Menetlus : 2016/0126(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0354/2016

Esitatud tekstid :

A8-0354/2016

Arutelud :

PV 30/11/2016 - 14
CRE 30/11/2016 - 14

Hääletused :

PV 01/12/2016 - 6.10
CRE 01/12/2016 - 6.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0465

SOOVITUS     ***
PDF 402kWORD 63k
28.11.2016
PE 592.131v03-00 A8-0354/2016

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmisega seotud isikuandmete kaitse kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

(08523/2016 – C8-0329/2016 – 2016/0126(NLE))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöör: Jan Philipp Albrecht

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 LÜHISELGITUS
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS
 LISA: VÄLISKOMISJONI KIRI
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmisega seotud isikuandmete kaitse kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

(08523/2016 – C8-0329/2016 – 2016/0126(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (08523/2016),

–  võttes arvesse Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelist süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmisega seotud isikuandmete kaitse kokkulepet (08557/2016),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 16 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8-0329/2016),

–  võttes arvesse väliskomisjoni kirja,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust ning õiguskomisjoni arvamust (A8-0354/2016),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ameerika Ühendriikide valitsusele ja parlamendile.


LÜHISELGITUS

1. Euroopa Parlamendi ettepanekul võttis nõukogu 3. detsembril 2010 vastu otsuse anda komisjonile volitused alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise kokkuleppe sõlmimiseks, mis käsitleb kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames kriminaalkuritegude, sealhulgas terrorismi tõkestamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks edastatavate ja töödeldavate isikuandmete kaitset (edaspidi „raamkokkulepe“). Komisjon alustas USA justiitsministeeriumiga läbirääkimisi 28. märtsil 2011. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 10 teavitati läbirääkimiste vältel Euroopa Parlamenti korrapäraselt ja raportöör koostas palju töödokumente LIBE-komisjoni arutelude hõlbustamiseks.

2. Kokkulepe parafeeriti 8. septembril 2015. Pärast seda, kui USA Kongress oli 24. veebruaril 2016. aastal vastu võtnud õiguskaitse seaduse, otsustas nõukogu 18. juulil 2016. aastal paluda Euroopa Parlamendil anda oma nõusolek kokkuleppe sõlmimiseks vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktile v ja esitas selleks 12. septembril 2016 Euroopa Parlamendile taotluse.

3. Kokkuleppe eesmärk on tagada inimeste põhiõiguste ja vabaduste kõrgetasemeline kaitse, eriti mis puudutab eraelu puutumastust isikuandmete töötlemisel, kui isikuandmed edastatakse selleks Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning USA pädevatele asutustele.

Kokkuleppe kohaldamisala

4. Raportöör peab oluliseks juhtida tähelepanu asjaolule, et raamkokkuleppes ei ole ette nähtud õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks. Andmete edastamise õiguslik alus on sätestatud kehtivates ELi ja USA kokkulepetes, liikmesriikide ja USA kahepoolsetes lepingutes ning USA või liikmesriikide seadustes, millega nähakse ette isikuandmete vahetamine (nt broneeringuinfot, terroristide rahastamise jälgimise programme (TFTP) või vastastikust õigusabi käsitlevad rahvusvahelised kokkulepped). Raamkokkulepe täiendab eespool nimetatud kokkulepetes sätestatud kaitset ja tagatisi ning suurendab ja ühtlustab andmesubjektide õigusi. Kuna Euroopa Parlamendi õigusteenistus tõi oma 14. jaanuari 2015. aasta arvamuses siiski esile mõned edasist täpsustamist vajavad küsimused, osutab raportöör Euroopa Parlamendi nõusolekumenetluse raames tehtud komisjoni avaldusele(1). Üks selgitusi puudutab artikli 5 lõike 3 lõpuosa „täiendavat luba selliste õigusaktide kohaselt ei ole selleks [andmete edastamiseks] vaja“ Selles ei sätestata de facto piisavusotsust, vaid märgitakse üksnes, et peale artikli 3 lõikes 1 osutatud kokkulepete ei ole muud õiguslikku alust vaja. Euroopa Komisjon selgitas ühtlasi, et rahvusvahelise andmeedastuse kehtivate normide järgmise eeldus ei ole automaatne, vaid tingimuslik, mis on suhteline ega mõjuta andmekaitseasutuste volitusi.

5. Vastavalt artiklile 3 kohaldatakse kokkulepet isikuandmete edastamisele ELi või selle liikmesriikide ja USA õiguskaitseasutuste vahel kuritegude, sealhulgas terrorismi, tõkestamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks. See hõlmab kõigi andmete edastamist nimetatud asutuste vahel, sõltumata asjaomase andmesubjekti kodakondsusest või elukohast. See hõlmab samuti isikuandmeid, mida edastavad ühe poole territooriumil eraõiguslikud üksused teise poole pädevatele asutustele nimetatud eesmärgil rahvusvahelise kokkuleppe alusel.

6. Kokkuleppega ei ole hõlmatud riikide julgeolekuasutuste andmevahetus, sest see ei kuulu liidu pädevusse. Samuti ei ole hõlmatud Atlandi-ülene andmete edastamine eraõiguslike üksuste vahel (nt vastavalt lepingutingimustele või ELi ja USA andmekaitseraamistikule Privacy Shield) ega USA õiguskaitseasutuse või julgeolekuasutuse juurdepääs nimetatud isikuandmetele.

7. Kokkuleppes nähakse samuti ette, et pooled rakendavad selle sätteid enda ja teise lepingupoole kodanike suhtes ilma meelevaldse ja põhjendamatu diskrimineerimiseta. Komisjoni sõnul täiendatakse ja tõhustatakse selle sättega kokkuleppe teisi sätteid, näiteks artikleid, milles sätestatakse andmesubjektide suhtes kohaldatavaid kaitsemeetmeid (st juurdepääs isikuandmetele, andmete parandamine ja õiguskaitse haldusmenetluse teel), kuna sellega tagatakse, et ELi kodanikke koheldakse kokkuleppe praktikas rakendamisel põhimõtteliselt võrdsetel alustel USA kodanikega (artikkel 4).

Raamkokkuleppe peamised aspektid

8. Kokkuleppega nähakse ette järgmised peamised andmekaitse põhimõtted.

9. Isikuandmete edastamise eesmärgi ja kasutuse piiramine (artikkel 6). Isikuandmeid töödeldakse konkreetsel eesmärgil, mis on andmete edastamise õigusliku aluse kohaselt lubatud. Isikuandmete edasine töötlemine muude õiguskaitseasutuste, reguleerivate või haldusasutuste poolt on lubatud juhul, kui see ei ole vastuolus andmete edastamise esialgse eesmärgiga. Edastav asutus võib kehtestada edastamisele ja edasisele töötlemisele täiendavaid tingimusi ulatuses, mis on kohaldatavas õigusraamistikus lubatud.

10. Andmete kvaliteet ja terviklus (artikkel 8) ning säilitamise tähtajad (artikkel 12). Isikuandmeid säilitatakse andmete õiguspäraseks töötlemiseks vajaliku ja asjakohase täpsuse, asjakohasuse, ajakohasuse ja terviklikkusega. Lisaks kohaldatakse töötlemisele konkreetseid säilitustähtaegu, mille eesmärk on tagada, et isikuandmeid ei töödelda kauem, kui see on vajalik. Säilitamistähtaeg sätestatakse töötlemise suhtes kohaldatavas õiguslikus aluses. Pooled avaldavad isikuandmete säilitustähtajad või teevad need avalikkusele kättesaadavaks.

11. Normid, mida kohaldatakse, kui andmed saadetakse edasi mõne lepingupoole siseriiklikule asutusele (nt Prantsuse politsei jagab Saksa politseiga USAst FBI-lt saadud teavet) ning kolmandate riikide asutustele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, kelle suhtes kokkulepe ei ole siduv (artikkel 7). Viimasel juhul on nõutav algselt andmed edastanud õiguskaitseasutuse eelnev nõusolek.

12. Mis puudutab selliste isikuandmete (suuremahulist) töötlemist, mis ei ole seotud konkreetse juhtumi, uurimise või vastutusele võtmisega, siis raamkokkuleppega sätestatakse, et igas konkreetses kokkuleppes, millega lubatakse isikuandmete suuremahulist edastamist, nähakse täiendavalt ette normid ja tingimused, mille kohaselt suuremahulist töötlemist lubatakse, eriti puudutab see tundlike andmete edastamist, edasi saatmist ja säilitamistähtaegu. Selline andmete, eriti tundlike andmete suuremahuline edastamine võib tõstatada küsimuse, kas see on kooskõlas ELi andmekaitseraamistikuga, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus. Kuna raamkokkulepe ei ole siiski suuremahulise edastamise õiguslik alus, siis tuleb küsimus täpsustada konkreetses edastamislepingus. Seepärast otsustas Euroopa Parlament 2014. aastal küsida Euroopa Liidu Kohtu arvamust ELi ja Kanada broneeringuinfo kokkuleppe kooskõla kohta põhiõiguste hartaga. Menetlus on veel pooleli.

13. Kokkuleppes sätestatakse ka isikute õigused (teave, juurdepääs, parandamine, eemaldamine) ning õigus õiguskaitsele haldusmenetluse ja kohtumenetluse teel. Kõiki nimetatud õigusi kasutatakse asjaomase riigi õiguse kohaselt (sh erandid).

14. Raamkokkuleppe peamine uudsus seisneb selles, et poolte kodanikel on õigus pöörduda kohtusse juhul, kui i) talle keeldutakse võimaldamast andmetele juurdepääsu, ii) keeldutakse tema andmete parandamisest või iii) teise poole ametiasutused on tema andmed ebaseaduslikult avaldanud. Kõiki nimetatud õigusi kasutatakse asjaomase riigi õiguse kohaselt (sh erandid). Kuna nendel isikutel, kes ei ole USA kodanikud, ei olnud õigusi, siis selle parandamiseks võttis USA Kongress 24. veebruaril 2016 vastu õiguskaitse seaduse. Seadusega laiendatakse USA 1974. aasta eraelu puutumatuse seadusega ette nähtud õiguskaitse aluseid ka nn hõlmatud riikide kodanikele. Neid õigusi ei tagata siiski ELi kodakondsuseta isikutele, kelle andmed on edastatud USAle. Küsimusi on tekitanud USA õiguskaitse seadusega ette nähtud ELi kodanike ja ELi kodakondsuseta isikute erinev kohtlemine. Euroopa Komisjon on siiski selgitanud, et nimetatud teised õiguskaitse õiguslikud alused on avatud kõigile ELi andmesubjektidele, kelle andmeid edastatakse õiguskaitse eesmärgil, sõltumata nende kodakondsusest või elukohast.

15. USA eraelu puutumatuse seaduse artikli 552a punkti j alapunkti 2 erandite osas on raamkokkuleppega antud andmesubjektidele tingimusteta õigused ning seepärast ei või USA asutused kasutada USA eraelu puutumatuse seaduse erandeid õiguskaitseasutuste andmebaaside suhtes ja võtta nii ELi kodanikelt tõhusa õiguskaitse võimalust, nagu praegu on juhtunud õiguskaitseasutuste andmebaasidega broneeringuinfo andmete ja TFTP puhul. Selline on ka komisjoni avalduses teatavaks tehtud õiguslik seisukoht.

16. Raamkokkuleppega sätestatakse, et pooled tagavad, et neil on üks või mitu avaliku järelevalve asutust, kes teostavad vajaduse korral omal algatusel sõltumatu järelevalve funktsioone ja volitusi, sealhulgas läbivaatamine, uurimine ja sekkumine, kellel on õigus vastu võtta üksikisikute kaebusi seoses raamkokkuleppe rakendamise meetmetega ja neid kaebusi menetleda ning kellel on õigus algatada vajaduse korral raamkokkuleppega seotud õigusrikkumiste suhtes vastutusele võtmist või distsiplinaarmenetlust. Liidu andmekaitseraamistikuga nähakse ette kontrollitavate üksuste välised sõltumatud asutused, et tagada nende sõltumatus igasugusest otsesest või kaudsest välisest mõjust. Raamlepinguga on nõutav, et järelevalveasutused peavad täitma sõltumatu järelevalve ülesandeid ja volitusi.

17. Raamkokkulepe vaadatakse korrapäraselt ja ühiselt läbi, kusjuures esimene läbivaatamine peab toimuma hiljemalt kolme aasta möödumisel raamkokkuleppe jõustumise kuupäevast ja seejärel korrapäraselt ning asjaomaste delegatsioonide koosseisu kuuluvad esindajad nii andmekaitseasutusest kui ka õiguskaitseasutustest. Ühiste läbivaatamiste tulemused avalikustatakse.

18. Raportöör märgib, et kokkulepe on suur samm edasi selliste isikuandmete kaitsel, mida edastavad omavahel EL ja USA õiguskaitsetegevuse raames. See ei ole ehk parim mõeldav kokkulepe, kuid kindlasti on see parim võimalus praeguses olukorras. Pealegi ei piirata ega rikuta kokkuleppega ühtegi andmesubjektide õigust, sest see ei ole andmete edastamise õiguslik alus. Sellega lisatakse üksnes uusi õigusi ja kaitsevõimalusi kehtivas andmete edastamise raamistikus ELi ja USA õiguskaitsealase koostöö kontekstis.

19. Seepärast soovitab raportöör Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni liikmetel käesolevat raportit toetada ning Euroopa Parlamendil oma nõusolek anda.

(1)

[Viide lisatakse, kui komisjoni avaldus tehakse kättesaadavaks.]


ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (9.11.2016)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmisega seotud isikuandmete kaitse kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

(08523/2016) – C8-0329/2016 – 2016/0126(NLE))

Arvamuse koostaja: Angel Dzhambazki

LÜHISELGITUS

2. mail 2016 esitas komisjon nõukogule ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmisega seotud isikuandmete kaitse kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta [2016/0126 (NLE) – COM (2016)237 final], mis on ka tuntud raamlepingu nime all.

Ettepanek esitati nõukogule pärast seda, kui USA Kongress oli vastu võtnud 2015. aasta õiguskaitse seaduse. Nimetatud seaduse alusel on USA justiitsministeeriumil õigus nimetada välisriigid või piirkondlikud majandusliku integratsiooni organisatsioonid, kelle kodanikud võivad esitada tagantjärele teatavate USA valitsusasutuste vastu tsiviilhagi, et tutvuda nimetatud asutuste käsutuses olevate andmetega, muuta neid või esitada hagi seoses välisriigi poolt USA-le kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise eesmärgil edastatud andmete ebaseadusliku avaldamisega.

18. juulil 2016 otsustas nõukogu esitada Euroopa Parlamendile taotluse anda nõusolek ülalnimetatud kokkuleppe sõlmimist käsitlevale nõukogu otsuse eelnõule.

Arvamuse koostaja palub, et õiguskomisjon kutsuks kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni üles esitama soovituse, et parlament annaks nõusoleku kokkuleppe sõlmimiseks ja seda järgmistel põhjustel.

a) Kavandatav kokkulepe põhineb asjakohasel õiguslikul alusel

ELi toimimise lepingu artikkel 16 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a on ettepaneku asjakohane õiguslik alus.

ELi toimimise lepingu artikli 16 lõikes 1 on märgitud, et igaühel on õigus oma isikuandmete kaitsele ning sama artikli lõikega 2 antakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigus kehtestada seadusandliku tavamenetluse kohaselt eeskirjad füüsiliste isikute kaitse kohta seoses isikuandmete töötlemisega. Artikli 218 lõike 6 punktis a on märgitud, et nõukogu peab Euroopa Parlamendilt saama nõusoleku rahvusvahelise lepingu sõlmimise kohta, muu hulgas juhul, kui leping hõlmab valdkondi, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust.

Käesoleva kokkuleppe eesmärk on tagada isikuandmete kaitse kõrge tase ja tõhustada koostööd Ameerika Ühendriikide ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel seoses süütegude, sealhulgas terrorismi, tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmisega (artikkel 1).

Kavandatava kokkuleppega soovitakse eelkõige kehtestada ulatuslikud kaitsevahendid ja -meetmed, mida kohaldatakse isikuandmete edastamise suhtes ühelt poolt Ameerika Ühendriikide ja teiselt poolt Euroopa Liidu või selle liikmesriikide vahel kriminaalõiguse kohaldamise käigus. Sellega seoses hõlmab kokkulepe diskrimineerimiskeeldu käsitlevaid sätteid (artikkel 4), andmete kasutamise piiranguid (artikkel 6), andmete edasisaatmisele eelneva nõusoleku andmist (artikkel 7), menetlusi isikuandmete kvaliteedi ja tervikluse tagamiseks (artikkel 8), teabeedastust andmeturbe rikkumise korral (artikkel 9), infoturbe intsidentidest teatamist (artikkel 10), arvestuse pidamist (artikkel 11), säilitamise tähtaegu (artikkel 12), isikuandmete erikategooriaid (artikkel 13), meetmeid vastutuse suurendamiseks seoses isikuandmete töötlemisega (artikkel 14), õigust andmetega tutvuda ja neid parandada (artiklid 16 ja 17), õiguskaitset haldusmenetluse ja kohtumenetluse teel isikuandmetele juurdepääsu võimaldamisest või isikuandmete parandamisest keeldumise või selliste andmete ebaseadusliku avaldamise korral (artiklid 18 ja 19) ning tõhusaid järelevalvemehhanisme ja järelevalveasutuste koostöö mehhanisme (artiklid 21 ja 22).

Sellega seoses tasub märkida, et kavandatava kokkuleppe artiklis 1 on täpsustatud, et kokkulepe ei ole isikuandmete edastamise õiguslik alus ning selleks on alati vaja eraldi õiguslikku alust.

b) Kavandatava kokkuleppega tagatakse isikuandmete kaitse põhiõiguse kõrgetasemeline kaitse ning panustatakse õiguskindlusse

Nõuetekohase rakendamise korral on paljud ülalnimetatud tagatised ja kaitsemeetmed sobilikud, et tagada ELi toimimise lepingu artiklis 16 ja põhiõiguste harta artiklis 8 sätestatud isikuandmete kaitse õiguse kõrgetasemeline kaitse ja kooskõla andmekaitse valdkonda käsitleva Euroopa Kohtu praktikaga. Sellega seoses tasub märkida, et kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga Schrems kohtuasjas (C-362/14, EU:C:2015:650) kohustatakse kavandatava kokkuleppega pooli sätestama oma kohaldatavas õigusraamistikus, et nende kodanikel on õigus pöörduda kohtusse seoses isikuandmetega tutvumisest või isikuandmete parandamisest keeldumise või teabe ebaseadusliku avaldamisega (artikkel 19). Igal juhul peavad käesoleva kokkuleppe rakendamises osalevad institutsioonid võtma juhul, kui peetakse läbirääkimisi tulevaste kokkulepete üle, mille alusel hakatakse edastama isikuandmeid, vajaduse korral nõuetekohaselt arvesse ülalnimetatud Schrems kohtuasjas tehtud Euroopa Kohtu otsust, samuti kohtuasjas Digital Rights Ireland jt (C-293/12 ja C-594/12, EU:C:2014:238) tehtud otsust ja muidugi mõista Euroopa Kohtu tulevast kohtupraktikat ning Kanada ja Euroopa Liidu vahel broneeringuinfo edastamise ja töötlemise kokkuleppe kohta peatselt esitatavat Euroopa Kohtu arvamust ning juhinduma nendest.

Kavandatava kokkuleppega luuakse isikuandmete kaitse raamistik, millega antakse panus õiguskindlusse. Kokkulepe täiendab vajaduse korral kehtivate või tulevaste andmeedastust käsitlevate lepingute või sellist edastamist lubavate siseriiklike õigusaktide andmekaitsemeetmeid (artikkel 5). See kujutab endast märkimisväärset edasiminekut võrreldes praeguse olukorraga, kus isikuandmeid edastatakse USA-le selliste õigusaktide alusel, mis ei hõlma üldse või hõlmavad väga nõrku andmekaitset käsitlevaid sätteid. Lisaks sellele on kokkulepe Ameerika Ühendriikide ning Euroopa Liidu ja/või selle liikmesriikide vahel kriminaalõiguse kohaldamise käigus isikuandmete edastamist käsitlevate tulevaste kokkulepete aluseks, allapoole mida kaitsetase langeda ei või. Ühtlasi luuakse käesoleva kokkuleppega ka oluline pretsedent võimalike sarnaste lepingute sõlmimiseks teiste rahvusvaheliste partneritega.

Samuti tuleb märkida, et kokkulepe kohustab pooli võtma kõik vajalikud meetmed, et rakendada käesolevat kokkulepet, sealhulgas eelkõige kokkuleppes sätestatud nende vastavaid kohustusi, mis on seotud juurdepääsuga isikuandmetele, andmete parandamisega ning üksikisikute õiguskaitsega haldusmenetluse ja kohtumenetluse teel, enne kui saab eeldada, et kummagi poole andmekaitsealaste õigusaktidega tagatakse samaväärne kaitsetase (artikkel 5). Kokkulepe kohustab pooli vaatama korrapäraselt ühiselt läbi käesoleva kokkuleppe rakendamise poliitikameetmed ja menetlused ning nende tõhususe. Esimene ühine läbivaatamine tuleks teostada hiljemalt kolme aasta jooksul käesoleva kokkuleppe jõustumisest. Kokkuleppes on selgelt sätestatud, et ühise läbivaatamise tulemused avalikustatakse (artikkel 23). Arvamuse koostaja on arvamusel, et parlamenti tuleks õigeaegselt teavitada mis tahes selle sätte alusel võetavast meetmest ja ühise läbivaatamise tulemustest, et tal oleks õigeaegselt võimalik võtta kõik meetmed, mis tema käsutuses on ja mida ta peab asjakohaseks.

c) Kavandatav kokkulepe parandab õiguskaitsealast koostööd Ameerika Ühendriikidega

Käesoleval kokkuleppel on märkimisväärne mõju Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide politsei- ja õiguskaitsekoostööle Ameerika Ühendriikidega. Andmekaitse eeskirjade ja tagatiste ühtse ja tervikliku raamistiku loomisega võimaldab kokkulepe ühelt poolt ELi ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt USA kriminaalõiguse rakendamise eest vastutavatel asutustel omavahel tõhusamalt koostööd teha. Kokkulepe lihtsustab tulevikus ka USAga kriminaalõiguse rakendamise valdkonnas andmete edastamist käsitlevate lepingute sõlmimist, kuna andmekaitsemeetmed oleksid juba kokkulepitud ning seega ei tule nende üle üha uuesti ja uuesti läbirääkimisi pidada. Ühtsete standardite kehtestamine selles koostöövaldkonnas võib Atlandi-ülestes andmevoogudes usalduse taastamisele märkimisväärselt kaasa aidata.

*******

Õiguskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil soovitada Euroopa Parlamendil anda oma nõusolek nõukogu otsuse eelnõule Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmisega seotud isikuandmete kaitse kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ameerika Ühendriikide ja ELi vahelise kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmisega seotud isikuandmete kaitse kokkulepe

Viited

08523/2016 – C8-0329/2016 – COM(2016)02372016/0126(NLE)

Vastutav komisjon

 

LIBE

 

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

12.9.2016

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Angel Dzhambazki

11.7.2016

Vastuvõtmise kuupäev

8.11.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

18

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Therese Comodini Cachia, Mady Delvaux, Rosa Estaràs Ferragut, Enrico Gasbarra, Mary Honeyball, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Julia Reda, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, Axel Voss, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Daniel Buda, Pascal Durand, Angel Dzhambazki, Stefano Maullu, Virginie Rozière


LISA: VÄLISKOMISJONI KIRI

Viide: D(2016)51448

Claude Moraes

Esimees

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Austatud esimees

Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmisega seotud isikuandmete kaitse kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (2016/0126 NLE) esitati Euroopa Parlamendile nõusoleku saamiseks 12. septembril 2016. aastal.

Väliskomisjoni (AFET) koordinaatorite 27. oktoobri 2016. aasta koosolekul otsustati, et AFET-komisjoni arvamus nimetatud kokkuleppe kohta esitatakse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile kirja vormis. Väliskomisjoni esimehena on mul hea meel teile see arvamus edastada.

Kõigepealt tuleks rõhutada, et kõnealuse kokkuleppe parafeerimine viis aastat pärast seda, kui nõukogu võttis vastu otsuse, millega komisjonile anti luba 3. detsembril 2010. aastal läbirääkimisi alustada, kujutab endast edusammu, eriti kui arvesse võtta praegusi rahvusvahelisi jõupingutusi terrorismivastases võitluses.

Tõsiasi, et pooled tihendavad koostööd, tagades samal ajal kõrgetasemelise isikuandmete kaitse, on Atlandi ookeani mõlema kalda ühiste probleemide lahendamist silmas pidades väga positiivne. Väliskomisjon peab eriti toetusväärseks, et raamkokkuleppega parandatakse oluliselt kõigi ELi andmesubjektide isikuandmete kaitset nende andmete kriminaalõiguse rakendamise eesmärgil USA-le edastamisel. Samuti rõõmustab komisjon selle üle, et kokkuleppe praktilisel rakendamisel tagatakse Euroopa Liidu kodanikele Ameerika Ühendriikide kodanikega võrdne kohtlemine (vt artiklit 4).

Tahaksin siiski rõhutada, et poolte vahel vahetatavate isikuandmete kõrgetasemelise turvalisuse tagamise suhtes tuleb ilmutada äärmist ettevaatlikkust (vt artikkel 9). Ühtlasi tuleks täpsemalt määratleda asjakohased meetmed, mida võidakse võtta infoturbe intsidentidest põhjustatud kahju leevendamiseks (vt artikkel 10), võttes arvesse ELi andmesubjektide kaitset ja austades ELi põhiõiguste hartat.

Väga positiivne on ka tõsiasi, et kokkuleppe kohaselt määravad lepingupooled järelevalveasutused, et jälgida kokkuleppe rakendamist ja kodanike kaebusi ning algatada kokkuleppe rikkumise puhul vastutusele võtmine. Ühtlasi rõhutan, et niisuguste asutuste tegevusest on palju abi korrapäraste ühiste läbivaatamiste korraldamisel.

Seetõttu teatan, et väliskomisjon toetab käesoleva kokkuleppe sõlmimiseks nõusoleku andmist.

Lugupidamisega

Elmar Brok

Koopia:  Jan Philipp Albrecht, raportöör


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ameerika Ühendriikide ja ELi vahelise kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmisega seotud isikuandmete kaitse kokkulepe

Viited

08523/2016 – C8-0329/2016 – COM(2016)02372016/0126(NLE)

Konsulteerimise / nõusolekutaotluse kuupäev

19.7.2016

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

LIBE

12.9.2016

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

AFET

12.9.2016

JURI

12.9.2016

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

AFET

27.10.2016

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Jan Philipp Albrecht

12.9.2016

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

8.11.2016

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

24.11.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

41

4

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Philipp Albrecht, Heinz K. Becker, Caterina Chinnici, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Cornelia Ernst, Tanja Fajon, Monika Flašíková Beňová, Lorenzo Fontana, Mariya Gabriel, Sylvie Guillaume, Jussi Halla-aho, Monika Hohlmeier, Brice Hortefeux, Sophia in ‘t Veld, Eva Joly, Barbara Kudrycka, Cécile Kashetu Kyenge, Marju Lauristin, Juan Fernando López Aguilar, Monica Macovei, Roberta Metsola, Claude Moraes, József Nagy, Péter Niedermüller, Soraya Post, Branislav Škripek, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Harald Vilimsky, Josef Weidenholzer, Cecilia Wikström, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Janice Atkinson, Kostas Chrysogonos, Anna Maria Corazza Bildt, Miriam Dalli, Daniel Dalton, Maria Grapini, Petra Kammerevert, Jeroen Lenaers, Nuno Melo, Angelika Mlinar, Morten Helveg Petersen, Salvatore Domenico Pogliese, Barbara Spinelli, Josep-Maria Terricabras, Axel Voss

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Agnieszka Kozłowska-Rajewicz

Esitamise kuupäev

28.11.2016


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

41

+

ECR

Daniel Dalton, Jussi Halla-aho, Monica Macovei, Helga Stevens, Branislav Škripek

EFDD

Kristina Winberg

ENF

Lorenzo Fontana

PPE

Heinz K. Becker, Anna Maria Corazza Bildt, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Mariya Gabriel, Monika Hohlmeier, Brice Hortefeux, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Barbara Kudrycka, Jeroen Lenaers, Nuno Melo, Roberta Metsola, József Nagy, Salvatore Domenico Pogliese, Traian Ungureanu, Axel Voss, Tomáš Zdechovský

S&D

Caterina Chinnici, Miriam Dalli, Tanja Fajon, Monika Flašíková Beňová, Maria Grapini, Sylvie Guillaume, Cécile Kashetu Kyenge, Marju Lauristin, Juan Fernando López Aguilar, Claude Moraes, Péter Niedermüller, Soraya Post, Josef Weidenholzer

Verts/ALE

Jan Philipp Albrecht, Eva Joly, Josep-Maria Terricabras, Bodil Valero

4

-

ALDE

Angelika Mlinar

GUE/NGL

Kostas Chrysogonos, Cornelia Ernst, Barbara Spinelli

6

0

ALDE

Morten Helveg Petersen, Sophia in 't Veld, Cecilia Wikström

ENF

Janice Atkinson, Harald Vilimsky

S&D

Petra Kammerevert

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

-  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusalane teave