Menetlus : 2016/2009(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0345/2016

Esitatud tekstid :

A8-0345/2016

Arutelud :

PV 12/12/2016 - 15
CRE 12/12/2016 - 15

Hääletused :

PV 13/12/2016 - 5.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0485

RAPORT     
PDF 689kWORD 111k
24.11.2016
PE 585.807v02-00 A8-0345/2016

põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2015. aastal

(2016/2009(INI))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Arvamuse koostaja: József Nagy

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS
 NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS
 PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2015. aastal

(2016/2009(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

–  võttes arvesse 7. detsembri 2000. aasta Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „harta“), mis kuulutati välja 12. detsembril 2007 Strasbourgis ja jõustus koos Lissaboni lepinguga 2009. aasta detsembris,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 1948. aastal,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ja põhivabaduste kaitse lepinguid ja ÜRO lepingu alusel loodud organite praktikat,

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mis võeti vastu New Yorgis 13. detsembril 2006 ja mille EL ratifitseeris 23. detsembril 2010. aastal,

–  võttes arvesse puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee 2015. aasta oktoobris vastu võetud lõppjäreldusi,

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni, mis võeti New Yorgis vastu 20. novembril 1989,

–  võttes arvesse järgnevaid ÜRO Lapse Õiguste Komitee üldisi märkusi: nr 6 (2005) saatjata ja vanematest eraldatud laste kohtlemise kohta väljaspool päritoluriiki, nr 7 (2005) lapse õiguste kohaldamise kohta varases lapsepõlves, nr 9 (2006) puuetega laste õiguste kohta, nr 10 (2007) laste õiguste kohta alaealiste kohtus, nr 12 (2009) lapse õiguse kohta olla ära kuulatud, nr 13 (2011) lapse õiguse kohta mitte kannatada vägivalla mitte ühegi vormi käes, nr 14 (2013) lapse õiguse kohta seada tema huvid esikohale,

–  võttes arvesse ÜRO 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ja Pekingi tegevusprogrammi, oma 25. veebruari 2014. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile naistevastase vägivalla vastase võitluse kohta(1) ning oma 6. veebruari 2014. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta „Naiste suguelundite moonutamine tuleb lõpetada“(2) ning nõukogu 5. juuni 2014. aasta järeldusi „Naiste- ja tütarlastevastase vägivalla kõikide vormide, sealhulgas naiste suguelundite moonutamise ennetamine ja selle vastu võitlemine“,

–  võttes arvesse ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta protokolli,

–  võttes arvesse 1990. aasta kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse rahvusvahelist konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO 1949. aasta inimkaubanduse ja kupeldamise keelustamise konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo soovituslikke põhimõtteid ja suuniseid rahvusvahelistel piiridel inimõiguste austamise kohta,

–  võttes arvesse tõe, õigluse ja reparatsioonide edendamise ja teatavate sündmuste mittekordumise tagamise ÜRO eriraportööri 22. juuli 2014. aasta aruannet,

–  võttes arvesse 2002. aasta Madridi rahvusvahelise vananemisalase tegevuskava piirkondlikku rakendusstrateegiat;

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsioonile 48/134 lisatud põhimõtteid, mis käsitlevad inimõiguste edendamise ja kaitse riiklike institutsioonide staatust (Pariisi põhimõtted),

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat, eelkõige kohtuasju 18766/11 ja 36030/11, Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee, ministrite komitee, inimõiguste voliniku ja Veneetsia komisjoni konventsioone, soovitusi, resolutsioone ja aruandeid,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni ning Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte hartat,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni nr 1985 (2014) rahvusvähemuste olukorra ja õiguste kohta Euroopas,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu hartat demokraatliku kodakondsuse ja inimõiguste alase hariduse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastu võitlemise konventsiooni,

–  võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust(3),

–  võttes arvesse nõukogu 9. detsembri 2013. aasta soovitust romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/800, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi(5),

–  võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega(6),

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel(7),

–  võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste kohta(10) ja 2015. aasta juulist septembrini toimunud komisjoni avaliku konsultatsiooni tulemusi,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK(11),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK(12),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK(13),

–  võttes arvesse direktiive kriminaalmenetluse raames kahtlustatavate või süüdistatavate isikute menetlusõiguste kohta,

–  võttes arvesse 2015. aasta detsembris vastu võetud isikuandmete kaitse paketti,

–  võttes arvesse määrust, millega luuakse Euroopa piiri- ja rannikuvalve, ning varjupaigamenetluste direktiivi,

–  võttes arvesse 15. ja 16. märtsil 2002 Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel eesistujariigi tehtud järeldusi;

–  võttes arvesse nõukogu 7. märtsi 2011. aasta järeldustega vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti perioodiks 2011–2020,

–  võttes arvesse nõukogu 15. juuni 2011. aasta järeldusi väikelaste hariduse ja hoiu kohta,

–  võttes arvesse justiits- ja siseküsimuste nõukogu 5.–6. juuni 2014. aasta järeldusi sisserändajate Euroopa Liitu integreerimise poliitika kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2015. aasta järeldusi „Naiste ja meeste võrdsed sissetulekuvõimalused: soolise pensionilõhe kaotamine“,

–  võttes arvesse ELi eesistujariikide kolmiku 7. detsembri 2015. aasta järeldusi soolise võrdõiguslikkuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 16. juunil 2016. aastal vastu võetud järeldusi, milles käsitletakse LGBTI-inimeste võrdõiguslikkust,

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2015–2019) kohta,

–  võttes arvesse deklaratsiooni kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamise kohta hariduse kaudu (Pariisi deklaratsioon),

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 24. juunil 2013 vastu võetud suuniseid lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste (LGBTI) inimeste kõikide inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta,

–  võttes arvesse Eurobaromeetri uuringut „Diskrimineerimine ELis 2015. aastal“,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik“ (COM(2014)0158) ja nõukogu järeldusi õigusriigi põhimõtte austamise tagamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni loetelu LGBTI-inimeste võrdõiguslikkuse edendamise meetmetest,

–  võttes arvesse komisjoni 2015. aasta aruannet naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus (SWD(2016)0054),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Kolmandate riikide kodanike integratsiooni tegevuskava“ (COM(2016)0377),

–  võttes arvesse strateegiat „Euroopa 2020“, eriti selle eesmärke vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kohta,

–  võttes arvesse OECD / Euroopa Liidu väljaannet „Indicators of Immigration Integration 2015 – Settling In“ (Sisserändajate integratsiooni näitajad 2015 – kohanemine),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks“ (COM(2013)0083) ja soovitust „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“,

–  võttes arvesse komisjoni 29. mai 2013. aasta eduaruannet Barcelona eesmärkide kohta pealkirjaga „Väikelaste hoiuteenuste arendamine Euroopas jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamiseks“ (COM(2013)0322),

–  võttes arvesse inimkaubanduse kaotamist käsitlevat ELi strateegiat aastateks 2012–2016 (COM(2012)0286), eelkõige selle sätteid lastekaitsesüsteeme ja parimate tavade vahetamist käsitlevate suuniste väljatöötamise rahastamise kohta,

  võttes arvesse komisjoni teatist „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020“ (COM(2011)0173) ja Euroopa Ülemkogu 24. juuni 2011. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Liikumine romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamise suunas“ (COM(2013)0454),

–  võttes arvesse komisjoni 2015. aasta aruannet ELi põhiõiguste harta kohaldamise kohta (COM(2016)0265) ja sellega seotud töödokumente,

–  võttes arvesse komisjoni 2013. aasta aruannet ELi kodakondsuse kohta „ELi kodanikud – teie õigused, teie tulevik“ (COM(2013)0269),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku ja nõukogu soovituse (romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta) rakendamise hindamine“ (COM(2016)0424),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet ELi korruptsioonivastase võitluse kohta (COM(2014)0038),

–  võttes arvesse Euroopa rände tegevuskava (COM(2015)0240),

–  võttes arvesse Euroopa julgeoleku tegevuskava (COM(2015)0185),

–  võttes arvesse komisjoni iga-aastase põhiõiguste kollokviumi 2015. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse avaliku konsultatsiooni tulemusi teemal „Meedia mitmekesisus ja demokraatia“ enne 2016. aasta iga-aastast põhiõiguste kollokviumit,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (COM(2008)0426),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut seoses ELi ühinemisega Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooniga,

–  võttes arvesse oma 12. detsembri 2013. aasta resolutsiooni edusammude kohta romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamisel(14),

–  võttes arvesse oma 4. veebruari 2014. aasta resolutsiooni homofoobia ning seksuaalse sättumuse ja sooidentiteedi alusel toimuva diskrimineerimise vastu võitlemise ELi tegevuskava kohta(15),

–  võttes arvesse oma resolutsioone soolise võrdõiguslikkuse kohta,

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni saatjata alaealiste olukorra kohta Euroopa Liidus(16),

–  võttes arvesse oma resolutsioone põhiõiguste ja inimõiguste kohta, eriti kõige hilisemat, 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus (2013–2014)(17),

–  võttes arvesse oma rännet käsitlevaid resolutsioone, eriti kõige hilisemat, 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni olukorra kohta Vahemerel ja ELi tervikliku rändekäsituse vajalikkuse kohta(18),

–  võttes arvesse oma 8. juuni 2005. aasta resolutsiooni vähemuste kaitse ja diskrimineerimisvastase poliitika kohta laienenud Euroopas(19),

  võttes arvesse oma 27. novembri 2014. aasta resolutsiooni ÜRO lapse õiguste konventsiooni 25. aastapäeva kohta(20),

  võttes arvesse oma 11. septembri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa ohustatud keelte ja keelelise mitmekesisuse kohta Euroopa Liidus(21),

–  võttes arvesse oma 15. aprilli 2015. aasta resolutsiooni rahvusvahelise romade päeva puhul romade diskrimineerimise kohta Euroopas ja II maailmasõja ajal toimunud romade genotsiidi mälestuspäeva tunnustamise kohta ELis(22),

–  võttes arvesse oma 21. mai 2013. aasta resolutsiooni ELi harta ja ühesuguste tingimuste kohta meediavabaduse tagamiseks kõikjal ELis(23),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta(24),

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani otsust lõpetada komisjoni puudutav omaalgatuslik uurimine OI/8/2014/AN,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu esitatud arvamust 2/2013 lepingu eelnõu kohta, mis käsitleb ELi ühinemist Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu otsuseid ja praktikat ning riiklike konstitutsioonikohtute praktikat, kus kasutatakse hartat viiteallikana riigisisese õiguse tõlgendamisel, eelkõige kohtuasju C-83/14, C-360/10, C-70/10, C-390/12, C-199/12, C-200/12, C-201/12, C-404/15, C-659/15, C-362/14,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2016. aasta põhiõiguste aruannet,

–  võttes arvesse Põhiõiguste Ameti käsiraamatut, milles käsitletakse ELi õigust seoses lapse õigustega (2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2015. aasta uuringut „Lapsesõbralik õigusemõistmine – spetsialistide seisukohad ja kogemused laste osalemise kohta tsiviil- ja kriminaalprotsessides kümnes ELi liikmesriigis“,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2015. aasta aruannet „Puuetega laste vastane vägivald: õigusaktid, poliitika ja programmid ELis“,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ELi LGBT-inimeste uuringut (2013), tema aruannet „Transinimesena Euroopa Liidus – ELi LGBT-inimeste uuringu tulemuste võrdlev analüüs“ (2014) ja tema aruannet intersooliste inimeste põhiõiguste olukorra kohta (2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti aruannet „Üleeuroopaline naistevastase vägivalla uuring“,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti uuringut „Juudivastasus – ülevaade kättesaadavatest andmetest Euroopa Liidus 2004.–2015. aastal“,

–  võttes arvesse Põhiõiguste Ameti võrdlevat õiguslikku analüüsi „Protection against discrimination on grounds of sexual orientation, gender identity and sex characteristics in the EU“ (Kaitse seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi ja sootunnuste alusel diskrimineerimise eest ELis),

–  võttes arvesse Põhiõiguste Ameti uuringuid ELi vähemuste ja diskrimineerimise kohta (EU-MIDIS) ja uuringut romade kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2015. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksit ja instituudi 2015. aasta aruannet pealkirjaga „Reconciliation of work, family and private life in the European Union: Policy review“ (Töö, pere- ja eraelu ühitamine Euroopa Liidus: ülevaade poliitikast),

–  võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi uuringut naistevastast seksuaalvägivalda käsitlevate kättesaadavate andmete ja ressursside kindlakstegemiseks ja kaardistamiseks ELis,

–  võttes arvesse Europoli 2016. aasta aruannet inimkaubanduse olukorra kohta ELis,

–  võttes arvesse Eurostati 2015. aasta aruannet „Inimkaubandus“,

–  võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) uuringuid „Tööaeg ning töö- ja eraelu tasakaal elukäigu perspektiivist“ (2013), „Laste ja ülalpeetavate hooldamine: mõju noortele töötajatele“ (2013) ja „Töötamine ja hooldamine: ühitamismeetmed demograafilise muutuse ajal“ (2015),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 2015. aasta mais läbiviidud uuringut „Gender equality in employment and occupation – Directive 2006/54/EC: European Implementation Assessment“ (Sooline võrdõiguslikkus tööhõive ja elukutse küsimustes – direktiivi 2006/54/EÜ Euroopa tasandil rakendamise hinnang),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi liidu sisepoliitika peadirektoraadi uuringut „Diskrimineerimine soo ja puude tõttu“,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni 16. juunil 2016. aastal toimunud kuulamist põhiõiguste teemal,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning põhiseaduskomisjoni, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ja petitsioonikomisjoni arvamusi (A8-0345/2016),

A.   arvestades, et kõigi põhiõiguste kaitsmine on ülioluline; arvestades, et ELi põhiõiguste harta on saanud aluslepingute lahutamatuks osaks; arvestades, et ELis ja liikmesriikides leiavad aset põhiõiguste rikkumised, nagu kajastavad komisjoni, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Nõukogu ja ÜRO ning valitsusväliste organisatsioonide aruanded;

B.   arvestades, et Euroopa Liit on ühendus, mis rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine;

C.   arvestades, et õigusriik on Euroopa liberaalse demokraatia nurgakivi ja Euroopa Liidu üks aluspõhimõtetest, mis tugineb kõigi liikmesriikide ühistele põhiseaduslikele tavadele, ning et õigusriigi põhimõtte austamine on aluslepingutest ja rahvusvahelisest õigusest tulenevate põhiõiguste ja kohustuste kaitsmise eeldus;

D.   arvestades, et praeguste probleemide valguses peavad EL ja liikmesriigid kõigis oma võetavates meetmetes neid väärtusi au sees hoidma ja nende järgmise tagama; arvestades, et viisil, kuidas õigusriigi põhimõtet rakendatakse riiklikul tasandil, on keskne roll liikmesriikide ja nende õigussüsteemide vahelise vastastikuse usalduse tagamisel; arvestades, et ELi lepingu artikli 17 kohaselt peab aluslepingute kohaldamise tagama komisjon;

E.  arvestades, et ELi institutsioonid on juba alustanud menetlusi nn Kopenhaageni dilemma lahendamiseks; arvestades, et hiljutised suundumused on näidanud, et on vaja läbi vaadata ja integreerida olemasolevad vahendid ja mehhanismid, millega tagada aluslepingute põhimõtete ja väärtuste täielik ja nõuetekohane rakendamine, ning et tuleb välja töötada mõjus mehhanism, et täita veel olemasolevad lüngad ja tagada aluslepingu põhimõtete ja väärtuste kaitse ja edendamine kogu liidus; arvestades, et see mehhanism peaks olema tõenduspõhine, objektiivne, mittediskrimineeriv, hõlmama võrdseid hindamiskriteeriume, järgima subsidiaarsuse, vajaduse ja proportsionaalsuse põhimõtteid ning kohalduma nii liikmesriikidele kui ka liidu institutsioonidele ning selle aluseks peab olema järkjärguline käsitlusviis, mis hõlmab nii ennetavat kui ka korrigeerivat osa;

F.   arvestades, et Euroopa Liit on võtnud endale ülesandeks kaitsta massiteabevahendite vabadust ja mitmekesisust ning õigust saada teavet ja arvamusvabadust, nagu on sätestatud põhiõiguste hartas ja Euroopa inimõiguste konventsioonis;

G.  arvestades, et ränne on Euroopa Liidu oleviku ja tuleviku osa ja üks meie aja suurimaid probleeme, kuna ELil ja selle liikmesriikidel on sellega seoses rahvusvahelised humanitaarkohustused, aga ka võimalused demograafilistel põhjustel, ning see vajab tulevikku suunatud lahendusi nii lühiajalise kui ka keskpika kriisiohje seisukohast ning pikaajalisi integreerimise ja sotsiaalse kaasamise meetmeid;

H.  arvestades, et varjupaigaõigus on tagatud 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni (Genfi konventsioon) ja selle 31. jaanuari 1967. aasta protokolliga ning hartaga;

I.   arvestades, et komisjon võttis 2015. aasta septembrist detsembrini seoses liikmesriikide poolt Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ebapiisava ülevõtmise ja rakendamisega vastu 48 rikkumist käsitlevat otsust;

J.   arvestades, et Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmetel hukkus 2015. aastal või jäi teadmata kadunuks vähemalt 3771 Euroopasse kui turvalisse paika jõuda üritanud inimest, mis tähendab, et viimase kahekümne aasta jooksul hukkunud või teadmata kadunud isikute arv on nüüd üle 30 000;

K.   arvestades, et terrorismiaktid on üks kõige tõsisemaid põhiõiguste ja -vabaduste rikkumisi; arvestades, et on vaja asjakohaseid vahendeid, et kaitsta ELi kodanikke ja elanikke ning reageerida sellistele rikkumistele ühemõtteliselt ja nende vastu õigusriigi põhimõtete raames võidelda;

L.   arvestades, et satiiriajakirja Charlie Hebdo kaheksa ajakirjaniku mõrvaga 7. jaanuaril 2015 üritati rünnata meedia-, väljendus- ja kunstivabadust Euroopa Liidus;

M.   arvestades, et kõikides meetmetes, mida liikmesriigid ja EL võtavad, on oluline järgida põhiõigusi ja kodanikuvabadusi, sh õigust era- ja pereelule, õigust vabadusele ja turvalisusele, õigust isikuandmete kaitsele, süütuse presumptsiooni ja õigust kaitsele, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, väljendusvabadust, vabadust saada teavet, mõttevabadust, südametunnistuse- ja usuvabadust; tuletab meelde, et mõjus demokraatlik kontroll julgeolekumeetmete üle on keskse tähtsusega; arvestades, et koos ELi kodanike julgeoleku tagamisega tuleb säilitada nende õigused ja vabadused; arvestades, et need on ühe ja sama mündi kaks külge;

N.   arvestades, et vastavalt harta artiklile 52 võib hartas sätestatud õigustele ja vabadustele piiranguid seada proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt üksnes juhul, kui need on vajalikud;

O.   arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 72 kohaselt tuleb liikmesriikide pädevust seoses julgeolekuteenistusega austada;

P.   arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ (infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta)) kohaselt, eelkõige vastavalt artikli 15 lõikele 1 ei kehtesta liikmesriigid edastamis-, talletamis- ja veebimajutusteenuste osutajatele üldist kohustust jälgida teavet, mida nad edastavad või talletavad, ega üldist kohustust otsida ebaseaduslikku tegevust näitavaid fakte ja asjaolusid;

Q.  arvestades, et komisjoni hinnangul langeb ELis kuriteo ohvriks igal aastal 75 miljonit inimest;

R.   arvestades, et inimkaubandus on raske kuritegu, mis pannakse sageli toime organiseeritud kuritegevuse raames ja kujutab endast tõsist rünnakut inimväärikuse vastu ja põhiõiguste rikkumise üht kõige rängemat vormi, mõjutab ebaproportsionaalselt naisi ja tütarlapsi ning on ELi hartaga sõnaselgelt keelatud;

S.  arvestades, et inimkaubandus seksuaalse ärakasutamise eesmärgil on endiselt kõige laiemalt levinud inimkaubanduse vorm; arvestades, et 76 % ELis registreeritud ohvritest on naised; arvestades, et 70 % ELis kindlakstehtud inimkaubanduse ohvritest on ELi kodanikud;

T.  arvestades, et direktiivis 2011/36/EL on soolist aspekti arvestades kehtestatud ühissätted, et tugevdada inimkaubandusega seotud kuritegude ennetamist ja selliste kuritegude ohvrite kaitset;

U.   arvestades, et inimkaubandus ja inimeste ebaseaduslik üle piiri toimetamine on kaks väga erinevat nähtust, kuid mõnel juhul võib nende vahel olla seos;

V.  arvestades, et diskrimineerimine, rassism, ksenofoobia, vihkamist õhutavad avaldused ja vihakuriteod, mis on ajendatud rassismist, ksenofoobiast või eelarvamustest isiku usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude, seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi suhtes, ähvardavad Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide põhiväärtusi; arvestades, et poliitiliste jõudude hulgas sageneb vihakõne ning elanikkonna olulistes rühmade kasvavad ksenofoobia ja muud eelarvamused, sealhulgas interneti kaudu; arvestades, et diskrimineerimise, rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemine on väga oluline sallivust, mitmekesisust ja vastastikust austust käsitlevate Euroopa väärtuste järgimise tagamiseks;

W.  arvestades, et inimesed võivad langeda mitmekordse ja läbipõimunud diskrimineerimise ohvriks; arvestades, et poliitikameetmetes, mis on suunatud mingi konkreetse diskrimineerimise põhjusega tegelemiseks, tuleks pöörata tähelepanu konkreetsete rühmade olukorrale, kes võivad langeda mitmekordse diskrimineerimise ohvriks, mis võib muu hulgas põhineda vanusel, rassil, usul, seksuaalsel sättumusel, sool või puudel;

X.   arvestades, et meeste ja naiste võrdõiguslikkus on ELi aluspõhimõte ja igasugune sooline diskrimineerimine on keelatud;

Y.   arvestades, et naistevastane vägivald on selline põhiõiguste rikkumine, mis puudutab kõiki ühiskonnakihte ega olene vanusest, haridusest, sissetulekust, ühiskondlikust positsioonist ega päritolu- või elukohariigist; arvestades, et sooline ebavõrdsus ja soolised stereotüübid suurendavad vägivalla ja muud liiki ekspluateerimise ohtu ning takistavad naiste täieõiguslikku osalemist kõikides eluvaldkondades;

Z.  arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti naistevastast vägivalda käsitleva küsitluse tulemuste põhjal on üks kolmest naisest ELis pärast 15aastaseks saamist kogenud füüsilist või seksuaalset vägivalda, üks naine kümnest on sattunud mingit laadi seksuaalse vägivalla ohvriks ja üht naist kahekümnest on vägistatud;

AA.   arvestades, et soopõhist ja naistevastast vägivalda talutakse paljudes kohtades ikka veel nö vaikides ja sellest jäetakse ohvrite ametiasutuste vastase usalduse puudumise tõttu sageli politseile teatamata; arvestades, et vaja on nulltolerantsil põhinevat lähenemisviisi;

AB.  arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervis ning sellega seonduvad õigused on liikmesriikide pädevuses; arvestades, et EL saab siiski liikmesriike parimate tavade edendamisel toetada;

AC.  arvestades, et tuleb tagada võrdne ligipääs tervishoiule, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule, sõltumata naiste majanduslikust olukorrast, puudest ja geograafilisest asukohast;

AD.  arvestades, et lapsed on meie ühiskonna tulevik ja meie vastutame nende oleviku eest; arvestades, et haridus on üks parimaid viise, kuidas vastavalt harta artiklile 14 edastada formaalse, mitteformaalse ja informaalse hariduse meetodite abil selliseid väärtusi nagu rahu, sallivus, kooseksisteerimine, võrdõiguslikkus, õiglus ja inimõiguste austamine;

AE.  arvestades, et lasteabi telefonid, teabeteenused ja muud sarnased vahendid on laste õiguste rikkumisega seotud juhtumite puhul kasulikud teadlikkuse tõstmise, suunamise ja teatamise mehhanismid;

AF.  arvestades, et laste seksuaalsest kuritarvitamisest otseülekannete tegemine ei ole enam esilekerkiv uus suund, vaid väljakujunenud reaalsus; arvestades, et lastele võivad tekitada kahju veebis kontakti otsimine ja ahvatlemine seksuaalsuhte eesmärgil, mis kõige tõsisematel juhtudel võib viia seksuaalsuhtele sundimise ja muude kuritarvitamise vormideni, ning et laste seksuaalse kuritarvitamise ärahoidmiseks haridusprogrammide kaudu ja liikmesriikide vahelise õigusalase koostöö tugevdamiseks pedofiilivõrgustikega võitlemiseks ei tegutseta piisavalt;

AG.   arvestades, et õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele on oluline eelkõige laste puhul, kes on ühiskonna kõige kaitsetum osa;

AH.  arvestades, et lapse õiguste konventsiooni artikli 37 ja lapse parimate huvide põhimõtte rakendamisel ei tohiks saatjata ja vanematest eraldatud lapsi üldjuhul kinni pidada ning tuleks tagada nende paigutamine turvalisse keskkonda koos kogu vajaliku kaitse, tervishoiu ja haridusega;

AI.  arvestades, et vähemustesse kuuluvate isikute õiguste austamine on üks ELi aluspõhimõtteid; arvestades, et vähemuste tulemuslikku kaitset tuleb tugevdada; arvestades, et populismi ja ekstremismi üha suurema leviku kontekstis tuleks edendada kooseksisteerimist ja austust vähemuste vastu; arvestades, et vähemused aitavad suurendada Euroopa rikkust ja mitmekesisust; arvestades, et rändekriis on vallandanud Euroopas vähemuskogukondade vastase usaldamatuse ja kasvava viha;

AJ.   arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2016. aasta aruandes leiti, et diskrimineerimine ja romavastasus takistab jätkuvalt romade tulemuslikku integreerimist; arvestades, et 2015. aasta Eurobaromeetri diskrimineerimist puudutava küsitluse kohaselt peetakse etnilist päritolu kõige sagedasemaks diskrimineerimise põhjuseks;

AK.  arvestades, et paljud romad kannatavad Euroopas nii üksikisiku kui ka rühmana igapäevaelus romavastasuse, süstemaatiliste eelarvamuste, sallimatuse, vaenulikkuse, diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutuse all; arvestades, et roma laste segregatsioon koolis on enamikus liikmesriikides endiselt püsiv probleem; arvestades, et romade diskrimineerimine tööturul ei võimalda neil parandada oma võimet murda välja vaesuse nõiaringist;

AL.  arvestades, et nii Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 8, 9, 10, 19 ja 21 kui ka Euroopa Liidu Kohtu praktika tunnustavad sotsiaalsete põhiõiguste tähtsust, rõhutades seega, et neid õigusi, eelkõige ametiühinguõigusi, streigiõigust ning ühinemis- ja kogunemisõigust tuleb kaitsta samal viisil nagu teisi hartas tunnustatud põhiõigusi;

AM.  arvestades, et vaid 27 % eurooplastest teab Euroopa ühtset hädaabinumbrit 112 ning praeguseni ei ole kõigil inimestel sellele juurdepääsu;

AN.   arvestades, et kõikidel liikmesriikidel on kohustus kaitsta iga inimest, sh LGBTI-inimesi, igasuguse diskrimineerimise ja vägivalla eest; arvestades, et igasugune diskrimineerimine ja vägivald seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel tuleks hukka mõista;

AO.   arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti tehtud väliuuringu kohaselt on valitsev negatiivne sotsiaalne hoiak ja stereotüübid LGBTI-inimeste diskrimineerimise ja nendevastaste vihakuritegudega võitlemisel suurimaks takistuseks;

AP.   arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti uuringust LGBTI-inimeste vastu suunatud diskrimineerimise, vägivalla ja ahistamise kohta nähtus, et transsoolised inimesed kannatavad selle all kõige rohkem;

Põhiõiguste ja väärikuse kaitse

1.  kordab, et inimväärikus on kõigi põhiõiguste puutumatu alus ning seda ei tohiks kasutada tööriistana, vaid et seda tuleb austada ja kaitsta kõigis ELi algatustes; nõuab Euroopa Liidu kodanike teadlikkuse suurendamist kõikide inimeste sünnipärase väärikuse kohta, et muuta ühiskond inimlikumaks ja õiglasemaks;

2.   mõistab hukka kõigi inimeste mis tahes vormis diskrimineerimise ja nendevastase vägivalla, sest need kujutavad endast inimväärikuse otsest rikkumist;

3.   kordab oma nõuet austada väärikust elu lõpul; rõhutab, et surmanuhtlus on vastuolus ELi põhiväärtustega;

4.   rõhutab, et liidu ühinemine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga on aluslepingus sätestatud kohustus vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikele 2; märgib, et see tugevdaks põhiõiguste kaitset Euroopa Liidus, ning ootab, et ühinemist segavad juriidilised takistused kõrvaldatakse võimalikult kiiresti;

Õigusriik

5.   rõhutab, et inimõigused on üldised, lahutamatud ja alati täiendavad ning et seepärast tuleb jõukas ja mitmekesises ühiskonnas saavutada kõigi õiguste vahel õiglane tasakaal; rõhutab, kui tähtis on tagada põhiõiguste harta artiklis 2 sätestatud põhimõtete täielik rakendamine nii ELi kui ka riigisisestes õigusaktides; palub komisjonil alustada rikkumismenetlust, kui mingi liikmesriik rikub ELi õigust rakendades hartat;

6.   tuletab meelde, et suhetes maailmaga peaks liit aitama kaasa inimõiguste kaitsmisele; kutsub ELi institutsioone üles tagama nende õiguste kaitse kõrge taseme nii välissuhetes kui ka välismõju avaldavas sisepoliitikas;

7.   märgib, et oluline on tagada Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud Euroopa ühiste väärtuste täielik järgimine Euroopa ja liikmesriikide õiguses, avalikus poliitikas ja selle rakendamises; leiab, et õigusriigi põhimõtte kaitsmiseks peavad kõik riigi tasandi osalejad suurendama pingutusi õigusriigi põhimõtte alalhoidmiseks ja selle tugevdamiseks; märgib, et tõhus, sõltumatu ja erapooletu kohtusüsteem on õigusriigi toimimiseks ülitähtis;

8.   märgib, et liikmesriikide ja ELi vaheline ja liikmesriikide endi vaheline korrapärane teabevahetus, mis põhineb objektiivsetel kriteeriumidel ja konteksti hindamisel, võib tulevikus õigusriigiga seotud probleeme leevendada ja ennetada; kordab oma üleskutset luua demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõiguste austamist käsitlev liidu pakt, mis peaks sisaldama iga-aastast aruannet koos riigipõhiste soovitustega; on seisukohal, et see aruanne tuleks koostada paljude allikate põhjal, sh Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Nõukogu ja ÜRO aruanded, ning see peaks hõlmama ja täiendama olemasolevaid vahendeid (nt õiguskaitse tulemustabel) ja asendama Bulgaaria ja Rumeenia koostöö- ja jälgimiskorra;

9.   väljendab heameelt asjaolu üle, et nõukogu korraldab õigusriigi teemal korrapäraselt arutelusid; on seisukohal, et liidu pakt peaks hõlmama õigusriigi põhimõtet käsitlevat komisjoni raamistikku ja nõukogu õigusriiki käsitlevat dialoogi ning nõukogu peaks pidama oma arutelusid riigipõhiseid soovitusi sisaldava iga-aastase aruande põhjal;

10.   tuletab meelde, et põhiõigused tuleks lisada kõigi seadusandlike ettepanekute mõjuhinnangutesse;

11.   rõhutab, et aluslepingutes sätestatud ja vaba liikumise direktiiviga tagatud Euroopa kodanike ja nende perekondade liikumisvabadus ja õigus elada liikmesriikide territooriumil on üks Euroopa kodanike põhiõigusi;

12.   tunnistab, et riigi neutraliteet on ülimalt oluline, et kaitsta mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadust, tagada kõigi usutunnituste ja veendumuste võrdne kohtlemine ning vabadus praktiseerida enda valitud usku ning usku või veendumusi vahetada;

13.   tuletab meelde, et väljendus-, teabe- ja meediavabadus on demokraatia ja õigusriigi tagamisel põhilise tähtsusega; mõistab kindlalt hukka ajakirjanike ja meediakanalite vastu suunatud vägivalla, surveavaldused ja ähvardused; kutsub liikmesriike üles hoiduma mis tahes meetmetest, mis piiravad meedia-, suhtlus- ja teabevabadust; kutsub komisjoni üles keskenduma ühinemisläbirääkimiste protsessis rohkem ka nende põhivabaduste järgimisele;

14.   kordab oma üleskutset ELile ja selle liikmesriikidele uurida võimalust võtta kasutusele rikkumisest teatajate kaitsesüsteem ja tagada ajakirjanike allikate õiguslik kaitse;

15.   väljendab muret tingimuste pärast mõne liikmesriigi vanglates, kus esineb sageli ülerahvastatust ja väärkohtlemist; juhib tähelepanu asjaolule, et vangide põhiõigused peavad olema tagatud; palub komisjonil hinnata kinnipidamispoliitika ja kriminaalõigussüsteemi mõju lastele; kutsub komisjoni üles liikmesriike selles vallas toetama ning edendama liikmesriikide asutuste vahelist heade tavade vahetust mooduste kohta, mis aitavad tagada kinnipidamisasutuses viibivate vanemate ja nende laste vahelise suhtluse;

16.   kordab, et mõistab karmilt hukka jõhkrate ülekuulamismeetodite kasutamise, mis on rahvusvaheliste õigusaktidega keelatud ja millega rikutakse muu hulgas õigust vabadusele, turvalisusele, inimlikule kohtlemisele, kaitsele piinamise eest, süütuse presumptsioonile, õiglasele kohtulikule arutamisele, õigusnõustajale ja võrdsele kaitsele seaduse alusel;

17.  kordab uuesti oma üleskutset tagada avaliku ja läbipaistva uurimisega vastutusele võtmine põhiõiguste massiliste rikkumiste eest, eeskätt mis puudutab vangide vedamist ja ebaseaduslikku kinnipidamist;

18.   rõhutab, et korruptsioon kujutab tõsist ohtu demokraatiale, õigusriigile ja põhiõigustele; kutsub liikmesriike ja ELi institutsioone üles võitlema süsteemse korruptsiooni vastu, töötama välja mõjusad vahendid korruptsiooni vastu võitlemiseks ja selle eest sanktsioonide määramiseks, kontrollima korrapäraselt avalike (nii ELi kui ka riiklike) vahendite kasutamist ja edendama läbipaistvust;

19.   nõuab tungivalt, et komisjon võtaks vastu korruptsioonivastase strateegia, mida toetavad mõjusad vahendid; palub liikmesriikidel võtta komisjoni korruptsioonivastase võitluse aruandes toodud soovitusele järelmeetmeid; nõuab tungivalt, et nad tugevdaksid politsei- ja õigusalast koostööd korruptsiooniga võitlemisel; kutsub liikmesriike ja ELi institutsioone seetõttu üles hõlbustama Euroopa Prokuratuuri kiiret loomist, et anda sellega piisav sõltumatuse ja tõhususe tagatis;

Ränne, integreerimine ja sotsiaalne kaasamine

Integreerimine ja sotsiaalne kaasamine

20.   on seisukohal, et rahvusvahelise kaitse saanud rändajate ja pagulaste sotsiaalne kaasamine ja integreerimine vastuvõtvasse ühiskonda on dünaamiline ja kahemõõtmeline protsess (mis hõlmab õigusi ja kohustusi), mille lahutamatuks osaks peab olema ELi aluseks olevate väärtuste austamine, aga ka asjaomaste isikute põhiõiguste austamine; usub, et see kujutab endast ühtaegu väljakutset ja võimalust, mis eeldab nii pagulastelt ja rändajatelt kui ka liikmesriikidelt, nende kohalikelt ja piirkondlikelt omavalitsustelt ning vastuvõtvatelt kogukondadelt, kes kõik etendavad olulist rolli, kooskõlastatud jõupingutuste tegemist ja kohustuste võtmist;

21.   kutsub liikmesriike üles rakendama oma integratsioonipoliitikat võimalikult kiiresti, kasutades selleks asjakohaseid sihtotstarbelisi ressursse, ning kujundama seda koostöös riiklike asutuste, kohalike omavalitsuste, koolide ja valitsusväliste organisatsioonidega, aga ka rändajate ja pagulaskogukondadega; julgustab integratsiooni puudutavate heade tavade intensiivsemat jagamist; nõuab haridusprogramme, milles võetakse arvesse asjaomaste kogukondade piirkondlikke ja kohalikke aspekte;

22.   on seisukohal, et juurdepääs haridusele on rändajate ja pagulaste integreerimise üks alustalasid; rõhutab asjaolu, et sotsiaalse kaasatuse, mittediskrimineerimise ja integratsiooni poliitika ja meetmete kavandamisel ja rakendamisel tuleb alati järgida võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja võrdsete võimaluste põhimõtet;

23.   kordab, et kultuuride ja religioonide vahelist sallivust tuleb edendada pidevate jõupingutuste ja ulatusliku dialoogi kaudu, kuhu oleksid kaasatud kõik ühiskonnas osalejad ja mis toimuks kõigil valitsuse tasanditel;

24.   julgustab liikmesriike tegema pingutusi, et hoida peresid koos, sest see aitab kaasa integratsiooniväljavaadetele pikaajalises plaanis; palub liikmesriikidel järgida komisjoni suuniseid, mis käsitlevad direktiivi 2003/86/EÜ (perekonna taasühinemise õiguse kohta) kohaldamist; rõhutab, et liikmesriigid peaksid tegema kõik võimaliku, et ületada selles küsimuses kiiremate otsuste tegemise ees seisvad õiguslikud ja praktilised takistused;

Rändajad ja pagulased

25.   märgib murega sisserändajate põhiõiguste rikkumisega seotud juhtumeid ELi välispiiridel ja kordab, et kõigil inimestel on õigus kasutada oma inimõigusi; tuletab meelde põhiõigust taotleda varjupaika; innustab ELi ja liikmesriike eraldama piisavalt vahendeid selleks, et avada varjupaigataotlejatele Euroopa Liitu sisenemiseks uued ohutud ja seaduslikud kanalid, et nõrgestada inimkaubandusvõrgustike ja inimsmugeldajate ärimudelit ja ennetada paljude inimeste ohtlikule teekonnale asumist; tuletab meelde, et elude päästmine on solidaarsusakt ohus olevate inimeste suhtes, aga ka õiguslik kohustus; kutsub liikmesriike ja ELi institutsioone üles järgima piirivalve tegevuses ja varjupaigamenetlustes rahvusvahelist ja ELi õigust ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartat; märgib, et füüsilised isikud või valitsusvälised organisatsioonid, kes hädas olevaid inimesi reaalselt aitavad, ei peaks kartma sellise abistamise eest karistada saamist;

26.  väljendab heameelt asjaolu üle, et hiljuti vastu võetud Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruses nähakse Euroopa piiri- ja rannikuvalve Ametile ette konkreetne volitus otsingu- ja päästeoperatsioonide toetamiseks ning määruses sätestatud põhiõiguste kaitse tagamiseks; ergutab liikmesriike pakkuma varjupaigatöötajatele (näiteks küsitlejad ja tõlgid) asjakohast koolitust, et teha kaitsetud rühmad kindlaks võimalikult kiiresti ja käsitleda varjupaigataotlusi vastavalt varjupaiga miinimummnõuete direktiivile ja asjakohasele Euroopa Liidu Kohtu praktikale;

27.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid kindlustaksid vastuvõtutingimused, mis ei jäta inimesi ilma nende põhiõigusest omada inimväärset elamistaset ning füüsilist ja vaimset tervist ning oleksid kooskõlas kehtivate põhiõiguste ja varjupaigaalaste õigusaktidega, pöörates erilist tähelepanu kõige kaitsetumatele rühmadele; tuletab meelde, et nii rahvusvahelise õiguse kui ka harta alusel peavad liikmesriigid uurima, millised oleksid alternatiivid kinnipidamisele; palub komisjonil jälgida Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamist; kutsub liikmesriike üles tagama erivajadustega varjupaigataotlejate tulemuslikku ja varajast tuvastamist, neile kiiret kohandatud vastuvõtutingimuste pakkumist ja menetluslike tagatiste pakkumist; tuletab meelde, et õigus tegelikule menetlustele juurdepääsule on varjupaigamenetluste direktiivi lahutamatu osa ja hõlmab ka õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, seda ka kriminaalmenetluses; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid teabe andmiseks ja läbipaistvuse tagamiseks seoses rändajate ja varjupaigataotlejate kinnipidamisega liikmesriikides;

28.   nõuab tungivalt, et komisjon teeks ettepaneku vaadata läbi määrus 862/2007 ja lisada sellesse sooliselt diferentseeritud andmed kinnipidamisasutuste toimimise kohta, et paremini mõista pagulaste ja varjupaigataotlejate erivajadusi ja neile reageerida; kutsub ELi ja liikmesriike üles töötama välja terviklikku poliitikat selleks, et teha lõpp naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivalla kõikidele vormidele, ning erimeetmeid naissoost pagulaste ja varjupaigataotlejate kaitse tagamiseks ja neile õiguskaitsevahenditele juurdepääsu andmiseks; rõhutab, et naissoost rändajatele võib langeda kinnipidamis- ja vastuvõtukeskustes osaks kahekordne diskrimineerimine ning neile tuleb pakkuda naiste hügieenitarbeid, privaatsust ja tervishoiuteenuseid;

29.  väljendab muret teadete üle, et organiseeritud kuritegevus on imbunud sisse rändajate vastuvõtmiseks eraldatud vahendite haldamisse, ning kutsub komisjoni üles jälgima hoolikalt nende vahendite kasutamist ja tagama, et kõiki eeskirjade rikkumisi uuritakse ja süüdlased võetakse vastutusele;

30.   kutsub liikmesriike üles, et nad hoiduksid poliitilise kasu nimel õhutamast oma kodanikes hirmu ja viha rändajate ja varjupaigataotlejate vastu; palub seepärast, et EL ja liikmesriigid töötaksid välja kampaaniad, mis aitaksid parandada kodanike hoiakut integratsiooni suhtes;

31.  taunib asjaolu, et komisjon ei ole ikka veel võtnud järelmeetmeid parlamendi 14. septembri 2011. aasta resolutsioonile kodutuse kohta ja 16. jaanuari 2014. aasta resolutsioonile ELi kodutuse kaotamise strateegia, eelkõige selle punktide 10 ja 11 kohta; rõhutab, et ELi kodutuse kaotamise strateegia loomise põhjused kehtivad endiselt;

Vabadus ja julgeolek

32.   peab tervitatavaks komisjoni algatusi ja peamisi meetmeid selleks, et tugevdada liikmesriikide vahelist koostööd julgeoleku vallas ja saavutada ELi tulemuslik reageering terrorismile ja julgeolekuohtudele Euroopa Liidus, ning toetab täielikult meetmeid, mis sillutavad teed tulemuslikule julgeolekuliidule; nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid omavahel täielikku koostööd ja parandaksid teabe vahetamist omavahel, Europoli ja muude asjakohaste ELi ametitega; rõhutab põhiõigustest kinnipidamise olulisust võitluses terrorismi vastu; nõuab olemasolevate terrorismivastaste meetmete hindamist;

33.   rõhutab, et igasugune valimatu massilise jälgimise süsteem rikub tõsiselt kodanike põhiõigusi; rõhutab, et liikmesriikide luureorganite jälgimisalase võimekusega seotud seadusandlikud ettepanekud peavad alati olema kooskõlas hartaga ning proportsionaalsuse ja vajalikkuse põhimõttega, ning palub komisjonil, tunnistades samas liikmesriikide sellealast ainupädevust, jälgida tähelepanelikult niisuguste seadusandlike ettepanekute vastavust aluslepingutele, sest nendega seoses võivad tekkida olulised õiguslikud küsimused;

34.   rõhutab, et liikmesriigid peaksid hädaolukorras meetmete võtmisel ajati järgima aluslepinguid ja Euroopa inimõiguste konventsiooni; märgib, et kõik erandid peaksid piirduma sellega, mida konkreetses olukorras on hädasti vaja, ja olema vastavuses asjaomase liikmesriigi rahvusvahelise õiguse järgsete kohustustega;

35.   kutsub taas liikmesriike üles tagama, et nende luureteenistuste tegevust käsitlevad õigusraamistikud ja järelevalvemehhanismid oleksid kooskõlas hartaga ja Euroopa inimõiguste konventsiooniga;

36.   nõuab kõigi radikaliseerumise ja terrorismi ärahoidmisega tegelevate, sealhulgas kohaliku ja piirkondliku tasandi õiguskaitseasutuste kaasamist nendesse jõupingutustesse ning neile nende tööks vajaliku koolituse ja teabe tagamist; väljendab muret poliitiliste, usuliste ja terroristlike liikumiste kasvava vaenulikkuse pärast ajakirjanike ja meediaväljaannete suhtes; kutsub liikmesriike üles pakkuma ajakirjanikele ja meediaväljaannetele asjakohast kaitset ning võtma olemasolevate õiguslike vahenditega vajalikke meetmeid ajakirjanike vastu suunatud rünnakute vastu;

37.   rõhutab, et ohvrite, sealhulgas terrorismi ohvrite asjakohane kohtlemine on ohvrite põhiõiguste tagamiseks hädavajalik; nõuab sellega seoses jõulist poliitikat ja mehhanisme ohvrite erivajaduste rahuldamiseks, sealhulgas ohvrite õigusi käsitleva ELi direktiivi (2012/29/EL) rakendamise põhjalikku hindamist, et tagada, et ELis kuriteo ohvriks langenud isikud saavad kasutada teatavaid minimaalseid õigusi;

38.   on veendunud, et terviklik poliitika liidu kodanike radikaliseerumise ja terroriorganisatsioonide poolt värbamise ennetamise valdkonnas saab olla edukas vaid siis, kui sellega kaasnevad ka pikaajalised ennetavad deradikaliseerimise protsessid õigusvaldkonnas, haridus- ja integratsioonimeetmed ja kultuuridevaheline dialoog; rõhutab vajadust töötada sotsiaalse kaasatuse ja integratsiooni alal välja strateegiad, millega võideldaks ka diskrimineerimise vastu, mis takistab juurdepääsu haridusele, tööhõivele ja eluasemele;

39.  kutsub komisjoni üles toetama liikmesriike radikaliseerumise ja vägivaldse äärmusluse ärahoidmise jõupingutustes, milles tuleb keskenduda Euroopa väärtuste, sallivuse ja kogukonna edendamisele ilma häbimärgistamata, ning palub ka liikmesriikidel oma sellealaseid pingutusi intensiivistada;

40.  on seisukohal, et diskrimineerimisvastaste õigusaktide järjekindel kohaldamine on radikaliseerumise ennetamise ja äärmusorganisatsioonidesse kuuluvate isikute deradikaliseerumist võimaldava strateegia oluline osa; tuletab meelde, et usukogukondade tõrjumine ja diskrimineerimine Euroopa Liidus võib luua soodsa pinnase kaitsetute üksikisikute liitumiseks äärmusorganisatsioonidega, mis võivad olla vägivaldsed;

41.   on seisukohal, et Euroopa varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi tuleks tugevdada, et tuvastada üksikisikud, kellel on suur oht radikaliseeruda; kutsub ELi ja liikmesriike üles tegema hariduse kaudu suuremaid jõupingutusi, et radikaliseerumist ära hoida; soovitab liikmesriikidel edendada algatusi internetis, et võidelda äärmusrühmituste ideede ja tegevuse vastu, ning lisada see mõõde internetis riskide ennetamise alastesse loengutesse koolides; kutsub ELi ja liikmesriike üles tegema suuremaid jõupingutusi, et aidata ohustatud isikute perekondi; nõuab parimate tavade vahetamist ja narratiivide loomist võitluseks vägivaldse äärmusluse, radikaliseerumise ja Euroopas terrorirünnakute korraldamisele ja toimepanemisele õhutamise vastu; rõhutab, et pädevate riiklike ja Euroopa tasandi asutuste vahel on vaja tihedamat piiriülest koostööd teabevahetuse parandamiseks, et võidelda tõhusamalt terrorismivõrgustike vastu; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid olemasolevaid koostöövahendeid võimalikult suurel määral; soovitab ELil ja liikmesriikidel vahetada parimaid tavasid riskirühma kuuluvate, eriti vanglas olevate isikute radikaliseerumise ärahoidmiseks;

42.  palub komisjonil ja liikmesriikidel jõustada standardid, mis tagavad piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee soovituste ning Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste täitmise nii kohtueelse kinnipidamise kui ka kriminaalkaristuse tingimustes;

43.  kordab oma komisjonile esitatud soovitust Euroopa vahistamismääruse läbivaatamise kohta, eriti mis puudutab proportsionaalsuse kontrolli kehtestamist ning põhiõigusi puudutavat erandit;

Inimkaubandus

44.  kutsub ELi õiguskaitseasutusi üles tegema suuremaid jõupingutusi, mille sihtmärk on kuritegeliku inimkaubanduse võrgustikud ja nende soodustajad, ning tegema omavahel tihedamat koostööd, pöörates erilist tähelepanu laste vastu suunatud kuritegudele; toonitab vajadust koolitada inimkaubanduse ohvrite või potentsiaalsete ohvritega kontaktis olevaid teenistusi, et aidata neil asjaomaseid isikuid tõhusamalt tuvastada ja osutada neile asjakohast abi, ning keskenduda koolitusel põhiõiguste järgimisele ja eriti kaitsetus olukorras olevate isikute vajaduste täitmisele;

45.  märgib, et komisjoni aruanne edusammude kohta inimkaubanduse vastases võitluses näitab, et uued tehnoloogiad annavad organiseeritud kuritegelikele rühmitustele varasemast palju laiemas ulatuses juurdepääsu suurele hulgale potentsiaalsetele ohvritele, kuna paljud inimkaubanduse ohvrid, eelkõige seksuaalse ja tööhõive alase ekspluateerimise ohvrid värvatakse veebi kaudu; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid, mis võimaldaksid takistada ja piirata uute tehnoloogiate kasutamist peamiselt naiste ja tütarlaste värbamiseks kaubitsemise eesmärgil;

46.  rõhutab, et laste kaitsetus teeb neist inimkaubitsejate jaoks eelistatud sihtrühma ning inimkaubanduse ohvriks langenud laste isikusamasuse tuvastamine ja kontrollimine on kasvav probleem; tuletab meelde, et mõnes liikmesriigis käsitatakse lastega kauplemist ärakasutamise eri vormina, samas kui teistes käsitletakse lastest ohvreid koos täiskasvanutega, mis pärsib tervikliku luureandmete ülevaate loomise võimalust ning parima uurimisalase reageeringu kindlaksmääramist ELi tasandil; nõuab seetõttu vahendite väljatöötamist selliste laste jälgimiseks selle kuriteonähtuse ühise määratluse alusel ning nõuetekohaste sihtmeetmete kehtestamist laste toetamiseks selles protsessis;

47.  märgib, et saatjata lastele hooldaja nimetamine on oluline selle tagamiseks, et lapse huvid oleksid kaitstud; palub liikmesriikidel kesk-, piirkondlikul ja kohalikul tasandil tegutsedes tugevdada vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud ja saatjata laste eestkoste süsteeme ning luua need süsteemid kooskõlas käsiraamatuga vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud laste eestkoste süsteemide kohta; märgib, et süsteemi rakendamisel on vaja pöörata erilist tähelepanu laste saatjatele, lähtuda lapse parimatest huvidest ja mitte eraldada last perest või mitteametlikust saatjast;

48.  kutsub liikmesriike üles tegema võrdseid jõupingutusi, et tuvastada, kaitsta ja abistada ükskõik millise ekspluateerimise ohvreid, kaasates aktiivselt sotsiaalpartnereid, erasektorit, ametiühinguid ja kodanikuühiskonda, ning tagama ELis ohvrikaitsega seotud otsuste vastastikuse tunnustamise; kutsub liikmesriike üles täies ulatuses ja nõuetekohaselt rakendama ELi inimkaubanduse vastast direktiivi, eelkõige selle artiklit 8, milles nõutakse ohvri karistamata jätmist, ja direktiivi laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise vastase võitluse kohta ning soovitab liikmesriikidel, ELi institutsioonidel ja asutustel tihendada omavahelist inimkaubanduse vastast koostööd, sh parimate tavade vahetust, tehes seda ELi inimkaubandusevastase võitluse koordinaatori toetusel ja inimkaubandust käsitlevate riiklike raportööride või samaväärsete mehhanismide võrgustikke;

49.  kutsub ELi ja kõiki liikmesriike üles ratifitseerima Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastu võitlemise konventsiooni; rõhutab, et nii liikmesriike kui ka asjaomaseid EL ameteid, nt Europoli, tuleks toetada nende pingutustes tuua inimkaubanduse soodustajad kohtu ette; palub liikmesriikidel ühtlasi käsitleda oma riiklikes strateegiates ja tegevuskavades inimkaubanduse ja inimeste ärakasutamise nõudluse poolt;

50.  rõhutab, et haridus on tõhus vahend inimkaubanduse ja ekspluateerimise ärahoidmiseks ja kutsub liikmesriike kesk-, piirkondlikul ja kohalikul tasandil tegutsedes üles lisama siseriiklikesse õppekavadesse ennetamist käsitlevaid haridusprogramme ning selliseid ennetamisprogramme ja teadlikkuse tõstmise tegevusi edendama ja peavoolustama;

51.  rõhutab vajadust tugevdada meetmeid, et vältida inimkaubanduse ohvrite toodetud kaupade ja nende osutatavate teenuste tarbimist; rõhutab, et niisugused meetmed tuleks lisada selle probleemi vastu võitlemise Euroopa strateegiasse, millesse tuleks kaasata ka ettevõtted;

52.  nõuab, et EL ja liikmesriigid tunnistaksid lunaraha väljapressimise ja piinamisega seotud inimkaubandust inimkaubanduse vormina; on seisukohal, et sellest raskete traumadega pääsenuid tuleks lugeda karistatava inimkaubanduse ohvriteks ning nad peaksid saama kaitset, abi ja toetust(25);

Diskrimineerimise, ksenofoobia, vihakuritegude ja vihakõne vastane võitlus

53.  tunneb muret kasvava rassismi ja ksenofoobia pärast, mis väljendub afrofoobias, roma- ja juudivastasuses, islamifoobias ja rändajatevastases meelsuses; kutsub liikmesriike üles kaitsma mõtte-, südametunnistuse-, usu- ja veendumusvabadust; nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid lisaksid võrdõiguslikkuse poliitikasse mitmekordse diskrimineerimise küsimuse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles intensiivistama tööd parimate tavade vahetamisel ja tihendama koostööd võitluseks rassismi, ksenofoobia, homofoobia, transfoobia ja muude sallimatuse vormide vastu, võttes täiel määral arvesse kodanikuühiskonna ja asjaomaste sidusrühmade, nt Põhiõiguse Ameti panust;

54.  väljendab heameelt iga-aastase põhiõiguste kollokviumi 2015. aasta tulemuste ning juudi- ja moslemivastase vaenu ennetamise koordinaatorite ametisse nimetamise üle; kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles kooskõlastama ja tugevdama juudi- ja moslemivastase vaenuga võitlemisele suunatud poliitilisi meetmeid, sh viivitamatult rakendama kollokviumis määratletud peamisi meetmeid;

55.  peab kahetsusväärseks, et esildatud 2008. aasta võrdse kohtlemise direktiiv ootab endiselt nõukogu heakskiitu; kordab oma üleskutset nõukogule võtta oma seisukoht selle ettepaneku kohta vastu võimalikult kiiresti; ergutab komisjoni tegema konkreetseid edusamme diskrimineerimise vastase tegevuskava osas;

56.   mõistab hukka vihkamist õhutavad avaldused ja vihakuriteod, mis on ajendatud rassismist, ksenofoobiast, usulisest sallimatusest või eelarvamusest isiku puude, seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi või vähemuse hulka kuulumise suhtes ning mida esineb ELis iga päev; taunib teatavatest institutsioonidest, erakondadest ja meediast pärineva vihakõne sagenemist; kutsub ELi üles näitama eeskuju ja seisma vastu vihakõnele oma institutsioonides;

57.  tunneb muret vihakõne üha laialdasema leviku pärast internetis; soovitab liikmesriikidel kehtestada lihtsa korra, mis võimaldaks kodanikel teatada viha õhutava sisu olemasolust internetis; peab tervitatavaks komisjoni teadaannet tegevusjuhendi kasutusele võtmise kohta võitlemiseks ebaseadusliku vihakõne vastu veebis ning ergutab selle järgimist ja jätkuvate pingutuste tegemist, et tugevdada koostööd erasektori ja kodanikuühiskonnaga; tuletab meelde, et sellega seoses võetud meetmed ei tohiks minna vastuollu väljendusvabadusega seotud põhiõigustega, eelkõige ajakirjandusvabadusega;

58.  tunneb muret, et ohvrid ei teata vihakuritegudest, kuna kaitsemeetmed on ebapiisavad ja ametiasutused ei suuda vihakuritegusid liikmesriikides nõuetekohaselt uurida ja nende eest süüdimõistmist saavutada; kutsub liikmesriike üles arendama välja vihakuritegudest ja vihakõnest teatamise vahendeid ja mehhanisme ning neid levitama ja tagama, et iga väidetava vihakuriteo ja vihakõne juhtumi kohta korraldatakse uurimine, esitatakse süüdistus ja algatatakse kohtuasi kooskõlas vastava riigi õigusega ning vajadusel ka raamotsusega rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemise kohta, Euroopa ja rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustustega ning Inimõiguste Kohtu asjakohase praktikaga, tagades samas väljendusvabaduse ja õiguse saada teavet ning eraelu ja andmete kaitse;

59.  väljendab muret asjaolu pärast, et mitmes liikmesriigis ei ole nõuetekohaselt üle võetud raamotsuse 2008/913/JSK sätteid, ning palub asjaomastel liikmesriikidel seda teha ja neid sätteid, aga ka direktiivi 2012/29/EL (kuriteoohvrite kohta) täielikult rakendada; palub komisjonil jälgida nende instrumentide nõuetekohast ülevõtmist ja algatada vajaduse korral rikkumismenetlused; märgib, et raamotsuse rakendamisel on mõned liikmesriigid kohaldanud diskrimineerimisohvrite kaitset ka muudel alustel, näiteks seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi alusel diskrimineeritud inimeste puhul; innustab komisjoni alustama dialoogi liikmesriikidega, kelle õigusakte ei kohaldata homofoobse viha suhtes, et kaotada kõik õiguslikud lüngad;

60.  palub komisjonil toetada õiguskaitseasutustele, kohtuorganitele ja asjaomastele ELi ametitele ettenähtud koolitusprogramme, et ära hoida diskrimineerivat kohtlemist ja vihakuritegusid ja nende vastu võidelda; palub liikmesriikidel tagada selliste kuritegude uurimise ja vastutusele võtmise eest vastutavatele ametiasutustele praktilised vahendid ja oskused, mida nad vajavad, et tuvastada raamotsusega hõlmatud õiguserikkumised ja neid käsitleda ning suhelda ohvritega;

61.  tunnistab, et ebavõrdsuse kogu ulatus ELis on jäänud tähelepanuta, sest liikmesriikides ei koguta võrreldavaid ja eristatud andmeid võrdsuse kohta; on seisukohal, et selliste andmete kogumine liikmesriikides on võrdõiguslikkust käsitlevate ELi õigusaktide elluviimiseks vajaliku otstarbeka poliitika väljatöötamiseks väga oluline; kutsub komisjoni ja nõukogu üles tunnustama vajadust usaldusväärsete ja võrreldavate võrdsust käsitlevate andmete järele, mis võimaldaksid mõõta poliitikakujundajate teavitamise eesmärgil diskrimineerimist, mis on liigendatud vastavalt diskrimineerimise põhjustele; kutsub mõlemaid institutsioone üles määratlema ühtsed võrdõiguslikkust käsitlevate andmete kogumise põhimõtted, mis tuginevad enesemääramisele, ELi andmekaitse standarditele ja asjaomaste kogukondadega konsulteerimisele;

62.  kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles suurendama inimõigustealase ja kultuuridevahelise hariduse tähtsust riiklikes õppekavades, kuna see aitab rassismi ja sellega seotud kõiki muid sallimatuse vorme ennetada, ning nõuab, et teadlikkuse tõstmist õigustest tuleb intensiivistada; on seisukohal, et täielik inimõiguste alane haridus peab hõlmama ka piisaval määral teadmiste andmist minevikus toime pandud inimõiguste rikkumistest, institutsionaalsest rassismist ja mäletamise tähtsusest;

63.  peab äärmiselt oluliseks, et kõik liikmesriigid teeksid koostööd riiklike ja rahvusvaheliste kohtulike uurimistega, et püüda täpsustada vastutusvaldkondi ja selgitada välja tõde ning tagada õigusmõistmine ja õiguskaitsevahendid totalitaarsete režiimide poolt liidus toimepandud inimsusvastaste kuritegude ohvrite jaoks; kutsub liikmesriike üles tagama selle valdkonna õiguspraktikutele vajaliku koolituse; nõuab tungivalt, et komisjon hindaks objektiivselt nende protsesside hetkeseisu, et suurendada demokraatlikku ajalooteadlikkust kõikides liikmesriikides; hoiatab, et demokraatlikku ajalooteadlikkust puudutavate rahvusvaheliste soovituste ja üldise kohtualluvuse põhimõtete mittejärgimine kujutab endast õigusriigi aluspõhimõtete rikkumist;

Naiste õigused ja naistevastane vägivald

64.   peab kahetsusväärseks, et soolist võrdõiguslikkust ei ole veel saavutatud, et paljudes valdkondades ei ole tehtud mingeid edusamme ning et jätkuvalt rikutakse naiste põhiõigusi; mõistab hukka naiste ja tütarlaste vastase vägivalla selle kõikides vormides, nagu koduvägivald, aumõrvad, sundabielu, inimkaubandus ja naiste suguelundite moonutamine; rõhutab, et selliseid tavasid ei saa kuidagi õigustada ning need tuleks kriminaliseerida ja nende eest tuleks karistada ning et ELi ja riiklikud asutused peaksid tegema omavahel rohkem koostööd, eelkõige heade tavade vahetamise ning kõiki naistevastase vägivalla vorme käsitlevate andmete parema kogumise ja võrreldavuse abil; on seisukohal, et kõik liidus elavad inimesed peaksid järgima seadusi ning austama naiste õigusi ja väärikust hoolimata oma kultuurilisest päritolust ja traditsioonidest;

65.   taunib asjaolu, et naistele ja tütarlastele ei ole tagatud kõikides liikmesriikides ühesugune kaitse vägivalla vastu; rõhutab, et naiste ja tütarlaste vastase vägivallaga võitlemist on veel vaja suurel määral tõhustada; kutsub ELi üles allkirjastama ja ratifitseerima Istanbuli konventsiooni, arvestades et komisjon alustas 2016. aasta märtsis sellekohast menetlust; tuletab liikmesriikidele meelde, et ELi ühinemine Istanbuli konventsiooniga ei vabasta neid Istanbuli konventsiooni allkirjastamisest, ratifitseerimisest ja jõustamisest, ning nõuab tungivalt, et nad seda teeksid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vaatama läbi kehtivaid õigusakte ja hoidma naistevastase vägivalla küsimust päevakorras, kuna soolist vägivalda ei tohiks sallida; kordab oma üleskutset komisjonile esitada õigusakt, millega kehtestatakse meetmed, mis edendaksid ja toetaksid liikmesriikide meetmeid naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivalla ennetamise valdkonnas;

66.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused viiksid läbi rohkem teadlikkuse tõstmise sihtkampaaniaid, et ennetada vägivalda ja kutsuda naisi üles rünnakutest teada andma; nõuab ka, et liikmesriigid kohaldaksid toimepanijate suhtes asjakohaseid ja heidutavaid karistusi ja kaitseksid viivitamata kõiki vägivalla ohvreid ja nende õigusi, pöörates ohvrite õiguste direktiivi kohaselt eritähelepanu kaitsetutele rühmadele; kutsub liikmesriike üles rakendama täielikult direktiivi 2011/99/EL Euroopa lähenemiskeelu kohta, et tagada asjakohane kaitse ja abi vägivalla ohvriks langenud naistele ja tütarlastele, samuti direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust, et kaitsta naisi ja tütarlapsi inimkaubanduse, vägivalla ja seksuaalse ärakasutamise eest; rõhutab, et soopõhise vägivalla ohvriks langenud isikud peaksid saama asjakohast ravi ja toetust vastavalt riigisisestele eeskirjadele ja rahvusvahelistele kohustustele;

67.   rõhutab, et soopõhise vägivalla tulemuslikuks tõkestamiseks on vaja muuta tütarlastesse ja naistesse suhtumist; kutsub liikmesriike üles tõhustama võitlust soopõhiste stereotüüpide vastu, mis taastoodavad ja võimendavad soorolle kesksetes valdkondades, kus need on kinnistunud; kutsub komisjoni üles jagama liikmesriikide parimaid tavasid sooliste stereotüüpidega tegelemise kohta koolides; palub liikmesriikidel pakkuda vajalikku teadvustamis- ja muud erikoolitust politseinikele, kohtuametnikele ja kohtunikele, et nad oskaksid asjakohaselt käsitleda soolise vägivalla probleemi, et vältida kriminaalmenetluse käigus uusi traumasid ja uuesti ohvriks langemist; palub liikmesriikidel aidata ametiasutustel tulemuslikult teha kindlaks soolise vägivalla ohvrite erivajadused ning pakkuda neile kooskõlas ohvrite õiguste direktiiviga erikaitseteenuseid;

68.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid soolise vägivalla ohvritele piisava arvu varjupaiku ning suunatud ja integreeritud tugiteenused, sh traumaabi ja nõustamise; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid kodanikuühiskonna organisatsioone, kes tegelevad soolise vägivalla ohvritega, igal võimalikul viisil;

69.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid tegeleksid koduvägivalla ohvriks langenud puuetega naiste probleemiga, sest neil naistel puudub sageli võimalus vägivaldsest suhtest pääseda;

70.   on väga mures selle pärast, et ikka veel püsivad naiste suguelundite moonutamise tavad, mis on raske naiste- ja tütarlastevastase vägivalla vorm; kutsub liikmesriike üles suurendama kõikide asjaomaste osaliste teadlikkust ja keskenduma oma naiste suguelundite moonutamise vastases poliitikas ennetamisele; nõuab lisaks, et liikmesriigid teeksid omavahel täiel määral koostööd, et parandada andmete kogumist ja selle nähtuse mõistmist, muutmaks seeläbi optimaalseks naiste ja tüdrukute suguelundite moonutamise eest kaitsmise eesmärgil tehtavate pingutuste tulemused;

71.   mõistab teravalt hukka liidu avalikus ruumis sageli toimuvad ahistamise ja vägistamise juhtumid ning on seisukohal, et iga naine ja tütarlaps peaks tundma end kõigis avalikes paikades mis tahes vormis seksuaalse ahistamise eest kaitstuna; kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid tagamaks, et sellistele tegudele järgneb asjakohane karistus, et selliste tegude toimepanijad tuuakse kohtu ette ja ohvritele pakutakse kaitset; kutsub Euroopa Liitu ja liikmesriike üles tugevdama oma jõupingutusi, et tagada naissoost pagulaste ja varjupaigataotlejate kaitse, kuna nemad on põgenemisteel vägivalla suhtes eriti kaitsetud;

72.  kutsub liikmesriike üles tagama töökohal soolist võrdõiguslikkust; peab kahetsusväärseks, et naiste töötingimused on ikka veel diskrimineerivad; rõhutab naiste vähest esindatust teaduse, tehnoloogia ja inseneriteaduse valdkondades, ettevõtluses ja otsustamisprotsessides nii era- kui ka avalikus sektoris ning toonitab, et sooline palgalõhe on vastuvõetamatu diskrimineerimine; palub komisjonil teha rohkem jõupingutusi naiste esindatuse suurendamiseks poliitilises ja majandussfääris, parandada andmete kogumist naiste osalemise kohta ja võidelda soolise ebavõrdsuse kuvandite vastu meedias, edendades parimate tavade vahetust;

73.   tuletab sellega seoses meelde, et meeste ja naiste võrdõiguslikkust on võimalik saavutada ainult tasustatava ja tasustamata töö õiglase ümberjaotamisega; tõdeb, et naiste ja tütarlaste põhiõiguste kaitset on võimalik tagada nende jätkuva majandusliku, poliitilise ja sotsiaalse mõjuvõimu ning esindatuse ja kaasamise suurendamise abil; märgib, et viimastel aastatel on tekkinud soolise võrdõiguslikkuse vastased liikumised, mis seavad ohtu senised saavutused naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse vallas;

74.   tuletab meelde, et eakate vaesus on naiste puhul eriti murettekitav, sest jätkuv sooline palgalõhe toob kaasa soolise pensionilõhe; kutsub liikmesriike üles looma asjakohase poliitika eakate naiste toetamiseks ja hüvitiste valdkonnas sooliste erinevuste struktuursete põhjuste kaotamiseks; rõhutab kvaliteetsete avalike teenuste suurt tähtsust vaesuse ja eriti naiste vaesuse vähendamisel;

75.   märgib, et koduabilised on enamasti naised, ning kutsub liikmesriike üles kiirendama ILO koduabiliste konventsiooni ratifitseerimist ja rakendamist pärast nõukogu otsuse 2014/51/EL vastuvõtmist, kuna see on oluline vahend inimväärsete töötingimuste tagamiseks;

76.   kutsub komisjoni üles võtma meetmeid, mis vastaksid emade ja isade vajadustele seoses eri liiki puhkuse, täpsemalt rasedus- ja sünnituspuhkuse, isapuhkuse, vanemapuhkuse ja hoolduspuhkusega; nõuab seetõttu vanemapuhkuse õiguse tugevdamiseks konkreetsete meetmete võtmist; võtab teadmiseks ettepaneku võtta kasutusele hoolduspuhkus, nagu on ette nähtud komisjoni tegevuskavas „Uus algus töötavate perekondade töö- ja eraelu tasakaalu saavutamiseks“; ootab komisjonilt pärast rasedus- ja sünnituspuhkuse ettepaneku tagasivõtmist edasisi meetmeid;

77.  rõhutab ohtu, et internetti, sotsiaalmeediat ja muud tehnoloogiat võidakse kasutada naiste kontrollimiseks, ähvardamiseks ja alandamiseks, ning rõhutab sellega seotud teadlikkuse tõstmise kampaaniate tähtsust;

78.  kutsub komisjoni üles soolise võrdõiguslikkuse tulemuslikumaks edendamiseks arvestama soolist aspekti kõigis poliitikakujundamise valdkondades ja kavandatavates õigusaktides ning sealhulgas hindama süstemaatiliselt soolist mõju osana põhiõiguste nõuetelevastavuse hindamisest ja käsitama seda ühe kriteeriumina, mida tuleb läbivalt arvestada kahepoolsetes suhetes teiste riikidega, muu hulgas kandidaatriikidega;

79.   tõdeb, et naiste seksuaal- ja reproduktiivtervis on seotud mitmete inimõigustega, sealhulgas õigusega elule, õigusele mitte langeda piinamise ohvriks, õigusega tervisele, õigusega eraelule, õigusega haridusele ja mittediskrimineerimisele; rõhutab, et liikmesriikidel on kohustus austada, kaitsta ja täita kõikide naiste ja tütarlaste seksuaal- ja reproduktiivtervisega seonduvaid õigusi, kaasa arvatud nende õigus olla vaba sunnist, diskrimineerimisest ja vägivallast; rõhutab sellega seoses, et puuetega inimestel on õigus teistega võrdsetel alustel kasutada kõiki oma põhiõigusi;

80.  palub ELil ja liikmesriikidel tunnistada ennetavatele tervishoiuteenustele juurdepääsu põhiõigust; rõhutab liidu rolli selles valdkonnas teadlikkuse suurendamisel ja sellealaste parimate tavade edendamisel, sh seoses ELi tervishoiustrateegiaga, austades samas liikmesriikide pädevusi, arvestades et tervis on põhiline inimõigus, mis on väga oluline teiste inimõiguste kasutamiseks; tuletab sellega seoses meelde, et sidusus ja järjepidevus ELi siseste ja väliste inimõigustega seotud poliitikameetmete vahel on ülisuure tähtsusega;

81.   tõdeb, et elupäästvate seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste, sealhulgas ohutu abordi keelamine on inimõiguste raske rikkumine;

82.   mõistab hukka mis tahes vormis ärilise surrogaatemaduse;

Lapsed

83.  märgib murega, et laste vaesuse määrad on ELis jätkuvalt kõrged ja vaesuses elavate alaealiste arv suureneb; kordab, et laste heaolusse ja nende vaesusest väljaaitamisse investeerimine ei ole üksnes moraalne kohustus, vaid ka sotsiaalne ja majanduslik prioriteet; soovitab liikmesriikidel ja ELil algatada programme, mis on konkreetselt suunatud laste heaolu ja tervisliku arengu tagamiseks; palub liikmesriikidel teha laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks suuremaid jõupingutusi, rakendades tulemuslikult komisjoni soovitust „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ ning integreeritud strateegiaid, millega toetatakse asjakohaste vahendite kättesaadavust, mis võimaldab juurdepääsu taskukohastele kvaliteetsetele teenustele; palub komisjonil võtta soovituse rakendamise jälgimiseks täiendavaid meetmeid; nõuab, et loodaks poliitika ja programmid, mille eesmärk on võidelda alaealiste suureneva haridusliku vaesusega, et saavutada nende sotsiaalne kaasatus; kutsub komisjoni üles kaaluma lastegarantii loomist, et võidelda laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega;

84.   mõistab hukka igasuguse laste diskrimineerimise ja peab tervitatavaks asjaolu, et Euroopa Nõukogu võttis vastu lapse õiguste strateegia (2016–2021), milles samuti keskendutakse vajadusele võidelda puuetega laste, rändest mõjutatud laste, roma laste ja LGBTI-laste diskrimineerimise vastu; palub komisjonil ja liikmesriikidel astuda lastevastase diskrimineerimise kaotamiseks ühiseid samme; palub liikmesriikidel ja komisjonil eeskätt seada piirkondliku ja ühtekuuluvuspoliitika, näiteks puuetega inimesi käsitleva Euroopa strateegia, romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku ning ELi võrdsuse ja mittediskrimineerimise poliitika kavandamisel ja rakendamisel lapsed sõnaselgelt esikohale; kordab uuesti, kui oluline on kaitsta ja edendada roma laste võrdset juurdepääsu tervishoiuteenustele, väärikatele elutingimustele ja haridusele;

85.  nõuab, et kõik liikmesriigid korraldaksid avalikke haridus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, milles juhitakse tähelepanu laste õigusele olla kaitstud ning edendatakse positiivseid ja vägivallavabu suhteid lastega;

86.  mõistab üheselt hukka igasuguse vägivalla ja kuritahtliku laste ohvristamise kõigil tasanditel, alates kodudest kuni koolide, avaliku ruumi ja noorte kinnipidamiskeskusteni; kutsub liikmesriike üles võtma asjakohaseid meetmeid, et kaitsta lapsi igasuguses vormis füüsilise ja psühholoogilise vägivalla eest, sh füüsilise ja seksuaalse kuritarvitamise, seksuaalse ärakasutamise, lapstööjõu kasutamise, sundabielude, aumõrvade, naiste suguelundite moonutamise ja lapssõdurite värbamise eest; rõhutab, et tähtis on koostada ametlikud sätted laste kehalise karistamise keelustamiseks ja selle eest sanktsioonide määramiseks, ning innustab komisjoni tõhustama liikmesriikide vahelist vastastikust õppimist koolikiusamise vähendamise parimate võimaluste kohta, eelkõige kui see mõjutab kaitsetute laste rühmi;

87.  nõuab, et lastekaitses seataks sisse mitmeastmeline süsteem, milles austatakse iga lapse põhiõigusi ja mis põhineks iga lapse parimatel huvidel; rõhutab, et selles süsteemis ei tohiks eesmärgiks seada vanemate ja hooldajate karistamist, vaid see peaks andma selge sõnumi, et igasugune füüsiline ja emotsionaalne lastevastane vägivald on vastuvõetamatu ja seadusega karistatav, ning lapse eraldamine perekonnast peaks olema alles kõige viimane võimalus; tuletab meelde, et laste riiklik hoolekanne on alati palju kulukam kui piisav ja hästi suunatud abi vaesuses elavatele peredele; kordab oma üleskutset, et komisjon esitaks uue lapse õiguste Euroopa strateegia;

88.  nõuab lapsesõbralike alaealiste kriminaalõigussüsteemide loomist, milles lapsed mõistaksid nii oma õigusi kui ka oma rolli, kui nad on kaasatud kuriteo ohvrite, tunnistajate või väidetavate toimepanijatena; nõuab erimeetmete vastuvõtmist nii kriminaal- kui ka tsiviilkohtumenetluses, et kaitsta lapsi asjatu stressi, hirmutamise ja korduva ohvristamise eest, võttes arvesse direktiivi 2016/800, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi;

89.  nõuab, et valvetelefon 116 oleks ELis lastele kättesaadav ööpäevaringselt ja ilma puhkepäevadeta ning on seisukohal, et tuleks kasutusele võtta interneti anonüümsed vestlusliinid, sest need on lastele stressiolukorras palju mugavamad, ning soovitab, et need tuleks asutada ELis ühtse süsteemina, kasutades ametlikke ja vähemuskeeli; kutsub liikmesriike üles toetama Euroopa ühist lasteabitelefoni 116111, mille eesmärk on toetada lasteabitelefone, tugevdada valvetelefonide ja vestlusliinide suutlikkust ja Euroopa võrgustikku ning eraldada selleks piisavalt vahendeid;

90.  rõhutab, et tuleks suurendada lastekaitset digitaalmaailmas, arvestades selliste seksuaalse ärakasutamise juhtude arvu suurenemist, mille puhul kuriteo toimepanijad on kontakti saamiseks kasutanud internetti, ning nõuab sellealast edasist koostööd era- ja avaliku sektori vahel, kutsudes eelkõige viimati nimetatut võtma endale oma osa vastutusest, hoiduda lastele suunatud agressiivsest reklaamist ja kaitsta neid eksitava reklaami eest; soovitab asjaosalistel järgida häid näiteid ennetamise ja kaebuste esitamise mehhanismide kasutamise kohta sotsiaalmeedias ning rakendada neid kogu ELis; on ka seisukohal, et lapsi tuleks nõuetekohaselt teavitada internetiga seotud võimalikest ohtudest, eelkõige kui nad annavad internetis oma isikuandmeid, ning teha seda näiteks teadlikkuse suurendamise kampaaniate või kooli õppekavade kaudu; toonitab, et laste kohta veebis profiilide koostamine peaks olema keelatud; toetab pingutusi, mida tehakse, et tagada audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi reformi kaugeleulatuv ja mõjus tulemus, eelkõige seoses laste kaitsmisega digikeskkonnas; kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid küberkiusamise vastu võitlemiseks;

91.  nõuab tegevuskava väljatöötamist laste õiguste kaitsmiseks veebis ja mujal küberruumis ning tuletab meelde, et õiguskaitseasutused peavad küberkuritegevuse vastases võitluses pöörama erilist tähelepanu laste vastu suunatud kuritegudele; rõhutab selles kontekstis vajadust tugevdada koostööd liikmesriikide kohtuasutuste ja politsei vahel ning Europoli ja selle küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusega (EC3), et ennetada seda laadi kuritegevust ja selle vastu võidelda, eelkõige mis puudutab laste seksuaalset ärakasutamist internetis;

92.  kutsub liikmesriike üles rakendama direktiivi 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust; kutsub nii riikide kui ka ELi tasandi õiguskaitseasutusi investeerima uude tehnoloogiasse, et võidelda kuritegevusega pime- ja süvaveebis; rõhutab, et Eurojustile ja Europolile tuleb anda asjakohased vahendid, et edendada ohvrite tuvastamist, võidelda seksuaalkurjategijate organiseeritud võrgustikega ning kiirendada laste kuritarvitamist kujutava materjali avastamist, analüüsimist ja selle alast koostööd internetis ja väljaspool seda;

93.  on seisukohal, et kaasamise poliitika peaks tugevalt keskenduma lastele, kuna lapsed on ühenduslüli kultuuride ja ühiskondade vahelises üksteisemõistmises;

94.  tuletades meelde, et kuna komisjoni 2016. aasta aruandest edusammude kohta inimkaubanduse vastases võitluses nähtub, et vähemalt 15 % registreeritud ohvritest on lapsed, nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid kohesed meetmed vastuseks Europoli teatele, mille kohaselt jäi 2015. aastal ELis kadunuks vähemalt 10 000 saatjata pagulas- ja rändajast last; kutsub liikmesriike ja ELi ametiasutusi üles suurendama jõupingutusi piiriülese koostöö, teabevahetuse ning ühiste uurimiste alal, et võidelda lastega kaubitsemise ja piiriülese organiseeritud kuritegevuse, seksuaalse ärakasutamise ja muude ekspluateerimisvormidega ning lapsi kaitsta; kutsub liikmesriike ja Euroopa ameteid üles kiirendama kvalifitseeritud eestkostjate määramist saatjata lastele ja tagama, et alati võetakse arvesse lapse huve; kutsub liikmesriike üles lapsi lapsesõbralikul viisil registreerima ja tuvastama ning ära hoidma nende kadumist, tagades nende kaasatuse riiklikesse kaitsesüsteemidesse; soovitab tõhustada olemasolevaid vahendeid kadunud laste otsimiseks, sealhulgas Euroopa abitelefone kadunud laste otsimiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama täielikult ära Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti oskusteavet seoses laste ja kaitsetute inimeste kaitse tõhustamisega praeguses rändeolukorras, eelkõige esmase vastuvõtu keskustes; tuletab meelde, et ELi poliitikameetmetes ja tegevustes, sh seoses rände ja varjupaigaga, tuleb arvesse võtta ja hinnata lapse õigusi ja huve;

95.  soovitab liikmesriikidel pöörata erilist tähelepanu programmidele, mis keskenduvad haridussüsteemist varase lahkumise ennetamisele, ning katsetama ja vahetama selles valdkonnas häid tavasid;

Vähemuste õigused

96.  rõhutab asjaolu, et rahvusvähemusi, kes on Euroopas juba sajandeid elanud koos või kõrvuti enamuskultuuridega, diskrimineeritakse ELis ikka veel; leiab, et selle probleemi lahendamiseks tuleb kehtestada vähemuste õiguste kaitse miinimumstandardid ning pakkuda kultuurilise mitmekesisuse ja sallivuse alast haridust, kuna Euroopa kultuuripärandi säilitamine annab mitmekesisusele lisaväärtust;

97.   rõhutab, et vähemuste kogukondadel on konkreetsed vajadused ja et tuleks edendada nende täielikku võrdsust majanduse, ühiskonna, poliitika ja kultuurielu kõigis valdkondades; rõhutab, et äärmiselt oluline on austada ja edendada vähemuste hulka kuuluvate isikute põhiõigusi ja -vabadusi;

98.   väljendab muret selle pärast, et need rühmad kohtavad takistusi omandiõiguste teostamisel, õiguskaitse ja teiste avalike teenuste, hariduse, tervishoiu ja sotsiaalteenuste kättesaadavuses ning oma kultuuriliste õiguste teostamisel, mida kõike võidakse piirata; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid meetmeid, et ära hoida haldus- või finantstõkkeid, mis võiksid takistada keelelist mitmekesisust Euroopa või riiklikul tasandil;

99.   nõuab, et komisjon kehtestaks vähemuste kaitsmiseks poliitikastandardi, kuna nende rühmade kaitse on üks Kopenhaageni kriteeriumidest nii kandidaat- kui ka liikmesriikide jaoks; kutsub liikmesriike üles tagama, et nende õigussüsteemiga garanteeritakse, et vähemustesse kuuluvaid isikuid ei diskrimineerita, ning võtma ja rakendama asjakohastel rahvusvahelistel õigusnormidel põhinevaid sihipäraseid kaitsemeetmeid;

100.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid vahetaksid häid tavasid ja läbiproovitud lahendusi vähemuste probleemidega tegelemisel kogu Euroopa Liidus; juhib tähelepanu sellele, kui olulist rolli võivad ELis vähemuste kaitsmisel mängida piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, ja leiab, et haldusümberkorraldused ei tohiks neid negatiivselt mõjutada;

101.   palub Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametil jätkata teadete edastamist vähemusse kuulumise alusel diskrimineerimise kohta ja olukorra kohta andmete kogumist;

102.   ergutab liikmesriike, kes ei ole veel ratifitseerinud rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni ja Euroopa regionaal- või vähemuskeelte hartat, seda viivitamata tegema; tuletab ka meelde vajadust rakendada OSCE raames välja töötatud põhimõtteid;

103.   nõuab, et liikmesriigid arvestaksid igakülgselt vähemuste õigustega, et tagada õigus kasutada liidus vähemuskeeli ja kaitsta keelelist mitmekesisust; kutsub komisjoni üles täiendama oma kava edendada piirkondlike keelte õpetamist ja kasutamist, mis võib olla viis keelelise diskrimineerimisega võitlemiseks ELis;

104.  kutsub ELi üles rakendama Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni nr 1985 (2014) rahvusvähemuste olukorra ja õiguste kohta Euroopas, järgides täielikult subsidiaarsuse põhimõtet; rõhutab, et kõik liikmesriikides tegutsevad hädaabitelefonid ja ametlikud abitelefonid peaksid olema kättesaadavad mitte ainult riigi ametlikus keeles, vaid ka vähemuskeeltes, ning kõnede suunamisel samuti ELi peamistes keeltes;

Puuetega inimeste õigused

105.   peab tervitatavaks lõppjäreldusi ELi edusammude kohta ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamisel ja palub komisjonil ja liikmesriikidel kasutada neid soovitusi kui võimalust olla positiivseks eeskujuks, tagades võimalikult kiiresti konventsiooni tõhusa ja põhjaliku rakendamise;

106.   rõhutab, et puuetega inimestel on vastavalt puuetega inimeste õiguste konventsioonile õigus teistega võrdsetel alustel kasutada oma põhiõigusi, sealhulgas õigust võõrandamatule väärikusele, tervisele ja perekonnale, iseseisvale elule, autonoomiale ja täielikule sotsiaalsele integratsioonile, õiguskaitse kättesaadavusele, kaupadele ja teenustele ning hääletus- ja tarbijaõigustele; kutsub Euroopa Liitu ja liikmesriike üles võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et kõik puuetega inimesed saaksid teostada kõiki aluslepingutes ja ELi õigusaktides sätestatud õigusi; märgib, et puude inimõigustepõhine käsitus ei ole veel leidnud täielikku toetust, mille tulemuseks on ELis puuetega inimeste diskrimineerimine, ning kutsub ELi ja selle liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et viia oma õigusraamistik kooskõlla puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõuetega ja kaasata puuetega inimesi tulemuslikult ühiskonda;

107.   kutsub liikmesriike üles võtma vastu strateegiad, et tagada puuetega inimeste tulemuslik juurdepääs tööturule; peab kahetsusväärseks, et mõningaid ELi rahalisi vahendeid, mis on mõeldud puuetega isikute integreerimiseks, ei kasutata sellel eesmärgil veel täielikult; kutsub komisjoni üles rahaliste vahendite kasutamist hoolega jälgima ja võtma vajaduse korral meetmeid;

108.  tuletab meelde, et vaimsete ja psühhosotsiaalsete puuetega inimesed puutuvad oma põhiõiguste kasutamisel kokku eriti paljude takistustega, ning kutsub liikmesriike, piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles tugevdama jõupingutusi, et edendada nende inimeste iseseisvust ja kaasamist võrdsetel alustel teistega;

109.  märgib, et puuetega naised ja lapsed puutuvad ebaproportsionaalselt palju kokku erinevate inimõiguste rikkumistega, näiteks ei võimaldata neile juurdepääsu sellistele põhiteenustele nagu haridus ja tervishoid ning neid paigutatakse hooldusasutustesse, eemale perest ja kogukonnast, ning neil on suurem oht sattuda vägivalla, seksuaalse ärakasutamise, ekspluateerimise ning muu väärkohtlemise ja kuritarvitamise ohvriks; rõhutab, et ELil, liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel on vaja võtta terviklikke ja sootundlikke poliitikameetmeid, et tagada ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhjalik rakendamine koos puuetega inimeste õiguste konventsiooniga;

110.   nõuab tungivalt, et Euroopa Liit ja liikmesriigid töötaksid kohalikes kogukondades puuetega lastele ja nende peredele välja tugiteenused, edendaksid deinstitutsionaliseerimist ja tagaksid neile kaasava haridussüsteemi;

111.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid abitelefoni 112 täieliku ligipääsetavuse puuetega inimestele ja parandaksid selle numbri teadmist teadlikkuse suurendamise kampaaniate kaudu;

112.   palub, et EL ja selle liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused kiirendaksid puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõike 2 kohaselt loodud järelevalveraamistikele nende ülesannete täitmiseks piisavate ja stabiilsete finants- ja inimressursside eraldamist, mis võimaldaksid neil täita oma ülesandeid, ning tagaksid nende sõltumatuse, kindlustades selle, et nende koosseisus ja toimimises võetakse arvesse Pariisi põhimõtteid riiklike inimõigusalaste asutuste toimimise kohta;

113.  palub liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel tagada puuetega inimeste tegelik osalemine ja väljendusvabadus avalikus elus; märgib, et neid jõupingutusi tuleks toetada subtiitritega varustamise, viipekeelde tõlkimise ning dokumentide vormistamisega pimedate kirjas ja kergesti loetavate vormingute kasutamisega; kutsub liikmesriike üles tagama puuetega pagulastele kättesaadavaid lahendusi; juhib tähelepanu erilistele riskidele, millega peavad kokku puutuma puuetega pagulased, rändajad ja varjupaigataotlejad, kellel napib kättesaadaval kujul teavet ja suhtlemisvõimalusi ning keda võidakse kinni pidada tingimustes, kus ei pakuta nõuetekohast abi ega mõistlikke abinõusid;

Eakad inimesed

114.   märgib, et aktiivsena vananemine ja põlvkondadevaheline solidaarsus on olulised küsimused, mille tähtsust saab suurendada inimõigustest lähtuva käsitusega, sest see tähistab üht põhjalikumat majanduslikku ja sotsiaalset üleminekut, millega arenenud riigid peavad toime tulema; kutsub liikmesriike üles motiveerima eakate aktiivset osalemist tööturul sotsiaalsete ja majanduslike algatuste kaudu, et võidelda sotsiaalse tõrjutusega ja tagada neile tervishoiuteenuste hea kättesaadavus;

115. rõhutab, et ealine diskrimineerimine on tänapäeva ühiskonnas väga levinud ja esineb tihti koos teiste diskrimineerimise vormidega, nagu diskrimineerimine rassilise ja etnilise päritolu, usutunnistuse, puude, tervise või sotsiaalmajanduslike tingimuste, sooidentiteedi või seksuaalse sättumuse alusel; kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, mille eesmärk on integreerida eakad uuesti kogukonna ellu, et vähendada nende isoleeritust;

116.   kutsub ELi ja liikmesriike üles aktiivselt osalema ÜRO piiritlemata ajaks loodud vananemist käsitlevas töörühmas ja suurendama oma jõupingutusi, et kaitsta eakate õigusi;

Romade õigused

117.  tuletab meelde, et roma vähemusse kuuluvatel inimestel on vaba liikumise õigus, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused kaitseksid seda õigust ega kavandaks ümberasustamispoliitikat, mis põhineb etnilistel põhjustel; on mures, et paljudes liikmesriikides esineb ebaproportsionaalselt palju roma vähemusse kuuluvate inimeste väljatõstmist;

118.  peab kahetsusväärseks, et romad puutuvad ikka veel kokku romavastasuse ning süstemaatilise ja institutsionaalse rassismiga, ja tuletab meelde, et romade diskrimineerimine tööhõive, eluaseme, hariduse ja tervishoiu valdkonnas ning juurdepääsul õiguskaitsele ja muudes valdkondades on vastuvõetamatu ja kahjulik Euroopa ühiskonnale; palub seetõttu liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel, pidades silmas komisjoni aruannet romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku rakendamise kohta (2015), rakendada täielikult ja kiiresti oma riiklikke romastrateegiaid ning kehtestada erimeetmed, et kooskõlas rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi sätetega ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga võidelda romade rassilise diskrimineerimise vastu ning kooskõlas rassismi ja ksenofoobiat käsitleva raamotsusega võidelda romavastasusega;

119.  tuletab meelde Euroopa Kohtu praktikat, milles öeldakse, et direktiivis 2000/43/EÜ sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet kohaldatakse isikutele, kes, kuulumata asjaomasesse rassi või etnilisse rühma, kannatavad nendel põhjustel ikkagi vähem soodsama kohtlemise või ebasoodsamasse olukorda asetamise tõttu;

120.  kutsub seetõttu komisjoni üles integreerima diskrimineerivate tavade jälgimist kõikidesse valdkondadesse, eelkõige haridus, tööhõive, eluase ja tervishoid, ning pöörama eritähelepanu sellele, et kõiki programme rakendataks viisil, mis vähendab otse ja ilmselgelt romade ja mitteromade vahelist lõhet; nõuab ka, et komisjon võtaks meetmeid liikmesriikide vastu, kes edendavad või võimaldavad institutsionaliseeritud diskrimineerimist ja segregatsiooni;

121.  taunib roma laste segregatsiooni koolides, mis kahjustab sügavalt nende laste väljavaateid edasises elus; toetab komisjoni algatust astuda selle tava vastu välja rikkumismenetlustega ning kutsub liikmesriike üles võtma tõhusaid meetmeid segregatsiooni kaotamiseks koolides ja koostama roma laste integreerimismeetmete üksikasjalike kavasid;

122.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tugevdama romade ja vaeste kogukondade kaasamist käsitlevaid strateegiaid neid tõhustades ja laiendades, et need jõuaksid 80 miljoni kodanikuni; nõuab ka komisjoni romade rakkerühma ja riiklike kontaktpunktide tugevdamist, piirkondlike ja kohalike kontaktpunktide ning piirkondlike romade kaasamise platvormide arendamist poliitika kujundamise veebifoorumi loomist koos romade kaasamise Euroopa platvormiga; palub Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametil jätkata romade olukorra kohta andmete kogumist ning töötada välja ja esitada romade kaasamise näitajate tabel, mille abil saaks jälgida kõnealuse valdkonna edusamme; palub liikmesriikidel nimetada 2. august Euroopa romade holokausti mälestuspäevaks;

LGBTI-inimeste õigused

123.  mõistab hukka igasuguse diskrimineerimise ja vägivalla seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel; ergutab komisjoni koostama tegevuskava, mis tagab kõigile kodanikele võrdsed õigused ja võimalused, austades samas liikmesriikide pädevusi, ning jälgima LGBTI-inimeste õiguste seisukohalt asjakohaste ELi õigusaktide nõuetekohast ülevõtmist ja rakendamist; peab sellega seoses tervitatavaks komisjoni koostatud meetmete loetelu LGBTI-inimeste võrdsuse edendamiseks, sh komisjoni teavituskampaaniat, mis käivitati võitlemiseks stereotüüpidega ja LGBTI-inimeste sotsiaalse vastuvõetavuse parandamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid teeksid tihedat koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kes töötavad LGBTI-inimeste õiguste nimel; märgib, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti kohapealsed uuringud näitavad, et avaliku sektori töötajad peavad ELi õigust ja poliitikat peamiseks tõukejõuks, mis toetab riiklikke jõupingutusi LGBTI-inimeste võrdõiguslikkuse edendamisel;

124.  peab kahetsusväärseks, et LGBTI-inimesed kannatavad kiusamise ja ahistamise all, mis algab juba koolis, ning neid diskrimineeritakse elu eri valdkondades, sh tööl; palub liikmesriikidel pöörata erilist tähelepanu homofoobiale spordis, noortele LGBTI-inimestele ja koolikiusamisele; julgustab liikmesriike toetama ametiühinguid ja tööandjate organisatsioone nende jõupingutustes võtta vastu mitmekesisust ja mittediskrimineerimist käsitlev poliitika, mille keskmes on LGBTI-inimesed;

125.  tuletab meelde Euroopa Inimõiguste Kohtu LGBTI-inimeste õigusi puudutavat praktikat; peab tervitatavaks asjaolu, et järjest rohkem liikmesriike on astunud samme, millega aidatakse kaasa LGBTI-inimeste õiguste edendamisele ja kaitsele, ning võtnud nende inimeste põhiõigustega seoses vastu uued õiguslikud soo tunnustamise menetlused; palub komisjonil ja selle ametitel koguda andmeid inimõiguste rikkumiste kohta, millega LGBTI-inimesed silmitsi seisavad, ning jagada liikmesriikidega LGBTI-inimeste põhiõiguste kaitsmise parimaid tavasid, ning ergutab liikmesriike teavitama LGBTI-inimesi täielikult nende õigustest ja vahetama sellalaseid parimad tavasid; mõistab hukka trans- ja intersooliste inimeste põhiõigusi rikkuvad meditsiinilised tavad;

126.  on arvamusel, et LGBTI-inimeste põhiõigused on tõenäolisemalt kaitstud, kui neil on juurdepääs sellistele õiguslikele institutsioonidele nagu vabaabielu, registreeritud kooselu või abielu; tervitab asjaolu, et praegu pakuvad neid võimalusi 18 liikmesriiki, ning kutsub teisi liikmesriike üles kaaluma samade võimaluste andmist;

127.  kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut kõigi isikute, paaride ja perede perekonnaseisuaktide (sealhulgas kõik abielu, registreeritud partnerlust, seaduslikku soovahetust ja lapsendamist käsitlevad dokumendid ning sünnitunnistused) mõju täieliku vastastikuse tunnustamise, sh soo tunnustamise ning selliste dokumentide vaba ringluse kohta kogu ELis, et vähendada diskrimineerivaid õiguslikke ja haldustakistusi oma vaba liikumise õigust kasutavatele kodanikele;

Kodakondsus

128.   märgib sügava murega, et euroskeptitsism ja vägivaldsete poliitiliste vaadete väljendamine on tõusuteel, ja nõuab seetõttu tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid kodanike, eelkõige noorte ja kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemist Euroopa Liidu küsimustes, nii et eurooplased saaksid teha oma mured kuuldavaks ja väljendada oma arvamusi demokraatlike kanalite kaudu;

129.  peab vajalikuks vähendada avalikus elus osalemist takistavat halduskoormust ja edendada kogu ELis e-valitsemist ning nõuab, et tuleb tugevdada selliste mehhanismide nagu kodanikualgatus tulemuslikkust;

130.  innustab välja töötama e-konsultatsioone kodanike otsese osalemise vahendina, et koguda teadmisi selle kohta, millised on kodanike ootused valitsusele ja avalikule haldusele; peab vajalikuks eemaldada menetluslikud ja keelelised takistused, mis pärsivad kodanike osalust avaliku sektori asutuste otsustusprotsessides kõigil valitsemistasanditel; rõhutab vajadust läbipaistvuse järele mitte ainult institutsioonide otsustusprotsessides, vaid ka selle jälgimisel, kuidas käsitletakse avaliku sektori asutuste pakutavate teenustega seotud küsimusi; rõhutab vajadust suurendada selliste teenuste pakkumist ligipääsetava digitaalmeedia kaudu; kordab, kui tähtis on suurendada teadlikkust hartast;

131.  märgib, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel, sealhulgas vabatahtlikel, usu- ja noorsootöö organisatsioonidel, on sotsiaalses ja kodanike kaasamises oluline osa, ning kutsub ELi, liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles nende tööd toetama ja edendama; palub liikmesriikidel ja ELil tagada harta alusel ühinemis- ja kogunemisvabadus;

132.  leiab, et kodanikuharidus ja kultuuridevaheline dialoog parandab kodanike arusaamist sotsiaalse ja poliitilise osalemise tähtsusest, samas kui inimõiguste alane haridus tõstab nende teadlikkust oma õigustest ja õpetab neile austust teiste õiguste vastu; palub liikmesriikidel koostada põhiõiguste õpetamiseks riiklikud kavad, mis hõlmavad ELi panust põhiõiguste raamistiku väljatöötamisse, ja rakendama Euroopa Nõukogu hartat demokraatliku kodakondsuse ja inimõiguste alase hariduse kohta; kutsub piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles eespool nimetatud tegevustest aktiivselt osa võtma;

133.   märgib murelikult, et vaja on teha veel suuri jõupingutusi selleks, et saavutada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse valdkonnas, kutsub liikmesriike üles leidma õigeid poliitikameetmeid, mis hõlmavad tööturule kaasamist ning kvaliteetsete teenuste ja hariduse kättesaadavuse tagamist; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid, et nende sotsiaal- ja tööhõivepoliitika ei diskrimineeriks leibkondade suuruse ja koosseisu alusel;

Digitaalsed õigused

134.   tuletab meelde, et kõigil inimestel on õigus eraelule ja neid puudutavate isikuandmete kaitsele, sh õigus juurdepääsule andmetele, mida on nende kohta kogutud, ja õigus lasta neid parandada; toonitab kõigi isikute õigust otsustada oma isikuandmete käsitlemise üle, eelkõige ainuõigust otsustada oma isikuandmete kasutamise ja levitamise üle; rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid peaksid rakendama väljendus- ja teabevabadust arvestades ning kehtivaid õigusakte ja kohtupraktikat silmas pidades meetmeid, mis võimaldaksid igal kodanikul pääseda juurde sisule, mis võiks tema väärikust või mainet kahjustada; juhib tähelepanu sellele, et konkreetse avaliku huvi puudumise korral on igaühel vastavalt ELi ja riiklikele õigusaktidele õigus otsustada, millised andmed võib teha kättesaadavaks, samuti õigus lasta isikuandmed kustutada ning õigus olla unustatud;

135.  väljendab muret selle pärast, et kodanikud ei ole täielikult teadlikud oma õigustest ega neile kättesaadavatest õiguskaitsevahenditest; peab väga oluliseks, et kodanikele ja eelkõige lastele tutvustataks oma isikuandmete kaitsmise tähtsust, muu hulgas küberruumis, ning ohtusid, millega nad võivad kokku puutuda, arvestades eelkõige tehnoloogia kiiret arengut ja küberrünnakute suurenevat arvu; palub liikmesriikidel suurendada pingutusi uue meedia pädevuse osas ja muuta see kooli õppekava lahutamatuks osaks; kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid küberkiusamise vastu võitlemiseks, eelkõige kui see mõjutab kindlaid lasterühmi;

136.   juhib tähelepanu asjaolule, et kõigil isikutel on kehtivate õigusaktide ja kohtupraktika kohaselt õigus vabalt internetis oma arvamust avaldada ja levitada; toonitab, et mitte kedagi ei või seada ebasoodsamasse olukorda seetõttu, et ta ei kasuta digitaalseid teenuseid; kutsub komisjoni üles võtma järelmeetmeid ELi audiovisuaalteenuste direktiivi teemal toimunud avalike konsultatsioonide järelduste osas ning direktiivi läbi vaatama, sh põhiõigusi puudutavate küsimuste osas;

137.   tuletab meelde vajadust uurida uute tehnoloogiate, näiteks droonide võimalikku mõju põhiõigustele ja eelkõige eraelu puutumatuse õigusele; rõhutab lisaks probleemi, mis seisneb laialdase internetikasutuse mõjus põhiõigustele, eelkõige mis puudutab isikuandmete kaitset ning võitlust veebiahistamise ning eeskätt seksuaalse ja tööga seotud ärakasutamise eesmärgil toimuva inimkaubanduse vastu;

138.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele.

(1)

  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0126.

(2)

  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0105.

(3)

EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.

(4)

ELT C 378, 24.12.2013, lk 1.

(5)

ELT L 132, 21.5.2016, lk 1.

(6)

ELT L 328, 6.12.2008, lk 55.

(7)

EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.

(8)

ELT L 373, 21.12.2004, lk 37.

(9)

ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.

(10)

ELT L 95, 15.4.2010, lk 1.

(11)

ELT L 101, 15.4.2011, lk 1.

(12)

ELT L 335, 17.12.2011, lk 1.

(13)

ELT L 315, 14.11.2012, lk 57.

(14)

  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0594.

(15)

  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0062.

(16)

  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0387.

(17)

  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0286.

(18)

  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0102.

(19)

  ELT C 124 E, 25.5.2006, lk 405.

(20)

  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0070.

(21)

  Vastuvõetud tekstid, P7_TA-PROV(2013)0350.

(22)

  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0095.

(23)

  Vastuvõetud tekstid, P7_TA-PROV(2013)0203.

(24)

  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0409.

(25)

Euroopa Parlament juba käsitles sellist uut liiki inimkaubandust oma Eritrea olukorda käsitleva 10. märtsi 2016. aasta resolutsioonis (vastuvõetud tekstid: P8_TA(2016)0090).


PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS (9.11.2016)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2015. aastal

(2016/2009(INI))

Arvamuse koostaja: Cristian Dan Preda

ETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et vastavalt ELi lepingu artiklile 2 on inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, väärtused, millele Euroopa Liit on rajatud; toonitab, kui oluline on nimetatud väärtuste täiel määral austamise tagamine ning nende tõhustamine ja edendamine nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil; tuletab meelde, et inimõigused on universaalsed ja jagamatud;

2.  on veendunud, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti arvamused ja järeldused ning Euroopa Liidu Kohtu praktika loovad hea aluse ELi toimimise lepingu artikli 2 ja põhiõiguste hartas sätestatud õiguste ulatuse tõlgendamiseks;

3.  võtab teadmiseks aluslepingutes sätestatud kohustuse ühineda Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga; toonitab, et aluslepingutes tunnistatakse, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga tagatud ja liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest tulenevad põhiõigused on ELi õiguse üldpõhimõtted;

4.  rõhutab, et süsteemsete ohtude korral õigusriigile tuleks algatada artikli 7 ja õigusriigi raamistiku menetlused, et tagada õiguskaitse; on seisukohal, et tuleb saavutada uus konsensus ELi ja liikmesriikide vahel seoses demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste austamisega, eesmärgiga tagada, et Euroopa kodanikud neid austavad ning hoida ära nimetatud väärtuste õõnestamine; märgib, et õigusriigi põhimõtte mis tahes kahtluse alla seadmine on piir, mida demokraatlik riik ei saa ega tohi ületada;

5.  rõhutab, kui tähtis on tagada põhiõiguste harta täielik järgimine kogu õigusloome protsessi vältel; peab sellega seoses tervitatavaks parema õigusloome kokkulepet ning juhib tähelepanu nii põhjalike mõjuhinnangute kui ka ELi institutsioonide ja liikmesriikide omavahelise tiheda koostöö tähtsusele; tuletab meelde, et ELi õiguse tulemuslik ja nõuetekohane rakendamine on liidu väärtuste kaitsmise seisukohalt väga oluline ning nimetatud väärtuste kaitse on oluline ELi usaldusväärsuse tagamiseks üldiselt;

6.  juhib tähelepanu asjaolule, et turvalisuse ja õigusküsimuste valdkonna poliitika eesmärk on kaitsta vabadust ja põhiõigusi; rõhutab seetõttu, et seadusandlus ja poliitika kujundamine selles valdkonnas peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga;

7.  on arvamusel, et harta ühtse ja järjepideva rakendamise nimel tuleks teha jätkuvaid jõupingutusi, kasutades sealhulgas vahendeid, millega suurendada teadlikkust nii asjatundjate kui ka laiema avalikkuse seas, tagamaks, et austatakse ja edendatakse õigusriigi põhimõtet ja Euroopa kodanike põhiõigusi, ning rõhutab, et ELi institutsioonid peaksid selles valdkonnas esirinnas olema; juhib tähelepanu asjaolule, et tuleb teha märkimisväärseid pingutusi sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabaduse ning vaba meedia paremaks kaitsmiseks ja kohtusüsteemi sõltumatuse tagamiseks;

8.  avaldab toetust asjaolule, et komisjon aktiveeris esmakordselt uue raamistiku õigusriigi tugevdamiseks; soovitab põhjalikult hinnata nimetatud raamistiku toimimist ja tulemusi, et parandada selle mõjusust;

9.  võtab teadmiseks esimesed kaks nõukogu läbiviidud dialoogi õigusriigi teemal; ootab pingsalt nimetatud mehhanismi kavandatud hindamist, mille eesmärk peaks olema parandada mehhanismi asjakohasust ja täiendavust seoses teiste õigusriiki käsitlevate ELi vahenditega;

10.  kutsub üles volitama Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit koostama iga kahe aasta tagant aruanne selle kohta, mil määral on enim puudust kannatavatel isikutel Euroopas võimalik kasutada kõiki põhiõigusi, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas;

11.  rõhutab, et ELi ühinemine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga aitab kaitsta ELi ja liikmesriikide kodanike inimõigusi ja põhivabadusi; kordab tungivalt oma üleskutset komisjonile seoses Euroopa Liidu Kohtu arvamusega nr 2/13 määrata kindlaks vajalikud edasised sammud Euroopa Liidu ühinemiseks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, mis on ELi lepingu artikli 6 lõikega 2 kohustuseks seatud;

12.  rõhutab, et ELi lepingu artikli 7 kohane menetlus on viimase etapi kaitsemehhanism, mille potentsiaali on Euroopa Ülemkogus kehtiva ühehäälsuse nõude tõttu väga keeruline ära kasutada; juhib sellega seoses tähelepanu oma resolutsioonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta; kordab soovitust luua terviklik liidu mehhanism, et tagada liikmesriikides põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamise tulemuslik järelevalve; teeb ettepaneku lisada demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõiguste austamist käsitlevasse ELi pakti ennetavad ja parandusmeetmed, ning juhib tähelepanu ettepanekule koostada mitmele allikale tuginedes igal aastal aruanne demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste austamise kohta Euroopas, mille alusel ennetada ja korrigeerida liidu väärtuste mis tahes rikkumisi;

13.  nõuab põhjalikku arutelu ELi Põhiõiguste Ameti ülesannete ja tegevuse teemal; rõhutab, kui oluline on ameti töö ELi institutsioonide ja liikmesriikide varustamisel oskusteabega ning tunnustab ameti suurt panust liidus põhiõiguste austamise alase teadlikkuse suurendamisel.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

8.11.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

17

3

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Mercedes Bresso, Richard Corbett, Esteban González Pons, Danuta Maria Hübner, Diane James, Ramón Jáuregui Atondo, Constance Le Grip, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, György Schöpflin, Barbara Spinelli, Claudia Țapardel, Josep-Maria Terricabras, Kazimierz Michał Ujazdowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Max Andersson, Gerolf Annemans, Ashley Fox, Charles Goerens, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jérôme Lavrilleux, Helmut Scholz

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Pilar Ayuso, Gabriel Mato, Wim van de Camp


NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (7.9.2016)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2015. aastal

(2016/2009(INI))

Arvamuse koostaja: Jordi Sebastià

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–  võttes arvesse ÜRO 18. detsembri 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

A.  arvestades, et perekonna taasühinemise õigust, ehkki tegemist on põhilise inimõigusega, lükatakse praegu süstemaatiliselt edasi ja koguni rikutakse, ning arvestades, et selle õiguse eitamise või edasilükkamise korral kannatavad esmajärjekorras naised ja lapsed;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 21 ja 23 on sätestatud soolise diskrimineerimise keeld; arvestades, et EL on pühendunud soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja soolise aspekti arvestamisele kõigis oma meetmetes;

C.  arvestades, et roma naised puutuvad sageli kokku mitmekordse ja valdkonnaülese diskrimineerimisega soo ja etnilise päritolu alusel ning neil on piiratud juurdepääs tööhõivele, haridusele, tervishoiu- ja sotsiaalteenustele või otsustamisprotsessidele; arvestades, et diskrimineerimine võib toimuda ühiskonna põhiosas seoses romadevastase rassismi kasvuga, aga ka naiste enda kogukondades nende soo tõttu;

D.  arvestades, et naistevastane vägivald on selline põhiõiguste rikkumine, mis puudutab kõiki ühiskonnakihte ning ei olene vanusest, haridusest, sissetulekust, ühiskondlikust positsioonist ega päritolu- või elukohariigist; arvestades, et sooline ebavõrdsus ja soolised stereotüübid suurendavad vägivalla ja muud liiki ekspluateerimise ohtu ning takistavad naiste täieõiguslikku osalemist kõikides eluvaldkondades;

E.  arvestades, et ELis diskrimineeritakse naisi endiselt mitmel kujul ja nad on ikka veel kõikides otsusetegemise valdkondades alaesindatud;

F.  arvestades, et inimkaubandus on raske põhiõiguste ja inimväärikuse ning õiguse ja demokraatia aluspõhimõtete rikkumine; arvestades, et seksuaalse ärakasutamise eesmärgil toimuv inimkaubandus on endiselt kõige laiemalt levinud inimkaubanduse vorm; arvestades, et 76 % ELis registreeritud ohvritest on naised;

G.  arvestades, et LGBT-inimesi käsitleva ELi uuringu kohaselt ähvardab lesbisid, biseksuaale ja transsoolisi inimesi ebaproportsionaalselt suur oht sattuda oma seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi tõttu diskrimineerimise ohvriks;

H.  arvestades, et sugu iseenesest ei põhjusta haavatavust ning et haavatavasse olukorda sattumist võivad soodustada paljud tegurid, sealhulgas vaesus, sotsiaalne tõrjutus ja mitmekordne diskrimineerimine;

I.  arvestades, et Eurostati viimaste andmete kohaselt teenivad naised ELis keskmiselt 16 % vähem kui mehed;

J.  arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervis ning sellega seonduvad õigused on põhilised inimõigused ja inimväärikuse oluline osa(1);

1.  peab kahetsusväärseks, et soolist võrdõiguslikkust ei ole veel saavutatud, et paljudes valdkondades ei ole tehtud mingeid edusamme ning et jätkuvalt rikutakse naiste põhiõigusi; rõhutab, et naised kannatavad ikka veel diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutuse all, mis väljendub nende väheses esindatuses teaduse, tehnoloogia ja inseneriteaduse valdkondades, ettevõtluses ja otsustamisprotsessides nii era- kui ka avalikus sektoris ning püsivas soolises palga- ja pensionilõhes, pidades silmas ka maapiirkondades elavaid naisi; märgib, et diskrimineerimine ja puudulik esindatus põhjustavad sooliste stereotüüpide, sotsiaalse ja majandusliku tõrjutuse ning naiste ja tütarlaste vastase vägivalla püsimist;

2.  rõhutab, et romadevastase rassismi vastu tuleb võidelda kõikidel tasanditel ja kõikide vahenditega, ning toonitab, et tegemist on eriti püsiva, vägivaldse, korduva ja igapäevase rassismi vormiga; palub liikmesriikidel tugevdada veelgi romadevastase rassismi vastu võitlemist ja toetada oma romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate raames roma naiste võimestamist;

3.  nõuab statistiliste andmete ja näitajate esitamist mitmekordse diskrimineerimise kohta, mis jääb sageli n-ö tavadiskrimineerimise (nt vaesuse ja rassi tõttu diskrimineerimise) varju; tuletab meelde, et kui on olemas diskrimineerimise oht, tähendab see veelgi suuremat soolise diskrimineerimise ohtu; palub Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametil (FRA) avaldada sellel teemal aruande;

4.  peab kahetsusväärseks, et naiste töötingimused on ikka veel diskrimineerivad, muu hulgas ebastandardsete töösuhete tõttu; rõhutab, et jaemüügisektoris töötavad naised peavad eriti sageli tegema pikemaid tööpäevi ja nad võivad töötajatena jääda ilma oma õigusest saada iga nädal üks puhkepäev;

5.  on mures selle pärast, et viimastel aastatel on mitmes liikmesriigis leidnud avalikku toetust soolise võrdõiguslikkuse vastased liikumised; rõhutab, et sellised liikumised seavad ohtu senised saavutused soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ning nende eesmärk on takistada LGBTI-inimesi vihakuritegude ja diskrimineerimise eest kaitsvate õigusaktide ja poliitika elluviimist;

6.  peab sellega seoses kahetsusväärseks, et ei õnnestunud vastu võtta ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegiat aastateks 2016–2020, ning, korrates nõukogu 16. juuni 2016. aasta järeldusi soolise võrdõiguslikkuse kohta, kutsub komisjoni üles andma soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019 võetud strateegilisele kohustusele suuremat kaalu, võttes selle vastu teatisena;

7.  palub komisjonil teha rohkem jõupingutusi naiste esindatuse suurendamiseks poliitilises ja majandussfääris otsuste tegemisel, kombineerides oma lähenemisviisis soolise aspekti arvestamist ja sihipäraseid meetmeid;

8.  kutsub komisjoni üles tõhustama naiste osalemist otsuste tegemisel käsitlevate terviklike, võrreldavate, usaldusväärsete ja korrapäraselt ajakohastatavate andmete kogumist, analüüsimist ja levitamist;

9.  mõistab hukka igas vormis surrogaatemaduse, kuna sellega ei võeta arvesse kõikide naiste õigusi;

10.  palub ELi institutsioonidel ergutada naiste osalemist Euroopa tasandi valimisprotsessis, võttes Euroopa Parlamendi valimisseaduse järgmisel läbivaatamisel kasutusele sooliselt tasakaalus nimekirjad;

11.  peab kahetsusväärseks, et 2012. aasta ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid, on ikka veel blokeeritud, ning palub nõukogul võtta lõpuks vastu ühine seisukoht selle ettepaneku kohta;

12.  rõhutab, et sooline palgalõhe, mis praegu on ELis keskmiselt 16 %, kujutab endast lubamatut diskrimineerimist ning on vastuolus ELi aluslepingutega (ELi toimimise lepingu artikliga 157); kordab oma üleskutset, et liikmesriigid vaataksid naiste ja meeste vahelise palga- ja pensionilõhe kaotamiseks läbi oma kehtivad õigusaktid; märgib, et soolise palgalõhe kaotamisel on eriti olulised palkade läbipaistvuse suurendamise meetmed; kutsub liikmesriike üles järgima komisjoni soovitust palkate läbipaistvuse kohta;

13.  peab vajalikuks töötada ELi tasandil kiiresti välja võrdväärse töö määratlus, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat, et tagada selliste tegurite arvessevõtmine nagu töötingimused, töötajatele antud vastutus ja ametikoha füüsilised või vaimsed eeldused;

14.  nõuab direktiivi 2006/54/EÜ (meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes) täielikku rakendamist ja selle läbivaatamist, et kehtestada ettevõtete kohustus koostada soolise võrdõiguslikkuse meetmed või kavad;

15.  märgib, et ebaproportsionaalselt palju naisi teeb tihti vastu tahtmist ebakindlat tööd, sealhulgas palju osaajaga tööd, madala palgaga tööd ning tööd tähtajalise ja tööajata lepingu alusel; täheldab, et osaajaga töötamise puhul vaesuse oht suureneb; tuletab sellega seoses meelde, et meeste ja naiste võrdõiguslikkust on võimalik saavutada ainult tasustatava ja tasustamata töö ning töö-, pere- ja hoolduskohustuste õiglase ümberjaotamisega;

16.  rõhutab ebapiisava sotsiaalkaitsega füüsilisest isikust ettevõtjate suurt osakaalu maapiirkondades ja eelkõige naisi mõjutava n-ö nähtamatu töö suurt osakaalu; kutsub seepärast liikmesriike ja seadusandlike volitustega piirkondi üles parandama tööturu soolist võrdõiguslikkust reguleerivaid õigusakte, eelkõige seoses palkade, omandiõiguse ja otsustusprotsessiga, ning tagama nii maapiirkondades töötavatele meestele kui ka naistele sotsiaalkindlustuse;

17.  rõhutab kvaliteetsete avalike teenuste suurt tähtsust vaesuse ja eriti naiste vaesuse vähendamisel, kuna naised sõltuvad sellistest teenustest rohkem;

18.  kutsub komisjoni üles võtma vastu õigusaktid, mis igakülgselt ja terviklikult vastaksid emade ja isade vajadustele seoses eri liiki puhkuse, täpsemalt rasedus- ja sünnituspuhkuse, isapuhkuse, vanemapuhkuse ja hoolduspuhkusega, eelkõige selleks, et aidata meestel täita aktiivselt isarolli, jagada õiglasemalt perekondlikke kohustusi ning seega tagada naistele võrdsed võimalused tööturul osalemiseks;

19.  taunib komisjoni otsust võtta rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiiv tagasi ning palub komisjonil esitada uue ettepaneku, millega kehtestataks kohustuslik õigus tasustatavale isapuhkusele;

20.  rõhutab, et ainult väike osa meestest kasutab oma õigust võtta vanemapuhkust; palub seetõttu võtta konkreetseid meetmeid selleks, et muuta vanemapuhkuse õigus võimalikult individuaalseks ja võõrandamatuks;

21.  kiidab heaks ettepaneku võtta kasutusele hoolduspuhkus, nagu on ette nähtud komisjoni tegevuskavas „Uus algus töötavate perekondade töö- ja eraelu tasakaalu saavutamiseks“; kutsub komisjoni üles esitama sellist sätet sisaldava seadusandliku ettepaneku;

22.  tunneb heameelt ELi kavandatava ühinemise üle Istanbuli konventsiooniga ja palub ELil selle konventsiooni võimalikult kiiresti ratifitseerida, et tagada kaitse naistevastase vägivalla ja perevägivalla eest kõikides selle vormides ning sellist vägivalda tõkestada ja ära hoida; tuletab liikmesriikidele meelde, et ELi kuulumine ei vabasta neid Istanbuli konventsiooni allkirjastamisest, ratifitseerimisest ja jõustamisest, ning nõuab tungivalt, et nad seda teeksid; rõhutab, et Istanbuli konventsioon on kõige terviklikum ja kaasaegsem vahend naistevastase vägivalla eest kaitsmiseks ning selle tõkestamiseks ja selle kohta andmete kogumiseks, ning peab kahetsusväärseks, et ainult 14 liikmesriiki on selle praeguseks ratifitseerinud;

23.  mõistab hukka naiste ja tütarlaste vastase vägivalla selle kõikides vormides, nagu aumõrvad, sundabielu, inimkaubandus, koduvägivald ja naiste suguelundite moonutamine; on seisukohal, et sellistele tavadele ei ole mingit õigustust ning need tuleks kriminaliseerida ja karistatavaks muuta; palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta otsustavaid meetmeid selliste tavade vastu võitlemiseks nii ELis kui ka kogu maailmas; rõhutab, et naistevastane vägivald on põhiõiguste süstemaatiline rikkumine ning et ELis on 62 miljonit vägivalla all kannatanud naist;

24.  on seisukohal, et kõik Euroopas elavad inimesed peaksid järgima seadusi ning austama naiste õigusi ja väärikust;

25.  mõistab hukka Euroopa avalikus ruumis toimuvad ahistamise ja vägistamise juhtumid ning laialt levinud karistamatuse ja ohvrite jaoks õigluse jaluleseadmise puudulikkuse ning on seisukohal, et iga naine ja tütarlaps peaks tundma end kõigis Euroopa avalikes paikades mis tahes vormis seksuaalse ahistamise eest kaitstuna; kutsub liikmesriike üles korraldama teadlikkuse suurendamise kampaaniaid naiste seksuaalse ahistamise vastu võitlemiseks ning võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et sellistele tegudele järgneb nõuetekohane karistus, et selliste tegude toimepanijad tuuakse kohtu ette ja et ohvritele pakutakse asjakohast kaitset;

26.  nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid kasutaksid vajalikke vahendeid ja võimalusi inimkaubanduse ja seksuaalse ärakasutamise vastu võitlemiseks;

27.  rõhutab, et soopõhise vägivalla tõhusaks tõkestamiseks on vaja muuta tütarlastesse ja naistesse suhtumist; on seisukohal, et liiga sageli on tütarlapsed ja naised alluva rollis ning et liiga tihti esineb nendevastase vägivalla suhtes sallivust või selle alahindamist; kutsub liikmesriike üles tegutsema aktiivsemalt sooliste stereotüüpide ning naiste ja tütarlaste vastase vägivalla vastu võitlemiseks;

28.  kordab oma üleskutset komisjonile esitada naistevastase ja soolise vägivalla vastu võitlemist käsitlev õigusakti ettepanek ning vastavasisuline terviklik strateegia, mis hõlmaks õiguskaitse kättesaadavuse tagamist vägivalla ohvritele;

29.  tunneb heameelt kogu ELis hoogustuva liikumise üle, mille eesmärk on lõpetada naiste suguelundite moonutamine; märgib, et liikmesriigid teevad järk-järgult positiivseid muudatusi oma õigussüsteemides, et kriminaliseerida nii naiste suguelundite moonutamine kui ka lapse või noore naise EList kolmandasse riiki viimine suguelundite moonutamise eesmärgil; nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes ei ole seda veel teinud, tagaksid, et nende kriminaalõigus kaitseb tütarlapsi ja naisi suguelundite moonutamise eest;

30.  võtab teadmiseks, et prostitutsiooniga hakatakse tegelema keskmiselt 13–14 aasta vanuselt ning et seksuaalne ärakasutamine on väga tihedalt sooga seotud küsimus ja soolise vägivalla vorm, mis on vastuolus inimõigustega, mille läbiv põhimõte on sooline võrdõiguslikkus;

31.  rõhutab lapsevanemate olulist rolli soolist võrdõiguslikkust edendavas kasvatustöös;

32.  kutsub liikmesriike üles rakendama otseselt toimepanijatele suunatud seadusi ja poliitikat, et vähendada nõudlust seksuaalse ärakasutamise järele ning samas dekriminaliseerida prostitutsioonis osalejaid ja pakkuda neile tugiteenuseid, sealhulgas kvaliteetset sotsiaal-, õigus- ja psühholoogilist abi neile, kes soovivad prostitutsiooniärist väljuda;

33.  kutsub liikmesriike üles rakendama täielikult direktiivi 2012/29/EL kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse kohta ning direktiivi 2011/99/EL Euroopa lähenemiskeelu kohta, et tagada vägivalla ohvriks sattunud naistele ja tütarlastele asjakohane kaitse ja abi;

34.  peab äärmiselt kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole ikka veel vastu võtnud 2008. aastal esitatud ettepanekut võtta vastu direktiiv inimeste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta sõltumata nende usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest; tunneb heameelt selle üle, et komisjon on seadnud selle direktiivi esmatähtsale kohale; kordab oma seisukohta võrdse kohtlemise direktiivi suhtes ning üleskutset nõukogule võtta see ettepanek vastu võimalikult kiiresti;

35.  mõistab hukka igasuguse LGBTI-inimeste vastase diskrimineerimise ja vägivalla; nõuab täiendavate meetmete võtmist kriminaalõiguse ja diskrimineerimisvastaste õigusaktide tugevdamiseks kogu ELis, et täita õiguslikud puudujäägid, mida ikka veel esineb seoses homofoobsete, bifoobsete ja transfoobsete vihakuritegudega;

36.  on mures naiste ja tütarlaste vastase küberkuritegevuse kasvu ning IKT ja interneti kasutamise pärast naiste ja lastega kaubitsemisel, eelkõige seksuaalse ja tööalase ärakasutamise eesmärgil; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid, mis võimaldaksid takistada ja piirata uute tehnoloogiate kasutamist peamiselt naiste ja tütarlaste värbamiseks kaubitsemise eesmärgil ning küberahistamiseks ja küberjälitamiseks;

37.  võtab teadmiseks Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti aruande intersooliste inimeste põhiõiguste kohta ning Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku aruande inimõiguste ja intersooliste inimeste kohta; palub komisjonil ergutada liikmesriike võtma meetmeid intersooliste inimeste põhiõiguste kaitsmiseks ja austamiseks;

38.  kutsub liikmesriike üles tagama, et lastel ja noortel on võimalik kasutada oma õigust otsida, saada ja edastada seksuaalsusega, sealhulgas seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi ja soolise eneseväljendusega seotud teavet eakohasel ja sootundlikul viisil;

39.  kutsub liikmesriike üles võtma haridussüsteemi kõikidel tasanditel kasutusele sootundlikud õppekavad ja meetmed, mis puudutavad tütarlaste ja naiste õigusi, soolist võrdõiguslikkust, sooidentiteeti ja sugudevahelisi suhteid; soovitab koolides juba maast madalast anda tüdrukutele ja poistele sellist haridust, mis soosiks rahumeelsust ning diskrimineerimis- ja rassismivastasust;

40.  kordab, et seksuaal- ja reproduktiivtervishoiuteenuste kättesaadavus ning sellega seonduvad õigused, kaasa arvatud õigus turvalisele ja seaduslikule abordile, tuleks ELis tagada kõikidele naistele, ning kutsub ELi ja liikmesriike üles aborti ja abordiga seotud hoolduse pakkumist dekriminaliseerima; rõhutab vajadust austada kõikide naiste ja tütarlaste seksuaal- ja reproduktiivtervist ja sellega seonduvaid õigusi, kaasa arvatud nende õigust oma kehale ja seksuaalsusele ning õigust olla vaba sunnist, diskrimineerimisest ja vägivallast;

41.  tunneb heameelt kõikide jõupingutuste üle, mida on tehtud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täielikuks rakendamiseks; tuletab meelde, et puuetega naised ja tütarlapsed on eriti suures diskrimineerimise ohus ning see takistab neid kasutamast oma põhiõigusi teistega võrdsetel alustel;

42.  õhutab vastutavaid parlamendikomisjone tegelema intersooliste inimeste inimõiguste kaitsmise küsimusega ELis ja koostama algatusraporti;

43.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid naiste ja LGBTI-inimeste kaitsmiseks töökohal ahistamise eest;

44.  kutsub komisjoni üles võitlema naiste ebaõiglase kohtlemise vastu ja soolise ebavõrdsuse kuvandite vastu meediatööstuses, algatades parimate tavade vahetamise, et meediaettevõtted saaksid ringhäälingu ja reklaami valdkonnas hõlpsamalt kasutada sooliselt võrdõiguslikku lähenemisviisi;

45.  kutsub liikmesriike koostöös komisjoniga üles võtma vajalikke meetmeid, et tagada naissoost rändajate, pagulaste ja varjupaigataotlejate kaitse ning LGBTI-pagulaste ja varjupaigataotlejate kaitse, sealhulgas õigusnõustamine, tervishoiuteenuste kättesaadavus, turvalised paigad naistele ja lastele, eraldi sanitaarruumid ning seksuaal- ja reproduktiivtervisega seonduvad õigused, kaasa arvatud võimalus teha turvaliselt aborti;

46.  on tõsiselt mures kogu ELis ja selle piiridel ajutistes tingimustes elavate pagulasnaiste ja -tütarlaste olukorra pärast ning enam kui 10 000 saatjata alaealise pärast, kes on pärast ELi sisenemist kadunuks jäänud; märgib, et kõige suurem ja haavatavam osa rändajatest on naised ja tütarlapsed, ning peab vajalikuks nende vajaduste täpset ja põhjalikku hindamist varjupaiga- ja vastuvõtumenetluste käigus; rõhutab sellega seoses, et neile tuleb pakkuda just nende jaoks välja töötatud lahendusi, programme ja meetmeid;

47.  rõhutab vajadust avada ohutud ja seaduslikud varjupaigamarsruudid, et jätta kõrvale inimkaubanduse võrgustikud ning anda naistele, lastele, vanemaealistele ja puudega inimestele võimalus taotleda varjupaika oma elu ohtu seadmata;

48.  kordab, et juurdepääs riiklikele tervishoiusüsteemidele on kõikide naiste põhiõigus ning eriti puudutab see WHO määratluste kohast esmatasandi tervishoidu ning günekoloogilist ja sünnitusabi;

49.  tõdeb, et 70 % ELis tuvastatud inimkaubanduse ohvritest on ELi kodanikud ja enamik teadaolevatest ohvritest on ELi Kesk- ja Ida-Euroopa riikide naissoost kodanikud(2); kutsub liikmesriike üles rakendama täielikult direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust, ning direktiivi 2011/92/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise vastast võitlust, et kaitsta naisi ja tütarlapsi inikaubanduse, vägivalla ja seksuaalse ärakasutamise eest; palub liikmesriikidel ühtlasi käsitleda oma riiklikes strateegiates ja tegevuskavades inimkaubanduse ja inimeste ärakasutamise nõudluse poolt;

50.  rõhutab, et dokumentideta rändavad naised ja tütarlapsed peaksid saama täielikult kasutada oma elementaarseid põhiõigusi ning et tuleks arendada seadusliku rände võimalusi;

51.  on tõsiselt mures ebaseaduslikult ELi toimetatud rändajate ja varjupaigataotlejate olukorra pärast, kuna nende seas olevad naised ja lapsed on eriti suures seksuaalse ärakasutamise ja soolise vägivalla ohus; tuletab meelde, et naisi ja lapsi võidakse sundida pakkuma seksi vahetuskaubana kaitse või elementaarse abi saamiseks, et ellu jääda, ning et mõnel juhul on see tingitud puudulikust abist, registreerimissüsteemi puudustest, perekonnaliikmete lahutamisest või sellest, et puuduvad turvalised ja seaduslikud ELi sisenemise võimalused ja tõhusad meetmed inimkaubitsejate vastu võitlemiseks; rõhutab, et ellujäämise nimel seksuaalsuhetesse astuma sunnitud naisi ja lapsi ei käsitata inimkaubanduse ohvritena ja seetõttu ei saa nad vajalikku abi;

52.  märgib, et koduabilised on enamasti naised, ning kutsub liikmesriike üles kiirendama ILO koduabiliste konventsiooni ratifitseerimist ja rakendamist pärast nõukogu otsuse 2014/51/EL vastuvõtmist, kuna see on oluline vahend inimväärsete töötingimuste tagamiseks;

53.  väljendab kindlat vastuseisu pagulaste, sealhulgas rasedate naiste, laste ja imetavate emade kinnipidamisele;

54.  nõuab, et kogu ELis tugevdataks perede taasühinemise õigust ja selle paremat elluviimist kiiremate ja odavamate menetluste abil; rõhutab, et perekonna taasühinemise menetlused peavad hõlmama oma perekonnaga ELis ühinevate naiste ja tütarlaste individuaalseid õigusi, et tagada nende sõltumatus juurdepääsus tervishoiuteenustele, haridusele või tööle;

55.  tunneb muret roma naiste ja laste kohta andmete puudumise pärast, kuna neil on suur oht sattuda inimkaubanduse ohvriks pealesunnitud töö või teenuste osutamise, sealhulgas kerjamise eesmärgil; palub, et komisjon annaks inimkaubanduse ohvriteks tunnistatud roma naiste ja laste kohta teavet ja esitaks andmed selle kohta, kui paljud neist on saanud ohvriabi ja millistes riikides;

56.  kutsub komisjoni üles soolise võrdõiguslikkuse tõhusamaks edendamiseks arvestama soolist aspekti kõigis poliitikavaldkondades ja kavandatavates õigusaktides ning sealhulgas hindama süstemaatiliselt soolist mõju osana põhiõiguste nõuetelevastavuse hindamisest ja käsitama seda ühe kriteeriumina, mida tuleb läbivalt arvestada kahepoolsetes suhetes teiste riikidega, muu hulgas kandidaatriikidega;

57.  palub komisjonil ja liikmesriikidel rakendada sooteadlikku eelarvestamist vahendina, mis võimaldab tagada, et eelarveotsustes võetakse arvesse soolist mõõdet ja diferentseeritud mõju;

58.  kutsub komisjoni üles lisama Euroopa 2020. aasta strateegiasse soolise võrdõiguslikkuse samba ning arvestama rohkem soolise võrdõiguslikkuse perspektiiviga Euroopa poolaastal, lisades soolise mõõtme iga-aastasesse majanduskasvu analüüsi ja riigipõhiste soovituste koostamise protsessi;

59.  tõdeb, et majanduskriisiga toimetulekuks kasutusele võetud kasinusmeetmed ning liigne keskendumine ELi ja selle liikmesriikide eelarvete konsolideerimisele on suurendanud kogu Euroopas vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, eriti naiste ja teiste sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade puhul, ning et riigipõhistes majandussoovitustes tuleb seda mõju arvesse võtta;

60.  peab kahetsusväärseks, et sooline diskrimineerimine on endiselt laialt levinud, muu hulgas ka tööga mitteseotud valdkondades;

61.  tõdeb, et naiste ja tütarlaste põhiõiguste kaitset on võimalik kindlalt tagada üksnes nende jätkuva majandusliku, poliitilise ja sotsiaalse võimestamise ning esindatuse ja kaasamise abil;

62.  rõhutab vajadust sihipäraste poliitiliste meetmete järele, mis tagaksid põhiõigused konkreetsetesse elanikkonnarühmadesse kuuluvatele haavatavatele naistele, nagu naissoost pagulased ja varjupaigataotlejad, roma naised, etnilistesse vähemustesse kuuluvad naised ning vanemaealised või puuetega naised;

63.  kutsub ELi institutsioone üles võtma ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja põhiõiguste tulevase mehhanismi järelevalve- ja kaitsesüsteemis kasutusele konkreetsed soolise võrdõiguslikkuse näitajad, kaasa arvatud Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) soolise võrdõiguslikkuse indeksi;

64.  kutsub ELi institutsioone ja kõiki liikmesriike üles tegutsema aktiivselt soolise aspekti arvestamise, töötasude kaardistamise ning vanemapuhkuse õiglase jagamise vallas; juhib tähelepanu sellele, et naiste väiksem tööhõive ja meestest ulatuslikum osalise tööajaga töötamine toob kaasa sotsiaalse tõrjutuse ja väiksema sotsiaalse kaasatuse;

65.  palub ELil lähtuda arusaamast, et rahvusvahelises ja riigisiseses kaubanduses ja investeeringutes tuleks juhinduda töötajate, tarbijate ja keskkonna õigustest, mitte vastupidi;

66.  kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles võtma kooskõlastatud meetmeid juba olemasolevatest kaitse võimalustest teadlikkuse suurendamiseks ning kindlustama võrdõiguslikkuse direktiivide parema praktilise elluviimise.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

5.9.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

13

4

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Maria Arena, Angelika Mlinar, Margot Parker, Marijana Petir, Jordi Sebastià, Anna Záborská, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Stefan Eck, Eleonora Forenza, Arne Gericke, Constance Le Grip, Evelyn Regner, Marc Tarabella

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Sylvia-Yvonne Kaufmann, Olle Ludvigsson, Georgi Pirinski, Josep-Maria Terricabras, Claudiu Ciprian Tănăsescu

(1)

Rahvusvahelise rahvastiku- ja arengukonverentsi tegevusprogrammi § 7.2 ja 7.3.

(2)

Europoli aruanne inimkaubanduse olukorra kohta ELis (veebruar 2016).


PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS (12.10.2016)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2015. aastal

(2016/2009(INI))

Arvamuse koostaja: Jude Kirton-Darling

ETTEPANEKUD

Petitsioonikomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et parlamendile esitatavad petitsioonid on kodanikele oluline vahend, et teatada väidetavatest põhiõiguste rikkumistest, mida nad võivad olla kogenud elukohajärgses liikmesriigis;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta lisamine siduva põhielemendina Lissaboni lepingu kohaldamisalasse tõi kaasa ELi kodanike suured ootused kodaniku- ja sotsiaalkaitse kõrge taseme osas;

C.  arvestades, et 2015. aastal laekus parlamendile peaaegu sada petitsiooni, mis käsitlesid otseselt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas viidatud põhiõiguste väidetavaid rikkumisi; arvestades, et petitsioonide käsitlemisel võivad esile kerkida ka muud hartas sätestatud tõhusa kaitsega seotud probleemid;

D.  arvestades, et põhiõiguste rikkumine ei toimu alati otseselt, vaid on mõnel juhul seotud keskkonnaseisundi halvenemisega; arvestades, et põhiõiguste harta artiklis 37 on sätestatud õigus keskkonnakaitsele; arvestades, et oluline osa laekunud petitsioonidest käsitleb toimuvat või võimalikku keskkonna kahjustamist;

E.  arvestades, et õigust hääletada oma elukohariigis ning kandideerida kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel tunnustatakse harta artiklites 39 ja 40; arvestades, et vaba liikumise õiguse kasutamine ei tohiks seda õigust kahjustada;

F.  arvestades, et põhiõiguste harta artiklis 34 on kehtestatud põhiõigus sotsiaalkindlustusele ja -abile; arvestades, et üleüldine kvaliteetne avalik-õiguslik tervisekindlustus on sotsiaalkindlustuse põhiline alustala; arvestades, et rahuldavaks eluks vajalikud sotsiaaleluruumid kuuluvad nimetatud artikli kohaldamisalasse; arvestades, et vastuvõetava hinnaga energiavarustus on väärika elu vajalik osa;

G.  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni;

H.  arvestades, et endiselt püsib suur sooline erinevus põhiõiguste täielikul kasutamisel, eriti mis puudutab põhiõiguste harta võrdsust ja solidaarsust käsitlevate jaotiste sätete tõhusat rakendamist meeste ja naiste igapäevaelus;

I.  arvestades, et põhiõiguste harta artiklis 24 sätestatakse laste põhiõigused; arvestades, et 2015. aastal laekus sadu petitsioone laste hooldusõiguse kohta, kusjuures enamik juhtumitest olid piiriülesed; arvestades, et kõikide nende juhtumite tulemuslikumaks lahendamiseks loodi eraldi töörühm;

J.  arvestades, et petitsioonikomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ühises raportis, milles käsitletakse Euroopa Ombudsmani eriaruannet agentuuri Frontex käsitleva omaalgatusliku uurimise OI/5/2012/BEH-MHZ kohta, tunnustatakse Frontexi pingutusi tõhustada põhiõiguste austamist, ning kutsutakse agentuuri üles tegelema individuaalsete kaebustega, mis puudutavad agentuuri töö käigus toime pandud põhiõiguste rikkumisi; arvestades, et see hõlmab muu hulgas ka rikkumistest teatamise süsteemi loomist ja käitumisjuhendite väljatöötamist; arvestades, et põhiõiguste austamise ja kaitsmise kohustus kehtib kõikide ELi institutsioonide, ametite ja organite suhtes;

K.  arvestades, et põhiõiguste harta artikli 51 praegune kitsas tõlgendamine takistab tegelikult selle varasemate sätete tulemuslikku rakendamist, mistõttu ootused võivad jääda täitmata ning mis võib põhjustada kodanike kasvavat rahulolematust; arvestades, et petitsioonikomisjon korraldas hiljuti erikuulamise, et arutleda vajaduse üle laiendada põhiõiguste harta reguleerimisala;

L.  arvestades, et liit ei saa endale lubada selliste peamiste kodanikuõiguste pärssimist või õõnestamist, nagu teabevabadus, ega taluda liidu piires võimu kuritarvitamist ning institutsioonilist rassismi ja ksenofoobiat, mida mõnedes petitsioonides kirjeldatakse;

1.  on seisukohal, et kodanikud eeldavad, et põhiõiguste harta tagab nende põhiõiguste kaitse liidu õiguse rakendamisel liidu ja liikmesriikide institutsioonide, organite ja ametite poolt; märgib, et kaitse ja neile hartas sätestatud õigusi käsitleva teabe puudumine võib süvendada kodanike umbusku Euroroopa projekti vastu; märgib, et üldsusel on harta kohaldamisalast piiratud arusaam; on veendunud, et komisjon ja liikmesriigid võiksid rohkem ära teha, et nii traditsioonilist kui ka online-meediat rakendades sihipäraste kampaaniate abil edendada teadmisi harta ja eriti selle artikli 51 õigusjõu kohta, samuti kahjutasu saamise meetmete kohta, kui on rikutud kodanike põhiõigusi; nõuab, et komisjon jälgiks tähelepanelikult harta täielikku ja järjepidevat rakendamist liikmesriikide poolt; leiab, et tuleks kaaluda artikli 51 tõlgenduse laiendamist väljapoole liidu ainupädevuse piire ning et artikli asjakohasust tuleks aluslepingu eelseisval läbivaatamisel uuesti hinnata;

2.  on seisukohal, et Euroopa kodanikualgatuse tegeliku reformimise ja selle vahendi tulemusliku kasutamise abil oleks võimalik liidu kuvandit oluliselt parandada;

3.  on sügavalt veendunud, et kokkuhoiumeetmed on ELis kaasa toonud põhiõiguste kaitse jätkuva halvenemise, mis muu hulgas on põhjustanud noorte töötuse murettekitavalt kõrge taseme, palgavaeste arvu tohutu suurenemise ning suurema vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse; nõuab kõikide kokkuhoiumeetmete viivitamatut peatamist ning nõuab tungivalt, et nii EL kui ka liikmesriigid kehtestaksid sihtotstarbelised poliitikameetmed, et tagada kvaliteetsed ja inimväärsed töökohad ja sotsiaalkaitsemeetmed, keskendudes peamiselt vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega silmitsi seisvatele kodanikele;

4.  võtab teadmiseks petitsioonide arvu suurenemise Euroopa majandus- ja sotsiaalkriisi tõttu, mis on kaasa toonud palju põhiõiguste rikkumisi;

5.  rõhutab, et liidu institutsioonid, sealhulgas kõik selle ametid ja asutused ning liikmesriigid on kohustatud täitma Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätteid;

6.  juhib tähelepanu asjaolule, et ehkki liikumis- ja elukohavabadus on kodanikele siseturul ja hartaga tagatud põhiõigus, puutuvad paljud kodanikud jätkuvalt kokku probleemidega selle õiguse teostamisel, mis hõlmab ka sotsiaalhüvitiste, pensionide ja tervishoiu ülekantavust ning kutsekvalifikatsiooni ja perekonnaseisuaktide tunnustamist; kutsub liikmesriike üles hartaga kooskõlas toimides tagama, et kodanikel oleks üldine juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenusele (sealhulgas ravimitele ja ravivõimalustele), õigusteenustele, haridusele ning sotsiaal- ja eluasemetoetusele;

7.  rõhutab, kui oluline on tagada naiste põhiõigused kõikides avaliku elu valdkondades, eelkõige sotsiaalsel ja poliitilisel osalemisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama poliitikameetmeid, et neid õigusi aktiivselt kaitsta kooskõlas ÜRO Peaassamblee 19. detsembri 2011. aasta resolutsiooniga 66/130 naiste ja poliitilise osaluse kohta;

8.  rõhutab puuetega inimeste õigust saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus, sotsiaalne ja tööalane integratsioon ning osalemine ühiskonnaelus, nagu on sätestatud harta artiklis 26; palub komisjonil, liikmesriikidel ning kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel tagada nende õiguste nõuetekohane austamine, kohaldamine ja läbipaistev jälgimine, eriti õiguste puhul, mis on sätestatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis ja Marrakeshi lepingus; on arvamusel, et ELi rahalisi vahendeid ei tohiks suunata projektidesse, mis on nende põhiõigustega vastuolus, nagu projektid, mille eesmärk on puuetega inimeste eraldamine ühiskonnast;

9.  kutsub ELi üles ratifitseerima ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli ning vaatama tulemuslikku valdkondadevahelist ja põhjalikku lähenemisviisi kasutades võimalikult kiiresti läbi ELi õigusaktid, et tagada nende täielik kooskõla konventsiooni sätetega, käivitades tõelise demokraatliku ja osalemist soodustava protsessi, mille eesmärk on tagada puuetega inimesi esindavate organisatsioonide otsene ja täielik kaasamine;

10.  juhib tähelepanu asjaolule, et oma kokkuvõtlikes märkustes Euroopa Liidu esialgse aruande kohta kritiseeris ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee asjaolu, et ELi ja selle liikmesriikide võetud kokkuhoiumeetmed on halvendanud puuetega inimeste elukvaliteeti ja piiranud nende võimalusi oma põhiõigusi kasutada;

11.  toonitab, et Frontexiga kokku puutuvate varjupaigataotlejate põhiõigusi tuleks austada ja neile tuleks anda täielikud vahendid neid õigusi kaitsta selleks loodud kaebuste käsitlemise mehhanismi abil; peab kiiduväärseks Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse raames sõltumatu kaebuste lahendamise mehhanismi kasutuselevõtmist, mille eesmärk on tagada põhiõiguste järgimine ameti kõikides tegevusvaldkondades ja teostada sellekohast järelevalvet;

12.  peab kiiduväärseks Euroopa Ombudsmani uurimist, mille tulemusel kõnealune mehhanism kasutusele võeti, ja ombudsmani tööd selle nimel, et ELi institutsioonid austaksid põhiõigusi; peab tänuväärseks ombudsmani uurimist, et välja selgitada, kas põhiõiguste hartast peetakse kinni, kui liikmesriigid kasutavad ELi Ühtekuuluvusfondi vahendeid selliste projektide rahastamiseks, mille prioriteediks on puuetega inimeste paigutamine hooldusasutustesse, selle asemel et neid ühiskonda integreerida;

13.  rõhutab, kui oluline on, et EL ja liikmesriigid kaitseksid põliseid etnilisi, rahvus-, keele- ja usukogukondi ning ohustatud keeli;

14.  peab kahetsusväärseks kõiki diskrimineerimise juhtusid; kutsub ELi ja liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu vähemuste ja rändajate diskrimineerimise probleemile, samuti meediavabaduse piiramisele, millele petitsioonides ja rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Piirideta Reporterid, aruannetes sageli viidatakse, ning neid juhtumeid tulemuslikult käsitlema; kutsub ELi ja liikmesriike üles võtma asjakohaseid meetmeid, et parandada meediasektoris valitsevat olukorda, eesmärgiga tagada täieulatuslik meediavabadus ja meedia mitmekesisus, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas; tuletab meelde, et kultuuriline ja keeleline mitmekesisus on Euroopa Liidule selgelt iseloomulik ning et kultuuri- ja keelevähemuste õigused on hartas kaitstud; nõuab, et nõukogu ei blokeeriks enam ettepanekut võtta vastu direktiiv, mille eesmärk on isikute võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine, sõltumata nende usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest;

15.  kutsub liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke ametivõime üles tagama kõigi ELis elavate kolmandate riikide kodanike põhiõigusi, sealhulgas õigust teha tööd, nagu on sätestatud ELi ja riiklikes õigusaktides, ning lihtsustama nende sotsiaalset kaasatust; on mures kinnipidamis- ja vastuvõtukeskustes toimuvate põhiõiguste rikkumiste pärast;

16.  rõhutab tõsiasja, et teatavates liikmesriikides võivad praegu rändajate vastuvõtukeskuste kasutatavad haldus- ja rahastamismehhanismid põhjustada tõsiseid seaduserikkumisi, korruptsiooni, kuritarvitusi ja põhiõiguste rikkumisi;

17.  kutsub komisjoni üles kõhklematult tegutsema ning täiel määral kasutama oma volitusi ja eelisõigusi, et rakendada sanktsioone nende liikmesriikide vastu, kes ei järgi põhiõigusi – sõna- ja teabevabadust ning kogunemis- ja ühinemisvabadust – või kes seadustavad võimu kuritarvitamise eri vorme, nagu institutsiooniline rassism ja ksenofoobia;

18.  on veendunud, et EL ja selle liikmesriigid peavad pidevalt järgima solidaarsuse põhimõtet ning tegema vajalikke jõupingutusi ülesannete jagamiseks, et tagada rändajate ja pagulaste elu täielik kaitstus ning võidelda piiriülese kuritegevuse vastu täielikus kooskõlas välja- või tagasisaatmise lubamatuse põhimõtte ja põhiõigustega;

19.  märgib petitsioonides sageli välja toodavaid probleeme, millega puutuvad oma õiguste kasutamisel kokku ELi kodanike seaduslikult ELis elavate kolmandatest riikidest pärit abikaasad ja ELi mittekodanikest alalised elanikud, eelkõige kodakondsuseta isikud;

20.  on seisukohal, et taastuvenergiaallikatesse investeerimist takistavate riigi tasandi õigusaktide rakendamine mitte ainult ei kujuta endast teatavatel juhtudel ohtu õiguskindlusele, nagu nähtub mõnest saabunud petitsioonist, vaid niisuguseid õigusakte võib pidada ka põhiõiguste harta rikkumiseks, kui nendega jäetakse üle võtmata või rakendamata liidu energia- ja kliimastrateegiaga seotud õigusaktid;

21.  juhib tähelepanu probleemidele, mis tekivad eri liikmesriikides ametlike dokumentide, eelkõige abielu- ja lapsendamistunnistuste mittetunnustamise tõttu ning mis teevad lapse parimate huvide tagamise võimatuks;

22.  nõuab erilise tähelepanu pööramist laste õigustele, eelkõige piiriüleste isikuhooldusõigust käsitlevate vaidluste, vanemate nõusolekuta lapsendamise ja külastusõiguse puhul, mida rõhutatakse ka petitsioonikomisjoni arvamuses lapsendamise piiriüleste aspektide kohta; kutsub komisjoni üles esitama selgeid juhiseid lapse parimate huvide mõiste kohta Brüsseli IIa määruse läbivaatamise kontekstis; on seisukohal, et praegused liidusisesed lahknevused isikuhooldusõiguse ja vanemliku vastutuse osas ei võimalda tagada lapse parimaid huve ning lapse õigust olla kontaktis mõlema vanemaga;

23.  nõuab, et võetaks vastu uued õigusaktid, mis aitaksid võidelda kütteostuvõimetuse vastu, ning tunnustab varasemaid eri haldustasanditel tehtud algatusi energia üldise kättesaadavuse tagamiseks; on seisukohal, et konkreetsete meetmete võtmine, eesmärgiga tagada igale majapidamisele vastuvõetava hinnaga energia, kuulub sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabi kohaldamisalasse, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 34; suhtub kriitiliselt otsustesse, mis eri ametiasutuste vaheliste pädevusvaidluste tõttu võivad takistada selle õiguse kaitsmist;

24.  peab kahetsusväärseks, et laste vaesus on endistelt väga sagedane ning laste vaesuserisk on jätkuvalt suurem kui täiskasvanutel; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tõhustaksid meetmeid, millega võtta vastu terviklik strateegia, mis aitaks edukalt kaotada laste vaesuse algpõhjusi;

25.  rõhutab, et vaja on tugevdada petitsioonikomisjoni osa põhiõiguste hartaga kaitstud põhiõiguste toetamisel;

26.  peab tervitatavaks 2015. aastal tehtud edusamme LGBTI-inimeste õiguste valdkonnas; on endiselt mures jätkuva diskrimineerimise pärast seksuaalse sättumuse ja sooidentiteedi alusel ning LGBTI-inimeste sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabaduse piiramise pärast; märgib, et LGBTI-perekondade diskrimineerimise probleemiga tuleb viivitamatult tegeleda ning nõuab, et liikmesriigid tunnustaksid nende õiguslikku seisundit ja tagaksid seega nende liikumisvabaduse kogu ELis;

27.  rõhutab, et paljud kodakondsuseta isikud on Euroopa Parlamendi valimise õigusest ilma jäetud, samas kui kohad parlamendis jaotatakse nende kulul; palub komisjonil seda probleemi uurida;

28.  märgib, et Euroopa Liidus rikutakse intersooliste inimeste põhiõigusi ja isegi nende õigus oma identiteedile on piiratud;

29.  soovitab komisjonil võimalikult tulemuslikult tegelda riigisisese hääletamisõiguse probleemiga, eelkõige juhtudel, kus kodanikud jäetakse riiklikel valimistel hääletamisõigusest ilma, kui nad kasutavad oma põhiõigust vabalt liikuda ja elukohta valida, samuti juhtudel, kui kodanikud on Euroopa ja kohalikel valimistel valimisõigusest ilma jäetud või neil ei lasta astuda erakondade liikmeks;

30.  tuletab meelde, et Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 46 lõike 1 kohaselt on kõrged konventsiooniosalised võtnud endale õigusriigi põhimõtteid järgides ilma piiranguteta pühaliku ja siduva kohustuse järgida kohtu lõplikke otsuseid kõigis nende osalusega kohtuasjades; taunib viivitamist ja teatavatel asjaoludel poliitilise tahte puudumist kohtu teatavate otsuste täitmisel; kutsub üles rakendama rangemaid meetmeid, juhul kui kohtuotsustega viivitatakse või neid pidevalt täitmata jäetakse;

31.  kutsub liidu ja selle liikmesriikide institutsioone ning asutusi üles tagama liidu õiguse rakendamisel kõrgetasemelise keskkonnakaitse ja järgima säästva arengu põhimõtet; peab kahetsusväärseks ELi teatavates osades toimuvat liighoogsat arengut, millel on kahjulik mõju nende alade keskkonnale ning sealsete Euroopa kodanike ja elanike elule;

32.  toonitab, et õigus heale haldusele on põhiõigus; kutsub liikmesriike üles andma head eeskuju ning tagama muu hulgas oma haldusmenetluste avatuse, kontrollitavuse, õigluse, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

11.10.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marina Albiol Guzmán, Margrete Auken, Heinz K. Becker, Soledad Cabezón Ruiz, Pál Csáky, Miriam Dalli, Rosa Estaràs Ferragut, Eleonora Evi, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sylvie Goddyn, Rikke Karlsson, Jude Kirton-Darling, Svetoslav Hristov Malinov, Notis Marias, Edouard Martin, Roberta Metsola, Marlene Mizzi, Julia Pitera, Gabriele Preuß, Laurenţiu Rebega, Sofia Sakorafa, Yana Toom, Ángela Vallina, Cecilia Wikström, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Carlos Iturgaiz, Urszula Krupa, Miltiadis Kyrkos, Josep-Maria Terricabras, Axel Voss


VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

17.11.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

41

4

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Heinz K. Becker, Malin Björk, Michał Boni, Caterina Chinnici, Ignazio Corrao, Frank Engel, Tanja Fajon, Lorenzo Fontana, Mariya Gabriel, Ana Gomes, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Jussi Halla-aho, Monika Hohlmeier, Filiz Hyusmenova, Sophia in ‘t Veld, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Cécile Kashetu Kyenge, Marju Lauristin, Juan Fernando López Aguilar, Monica Macovei, Claude Moraes, József Nagy, Péter Niedermüller, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Branislav Škripek, Csaba Sógor, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Harald Vilimsky, Josef Weidenholzer, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Daniel Dalton, Anna Hedh, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Ska Keller, Jeroen Lenaers, Andrejs Mamikins, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Barbara Spinelli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Lynn Boylan, Verónica Lope Fontagné, Mylène Troszczynski, Tom Vandenkendelaere, Rainer Wieland


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

41

+

ALDE

Nathalie Griesbeck, Filiz Hyusmenova, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Sophia in 't Veld

ECR

Monica Macovei

EFDD

Ignazio Corrao

GUE/NGL

Malin Björk, Lynn Boylan, Barbara Spinelli

PPE

Heinz K. Becker, Michał Boni, Frank Engel, Mariya Gabriel, Monika Hohlmeier, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, József Nagy, Csaba Sógor, Traian Ungureanu, Tom Vandenkendelaere, Rainer Wieland, Tomáš Zdechovský

S&D

Caterina Chinnici, Tanja Fajon, Ana Gomes, Sylvie Guillaume, Anna Hedh, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Cécile Kashetu Kyenge, Marju Lauristin, Juan Fernando López Aguilar, Andrejs Mamikins, Claude Moraes, Péter Niedermüller, Christine Revault D'Allonnes Bonnefoy, Birgit Sippel, Josef Weidenholzer

Verts/ALE

Ska Keller, Judith Sargentini, Bodil Valero

4

-

EFDD

Kristina Winberg

ENF

Lorenzo Fontana, Mylène Troszczynski, Harald Vilimsky

4

0

ECR

Daniel Dalton, Jussi Halla-aho, Helga Stevens, Branislav Škripek

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

-  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusalane teave