Menetlus : 2015/0263(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0374/2016

Esitatud tekstid :

A8-0374/2016

Arutelud :

PV 26/04/2017 - 17
CRE 26/04/2017 - 17

Hääletused :

PV 27/04/2017 - 5.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0139

RAPORT     ***I
PDF 459kWORD 173k
7.12.2016
PE 585.523v02-00 A8-0374/2016

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus struktuurireformi tugiprogrammi kehtestamise kohta ajavahemikuks 2017–2020 ning määruste (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013 muutmise kohta

(COM(2015)0701 – C8-0373/2015 – 2015/0263(COD))

Regionaalarengukomisjon

Raportöörid: Lambert van Nistelrooij, Constanze Krehl

Arvamuse koostaja (*):

Costas Mavrides, majandus- ja rahanduskomisjon

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (*)
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
 KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS
 KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus struktuurireformi tugiprogrammi kehtestamise kohta ajavahemikuks 2017–2020 ning määruste (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013 muutmise kohta

(COM(2015)0701 – C8-0373/2015 – 2015/0263(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0701),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 175 ja artikli 197 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0373/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. märtsi 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 7. aprilli 2016. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, eelarvekomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, kalanduskomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A8-0374/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  ELi toimimise lepingu artikli 174 kohaselt töötab liit välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks ning taotleb eriti piirkondlike erinevuste vähendamist.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Reformid on olemuselt keerukad protsessid, mille puhul on tarvis tervet väga spetsiifiliste teadmiste ja oskuste ahelat. Struktuurireformide elluviimine on mitmes avaliku poliitika valdkonnas keerukas, sest nende kasu avaldub sageli hiljem. Seetõttu on varajane ja tõhus kavandamine ja rakendamine tähtis nii kriisist tabatud kui ka struktuurselt nõrga majandusega riikides. Sellega seoses on viimastel aastatel liidu poolt tehnilise abi kujul antav toetus mänginud olulist rolli Kreeka ja Küprose majanduse kohandamise toetamisel.

(4)  Reformid on olemuselt keerukad protsessid, mille puhul on tarvis tervet väga spetsiifiliste teadmiste ja oskuste ahelat, mitmetasandilist koostööd ning pikaajalist nägemust. Struktuurireformide elluviimine on mitmes avaliku poliitika valdkonnas keerukas, sest nende mõju avaldub sageli hiljem. Seetõttu on õigeaegne ja tõhus kavandamine ja rakendamine tähtis nii kriisist tabatud kui ka struktuurselt nõrga majandusega riikides. Sellega seoses on viimastel aastatel liidu poolt tehnilise abi kujul antav toetus mänginud tähtsat rolli Kreeka ja Küprose majanduse kohandamise toetamisel. Struktuurireformi tugiprogrammi (edaspidi „programmi“) edukuse seisukohast on oluline struktuurireformide elluviimise eest vastutuse võtmine kohapeal.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Liikmesriigid võivad saada toetust selliste probleemide lahendamiseks, mis seonduvad struktuurireformide kavandamise ja rakendamisega. Need probleemid võivad sõltuda erinevatest teguritest, sealhulgas piiratud haldus- või institutsioonilisest suutlikkusest ning liidu õigusaktide puudulikust kohaldamisest ja rakendamisest.

(5)  Liikmesriigid võivad saada toetust selliste probleemide lahendamiseks, mis seonduvad majanduskasvu soodustavate struktuurireformide kavandamise ja rakendamisega kooskõlas liidu majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkidega, kaasa arvatud majanduskasvu toetamine, kestlike töökohtade loomine, usaldusväärsete investeeringute ja sotsiaalse arengu edendamine. Need probleemid võivad sõltuda erinevatest teguritest, näiteks piiratud haldus- ja institutsioonilisest suutlikkusest või aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu toetamiseks vastu võetud liidu õigusaktide puudulikust kohaldamisest ja/või viivitustest nende rakendamisel.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Liidul on pikaajalised kogemused liikmesriikide valitsusasutuste ja liikmesriikide muude ametiasutuste sihipärase toetamise vallas seoses suutlikkuse suurendamise ja sarnaste meetmetega teatavates sektorites (nt maksundus, toll, toetus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele) ning seoses ühtekuuluvuspoliitika rakendamisega. Liidu saadud kogemust seoses liikmesriikide ametiasutuste abistamisega reformide elluviimisel tuleks kasutada, et suurendada liidu suutlikkust liikmesriikide toetamisel. Majanduskasvu soodustavaid reforme ellu viivatele ning sellega seoses liidult abi taotlevatele liikmesriikidele toetuse andmiseks on tõepoolest vaja terviklike ja sidusaid meetmeid.

(6)  Liidul on pikaajalised kogemused ning konkreetsed meetmed ja juba olemasolevad rahalised vahendid liikmesriikide valitsusasutuste ja liikmesriikide muude ametiasutuste sihipärase toetamise vallas seoses suutlikkuse suurendamise ja sarnaste meetmetega teatavates sektorites (nt maksundus, toll, toetus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele) ning eelkõige seoses ühtekuuluvuspoliitika rakendamisega. Liidu saadud kogemust seoses liikmesriikide ametiasutuste abistamisega reformide elluviimisel tuleks kasutada, et suurendada liidu suutlikkust liikmesriikide toetamisel. Majanduskasvu soodustavaid reforme ellu viivatele ning sellega seoses liidult abi taotlevatele liikmesriikidele toetuse andmiseks on tõepoolest vaja terviklikke ja sidusaid meetmeid ja need on olemas.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 19/2015 „Kreekale tehnilise abi andmise parandamiseks tuleb tulemustele rohkem tähelepanu pöörata“ sisaldab kasulikke soovitusi komisjoni poolt tehnilise abi andmise kohta liikmesriikidele, mida tuleks võtta arvesse programmi raames antava toetuse rakendamisel.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Seda arvesse võttes on vaja kehtestada struktuurireformi tugiprogramm (edaspidi „programm”), eesmärgiga tugevdada liikmesriikide suutlikkust valmistada ette ja rakendada majanduskasvu toetavaid haldus- ja struktuurireforme, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel. Programmi eesmärk on toetada ühiste eesmärkide poole liikumist seoses majanduse elavdamise, töökohtade loomise, Euroopa konkurentsivõime edendamise ning reaalmajandusse investeerimise stimuleerimisega.

(7)  Seda arvesse võttes on vaja kehtestada programm, eesmärgiga tugevdada liikmesriikide suutlikkust kavandada ja rakendada majanduskasvu toetavaid haldus- ja struktuurireforme ning luua sidusus riiklike ja piirkondlike arengustrateegiatega, sealhulgas liidu fondide, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, ja programmide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel. Programmi eesmärk on toetada ühiste eesmärkide poole liikumist seoses majanduse elavdamise, majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, töökohtade loomise, sotsiaalhoolekande kõrge taseme ning kvaliteetsete tervishoiu- ja haridusteenuste tagamise, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise, Euroopa konkurentsivõime ja tootlikkuse edendamise ning kestliku reaalmajandusse investeerimise stimuleerimisega.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Komisjon peaks liikmesriigi taotlusel andma kõnealuse programmi raames toetust sellistes valdkondades nagu eelarve ja maksustamine, avalik teenistus, institutsioonilised ja haldusreformid, kohtusüsteem, pettus-, korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus, ettevõtluskeskkond, erasektori areng, investeeringud, konkurents, riigihanked, erastamisprotsessid, rahastamisvõimalused, investeeringud, kaubandus, säästev areng, innovatsioon, haridus ja koolitus, tööhõivepoliitika, rahvatervis, varjupaiga- ja rändepoliitika, põllumajandus ja maaelu areng ning finantssektori poliitika.

(8)  Komisjon peaks liikmesriigi taotlusel andma kõnealuse programmi raames toetust sellistes valdkondades nagu ühtekuuluvus- ja linnapoliitika, eelarve ja maksustamine, avalik teenistus, institutsioonilised ja haldusreformid, territoriaalne korraldus, kohtusüsteem, pettus-, korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus, maksudest kõrvalehoidumise vastased meetmed, ettevõtluskeskkond, erasektori areng, partnerlused investeeringute ligimeelitamiseks, konkurents, riigihanked, riigi osalemise suurendamine ettevõtetes ja vajaduse korral erastamisprotsessides, rahastamisvõimalused, investeeringud, kaubandus, säästev areng, innovatsioon, riiklike haridus- ja koolitussüsteemide, tööhõivepoliitika ja avalike tervishoiusüsteemide tugevdamine, varjupaiga- ja rändepoliitika, põllumajandus ja maaelu areng, kalandus- ning finantssektori poliitika.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Liikmesriikidel peaks olema võimalik taotleda komisjonilt programmi alusel toetust seoses reformide elluviimisega majanduse juhtimise protsesside raames, eelkõige Euroopa poolaasta raames esitatavate riigipõhiste soovituste puhul, seoses liidu õiguse rakendamise meetmetega ning ka seoses makromajanduslike kohandamisprogrammide rakendamisega. Samuti peaks neil olema võimalik taotleda toetust seoses endi algatatud reformidega jätkusuutliku investeerimise, majanduskasvu ja töökohtade loomise saavutamiseks.

(9)  Liikmesriikidel peaks olema võimalik taotleda komisjonilt programmi alusel toetust seoses reformide kavandamise ja elluviimisega majanduse juhtimise protsesside raames, eelkõige Euroopa poolaasta raames esitatavate asjaomaste riigipõhiste soovituste puhul, seoses liidu õiguse rakendamise meetmetega ning ka seoses makromajanduslike kohandamisprogrammide rakendamisega. Samuti peaks neil olema võimalik taotleda toetust seoses endi algatatud reformidega majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, jätkusuutliku investeerimise, majanduskasvu edendamise, töökohtade loomise ja konkurentsivõime saavutamiseks. Komisjon peaks andma suuniseid toetusetaotluse põhiosade kohta.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Taotluse esitanud liikmesriigiga muu hulgas Euroopa poolaasta raames peetud dialoogi järel peaks komisjon analüüsima taotlust, võttes arvesse läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, ning määrama tuvastatud probleemide kiireloomulisuse, ulatuse ja raskuse, poliitikavaldkondade toetusvajaduste, sotsiaalmajanduslike näitajate analüüsi ning liikmesriigi üldise haldussuutlikkuse põhjal kindlaks antava toetuse. Tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga peaks komisjon ka tegema kindlaks prioriteetsed valdkonnad, võetavate toetusmeetmete ulatuse ja rahalise toetuse üldsumma, võttes arvesse liidu fondidest või muudest liidu programmidest rahastatavaid käimasolevaid tegevusi ja meetmeid.

(10)  Taotluse esitanud liikmesriigiga muu hulgas Euroopa poolaasta raames peetud dialoogi järel peaks komisjon analüüsima taotlust, võttes arvesse subsidiaarsuse, solidaarsuse, läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, ning määrama tuvastatud probleemide kiireloomulisuse, ulatuse, raskuse ja tõsiduse, reformi põhjenduse, poliitikavaldkondade toetusvajaduste, sotsiaalmajanduslike näitajate analüüsi ning liikmesriigi üldise haldussuutlikkuse põhjal kindlaks antava toetuse. Asjaomane liikmesriik peaks vastutama partnerluse põhimõtte kohaldamise eest. Selle analüüsi põhjal ja võttes arvesse liidu fondidest või programmidest rahastatavaid käimasolevaid tegevusi ja meetmeid, peaks komisjon jõudma asjaomase liikmesriigiga kokkuleppele prioriteetsete toetusvaldkondade, eesmärkide, esialgse ajakava, võetavate toetusmeetmete ulatuse ja rahalise toetuse hinnangulise üldsumma osas, mis sätestatakse koostöö- ja toetuskavas. Euroopa Parlamenti tuleks põhjalikult ja viivitamata teavitada programmi raames eraldatava toetuse kohta taotluse saamisest ning komisjoni poolt tehtavast analüüsist. Komisjon peaks esitama koostöö- ja toetuskava Euroopa Parlamendile võimalikult kiiresti.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a)  Komisjonil peaks olema võimalik toetust taotleva liikmesriigi nõusolekul korraldada toetuse andmine koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu on sätestatud käesolevas määruses.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 b)  Toetust taotleval liikmesriigil peaks olema võimalik konkreetse toetusvaldkonna või konkreetsete toetusvaldkondade puhul luua partnerlus ühe või mitme liikmesriigiga, kes oleksid reformipartnerid, et aidata koostada strateegia, reformi tegevuskavad, luua kvaliteetse tugiteenuse või jälgida strateegiate ja projektide elluviimist. Kuigi toetust saada sooviv liikmesriik vastutab reformide eest, peaksid reformipartnerid või teised toetust pakkuvad liikmesriigid saama aidata kaasa programmi edukale rakendamisele. Euroopa Parlamenti tuleks põhjalikult teavitada reformipartneri osalusest ja tema rollist koostöö- ja toetuskavas.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Komisjoni teatistes „ELi eelarve läbivaatamine”13 ja „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”14 rõhutatakse seda, kui oluline on keskenduda rahastamisel tegevusele, millel on selge Euroopa lisaväärtus, s.t mille puhul liidu sekkumine võib luua lisaväärtust võrreldes üksikute liikmesriikide tegevusega. Selle taustal peaksid programmi alusel rakendatavad toetusmeetmed tagama vastastikuse täiendavuse ja koostoime muude programmide ja poliitikavaldkondadega riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil. Programmi raames võetavad meetmed peaksid võimaldama töötada välja ja võtta kasutusele lahendusi, mis on suunatud piiri- või liiduüleseid probleeme mõjutavate siseriiklike probleemide lahendamisele, ning mis aitavad saavutada liidu õiguse järjepideva ja sidusa rakendamise. Lisaks peaksid need aitama suurendada usaldust ja edendada koostööd komisjoniga ja liikmesriikide vahel. Lisaks on liidul liikmesriikidest paremad võimalused luua platvorm partnerite heade tavade levitamiseks ja jagamiseks ja ka ekspertide mobiliseerimiseks.

(11)  Komisjoni teatistes „ELi eelarve läbivaatamine”13 ja „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”14 rõhutatakse seda, kui oluline on keskenduda rahastamisel meetmetele ja tegevustele, millel on selge Euroopa lisaväärtus, s.t mille puhul liidu sekkumine võib luua lisaväärtust võrreldes üksikute liikmesriikide tegevusega. Selle taustal peaksid programmi alusel rakendatavad toetusmeetmed ja tegevused tagama vastastikuse täiendavuse ja koostoime muude programmide ja poliitikavaldkondadega piirkondlikul, riigi ja liidu tasandil, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 alusel loodud ühises strateegilises raamistikus, ning vajaduse korral rahvusvahelisel tasandil. Programmi raames võetavad meetmed ja tegevused peaksid võimaldama töötada välja ja võtta kasutusele lahendusi, mis on suunatud piiri- või liiduüleseid probleeme mõjutavate siseriiklike probleemide lahendamisele, ning mis aitavad saavutada liidu õiguse järjepideva ja sidusa rakendamise. Lisaks peaksid need aitama suurendada usaldust ja edendada koostööd komisjoniga ja liikmesriikide vahel. Lisaks on liidul võimalused luua platvorm partnerite heade tavade levitamiseks ja jagamiseks ning ka ekspertide mobiliseerimiseks, et välja töötada taotlevate liikmesriikide olukorrast lähtuvaid konkreetseid lahendusi.

__________________

__________________

13 KOM(2010) 700, 19. oktoober 2010.

13 KOM(2010) 700, 19. oktoober 2010.

14 KOM(2011) 500 (lõplik), 29. juuni 2011.

14 KOM(2011) 500 (lõplik), 29. juuni 2011.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Käesoleva määrusega nähakse kogu programmi kehtivusajaks ette rahastamispakett, mis on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe1a punkti 17 tähenduses. Programmi rahastamist komisjoni algatusel tehnilise abi eraldiste ümberpaigutamise teel võiks kaaluda üksnes ühekordse lahendusena, mis ei tohiks luua pretsedenti selle valdkonna tulevaste algatuste rahastamiseks. Võimalik seadusandlik ettepanek programmi pikendamiseks uue mitmeaastase finantsraamistiku raames peaks sisaldama spetsiaalselt kõnealusele programmile ette nähtud uut eraldist.

 

___________________

 

1a ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Toetust taotlevatel liikmesriikidel peaks olema võimalik toetada programmi rahastamispaketti täiendavate vahenditega. Praeguse seisuga on määrusega (EL) nr 1303/2013 piiratud võimalus kanda tehnilisele abile eraldatud vahendeid liikmesriigi algatusel üle neile liikmesriikidele, kes kannatavad ajutiste eelarveraskuste all. Määrust (EL) nr 1303/2013 tuleks seega muuta, et võimaldada kõigil liikmesriikidel programmi rahastamises osaleda. Liidu eelarvesse üle kantud vahendeid tuleks kasutada nende meetmete toetamiseks, mis edendavad asjaomastes riikides arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu või fondispetsiifilisi eesmärke.

(14)  Toetust taotlevatel liikmesriikidel peaks olema võimalus toetada programmi rahastamispaketti täiendavate vahenditega. Praeguse seisuga on määrusega (EL) nr 1303/2013 piiratud võimalus kanda tehnilisele abile eraldatud vahendeid liikmesriigi algatusel üle neile liikmesriikidele, kes kannatavad ajutiste eelarveraskuste all. Määrust (EL) nr 1303/2013 tuleks seega muuta, et võimaldada kõigil liikmesriikidel programmi rahastamises osaleda. Liidu eelarvesse üle kantud vahendeid tuleks kasutada nende meetmete toetamiseks, mis edendavad asjaomastes riikides arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu või fondispetsiifilisi eesmärke parema tulemuslikkuse ja tõhususe ning fondide suurema kasutamise kaudu. Liikmesriigid peaksid saama vabalt otsustada, kas eraldada osa vahenditest struktuurireformide toetuseks.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Käesolevat määrust tuleks rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012,18 mis käsitleb Euroopa Liidu aastaeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju. Komisjon peaks võtma vastu mitmeaastased tööprogrammid, milles sätestatakse taotletavad poliitikaeesmärgid, toetuse oodatavad tulemused ning vastavate poliitikavaldkondade rahastamisprioriteedid. Kõnealuseid aspekte tuleks täiendavalt täpsustada rakendusaktidega vastu võetavates iga-aastastes tööprogrammides.

(15)  Käesolevat määrust tuleks rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012,18 mis käsitleb Euroopa Liidu aastaeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju. Komisjon peaks võtma vastu mitmeaastased tööprogrammid, milles sätestatakse taotletavad sotsiaalsed, poliitika- ja majanduslikud eesmärgid, toetuse oodatavad tulemused ning vastavate poliitikavaldkondade rahastamisprioriteedid. Kõnealuseid aspekte tuleks täiendavalt täpsustada iga-aastastes tööprogrammides.

__________________

__________________

18Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

18Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Arvestades seda, kui oluline on toetada liikmesriikide jõupingutusi struktuuri-, institutsionaalsete ja haldusreformide jätkamisel ja rakendamisel, on programmi eesmärkide saavutamiseks vaja, et kaasrahastamise määr oleks 100 % toetuskõlblikest kuludest, tagades samas kaasrahastamise ja kasumi mittetaotlemise põhimõtetest kinnipidamise.

(16)  Arvestades seda, kui oluline on toetada liikmesriikide jõupingutusi struktuuri-, institutsionaalsete ja haldusreformide jätkamisel ja rakendamisel, on programmi eesmärkide saavutamiseks vaja, et toetuste kaasrahastamise määr oleks kuni 100 % toetuskõlblikest kuludest, tagades samas kaasrahastamise ja kasumi mittetaotlemise põhimõtetest kinnipidamise.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Ettenägematutel ja nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel asjaoludel, mis nõuavad viivitamatut reageerimist, näiteks majanduses esineva tõsise häire või majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi tõsiselt mõjutavate kaalukate asjaolude korral, mis ei allu liikmesriigi kontrollile, peaks komisjonil liikmesriigi taotlusel olema võimalik võtta iga-aastase tööprogrammi piiratud osana erimeetmeid kooskõlas programmi raames toetuskõlblike eesmärkide ja tegevustega, et toetada liikmesriigi ametiasutusi kiireloomuliste vajadustega tegelemisel.

(17)  Ettenägematutel ja nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel asjaoludel, mis nõuavad viivitamatut reageerimist, näiteks majanduses esineva tõsise häire või majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi tõsiselt mõjutavate kaalukate asjaolude korral, mis ei allu liikmesriigi kontrollile, peaks komisjonil olema toetust taotleva liikmesriigi taotlusel võimalik kiiresti võtta iga-aastase tööprogrammi piiratud osana ja kuni kuuekuuliseks piiratud ajavahemikuks erimeetmeid kooskõlas programmi raames toetuskõlblike eesmärkide ja tegevustega, et toetada liikmesriigi ametiasutusi kiireloomuliste vajadustega tegelemisel. Euroopa Parlamenti tuleks selliste erimeetmete vastuvõtmisest põhjalikult teavitada.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Liidu eelarvevahendite tõhusa ja sidusa eraldamise tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks peaksid käesoleva programmi kohased meetmed olema täienduseks ja lisaks käimasolevatele liidu programmidele, samas vältides samade kulutuste topeltrahastamist. Eelkõige peaksid komisjon ja asjaomased liikmesriigid vastavalt oma pädevusele kindlustama liidu ja liikmesriigi tasandil menetluse kõigis etappides tulemusliku koordineerimise, et tagada asjaomastes liikmesriikides programmiga tihedalt seonduvaid meetmeid toetavate rahastamisallikate vaheline ühtsus, vastastikune täiendavus ja koostoime, eriti liikmesriikides liidu fondidest rahastatavate meetmetega.

(18)  Liidu eelarvevahendite tõhusa, sidusa ja läbipaistva kasutamise tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks peaksid käesoleva programmi kohased meetmed olema täienduseks ja lisaks käimasolevatele liidu programmidele ja olema nendega kooskõlastatud ilma neid asendamata, samas vältides samade toetuskõlblike kulude topeltrahastamist. Eelkõige peaksid komisjon ja asjaomased liikmesriigid vastavalt oma pädevusele kindlustama liidu ja liikmesriigi tasandil menetluse kõigis etappides tulemusliku koordineerimise, et tagada asjaomastes liikmesriikides programmiga tihedalt seonduvaid meetmeid toetavate rahastamisallikate vaheline ühtsus, vastastikune täiendavus ja koostoime, eriti liikmesriikides liidu fondidest ja liidu programmidest, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate meetmetega. On eriti tähtis, et komisjon tagaks täiendavuse ja koostoime asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide antava toetusega.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral karistusi.

(19)  Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral haldus- ja rahalisi karistusi kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Programmi hindamise hõlbustamiseks tuleks programmiga saavutatud tulemuste järelevalve jaoks kohe alguses paika panna nõuetekohane raamistik. Teha tuleks vahehindamine programmi eesmärkide saavutamise, programmi tõhususe ja selle Euroopa lisandväärtuse kohta. Lõpphindamises tuleks lisaks käsitleda programmi pikaajalist mõju ja selle mõju jätkusuutlikkusele. Hindamised peaksid tuginema programmi mõju mõõtvatele näitajatele.

(20)  Programmi hindamise hõlbustamiseks tuleks programmi meetmete rakendamise ja saavutatud tulemuste järelevalve jaoks kohe alguses paika panna nõuetekohane ja läbipaistev raamistik. Igal aastal tuleks koostada järelevalvearuanne programmi rakendamise kohta, mis hõlmaks toetusetaotluse hindamiskriteeriumite kohaldamise analüüsi, vahehindamist programmi eesmärkide saavutamise, programmi tõhususe ja selle Euroopa lisaväärtuse kohta, ning programmi hindamist järgmise programmitöö perioodi raames, sealhulgas selle võimaliku pikendamise ja alternatiivsete rahastamisallikate hindamist. Järelhindamises tuleks lisaks käsitleda programmi pikaajalist mõju ja selle mõju jätkusuutlikkusele. Hindamised peaksid tuginema programmi mõju mõõtvatele eelnevalt kindlaks määratud näitajatele.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Selleks et programmi rakendamisel saadud kogemusi arvesse võttes kohandada programmi eesmärkide saavutamist mõõtvate näitajate loetelu, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses kõnealuse loetelu muutmisega. Eriti tähtis on, et komisjon peaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(21)  Selleks et programmi rakendamisel saadud kogemusi arvesse võttes kohandada programmi eesmärkide saavutamist mõõtvate näitajate loetelu ja täiendada käesolevat määrust, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses kõnealuse loetelu muutmisega ja mitmeaastaste tööprogrammide vastuvõtmisega. Eriti tähtis on, et komisjon peaks ettevalmistustööde ajal eri sidusrühmadega asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses mitmeaastaste ja iga-aastaste tööprogrammide vastuvõtmisega, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused.

(22)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses iga-aastaste tööprogrammide vastuvõtmisega, tuleks komisjonile anda vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/20111a. Iga-aastaste tööprogrammide vastuvõtmiseks tuleks kasutada nõuandemenetlust.

 

__________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Kuna liikmesriigid üksi ei suuda üksi piisavalt saavutada käesoleva määruse eesmärki toetada liikmesriikide institutsionaalseid, haldus- ja struktuurireforme, osutades liikmesriikide ametiasutustele abi meetmetes, mis on suunatud institutsioonide, juhtimise, halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel, kuid oma ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, kuna toetuse ulatuses lepitakse kokku asjaomase liikmesriigiga.

(23)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, mis seisneb liikmesriikidega kokku lepitud institutsionaalsete, haldus- ja struktuurireformide toetamises, osutades liikmesriikide ametiasutustele abi, nagu on määratletud käesolevas määruses, et nad võtaksid meetmeid, mis on suunatud institutsioonide, juhtimisstruktuuride või avaliku halduse, majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel, ei suuda liikmesriigid üksi piisavalt saavutada, vaid seda on oma ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, kuna toetuse ulatuses lepitakse kokku asjaomase liikmesriigiga.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.  „abisaaja liikmesriik” – liikmesriik, kes saab käesoleva programmi raames liidult abi;

1.  „abisaaja liikmesriik” – liikmesriik, kes taotleb ja saab käesoleva programmi raames liidult abi;

2.  „liidu vahendid” – määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 1 osutatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 223/201419 asutatud Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 516/201420 asutatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 513/201421 Sisejulgeolekufondi osana loodud politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 515/201422 Sisejulgeolekufondi osana loodud välispiiride ja viisade rahastamisvahend.

2.  „liidu vahendid” – määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 1 osutatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 223/201419 asutatud Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 516/201420 asutatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 513/201421 Sisejulgeolekufondi osana loodud politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 515/201422 Sisejulgeolekufondi osana loodud välispiiride ja viisade rahastamisvahend.

 

2 a.  „riigi ametiasutus“ – üks või mitu liikmesriikide institutsioonilise ja õigusraamistiku kohaselt ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhendis22a sätestatud partnerluse põhimõttele vastavalt toimivat riigi ametiasutust, sealhulgas piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutused.

 

2 b.  „rahvusvaheline organisatsioon“ – rahvusvaheline avalik-õiguslik organisatsioon, mis on loodud rahvusvahelise kokkuleppe alusel, ja sellise organisatsiooni asutatud spetsialiseeritud asutus finantsmääruse artikli 58 lõike 1 punkti c alapunkti ii tähenduses.

__________________

__________________

19Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 223/2014, 11. märts 2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.3.2014, lk 1).

19Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 223/2014, 11. märts 2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.3.2014, lk 1).

20Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 516/2014, 16. aprill 2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 168).

20Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 516/2014, 16. aprill 2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 168).

21Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 513/2014, 16. aprill 2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2007/125/JHA (ELT L 150, 20.5.2014, lk 93).

21Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 513/2014, 16. aprill 2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2007/125/JHA (ELT L 150, 20.5.2014, lk 93).

22Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 515/2014, 16. aprill 2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).

22Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 515/2014, 16. aprill 2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).

 

22a Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend (ELT L 74, 14.3.2014, lk 1).

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi raames rahastatakse meetmeid, millel on Euroopa lisaväärtus. Seepärast tagab komisjon, et rahastamiseks valitud meetmete eesmärk on pakkuda Euroopa lisaväärtusega tulemusi, ning jälgib, kas Euroopa lisaväärtus ka tegelikult saavutatakse.

1.  Programmi raames rahastatakse meetmeid ja tegevusi, millel on Euroopa lisaväärtus. Seepärast tagab komisjon, et rahastamiseks valitud meetmed ja tegevused pakuvad tulemusi, millel on subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt Euroopa lisaväärtus, ning jälgib, kas Euroopa lisaväärtus ka tegelikult saavutatakse.

2.  Programmi meetmete ja tegevuste abil tagatakse Euroopa lisaväärtus eelkõige järgmisel viisil:

2.  Programmi meetmete ja tegevuste abil tagatakse Euroopa lisaväärtus eelkõige järgmisel viisil:

(a)  piiri- või liiduülest mõju avaldavatele siseriiklikele probleemidele lahenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt;

(a)  piiri- või liiduülest mõju avaldavatele kohalikele, piirkondlikele ja siseriiklikele probleemidele lahenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt, mis aitavad kaasa sotsiaalsele, majanduslikule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele;

(b)  vastastikune täiendavus ja koostoime muude liidu programmide ja poliitikavaldkondadega riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil;

(b)  vastastikune täiendavus ja koostoime muude liidu programmide ja poliitikavaldkondadega piirkondlikul, riigi ja liidu tasandil, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 alusel loodud ühises strateegilises raamistikus, ning vajaduse korral rahvusvahelisel tasandil;

(c)  panus liidu õiguse järjepidevasse ja ühtsesse rakendamisse;

(c)  panus liidu õiguse ja poliitikameetmete järjepidevasse ja ühtsesse rakendamisse ning Euroopa väärtuste, eelkõige solidaarsuse edendamisesse ja põhiõiguste austamisse;

(d)  panus heade tavade jagamisse ning kogu liitu hõlmava oskusteabe platvormi ja võrgustiku rajamisse;

(d)  panus heade tavade jagamisse, et suurendada liidu reformiprogrammide nähtavust, ning kogu liitu hõlmava oskusteabe platvormi ja võrgustiku rajamisse;

(e)  abisaajate liikmesriikide ja komisjoni vahelise vastastikuse usalduse edendamine ning koostöö liikmesriikide vahel.

(e)  abisaajate liikmesriikide ja komisjoni vahelise vastastikuse usalduse edendamine ning koostöö liikmesriikide vahel.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmi üldeesmärk on anda panus institutsionaalsetesse, haldus- ja struktuurireformidesse liikmesriikides, osutades liikmesriigi ametiasutustele abi meetmetes, mis on suunatud institutsioonide, juhtimise, halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele eesmärgiga parandada konkurentsivõimet, majanduskasvu, tööhõivet ja investeerimist, eelkõige majandusjuhtimise protsesside raames, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel.

Programmi üldeesmärk on anda panus institutsionaalsetesse, majanduskasvu soodustavatesse haldus- ja struktuurireformidesse liikmesriikides, osutades liikmesriigi ametiasutustele abi meetmetes, mis on suunatud institutsioonide, juhtimise, avaliku halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele ja tugevdamisele eesmärgiga parandada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, konkurentsivõimet, liidu ettevõtete tootlikkust, jätkusuutlikku majanduskasvu, töökohtade loomist ja investeerimist majandusjuhtimise protsesside raames, või liidu fondide, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusa, tulemusliku ja läbipaistva kasutamise toetamise teel.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Artiklis 4 sätestatud üldeesmärgi saavutamiseks on programmil järgmised erieesmärgid:

1.  Artiklis 4 sätestatud üldeesmärgi saavutamiseks on programmil järgmised erieesmärgid, mille saavutamisel tehakse abisaajate liikmesriikidega tihedat koostööd:

(a)  toetada liikmesriigi ametiasutuste algatusi nende reformide väljatöötamisel vastavalt prioriteetidele, võttes arvesse esialgseid tingimusi ja eeldatavat sotsiaalmajanduslikku mõju;

(a)  toetada liikmesriigi ametiasutuste algatusi nende reformide väljatöötamisel ja rakendamisel vastavalt nende prioriteetidele, võttes arvesse esialgseid tingimusi ja eeldatavat sotsiaalmajanduslikku ja territoriaalset mõju ning vajadust toetada liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärke;

(b)  aidata liikmesriigi ametiasutustel parandada oma suutlikkust reformipoliitika ja strateegiate kavandamisel, väljatöötamisel ja rakendamisel ning tagada tervikliku lähenemisviisi abil eesmärkide ja vahendite ühtsus eri valdkondades;

(b)  aidata liikmesriigi ametiasutustel parandada oma suutlikkust reformipoliitika ja strateegiate kavandamisel ja sõnastamisel, väljatöötamisel ja rakendamisel ning tagada tervikliku lähenemisviisi abil riikliku ja vajadusel piirkondliku tasandi prioriteetide ning eesmärkide ja vahendite ühtsus eri valdkondades;

(c)  toetada liikmesriigi ametiasutuste jõupingutusi asjakohaste protsesside ja meetodite kindlaksmääramisel ja rakendamisel, võttes arvesse häid tavasid ja teiste samas olukorras olnud riikide saadud õppetunde;

(c)  toetada liikmesriigi ametiasutuste jõupingutusi asjakohaste protsesside ja meetodite kindlaksmääramisel ja rakendamisel, võttes arvesse parimaid tavasid ja teiste samas olukorras olnud riikide saadud õppetunde;

(d)  aidata liikmesriigi ametiasutustel suurendada personalijuhtimise tõhusust ja tulemuslikkust, määrates vajaduse korral kindlaks selged vastutusalad ning parandades ametialaseid teadmisi ja oskusi. Nende eesmärkide saavutamisel tehakse tihedat koostööd abisaajate liikmesriikidega.

(d)  aidata liikmesriigi ametiasutustel suurendada personalijuhtimise tõhusust ja tulemuslikkust, tugevdades ametialaseid teadmisi ja oskusi ning sotsiaaldialoogi.

 

(d a)  aidata liikmesriigi ametiasutustel ning majandus- ja sotsiaalpartneritel parandada oma haldus- ja operatiivsuutlikkust liidu fondide, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamiseks.

2.  Lõikes 1 esitatud erieesmärgid osutavad konkurentsivõime, majanduskasvu, tööhõive ja investeerimisega seotud poliitikavaldkondadele, eelkõige alljärgnevale:

2.  Lõikes 1 esitatud erieesmärgid osutavad majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, konkurentsivõime, innovatsiooni, aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu, tööhõive ja investeerimisega seotud poliitikavaldkondadele, eelkõige alljärgnevale:

(a)  avaliku sektori finantsjuhtimine, eelarvemenetlus, võla haldamine ja tulude haldamine;

(a)  avaliku sektori finantsjuhtimine, eelarvemenetlus, võla haldamine ja tulude haldamine;

(b)  institutsionaalne reform ning avaliku halduse tõhus ja teenusekeskne toimimine, õigusriigi põhimõtete tulemuslik järgimine, kohtusüsteemi reform ning pettuste-, korruptsiooni- ja rahapesuvastase võitluse tugevdamine;

(b)  institutsionaalne reform ning avaliku halduse tõhus ja teenusekeskne toimimine, sh eeskirjade lihtsustamise abil, õigusriigi põhimõtete tulemuslik järgimine, kohtusüsteemi reform ning pettuste-, korruptsiooni- ja rahapesuvastase võitluse tugevdamine;

(c)  ettevõtluskeskkond, erasektori arendus, investeerimine, erastamisprotsessid, kaubandus ja välismaised otseinvesteeringud, konkurents ja riigihanked, säästev valdkondlik areng ning innovatsiooni toetamine;

(c)  ettevõtluskeskkond, taasindustrialiseerimine, erasektori arendus, finants- ja haldusabi VKEdele, investeerimine, vajaduse korral riigi osalemise suurendamine ettevõtetes ja erastamisprotsessides, kaubandus ja välismaised otseinvesteeringud, konkurents ja riigihanked, säästev valdkondlik areng ning innovatsiooni ja digiteerimise toetamine;

(d)  haridus ja koolitus, tööturupoliitika, sotsiaalne kaasatus, sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalhoolekande süsteemid, rahvatervis ja tervishoiusüsteemid, ning varjupaiga-, rände- ja piiripoliitika;

(d)  ühtekuuluvus, haridus ja koolitus, töökohtade loomisele suunatud tööturupoliitika, vaesusevastane võitlus ja sotsiaalse kaasatuse, sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalhoolekande süsteemide, rahvatervise ja tervishoiusüsteemide ning varjupaiga-, rände- ja piiripoliitika edendamine;

(e)  põllumajandussektori ja maapiirkondade säästva arengu poliitika;

(e)  poliitika, millega rakendatakse kliimameetmeid ja edendatakse energiatõhusust, saavutatakse energiavarustuse mitmekesistamine, samuti põllumajandus-, kalandussektori ja maapiirkondade säästva arengu poliitika;

(f)  finantssektori poliitika ja rahastamisvõimalused.

(f)  finantssektori poliitika, sealhulgas finantskirjaoskuse, finantsstabiilsuse, rahastamisvõimaluste ja reaalmajandusele laenu andmise edendamine; andmete ja statistika koostamine, pakkumine ja kvaliteedijärelevalve; ning maksudest kõrvalehoidumist tõkestav poliitika.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artiklites 4 ja 5 sätestatud eesmärkide saavutamiseks võib programmi raames rahastada eelkõige järgmisi meetmete liike:

Artiklites 4 ja 5 sätestatud eesmärkide ja individuaalsete lahenduste saavutamiseks võib programmi raames rahastada eelkõige järgmisi meetmete liike:

(a)  poliitilise nõustamise, poliitiliste muutuste ning õiguslike, institutsionaalsete, struktuuri- ja haldusreformidega seotud oskusteave;

(a)  poliitilise nõustamise, poliitiliste muutuste, strateegiate ja reformi tegevuskavade koostamise ning riikliku, piirkondliku ja vajaduse korral kohaliku tasandi õiguslike, institutsionaalsete, struktuuri- ja haldusreformidega seotud oskusteave;

(b)  ekspertide (sealhulgas kohapeal viibivate ekspertide) lühi- või pikaajaline kaasamine spetsiifilistesse valdkondadesse kuuluvate ülesannete täitmiseks või operatiivtegevuste sooritamiseks, vajaduse korral koos suulise või kirjaliku tõlke, koostöötoetuse, haldusabi, taristu ja seadmetega;

(b)  ekspertide (sealhulgas kohapeal viibivate ekspertide) lühi- või pikaajaline kaasamine spetsiifilistesse valdkondadesse kuuluvate ülesannete täitmiseks või operatiivtegevuste sooritamiseks, vajaduse korral koos suulise või kirjaliku tõlke, koostöötoetuse, haldusabi, taristu ja seadmetega;

(c)  institutsionaalse, haldus- või valdkondliku suutlikkuse suurendamine ja sellega seotud toetusmeetmed, nimelt:

(c)  institutsionaalse, haldus- või valdkondliku suutlikkuse suurendamine ja sellega seotud toetusmeetmed, sealhulgas kodanikuühiskonna võimestamine ja reformid kõikidel valitsustasanditel, nimelt:

i)  seminarid, konverentsid ja õpikojad;

i)  seminarid, konverentsid ja õpikojad;

ii)  töövisiidid asjaomastesse liikmesriikidesse või kolmandasse riiki, et võimaldada ametnikel omandada või suurendada oskusteavet või teadmisi asjakohastes küsimustes;

ii)  töövisiidid asjaomastesse liikmesriikidesse või kolmandasse riiki, et võimaldada ametnikel omandada või suurendada oskusteavet või teadmisi asjakohastes küsimustes;

iii)  koolitustegevus ja internetipõhiste või muude koolitusmoodulite arendamine, mille eesmärk on toetada asjaomaste reformidega seotud vajalikke ametialaseid oskusi ja teadmisi;

iii)  koolitustegevus ja internetipõhiste või muude koolitusmoodulite arendamine, mille eesmärk on toetada asjaomaste reformidega seotud vajalikke ametialaseid oskusi ja teadmisi;

(d)  andmete ja statistika kogumine; ühtsete metoodikate ning vajaduse korral näitajate või võrdlusnäitajate väljatöötamine;

(d)  andmete ja statistika kogumine; ühtsete metoodikate ning vajaduse korral näitajate või võrdlusnäitajate väljatöötamine;

(e)  kohaliku tegevustoetuse korraldamine nt varjupaiga, rände ja piirikontrolli valdkondades;

(e)  kohaliku tegevustoetuse korraldamine nt varjupaiga, rände ja piirikontrolli valdkondades;

(f)  IT-suutlikkuse suurendamine: asjaomaste reformide käivitamiseks vajaliku IT-taristu ja rakenduste väljatöötamine, hooldus, käitamine ja kvaliteedikontroll;

(f)  IT-suutlikkuse suurendamine asjaomaste reformide käivitamiseks vajaliku IT-taristu ja rakenduste väljatöötamiseks, hoolduseks, käitamiseks ja kvaliteedikontrolliks ning avalike teenuste digiteerimisele suunatud programmid;

(g)  uuringud, teadusuuringud, analüüsid ja küsitlused; hindamised ja mõjuhindamised; suuniste, aruannete ja õppematerjalide väljatöötamine ja avaldamine;

(g)  uuringud, teadusuuringud, analüüsid ja küsitlused; hindamised ja mõjuhindamised; suuniste, aruannete ja õppematerjalide väljatöötamine ja avaldamine;

(h)  teabevahetusprojektid: õppimine, koostöö, teadlikkuse suurendamine, teabe levitamisega seotud tegevused ning heade tavade vahetamine; teadlikkuse suurendamise ja teavituskampaaniate, meediakampaaniate ja ürituste korraldamine, sealhulgas ettevõtte kommunikatsioon;

(h)  teabevahetusprojektid õppimise, koostöö, teadlikkuse suurendamise, teabe levitamisega seotud tegevustega seotud kavandatavate reformide kontekstis ning heade tavade vahetamine; teadlikkuse suurendamise ja teabekampaaniate, meediakampaaniate ja ürituste korraldamine, sealhulgas ettevõtte kommunikatsioon ja vajaduse korral kommunikatsioon sotsiaalvõrgustikes;

(i)  materjalide koostamine ja avaldamine nii teabe kui ka programmi tulemuste levitamiseks: süsteemide ja töövahendite väljatöötamine, käitamine ja hooldus, kasutades info- ja sidetehnoloogiat;

(i)  materjalide koostamine ja avaldamine nii teabe kui ka programmi tulemuste levitamiseks, sealhulgas süsteemide ja töövahendite väljatöötamise, käitamise ja hoolduse kaudu, kasutades info- ja sidetehnoloogiat;

(j)  mis tahes muu tegevus, mis toetab artiklites 4 ja 5 sätestatud üldiste ja erieesmärkide saavutamist.

(j)  mis tahes muu asjakohane tegevus, mis toetab artiklites 4 ja 5 sätestatud üldiste ja erieesmärkide saavutamist.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi raames toetust sooviv liikmesriik esitab komisjonile toetusetaotluse, nimetades poliitikavaldkonnad ja prioriteedid, mis kuuluvad artikli 5 lõike 2 kohaselt programmi kohaldamisalasse. Taotlus esitatakse hiljemalt iga kalendriaasta 31. oktoobriks.

1.  Programmi raames toetust sooviv liikmesriik esitab komisjonile toetusetaotluse, nimetades poliitikavaldkonnad ja prioriteedid, mis kuuluvad artikli 5 lõike 2 kohaselt programmi kohaldamisalasse. Taotlus esitatakse hiljemalt iga kalendriaasta 31. oktoobriks. Komisjon koostab suunised liikmesriigi esitatavas toetusetaotluses esitatavate põhiosade kohta.

2.  Võttes arvesse läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid analüüsib komisjon pärast liikmesriigiga muu hulgas Euroopa poolaasta raames peetud dialoogi, lõikes 1 osutatud toetusetaotlust tuvastatud probleemide kiireloomulisuse, ulatuse ja raskuse, asjaomaste poliitikavaldkondade toetusvajaduste, sotsiaalmajanduslike näitajate analüüsi ning liikmesriigi üldise haldussuutlikkuse põhjal. Võttes arvesse liidu fondidest või muudest liidu programmidest rahastatavaid käimasolevaid tegevusi ja meetmeid, teeb komisjon tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega kindlaks prioriteetsed toetusvaldkonnad, võetavate toetusmeetmete ulatuse ja rahalise toetuse üldsumma.

2.  Võttes arvesse subsidiaarsuse, solidaarsuse, läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, analüüsib komisjon pärast liikmesriigiga muu hulgas Euroopa poolaasta raames peetud dialoogi lõikes 1 osutatud toetusetaotlust tuvastatud probleemide kiireloomulisuse, ulatuse ja raskuse, poliitikavaldkondade toetusvajaduste, sotsiaalmajanduslike näitajate analüüsi ning liikmesriigi üldise haldussuutlikkuse põhjal. Selle analüüsi põhjal ja võttes arvesse liidu fondidest või muudest liidu programmidest rahastatavaid käimasolevaid meetmeid ja tegevusi, lepivad komisjon ja asjaomane liikmesriik kokku prioriteetsed toetusvaldkonnad, eesmärgid, esialgse ajakava, võetavate toetusmeetmete ulatuse ja rahalise toetuse hinnangulise üldsumma, mis sätestatakse koostöö- ja toetuskavas.

 

2 a.  Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti põhjalikult ja viivitamata programmi raames eraldatava toetuse kohta taotluse saamisest ning komisjoni poolt tehtavast analüüsist. Komisjon esitab samuti koostöö- ja toetuskava võimalikult kiiresti Euroopa Parlamendile.

3.  Toetusetaotluse võib esitada seoses alljärgnevaga:

3.  Toetusetaotluse võib esitada seoses alljärgnevaga:

(a)  reformide elluviimine majanduse juhtimise protsesside, eelkõige Euroopa poolaasta raames esitatud asjakohaste riigipõhiste soovituste või liidu õiguse rakendamisega seotud asjakohaste meetmete kaudu;

(a)  liikmesriikide endi algatatud reformide elluviimine, et saavutada eelkõige jätkusuutlik majanduskasv ja töökohtade loomine;

(b)  makromajanduslike kohandamisprogrammide käivitamine liikmesriikides, kes saavad kehtivate õigusaktide alusel liidult finantsabi, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 472/201323 kohaselt euroala liikmesriikides ja komisjoni määruse (EÜ) nr 332/200224 kohaselt euroalasse mittekuuluvates liikmesriikides;

(b)  makromajanduslike kohandamisprogrammide käivitamine liikmesriikides, kes saavad kehtivate õigusaktide alusel liidult finantsabi, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 472/201323 kohaselt euroala liikmesriikides ja komisjoni määruse (EÜ) nr 332/200224 kohaselt euroalasse mittekuuluvates liikmesriikides;

(c)  liikmesriikide endi algatatud reformide elluviimine, et saavutada eelkõige jätkusuutlik investeerimine, majanduskasv ja töökohtade loomine.

(c)  jätkusuutlike reformide elluviimine majanduse juhtimise protsesside, eelkõige Euroopa poolaasta raames esitatud asjakohaste riigipõhiste soovituste või liidu õiguse rakendamisega seotud asjakohaste meetmete kaudu.

________________

________________

23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 472/2013, 21. mai 2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel (ELT L 140, 27.5.2013, lk 1).

23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 472/2013, 21. mai 2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel (ELT L 140, 27.5.2013, lk 1).

24 Nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1).

24 Nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1).

(Komisjoni teksti lõike 3 punktidest a ja c on parlamendi muudatusettepanekus saanud punktid c ja a. Mõlemat punkti on muudetud.)

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Toetuse korraldamine

Toetuse korraldamine ja reformipartnerid

1.  Komisjon võib abisaajatele liikmesriikidele kavandatud toetuse kindlaks määrata koostöös teiste liikmesriikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega.

1.  Komisjon võib abisaaja liikmesriigi heakskiidul korraldada toetust koostöös teiste liikmesriikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega.

2.  Abisaaja liikmesriik võib koostöös komisjoniga sõlmida partnerluse ühe või mitme teise liikmesriigiga, kes tegutsevad konkreetsetes reformivaldkondades reformipartneritena. Reformipartner aitab koostöös komisjoniga koostada strateegia, reformi tegevuskavad, luua kvaliteetse tugiteenuse või jälgida strateegiate ja projektide elluviimist.

2.  Abisaaja liikmesriik võib koostöös komisjoniga sõlmida partnerluse ühe või mitme teise liikmesriigiga, kes tegutsevad konkreetsetes reformivaldkondades reformipartneritena. Reformipartner aitab koostöös komisjoniga ning abisaaja liikmesriigi ja komisjoni vahelise vastastikuse mõistmise alusel koostada strateegia, reformi tegevuskavad, luua kvaliteetse tugiteenuse või jälgida strateegiate ja projektide elluviimist. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti põhjalikult reformipartneri osalusest ja tema rollist koostöö- ja toetuskavas.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi rakendamise rahastamispakett on kuni 142 800 000 eurot.

1.  Programmi rakendamise rahastamispakett on 142 800 000 eurot (jooksevhindades).

2.  Programmi rahalistest vahenditest võib katta ka selliste ettevalmistavate, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuste kulud, mis on vajalikud programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks – see hõlmab eelkõige uuringuid, ekspertide kohtumisi, info- ja kommunikatsioonimeetmeid, muu hulgas liidu poliitilistest prioriteetidest teadaandmist, kui need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga, IT võrgustikega seotud kulutusi, eelkõige seoses andmetöötluse ja teabevahetusega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil programmi juhtimisel tekivad.

2.  Programmi rahalistest vahenditest võib katta ka selliste ettevalmistavate, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuste kulud, mis on vajalikud programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks – see hõlmab eelkõige uuringuid, ekspertide kohtumisi, info- ja kommunikatsioonimeetmeid, kui need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga, IT võrgustikega seotud kulutusi, eelkõige seoses andmetöötluse ja teabevahetusega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil programmi juhtimisel tekivad.

3.  Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ettenähtud iga-aastased assigneeringud määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013 kehtestatud mitmeaastase finantsraamistiku piires.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad iga-aastased assigneeringud mitmeaastase finantsraamistiku piires.

Muudatusettepanek   32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Lisaks artiklis 9 sätestatud rahastamispaketile võib programmi rahastada liikmesriikide täiendava rahalise osaluse kaudu.

1.  Lisaks artiklis 9 sätestatud rahastamispaketile võib programmi rahastada liikmesriikide täiendava vabatahtliku rahalise osaluse kaudu.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon rakendab programmi kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

1.  Komisjon rakendab programmi kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

2.  Programmi meetmeid võib rakendada komisjon otse või seda võib teha kaudselt üksuste või isikute kaudu, kes ei ole liikmesriigid, kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikliga 60. Eelkõige väljendub liidu rahaline toetus käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud meetmetele järgmiselt:

2.  Programmi meetmeid võib rakendada komisjon otse või seda võib teha kaudselt üksuste või isikute kaudu, kes ei ole liikmesriigid, kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikliga 60. Eelkõige väljendub liidu rahaline toetus käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud meetmetele järgmiselt:

(d)  toetused (kaasa arvatud toetused liikmesriikide ametiasutustele);

(d)  toetused (kaasa arvatud toetused liikmesriikide ametiasutustele);

(e)  avaliku hanke lepingud;

(e)  avaliku hanke lepingud;

(f)  välisekspertide kulude hüvitamine;

(f)  välisekspertide kulude hüvitamine, sealhulgas toetust andvate liikmesriikide riiklikud, piirkondlikud või kohaliku omavalitsuse eksperdid;

(g)  osalus usaldusfondides;

(g)  osalus rahvusvaheliste organisatsioonide loodud usaldusfondides ning

(h)  kaudse eelarve täitmise raames võetavad meetmed.

(h)  kaudse eelarve täitmise raames võetavad meetmed.

3.  Toetusi võib anda liikmesriikide ametiasutustele, Euroopa Investeerimispanga grupile, rahvusvahelistele organisatsioonidele, avaliku sektori ja/või eraõiguslikele asutustele ja üksustele, mis on seadusjärgselt asutatud:

3.  Toetusi võib anda liikmesriikide ametiasutustele, Euroopa Investeerimispanga grupile, rahvusvahelistele organisatsioonidele, avaliku sektori ja/või eraõiguslikele asutustele ja üksustele, mis on seadusjärgselt asutatud:

(a)  liikmesriikides;

(a)  liikmesriikides;

(b)  Euroopa Majanduspiirkonna lepinguosalistes Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikides EMP lepingus sätestatud tingimustel.

(b)  Euroopa Majanduspiirkonna lepinguosalistes Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikides EMP lepingus sätestatud tingimustel.

Toetuste kaasrahastamise määr on kuni 100 % toetuskõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamise ja kasumi mittetaotlemise põhimõtteid.

Toetuste kaasrahastamise määr on kuni 100 % toetuskõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamise ja kasumi mittetaotlemise põhimõtteid.

4.  Tuge võivad pakkuda ka individuaalsed eksperdid, keda võib kutsuda osalema programmi raames korraldatavates valitud tegevustes, juhul kui see on vajalik artiklis 5 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks.

4.  Tuge võivad pakkuda ka individuaalsed eksperdid, keda võib kutsuda osalema programmi raames korraldatavates valitud tegevustes, juhul kui see on vajalik artiklis 5 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks.

5.  Programmi elluviimiseks võtab komisjon rakendusaktide abil vastu mitmeaastased tööprogrammid. Mitmeaastastes tööprogrammides peavad olema sätestatud kavandatud toetuse poliitikaeesmärgid, , oodatavad tulemused ning asjaomaste poliitikavaldkondade rahastamisprioriteedid. Mitmeaastaseid tööprogramme kirjeldatakse täpsemalt iga-aastastes tööprogrammides, mis on vastu võetud rakendusaktidega ja milles on sätestatud tööprogrammide rakendamiseks vajalikud meetmed koos kõigi määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 nõutud üksikasjadega.

5.  Komisjonile antakse volitused võtta vastavalt artiklile 16 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades mitmeaastased tööprogrammid. Mitmeaastastes tööprogrammides peavad olema sätestatud kavandatud toetuse poliitikaeesmärgid, , oodatavad tulemused ning asjaomaste poliitikavaldkondade rahastamisprioriteedid. Mitmeaastaseid tööprogramme kirjeldatakse täpsemalt iga-aastastes tööprogrammides, mis on vastu võetud rakendusaktidega ja milles on sätestatud tööprogrammide rakendamiseks vajalikud meetmed koos kõigi määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 nõutud üksikasjadega.

6.  Vahendite õigeaegse kättesaadavuse tagamiseks võib iga-aastases tööprogrammis sisalduda märge, et ettenägematutel ja nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel asjaoludel, mis nõuavad kohest reageerimist, näiteks majanduses esineva tõsise häire või majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi tõsiselt mõjutavate kaalukate asjaolude korral, mis ei allu asjaomase liikmesriigi kontrollile, võib komisjon liikmesriigi taotlusel võtta erimeetmeid kooskõlas käesolevas määruses kindlaks määratud eesmärkide ja tegevustega, et toetada liikmesriigi ametiasutusi kiireloomuliste vajadustega tegelemisel. Nimetatud erimeetmed võivad moodustada vaid piiratud osa iga-aastasest tööprogrammist ega tohi sõltuda artiklis 7 sätestatud tingimustest.

6.  Vahendite õigeaegse kättesaadavuse tagamiseks võib iga-aastases tööprogrammis sisalduda märge, et ettenägematutel ja nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel asjaoludel, mis nõuavad kohest reageerimist, näiteks majanduses esineva tõsise häire või majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi tõsiselt mõjutavate kaalukate asjaolude korral, mis ei allu asjaomase liikmesriigi kontrollile, võib komisjon toetust taotleva liikmesriigi taotlusel võtta iga-aastases tööprogrammis algselt mitte ette nähtud kiireloomulisi erimeetmeid kooskõlas käesolevas määruses kindlaks määratud eesmärkide ja tegevustega, et toetada liikmesriigi ametiasutusi kiireloomuliste vajadustega tegelemisel. Nimetatud erimeetmed on oma olemuselt ajutised ja võivad moodustada vaid piiratud osa iga-aastasest tööprogrammist ega tohi sõltuda artiklis 7 sätestatud tingimustest. Erimeetmed lõpevad kuue kuu jooksul ja need võidakse asendada toetusega artiklis 7 sätestatud tingimuste kohaselt.

 

Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti põhjalikult käesoleva artikli alusel vastu võetud erimeetmetest.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon ja abisaajad liikmesriigid soodustavad vastavalt oma pädevusele koostoimet ning tagavad tulemusliku koordineerimise programmi ja muude liidu programmide või vahendite vahel, eriti liidu fondidest rahastatavate meetmetega. Sel eesmärgil nad:

Komisjon ja abisaajad liikmesriigid soodustavad vastavalt oma pädevusele koostoimet ning tagavad tulemusliku koordineerimise programmi ja muude liidu programmide või vahendite vahel, eriti liidu fondidest rahastatavate meetmetega. Sel eesmärgil nad:

(a)  tagavad vastastikuse täiendavuse ja sünergia eri vahendite vahel liidu ja riiklikul tasandil, eriti seoses liidu fondidest rahastatavate meetmetega, nii kavandamise kui ka elluviimise ajal;

(a)  tagavad vastastikuse täiendavuse ja koostoime eri vahendite vahel liidu, riiklikul ja piirkondlikul tasandil, eriti seoses liidu fondidest, eelkõige seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate meetmetega, nii kavandamise kui ka elluviimise ajal;

(b)  optimeerivad koordineerimismehhanisme, et vältida jõupingutuste kattumist;

(b)  optimeerivad koordineerimismehhanisme, et vältida jõupingutuste ja kulude kattumist;

(c)  tagavad tiheda koostöö nende vahel, kes liidu või riiklikul tasandil vastutavad sidusate ja ühtlustatud tugimeetmete rakendamise eest.

(c)  tagavad tiheda koostöö nende vahel, kes liidu, riiklikul või piirkondlikul tasandil vastutavad sidusate ja ühtlustatud tugimeetmete rakendamise eest.

Asjaomased mitmeaastased või iga-aastased tööprogrammid võivad olla koordineerimisraamistikuks, kus kavandatakse toetusi artikli 5 lõikes 2 osutatud valdkondades.

Asjaomased mitmeaastased või iga-aastased tööprogrammid võivad olla koordineerimisraamistikuks, kus kavandatakse toetusi artikli 5 lõikes 2 osutatud valdkondades.

 

Komisjon tagab täiendavuse ja koostoime asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide antava toetusega.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon astub vajalikke samme tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevuse, tõhusa kontrolli ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega.

1.  Komisjon astub vajalikke samme tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevuse, tõhusa kontrolli ja alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate ja proportsionaalsete haldus- ja rahaliste karistustega kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon jälgib programmi raames rahastatavate meetmete rakendamist ja hindab artikli 5 lõikes 1 osutatud erieesmärkide saavutamist lisas sätestatud näitajate kohaselt.

1.  Komisjon jälgib programmi raames rahastatavate meetmete rakendamist ja hindab artiklis 4 osutatud üldeesmärgi ja artikli 5 lõikes 1 osutatud erieesmärkide saavutamist lisas sätestatud näitajate kohaselt.

Komisjonile antakse volitused võtta vastavalt artiklile 16 vastu delegeeritud õigusakte lisas esitatud näitajate loetelu muutmiseks.

Komisjonile antakse volitused võtta vastavalt artiklile 16 vastu delegeeritud õigusakte lisas esitatud näitajate loetelu muutmiseks.

2.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahehindamise aruande hiljemalt 2019. aasta keskpaigaks ning järelhindamise aruande hiljemalt 2021. aasta detsembri lõpuks.

2.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase järelevalvearuande programmi rakendamise kohta, mis hõlmab liikmesriikide toetusetaotluse artikli 7 lõikes 2 osutatud hindamiskriteeriumite kohaldamise analüüsi, ja vahehindamise aruande hiljemalt 2019. aasta keskpaigaks ning järelhindamise aruande hiljemalt 2021. aasta detsembri lõpuks.

3.  Vahehindamise aruanne sisaldab teavet programmi eesmärkide saavutamise, rahaliste vahendite kasutamise tõhususe ning programmi Euroopa lisaväärtuse kohta ning hinnangut selle kohta, kas rahastamist programmiga hõlmatud valdkondades tuleks kohandada või pikendada ka pärast 2020. aastat. Ühtlasi käsitletakse aruandes kõigi eesmärkide ja meetmete jätkuvat asjakohasust. Järelhindamise aruanne peab sisaldama teavet programmi pikaajalisema mõju kohta.

3.  Vahehindamise aruanne sisaldab teavet programmi eesmärkide saavutamise, rahaliste vahendite kasutamise tõhususe ning programmi Euroopa lisaväärtuse kohta ning hinnangut selle kohta, kas rahastamist programmiga hõlmatud valdkondades tuleks järgmise finantsraamistiku raames määratava rahastamispaketiga kohandada, peatada või uuendada. Ühtlasi käsitletakse aruandes kõigi eesmärkide ja meetmete jätkuvat asjakohasust. Järelhindamise aruandes hinnatakse programmi tervikuna ja see sisaldab teavet programmi pikaajalisema mõju kohta.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 15 lõike 1 teises lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates 1. jaanuarist 2017.

2.  Artikli 12 lõikes 5 ja artikli 15 lõike 1 teises lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates 1. jaanuarist 2017.

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 15 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 12 lõikes 5 ja artikli 15 lõike 1 teises lõigus osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

 

3 a.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 15 lõike 1 teise lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

5.  Artikli 12 lõike 5 ja artikli 15 lõike 1 teise lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – punkt 3

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 91 –lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  0,35 % koguvahenditest eraldatakse pärast artikli 92 lõikes 6 osutatud Euroopa ühendamise rahastule antava toetuse ja artikli 92 lõikes 7 osutatud enim puudust kannatavatele isikutele antava abi mahaarvamist komisjoni algatusel tehniliseks abiks, millest 112 233 000 eurot eraldatakse struktuurireformi tugiprogrammile selle programmi kohaldamisala ja eesmärgi kohaselt kasutamiseks.”

3.  0,35 % koguvahenditest eraldatakse pärast artikli 92 lõikes 6 osutatud Euroopa ühendamise rahastule antava toetuse ja artikli 92 lõikes 7 osutatud enim puudust kannatavatele isikutele antava abi mahaarvamist komisjoni algatusel tehniliseks abiks, millest kuni 112 233 000 eurot (jooksevhindades) eraldatakse struktuurireformi tugiprogrammile selle programmi kohaldamisala ja eesmärgi kohaselt kasutamiseks.”

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 51 – lõige 1 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 6 kohaselt võib EAFRD komisjoni algatusel ja/või tema nimel kasutada kuni 0,25 % oma iga-aastastest eraldistest määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 58 osutatud ülesannete rahastamiseks, sealhulgas käesoleva määruse artiklis 52 osutatud Euroopa maaelu arengu võrgustiku ja käesoleva määruse artiklis 53 osutatud Euroopa innovatsioonipartnerluse võrgustiku loomise ja tegevusega seotud kulud, millest 30 567 000 eurot eraldatakse struktuurireformi tugiprogrammile selle programmi kohaldamisala ja eesmärgi kohaselt kasutamiseks.”

„Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 6 kohaselt võib EAFRD komisjoni algatusel ja/või tema nimel kasutada kuni 0,25 % oma iga-aastastest eraldistest määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 58 osutatud ülesannete rahastamiseks, sealhulgas käesoleva määruse artiklis 52 osutatud Euroopa maaelu arengu võrgustiku ja käesoleva määruse artiklis 53 osutatud Euroopa innovatsioonipartnerluse võrgustiku loomise ja tegevusega seotud kulud, millest kuni 30 567 000 eurot (jooksevhindades) eraldatakse struktuurireformi tugiprogrammile selle programmi kohaldamisala ja eesmärgi kohaselt kasutamiseks.”

(1)

ELT C 177, 18.5.2016, lk 47.

(2)

Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (*) (23.11.2016)

regionaalarengukomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus struktuurireformi tugiprogrammi kehtestamise kohta ajavahemikuks 2017–2020 ning määruste (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013 muutmise kohta

(COM(2015)0701 – C8-0373/2015 – 2015/0263(COD))

Arvamuse koostaja (*): Costas Mavrides

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

MUUDATUSETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Mitmes liikmesriigis on toimunud ja toimuvad jätkuvad kohandamisprotsessid varasemalt tekkinud makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks ning paljud seisavad silmitsi madala potentsiaalse kasvu probleemiga. Majanduse jätkusuutlikuks taastamiseks, kohandamisvõime tugevdamise eesmärgil kasvupotentsiaali vallandamiseks ning lähenemisprotsessi toetamiseks on liit ühe oma poliitilise prioriteetina nimetanud struktuurireformide rakendamist.

(3)  Mitmes liikmesriigis on toimunud ja toimuvad jätkuvad kohandamisprotsessid varasemalt tekkinud makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks ning paljud seisavad silmitsi madala potentsiaalse kasvu ja kõrge töötuse määra probleemiga. Jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks vajalike tingimuste loomiseks, kohandamisvõime tugevdamise eesmärgil kasvupotentsiaali vallandamiseks ning lähenemisprotsessi toetamiseks ja investeerimise suurendamiseks on liit ühe oma poliitilise prioriteedina nimetanud majanduskasvu soodustavate struktuurireformide rakendamise vajadust.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Reformid on olemuselt keerukad protsessid, mille puhul on tarvis tervet väga spetsiifiliste teadmiste ja oskuste ahelat. Struktuurireformide elluviimine on mitmes avaliku poliitika valdkonnas keerukas, sest nende kasu avaldub sageli hiljem. Seetõttu on varajane ja tõhus kavandamine ja rakendamine tähtis nii kriisist tabatud kui ka struktuurselt nõrga majandusega riikides. Sellega seoses on viimastel aastatel liidu poolt tehnilise abi kujul antav toetus mänginud olulist rolli Kreeka ja Küprose majanduse kohandamise toetamisel.

(4)  Reformid on olemuselt keerukad protsessid, mille puhul on tarvis tervet väga spetsiifiliste teadmiste ja oskuste ahelat ning pikaajalist nägemust. Jätkusuutlike struktuurireformide elluviimine on mitmes avaliku poliitika valdkonnas keerukas, sest nende kasu avaldub sageli hiljem ja pärast jätkuvaid jõupingutusi, mistõttu tuleb võtta meetmeid, et pärssida lühiajalise perspektiiviga poliitika kujundamist. Eelkõige on tähtis varajane ja tõhus kavandamine ja rakendamine, sealhulgas kriisist tabatud või struktuurselt nõrga majandusega riikides. Sellega seoses on viimastel aastatel liidu poolt tehnilise abi kujul antav toetus mänginud olulist rolli Kreeka ja Küprose majanduse kohandamise toetamisel, ja võib olla kasulikuks eeskujuks struktuurireformi toetavale programmile. Struktuurireformide elluviimise eest vastutuse võtmine ja poliitiline tahe liikmesriikides, sealhulgas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning vajaduse korral sotsiaalpartnerite seas, on oluline tingimus programmi edukaks läbiviimiseks.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Liikmesriigid võivad saada toetust selliste probleemide lahendamiseks, mis seonduvad struktuurireformide kavandamise ja rakendamisega. Need probleemid võivad sõltuda erinevatest teguritest, sealhulgas piiratud haldus- või institutsioonilisest suutlikkusest ning liidu õigusaktide puudulikust kohaldamisest ja rakendamisest.

(5)  Liikmesriigid võivad saada toetust selliste probleemide lahendamiseks, mis seonduvad majanduskasvu soodustavate struktuurireformide kavandamise ja rakendamisega. Need probleemid võivad sõltuda erinevatest teguritest, sealhulgas reformide ebapiisavast kavandamisest, piiratud haldus- või institutsioonilisest suutlikkusest ning liidu õigusaktide puudulikust kohaldamisest ja rakendamisest.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Liidul on pikaajalised kogemused liikmesriikide valitsusasutuste ja liikmesriikide muude ametiasutuste sihipärase toetamise vallas seoses suutlikkuse suurendamise ja sarnaste meetmetega teatavates sektorites (nt maksundus, toll, toetus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele) ning seoses ühtekuuluvuspoliitika rakendamisega. Liidu saadud kogemust seoses liikmesriikide ametiasutuste abistamisega reformide elluviimisel tuleks kasutada, et suurendada liidu suutlikkust liikmesriikide toetamisel. Majanduskasvu soodustavaid reforme ellu viivatele ning sellega seoses liidult abi taotlevatele liikmesriikidele toetuse andmiseks on tõepoolest vaja terviklike ja sidusaid meetmeid.

(6)  Liidul on pikaajalised kogemused liikmesriikide valitsusasutuste ja liikmesriikide muude ametiasutuste sihipärase toetamise vallas seoses suutlikkuse suurendamise ja sarnaste meetmetega teatavates sektorites (nt maksundus, toll, toetus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele) ning seoses ühtekuuluvuspoliitika rakendamisega. Liidu institutsioonide poliitikaalane kogemus ja suutlikkus peaks olema aluseks terviklike ja sidusate meetmete võtmisel nende liikmesriikide toetamiseks, kes viivad ellu majanduskasvu soodustavaid reforme ning taotlevad sellega seoses liidult abi. Seetõttu tuleks võtta kasutusele integreeritud ja sektoriülene lähenemisviis, et tagada poliitilise maastiku sidusus.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 19/2015 „Kreekale tehnilise abi andmise parandamiseks tuleb tulemustele rohkem tähelepanu pöörata“ sisaldab kasulikke soovitusi komisjoni poolt tehnilise abi andmise kohta liikmesriikidele, mida tuleks võtta arvesse struktuurireformi tugiprogrammi raames antava toetuse rakendamisel.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 b)  Jõupingutusi majanduskasvu suurendavate struktuurireformide elluviimiseks tuleb otsustavalt jätkata, et tagada selliste reformide tõhusus ja kasutada ära selles vallas tehtud edusammud.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Seda arvesse võttes on vaja kehtestada struktuurireformi tugiprogramm (edaspidi „programm”), eesmärgiga tugevdada liikmesriikide suutlikkust valmistada ette ja rakendada majanduskasvu toetavaid haldus- ja struktuurireforme, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel. Programmi eesmärk on toetada ühiste eesmärkide poole liikumist seoses majanduse elavdamise, töökohtade loomise, Euroopa konkurentsivõime edendamise ning reaalmajandusse investeerimise stimuleerimisega.

(7)  Seda arvesse võttes on vaja kehtestada struktuurireformi tugiprogramm (edaspidi „programm”), eesmärgiga tugevdada liikmesriikide suutlikkust kavandada ja rakendada majanduskasvu toetavaid haldus- ja struktuurireforme, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel. Programm kujutab endast olulist lisatoetust selliste reformide paremale ja kiiremale elluviimisele, mille eesmärk on toetada ühiste eesmärkide poole liikumist seoses lähenemise, majanduse elavdamise, töökohtade loomise, Euroopa ühtekuuluvuse, konkurentsivõime ja tootlikkuse edendamise ning reaalmajandusse investeerimise stimuleerimisega.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Komisjon peaks liikmesriigi taotlusel andma kõnealuse programmi raames toetust sellistes valdkondades nagu eelarve ja maksustamine, avalik teenistus, institutsioonilised ja haldusreformid, kohtusüsteem, pettus-, korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus, ettevõtluskeskkond, erasektori areng, investeeringud, konkurents, riigihanked, erastamisprotsessid, rahastamisvõimalused, investeeringud, kaubandus, säästev areng, innovatsioon, haridus ja koolitus, tööhõivepoliitika, rahvatervis, varjupaiga- ja rändepoliitika, põllumajandus ja maaelu areng ning finantssektori poliitika.

(8)  Komisjon peaks liikmesriigi taotlusel andma kõnealuse programmi raames toetust sellistes valdkondades nagu eelarve ja maksustamine, avalik teenistus, institutsioonilised ja haldusreformid, kohtusüsteem, pettus-, korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus, ettevõtluskeskkond, erasektori areng, investeeringud, konkurents, riigihanked, riigi osalemine ettevõtetes, rahastamisvõimalused, investeeringud, kaubandus, säästev areng, innovatsioon, haridus ja koolitus, tööhõivepoliitika, rahvatervis, varjupaiga- ja rändepoliitika, põllumajandus ja maaelu areng ning finantssektori poliitika.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Liikmesriikidel peaks olema võimalik taotleda komisjonilt programmi alusel toetust seoses reformide elluviimisega majanduse juhtimise protsesside raames, eelkõige Euroopa poolaasta raames esitatavate riigipõhiste soovituste puhul, seoses liidu õiguse rakendamise meetmetega ning ka seoses makromajanduslike kohandamisprogrammide rakendamisega. Samuti peaks neil olema võimalik taotleda toetust seoses endi algatatud reformidega jätkusuutliku investeerimise, majanduskasvu ja töökohtade loomise saavutamiseks.

(9)  Liikmesriikidel peaks olema võimalik taotleda komisjonilt programmi alusel toetust seoses reformide kavandamise ja elluviimisega majanduse juhtimise protsesside raames, eelkõige selleks, et parandada Euroopa poolaasta raames esitatavate riigipõhiste soovituste rakendamist, seoses liidu õiguse nõuetekohase rakendamise meetmetega ning ka seoses makromajanduslike kohandamisprogrammide rakendamisega. Samuti peaks neil olema võimalik taotleda toetust seoses endi algatatud reformidega jätkusuutliku investeerimise saavutamiseks, majanduskasvu ja töökohtade loomise, konkurentsivõime ja territoriaalse ühtekuuluvuse tõhustamiseks.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Taotluse esitanud liikmesriigiga muu hulgas Euroopa poolaasta raames peetud dialoogi järel peaks komisjon analüüsima taotlust, võttes arvesse läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, ning määrama tuvastatud probleemide kiireloomulisuse, ulatuse ja raskuse, poliitikavaldkondade toetusvajaduste, sotsiaalmajanduslike näitajate analüüsi ning liikmesriigi üldise haldussuutlikkuse põhjal kindlaks antava toetuse. Tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga peaks komisjon ka tegema kindlaks prioriteetsed valdkonnad, võetavate toetusmeetmete ulatuse ja rahalise toetuse üldsumma, võttes arvesse liidu fondidest või muudest liidu programmidest rahastatavaid käimasolevaid tegevusi ja meetmeid.

(10)  Taotluse esitanud liikmesriigiga muu hulgas Euroopa poolaasta raames peetud dialoogi järel peaks komisjon analüüsima taotlust, võttes arvesse läbipaistvuse, subsidiaarsuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, ning määrama tuvastatud probleemide kiireloomulisuse, ulatuse ja raskuse, poliitikavaldkondade toetusvajaduste, sotsiaalmajanduslike näitajate analüüsi ning liikmesriigi üldise haldussuutlikkuse põhjal kindlaks antava toetuse. Tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga peaks komisjon ka tegema kindlaks tõhusaks toetuseks prioriteetsed meetmed, võetavate toetusmeetmete liigi ja ulatuse ning rahalise toetuse üldsumma, võttes arvesse liidu fondidest või muudest liidu programmidest rahastatavaid käimasolevaid tegevusi ja meetmeid.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a)  Komisjon peaks saama toetust saada sooviva liikmesriigi nõusolekul korraldada toetuse andmist koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega või teiste liikmesriikidega, kes võivad nõustuda saama reformipartneriteks. Toetust saada sooviv liikmesriik peaks saama konkreetse toetusvaldkonna või konkreetsete toetusvaldkondade puhul luua partnerluse ühe või mitme liikmesriigiga, kes oleksid reformipartnerid, et aidata koostada strateegia, reformi tegevuskavad, luua tugiteenust või jälgida strateegiate ja projektide elluviimist. Kuigi toetust saada sooviv liikmesriik vastutab reformide elluviimise eest, peaksid reformipartnerid või teised toetust pakkuvad liikmesriigid saama aidata kaasa programmi edukale rakendamisele.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Komisjoni teatistes „ELi eelarve läbivaatamine”1 ja „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”2 rõhutatakse seda, kui oluline on keskenduda rahastamisel tegevusele, millel on selge Euroopa lisaväärtus, s.t mille puhul liidu sekkumine võib luua lisaväärtust võrreldes üksikute liikmesriikide tegevusega. Selle taustal peaksid programmi alusel rakendatavad toetusmeetmed tagama vastastikuse täiendavuse ja koostoime muude programmide ja poliitikavaldkondadega riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil. Programmi raames võetavad meetmed peaksid võimaldama töötada välja ja võtta kasutusele lahendusi, mis on suunatud piiri- või liiduüleseid probleeme mõjutavate siseriiklike probleemide lahendamisele, ning mis aitavad saavutada liidu õiguse järjepideva ja sidusa rakendamise. Lisaks peaksid need aitama suurendada usaldust ja edendada koostööd komisjoniga ja liikmesriikide vahel. Lisaks on liidul liikmesriikidest paremad võimalused luua platvorm partnerite heade tavade levitamiseks ja jagamiseks ja ka ekspertide mobiliseerimiseks.

(11)  Komisjoni teatistes „ELi eelarve läbivaatamine”1 ja „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”2 rõhutatakse seda, kui oluline on keskenduda rahastamisel tegevusele, millel on selge Euroopa lisaväärtus, s.t mille puhul liidu sekkumine võib luua lisaväärtust võrreldes üksikute liikmesriikide tegevusega. Selle taustal peaksid programmi alusel rakendatavad toetusmeetmed tagama vastastikuse täiendavuse ja koostoime muude programmide ja poliitikavaldkondadega riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil. Programmi raames võetavad meetmed peaksid võimaldama töötada välja ja võtta kasutusele lahendusi, mis on suunatud piiri- või liiduüleseid probleeme mõjutavate siseriiklike probleemide lahendamisele, ning mis aitavad saavutada liidu õiguse järjepideva ja sidusa rakendamise. Lisaks peaksid need aitama suurendada kodanike usaldust Euroopa projekti vastu ja edendada koostööd komisjoniga ja liikmesriikide vahel. Lisaks on liidul liikmesriikidest paremad võimalused luua platvorm partnerite heade tavade levitamiseks ja jagamiseks ja ka ekspertide mobiliseerimiseks, et ettepanekuid oleks võimalik kohandada taotleva liikmesriigi konkreetse olukorraga.

__________________

__________________

1 COM(2010) 700, 19. oktoober 2010.

1 COM(2010) 700, 19. oktoober 2010.

2COM(2011) 500 final, 29. juuni 2011.

2 COM(2011) 500 final, 29. juuni 2011.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Kuna liikmesriigid üksi ei suuda üksi piisavalt saavutada käesoleva määruse eesmärki toetada liikmesriikide institutsionaalseid, haldus- ja struktuurireforme, osutades liikmesriikide ametiasutustele abi meetmetes, mis on suunatud institutsioonide, juhtimise, halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel, kuid oma ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, kuna toetuse ulatuses lepitakse kokku asjaomase liikmesriigiga.

(23)  Kuna liikmesriigid üksi ei suuda üksi piisavalt saavutada käesoleva määruse eesmärki toetada liikmesriikide institutsionaalseid, haldus- ja struktuurireforme, osutades liikmesriikide ametiasutustele abi meetmetes, mis on suunatud institutsioonide, riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi territoriaalse juhtimisstruktuuri, halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel, kuid oma ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, kuna toetuse ulatuses lepitakse kokku asjaomase liikmesriigiga.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Mõisted

Mõisted ja põhimõtted

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid ja põhimõtteid:

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  „abisaaja liikmesriik” – liikmesriik, kes saab käesoleva programmi raames liidult abi;

1.  „abisaaja liikmesriik“ – liikmesriik, kes taotleb ja saab käesoleva programmi raames liidult abi;

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  piiri- või liiduülest mõju avaldavatele siseriiklikele probleemidele lahenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt;

(a)  sellistele siseriiklikele probleemidele lahenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt, mis tulenevad piiri- või liiduülestest probleemidest või avaldavad piiri- või liiduülestele probleemidele mõju, ja mis aitavad kaasa sotsiaalsele ja majanduslikule ühtekuuluvusele;

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  panus liidu õiguse järjepidevasse ja ühtsesse rakendamisse;

(c)  panus liidu õiguse ja poliitika järjepidevasse ja ühtsesse rakendamisse;

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmi üldeesmärk on anda panus institutsionaalsetesse, haldus- ja struktuurireformidesse liikmesriikides, osutades liikmesriigi ametiasutustele abi meetmetes, mis on suunatud institutsioonide, juhtimise, halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele eesmärgiga parandada konkurentsivõimet, majanduskasvu, tööhõivet ja investeerimist, eelkõige majandusjuhtimise protsesside raames, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel.

Programmi üldeesmärk on anda panus institutsionaalsetesse, halduslikesse ja majanduskasvu soodustavatesse struktuurireformidesse liikmesriikides, osutades riiklikele ning vajaduse korral piirkondlikele ja kohalikele ametiasutustele abi meetmetes, mis on suunatud institutsioonide, juhtimise, halduse reformimisele ning tugevdamisele või loomisele vastusena majandus- ja sotsiaalvaldkonna probleemidele eesmärgiga parandada ühtekuuluvust, konkurentsivõimet, tootlikkust, jätkusuutlikku majanduskasvu, kvaliteetsete töökohtade loomist ja investeerimist, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Artiklis 4 sätestatud üldeesmärgi saavutamiseks on programmil järgmised erieesmärgid:

1.  Artiklis 4 sätestatud üldeesmärgi saavutamiseks on programmil järgmised erieesmärgid, mille saavutamisel teevad abisaajad liikmesriigid tihedat koostööd:

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  toetada liikmesriigi ametiasutuste algatusi nende reformide väljatöötamisel vastavalt prioriteetidele, võttes arvesse esialgseid tingimusi ja eeldatavat sotsiaalmajanduslikku mõju;

(a)  toetada liikmesriigi ametiasutuste algatusi nende jätkusuutlike reformide väljatöötamisel ja rakendamisel vastavalt prioriteetidele ja subsidiaarsuse põhimõttele, võttes arvesse esialgseid tingimusi ja eeldatavat sotsiaalmajanduslikku mõju;

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  aidata liikmesriigi ametiasutustel parandada oma suutlikkust reformipoliitika ja strateegiate kavandamisel, väljatöötamisel ja rakendamisel ning tagada tervikliku lähenemisviisi abil eesmärkide ja vahendite ühtsus eri valdkondades;

(b)  aidata liikmesriigi ametiasutustel parandada oma suutlikkust reformipoliitika ja strateegiate kavandamisel ja sõnastamisel, väljatöötamisel ja rakendamisel ning tagada tervikliku lähenemisviisi abil eesmärkide ja vahendite ühtsus eri valdkondades;

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  toetada liikmesriigi ametiasutuste jõupingutusi asjakohaste protsesside ja meetodite kindlaksmääramisel ja rakendamisel, võttes arvesse häid tavasid ja teiste samas olukorras olnud riikide saadud õppetunde;

(c)  toetada liikmesriigi ametiasutuste jõupingutusi asjakohaste protsesside ja meetodite kavandamisel ja rakendamisel, võttes arvesse häid tavasid ja teiste samas olukorras olnud riikide saadud õppetunde;

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 1 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  aidata liikmesriigi ametiasutustel suurendada personalijuhtimise tõhusust ja tulemuslikkust, määrates vajaduse korral kindlaks selged vastutusalad ning parandades ametialaseid teadmisi ja oskusi.

(d)  aidata liikmesriigi ametiasutustel suurendada sotsiaaldialoogi ja personalijuhtimise tõhusust ja tulemuslikkust, määrates vajaduse korral kindlaks selged vastutusalad ning parandades ametialaseid teadmisi ja oskusi.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nende eesmärkide saavutamisel tehakse tihedat koostööd abisaajate liikmesriikidega.

välja jäetud

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 esitatud erieesmärgid osutavad konkurentsivõime, majanduskasvu, tööhõive ja investeerimisega seotud poliitikavaldkondadele, eelkõige alljärgnevale:

2.  Lõikes 1 esitatud erieesmärgid osutavad ühtekuuluvuse, konkurentsivõime, innovatsiooni, jätkusuutliku majanduskasvu, tööhõive ja investeerimisega seotud poliitikavaldkondadele, eelkõige alljärgnevale:

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  institutsionaalne reform ning avaliku halduse tõhus ja teenusekeskne toimimine, õigusriigi põhimõtete tulemuslik järgimine, kohtusüsteemi reform ning pettuste-, korruptsiooni- ja rahapesuvastase võitluse tugevdamine;

(b)  institutsionaalne reform ning avaliku halduse tõhus ja teenusekeskne toimimine, õigusriigi põhimõtete tulemuslik järgimine, sealhulgas liidu õiguse ja poliitika nõuetekohane kohaldamine, kohtusüsteemi reform ning pettuste-, korruptsiooni- ja rahapesuvastase võitluse tugevdamine;

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  ettevõtluskeskkond, erasektori arendus, investeerimine, erastamisprotsessid, kaubandus ja välismaised otseinvesteeringud, konkurents ja riigihanked, säästev valdkondlik areng ning innovatsiooni toetamine;

(c)  ettevõtluskeskkond, erasektori arendus, investeerimine, riigi osalemine ettevõtetes, kaubandus ja välismaised otseinvesteeringud, konkurents ja riigihanked, säästev valdkondlik areng ning innovatsiooni toetamine;

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  põllumajandussektori ja maapiirkondade säästva arengu poliitika;

(e)  poliitika, millega rakendatakse kliimameetmeid, edendatakse energiatõhusust, saavutatakse energiavarustuse mitmekesistamine ning lõpetatakse liikmesriikide ja piirkondade energiasüsteemi(de) eraldatus, samuti põllumajandussektori ja maapiirkondade säästva arengu poliitika;

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  finantssektori poliitika ja rahastamisvõimalused.

(f)  finantssektori poliitika, sealhulgas finantskirjaoskuse, finantsstabiilsuse, rahastamisvõimaluste ja majandusele laenu andmise edendamine; andmete ja statistika koostamine, pakkumine ja kvaliteedijärelevalve; ning maksudest kõrvalehoidumist tõkestav poliitika.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi raames toetust sooviv liikmesriik esitab komisjonile toetusetaotluse, nimetades poliitikavaldkonnad ja prioriteedid, mis kuuluvad artikli 5 lõike 2 kohaselt programmi kohaldamisalasse. Taotlus esitatakse hiljemalt iga kalendriaasta 31. oktoobriks.

1.  Programmi raames tehnilist toetust sooviv liikmesriik esitab komisjonile tehnilise toetuse taotluse, nimetades poliitikavaldkonnad ja prioriteedid, mis kuuluvad artikli 5 lõike 2 kohaselt programmi kohaldamisalasse. Taotlus esitatakse hiljemalt iga kalendriaasta 31. oktoobriks.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Võttes arvesse läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid analüüsib komisjon pärast liikmesriigiga muu hulgas Euroopa poolaasta raames peetud dialoogi, lõikes 1 osutatud toetusetaotlust tuvastatud probleemide kiireloomulisuse, ulatuse ja raskuse, asjaomaste poliitikavaldkondade toetusvajaduste, sotsiaalmajanduslike näitajate analüüsi ning liikmesriigi üldise haldussuutlikkuse põhjal. Võttes arvesse liidu fondidest või muudest liidu programmidest rahastatavaid käimasolevaid tegevusi ja meetmeid, teeb komisjon tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega kindlaks prioriteetsed toetusvaldkonnad, võetavate toetusmeetmete ulatuse ja rahalise toetuse üldsumma.

2.  Võttes arvesse läbipaistvuse, võrdse kohtlemise, subsidiaarsuse, sotsiaalpartnerite austamise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid analüüsib komisjon pärast liikmesriigiga muu hulgas Euroopa poolaasta raames peetud dialoogi, lõikes 1 osutatud toetusetaotlust tuvastatud probleemide kiireloomulisuse, ulatuse ja raskuse, asjaomaste poliitikavaldkondade toetusvajaduste, sotsiaalmajanduslike näitajate analüüsi ning liikmesriigi üldise haldussuutlikkuse põhjal. Võttes arvesse liidu fondidest või muudest liidu programmidest, eriti Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist (EFSI) rahastatavaid käimasolevaid tegevusi ja meetmeid, teeb komisjon tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega kindlaks prioriteetsed meetmed tulemuslikuks toetuseks, eriti asjaomaste liikmesriikide eesmärgid, mis põhinevad käesoleva määruse artiklil 5, ajakava, võetavate toetusmeetmete ulatuse ja rahalise toetuse hinnangulise üldsumma.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.   Toetusetaotluse võib esitada seoses alljärgnevaga:

3.   Toetusetaotluse võib esitada seoses alljärgnevaga:

(a)  reformide elluviimine majanduse juhtimise protsesside, eelkõige Euroopa poolaasta raames esitatud asjakohaste riigipõhiste soovituste või liidu õiguse rakendamisega seotud asjakohaste meetmete kaudu;

(a)  liikmesriikide endi algatatud jätkusuutlike reformide elluviimine, et saavutada eelkõige majanduskasv ning töökohtade loomine;

(b)   makromajanduslike kohandamisprogrammide käivitamine liikmesriikides, kes saavad kehtivate õigusaktide alusel liidult finantsabi, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 472/201323 kohaselt euroala liikmesriikides ja komisjoni määruse (EÜ) nr 332/200224 kohaselt euroalasse mittekuuluvates liikmesriikides;

(b)   makromajanduslike kohandamisprogrammide käivitamine liikmesriikides, kes saavad kehtivate õigusaktide alusel liidult finantsabi, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 472/201323 kohaselt euroala liikmesriikides ja komisjoni määruse (EÜ) nr 332/200224 kohaselt euroalasse mittekuuluvates liikmesriikides;

(c)  liikmesriikide endi algatatud reformide elluviimine, et saavutada eelkõige jätkusuutlik investeerimine, majanduskasv ja töökohtade loomine.

(c)  jätkusuutlike reformide elluviimine majanduse juhtimise protsesside, eelkõige Euroopa poolaasta raames esitatud asjakohaste riigipõhiste soovituste või liidu õiguse rakendamisega seotud asjakohaste meetmete kaudu;

_____________

________________

23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 472/2013, 21. mai 2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel (ELT L 140, 27.5.2013, lk 1).

23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel (ELT L 140, 27.5.2013, lk 1).

24 Nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1).

24 Nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1).

(Komisjoni teksti punktidest a ja c on parlamendi muudatusettepanekus saanud punktid c ja a. Mõlemat punkti on muudetud.)

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Toetuse korraldamine

Tehnilise toetuse korraldamine

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon võib abisaajatele liikmesriikidele kavandatud toetuse kindlaks määrata koostöös teiste liikmesriikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega.

1.  Komisjon võib abisaajatele liikmesriikidele kavandatud tehnilise toetuse kindlaks määrata koostöös teiste liikmesriikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Abisaaja liikmesriik võib koostöös komisjoniga sõlmida partnerluse ühe või mitme teise liikmesriigiga, kes tegutsevad konkreetsetes reformivaldkondades reformipartneritena. Reformipartner aitab koostöös komisjoniga koostada strateegia, reformi tegevuskavad, luua kvaliteetse tugiteenuse või jälgida strateegiate ja projektide elluviimist.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Lisaks artiklis 9 sätestatud rahastamispaketile võib programmi rahastada liikmesriikide täiendava rahalise osaluse kaudu.

1.  Lisaks artiklis 9 sätestatud rahastamispaketile võib programmi rahastada liikmesriikide täiendava vabatahtliku rahalise osaluse kaudu.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahehindamise aruande hiljemalt 2019. aasta keskpaigaks ning järelhindamise aruande hiljemalt 2021. aasta detsembri lõpuks.

2.   Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta programmi rakendamise kohta aru ning esitab järelhindamise aruande hiljemalt 2021. aasta detsembri lõpuks. Aastaaruanne sisaldab teavet programmi eesmärkide saavutamise, kõigi liikmesriikidele toetuse andmise või sellest keeldumise otsuste põhjendust, teavet rahaliste vahendite kasutamise tõhususe ja programmi Euroopa lisaväärtuse kohta ning hinnangut selle kohta, kas rahastamist programmiga hõlmatud valdkondades tuleks kohandada või pikendada ka pärast 2020. aastat. Ühtlasi käsitletakse aruandes kõigi eesmärkide ja meetmete jätkuvat asjakohasust. Järelhindamise aruanne peab sisaldama teavet programmi pikaajalise mõju kohta.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Vahehindamise aruanne sisaldab teavet programmi eesmärkide saavutamise, rahaliste vahendite kasutamise tõhususe ning programmi Euroopa lisaväärtuse kohta ning hinnangut selle kohta, kas rahastamist programmiga hõlmatud valdkondades tuleks kohandada või pikendada ka pärast 2020. aastat. Ühtlasi käsitletakse aruandes kõigi eesmärkide ja meetmete jätkuvat asjakohasust. Järelhindamise aruanne peab sisaldama teavet programmi pikaajalise mõju kohta.

välja jäetud

Muudatusettepanek   40

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 2 – alapunkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i a.  toetuskavas sisalduvate eesmärkide arv, mille abisaaja liikmesriik on täitnud

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Struktuurireformi tugiprogrammi kehtestamine ajavahemikuks 2017–2020

Viited

COM(2015)0701 – C8-0373/2015 – 2015/0263(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

REGI

2.12.2015

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

ECON

2.12.2015

Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev

12.5.2016

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Costas Mavrides

12.5.2016

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

13.7.2016

10.10.2016

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

10.11.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

40

8

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pervenche Berès, Udo Bullmann, Fabio De Masi, Anneliese Dodds, Markus Ferber, Sven Giegold, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Danuta Maria Hübner, Barbara Kappel, Alain Lamassoure, Sander Loones, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Costas Mavrides, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Dimitrios Papadimoulis, Pirkko Ruohonen-Lerner, Alfred Sant, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Renato Soru, Theodor Dumitru Stolojan, Paul Tang, Michael Theurer, Ernest Urtasun, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Cora van Nieuwenhuizen, Jakob von Weizsäcker, Pablo Zalba Bidegain, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Ashley Fox, Doru-Claudian Frunzulică, Ildikó Gáll-Pelcz, Sophia in ‘t Veld, Ramón Jáuregui Atondo, Verónica Lope Fontagné, Eva Paunova, Romana Tomc

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Andrea Bocskor, Franc Bogovič, Hans-Olaf Henkel, Sandra Kalniete, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (10.11.2016)

regionaalarengukomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus struktuurireformi tugiprogrammi kehtestamise kohta ajavahemikuks 2017–2020 ning määruste (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013 muutmise kohta

(COM(2015)0701 – C8-0373/2015 – 2015/0263(COD))

Arvamuse koostaja: Jan Olbrycht

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Seda arvesse võttes on vaja kehtestada struktuurireformi tugiprogramm (edaspidi „programm”), eesmärgiga tugevdada liikmesriikide suutlikkust valmistada ette ja rakendada majanduskasvu toetavaid haldus- ja struktuurireforme, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel. Programmi eesmärk on toetada ühiste eesmärkide poole liikumist seoses majanduse elavdamise, töökohtade loomise, Euroopa konkurentsivõime edendamise ning reaalmajandusse investeerimise stimuleerimisega.

(7)  Seda arvesse võttes on vaja kehtestada struktuurireformi tugiprogramm (edaspidi „programm“), eesmärgiga tugevdada liikmesriikide suutlikkust valmistada ette ja rakendada majanduskasvu toetavaid haldus- ja struktuurireforme, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel. Programmi eesmärk on toetada ühiste eesmärkide poole liikumist seoses majanduse elavdamise, töökohtade loomise, Euroopa konkurentsivõime edendamise ning reaalmajandusse jätkusuutliku investeerimise stimuleerimisega.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Taotluse esitanud liikmesriigiga muu hulgas Euroopa poolaasta raames peetud dialoogi järel peaks komisjon analüüsima taotlust, võttes arvesse läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, ning määrama tuvastatud probleemide kiireloomulisuse, ulatuse ja raskuse, poliitikavaldkondade toetusvajaduste, sotsiaalmajanduslike näitajate analüüsi ning liikmesriigi üldise haldussuutlikkuse põhjal kindlaks antava toetuse. Tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga peaks komisjon ka tegema kindlaks prioriteetsed valdkonnad, võetavate toetusmeetmete ulatuse ja rahalise toetuse üldsumma, võttes arvesse liidu fondidest või muudest liidu programmidest rahastatavaid käimasolevaid tegevusi ja meetmeid.

(10)  Taotluse esitanud liikmesriigiga muu hulgas Euroopa poolaasta raames peetud dialoogi järel peaks komisjon analüüsima taotlust, võttes arvesse läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, ning määrama tuvastatud probleemide kiireloomulisuse, ulatuse ja raskuse, poliitikavaldkondade toetusvajaduste, sotsiaalmajanduslike näitajate analüüsi ning liikmesriigi üldise haldussuutlikkuse põhjal kindlaks antava toetuse. Tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga peaks komisjon ka tegema kindlaks prioriteetsed valdkonnad, võetavate toetusmeetmete ulatuse ja rahalise toetuse üldsumma, võttes arvesse liidu fondidest või muudest liidu programmidest rahastatavaid käimasolevaid tegevusi ja meetmeid. Komisjon peaks veel täiendama välisekspertide nimekirja, keda oleks võimalik teatud juhtudel liikmesriikide tugiprojektide töös rakendada.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Komisjoni teatistes „ELi eelarve läbivaatamine”13 ja „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”14 rõhutatakse seda, kui oluline on keskenduda rahastamisel tegevusele, millel on selge Euroopa lisaväärtus, s.t mille puhul liidu sekkumine võib luua lisaväärtust võrreldes üksikute liikmesriikide tegevusega. Selle taustal peaksid programmi alusel rakendatavad toetusmeetmed tagama vastastikuse täiendavuse ja koostoime muude programmide ja poliitikavaldkondadega riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil. Programmi raames võetavad meetmed peaksid võimaldama töötada välja ja võtta kasutusele lahendusi, mis on suunatud piiri- või liiduüleseid probleeme mõjutavate siseriiklike probleemide lahendamisele, ning mis aitavad saavutada liidu õiguse järjepideva ja sidusa rakendamise. Lisaks peaksid need aitama suurendada usaldust ja edendada koostööd komisjoniga ja liikmesriikide vahel. Lisaks on liidul liikmesriikidest paremad võimalused luua platvorm partnerite heade tavade levitamiseks ja jagamiseks ja ka ekspertide mobiliseerimiseks.

(11)  Komisjoni teatistes „ELi eelarve läbivaatamine”13 ja „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”14 rõhutatakse seda, kui oluline on keskenduda rahastamisel tegevusele, millel on selge Euroopa lisaväärtus, s.t mille puhul liidu sekkumine võib luua lisaväärtust võrreldes üksikute liikmesriikide tegevusega. Selle taustal peaksid programmi alusel rakendatavad toetusmeetmed tagama vastastikuse täiendavuse ja koostoime muude programmide ja poliitikavaldkondadega piirkondlikul, riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil. Programmi raames võetavad meetmed peaksid võimaldama töötada välja ja võtta kasutusele lahendusi, mis on suunatud piiri- või liiduüleseid probleeme mõjutavate siseriiklike probleemide lahendamisele, ning mis aitavad saavutada liidu õiguse järjepideva ja sidusa rakendamise. Lisaks peaksid need aitama suurendada usaldust ja edendada koostööd komisjoniga ja liikmesriikide vahel. Lisaks on liidul liikmesriikidest paremad võimalused luua platvorm partnerite heade tavade levitamiseks ja jagamiseks ja ka ekspertide mobiliseerimiseks.

__________________

__________________

13 KOM(2010) 700, 19. oktoober 2010.

13 COM(2010) 700, 19. oktoober 2010.

14 KOM(2011) 500 (lõplik), 29. juuni 2011.

14 COM(2011) 500 (lõplik), 29. juuni 2011.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Käesoleva määrusega nähakse kogu programmi kehtivusajaks ette rahastamispakett, mis on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 17 tähenduses.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 b)  Programmi rahastamist komisjoni algatusel tehnilise abi eraldiste ümberpaigutamise teel võib kaaluda üksnes ühekordse lahendusena, mis ei tohiks luua pretsedenti selle valdkonna tulevaste algatuste rahastamiseks. Võimalik seadusandlik ettepanek programmi pikendamiseks uue mitmeaastase finantsraamistiku raames peab sisaldama spetsiaalselt kõnealusele programmile ette nähtud uut eraldist.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Arvestades seda, kui oluline on toetada liikmesriikide jõupingutusi struktuuri-, institutsionaalsete ja haldusreformide jätkamisel ja rakendamisel, on programmi eesmärkide saavutamiseks vaja, et kaasrahastamise määr oleks 100 % toetuskõlblikest kuludest, tagades samas kaasrahastamise ja kasumi mittetaotlemise põhimõtetest kinnipidamise.

(16)  Arvestades seda, kui oluline on toetada liikmesriikide jõupingutusi struktuuri-, institutsionaalsete ja haldusreformide jätkamisel ja rakendamisel, on programmi eesmärkide saavutamiseks vaja, et kaasrahastamise määr oleks kuni 100 % toetuskõlblikest kuludest, tagades samas kaasrahastamise ja kasumi mittetaotlemise põhimõtetest kinnipidamise.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Programmi hindamise hõlbustamiseks tuleks programmiga saavutatud tulemuste järelevalve jaoks kohe alguses paika panna nõuetekohane raamistik. Teha tuleks vahehindamine programmi eesmärkide saavutamise, programmi tõhususe ja selle Euroopa lisandväärtuse kohta. Lõpphindamises tuleks lisaks käsitleda programmi pikaajalist mõju ja selle mõju jätkusuutlikkusele. Hindamised peaksid tuginema programmi mõju mõõtvatele näitajatele.

(20)  Programmi hindamise hõlbustamiseks ja seatud eesmärkide saavutamiseks tuleks programmiga saavutatud tulemuste järelevalve jaoks kohe alguses paika panna nõuetekohane raamistik. Sellega seoses tuleks samuti arvesse võtta protsessi käigus saadud kogemusi. Igal aastal tuleks koostada järelevalvearuanne programmi rakendamise kohta, mis hõlmaks toetusetaotluse hindamiskriteeriumite kohaldamise analüüsi, vahehindamist programmi eesmärkide saavutamise, programmi tõhususe ja selle Euroopa lisandväärtuse kohta ning programmi tuleviku hindamist järgmise programmitöö perioodi raames. Järelhindamises tuleks lisaks käsitleda programmi pikaajalist mõju ja selle mõju jätkusuutlikkusele. Hindamised peaksid tuginema programmi mõju mõõtvatele näitajatele.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.   Programmi rahalistest vahenditest võib katta ka selliste ettevalmistavate, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuste kulud, mis on vajalikud programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks, mis hõlmab eelkõige uuringuid, ekspertide kohtumisi, info- ja kommunikatsioonimeetmeid, muu hulgas liidu poliitilistest prioriteetidest teadaandmist, kui need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga, ja andmetöötlusele ja teabevahetuse keskendunud IT-võrkudega seotud kulutusi ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil programmi juhtimisel tekivad.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi rakendamise rahastamispakett on kuni 142 800 000 eurot.

1.  Programmi rakendamise rahastamispaketiks on määratud 142 800 000 eurot.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmi rahalistest vahenditest võib katta ka selliste ettevalmistavate, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuste kulud, mis on vajalikud programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks – see hõlmab eelkõige uuringuid, ekspertide kohtumisi, info- ja kommunikatsioonimeetmeid, muu hulgas liidu poliitilistest prioriteetidest teadaandmist, kui need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga, IT võrgustikega seotud kulutusi, eelkõige seoses andmetöötluse ja teabevahetusega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil programmi juhtimisel tekivad.

välja jäetud

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahehindamise aruande hiljemalt 2019. aasta keskpaigaks ning järelhindamise aruande hiljemalt 2021. aasta detsembri lõpuks.

2.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase järelevalvearuande programmi rakendamise kohta, mis hõlmab liikmesriikide toetusetaotluse artikli 7 lõikes 2 osutatud hindamiskriteeriumite kohaldamise analüüsi, ja vahehindamise aruande hiljemalt 2018. aasta lõpuks ning järelhindamise aruande hiljemalt 2021. aasta detsembri lõpuks.

Muudatusettepanek 12    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Vahehindamise aruanne sisaldab teavet programmi eesmärkide saavutamise, rahaliste vahendite kasutamise tõhususe ning programmi Euroopa lisaväärtuse kohta ning hinnangut selle kohta, kas rahastamist programmiga hõlmatud valdkondades tuleks kohandada või pikendada ka pärast 2020. aastat. Ühtlasi käsitletakse aruandes kõigi eesmärkide ja meetmete jätkuvat asjakohasust. Järelhindamise aruanne peab sisaldama teavet programmi pikaajalise mõju kohta.

3.  Vahehindamise aruanne sisaldab teavet programmi eesmärkide saavutamise, rahaliste vahendite kasutamise tõhususe ning programmi Euroopa lisaväärtuse kohta ning hinnangut selle kohta, kas rahastamist programmiga hõlmatud valdkondades tuleks uuendada järgmise finantsraamistiku raames määratava rahastamispaketiga. Ühtlasi käsitletakse aruandes kõigi eesmärkide ja meetmete jätkuvat asjakohasust. Järelhindamise aruanne peab sisaldama teavet programmi pikaajalise mõju kohta.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – punkt 3

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 91 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  0,35 % koguvahenditest eraldatakse pärast artikli 92 lõikes 6 osutatud Euroopa ühendamise rahastule antava toetuse ja artikli 92 lõikes 7 osutatud enim puudust kannatavatele isikutele antava abi mahaarvamist komisjoni algatusel tehniliseks abiks, millest 112 233 000 eurot eraldatakse struktuurireformi tugiprogrammile selle programmi kohaldamisala ja eesmärgi kohaselt kasutamiseks.

3.  0,35 % koguvahenditest eraldatakse pärast artikli 92 lõikes 6 osutatud Euroopa ühendamise rahastule antava toetuse ja artikli 92 lõikes 7 osutatud enim puudust kannatavatele isikutele antava abi mahaarvamist komisjoni algatusel tehniliseks abiks, millest 112 233 000 eurot (jooksevhindades) eraldatakse struktuurireformi tugiprogrammile selle programmi kohaldamisala ja eesmärgi kohaselt kasutamiseks.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõik 1

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 51– lõige 1 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 6 kohaselt võib EAFRD komisjoni algatusel ja/või tema nimel kasutada kuni 0,25 % oma iga-aastastest eraldistest määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 58 osutatud ülesannete rahastamiseks, sealhulgas käesoleva määruse artiklis 52 osutatud Euroopa maaelu arengu võrgustiku ja käesoleva määruse artiklis 53 osutatud Euroopa innovatsioonipartnerluse võrgustiku loomise ja tegevusega seotud kulud, millest 30 567 000 eurot eraldatakse struktuurireformi tugiprogrammile selle programmi kohaldamisala ja eesmärgi kohaselt kasutamiseks.

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 6 kohaselt võib EAFRD komisjoni algatusel ja/või tema nimel kasutada kuni 0,25 % oma iga-aastastest eraldistest määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 58 osutatud ülesannete rahastamiseks, sealhulgas käesoleva määruse artiklis 52 osutatud Euroopa maaelu arengu võrgustiku ja käesoleva määruse artiklis 53 osutatud Euroopa innovatsioonipartnerluse võrgustiku loomise ja tegevusega seotud kulud, millest kuni 30 567 000 eurot (jooksevhindades) eraldatakse struktuurireformi tugiprogrammile selle programmi kohaldamisala ja eesmärgi kohaselt kasutamiseks.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Struktuurireformi tugiprogrammi kehtestamine ajavahemikuks 2017–2020

Viited

COM(2015)0701 – C8-0373/2015 – 2015/0263(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

REGI

2.12.2015

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

BUDG

2.12.2015

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Jan Olbrycht

18.1.2016

Vastuvõtmise kuupäev

10.11.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

6

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean Arthuis, Richard Ashworth, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Jean-Paul Denanot, Gérard Deprez, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Esteban González Pons, Monika Hohlmeier, Vladimír Maňka, Ernest Maragall, Clare Moody, Siegfried Mureşan, Liadh Ní Riada, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Patricija Šulin, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Monika Vana, Daniele Viotti, Marco Zanni, Auke Zijlstra

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Stanisław Ożóg, Nils Torvalds, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

John Stuart Agnew


TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (10.11.2016)

regionaalarengukomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus struktuurireformi tugiprogrammi kehtestamise kohta ajavahemikuks 2017–2020 ning määruste (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013 muutmise kohta

(COM(2015)0701 – C8-0373/2015 – 2015/0263(COD))

Arvamuse koostaja: Csaba Sógor

LÜHISELGITUS

Majanduskriisi tagajärjel on vajadus struktuurireformide järele Euroopa Liidus muutunud tugevamaks ja kiireloomulisemaks kui kunagi varem. 2010. aasta juunis kirjutasid kõigi ELi liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid alla arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvu strateegiale „Euroopa 2020“. Selles strateegias tunnistati, et majanduslangus on esile toonud Euroopa majanduse struktuuri nõrgad kohad. Vastuses, mille EL otsustas ühiselt välja töötada, ei ole eesmärgiks seatud mitte ainult kriisieelse olukorra taastamine. Selle asemel rõhutatakse selles, et liikmesriigid ja EL peaksid suurendama jõupingutusi, et rakendada vajalikke struktuurireforme, mis taastaksid majanduskasvu ja tagaksid Euroopa majanduse jätkusuutliku arengu ning aitaksid ELil kriisist väljuda tugevamana kui kunagi varem.

Kuus aastat pärast strateegia „Euroopa 2020“ käivitamist ei ole see lubadus veel kaugeltki täidetud.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) jagab seisukohta, et enamik ELi liikmesriike ei saa endale lubada viivitamist põhjalike reformide elluviimisega. OECD märkis oma 2016. aasta aruandes „Going for Growth“ (Suund majanduskasvule), et „globaalse majanduskasvu väljavaated jäävad lähiajal ebakindlaks, kuna maailmakaubandus aeglustub ja arenenud riikide taastumist takistavad püsivalt nõrgad investeeringuid. Argumendid struktuurireformide kasuks koos toetava nõudluspoliitikaga on endiselt tugevad, et jätkusuutlikult suurendada tootlikkust ja töökohtade loomist, mis omakorda tugevdab omakapitali. [...] Maailmamajanduse tagasihoidlike väljavaadete taustal on head argumendid esmatähtsuse andmiseks sellistele reformidele, mis lisaks tööhõive ja tootlikkuse elavdamisele saavad lühikeses perspektiivis kõige paremini tegevust toetada.“

Reformide nõuetekohase kujundamise ja rakendamise protsess võib olla väga raske ja nõuda tugevat suutlikkust analüüsi, planeerimise ja juhtimise alal, samuti juurdepääsu teabele ja piisavale inimressursile. Kreeka töörühmaga seoses saadud kogemuste hindamine viitab sellele, et reformide rakendamisel võib olulise tähtsusega olla tehnilise toe kättesaadavus, kuid selge strateegia puudumine võib selle mõju tõsiselt pidurdada. See kogemus näitab samuti, et tehniline tugi ei tohiks olla kättesaadav vaid kriisiolukorras. Raportööri arvates on seda kõige parem kasutada struktuurilt kindla ja vastupidava majanduse loomiseks, mis suudab vastu astuda tuleviku väljakutsetele.

Selle taustal on teretulnud komisjoni ettepanek luua struktuurireformi toetusprogramm, mis pakub abi eri liiki reformidele, kuna kõigile ELi liikmesriikidele tuleks anda võimalus paluda ja saada toetust edasiminekuks reformidega, mis looksid tervisliku majanduskeskkonna, suurendaksid majanduskasvu ja tööhõivet ning parandaksid inimeste elatustaset.

Komisjon on määranud uue programmi rahastamise allikaks ühtekuuluvuspoliitika, täpsemalt komisjoni algatusel antavad tehnilise abi vahendid. See valik tekitab muret, mida ei tohi tähelepanuta jätta, sest pole kaugeltki tõestatud, et liikmesriikide vajadused seoses fondide tõhusa ja tulemusliku juhtimisega uues, keerukamas reguleerivas raamistikus osutuvad lõpuks väiksemaks, kui algselt arvati. Sellele vastukaaluks ei tohi tähelepanuta jätta, et seda tüüpi reformid, millele programm on suunatud, aitaksid juba iseenesest kaasa soodsa keskkonna loomisele, mis aitaks liikmesriikidel saada täiel määral kasu ühtekuuluvuspoliitika investeeringutest nii materiaalsesse kui mittemateriaalsesse varasse, sealhulgas vahendite kasutamise määra parandamise kaudu.

Arvestades liikmesriikide majandusarengu taseme erinevustega ning kvaliteetsete teadmiste kättesaadavusega sügavate struktuurireformide projekteerimises ja rakendamises, saavad mõned riigid sellest toetusest suuremat kasu, kui teised. Kuid kõik edukad reformid toovad lõpuks Euroopa Liidus kaasa suurema sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil arvesse võtta järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 9 kohaselt võtab liit oma poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid. Lisaks on ELi toimimise lepingu artiklis 11 sätestatud, et liidu poliitikasse peab integreerima keskkonnakaitse nõuded, pidades silmas säästva arengu edendamist.

välja jäetud

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 5 ja 148 sätestatakse, et nõukogu peab igal aastal komisjoni ettepanekul ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist koostama suunised liikmesriikide tööhõivepoliitika koordineerimiseks.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Mitmes liikmesriigis on toimunud ja toimuvad jätkuvad kohandamisprotsessid varasemalt tekkinud makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks ning paljud seisavad silmitsi madala potentsiaalse kasvu probleemiga. Majanduse jätkusuutlikuks taastamiseks, kohandamisvõime tugevdamise eesmärgil kasvupotentsiaali vallandamiseks ning lähenemisprotsessi toetamiseks on liit ühe oma poliitilise prioriteetina nimetanud struktuurireformide rakendamist.

(3)  Mitmes liikmesriigis on toimunud ja toimuvad jätkuvad kohandamisprotsessid varasemalt tekkinud makromajandusliku ja sotsiaalse tasakaalustamatuse korrigeerimiseks ning paljud kannatavad madala potentsiaalse kasvu, suure tööpuuduse, peamisi tootmissüsteeme mõjutava raske kriisi, suureneva sotsiaalse ebavõrdsuse ja suurenenud vaesusriski tõttu. Seetõttu vajatakse sotsiaalselt vastutustundlikke, arukaid, kestlikke ja kaasavaid struktuurireforme, mis vastavad ELi toimimise lepingu artiklis 9 sätestatud nõuetele. Majanduse jätkusuutlikuks taastamiseks, kohandamisvõime tugevdamise eesmärgil kasvupotentsiaali vallandamiseks, majanduskasvu suurendamiseks, töökohtade loomiseks, investeerimise edendamiseks ning ülespoole suunatud lähenemisprotsessi toetamiseks on liit seetõttu nimetanud selliste struktuurireformide rakendamist ühe oma poliitilise prioriteedina.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Reformid on olemuselt keerukad protsessid, mille puhul on tarvis tervet väga spetsiifiliste teadmiste ja oskuste ahelat. Struktuurireformide elluviimine on mitmes avaliku poliitika valdkonnas keerukas, sest nende kasu avaldub sageli hiljem. Seetõttu on varajane ja tõhus kavandamine ja rakendamine tähtis nii kriisist tabatud kui ka struktuurselt nõrga majandusega riikides. Sellega seoses on viimastel aastatel liidu poolt tehnilise abi kujul antav toetus mänginud olulist rolli Kreeka ja Küprose majanduse kohandamise toetamisel.

(4)  Reformid on olemuselt keerukad protsessid, mille puhul on tarvis poliitilist tahet, dialoogi pidamise ja mitmetasandilises partnerluses osalemise oskust, eelarvelisi ja haldusvahendeid ning tervet väga spetsiifiliste teadmiste ja oskuste ahelat. Struktuurireformide elluviimine on mitmes avaliku poliitika valdkonnas keerukas, sest nende tulemused avalduvad sageli hiljem. Seetõttu on varajane ja tõhus kavandamine ja rakendamine tähtis nii kriisist tabatud kui ka struktuurselt nõrga majandusega riikides. Sellega seoses on viimastel aastatel liidu poolt tehnilise abi kujul antav toetus mänginud tähtsat rolli eelarve konsolideerimise protsessi ja struktuurireformide toetamisel, seda eriti majanduslikus kohandamisprogrammis osalevates riikides. Sellega seoses tuleks liidul õppust võtta tehnilise abi kujul antava toetuse programmidest, mis on viimastel aastatel olnud suunatud Kreeka ja Küprose majanduse kohandamise toetamisele. Toetusprogrammide eduks on oluline ka sidusrühmade kaasamine reformide kavandamisse, nende mõju hindamisse ja nende omaksvõtmisse liikmesriikides, sealhulgas piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna poolt.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Euroopa Parlament on Euroopa poolaasta raames määratlenud1a sotsiaalselt vastutustundlikke reforme kui reforme, mis põhinevad solidaarsusel, integratsioonil, sotsiaalsel õiglusel ja rikkuse õiglasel jaotamisel, st mudelil, mis võimaldab tagada sotsiaalse võrdsuse ja kaitse, kaitsta haavatavaid ühiskonnarühmi ja parandada kõigi kodanike elutingimusi.

 

__________________

 

Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2016. aasta resolutsioon majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2016. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0059).

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Liikmesriigid võivad saada toetust selliste probleemide lahendamiseks, mis seonduvad struktuurireformide kavandamise ja rakendamisega. Need probleemid võivad sõltuda erinevatest teguritest, sealhulgas piiratud haldus- või institutsioonilisest suutlikkusest ning liidu õigusaktide puudulikust kohaldamisest ja rakendamisest.

(5)  Liikmesriigid võivad saada toetust selliste probleemide lahendamiseks, mis seonduvad kestlike struktuurireformide kavandamise ja rakendamisega kooskõlas liidu majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkidega, kaasa arvatud majanduskasvu toetamine, kestlike ja inimväärsete töökohtade loomine, usaldusväärsete avaliku sektori investeeringute ja sotsiaalse arengu edendamine. Need probleemid võivad sõltuda erinevatest teguritest, sealhulgas piiratud haldus- või institutsioonilisest suutlikkusest ning liidu õigusaktide puudulikust kohaldamisest ja rakendamisest, mis võib viia reformide puudulikule kavandamisele, nii et nendega ei ole võimalik nimetatud eesmärke saavutada. Niisugused tegurid võivad omakorda mõjutada mõnede liikmesriikide pikaajalise majanduskasvu võimalusi, avaldades järelmõju sotsiaalkindlustuse tagamisele ja töökohtade loomisele.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Liidul on pikaajalised kogemused liikmesriikide valitsusasutuste ja liikmesriikide muude ametiasutuste sihipärase toetamise vallas seoses suutlikkuse suurendamise ja sarnaste meetmetega teatavates sektorites (nt maksundus, toll, toetus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele) ning seoses ühtekuuluvuspoliitika rakendamisega. Liidu saadud kogemust seoses liikmesriikide ametiasutuste abistamisega reformide elluviimisel tuleks kasutada, et suurendada liidu suutlikkust liikmesriikide toetamisel. Majanduskasvu soodustavaid reforme ellu viivatele ning sellega seoses liidult abi taotlevatele liikmesriikidele toetuse andmiseks on tõepoolest vaja terviklike ja sidusaid meetmeid.

(6)  Liidu institutsioonidel ja organitel on pikaajalised kogemused liikmesriikide valitsusasutuste ja riiklikust madalama tasandi ametiasutuste sihipärase toetamise vallas seoses suutlikkuse suurendamise ja sarnaste meetmetega teatavates sektorites (nt maksundus, toll, toetus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele) ning seoses ühtekuuluvuspoliitika rakendamisega. Liidu institutsioonide ja organite saadud kogemust seoses liikmesriikide ja piirkondlike ametiasutuste abistamisega kaasavate ja kestlike reformide kavandamisel ja elluviimisel tuleks kasutada, et suurendada liidu suutlikkust aidata huvitatud liikmesriikidel suurendada oma kasvupotentsiaali ja sotsiaalset ühtekuuluvust meetmete abil, mille eesmärk on tööhõive suurendamine, tõrjutuse ja vaesuse vähendamine ning tervishoiu- ja haridusteenuste juurdepääsetavuse ja kvaliteedi parandamine. Need toetusmeetmed peaksid põhinema terviklikul ja integreeritud lähenemisviisil, milles võetakse arvesse seoseid struktuurireformide eri valdkondade vahel ja kõigi valitsustasandite võimet partneritena koostööd teha, austades iga liikmesriigi institutsioonilist raamistikku ja kaasates ühtlasi kõiki sidusrühmi.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Nagu tunnistati Euroopa Kontrollikoja eriaruandes nr 19/2015 „Kreekale tehnilise abi andmise parandamiseks tuleb tulemustele rohkem tähelepanu pöörata“, peaks liikmesriikidele tehnilise abi andmine toimuma täpselt määratletud eesmärkidel põhineva strateegia alusel. Selles aruandes esitatakse ka kasulikke soovitusi, kuidas komisjon saaks liikmesriikide toetamist parandada, muu hulgas suurendades isevastutust reformide eest ja reformide tulemuslikkust, ning neid soovitusi tuleks arvesse võtta.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Seda arvesse võttes on vaja kehtestada struktuurireformi tugiprogramm (edaspidi „programm”), eesmärgiga tugevdada liikmesriikide suutlikkust valmistada ette ja rakendada majanduskasvu toetavaid haldus- ja struktuurireforme, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel. Programmi eesmärk on toetada ühiste eesmärkide poole liikumist seoses majanduse elavdamise, töökohtade loomise, Euroopa konkurentsivõime edendamise ning reaalmajandusse investeerimise stimuleerimisega.

(7)  Seda arvesse võttes on vaja kehtestada struktuurireformi tugiprogramm (edaspidi „programm”), eesmärgiga tugevdada liikmesriikide suutlikkust kavandada ja rakendada kestlikke, majanduskasvu toetavaid haldus- ja struktuuri-, majandus- ja sotsiaalreforme, sealhulgas liidu fondide, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel. Programmi eesmärk on toetada ühiste eesmärkide poole liikumist seoses majanduse elavdamise, Euroopa konkurentsivõime edendamise, stabiilsete ja kestlike töökohtade loomise, tootlikkuse suurendamise, kestliku reaalmajandusse investeerimise stimuleerimisega ning kvaliteetsete tervishoiu- ja haridusteenuste tagamisega, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise ning lõppkokkuvõttes liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamisega.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 9 kohaselt peab liit programmi koostamisel ja rakendamisel arvesse võtma kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid. Lisaks on ELi toimimise lepingu artiklis 11 sätestatud, et liidu poliitikasse tuleb integreerida keskkonnakaitse nõuded, pidades silmas säästva arengu edendamist. Hea juhtimistava edendamiseks ja kodanikuühiskonna osalemise tagamiseks on ELi toimimise lepingu artiklis 15 sätestatud, et liidu institutsioonid, organid ja asutused peavad tegema oma tööd võimalikult avalikult.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Komisjon peaks liikmesriigi taotlusel andma kõnealuse programmi raames toetust sellistes valdkondades nagu eelarve ja maksustamine, avalik teenistus, institutsioonilised ja haldusreformid, kohtusüsteem, pettus-, korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus, ettevõtluskeskkond, erasektori areng, investeeringud, konkurents, riigihanked, erastamisprotsessid, rahastamisvõimalused, investeeringud, kaubandus, säästev areng, innovatsioon, haridus ja koolitus, tööhõivepoliitika, rahvatervis, varjupaiga- ja rändepoliitika, põllumajandus ja maaelu areng ning finantssektori poliitika.

(8)  Komisjon peaks liikmesriigi taotlusel andma kõnealuse programmi raames toetust sellistes valdkondades, kus liikmesriik on kindlaks teinud konkreetsed vajadused, nagu eelarve ja maksustamine, avalik teenistus, institutsioonilised ja haldusreformid, kohtusüsteem, pettus-, korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus, deklareerimata töö ja varifirmade vastane võitlus, ettevõtluskeskkond, erasektori areng, investeeringud, konkurents, riigihanked, erastamisprotsessid, rahastamisvõimalused, investeeringud, kaubandus, säästev areng, innovatsioon, haridus ja koolitus, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika, vaesusevastane võitlus ja sotsiaalse kaasatuse edendamine, rahvatervis, varjupaiga- ja rändepoliitika, põllumajandus ja maaelu areng ning finantssektori poliitika.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Tuleb ette näha rahastamiskõlblikud meetmed, mille abil saavutatakse programmi eesmärgid.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Liikmesriikidel peaks olema võimalik taotleda komisjonilt programmi alusel toetust seoses reformide elluviimisega majanduse juhtimise protsesside raames, eelkõige Euroopa poolaasta raames esitatavate riigipõhiste soovituste puhul, seoses liidu õiguse rakendamise meetmetega ning ka seoses makromajanduslike kohandamisprogrammide rakendamisega. Samuti peaks neil olema võimalik taotleda toetust seoses endi algatatud reformidega jätkusuutliku investeerimise, majanduskasvu ja töökohtade loomise saavutamiseks.

(9)  Liikmesriikidel peaks olema võimalik taotleda komisjonilt programmi alusel toetust seoses oma reformide elluviimisega majanduse juhtimise protsesside raames, eelkõige Euroopa poolaasta raames esitatavate asjaomaste riigipõhiste soovituste puhul, seoses liidu õiguse, meetmete ja strateegiate rakendamise meetmetega ning ka seoses makromajanduslike kohandamisprogrammide rakendamisega. Samuti peaks neil olema võimalik taotleda toetust seoses endi algatatud reformidega jätkusuutliku investeerimise, töökohtade loomise, kaasava majanduskasvu, sotsiaalse kaasatuse ja ühtekuuluvuse ning nõuetekohase sotsiaalkaitse saavutamiseks. Et reformid leiaksid laialdast toetust, peaksid programmi alusel toetust soovivad riigid taotluste koostamisel konsulteerima asjaomaste sidusrühmadega, nagu kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused, majandus- ja sotsiaalpartnerid ning kodanikuühiskond, juhindudes ühtekuuluvuspoliitika partnerluse käitumisjuhendist, samuti tuleks konsulteerida liikmesriikide parlamentidega.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Taotluse esitanud liikmesriigiga muu hulgas Euroopa poolaasta raames peetud dialoogi järel peaks komisjon analüüsima taotlust, võttes arvesse läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, ning määrama tuvastatud probleemide kiireloomulisuse, ulatuse ja raskuse, poliitikavaldkondade toetusvajaduste, sotsiaalmajanduslike näitajate analüüsi ning liikmesriigi üldise haldussuutlikkuse põhjal kindlaks antava toetuse. Tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga peaks komisjon ka tegema kindlaks prioriteetsed valdkonnad, võetavate toetusmeetmete ulatuse ja rahalise toetuse üldsumma, võttes arvesse liidu fondidest või muudest liidu programmidest rahastatavaid käimasolevaid tegevusi ja meetmeid.

(10)  Taotluse esitanud liikmesriigiga muu hulgas Euroopa poolaasta raames peetud dialoogi järel peaks komisjon analüüsima taotlust, võttes arvesse subsidiaarsuse, läbipaistvuse, partnerluse, sotsiaalpartnerite autonoomia, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, ning määrama tuvastatud probleemide kiireloomulisuse, ulatuse ja raskuse, reformi põhjenduse, sealhulgas vastavate sidusrühmade ja partneritega konsulteerimise tulemuste, poliitikavaldkondade toetusvajaduste, sotsiaalmajanduslike näitajate analüüsi ning liikmesriigi üldise haldussuutlikkuse põhjal kindlaks antava toetuse, võttes ühtlasi arvesse juba käivitatud tegevust ja meetmeid, mida rahastatakse Euroopa Liidu rahalistest vahenditest või muudest liidu programmidest ja vahenditest. Programmi alusel toetuse andmise otsus tuleks teha tehnilise abi lepingu vormis, kus komisjon ja liikmesriik peaksid asjaomase liikmesriigi tuvastatud konkreetsete vajaduste põhjal kokku leppima prioriteetsed valdkonnad, võetavate toetusmeetmete ulatuse ja esialgse ajakava ning rahalise toetuse üldsumma. Seejuures peaksid komisjon ja asjaomane liikmesriik arvesse võtma eri valitsustasandite pädevuste jaotust, samuti asjaolu, et osa riigipõhistest soovitustest on suunatud kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Komisjoni teatistes „ELi eelarve läbivaatamine”13 ja „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”14 rõhutatakse seda, kui oluline on keskenduda rahastamisel tegevusele, millel on selge Euroopa lisaväärtus, s.t mille puhul liidu sekkumine võib luua lisaväärtust võrreldes üksikute liikmesriikide tegevusega. Selle taustal peaksid programmi alusel rakendatavad toetusmeetmed tagama vastastikuse täiendavuse ja koostoime muude programmide ja poliitikavaldkondadega riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil. Programmi raames võetavad meetmed peaksid võimaldama töötada välja ja võtta kasutusele lahendusi, mis on suunatud piiri- või liiduüleseid probleeme mõjutavate siseriiklike probleemide lahendamisele, ning mis aitavad saavutada liidu õiguse järjepideva ja sidusa rakendamise. Lisaks peaksid need aitama suurendada usaldust ja edendada koostööd komisjoniga ja liikmesriikide vahel. Lisaks on liidul liikmesriikidest paremad võimalused luua platvorm partnerite heade tavade levitamiseks ja jagamiseks ja ka ekspertide mobiliseerimiseks.

(11)  Komisjoni teatistes „ELi eelarve läbivaatamine”13 ja „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”14 rõhutatakse seda, kui oluline on keskenduda rahastamisel tegevusele, millel on selge Euroopa lisaväärtus, s.t mille puhul liidu sekkumine võib luua lisaväärtust võrreldes üksikute liikmesriikide tegevusega, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 966/201214a ja selle rakenduseeskirjades. Selle taustal peaksid programmi alusel rakendatavad toetusmeetmed tagama vastastikuse täiendavuse ja koostoime muude programmide ja poliitikavaldkondadega kohalikul, piirkondlikul, riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil. Programmi raames võetavad meetmed peaksid võimaldama töötada välja ja võtta kasutusele lahendusi, mis on suunatud piiri- või liiduüleseid probleeme mõjutavate siseriiklike probleemide lahendamisele, ning mis parandavad liidu õiguse, poliitika ja strateegiate rakendamist. Lisaks on liidul liikmesriikidest paremad võimalused luua platvorm partnerite heade tavade levitamiseks ja jagamiseks ning ka ekspertide mobiliseerimiseks, et välja töötada taotlevate liikmesriikide konkreetsest olukorrast lähtuvaid lahendusi.

__________________

__________________

13 COM(2010)700, 19. oktoober 2010.

13 COM(2010)700, 19. oktoober 2010.

14 COM(2011)500 final, 29. juuni 2011.

14 COM(2011)500 final, 29. juuni 2011.

 

14a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Programmi rahastamisallikas ei tohiks tulevaste ettepanekute jaoks pretsedendiks kujuneda. Seoses vahehindamisega peaksid komisjon ja kontrollikoda põhjalikult analüüsima programmi asjakohasust, selle Euroopa lisaväärtust ja seda, kas võib arvestada muude rahastamisallikatega.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Toetust taotlevatel liikmesriikidel peaks olema võimalik toetada programmi rahastamispaketti täiendavate vahenditega. Praeguse seisuga on määrusega (EL) nr 1303/2013 piiratud võimalus kanda tehnilisele abile eraldatud vahendeid liikmesriigi algatusel üle neile liikmesriikidele, kes kannatavad ajutiste eelarveraskuste all. Määrust (EL) nr 1303/2013 tuleks seega muuta, et võimaldada kõigil liikmesriikidel programmi rahastamises osaleda. Liidu eelarvesse üle kantud vahendeid tuleks kasutada nende meetmete toetamiseks, mis edendavad asjaomastes riikides arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu või fondispetsiifilisi eesmärke.

(14)  Toetust taotlevatel liikmesriikidel peaks olema võimalus toetada programmi rahastamispaketti täiendavate vahenditega. Praeguse seisuga on määrusega (EL) nr 1303/2013 piiratud võimalus kanda tehnilisele abile eraldatud vahendeid liikmesriigi algatusel üle neile liikmesriikidele, kes kannatavad ajutiste eelarveraskuste all. Määrust (EL) nr 1303/2013 tuleks seega muuta, et võimaldada kõigil liikmesriikidel programmi rahastamises osaleda. Liidu eelarvesse üle kantud vahendeid tuleks kasutada nende meetmete toetamiseks, mis edendavad asjaomastes riikides arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu või fondispetsiifilisi eesmärke parema tulemuslikkuse ja tõhususe ning fondide suurema kasutamise kaudu.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Käesolevat määrust tuleks rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012,18 mis käsitleb Euroopa Liidu aastaeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju. Komisjon peaks võtma vastu mitmeaastased tööprogrammid, milles sätestatakse taotletavad poliitikaeesmärgid, toetuse oodatavad tulemused ning vastavate poliitikavaldkondade rahastamisprioriteedid. Kõnealuseid aspekte tuleks täiendavalt täpsustada rakendusaktidega vastu võetavates iga-aastastes tööprogrammides.

(15)  Käesolevat määrust tuleks rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012. Komisjonile tuleks anda volitused võtta delegeeritud õigusaktidega vastu mitmeaastased tööprogrammid, milles sätestatakse taotletavad sotsiaalsed ja majanduslikud eesmärgid, toetuse oodatavad tulemused ning vastavate poliitikavaldkondade rahastamisprioriteedid. Mitmeaastastes tööprogrammides tuleks ühtlasi määrata läbipaistvad kriteeriumid, et kindlaks teha, milliseid meetmeid tuleks programmi raames esikohale seada ja kuidas olemasolevaid vahendeid jaotada. Kõnealuseid aspekte tuleks täiendavalt täpsustada rakendusaktidega vastu võetavates iga-aastastes tööprogrammides.

__________________

 

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

 

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Arvestades seda, kui oluline on toetada liikmesriikide jõupingutusi struktuuri-, institutsionaalsete ja haldusreformide jätkamisel ja rakendamisel, on programmi eesmärkide saavutamiseks vaja, et kaasrahastamise määr oleks 100 % toetuskõlblikest kuludest, tagades samas kaasrahastamise ja kasumi mittetaotlemise põhimõtetest kinnipidamise.

(16)  Arvestades seda, kui oluline on toetada liikmesriikide jõupingutusi sotsiaalselt vastutustundlike ja kestlike struktuuri-, institutsionaalsete ja haldusreformide jätkamisel ja rakendamisel, on programmi eesmärkide saavutamiseks vaja, et kaasrahastamise määr oleks kuni 100 % toetuskõlblikest kuludest, tagades samas kaasrahastamise ja kasumi mittetaotlemise põhimõtetest kinnipidamise.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Ettenägematutel ja nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel asjaoludel, mis nõuavad viivitamatut reageerimist, näiteks majanduses esineva tõsise häire või majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi tõsiselt mõjutavate kaalukate asjaolude korral, mis ei allu liikmesriigi kontrollile, peaks komisjonil liikmesriigi taotlusel olema võimalik võtta iga-aastase tööprogrammi piiratud osana erimeetmeid kooskõlas programmi raames toetuskõlblike eesmärkide ja tegevustega, et toetada liikmesriigi ametiasutusi kiireloomuliste vajadustega tegelemisel.

(17)  Ettenägematutel ja nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel asjaoludel, mis nõuavad viivitamatut reageerimist, näiteks majanduses esineva tõsise häire või majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi tõsiselt mõjutavate kaalukate asjaolude korral liikmesriigis, peaks komisjonil ja liikmesriigil olema võimalik liikmesriigi taotlusel kokku leppida iga-aastase tööprogrammi piiratud osana erimeetmete võtmises kooskõlas programmi raames toetuskõlblike eesmärkide ja tegevustega, et toetada liikmesriigi ametiasutusi kiireloomuliste vajadustega tegelemisel.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Liidu eelarvevahendite tõhusa ja sidusa eraldamise tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks peaksid käesoleva programmi kohased meetmed olema täienduseks ja lisaks käimasolevatele liidu programmidele, samas vältides samade kulutuste topeltrahastamist. Eelkõige peaksid komisjon ja asjaomased liikmesriigid vastavalt oma pädevusele kindlustama liidu ja liikmesriigi tasandil menetluse kõigis etappides tulemusliku koordineerimise, et tagada asjaomastes liikmesriikides programmiga tihedalt seonduvaid meetmeid toetavate rahastamisallikate vaheline ühtsus, vastastikune täiendavus ja koostoime, eriti liikmesriikides liidu fondidest rahastatavate meetmetega.

(18)  Liidu eelarvevahendite tõhusa ja sidusa eraldamise tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks peaksid käesoleva programmi kohased meetmed olema täienduseks ja lisaks käimasolevatele liidu programmidele, samas vältides samade kulutuste topeltrahastamist. Eelkõige peaksid komisjon ja asjaomased liikmesriigid vastavalt oma pädevusele kindlustama liidu ja liikmesriigi tasandil menetluse kõigis etappides tulemusliku koordineerimise, et tagada liidu fondidest, programmidest ja instrumentidest rahastatavate meetmete vaheline ühtsus, vastastikune täiendavus ja koostoime ning muude asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide toetus.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral karistusi.

(19)  Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral haldus- ja rahalisi karistusi kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Programmi hindamise hõlbustamiseks tuleks programmiga saavutatud tulemuste järelevalve jaoks kohe alguses paika panna nõuetekohane raamistik. Teha tuleks vahehindamine programmi eesmärkide saavutamise, programmi tõhususe ja selle Euroopa lisandväärtuse kohta. Lõpphindamises tuleks lisaks käsitleda programmi pikaajalist mõju ja selle mõju jätkusuutlikkusele. Hindamised peaksid tuginema programmi mõju mõõtvatele näitajatele.

(20)  Programmi hindamise hõlbustamiseks tuleks programmi meetmete rakendamise ja saavutatud tulemuste järelevalve jaoks kohe alguses paika panna nõuetekohane raamistik. Teha tuleks väline vahehindamine programmi eesmärkide saavutamise, programmi tõhususe ja selle Euroopa lisandväärtuse kohta, kaasa arvatud, kuid mitte üksnes konkurentsivõime, majanduskasvu, töökohtade ja investeeringutega seotud poliitikavaldkonnad. Lõpphindamises tuleks lisaks käsitleda programmi pikaajalist mõju ja selle mõju jätkusuutlikkusele. Hindamised peaksid tuginema programmi mõju mõõtvatele näitajatele. Komisjon peaks igal aastal avaldama ka teabe aasta tööprogrammide rakendamise kohta, kaasa arvatud teave tehnilise abi saajate ja andjate, toetatud reformide eesmärkide ja prioriteetide ning eraldatud summade kohta.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Selleks et programmi rakendamisel saadud kogemusi arvesse võttes kohandada programmi eesmärkide saavutamist mõõtvate näitajate loetelu, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses kõnealuse loetelu muutmisega. Eriti tähtis on, et komisjon peaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(21)  Selleks et programmi rakendamisel saadud kogemusi arvestades vastu võtta mitmeaastased tööprogrammid ja kohandada programmi eesmärkide saavutamist mõõtvate näitajate loetelu, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses mitmeaastaste tööprogrammide vastuvõtmise ja kõnealuse loetelu muutmisega. Eriti tähtis on, et komisjon peaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, peavad Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peab olema pidev juurdepääs delegeeritud õigusakte koostavate komisjoni eksperdirühmade koosolekutele.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses mitmeaastaste ja iga-aastaste tööprogrammide vastuvõtmisega, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused.

(22)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses iga-aastaste tööprogrammide vastuvõtmisega, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Kuna liikmesriigid üksi ei suuda üksi piisavalt saavutada käesoleva määruse eesmärki toetada liikmesriikide institutsionaalseid, haldus- ja struktuurireforme, osutades liikmesriikide ametiasutustele abi meetmetes, mis on suunatud institutsioonide, juhtimise, halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel, kuid oma ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, kuna toetuse ulatuses lepitakse kokku asjaomase liikmesriigiga.

(23)  Kuna liikmesriigid üksi ei suuda piisavalt saavutada käesoleva määruse eesmärki toetada liikmesriikide jätkusuutlikke institutsionaalseid, haldus- ja struktuurireforme, osutades tehnilist abi, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel, kuid oma ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  „riiklikud ametiasutused“ – liikmesriikide ametiasutused, kaasa arvatud piirkondlikul ja kohalikul tasandil, vastavalt siseriiklikule õigusele;

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b.  „tehnilise abi leping“ – komisjoni ja abisaaja liikmesriigi vahel kokku lepitud dokument, milles on kindlaks määratud programmi raames toetuse andmise tingimused ning kus täpsustatakse teiste seas prioriteetsed valdkonnad, võetavate toetusmeetmete ulatus ja esialgne ajakava ning programmi raames antav rahaline toetus;

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi raames rahastatakse meetmeid, millel on Euroopa lisaväärtus. Seepärast tagab komisjon, et rahastamiseks valitud meetmete eesmärk on pakkuda Euroopa lisaväärtusega tulemusi, ning jälgib, kas Euroopa lisaväärtus ka tegelikult saavutatakse.

1.  Programmi raames rahastatakse meetmeid, millel on Euroopa lisaväärtus. Seepärast tagab komisjon, et rahastamiseks valitud meetmed võivad eeldatavasti pakkuda Euroopa lisaväärtusega tulemusi, ning jälgib, kas Euroopa lisaväärtus ka tegelikult saavutatakse.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmi meetmete ja tegevuste abil tagatakse Euroopa lisaväärtus eelkõige järgmisel viisil:

2.  Programmi meetmete abil tagatakse Euroopa lisaväärtus eelkõige järgmisel viisil:

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  piiri- või liiduülest mõju avaldavatele siseriiklikele probleemidele lahenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt;

(a)  piiri- või liiduülest mõju avaldada võivatele siseriiklikele probleemidele lahenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt;

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  vastastikune täiendavus ja koostoime muude liidu programmide ja poliitikavaldkondadega riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil;

(b)  vastastikune täiendavus ja koostoime muude liidu programmide ja poliitikavaldkondadega kohalikul, piirkondlikul, riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  panus liidu õiguse järjepidevasse ja ühtsesse rakendamisse;

(c)  panus liidu õiguse rakendamisse;

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  panus heade tavade jagamisse ning kogu liitu hõlmava oskusteabe platvormi ja võrgustiku rajamisse;

(d)  panus heade tavade jagamisse ja/või kogu liitu hõlmava oskusteabe platvormi ja võrgustiku rajamisse;

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  Euroopa väärtuste, eriti solidaarsuse ja põhiõiguste austamise edendamine;

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  abisaajate liikmesriikide ja komisjoni vahelise vastastikuse usalduse edendamine ning koostöö liikmesriikide vahel.

välja jäetud

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmi üldeesmärk on anda panus institutsionaalsetesse, haldus- ja struktuurireformidesse liikmesriikides, osutades liikmesriigi ametiasutustele abi meetmetes, mis on suunatud institutsioonide, juhtimise, halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele eesmärgiga parandada konkurentsivõimet, majanduskasvu, tööhõivet ja investeerimist, eelkõige majandusjuhtimise protsesside raames, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel.

Programmi üldeesmärk on anda panus sotsiaalselt vastutustundlikul viisil teostatud institutsionaalsetesse, haldus- ja struktuurireformidesse liikmesriikides, osutades liikmesriigi ametiasutustele tehnilist abi meetmete kavandamisel ja rakendamisel, mis on suunatud konkurentsivõime, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu, inimväärsete ja kestlike töökohtade, tootlikkuse ja kestliku investeerimise edendamisele, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse tugevdamisele, kõrgetasemelise hariduse ja koolituse toetamisele ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse sidususe tugevdamisele, eelkõige majandusjuhtimise protsesside raames, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  toetada liikmesriigi ametiasutuste algatusi nende reformide väljatöötamisel vastavalt prioriteetidele, võttes arvesse esialgseid tingimusi ja eeldatavat sotsiaalmajanduslikku mõju;

(a)  toetada liikmesriigi ametiasutuste algatusi nende reformide väljatöötamisel vastavalt prioriteetidele, võttes arvesse esialgseid tingimusi ja eeldatavat sotsiaalmajanduslikku mõju ning eesmärki toetada liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat ja edendada sotsiaalset ühtekuuluvust;

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  aidata liikmesriigi ametiasutustel parandada oma suutlikkust reformipoliitika ja strateegiate kavandamisel, väljatöötamisel ja rakendamisel ning tagada tervikliku lähenemisviisi abil eesmärkide ja vahendite ühtsus eri valdkondades;

(b)  aidata liikmesriigi ametiasutustel parandada oma suutlikkust majanduskasvu ja sotsiaalse heaoluga seotud reformipoliitika ja strateegiate kavandamisel, väljatöötamisel ja rakendamisel ning tagada tervikliku lähenemisviisi abil eesmärkide ja vahendite ühtsus eri valdkondades;

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  toetada liikmesriigi ametiasutusi siseriiklike õigusaktide ühtlustamisel liidu õigusega ja liidu õiguse rakendamisel;

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  toetada liikmesriigi ametiasutuste jõupingutusi asjakohaste protsesside ja meetodite kindlaksmääramisel ja rakendamisel, võttes arvesse häid tavasid ja teiste samas olukorras olnud riikide saadud õppetunde;

(c)  toetada liikmesriigi ametiasutuste jõupingutusi tihedas koostöös sidusrühmadega asjakohaste protsesside ja meetodite kindlaksmääramisel ja rakendamisel, võttes arvesse häid tavasid ja teiste samas olukorras olnud riikide saadud õppetunde;

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nende eesmärkide saavutamisel tehakse tihedat koostööd abisaajate liikmesriikidega.

Nende eesmärkide saavutamisel tehakse täielikku koostööd abisaajate liikmesriikidega, nõuetekohaselt austades liikmesriikide prioriteete ning võttes arvesse dialoogi sotsiaalpartneritega.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 esitatud erieesmärgid osutavad konkurentsivõime, majanduskasvu, tööhõive ja investeerimisega seotud poliitikavaldkondadele, eelkõige alljärgnevale:

2.  Lõikes 1 esitatud erieesmärgid osutavad konkurentsivõime, kaasava majanduskasvu, jätkusuutlike töökohtade, investeerimise ja sotsiaalse ühtekuuluvusega seotud poliitikavaldkondadele, eelkõige alljärgnevale:

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  institutsionaalne reform ning avaliku halduse tõhus ja teenusekeskne toimimine, õigusriigi põhimõtete tulemuslik järgimine, kohtusüsteemi reform ning pettuste-, korruptsiooni- ja rahapesuvastase võitluse tugevdamine;

(b)  institutsionaalne reform ning avaliku halduse tõhus, kvaliteetne ja teenusekeskne toimimine, õigusriigi põhimõtete tulemuslik järgimine, kohtusüsteemi reform ning pettuste-, korruptsiooni- ja rahapesuvastase võitluse ja maksudest kõrvalehoidumist ning maksustamise vältimist tõkestavate poliitikavaldkondade tugevdamine;

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  ettevõtluskeskkond, erasektori arendus, investeerimine, erastamisprotsessid, kaubandus ja välismaised otseinvesteeringud, konkurents ja riigihanked, säästev valdkondlik areng ning innovatsiooni toetamine;

(c)  ettevõtluskeskkond, taasindustrialiseerimine, muudatused tootmissüsteemides, energiasektorid, erasektori arendus, investeerimine, majanduslikult ja sotsiaalselt nõuetekohaselt põhjendatud erastamisprotsessid, kaubandus ja välismaised otseinvesteeringud, konkurents ja riigihanked, säästev valdkondlik areng ning innovatsiooni ja digiteerimise toetamine;

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  haridus ja koolitus, tööturupoliitika, sotsiaalne kaasatus, sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalhoolekande süsteemid, rahvatervis ja tervishoiusüsteemid, ning varjupaiga-, rände- ja piiripoliitika;

(d)  haridus ja koolitus, kestlike töökohtade loomisele suunatud tööturupoliitika, vaesusevastane võitlus ja sotsiaalse kaasatuse edendamine, sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalhoolekande süsteemid, rahvatervis ja tervishoiusüsteemid;

 

 

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  varjupaiga-, rände- ja piiripoliitika;

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Vajaduse korral oma piirkondlike ametiasutustega konsulteerides määrab liikmesriik kindlaks poliitikavaldkonnad, mida ta oma konkreetsete vajaduste alusel käsitleda soovib.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  poliitilise nõustamise, poliitiliste muutuste ning õiguslike, institutsionaalsete, struktuuri- ja haldusreformidega seotud oskusteave;

(a)  õiguslike, institutsionaalsete, struktuuri- ja haldusreformidega seotud oskusteave;

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt c – alapunkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(i a)  strateegiate ja reformikavade, seadusandlike ja muude kui seadusandlike aktide koostamine;

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  andmete ja statistika kogumine; ühtsete metoodikate ning vajaduse korral näitajate või võrdlusnäitajate väljatöötamine;

(d)  andmete ja statistika kogumine; ühtsete metoodikate ning vajaduse korral näitajate ja/või võrdlusnäitajate väljatöötamine;

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  kohaliku tegevustoetuse korraldamine nt varjupaiga, rände ja piirikontrolli valdkondades;

(e)  kohaliku tegevustoetuse korraldamine;

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  IT-suutlikkuse suurendamine: asjaomaste reformide käivitamiseks vajaliku IT-taristu ja rakenduste väljatöötamine, hooldus, käitamine ja kvaliteedikontroll;

(f)  IT-suutlikkuse suurendamine asjaomaste reformide käivitamiseks vajaliku IT-taristu ja rakenduste väljatöötamiseks, hoolduseks, käitamiseks ja kvaliteedikontrolliks;

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  teabevahetusprojektid: õppimine, koostöö, teadlikkuse suurendamine, teabe levitamisega seotud tegevused ning heade tavade vahetamine; teadlikkuse suurendamise ja teavituskampaaniate, meediakampaaniate ja ürituste korraldamine, sealhulgas ettevõtte kommunikatsioon;

(h)  teabevahetusprojektid seoses kohaldatavate reformidega: õppimine, koostöö, teadlikkuse suurendamine, teabe levitamisega seotud tegevused ning heade tavade vahetamine; teadlikkuse suurendamise ja teavituskampaaniate, meediakampaaniate ja ürituste korraldamine;

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i)  materjalide koostamine ja avaldamine nii teabe kui ka programmi tulemuste levitamiseks: süsteemide ja töövahendite väljatöötamine, käitamine ja hooldus, kasutades info- ja sidetehnoloogiat;

(i)  materjalide koostamine ja avaldamine nii teabe kui ka programmi tulemuste levitamiseks, sealhulgas süsteemide ja töövahendite väljatöötamise, käitamise ja hoolduse kaudu, kasutades info- ja sidetehnoloogiat;

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi raames toetust sooviv liikmesriik esitab komisjonile toetusetaotluse, nimetades poliitikavaldkonnad ja prioriteedid, mis kuuluvad artikli 5 lõike 2 kohaselt programmi kohaldamisalasse. Taotlus esitatakse hiljemalt iga kalendriaasta 31. oktoobriks.

1.  Programmi raames toetust sooviv liikmesriik esitab komisjonile toetusetaotluse, nimetades poliitikavaldkonnad ja prioriteedid, mis kuuluvad artikli 5 lõike 2 kohaselt programmi kohaldamisalasse. Taotlus esitatakse hiljemalt iga kalendriaasta 31. oktoobriks. Enne taotluse esitamist kaasavad liikmesriigid oma parlamendi ning, kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 5 osutatud partnerluse põhimõttega, oma partnerid piirkondlikest ja kohalikest ametiasutustest, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna esindajad.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Võttes arvesse läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid analüüsib komisjon pärast liikmesriigiga muu hulgas Euroopa poolaasta raames peetud dialoogi, lõikes 1 osutatud toetusetaotlust tuvastatud probleemide kiireloomulisuse, ulatuse ja raskuse, asjaomaste poliitikavaldkondade toetusvajaduste, sotsiaalmajanduslike näitajate analüüsi ning liikmesriigi üldise haldussuutlikkuse põhjal. Võttes arvesse liidu fondidest või muudest liidu programmidest rahastatavaid käimasolevaid tegevusi ja meetmeid, teeb komisjon tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega kindlaks prioriteetsed toetusvaldkonnad, võetavate toetusmeetmete ulatuse ja rahalise toetuse üldsumma.

2.  Võttes arvesse subsidiaarsuse, läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, analüüsib komisjon, pärast liikmesriigiga muu hulgas Euroopa poolaasta raames peetud dialoogi, lõikes 1 osutatud toetusetaotlust tuvastatud probleemide kiireloomulisuse, ulatuse ja raskuse, reformi põhjendatuse, sealhulgas vastavate sidusrühmade ja partneritega konsulteerimise tulemuste, poliitikavaldkondade prognoositavate toetusvajaduste, sotsiaalmajanduslike näitajate analüüsi ning liikmesriigi üldise haldussuutlikkuse põhjal, võttes ühtlasi arvesse liidu fondidest või muudest liidu programmidest ja vahenditest rahastatavaid käimasolevaid tegevusi ja meetmeid.

 

Programmi alusel toetuse andmise otsus tehakse tehnilise abi lepingu vormis, kus komisjon ja liikmesriik lepivad asjaomase liikmesriigi tuvastatud konkreetsete vajaduste põhjal kokku prioriteetsed valdkonnad, võetavate toetusmeetmete ulatuse ja esialgse ajakava, samuti rahalise toetuse üldsumma.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  liikmesriikide endi algatatud reformide elluviimine, et saavutada eelkõige jätkusuutlik investeerimine, majanduskasv ja töökohtade loomine.

(c)  liikmesriikide endi algatatud reformide elluviimine, et saavutada eelkõige jätkusuutlik investeerimine ja töökohtade loomine, kaasav majanduskasv ja konkurentsivõime.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Kui liikmesriigile toetuse andmine on heaks kiidetud, teavitavad abisaaja liikmesriigi ametiasutused riigi parlamenti, vastavaid nõuandekomiteesid ja sotsiaalpartnereid sõlmitud tehnilise abi lepingust, täielikus kooskõlas kohaldatavate riiklike õigusaktidega.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon võib abisaajatele liikmesriikidele kavandatud toetuse kindlaks määrata koostöös teiste liikmesriikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega.

1.  Abisaaja liikmesriigi nõusolekul võib komisjon abisaajatele liikmesriikidele kavandatud toetuse kindlaks määrata koostöös teiste liikmesriikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Abisaaja liikmesriik võib koostöös komisjoniga sõlmida partnerluse ühe või mitme teise liikmesriigiga, kes tegutsevad konkreetsetes reformivaldkondades reformipartneritena. Reformipartner aitab koostöös komisjoniga koostada strateegia, reformi tegevuskavad, luua kvaliteetse tugiteenuse või jälgida strateegiate ja projektide elluviimist.

2.  Abisaaja liikmesriik võib koostöös komisjoniga sõlmida partnerluse ühe või mitme teise liikmesriigiga, kes tegutsevad vastastikuse kokkuleppe alusel konkreetsetes reformivaldkondades reformipartneritena. Reformipartner aitab koostöös komisjoni ja abisaaja riigiga koostada strateegia, reformi tegevuskavad, luua kvaliteetse tugiteenuse või jälgida strateegiate ja projektide elluviimist.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmi rahalistest vahenditest võib katta ka selliste ettevalmistavate, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuste kulud, mis on vajalikud programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks – see hõlmab eelkõige uuringuid, ekspertide kohtumisi, info- ja kommunikatsioonimeetmeid, muu hulgas liidu poliitilistest prioriteetidest teadaandmist, kui need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga, IT võrgustikega seotud kulutusi, eelkõige seoses andmetöötluse ja teabevahetusega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil programmi juhtimisel tekivad.

2.  Programmi rahalistest vahenditest võib katta ka selliste ettevalmistavate, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuste kulud, mis on vajalikud programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks – see hõlmab eelkõige uuringuid, ekspertide kohtumisi, info- ja kommunikatsioonimeetmeid, kui need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga, IT võrgustikega seotud kulutusi, eelkõige seoses andmetöötluse ja teabevahetusega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil programmi juhtimisel tekivad.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lõikes 1 osutatud täiendavat rahalist osalust kasutatakse nende meetmete toetamiseks, mis edendavad liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat. Abisaaja liikmesriigi rahalist osalust vastavalt lõikele 2 kasutatakse ainult selles liikmesriigis.

3.  Lõikes 1 osutatud täiendavat rahalist osalust kasutatakse nende meetmete toetamiseks, mis edendavad liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat. Abisaaja liikmesriigi rahalist osalust vastavalt lõikele 2 kasutatakse ainult sellele liikmesriigile antavaks tehniliseks abiks.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  osalus usaldusfondides;

(g)  osalus usaldusfondides rahvusvaheliste organisatsioonide toetuse andmiseks;

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Toetusi võib anda liikmesriikide ametiasutustele, Euroopa Investeerimispanga grupile, rahvusvahelistele organisatsioonidele, avaliku sektori ja/või eraõiguslikele asutustele ja üksustele, mis on seadusjärgselt asutatud:

3.  Toetusi võib anda liikmesriikide ametiasutustele, Euroopa Investeerimispanga grupile, rahvusvahelistele organisatsioonidele ning avaliku sektori asutustele ja üksustele, mis on seadusjärgselt asutatud:

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Tuge võivad pakkuda ka individuaalsed eksperdid, keda võib kutsuda osalema programmi raames korraldatavates valitud tegevustes, juhul kui see on vajalik artiklis 5 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks.

4.  Individuaalseid eksperte võib samuti kutsuda programmi raames korraldatavates valitud tegevustes osalema, juhul kui see on vajalik artiklis 5 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Programmi elluviimiseks võtab komisjon rakendusaktide abil vastu mitmeaastased tööprogrammid. Mitmeaastastes tööprogrammides peavad olema sätestatud kavandatud toetuse poliitikaeesmärgid, oodatavad tulemused ning asjaomaste poliitikavaldkondade rahastamisprioriteedid. Mitmeaastaseid tööprogramme kirjeldatakse täpsemalt iga-aastastes tööprogrammides, mis on vastu võetud rakendusaktidega ja milles on sätestatud tööprogrammide rakendamiseks vajalikud meetmed koos kõigi määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 nõutud üksikasjadega.

5.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid mitmeaastaste tööprogrammide vastuvõtmise kohta. Mitmeaastastes tööprogrammides peavad olema sätestatud kavandatud toetuse poliitikaeesmärgid, oodatavad tulemused ning asjaomaste poliitikavaldkondade rahastamisprioriteedid. Mitmeaastaseid tööprogramme kirjeldatakse täpsemalt iga-aastastes tööprogrammides, mis on vastu võetud rakendusaktidega ja milles on sätestatud tööprogrammide rakendamiseks vajalikud meetmed koos kõigi määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 nõutud üksikasjadega.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Vahendite õigeaegse kättesaadavuse tagamiseks võib iga-aastases tööprogrammis sisalduda märge, et ettenägematutel ja nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel asjaoludel, mis nõuavad kohest reageerimist, näiteks majanduses esineva tõsise häire või majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi tõsiselt mõjutavate kaalukate asjaolude korral, mis ei allu asjaomase liikmesriigi kontrollile, võib komisjon liikmesriigi taotlusel võtta erimeetmeid kooskõlas käesolevas määruses kindlaks määratud eesmärkide ja tegevustega, et toetada liikmesriigi ametiasutusi kiireloomuliste vajadustega tegelemisel. Nimetatud erimeetmed võivad moodustada vaid piiratud osa iga-aastasest tööprogrammist ega tohi sõltuda artiklis 7 sätestatud tingimustest.

6.  Vahendite paindlikkuse ja õigeaegse kättesaadavuse tagamiseks ettenägematus olukorras nähakse iga-aastases tööprogrammis ette võimalus erimeetmete võtmiseks, mida iga-aastases tööprogrammis ei ole algselt ette nähtud. Seetõttu võib komisjon ettenägematutel ja nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel asjaoludel, mis nõuavad kohest reageerimist, näiteks majanduses esineva tõsise häire või majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi tõsiselt mõjutavate kaalukate asjaolude korral, mis ei allu asjaomase liikmesriigi kontrollile, võtta liikmesriigi taotlusel erimeetmeid kooskõlas käesolevas määruses kindlaks määratud eesmärkide ja tegevustega, et toetada liikmesriigi ametiasutusi kiireloomuliste vajadustega tegelemisel. Nimetatud erimeetmed võivad moodustada vaid piiratud osa iga-aastasest tööprogrammist ega tohi sõltuda artiklis 7 sätestatud tingimustest.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  tagavad tiheda koostöö nende vahel, kes liidu või riiklikul tasandil vastutavad sidusate ja ühtlustatud tugimeetmete rakendamise eest.

(c)  tagavad tiheda koostöö nende vahel, kes liidu ning kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil vastutavad sidusate ja ühtlustatud tugimeetmete rakendamise eest.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon astub vajalikke samme tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevuse, tõhusa kontrolli ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega.

1.  Komisjon astub vajalikke samme tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevuse, tõhusa kontrolli ja alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate ja proportsionaalsete haldus- ja rahaliste karistustega kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon jälgib programmi raames rahastatavate meetmete rakendamist ja hindab artikli 5 lõikes 1 osutatud erieesmärkide saavutamist lisas sätestatud näitajate kohaselt.

Komisjon jälgib programmi raames rahastatavate meetmete rakendamist ja hindab artikli 5 lõikes 1 osSutatud erieesmärkide saavutamist lisas sätestatud näitajate kohaselt ja vastavalt täiendavatele erinäitajatele, milles komisjon ja toetusesaaja liikmesriik on iga toetusetaotluse puhul eraldi kokku leppinud.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahehindamise aruande hiljemalt 2019. aasta keskpaigaks ning järelhindamise aruande hiljemalt 2021. aasta detsembri lõpuks.

2.  Komisjon avaldab igal aastal teabe aasta tööprogrammide rakendamise kohta, kaasa arvatud teave tehnilise abi saajate ja andjate, toetatud reformide eesmärkide ja prioriteetide ning eraldatud summade kohta. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule välise vahehindamise aruande hiljemalt 2019. aasta keskpaigaks ning järelhindamise aruande hiljemalt 2021. aasta detsembri lõpuks.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Vahehindamise aruanne sisaldab teavet programmi eesmärkide saavutamise, rahaliste vahendite kasutamise tõhususe ning programmi Euroopa lisaväärtuse kohta ning hinnangut selle kohta, kas rahastamist programmiga hõlmatud valdkondades tuleks kohandada või pikendada ka pärast 2020. aastat. Ühtlasi käsitletakse aruandes kõigi eesmärkide ja meetmete jätkuvat asjakohasust. Järelhindamise aruanne peab sisaldama teavet programmi pikaajalise mõju kohta.

3.  Vahehindamise aruanne sisaldab teavet programmi eesmärkide saavutamise, rahaliste vahendite kasutamise tõhususe ning programmi Euroopa lisaväärtuse kohta ning hinnangut selle kohta, kas rahastamist programmiga hõlmatud valdkondades tuleks pikendada ka pärast 2020. aastat, vajadusel asjakohaste kohandustega. Ühtlasi käsitletakse aruandes kõigi eesmärkide ja meetmete jätkuvat asjakohasust. Järelhindamise aruanne peab sisaldama teavet programmi pikaajalise mõju kohta.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artikli 15 lõike 1 teises lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates 1. jaanuarist 2017.

2.  Artikli 12 lõikes 5 ja artikli 15 lõike 1 teises lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates 1. jaanuarist 2017.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 15 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 12 lõikes 5 ja artikli 15 lõike 1 teises lõigus osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Artikli 15 lõike 1 teise lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

5.  Artikli 12 lõike 5 või artikli 15 lõike 1 teise lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 25 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„1.   Liikmesriigi taotlusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/XXX artiklile 10(*) võib komisjoni nõusolekul kanda osa käesoleva määruse artikliga 59 sätestatud ja fondispetsiifiliste eeskirjade kohaselt programmile eraldatud vahenditest komisjoni algatusel üle tehniliseks abiks, et rakendada asjaomase liikmesriigiga seotud meetmeid vastavalt käesoleva määruse artikli 58 lõike 1 kolmanda lõigu punktile l otsese või kaudse eelarve täitmise raames.

„1.   Liikmesriigi taotlusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/XXX artiklile 10(*) võib komisjoni nõusolekul kanda osa käesoleva määruse artikliga 59 sätestatud ja fondispetsiifiliste eeskirjade kohaselt programmile eraldatud vahenditest komisjoni algatusel üle tehniliseks abiks, et rakendada asjaomase liikmesriigiga seotud meetmeid vastavalt käesoleva määruse artikli 58 lõike 1 kolmanda lõigu punktile l otsese või kaudse eelarve täitmise raames. Nende sätete kohaselt üle kantud vahendeid kasutatakse asjaomaste konkreetsete fondide kasutamise tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamiseks.”

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt c

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 25 – lõige 3 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„Liikmesriigid taotlevad lõikes 1 osutatud ülekannet kalendriaastaks selle aasta 31. jaanuariks, mil ülekanne tehakse. Taotlusele lisatakse ettepanek selle programmi või nende programmide muutmise kohta, millest ülekanne tehakse. Vastavad muudatused tehakse kooskõlas artikli 30 lõikega 2 partnerluslepingusse, milles esitatakse igal aastal komisjonile üle kantav kogusumma.”;

„Liikmesriigid taotlevad lõikes 1 osutatud ülekannet kalendriaastaks selle aasta 31. jaanuariks, mil ülekanne tehakse. Taotlusele lisatakse ettepanek selle programmi või nende programmide muutmise kohta, millest ülekanne tehakse. Vastavad muudatused tehakse kooskõlas artikli 30 lõikega 2 partnerluslepingusse, milles esitatakse igal aastal komisjonile üle kantav kogusumma. Komisjon kontrollib taotluse hindamisel, et määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 92 lõike 4 sätted oleksid täidetud.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 5 lõikes 1 osutatud erieesmärkide saavutamist hinnatakse järgmiste näitajate alusel:

Programmist rahastatava tegevuse rakendamist jälgitakse järgmiste näitajate alusel:

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa 1 – punkt 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  liikmesriigi ametiasutuste, haldusasutuste ja muude avaliku sektori asutuste, nagu ministeeriumide või reguleerivate asutuste arv abisaaja liikmesriigi kohta, kellele programmi raames toetust anti;

(a)  liikmesriigi riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste, haldusasutuste ja muude avaliku sektori asutuste, nagu ministeeriumide või reguleerivate asutuste arv ja liik abisaaja liikmesriigi kohta, kellele programmi raames toetust anti;

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – lõik 1 – punkt c – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  abisaajalt liikmesriigilt toetuse saajad, näiteks liikmesriigi ametiasutused.

(d)  abisaajalt liikmesriigilt toetuse saajad, näiteks riiklikud, piirkondlikud või kohalikud ametiasutused.

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  programmi raames toetust saanud liikmesriigi ametiasutuste, haldusasutuste ja muude avaliku sektori asutuste ning (olemasolu korral) teiste sidusrühmade/osalejate tagasiside programmi raames võetud meetmete tulemuste ja/või mõju kohta, jaotatuna erieesmärkide, poliitikavaldkondade ja abisaajate liikmesriikide kaupa ning võimaluse korral seda täiendavad kvantitatiivsed või empiirilised andmed;

välja jäetud

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  toetusepakkujate tagasiside programmi raames teataval eesmärgil ja konkreetses poliitikavaldkonnas pakutud toetuse tulemuste ja/või mõju kohta abisaajate liikmesriikide kaupa ning võimaluse korral seda täiendavad kvantitatiivsed või empiirilised andmed;

välja jäetud

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – lõik 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i)  asjaomaste sidusrühmade seisukohtade muutumine seoses programmi panusega reformide elluviimisse, jaotatuna erieesmärkide, poliitikavaldkondade ja abisaajate liikmesriikide kaupa ning võimaluse korral seda täiendavad asjakohased kvantitatiivsed või empiirilised andmed.

välja jäetud

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikli 5 lõikes 1 osutatud erieesmärkide saavutamist hinnatakse järgmiste näitajate alusel:

 

(a)  programmi raames toetust saanud riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste, haldusasutuste ja muude avaliku sektori asutuste ning (olemasolu korral) teiste sidusrühmade/osalejate tagasiside programmi raames võetud meetmete tulemuste ja/või mõju kohta erieesmärkide, poliitikavaldkondade ja abisaajate liikmesriikide kaupa ning võimaluse korral seda täiendavad kvantitatiivsed või empiirilised andmed;

 

(b)  toetusepakkujate tagasiside programmi raames teataval eesmärgil ja konkreetses poliitikavaldkonnas pakutud toetuse tulemuste ja/või mõju kohta abisaajate liikmesriikide kaupa ning võimaluse korral seda täiendavad kvantitatiivsed või empiirilised andmed;

 

(c)  asjaomaste sidusrühmade seisukohtade muutumine seoses programmi panusega reformide elluviimisse, jaotatuna erieesmärkide, poliitikavaldkondade ja abisaajate liikmesriikide kaupa, ning võimaluse korral seda täiendavad asjakohased kvantitatiivsed või empiirilised andmed.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealuseid näitajaid kasutatakse vastavalt kättesaadavatele andmetele ja teabele (sealhulgas vastavalt asjakohastele kvantitatiivsetele või empiirilistele andmetele).

Kõnealuseid näitajaid kasutatakse vastavalt kättesaadavatele andmetele ja teabele (sealhulgas vastavalt asjakohastele kvantitatiivsetele või empiirilistele andmetele). Neile lisaks kasutatakse täiendavaid erinäitajaid, milles komisjon ja toetusesaaja liikmesriik on iga toetusetaotluse puhul eraldi kokku leppinud.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Struktuurireformi tugiprogrammi kehtestamine ajavahemikuks 2017–2020

Viited

COM(2015)0701 – C8-0373/2015 – 2015/0263(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

REGI

2.12.2015

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

EMPL

2.12.2015

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Csaba Sógor

12.4.2016

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

16.6.2016

31.8.2016

13.10.2016

 

Vastuvõtmise kuupäev

8.11.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

42

10

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Guillaume Balas, Brando Benifei, Vilija Blinkevičiūtė, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Martina Dlabajová, Lampros Fountoulis, Arne Gericke, Marian Harkin, Danuta Jazłowiecka, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Ádám Kósa, Jean Lambert, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Morten Løkkegaard, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Joëlle Mélin, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, João Pimenta Lopes, Georgi Pirinski, Marek Plura, Terry Reintke, Sofia Ribeiro, Maria João Rodrigues, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Yana Toom, Renate Weber, Tatjana Ždanoka, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Daniela Aiuto, Georges Bach, Sergio Gutiérrez Prieto, Csaba Sógor, Helga Stevens, Neoklis Sylikiotis, Tom Vandenkendelaere, Flavio Zanonato

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

David Coburn


KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS (16.6.2016)

regionaalarengukomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus struktuurireformi tugiprogrammi kehtestamise kohta ajavahemikuks 2017–2020 ning määruste (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013 muutmise kohta

(COM(2015)0701 – C8-0373/2015 – 2015/0263(COD))

Arvamuse koostaja: Alain Cadec

LÜHISELGITUS

Struktuurireformi tugiprogrammi eesmärk on aidata liikmesriikidel viia läbi institutsioonilisi, haldus- ja struktuurireforme, pakkudes neile toetuseks osa struktuurifondides ette nähtud tehnilisest abist. Programmi rakendamise rahastamispakett on 142,8 miljonit eurot neljaks aastaks. Toetussummad arvatakse maha komisjoni algatusel tehniliseks abiks eraldatavatest vahenditest kuni 0,35 % ulatuses koguvahenditest. Lisaks võivad liikmesriigid otsustada neid summasid täiendada, kandes programmile üle osa liikmesriigi algatusel antava tehnilise abina kättesaadavatest vahenditest. Ühise kalanduspoliitika puhul võib liikmesriikide algatusel antava tehnilise abi määr olla kuni 6 % Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) rahastatava rakenduskava kogusummast.

Arvamuse koostaja tunneb muret EMKFi võimaliku kasutamise pärast kalandusega mitteseotud struktuurireformide rahastamiseks. Praeguse seisuga ei takistaks miski liikmesriiki suunamast osa EMKFi tehnilisest abist ümber teistele valdkondadele. Seetõttu teeb arvamuse koostaja ettepaneku suunata EMKFi võimalik abi rangelt ühise kalanduspoliitika elluviimisega seotud struktuurireformide rakendamisele.

Kuna liikmesriikidel on suuri raskusi lossimiskohustuse täitmisega, võib see mehhanism neile abiks olla. Samuti on eesmärgiks tugevdada kontrolli ja parandada teaduslike andmete kogumist. EMKF on kalandusele suunatud fond ja peab selleks ka jääma.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kalanduskomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a) Kuna Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rahalised vahendid on teiste liidu fondidega võrreldes piiratud, tuleb tagada, et sellest fondist liikmesriigi algatusel tehniliseks abiks eraldatud vahendite ülekandmine toimuks üksnes ühise kalanduspoliitika elluviimisega, sealhulgas kontrolli ja teaduslike andmete kogumisega seotud struktuurireformide toetamise eesmärgil.

Selgitus

EMKFi panus struktuurireformi tugiprogrammi peaks olema suunatud üksnes ühise kalanduspoliitika elluviimisele.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) põllumajandussektori ja maapiirkondade säästva arengu poliitika;

(e) põllumajandussektori ja maapiirkondade säästva arengu poliitika ning ühise kalanduspoliitika elluviimine;

Selgitus

Tuleb lisada viide ühise kalanduspoliitika elluviimisele, et saaks EMKFi võimaliku panuse sellele eesmärgile suunata.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Lõikes 2 osutatud vahendeid, mis on eraldatud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist, võib kasutada üksnes selliste meetmete toetamiseks, mis aitavad ellu viia ühist kalanduspoliitikat, sealhulgas kontrolli ja teaduslike andmete kogumisega seonduvat.

Selgitus

EMKFi panus struktuurireformi tugiprogrammi peaks olema suunatud üksnes ühise kalanduspoliitika elluviimisele.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Struktuurireformi tugiprogrammi kehtestamine ajavahemikuks 2017–2020

Viited

COM(2015)0701 – C8-0373/2015 – 2015/0263(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

REGI

2.12.2015

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

PECH

2.12.2015

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Alain Cadec

10.12.2015

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

17.2.2016

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

15.6.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

16

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Alain Cadec, Linnéa Engström, João Ferreira, Ian Hudghton, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, António Marinho e Pinto, Gabriel Mato, Ulrike Rodust, Remo Sernagiotto, Isabelle Thomas, Ruža Tomašić, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

José Blanco López


KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (11.11.2016)

regionaalarengukomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus struktuurireformi tugiprogrammi kehtestamise kohta ajavahemikuks 2017–2020 ning määruste (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013 muutmise kohta

(COM(2015)0701 – C8-0373/2015 – 2015/0263(COD))

Arvamuse koostaja: Curzio Maltese

LÜHISELGITUS

Komisjoni ettepaneku eesmärk on luua struktuurireformi tugiprogramm, mis hõlmab sekkumist paljudesse valdkondadesse, kaasa arvatud haridus ja koolitus. Arvestades, et sekkumised on mõeldud majanduse elavdamiseks, rõhutab arvamuse koostaja hariduse, koolituse ning kultuuri ja kultuuripärandi kättesaadavuse eripära: nende valdkondade eesmärki ei ole võimalik kindlaks määrata Euroopa Liidu majanduslike eesmärkide kaudu.

Haridus on, nagu tuletatakse meelde ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 14, üks põhilisi inimõigusi, mis peab olema tagatud igale üksikisikule. Käesoleva meetme eesmärk on inimmõõtme üldine areng, ja nagu on rõhutanud ELi haridusministrid 17. märtsi 2015. aasta Pariisi deklaratsioonis: „Hariduse esmane ülesanne on mitte ainult arendada teadmisi, oskusi, pädevusi ja hoiakuid, vaid ka aidata noortel saada aktiivseks, vastutustundlikuks ja avatud mõtlemisega ühiskonnaliikmeks.“ Arvamuse koostaja peab ülimalt tähtsaks toetada kõiki meetmeid, mille eesmärk on parandada hariduse, koolituse ja kultuuri kättesaadavuse alaseid süsteeme ja tegevuspõhimõtteid, mis peaksid olema universaalsed, tasuta ja kvaliteetsed, ning leiab seetõttu, et kõnealuste strateegiate edu ei saa mõõta parameetritega, mis võtavad arvesse võimalikku majanduslikku mõju lühiajalises perspektiivis.

Et tagada õiguse haridusele täielik kasutamine, on vaja kaasavat haridust ‒ igal isikul peab olema võimalus saada kvaliteetset haridust, vaatamata tema sotsiaal-majanduslikule taustale. Riikides nagu Kreeka ja Küpros, kus on juba antud tehnilist abi, mida komisjon kavatseb laiendada kõikidele liikmesriikidele, on käivitatud makromajanduslikes kohandamisprogrammides korduvalt nõutud kulude vähendamist hariduse ja koolituse valdkondades, mis on põhjustanud ebasoodsas olukorras elanikerühmadest pärit õpilaste eraldatuse süvenemist ja ähvardab seetõttu tõhusa juurdepääsu tagamist haridusele. Seda näitab ilmekalt ka Euroopa Parlamendi tellimisel tehtud uuring „Kriisi mõju põhiõigustele ELi liikmesriikides“.

Arvamuse koostaja väljendab muret hariduse, koolituse ja kultuurivaldkondade jaoks juba eraldatud või kasutatud vahendite teistesse liidu fondidesse ümberpaigutamise pärast ning teeb ettepaneku jätta need fondid ilma programmi rahalistest vahenditest.

Arvamuse koostaja rõhutab ka kooskõlas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusega (ECO/398), et on oluline kaasata sotsiaalpartnerid ja kõik kodanikuühiskonna osalejad struktuurireformi tugiprogrammi rakendamise, kontrolli- ja järelevalveprotsessi.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil arvesse võtta järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 13, 14 ja 15,

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 9 kohaselt võtab liit oma poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid. Lisaks on ELi toimimise lepingu artiklis 11 sätestatud, et liidu poliitikasse peab integreerima keskkonnakaitse nõuded, pidades silmas säästva arengu edendamist.

(1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 9 kohaselt võtab liit oma poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid, võttes arvesse kultuurilise mitmekesisuse austamist. Lisaks on ELi toimimise lepingu artiklis 11 sätestatud, et liidu poliitikasse peab integreerima keskkonnakaitse nõuded, pidades silmas säästva arengu edendamist.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Seda arvesse võttes on vaja kehtestada struktuurireformi tugiprogramm (edaspidi „programm“), eesmärgiga tugevdada liikmesriikide suutlikkust valmistada ette ja rakendada majanduskasvu toetavaid haldus- ja struktuurireforme, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel. Programmi eesmärk on toetada ühiste eesmärkide poole liikumist seoses majanduse elavdamise, töökohtade loomise, Euroopa konkurentsivõime edendamise ning reaalmajandusse investeerimise stimuleerimisega.

(7)  Seda arvesse võttes on vaja kehtestada struktuurireformi tugiprogramm (edaspidi „programm“), eesmärgiga tugevdada riiklike ja piirkondlike ametiasutuste suutlikkust valmistada ette ja rakendada majanduskasvu toetavaid haldus- ja struktuurireforme, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel. Programmi eesmärk on toetada ühiste eesmärkide poole liikumist seoses majanduse elavdamise, töökohtade loomise, Euroopa konkurentsivõime edendamise ning reaalmajandusse jätkusuutliku investeerimise stimuleerimisega.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Taotluse esitanud liikmesriigiga muu hulgas Euroopa poolaasta raames peetud dialoogi järel peaks komisjon analüüsima taotlust, võttes arvesse läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, ning määrama tuvastatud probleemide kiireloomulisuse, ulatuse ja raskuse, poliitikavaldkondade toetusvajaduste, sotsiaalmajanduslike näitajate analüüsi ning liikmesriigi üldise haldussuutlikkuse põhjal kindlaks antava toetuse. Tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga peaks komisjon ka tegema kindlaks prioriteetsed valdkonnad, võetavate toetusmeetmete ulatuse ja rahalise toetuse üldsumma, võttes arvesse liidu fondidest või muudest liidu programmidest rahastatavaid käimasolevaid tegevusi ja meetmeid.

(10)  Taotluse esitanud liikmesriigiga peetud dialoogi järel, kuhu on kaasatud ka sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond, peaks komisjon analüüsima taotlust, võttes arvesse subsidiaarsuse, läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, ning määrama tuvastatud probleemide kiireloomulisuse, ulatuse ja raskuse, poliitikavaldkondade toetusvajaduste, sotsiaalmajanduslike näitajate analüüsi ning liikmesriigi üldise haldussuutlikkuse põhjal kindlaks antava toetuse. Tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga peaks komisjon ka tegema kindlaks prioriteetsed valdkonnad, võetavate toetusmeetmete ulatuse ja rahalise toetuse üldsumma, võttes arvesse liidu fondidest või muudest liidu programmidest rahastatavaid käimasolevaid tegevusi ja meetmeid.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a)  Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 14 kohaselt loetakse haridust põhiliseks inimõiguseks ja üldiseks hüveks. Seetõttu peab haridus olema kvaliteetne, kaasav ja kõigile kättesaadav. Sellest tulenevalt on vaja majanduse elavdamise prioriteeti tasakaalustada vajadusega pöörata erilist tähelepanu haridussektorile. Hariduse ülesanne kooskõlas inimõiguste ülddeklaratsiooni, eelkõige selle artikliga 26, on aidata kaasa inimisiksuse täielikule arengule; seega ei ole hariduse eesmärke võimalik kindlaks määrata üksnes liidu majanduslike eesmärkide kaudu. Et luua sobiv sotsiaal-majanduslik raamistik, mis edendaks tööalast konkurentsivõimet ja parandaks hariduse kättesaadavust, ei tohiks toetust mõõta ainult rahaliselt, vaid seda tuleks hinnata ka kodakondsuse ja isikliku arengu alusel.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Programmi rahastamispakett peaks koosnema rahalistest vahenditest, mis on komisjoni algatusel arvatud maha tehnilise abi jaoks ettenähtud eraldistest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1303/201316 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1305/201317. Sellise mahaarvamise võimaldamiseks on kõnealuseid määrusi vaja muuta.

(13)  Programmi rahastamispakett peaks koosnema rahalistest vahenditest, mis on komisjoni algatusel arvatud maha tehnilise abi jaoks ettenähtud eraldistest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1303/201316 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1305/201317. Sellise mahaarvamise võimaldamiseks on kõnealuseid määrusi vaja muuta. Programmi rahastamine ei tohiks olla pretsedendiks komisjoni tulevastele algatustele, mida ühtekuuluvuspoliitika alusel rahastatakse.

__________________

__________________

16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Ettenägematutel ja nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel asjaoludel, mis nõuavad viivitamatut reageerimist, näiteks majanduses esineva tõsise häire või majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi tõsiselt mõjutavate kaalukate asjaolude korral, mis ei allu liikmesriigi kontrollile, peaks komisjonil liikmesriigi taotlusel olema võimalik võtta iga-aastase tööprogrammi piiratud osana erimeetmeid kooskõlas programmi raames toetuskõlblike eesmärkide ja tegevustega, et toetada liikmesriigi ametiasutusi kiireloomuliste vajadustega tegelemisel.

(17)  Ettenägematutel ja nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel asjaoludel, mis nõuavad viivitamatut reageerimist, näiteks majanduses esineva tõsise häire või majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi tõsiselt mõjutavate kaalukate asjaolude korral, mis ei allu liikmesriigi kontrollile, peaks komisjonil liikmesriigi taotlusel olema võimalik võtta iga-aastase tööprogrammi piiratud osana erimeetmeid kooskõlas programmi raames toetuskõlblike eesmärkide ja tegevustega, et toetada kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke ametiasutusi kiireloomuliste vajadustega tegelemisel.

Selgitus

Ühes Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse põhipunktidest rõhutatakse, et programm peab olema juurdepääsetav kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ning nad peavad olema otseselt kaasatud kõnealuse struktuurireformi eelnõu koostamisse, kui see neid puudutab.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Programmi hindamise hõlbustamiseks tuleks programmiga saavutatud tulemuste järelevalve jaoks kohe alguses paika panna nõuetekohane raamistik. Teha tuleks vahehindamine programmi eesmärkide saavutamise, programmi tõhususe ja selle Euroopa lisandväärtuse kohta. Lõpphindamises tuleks lisaks käsitleda programmi pikaajalist mõju ja selle mõju jätkusuutlikkusele. Hindamised peaksid tuginema programmi mõju mõõtvatele näitajatele.

(20)  Programmi hindamise hõlbustamiseks tuleks programmiga saavutatud tulemuste järelevalve jaoks kohe alguses paika panna nõuetekohane raamistik. Teha tuleks vahehindamine programmi eesmärkide saavutamise, programmi tõhususe ja selle Euroopa lisandväärtuse kohta. Lõpphindamises tuleks lisaks käsitleda programmi pikaajalist mõju ja selle mõju jätkusuutlikkusele. Hindamised peaksid tuginema programmi mõju mõõtvatele näitajatele. Programmi elluviimise suhtes tuleks kohaldada iga-aastast järelevalvet ning sõltumatuid vahe- ja järelhindamisi, mille alusel saaks teha otsuse võimaliku 2020. aasta järgse peatamise kohta. Seetõttu peaks olema võimalik lisada pakutud näitajate hulka tulemusnäitajad.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Selleks et programmi rakendamisel saadud kogemusi arvesse võttes kohandada programmi eesmärkide saavutamist mõõtvate näitajate loetelu, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses kõnealuse loetelu muutmisega. Eriti tähtis on, et komisjon peaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(21)   Selleks et programmi rakendamisel saadud kogemusi arvesse võttes kohandada programmi eesmärkide saavutamist mõõtvate näitajate loetelu, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses kõnealuse loetelu muutmisega. Eriti tähtis on, et komisjon peaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Kuna liikmesriigid üksi ei suuda üksi piisavalt saavutada käesoleva määruse eesmärki toetada liikmesriikide institutsionaalseid, haldus- ja struktuurireforme, osutades liikmesriikide ametiasutustele abi meetmetes, mis on suunatud institutsioonide, juhtimise, halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel, kuid oma ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, kuna toetuse ulatuses lepitakse kokku asjaomase liikmesriigiga.

(23)  Kuna liikmesriigid ei suuda üksi piisavalt saavutada käesoleva määruse eesmärki toetada liikmesriikide institutsionaalseid, haldus- ja struktuurireforme, osutades kohalikele, piirkondlikele ja riiklikele ametiasutustele abi meetmetes, mis on suunatud institutsioonide, juhtimise, halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel, kuid oma ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, kuna toetuse ulatuses lepitakse kokku asjaomase liikmesriigiga.

Selgitus

Ühes Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse põhipunktidest rõhutatakse, et programm peab olema juurdepääsetav kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ning nad peavad olema otseselt kaasatud kõnealuse struktuurireformi eelnõu koostamisse, kui see neid puudutab.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi raames rahastatakse meetmeid, millel on Euroopa lisaväärtus. Seepärast tagab komisjon, et rahastamiseks valitud meetmete eesmärk on pakkuda Euroopa lisaväärtusega tulemusi, ning jälgib, kas Euroopa lisaväärtus ka tegelikult saavutatakse.

1.  Programmi raames rahastatakse meetmeid, millel on Euroopa lisaväärtus. Seepärast tagab komisjon, et rahastamiseks valitud meetmete eesmärk on pakkuda Euroopa lisaväärtusega tulemusi, ning jälgib, kas Euroopa lisaväärtus ka tegelikult saavutatakse. Meetmeid tuleks hoolikalt jälgida ning tagasisidet tuleks arvesse võtta ja vastavalt rakendada.

Selgitus

See, kuidas ja millal meetmeid enne vahe- ja järelhindamisi jälgitakse, vajab teataval määral täpsustamist. See võiks järgnevate meetmete ja projektide jaoks õigete otsuste tegemisel abiks olla ning luua soovitud Euroopa lisaväärtust.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  vastastikune täiendavus ja koostoime muude liidu programmide ja poliitikavaldkondadega riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil;

(b)  vastastikune täiendavus ja koostoime muude liidu programmide ja poliitikavaldkondadega riigi, piirkondlikul, kohalikul, liidu ja rahvusvahelisel tasandil;

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  Euroopa väärtuste, eriti solidaarsuse edendamine, mis on olnud kogu piirkondliku poliitika aluseks, sealhulgas kõigi kodanike võimestamine piirkondlikes ja kohalikes otsustusprotsessides.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt e b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e b)  kultuuridevahelise dialoogi edendamine hariduse, koolituse ja loomesektori kaudu.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmi üldeesmärk on anda panus institutsionaalsetesse, haldus- ja struktuurireformidesse liikmesriikides, osutades liikmesriigi ametiasutustele abi meetmetes, mis on suunatud institutsioonide, juhtimise, halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele eesmärgiga parandada konkurentsivõimet, majanduskasvu, tööhõivet ja investeerimist, eelkõige majandusjuhtimise protsesside raames, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel.

Programmi üldeesmärk on anda panus institutsionaalsetesse, haldus- ja struktuurireformidesse liikmesriikides, osutades riiklikele, kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele abi meetmetes, mis on suunatud institutsioonide, juhtimise, halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele eesmärgiga parandada konkurentsivõimet, jätkusuutlikku majanduskasvu, tööhõivet, investeerimist ning majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Artiklis 4 sätestatud üldeesmärgi saavutamiseks on programmil järgmised erieesmärgid:

1.  Artiklis 4 sätestatud üldeesmärgi saavutamiseks on programmil järgmised erieesmärgid:

(a)  toetada liikmesriigi ametiasutuste algatusi nende reformide väljatöötamisel vastavalt prioriteetidele, võttes arvesse esialgseid tingimusi ja eeldatavat sotsiaalmajanduslikku mõju;

(a)  toetada riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste algatusi nende reformide väljatöötamisel vastavalt prioriteetidele, võttes arvesse esialgseid tingimusi ja eeldatavat sotsiaalmajanduslikku mõju;

(b)  aidata liikmesriigi ametiasutustel parandada oma suutlikkust reformipoliitika ja strateegiate kavandamisel, väljatöötamisel ja rakendamisel ning tagada tervikliku lähenemisviisi abil eesmärkide ja vahendite ühtsus eri valdkondades;

(b)  aidata riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel parandada oma suutlikkust reformipoliitika ja strateegiate kavandamisel, väljatöötamisel ja rakendamisel ning tagada tervikliku lähenemisviisi abil eesmärkide ja vahendite ühtsus eri valdkondades;

 

(b a)  aidata pädevatel ametiasustustel parandada hariduse, koolituse ja kultuuri kättesaadavuse alaseid süsteeme ja tegevuspõhimõtteid, mis peaksid olema universaalsed, kvaliteetsed, jätkusuutlikud, kaasavad ning edendama tipptaset, teadustegevust ja arengut igal tasandil;

(c)  toetada liikmesriigi ametiasutuste jõupingutusi asjakohaste protsesside ja meetodite kindlaksmääramisel ja rakendamisel, võttes arvesse häid tavasid ja teiste samas olukorras olnud riikide saadud õppetunde;

(c)  toetada riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste jõupingutusi asjakohaste protsesside ja meetodite kindlaksmääramisel ja rakendamisel, võttes arvesse häid tavasid ja teiste samas olukorras olnud riikide saadud õppetunde;

(d)  aidata liikmesriigi ametiasutustel suurendada personalijuhtimise tõhusust ja tulemuslikkust, määrates vajaduse korral kindlaks selged vastutusalad ning parandades ametialaseid teadmisi ja oskusi.

(d)  aidata riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel suurendada personalijuhtimise tõhusust ja tulemuslikkust, määrates vajaduse korral kindlaks selged vastutusalad ning parandades ametialaseid teadmisi ja oskusi.

 

(d a)  julgustada konsultatsioonide abil kodanike kaasamist otsuste tegemisse ning tugevdada kodanikuaktiivsust osalusel põhinevate tegurite kaudu.

Nende eesmärkide saavutamisel tehakse tihedat koostööd abisaajate liikmesriikidega.

Neid eesmärke püütakse saavutada abisaajate liikmesriikide taotluse alusel ning nendega tihedat koostööd tehes.

2.  Lõikes 1 esitatud erieesmärgid osutavad konkurentsivõime, majanduskasvu, tööhõive ja investeerimisega seotud poliitikavaldkondadele, eelkõige alljärgnevale:

2.  Liikmesriik määrab oma pädevate ametiasutustega või vajaduse korral piirkondlike ametiasutustega konsulteerides kindlaks poliitikavaldkonnad, mida liikmesriik konkreetsete riiklike ja piirkondlike vajaduste alusel käsitleda soovib.

(a)  avaliku sektori finantsjuhtimine, eelarvemenetlus, võla haldamine ja tulude haldamine;

 

(b)  institutsionaalne reform ning avaliku halduse tõhus ja teenusekeskne toimimine, õigusriigi põhimõtete tulemuslik järgimine, kohtusüsteemi reform ning pettuste-, korruptsiooni- ja rahapesuvastase võitluse tugevdamine;

 

(c)  ettevõtluskeskkond, erasektori arendus, investeerimine, erastamisprotsessid, kaubandus ja välismaised otseinvesteeringud, konkurents ja riigihanked, säästev valdkondlik areng ning innovatsiooni toetamine;

 

(d)  haridus ja koolitus, tööturupoliitika, sotsiaalne kaasatus, sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalhoolekande süsteemid, rahvatervis ja tervishoiusüsteemid, ning varjupaiga-, rände- ja piiripoliitika;

 

(e)  põllumajandussektori ja maapiirkondade säästva arengu poliitika;

 

(f)  finantssektori poliitika ja rahastamisvõimalused.

 

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  ekspertide (sealhulgas kohapeal viibivate ekspertide) lühi- või pikaajaline kaasamine spetsiifilistesse valdkondadesse kuuluvate ülesannete täitmiseks või operatiivtegevuste sooritamiseks, vajaduse korral koos suulise või kirjaliku tõlke, koostöötoetuse, haldusabi, taristu ja seadmetega;

(b)  ekspertide (sealhulgas kohapeal viibivate ekspertide) lühi- või pikaajaline kaasamine spetsiifilistesse valdkondadesse kuuluvate ülesannete täitmiseks või operatiivtegevuste sooritamiseks, vajaduse korral koos suulise või kirjaliku tõlke, koostöötoetuse, haldusabi, taristu ja seadmetega. Välisriigi ekspertide ja kohalike ekspertide koos kasutamine võib aidata maksimeerida tulemuslikkust, lihtsustades probleemidest arusaamist ning abi taotleva liikmesriigi konkreetsele olukorrale kohandatud lahenduste kavandamist;

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi raames toetust sooviv liikmesriik esitab komisjonile toetusetaotluse, nimetades poliitikavaldkonnad ja prioriteedid, mis kuuluvad artikli 5 lõike 2 kohaselt programmi kohaldamisalasse. Taotlus esitatakse hiljemalt iga kalendriaasta 31. oktoobriks.

1.  Programmi raames toetust sooviv liikmesriik esitab komisjonile peale asjaomaste sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga konsulteerimist toetusetaotluse, nimetades poliitikavaldkonnad ja prioriteedid, mis kuuluvad artikli 5 kohaselt programmi kohaldamisalasse. Taotlus esitatakse hiljemalt iga kalendriaasta 31. oktoobriks.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Võttes arvesse läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid analüüsib komisjon pärast liikmesriigiga muu hulgas Euroopa poolaasta raames peetud dialoogi, lõikes 1 osutatud toetusetaotlust tuvastatud probleemide kiireloomulisuse, ulatuse ja raskuse, asjaomaste poliitikavaldkondade toetusvajaduste, sotsiaalmajanduslike näitajate analüüsi ning liikmesriigi üldise haldussuutlikkuse põhjal. Võttes arvesse liidu fondidest või muudest liidu programmidest rahastatavaid käimasolevaid tegevusi ja meetmeid, teeb komisjon tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega kindlaks prioriteetsed toetusvaldkonnad, võetavate toetusmeetmete ulatuse ja rahalise toetuse üldsumma.

2.  Võttes arvesse subsidiaarsuse, läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, analüüsib komisjon pärast liikmesriigiga muu hulgas Euroopa poolaasta raames peetud dialoogi lõikes 1 osutatud toetusetaotlust tuvastatud probleemide kiireloomulisuse, ulatuse ja raskuse, asjaomaste poliitikavaldkondade toetusvajaduste, sotsiaalmajanduslike näitajate analüüsi ning liikmesriigi üldise haldussuutlikkuse põhjal. Võttes arvesse liidu fondidest või muudest liidu programmidest rahastatavaid käimasolevaid tegevusi ja meetmeid, teeb komisjon tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega kindlaks prioriteetsed toetusvaldkonnad, võetavate toetusmeetmete ulatuse ja rahalise toetuse üldsumma. Programm jääb liikmesriikide jaoks vabatahtlikuks ega hõlma kohustuslikke ja häbimärgistavaid menetlusi.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  liikmesriikide endi algatatud reformide elluviimine, et saavutada eelkõige jätkusuutlik investeerimine, majanduskasv ja töökohtade loomine.

(c)  liikmesriikide endi algatatud reformide elluviimine, et saavutada eelkõige jätkusuutlik investeerimine, majanduskasv, kvaliteetne haridus, teadustegevus, koolitused ja töökohtade loomine.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon võib abisaajatele liikmesriikidele kavandatud toetuse kindlaks määrata koostöös teiste liikmesriikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega.

1.  Komisjon võib abisaajatele liikmesriikidele kavandatud toetuse kindlaks määrata koostöös teiste liikmesriikide, asjaomaste sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna või rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Abisaaja liikmesriik võib koostöös komisjoniga sõlmida partnerluse ühe või mitme teise liikmesriigiga, kes tegutsevad konkreetsetes reformivaldkondades reformipartneritena. Reformipartner aitab koostöös komisjoniga koostada strateegia, reformi tegevuskavad, luua kvaliteetse tugiteenuse või jälgida strateegiate ja projektide elluviimist.

2.  Abisaaja liikmesriik võib koostöös komisjoniga sõlmida partnerluse ühe või mitme teise liikmesriigiga, kes tegutsevad konkreetsetes reformivaldkondades reformipartneritena. Reformipartner aitab koostöös abisaaja liikmesriigi ja komisjoniga koostada strateegia, reformi tegevuskavad, luua kvaliteetse tugiteenuse või jälgida strateegiate ja projektide elluviimist.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ettenähtud iga-aastased assigneeringud määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013 kehtestatud mitmeaastase finantsraamistiku piires.

3.  Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ettenähtud iga-aastased assigneeringud määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013 kehtestatud mitmeaastase finantsraamistiku piires, mis peab tagama asjakohased vahendid hariduse, koolituse ja kultuuri meetmete, kavade, programmide ja projektide jaoks.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon rakendab programmi kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

1.  Komisjon rakendab programmi kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

2.  Programmi meetmeid võib rakendada komisjon otse või seda võib teha kaudselt üksuste või isikute kaudu, kes ei ole liikmesriigid, kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikliga 60. Eelkõige väljendub liidu rahaline toetus käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud meetmetele järgmiselt:

2.  Programmi meetmeid võib rakendada komisjon otse või seda võib teha kaudselt üksuste või isikute kaudu, kes ei ole liikmesriigid, kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikliga 60. Eelkõige väljendub liidu rahaline toetus käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud meetmetele järgmiselt:

(d)  toetused (kaasa arvatud toetused liikmesriikide ametiasutustele);

(d)  toetused (kaasa arvatud toetused liikmesriikide kohalikele, piirkondlikele ja riiklikele ametiasutustele);

(e)  avaliku hanke lepingud;

(e)  avaliku hanke lepingud;

(f)  välisekspertide kulude hüvitamine;

(f)  välisekspertide kulude hüvitamine;

(g)  osalus usaldusfondides;

(g)  osalus usaldusfondides;

(h)  kaudse eelarve täitmise raames võetavad meetmed.

(h)  kaudse eelarve täitmise raames võetavad meetmed.

3.  Toetusi võib anda liikmesriikide ametiasutustele, Euroopa Investeerimispanga grupile, rahvusvahelistele organisatsioonidele, avaliku sektori ja/või eraõiguslikele asutustele ja üksustele, mis on seadusjärgselt asutatud:

3.  Toetusi võib anda liikmesriikide kohalikele, piirkondlikele ja riiklikele ametiasutustele, Euroopa Investeerimispanga grupile, rahvusvahelistele organisatsioonidele, avaliku sektori ja/või eraõiguslikele asutustele ja üksustele, mis on seadusjärgselt asutatud:

(a)  liikmesriikides;

(a)  liikmesriikides;

(b)  Euroopa Majanduspiirkonna lepinguosalistes Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikides EMP lepingus sätestatud tingimustel.

(b)  Euroopa Majanduspiirkonna lepinguosalistes Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikides EMP lepingus sätestatud tingimustel.

Toetuste kaasrahastamise määr on kuni 100 % toetuskõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamise ja kasumi mittetaotlemise põhimõtteid.

Toetuste kaasrahastamise määr on kuni 100 % toetuskõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamise ja kasumi mittetaotlemise põhimõtteid.

4.  Tuge võivad pakkuda ka individuaalsed eksperdid, keda võib kutsuda osalema programmi raames korraldatavates valitud tegevustes, juhul kui see on vajalik artiklis 5 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks.

4.  Tuge võivad pakkuda ka individuaalsed eksperdid, keda võib kutsuda osalema programmi raames korraldatavates valitud tegevustes, juhul kui see on vajalik artiklis 5 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks, ning nõuetekohaselt tuleks kavandada nende panuse järelevalve tegevuste/menetluste järelmeetmed.

5.  Programmi elluviimiseks võtab komisjon rakendusaktide abil vastu mitmeaastased tööprogrammid. Mitmeaastastes tööprogrammides peavad olema sätestatud kavandatud toetuse poliitikaeesmärgid, , oodatavad tulemused ning asjaomaste poliitikavaldkondade rahastamisprioriteedid. Mitmeaastaseid tööprogramme kirjeldatakse täpsemalt iga-aastastes tööprogrammides, mis on vastu võetud rakendusaktidega ja milles on sätestatud tööprogrammide rakendamiseks vajalikud meetmed koos kõigi määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 nõutud üksikasjadega.

5.  Komisjonile antakse volitused võtta artikli 16 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades mitmeaastased tööprogrammid. Mitmeaastastes tööprogrammides peavad olema sätestatud kavandatud toetuse poliitikaeesmärgid, oodatavad tulemused ning asjaomaste poliitikavaldkondade rahastamisprioriteedid. Mitmeaastaseid tööprogramme kirjeldatakse täpsemalt iga-aastastes tööprogrammides, mis on vastu võetud rakendusaktidega ja milles on sätestatud tööprogrammide rakendamiseks vajalikud meetmed koos kõigi määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 nõutud üksikasjadega.

 

5 a.  Programmide kavandamiseks on vaja kaasata asjaomaseid sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonda. Programmi rakendusprotsessi ei või käivitada ilma asjaomaste sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga konsulteerimata.

6.  Vahendite õigeaegse kättesaadavuse tagamiseks võib iga-aastases tööprogrammis sisalduda märge, et ettenägematutel ja nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel asjaoludel, mis nõuavad kohest reageerimist, näiteks majanduses esineva tõsise häire või majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi tõsiselt mõjutavate kaalukate asjaolude korral, mis ei allu asjaomase liikmesriigi kontrollile, võib komisjon liikmesriigi taotlusel võtta erimeetmeid kooskõlas käesolevas määruses kindlaks määratud eesmärkide ja tegevustega, et toetada liikmesriigi ametiasutusi kiireloomuliste vajadustega tegelemisel. Nimetatud erimeetmed võivad moodustada vaid piiratud osa iga-aastasest tööprogrammist ega tohi sõltuda artiklis 7 sätestatud tingimustest.

6.  Vahendite õigeaegse kättesaadavuse tagamiseks võib iga-aastases tööprogrammis sisalduda märge, et ettenägematutel ja nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel asjaoludel, mis nõuavad kohest reageerimist, näiteks majanduses esineva tõsise häire või majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi tõsiselt mõjutavate kaalukate asjaolude korral, mis ei allu asjaomase liikmesriigi kontrollile, võib komisjon liikmesriigi taotlusel võtta erimeetmeid kooskõlas käesolevas määruses kindlaks määratud eesmärkide ja tegevustega, et toetada riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi kiireloomuliste vajadustega tegelemisel. Nimetatud erimeetmed võivad moodustada vaid piiratud osa iga-aastasest tööprogrammist ega tohi olla vastuolus artikli 5 lõike 1 punktiga b a.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon ja abisaajad liikmesriigid soodustavad vastavalt oma pädevusele koostoimet ning tagavad tulemusliku koordineerimise programmi ja muude liidu programmide või vahendite vahel, eriti liidu fondidest rahastatavate meetmetega. Sel eesmärgil nad:

Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 1 punkti b a kohaldamist, soodustavad komisjon ja abisaajad liikmesriigid vastavalt oma pädevusele koostoimet ning tagavad tulemusliku koordineerimise programmi ja muude liidu programmide või vahendite vahel, eriti liidu fondidest rahastatavate meetmetega. Sel eesmärgil nad:

a)  tagavad vastastikuse täiendavuse ja sünergia eri vahendite vahel liidu ja riiklikul tasandil, eriti seoses liidu fondidest rahastatavate meetmetega, nii kavandamise kui ka elluviimise ajal;

a)  tagavad vastastikuse täiendavuse ja sünergia eri vahendite vahel liidu ning riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, eriti seoses liidu fondidest rahastatavate meetmetega, nii kavandamise kui ka elluviimise ajal;

b)  optimeerivad koordineerimismehhanisme, et vältida jõupingutuste kattumist;

b)  optimeerivad koordineerimismehhanisme, et vältida jõupingutuste ja kulude kattumist;

c)  tagavad tiheda koostöö nende vahel, kes liidu või riiklikul tasandil vastutavad sidusate ja ühtlustatud tugimeetmete rakendamise eest.

c)  tagavad tiheda koostöö nende vahel, kes liidu ning riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil vastutavad sidusate ja ühtlustatud tugimeetmete rakendamise eest.

Asjaomased mitmeaastased või iga-aastased tööprogrammid võivad olla koordineerimisraamistikuks, kus kavandatakse toetusi artikli 5 lõikes 2 osutatud valdkondades.

Asjaomased mitmeaastased või iga-aastased tööprogrammid võivad olla koordineerimisraamistikuks, kus kavandatakse toetusi artikli 5 lõikes 2 osutatud valdkondades, ning need ei tohi olla vastuolus artikli 5 lõike 1 punktiga b a.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon jälgib programmi raames rahastatavate meetmete rakendamist ja hindab artikli 5 lõikes 1 osutatud erieesmärkide saavutamist lisas sätestatud näitajate kohaselt.

1.  Komisjon jälgib programmi raames rahastatavate meetmete rakendamist ja hindab artikli 5 lõikes 1 osutatud erieesmärkide saavutamist lisas sätestatud näitajate kohaselt.

Komisjonile antakse volitused võtta vastavalt artiklile 16 vastu delegeeritud õigusakte lisas esitatud näitajate loetelu muutmiseks.

Komisjonile antakse volitused võtta vastavalt artiklile 16 vastu delegeeritud õigusakte lisas esitatud näitajate loetelu muutmiseks.

2.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahehindamise aruande hiljemalt 2019. aasta keskpaigaks ning järelhindamise aruande hiljemalt 2021. aasta detsembri lõpuks.

2.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase järelevalvearuande ja vahehindamise aruande hiljemalt 31. detsembriks 2018 ning järelhindamise aruande hiljemalt 2021. aasta detsembri lõpuks.

3.  Vahehindamise aruanne sisaldab teavet programmi eesmärkide saavutamise, rahaliste vahendite kasutamise tõhususe ning programmi Euroopa lisaväärtuse kohta ning hinnangut selle kohta, kas rahastamist programmiga hõlmatud valdkondades tuleks kohandada või pikendada ka pärast 2020. aastat. Ühtlasi käsitletakse aruandes kõigi eesmärkide ja meetmete jätkuvat asjakohasust. Järelhindamise aruanne peab sisaldama teavet programmi pikaajalise mõju kohta.

3.  Vahehindamise aruanne sisaldab teavet programmi eesmärkide saavutamise, rahaliste vahendite kasutamise tõhususe ning programmi Euroopa lisaväärtuse kohta ning hinnangut selle kohta, kas rahastamist programmiga hõlmatud valdkondades tuleks kohandada või pikendada ka pärast 2020. aastat. Ühtlasi käsitletakse aruandes kõigi eesmärkide ja meetmete jätkuvat asjakohasust. Järelhindamise aruanne peab sisaldama teavet programmi pikaajalise mõju kohta ning selles hinnatakse programmi tervikuna, võttes arvesse nii selle nõrku kui ka tugevaid külgi.

 

3 a.  Programmi elluviimise suhtes tuleb kohaldada iga-aastast järelevalvet ning sõltumatuid vahe- ja järelhindamisi, mille alusel saaks teha otsuse võimaliku 2020. aasta järgse peatamise kohta. Seetõttu võib pakutud näitajate hulka lisada tulemusnäitajad.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artikli 15 lõike 1 teises lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates 1. jaanuarist 2017.

2.  Artikli 12 lõikes 5 ja artikli 15 lõike 1 teises lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates 1. jaanuarist 2017.

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 15 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 12 lõikes 5 ja artikli 15 lõike 1 teises lõigus osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.   Artikli 15 lõike 1 teise lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

5.   Artikli 12 lõike 5 ja artikli 15 lõike 1 teise lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Struktuurireformi tugiprogrammi kehtestamine ajavahemikuks 2017–2020

Viited

COM(2015)0701 – C8-0373/2015 – 2015/0263(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

REGI

2.12.2015

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

CULT

4.2.2016

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Curzio Maltese

23.2.2016

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

20.6.2016

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

8.11.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

4

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dominique Bilde, Andrea Bocskor, Silvia Costa, Mircea Diaconu, Angel Dzhambazki, Jill Evans, María Teresa Giménez Barbat, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Andrew Lewer, Svetoslav Hristov Malinov, Curzio Maltese, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Michaela Šojdrová, Yana Toom, Helga Trüpel, Julie Ward, Theodoros Zagorakis, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver, Krystyna Łybacka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Therese Comodini Cachia, Santiago Fisas Ayxelà, Emma McClarkin

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

David Coburn, Ángela Vallina


VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Pealkiri

Struktuurireformi tugiprogrammi kehtestamine ajavahemikuks 2017–2020

Viited

COM(2015)0701 – C8-0373/2015 – 2015/0263(COD)

EP-le esitamise kuupäev

18.11.2015

 

 

 

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

REGI

2.12.2015

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

istungil teada andmise kuupäev

BUDG

2.12.2015

ECON

2.12.2015

EMPL

2.12.2015

ENVI

2.12.2015

 

ITRE

2.12.2015

AGRI

2.12.2015

PECH

2.12.2015

CULT

4.2.2016

 

LIBE

2.12.2015

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

otsuse kuupäev

ENVI

22.12.2015

ITRE

28.1.2016

AGRI

11.1.2016

LIBE

14.12.2015

Kaasatud komisjonid

istungil teada andmise kuupäev

ECON

12.5.2016

 

 

 

Raportöörid

nimetamise kuupäev

Lambert van Nistelrooij

14.1.2016

Constanze Krehl

14.1.2016

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

25.5.2016

8.9.2016

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

29.11.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

29

11

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, Franc Bogovič, Steeve Briois, Rosa D’Amato, Michela Giuffrida, Krzysztof Hetman, Ivan Jakovčić, Marc Joulaud, Constanze Krehl, Andrew Lewer, Louis-Joseph Manscour, Martina Michels, Iskra Mihaylova, Jens Nilsson, Younous Omarjee, Konstantinos Papadakis, Mirosław Piotrowski, Stanislav Polčák, Julia Reid, Terry Reintke, Liliana Rodrigues, Fernando Ruas, Maria Spyraki, Olaf Stuger, Ruža Tomašić, Ramón Luis Valcárcel Siso, Ángela Vallina, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan, Kerstin Westphal

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Daniel Buda, James Carver, Elena Gentile, Ivana Maletić, Dan Nica, James Nicholson, Bronis Ropė

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Vladimir Urutchev, Boris Zala

Esitamise kuupäev

7.12.2016

Õigusalane teave