Menetlus : 2016/2072(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0357/2016

Esitatud tekstid :

A8-0357/2016

Arutelud :

PV 12/12/2016 - 16
CRE 12/12/2016 - 16

Hääletused :

PV 13/12/2016 - 5.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0486

RAPORT     
PDF 505kWORD 85k
30.11.2016
PE 583.957v02-00 A8-0357/2016

ELi sidusa kultuuri- ja loomemajanduse poliitika kohta

(2016/2072(INI))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Kultuuri- ja hariduskomisjon

Raportöörid: Christian Ehler, Luigi Morgano

(Komisjonide ühised koosolekud – kodukorra artikkel 55)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi sidusa kultuuri- ja loomemajanduse poliitika kohta

(2016/2072(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 10. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa uus oskuste tegevuskava“ (COM(2016)0381/2),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2014. aasta teatist „Eduka andmepõhise majanduse suunas“ (COM(2014)0442),

–  võttes arvesse komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatist „Euroopa tööstuse taassünd“ (COM(2014)0014),

–  võttes arvesse komisjoni 9. jaanuari teatist „Tegevuskava „Ettevõtlus 2020“. Ettevõtlikkuse taaselavdamine Euroopas“ (COM(2012)0795),

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2012. aasta teatist infosisu kohta digitaalsel ühtsel turul (COM(2012)0789),

–  võttes arvesse komisjoni 26. septembri 2012. aasta teatist „Kultuuri- ja loomesektori edendamine ELi majanduskasvu ja töökohtade heaks“ (COM(2012)0537),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 26. septembri 2012. aasta töödokumenti tipptasemel tooteid valmistavate Euroopa ettevõtete konkurentsivõime kohta (SWD(2012)0286),

–  võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2010. aasta teatist „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava“ (COM(2010)0352),

–  võttes arvesse komisjoni 27. aprilli 2010. aasta rohelist raamatut kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta (COM(2010)0183),

–  võttes arvesse komisjoni 2016. aasta juuni uuringut „Boosting the competitiveness of cultural and creative industries for growth and jobs“ (kultuuri- ja loomemajanduse konkurentsivõime tõstmine majanduskasvu ja töökohtade jaoks) (EASME/COSME/2015/003),

–  võttes arvesse komisjoni 2009. aasta juuni uuringut kultuuri mõju kohta loovusele,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 30. mai 2013. aasta teatist kultuuri- ja loomesektori edendamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust „Kultuuri- ja loomemajandus – Euroopa eelis ülemaailmses konkurentsis“(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrust (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1295/2013, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (edaspidi „ühissätete määrus“)(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ(8),

–  võttes arvesse nõukogu 16. juuni 2016. aasta järeldusi soolise võrdõiguslikkuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 27. mai 2015. aasta järeldusi, milles käsitletakse kultuuri- ja loomevaldkonna koostoimet muude valdkondadega (cultural and creative crossovers) stimuleerimaks innovatsiooni, majanduslikku jätkusuutlikkust ja sotsiaalset kaasatust,

–  võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2012. aasta järeldusi teemal „Tööstuspoliitika ajakohastatud teatis: Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks“,

–  võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi kultuuri kui loovuse ja innovatsiooni allika kohta,

–  võttes arvesse 8. juuni 2016. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“ (JOIN(2016)0029),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni ettevalmistuste kohta digitaalse ühtse turu aktiks(9),

–  võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa kultuuripärandi ühtse lähenemisviisi väljatöötamise kohta(10),

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa loome- ja kultuurisektori kui majanduskasvu ja töökohtade allika edendamise kohta(11),

–  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkurentsivõime ja ärivõimaluste kohta(12),

–  võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni ELi välistegevuse kultuurilise mõõtme kohta(13),

–  võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta(14),

–  võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni kultuuritööstuse kohta Euroopas(15),

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2007. aasta resolutsiooni kunstnike sotsiaalse staatuse kohta(16),

–  võttes arvesse ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) 20. oktoobri 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni,

–  võttes arvesse OECD ning Euroopa Liidu Kaubamärkide ja Tööstusdisainilahenduste Ameti (EUIPO) 18. aprilli 2016. aasta aruannet „Trade in Counterfeit and Pirated Goods – Mapping the Economic Impact“(17),

–   võttes arvesse UNESCO 2015. aasta detsembri uuringut pealkirjaga „Cultural times: The first global map of cultural and creative industries“ (Kultuursed ajad – kultuuri- ja loomemajanduse esimene ülemaailmne ülevaade);

–  võttes arvesse ELi liikmesriikide ekspertide töörühma 2015. aasta novembri aruannet „Tõhusamate finantsökosüsteemide suunas: innovatiivsed vahendid, mis lihtsustavad kultuuri- ja loomesektori juurdepääsu rahastamisele“,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 167 ja 173,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni ühiseid arutelusid vastavalt kodukorra artiklile 55,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A7-0357/2016),

A.  arvestades, et komisjon tunnistab oma eespool mainitud teatises „Kultuuri- ja loomesektori edendamine ELi majanduskasvu ja töökohtade heaks“ kultuuri- ja loomesektori(18) tähtsat rolli ELi ja selle liikmesriikide sotsiaalses ja majanduslikus arengus;

B.  arvestades, et EL peaks suurendama arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ning investeerima selle uutesse allikatesse; arvestades, et sellega seoses peaks ta rakendama kultuuri- ja loomemajanduses majanduskasvu ja töökohtade loomise suures osas kasutamata potentsiaali, kuna see avaldab märkimisväärset mõju sellistes valdkondades nagu uued ärimudelid, loovus ja innovatsioon, digiteerimine ning oskuste suurendamine;

C.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandusel on läbi otseste seoste kunstnike ja loomeinimestega kahekordne ja olemuslik väärtus, nad säilitavad ja edendavad kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tugevdavad Euroopa, riiklikku, piirkondlikku ja kohalikku identiteeti, hoides samas sotsiaalset sidusust ning aidates mitmesuguste väärtuse loomise mudelitega oluliselt kaasa loovusele, investeeringutele, innovatsioonile ja tööhõivele ning toimides ELi ja selle liikmesriikide jätkusuutliku majanduskasvu mootorina;

D.  arvestades, et Euroopa kultuur ja kunst osutab 3000 aastale jagatud kultuuripärandile, edastab teadmisi ja väärtusi ning aitab kaasa praegusele põlvkonnale ja tulevastele põlvkondadele inimtekkelise ja loodusliku maailma kohta materiaalse ja immateriaalse tõendusmaterjali edastamisele;

E.  arvestades, et väärtuste ja eripärade vastastikusel austamisel põhinev kultuuridiplomaatia tugevdab kahe- ja mitmepoolseid suhteid Euroopa ja kolmandate riikide vahel, loob inimestevaheliste kontaktide ning kõigis kultuuri- ja loomevaldkondades toimuva koostöö kaudu ühiskondade vahele kokkupuutekohti, aitab parandada vastastikust mõistmist ja aitab kaasa ühistele projektidele, toimides ühtlasi majandusliku ja sotsiaalse arengu mootorina;

F.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus annab Euroopa väärtuste – nagu kultuur, loovus, kvaliteet, kõrgetasemeline pädevus, käsitööndus – saadikuna panuse Euroopa „pehmesse võimu“ maailmas;

G.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus on rahvusvahelise konkurentsivõimega ja selliste innovatiivsete VKEde ja idufirmade suurte rühmade kahetise ja tundliku ökosüsteemi tuum, mis uuendavad pidevalt valdkonda, säilitavad ja edendavad mitmekesisust ja loovad töökohti, kuid on vahel haavatavad, eelkõige seoses oma juurdepääsuga turgudele ja rahastamisele;

H.  arvestades, et Euroopa kultuuri- ja loomemajanduses on üle 12 miljoni täiskoormusega töökoha, mis moodustab 7,5 % ELi tööjõust, luues SKP jaoks ligikaudu 509 miljardit eurot lisandväärtust (5,3 % ELi kogulisandväärtusest); arvestades, et konkreetsetes piirkondades moodustab kultuuri- ja loomemajandus oluliselt suurema protsendi SKPst ja annab tööd suuremale protsendile kohalikust tööjõust;

I.  arvestades, et Euroopa Patendiameti ning Siseturu Ühtlustamise Ameti uuringu kohaselt loovad intellektuaalomandi õiguste mahukad tööstusharud enam kui neljandiku ELi töökohtadest ning enam kui kolmandiku tema majandustegevusest;

J.  arvestades, et pea 39 % ELi SKPst loovad intellektuaalomandi õiguste mahukad tööstusharud ning kaubamärgimahukate tööstusharude toodang moodustab 34 %, disainimahukate tööstusharude toodang 13 %, patendimahukate tööstusharude toodang 14 % ning autoriõiguste mahukate tööstusharude toodang 4,2 % kogutoodangust(19);

K.  arvestades, et ELi kultuuri- ja loomemajanduses on 2,5 korda rohkem töökohti kui autotööstuses ning 5 korda rohkem kui keemiatööstuses;

L.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandusel on oluline osa aktiivsete ja eriomaste piirkondade loomises, mis saavad aidata kaasa kodanike elukvaliteedi parandamisele ning olla oluline sissepoole suunatud investeeringute tegur;

M.  arvestades, et autorid ja esinejad on kultuuri- ja loomemajanduse alus ja allikas;

N.  arvestades, et kultuurisektori töökohti ei viida suure tõenäosusega mujale üle, sest need on seotud konkreetsete kultuuri-, sageli piirkondlike ja ajalooliste pädevustega; arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus annab olulise ja kõigist teistest sektoritest suurema panuse noorte tööhõivesse ning on osutunud 2008. aasta majanduskriisi järgsel ajal kõige vastupidavamaks valdkonnaks; arvestades, et tööhõive kultuuri- ja loomemajanduses kasvas ajavahemikus 2008–2014 kogu ELis; tunnistab Euroopa Sotsiaalfondi olulist osa noorte tööhõive ja oskuste arendamise edendamisel;

O.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandusel on kohaliku arengu seisukohast atraktiivsed omadused: see kasutab mitmel erineval tasemel mitmesuguseid oskusi, see on üldjuhul sotsiaalselt vastutustundlik ja kaasav ning tekitab paiknemise piirkonnas positiivse välismõju; arvestades, et kultuuri- ja loomemajanduse avatus ja koosmõju teiste tegevustega põhjustab koondumis- ja klastrimõju ning need tekitavad üldjuhul kohalikult suure osakaaluga kogulisandväärtuse;

P.  arvestades, et paindlikkus ja liikuvus ei ole kunstilise kutsetegevuse kontekstis üksteisest eristatavad ning seetõttu on oluline, et kunstnikuna tegutsemise ennustamatu ja vahel ebakindel olemus oleks tasakaalustatud tegeliku sotsiaalkaitse tagatisega;

Q.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajanduses tegutsevad valdavalt väike- ja mikroettevõtted, ning arvestades, et kultuuri- ja loomemajanduses moodustavad vähem kui 10 töötajaga äriühingud üle 95 % tööjõust(20);

R.  arvestades, et esineb vale ettekujutus, mille kohaselt on kultuuri- ja loomemajanduses võrreldes teiste ärivaldkondadega suurem investeerimisrisk, mis tuleneb muu hulgas asjaolust, et tegemist on intellektuaalomandi mahukate tööstustega, ning raskustest kasutada oma mittemateriaalseid kaupu rahastamistagatistena;

S.  arvestades, et kunstnikud ja loovinimesed töötavad üha harvem koosseisuliste töötajatena ja üha tihedamini vabakutselisena või vaheldumisi vabakutselise ja koosseisulisena või osalise või mittepideva tööajaga;

T.  arvestades, et kultuuril põhinevad algatused ja tööstused täidavad kohalikus ja piirkondlikus arengus mitut rolli ning traditsiooniliselt on nende roll piirkondade atraktiivsuse suurendamine, tagades maapiirkondade ja isoleeritud alade sotsiaal-majandusliku arengu ning võimaldades ka integreeritud jätkusuutlikku linnade taaselustamist;

U.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus mängib Euroopa tööstuse taastamisel tähtsat rolli, ergutab majanduskasvu ning on strateegiliselt võimeline tekitama innovatsioonieeliste ülekandumist teistesse tööstusharudesse, näiteks turismi, jaemüüki ja digitaalsetesse tehnoloogiatesse;

V.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus on Euroopas IKT innovatsiooni ja arengu liikumapanev jõud; arvestades, et tööstuse digitaalne üleminek annab uusi võimalusi uute ärimudelite väljatöötamiseks ja turu laienemiseks, aga tekitab samuti väljakutseid kultuuri- ja loomemajanduse traditsioonilistele sektoritele;

W.  arvestades, et loomemajandus on üks kõige ettevõtlikumaid sektoreid, mis arendab ülekantavaid oskusi, nagu loovmõtlemine, probleemide lahendamine, meeskonnatöö ja leidlikkus;

X.  arvestades, et tööstuspärandi turism ning tööstusmuuseumid võivad pakkuda uusi kultuurilisi ja majanduslikke perspektiive, eelkõige endistele tööstuspiirkondadele, ning säilitada Euroopa traditsioonilisi oskusteadmisi;

Y.  arvestades, et ELi eri rahastamisallikate hulgas peetakse kultuuri- ja loomemajandust omaette prioriteediks ainult programmi „Loov Euroopa“ ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi puhul;

Z.  arvestades, et komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 jõustumisega võidakse käsitada riigiabina kultuuripärandi sektori teatud meetmeid (eelkõige restaureerimine ja kaitse) ning teatud juhul ELi fondidest ja täiendavatest piirkondlikest fondidest toetatud kultuuritegevusi, hoolimata nende kohalikust asjakohasusest ning tegevuste ja kultuuriasutuse mitteärilisest korraldusest, mis põhjustab märkimisväärseid takistusi asjaomastele piirkondlikele ametiasutustele ja viivitusi kõnealuste meetmete rakendamisel;

AA.  arvestades, et tänapäeva koonduval ja ülemaailmsel turul on Euroopa innovatiivne ja teadusuuringutel põhinev kultuuri- ja loomemajandus ülioluline keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse, pluralismi ning innovatiivsete ja kvaliteetsete teenuste pakkumise jaoks;

AB.  arvestades, et hoolimata asjaolust, et praegu tarbitakse ja jagatakse kultuuri- ja loovsisu rohkem kui kunagi varem, eriti selliseid teenuseid nagu kasutajate poolt üles laetud sisu platvorme ja sisu koondavaid teenuseid, ning et jaotuse ja tootmise kulud on langenud tehnoloogilise arenguga, ei toimu kultuuri- ja loomemajanduses tarbimise kasvuga võrreldavat tulude kasvu, mis on suuresti põhjustatud väärtusahelas läbipaistvuse ja õigusselguse puudumisest ning traditsiooniliste sektorite raskusest digitaalse üleminekuga kohanemisel;

AC.   arvestades, et komisjonilt nõutakse tungivalt asjakohaste meetmete võtmist, et hõlbustada atraktiivsete seaduslike pakkumiste ja piiriülese kättesaadavuse teket, et vähendada väärtuslõhet ning tagada, et autorid, loovisikud, esitajad ja õiguste omanikud saaksid oma tööde eest õiglast tasu;

AD.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajanduses toimub suurema digitaaltehnoloogiate kasutuselevõtu tõttu märkimisväärseid muudatusi, mis muudavad kunstitootmise tingimusi ja mõjutavad intellektuaalomandiõigust;

AE.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus ei ole jätkuvalt piisavalt väärtustatud ja tunnustatud, eelkõige seoses selle võimega saada juurdepääs algkapitalile ja rahastamisele;

AF.  arvestades, et viimases komisjoni tellitud uuringus(21) võetakse kultuuri- ja loomemajanduse määratluse all arvesse ka loomepõhiseid luksuskaupade tööstusharusid; arvestades, et moe- ja luksuskaupade tööstusharud kasutavad tugevat kultuurilist ja loovat sisendit, aitavad hoida Euroopa sajanditevanust oskusteavet ning tuginevad kultuuripärandile ja -traditsioonidele, mida ei suuda teised kopeerida; arvestades, et tuleks tugevdada koostööd eesmärgiga võtta arvesse muudatusi tööhõives ja vajadust erioskuste järele;

AG.  arvestades, et riiklikud hinnangud on harva võrreldavad, kuna liikmesriigid kasutavad siiani erinevaid kultuuri- ja loomemajanduse määratlusi; märgib, et kõnealused määratlused hõlmavad samuti kultuuri- ja loomemajanduse laiu kategooriaid, näiteks tarkvara, reklaami ja turundust, mis on väga edukad nii majanduslikust seisukohast kui ka Euroopa loovuse ja ettevõtluse näidetena;

AH.  arvestades, et 2013. aastal moodustas rahvusvaheline võlts- ja piraatkaupade kaubandus kuni 2,5 % maailmakaubandusest ja kuni 5 % ELi-suunalisest impordist, mis tähendab 85 miljardit eurot;

AI.  arvestades, et tööstusmajanduses on investeeringud suunatud peamiselt materiaalsetele kaupadele, mis on kasvu peamised vedajad, samas kui praeguses loomemajanduses investeeritakse peamiselt mittemateriaalsetesse kaupadesse kui väärtusallikatesse ja kasvu edendajatesse; arvestades, et kultuuri- ja loomemajanduse rahastamisel tuleb seda tausta arvesse võtta;

AJ.  arvestades, et kuigi digitaaltehnoloogia ja -taristu areng on Euroopa poliitiline prioriteet, tuleb jätkuvalt parandada kultuuriasutuste kaudu veebis kultuuri- ja loomekaupade ja -teenuste levitamist;

AK.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus panustab Euroopa ülisuure kultuuri-, ajaloo- ja arhitektuuripärandi säilitamisse ja suurendamisse; arvestades, et kultuuri- ja loomesektor on oluline kultuuridiplomaatia ja turismisektori arendamiseks ning rahvus- ja kohaliku kultuuri edendamiseks, soodustades progressi ning linnade ja piirkondade arengut;

Määratlus ja statistilised andmed

1.  kutsub komisjoni üles töötama kultuuri- ja loomemajanduse jaoks välja tervikliku, sidusa ja pikaajalise tööstuspoliitika raamistiku ning kutsub ELi üles lisama kultuuri- ja loomemajanduse arendamise, tõhusa edendamise, kaitse ja piisava rahastamise oma strateegiliste eesmärkide ja üldiste prioriteetide hulka, et suurendada kultuuri- ja loomemajanduse konkurentsivõimet ning võimaldada sel valdkonnal saavutada oma potentsiaal seoses kvaliteetsete töökohtade loomise ja majanduskasvuga;

2.  kutsub komisjoni üles võtma oma tulevaste meetmete kavandamisel aluseks kultuuri- ja loomemajanduse järgmise määratluse: kultuuri- ja loomemajandus tähendab majandusharusid, mis põhinevad kultuurilistel väärtustel, kultuurilisel mitmekesisusel, individuaalsel ja/või kollektiivsel loovusel, oskustel ja talendil, millel on võimet luua innovatsiooni, kasvatada rikkust ja tekitada töökohti, eelkõige intellektuaalomandist sotsiaalse ja majandusliku väärtuse loomise kaudu; see hõlmab järgmisi kultuurilistel ja loovatel sisenditel põhinevaid sektoreid: arhitektuur, arhiivid ja raamatukogud, kunstkäsitöö, audiovisuaalsed tooted (sh filmid, televisioon, tarkvara, videomängud, multimeedia ja salvestatud muusika), kultuuripärand, disain, loomepõhised luksustooted ja moelooming, festivalid, elav muusika, etenduskunstid, raamatud ja kirjastamine (ajalehed ja ajakirjad), raadio ja visuaalkunstid ning reklaam;

3.  kutsub komisjoni üles – võttes arvesse asjaolu, et liikmesriigid kasutavad kultuuri- ja loomemajandusse kuuluvate tegevuste jaoks riiklikke klassifikatsioonisüsteeme – määratlema kultuuri- ja loomemajandusega seotud meetmete ja seadusandlike ettepanekute kultuurilise, majandusliku ja ühiskondliku mõju ning dünaamika ja kõnealuse sektori kui ELi ja seotud kolmandate riikide kõigi muude tegevusvaldkondade innovatsiooni ja majanduskasvu mootori rolli jälgimiseks ja analüüsimiseks konkreetsed näitajad; rõhutab seetõttu vajadust, et komisjon määraks ametliku statistika täiendamiseks ja parandamiseks kindlaks alternatiivsed andmeallikad; rõhutab, et kultuuri- ja loomemajandusel on sageli keerukad ärimudelid, mis võivad traditsiooniliste rahastamisviiside puhul osutuda probleemiks, ning toonitab, et oluline on tagada avaliku sektori investeeringute positiivse mõju selgem mõistmine ning enamate erasektori investeeringute stimuleerimiseks vajalikud analüüsitasemed; palub lisaks komisjonil näha ette kooskõlastamistegevus, et soodustada riikideülest koostoimet, näiteks koostööprojekte, liikuvuse võimalusi või ühisettevõtteid asjaomases valdkonnas;

4.  rõhutab, et vajadus koguda statistilisi andmeid kultuuri- ja loometööstuse kohta soodustab ka kultuuripoliitilist arutelu, ning soovitab komisjonil ja Eurostatil oma jõupingutustes kultuuripoliitika poolt kogu kultuuri- ja loomesektorile avalduva mõju korrapäraseks analüüsimiseks ja mõõtmiseks lisada kultuuri- ja loomemajanduse oma iga-aastase statistika hulka, võttes aluseks digitaalajastul kultuuri- ja loomemajanduse tekitatud väärtuse ja ülekanduva mõju analüüsi, ning avaldada Euroopa kultuuri- ja loomemajanduse arengu kohta iga kahe aasta tagant valdkondliku aruande; toonitab sellega seoses vajadust tugevdada Eurostati ja Teadusuuringute Ühiskeskuse rolli;

Raamtingimused ja innovatsiooni toetamine

5.  kutsub komisjoni võtma kasutusele üldkava, mis kõrvaldab lünga teadusuuringute ja arendustegevuse, Euroopa loomesisu tootmise ja tehnoloogilise innovatsiooni vahel meedia valdkonnas ning mujal; märgib, et kõnealune üldkava edendaks loovate ja konkurentsivõimeliste ELi teenuste tootmist, äri- ja tööhõivevõimalusi ning suurendaks VKEde ja idufirmade turulepääsu, edendades pluralistlikku ja mitmekesist Euroopa maastikku, mis tugineb tugevatele sünergiatele kultuuri- ja loomemajanduse ning tehnoloogilise innovatsiooni vahel, tugevdades seeläbi Euroopa digitaalset ühtset turgu;

6.  rõhutab, et digitaalne tehnoloogia ja taristu kasutavad loovisikute pakutavat sisu; märgib, et otsene juurdepääs ülemaailmsele publikule on toonud kaasa kunsti- ja loomesisu oote vormide tekkimise; kutsub seetõttu komisjoni üles, tasakaalustades kõigi asjaomaste osalejate vajadusi, kehtestama digitaalajastu väärtusahela jaoks asjakohase õigusraamistiku (sealhulgas autoriõigused), mis võtab arvesse sektori eripärasid, võimaldab jätkata innovatsiooni, edendab läbipaistvaid lepingulisi suhteid ning toob kaasa autorite, loovisikute ja kõigi loomeprotsessis osalevate poolte ja nende tööde õiglase tasustamise õiguse ja õiguskaitse kehtestamise, tagades seeläbi digitaalmajanduse õitsengu;

7.  rõhutab koostöö tegemise vajadust ja seda, kui oluline on jagada liikmesriikide vahel pidevalt teadmisi ja parimaid tavasid, millega püütakse toetada ja stimuleerida loomemajandust ning edendada loovust ja tootlikkust kõigil tasanditel;

8.  on seisukohal, et kultuuri- ja loomemajanduse tulude keskmes on autoriõiguste ja nendega seotud õiguste kaitsmine; nõuab tungivalt, et komisjon looks käimasolevat autoriõiguse reformi silmas pidades tasakaalustatud ja digitaalajastule kohandatud õiguslikud lahendused, muu hulgas partnerluses tööstuse ja tarbijarühmadega, millega toetatakse niihästi VKEde, väga väikeste ja mikroettevõtjate, loovisikute, õiguste omanike, õiguste kasutajate, vabakutseliste ja tarbijate huve ning mis vastavad nende huvidele, et oleks selge, et vastutusest vabastamist saab kohaldada ainult tõeliselt neutraalsete ja passiivsete veebipõhiste teenuste pakkujate puhul, nagu on määratletud e-kaubanduse direktiivis ja Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikas, mitte aga teenuste puhul, mis mängivad loojate arvelt sisu levitamisel, edendamisel ja rahaks tegemisel aktiivset rolli; on seisukohal, et digitaalkeskkonna piirideta olemuse tõttu on vajalik tagada ELi-siseselt ühtsus reguleerivate asutuste, õiguskaitseasutuste ja kohtusüsteemi vahel;

9.  toonitab asjaolu, et õiguste omanike uurimine ja mitteläbipaistvad autoriõiguste eeskirjad tekitavad halduskoormuse, millega kaasnevad suured kulud ja märkimisväärsed jõupingutused, eelkõige piirüleselt töötavate VKEde puhul; soovitab seetõttu luua ühise üleeuroopalise andmebaasi, mis sisaldab kogu kättesaadavat teavet iga sektori õiguste omanike kohta, et lihtsustada õiguste andmist;

10.  rõhutab, et direktiivi 2014/26/EL tulemusena on paranenud veebikeskkonnas muusikateoste õiguste andmise süsteem; palub komisjonil samuti parandada õiguste kollektiivse teostamise organisatsioonide häid valitsemistavasid, tõhusust, läbipaistvust ja aruandekohustust teistes sektorites;

11.  toonitab asjaolu, et piraatlus ja võltsimine on nii kultuuri- ja loomemajanduse kui ka kodanike jaoks jätkuvalt tõsine probleem; rõhutab, et need ebaseaduslikud tegevused põhjustavad olulist kahju sissetulekute ja töökohtade kaotuse tõttu ning võivad põhjustada ohutuse ja tervisega seotud probleeme, millega tuleb tegeleda; tunneb heameelt selle üle, et tööstus osaleb lahenduste otsimisel, et võidelda piraatluse ja võltsimise vastu, ning toonitab vajadust tugevdada võitlust nende ebaseaduslike tegevuste vastu;

12.  rõhutab vajadust kõikjal ELis olemasolevate jõustamiseeskirjade kohaldamise järelevalve ja tugevdamise järele; soovitab kaaluda karmimate karistuste kehtestamist ja jälgitavuse garantiide süsteemi edendamist võltsijate – eelkõige nende, kes tegelevad suuremahuliste kaubanduslikul eesmärgil kasutamiseks mõeldud võltsimistega – heidutamiseks ning õiguste omanikele suuremate kahjutasude ja hüvitiste maksmist; nõuab, et EL ja liikmesriigid korraldaksid piraatluse ja võltsimise vastaseid teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ning selgitaksid välja seaduspärad ja suunaksid neid tõhusamalt, julgustades samas õiguste omanikke ja teenuseosutajaid tagama, et on olemas lihtsad viisid seaduslikule sisule juurdepääsu saamiseks, et heidutada piraatlust; rõhutab samuti vajadust kaasata võltsitud kaupade internetimüügi vastasesse võitlusse kõik digitaalsektori osapooled;

13.  kutsub komisjoni üles pakkuma välja tõhusaid meetmeid veebipiraatluse vastaseks võitluseks, eelkõige tagama, et sisu hostivad veebiteenuse pakkujad võtavad tõhusaid meetmeid oma serveritest litsentsita sisu kõrvaldamiseks ning võtavad pärast kõrvaldamist meetmeid sisu uuesti veebis avaldamise vältimiseks;

14.  on seisukohal, et on ülioluline loobuda kapseldunud mõtlemisest traditsioonilistes poliitikavaldkondades ning edendada kultuuri- ja loomemajanduse valdkonnaülest tegevust;

15.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama oma vastavatel pädevusaladel sektoritevahelist koostööd, asutades „õppelaboratooriumeid“, loomekeskuseid, koostööruume, võrgustumisprogramme ning kultuuri- ja loomeklastreid ja piirkondlikke, riiklikke, Euroopa ning rahvusvahelise tasandi võrgustikke, et toetada kultuuri- ja loomemajanduse mikro-, väike-, keskmise suurusega ja suurettevõtjate ning mittetulundusühenduste ja äriühingute, traditsiooniliste käsitööliste, pärimusorganisatsioonide, turismisektori, uurimiskeskuste, ülikoolide, investorite ja poliitikakujundajate vahelist koostööd; palub lisaks toetust uute ärimudelite, toodete ja teenuste loomise ja katsetamise jaoks innovatsioonisõbraliku ja toetava õiguskeskkonna väljatöötamisele tootjate, turustajate ja edendajate vaheliste strateegiliste partnerluste kaudu ning palub toetust ettevõtlusinkubaatorite tegevustele;

16.  peab hädavajalikuks, et liit ja selle liikmesriigid hoiaksid alal võimalust säilitada ja arendada oma kultuuri- ja audiovisuaalpoliitikat ning seda oma seadusandlike, reguleerivate ja traditsiooniliste õigusaktide raamistikus, järgides muu hulgas UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni; nõuab sellega seoses, et kultuuri- ja audiovisuaalsisuga teenuste väljajätmine (sealhulgas interneti kaudu) oleksid ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingutes selgesõnaliselt sätestatud; rõhutab selles kontekstis vajadust jätta kultuuri- ja audiovisuaalteenused üldiste vabakaubanduslepingute läbirääkimisvolituste alt välja, tuletades meelde, et kultuuri- ja loometeosed on kahekordse ja olemusliku väärtusega;

17.  kutsub komisjoni üles edendama ja toetama sellise taristu loomist, täiendamist ja laiendamist, mis on Euroopas loomemajanduse toetamiseks määrava tähtsusega, eelkõige tagades kiire lairibaühenduse laiendamise maapiirkondadesse ja äärepoolseimatesse piirkondadesse;

18.  märgib, et Euroopa mitmed linnad ja piirkonnad on töötanud välja märkimisväärsed kavad oma kohaliku kultuuri- ja loomemajanduse jaoks; kutsub komisjoni üles tuginema nende strateegiate parimatele tavadele;

19.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles käsitama Euroopa kultuuripärandi aastat 2018 olulise võimalusena kultuuri- ja loomemajanduse valdkonnas Euroopa pädevuse suurendamiseks ning asjakohaste programmide koostamise ja asjakohase rahastamise vajaduse rõhutamiseks;

20.  nõuab, et Euroopa välisteenistus kasutaks kultuuridiplomaatia potentsiaali, edendades ja parandades Euroopa kultuuri- ja loomesektori konkurentsivõimet;

Kultuuri ja loomemajanduse digiteerimine

21.  rõhutab, et kultuuri- ja loomemajandus, mis koosneb peamiselt VKEdest, toimib pidevalt muutuvas keskkonnas ning on seetõttu kohustatud uusi ärimudeleid uuesti läbi mõtlema ja ümber kujundama, et töötada välja turupõhised lahendused ja meelitada ligi uut publikut; rõhutab võimalusi, mida pakuvad majandusele ja ühiskonnale uued info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, nagu suurandmed, pilvandmesideteenused ja asjade internet, eriti kui need integreeritakse muude sektorite, näiteks kultuuri- ja loomemajandusega ning eelkõige kui need on seotud loometeoste levitamise, kasutamise ja tootmisega; rõhutab siiski, et selleks, et kultuuri- ja loomemajandus saaks täielikult kasutada uutest tehnoloogiatest tulenevaid majanduskasvu ja töökohtade loomisega seotud võimalusi, tuleb seada prioriteediks digitaalse ühtse turu lõpuleviimine; rõhutab lisaks vajadust parandada õiguskindlust ja vähendada halduskoormust; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles toetama kultuurisisu digiteerimist; rõhutab sellega seoses, et komisjoni tööstuse digiteerimist käsitlevas kavas ja ELi jõustamisraamistikus tuleks täiel määral võtta arvesse kultuuri- ja loomemajanduse eriomadusi;

22.  on seisukohal, et digitaalsed platvormid võimaldavad kultuuri- ja loometeostele laiemat juurdepääsu ning pakuvad loome- ja kultuurisektori jaoks suurepäraseid võimalusi uute ärimudelite väljaarendamiseks; toonitab, et kaaluda tuleks, kuidas see protsess võiks toimida nii, et seejuures oleks tagatud suurem õiguskindlus ja austus õiguste omajate vastu; rõhutab seda, kui oluline on läbipaistvus ning õiglaste ja võrdsete võimaluste tagamine; on sellega seoses seisukohal, et õiguste omajaid on vaja autoriõiguse ja intellektuaalomandi raamistikes kaitsta, et tagada väärtuste tunnustamine ning innovatsiooni, loovuse, investeeringute ja sisu tootmise stimuleerimine;

23.  rõhutab, et digiteerimine ja meedia lähenemine tekitavad uusi võimalusi Euroopa teostele juurdepääsu saamiseks, nende levitamiseks ja edendamiseks, ning rõhutab Euroopa kultuuripärandi digiteerimiseks, säilitamiseks ja veebis selle kättesaadavuse tagamiseks vajaliku rahastamise tagamise olulisust;

Töötingimused kultuuri- ja loomemajanduses

24.  juhib tähelepanu asjaolule, et eriti meedia- ja kultuurisektoris on levinud kultuuri- ja loometöötajate ebatüüpilised töösuhted (osalise tööajaga ja tähtajalised töölepingud, ajutine töö ja majanduslikult sõltuva füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine);

toonitab vajadust kõrvaldada kunstnike ja kultuuritöötajate liikuvuse takistused ning toetab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee poolt komisjonile esitatud taotlust, et leida asjakohane lahendus kultuuri- ja loomemajanduse töötajate liikuvuse parandamiseks ELi piires ning viisamenetluste lihtsustamiseks kolmandate riikidega toimuvate vahetuste jaoks;

25.  kutsub liikmesriike üles töötama välja või rakendama kunstilise loometegevuse õigus- ja institutsionaalset raamistikku, võttes vastu või kohaldades mitmeid sidusaid ja terviklikke meetmeid seoses lepingute, kollektiivse esindatuse, sotsiaalkindlustuse, tervisekindlustuse, otsese ja kaudse maksustamise ning Euroopa eeskirjade järgimisega, et parandada kunstnike liikuvust ELis;

26.  juhib tähelepanu naiste suurele osakaalule loomemajanduses ning rõhutab eriti vabakutseliste ja tööellu tagasipöörduvate naiste olukorda;

27.  juhib tähelepanu praegusele ELi keskmisele soolisele palga- (16,1 % 2014. aastal) ja pensionilõhele (40,2 %) ning rõhutab, et naistel on kultuuri- ja loomemajanduses sarnased tõkked nagu teistes majandussektorites, eriti mis puudutab soolist palga- ja pensionilõhet, juurdepääsu rahastamisele, stereotüüpe, koolitust ja elukestvat õpet;

Haridus, oskused, koolitus

28.  rõhutab, et loomevajadus on kõigil inimestel ning et loomeoskusi tuleks arendada varasest east alates, et panna alus loomeannete pidevaks uuendamiseks; märgib siiski, et neid oskusi on võimalik ergutada kõigis eluetappides, eelkõige kättesaadavate elukestva õppe programmide kaudu; soovitab liikmesriikidel toetada kultuuri- ja loomemajanduse alaste teadmiste suurendamist haridus- ja koolitusprogrammides, arendada meediapädevuse ja digitaalsete oskuste õpetamist ning täiustada oma koolitus-, õppe- ja kvalifikatsioonisüsteeme, et võimaldada igas vanuses tudengitel kultuuri- ja kunstialade põhjalikku koolitust saada;

29.  juhib tähelepanu valdkonnaüleste – eelkõige ettevõtlusega seotud – oskuste puudumisele kultuuri- ja kunstivaldkonna õppe lõpetanute hulgas ning nende ebapiisavatele teadmistele autoriõiguse seadustest ja selle kaitsmise vahenditest; peab seetõttu oluliseks ergutada liikmesriike ja haridusasutusi tegelema selle vajakajäämisega, kohandades õppeprogramme, et pakkuda pidevat kutsekoolitust ja integreerida paremini loov- ja ettevõtlusharidust ning tugevdada seeläbi loovettevõtjate äri-, finants-, turundus- ja juhtimisoskusi;

30.  kutsub liikmesriike üles toetama rohkem õpetajaid noorte loominguliste ja innovaatiliste võimete arendamisel, uuendades õppeprotsesse ning lisades haridus- ja koolitusprogrammidesse meediapädevuse, kunsti-, muusika-, teatri- ja filmihariduse; nõuab tungivalt, et liikmesriigid arendaksid kultuuripärandi, kunstiliste tavade ja väljendusviiside ning loovusele ja innovatsioonile suunatud pehmete oskuste alaseid teadmisi; kutsub liikmesriike üles toetama ka koostööd koolide vahel, et vahetada kõige tulemuslikumaid meetodeid ja tavasid loomingulisuse ja innovatsiooni stimuleerimiseks, aidates seeläbi inimestel hinnata loomemajanduse tooteid ja teenuseid;

31.  tuletab meelde, et hariduspartnerlused võivad samuti aidata kaasa õppekeskkonna stimuleerimisele ning ebasoodsas olukorras ja kõrvalejäetud kogukondade integreerimisele ja pakkuda võimalusi puudustkannatavates piirkondades elavatele inimestele;

32.  rõhutab kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali seoses noorte tööhõive ja taasindustrialiseerimisega ning toob eelkõige esile kultuuri- ja loomesektoris digitaalkeskkonnast tulenevaid üha suuremaid võimalusi noortele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lisama kultuuri- ja loomemajanduse noorte tööhõive algatusse ning andma selles sektoris karjääri tegemise, ettevõtluse ja koolituse toetuseks rahalisi vahendeid, luues õpipoisiõppe kavad ning lihtsustades liikuvust ja teadmiste vahetamist mentorluse ja praktikaprogrammide abil; nõuab noortegarantiiga ette nähtud vahendite tõhusamat kasutamist;

33.  tuletab meelde, et üks põhiprobleeme, millega kultuuripärandi sektor silmitsi seisab, on traditsiooniliste oskuste ja käsitöö järkjärguline kadumine; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kindlustama pärandi, kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse, traditsiooniliste oskuste ning Euroopa, riikliku, piirkondliku ja kohaliku oskusteabe säilitamise ning kaitsma ja edendama kultuuri- ja loomemajandusega seotud käsitööoskusi, ergutama ja lihtsustama oskusteadmiste üleandmist ning keskenduma rohkem kutseõppele ja kvalifitseeritud tööjõule, et meelitada ligi talente, sealhulgas tipptasemel käsitöölisi ehitussektoris ning säilitamise ja restaureerimise valdkonnas; rõhutab sel eesmärgil, et tuleb arendada tugevaid strateegilisi seoseid kultuuripoliitika ning sotsiaalsete ressursside ja tootmisvahendite vahel;

34.  kutsub komisjoni üles suurendama teadlikkust karjäärivõimalustest kultuuri- ja loomesektoriga seotud käsitöö valdkonnas ja töötlevas tööstuses, kasutades teavituskampaaniaid ja meetmeid, millega toetatakse teadmiste edasiandmist neis sektorites käsitöö- ja eksperdioskuste hoidmiseks;

35.  julgustab liikmesriike võtma programmi „Erasmus+“ järelmeetmeid, et edendada sektoritevahelisi lähenemisviise formaalse ja informaalse hariduse, koolituse ja elukestva õppe erinevate valdkondade vahel; julgustab kõrgharidus- ja kutseharidusasutusi kasutama kunsti ja kultuuri, loodusteaduste, inseneriteaduste, tehnoloogia, ettevõtluse ja muude asjakohaste valdkondade üleseid programme; nõuab eelkõige sammude astumist selleks, et kõrvaldada lünk loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning kunsti- ja disainiainete vahel, et toetada tehniliste karjäärivõimaluste arengut loomemajanduses ja loovaid töökohti loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas, mis on üliolulised Euroopa kultuuri- ja loomemajanduse kasvu jaoks; rõhutab vajadust toetada tippkeskuseid ja edendada vahetusi sektori kutsealade vahel, sh kolmandates riikides, ning meelitada ligi ja arendada loovat võimekust;

36.  julgustab liikmesriike edendama koostööd kunstikoolide, kutsehariduse ja -koolituse pakkujate, ülikoolide ning kultuuri- ja loomemajanduse ettevõtete vahel, muu hulgas kunstnike residentuuride abil äri- ja hariduskeskkonnas, et tagada parem kooskõla oskuste pakkumise ja tööturu nõudluse vahel ning edendada kõnealuse sektori konkurentsivõime potentsiaali; soovitab töötada välja töö-õppe trajektoorid, näiteks paralleelse hariduse kavad;

37.  soovitab koostada ja vastu võtta poliitika, mille eesmärk on suurendada ELi kodanike kultuurilise osalemise määra, mis on paljudes liikmesriikides siiani kriitiliselt madal; rõhutab, et sellest saadaks kasu nii rohkemate võimekate loomeinimeste toetamise kui ka ELi kultuuri- ja loometoodete suurema ja tugevama nõudlusbaasi tagamise seisukohast;

38.  nõuab, et loodaks loome- ja kultuurimajanduse Euroopa auhind, mis on kujundatud Prantsusmaa ja Saksamaa loome- ja kultuurimajanduse auhinna eeskujul;

39.  juhib tähelepanu naissoost innovaatorite ja ettevõtjate tohutule potentsiaalile ning sellele, kui olulist rolli nad mängivad kultuuri- ja loomemajanduses; ergutab liikmesriike pakkuma asjakohast rahalist tuge ja koolitust ning juhib tähelepanu võrgustike loomise ja parimate tavade vahetamise tähtsusele;

40.  nõuab, et uuritaks võimalusi noorte innovaatorite liikuvusprogrammi loomiseks, et edendada vahetusi ja innovatsiooni kultuuri- ja loomemajanduse valdkonnas;

41.  võtab teadmiseks komisjoni teatise „Euroopa uus oskuste tegevuskava: koostöö inimkapitali tugevdamiseks ning töölesobivuse ja konkurentsivõime suurendamiseks“, nõustudes seisukohaga, et kiiresti arenevas üleilmses majanduses sõltub oskustest suurel määral konkurentsivõime ja suutlikkus edendada innovatsiooni, oskused meelitavad ligi investeeringuid ning soodustavad tööhõive ja majanduskasvu positiivse mõjuringi toimimist ning nad on sotsiaalse ühtekuuluvuse eeldus; peab võtmepädevuste raamistiku ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku läbivaatamisel vajalikuks pöörata erilist tähelepanu loomeoskustele;

42.  ergutab liikmesriike viima läbi selliseid algatusi nagu Itaalia valitsuse poolt algatatud 500 euro suurune kultuuriboonus, mis on kättesaadav kõigile 18 aasta vanustele Itaalias seaduslikult elavatele noortele ja mille tohib kulutada ainult kultuuritaju suurendavatele tegevustele, näiteks muuseumidele, galeriidele, arheoloogilistele ja pärimusobjektidele, raamatutele ja filmidele;

Rahastamine

43.  juhib tähelepanu sellele, et kultuuri- ja loomemajandus saavad olulisel määral kasu avalikust kultuuri edendamisest, mis aitab oluliselt kaasa ka Euroopa Liidu kultuurilise mitmekesisuse saavutamisele; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid eraldaksid oma vastavates pädevusvaldkondades ka edaspidi piisava osa oma eelarvest avalikule kultuuri edendamisele;

44.  rõhutab vajadust tugevdada kultuuri- ja loomesektorit toetavat valitsuse poliitikat ja suurendada kultuurieelarvet; juhib tähelepanu sellele, et riigipoolse rahastamise puhul on tehtud liikmesriikides olulisi eelarvekärpeid, mis ohustab tõsiselt Euroopa kultuuri- ja loometööd;

45.  märgib ära teatavates liikmesriikides kehtivate kultuuri- ja loomesektori maksusoodustuskavade tulemuslikkuse; ergutab seetõttu kõiki liikmesriike selliseid kavasid kehtestama, taunides samas maksustamise erikorda (eelotsuseid), mis on võimaldanud mõnedel ettevõtetel põhjendamatult vähendada maksude maksmist miinimumini;

46.  märgib, et ELi rahastatavates programmides osalemine on kultuuri- ja loomemajanduse jaoks avatud, kuid et seda osalust tuleks pidada potentsiaalsest väiksemaks; palub komisjonil ühe esimese sammuna luua ühtne kontaktpunkt – näiteks veebileht –, mille kaudu mitmesugused asjassepuutuvad peadirektoraadid suhtleksid tihedalt, et tuua esile erinevad kultuuri- ja loomemajanduse rahastamisvõimalused, levitada teavet üleeuroopaliste kultuuri- ja loomevõrgustike ja liikmesriikide organisatsioonide kaudu, koguda ja tutvustada parimate tavade näiteid ning suurendada finantsinvestorite ja asutuste teadlikkust kultuuri- ja loomemajanduse eripärast ning erinevatest väljakutsetest, kuivõrd see suurendaks teadlikkust ning kultuuri- ja loomemajanduse juurdepääsu rahastamisele;

47.  kutsub komisjoni üles tegutsema selle nimel, et süvalaiendada ELi toetust kultuuri- ja loomemajandusele, sealhulgas rahastamist, võttes vastu ELi üldise ja valdkondadeülese strateegia; rõhutab siiski seda, kui oluline on olla teadlik kultuuri- ja loomemajanduse mitmekesisest olemusest ning sellest tulenevalt konkreetsetest sektoripõhistest vajadustest rahastamise ja innovatsioonikeskkonna osas ning seetõttu konkreetsetest rakenduskavadest, näiteks programmide „Horisont 2020“ ja „Loov Euroopa“ ühine raamistik; tunnistab ELi rahastamise võimendavat mõju kultuuri- ja loomemajanduses, eelkõige konkreetsetes piirkondades;

48.  tunnistab ühistute, mittetulunduslike ja sotsiaalsete ettevõtete olulist osa kultuuri- ja loomemajanduses ning nõuab seetõttu, et välditaks mis tahes eristusi ELi struktuurses ja sotsiaalses rahastamises, mis võiks piirata kõnealuste struktuuride abikõlblikkust;

49.  märgib, et mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist ning ELi programmide rakendamisaruandeid tuleks käsitleda ühe protsessi kahe osana, mis on omavahel seotud; märgib, et eriti programmide „Loov Euroopa“ ja „Horisont 2020“ ning struktuurifondide (Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond) puhul tuleks konkreetselt hinnata kultuuri- ja loomemajanduse mõju majanduskasvule, tööhõivele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele ning seda täiendavalt edendada; rõhutab, et see protsess peaks looma kindla ja sidusa aluse mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamiseks ja ELi programmide ülesehituseks pärast 2020. aastat;

50.  palub komisjonil järgida Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõiget 4 ning kehtestada kultuuri- ja loometööstus kultuuri- ja loomesektori osana ELi rahastamiskavade ja -programmide ühe läbiva prioriteedina, eriti programmi „Horisont 2020“, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide puhul;

51.  kutsub komisjoni üles kasutama täielikult ära ELi poliitikasuundade vahel olemasolevaid sünergiavõimalusi, et kasutada tõhusalt ELi programmide – nagu „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastu, Erasmus+, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm, „Loov Euroopa“ ning COSME – ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu kättesaadavaid rahalisi vahendeid, et toetada kultuuri- ja loomemajanduses rohkemaid projekte;

52.  juhib tähelepanu asjaolule, et programmitöö perioodiks 2014–2020 ette nähtud paremat koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning teiste Euroopa programmide vahel, kusjuures programmidele Erasmus+ ja „Loov Euroopa“ osutatakse konkreetselt ühissätete määruse I lisa punktides 4.6 ja 6.4, on võimalik veelgi optimeerida parema teabe andmisega terves ELis ning palju rangema rakendamisega liikmesriikides ja nende piirkondades;

53.  kutsub komisjoni üles muutma ja/või tõlgendama komisjoni määrust (EL) nr 651/2014 kultuurile ja kultuuripärandi kaitsele riigiabi andmist käsitlevas osas, võttes arvesse määruse ja komisjoni 19. mai 2016. aasta teatise põhjendust 72 sellisel viisil, et riigiabi mõistega ei ole hõlmatud teatud meetmed kultuuripärandi sektoris (eelkõige restaureerimine ja säilitamine) ning teatud juhtudel ELi fondidest ja täiendavatest piirkondlikest fondidest toetatud kultuuritegevused;

54.  märgib, et programmi „Loov Euroopa“ tagatissüsteem on üks võimalus rahuldada kultuuri- ja loomemajanduse innovatiivsete ja jätkusuutlike projektide kiireloomulist vajadust laenurahastamise kättesaadavuse järele; tuletab meelde tagatissüsteemi käivitamise viibimist; rõhutab vajadust suurendada programmi „Loov Euroopa“ eelarvet ja tagatissüsteemi, et toetada tõhusalt Euroopa kultuurilisi ja loovaid väljendusviise, mitmekesistada rahastamise saajate hulka, tagada võrdne juurdepääs tagatissüsteemile ning parandada kõigist liikmesriikidest pärit kultuurivaldkonnas tegutsejate osalemist selles;

55.  märgib, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond peaks aitama VKEdel täita kapitalipuudujääki ja üldjuhul tegelema projektidega, mille riskiprofiil on kõrgem kui Euroopa Investeerimispanga tavapärase tegevuse käigus toetatavatel projektidel(22); märgib, et 2016. aasta septembri seisuga oli antud rahalist toetust üksnes mõnele projektile kultuuri- ja loomemajanduses – mis peamiselt koosneb kõrgema riskitasemega VKEdest – ning haridus- ja koolitussektoris, ning rõhutab, et tuleks igati püüda parandada nende valdkondade osalemist Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondis;

56.  palub Euroopa Investeerimispangal tegeleda Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist kultuuri- ja loomemajandusele liikuva rahastamise vähesusega, uurides võimalikku koostoimet programmi „Loov Euroopa“ ja tagatissüsteemi vahel, et pakkuda kultuuri- ja loomemajandusele sihtotstarbelisi laene;

57.  palub komisjonil, liikmesriikidel ja Euroopa Investeerimispangal toetada segarahastamise vorme, eelkõige avaliku ja erasektori partnerluse kujul, et tegeleda kultuuri- ja loomemajanduse omakapitali kaudu rahastamise vähese kättesaadavusega ning seda olukorda parandada;

58.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama investeerimiskeskkonda ning laiendama kultuuri- ja loomesektoris mikroettevõtjatele ja VKEdele kättesaadavate rahastamisvahendite ulatust uute ja innovaatiliste rahastamiskavadega, nagu mikrokrediit, tagasimakstavad toetused, ühisrahastamine, stardiraha ja riskikapital; märgib, et kultuuri- ja loomemajanduse ühisrahastamise ja ühisinvesteerimise eri mudelid võivad saada kindlaks vahendiks kultuuri- ja loomeprojektide rahastamisel ning võivad sellisena olla heaks täienduseks kultuuri- ja loomemajanduse kui terviku rahalise toetuse tavapärastele allikatele; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles jätkama ühisrahastamise turu arengu jälgimist ja edendamist, kaasama riigiasutusi ja kasutama paremini ära institutsionaalse ühisrahastamise võimalusi, et koordineerida erinevaid regulatiivseid lähenemisviise, tagada ELi eeskirjade kohaldamisel asjakohane selgus, arendada parimat tava ja parandada vajaduse korral koormuse kaotamise ja/või uue regulatiivse instrumendi koostamise kaudu reguleerivat raamistikku; juhib siiski tähelepanu sellele, et see ei saa asendada kultuuri- ja loomemajanduse jätkusuutlikku avaliku ja erasektori vahenditest rahastamist;

59.  peab oluliseks kultuuri- ja loomesektoris riiklike investeerimispankade täidetava rolli täiustamist, andes VKEdele parema juurdepääsu krediidile ning aidates ettevõtetel laiendada oma turgu ja eksporditegevust;

60.  on seisukohal, et kultuuri- ja loomemajanduse jaoks rahastamise kättesaadavuse parandamiseks on vaja arendada pädevust sellise immateriaalse vara väärtuse kindlaksmääramisel ja hindamisel, mida võiks kasutada tagatisvarana; rõhutab vajadust suurendada finantsinvestorite ja asutuste teadlikkust kultuuri- ja loomemajanduse – mida loetakse kõrgema riskitasemega valdkonnaks – eripärast ning erinevatest väljakutsetest; tunneb sellega seoses heameelt asjaolu üle, et komisjon lisas programmi „Loov Euroopa“ tagatissüsteemi finantsvahendajate koolitusprogrammi, kuna see võib samuti parandada kultuuri- ja loomemajanduse võimet välisinvestoritega ühendust võtta ja neid veenda; peab siiski kasulikuks kontrollida selle programmi edukust ja kui see on positiivne, siis lisada see erinevatesse poliitikavaldkondadesse;

61.  nõuab selleks „intellektuaalomandi varade protokollide“ edendamist, mis hõlbustavad intellektuaalomandi õiguste hindamist, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vastu mehhanismid, mida on vaja, et suurendada intellektuaalomandi õiguste usaldusväärsust pankade jaoks ja nende väärtuse täielikku arvessevõtmist varadena;

62.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT C 13, 15.1.2016, lk 83.

(2)

ELT L 169, 1.7.2015, lk 1.

(3)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 221.

(4)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 104.

(5)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.

(6)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 289.

(7)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.

(8)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 33.

(9)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0009.

(10)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0293.

(11)

ELT C 93, 9.3.2016, lk 95.

(12)

ELT C 68 E, 7.3.2014, lk 40.

(13)

ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 135.

(14)

ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 142.

(15)

ELT C 247 E, 15.10.2009, lk 25.

(16)

ELT C 125 E, 22.5.2008, lk 223.

(17)

OECD/EUIPO (2016), Trade in Counterfeit and Pirated Good: Mapping the Economic Impact (Võlts- ja piraatkaupadega kauplemine. Majandusliku mõju ülevaade), OECD Publishing, Pariis.

(18)

Komisjoni teatises nimetatakse kultuuri- ja loomemajanduse valdkondadena järgmiseid: arhitektuur, arhiivid ja raamatukogud, kunstkäsitöö, audiovisuaalsed tooted (sh filmid, televisioon, videomängud ja multimeedia), kultuuripärand, disain (sh moedisain), festivalid, muusika, näite- ja kujutav kunst, kirjastamine ja raadio.

(19)

Industry-Level Analysis Report, (2013), Intellectual property rights intensive industries: contribution to economic performance and employment in the European Union, lk 8 https://euipo.europa.eu/ohimportal/documents/11370/80606/IP+Contribution+study.

(20)

Euroopa Komisjoni uuring EASME/COSME/2015/003.

(21)

Viide uuringule täita, kui see on avaldatud. NB! Kõik käesolevas raportis nimetatud arvud põhinevad sellel uuringul.

(22)

Määrus (EL) nr 2015/1017.


SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Kultuur, kunst ja loovus: see on Euroopa tõeline kuvand ja vara maailmas!

21. sajandi Euroopas, üleminekul digitaalmajandusele asendab kultuuri- ja loomemajandus üha enam traditsioonilisi tootmisprotsesse ja väärtusahelaid. Kvaliteetse sisu tootmine ning võime uuendada, rääkida lugusid, fantaseerida ja emotsioone esile kutsuda on saanud tänaseks meie väärtuslikemaks algmaterjaliks. Selliseks, mida tasub viljeleda, toetada, edendada ja kaitsta.

Kultuuri- ja loomemajandus tähendab majandusharusid, mis põhinevad kultuurilistel väärtustel, individuaalsel loovusel, oskustel ja talendil, millel on võimet kasvatada rikkust ja tekitada töökohti, luues väärtust intellektuaalomandist. Kaasraportööride hinnangul hõlmab sektor järgmisi kultuurilistel ja loovatel sisenditel põhinevaid segmente: arhitektuur, arhiivid ja raamatukogud, kunstkäsitöö, audiovisuaalsed tooted (filmid, televisioon, videomängud ja multimeedia), kultuuripärand, disain, loomepõhised moe- ja luksustoodete sektorid, festivalid, muusika, etenduskunstid, raamatud ja kirjastamine, raadio ja visuaalkunstid.

Euroopa kultuuri- ja loomemajandus on välja kasvanud ja saab oma elujõu Euroopa kultuuri ja kunstide ainukordsusest, mis on talletunud 3000-aastase ühise kultuuripärandina. Erinevalt teistest valdkondadest iseloomustab kultuuri- ja loomemajandust olemuslikult kahekordne väärtus: see mängib pearolli Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kaitsel ja edendamisel, tugevdab Euroopa ja piirkondliku identiteedi hulka kuuluvust, aitab kaasa teadmistele ja väärtustele ning kindlustab materiaalse ja vaimse Euroopa pärandi praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks. Samal ajal on see konkreetse sotsiaalse sidususe looja tänu oma olulisele panusele Euroopa majandusse tööhõive, investeeringute, majanduskasvu ja innovatsiooni osas ning annab olulise panuse Euroopa globaalsesse konkurentsivõimesse.

Seetõttu muutub Euroopa uuendusliku ja teadusuuringutele orienteeritud kultuuri- ja loomemajanduse toetamine strateegiliselt oluliseks, kuna see suudab hoida keelelist ja kultuurilist mitmekesisust ja pluralismi ning pakkuda uuenduslikke ja kvaliteetseid teenuseid eriti läheneva ja globaliseerunud turu kontekstis.

Pärast Euroopa Komisjoni rohelise raamatu(1) avaldamist on viimastel aastatel tehtud mitmesuguseid valdkondlikke uuringuid, peetud konverentse ja antud välja komisjoni teatiseid ning Euroopa Parlamendi resolutsioone, mis kõik osutavad, et kultuuriline ja loov tootmine on tänapäevase väärtusahela lähtepunkt. Käesolev raport on aga esimene kultuuri- ja hariduskomisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ühisraport, milles käsitletakse koos sektori kultuurilist ja majanduslikku potentsiaali, juhtides tähelepanu sellele, millised peaksid olema Euroopa kultuuri- ja loomemajanduse valdkonna tööstuspoliitika tugisambad.

Kultuuri- ja loomemajanduse tulevik pakub erilist huvi nii kultuuri- ja hariduskomisjonile (CULT), mis on koostanud viimastel aastatel sel teemal mitu raportit(2), kui ka tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile (ITRE), mis vastutab liidu tööstuspoliitika ja seonduvate meetmete eest ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtu, sealhulgas VKEdega seotud meetmete eest. Kõnealuseid valdkondi ühendab fakt, et need kõik kauplevad intellektuaalomandi vormis loominguliste varadega. Arvestades sektori mitmetahulisust ja keerukust kujutab kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali täielik ärakasutamine endast tõelist väljakutset.

Kaasraportöörid on seisukohal, et sektori potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks on vaja kooskõlastatud tegevust riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, aga ka ELi tasandil. Kaasraportöörid pakuvad sektori ja selle väljakutsete analüüsist lähtudes välja mitmed meetmed ja poliitikad, mis keskenduvad lühi- ja pikaajaliselt seitsmele peamisele poliitikat kujundavale tegurile, mis on käesoleva raporti keskpunktis:

  usaldusväärsete statistiliste andmete kogumine, lähtudes laiahaardelisest määratlusest, et suurendada teadlikkust sektori eripäradest ja vajadustest

  sektori arengu jälgimine, et luua kultuuri- ja loomemajanduse valdkondadele sihipäraseid lahendusi

  innovatsiooni ja ettevõtlikkuse soodustamine kultuuri- ja loomemajanduses, hõlbustades koostööd teiste sektorite ja poliitikasuundadega (koostoime)

  rahastamise kättesaadavuse parandamine, uute ärimudelite toetamine

  Euroopa tasandil juba olemasolevate vahendite kasutamine ning kõigi olemasolevate vahendite ja algatuste süstemaatiline koondamine

  oskuste, sealhulgas ettevõtlusoskuste arendamine

  tegelemine oskuste vajaduste muutumisega ning oskuste puudujääkide ületamine

Kultuuri- ja loomemajanduse majanduslik ja sotsiaalne tähtsus

Kogu maailmas peetakse kultuuri- ja loomemajandust globaalse majanduse oluliseks ja kasvavaks osaks. Selle tähtsusest töökohtade ja rikkuse loojana saadakse järjest paremini aru, eriti ELis: Euroopa Komisjoni tellitud hiljutise uuringu kohaselt kuulub kultuuri- ja loomemajandusse (välja arvatud luksustoodete tööstus) 11,2 % kõigist eraettevõtetest ning 7,5 % kõigist kogu majanduses hõivatud inimestest. Üleüldiselt võib kultuuri- ja loomemajanduse (välja arvatud luksustoodete tööstus) alla lugeda üle kolme miljoni ettevõtte, kus töötab üle 12 miljoni inimese. Lisandväärtuse poolest loob kultuuri- ja loomemajandus 5,3 % Euroopa kogulisandväärtusest(3). Luksustoodete sektorid seevastu annavad tööd umbes 1,7 miljonile inimesele. Kaupade ja teenuste osas on nende väärtus 547 miljardit eurot ehk ligikaudu 4 % ELi SKPst.

Kultuuri- ja loomemajanduse eripära seisneb selles, et see loob ühenduse kunstide, kultuuri, ettevõtluse ja tehnoloogia vahele. Peale selle iseloomustab kultuuri- ja loomemajandust selliste töökohtade loomine, mida ei saa kerge vaevaga välismaale viia, kuna need seonduvad konkreetsete kultuuriliste ja ajalooliste oskustega, mis on seotud ja määratletavad territooriumi ja traditsioonidega. Rohkem kui ükski teine sektor panustab kultuuri- ja loomemajandus noorte ja naiste tööhõivesse. Kultuuri- ja loomemajandus on näidanud teistest valdkondadest paremat vastupidavust pärast 2008. aasta kriisi, kui leidis kinnitust selle võime kutsuda esile positiivset mõju teistes majandusharudes, näiteks turismi, jaemüügi ja digitaaltehnoloogiate valdkondades.

Neist faktidest hoolimata ei ole ELi tasandil tõelist ja sidusat tööstuspoliitikat veel välja töötatud. Vaja oleks laiahaardelist ELi tasandi tööstusstrateegiat, mis võtaks arvesse kõiki kultuuri- ja loomemajanduse eripärasid ning looks sellistest väljakutsetest nagu digiteerimine ja autoriõiguse eeskirjade läbivaatamine uut majanduskasvu ja töövõimalusi, luues tasakaalustatud õigusraamistiku. Peame tegelema kultuuri- ja loomemajanduse pikaajalise arenguga, tuginedes terviklikule lähenemisviisile, mis suudab tagada praegustele ja tulevastele kultuuri- ja loomemajanduse aladele jätkusuutliku poliitilise ja regulatiivse tegutsemisruumi ning mõistab kultuuri- ja loomemajanduse arendamist, edendamist ja kaitset ELi strateegilise eesmärgina ja üldise poliitilise prioriteedina.

Kultuuri- ja loomemajanduse määratlus ning statistilised andmed tõelise Euroopa arengupoliitika jaoks

Üks põhjus, miks kõnealuste sektorite tõelisest majanduslikust potentsiaalist palju ei teata ning seetõttu ei ole konkreetset poliitikat nende toetamiseks, on „kultuuri- ja loomemajanduse“ selge määratluse puudumine.

Kuigi enamik kultuuritööstuse valdkondi kuuluvad sektorisse ilmselgelt ja on seetõttu selle raames kergesti klassifitseeritavad (kunsti- ja monumentaalpärand, arhiivid, raamatukogud, raamatud, kirjastamine ja trükkimine, kujutavad kunstid, arhitektuur, etenduskunstid, multimeedia ja audiovisuaalteenused), ei ole see loometööstuse osas sama ilmselge, kuna iga innovatiivne tegevus võib olla loova iseloomuga ja tugineda loovale sisendile.

Kaasraportöörid, võttes arvesse Euroopa Komisjoni 2012. aasta teatist(4), milles määratleti loometööstus kui „majandusharu, mis kasutab kultuuri sisendina ja millel on kultuuriline mõõde, kuigi selle väljund on peamiselt funktsionaalne. See hõlmab arhitektuuri ja disaini”(5), ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti uusimat uuringut(6), mis hõlmab oma kultuuri- ja loomemajanduse määratlusega ka moe- ja disainivaldkonna, pakuvad välja uue, laiendatud ja suurema hõlmavusega kultuuri- ja loomemajanduse määratluse. Raportöörid usuvad, et standardne määratlus aitab jälgida sektori arengut paremini ning selle abil saaks kujundada kultuuri- ja loomemajanduse aladele spetsiaalseid poliitikalahendusi. Raportööride pakutav määratlus hõlmab nimetatud klassikalisi sektoreid ning samuti loomepõhiseid moe- ja luksussektoreid, võttes aluseks nende spetsiifilise kultuurilise sisendi, loometegevuse, mis iseloomustab nende tootmise algetappi, ning võime luua väärtust.

Moe- ja luksuskaupade harud mitte ainult ei aita kaasa Euroopa tipptaseme levikule, kuna tuginevad tugevale kultuurilisele ja loovale sisendile, vaid annavad olulise panuse ka Euroopa oskusteabe hoidmisele, mis on ainulaadne kogum teadmistest ja sajanditevanustest oskustest, mida oleks keeruline kopeerida ja mis Euroopa lisaväärtust tõeliselt iseloomustab.

Kultuuri- ja loomemajandus euroopalikkuse vahendajana

Kuid see ei ole veel kõik. Kultuur võib nii traditsioonilisel kujul kui ka kultuuri- ja loomemajanduse sektorite vahendusel olla oluline osa rahvusvaheliste partnerlussuhete kindlustamisest. Need tööstusharud annavad Euroopa väärtuste (nagu kvaliteet, kõrgetasemeline pädevus, meisterlikkus, loovus, kultuur) saadikuna panuse Euroopa „pehmesse võimu“ maailmas. Väärib märkimist, et Eurostati andmetel oli ELi (kõigi toodete) ekspordi väärtus 2014. aastal 1703,0 miljardit eurot, mis on 15,9 % maailmakaubandusest. Sellest 27,3 miljardit eurot (1,6 %) on omistatav kultuuritoodete ekspordile ning 209,1 miljardit eurot moega seotud toodetele (12,3 %). Luksuskaupade tööstusharude ekspordiväärtus 308 miljardit eurot moodustab Euroopa ekspordist 18 %.

Neil põhjustel on EL juba rahastanud hulgaliselt kultuuri- ja loomemajanduse sektorite projekte, näiteks loomekeskuste võrgustikke; Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide Cultures+ programmi; programme kultuurivaldkonna korralduse toetuseks ja kultuuridevahelise dialoogi edendamiseks. Lisatoetust saab ka programmidest „Loov Euroopa“ ja „Horisont 2020“, et toetada kultuuridiplomaatia uuringuid ja kultuuripärandiga seotud tegevusi, täpsemalt kultuuri- ja loomemajanduse edendamiseks, ning kultuuridevahelise dialoogi arendamist.

Arusaamine kõnealuse vahendi tähtsusest ajendas hiljuti Euroopa Komisjoni andma välja teatist „ELi rahvusvaheliste kultuurisuhete strateegia“, mis julgustab tegema kultuurialast koostööd ELi ja partnerriikide vahel ning edendab dialoogi ja vastastikust mõistmist pikemaajaliste suhete arendamiseks kogu maailma riikidega.

Haridus ja koolitus

Loovus, inspiratsioon ja kujutlusvõime põhinevad kõigil kultuuri ja kunsti vormidel ning peaks olema ka lahutamatu osa haridusest.

Seetõttu on ülitähtis tuletada liikmesriikidele meelde, et kunsti-, muusika-, teatri- ja filmiharidus kuuluks koolide õppekavadesse kui oluline mõjur kultuuripärandi, kunstiliste tavade ja väljendusviiside ning loovusele ja innovatsioonile suunatud pehmete oskuste alaste teadmiste arendamisel. Haridus pärineb esmaselt perekonnast, kuid samuti ja eelkõige koolisüsteemidest, olles mõjutatud ka massimeediast. Formaalne ja informaalne õppimine ja koolitus on seetõttu mitte ainult kaks vajalikku eeltingimust loovuse – kultuuri- ja loomemajanduse elujõu – harimiseks, vaid ka kvaliteetse sisu ja loometoodete nõudluse stimuleerimiseks.

Seetõttu peab kultuuri- ja loomemajanduse sidus poliitika tuginema tiheda koostöö väljaarendamisele kultuuri- ja loomemajanduse ning hariduse ja kutseõppe valdkonna sotsiaalpartnerite vahel.

Peame edendama sektoritevahelisi lähenemisviise formaalse ja informaalse õppimise erinevate valdkondade vahel. Selleks on vaja suuremat sünergiat kõrgharidusasutuste vahel, mis saavutatakse näiteks ühisprogrammide abil kunsti ja kultuuri, loodusteaduste, inseneriteaduse, tehnoloogia vahel, ning toetades tippkeskuseid, mis töötavad välja sektorit elus hoidvaid tööprofiile, suudavad meelitada erinevate liikmesriikide tudengeid ja arendada rahvusvahelisi projekte. Mõnes liikmesriigis kehtestatud parimad tavad näitavad ka seda, kui oluline on toetada töö-õppe trajektooride väljaarendamist.

Moe- ja luksuskaupade tööstusharude osas tuleb märkida, et neid iseloomustavad mitte ainult suured tööstuskontsernid, vaid ka see, et nad toetuvad koostööle VKEde, mikroettevõtete ja traditsiooniliste käsitöölistega. Kultuuri- ja loomemajanduse alla kuulub palju harusid, mis saaksid kindlasti kasu Euroopa Liidu sihtfondide rahalisest abist nende arengu toetamiseks.

Teisest küljest aga, nagu erinevad Euroopa huvirühmad on samuti rõhutanud, on vaja ületada lõhe tööstusharu vajaduste ning kvalifitseeritud tööjõu olemasolu vahel ELi tasandil(7). Moe- ja luksuskaupade tööstuse puhul tähendab see, et kõige tähtsam on pakkuda uusi poliitikaid, mis tagavad kutseõppe ja kvalifitseeritud tööjõu edasiarendamise ja toetamise teel kultuuri- ja loomesektoriga seotud traditsioonilise Euroopa oskusteabe ja kunstkäsitöö kaitse ja edendamise. Seda selleks, et meelitada ligi võimekaid inimesi ja uusi oskusi, nagu näiteks „tipptasemel“ käsitööd või ehitussektori „vahetöö profiili“ konserveerimise ja restaureerimise alal.

Lisaks toonitavad kaks raportööri, et haridussektori ning kultuuri- ja loomemajanduse vaheline koostöö võib aidata kaasa linnade taastamisele ja Euroopa tulevasele konkurentsivõimele. See suurendab piirkondade ja linnade atraktiivsust, aga aitab luua ka stimuleerivat õppekeskkonda, mis sobib eriti hästi aitama töötutel noortel – eriti marginaliseeritud kogukondade ja puudustkannatavate linnaosade noortel, kuid mitte ainult neil – omandada kutseoskuseid, suurendades seeläbi nende töövõimalusi sektorites, mis vajavad oskustööjõudu.

Sektoril tervikuna on tegelikult oluline väärtus noorte tööpuuduse vähendamisel: ühe hiljutise uuringu põhjal töötab kultuuri- ja loomesektoris rohkem 15–29-aastaseid kui üheski muus majandussektoris (kogu kultuuri- ja loomesektoris töötab neid 19,1 %, muudes majandussektorites aga 18,6 %)(8). Arvestades ajude väljavoolu, mis Euroopas viimastel aastakümnetel toimub, oleks täiendav edendustöö ja investeerimine kultuuri- ja loomemajanduses selles valdkonnas õppivate noorte suurt hulka arvestades kasulik uute töökohtade loomisel ja noorte tööpuudusega võitlemisel. Kultuuri- ja loomemajandusel on potentsiaali seoses noorte tööhõive, tööstuse taastamise, teadmiste ja traditsiooniliste käsitööoskuste edasiandmise ning kultuuri- ja loomemajanduse aluseks oleva majandusliku, ajaloolise ja sotsiaalse tausta säilitamisega.

Seega peaksid komisjon ja liikmesriigid kaasraportööride arvates lisama ELi töökohtade ja majanduskasvu programmidele (näiteks noorte tööhõive algatusele ja hiljuti esitletud uute oskuste tegevuskavale) konkreetse fookuspunktina kultuuri- ja loomemajanduse ning tegema kättesaadavaks rahalisi vahendeid selle valdkonna karjääride ja koolituse toetuseks. Peale selle peaksid komisjon ja liikmesriigid toetama kampaaniaid, mis suurendavad teadlikkust karjäärivõimalustest neil tegevusaladel, millel luuakse Euroopa töökohti ning edendatakse teadmiste edasiandmist, et säilitada kõnealustes strateegilistes sektorites meisterlikkust.

Autoriõigus ja võltsimine kultuuri- ja loomemajanduses

Autoriõigus on kultuuri- ja loomemajandusele sama mis patendid tööstusele ja tehnoloogiale. Autoriõiguse kaitse on loometööstuse eluspüsimiseks hädavajalik element.

Hoolimata asjaolust, et tänapäeval tarbitakse loovsisu rohkem kui kunagi varem (mõelge näiteks muusikavaldkonnas saavutatud rekorditele), eriti selliseid teenuseid nagu kasutajate poolt üles laetud sisu platvorme ja sisu koondavaid teenuseid, ei ole loometööstus (muude õiguste omanike, esitajate ja produtsentide hulgas) kogenud oma tarbimise kasvuga võrreldavat tulude kasvu.

See on tekitanud niinimetatud „väärtuslõhe“, kuivõrd platvormiteenused saavad endale kultuuri- ja loometööde väärtuse, mis võetakse ära loojatelt. Väärtuse ülekandumine on tekitanud ebatõhusa ja ebaõiglase turu ning ohustab pikemas perspektiivis ELi kultuuri- ja loomemajandust ja digitaalse ühtse turu edukust.

Seetõttu paluvad kaasraportöörid komisjonil autoriõiguse reformi ettepanekut silmas pidades määratleda internetiteenustele kohaldatavad õiguslikud lahendused, mis kõnealuse turumoonutuse lahendaksid ning sobiksid ühtviisi nii loojatele, õiguste omanikele kui ka tarbijatele. Erandeid kohustustest saab kohaldada ainult tõeliselt neutraalsete ja passiivsete teenusepakkujate puhul, mitte aga teenuste puhul, mis mängivad loojate arvelt sisu levitamisel, edendamisel ja rahaks tegemisel aktiivset rolli.

Peale selle mõjutab moekaupade luksussegmente üha kasvav ja koormav võltsimine, mis on saavutamas murettegevaid mõõtmeid juba majandusharudes kaotatud tulu ja selle tagajärjel kaotatud töökohtade poolest, rääkimata tervise- ja tarbijakaitsega seotud probleemidest. Probleemi tõsidust aitavad mõista faktid, et 2013. aastal moodustas rahvusvaheline võlts- ja piraatkaupade kaubandus kuni 2,5 % maailmakaubandusest ja kuni 5 % impordist ainuüksi ELis, mis tähendab 85 miljonit eurot.

Lisaks selgele määratlusele, mis võtaks arvesse kõiki kultuuri- ja loomemajandusega seotud sektoreid, peavad kaasraportöörid samavõrra tähtsaks võrreldavate ja usaldusväärsete statistilise andmete kättesaadavust. Tegelikult on igal liikmesriigil oma kultuuri- ja loomemajanduse määratlus. Seetõttu on hädavajalik võtta sektori jaoks ELi tasandil vastu ajakohastatud raamistik ning kaardistada aja jooksul toimuvaid muutuseid. Eesmärgiks peaks olema määratleda konkreetsed näitajad sektori edendamiseks rakendatava poliitika tulemuste mõõtmiseks.

Kultuuri- ja loomemajandus: rahastamisvõimalused ja ELi poolne rahastamine

Spetsiaalselt kohandatud lahendusi on vaja eelkõige fondide ja rahastamise valdkonnas: kultuuri- ja loomemajanduse alla kuulub palju harusid, mis peaksid saama ja võiksid saada rohkem kasu Euroopa Liidu sihtfondide rahalisest abist, et toetada nende arengut ja innovatiivset väljundit.

Kuigi piirkonnad on klastrite ning piirkondliku ja piiriülese koostöö arendamisel kultuuri- ja loomemajanduses väga edukad ning seda majandusharu peetakse üheks innovatiivsemaks ja see osaleb teadusuuringute ja innovatsiooniprogammides, on endiselt liiga vähe andmeid selle kohta, kui palju ja milliseid projekte rahaliselt toetatakse. Peame tegema kindlaks konkreetsed näitajad kultuuri- ja loomemajandusega seotud poliitikate ja seadusandlike ettepanekute kultuurilise, majandusliku ja ühiskondliku mõju jälgimiseks ja analüüsimiseks.

Kuigi kõik programmid on kultuuri- ja loomemajanduse osapoolte taotlustele avatud, on võimalik ja vajalik suurendada osalemise määra. kultuuri- ja loomemajanduse toetamine peaks saama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020“ ja mitmeaastase finantsraamistiku jaoks üldiselt prioriteetseks. Eriti teadusuuringute programmis „Horisont 2020“ ning struktuurifondides peaksime kasutama ära ELi poliitikasuundade vahel olemasolevaid sünergiavõimalusi. See võimaldaks kasutada ELi programmidest kättesaadavaid rahalisi vahendeid tõhusalt ning saavutada eesmärke, milleks need on mõeldud.

Sellega seoses tuleks mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamist ning Euroopa programmide rakendamisaruandeid käsitleda ühe protsessi kahe osana, mis on omavahel seotud. Rahastamisskeeme tuleks Euroopa poliitiliste prioriteetidega, näiteks jätkusuutliku ja innovatsioonist lähtuva majanduskasvu ja kvaliteetsete töökohtade loomisega paremini kooskõlla viia. Programmide hetkeseisu ja nende eelarvevajaduste hindamine peab andma kindla ja sidusa aluse mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamiseks ja ELi programmide tulevaseks ülesehituseks pärast 2020. aastat.

Selline lähenemine ei peaks piirduma ainult programmidega, mida haldab otseselt Euroopa Komisjon, vaid peaks igati sobivalt ulatuma neist kaugemale: Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond loodi selleks, et aidata VKEdel ületada kapitalipuudujääke ning tüüpiliselt tegeleb see projektidega, mille riskiprofiilid on kõrgemad kui Euroopa Investeerimispanga tavapärase tegevuse käigus toetatavatel projektidel(9). Kultuuri- ja loometegevuste rahastamine on nimetatud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ühe prioriteedina. Sellegipoolest ei olnud 2016. aasta mai seisuga – rohkem kui aasta pärast kava loomist – antud rahalist toetust kultuuri- ja loomemajanduse projektidele ega ka haridus- ja koolitussektorile, mis koosneb peamiselt kõrgema riskitasemega VKEdest. Euroopa institutsioonid ja nende seas Euroopa Investeerimispank peaksid uurima võimalikku koostoimet Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja programmi „Loov Euroopa“ vahel (sealhulgas tagatissüsteemi), et pakkuda kultuuri- ja loomevaldkonnale sihipäraseid laene.

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tähtsus seisneb selle võimes meelitada sektorisse erainvestoreid ja edendada riskikapitali ja riskifinantseerimise skeeme. Komisjoni 2013. aasta küsitluse kohaselt esineb aga kultuuri- ja loomemajanduse jaoks rahastamisele juurdepääsul tõkkeid, kuna neil on väga spetsiifilised eripärad, näiteks muuhulgas probleemide riskide ja immateriaalse vara, näiteks intellektuaalomandi õiguste väärtuse hindamisega.

Seetõttu on kultuuri- ja loomemajanduse jaoks rahastamise kättesaadavuse parandamiseks vaja luua riskifinantseerimise skeeme, aga ka arendada pädevust sellise immateriaalse vara väärtuse hindamisel, mida võiks kasutada tagatisvarana. Selliseid eksperditeadmisi on vaja nii mikroettevõtjates ja VKEdes kui ka finantseerimisasutustes. Komisjon ja liikmesriigid peaksid võtma vastu mehhanismid, mida on vaja, et suurendada vastavat intellektuaalomandi õiguste usaldusväärsust pankade jaoks ning nende väärtuse täielikku arvessevõtmist varadena.

Edu kui selline on hea ja seda tuleks kiita. Üldiselt aga peaksid Euroopa ettevõtjad ja rahastajad heitma kõrvale ebaõnnestumisega seotud negatiivsed arusaamised ning mõistma ebaõnnestumise riski olulise etapina ettevõtja õppeprotsessis.

Järeldus

Kaasraportöörid usuvad, et kultuuri- ja loomemajandus mängib Euroopa tööstuse taastamisel tähtsat rolli, ergutab majanduskasvu ning on strateegiliselt võimeline tekitama innovatsioonieeliste ülekandumist teistesse tööstusharudesse, näiteks turismi, jaemüüki ja digitaalsetesse tehnoloogiatesse. Kaasraportöörid usuvad, et EL võiks võtta loomesektorite olulise positiivse mõju edendamisel kogu Euroopas juhtiva rolli, et edendada ka poliitikaid, mis toetavad Euroopa ainulaadseimat vara: tema kultuuri.

(1)

COM(2010)0183.

(2)

Vt nt 12. mai 2011. aasta resolutsiooni kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta ning 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa loome- ja kultuurisektori kui majanduskasvu ja töökohtade allika edendamise kohta (T7-0368/2013).

(3)

Uuring “Boosting the competitiveness of cultural and creative industries for growth and jobs” (Kultuuri- ja loomemajanduse konkurentsivõime tõstmine majanduskasvu ja töökohtade jaoks). Viide uuringule täita, kui see on avaldatud.

(4)

COM (2012) 537

(5)

COM(2010) 183 final, lk 6.

(6)

Uuring “Boosting the competitiveness of cultural and creative industries for growth and jobs” (Kultuuri- ja loomemajanduse konkurentsivõime tõstmine majanduskasvu ja töökohtade jaoks). Viide uuringule täita, kui see on avaldatud.

(7)

ECCIA (Euroopa Kultuuri- ja Loomemajanduse Liit) (2014) “The contribution of the high-end cultural and creative industries to the European economy” (Kultuuri- ja loomemajanduse luksuskaupade sektorite panus Euroopa majandusse).

(8)

Uuring „Cultural times - the first global map of cultural and creative industries“ (Kultuursed ajad – kultuuri- ja loomemajanduse esimene ülemaailmne ülevaade), detsember 2015.

(9)

Määrus (EL) nr 2015/1017.


ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (14.10.2016)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile ning kultuuri- ja hariduskomisjonile

ELi sidusa kultuuri- ja loomemajanduse poliitika kohta

(2016/2072(INI))

Arvamuse koostaja: Therese Comodini Cachia

ETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub kodukorra artikli 55 kohaselt ühiselt vastutavatel tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil ning kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et kultuuri- ja loomemajandus toimib pidevalt muutuvas keskkonnas, mida mõjutab digitaalse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ülemaailmne areng ja kasutamine;

2.  kordab, et kultuuri- ja loomemajandus põhineb individuaalsel loovusel, kultuuriväärtusel, oskustel ja talendil ning edendab neid tegureid, millel on võime kasvatada rikkust ja tekitada töökohti, luues väärtust intellektuaalomandist;

3.  juhib tähelepanu sellele, et kultuuri- ja loomemajandus, mille käive on 535,9 miljardit eurot ja tänu millele on loodud 7,1 miljonit töökohta, on keskse tähtsusega Euroopa majanduse stabiilsuse ja pikaajalise konkurentsivõime jaoks;

4.  osutab sellele, et kultuuri- ja loomemajandus ei taga mitte üksnes kultuurilise mitmekesisuse, vaid ka meedia mitmekesisuse ja Euroopa Liidu majandusliku elujõulisuse;

5.  märgib, et kultuuri- ja loomemajandus on strateegilise tähtsusega majandusliku arengu ja kvaliteetsete töökohtade loomise jaoks ELis;

6.  rõhutab, et kultuuri- ja loomemajanduse kogu Euroopas kehtiva õigusliku määratluse sõnastamisel tuleks arvesse võtta kaasaja ühiskonnas esinevaid uusi kultuurilisi ja loomingulisi suundumusi ning pidevaid muutusi ja võimalusi, mida võib jätkuvalt pakkuda digitehnoloogia, ning et sellises määratluses tuleks viidata töödele, sealhulgas kaupadele ja teenustele, mis on valminud kunsti-, kultuuri- ja loomeprotsesside raames ja mis on intellektuaalomandina kaitstavad, seadmata piiranguid selliste tööde loomiseks või valmistamiseks kasutatud protsessidele;

7.  on sellest tulenevalt seisukohal, et õiguste omajaid on vaja autoriõiguse ja intellektuaalomandi õigusraamistikes kaitsta nii, et seeläbi tunnustatakse väärtusi ning stimuleeritakse innovatsiooni, loovust, investeeringuid ja sisu tootmist, säilitades samas kohandatavuse tehnoloogia jätkuvale arengule ja tulevastele digiplatvormidele;

8.  rõhutab, et EL ei peaks kultuuri nägema üksnes siseturu, konkurentsi või kaubanduspoliitika vaatenurgast, vaid kaasama selle ka Euroopa koostöö- ja arengupoliitikasse, võttes arvesse ELi kultuuriruumi eripärasid; palub komisjonil tugevdada kultuurivaldkonna, koolituse ning kultuuri- ja loomemajanduse vahelist seost, kaaluda Euroopa õigusraamistiku kindlaksmääramist õpipoisiõppe arendamiseks kultuuri- ja loomemajanduses kõigis ELi liikmesriikides ning suurendada VKEde võimalusi kultuuri- ja loomevaldkondades;

9.  on arvamusel, et digikeskkond pakub uusi võimalusi kultuuri- ja loometeoste loomiseks ja valmistamiseks ning nende levitamiseks, kasutamiseks ja kättesaadavuseks laiema publiku hulgas, sõltumata füüsilistest ja geograafilistest piirangutest, ning seda sageli väiksemate kuludega ja leebemate sisenemispiirangutega; märgib samas, et piiratud vahenditega autorid ja loovisikud võivad järjest enam ühendatud ja digiteeritud foorumil sattuda laiemas konkurentsile avatud valdkonnas tegutsedes majanduslikult ebasoodsasse olukorda;

10.  on arvamusel, et digitehnoloogia on avanud ka võimalusi eri liiki kunstiteoste ja -tavade loomiseks, mille puhul digitehnoloogia on ka ise loomeprotsessi keskne osa;

11.  tuletab sellega seoses meelde, et kultuuri- ja loomemajandus hõlmab peamiselt mitmesuguseid mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning vabakutselisi loovisikuid, kellel on piiratud juurdepääs taristule, vahenditele ja rahastamisele ning piiratud läbirääkimisjõud võrreldes internetipõhiste digitaalsete levitajate ja teiste turul valitsevate vahendajatega, ning sellisesse olukorda satuvad eelkõige kunstnikud ja loovisikud, kes on pärit väljastpoolt suuremaid kultuuri- ja keeleruume; osutab seejuures vajadusele töötada välja tasakaalustatud õigusraamistik, milles võetakse arvesse selle valdkonna eripära ja esitatakse olukorra parandamiseks asjakohased õiguslikud lahendused, mis võimaldavad suurendada loovisikute läbirääkimisjõudu;

12.  rõhutab, et pidevad digitaalsed uuendused kohustavad kultuuri- ja loomemajandust oma ärimudeleid uuesti läbi mõtlema ja ümber kujundama; väljendab oma muret seoses sellega, et enamikus praegustes ärimudelites ilmneb uut määratlemist vajava sisu majanduslik väärtus väärtusahela mitmes eri etapis, kuid seda võib nihutada väärtusahela lõpu poole, muutes seeläbi keerukamaks süsteemi, mis võimaldab loometöö tegijatel sisust tulu saada, sealhulgas autoreid ja loovisikuid õiglaselt tasustada; märgib seejuures, et loometöö tegijaid tabavad kaotused, mis tulenevad ka autoriõiguse rikkumistest, nagu piraatlus, ning samuti pidevalt muutuvast veebikeskkonnast ja praeguste ärimudelitega seotud probleemidest;

13.  rõhutab, kui tähtis on kultuuri- ja loomemajanduse arenguks uus digikeskkond, mis annab loovisikutele suurema nähtavuse ning võimaldab neil olla oma publiku ja tarbijatega pidevas kontaktis; on seetõttu seisukohal, et kultuuri- ja loomemajanduse digiteerimist reguleeriv õigusraamistik tuleks kehtestada pärast ulatuslikku konsulteerimist kõikide väärtusahelas osalejatega;

14.  on seisukohal, et digitaalsed platvormid võimaldavad kultuuri- ja loometeostele laiemat juurdepääsu ning et tuleb kaaluda, kuidas see protsess võiks toimida nii, et seejuures oleks tagatud suurem õiguskindlus ja austus õiguste omajate vastu;

15.  palub komisjonil käsitleda väärtuse ümberpaigutamise küsimust seoses käimasoleva aruteluga autoriõiguse teemal;

16.  palub komisjonil töötada välja Euroopa digiajastu kultuuristrateegia, mis oleks kooskõlas kõigi ELi poliitikavaldkondadega, sealhulgas maksupoliitikaga;

17.  palub komisjonil tõhusalt tegutseda digitaalse sisu ebaseadusliku levitamise vastu ja võtta seejuures proportsionaalselt arvesse erinevaid kaalul olevaid õigusi ning muu hulgas soodustada paremat koostööd liikmesriikide ametiasutuste ja tööstuse vahel ja hõlbustada laia kataloogi ja piiriülese kättesaadavusega atraktiivsete seaduslike pakkumiste teket, pidades seejuures kinni territoriaalsuse põhimõttest; kutsub komisjoni samuti üles uurima eri võimalusi, mille puhul pööratakse erilist tähelepanu autoriõigusega seotud lepingutele ja mille eesmärk on parandada autorite ja loovisikute õiglast tasustamist, tunnustades seega loovust ja innovatsiooni ning ühtlasi edendades autoriõiguste väärtusahela läbipaistvust digikeskkonnas, kaitsta rahvuslikku kultuurilist ja keelelist omapära ning ergutada majandus- ja teadustegevust; palub komisjonil sellega seoses jätkata selliste tõhusate mehhanismide leidmist, mis takistavad autoriõiguse rikkumist ja suurendavad üldsuse teadlikkust kõnealuses valdkonnas;

18.  tuletab meelde platvormide ja veebipõhiste vahendajate jaoks mõeldud regulatiivse keskkonna kohta komisjoni poolt algatatud avaliku konsultatsiooni tulemust; rõhutab asjaolu, et osalejad tunnistavad veebipõhiste platvormide kasulikkust loomesisu kättesaadavamaks tegemisel ja teabevahetuse hõlbustamisel, kuid viitavad samas, et selles protsessis on autoriõiguse austamise küsimuses puudulik läbipaistvus ja õiguskindlus;

19.  on seisukohal, et autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste piisav ja tõhus kaitsmine on äärmiselt oluline loovisikute õiglase tasustamise tagamiseks.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

13.10.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

17

0

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Max Andersson, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Therese Comodini Cachia, Mady Delvaux, Rosa Estaràs Ferragut, Enrico Gasbarra, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Julia Reda, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, József Szájer, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Pascal Durand, Evelyne Gebhardt, Constance Le Grip, Victor Negrescu, Virginie Rozière


VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

10.11.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

57

4

7

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Isabella Adinolfi, José Blanco López, Andrea Bocskor, Louise Bours, Jerzy Buzek, Angelo Ciocca, David Coburn, Silvia Costa, Edward Czesak, Jakop Dalunde, Pilar del Castillo Vera, Mircea Diaconu, Angel Dzhambazki, Christian Ehler, Fredrick Federley, Ashley Fox, Adam Gierek, María Teresa Giménez Barbat, Giorgos Grammatikakis, Eva Kaili, Kaja Kallas, Barbara Kappel, Krišjānis Kariņš, Jaromír Kohlíček, Miapetra Kumpula-Natri, Janusz Lewandowski, Andrew Lewer, Svetoslav Hristov Malinov, Florent Marcellesi, Edouard Martin, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Angelika Niebler, Carolina Punset, Herbert Reul, Paul Rübig, Algirdas Saudargas, Jean-Luc Schaffhauser, Michaela Šojdrová, Neoklis Sylikiotis, Antonio Tajani, Helga Trüpel, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Bogdan Brunon Wenta, Lieve Wierinck, Hermann Winkler, Anna Záborská, Flavio Zanonato, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Carlos Zorrinho, Krystyna Łybacka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Pilar Ayuso, Pervenche Berès, Miriam Dalli, Francesc Gambús, Gunnar Hökmark, Marc Joulaud, Constanze Krehl, Barbara Kudrycka, Olle Ludvigsson, Monika Smolková, Hannu Takkula

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Franc Bogovič, Steeve Briois, Doru-Claudian Frunzulică, Michael Theurer, Martina Werner

Õigusalane teave