldusega ja vastata küsimustele eriesindaja mandaadi, eesmärkide ning muude eriesindaja ülesannete ja rolliga seotud oluliste asjaolude kohta.

2.  Pärast eriesindaja nimetamist ja enne tema ametlikult ametisse asumist võib paluda eriesindajal esineda avaldusega vastutava komisjoni ees ja vastata küsimustele.

2.  Pärast eriesindaja nimetamist ja enne tema ametlikult ametisse asumist võib paluda eriesindajal esineda avaldusega vastutava komisjoni ees ja vastata küsimustele.

3.  Kolme kuu jooksul pärast eriesindaja ärakuulamist võib vastutav komisjon esitada artikli 134 alusel soovituse, mis on otseselt seotud tehtud avalduse ja antud vastustega.

3.  Vastutav komisjon võib kahe kuu jooksul pärast eriesindaja ärakuulamist esitada nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale otseselt nimetamisega seotud soovitusi.

4.  Eriesindajal palutakse hoida parlamenti täielikult ja regulaarselt kursis oma volituste rakendamisega.

4.  Eriesindajal palutakse hoida parlamenti täielikult ja regulaarselt kursis oma volituste rakendamisega.

5.  Parlament võib paluda nõukogu poolt teatavate poliitiliste küsimustega tegelemiseks ametisse nimetatud eriesindajal esineda avaldusega vastutavas komisjonis või eriesindaja võib ise selleks soovi avaldada.

 

Selgitus

Lõike 3 praegune sõnastus ei ole selge, sest seda lõiget puudutab ainult see osa artiklist 134, mis käsitleb ettepaneku esitamist fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme nimel. Artiklit 113 kohaldatakse alati, kuna selle kohaldamisala hõlmab ühist välis- ja julgeolekupoliitikat. Lõige 5 jäetakse välja, sest see on üleliigne.

Muudatusettepanek    131

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 111

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 111

Artikkel 111

Esindamine rahvusvahelistes suhetes

Esindamine rahvusvahelistes suhetes

1.  Liidu välisdelegatsiooni juhi ametissenimetamise korral võib kandidaadil paluda esineda parlamendi asjakohase organi ees avaldusega ja vastata küsimustele.

1.  Liidu välisdelegatsiooni juhi ametissenimetamise korral võib kandidaadil paluda esineda vastutava komisjoni ees avaldusega ja vastata küsimustele.

2.  Kolme kuu jooksul pärast lõikes 1 nimetatud kuulamist võib vastutav komisjon vastavalt vajadusele võtta vastu resolutsiooni või anda soovituse, mis on otseselt seotud tehtud avalduse ja antud vastustega.

2.  Vastutav komisjon võib kahe kuu jooksul pärast lõikes 1 nimetatud kuulamist võtta vastavalt vajadusele vastu resolutsiooni või anda soovituse, mis on otseselt seotud nimetamisega.

Selgitus

Muudatuse eesmärk on asendada „parlamendi asjakohase organi“ „vastutava komisjoniga“, et viia säte kooskõlla poliitilist vastutust käsitleva avaldusega ja tagada kogu kodukorra tekstis sidus sõnastus.

Muudatusettepanek    132

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 112

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 112

Artikkel 113 a

Parlamendiga konsulteerimine ning parlamendi teavitamine ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames

Parlamendiga konsulteerimine ning parlamendi teavitamine ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames

1.  Kui parlamendiga konsulteeritakse vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 36, edastatakse küsimus vastutavale komisjonile, kes võib kodukorra artikli 113 alusel anda soovitusi.

1.  Kui parlamendiga konsulteeritakse vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 36, edastatakse küsimus vastutavale komisjonile, kes võib kodukorra artikli 113 alusel koostada soovituste projekti.

2.  Asjaomased parlamendikomisjonid püüavad tagada, et Euroopa Komisjoni asepresident ning liidu välissuhete ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja annaks neile regulaarselt ja õigeaegselt teavet liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika arengu ning rakendamise kohta, kulutustega seotud otsuste vastuvõtmise korral kõigi kavandatavate kulutuste kohta ning muude finantsküsimuste kohta, mis on seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamisega. Euroopa Komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja taotlusel võib vastutav komisjon erandkorras võtta vastu otsuse kuulutada oma koosolek kinniseks.

2.  Asjaomased parlamendikomisjonid püüavad tagada, et Euroopa Komisjoni asepresident ning liidu välissuhete ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja annaks neile regulaarselt ja õigeaegselt teavet liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika arengu ning rakendamise kohta, kulutustega seotud otsuste vastuvõtmise korral kõigi kavandatavate kulutuste kohta ning muude finantsküsimuste kohta, mis on seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamisega. Euroopa Komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja taotlusel võib vastutav komisjon erandkorras võtta vastu otsuse kuulutada oma koosolek kinniseks.

3.  Kaks korda aastas korraldatakse arutelu Euroopa Komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja esitatud konsultatsioonidokumendi üle, mis käsitleb ühise välis- ja julgeolekupoliitika, sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhiaspekte ja -valikuid, samuti nende finantsmõju liidu eelarvele. Kohaldatakse artiklis 123 sätestatud menetlust.

3.  Kaks korda aastas korraldatakse arutelu Euroopa Komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja esitatud konsultatsioonidokumendi üle, mis käsitleb ühise välis- ja julgeolekupoliitika, sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhiaspekte ja -valikuid, samuti nende finantsmõju liidu eelarvele. Kohaldatakse artiklis 123 sätestatud menetlust.

(Vt ka tõlgendust artiklis 134.)

 

4.  Euroopa Komisjoni asepresident ja kõrge esindaja kutsutakse osalema igale täiskogu arutelule, millel käsitletakse välis-, julgeoleku- või kaitsepoliitika küsimusi.

4.  Euroopa Komisjoni asepresident ja kõrge esindaja kutsutakse osalema igale täiskogu arutelule, millel käsitletakse välis-, julgeoleku- või kaitsepoliitika küsimusi.

 

(See artikkel viiakse muudetud kujul üle artikli 113 järele ja lisatakse seega uude, 2 a. peatükki).

Selgitus

Tõlgendus on välja jäetud seetõttu, et selle viite otstarve ei ole selge. Ainus tõlgendus artiklis 134 on seotud selle lõikega 3. See puudutab raporteid, mitte resolutsiooni ettepanekuid vastavalt artiklile 123.

Muudatusettepanek    133

Euroopa Parlamendi kodukord

III osa – 2 a. peatükk – pealkiri (uus)

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

2 A. PEATÜKK

 

SOOVITUSED LIIDU VÄLISTEGEVUSE KOHTA

 

(Lisada enne artiklit 113)

Muudatusettepanek    134

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 113

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 113

Artikkel 113

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames antavad soovitused

Soovitused liidu välispoliitika kohta

1.  Ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas vastutav komisjon võib oma vastutusala piires esimeeste konverentsi loal või artikli 134 kohase ettepaneku alusel välja töötada soovitusi nõukogule.

1.  Vastutav komisjon võib koostada nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale soovituste projekte teemadel, mis kuuluvad Euroopa Liidu lepingu V jaotise alla (liidu välistegevus) või juhtudel, kui artikli 108 kohaldamisalasse kuuluvat rahvusvahelist lepingut ei ole parlamendile edastatud või kui parlamenti ei ole sellest vastavalt artiklile 109 teavitatud.

2.  Kiireloomulistel juhtudel võib lõikes 1 nimetatud loa anda president, kes võib ühtlasi anda loa asjaomase komisjoni erakorralise koosoleku pidamiseks.

2.  Kiireloomulistel juhtudel võib president anda loa asjaomase komisjoni erakorralise koosoleku pidamiseks.

3.  Soovitused tuleb panna hääletusele kirjaliku tekstina ja nende vastuvõtmise käigus ei kohaldata artiklit 158 ning on lubatud esitada suulisi muudatusettepanekuid.

3.  Soovituse projektide vastuvõtmise menetluse käigus tuleb parlamendikomisjonis panna hääletusele kirjalik tekst.

Artikli 158 kohaldamise võib välistada ainult parlamendikomisjonis ja ainult kiireloomulise juhtumi puhul. Parlamendikomisjoni koosolekul, mida ei ole kuulutatud kiireloomuliseks, ja täiskogu istungil ei tohi artikli 158 sätetest kõrvale kalduda.

 

Säte, mis lubab esitada suulisi muudatusettepanekuid, tähendab, et parlamendiliikmed ei saa esitada komisjonis suuliste muudatusettepanekute hääletusele panemise kohta vastuväiteid.

 

 

3 a.  Lõikes 2 osutatud kiireloomulistel juhtudel ei kohaldata parlamendikomisjonis artiklit 158 ning on lubatud esitada suulisi muudatusettepanekuid. Parlamendiliikmed ei saa esitada vastuväiteid suuliste muudatusettepanekute komisjonis hääletusele panemise kohta.

4.  Sellisel viisil välja töötatud soovitused võetakse järgmise osaistungjärgu päevakorda. Kui president teeb otsuse asja kiireloomulisuse kohta, võib soovitused lisada juba käimasoleva osaistungjärgu päevakorda. Soovitused loetakse vastuvõetuks, kui vähemalt 40 parlamendiliiget ei ole esitanud enne osaistungjärgu algust nende kohta kirjalikku vastuväidet. Vastuväidete esitamise korral lisatakse komisjoni soovitused aruteluks ja hääletuseks sama osaistungjärgu päevakorda. Fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget võivad esitada muudatusettepanekuid.

4.  Parlamendikomisjoni koostatud soovituste projekt võetakse järgmise osaistungjärgu päevakorda. Kui president teeb otsuse asja kiireloomulisuse kohta, võib soovitused lisada juba käimasoleva osaistungjärgu päevakorda.

 

4 a.  Soovitused loetakse vastuvõetuks, kui vähemalt 40 parlamendiliiget ei ole esitanud enne osaistungjärgu algust nende kohta kirjalikku vastuväidet. Vastuväite esitamise korral lisatakse komisjoni soovituste projekt sama osaistungjärgu päevakorda. Soovituste üle toimub arutelu ja kõik muudatusettepanekud, mille on esitanud fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget, pannakse hääletusele.

Selgitus

The changes to the title aim to extend the scope of Rule 113, so as to align it with the broader scope of Rule 134; moreover, Rule 113 is merged with Rule 134 and a a new chapter concerning EP recommendations on the Union’s external action is created. Consequently, Rule 134 is to be deleted.

As regards the changes to paragraph 1, it is suggested to also include the Commission among the possible “addressees” of an EP recommendation.

The deletion in paragraph 3 subparagraph 1 is proposed because this is the only reference in the Rules to "oral amendments". All other references are made in interpretations (in particular, the interpretation to Rule 169 gives the oral amendments equivalent status to the amendments not distributed in all languages).However, the interpretation which follows paragraph 3,is deleted and merged, with slight adaptations, with the provision of paragraph 3 a (new); it acknowledges the specifcity of the CFSP area and the high probability of urgent matters which would justify the a derogation for putting "oral amendments" to vote.

Muudatusettepanek    135

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 114

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 114

Artikkel 114

Inimõiguste rikkumine

Inimõiguste rikkumine

Igal osaistungjärgul võib iga vastutav komisjon selleks luba taotlemata esitada vastavalt artikli 113 lõikes 4 sätestatud menetlusele resolutsiooni ettepaneku inimõiguste rikkumise juhtumite kohta maailmas.

Igal osaistungjärgul võib iga vastutav komisjon selleks luba taotlemata esitada vastavalt artikli 113 lõigetes 4 ja 4 a sätestatud menetlusele resolutsiooni ettepaneku inimõiguste rikkumise juhtumite kohta maailmas.

Muudatusettepanek    136

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 115

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 115

Artikkel 115

Parlamendi tegevuse läbipaistvus

Parlamendi tegevuse läbipaistvus

1. Parlament tagab kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 1 teise lõiguga, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 15 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 42 oma tegevuse suurima võimaliku läbipaistvuse.

1. Parlament tagab kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 1 teise lõiguga, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 15 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 42 oma tegevuse suurima võimaliku läbipaistvuse.

2.  Parlamendis toimuvad arutelud on avalikud.

2.  Parlamendis toimuvad arutelud on avalikud.

3.  Parlamendikomisjonide koosolekud on reeglina avalikud. Hiljemalt koosoleku päevakorra vastuvõtmise ajal võivad komisjonid otsustada jaotada koosoleku päevakorra avalikul ja kinnisel koosolekul käsitletavateks punktideks. Kui parlamendikomisjoni koosolek on kinnine, võib komisjon kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõigetega 1–4 teha üldsusele kättesaadavaks koosoleku dokumendid ja protokolli. Konfidentsiaalsusnõuete rikkumise korral kohaldatakse artiklit 166.

3.  Parlamendikomisjonide koosolekud on üldjuhul avalikud. Hiljemalt koosoleku päevakorra vastuvõtmise ajal võivad komisjonid otsustada jaotada koosoleku päevakorra avalikul ja kinnisel koosolekul käsitletavateks punktideks. Kui parlamendikomisjoni koosolek on kinnine, võib komisjon otsustada teha koosoleku dokumendid üldsusele kättesaadavaks.

4.  Puutumatusega seotud menetlusi käsitlevate taotluste läbivaatamine vastutavas komisjonis artikli 9 alusel toimub alati kinnisel koosolekul.

 

Selgitus

Lõiget 3 on muudetud üksnes selleks, et sõnastus täpsemaks muuta. Ristviide määruse 1049 artiklile 4 ei ole õiguslikult põhjendatud. Konfidentsiaalsusnõude rikkumist käsitletakse juba artiklites 11 ja 166, mistõttu ei ole seda vaja käesolevas sättes korrata.

Lõige 4 on välja jäetud, sest seda küsimust tuleks käsitleda vastavalt artikli 9 lõikele 10 ning põhimõtetele, mis on kehtestatud kooskõlas artikli 9 lõikega 12.

Muudatusettepanek    137

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 116

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 116

Artikkel 116

Üldsuse juurdepääs dokumentidele

Üldsuse juurdepääs dokumentidele

1.  Kõigil liidu kodanikel ning kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 15 alusel õigus tutvuda parlamendi dokumentidega, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud põhimõtete, tingimuste ja piirangutega ning kooskõlas kodukorras sätestatud eritingimustega.

1.  Kõigil liidu kodanikel ning kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 15 alusel õigus tutvuda parlamendi dokumentidega, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud põhimõtete, tingimuste ja piirangutega.

Võimaluse korral tagatakse juurdepääs parlamendi dokumentidele samadel põhimõtetel ka teistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

Võimaluse korral tagatakse juurdepääs parlamendi dokumentidele samadel põhimõtetel ka teistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

Määrus (EÜ) nr 1049/2001 avaldatakse teavitamise eesmärgil koos parlamendi kodukorraga15.

 

2.  Dokumentidele juurdepääsu mõttes tähistab väljend „parlamendi dokument” määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 3 punkti a tähenduses teksti, mille on koostanud või saanud kodukorra I osa 2. peatükis nimetatud parlamendi volitatud ametnikud, parlamendi juhtorganid, parlamendikomisjonid, parlamentidevahelised delegatsioonid või parlamendi peasekretariaat.

2.  Dokumentidele juurdepääsu mõttes tähistab väljend „parlamendi dokument” määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 3 punkti a tähenduses teksti, mille on koostanud või saanud kodukorra I osa 2. peatükis nimetatud parlamendi volitatud ametnikud, parlamendi juhtorganid, parlamendikomisjonid, parlamentidevahelised delegatsioonid või parlamendi peasekretariaat.

Üksikute parlamendiliikmete või fraktsioonide koostatud dokumendid on dokumentidele juurdepääsu mõttes parlamendi dokumendid, kui need on parlamendile esitatud kooskõlas kodukorraga.

Vastavalt Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artiklile 4 on üksikute parlamendiliikmete või fraktsioonide koostatud dokumendid juurdepääsu mõttes parlamendi dokumendid ainult siis, kui need on parlamendile esitatud kooskõlas kodukorraga.

Juhatus võtab vastu eeskirjad, et tagada parlamendi kõikide dokumentide registreerimine.

Juhatus võtab vastu eeskirjad, et tagada parlamendi kõikide dokumentide registreerimine.

3.  Parlament seab sisse parlamendi dokumentide registri. Seadusandlikele dokumentidele ja teatavatele muudele dokumendiliikidele võimaldatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1049/2001 registri kaudu vahetu juurdepääs. Võimaluse korral lisatakse registrisse viited muudele parlamendi dokumentidele.

3.  Parlament seab sisse parlamendi dokumentide avaliku registri veebisaidi. Seadusandlikele dokumentidele ja teatavatele muudele dokumendiliikidele võimaldatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1049/2001parlamendi avaliku registri veebisaidi kaudu vahetu juurdepääs. Võimaluse korral lisatakse avaliku registri veebisaidile viited muudele parlamendi dokumentidele.

Juhatus võtab vastu nimekirja dokumendiliikidest, millele on vahetu juurdepääs, ning see avaldatakse parlamendi veebisaidil. Nimekiri ei piira juurdepääsu dokumentidele, mis ei kuulu selles loetletud dokumendiliikide hulka. Sellised dokumendid on kättesaadavad kirjaliku taotluse alusel.

Juhatus võtab vastu nimekirja dokumendiliikidest, millele on parlamendi avaliku registri veebisaidi kaudu vahetu juurdepääs, ning see avaldatakse parlamendi avaliku registri veebisaidil. Nimekiri ei piira juurdepääsu dokumentidele, mis ei kuulu selles loetletud dokumendiliikide hulka. Sellised dokumendid võib teha kättesaadavaks kirjaliku taotluse alusel kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1049/2001.

Juhatus võib kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1049/2001 võtta vastu dokumentidele juurdepääsu reguleerivad eeskirjad, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Juhatus võtab vastavalt määrusele (EÜ) nr 1049/2001 vastu dokumentidele juurdepääsu reguleerivad eeskirjad, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

4.  Juhatus määrab kindlaks organid, mille ülesanne on esialgsete juurdepääsutaotluste läbivaatamine (määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikkel 7), ja võtab vastu otsused kordustaotluste (määruse artikkel 8) ning tundliku sisuga dokumentidele juurdepääsu taotluste kohta (määruse artikkel 9).

4.  Juhatus määrab kindlaks organid, mille ülesanne on esialgsete juurdepääsutaotluste läbivaatamine (määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikkel 7) ning otsuste vastuvõtmine kordustaotluste (määruse artikkel 8) ja tundliku sisuga dokumentidele juurdepääsu taotluste kohta (määruse artikkel 9).

5.  Esimeeste konverents nimetab määruse (EÜ) 1049/2001 artikli 15 lõike 2 alusel moodustatud institutsioonidevahelisse komisjoni parlamendi esindajad.

 

6.  Dokumentidele juurdepääsu taotluste käsitlemise järelevalve eest vastutab üks asepresidentidest.

6.  Dokumentidele juurdepääsu taotluste käsitlemise järelevalve eest vastutab üks asepresidentidest.

 

6 a.  Juhatus võtab vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 17 lõikes 1 osutatud aastaaruande.

7.  Parlamendi vastutav komisjon koostab juhatuselt ja muudest allikatest saadud teabe põhjal määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklis 17 nimetatud aastaaruande ning esitab selle täiskogule.

7.  Parlamendi vastutav komisjon kontrollib korrapäraselt parlamendi tegevuse läbipaistvust ja esitab täiskogule aruande oma järelduste ja soovitustega.

Vastutav komisjon kontrollib ja hindab ka aruandeid, mille on määruse artikli 17 alusel vastu võtnud teised institutsioonid või asutused.

Vastutav komisjon võib kontrollida ja hinnata ka aruandeid, mille on määruse artikli 17 alusel vastu võtnud teised institutsioonid või asutused.

 

7 a.  Esimeeste konverents nimetab parlamendi esindajad määruse (EÜ) 1049/2001 artikli 15 lõike 2 alusel moodustatud institutsioonidevahelisse komisjoni.

__________________

 

15 Vt XIV lisa.

 

Selgitus

The changes to paragraph 1, subparagraph 1 are necessary as the Rules of Procedure may not restrict public access rights under Regulation 1049/2001.

As regards the deletion of paragraph 1, subparagraph 3, this annex is deleted since from a legal and procedural point of view it is not an annex. The Regulation would however be included in a compendium of legal acts, easily accessible to MEPs and other persons.

The changes to paragraph 2, subparagraph 2, reflect the ‘raison d’être’ of this rule. A document is "tabled" when it enters into the EP administrative circuit.

The changes to paragraph 3, subparagraph 2, clarify the relevant “register”; the use of “shall” would imply an obligation to disclose, but an exception under Article 4 of Regulation 1049 might apply; therefore “may” is more appropriate.

Paragraph 3, subparagraph 3, is updated as the rules have already been adopted (adopting them is an obligation under Regulation 1049/2001).

Paragraph 5 is deleted here and reinserted as paragraph 8 (new).

The changes to paragraph 7 and the addition of 6 a (new) adjust the the text to standard practice according to which the Bureau endorses yearly a technical/administrative report whereas the LIBE Committee prepares biannual reports (EP Institutional report on the implementation of Regulation 1049/2001; such reports were adopted in 2009, 2011, 2013, and 2016). It is therefore suggested to clarify that the adoption of the technical report is ensured by the Bureau whereas LIBE is competent for the institutional/political report, which may be based on the findings of the technical reports.Article 17(1) of Regulation (EC) No 1049/2001 reads as follows: "1. Each institution shall publish annually a report for the preceding year including the number of cases in which the institution refused to grant access to documents, the reasons for such refusals and the number of sensitive documents not recorded in the register."

Muudatusettepanek    138

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 116 a (uus)

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

Artikkel 116 a

 

Pääs parlamendi ruumidesse

 

1.  Läbipääsulube parlamendiliikmetele, nende assistentidele ja kolmandatele isikutele antakse välja vastavalt juhatuse kehtestatud eeskirjale. Eeskiri reguleerib ka läbipääsulubade kasutamist ja äravõtmist.

 

2.  Läbipääsulube ei anta parlamendiliikme lähikonda kuuluvatele isikutele, kes kuuluvad Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni kokkuleppe (läbipaistvusregistri kohta organisatsioonidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegelevad ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega)1a kohaldamisalasse.

 

3.  Läbipaistvusregistrisse kantud üksused ja nende esindajad, kellele on antud Euroopa Parlamendi pikaajaline läbipääsuluba, peavad järgima:

 

  kokkuleppele lisatud registreeritute käitumisjuhendit;

 

  kokkuleppes sätestatud korda ja muid kohustusi ning

 

  käesoleva artikli rakendussätteid.

 

Ilma et see piiraks pikaajaliste läbipääsulubade äravõtmise või ajutise deaktiveerimise üldeeskirjade kohaldamist ning välja arvatud juhul, kui on mõjuvaid põhjuseid luba mitte ära võtta või seda deaktiveerida, võtab peasekretär kvestorite nõusolekul pikaajalise läbipääsuloa ära või deaktiveerib selle, kui loa omanik on läbipaistvusregistrist kustutatud registreeritute käitumisjuhendi rikkumise tõttu või kui ta on raskelt rikkunud käesoleva lõikes sätestatud kohustusi või kui ta on keeldunud ilma piisava põhjenduseta järgimast ametlikku korraldust tulla kuulamisele või komisjoni koosolekule või teha uurimiskomisjoniga koostööd.

 

4.  Kvestorid võivad otsustada, millisel määral kohaldatakse lõikes 2 osutatud käitumisjuhendit isikute suhtes, kellel on pikaajaline läbipääsuluba, kuid kes ei kuulu kokkuleppe kohaldamisalasse.

 

5.  Juhatus kehtestab peasekretäri ettepanekul meetmed, mida on registri loomist käsitleva kokkuleppe kohaselt vaja läbipaistvusregistri kasutusele võtmiseks.

 

__________________

 

1a ELT L 277, 19.9.2014, lk 11.

Selgitus

Uus artikkel on lisatud selleks, et osutada läbipaistvusregistrile.

Muudatusettepanek    139

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 117

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 117

Artikkel 117

Euroopa Komisjoni presidendi valimine

Euroopa Komisjoni presidendi valimine

1.  Kui Euroopa Ülemkogu esitab Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi, palub parlamendi president kandidaadil esineda parlamendi ees avaldusega ja tutvustada oma poliitilisi eesmärke. Tema avaldusele järgneb arutelu.

1.  Kui Euroopa Ülemkogu esitab Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi, palub parlamendi president kandidaadil esineda parlamendi ees avaldusega ja tutvustada oma poliitilisi eesmärke. Tema avaldusele järgneb arutelu.

Euroopa Ülemkogu kutsutakse arutelust osa võtma.

Euroopa Ülemkogu kutsutakse arutelust osa võtma.

2.  Parlament valib Euroopa Komisjoni presidendi koosseisu häälteenamusega.

2.  Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikele 7 valib parlament Euroopa Komisjoni presidendi koosseisu häälteenamusega.

Hääletus on salajane.

Hääletus on nimeline.

3.  Kui kandidaat osutub valituks, teatab president sellest nõukogule ning palub nõukogul ja Euroopa Komisjoni ametisseastuval presidendil seada vastastikusel kokkuleppel üles kandidaadid komisjoni liikmete ametikohtadele.

3.  Kui kandidaat osutub valituks, teatab president sellest nõukogule ning palub nõukogul ja Euroopa Komisjoni ametisseastuval presidendil seada vastastikusel kokkuleppel üles kandidaadid komisjoni liikmete ametikohtadele.

4.  Kui kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, palub president Euroopa Ülemkogul esitada ühe kuu jooksul uue kandidaadi, kes valitakse sama korra kohaselt.

4.  Kui kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, palub president Euroopa Ülemkogul esitada ühe kuu jooksul uue kandidaadi, kes valitakse sama korra kohaselt.

Selgitus

Muudatusettepanek    140

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 118

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 118

Artikkel 118

Euroopa Komisjoni valimine

Euroopa Komisjoni valimine

 

-1.  President palub Euroopa Komisjoni ametisseastuval presidendil parlamenti teavitada, kuidas ta kavatseb kavandatavas volinike kolleegiumis vastutusalad jaotada, lähtudes oma poliitilistest suunistest.

1.  Pärast nõupidamist Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendiga palub parlamendi president kandidaatidel, kelle Euroopa Komisjoni ametisseastuv president ja nõukogu on volinike ametikohtadele üles seadnud, esineda asjaomaste parlamendikomisjonide ees. Need kuulamised on avalikud.

1.  Pärast nõupidamist Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendiga palub parlamendi president kandidaatidel, kelle Euroopa Komisjoni ametisseastuv president ja nõukogu on volinike ametikohtadele üles seadnud, esineda asjaomaste parlamendikomisjonide või organite ees.

 

1 a.  Kuulamised viiakse läbi parlamendikomisjonides.

 

Erandkorras võib kuulamine toimuda teistsuguses vormis, kui volinikukandidaadil on peamiselt horisontaalsed kohustused, tingimusel et kuulamisel osaleb ka vastutav komisjon. Kuulamised on avalikud.

2.  President võib kutsuda Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendi parlamenti teavitama, kuidas ta kavatseb oma poliitilistest suunistest lähtudes jaotada vastutusalad kavandatavas volinike kolleegiumis.

 

3.  Asjaomane parlamendikomisjon või -komisjonid paluvad volinikukandidaadil esineda avaldusega ja vastata küsimustele. Kuulamised korraldatakse nii, et volinikukandidaat saab avaldada parlamendile kogu asjakohase teabe. Kuulamiste korraldamist käsitlevad sätted kehtestatakse kodukorra lisana16.

3.  Asjaomane parlamendikomisjon või -komisjonid paluvad volinikukandidaadil esineda avaldusega ja vastata küsimustele. Kuulamised korraldatakse nii, et volinikukandidaat saab avaldada parlamendile kogu asjakohase teabe. Kuulamiste korraldamist käsitlevad sätted kehtestatakse kodukorra lisana16.

4.  Euroopa Komisjoni ametisseastuv president tutvustab volinike kolleegiumi ja selle programmi parlamendi istungil, millest kutsutakse osa võtma Euroopa Ülemkogu eesistuja ja nõukogu eesistuja. Tema avaldusele järgneb arutelu.

4.  Euroopa Komisjoni ametisseastuval presidendil palutakse tutvustada volinike kolleegiumi ja selle programmi parlamendi istungil, millest kutsutakse osa võtma Euroopa Ülemkogu eesistuja ja nõukogu eesistuja. Tema avaldusele järgneb arutelu.

5.  Arutelu lõppedes võib iga fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget esitada resolutsiooni ettepaneku. Kohaldatakse artikli 123 lõikeid 3, 4 ja 5.

5.  Arutelu lõppedes võib iga fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget esitada resolutsiooni ettepaneku. Kohaldatakse artikli 123 lõikeid 3 – 5 b.

Pärast resolutsiooni ettepaneku hääletust valib parlament Euroopa Komisjoni koosseisu või lükkab selle tagasi antud häälte enamusega.

 

Hääletus on nimeline.

 

Parlament võib lükata hääletuse edasi järgmisele istungile.

 

 

5 a.  Pärast hääletust resolutsiooni ettepaneku üle valib parlament Euroopa Komisjoni koosseisu või lükkab selle tagasi antud häälte enamusega, hääletades nimeliselt. Parlament võib lükata hääletuse edasi järgmisele istungile.

6.  President teatab nõukogule Euroopa Komisjoni valimisest või tagasilükkamisest.

6.  President teatab nõukogule Euroopa Komisjoni valimisest või tagasilükkamisest.

7.   Kui Euroopa Komisjoni ametiaja jooksul jagatakse vastutusalad olulisel määral ümber, täidetakse vaba ametikoht või pärast uue liikmesriigi ühinemist nimetatakse ametisse uus volinik, kutsutakse asjaomased volinikud lõike 3 kohaselt esinema parlamendikomisjonidesse, mis vastutavad vastavate valdkondade eest.

7.  Kui Euroopa Komisjoni ametiaja jooksul jagatakse vastutusalad olulisel määral ümber või muudetakse komisjoni koosseisu, kutsutakse asjaomased volinikud või volinikukandidaadid kuulamisele, mis toimub vastavalt lõigetele 1a ja 3.

 

7 a.  Kui voliniku vastutusala või finantshuvid tema ametiaja jooksul muutuvad, peab parlament seda kontrollima kooskõlas XVI lisaga.

 

Kui voliniku ametiaja jooksul tuvastatakse huvide konflikt ja Euroopa Komisjoni president ei täida selle lahendamiseks parlamendi soovitusi, võib parlament paluda Euroopa Komisjoni presidendil avaldada kõnealusele volinikule Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe punkti 5 kohaselt umbusaldust ning kui see on asjakohane, võtta meetmeid, millega jätta see volinik Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 245 teise lõigu kohaselt ilma õigusest saada pensioni või muid seda asendavaid soodustusi.

_______________

 

16 Vt XVI lisa.

 

Selgitus

The changes to this Rule transpose the principle set out in paragraph 5 of the EP resolution of 8 September 2015 on procedures and practices regarding Commissioner hearings.

Paragraph 2 of Rule 118 becomes paragraph 1 and "may" is replaced by "shall", since it corresponds to standard practice the last three subparagraphs of paragraph 5 are re-grouped into a new paragraph (5a)in order to facilitate the reading and the interpretation.

In paragraph 7, the reference to a new MS is deleted as it is not accurate given that the same procedure applies to any new Commissioner (resignation, new accession or other circumstances.)

Muudatusettepanek    141

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 118 a (uus)

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

Artikkel 118 a

 

Mitmeaastane programmitöö

 

Uue komisjoni ametissenimetamisel vahetavad parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon vastavalt paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 5 arvamusi ja lepivad kokku ühistes järeldustes mitmeaastase programmitöö kohta.

 

Sel eesmärgil ning enne läbirääkimisi nõukogu ja Euroopa Komisjoniga mitmeaastase programmitöö ühiste järelduste üle, korraldab president esimeeste konverentsiga arvamuste vahetuse, et käsitleda peamisi poliitikaeesmärke ja prioriteete uuel ametiajal. Arvamuste vahetuses võetakse muu hulgas arvesse Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendi esitatud prioriteete, samuti volinikukandidaatide vastuseid artiklis 118 sätestatud kuulamistel.

 

Enne ühistele järeldustele alla kirjutamist taotleb president esimeeste konverentsi nõusolekut.

Muudatusettepanek    142

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 119

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 119

Artikkel 119

Euroopa Komisjonile umbusalduse avaldamise ettepanek

Euroopa Komisjonile umbusalduse avaldamise ettepanek

1.  Kümnendik parlamendi koosseisust võib esitada presidendile ettepaneku avaldada Euroopa Komisjonile umbusaldust.

1.  Kümnendik parlamendi koosseisust võib esitada presidendile ettepaneku avaldada Euroopa Komisjonile umbusaldust. Kui umbusaldushääletus on toimunud eelneva kahe kuu jooksul, võib uue umbusalduse avaldamise ettepaneku esitada ainult juhul, kui selle esitab viiendik parlamendiliikmetest.

2.  Ettepanek kannab nime „umbusalduse avaldamise ettepanek” ja see peab olema põhjendatud. Ettepanek edastatakse Euroopa Komisjonile.

2.  Ettepanek kannab nime „umbusalduse avaldamise ettepanek“ ja selles peavad olema esitatud põhjendused. Ettepanek edastatakse Euroopa Komisjonile.

3.  President teatab parlamendiliikmetele umbusalduse avaldamise ettepaneku esitamisest kohe pärast selle saamist.

3.  President teatab parlamendiliikmetele umbusalduse avaldamise ettepaneku esitamisest kohe pärast selle saamist.

4.  Umbusalduse avaldamise arutelu ei või toimuda varem kui 24 tundi pärast seda, kui parlamendiliikmetele teatati umbusalduse avaldamise ettepaneku esitamisest.

4.  Umbusalduse avaldamise arutelu ei või toimuda varem kui 24 tundi pärast seda, kui parlamendiliikmetele teatati umbusalduse avaldamise ettepaneku esitamisest.

5.  Ettepaneku hääletus on nimeline ja see ei või toimuda varem kui 48 tundi pärast arutelu algust.

5.  Ettepaneku hääletus on nimeline ja see ei või toimuda varem kui 48 tundi pärast arutelu algust.

6.  Arutelu ja hääletus toimuvad hiljemalt ettepaneku esitamisele järgneva osaistungjärgu jooksul.

6.  Ilma et see piiraks lõigete 4 ja 5 kohaldamist, toimuvad arutelu ja hääletus hiljemalt ettepaneku esitamisele järgneva osaistungjärgu jooksul.

7.  Umbusalduse avaldamise ettepanek võetakse vastu antud häälte kahekolmandikulise enamusega ja parlamendi koosseisu häälteenamusega. Hääletustulemusest teatatakse nõukogu eesistujale ja Euroopa Komisjoni presidendile.

7.  Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 234 võetakse umbusalduse avaldamise ettepanek vastu antud häälte kahekolmandikulise enamusega ja parlamendi koosseisu häälteenamusega. Hääletustulemusest teatatakse nõukogu eesistujale ja Euroopa Komisjoni presidendile.

Selgitus

Lõikes 6 tehtud muudatus on tehniline täpsustus Brüsseli lühikeste osaistungjärkude tarvis.

Muudatusettepanek    143

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 120

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 120

Artikkel 120

Euroopa Liidu Kohtu kohtunike ja kohtujuristide nimetamine

Euroopa Liidu Kohtu kohtunike ja kohtujuristide nimetamine

Parlament nimetab vastutava komisjoni ettepaneku alusel oma esindaja seitsmest liikmest koosnevasse komiteesse, mille ülesanne on kontrollida kandidaatide sobivust Euroopa Liidu Kohtu ja Üldkohtu kohtuniku või kohtujuristi ametikohale.

Parlament nimetab vastutava komisjoni ettepaneku alusel oma esindaja seitsmest liikmest koosnevasse komiteesse, mille ülesanne on kontrollida kandidaatide sobivust Euroopa Liidu Kohtu ja Üldkohtu kohtuniku või kohtujuristi ametikohale. Vastutav komisjon valib esindaja kandidaadi lihthäälteenamusega. Selleks koostavad komisjoni koordinaatorid kandidaatide nimekirja.

Selgitus

Käesolev muudatus viib artikli 120 kooskõlla kehtiva tavaga.

Muudatusettepanek    144

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 121

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 121

Artikkel 121

Kontrollikoja liikmete ametissenimetamine

Kontrollikoja liikmete ametissenimetamine

1.  Kontrollikoja liikme kohtadele ülesseatud kandidaatidel palutakse esineda avaldusega vastutava parlamendikomisjoni ees ja vastata parlamendiliikmete küsimustele. Vastutav komisjon hääletab iga kandidaadi üle eraldi salajasel hääletusel.

1.  Kontrollikoja liikme kohtadele ülesseatud kandidaatidel palutakse esineda avaldusega vastutava parlamendikomisjoni ees ja vastata parlamendiliikmete küsimustele. Vastutav komisjon hääletab iga kandidaadi üle eraldi salajasel hääletusel.

2.  Vastutav komisjon esitab parlamendile soovituse, kas ülesseatud kandidaadid heaks kiita või mitte, tehes seda raporti vormis, milles on esitatud ettepanek iga kandidaadi kohta eraldi.

2.  Vastutav komisjon esitab parlamendile soovituse selle kohta, kas ülesseatud kandidaat heaks kiita või mitte.

3.  Hääletus toimub täiskogul kahe kuu jooksul pärast kandidaatide ülesseadmist, kui parlament ei otsusta vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme taotlusel teisiti. Parlament hääletab iga kandidaadi üle eraldi salajasel hääletusel ja teeb otsused antud häälte enamusega.

3.  Hääletus toimub täiskogul kahe kuu jooksul pärast kandidaatide ülesseadmist, kui parlament ei otsusta vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme taotlusel teisiti. Parlament hääletab iga kandidaadi üle eraldi salajasel hääletusel.

4.  Kui parlament lükkab mõne kandidatuuri tagasi, palub president nõukogul selle kandidatuuri tagasi võtta ja esitada parlamendile uus kandidaat.

4.  Kui parlament lükkab mõne kandidatuuri tagasi, palub president nõukogul selle kandidatuuri tagasi võtta ja esitada parlamendile uus kandidaat.

Muudatusettepanek    145

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 122

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 122

Artikkel 122

Euroopa Keskpanga juhatuse liikmete ametissenimetamine

Euroopa Keskpanga juhatuse liikmete ametissenimetamine

1.  Euroopa Keskpanga presidendi kohale ülesseatud kandidaadil palutakse esineda avaldusega parlamendi vastutava komisjoni ees ja vastata parlamendiliikmete küsimustele.

1.  Euroopa Keskpanga presidendi, asepresidendi või juhatuse liikme kohale ülesseatud kandidaadil palutakse esineda avaldusega parlamendi vastutava komisjoni ees ja vastata parlamendiliikmete küsimustele.

2.  Vastutav komisjon esitab parlamendile soovituse selle kohta, kas ülesseatud kandidaat heaks kiita või mitte.

2.  Vastutav komisjon esitab parlamendile soovituse selle kohta, kas ülesseatud kandidaat heaks kiita või mitte.

3.   Hääletus toimub kahe kuu jooksul pärast kandidaadi ülesseadmist, kui parlament ei otsusta vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme taotlusel teisiti.

3.  Hääletus toimub kahe kuu jooksul pärast kandidaadi ülesseadmist, kui parlament ei otsusta vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme taotlusel teisiti. Parlament hääletab iga kandidaadi üle eraldi salajasel hääletusel.

4.   Kui parlament lükkab kandidatuuri tagasi, palub president nõukogul selle kandidatuuri tagasi võtta ja esitada parlamendile uus kandidaat.

4.  Kui parlament lükkab mõne kandidatuuri tagasi, palub president selle kandidatuuri tagasi võtta ja esitada parlamendile uue kandidaadi.

5.   Sama menetlust rakendatakse Euroopa Keskpanga asepresidendi ja teiste Euroopa Keskpanga juhatuse liikmete ametissenimetamisel.

 

Selgitus

The change in paragraph 1 aims to clarify that the procedure should be followed (and is actually followed) with regard to all members of the ECB Executive Board (cf. current § 5).

In paragraph 4, the words "the President shall ask the Council to withdraw its nomination and to submit a new nomination to Parliament" imply that Parliament is consulted by the Council. However, the wording of Article 283(2) TFEU is not clear in this respect.Where the EN wording of this Treaty provision might leave some doubt, the FR version clearly provides for a consultation by the European Council: "sont nommés par le Conseil européen ..., sur recommandation du Conseil et après consultation du Parlement européen".However, according to the DE version, Parliament is indeed consulted by the Council.Therefore Rule122 §4 has been reformulated so as to correspond with both versions.

§ 5.See suggested changes to §1

Muudatusettepanek    146

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 122 a (uus)

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

Artikkel 122 a

 

Ametissenimetamised majandusjuhtimise organites

 

1.  Käesolevat artiklit kohaldatakse järgmiste ametissenimetamiste korral:

 

  ühtse järelevalvemehhanismi järelevalvenõukogu esimees ja aseesimees;

 

  ühtse kriisilahenduskorra Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimees, aseesimees ja täiskohaga liikmed;

 

  Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) eesistujad ja tegevdirektorid; ning

 

  Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tegevdirektor ja tegevdirektori asetäitja.

 

2.  Igal kandidaadil palutakse esineda avaldusega parlamendi vastutava komisjoni ees ja vastata parlamendiliikmete küsimustele.

 

3.  Vastutav komisjon esitab parlamendile iga ametissenimetamise ettepaneku kohta soovituse.

 

4.  Hääletus toimub kahe kuu jooksul pärast ametissenimetamise ettepaneku esitamist, kui parlament ei otsusta vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme taotlusel teisiti. Parlament hääletab iga ametissenimetamise üle eraldi salajasel hääletusel.

 

5.  Kui parlament lükkab mõne ametissenimetamise ettepaneku tagasi, palub president selle tagasi võtta ja esitada parlamendile uue ettepaneku.

Muudatusettepanek    147

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 123

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 123

Artikkel 123

Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu avaldused

Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu avaldused

1.  Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu liikmed võivad igal ajal paluda parlamendi presidendilt luba avalduse tegemiseks. Euroopa Ülemkogu eesistuja teeb pärast iga Euroopa Ülemkogu kohtumist avalduse. Parlamendi president otsustab, millal võib avalduse teha ning kas sellele järgneb põhjalik arutelu või võivad parlamendiliikmed 30 minuti jooksul esitada lühikesi ja täpselt sõnastatud küsimusi.

1.  Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu liikmed võivad igal ajal paluda parlamendi presidendilt luba avalduse tegemiseks. Euroopa Ülemkogu eesistuja teeb pärast iga Euroopa Ülemkogu kohtumist avalduse. Parlamendi president otsustab, millal võib avalduse teha ning kas sellele järgneb põhjalik arutelu või võivad parlamendiliikmed 30 minuti jooksul esitada lühikesi ja täpselt sõnastatud küsimusi.

2.  Kui parlament võtab päevakorda avalduse koos aruteluga, otsustab ta ühtlasi, kas arutelu lõpul võetakse vastu resolutsioon. Resolutsiooni vastuvõtmist ei planeerita siis, kui samateemaline raport on juba sama või järgmise osaistungjärgu päevakorras, välja arvatud juhul, kui president teeb erandlikel põhjustel teistsuguse ettepaneku. Kui parlament otsustab arutelu lõpul vastu võtta resolutsiooni, võib iga parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget esitada resolutsiooni ettepaneku.

2.  Kui parlament võtab päevakorda avalduse koos aruteluga, otsustab ta ühtlasi, kas arutelu lõpul võetakse vastu resolutsioon. Resolutsiooni vastuvõtmist ei planeerita siis, kui samateemaline raport on juba sama või järgmise osaistungjärgu päevakorras, välja arvatud juhul, kui president teeb erandlikel põhjustel teistsuguse ettepaneku. Kui parlament otsustab arutelu lõpul vastu võtta resolutsiooni, võib iga parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget esitada resolutsiooni ettepaneku.

3.  Resolutsiooni ettepanekud pannakse hääletusele samal päeval. President võib otsustada teha sellest reeglist erandeid. Hääletuse kohta on lubatud anda selgitusi.

3.  Resolutsiooni ettepanekud pannakse hääletusele kõige varasemal võimalikul hääletusajal. President võib otsustada teha sellest reeglist erandeid. Hääletuse kohta on lubatud anda selgitusi.

4.  Resolutsiooni ühisettepanek asendab sellele allakirjutanute varem esitatud resolutsiooni ettepanekud, kuid ei asenda teiste parlamendikomisjonide, fraktsioonide või parlamendiliikmete esitatud resolutsiooni ettepanekuid.

4.  Resolutsiooni ühisettepanek asendab sellele allakirjutanute varem esitatud resolutsiooni ettepanekud, kuid ei asenda teiste parlamendikomisjonide, fraktsioonide või parlamendiliikmete esitatud resolutsiooni ettepanekuid.

 

4 a.  Kui resolutsiooni ühisettepaneku esitab fraktsioonide ülekaalukas enamus, võib president panna selle ettepaneku hääletusele esimesena.

5.  Pärast resolutsiooni ettepaneku vastuvõtmist ei panda teisi ettepanekuid hääletusele, kui president ei otsusta erandkorras teisiti.

5.  Pärast resolutsiooni ettepaneku vastuvõtmist ei panda teisi ettepanekuid hääletusele, kui president ei otsusta erandkorras teisiti.

 

5 a.  Resolutsiooni ettepaneku autoril või autoritel on õigus võtta lõike 2 või artikli 135 lõike 2 alusel esitatud resolutsiooni ettepanek enne lõpphääletust tagasi.

 

5 b.  Tagasivõetud resolutsiooni ettepaneku võib üle võtta ja kohe uuesti esitada fraktsioon, parlamendikomisjon või sama arv parlamendiliikmeid, kellel on õigus seda esitada. Lõiget 5 a ja käesolevat lõiget kohaldatakse ka resolutsioonide suhtes, mis on esitatud artiklite 105 ja 106 alusel.

Selgitus

Lõige 5 a hõlmab ümber paigutatud teksti, mis praegu asub artikli 133 lõikes 6, mida on ühtlustatud.

Lõige 5 b sisaldab praeguse artikli 133 lõike 8 teksti, millele on lisatud tekst delegeeritud õigusakte ja rakendusakte puudutavate ettepanekute kohta.

Muudatusettepanek    148

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 124

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 124

Artikkel 124

Avaldused Euroopa Komisjoni otsuste selgitamiseks

Avaldused Euroopa Komisjoni otsuste selgitamiseks

Pärast nõupidamist esimeeste konverentsiga võib president paluda Euroopa Komisjoni presidendil, suhete eest Euroopa Parlamendiga vastutaval volinikul või kokkuleppe korral mõnel teisel volinikul teha parlamendile avalduse pärast Euroopa Komisjoni iga koosolekut, et selgitada peamisi vastuvõetud otsuseid. Avaldusele järgneb vähemalt 30-minutiline arutelu, mille käigus parlamendiliikmed võivad esitada lühikesi ja täpselt sõnastatud küsimusi.

President palub Euroopa Komisjoni presidendil, suhete eest Euroopa Parlamendiga vastutaval volinikul või kokkuleppe korral mõnel teisel volinikul teha parlamendile avalduse pärast Euroopa Komisjoni iga koosolekut, et selgitada peamisi vastuvõetud otsuseid, välja arvatud juhul, kui esimeeste konverents otsustab ajakava huvides või teema suhtelise poliitilise kaalukuse tõttu, et see ei ole vajalik. Avaldusele järgneb vähemalt 30-minutiline arutelu, mille käigus parlamendiliikmed võivad esitada lühikesi ja täpselt sõnastatud küsimusi.

Muudatusettepanek    149

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 125

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 125

Artikkel 125

Kontrollikoja avaldused

Kontrollikoja avaldused

1.   Seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmisega või parlamendi tegevusega eelarvekontrolli valdkonnas võib paluda kontrollikoja presidendil tutvustada kontrollikoja aastaaruandes, eriettekannetes või arvamustes esitatud seisukohti või selgitada kontrollikoja töökava.

1.  Seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmisega või parlamendi tegevusega eelarvekontrolli valdkonnas võib paluda kontrollikoja presidendil teha avalduse, et tutvustada kontrollikoja aastaaruandes, eriettekannetes või arvamustes esitatud seisukohti või selgitada kontrollikoja töökava.

2.  Parlament võib otsustada viia Euroopa Komisjoni ja nõukogu osavõtul läbi eraldi arutelu küsimustes, mis sellistes avaldustes tõstatatakse, eriti kui nendes juhitakse tähelepanu finantsjuhtimise eeskirjade eiramistele.

2.  Parlament võib otsustada viia Euroopa Komisjoni ja nõukogu osavõtul läbi eraldi arutelu küsimustes, mis sellistes avaldustes tõstatatakse, eriti kui nendes juhitakse tähelepanu finantsjuhtimise eeskirjade eiramistele.

Selgitus

Lisatakse väljend „teha avaldus“, et viia see säte kooskõlla artikli 123 lõikes 1 ja artiklis 124 kasutatud väljendiga ning avaldustele osutatud tekstiga allpool lõikes 2.

Muudatusettepanek    150

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 126

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 126

Artikkel 126

Euroopa Keskpanga avaldused

Euroopa Keskpanga avaldused

1.  Euroopa Keskpanga president esitab parlamendile aastaaruande Euroopa keskpankade süsteemi tegevuse ning eelmise ja käesoleva aasta rahapoliitika kohta.

1.  Euroopa Keskpanga presidendil palutakse esitada parlamendile aastaaruanne Euroopa keskpankade süsteemi tegevuse ning eelmise ja käesoleva aasta rahapoliitika kohta.

2.  Aruande esitamisele järgneb üldine arutelu.

2.  Aruande esitamisele järgneb üldine arutelu.

3.  Euroopa Keskpanga presidendil palutakse võtta vähemalt neli korda aastas osa parlamendi vastutava komisjoni koosolekutest, et esineda avaldusega ja vastata küsimustele.

3.  Euroopa Keskpanga presidendil palutakse võtta vähemalt neli korda aastas osa parlamendi vastutava komisjoni koosolekutest, et esineda avaldusega ja vastata küsimustele.

4.  Euroopa Keskpanga presidenti, asepresidenti ja teisi juhatuse liikmeid kutsutakse osa võtma ka muudest koosolekutest, kui parlament või nimetatud isikud seda soovivad.

4.  Euroopa Keskpanga presidenti, asepresidenti ja teisi juhatuse liikmeid kutsutakse osa võtma ka muudest koosolekutest, kui parlament või nimetatud isikud seda soovivad.

5.  Lõigete 3 ja 4 alusel toimuvatest koosolekutest koostatakse ametlikes keeltes stenogramm.

5.  Lõigete 3 ja 4 alusel toimuvatest koosolekutest koostatakse stenogramm.

Selgitus

Alates artikli 194 viimasest muutmisest ei koostata täiskogu istungite stenogramme enam kõikides keeltes. Komisjoni tasandil on rahapoliitiliste arutelude puhul tavaks koostada transkriptsioon, mis tõlgitakse seejärel kolme keelde.

Muudatusettepanek    151

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 127

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 127

välja jäetud

Soovitus majanduspoliitika üldsuuniste kohta

 

1.   Euroopa Komisjoni soovitus liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta edastatakse vastutavale komisjonile, kes esitab selle kohta täiskogule raporti.

 

2.   Nõukogul palutakse teavitada parlamenti oma soovituse sisust ja Euroopa Ülemkogu seisukohast.

 

Selgitus

Jäetakse välja, kuna seda ei kohaldata. Tegelikkuses tuginevad ECON- ja EMPL-komisjoni algatusraportid selles valdkonnas esimeeste konverentsi 5. juuli 2012. aasta otsusele. Esimeeste konverents otsustas anda (iga-aastaselt, automaatselt ja kvoodivabalt) loa järgmiste algatusraportite koostamiseks: – pärast iga-aastase majanduskasvu analüüside avaldamist ning enne kevadist tippkohtumist: ECON algatusraport (+ BUDG vastavalt artiklile 54), samuti EMPL algatusraport (+ BUDG vastavalt artiklile 54) – varasügisel: ECON algatusraport, milles hinnatakse käimasoleva poolaasta rakendamist ning antakse soovitused järgmise aasta iga-aastase majanduskasvu analüüside koostamiseks.

Muudatusettepanek    152

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 128

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 128

Artikkel 128

Suuliselt vastatav küsimus aruteluga

Suuliselt vastatav küsimus aruteluga

1.  Parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget võivad esitada nõukogule või Euroopa Komisjonile küsimusi ja nõuda, et need kantaks parlamendi päevakorda.

1  Parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget võivad esitada nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale küsimusi ja taotleda nende kandmist parlamendi päevakorda.

Küsimused esitatakse kirjalikult presidendile, kes saadab need viivitamatult edasi esimeeste konverentsile.

Küsimused esitatakse kirjalikult presidendile, kes saadab need viivitamatult edasi esimeeste konverentsile.

Esimeeste konverents otsustab, kas ja millises järjekorras võtta küsimused päevakorda. Küsimused, mida ei võeta parlamendi päevakorda kolme kuu jooksul pärast nende esitamist, aeguvad.

Esimeeste konverents otsustab, kas võtta küsimused päevakorra projekti vastavalt artiklis 149 sätestatud korrale. Küsimused, mida ei võeta parlamendi päevakorra projekti kolme kuu jooksul pärast nende esitamist, aeguvad.

2.  Küsimused Euroopa Komisjonile tuleb saata talle vähemalt üks nädal enne istungit, mille päevakorda need küsimused võetakse, ja küsimused nõukogule vähemalt kolm nädalat enne vastavat istungit.

2.  Küsimused Euroopa Komisjonile ja Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale tuleb saata adressaadile vähemalt üks nädal enne istungit, mille päevakorda need küsimused võetakse, ja küsimused nõukogule vähemalt kolm nädalat enne vastavat istungit.

3.  Kui küsimused puudutavad valdkondi, mida on nimetatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 42, siis käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tähtaeg ei kehti ja nõukogu peab vastama küsimustele piisavalt kiiresti, et oleks tagatud parlamendi asjakohane teavitamine.

3.  Kui küsimused puudutavad ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, ei kehti lõikes 2 sätestatud tähtajad ja vastata tuleb piisavalt kiiresti, et oleks tagatud parlamendi asjakohane teavitamine.

4.  Ühele küsimuse esitajatest antakse viis minutit kõneaega küsimuse selgitamiseks. Küsimusele vastab üks asjaomase institutsiooni liige.

4.  Ühele küsimuse esitajatest antakse kõneaega küsimuse selgitamiseks. Küsimusele vastab institutsioon, kellele see on suunatud.

Küsimuse esitajal on õigus kasutada ära kogu kõneaeg.

 

5.  Artikli 123 lõikeid 2–5 kohaldatakse vajalike muudatustega.

5.  Artikli 123 lõikeid 2 5 b resolutsiooni ettepanekute esitamise ja nende hääletamise kohta kohaldatakse vajalike muudatustega.

Selgitus

Paragraph 1 is brought up to date, as following the entry into force of the Lisbon Treaty its text should include the possibility to submit Oral Questions to the Vice-President / High Representative Furthermore, the change made refloect the fact that the CoP does not decide on each and every Oral Question tabled, but simply adopts the Draft Agenda and Final Draft Agenda, including the possible Oral Questions. The reference to Rule 149 is introduced as the recommendation by the CCC referred to in Rule 149(1) includes a list of Oral Questions.

In paragraph 2 the words "that institution" cannot be used anymore if the VP/HR is added, therefore it is suggested to use "addressee" like in Annex III to the Rules.

Changes to paragraph 3 aim to increase the readability as this paragraph provides for two time limits.

Paragraph 4 is modified as having speaking time for the authors of the Oral Question does not seem useful especially as the Rules of Procedure do not establish the speaking time for other speakers in Plenary (rapporteurs, rapporteurs for opinion, authors of the motions for resolutions of Rule 135, other institutions, etc.). Speaking time is agreed with political groups and indicated in the Agenda of the Plenary. In addition, as regards authors of oral questions, when there is more than one author (e.g. several OQs on the same subject or one OQ tabled by several political groups or committees, but not in the case of an OQ tabled by 40+ MEPs), speaking time for each author or co-author is 2 minutes, not 5. This is why the reference to 5 minutes is deleted.

The second subparagraph of paragraph 2 is deleted as it is valid in the case of a question tabled jointly by several committees or political groups, as ad hoc arrangements are frequent, e.g. for questions tabled jointly by several committees.

Muudatusettepanek    153

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 129

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 129

Artikkel 129

Infotund

Infotund

1.  Igal osaistungjärgul peetakse Euroopa Komisjoni osavõtul üheksakümne minuti pikkune infotund ühel või mitmel konkreetsel horisontaalsel teemal, mille määrab kindlaks esimeeste konverents üks kuu enne osaistungjärku.

1.  Igal osaistungjärgul võib pidada Euroopa Komisjoni osavõtul kuni üheksakümne minuti pikkuse infotunni ühel või mitmel kindlal horisontaalsel teemal, mille määrab kindlaks esimeeste konverents üks kuu enne osaistungjärku.

2.  Esimeeste konverentsi kutsel infotunnis osalevate volinike vastutusala on seotud konkreetse(te) horisontaalse(te) teema(de(ga, mille kohta neile küsimusi esitatakse. Osaistungjärgule kutsutakse kuni kaks volinikku, kellele võib lisanduda kolmas sõltuvalt infotunniks valitud konkreetse(te)st horisontaalse(te)st teema(de)st.

2.  Esimeeste konverentsi kutsel infotunnis osalevate volinike vastutusala on seotud konkreetse(te) horisontaalse(te) teema(de(ga, mille kohta neile küsimusi esitatakse. Osaistungjärgule kutsutakse kuni kaks volinikku, kellele võib lisanduda kolmas sõltuvalt infotunniks valitud konkreetse(te)st horisontaalse(te)st teema(de)st.

3.  Infotund viiakse läbi vastavalt loosisüsteemile, mille üksikasjad on kindlaks määratud kodukorra lisas sätestatud suunistes17.

 

4.  Kooskõlas esimeeste konverentsi suunistega võib korraldada eraldi infotunni nõukoguga, Euroopa Komisjoni presidendiga, Euroopa Komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga ning eurorühma esimehega.

4.  Kooskõlas esimeeste konverentsi suunistega võib korraldada eraldi infotunni nõukoguga, Euroopa Komisjoni presidendiga, Euroopa Komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga ning eurorühma esimehega.

 

4 a.  Infotunniks eraldatud aega eelnevalt ei jaotata. President tagab võimaluste piires, et kordamööda saavad küsimusi esitada eri poliitiliste vaadetega ja eri liikmesriikidest valitud parlamendiliikmed.

 

4 b.  Parlamendiliikmele antakse üks minut aega küsimuse esitamiseks ja volinikule kaks minutit vastamiseks. Sama parlamendiliige võib esitada põhiküsimusega otseselt seotud 30 sekundi pikkuse täiendava küsimuse. Seejärel antakse volinikule kaks minutit aega täiendavale küsimusele vastamiseks.

 

Küsimused ja täiendavad küsimused peavad olema otseselt seotud lõike 1 alusel valitud kindla horisontaalse teemaga. Küsimuste vastuvõetavuse üle võib otsustada president.

__________________

 

17 Vt II lisa.

 

Selgitus

Lõikes 4 a tehtud muudatusega soovitatakse kasutada eelneva registreerimiseta sõnavõttude korda. Lõikesse 4 b on üle võetud II lisa lõigete 2 ja 3 sisu. Nende muudatuste tõttu jäetakse lisa välja.

Muudatusettepanek    154

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 130

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 130

Artikkel 130

Kirjalikult vastatavad küsimused

Kirjalikult vastatavad küsimused

1.  Iga parlamendiliige võib kooskõlas kodukorra lisas sätestatud kriteeriumidega18 esitada Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale kirjalikult vastatavaid küsimusi. Küsimuste sisu eest vastutavad ainuüksi nende esitajad.

1.  Iga parlamendiliige võib kooskõlas kodukorra lisas sätestatud kriteeriumidega18 esitada Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale kirjalikult vastatavaid küsimusi.Küsimuste sisu eest vastutavad ainuüksi nende esitajad.

2.  Küsimused esitatakse presidendile. Kui küsimuse vastuvõetavuse suhtes on kahtlusi, teeb otsuse president. Presidendi otsus ei põhine üksnes lõikes 1 osutatud lisa sätetel, vaid kodukorral üldisemalt. Presidendi otsus tehakse teatavaks küsimuse esitajale.

2.  Küsimused esitatakse presidendile. Kui küsimuse vastuvõetavuse suhtes on kahtlusi, teeb otsuse president. Presidendi otsus ei põhine üksnes lõikes 1 osutatud lisa sätetel, vaid kodukorral üldisemalt. Presidendi põhjendatud otsus tehakse teatavaks küsimuse esitajale.

3.  Küsimused esitatakse elektrooniliselt. Iga parlamendiliige võib esitada kuni viis küsimust kuus.

3.  Küsimused esitatakse elektrooniliselt. Iga parlamendiliige võib kolmekuulise jooksva ajavahemiku vältel esitada kuni 20 küsimust.

Lisaküsimusi võib parlamendiliige erandkorras esitada paberdokumendis, mille ta isiklikult esitab ja allkirjastab sekretariaadi asjaomases teenistuses.

 

Esimeeste konverents viib ühe aasta möödumisel parlamendi kaheksanda koosseisu ametiaja algusest läbi lisaküsimuste esitamise korra hindamise.

 

Mõistet „erandkorras” tuleb tõlgendada nii, et lisaküsimus puudutab kiireloomulist probleemi ja sellise küsimuse esitamist ei saa järgmisse kuusse edasi lükata. Peale selle peab lõike 3 teise lõigu alusel esitatud küsimuste arv ühes kuus jääma alla viie küsimuse normi.

 

 

3 a.  Küsimust võivad toetada ka teised parlamendiliikmed peale autori. Sellised küsimused lähevad lõikes 3 sätestatud küsimuste normi osas ainult autori, mitte toetajate arvestusse.

4.  Kui küsimusele ei ole ettenähtud tähtaja jooksul vastatud, võetakse see esitaja taotlusel vastutava komisjoni järgmise koosoleku päevakorda. Artiklit 129 kohaldatakse vajalike muudatustega.

4.  Kui adressaat ei ole küsimusele vastanud kolme nädala (prioriteetne küsimus) või kuue nädala (mitteprioriteetne küsimus) jooksul alates küsimuse talle edastamisest, võib selle esitaja taotlusel võtta vastutava komisjoni järgmise koosoleku päevakorda.

Kuna parlamendikomisjoni esimehel on artikli 206 lõike 1 kohaselt volitused kutsuda kokku komisjoni koosolek, peab ta töö nõuetekohase korraldamise huvides tegema otsuse tema poolt kokku kutsutud koosoleku päevakorra projekti kohta. See õigus ei välista artikli 130 lõike 4 kohast kohustust lisada kirjalikult vastatav küsimus koostaja taotlusel komisjoni järgmise koosoleku päevakorra projekti. Esimehel on aga kaalutlusõigus, mille kohaselt ta võib poliitilisi prioriteete arvesse võttes esitada ettepaneku koosoleku tööplaani ja menetlusliku korralduse kohta (näiteks aruteluta menetlus ja vajaduse korral jätkutegevust puudutava otsuse tegemine või, kui see on asjakohane, soovitus lükata selle päevakorrapunkti arutamine edasi järgmisele koosolekule).

 

5.  Küsimustele, mis nõuavad kiiret vastust, kuid mitte üksikasjalikku uurimist (prioriteetsed küsimused), vastatakse kolme nädala jooksul alates nende edastamisest adressaatidele. Iga parlamendiliige võib esitada ühe prioriteetse küsimuse kuus.

5.  Iga parlamendiliige võib esitada ühe prioriteetse küsimuse kuus.

Muudele (mitteprioriteetsetele) küsimustele vastatakse kuue nädala jooksul alates nende edastamisest adressaatidele.

 

6.  Küsimused ja vastused avaldatakse parlamendi veebisaidil.

6.  Küsimused ja vastused ning nendega seotud võimalikud lisad avaldatakse parlamendi veebisaidil.

__________________

__________________

18 Vt III lisa.

18 Vt III lisa.

Selgitus

Several changes are made to this Rule. Paragraph 2 is aligned with Rule 136 paragraph 2. In practice, the author always receives an explanation of the reasons why the question was considered inadmissible by the President.

Second subparagraph of paragraph 3 is deleted in accordance with the plenary decision of 29 April 2015.The EP resolution of 29 April 2015 on Parliament's estimates of revenue and expenditure calls upon the EP"- to limit, for each Member, the number of parliamentary questions submitted in electronic format to a maximum of five questions per month (not taking into account the co-authors);- to abolish the possibility to submit any additional questions [...];- [...]- expects the revised rules to be applicable as of January 2016."On 9 September 2015, the following interpretation was adopted: "The expression 'by way of exception' is to be interpreted as meaning that the additional question concerns a matter of urgency and that the submission of that question cannot wait until the following month. Furthermore, the number of questions tabled under the second subparagraph of paragraph 3 must be smaller than the norm of five questions per month". In accordance wit the)CoP decision of 9 December 2015, subparagraph 3 of paragraph 3 is also deleted.

Subparagraph 4 of paragraph 3 is also deleted because it is obsolete given that the additional questions are abolished.

Changes to paragraph 4 aim at clarifying the provision. Currently, the application mutatis mutandis of Rule 129 raises doubts since the latest amendments thereto. Furthermore, since the increased number of written questions caused delays in the Institutions' replies, these written questions tend to appear more and more often on the committees' agendas, so it is suggested that the placement on the Committee agenda should not be automatic.

Changes to paragraph 5 aim to correct the fact that the current text imposes an obligation on third parties. As regards the research needed as a criterion for establishing the priority, practice shows that it is difficult to invoke it; the substance of the questions should give an indication whether it is a priority question or not.

Muudatusettepanek    155

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 131

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 131

Artikkel 131

Kirjalikult vastatavad küsimused Euroopa Keskpangale

Kirjalikult vastatavad küsimused Euroopa Keskpangale

1.  Iga parlamendiliige võib kooskõlas kodukorra lisas sätestatud kriteeriumidega19 esitada Euroopa Keskpangale kuni kuus kirjalikult vastatavat küsimust kuus. Küsimuste sisu eest vastutavad ainuüksi nende esitajad.

1.  Iga parlamendiliige võib kooskõlas kodukorra lisas sätestatud kriteeriumidega19 esitada Euroopa Keskpangale kuni kuus kirjalikult vastatavat küsimust kuus. Küsimuste sisu eest vastutavad ainuüksi nende esitajad.

2.  Küsimused esitatakse kirjalikult vastutava komisjoni esimehele, kes teavitab neist Euroopa Keskpanka. Kui küsimuse vastuvõetavuse suhtes on kahtlusi, teeb otsuse esimees. Esimehe otsus tehakse teatavaks küsimuse esitajale.

2.  Küsimused esitatakse kirjalikult vastutava komisjoni esimehele, kes teavitab neist Euroopa Keskpanka. Kui küsimuse vastuvõetavuse suhtes on kahtlusi, teeb otsuse esimees. Esimehe otsus tehakse teatavaks küsimuse esitajale.

3.  Küsimused ja vastused avaldatakse parlamendi veebisaidil.

3.  Küsimused ja vastused avaldatakse parlamendi veebisaidil.

4.  Kui küsimusele ei ole ettenähtud tähtajaks vastatud, võetakse see esitaja taotlusel vastutava komisjoni järgmise Euroopa Keskpanga presidendi osavõtul toimuva koosoleku päevakorda.

4.  Kui küsimusele ei ole kuue nädala jooksul vastatud, võib selle esitaja taotlusel võtta vastutava komisjoni järgmise Euroopa Keskpanga presidendi osavõtul toimuva koosoleku päevakorda.

__________________

_________________

19 Vt III lisa.

19 Vt III lisa.

Selgitus

Muudatus lõikes 4 on tehtud selleks, et võtta arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni tava paluda vastata võimalikult kiiresti ja igal juhul kuue nädala jooksul. Peale selle sätestatakse sarnaselt artikli 130 lõikes 4 tehtud muudatusega, et küsimuse lisamine ECON-komisjoni päevakorda ei tohiks olla automaatne.

Muudatusettepanek    156

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 131 a (uus)

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

Artikkel 131 a

 

Kirjalikult vastatavad küsimused ühtse järelevalvemehhanismi ja ühtse kriisilahenduskorra kohta

 

1.  Artikli 131 lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse vajalike muudatustega kirjalikult vastatavatele küsimustele, mis puudutavad ühtset järelevalvemehhanismi ja ühtset kriisilahenduskorda. Nende küsimuste arv lahutatakse artikli 131 lõikes 1 sätestatud kuue küsimuse ülemmäärast.

 

2.  Kui küsimusele ei ole viie nädala jooksul vastatud, võib selle esitaja taotlusel võtta vastutava komisjoni järgmise koosoleku päevakorda, mis toimub adressaadi nõukogu esimehe osavõtul.

Selgitus

Viienädalane tähtaeg on sätestatud institutsioonidevahelises kokkuleppes EKPga. Vt ka märkust artikli 130 lõikele 4 ja artikli 131 lõikele 4 küsimuse lisamise kohta komisjoni päevakorda.

Muudatusettepanek    157

Euroopa Parlamendi kodukord

V osa – 4. peatükk – pealkiri

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

TEISTE INSTITUTSIOONIDE ARUANDED

TEISTE INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE ARUANDED

Muudatusettepanek    158

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 132

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 132

Artikkel 132

Teiste institutsioonide aasta- ja muud aruanded

Teiste institutsioonide või organite aasta- ja muud aruanded

1.  Teiste institutsioonide aasta- ja muude aruannete kohta, mille puhul aluslepingutes on ette nähtud konsulteerimine Euroopa Parlamendiga või mille puhul muudes õigusnormides on ette nähtud, et Euroopa Parlament avaldab arvamust, koostatakse raport, mis esitatakse täiskogule.

1.  Teiste institutsioonide või organite aasta- ja muude aruannete kohta, mille puhul aluslepingutes on ette nähtud konsulteerimine Euroopa Parlamendiga või mille puhul muudes õigusnormides on ette nähtud, et Euroopa Parlament avaldab arvamust, koostatakse raport, mis esitatakse täiskogule.

2.  Teiste institutsioonide aasta- ja muud aruanded, mis ei kuulu lõike 1 reguleerimisalasse, edastatakse vastutavale komisjonile, kes võib teha ettepaneku koostada artikli 52 alusel raport.

2.  Teiste institutsioonide või organite aasta- ja muud aruanded, mis ei kuulu lõike 1 reguleerimisalasse, edastatakse vastutavale komisjonile, kes vaatab need läbi ja võib esitada parlamendile lühikese resolutsiooni ettepaneku või teha ettepaneku koostada artikli 52 alusel raport, kui ta leiab, et parlament peaks võtma neis aruannetes käsitletud olulistes küsimustes seisukoha.

Selgitus

Pealkirjas tehtud muudatusega soovitakse sätte kohaldamisala laiendada, sest „teiste organite“ on laiem kui „teiste institutsioonide“.

Muudatusettepanek    159

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 133

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 133

Artikkel 133

Resolutsiooni ettepanekud

Resolutsiooni ettepanekud

1.  Iga parlamendiliige võib esitada resolutsiooni ettepaneku Euroopa Liidu tegevusvaldkonda kuuluva küsimuse kohta.

1.  Iga parlamendiliige võib esitada resolutsiooni ettepaneku Euroopa Liidu tegevusvaldkonda kuuluva küsimuse kohta.

Ettepanek ei tohi olla pikem kui 200 sõna.

Ettepanek ei tohi olla pikem kui 200 sõna.

 

1 a.  Selline ettepanek ei tohi:

 

  sisaldada otsuseid küsimustes, mille jaoks on kodukorras, eelkõige artiklis 46 sätestatud kindel kord ja pädevus, ega

 

  käsitleda küsimusi, mida parlamendis parajasti menetletakse.

 

1 b.  Iga parlamendiliige võib esitada ainult ühe niisuguse ettepaneku kuus.

 

1 c.  Resolutsiooni ettepanek esitatakse presidendile, kes kontrollib, kas see vastab kohaldatavatele kriteeriumidele. Kui president kuulutab ettepaneku vastuvõetavaks, teeb ta selle täiskogul teatavaks ja edastab ettepaneku vastutavale komisjonile.

 

 

2.  Vastutav komisjon otsustab, millist menetlust kasutada.

2.  Vastutav komisjon otsustab, millist menetlust kasutada, sealhulgas võib ta resolutsiooni ettepaneku ühendada teiste resolutsiooni ettepanekute või raportitega, võtta vastu arvamuse (mille võib esitada kirja vormis) või koostada raporti vastavalt artiklile 52. Ta võib ka otsustada resolutsiooni ettepaneku menetlemise lõpetada.

Vastutav komisjon võib resolutsiooni ettepaneku ühendada teiste resolutsiooni ettepanekute või raportitega.

 

Vastutav komisjon võib võtta vastu arvamuse, mille võib esitada kirja vormis.

 

Vastutav komisjon võib otsustada koostada artikli 52 nõuetele vastava raporti.

 

3.  Resolutsiooni ettepaneku autoreid teavitatakse vastutava komisjoni ja esimeeste konverentsi otsustest.

3.  Resolutsiooni ettepaneku autoreid teavitatakse