Menetlus : 2016/2146(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0366/2016

Esitatud tekstid :

A8-0366/2016

Arutelud :

PV 15/12/2016 - 3
CRE 15/12/2016 - 3

Hääletused :

Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0512

RAPORT     
PDF 676kWORD 190k
2.12.2016
PE 585.817v04-00 A8-0366/2016

petitsioonikomisjoni 2015. aasta tegevuse kohta

(2016/2146(INI))

Petitsioonikomisjon

Raportöör: Ángela Vallina

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

petitsioonikomisjoni 2015. aasta tegevuse kohta (2016/2146(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone petitsioonikomisjoni arutelude tulemuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikleid 10 ja 11,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse petitsiooniõiguse tähtsust ning seda, kuivõrd oluline on, et Euroopa Parlament saaks Euroopa kodanike ja elanike konkreetsetest muredest viivitamata teada, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklites 24 ja 227,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 228,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 44, milles käsitletakse õigust pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu sätteid, mis käsitlevad rikkumismenetlust, eelkõige selle artikleid 258 ja 260,

  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ja artikli 216 lõiget 8,

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A8-0366/2016),

A.  arvestades, et petitsioonikomisjoni tegevust käsitleva aastaaruande eesmärk on tutvustada 2015. aastal esitatud petitsioonide analüüsi ja suhteid teiste institutsioonidega ning esitada õige ja õiglane ülevaade 2015. aastal saavutatud eesmärkidest;

B.  arvestades, et 2015. aastal esitati 1431 petitsiooni, mis on ligikaudu 47% vähem kui 2014. aastal, mille jooksul saadeti Euroopa Parlamendile 2714 petitsiooni; 943 petitsiooni tunnistati vastuvõetavaks ning nendest 424 petitsiooni vaadati kiiresti läbi ja nende käsitlemine lõpetati, olles eelnevalt petitsiooni esitajat nõuetekohaselt teavitanud talle muret valmistanud küsimusest, 519 petitsiooni on petitsioonikomisjonis veel arutamiseks avatud; arvestades, et 483 petitsiooni tunnistati vastuvõetamatuks;

C.  arvestades, et esitatud petitsioonide arv on Euroopa Liidu kogu elanikkonda arvestades suhteliselt tagasihoidlik, mis näitab, et enamik ELi kodanikest ja elanikest ei ole kahjuks veel teadlikud petitsiooniõiguse olemasolust ja selle võimalikust kasulikkusest vahendina, millega juhtida ELi institutsioonide ja liikmesriikide tähelepanu kodanikke mõjutavatele ja neile muret valmistavatele probleemidele, mis puudutavad Euroopa Liidu tegevusvaldkondi;

D.  arvestades, et 2015. aastal tunnistati vastuvõetamatuks 483 petitsiooni ning ELi tegevusvaldkondade osas valitseb endiselt üldine segadus, millele osutab vastuvõetamatuteks tunnistatud esitatud petitsioonide suur osakaal (33,8 %); arvestades, et probleemi lahendamiseks tuleks ergutada ja parandada kommunikatsiooni kodanikega ning selgitada eri pädevusvaldkondi – Euroopa, riiklikke ja kohalikke;

E.  arvestades, et kõiki petitsioone kontrollitakse ja käsitletakse tähelepanelikult, tõhusalt ja läbipaistvalt;

F.  arvestades, et petitsiooni esitajad on üldjuhul kodanikud, kes seovad end põhiõiguste kaitse ning meie ühiskonna täiustamise ja edasise heaoluga; arvestades, et nende kodanike kogemus oma petitsioonide käsitlemise osas mõjutab tugevalt nende edaspidist suhtumist ELi institutsioonidesse ja Euroopa Liidu õiguses kehtestatud petitsiooniõigusest kinnipidamisse;

G.  arvestades, et Euroopa Parlament on ainus kodanike poolt otse valitud ELi institutsioon ning petitsiooniõigus annab neile vahendid, mille abil juhtida enda valitud esindajate tähelepanu teemadele, mis neile muret valmistavad; arvestades, et kahjuks ei ole petitsioonikomisjonil endal praegu piisavaid uurimisvõimalusi;

H.  arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule peavad liidu institutsioonid, organid ja asutused hea valitsemistava edendamiseks ja kodanikuühiskonna osalemise tagamiseks tegema oma tööd võimalikult avatult;

I.  arvestades, et petitsiooniõigus peab olema keskne element liikumisel osalusdemokraatia poole, kaitstes tulemuslikult iga kodaniku õigust osaleda otse Euroopa Liidu demokraatlikes protsessides; arvestades, et tegelik demokraatlik ja kaasav valitsemine peab tagama täieliku läbipaistvuse, põhiõiguste tõhusa kaitse ja kodanike tulemusliku kaasamise otsustusprotsessi; arvestades, et petitsioonid võimaldavad Euroopa Parlamendil kuulata, anda teavet ja aidata lahendada kodanikke puudutavaid probleeme, paludes ka muudel Euroopa Liidu ja liikmesriikide pädevatel asutustel teha selles vallas kõik vajalikud jõupingutused; arvestades, et petitsioonide kaudu tuleb hinnata ELi õigusaktide mõju elanike igapäevaelule;

J.  arvestades, et viimased sündmused Ühendkuningriigis, pagulastega seotud humanitaarkriis, kokkuhoiumeetmete väga tõsine sotsiaalne ja majanduslik mõju, suutmatus lahendada finantskriis ning tagada kõigile kodanikele vaba ja väärikas elu ja põhiõiguste täielik kaitse ning rassismi ja ksenofoobia kasv kogu Euroopas seavad kahtluse alla usalduse süsteemi ja sellega seoses Euroopa projekti vastu; arvestades, et petitsioonikomisjonil on vastutus ja tõsine ülesanne pidada ja tugevdada konstruktiivset dialoogi Euroopa kodanike ja elanikega Euroopa Liidu küsimustes;

K.  arvestades, et petitsioonikomisjon suudab kõige paremini kodanikele näidata, mida Euroopa Liit nende heaks teeb ning milliseid lahendusi on võimalik saavutada Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil; arvestades, et petitsioonikomisjon võib teha märkimisväärset tööd Euroopa projekti selgitamisel ning selle saavutuste ja eeliste tõendamisel;

L.  arvestades, et petitsiooniõigus peab tugevdama Euroopa Parlamendi võimet reageerida ja aidata lahendada probleeme, mis on seotud peamiselt ELi õiguse kohaldamise ja ülevõtmisega; arvestades, et petitsioonid on väärtuslik esmane teabeallikas, mis põhineb inimeste endi kogemusel ja aitab riigi tasandil välja selgitada võimalikke puudusi ELi õigusaktide kohaldamisel ning mis on viimaks Euroopa Komisjoni järelevalve all tema aluslepingute täitmise järelevalvaja rolli raames; arvestades, et petitsioonid, mis põhinevad ELi tegevusvaldkondadel ja täidavad vastuvõetavuse kriteeriume, on põhiliseks vahendiks, mis aitab tuvastada puudusi ELi õiguse ülevõtmisel ja jõustamisel liikmesriikides; arvestades, et petitsioonide kaudu saavad ELi kodanikud anda teada puudujääkidest ELi õiguse kohaldamisel ja aidata avastada ELi õiguse rikkumisi;

M.  arvestades seega, et petitsioonidel on seadusandlikus protsessis suur tähtsus, kuna need annavad teistele Euroopa Parlamendi komisjonidele kasulikku ja otsest teavet õigusloometööks nende vastavates valdkondades; arvestades, et petitsioonide eest ei vastuta mitte ainult petitsioonikomisjon, vaid need peaksid olema kõigi Euroopa Parlamendi komisjonide ühine vastutusvaldkond;

N.  arvestades, et petitsioonide kaudu saavad ELi kodanikud ja elanikud anda teada ELi õiguse ebaõigest kohaldamisest ja seega on kodanikud väärtuslik teabeallikas ELi õiguse rikkumiste väljaselgitamiseks;

O.  arvestades, et lisaks sellele, et petitsioonid annavad vajalikku tagasisidet kehtiva õiguse kohaldamise kohta, võivad need ka aidata tuvastada lünkasid ELi seadustes ning hinnata õigusaktide puudumise mõju teatud valdkondades, andes seega tõuke edasiseks seadusandlikuks tööks;

P.  arvestades, et petitsioonikomisjon on kasutanud hästi enda kui komisjoni käsutuses olevaid eriinstrumente, nagu suuliselt vastatavad küsimused ja lühiresolutsioonid, et teha nähtavaks kodanikele murettekitavad konkreetsed küsimused, ning on esitanud parlamendi täiskogul küsimusi ja resolutsioone, näiteks resolutsioonid hüpoteeki käsitlevate õigusaktide ja riskantsete finantsinstrumentide kohta Hispaanias või lapse huvide kohta Euroopas;

Q.  arvestades, et 2015. aastal on kodanike saadetud petitsioone menetletud kiiremini ja tõhusamalt ning petitsiooni esitajate kirjadele vastamise aega on lühendatud; arvestades, et sekretariaat on teinud selle saavutamiseks märkimisväärseid jõupingutusi;

R.  arvestades, et petitsiooni esitajad teevad komisjoniga aktiivset koostööd, esitades komisjoni liikmetele, Euroopa Komisjonile ja asjaomaste liikmesriikide esindajatele täiendavat vahetut teavet; arvestades, et osaledes aruteludes ja esitades petitsioone, millele on lisatud üksikasjalikum teave, annavad nad oma panuse korrapärase ja konstruktiivse dialoogi kujundamisse Euroopa Parlamendi liikmete ja Euroopa Komisjoniga; arvestades, et 2015. aastal osales petitsioonikomisjoni aruteludes ja oli nendesse kaasatud 191 petitsiooni esitajat; kuigi see arv tundub olevat suhteliselt väike, ei tasu unustada, et petitsioonikomisjoni koosolekud kantakse üle ning see võimaldab petitsiooni esitajatel jälgida arutelusid voogedastuse abil otse ja reaalajas;

S.  arvestades, et heaks on kiidetud erimeetod laste heaolu puudutavate petitsioonide menetlemiseks ning selle teema käsitlemiseks on loodud eriotstarbeline töörühm, mis moodustati 17. septembril 2015 ja mille juhiks valiti Eleonora Evi;

T.  arvestades, et petitsiooni esitamisega samaaegselt esitatakse sageli kaebus Euroopa Komisjonile, kes võib algatada rikkumismenetluse; arvestades, et Euroopa Parlament andis 2015. aastal Euroopa Komisjonile petitsioonide ja küsimuste kaudu teada teatavates liikmesriikides esinevatest puudustest teatavate ELi õigusaktide rakendamisel;

U.  arvestades, et need petitsioonid olid aluseks keskkonnaalastele kaebustele; arvestades, et Euroopa Komisjon saatis Soomele märgukirja seoses keskkonnateabele avalikku juurdepääsu käsitleva direktiivi ülevõtmisega; arvestades, et viiel muul keskkonda puudutaval juhul algatas Euroopa Komisjon asjaomase liikmesriigiga kahepoolsed kõnelused; arvestades, et need juhtumid olid seotud kildagaasi, hundipopulatsiooni majandamise, keskkonnamõju strateegilist hindamist käsitleva direktiivi ebaõige kohaldamise ning siseriikliku õiguse vastavusega keskkonnateabele avalikku juurdepääsu käsitleva direktiivi nõuetele;

V.  arvestades, et kodanike petitsioonides käsitleti ka õiguse ja õigusalase koostöö teemasid ning ühe petitsiooni alusel algatas Euroopa Komisjon kahepoolse dialoogi ühe liikmesriigiga seoses nimevahetuse piirangutega abiellumise järel;

W.  arvestades, et Euroopa Komisjon algatas mitme petitsiooni alusel ka kahepoolsed kõnelused mitme liikmesriigiga kinnisvaramaksu ning üliõpilaste poolt tasutava kohaliku elukohamaksu üle;

X.  arvestades, et Euroopa Komisjon kavatseb tugevdada ELi õigusaktide kohaldamist nende ülevõtmise ja riiklike õigusaktide nendele vastavuse süsteemse kontrollimise abil; arvestades, et Euroopa Komisjon on teatanud, et ta võtab ELi õigusaktide võimaliku rikkumise tuvastamise korral asjakohaseid meetmeid, algatades muu hulgas uued EU-Piloti uurimised ja rikkumismenetlused;

Y.  arvestades, et Euroopa Parlamendi kaasamisega neisse menetlustesse lisandub ELi pädevate institutsioonide uurimistegevusse täiendav kontroll; arvestades, et ühegi petitsiooni käsitlemist ei tohi lõpetada, kui see on Euroopa Komisjonis uurimisel;

Z.  arvestades, et Euroopa Komisjon avalikustab aastaaruandes Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve kohta ELi õiguse rikkumisega seotud meetmed ning annab pressiteadete kujul teavet rikkumismenetluste kohta; arvestades, et nende rikkumismenetluste kohta tehtud otsustega on võimalik tutvuda Euroopa Komisjoni andmebaasis Europa veebisaidil; arvestades, et Euroopa Komisjonilt saadav üksikasjalikum teave sekkumise kohta petitsioonikomisjoni tegevusse petitsioonidega seotud juhtumite osas aitaks suurendada läbipaistvust ja teha sujuvamat koostööd kahe institutsiooni vahel;

AA.  arvestades, et petitsioonides käsitletavad peamised teemad puudutavad väga paljusid eri küsimusi, nt keskkonnakaitset (eriti reovee puhastust, jäätmekäitlust, vesikondade majandamist, gaasi- ja süsivesinike geoloogilist uurimist ja ekstraheerimist), põhiõigusi (eelkõige lapse õigusi ja puuetega inimeste õigusi), isikute vaba liikumist, diskrimineerimist, sisserännet, tööhõivet, loomade heaolu, kohtumõistmist (eriti lapse isikuhooldusõigust) ning tarbijaõiguste rikkumist;

AB.  arvestades, et 2014. aasta lõpus kasutusele võetud petitsioonikomisjoni veebisait toimib, kuid ei ole veel lõplikult valmis; arvestades, et selle portaali näol antakse ELi kodanikele ja elanikele elektrooniline abivahend, mis võimaldab neil esitada petitsioone ja jälgida jooksvalt nende menetlemist, samuti allkirjastada elektrooniliselt oma petitsioone ning ühineda teiste esitatud petitsioonidega neile huvipakkuvatel teemadel; arvestades, et puudused osades põhifunktsioonides, nagu otsingumootori puhul, mis kestsid kogu 2015. aasta ja veel väga hiljuti, kahjustasid portaali kui kodanike teabevahetuse interaktiivse koha rolli; arvestades, et see probleem on lõpuks lahendatud;

AC.  arvestades, et portaali eesmärk on muuta petitsioonimenetlus läbipaistvamaks ja interaktiivsemaks ning tagada parema haldusliku tõhususe, seda nii petitsiooni esitajate, parlamendiliikmete kui ka üldsuse huvides; arvestades, et projekti teine etapp, mille eesmärk oli eelkõige parandada petitsioonide halduslikku menetlemist, kuid ka võimaldada petitsiooni esitajatel petitsiooni käsitlemist reaalajas jälgida, ei ole 2015. aastal edenenud, kuigi algse plaani kohaselt oleks see pidanud selleks ajaks olema juba lõpule viidud;

AD.  arvestades, et selle projekti edasiste etappide mitmed viivitused on petitsioonikomisjoni sekretariaadile tekitanud lisatööd, kuna asjaomased dokumendid tuleb eri andmebaasidesse käsitsi üles laadida; arvestades, et osa petitsioone ootab veel üleslaadimist, kuna siiani on portaali lisatud üksnes 2013., 2014. ja 2015. aastal esitatud menetluses olevad petitsioonid ning praegu laetakse süsteemi üles 2016. aastal esitatud petitsioone;

AE.  arvestades, et kõrvaldatud on teatavad puudused, nt otsingufunktsiooni ning petitsiooni esitaja salastatuse osas, ning 2016. aasta teisel poolel jätkati puuduste kõrvaldamist plaanikohaselt, et muuta teenus kodanike jaoks kasulikumaks ja nähtavamaks;

AF.  arvestades, et petitsiooni vastuvõetavus põhineb ELi toimimise lepingu artiklis 227 sätestatud kriteeriumidel; arvestades, et liidu tegevusvaldkonna kontseptsioon on laiem kui lihtsalt pädevuste loetelu; arvestades, et vastuvõetamatuks tunnistamist võib kohtulikult kontrollida, kui see ei ole nende kriteeriumide alusel nõuetekohaselt põhjendatud;

AG.  arvestades, et riiklikel kohtutel lasub peamine vastutus ELi õigusaktide nõuetekohase rakendamise tagamise eest liikmesriikides; arvestades, et sellega seoses on Euroopa Kohtu eelotsus riiklikele kohtusüsteemidele kättesaadav kasulik vahend; arvestades, et mõnes liikmesriigis on asjaomast menetlust kasutatud vähesel määral, kui sedagi; arvestades, et petitsioonid pakuvad alternatiivset sõltumatut võimalust uurimiseks ja ELi õigusaktidele vastavuse kontrollimiseks, ning arvestades, et need kaks alternatiivset menetlust ei peaks seega üksteist välistama;

AH.  arvestades, et Euroopa kodanikualgatus peaks olema kodanike jaoks oluline vahend, mis võimaldab neil osaleda ELi poliitika kujundamises, ning selle potentsiaal tuleb täielikult ära kasutada, tagades samas, et kodanikke teavitatakse sellest, millised valdkonnad kuuluvad ELi ja millised riikide pädevusse; arvestades, et Euroopa kodanikualgatuse ja petitsiooniõiguse peamist erinevust tuleks kodanikele paremini selgitada; arvestades, et Euroopa Parlamendil on peamine vastutus selle vahendi tõeliselt edukaks muutmise eest; arvestades, et – nii nagu see kajastus 22. veebruaril 2015 toimunud avaliku kuulamise sõnavõttudes –, valitseb Euroopa kodanikualgatusi registreerivates organisatsioonides üldine arvamus, et kodanike osaluse osas parimate võimalike tulemuste saavutamiseks tuleb kõrvaldada haldustakistused;

AI.  arvestades, et kolm aastat pärast 1. aprilli 2012. aasta määruse (EL) nr 211/2011 jõustumist peab petitsioonikomisjon vajalikuks selle rakendamist hinnata, et tuvastada võimalikud puudused ning pakkuda välja konkreetsed ja toimivad lahendused selle kiireks läbivaatamiseks, et selle toimimist saaks parandada;

AJ.  arvestades, et petitsioonikomisjon suutis suure töökoormuse tõttu teha 2015. aastal ainult ühe teabekogumikülastuse seoses 2015. aastal menetletud petitsioonidega; arvestades, et 5. ja 6. novembril 2015 Ühendkuningriiki tehtud teabekogumiskülastus vanemliku nõusolekuta adopteerimise küsimuses võimaldas delegatsiooni liikmetel kujundada parema arusaamise olukorrast, kuna probleemi oli võimalik arutada Ühendkuningriigi asjaomaste eri asutuste esindajatega;

AK.  arvestades, et petitsioonikomisjon on töökoormuse normaliseerudes teinud 2016. aastal kolm teabekogumiskülastust seoses 2016. aastal menetletavate petitsioonidega; arvestades, et sellised külastused on petitsioonikomisjoni spetsiifiline eelisõigus ning oluline osa komisjoni töös, mis hõlmab suhtlust petitsioonide esitajate ja asutustega asjaomastes liikmesriikides; arvestades, et selliste delegatsioonide liikmed osalevad võrdsetel alustel kõigis tegevustes, muu hulgas lõpparuande koostamises;

AL.  arvestades, et petitsioonikomisjonil on kohustusi Euroopa Ombudsmani ees, kes vastutab ELi kodanikelt ja elanikelt ELi institutsioonide ja organite võimaliku haldusomavoli kohta laekunud kaebuste uurimise eest, mille kohta petitsioonikomisjon koostab samuti iga-aastase raporti, mis tugineb Euroopa Ombudsmani enda aastaaruandele;

AM.  arvestades, et Euroopa Ombudsman Emily O’Reilly esitas oma 2014. aasta aruande 26. mail 2015 Euroopa Parlamendi presidendile Martin Schulzile; arvestades, et 23. juunil 2015 tutvustas Euroopa Ombudsman oma aruannet selle institutsiooniga suhtlemise eest vastutava petitsioonikomisjoni koosolekul;

AN.  arvestades, et petitsioonikomisjon kuulub Euroopa ombudsmanide võrgustikku, mis ühendab riigi ja piirkonna tasandi ombudsmanide institutsioone ja Euroopa Liidu liikmesriikide, kandidaatriikide ning Euroopa Majanduspiirkonda ja/või Schengeni alasse kuuluvate muude riikide petitsioonikomisjone ja samalaadseid organeid; arvestades, et võrgustikku kuulub praegu 94 bürood 36 riigist ja Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon on võrgustiku täieõiguslik liige;

AO.  arvestades, et iga petitsioon vaadatakse tähelepanelikult läbi ning et iga petitsiooni esitaja peab saama vastuse mõistliku aja jooksul;

AP.  arvestades, et kõikidel petitsiooni esitajatel peaks olema võimalus petitsioonikomisjonile juhtumeid otse tutvustada;

1.  toonitab, et petitsiooniõigus peab tugevdama Euroopa Parlamendi reageerimisvõimet, aidates tal lahendada peamiselt ELi õigusaktide ülevõtmise ja kohaldamisega seotud probleeme, kuna petitsioonid, mis põhinevad ELi tegevusvaldkondadel ja täidavad vastuvõetavuse kriteeriume, on väärtuslik teabeallikas ELi õigusaktide kohaldamisel esinevate võimalike rikkumiste väljaselgitamiseks; kutsub komisjoni üles ELi õigusaktide tõhusa kohaldamise tagamiseks oma volitusi rohkem kasutama, näiteks alustades kiiremini ELi toimimise lepingu artiklite 258 ja 260 kohase rikkumismenetluse;

2.  tõstab esile tööd, mida petitsioonikomisjon teeb, et kuulata ja aidata lahendada liidu kodanikke puudutavaid probleeme; usub, et petitsioonide abil on võimalik paremini hinnata ühenduse õigusaktide mõju nende igapäevaelule, mis on justkui sillad kodanike ja institutsioonide vahel;

3.  toonitab, et petitsioonikomisjonil on võimalus ja tõsine ülesanne pidada usalduslikku ja viljakat dialoogi kodanikega, kuna tal on võimalik tuua ELi institutsioone kodanikele lähemale; märgib, et see peaks ka aitama edendada osalusdemokraatiat; on seisukohal, et selle eesmärgi täitmiseks on väga oluline vastata petitsioonidele asjakohaselt, seda nii ajalises kui ka vastuse kvaliteedi mõttes;

4.  tuletab meelde, et petitsioonikomisjoni avalikel aruteludel tuleks järgida petitsiooni esitajate võrdse ja proportsionaalse esindatuse põhimõtet; et tugevdada petitsioonikomisjoni Euroopa mõõdet, tuleks julgustada kõikide liikmesriikide piisavat ja õiglast esindatust petitsioonikomisjoni avalikel aruteludel;

5.  toonitab, et petitsioonid on väga tähtsad ka seadusandliku protsessi jaoks, kuna nende abil selgitatakse välja olemasolevad lüngad ja puudused ühenduse õigusaktide ülevõtmisel ja antakse teistele Euroopa Parlamendi komisjonidele kasulikku ja otsest teavet õigusloometööks nende vastavates valdkondades; tunneb heameelt, et petitsioonikomisjon on hakanud teiste parlamendikomisjonidega rohkem suhtlema ning et täiskogu istungitel käsitletakse üha sagedamini petitsioonidega seotud küsimusi; arvestades, et petitsioonide eest ei vastuta mitte ainult petitsioonikomisjon, vaid see peab olema kõigi parlamendikomisjonide ühine vastutusvaldkond; väljendab heameelt mitteametliku petitsioonide võrgustiku loomise kavatsuse üle parlamendis, milles osalevad kõigi komisjonide esindajad, et tagada petitsioonidega seotud tegevuse sujuv ja tõhus koordineerimine; on arvamusel, et see võrgustik peab aitama paremini mõista petitsioonide rolli parlamendi töös ja tugevdama komisjonidevahelist koostööd petitsiooni esitajate tõstatatud küsimustes; kutsub kõiki parlamendi pädevaid komisjone üles pöörama piisavat tähelepanu neile edastatud petitsioonidele ja tegema vajalikke pingutusi, et anda petitsioonide nõuetekohaseks käsitlemiseks vajalikku teavet;

6.  tunnistab, et parlament täidab ka tähtsat poliitilist rolli seoses Euroopa Komisjoni jõustamismeetmetega, kontrollides ELi õiguse rakendamise järelevalve aastaaruandeid ja võttes vastu asjakohaseid parlamendi resolutsioone; kutsub Euroopa Komisjoni üles võtma arvesse petitsioonikomisjoni esitatud Euroopa Parlamendi resolutsioone, milles käsitletakse petitsioonide põhjal ilmnenud ELi õiguse rakendamise ja kohaldamise konkreetseid puudusi ning kutsutakse komisjoni üles vastavalt tegutsema ja oma järelmeetmetest parlamendile aru andma; kutsub ka nõukogu ja parlamenti üles võtma konkreetseid meetmeid määruse 2013/0140/(COD) vastuvõtmisel seoses hariliku äädikakärbse puhul erandi tegemisega veterinaarkontrollidest ELi välispiiridel, nagu seda on soovitanud Nobeli preemia laureaadid (biokeemia professorid) petitsioonis nr 1358/2011;

7.  väljendab heameelt, et 2015. aastal lühendati petitsioonide menetlemise aega, kuid toonitab siiski, et petitsioonikomisjoni sekretariaat vajab kiiresti rohkem tehnilisi ressursse ja töötajaid, et tagada petitsioonide hoolikas läbivaatamine ja lühendada menetlemise aega, kindlustades samas nende kvaliteetse käsitlemise;

8.  on jätkuvalt seisukohal, et petitsiooni esitajatele tuleb petitsiooni vastuvõetamatust või selle käsitlemise lõpetamist põhjendamatuse tõttu hoolikalt põhjendada;

9.  märgib, et Euroopa Komisjon on petitsiooniprotsessi kaasatud ja võtnud endale sellega seoses kohustused ning vastab võimalikult kiiresti talle parlamendi poolt saadetavatele uutele petitsioonidele; märgib, et Euroopa Komisjoni vastused on üldjuhul üksikasjalikud ja puudutavad tema pädevusvaldkonnas olevaid petitsioone; tuletab siiski meelde, et Euroopa Komisjon ei lisa paljudel juhtudel vastustesse uusi elemente, kui tegemist on petitsioonidega, mis on vaja läbi vaadata staatuses või kontekstis toimunud muutuste tõttu; peab kahetsusväärseks neid juhtumeid, kus Euroopa Komisjon keskendub peamiselt menetluslikele aspektidele ja ei süvene küsimuse sisusse; tuletab Euroopa Komisjonile meelde, et selliste petitsioonide käsitlemise, milles on viidatud ELi õiguse võimalikule rikkumisele, võib lõpetada alles pärast nende piisavat analüüsimist; juhib tähelepanu Euroopa Komisjoni võetud kohustusele saata petitsioonikomisjoni koosolekutele üldist pädevust omavaid ametnikke, kuna petitsioonide käsitlemise üldine kvaliteet paraneb, kui Euroopa Komisjoni esindavad aruteludes võimalikult kõrge tasandi ametnikud; väljendab kahetsust, et petitsioonikomisjoni koosolekutel piirduvad Euroopa Komisjoni vastused enamasti petitsioonikomisjonile saadetud ametliku vastuse sisuga ega paku uut või asjakojast teavet, mis võimaldaks tõstatatud küsimusi lahendada; märgib, et kirjalikke vastuseid võetakse tõsiselt arvesse ja neid selgitatakse petitsioonikomisjoni korraldatavatel suulistel aruteludel;

10.  on seisukohal, et Euroopa Komisjon peaks oma aluslepingute täitmise järelevalvaja rollis ja eelkõige keskkonnaküsimustes minema kaugemale formaalsest menetluskorrale vastavuse analüüsimisest ning keskenduma rohkem põhiküsimuse tegelikule sisule; tuletab meelde ettevaatuspõhimõtet ja ELi keskkonnaalaste õigusaktide lõppeesmärki, milleks on ökoloogiliselt tundlikele piirkondadele pöördumatu kahju tekitamise ärahoidmine, ning nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon võtaks vastu lähenemisviisi, mis lubaks tal kasutada oma volitusi ja eelisõigusi ennetavalt;

11.  märgib, et pöörab edaspidi rohkem tähelepanu sellele, et Euroopa Komisjon annaks parlamendile korrapäraselt aru üksikute liikmesriikide vastu algatatud aluslepingu rikkumise menetlustega seotud edusammude kohta, et võimaldada paremat koostööd ja et asjaomaseid petitsiooni esitajaid oleks võimalik varakult asjade käigust teavitada;

12.  on seisukohal, et läbipaistvuse huvides, eri ELi institutsioonide vahelise lojaalse koostöö vaimus ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vaheliste suhete raamkokkuleppele peaks komisjon Euroopa Parlamendi taotluse alusel esitama EU-Piloti menetlusega seotud üksikjuhtumite kokkuvõtte; tuletab meelde petitsioonikomisjoni taotlusi tagada juurdepääs EU-Piloti ja rikkumismenetluse dokumentidele, kuna petitsioonid viivad tihti selliste menetluste algatamiseni; kordab oma üleskutset Euroopa Komisjonile teavitada petitsioonikomisjoni petitsioonidega otseselt seotud rikkumismenetluste edenemisest; märgib vajadust tagada maksimaalne läbipaistvus seoses EU-Piloti menetlust ja juba lõppenud rikkumismenetlusi puudutava teabe levitamisega;

13.  on seisukohal, et petitsioonidega seotud uurimise tulemusena algatatud rikkumismenetlusi käsitlev teave tuleks esitada õigeaegselt Euroopa Parlamendile ja eelkõige petitsioonikomisjoni nõudel;

14.  peab väga tähtsaks koostöö parandamist riikide parlamentide ja nende pädevate komisjonidega, samuti liikmesriikide valitsustega, eelkõige selleks, et tagada petitsiooni käsitlemine asjakohase ja pädeva asutuse poolt; kordab oma nõudmist algatada liikmesriikidega struktuurne dialoog, mis toimuks korrapäraste kohtumiste kujul asjaomaste parlamendikomisjonidega; väljendab heameelt, et Saksamaa Liidupäeva petitsioonikomisjoni delegatsioon viibis 4. mail 2015 petitsioonikomisjoni koosolekul; julgustab liikmesriike ning asjaomaseid kohalikke ja/või piirkondlikke ametiasutusi saatma petitsioonikomisjoni koosolekutele oma esindajaid; kordab, et on vajalik nõukogu ja komisjoni esindajate osalemine petitsioonikomisjoni koosolekutel ja kuulamistel;

15.  tunnistab, et ELi õiguse tulemuslik kohaldamine tugevdab ELi institutsioonide usaldusväärsust; tuletab meelde, et Lissaboni lepingus sätestatud petitsiooniõigus on Euroopa kodakondsuse oluline element ning tõeline mõõdik ELi õiguse kohaldamise jälgimiseks ja võimalike lünkade leidmiseks; kutsub petitsioonikomisjoni üles korraldama riiklike petitsioonikomisjonidega korrapäraseid kohtumisi, et suurendada teadlikkust Euroopa kodanike muredest ELis ja liikmesriikides ning tugevdada veelgi nende õiguseid parema Euroopa õigusloome ja õiguse kohaldamise abil;

16.  kordab petitsioonikomisjonikomisjoni 2013. aasta tegevust käsitlevas raportis(1) tehtud üleskutset parandada struktuurset dialoogi liikmesriikidega, nt korraldades korrapäraseid kohtumisi riiklike petitsioonikomisjonide või muude pädevate asutuste esindajatega; kutsub liikmesriike üles registreerima teabekogumiskülastuste aruannetes ja dialoogide käigus esitatud soovitusi;

17.  väljendab heameelt, et 2015. aastal on 191 kodanikku esitanud oma petitsioonid otse petitsioonikomisjonile; tuletab meelde ja toetab videokonverentside või muude vahendite kasutamist, mis võimaldaks petitsiooni esitajatel petitsioonikomisjoni töös aktiivselt osaleda, kui nad ei saa füüsiliselt kohal viibida;

18.  võtab teadmiseks Euroopa Komisjoni piirava ja kitsa tõlgenduse põhiõiguste harta artikli 51 lõike 1 kohta, milles märgitakse muu hulgas, et harta on suunatud liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral; märgib, et harta artikli 51 lõikes 2 sätestatakse, et harta ei laienda liidu õiguse reguleerimisala kaugemale senisest pädevusest; nõuab tungivalt harta kohaldamisala laiemat tõlgendamist ja lõpuks harta ja aluslepingute tulevase läbivaatamise korral selle artikli asjakohasuse ümberhindamist; rõhutab, et miski ei takista liikmesriike harta sätteid täielikult kohaldamast oma riigi õigusaktides, et tagada nende kodanike põhiõiguste kaitse liidu õigusest suuremas ulatuses, ning tuletab meelde, et neile kehtivad ka muud rahvusvahelised kohustused;

19.  peab kahetsusväärseks, et petitsiooni esitajad ei ole endiselt piisavalt teadlikud sellest, mille alusel võib petitsiooni tunnistada vastuvõetamatuks;

20.  peab kahetsusväärseks Euroopa Komisjoni ranget ja piiravat tõlgendust põhiõiguste harta artikli 51 osas, mille kohaselt on harta sätted subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes ette nähtud liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral; tuletab meelde, et harta artikli 51 olemasolu tõttu ei piirdu kodanike ootused sageli sellega, mida harta rangelt õiguslikud sätted võimaldavad, ning selle range ja piiratud tõlgendamise tõttu jäävad ootused sageli täitmata; palub Euroopa Komisjonil leida uus lähenemisviis, mis vastaks paremini neile ootustele;

21.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta ei kaitse endiselt Poola ja Ühendkuningriigi kodanikke;

22.  rõhutab, et kaks parlamendiliiget nimetati 2015. aasta jaanuaris petitsioonikomisjoni esindajateks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni alusel loodud struktuurides ja nad osalesid Euroopa Liidu ja ÜRO komitee puuetega inimeste õigusi käsitleva esialgse aruande analüüsimises 27.–28. augustil 2015 Šveitsis Genfis; rõhutab petitsioonikomisjonis tehtud jätkuvat olulist tööd ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise raames; võtab teadmiseks, et 2015. aasta oli väga märkimisväärne aasta, kuna esmakordselt kontrollis üks ÜRO organ inimõiguste valdkonnas võetud kohustuste täitmist ELis; tunneb heameelt asjaolu üle, et ühel ÜRO komiteel oli võimalus kuulata ära kõik üksikasjad petitsioonikomisjoni kaitsefunktsiooni kohta; toonitab, et Euroopa Komisjon on alustanud ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee lõppjärelduste ülevõtmist petitsioonide menetlemise protsessi(2); tunneb heameelt, et petitsioonikomisjoni poolt 15. oktoobril 2015 korraldatud avalikul kuulamisel „Puuetega inimeste õiguste kaitse lähtuvalt esitatud petitsioonidest“ saavutati kõrge juurdepääsetavuse tase; juhib tähelepanu poliitikaosakonna C tellitud uuringu (petitsioonikomisjoni kaitsefunktsiooni kohta ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kontekstis) järelduste tähtsusele; peab oluliseks, et petitsioonikomisjon jätkaks ürituste korraldamist, milles keskendutakse puuete teemaga seotud petitsioonidele; nõuab, et tugevdataks petitsioonikomisjoni ja selle sekretariaadi suutlikkust, et komisjonil oleks võimalik oma kaitsefunktsiooni asjakohaselt täita; nõuab ühe ametniku määramist puudega seotud probleemide menetlemise eest vastutavaks; võtab teadmiseks petitsioonikomisjonis 2015. aastal puuetega seoses võetud märkimisväärsed järelmeetmed konkreetsematel teemadel, nt Marrakechi lepingu ratifitseerimine, diskrimineerimise vastase direktiivi ummikseisu lõpetamine, puudega inimeste haridus-, teadus- või kultuurielu edendamiseks kavandatud teatavate toodete tollimaksust vabastamine või omaste hooldajad;

23.  nõuab tungivalt Marrakechi lepingu kiiret ratifitseerimist ELi tasandil, et lihtsustada pimedate, nägemispuudega või muul põhjusel trükikirja lugeda mitte saavate inimeste juurdepääsu avaldatud teostele, hoolimata Euroopa Liidu Kohtus arutatavast pädevuskonfliktist; tuletab meelde, et puuetega inimeste õiguste komitee juhtis oma 2015. aasta septembri lõppmärkustes tähelepanu mõnele puudujäägile, mille osas EL konventsiooni täielikult ei täida; märgib, et EL peab kiiresti vastu võtma muudetud Euroopa juurdepääsetavuse akti ning kehtestama tõhusad ja juurdepääsetavad jõustamis- ja kaebuste esitamise mehhanismid; märgib nõuet lahutada Euroopa Komisjoni rollid, eemaldades ta sõltumatu järelevalve raamistikust, et tagada raamistiku piisavate ressursside olemasolu oma ülesannete täitmiseks;

24.  rõhutab kodanike esitatud petitsioonides käsitletavate teemavaldkondade mitmekesisust, nt põhiõigused, laste heaolu, puuetega inimeste õigused, vähemustesse kuuluvate inimeste õigused, lapse õigused, siseturg, keskkonnaõigus, töösuhted, rändepoliitika, kaubanduskokkulepped, rahvatervise küsimused, transport, loomade õigused ja diskrimineerimine;

25.  rõhutab teabekogumiskülastuste kontekstis, mida petitsioonikomisjon võib petitsioone käsitledes korraldada, et lapse õigustega seotud petitsioonid on eriti tundlikud, kuna nende puhul on vaja petitsiooni esitaja murele kiiresti ja asjakohaselt vastata, tagades laste parimad huvid;

26.  usub, et avalike kuulamiste korraldamine on kasulik vahend, mis aitab põhjalikumalt uurida kodanike tõstatatud probleeme ELi tegevusvaldkondades, samuti ELi toimimise üldiseid aspekte ning selle olulisi puudusi; juhib tähelepanu avalikele aruteludele, mis toimusid 26. veebruaril 2015 koos põhiseaduskomisjoniga Euroopa kodanikualgatuse teemal, 23. juunil 2015 petitsiooniõiguse teemal, 15. oktoobril 2015 teemal „Puuetega inimeste õiguste kaitse lähtuvalt esitatud petitsioonidest“, 11. mail 2015 koos veel kolme komisjoniga Euroopa kodanikualgatuse „Lõpp loomkatsetele“ teemal, ning kasulikule seminarile piiriülese lapsendamise teemal, mis toimus 1. detsembril 2015 koos õiguskomisjoniga;

27.  arvestades, et Euroopa kodanikualgatus on kodanike uus poliitiline õigus ja ühtlasi Euroopa Liidu osalusdemokraatias kasutatav asjakohane tegevuskava koostamise vahend, mis võimaldab kodanikke neid mõjutavatesse projektidesse ja protsessidesse otseselt ja aktiivselt kaasata ja mille potentsiaali tuleb kindlasti maksimaalselt ära kasutada ja arvestatavalt suurendada, et saavutada võimalikult häid tulemusi ja ergutada võimalikult paljusid liidu kodanikke Euroopa integreerimise protsessi edasises kujundamises kaasa lööma; usub ka, et põhiõiguste kaitse, demokraatliku õiguspärasuse tugevdamine ja institutsioonide läbipaistvuse suurendamine peaksid kuuluma ELi esmaste eesmärkide hulka; tuletab Euroopa Komisjonile meelde vajadust järgida soovitusi, mis on esitatud Euroopa Parlamendi 28. oktoobri 2015. aasta resolutsioonis kodanikualgatuse kohta(3), et tagada Euroopa kodanikualgatuse esitamise õiguse tegelik kasutamine; kinnitab veel kord lubadust osaleda proaktiivselt edukaid Euroopa kodanikualgatusi käsitlevate avalike kuulamiste korraldamises; kohustub pidama selle kaasava protsessi tõhusust institutsioonide tasandil esmatähtsaks ning tagama asjakohased seadusandlikud järelmeetmed;

28.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Komisjoni hinnangul on liiga vara vaadata läbi 1. aprilli 2012. aasta määrus (EL) nr 211/2011, mis jõustus kolme aasta eest; peab vajalikuks selle rakendamist põhjalikult hinnata, et kõrvaldada kõik avastatud puudused ning pakkuda välja toimivad lahendused selle koheseks läbivaatamiseks, tagades, et Euroopa kodanikualgatusega seotud menetlus ja tingimused oleksid tõeliselt selged, lihtsad, kergesti kohaldatavad ja proportsionaalsed; väljendab heameelt Euroopa Komisjoni 31. märtsi 2015. aasta aruande üle Euroopa kodanikualgatuse kohta ja Euroopa Ombudsmani otsuse OI/9/2013/TN üle ning palub komisjonil selle vahendi läbivaatamisel tagada, et Euroopa kodanikualgatus annaks liitu tegeliku panuse kooskõlas liidu väärtuste ja põhiõigustega ning et võetaks kõik vajalikud õigusmeetmed vajalike järelmeetmete jaoks, kui Euroopa kodanikualgatus on tunnistatud edukalt lõpule viiduks; kutsub mitmeid ilmnenud puudusi silmas pidades komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti ettepaneku vaadata läbi määrus (EL) nr 211/2011;

29.  juhib tähelepanu oma 8. oktoobri 2015. aasta resolutsioonile hüpoteeki käsitlevate õigusaktide ja riskantsete finantsinstrumentide kohta Hispaanias(4) (laekunud petitsioonide põhjal), milles Euroopa Parlament esitas rea soovitusi hüpoteegiõigust käsitlevate ELi õigusaktide nõuetekohase kohaldamise ja pangandustavade kuritarvitamise vastu võitlemise kohta; palub komisjonil jälgida kõigis liikmesriikides tähelepanelikult hüpoteeklaenude direktiivi 2014/17/EL ja direktiivi 93/13/EMÜ (ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes) kohaldamist ning jagada parimaid tavasid, et paremini kaitsta rahalistes raskustes kodanikke;

30.  peab murettekitavaks, et petitsioonide käsitlemisel on ilmnenud, et teatavates liikmesriikides on probleeme asjakohase õiguskaitse kättesaadavusega; peab seda väga oluliseks probleemiks, millega tuleb viivitamata tegeleda, et tagada liidu nõuetekohane demokraatlik toimimine ja põhiõiguste kasutamine tema kodanike ja elanike poolt; on seisukohal, et liit peaks näitama eeskuju, võttes kasutusele Århusi konventsiooni samba, mis käsitleb kohtu poole pöördumist keskkonnaasjus;

31.  juhib tähelepanu oma 21. jaanuari 2016. aasta resolutsioonile petitsioonikomisjoni 2014. aasta tegevuse kohta ning oma 25. veebruari 2016. aasta resolutsioonile Euroopa Ombudsmani 2014. aasta tegevust käsitleva aastaaruande kohta;

32.  tunneb heameelt teabekogumiskülastuste töötaseme normaliseerumise üle ja loodab, et selle petitsioonikomisjoni erilise eelisõiguse kogu potentsiaal kasutatakse järgmistel aastatel kuni õigusloomeperioodi lõpuni täielikult ära; rõhutab, et pärast iga külastust on vaja koostada töödokumendid, sealhulgas konkreetsed soovitused, ning nõuab tungivalt nende nõuetekohast arvesse võtmist eri ametiasutuste poolt; on seisukohal, et nende soovituste järgimist tuleks korrapäraselt hinnata;

33.  toonitab petitsioonikomisjoni 2015. aastal tehtud tööd eesmärgiga anda petitsioonide esitajate käsutusse veebiportaal, mille kaudu neil on võimalik petitsioone registreerida ja esitada, laadida üles saatedokumente ning toetada juba vastuvõetavaks tunnistatud petitsioone; toonitab, et seda portaali ajakohastatakse ning 2013., 2014. ja 2015. aastal registreeritud petitsioonid on sinna üles laetud; väljendab heameelt, et otsingu, petitsioonide toetamise ning petitsiooni esitaja nime salastatusega seotud funktsioone on uuendatud ja parandatud;

34.  tuletab meelde, et on vaja meetmeid, et viia lõpule petitsioonide veebiportaali projekti viimased etapid, et petitsiooni esitaja saaks reaalajas teavet oma petitsiooni staatuse kohta ning oleks automaatselt teavitatud petitsiooni staatuses toimunud muudatustest, näiteks vastuvõetavaks tunnistamisest, Euroopa Komisjoni vastuse saabumisest või tema petitsiooni lisamisest petitsioonikomisjoni koosoleku ajakavasse koos veebiülekande lingiga, ning saaks võtta otse ühendust petitsioonikomisjoni ametnikega, et saada selget ja otsest teavet; rõhutab, et veebiportaal on ELi kodanike jaoks väga oluline teabeallikas ning seetõttu tuleks anda teavet petitsiooni elutsükli kohta;

35.  juhib tähelepanu määruse 910/2014/EL (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) vastuvõtmisele; nõuab tungivalt, et petitsioonikomisjon ja kõik Euroopa Liidu institutsioonid peaksid vastu võtma kõigi 28 liikmesriigi e-allkirjaga varustatud dokumente;

36.  toonitab tähtsat rolli, mida etendab liikmesriikide vaheline probleemide lahendamise võrgustik SOLVIT, mis tuleks kogu selle potentsiaali kasutades täielikult välja arendada nimetatud riikide ning riikide valitsusasutustest sõltuvate riiklike SOLVITi keskuste koostöös, ning palub eraldada SOLVITile rohkem vahendeid ning süstemaatilisemalt analüüsida SOLVITi kaudu välja selgitatud probleeme, kuna see võrgustik aitab anda õige pildi ühtse turu tõrgetest;

37.  palub Ühendkuningriigil võtta teadmiseks soovitused, mis esitati Londonisse 5. ja 6. novembril 2015 tehtud teabekogumiskülastuse kohta koostatud aruandes ja mille petitsioonikomisjon kiitis heaks 19. aprillil 2016;

38.  rõhutab Euroopa Ombudsmaniga tehtava koostöö ning Euroopa Parlamendi Euroopa Ombudsmani võrgustikus osalemise tähtsust; kiidab heaks Euroopa Ombudsmani ja petitsioonikomisjoni vahel institutsioonilises raamistikus hoitavad head suhted; avaldab tunnustust Euroopa Ombudsmani tööle ELi hea haldustava parandamisel ning tundis erilist heameelt tema regulaarse panuse üle petitsioonikomisjoni töösse kogu aasta jooksul;

39.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, komisjonile, Euroopa ombudsmanile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, nende petitsioonikomisjonidele ja ombudsmanidele või samalaadsetele pädevatele organitele.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0204.

(2)

ÜRO komitee poolt vastu võetud 14. istungil (17. august – 4. september 2015), vt http://tbinternet.ohchr.org/_layouts/treatybodyexternal/Download.aspx?symbolno=CRPD%2fC%2fEU%2fCO%2f1&Lang=en

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0382.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0347.


SELETUSKIRI

2015. aasta aruande eesmärk on anda ülevaade petitsioonikomisjoni tööst, kuna selle tegevuskava ei ühti Euroopa Komisjoni õigusloomekavaga, vaid selle määravad kodanikud, kes kasutavad oma õigust esitada Euroopa Parlamendile petitsioone, et väljendada muret seoses erinevate ELi poliitikavaldkondade ja õigusaktidega.

Aastaaruande eesmärk on anda täpne ja täielik ülevaade petitsioonikomisjoni tööst. Aruandes esitatakse statistika komisjonile saadetud, komisjonis käsitletud või lõpetatud petitsioonide arvu kohta, riikide kohta, mida petitsioonid puudutavad, ning käsitletud teemade kohta. Statistilised andmed on oluline kvantitatiivne vahend petitsioonikomisjoni töö hindamiseks. Aruanne puudutab ka muid aspekte, nagu suhted teiste ELi institutsioonide ning riiklike ja piirkondlike asutustega.

Õigus esitada petitsioone Euroopa Parlamendile: Euroopa kodakondsuse üks alustala

2015. aasta statistika näitab, et enamik kodanikest pöördub parlamendi poole selleks, et taotleda abi keskkonna-, õigus-, siseturu ja põhiõiguste küsimustes.

Osa petitsioonide esitajaid soovib, et võetaks kuulda nende ettepanekuid ja soovitusi seoses Euroopa poliitikameetmete väljatöötamisega, ning teised pöörduvad Euroopa Parlamendi poole selleks, et esitada kaebus riiklike asutuste ja kohtute otsuste kohta. Mõni kaebab puuduste üle Euroopa õigusaktide kohaldamisel kas õigusakti puuduliku ülevõtmise või ühenduse õigusnormide kohaldamata jätmise tõttu.

Statistika järgi sai Euroopa Parlament 2015. aastal 1431 petitsiooni, mida on 47 % vähem kui 2014. aastal saadud 2714 petitsiooni. Võib öelda, et eelmistel aastatel (2013 ja 2014) oli petitsioonide laekumine haripunktis. 2015. aastal toimunud petitsioonide arvu järsk vähenemine (peaaegu poole võrra) näitab suundumuse muutumist pärast petitsioonide arvu püsivat suurenemist Euroopa Parlamendi eelmisel ametiajal.

2015. aastal saadud petitsioonide statistiline analüüs võrreldes 2014. aastal saadud petitsioonidega

Petitsioonide käsitlemine

Petitsioonide käsitlemine

Petitsioonide arv

%

Petitsioonide arv

%

 

2014

2015

Vastuvõetav ja käsitlemisel

790

29,1

519

36,3

Vastuvõetav ja lõpetatud

817

30,1

424

29,6

Vastuvõetamatu

1070

39,4

483

33,8

Ootab otsust

37

1,4

5

0,3

Registreeritud petitsioone kokku

2714

100

1431

100,0

Petitsioonide käsitlemine

Petitsioonide arv

%

Petitsioonide arv

%

 

2014

 

2015

 

Vastuvõetav ja käsitlemisel

790

100

519

100

Vastuvõetav ja edastatud teistele asutustele arvamuse saamiseks

77

9,7

42

8

Vastuvõetav ja edastatud teistele asutustele teavitamiseks

380

48,1

359

69,2

Vastuvõetav ja edastatud Euroopa Komisjonile arvamuse saamiseks

688

87,0

464

89,4

2015

 

2014

Käsitlemine

Petitsioonide arv

Protsent

 

Käsitlemine

Petitsioonide arv

Protsent

Vastuvõetav

943

65,9

 

Vastuvõetav

1630

60,0

Vastuvõetamatu

483

33,8

 

Vastuvõetamatu

1083

39,9

Ootab otsust

5

0,3

 

Ootab otsust

2

0,1

Kokku

1431

100

 

Kokku

2715

100

2015. aastal tunnistati vastuvõetavaks 943 petitsiooni (65,9 % esitatud 1431 petitsioonist) ning vastuvõetamatuks 483 petitsiooni (33,8 %).

63,4 % 2015. aastal saadud petitsioonidest (907 petitsiooni) käsitleti kiirmenetluse raames, sest need kas tunnistati vastuvõetamatuks (33,8 %) või tunnistati küll vastuvõetavaks, kuid nende käsitlemine lõpetati kohe pärast seda, kui petitsiooni esitajale oli edastatud teave või kui petitsioon oli edasi saadetud mõnele teisele parlamendikomisjonile, kelle tegevusvaldkonda petitsioon puudutas (29,6 %). Petitsioonikomisjonil õnnestus 2015. aastal kaotada viivitused petitsioonide käsitlemisel, mis aitab oluliselt parandada petitsioonikomisjoni ja petitsiooni esitajate suhete kvaliteeti, võttes arvesse petitsioonide kiiremat käsitlemisaega.

Tuleb märkida, et vastuvõetamatuks tunnistatud petitsioonide osakaal on 2015. aastal 2014. aastaga võrreldes vähenenud (6,1 %) ning vastuvõetavaks tunnistatud petitsioonide osakaal kasvanud (5,9 %). Vastuvõetavaks tunnistatud ja käsitlemise varases etapis suletud petitsioonide osakaal püsib jätkuvalt 30 % juures.

Mis puudutab petitsioonide põhjal võetud meetmeid ja petitsioonikomisjoni liikmete poolt vastu võetud otsuseid, siis on 2014. ja 2015. aasta vahel selgeid erinevusi. Otsust saata petitsioon teistele asutustele teavitamiseks tehti 21 % rohkem ning otsust saata petitsioon teistele asutustele (peale Euroopa Komisjoni) arvamuse saamiseks tehti umbes 8 %-l juhtudest. Euroopa Komisjon on jätkuvalt petitsioonikomisjoni suurim koostööpartner nende petitsioonide käsitlemisel, mille käsitlemist ei lõpetata menetluse varases etapis, ning talle saadetakse ligi 90 % petitsioonidest teavitamiseks ja arvamuse saamiseks (519st petitsioonist 464).

Petitsioonide arv riigiti

Võrreldes eelmise aastaga võib 2015. aastal märgata mõningaid muutuseid saadetud petitsioonide päritoluriikides. Esikohal on endiselt Hispaania, millele järgnevad Itaalia, Saksamaa, Rumeenia ja Poola (2014. aastal oli viiendal kohal Ühendkuningriik). Siiski tasub märkida Itaaliast saadetud petitsioonide osakaalu olulist suurenemist (7,9 %-lt 12,3 %-le).

Kõige vähem petitsioone saadeti jälle Leedust, Eestist ja Lätist.

2015

 

2014

Riik

Petitsioonide arv

%

 

Riik

Petitsioonide arv

%

Euroopa Liit

491

29,7

 

Euroopa Liit

908

28,9

Hispaania

213

12,9

 

Hispaania

449

14,3

Itaalia

203

12,3

 

Saksamaa

271

8,6

Saksamaa

153

9,3

 

Itaalia

248

7,9

Rumeenia

104

6,3

 

Rumeenia

199

6,3

Poola

57

3,5

 

Ühendkuningriik

109

3,5

Muud

431

26,0

 

Muud

1071

34,0

Petitsioonide arv riigiti 2015. aastal

 

Petitsioonide peamised valdkonnad

Nagu juba mainitud, oli petitsiooni esitajate peamine murevaldkond 2015. aastal keskkond, millele järgnesid õigusküsimused, siseturu toimimine, põhiõigused ning transport.

2015

 

2014

Valdkond

Petitsioonide arv

Protsent

 

Valdkond

Petitsioonide arv

Protsent

Keskkond

174

9,2

 

Õigusküsimused

300

8,3

Õigusküsimused

142

7,5

 

Keskkond

284

7,8

Siseturg

139

7,3

 

Siseturg

266

7,3

Põhiõigused

84

4,4

 

Põhiõigused

208

5,7

Transport

84

4,4

 

Tervis

173

4,8

Tervis

78

4,1

 

Sotsiaalküsimused

158

4,4

Tööhõive

74

3,9

 

Transport

117

3,2

Sotsiaalküsimused

60

3,2

 

Haridus ja kultuur

113

3,1

Haridus ja kultuur

57

3,0

 

Tööhõive

108

3,0

Vara ja vara tagastamine

32

1,7

 

Vara ja vara tagastamine

55

1,5

Muud

974

51,3

 

Muud

1,844

50,9

Petitsioonide keel

Väikeseid muutusi võib täheldada ka petitsioonide keele pingereas: 2015. aastal, nagu ka 2014. aastal, kasutasid petitsiooni esitajad kõige rohkem saksa ja inglise keelt, mille osakaal püsis stabiilsena. Kolmandal ja neljandal kohal olid vastavalt itaalia ja hispaania keel (2015. aastal kasvas itaalia keele osakaal 16,8 %-lt 18,2 %-ni). Nendes neljas keeles (saksa, inglise, itaalia ja hispaania) oli esitatud kolm neljandikku saadud petitsioonidest (74,5 %).

Eesti ja läti keel on kahel viimasel kohal (üks petitsioon kummaski keeles).

2015

 

2014

Keel

Petitsioonide arv

Protsent

 

Keel

Petitsioonide arv

Protsent

saksa

306

21,4

 

saksa

607

22,4

inglise

269

18,8

 

inglise

496

18,3

itaalia

260

18,2

 

hispaania

456

16,8

hispaania

230

16,1

 

itaalia

400

14,7

prantsuse

71

5,0

 

prantsuse

151

5,6

rumeenia

71

5,0

 

rumeenia

135

5,0

poola

66

4,6

 

poola

105

3,9

Muud

158

11,0

 

kreeka

92

3,4

 

 

 

 

Muud

273

10

Petitsioonide arv keelte kaupa 2014. aastal

 

Petitsiooni esitajate kodakondsus

Kodakondsuse järgi olid 2015. aastal sarnaselt 2014. aastale kõige aktiivsemad petitsioonide esitajad Saksamaa kodanikud, kellele järgnesid Itaalia ja Hispaania kodanikud. Neile järgnesid omakorda Rumeenia, Poola ja Ühendkuningriigi kodanikud. Viimastel kohtadel olid Malta ja Luksemburgi kodanikud, kes esitasid 2015. aastal kokku kõigest viis petitsiooni.

2015

 

2014

Petitsiooni peamise esitaja kodakondsus

Petitsioonide arv

Protsent

 

Petitsiooni peamise esitaja kodakondsus

Petitsioonide arv

Protsent

Saksamaa

295

20,54

 

Saksamaa

551

20,2

Itaalia

275

19,15

 

Hispaania

468

17,1

Hispaania

225

15,67

 

Itaalia

425

15,6

Rumeenia

103

7,17

 

Rumeenia

196

7,2

Poola

91

6,34

 

Ühendkuningriik

143

5,2

Ühendkuningriik

74

5,15

 

Prantsusmaa

129

4,7

Prantsusmaa

63

4,39

 

Poola

123

4,5

Kreeka

40

2,80

 

Kreeka

113

4,1

Muud

270

18,79

 

Muud

574

21,9

Petitsioonide arv 2015. aastal esitaja kodakondsuse kaupa

 

Petitsiooni esitamise vorm

Seoses petitsiooni esitamise vormiga on ümber pöördunud kuni 2014. aastani püsinud suundumus saata üha enam petitsioone e-postiga internetis olevat vormi kasutades (2014. aastal 80 % ja 2015. aastal 69,3 %) ning traditsiooniliste kirjade osakaal on kasvanud 10 % võrra (2014. aastal 20 % ja 2015. aastal 30,7 %). Kuidas seletada sellist suundumuse muutust just nüüd, kui veebiportaal peaks hõlbustama elektrooniliste dokumentide saatmist koos petitsiooniga? Võimalik, et petitsioone esitavad kodanikud ei tunne väga hästi internetti ja selle võimalusi, mistõttu on tähtis säilitada traditsioonilise kirja saatmise võimalus selle digitaalse ja võib-olla põlvkondliku lõhe leevendamiseks. Võib-olla tuleks veebiportaal teha lihtsamaks ja kasutajasõbralikumaks.

2015

 

2014

Petitsiooni esitamise vorm

Petitsioonide arv

%

 

Petitsiooni esitamise vorm

Petitsioonide arv

%

E-post

992

69,3

 

E-post

2174

80

Kiri

439

30,7

 

Kiri

540

20

Petitsioonide esitamise vorm 2015. aastal

 

Petitsioonide staatus

Petitsioonide staatuse puhul tuleb märkida, et suure osa (ligikaudu 80 %) petitsioonide käsitlemine lõpetati vastuvõetavuse hindamisele ja käsitlemisele järgnenud aastal. Võib öelda, et vaid väike arv petitsioone on käsitlemisel rohkem kui neli aastat. Petitsioonid, mille käsitlemist ei ole lõpetatud, puudutavad enamasti Euroopa Liidu Kohtu rikkumismenetlusi või teemasid, millega parlamendiliikmed soovivad põhjalikumalt tutvuda.

Petitsioonide staatus

Aasta

Käsitlemine pooleli

Käsitlemine lõpetatud

2015

519

36,3%

912

63,7%

2014

385

14,2%

2330

85,8 %

2013

434

15,0%

2457

85,0%

2012

190

9,6%

1796

90,4%

2011

94

6,6%

1320

93,4%

2010

60

3,6%

1596

96,4%

2009

25

1,3%

1899

98,7 %

2008

34

1,8%

1852

98,2%

2007

32

2,1 %

1474

97,9%

2006

10

1,0%

1011

99,0%

2005

3

0,3%

1013

99,7%

2004

5

0,5 %

997

99,5%

2003

0

0%

1315

100%

2001

0

0%

1132

100%

2000

0

0 %

908

100%

Petitsioonide statistiliste andmete analüüsist selgub, et vastuvõetamatuks tunnistatakse petitsioonid enamasti seetõttu, et petitsioonide esitajad ajavad endiselt segi liikmesriikide ja Euroopa Liidu pädevused, samuti ELi institutsioonide ja Euroopa Nõukogu või Euroopa Inimõiguste Kohtu pädevused. See näitab, et tuleb rohkem tööd teha kodanike teavitamiseks sellest, mida tähendab petitsiooniõigus ja mida võib parlamendile petitsiooni esitamisega saavutada.

Uus veebiportaal, mis alustas tööd 2014. aasta novembris, võimaldab petitsiooni esitajatel nüüd koostada petitsiooni ja lisada sellele asjassepuutuvad dokumendid või toetada juba esitatud ja vastuvõetavaks tunnistatud petitsioone ja nendega ühineda, ilma et oleks vaja esitada uut petitsiooni.

Samuti leiavad petitsioonide esitajad teavet petitsioonikomisjoni tööde ning kiiremate lahendusvõimaluste kohta, kasutades teisi võrgustikke, mis on neile Euroopa Liidu või riiklikul tasandil kättesaadavad (SOLVIT, EU Pilot, Euroopa tarbijakeskuste võrgustik, Euroopa Ombudsman, riiklikud ombudsmanid või riiklike parlamentide petitsioonikomisjonid). See selgitab mingil määral, miks petitsioonide arv on 2015. aastal märkimisväärselt vähenenud – petitsiooni esitajad on suunatud muude lähemal asuvate organite poole, millel on suurem võimalus nende probleeme lahendada.

Komisjon on parlamendiga nõus, et SOLVITit tuleks edasi arendada ning on tähtis, et SOLVIT oleks kättesaadav igale isikule, kes seda vajab, ning et SOLVITil peavad olema nende jaoks vajalikud vahendid. Seda saab siiski teha ainult koostöös liikmesriikidega, sest SOLVITi riiklikud keskused on osa riiklikust administratsioonist. Komisjon teeb liikmesriikidega koostööd, et arendada välja SOLVITi täielik potentsiaal ning analüüsida süsteemsemalt tuvastatud probleeme.

Komisjon usub, et kui taotleja on andnud nõusoleku ja asjaomased liikmesriigid selle heaks kiitnud (kuna SOLVIT on liikmesriikidevaheline probleemide lahendamise võrgustik), võiksid SOLVITi andmed olla petitsioonikomisjonile kättesaadavad nende juhtumite puhul, mis on petitsioonikomisjonis käsitlemisel olevate petitsioonide teemaks. Kuid juhul, kui selline avaldamine võiks kahjustada uurimise, juurdluse või auditi eesmärki, ei saa seda teavet avaldada enne, kui sellist kaitset pole enam vaja, v.a juhul, kui teabe avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve.

Uus veebisait avati 2014. aastal aadressil https://petiport.secure.europarl.europa.eu/petitions/et/main. Lisaks on kõrvaldatud mõned kõige olulisemad puudused täiustustega, mis puudutavad otsingufunktsioone, olemasoleva petitsiooniga ühinemist ja petitsiooni esitaja konfidentsiaalsust. Sinna on lisatud ka 2013., 2014. ja 2015. aastal saadud petitsioonid ning praegu lisatakse 2016. aastal saadud petitsioone, mis teeb petitsioonikomisjoni töö läbipaistvamaks.

Suhted Euroopa Komisjoniga

Euroopa Komisjon on petitsioonide menetlemisel endiselt petitsioonikomisjoni loomulik partner, kuna Euroopa Komisjon vastutab Euroopa õigusaktide täitmise järelevalve eest. Euroopa Komisjon suhtub petitsiooniprotsessi tõsiselt ja vastab parlamendi poolt saadetavatele petitsioonidele võimalikult kiiresti. Komisjoni vastab petitsioonikomisjoni taotlustele, mis kuuluvad tema pädevusvaldkonda. Kirjalikud vastused vaadatakse üle ja Euroopa Komisjoni esindajad selgitavad neid põhjalikult petitsioonikomisjoni suulistel aruteludel.

Eelmises, 2014. aasta aruandes paluti komisjonil teavitada petitsioonikomisjoni petitsioonidega otseselt seotud rikkumismenetluste edenemisest. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vaheliste suhete raamkokkuleppe kohaselt teavitab komisjon Euroopa Parlamenti siiski üksikjuhtumitest.

Komisjon tõlgendab määruse 1049/2001 erandeid kitsalt, järgides nii Euroopa Kohtu praktikat kui ka Århusi määrust (määrus 1367/2006). Kõnealuse määruse artikli 6 lõikes 1 nähakse ette, et teabe avaldamine tuleb tagada, kui taotletud teave on seotud heidetega keskkonda. Euroopa Kohus kinnitas komisjoni praegust poliitikat mitte avaldada pooleliolevate uurimistega seotud dokumente, eelkõige neid, mis on seotud ELi õiguse võimaliku rikkumisega ja kui need puudutavad keskkonnateavet või teavet, mis on seotud heidetega keskkonda (kohtuasjad LPN C-514/11P ja ClientEarth C-612/13P).

Üks komisjoni ja petitsioonikomisjoni vahel vaidlust tekitanud küsimus on viis, kuidas Euroopa Komisjon tõlgendab põhiõiguste hartat ja eriti selle artiklit 51, milles märgitakse muu hulgas, et harta on suunatud liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral.

Euroopa Komisjon tõlgendab seda sätet kooskõlas Euroopa Kohtu kohtupraktikaga. Komisjoni arvates ei tähenda see, et kodanikud jääksid kaitseta, kui nad leiavad, et nende põhiõigusi on rikutud juhtumite korral, mille puhul ELi õigust ei kohaldata. Sellistel juhtudel on liikmesriikide ülesanne tagada põhiõiguste tõhus järgimine ja kaitse vastavalt oma siseriiklikule õigusele ja oma rahvusvahelistele inimõiguste alastele kohustustele. Sellistel juhtudel tuleb lahendus leida riigi tasandil riiklike pädevate asutuste kaudu, näiteks vahendaja kaudu või kohtumenetluste teel, ja kui kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid on ära kasutatud, võidakse esitada kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtusse Strasbourgis. Tuleb märkida, et Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans lubas uurida petitsioonidega seotud raskusi ja piiranguid seoses põhiõiguste harta artikliga 51.

Suhted nõukoguga

Petitsioonikomisjon tervitab nõukogu osalemist petitsioonikomisjoni koosolekutel, kuid peab kahetsusväärseks, et see osalemine ei väljendu aktiivsemas koostöös, mis võimaldaks lahendada petitsioone, mille puhul koostöö liikmesriikidega on otsustava tähtsusega. Samal ajal tuleks siiski ära märkida teatavate liikmesriikide järjepidevat osalemist petitsioonikomisjoni koosolekutel.

Suhted Euroopa Ombudsmaniga – ombudsmani ettekanded petitsioonikomisjoni ees

Petitsioonikomisjonil on Euroopa Ombudsmani Emily O’Reillyga head institutsioonidevahelised suhted ning ombudsman on petitsioonikomisjonis mitmel korral esinenud. Ombudsman esitas oma aastaaruande Euroopa Parlamendi presidendile 26. mail 2015 ja tutvustas seda petitsioonikomisjonile 23. juunil 2015.

Euroopa ombudsman on rohkem kasutanud õigust alustada omal algatusel strateegilisi uurimisi ja võtnud vastu uue strateegia järgmiseks viieks aastaks, milles võetakse kasutusele strateegilisem lähenemisviis süsteemsete probleemide lahendamiseks ja hea juhtimistava edendamiseks.

Euroopa ombudsman tõi välja peamised oma tegevuse käigus käsitletud teemad (liidu institutsioonide läbipaistvus, lobitöö ja kliiniliste katsete läbipaistvus, põhiõigused, eetilised küsimused, kodanikuosalus liidu otsuste tegemises, liidu rahastatud projektid ja programmid ning liidu konkurentsipoliitika).

Petitsioonikomisjon osales Euroopa ombudsmanide võrgustiku kümnendal riiklike ombudsmanide seminaril, mis toimus 26.–28. aprillil 2015 Varssavis, Poolas, ja mille korraldasid ühiselt Poola ombudsman professor Irena Lipowicz ja Euroopa ombudsman Emily O’Reilly. Seminari teema oli „Ombudsmanid diskrimineerimise vastu”.

Koostöö Euroopa Parlamendi õigusteenistusega

Õigusteenistus esindab Euroopa Parlamenti mis tahes kohtus, pakub kõigile Euroopa Parlamendi organitele õigusnõustamist ja osaleb regulaarselt petitsioonikomisjoni aruteludel, kui komisjoni esimees palub tema arvamust. 2015. aastal paluti õigusteenistuse arvamust kõigi parlamendiliikmete juurdepääsu kohta e-petitsioonide andmebaasile.

2015. aastal tehtud teabekogumiskülastused ning teiste institutsioonide külastused

Ÿ  Petitsioonikomisjon võttis 5. mail 2015 vastu Saksamaa Liidupäeva (Bundestag) petitsioonikomisjoni delegatsiooni ning esimees Kersten Steinke osavõtul arutati mitmeid Saksamaa kodanike esitatud petitsioone, milles käsitleti maksustamist, kaupade ja isikute vaba liikumist, põllumajandust ja tervishoidu puudutavaid teemasid.

Ÿ  5. ja 6. novembril toimus teabekogumiskülastus Londonisse seoses lastekaitset puudutavate küsimustega Ühendkuningriigis ja eelkõige vanemliku nõusolekuta adopteerimise küsimuses. Mõnedes laekunud petitsioonides väideti, et pädevad asutused on võtnud diskrimineerivaid meetmeid, mis kahjustavad vanemaid, kes ei ole Ühendkuningriigi kodanikud. Delegatsiooni liikmetel oli Ühendkuningriigi pädevate eri asutuste esindajatega kohtudes võimalus nimetatud olukorda paremini mõista. Delegatsiooni liikmed koostasid sellel teemal aruande ja soovitused, mille üle hääletati petitsioonikomisjonis 2016. aastal.

Avalikud kuulamised ja Euroopa kodanikualgatusi käsitlevad kuulamised

Ÿ  Petitsioonikomisjon korraldas koos põhiseaduskomisjoniga 26. veebruaril 2015 kuulamise Euroopa kodanikualgatuse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse 211/2011 kohaldamise teemal.

Ÿ  Petitsioonikomisjon korraldas koos põllumajandus-, keskkonna- ja tööstuskomisjonidega 11. mail 2015 kuulamise Euroopa kodanikualgatuse „Stop Vivisection“ („Lõpp loomkatsetele“) teemal.

Ÿ  23. juunil 2015 korraldas petitsioonikomisjon petitsiooniõiguse teemalise kuulamise, kus käsitleti järgmisi küsimusi: petitsiooniõigus põhiõigusena, sealhulgas petitsiooniõigust puudutav hiljutine Euroopa Kohtu kohtupraktika ja petitsioonikomisjoni mõju ELi õigusele. Kuulamisel osalesid mitmed Walesi rahvusassamblee liikmed: Walesi rahvusassamblee petitsioonikomisjoni esimees William Powell ja petitsioonikomisjoni liige Joyce Watson.

Ÿ  Petitsioonikomisjon korraldas 15. oktoobril 2015 kuulamise „Puuetega inimeste õiguste kaitse lähtuvalt esitatud petitsioonidest“. Kuulamise alguses tutvustas Leedsi Ülikooli puuete uurimiskeskuse professor Mark Priestley uuringut teemal “Petitsioonikomisjoni kaitsefunktsioon ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kontekstis”.

Ÿ  Petitsioonikomisjon ja õiguskomisjon korraldasid 1. detsembril 2015 piiriülese lapsendamise teemalise seminari.

Peamised valdkonnad 2015. aastal

Hüpoteeki käsitlevad õigusaktid ja riskantsed finantsinstrumendid

Ÿ  Aprillis 2015 arutati mitmeid petitsioone, mis käsitlesid tuhandete kodanike traagikat, kes olid eelisaktsiate tõttu osaliselt või täielikult kaotanud elu jooksul kogutud säästud. Teistes petitsioonides kajastati kodanikuühiskonna organisatsioonide kaebusi, mis käsitlesid väljatõstmisi, hüpoteegi seadmise lepingutes sisalduvaid ebaõiglasi tingimusi ja puudulikku tarbijakaitset. Petitsioonikomisjon esitas rea soovitusi hüpoteegiõigust käsitlevate ELi õigusaktide nõuetekohase kohaldamise kohta. Komisjonil paluti eriti jälgida kõigis liikmesriikides tähelepanelikult hüpoteeklaenude direktiivi 2014/17/EL kohaldamist ning jagada parimaid tavasid, et paremini kaitsta rahalistes raskustes kodanikke, toonitades, et põhilised finantsteadmised oleks täiendav vahend ülemäärase võlgnevuse tagajärgedega toimetulekuks. Petitsioonikomisjon otsustas koostada suuliselt vastatava küsimuse hüpoteeki käsitlevate õigusaktide ja riskantsete finantsinstrumentide kohta Hispaanias ja viia see arutelu resolutsiooni esitamise teel Euroopa Parlamendi täiskogusse.

Keskkond

Ÿ  Novembris arutati mitmeid petitsioone, milles käsitleti Euroopa lennujaamades toimuvaid öiseid lende ja nende tõsiseid tagajärgi selliste lennujaamade nagu Köln/Bonn, Frankfurt, Siena, Brüssel, Charles de Gaulle - Roissy, Madrid Barajas, Bérgamo ja Ciampino Roma läheduses elavatele isikutele.

Ÿ  Novembris oli arutlusel rida petitsioone, milles käsitleti hundipopulatsiooni kaitsmist, kes on Euroopas ohustatud liik Saksimaal (Saksamaa), Asturias (Hispaania) ja Rootsis.

Puuetega isikud

Ÿ  2015. aasta septembris arutlusel olnud arvukad petitsioonid, näiteks ühenduse European Disability Federation nimel koos 1 364 984 allkirjaga esitatud petitsioon puuetega inimeste õiguste kohta („1 million 4 disability”), annavad tunnistust puuetega inimeste probleemidest ja sellest, et nad ei saa kasutada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud põhivabadusi ja -õigusi.

2015. aasta määrati Rosa Estarás ja Soledad Cabezón Ruiz petitsioonikomisjoni esindajateks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni struktuuri asjus ning nad osalesid Euroopa Liidu esialgse aruande läbivaatamisel ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee poolt Šveitsis 27.–28. augustil 2015.

Järeldused

Petitsioonikomisjonil on võimalus ja tähtis ülesanne jätkata pärast Ühendkuningriigi hiljutisi sündmusi dialoogi kodanikega, kuna tal on potentsiaal taastada side institutsioonide ja ELi kodanike vahel.

Petitsioonikomisjon peab kuulama ja aitama lahendada kodanikke puudutavaid probleeme, kuna petitsioonide kaudu saab hinnata ühenduse õigusaktide mõju nende igapäevaelule ja tugevdada Euroopa Parlamendi reageerimisvõimet, aidates lahendada peamiselt ELi õigusaktide kohaldamisega seotud probleeme. Petitsioonid on väärtuslik teabeallikas ELi õigusaktide rakendamisel esinevate puuduste väljaselgitamiseks.

Petitsioonikomisjon peab tegema tööd selle nimel, et taastada kodanike usaldus, ning seda tuleb teha kuulates ja lahendades kodanikke puudutavaid probleeme.


VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

29.11.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

16

10

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marina Albiol Guzmán, Margrete Auken, Beatriz Becerra Basterrechea, Heinz K. Becker, Soledad Cabezón Ruiz, Pál Csáky, Rosa Estaràs Ferragut, Eleonora Evi, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Peter Jahr, Jude Kirton-Darling, Svetoslav Hristov Malinov, Notis Marias, Edouard Martin, Roberta Metsola, Marlene Mizzi, Julia Pitera, Gabriele Preuß, Laurenţiu Rebega, Yana Toom, Jarosław Wałęsa, Cecilia Wikström, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Kostadinka Kuneva, Ángela Vallina, Boris Zala


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

16

+

ALDE

Beatriz Becerra Basterrechea, Yana Toom, , Cecilia Wikström

EFDD

Eleonora Evi

GUE/NGL

Marina Albiol Guzmán, Kostadinka Kuneva, Ángela Vallina,

S&D

Soledad Cabezón Ruiz, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Jude Kirton-Darling, Edouard Martin, , Marlene Mizzi, , Gabriele Preuß, Boris Zala

VERTS/ALE

Margrete Auken, Tatjana Ždanoka

10

-

ECR

Notis Marias

ENF

Laurenţiu Rebega

PPE

Heinz K. Becker, Pál Csáky, Rosa Estaràs Ferragut,, Peter Jahr, Svetoslav Hristov Malinov, Roberta Metsola, Julia Pitera, Jarosław Wałęsa

0

0

-

-

Tähiste seletused:

+  :  poolt

-  :  vastu

0  :  hääletamisest hoidumine

Õigusalane teave