Menetlus : 2015/2348(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0384/2016

Esitatud tekstid :

A8-0384/2016

Arutelud :

PV 18/01/2017 - 22

Hääletused :

PV 19/01/2017 - 7.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0009

RAPORT     
PDF 353kWORD 73k
13.12.2016
PE 589.115v02-00 A8-0384/2016

ELi logistika ja mitmeliigilise transpordi kohta uutes üleeuroopalise transpordivõrgu koridorides

(2015/2348(INI))

Transpordi- ja turismikomisjon

Raportöör: Inés Ayala Sender

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi logistika ja mitmeliigilise transpordi kohta uutes üleeuroopalise transpordivõrgu koridorides

(2015/2348(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni 2011. aasta transpordipoliitika valge raamatu rakendamise kohta: vahekokkuvõte ja edasised sammud säästva liikuvuse suunas(1),

–  võttes arvesse oma 2. detsembri 2015. aasta resolutsiooni säästva linnalise liikumiskeskkonna kohta(2),

–  võttes arvesse oma 4. septembri 2008. aasta resolutsiooni kaubaveo kohta Euroopas(3),

–  võttes arvesse oma 5. septembri 2007. aasta resolutsiooni kaubaveologistika kohta Euroopas – jätkusuutliku liikuvuse võti(4),

–  võttes arvesse määrust (EL) nr 1315/2013(5) ja määrust (EL) nr 1316/2013(6),

–  võttes arvesse määrust (EL) nr 913/2010(7),

–  võttes arvesse komisjoni valget raamatut „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“ (COM(2011)0144),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa kiirem üleminek vähesele CO2-heitega majandusele“ (COM(2016)0500),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia“ (COM(2016)0501),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa investeeringute tugevdamine töökohtade loomiseks ja majanduskasvu saavutamiseks: Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi teine etapp ning uus Euroopa välisinvesteeringute kava“ (COM(2016)0581),

–  võttes arvesse komisjoni 16. veebruari 2016. aasta teatist veeldatud maagaasi ja selle hoiustamise ELi strateegia kohta (COM(2016)0049),

–  võttes arvesse Rotterdamis 20. juunil 2016. aastal vastu võetud ministrite avaldust üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) rakendamise kohta(8),

–  võttes arvesse 2016. aastal Rotterdamis toimunud TEN-T päevade jaoks TEN-T koridoride Euroopa koordinaatorite koostatud aruteludokumente(9),

–  võttes arvesse TEN-T koordinaatorite koostatud koridori töökavu,

–  võttes arvesse kontrollikoja eriaruannet nr 08/2016 „ELi raudteekaubavedu ei ole ikka veel õigel teel“(10),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0384/2016),

A.  arvestades, et tänapäevane tõhus transport ja logistika on hädavajalikud ELi siseturu tulemuslikuks toimimiseks ning olulised konkurentsivõime tagamiseks, uute äriühingute ja töövõimaluste loomiseks, keskkonna kaitsmiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks transpordi CO2-heite vähendamise kaudu;

B.  arvestades, et komisjoni transporti käsitleva valge raamatu kolmas eesmärk on asendada 2030. aastaks maantee-kaubavedudest, mis on pikemad kui 300 km, säästvamate transpordiliikidega – nt raudtee- või veetranspordiga – 30 % ja 2050. aastaks rohkem kui 50 %, mis nõuab ka asjakohase taristu arendamist; arvestades, et Euroopa transpordipoliitika ja TEN-T võivad anda olulise panuse liidu kliimaeesmärkide ja COP21 Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisse;

C.  arvestades, et tulevikku vaatav ELi logistikapoliitika peaks majanduslikke, ühiskondlikke ja tehnoloogilisi suundumusi ja üleilmseid kaubandussidemeid arvesse võttes aitama säilitada logistikasektori üldist konkurentsivõimet ja panust ELi majanduskasvu;

D.  arvestades, et TEN-T poliitika eesmärk on võimaldada tõhusat, arukat ja säästlikku transporti, ning arvestades, et tulevikku suunatud logistika ja mitmeliigilised transpordilahendused eeldavad teatavat liiki valdkondadevahelist koostööd;

E.  arvestades, et ELi majanduse ja töökohtade loomise edendamiseks tuleks seada prioriteediks mitmeliigilised transpordiühendused sadamate, lennujaamade, mitmeliigiliste platvormide ja TEN-T põhikoridoride ning muude osade vahel;

F.  arvestades, et TEN-T põhikoridoridega lisatakse sünergiat, kuivõrd nende puhul pööratakse erilist rõhku terminalidele ja linnatranspordisõlmedele ning neisse integreeritakse arukad ja puhast kütust kasutavad transpordisüsteemid, ning arvestades, et ulatusliku võrgu täiendava juurdepääsu funktsioon on samuti oluline;

G.  arvestades, et liikmesriikide vahel esineb endiselt märkimisväärseid erinevusi transpordi tõhususe ja tulemuslikkuse määra osas, kuna see kajastab nende majanduslikku tugevust, tööstuse rolli riikides ning nende geograafilisi tingimusi, taristu kvaliteeti ja rahvastikutihedust;

H.  arvestades, et transpordiks kasutatavad droonid kujutavad endast uut võimalust kaupade transpordiks logistikaahelas, kuid arvestades, et nende potentsiaali ärakasutamiseks on vaja ühtlustatud õiguslikku alust ja sujuvat koordineerimist traditsiooniliste transpordiliikidega, et tagada Euroopa konkurentsivõime tulevikus;

I.  arvestades, et Euroopa transpordivõrgu raames heaks kiidetud prioriteetsete koridoride elluviimise praegusest määrast võiksid märkimisväärset kasu saada majanduskriisis tõsiselt kannatanud riikide majandused;

J.  arvestades, et kaubavedude puhul on tuvastatud probleeme erinevate pingetega seoses piiriülestes ühendustes;

K.  arvestades, et transpordikorraldus on praegu seotud transpordiliigiga ja kuulub eri rahvusvaheliste organite (nagu Rahvusvaheline Mereorganisatsioon või Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon) pädevusse;

ELi logistika ja vajadus võtta TEN-T programmi raames lisameetmeid

1.  rõhutab, kui oluline on siseturu arendamiseks, ELi jõukuse ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks tagada muu hulgas tõhusa ja säästva kaubaveosüsteemi abil inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine;

2.  on seisukohal, et logistikasektorile ja seeläbi ka piirkondlikule arengule ja majanduskasvule on sujuvast ELi taristusüsteemist kasu ainult sel juhul, kui see viiakse ellu ELi õigusaktidega ja see on nende ning juba vastu võetud TEN-T poliitikaga kooskõlas; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid õigusaktid riigisisesesse õigusesse korrektselt üle ja ei takistaks vaba kaubavahetust; palub liikmesriikidel suurendada pingutusi ELi õigusaktide kohaldamiseks ja nende järgimiseks ning hoiduda uute tõkete loomisest; nõuab tungivalt, et komisjon kaebaks liikmesriigid, kes ELi õiguse rakendamisega viivitavad või seda muudavad, Euroopa Kohtusse, ja edendaks kõigi muude asjaomaste osalejate tegevust, et selliseid viivitusi või muutmisi vältida;

3.  on mures kahju pärast, mida logistikasektorile ning seeläbi ka piirkondlikule arengule ja majanduskasvule tekitab Euroopa Liidu sisepiiride sulgemine humanitaar- ja rändekriisi ning terrorismiohu tõttu; palub liikmesriikidel ja komisjonil vältida selliste meetmete suhtes ettepanekute tegemisel nii palju kui võimalik nendega kaasnevat kahju kaubavoogudele; palub komisjonil võtta distsiplinaarmeetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes kaubavooge meelega takistades tõkestavad vaba liikumist;

4.  rõhutab, et logistikal on ELis tõhusate ja säästvate kaubavedude tagamisel peamine roll, mida ei ole piisavalt tunnustatud; toonitab vajadust koostada kaubaveologistika jaoks uuendatud ELi strateegia,

•  mille puhul võetakse arvesse uut üleeuroopalise transpordivõrgu taristupoliitikat,

•  mille eesmärk on õiguslikke, talitluslikke ja tehnilisi tõkkeid veel rohkem vähendada,

•  millega tagatakse ressursside optimaalne kasutus,

•  mille eesmärk on kohaldada ja rakendada uusi tehnoloogiaid ja uuenduslikke lahendusi, millega parandatakse kõnealuse sektori tulemusi ning kiirendatakse üleminekut turvalisele ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemile,

•  mille eesmärk on suurendada ühenduvust ja arendada taristut piirkondades, kus see puudub,

•  millega edendatakse ja toetatakse Euroopa raudteetööstust ning ergutatakse Euroopa raudtee taasindustrialiseerimise poliitikat, millest võiksid saada kasu kõik, kuivõrd ELi logistika muudetakse säästvamaks ja raudteetoodetele saavutatakse maailmaturul parem konkurentsipositsioon,

•  mille puhul võetakse algusest peale arvesse droone kui ühte tulevast transpordiliiki,

•  millega edendatakse transpordi- ja logistikavaldkonna teadusuuringute ja hariduse jätkuvat arendamist ning

•  millega esitatakse sõltumatu teaduslik uurimus, milles tuuakse üksikasjalikult välja see, mil määral saaks autoveod suunata ümber raudteele ja siseveeteedele aastaks 2030 ja aastaks 2050, sellega kaasnevad kulud ning see, mil määral on võimalik vältida keskkonnakahju, nt müra ja õhusaastet;

5.  rõhutab, et TEN-T võrgu elluviimine, pöörates eritähelepanu piiriülestele ühendustele, pidades kinni paika pandud ajakavast ja viies tööd lõpule 2030. aastaks, vähendab kitsaskohti, parandab eri transpordiliikide vahelist koostalitlusvõimet ning aitab kaasa integreeritud mitmeliigiliste kaubavedude saavutamisele ELis; tuletab meelde, et paika on vaja panna selle ulatusliku võrgu riigi tasandi kavandamistegevus kooskõlas põhivõrguga, et integreerida see riikliku, piirkondliku ja kohaliku taristuga, mis tuleks lõpule viia hiljemalt 2050. aastaks;

6.  tunneb heameelt asjaolu üle, et põhivõrgu koridori lähenemisviisi raames pööratakse suuremat tähelepanu transpordisõlmede ja nende lõpuosade kvaliteedi parandamisele, koostalitlusvõimet takistavate asjaolude väljaselgitamisele ja nende takistuste ületamisele, IKT lahenduste parandamisele ja uuendamisele ning mis tahes muude selliste (füüsiliste, tehniliste või korralduslike) lünkade täitmisele, mis võiksid takistada kaubaveologistika teenuste sujuvat toimimist;

7.  tuletab sellega seoses meelde linnatranspordisõlmede – kus asuvad suur hulk transpordiliike (sadamad, lennujaamalogistika, keskused, terminalid jne) ning kus leiavad aset ümberlaadimised ja viimase etapi jaotus – tähtsust, kuna need on kogu logistikaahela jaoks võtmetähtsusega, nõudes sujuva linnalogistika tagamise nimel suuremat tähelepanu; rõhutab seda, kui tähtis on linnatranspordisõlmedesse investeerimine, samuti raudteeühenduste edendamine tööstusrajatistega ja raudtee parem koostalitlusvõime meresadamate, siseveesadamate ja sisemaal asuvate keskustega; palub komisjonil need investeeringud Euroopa ühendamise rahastu 2017. aastal toimuva läbivaatamise raames prioriteediks seada;

8.  märgib, et piiriüleseid projekte võib takistada tõhusa ühtlustamise, liikmesriikidepoolse õigeaegse rakendamise ja naabruses asuvate liikmesriikide vahelise õiglase poliitilise koostöö puudumine; tunneb heameelt ELi institutsioonide suureneva huvi üle toetada piiriülest taristut ja rajatisi, eelkõige raudtee märkimisväärse tähtsuse ja ELi lisaväärtusega piiriüleseid piirkondlikke ühendusi; rõhutab, et tõhusa ja eduka raudteetranspordi võimaldamiseks tuleks tegeleda raudteetaristu puuduvate ühendustega piiriülestes piirkondades; palub komisjonil, Euroopa koordinaatoritel ja muudel asjaomastel sidusrühmadel pöörata võrdselt tähelepanu väikesemahulistele ja suurematele TEN-T projektidele ning lühi-, keskpika- ja pika perspektiivi kasule, mida sellistest projektidest võiks saada; ergutab osalejaid edendama lühikeses perspektiivis saadavat kasu; ergutab komisjoni hõlbustama nende lisamist Euroopa ühendamise rahastu poolsesse rahastamisse ja seda tagama;

9.  on seisukohal, et kuigi üldise võrgu eest vastutavad peamiselt liikmesriigid, et mitte välistada ELi teatavate piirkondade ühenduvust, on mõlemad TEN-T tasandid ELi logistika jaoks olulised, sest need muudavad põhivõrgu tihedaks ja tagavad jaotuse viimastel kilomeetritel; on seisukohal, et piirkondlikke võrke ei tohiks Euroopa Liidu perspektiivist, sh rahastamis- ja regulatiivsete meetmete – eriti raudteevõrgule juurdepääsu, liinide jaotamist ja tasusid puudutavate meetmete – raamest välja jätta; rõhutab, et tõhusa ja eduka piiriülese raudteetranspordi võimaldamiseks tuleks tegeleda raudteetaristu puuduvate ühendustega piiriülestes piirkondades;

10.  juhib tähelepanu mitmeliigilisuse kesksele rollile kaubaveologistikas ja nõuab seetõttu mitmeliigiliste platvormide suuremat kaasamist liikmesriikide kavandamistegevusse ja marsruutide tulevasse väljatöötamisse;

11.  märgib, et suur hulk sõlmi ja kaubavedusid on üleeuroopalises transpordivõrgus koondunud tiheda asustusega piirkondadesse ja tihedatesse võrkudesse (sh piiriülesed piirkonnad), mida kasutatakse ka reisijateveoks; on seisukohal, et optimeerida tuleb kaubaveotaristu kujundamist üleeuroopalises transpordivõrgus, eriti väga tiheda liiklusega piirkondades, et püüda hõlmata uuenduslikke linnalogistika strateegiaid; palub komisjonil Euroopa koordinaatoritega kooskõlastatult hinnata projektide elluviimise edenemist ja nõuda liikmesriikidelt tungivalt tulemusi; palub komisjonil lisaks kaubaveovõrkude loomise meetodid ja kriteeriumid ümber hinnata ning tagada eelkõige investeeringute tegemine alternatiivsetesse kaubateedesse, mis ühendavad väiksema liiklusega sõlmi, terminale, lennujaamu ja sadamaid, võttes arvesse ka keskkonnakaitset ja müra vähendamist;

12.  peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid võtavad riigisisesed taristukavad liiga sageli vastu üleeuroopalise transpordivõrgu eesmärke arvesse võtmata; nõuab tungivalt, et komisjon uuriks sellise koostöö puudumise põhjuseid ja suurendaks kahe planeerimistasandi vahelist koordineerimist, ning soovitab lisada Euroopa poolaasta protsessi peatüki, mille raames kontrollitakse selle sidusust ja selget tulemuslikkust asjakohaste parandusmeetmetega; palub komisjonil seada prioriteediks need liikmesriikide projektid, mis on kooskõlas TEN-Tga, ja keskenduda oma jõupingutustes suurema Euroopa lisaväärtusega projektidele ning jälgida piiriüleseid transpordiprojekte; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid oma riigisisesed taristukavad vastu TEN-T eesmärkidega kooskõlas;

13.  märgib, et majandus- ja eelarveprobleemidega liikmesriigid ei ole stabiilsuse ja kasvu pakti range tõlgendamise tõttu võimelised kaubaveoprojekte kaasrahastama; soovitab riiklikke ja erasektori rahastamiskavu optimaalselt kasutada, pidades silmas ka Euroopa ühendamise rahastu ja programmi „Horisont 2020“ vahendite liitmist Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja muude rahastamisvahenditega; on seisukohal, et Euroopa ühendamise rahastu raames läbi viidud projekte ei tohiks avaliku sektori võla arvutamisel arvesse võtta; palub komisjonil koostada uuring selle kohta, kas niisugune meede oleks sobiv vahend kaubaveotaristusse tehtavate investeeringute märkimisväärseks suurendamiseks;

14.  on seisukohal, et ELi logistikasüsteemi tõhustamiseks ei piisa ainult füüsiliste ühenduste ja toimiva üleeuroopalise transpordivõrgu koordineerimisest; kutsub komisjoni üles muutma logistika põhivõrgu koridoride lahutamatuks osaks, suurendama selle koordineerimist riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega ning keskenduma selles kontekstis ka eri koridoride ning piirkondlike ja linnade kaubatranspordi võrkude omavahelisele koostalitlusvõimele; palub komisjonil tugevdada TEN-T Euroopa koordinaatorite tegevust, et nad tegutseksid nende vastavas vastutusvaldkonnas olevate koridorite geograafilisest ulatusest laiemalt ning käsitleksid horisontaalseid poliitikaküsimusi, nt mitmeliigiline transport ja tõhus kaubaveologistika; palub komisjonil hinnata kõnealust logistikat ja koridoride mitmeliigilist transporti puudutavat tööd iga kahe aasta järel;

15.  on seisukohal, et võrgu kehv hooldamine võib mõjutada TEN-T taristu jätkusuutlikkust ja tulemuslikkust; rõhutab, et transporditaristut ei ole mitte üksnes vaja renoveerida ja moderniseerida, vaid ka korrapäraselt hooldada; märgib murega, et asjaolu, et taristuettevõtjad ja liikmesriigid jätavad pidevalt hooldusele tähelepanu pööramata, vähendab liinide konkurentsivõimet (kiirusepiirangud, usaldusväärsus, ohutus), eelkõige raudtee puhul, tuues mõnikord kaasa liinide sulgemise; palub komisjonil ja liikmesriikidel koostöös EIPga uurida uusi rahastamiskavasid, et hõlbustada võrgu hooldusesse investeeringute tegemist;

16.  palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru digitaalse transpordi ja logistika foorumi järeldustest ja selle raames võetud meetmetest, et veelgi rohkem toetada kaubatranspordi ja logistika digiteerimist; nõuab kõnealuse foorumi jätkamist seni, kuni see on vajalik;

17.  rõhutab vajadust tagada, et kavandatav taristu vastaks säästva logistika tegelikele vajadustele ja et see ei tekitaks talumatut koormust keskkonnale; rõhutab sellega seoses, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja ELi kaitse-eesmärkide saavutamine tuleks palju paremini integreerida TEN-T kavandamisse ja rakendamisse;

Suurem lihtsustamine ja uus digiteerimisraamistik 

18.  rõhutab, et dokumendid ning haldusmenetlused ja tolliprotseduurid tuleb kõigi transpordiliikide puhul ja logistikaahela eri etappides kiiresti lihtsamaks muuta; palub, et komisjon ja liikmesriigid analüüsiksid vastavalt parema õigusloome kokkuleppele transporti ja liikuvust puudutavaid tarbetuid ELi õigusakte, jälgiksid riigisiseseid, piirkondlikke ja kohaliku tasandi eeskirju, mis võivad ELi õigusega vastuolus olla, ning selliste juhtumiste tuvastamisel ühtlustaksid need eeskirjad ELi õigusaktidega nii ruttu kui võimalik; nõuab, et komisjon esitaks selle valdkonna kohta iga-aastase eduaruande;

19.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks 2017. aasta lõpuks ettepaneku mitmeliigiliste vedudega seoses elektroonilise teabevahetuse ja vedude haldamise digitaalse raamistiku (e-kaubaveod) kohta, et hõlbustada äriühingute, klientide ja ametiasutuste vahel lihtsamat, paberivaba, sujuvat, läbipaistvat, turvalist ja usaldusväärset teabevoogu, tuginedes väljakujunenud teenustele (nt SafeSeaNet, RFD, e-Manifest, RIS, TAF, ITS); palub komisjonil tagada e-transpordi dokumentide, pettusevastaste süsteemide ja küberjulgeoleku ühtlustatud kohaldamine;

20.  kutsub liikmesriike üles üldiselt aktsepteerima elektroonilisi transpordidokumente ning viivitamatult ratifitseerima ja kohaldama e-CMRi protokolli;

21.  rõhutab innovatsiooni tähtsust uute tehnoloogiate, nt digiteerimise (nt digitaalsed veokirjad) kasutamises, andmete kättesaadavuse ja andmevahetusega seoses, säilitades samas küberjulgeoleku ja andmekaitse kõrge taseme, võimaldades transpordi- ja logistikalahendused tõhusamaks muuta, eeldusel et tagatud on koostalitlusvõime ning võrdne ja mittediskrimineeriv juurdepääs; palub komisjonil esitada ettepanekud logistika ja kaubatranspordi aluseks olevate andmete integreerimise, kättesaadavuse ja kaitse tagamiseks;

22.  palub komisjonil ja liikmesriikidel, eesmärgiga tagada digitaalses teabevahetuses mittediskrimineeriv kohtlemine, töötada välja investeerimise süsteem, et pakkuda andmevahetuseks kasutatavate platvormide kohta IT alusõpet ja pidevat täiendõpet;

23.  rõhutab, et teadusuuringud ja innovatsioon võivad anda panuse keskkonnahoidliku ja digiteeritud logistika arendamisse ning IT-süsteemide ja -teenuste suurema koostalitlusvõime ja omavahelise ühendatuse tagamisse;

24.   rõhutab, et teabe- ja kommunikatsioonisüsteeme tuleb edasi arendada, kasutades kõigi transpordiliikide ja logistika puhul ära Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide Galileo ja EGNOSi ning nendega seotud liikluskorraldus- ja teabesüsteemide võimalused, andes erainvesteeringute ergutamiseks juurdepääsu kõigile olemasolevatele rahalistele vahenditele;

25.  palub liikmesriikidel tagada kiired haldusmenetlused, et kiirendada TEN-T koridoride elluviimist; palub komisjonil tagada, et stabiilsuse ja kasvu pakti, riigiabi ning finantsturgude eeskirjad ei takistaks investeeringute tegemist;

Logistikale keskendunud Euroopa transpordisüsteemi kujundamine ja sellesse investeerimine

26.  rõhutab, et üleeuroopalise transpordivõrgu elluviimise jaoks tuleb praegu kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku järgseks ajaks tagada piisavad ELi rahalised vahendid; loodab, et komisjon esitab Euroopa ühendamise rahastu vahehinnangu 2017. aastal ning teeb ettepaneku meetmete ja rahaliste vahendite ühtlustamise kohta, et prioriteetsed projektid õigeaegselt ellu viia; nõuab kohustusliku kasutamise põhimõtte järgimist, mis tähendab seda, et Euroopa ühendamise rahastu kasutamata raha tehakse kättesaadavaks tulevaste toetustaotluste esitamise kutsete jaoks; nõuab tungivalt, et komisjon hindaks 2017. aastal välja kuulutatavat konkreetselt logistikaga seotud toetustaotluste esitamise kutset, mis hõlmab mitmeliigilist transporti ning kauba- ja veoselahendusi linnatranspordisõlmedes, sh uuenduslik ja alternatiivne transport (nt droonid, alternatiivkütustel töötavad kaubaveokid, jalgrattad jne);

27.  palub komisjonil nõuda liikmesriikidelt tungivalt vajalike investeeringute tegemist, et viia lõpule ühenduste loomine ELi põhikoridorides;

28.  tuletab meelde linnatranspordisõlmede tähtsust kogu logistikaahela jaoks, kuna seal leiab aset oluline osa ümberlaadimistest ja viimase etapi jaotusest; kutsub liikmesriike, komisjoni ja projektide elluviijaid üles keskenduma TEN-T põhivõrgukoridorides selliste projektide kooskõlastatud arendamisele, millega edendatakse kaubaveologistikas mitmeliigilisi vedusid, eelkõige terminalide sõlmpunkte ja linnatranspordisõlmi, mis põhinevad tegelikul ja tulevasel veovajadusel ning mida nõuetekohaselt tähtsustatakse vastavalt sellele, kas mõju on kohalik, piiriülene või kogu koridori hõlmav;

29.  on seisukohal, et kaubasaatjad võtavad olemasolevate eri transpordiliikide vahel valikut tehes põhiliste teguritena arvesse usaldusväärsust, sagedust, paindlikkust, kliendile orienteeritust, transpordiaega ja hinda;

30.  on seisukohal, et tõhus logistikasüsteem peab olema suunatud ka tulevastele tehnoloogiatele, millega osutatakse kiiret, keskkonnasäästlikku ja tõhusat kaubavedu; rõhutab automatiseerimise ning logistika jaoks mõeldud automatiseeritud transpordi (sealhulgas automatiseeritud sõidukid, droonid ja kaugjuhitavad robotid) potentsiaalset ja kasvavat rolli;

31.  palub komisjonil võtta oma logistikastrateegias täiel määral arvesse automatiseerimist ja selle mõju, tagades selle sujuva ja tõhusa integreerimise TEN-Tsse, ning toetada nende kesksete tehnoloogiate arendamise alast teadustegevust ja neisse investeerimist;

32.  rõhutab automatiseeritud autonoomse transpordi ja kaugjuhitavate õhusõidukite (droonide) potentsiaali logistika jaoks; nõuab meetmeid, et tagada võrgus arukate transpordisüsteemide kasutuselevõtul automatiseeritud sõidukite ja süsteemide sujuv interaktsioon tavasõidukite ja haavatavate isikutega; on arvamusel, et kaugjuhitavate robotite ja õhusõidukite süsteemide (droonide) tulevase arendamise ja laialdase kasutamisega nähakse ette uued, kiired, keskkonnasäästlikud ja tõhusad kaubaveoliigid; palub komisjonil töötada välja uus strateegia, millega tagatakse droonide tõhus integreerimine TEN-T programmi, ja koostada liikmesriikidele asjakohased juhised;

33.  kutsub komisjoni üles võtma arvesse täppisajastatud tavade leviku mõju keskkonnale, arvestades, et need suurendavad liiklevate sõidukite arvu;

34.  rõhutab vajadust ühendada väljuva ja tagastuslogistika operatsioonid, eeskätt arvestades järkjärgulist liikumist ringmajanduse suunas, et vähendada liikluses olevate sõidukite üldist arvu;

Transpordiliikide hädavajalik ja tõhusam integreerimine

35.  rõhutab vajadust keskendada peamised jõupingutused raudteede taaselustamisele ning siseveeteede tugevdamisele ELi säästva transpordi strateegia prioriteedina; tunnistab, et majanduskriisi algusest saadik on eelkõige raudtee pidevalt oma turuosa kaotanud, ning on seetõttu veendunud, et liikmesriigid ja komisjon peaksid pakkuma välja uued ja mittediskrimineerivad algatused, mille eesmärk on toetada selle sektori arengut kogu Euroopas;

36.  kutsub komisjoni üles parandama raudtee-kaubaveoteenuste konkurentsivõimet täielikult koostalitlusvõimeliste ja omavahel ühendatud raudteevõrkude abil ning tagades ettevõtjatele võrdse juurdepääsu, ning tegema sedasama sisevee-, mere-jõe-, mere- ja õhutranspordi puhul, võimaldades igal transpordiliigil toimida võrdväärsetes tingimustes, ning nõuab tungivalt, et komisjon edendaks mitmeliigilist transporti ja ühendvedusid;

37.  on seisukohal, et Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) on tulemuslik Euroopa projekt, millega edendatakse kaubavedu raudteesektoris, ja tunneb heameelt püüde üle kiirendada selle rakendamist iga koridori jaoks vahe-eesmärkide seadmise kaudu; on teadlik piirangutest, mis raskendavad riikidevaheliste ja mitmetasandiliste (ERTMSi) projektide rahastamist; palub komisjonil ja Euroopa investeerimisnõustamise keskusel töötada välja konkreetsed rahastamislahendused, mille abil oleks ERTMSi rakendamiseks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist lihtsam raha saada nii taristu kui ka vedurite toetuseks;

38.  on seisukohal, et kui kõik liikmesriigid kohaldavad koostalitlusdirektiivi, siis vähendab see märkimisväärselt koostalitlusvõime takistusi ja piiranguid; rõhutab, et lisaks on võimalik selliste nn pehmete meetmete nagu koostalitlev veerem (madalad vagunid, eri rööpmelaiustel kasutatavad vedurid jne) abil koostalitlust piiravaid tegureid leevendada; nõuab tungivalt, et organisatsioon Shift2Rail analüüsiks ELi turgu ja tulevasi suundumusi ning soodustaks n.ö pehme koostalitlustaristu ja veeremilahenduste kättesaadavust, et toetada mitmeliigilist ja kombineeritud transporti;

39.  juhib tähelepanu sellele, et tuleb tugevdada kombineeritud transporti ja ajakohastada kehtivaid ELi eeskirju, sh neid, mis puudutavad ühendusesisest kabotaaži ja veodokumente, et need oleksid selged ja arusaadavad ning neid ametiasutused saaksid neid rakendada; tunneb heameelt selle üle, et komisjon on otsustanud nõukogu direktiivi 92/106/EMÜ läbi vaadata, ja nõuab tungivalt, et direktiivi läbivaatamise ettepanek esitataks viivitamata;

40.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama üldist ohutust kahjustamata tugevamaid ja tõhusamaid meetmeid ja stiimuleid selleks, et ergutada raudteeveo-ettevõtjaid võitlema raudtee-kaubaveoga kaasneva müra vastu, võttes arvesse mürasaaste kahjulikke tervisemõjusid, eriti kuna ELis puutub eelkõige linnapiirkondades peaaegu seitse miljonit inimest kokku piirmäära ületava raudteemüraga; kutsub komisjoni sellega seoses üles kehtestama raudtee-kaubaveoga kaasneva müra piirnorme;

41.  on seisukohal, et stimuleerida tuleks üleminekut raudtee- ja veetranspordile, kuna nendega vähendatakse liiklustihedust ja need saastavad teeliiklusest vähem;

42.  märgib, et siseveeteedel peab olema üha suurem roll meresadamate kui logistikakeskuste teenindamisel, eelkõige transportides kaupu sisemaale ja ühendades Euroopa meresid;

43.  tunneb heameelt esimeste sammude üle, mida komisjon on teinud, et kehtestada rasketele kaubaveokitele kütusestandardid ja CO2-heite piirmäärad, samuti kaupade autovedude sektori kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi üle Pariisi kokkuleppe alusel; on arvamusel, et TEN-T võrgu taristut ja talitlusstandardite muutmist nõudvaid meetmeid tuleks kaaluda üksnes juhul, kui alternatiivsete lahendustega, nt koormata tagasisõitude vähendamine, alternatiivkütuste parem kasutamine ja kättesaadavus, parem logistika ja paremad jõuseadmed, ei ole võimalik saavutada suuremat tõhusust, avaldades väiksemat mõju taristule ja keskkonnale;

44.  palub komisjonil hinnata, kas oleks võimalik kehtestada üksainus standardmeetod kasvuhoonegaaside heitkoguste mõõtmiseks kogu tarneahela ulatuses kõikide transpordiliikide jaoks;

45.  kutsub komisjoni üles soodustama elektriliste ja alternatiivse jõuallikaga transpordiliikide ning selleks vajaliku taristu arendamist kogu TEN-T võrgu ulatuses ja eelkõige linnakeskustes, et soodustada selliste uuenduslike transpordisüsteemide arendamist, mis hõlmavad näiteks elektrisõidukite ja taastuvate energiaallikate kasutamist, ning alternatiivkütuste ja selleks vajaliku taristu arendamist; rõhutab, et elektriliste kergete tarbesõidukite kasutamine nn viimase kilomeetri logistikas vähendab üldisi CO2-heitkoguseid ning eelkõige kohalikke saasteainete heitkoguseid ja müratasemeid ning aitab seeläbi parandada linnaõhu kvaliteeti; rõhutab seetõttu vajadust laadimistaristu järele logistikasõlmedes;

46.  on seisukohal, et selleks, et muuta maanteetransport logistikaahelas tõhusamaks ja keskkonnahoidlikumaks, on vaja lisameetmeid; teeb ettepaneku leevendada põhivõrgukoridorides liikluspiiranguid ning tagada järjepidevus ja täielikult tõhus logistika rasketele koormaga kaubaveokitele, mis kasutavad puhast alternatiivkütust ja vastavad kõrgeimatele heite-, müra-, ohutus- ja sotsiaalsetele normidele; nõuab, et põhivõrgukoridorides nähtaks kõikjal ette vähemalt alternatiivkütuseid pakkuvad tanklad ja turvalised veokite parkimisalad, sealhulgas nõutavad rajatised, millega võimaldatakse elukutselistel autojuhtidel veeta oma puhkeaega inimväärsetes tingimustes;

47.  on seisukohal, et kaubatranspordis tuleks suurendada puhtamate jõuallikate kasutuselevõttu, võttes TEN-T koridorides koordineeritud viisil ja viivitamatult kasutusele alternatiivkütused, kooskõlas ELi õigusaktidega;

48.  rõhutab, et tuleb parandada teabe andmist ja teabe kättesaadavust ELi mitmeliigilise transpordi ja logistikateenuste kohta ja eelkõige puudutab see VKEsid, kelle juurdepääs sellele teabele on piiratud; palub komisjonil koostöös võrgu käitajate ja liikmesriikidega hõlbustada ELi mitmeliigilist transporti käsitlevate kehtivate lepingute, vahendite, konventsioonide, õigusaktide ja heade tavade vahetust ning koostada ettevõtjate toetamiseks internetis kättesaadava käsiraamatu;

49.  märgib, et keskkonnasõbralikumate transpordilahenduste edendamisel etendab olulist rolli teenuste digiteerimine; kutsub seetõttu komisjoni üles lihtsustama, seda ka sidusa seadusandliku lähenemisviisi kaudu ELi tasandil, juurdepääsu koridoride liiklusvooge ja mitmeliigilise transpordi kasutamist puudutavatele andmetele ning selliste andmete jagamist, eelkõige VKEde jaoks, ning tagama selle sektori kohalike ettevõtete ja avaliku sektori asutuste suuremat osalemist, et parandada tarneahela juhtimist ning kasutada ressursse ja taristut tõhusamalt, sealhulgas parimate tavade vahetamise kaudu; rõhutab, et selliste osaliste juurdepääs nendele liiklusvoogude andmetele nagu digitaalsete kaardi- ja navigatsiooniteenuste osutajad, on ülioluline selleks, et muuta võimalikuks ühendveod, tõhusamad marsruudid, sõidukite automatiseeritud juhtimine ja intelligentsed transpordisüsteemid ning konvois sõitmine (eri sõidukite rühmitamine) kaupade autoveo puhul, millest viimane võimaldab paremini teise tuules sõita ning seega vähendada heitkoguseid ja suurendada maanteede läbilaskevõimet;

50.  soovitab muuta kõikide uute kaubaveokite tüüpide puhul kohustuslikuks väikese, teaduslikult põhjendatud tolerantsipiiriga alkolukkude paigaldamise;

Parem koolitus ja paremad töötingimused uute spetsialistide ligimeelitamiseks

51.  märgib, et logistikaahela tööjõu töö- ja elutingimused on viimastel aastatel oluliselt halvenenud ning see muudab kõnealuse sektori uute põlvkondade silmis vähem atraktiivseks, eriti liikuvate töötajate jaoks;

52.  märgib murelikult, et logistikasektor seisab silmitsi tööjõupuudusega, tehnoloogia areng tekitab eelseisvatel aastatel lisaprobleeme ja tööjõu aeglane kohandumine uute tehnoloogiatega, sealhulgas digitehnoloogiatega võib sektori suutlikkust vähendada; palub komisjonil kindlaks teha, millist koolitust ja õpet oleks ELi tasandil vaja, ning selgitada ka välja, millised on need töötingimused, kulud ja tõkked, mis võtavad tööjõult soovi transpordisektorisse tööle asuda, ning palub komisjonil kiiresti välja pakkuda meetmed, millega muuta transpordisektor noorte ja tulevaste põlvkondade silmis atraktiivsemaks; on seisukohal, et see annab võimaluse suurendada transpordisektorisse tööle asuvate naiste (muu hulgas positiivse diskrimineerimise meetmete kaudu) ja uustulnukate, nt kolmandate riikide kodanike osakaalu; on lisaks veendunud, et strateegilised investeeringud koolitusse ja parematesse töötingimustesse peaksid hõlmama algatusi teadmiste suurendamiseks avalikus sektoris, et võtta kaubaveoga seotud küsimusi paremini arvesse sotsiaalses kavandamises ning selliste näidis- ja testimiskohtade arendamises, kus kaubaveo- ja logistikaga seotud teadustegevust ja innovatsiooni on võimalik tegelikes tingimustes kohaldada ja testida;

53.  palub komisjonil hinnata võimalusi rahaliste investeeringute tegemiseks transpordisektori duaalsesse ja kutseõppesse;

54.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid näeksid TEN-T koridorides ette piisaval hulgal turvalisi parkimiskohti, et vältida liikuvate transporditöötajate turvalisusega seotud üha suurenevaid probleeme;

55.  palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta arvesse Euroopa Parlamendi hiljutisi soovitusi, mis puudutavad transpordisektori sotsiaal-majanduslikke aspekte ja ebaõiglaste tavade vastu võitlemist tööturul; märgib, et sotsiaalseid ja töötingimusi käsitlevates õigusaktides tuleb järgida kõiki ELi põhivabadusi ja nendega ei tohi piirata ausat konkurentsi ega tekitada täiendavat halduskoormust;

Logistika kohta on vaja paremat statistilist teavet

56.  toonitab, et logistikasektoris on vaja paremat statistikat mitmeliigiliste vedude ja talitluse kohta, et hõlbustada prognoose ning poliitika ja investeerimismeetmete läbivaatamist ja anda ettevõtjatele väärtuslikku teavet; kutsub komisjoni tegema koostööd sidusrühmadega, et töötada välja kogu ELi hõlmav raamistik mitmeliigilise transpordi ja logistika statistiliste andmete jaoks ning muu hulgas töötada välja uued näitajad, mis kajastavad paremini vedudega seotud tegelikke suundumusi;

57.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA (2015)0310.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA (2015)0423.

(3)

ELT C 295E, 4.12.2009, lk 79.

(4)

ELT C 187E, 24.7.2008, lk 154.

(5)

ELT L 348, 20.12.2013, lk 1.

(6)

ELT L 348, 20.12.2013, lk 129.

(7)

ELT L 276, 20.10.2010, lk 22.

(8)

https://english.eu2016.nl/documents/publications/2016/06/20/ministerial-declaration-on-implementing-ten-t.

(9)

http://ec.europa.eu/transport/themes/infrastructure/news/doc/2016-06-20-ten-t-days-2016/issues-papers.pdf.

(10)

http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR16_08/SR_RAIL_FREIGHT_ET.pdf,


SELETUSKIRI

Taust

Logistika hõlmab teenuseid ja protsesse, mis on seotud lähte- ja sihtkohavahelise kauba- ja teabevoo kavandamise, korraldamise ja teostamisega. Tõhusatest ja säästvatest kaubavedudest sõltub majanduses ka paljude teiste teenuste ja tegevuste – mis ulatub toodete tootmisest nende tarnimiseni ja ringlussevõtuni ning kohalikult üleilmse tasandini – sujuvus.

Kui arvestada tervikuna kogu tegevust, moodustab Euroopa Liidu logistikasektor ELi SKPst umbes 14 % ja annab ELi liikmesriikides tööd rohkem kui 11 miljonile inimesele. Peale selle suureneb kaubavedude nõudlus, mis on 2020. aastaks jõudmas jälle 2008. aastal alanud majanduskriisi eelse tipptasemeni, 2040. aastaks oletatavasti rohkem kui 40 %. Seetõttu on kaubaveologistika majanduslikku mõju ja selle panust Euroopa Liidu majanduskasvu ja konkurentsivõimesse peaaegu võimatu üle hinnata.

ELi logistika- ja kaubaveopoliitika peaks hõlbustama sektoris soodsa keskkonna säilitamist, puuduste kõrvaldamist ning majanduskasvu ja tööhõivega seotud potentsiaali ärakasutamist, arvestades muutuvat majandust ja ühiskondlikke suundumusi, tehnoloogia pidevat arengut ja globaliseeruvat kaubandust. Logistikasektorit mõjutavad väga erinevad probleemid ja võimalused, nagu suurenevad energiakulud, vajadus vähendada CO2-heitkoguseid, vananevates ühiskondades andekate töötajate leidmisel valitsev konkurents, kiirendatud digiteerimisprotsess, automaatne ja autonoomne sõidukite käitamine ja veoste käitlemine, järjest rohkem integreeritud tarneahelad ja järjest suurenev konteinervedude kasutamine.

Viimati 2007. aastal koostas komisjon ELi kaubaveosüsteemi parandamiseks kaubaveologistika tegevuskava (milles käsitleti arukaid transpordisüsteeme, e-kaubavedusid, säästvust ja tõhusust, transpordiahelate lihtsustamist, sõidukite mõõtmeid, laadimisstandardeid, keskkonnahoidlikke kaubaveokoridore ja linnapiirkonna kaubaveologistikat). Sellest ajast saadik on paljudes valdkondades toimunud märkimisväärne areng. Vaja on aga veel suuremat edasiminekut, eelkõige selleks, et kasutada täielikult ära viimastel aastatel välja kujundatud uue mitmeliigilise transpordi taristuvõrgu poliitika potentsiaali ning viia see kõikides liikmesriikides ellu üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgu puhul 2030. aastaks ja üldise võrgu puhul 2050. aastaks.

Käesoleva raporti eesmärk ja selles käsitletavad küsimused

Eelnevat arvestades tuleb logistikavaldkond seada poliitilise tegevuskava keskmesse. Tuleks arutada, kuidas kujundada tulevast ELi kaubaveo- ja logistikapoliitikat, millega toetatakse sektori olulist ülesannet ja kehtestatakse vajalikud prioriteedid mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu ja selle koridoride rakendamiseks, et tagada ELis tõhusad ja säästvad mitmeliigilised kaubaveod, mis on kooskõlas 2011. aasta transporditeemalise valge raamatu eesmärkidega, eelkõige CO2-heite vähendamise ja ühelt transpordiliigilt teisele ülemineku osas.

Käesolevas raportis sõnastatakse Euroopa Parlamendi seisukoht ja soodustatakse kaubaveologistikaalaseid algatusi järgmiste põhiküsimuste käsitlemise kaudu.

ELi kaubaveologistika strateegia. Et logistika on ELi tõhusate ja säästvate kaubavedude jaoks keskse tähtsusega, peaks komisjon esitama kaubavedude ja logistika kohta uuendatud ELi strateegia, milles tuleks uuele üleeuroopalise transpordivõrgu taristupoliitikale toetudes soodustada mitmeliigilisi vedusid ning mille eesmärk peaks olema vähendada õiguslikke, haldusalaseid, talitluslikke ja tehnilisi tõkkeid, tagada ressursside optimaalne kasutus, kiirendada perspektiivsete uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõtmist ja suurendada sektori atraktiivsust spetsialistide silmis.

Mitmeliigiliste integreeritud kaubavedude soodustamisele tuleb üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgu koridoride arendamisel ja üldist võrku puudutavates liikmesriikide kavades – st üleeuroopalise transpordivõrgu teine planeerimistasand, millega muudetakse põhivõrk tihedaks, täidetakse see liiklusega ja ühendatakse see jaotusega viimastel kilomeetritel – suuremat tähelepanu pöörata.

Selleks tuleb ühelt poolt arendada kooskõlastatult projekte, millega edendatakse mitmeliigilisi vedusid (terminalide sõlmpunktid, ümberlaadimisplatvormid ja linnatranspordisõlmede ühendused), mis põhinevad tegelikul veovajadusel ja mida tähtsustatakse vastavalt sellele, kas mõju on kohalik, piiriülene või kogu koridori hõlmav.

Samal ajal tuleb mõelda, kuidas kaubaveotaristut üleeuroopalises transpordivõrgus paremini kujundada tiheda liiklusega piirkondades, kus tihedaid võrke kasutatakse ka reisijateveoks ja uued liiklusvood muudaks liikluse veel tihedamaks ning suurendaks müra ja tekitaks lähedusese elavatele inimestele muud kahju.

Tuleks määrata üleeuroopalise transpordivõrgu Euroopa logistika koordinaator, kes täiendaks ja muudaks järjepidevaks tööd, mida üleeuroopalise transpordivõrgu koordinaatorid praegu mitmeliigiliste vedude valdkonnas teevad, ning ühendaks üleeuroopalise transpordivõrgu meetmed (sh raudteekaubavedude koridorid) tõhusa ELi logistikasüsteemi tulevase strateegia laiema kontekstiga.

Olemasolevate rahaliste vahendite optimaalse kasutuse tagamine. Et üleeuroopalise transpordivõrgu taristu väljaehitamiseks ning maanteede, raudteeliinide ja veeteede taristu asjakohaseks hooldamiseks on vaja väga suuri investeeringuid, tuleb ühelt poolt tagada ELi eelarves üleeuroopalisele transpordivõrgule piisavad rahalised vahendid ning teiselt poolt olemasolevate vahendite ja toetusmehhanismide optimaalne kasutus. Eelkõige mitmeliigiliste vedude valdkonnas peavad liikmesriigid, projektide elluviijad ja komisjon rakendama kogu koostoimet Euroopa ühendamise rahastust, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest ning EIP rahastamisvahenditest saadavate rahaliste vahendite vahel, ning ära kasutama Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, sh rahalise abi saamiseks eri vahenditest pärit segarahastamist, et soodustada veel suuremaid erasektori investeeringuid.

Peale selle peab komisjon paremini tagama, et stabiilsuse ja kasvu pakti, riigiabi ning finantsturgude eeskirjad ei takistaks investeeringute tegemist, eelkõige selliste projektide puhul, mis on olulised kaubaveokoridoride toimimiseks ja millel on tegelik Euroopa lisaväärtus. Stabiilsuse ja kasvu pakti paindlikum kohaldamine, st tõeliste Euroopa taristuprojektide (s.o Euroopa ühendamise rahastu projektid) väljajätmine valitsemissektori võla arvutamisest, aitaks majandus- ja eelarveprobleemidega liikmesriikidel rahastada hädavajalikke investeeringuid.

Ressursside optimaalne kasutus tähendab ka seda, et liikmesriikide enda taristuplaneerimine peab olema täielikult kooskõlas kokkulepitud üleeuroopalise transpordivõrgu kavandamisega. Alati see veel nii ei ole. Parema sidususe võib saavutada asjakohase järelevalvega, mida tehakse Euroopa poolaasta protsessi spetsiaalse peatüki kohaselt. Kui liikmesriigid esitavad projekte, mis ei ole kokkulepitud üleeuroopalise transpordivõrgu kavandamisega täielikult kooskõlas, siis ei tohiks komisjon neid projekte vähemalt esmatähtsale kohale seada.

Kõigil tasanditel õigussätete ja haldusmenetluste lihtsustamine. ELi siseturg ja kasu, mida ELi kodanikud ja äriühingud sellest saavad, põhineb inimeste, kaupade ja teenuste vabal liikumisel, mis eeldab hästitoimivat transpordisüsteemi. Seetõttu peavad liikmesriigid vastuvõetud liidu õigusaktid täielikult ja õigeaegselt üle võtma ja neid rakendama ning vältida tuleb kaupade vaba liikumist takistavaid üleliigseid sätteid ja uusi tõkkeid. Ka halduskoormust tuleb tingimata vähendada, muutes veokirjad ja nõuetele vastavust tõendavad dokumendid ning menetlused lihtsamaks ja ühtlustatuks. Edusamme on tehtud näiteks meretranspordis kasutatava eManifesti puhul, kuid maanteekaubavedudes kasutatav e-CMRi saateleht on paljudes liikmesriikides endiselt vastu võtmata. Eelkõige mitmeliigiliste piiriüleste vedudega seoses peaks (pikaajaline) e-kaubavedude raamistik aitama muuta teabevahetuse äriühingute ja ametiasutuste vahel ühtlaseks, paberivabaks, sujuvaks ja läbipaistvaks. Selleks peaks komisjon esitama uue algatuse, mis põhineb tema loodud digitaalse transpordi ja logistika foorumi tööl.

Transpordiliikide tõhus ühendamine. Tõhusad mitmeliigilised kaubaveod ja nende kasutamine klientide ja kaubasaatjate poolt sõltub suurel määral sellest, kas eri viisil, eelkõige maanteel, raudteel või veeteel, toimuv transport on optimaalne. Raudteevaldkonnas on olemas Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem, mis on tulemuslik, kuid mida liikmesriigid peavad kiiremini ja jätkusuutlikult juurutama, kaotades praegused rahastamispiirangud. Koostalitlust takistavaid tegureid tuleks vähendada ka sel teel, et edendada ja soodustada koostalitleva veeremi kasutust turul. Ühisettevõte Shift2Rail koondab vajalikke sidusrühmi ja uurimisressursse. Kombineeritud vedude puhul tuleks piiriülene liiklus veel lihtsamaks muuta, mis tähendab, et komisjoni töö kombineeritud vedude eeskirjade ajakohastamisel väärib toetust. Maanteetranspordi puhul on kahtlemata kõige olulisem suurendada tõhusust ja võidelda kahjuliku mõju vastu. Hiljuti tekkinud võimalused, nagu veebipõhised veoteenuse pakkumise keskkonnad, võivad aidata vähendada tühjalt sõitmist, tänu millele suureneb tõhusus ilma suuremate veokiteta. Samuti tuleks autokaubavedude säästvuse suurendamiseks võtta nn pehmeid meetmeid, nagu soodsamate tingimuste kehtestamine koormaga sõitvatele keskkonnahoidlikele sõidukitele, mis vastavad kõrgeimatele heitenormidele, ning rajada vähemalt üleeuroopalise transpordivõrgu koridoridesse alternatiivkütuste tankimiseks vajalik taristu.

ELi mitmeliigilise transpordi ja logistikateenuseid puudutava teabe kättesaadavuse parandamine. Veovõimaluste tõhusaks kasutamiseks, ka piiriüleselt, ja järjest keerukamaks muutuvas logisitikaahelas on logistikateenuste kasutajatel vaja kättesaadavat, täpset ja usaldusväärset teavet ELis pakutavate mitmeliigilise transpordi ja logistikateenuste kohta. See kehtib eriti VKEde kohta, kellel ei pruugi selle teabe kogumiseks piisavalt võimalusi olla. Mitmeliigiliste kaubavedude eeskirjade ja heade tavade võrdse kättesaadavuse hõlbustamiseks tuleks koostada käsiraamat.

Digiteerimine ja uuenduslikud tehnoloogiad. Kommunikatsioonivaldkonnas, teabeteenustes ning tootmis- ja äritegevuses leviv digiteerimine mõjutab oluliselt ka seda, kuidas kaubaveo- ja logistikateenuseid korraldatakse ning osutatakse. Peamised küsimused, millega tuleb tegeleda, on andmete ja andmevahetuse võrdne kättesaadavus, (uute, olemasolevate ja piirüleste) teabesüsteemide ühendamine ja koostalitlus ning (küber-)julgeolek, pettusevastased ja turvaaspektid, mis on äriühingute ja ametiasutuste vahelises suhtluses väga tähtsad. Kaubaveod on tõhusamaks ja ohutuks muutunud tänu ELis kasutusele võetud intelligentsetele teabe- ja kommunikatsioonitaristutele ja telemaatikateenustele (nagu Galileo, SafeSeaNet, jõeteabeteenused, intelligentne transpordisüsteem, TAF raudteevedude jaoks), mida tuleb edasi arendada. Selles valdkonnas on uuenduspotentsiaali ka loodavatel koostööpõhistel transpordisüsteemidel ning võimalikel automaatsetel ja autonoomsetel transpordilahendustel. Seetõttu tuleks komisjoni strateegiliste transpordiuuringute ja uuendustegevuse kavas pöörata tähelepanu ka arukatele mitmeliigilistele kaubavedudele ja ümberlaadimislahendustele.

Sektori muutmine spetsialistide silmis atraktiivsemaks. Juba praegu on näha, et järgmistel aastatel tekib transpordi- ja logistikasektoris nii kvalifitseeritud kui ka kvalifitseerimata tööjõu puudus, mis võib sektori toimimist kahjustada. Peale selle on sektoris võimalik täiustatud digilahenduste võimalusi ära kasutada ainult siis, kui sektori töötajad hakkavad uusi tehnoloogiaid varakult kasutama. Selleks peavad liikmesriigid, komisjon ja logistikasektor töötama välja paremad koolitus- ja õppemeetmed. Lahendada tuleb ka sektori sotsiaaltingimustes esinevad teadaolevad puudused, et muuta sektor noorte ja tulevaste põlvkondade jaoks atraktiivsemaks.

Endiselt on vaja välja töötada põhjalikum mitmeliigiliste vedude ja talitluse statistika, millega toetada poliitikat, investeeringute kavandamist ja meetmete läbivaatamist, nt üleeuroopalise transpordivõrgu koridoridega seoses, ning anda logistikaettevõtetele väärtuslikku teavet.

Ühtlasi peab EL tegelema võimalike tagajärgedega, mis Ühendkuningriigi otsusel on transpordipoliitikale, õigusraamistikule ja üleeuroopalise transpordivõrgu rakendamisele, eelkõige Iirimaad Ühendkuningriigi kaudu ühendava Põhjamere – Vahemere koridoriga seoses.


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (9.11.2016)

transpordi- ja turismikomisjonile

ELi logistika ja mitmeliigilise transpordi kohta uutes üleeuroopalise transpordivõrgu koridorides

(2015/2348(INI))

Arvamuse koostaja: Damiano Zoffoli

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) taristuvõrgu ja logistika arendamise omavahelist seotust ning võimalusi, mida võrgud võivad pakkuda tulemuslikkuse ja mitmeliigilise transpordi paremaks muutmise seisukohast, seda ka juba olemasoleva füüsilise ja digitaalse taristu parema kasutamise ja hooldamise kaudu; on seisukohal, et TEN-T koridoride kontekstis logistika tulemuslikkuse parandamiseks võetavate liikmesriikide ja komisjoni meetmete lähtepuntiks peaks olema olemasolevate võrkudevaheliste ühenduste, rajatiste ja taristu paremaks muutmine;

2.  rõhutab, et ELis pärineb transpordisektorist ligikaudu üks neljandik kasvuhoonegaaside heitkogustest ning et praeguste suundumuste ja vastuvõetud poliitiliste meetmete alusel prognoositakse ajavahemikul 2010–2050 kaubavedude (sealhulgas rahvusvahelise laevanduse) suurenemist ligikaudu 70% võrra; rõhutab seetõttu, et TEN-Td tuleks pidada otsustava tähtsusega vahendiks Euroopa transpordipoliitika CO2-heite vähendamise eesmärgi saavutamisel, mis võib anda olulise panuse COP21 Pariisi kokkuleppe – mille hiljutine ratifitseerimine ELi poolt tõi kaasa selle jõustumise – eesmärkide ja liidu pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamisse; rõhutab sellega seoses rahvusvaheliste organite ja ülemaailmsete meetmete rolli transpordi ülemaailmse keskkonnamõju vähendamisel;

3.  palub komisjonil hinnata, kas oleks võimalik kehtestada üksainus standardmeetod kasvuhoonegaaside heitkoguste mõõtmiseks kogu tarneahela ulatuses kõikide transpordiliikide jaoks;

4.  on seisukohal, et ELi peamine väljakutse logistika valdkonnas on kaubavedude keskkonna- ja tervisemõju minimeerimine, eelkõige kaupade autovedude puhul, mille osaks langeb ligikaudu neljandik maanteetranspordi kasvuhoonegaaside heitkogustest, vähendades õhu- ja mürasaastet ning suurendades tõhusust vastavalt Pariisi kokkuleppele;

5.  peab oluliseks tagada, et logistika arendamine ei põhjustaks elutingimuste halvenemist, eriti inimeste jaoks, kes juba kannatavad kõrge saastetaseme all, ning tuletab meelde, et taristuprojektide hindamisel tuleb võtta arvesse sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja majanduslikke aspekte, järgides täielikult ELi õigusakte ja eelkõige keskkonnamõju hindamise direktiivi, mille liikmesriigid peaksid nõuetekohaselt üle võtma, rakendama ja jõustama;

6.  rõhutab vajadust tagada, et kavandatav taristu vastaks säästva logistika tegelikele vajadustele ja et see ei tekitaks talumatut koormust keskkonnale; rõhutab sellega seoses, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja ELi kaitse-eesmärkide saavutamine tuleks palju paremini integreerida TEN-T kavandamisse ja rakendamisse;

7.  rõhutab, et tehnoloogiline innovatsioon pakub võimalusi kiiremaks ja odavamaks üleminekuks tõhusamale ja säästvamale transpordisüsteemile Euroopas, keskendudes kolmele peamisele tegurile: uudsete mootorite, materjalide ja mudelite kasutamine suurendab sõidukite jõudlust, uudsete kütuste ja jõuseadmete kasutuselevõtt võimaldab energiat puhtamalt kasutada, eriti kuna 95% ELi transpordisektoris kasutatavast energiast on naftapõhine, ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuselevõtt aitab transpordivõrke paremini kasutada; usub seda arvesse võttes, et fossiilkütuste asendamine transpordi energiavarustuses parandab sektori keskkonnatoimet, ning et seetõttu tuleks kaaluda selliseid meetmeid nagu stiimulikavad kiireks tagasipöördumiseks rasketelt tarbesõidukitelt ja raskeveokitelt puhtamatele ja alternatiivsetele jõuseadmetele või meetmed veeldatud maagaasi kasutamiseks alternatiivina diislikütusele ja üleminekukütusena, et vähendada kaupade autoveo heitkoguseid ajani, mil konkurentsivõimeliseks muutuvad alternatiivsed jõuseadmed, nagu akudel töötavad elektrilised ja kütuseelement-ajamid;

8.  kutsub komisjoni üles parandama raudtee-kaubaveoteenuste konkurentsivõimet täielikult koostalitlusvõimeliste ja omavahel ühendatud raudteevõrkude abil ning tagades ettevõtjatele võrdse juurdepääsu, ning tegema sedasama sisevee-, mere-jõe-, mere- ja õhutranspordi puhul, võimaldades igal transpordiliigil toimida võrdväärsetes tingimustes, ning nõuab tungivalt, et komisjon edendaks mitmeliigilist transporti ja ühendvedusid; juhib samuti tähelepanu sellele, et ümbersuunamiste ja kaubaveologistika tõhusamaks ja säästvamaks muutmiseks tuleb võtta kõikides transpordivõrkudes meetmeid selleks, et tagada sujuvad ühendused kasutatavate eri transpordiliikide vahel, lihtsustada teenuseid ja tagada, et need oleksid usaldusväärsed, ning kõrvaldada seadusandlikud, tehnilised ja talitluslikud tõkked; on sellega seoses seisukohal, et komisjon peaks kavandama mitmeliigiliste vedude jaoks elektroonilise teabevahetuse ja vedude haldamise raamistiku (e-kaubaveod), tänu millele oleks teabevahetus äriühingute ja ametiasutuste vahel lihtsam, paberivaba, sujuv ja läbipaistev;

9.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama üldist ohutust kahjustamata rohkem tõhusaid meetmeid ja stiimuleid selleks, et ergutada raudteeveo-ettevõtjaid võitlema raudtee-kaubaveoga kaasneva müra vastu, võttes arvesse mürasaaste kahjulikke tervisemõjusid, eriti kuna ELis puutub eelkõige linnapiirkondades peaaegu seitse miljonit inimest kokku piirmäära ületava raudteemüraga; kutsub komisjoni sellega seoses üles kehtestama raudtee-kaubaveoga kaasneva müra piirnorme;

10.  rõhutab vajadust keskendada peamised jõupingutused raudteede taaselustamisele ning siseveeteede tugevdamisele ELi säästva transpordi strateegia prioriteedina; usub, et kuna majanduskriisi algusest saadik on eelkõige raudtee pidevalt oma turuosa kaotanud, peaksid liikmesriigid ja komisjon pakkuma välja uued ja mittediskrimineerivad algatused, mille eesmärk on toetada selle sektori arengut kogu Euroopas; tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde 2011. aastal avaldatud transpordipoliitika valges raamatus (COM(2011)0144) sätestatud ambitsioonikaid eesmärke, mis hõlmavad eesmärki suunata 2030. aastaks 30% ning 2050. aastaks 50% üle 300 km pikkustest kaupade autovedudest ümber raudteele või siseveeteedele;

11.  rõhutab meresadamate ja muude transpordiliikide, eriti raudteetranspordi vaheliste ühenduste olulisust selleks, et ergutada keskkonnasõbralikumate transpordiliikide kasutamist, edendada koostalitlusvõimet ja vähendada CO2 heitkoguseid; kutsub komisjoni üles keskenduma ühenduste parandamisele selliste meresadamatega, mis üritavad arendada ühendusi raudtee- ja TEN-T koridoridega;

12.  rõhutab, kui oluline on investeerida nn viimase kilomeetri logistikasse ja keskkonnasäästlikumatesse logistikasõlmedesse, eelkõige linnapiirkondades ja sadamates, et saavutada linnakeskuste parem ühendamine põhikoridoridega, arvestades, et enamus sõitudest algavad ja lõpevad linnapiirkondades, ning teha jõupingutusi haldus- ja tollivormistusmenetluste lihtsustamiseks, et säästa üldist transpordiaega ja kulusid; juhib tähelepanu siseveelaevanduse ja TEN-T merelise mõõtme potentsiaalile transpordisektori keskkonnamõju vähendamiseks;

13.  kutsub komisjoni üles soodustama elektriliste transpordiliikide ning selleks vajaliku taristu arendamist kogu TEN-T võrgu ulatuses ja eelkõige linnakeskustes, et soodustada selliste uuenduslike transpordisüsteemide arendamist, mis hõlmavad näiteks elektrisõidukite ja taastuvate energiaallikate kasutamist, ning alternatiivkütuste ja selleks vajaliku taristu arendamist; rõhutab, et elektriliste kergete tarbesõidukite kasutamine nn viimase kilomeetri logistikas vähendab üldisi CO2 heitkoguseid ning eelkõige kohalikke saasteainete heitkoguseid ja müratasemeid ning aitab seega parandada linnaõhu kvaliteeti; rõhutab seetõttu vajadust laadimistaristu järele logistikasõlmedes;

14.  rõhutab, et teadusuuringud ja innovatsioon võivad anda panuse keskkonnahoidliku ja digiteeritud logistika arendamisse ning IT-süsteemide ja -teenuste suurema koostalitlusvõime ja omavahelise ühendatuse tagamisse;

15.  rõhutab, kui oluline on transpordi- ja logistikasektori jaoks digitaalse ühtse turu väljakujundamine ning eelkõige kõrge kättesaadavuse, töökindluse ja stabiilsusega ühenduvuse pakkumine kogu TEN-T võrgu ulatuses ja raudteekoridoride ääres;

16.  kutsub komisjoni üles sõnastama tihedas koostoimes energiatehnoloogia strateegilise kavaga (SET-kava) transpordisektori uut innovatsiooni- ja rakendusstrateegiat, et määrata kindlaks sobivad juhtimis- ja rahastamisvahendid ning tagada teadustöö tulemuste kiire rakendamine;

17.  kuna keskkonnasõbralikumate transpordilahenduste edendamisel etendab olulist rolli teenuste digiteerimine, kutsub komisjoni üles lihtsustama, seda ka sidusa seadusandliku lähenemisviisi kaudu ELi tasandil, juurdepääsu koridoride liiklusvooge ja mitmeliigilise transpordi kasutamist puudutavatele andmetele ning selliste andmete jagamist, eelkõige VKEde jaoks, ning tagama selle sektori kohalike ettevõtete ja avaliku sektori asutuste suuremat osalemist, et parandada tarneahela juhtimist ning kasutada ressursse ja taristut tõhusamalt, sealhulgas parimate tavade vahetamise kaudu; rõhutab, et selliste osaliste juurdepääs nendele liiklusvoogude andmetele nagu digitaalsete kaardi- ja navigatsiooniteenuste osutajad, on ülioluline selleks, et muuta võimalikuks ühendveod, tõhusamad marsruudid, sõidukite automatiseeritud juhtimine ja intelligentsed transpordisüsteemid ning konvois sõitmine (eri sõidukite rühmitamine) kaupade autoveo puhul, millest viimane võimaldab paremini teise tuules sõita ning seega vähendada heitkoguseid ja suurendada maanteede läbilaskevõimet;

18.  juhib tähelepanu sellele, et transpordikorraldus on praegu seotud transpordiliigiga ja kuulub eri rahvusvaheliste organite (nagu Rahvusvaheline Mereorganisatsioon või Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon) pädevusse; märgib lisaks, et mitmeliigilise transpordisüsteemi üldine järelevalve ja arendamine on komplitseeritud, kuna selles on palju osalisi;

19.  soovitab muuta kõikide uute kaubaveokite tüüpide puhul kohustuslikuks väikese, teaduslikult põhjendatud tolerantsipiiriga alkolukkude paigaldamise;

20.  kutsub komisjoni üles eraldama rohkem ressursse ning kasutama suuremal määral ära ELi vahendite sünergiat, eelkõige projektide puhul, millega püütakse vähendada transpordisektori keskkonnamõju üldiselt ning eelkõige kaubaveo puhul, samuti selliste säästvate suurema riskiga projektide puhul, mis võivad olla erainvestorite jaoks vähem atraktiivsed;

21.  kutsub komisjoni üles võtma arvesse täppisajastatud tavade leviku mõju keskkonnale, arvestades, et need suurendavad liiklevate sõidukite arvu;

22.  rõhutab vajadust ühendada väljuva ja tagastuslogistika operatsioonid, eeskätt arvestades järkjärgulist liikumist ringmajanduse suunas, et vähendada liikluses olevate sõidukite üldist arvu.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

8.11.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

52

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Ivo Belet, Biljana Borzan, Paul Brannen, Cristian-Silviu Buşoi, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Jørn Dohrmann, Stefan Eck, Bas Eickhout, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Françoise Grossetête, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Kateřina Konečná, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Massimo Paolucci, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Renate Sommer, Estefanía Torres Martínez, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Nicola Caputo, Michel Dantin, Christofer Fjellner, Elena Gentile, Peter Jahr, James Nicholson, Jasenko Selimovic, Bart Staes

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Jens Nilsson, Marco Valli


VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

5.12.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

41

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Lucy Anderson, Marie-Christine Arnautu, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Deirdre Clune, Michael Cramer, Andor Deli, Karima Delli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Bruno Gollnisch, Tania González Peñas, Dieter-Lebrecht Koch, Merja Kyllönen, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Marian-Jean Marinescu, Georg Mayer, Gesine Meissner, Renaud Muselier, Jens Nilsson, Salvatore Domenico Pogliese, Tomasz Piotr Poręba, Gabriele Preuß, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, David-Maria Sassoli, Claudia Schmidt, Keith Taylor, Pavel Telička, István Ujhelyi, Wim van de Camp, Janusz Zemke, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Daniel Dalton, Fabio De Masi, Maria Grapini, Werner Kuhn, Ramona Nicole Mănescu, Matthijs van Miltenburg

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Jeroen Lenaers

Õigusalane teave