Menetlus : 2015/2329(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0017/2017

Esitatud tekstid :

A8-0017/2017

Arutelud :

PV 02/03/2017 - 3
CRE 02/03/2017 - 3

Hääletused :

PV 02/03/2017 - 6.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0063

RAPORT     
PDF 737kWORD 74k
1.2.2017
PE 585.532v02-00 A8-0017/2017

nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määruse (EL) nr 390/2014 (millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa“) rakendamise kohta

(2015/2329(INI))

Kultuuri- ja hariduskomisjon

Raportöör: María Teresa Giménez Barbat

MUUDATUSED
SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE
 EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE

Menetlus ja allikad

Raportöörile tehti 14. septembril 2015. aastal ülesandeks koostada raport nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määruse (EL) nr 390/2014 (millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa“) rakendamise kohta.

Käesoleva raporti eesmärk on uurida esimesi kogemusi ajavahemiku 2014–2020 programmi „Kodanike Euroopa“ (edaspidi „programm“) rakendamisel, arvestades, et programm on nüüdseks kestnud kaks aastat. Raportiga soovib raportöör anda liikmetele ülevaate programmi rakendamise hetkeolukorrast ja aidata neil paremini mõista, mis programmi praeguses protsessis hästi toimib ning millised on taotlejate ja toetusesaajate jaoks peamised murettekitavad valdkonnad. Raporti järeldused peaksid olema aluseks programmi rakendamise vahehinnangule, mille Euroopa Komisjon peab esitama 2017. aastal, ning programmi jätkumist käsitlevale teatisele, mille komisjon peaks avaldama 2018. aastal.

Järelduste tegemiseks ja soovituse projektide esitamiseks on raportöör korraldanud mitu kohtumist Euroopa Komisjoni ning Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametiga (EACEA). Samuti on ta saanud väärtuslikku tagasisidet analüüsist, mis põhineb riigi tasandil programmi rakendamise eest vastutavate riiklike kontaktpunktidega korraldatud vestlustel, mille tegi ettevõtja Coffey 2016. aasta märtsist maini direktoraadi poliitikaosakonna B tellimusel. Euroopa Parlamendi uuringuteenistus koostas Euroopa tasandil rakendamise hinnangu, mis sisaldab samuti programmi põhjalikku analüüsi.

Lisaks osales raportöör 30. mail 2016. aastal sidusrühmade kohtumisel, mille korraldas Euroopa Parlamendi büroo Barcelonas. Sellel kohtumisel oli raportööril võimalus suhelda programmi paljude Hispaania toetusesaajatega ja Hispaania kontaktisikuga. Raportöör osales ka komisjoni korraldatud kodanikuühiskonna dialoogirühma kohtumisel 31. mail ja 1. juunil 2016. aastal Barcelonas.

Pärast raportööriks nimetamist on ta kogunud teavet ka eri ühendustega toimunud kohtumistel, kelle hulgas olid ka näiteks

–   Euroopa kohaliku demokraatia ühendus (ALDA, European Association for Local Democracy);

–  mõttekoda Friends of Europe;

–  Barcelona Ülikooli solidaarsuse sihtasutus Fundació Solidaritat UB;

–  Euroopa Kodanike Teenistus (ECAS);

–  Euroopa Poliitika Keskus;

–  ajakiri Café Babel;

–  Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR);

–  ühing Social Platform.

Käesolev raport tugineb kõigile neile erinevate uuringute ning toetusesaajate, sidusrühmade ja institutsioonidega toimunud kohtumiste ja arutelude kaudu saadud teadmistele.

Programmi lähtealus, struktuur ja eesmärk(1)

Euroopa Liidu lähendamine oma kodanikele on kaua olnud Euroopa poliitikakujundajate ja Euroopa Parlamendi oluline eesmärk, kuid mitte kunagi ei ole see olnud tähtsam kui praeguses olukorras.

Eelneva 2004.–2006. aasta kodanikuaktiivsuse programmi kogemuste põhjal loodi programm „Kodanike Euroopa“ algselt ajavahemikuks 2007–2013(2) eesmärgiga suurendada kodanike toetust Euroopa integratsioonile.

Ajavahemikus 2007–2013 osales programmis ligikaudu 7 miljonit otseosalejat ja peaaegu 25 000 Euroopa linna. Programmiga loodi ühiste probleemide alusel 350 linnade võrgustikku ja mobiliseeriti ligikaudu 4250 kodanikuühiskonna organisatsiooni kodanike probleemide lahendamiseks(3). Esimese eduka programmitöö perioodi järel võeti 2014. aasta aprillis vastu programmi läbivaadatud versioon.

Kuigi sisuliselt jäi programm samaks, püüti selle läbivaatamisega lihtsustada selle struktuuri ja teha see taotlejatele kättesaadavamaks. Programmi eesmärgid sõnastati ümber, kasutades lihtsamat sõnavara, ja rõhuasetust muudeti, keskendudes rohkem üldeesmärgile tugevdada sidemeid liidu ja selle kodanike vahel. Määruses, millega programm kehtestatakse, rõhutatakse, et programmi eesmärkidega soovitakse „aidata kaasa kodanike arusaamisele liidust, selle ajaloost ja mitmekesisusest ning edendada Euroopa kodakondsust ja parandada kodaniku- ja demokraatliku osaluse tingimusi(4).

Programmi struktuur vaadati uuel programmitöö perioodil läbi ja seda rakendatakse kahe tegevussuuna ja horisontaalsete meetmete kaudu:

  tegevussuund 1: Euroopa ajalooline mälu: teadvustada ajaloolise mälu, ühise ajaloo ja väärtuste ning liidu eesmärgi tähtsust;

  tegevussuund 2: demokraatlik kaasatus ja kodanikuosalus: julgustada liidu tasandil demokraatlikku kaasatust ja kodanikuosalust. 2. tegevussuuna meetmed on järgmised:

•  sõpruslinnad;

•  sõpruslinnade võrgustikud;

•  kodanikuühiskonna projektid;

  horisontaalsed meetmed: väärtustamine: projektitulemuste analüüsimine, levitamine ja kasutamine.

Asjakohaseid meetmeid lihtsustati, et muuta programmi loogika arusaadavamaks. Pealegi olid seni programmi kahe tegevussuuna iga-aastased prioriteedid selgelt sätestatud. Alates 2015. aastast sätestati terve ülejäänud programmitöö perioodi (2016–2020) prioriteedid. Nii saavad taotlejad oma projekte paremini kavandada ja ette valmistada. Siiski jätab komisjon endale õiguse prioriteetide nimekiri läbi vaadata, vastu võtta ja/või seda muuta. Ajavahemiku 2016–2020 prioriteedid(5):

  „Euroopa ajalooline mälu“ (1. tegevussuund):

1.  Euroopa lähiajaloo peamiste pöördepunktide mälestamine;

2.  Kodanikuühiskond ja kodanikuosalus totalitaarsetes režiimides;

3.  Tõrjutus ja kodakondsuse kaotamine totalitaarsetes režiimides ning järelduste tegemine;

4.  Demokraatiale üleminek ja ühinemine Euroopa Liiduga. 

  „Demokraatlik kaasatus ja kodanikuosalus“ (2. tegevussuund):

1.  Euroskeptitsismi mõistmine ja seda käsitlev arutelu;

2.  Solidaarsus kriisi ajal;

3.  Sisserändajate häbimärgistamise vastu võitlemine ja vastupidiste narratiivide loomine, et soodustada kultuuridevahelist dialoogi ja vastastikust mõistmist;

4.  Arutelu Euroopa tuleviku üle.

2014.–2020. aasta programmi seitsme aasta eelarveks määrati 185 468 000 eurot. Eelmise programmi rahastamispaketiks oli määratud 215 000 000 eurot, nii et praeguse programmi eelarvet on märkimisväärselt vähendatud. Seoses eelarve eraldamisega on ajavahemiku 2014–2020 programmi kehtestamist käsitleva nõukogu määruse (EL) nr 390/2014 lisas sätestatud, et ligikaudu 20 % programmi kogueelarvest kulutatakse 1. tegevussuunale, ligikaudu 60 % kulutatakse 2. tegevussuunale, ligikaudu 10 % horisontaalsetele meetmetele (väärtustamine) ja ligikaudu 10 % programmi juhtimisele.

Varem kasutusel olnud eelarvepõhise rahastamise süsteem asendati kindlasummalistel maksetel põhineva rahastamise süsteemiga. Kindasummaliste maksetega kaetakse kõik meetmete toetuskõlblikud kulud ja kõigile osalevatele riikidele kehtivad samad parameetrid.

Tasub märkida, et programmi raames võib anda nii meetme- kui ka tegevustoetusi. Meetmetoetusi antakse mõlema tegevussuuna projektidele (piiratud kestusega meetmed, mille raames konkreetne ettenähtud tegevus toimub). Tegevustoetused erinevad meetmetoetustest selle poolest, et nendega toetatakse rahaliselt selliste kulude katmist, mis on vajalikud organisatsiooni tavapärase ja alalise tegevuse nõuetekohaseks elluviimiseks, näiteks ruumide rendikulud või töötajate tasud(6).

Programmis võivad osaleda kõik Euroopa kodakondsust ja integratsiooni edendavad sidusrühmad, eelkõige kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused ja organisatsioonid, mestimiskomiteed, Euroopa avaliku poliitika uurimisega tegelevad organisatsioonid (mõttekojad), kodanikuühiskonna organisatsioonid (sh holokausti ohvrite ühendused) ning kultuuri-, noorte-, haridus- ja teadusorganisatsioonid. Selle raames toetab EL rahaliselt paljusid erinevaid projekte ja tegevusi. Programmi pakutavaid toetusi võivad taotleda kõigis 28 ELi liikmesriigis, Albaanias, Bosnias ja Hertsegoviinas, Serbias, Montenegros ja endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis asuvad ühendused, kohalikud ametiasutused ja institutsioonid.

Programm on osutunud väärtuslikuks mitmesugustes poliitikavaldkondades, mille hulka kuuluvad õigus, vabadus ja turvalisus, ränne, tööhõive ja sotsiaalpoliitika ning haridus, koolitus ja noored. Kodanikuosaluse julgustamine on eriti tähtis just ajal, kui euroskeptitsism on ohtlikult tõusuteel. Selles kontekstis on programmi kirjeldatud kui ainulaadset Euroopa tasandi platvormi Euroopa kodanikuosaluse suurendamiseks kas otseselt või neile suunatud organisatsioonide kaudu. Ajavahemiku 2007–2013 programmi järelhindamise lõpparuandes kinnitas Euroopa Komisjon, et programmi eesmärgid ja tegevused on asjakohased, täiendavad teisi algatusi ning annavad selget ELi lisaväärtust, sest programm võimaldab ellu viia tegevusi, mida ei saaks muudest allikatest rahastada(7).

Programmi juhivad ühiselt Euroopa Komisjoni rände ja siseasjade peadirektoraat, Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA) ning liikmesriikide määratud esindajatest koosnev programmikomitee. Programmi riiklikud kontaktpunktid ühendavad ühelt poolt programmi rakendajaid (Euroopa Komisjon ja EACEA) ning teiselt poolt programmi potentsiaalseid toetusesaajaid, programmi mõju mitmekordistajaid ja üldsust.

Kooskõlas ELi lepingu artikli 11 lõikega 2 ja ajavahemiku 2014–2020 programmi kehtestamist käsitleva määruse artikliga 10 on loodud kodanikuühiskonna dialoogirühm (varasem nimetus „struktureeritud dialoogirühm“). Selle rühma ülesanded on järgmised:

  korraldada korrapäraseid dialooge kõigis programmi ja selle rakendamisega seotud küsimustes, sealhulgas teemadel „Euroopa ajalooline mälu“ ja „Demokraatlik kaasatus ja kodanikuosalus“;

  vahetada nendes valdkondades kogemusi ja häid tavasid;

  aidata kaasa programmi tulemuste levitamisele;

  osaleda programmi „Kodanike Euroopa“ raames korraldatavate ürituste või tegevuste ettevalmistamises ja rakendamises;

  jälgida ja arutada asjakohaste valdkondade poliitika arengut.

Iga aasta kohta on ette nähtud kaks kohtumist, sõltuvalt eelkõige programmi tegevuskavast ja Euroopa poliitilisest tegevuskavast, mis hõlmab ELi iga-aastaseid prioriteete. Rühma kuuluvad järgmised organisatsioonid:

  organisatsioonid, mis on valitud ajavahemiku 2014–2020 programmi tegevustoetuse saajateks 1. tegevussuuna „Euroopa ajalooline mälu“ ja 2. tegevussuuna „Demokraatlik kaasatus ja kodanikuosalus“ raames;

  organisatsioonid, mis said tegevustoetust ajavahemiku 2007–2013 programmi raames ja on väljendanud jätkuvat huvi dialoogis osalemise vastu;

  mõned organisatsioonid/mõttekojad, mis on väljendanud huvi programmi vastu ja/või töötavad selles poliitikavaldkonnas, kuid ei pruugi olla programmi toetusesaajad.

Nagu eespool mainitud, oli raportööril võimalus osaleda kõnelejana kodanikuühiskonna dialoogirühma kohtumisel, mis toimus 31. maist 1. juunini 2016 Barcelonas.

Uue programmiga kaasnevad positiivsed muudatused(8)

Ajavahemike 2007–2013 ja 2014–2020 programmide üks peamisi erinevusi on üleminek üsna laia ülesehitusega struktuurilt, mis hõlmas nelja üldmeedet (aktiivsed Euroopa kodanikud, aktiivne kodanikuühiskond Euroopas, üheskoos Euroopa heaks ja Euroopa mäletab), lihtsustatumale kahe tegevussuunaga programmile, millega keskendutakse Euroopa ajaloolisele mälule ning demokraatlikule kaasatusele ja kodanikuosalusele. Lihtsustamine näib mõistlik, sest võimaldab teha ulatuse väiksemaks, kuid sihipärasemaks. Tähtis on märkida, et valitud projektides käsitletakse peamiselt rände, sotsiaalse kaasatuse ja kultuuridevaheliste küsimustega seotud teemasid ning seetõttu on võimalik nendega ühendada kohalik ja Euroopa mõõde. Lisaks on Euroopa ajaloolist mälu käsitlevate projektide tegevussuund kavandatud nüüd kaugeleulatuvamaks, et siduda minevik olevikuga. Uue programmi tähtis omadus on ka see, et valdav osa valitud projektidest on väikesed projektid (rahastamine alla 60 000 euro).

Taotlusprotsessi on märkimisväärselt täiustatud digitaalse e-avalduse kasutamisega, mille taotlejad peavad täitma ühes ELi 24 ametlikust keelest. Elektrooniliste taotluste töötlemine on lihtsam ja kiirem nii taotlejate kui ka komisjoni ja EACEA jaoks. Lisaks on uue taotlusprotsessiga märkimisväärselt vähendatud toetuskõlbmatute taotluste arvu

ning projektide valikuprotsessi on kiirendatud. See on seotud nii toetuse andmise otsuse kui ka lepingu koostamiseni kuluva ajaga (varem kulus selleks ligikaudu viis kuud, nüüd aga vähem kui kolm ja pool kuud). Samuti kantakse toetusesaajatele palju kiiremini üle eelmaksed ja korrapärased maksed.

Projektide geograafilist tasakaalu on parandatud, nii et 2015. aastal said toetust kõigi liikmesriikide projektid peale ühe (Eesti). Valitud taotlusi oli kõige rohkem Ungaril (17 %), seejärel Slovakkial (13 %), Itaalial ja Saksamaal (11 %). Projektidel on keskmiselt kaheksa partnerit ja peaaegu 30 % partneritest on Ida-Euroopast. Teretulnud on see, et Balkani riigid, mis allkirjastasid rahvusvahelise kokkuleppe rände ja siseasjade peadirektoraadiga, said 2015. aastal osaleda piiratud pakkumismenetluses. Ajavahemikul 2015–2017 valiti tegevustoetuste saajaks üks Serbia ja üks Makedoonia organisatsioon.

Komisjoni struktuuriline ümberkorraldus on programmi mõistes olnud sujuv – rände ja siseasjade peadirektoraat (DG HOME) võttis juhtimise üle kommunikatsiooni peadirektoraadilt.

Peamised murettekitavad valdkonnad

Peamine murettekitav valdkond on kahtlemata ajavahemiku 2014–2020 programmi eelarve, mida vähendati võrreldes eelmise põlvkonna programmiga 14 %. Ajavahemiku 2014–2020 programmi rahastamispakett on 185,47 miljonit eurot (võrreldes ajavahemiku 2007–2013 programmi 215 miljoni euroga), mis moodustab ELi mitmeaastasest finantsraamistikust 0,0171 % ja on kaugel sümboolsest „ühest eurost kodaniku kohta“, mida nõudis 2011. aastal teiste hulgas Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR). Täpsemalt tähendab see seda, et ELi tasandil kulutada kavatsetavast 4281 eurost ainult üks euro eraldatakse ainsale programmile, mille keskmes on Euroopa kodanikud. See on raportööri arvamusel väga murettekitav.

Rahastamispaketi vähendamine on kahtlemata terve programmi toimimisele tekitanud tõsiseid tagajärgi. Vähendatud eelarve tuleb eraldada samale arvule projektidele. EACEAs ja komisjonis vähendati programmiga töötava personali arvu, mis on põhjustanud allesjäänud töötajatele suurema töökoormuse ja surve. Programmi raames toetatavate projektide jaoks on jätkuvalt suurim probleem see, kuidas tekitada mõju tagasihoidliku eelarve abil. Tõepoolest näib, et programmi lennukad eesmärgid ja nende saavutamiseks olemasolevad rahalised vahendid ei ole omavahel vastavuses. Sellele viitab valitud projektide väike arv: 2015. aastal oli ajaloolise mälu projektide 538 taotlusest võimalik välja valida ainult 33, mis moodustab sellest 6 %. Sama määr kehtib kodanikuühiskonna projektide puhul (2015. aastal valiti 440st projektist 27). Sõpruslinnade valdkonnas on see määr 18 %. 2015. aastal esitatud 2791 taotlusest valiti rahastamiseks välja kokku 408 projekti, nii et keskmine edukuse määr on ligikaudu 15 %. Üldjoontes tuleks märkida, et taotluste madal edukuse määr on seotud pigem rahastamise puudumise kui projektide kvaliteediga ja see tekitab ebaedukate taotlejate hulgas pettumust.

Nagu juba eelnevalt mainitud, näib, et võrreldes eelmise programmitöö perioodiga on kindlasummaliste maksete käsitlusviis märkimisväärne edasiminek. Süsteem toimib hästi ja on taotlejatele lihtsasti mõistetav. Ent riiklike kontaktpunktide sõnul on uue programmitöö perioodi rahastamises samuti puudujääke. See kehtib eriti väiksemate organisatsioonide puhul, millel ei ole alati vajalikke rahalisi vahendeid, et lõppmakse saamiseni kulusid katta. Vähendatud eelmaksete määr (praegu kuni 50 %) tekitab nendele väiksematele organisatsioonidele märkimisväärse koormuse. Eelmaksete määra suurendamine võib tuua kaasa rohkem programmi raames väljatöötatavaid projektipartnerlusi, sest see võib toetada suurema arvu väiksemate organisatsioonide osalemist. Põhimõtteliselt ei kohaldata eelmakseid mestimisprojektide puhul.

Lisaks selgitas mitu riiklikku kontaktpunkti, et ka toetuse arvutamine põhjustab probleeme mõne liikmesriigi võimalikele taotlejatele. Toetus arvutatakse kindlasummaliste maksete kujul rahastamise süsteemi alusel, kus projektide erinevatele kuludele võib määrata maksimaalse summa.

Sõpruslinnade puhul põhineb kindlasummaline rahastamine ainult kutsutud osalejate arvul ja teiste tegevussuundade/meetmete puhul põhineb kindlasummaline rahastamine kolmel parameetril, mis moodustavad igasuguse kodakondsusega seotud tegevuse põhielemendid: osalejate arv, kaasatud riikide arv ja korraldatud ürituste arv. See tähendab, et programmi vahendite jagamisel ei võeta praegu arvesse geograafilisi erinevusi ega osalevate riikide elukallidust. Riiklike kontaktpunktide sõnul on see suurema elukallidusega riikide (Rootsi, Iirimaa) ja ka geograafiliselt isoleeritud riikide (Iirimaa, Portugal, Soome) jaoks probleem.

Üldjoontes tundsid riiklikud kontaktpunktid, et programmis ei kasutata nende potentsiaali täiel määral ära. Seda arvasid eelkõige need riiklikud kontaktpunktid, mis on kas valitsusvälised organisatsioonid või millel on programmiga palju kogemusi. Nimelt leiab iga kolmas küsitletud riiklik kontaktpunkt, et komisjon ja EACEA ei mõista, et riiklikel kontaktpunktidel on taotlejatega head kontaktid ja potentsiaal toimida programmi mõju mitmekordistajatena, eriti rohujuuretasandi kodanikuühiskonna organisatsioonide seas. Need riiklikud kontaktpunktid on arvamusel, et neid peetakse rohkem n-ö kasutajatoeks, mis piirdub tehnilise ja haldusabi andmisega. Riiklike kontaktpunktide sõnul on see mahamagatud võimalus suurendada riigi tasandi suutlikkust.

Riiklike kontaktpunktide küsitlustest selgus ka, et vaja on välja töötada ametlik menetlus pärast taotluste väljavalimist toetusesaajate ja riiklike kontaktpunktide kokkuviimiseks. Mõned riiklikud kontaktpunktid leidsid ka seda, et vaja oleks ametlikku menetlust teabe jagamiseks taotluste hindamise kohta, sest see hõlbustaks suurel määral edaspidi teadmiste kogumist ja parimate tavade edendamist.

Raportööri soovitused

Raportööri arvates on programmi tekitatud suure huvi ja edukate projektide madala määra tõttu äärmiselt tähtis eelarvet suurendada. Euroopa Parlamendi püüdlused hoida ära praeguse programmi vahendite kärpimine, mida kajastatakse parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioonis mitmeaastase finantsraamistiku 2014−2020 kohta(9) ning kultuuri- ja hariduskomisjonis 12. detsembril 2012. aastal vastu võetud raportis ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa (raportöör: Hannu Takkula)(10), olid tulemusteta. Siiski soovitab raportöör naasta järgmise mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimiste käigus vähemalt eelmise programmi rahastamistaseme juurde või eelarvet kahekordistada.

Põhjus, miks huvi programmi vastu suurenes, oli teiste hulgas sihtrühma suurem teadlikkus, mis tuleneb programmi edendamisest viimase programmitöö perioodi (2007–2013) kestel. Et selline suundumus jätkuks, soovitab raportöör, et programmi edendamisega oma riigis eriti hästi hakkama saanud riiklikud kontaktpunktid jagaksid parimaid teavitustegevuse tavasid, näiteks kasulikke vahendeid ja metoodikat, nende riiklike kontaktpunktidega, kelle jaoks on programmi edendamine olnud keerulisem. Eesmärgi saavutamiseks soovitab raportöör luua riiklike kontaktpunktide vahel tõhusama võrgustiku.

Praeguse rahastamissüsteemi eespool kirjeldatud kahjuliku mõju vähendamiseks soovitab raportöör kaaluda reisikulude puhul kindlasummaliste maksete arvutamisse lisaparameetri lisamist, et võtta arvesse osalevate riikide geograafilisi erinevusi ja elukallidust. See variant võib soodustada laiema geograafilise ulatusega koostööprojektide teket, sest praegu on projektid sageli piirkondlikud ja taotlejad kalduvad ressursside säästmiseks võtma partneriks naaberriike. See võib soodustada piiratud finantssuutlikkusega organisatsioonide või raskesti ligipääsetavate rühmade osalemist.

Paljudes liikmesriikides on võimalikel taotlejatel raske koostada sidusaid projekti ettepanekuid, sest neil ei ole rahvusvaheliste partnerluste jaoks piisavat suutlikkust või ei suudeta piisavalt näidata projekti Euroopa mõõdet. Sellega seoses võiks kaaluda lahendusi nende sidusrühmade suutlikkuse suurendamiseks, kellel on raske leida rahvusvahelisi partnereid, võib-olla riiklike kontaktpunktide korraldatavate teemakohaste koolituste ja seminaride kaudu, millele võiks selleks eraldada lisavahendeid.

Uuringu andmete põhjal näib, et praeguse programmi raames eitava vastuse saanud taotlejatele tagasiside andmise meetodit võiks parandada. Võimalik lahendus on riiklike kontaktpunktide aktiivsem kaasamine tagasiside andmisse. Tagasiside andmise protsessi võiks muuta ametlikuks, kui EACEA teavitaks enne tulemuste avalikustamist neist riiklikke kontaktpunkte ja annaks neile juurdepääsu eitava vastuse saanud taotlejate toimikutele, sest see võimaldaks neil selgitada, mida saaks parandada, ja parandaks praegu liiga piiratuks peetava tagasiside kvaliteeti.

Paar riiklikku kontaktpunkti mainisid, et on osalenud Brüsselis riiklike esinduste infotunnis, mis võimaldas neil tegevust paremini kooskõlastada liikmesriigi esindajaga programmikomitees. Raportöör leiab, et see on kindlasti kasulik algatus, mis suurendab programmiosaliste vahelist sidusust.

Raportööri arvates on veel ruumi tsentraliseeritud suhtluskanalite ning komisjoni ja EACEA pakutavate vahendite täiustamiseks. Kuigi EACEA projekti veebiportaal on oluline samm õiges suunas, on seda veel arendada vaja. Kanalid ja vahendid peavad olema ligitõmbavamad, kaasavamad ja interaktiivsemad (näiteks võiks olla rohkem näiteid, lugusid, pilte ja projektide üksikasjalikke kirjeldusi). Sisu tuleb korrapärasemalt ajakohastada.

Õigusliku aluse küsimus

Ajavahemiku 2014–2020 programm kehtestati 1. jaanuaril 2014, kuid ajavahemiku 2014–2020 programmi käsitlev nõukogu määrus (EL) nr 390/2014 võeti vastu alles 14. aprillil 2014. Määrus võeti hiljem vastu, sest seadusandliku ettepaneku läbirääkimised pikenesid selle tõttu, et ühelt poolt Euroopa Parlament ning teiselt poolt nõukogu ja komisjon olid õigusliku aluse suhtes eriarvamusel. Komisjoni ettepanek ajavahemiku 2014–2020 programmi kohta põhines ainult ELi toimimise lepingu artiklil 352, millele oli jõuliselt vastu kultuuri- ja hariduskomisjon, kes oli toimiku eest vastutav juhtiv komisjon. Nimelt antakse selle aluslepingu artikliga, mis eeldab nõusolekumenetlust, nõukogule peamise seadusandja roll, samas kui parlamendil oleks ainult õigus ettepanekuga nõustuda või see tagasi lükata, kuid see on tugevas vastuolus programmi demokraatliku olemusega.

Selles küsimuses konsulteeriti Euroopa Parlamendi õigusteenistuse ja õiguskomisjoniga ning mõlemad jõudsid samale järeldusele: ELi toimimise lepingu artikkel 352 koos ELi toimimise lepingu artikliga 167 peaksid moodustama ajavahemiku 2014–2020 programmi õigusliku aluse, nagu need moodustasid ka eelmise programmi õigusliku aluse.

Komisjon ja nõukogu ei nõustunud parlamendi seisukohaga õigusliku aluse kohta, väites, et eesmärgi kaks tegevussuunda ei ole võrdse tähtsusega ja et pealegi ei saa ELi toimimise lepingu artiklit 352 kombineerida ELi toimimise lepingu artikliga 167, sest need artiklid eeldavad erinevat menetlust. Lõpuks tuli parlamendil leppida sellega, et ainus õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 352.

Ajavahemiku 2014–2020 programmi käsitleva määruse õiguslikku alust käsitleva valiku tõttu on Euroopa Parlamendi ametlik roll ja kaasatus praeguse programmi seadusandlikku protsessi piiratud.

Parlament nõustus piiratud rolliga, et vältida menetluslikku ummikseisu, kuid tegi oma resolutsioonis selgeks, et järgmise programmi jaoks tuleks leida lahendus, milles võetakse nõuetekohaselt arvesse programmi demokraatlikku mõõdet(11) ja Euroopa Parlamendi rolli kaasseadusandjana. Oma seadusandliku resolutsiooni lisas märkis Euroopa Parlament, et ta

„kinnitab veel kord oma veendumust, et kõnealuse määrusega [ajavahemiku 2014–2020 programmi „Kodanike Euroopa“ kohta] järgitakse ka kultuuri ja ajalooga seotud eesmärke, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 167. Seetõttu oleks tulnud sellele aktile kohaldada kahte õiguslikku alust, mis nõudnuks seadusandliku tavamenetluse kasutamist. Euroopa Parlament loobus oma seisukohast kahe õigusliku aluse küsimuses ja sellest johtuvalt ka kaasotsustamismenetluse nõudmisest ning nõustus nõusolekumenetluse kasutamisega vastavalt komisjoni ettepanekule, mis põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 352, ainuüksi selleks, et vältida täielikku menetluslikku ummikseisu ja sellest tulenevat viivitust programmi jõustamisel. Euroopa Parlament rõhutab, et on otsustanud sellise olukorra kordumist enam mitte lubada“.

Raportöör rõhutab, et ainsa otse valitava ELi institutsioonina, mis esindab praegu ligikaudu 508 miljonit elanikku, peab Euroopa Parlament täitma ELi kaasseadusandja rolli, kui võetakse vastu selline programm, mis on loodud just selleks, et soodustada kodanikuosalust ning parandada kodanike arusaamist EList, selle ajaloost ja mitmekesisusest ja seeläbi sellekohast huvi. Ta on kindlal veendumusel, et EL, mis püüab sellise ainulaadse rahastamisprogrammiga tõeliselt oma kodanikeni jõuda, kuid ei kaasa parlamenti täielikult seadusandlusprotsessi, võib näida üldsusele vähem usaldusväärne(12). Seetõttu nõuab ta, et Euroopa Komisjon leiaks järgmise põlvkonna programmi jaoks sobiva õigusliku aluse, mis võimaldab Euroopa Parlamendil täiel määral vastuvõtmis- ja rakendusprotsessis osaleda.

(1)

Suur osa raporti selles osas esitatud faktilistest andmetest põhineb Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse hinnangul programmi Euroopa tasandil rakendamise kohta, mis avaldati 2016. aasta juulis (PE581.418).

(2)

Otsus nr 1904/2006/EÜ, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 programm „Kodanike Euroopa“, et edendada Euroopa kodanikuaktiivsust (ELT L 378/32, 27.12.2006).

(3)

Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2015. aasta aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele programmi „Kodanike Euroopa“ (2007–2013) rakendamise, tulemuste ja üldhinnangu kohta (COM(2015) 652).

(4)

Nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 390/2014, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa“ (ELT L 115/3, 17.4.2014).

(5)

Vt programmile pühendatud EACEA veebisaiti: http://eacea.ec.europa.eu/europe-for-citizens_en.

(6)

Vt „Kodanike Euroopa“ programmijuhendit (2014. aastast kehtiv versioon): https://eacea.ec.europa.eu/sites/eacea-site/files/documents/comm2013003670000et.pdf

(7)

Coffey International ja Deloitte, ajavahemiku 2007–2013 programmi „Kodanike Euroopa“ järelhindamine – Euroopa Komisjoni jaoks koostatud lõpparuanne, september 2015.

(8)

Vt Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse hinnangut programmi Euroopa tasandil rakendamise kohta.

(9)

Vt Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku 2014−2020 heakskiitmise menetluse positiivse lõpptulemuse saavutamise huvides, P7_TA(2012)0360.

(10)

Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2012. aasta raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa“ (raportöör: Hannu Takkula), A7-0424/2012.

(11)

Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2012. aasta raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa“ (raportöör: Hannu Takkula), A7-0424/2012.

(12)

Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse hinnang programmi Euroopa tasandil rakendamise kohta.


EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määruse (EL) nr 390/2014 (millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa“) rakendamise kohta

(2015/2329(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 10 ja 11, milles märgitakse, et „igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias“, „institutsioonid annavad kodanikele ja esindusühendustele sobival viisil võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades“ ning „institutsioonid peavad esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi“,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 390/2014, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa“(1),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni kultuuridevahelise dialoogi, kultuurilise mitmekesisuse ja hariduse rolli kohta ELi põhiväärtuste edendamisel(2),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele programmi „Kodanike Euroopa“ (2007–2013) rakendamise, tulemuste ja üldhinnangu kohta (COM(2015)0652),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning XVII lisa artikli 1 lõike 1 punkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja põhiseaduskomisjoni arvamusi (A8-0017/2017),

A.   arvestades, et programm „Kodanike Euroopa“ on ainulaadne ja väga sümboolne programm, sest selle raames võetakse kuulda kodanikuühiskonna arutelu, ergutatakse kriitilist mõtlemist Euroopa projekti, selle ajaloo ning seda edendanud liikumiste ja ideede ajaloo suhtes ning sellega aidatakse suurendada teadlikkust Euroopa otsustusprotsessist, parandades liidu tasandil kodaniku- ja demokraatliku osaluse tingimusi;

B.   arvestades, et programmi „Kodanike Euroopa“ eesmärk on tugevdada Euroopa kodakondsuse ja Euroopasse kuulumise vaimu, suurendada solidaarsust, vastastikust sallivust ja austust, edendada paremat arusaamist EList, selle algupärast ja arengust, väärtustest, institutsioonidest ja pädevustest ning soodustada aktiivset dialoogi ELi kodanike vahel; arvestades, et programmi tegevusi võib käsitleda osana informaalsest elukestvast kodanikuharidusest;

C.  arvestades, et programmi „Kodanike Euroopa“ jaoks tehtava kampaaniaga „üks euro kodaniku kohta“ püütakse edastada tugevat sümboolset sõnumit kodanike arvamustega arvestamise kohta Euroopas;

D.   arvestades, et euroskeptitsismi praegune kasv, mis kajastub Euroopa-vastaste jõudude poolses Euroopa projekti püsimajäämise kahtluse alla seadmises ja mis kulmineerus hiljuti rahvahääletusel Brexiti pooldajate võiduga, rõhutab niisuguste programmide tähtsust ja suurendab vajadust edendada ühise Euroopa identiteeditunde arendamist, kajastada Euroopa Liidu usaldusväärsuse vähenemise põhjuseid, ergutada kodanikuosalust ning alustada põhjalikku arutelu Euroopa väärtuste teemal, millesse tuleks kaasata kogu kodanikuühiskond ja ka institutsioonid, ning koolituskampaaniat ELi institutsioonide toimimise teemal, rõhutades tänu Euroopa Liitu kuulumisele tekkivaid võimalusi;

E.  arvestades, et enne kui mõni riik Euroopa Liiduga ühineb, on vaja põhjalikku ja terviklikku ettevalmistust, mis on seotud ajaloolise mälu ja minevikuga leppimise küsimustega ning millega tagatakse kodanike aktiivne osalus asjaomase riigi kodanikuühiskonnas;

F.  arvestades, et kooskõlas ELi lepingu artikliga 11 on ELi institutsioonid kohustatud andma kodanikele ja esindusühendustele kõigis liidu tegevusvaldkondades võimaluse vahetada avalikult oma seisukohti; arvestades, et see säte hõlmab ka ELi institutsioonide kohustust pidada kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi ning komisjoni kohustust teha kõigi sidusrühmadega ulatuslikke konsultatsioone;

G.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 20 on sätestatud liidu kodakondsuse põhistaatus ja esitatud üksikasjalikult sellega seotud õigused, ning arvestades, et parem arusaamine EList ja selle väärtustest on oluline eeltingimus kodanike võimestamiseks, et nad saaksid neid õigusi täielikult kasutada;

H.  arvestades, et kodanikuaktiivsus, kodanikuharidus ja kultuuridevaheline dialoog on avatud, kaasava ja vastupanuvõimelise ühiskonna rajamisel otsustava tähtsusega;

I.  arvestades, et praegune programm põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 352, millega anti Euroopa Parlamendile ainult õigus väljendada oma seisukohta nõusolekumenetluse raames ja millele Euroopa Parlament oli komisjoni ettepaneku esitamise ajal kindlalt vastu, sest see on tugevas vastuolus programmi demokraatliku olemusega;

J.  arvestades, et komisjoni tehtud järelhindamine kinnitas programmi eesmärkide asjakohasust ja asjaolu, et kuna programm erineb teistest programmidest ulatuse, eesmärkide, tegevuse ja sihtrühmade poolest, andis see võimaluse algatustele, mida ei oleks saanud rahastada muudest vahenditest;

K.  arvestades, et pärast mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) läbirääkimisi tehtud eelarvekärpeid vähendati programmi „Kodanike Euroopa“ rahastamispaketti ligikaudu 29,5 miljoni euro võrra, ning arvestades, et programmi 185,47 miljoni euro suurune kärbitud rahastamispakett moodustab mitmeaastasest finantsraamistikust ainult 0,0171 %;

L.  arvestades, et on tõdetud, et liikmesriigid kalduvad mitte osalema nende projektide kaasrahastamises ja et kohalikud asutused on raskustes Euroopa projektide puhul, mille kaasrahastamise määr on kõrge;

M.  arvestades, et rahastamispaketi vähendamise tagajärjel langes 2014. aastal rahastada suudetud projektide arv võrreldes eelmise programmiga peaaegu 25 % võrra;

N.  arvestades, et mitteformaalne ja informaalne õppimine ning vabatahtlik tegevus, sport, kunst ja kultuur annavad palju võimalusi kodanikuhariduseks ja -aktiivsuseks;

O.  arvestades, et kattumiste vähendamiseks ja programmi mõju suurendamiseks on vaja rohkem koostoimet muude programmidega ja paremat teabevahetust teiste peadirektoraatidega;

P.  arvestades, et oma väärtust on tõestanud praegune rahvusvaheline sõpruslinnade liikumine (sõpruslinnad — linnade võrgustikud), mis parandab vastastikust mõistmist kodanike vahel ning edendab sõprust ja koostööd;

Peamised järeldused

1.  rõhutab, et programmile „Kodanike Euroopa“ kui ainsale täielikult Euroopa kodakondsusele pühendatud programmile kättesaadavate rahaliste vahendite kogusumma (185,47 miljonit eurot) on kaduvväike, kui seda võrrelda teiste haridus- ja kultuuriprogrammidega, nagu programm „Loov Euroopa“ (1,46 miljardit eurot) ja programm „Erasmus+“ (14,7 miljardit eurot), ega vasta seetõttu taotlejate ootustele;

2.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et uue rahastamistsükli kahel esimesel aastal tundub programm „Kodanike Euroopa“, mille eesmärk on ületada ELi institutsioonide ja Euroopa kodanike vaheline lõhe, toimivat hästi, kuna taotlejate arv on tõusnud, projektid on väga kvaliteetsed ja projektide rakendamine on nõuetekohane;

3.  möönab, et programmi edukat rakendamist takistab peamiselt eraldatud raha ebapiisavus, ja peab äärmiselt kahetsusväärseks, et mitmeaastases finantsraamistikus (2014–2020) kärbiti eraldist 13,7 % võrra, mistõttu on rahastatavate projektide arv suurel määral vähenenud ja on võimatu rahuldada suurt nõudlust, valmistades väärtuslike projektidega taotlejatele pettumust;

4.  märgib, et eelarvepiirangute tõttu on rahastatavate projektide koguarv liiga väike, et saavutada programmi kaugeleulatuvaid eesmärke, ning et 2015. aastal oli võimalik rahastada ainult ligikaudu 6 % Euroopa ajaloolist mälu ja kodanikuühiskonda käsitlevatest projektidest, mis on programmi „Loov Euroopa“ sama aasta tulemustega (19,64 % alaprogrammi „Kultuur“ puhul ja 45,6 % MEDIA alaprogrammi puhul) võrreldes väga väike arv; märgib, et programmi „Kodanike Euroopa“ kahe tegevussuuna rahastamist tuleks olulisel määral suurendada, arvestades programmi edasipüüdlikke eesmärke;

5.  tunnistab, et sõpruslinnade projektid on olnud edukad kogu ELis, ning kutsub liikmesriike üles edendama seda kava omavalitsuste seas ning hõlbustama koostööd;

6.  peab kiiduväärseks komisjoni käivitatud „Kodanike Euroopa“ uudiskirja ja rahastatud projektide andmebaasi;

7.  toob esile asjaolu, et programmi „Kodanike Euroopa“ riiklikel kontaktpunktidel on teadlikkuse suurendamisel ning võimalikele taotlejatele (eriti sihtriikide esmakordsetele taotlejatele), aga ka Euroopa ja riigi tasandi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste liitudele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele toetuse ja suuniste andmisel tähtis roll;

8.  peab tervitatavaks programmi valdkonnaülest käsitlusviisi, selle selgeid ja lihtsaid aruandlusnõudeid ja taotlusvormi ning selle keskendumist kindlatele tegevustele;

9.  peab kiiduväärseks asjaolu, et programmi mõlema tegevussuuna – „Euroopa ajalooline mälu“ ning „Demokraatlik kaasatus ja kodanikuosalus“ – määratletud prioriteedid, mida muudeti varem igal aastal, on nüüdsest mitmeaastased ja kohalduvad programmi kogu allesjäänud ajavahemiku (2016–2020) jooksul;

10.  möönab asjaolu, et programmi mõju on endiselt proportsionaalselt suur, nagu näitab ka asjaolu, et 2015. aastal oli 408 valitud projektis hinnanguliselt 1 100 000 osalejat; on ka seisukohal, et taotlejate suur arv – 2014. aastal 2087 ja 2015. aastal 2791 – ja projektide kvaliteet näitavad seda, et huvi programmi vastu on suur, ja ka vajadust tagada programmile rohkem töötajaid ja rahalisi vahendeid, et suurendada toetust saavate projektide arvu;

Soovitused

Rakendamise õiguslikud aspektid

11.   soovitab, et järgmise põlvkonna programm „Kodanike Euroopa“ tuleks vastu võtta õigusliku alusega, mis võimaldab Euroopa Parlamendil osaleda programmi vastuvõtmisel seadusandliku tavamenetluse raames kaasseadusandjana, tehes seda nõukoguga võrdsetel tingimustel; ergutab komisjoni kaaluma võimalikke lahendusi selle eesmärgi saavutamiseks;

Rakendamise rahalised aspektid

12.  on arvamusel, et mitmed kvaliteetsed projektid, nagu Euroopa ajaloolist mälu ja kodanikuühiskonda puudutavad projektid (edukuse määr 6 % – samas kui programmi „Loov Euroopa“ alaprogrammi „Kultuur“ vastav määr oli 19,64 % ja MEDIA alaprogrammi määr oli 45,6 %), on tagasi lükatud programmi „Kodanike Euroopa“ ebapiisava rahastuse tõttu; on arvamusel, et kõrgema sihtmäära saavutamiseks tuleks oluliselt suurendada praegust eelarvet, võttes arvesse kõnealuse programmi otsustavat tähtsust eeltingimusena kodanike osalemiseks liidu demokraatlikus elus; kutsub seetõttu komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles kaaluma järgmises mitmeaastases finantsraamistikus programmi „Kodanike Euroopa“ jaoks ligikaudu 500 miljoni euro suurust rahastamispaketti – see moodustab vaid ühe euro kodaniku kohta;

13.  tunnustab Euroopa kodanikualgatuse ja programmi „Kodanike Euroopa“ ühist eesmärki ning võimalikku koostoimet selles, et kodanikud saaksid osaleda vahetult ELi poliitika väljatöötamises; kutsub siiski komisjoni üles tagama, et Euroopa kodanikualgatust ei rahastataks programmi „Kodanike Euroopa“ piiratud eelarvest, nagu seda praegu tehakse, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid osaleksid suuremal määral mõlema meetme rahalises toetamises;

14.  märgib, et kindlasummaliste või -määraliste maksete süsteemis tuleks arvesse võtta ELis esinevaid hinnaerinevusi, mis sõltuvad liikmesriikide elukallidusest; soovitab selle süsteemi ümber korraldada ja kaaluda eelmaksete vähendamist, et tagada rahastatavate projektide jätkusuutlikkus ja toetada paremini kohalike haldusasutuste ja üksteisest kaugemal asuvate organisatsioonide koostööd ning eelkõige hõlbustada piiratud finantssuutlikkusega väiksemate organisatsioonide ja erivajadustega osalejate osalemist;

15.  nõuab, et komisjon ning Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA) hindaksid korrapäraselt arvukate eelarveliste korralduste mõju taotlejatele ja võimalikele toetuskõlblikele taotlejatele; nõuab eelkõige, et hinnataks, kas 2015. aastal maksete assigneeringute suure puudujäägi tõttu kohaldatud vähendatud eelmaksete määr (50 %-lt 40 %-le projektide puhul ning 80 %-lt 50%-le tegevustoetuste ja riiklike kontaktpunktide puhul), kaasrahastamise vajadus ning samade parameetrite kohaldamine tegelikust elukallidusest ja geograafilisest eraldatusest hoolimata võis asetada – ja võib asetada jätkuvalt – teatavat tüüpi organisatsioonid ja konkreetsed liikmesriigid ebasoodsasse olukorda; nõuab lisaks, et nad arendaksid edasi strateegiaid, mille abil tuua Euroopa institutsioonid kodanikele lähemale ning teavitada kodanikke paremini ELi eri poliitikameetmetest;

16.  märgib, et kindlasummaliste või -määraliste maksete süsteem peaks hõlmama veel ühte näitajat, mis aitaks erivajadustega inimesi tulemuslikumalt kaasata, sest just puudega inimeste kaasamine eeldab märksa ulatuslikumat personali ja sageli täiendavaid meetmeid, millega kaasnevad suuremad kulud;

17.  rõhutab, et tegevustoetused tagavad toetusesaajate (st mõttekodade) sõltumatuse ja annavad võimaluse pikaajaliseks kavandamiseks, et viia ellu üldisele nägemusele vastavaid tegevusi ja arendada oskusteavet; soovitab kasutada erikriteeriume, -näitajaid ja iga-aastast aruandlust, et jälgida nende eesmärkide suunas tehtud edusamme ning tagada, et kõnealused rahastamiskavad ei muuda toetusesaajaid komisjonist sõltuvaks;

18.  nõuab, et komisjon ning EACEA annaksid avalikult aru kuludest, mis on tekkinud 3. tegevussuuna raames „horisontaalsed meetmed – väärtustamine – projektitulemuste analüüsimine, levitamine ja kasutamine“;

19.   kutsub komisjoni ja EACEAd üles lisama 31. detsembriks 2017 ette nähtud vahehindamise aruandesse põhjaliku hinnangu programmi finantsilise rakendamise ja eelarve täitmise kohta ning tegema sellest hinnangust järeldusi edasiste eesmärkide uuesti määratlemiseks ja programmi eelarvenõuete kohandamiseks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus;

Kooskõlastamise ja teavitustegevusega seotud aspektid

20.  palub komisjonil koguda kogu kasulik teave programmi „Kodanike Euroopa“ kohta (programmijuhend, prioriteedid, konkursikutsed, käimasolevad ja lõpetatud projektid, tulemused ja saadud kogemused, uudiskiri) koos kõigi Euroopa kodakondsuse valdkonda kuuluvate programmide, meetmete, toetuste ja struktuurifondidega (näiteks Euroopa kodanikualgatus ja Euroopa vabatahtlik teenistus) ainulaadsesse kasutajasõbralikku suhtlusportaali (ühtne veebiplatvorm), mis on juurdepääsetav ka puudega inimestele; soovitab, et seda platvormi tuleks kasutada toetusesaajate kontaktandmete avaliku registrina ning vahendina, mille kaudu pääseda ligi projektide kirjeldustele ja leida partnereid teistest riikidest;

21.  toonitab, et tagasilükatud taotluste osas tuleks anda piisav vastus ning esitada tagasilükkamise põhjused, eriti juhul, kui taotluse esitanud üksus palub selgitust; soovitab võimaluse korral kaaluda sarnaste tagasilükatud taotluste põhjal peamiste probleemide väljaselgitamist;

22.  juhib tähelepanu asjaolule, et programmi „Kodanike Euroopa“ teatavad eesmärgid on sarnased Euroopa kodanikualgatuse eesmärkidega või täiendavad neid, eelkõige püüdlus kaasata kodanikud ELi tegevusse; on seetõttu veendunud, et tuleks teha pingutusi, et järgida ühist lähenemisviisi kodanikuosalust ja osalusdemokraatiat käsitleva ELi poliitika väljatöötamisel, mida peaks toetama sidus teavitusstrateegia, et koondada ühe katuse alla kõik Euroopa kodakondsusega seotud komisjoni programmid, edendades ja tõhustades võimaluse korral vahetuid kogemusi ja kaasatust rohujuuretasandil;

23.  rõhutab vajadust koostada igas liikmesriigis potentsiaalsete partnerite avatud nimekiri, et hõlbustada partnerlusi nende vahel, kes soovivad osaleda programmis „Kodanike Euroopa“;

24.  soovitab luua ka veebiplatvormi kodakondsuse valdkonnas tegutsevatele ja programmist kasu saavatele peamistele organisatsioonidele, et koondada parimaid tavasid, parandada võimekust ja suurendada projektide lõpuleviimise järel nende nähtavust;

25.   palub komisjonil suurendada programmi nähtavust ja tõsta üldsuse teadlikkust selle eesmärkidest, rakendades Euroopa kodakondsuse puhul kaasavat teavitusstrateegiat – kasutades suhtlusvõrgustikke, raadio- ja telereklaame ning reklaamtahvleid – edendades kohaliku tasandi osalemist riiklike kontaktpunktide aktiivse kaasatusega ning ajakohastades pidevalt sisu ja jõudes osalevates riikides uute sihtrühmadeni, keskendudes eelkõige madalama osalemismääraga riikidele ning noortele, puudega inimestele ja haavatavatele isikutele;

26.  on arvamusel, et programmi eesmärk peaks olema ka tutvustada Euroopa Liidus olemasolevaid vahetu osalemise kanaleid, nagu Euroopa kodanikualgatus, kodanike foorumid ja avalikud konsultatsioonid, et suurendada üldsuse teadlikkust vahetu osalemise võimalustest ELi institutsioonilises raamistikus;

27.  nõuab tungivalt, et osalevad riigid, kes ei ole veel määranud riiklikku kontaktpunkti, teeksid seda; soovitab tugevdada kõnealuste riikide, liikmesriikide ja komisjoni kooskõlastatust ja koostoimet;

28.   tunnistab, et kõige raskem ülesanne on saavutada praegused ambitsioonikad eesmärgid olemasolevate piiratud rahaliste vahenditega; toonitab, kui oluline on, et liikmesriigid, piirkonnad ja kohalikud omavalitsused suurendaksid programmi tulemuslikkust ja populaarsust, suurendades muu hulgas võimalikult suures ulatuses riiklike kontaktpunktide potentsiaali, võimaldades neil vahetada kogemusi sarnaste projektide, näiteks programmide „Erasmus +“ ja „Loov Euroopa“ eest vastutavate üksustega; ergutab EACEAd mõju suurendamise eesmärgil hõlbustama ja hoogustama igal võimalikul juhul koostoimet selliste ELi programmide nagu „Loov Euroopa“ ja „Erasmus+“ ning Euroopa Sotsiaalfondi vahel;

29.  palub komisjonil veelgi suuremas ulatuses suurendada oma jõupingutusi halduskorra lihtsustamisel, sest vorminõuetega on mõnikord keeruline toime tulla, eriti väikestel organisatsioonidel, keda ei tohiks diskrimineerida bürokraatlikel alustel;

30.  soovitab, et teavitustegevusele eraldatud vahendeid ei tohiks kasutada liidu prioriteetide institutsioonilise tutvustamise katmiseks, mis on sätestatud praegust programmi käsitleva määruse artiklis 12, vaid neid tuleks kasutada programmi reklaamimiseks osalevates riikides, eelkõige nendes, kus osalemismäär on madalam;

Programmi fookus ja eesmärgid

31.  soovitab järgmise põlvkonna programmis sõnastada prioriteetide määratluses mitmeaastase käsitlusviisi ning parandada programmi tegevussuundade ja osade koostoimet; rõhutab, et mis tahes muudatused programmi struktuuris peaksid olema sisse viidud viisil, mis hoiab ära võimaliku segaduse selle lõppkasutajate hulgas ja sellega seotud programmi mõju vähenemise;

32.  peab kiiduväärseks tugevat ELi kodanikele ja sotsiaalsetele aspektidele keskendumist, mis võimaldab ELi institutsioonidel kohapeal kodanikuühiskonnaga otse suhelda; rõhutab programmi prioriteetide hulgas niisuguste projektide tähtsust, milles keskendutakse Euroopa praegustele probleemidele, näiteks sellistele küsimustele nagu mitmekesisusele, rändele, pagulastele, radikaliseerumise ennetamisele, sotsiaalse kaasatuse soodustamisele, kultuuridevahelisele dialoogile, rahastamisprobleemidega tegelemisele ja Euroopa ühise kultuuripärandi kindlaksmääramisele; palub komisjonil ja liikmesriikidel tugevdada seoseid programmi prioriteetide ning Euroopa kodakondsuse ja Euroopa kodanike igapäevaeluga seotud meetmete vahel;

33.  märgib, et programm peaks jõudma suurema arvu osalejateni ning sellega tuleks tagada erivajadustega inimeste osalemine ja edendada tõrjutud ja õigusteta isikute, sealhulgas rändajate, pagulaste ja varjupaigataotlejate osalemist;

34.  on seisukohal, et vajaduse korral peaks programm põhinema praegustel edukatel rohujuuretasandi algatustel, nagu sõpruslinnade liikumine;

35.  rõhutab vajadust tegevussuuna „Euroopa ajalooline mälu“ raames välja kujundada Euroopa identiteet, mis peaks Euroopa väärtustel ning Euroopa ilmalikul ja vaimsel pärandil rajaneva ühise integratsiooni saavutamise eesmärgil keskenduma mitte ainult minevikule, vaid ka tulevikule, olema pluralistlik, mitmekultuuriline ning avatud rändevoogudele ja mõjutustele, mis tulenevad ülejäänud maailmast; rõhutab vajadust tagada, et ajalugu ei kasutataks kui lõhestavat vahendit, vaid kui võimalust lahendada tänapäevaprobleeme nende tundliku tõlgendamise ning oskuslike ja sihipäraste haridusprogrammide kaudu; toonitab, kui tähtis on soodustada põlvkondadevahelisi projekte, mis võivaldavad vahetada kogemusi vanemate ja nooremate põlvkondade vahel;

36.  rõhutab vajadust ergutada projekte, mille raames esitletakse kodanikega peetavate arutelude uusi vorme, mille vorm ja stiil on huvipakkuvad ning millel on mitmemõõtmeline käsitlusviis;

37.  teeb ettepaneku, mille kohaselt peaks komisjon avaldama igal aastal ülevaatliku aruande, mis hõlmab programmi „Kodanike Euroopa“ raames rahastatud projektides osalejate esitatud peamisi ettepanekuid Euroopa projekti parandamiseks;

38.  rõhutab vajadust täiendada programmi ettepanekutega, mis käsitlevad kodanikuosalust demokraatlikus protsessis ja ELi otsustusprotsessis nii, et see aitab suurendada kodanike mõjuvõimu oma õiguste kasutamisel, näiteks e-demokraatia rakendamise kaudu; kutsub liitu ja selle liikmesriike üles töötama selle saavutamiseks välja meetmed ja poliitika, mille eesmärk on suurendada oma kodanike valdkonnaülese ning kriitilise ja loova mõtlemise alaseid oskusi, digikirjaoskust ja meediapädevust ning kaasatust ja ergutada uudishimu, eriti laste ja noorte seas, et nad saaksid teha teadlikke otsuseid ning aidata kaasa demokraatlikele protsessidele;

39.  juhib tähelepanu asjaolule, et kui programmis osaleksid riigid, kes soovivad saada ELi liikmeks, parandaks see vastastikust mõistmist ja süvendaks koostööd; soovitab programmi rahvusvahelisemaks muuta, kutsudes eelkõige kõiki Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA), Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ning läbirääkija- ja kandidaatriike üles ühendama ELi liikmesriikidega oma jõud projektitaotluste esitamisel, ning nõuab, et ELi, ida- ja lõunapartnerluse riikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide valitsusvälised organisatsioonid teeksid rohkem koostööd, et Euroopa Liitu inimestele lähendada; teeb ettepaneku edendada ELi ja naaberriikide organisatsioonide vahelist koostööd Euroopa väärtuste teemal;

40.  rõhutab vajadust arendada sõpruslinnade liikumist, keskendudes viisidele, mis võimaldavad kõnealust kava paremini kasutada, selle edendamisele ja tulemustele, sealhulgas piisavate rahaliste vahendite eraldamisele;

°

°  °

41.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT L 115, 17.4.2014, lk 3.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0005.


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (9.12.2016)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määruse (EL) nr 390/2014 (millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa“) rakendamise kohta

(2015/2329(INI))

Arvamuse koostaja: Lefteris Christoforou

SUGGESTIONS

Eelarvekomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et uue rahastamistsükli kahel esimesel aastal tundub programm „Kodanike Euroopa“, mille eesmärk on ületada ELi institutsioone ja ELi kodanikke lahutavad erinevused, toimivat hästi, kuna taotlejate arv on tõusnud, projektid on kvaliteetsed ja projektide rakendamine on nõuetekohane;

2.  rõhutab, kui olulised on sellised programmid ajal, mil kestavad kriisid ning Euroopa Liidu vastased jõud seavad pidevalt kahtluse alla Euroopa Liidu püsimajäämise;

3.   väljendab heameelt programmi struktuuri lihtsustamise üle, näiteks prioriteetide mitmeaastase kindlaksmääramise kaudu, mis on huvitatud kodanike ja organisatsioonide jaoks lihtsustanud taotluste esitamist üldiselt, ning mitme uue finantskorralduse üle, nagu kindlasummaliste maksete süsteem, mis on vähendanud toetusesaajate halduskoormust;

4.  nõuab, et komisjon ning Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA) hindaksid korrapäraselt arvukate eelarveliste korralduste mõju taotlejatele ja võimalikele toetuskõlblikele taotlejatele; nõuab eelkõige, et hinnataks, kas 2015. aastal maksete assigneeringute suure puudujäägi tõttu kohandatud vähendatud eelmaksete määr (50 %-lt 40 %-le projektide puhul ning 80 %-lt 50%-le tegevustoetuste ja riiklike kontaktpunktide puhul), kaasrahastamise vajadus ning samade parameetrite kohaldamine tegelikust elukallidusest ja geograafilisest eraldatusest hoolimata võis asetada – ja asetab jätkuvalt – teatavat tüüpi organisatsioonid ja konkreetsed liikmesriigid ebasoodsasse olukorda; nõuab lisaks, et nad arendaksid edasi strateegiaid, mille abil tuua ELi institutsioonid Euroopa kodanikele lähemale ning teavitada kodanikke paremini erinevatest ELi poliitikapõhimõtetest;

5.  tunnistab, et kõige raskem ülesanne on saavutada praegused ambitsioonikad eesmärgid olemasolevate piiratud rahaliste vahenditega; ergutab riiklikke kontaktpunkte koos nendega seotud kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning EACEAd hõlbustama ja hoogustama igal võimalikul juhul sünergiat selliste ELi programmide nagu „Loov Euroopa“ ja „Erasmus+“ ning Euroopa Sotsiaalfondi vahel, et tekitada mastaabisäästu ja maksimeerida mõju;

6.   kutsub komisjoni ja EACEAd üles lisama 31. detsembriks 2017 ette nähtud vahehindamise aruandesse põhjalikku hinnangut programmi finantsilise rakendamise ja eelarve täitmise kohta ning tegema sellest hinnangust järeldusi edasiste eesmärkide uuesti määratlemiseks ja programmi eelarvenõuete kohandamiseks uues mitmeaastases finantsraamistikus;

7.  rõhutab, kui oluline on alles hoida tegevustoetused, et säilitada organisatsioonidele ja abisaajatele ette nähtud struktuuriabi ning võimaldada neile pikaajalist planeerimist;

8.  kutsub komisjoni, EACEAd, riiklikke kontaktpunkte ja nende kohalikke ja piirkondlikke partnerasutusi ning programmi toetusesaajaid üles tegema täiendavaid jõupingutusi nähtavuse suurendamiseks ja kommunikatsiooni parandamiseks, kasutades saadaolevaid rahalisi vahendeid kõige tõhusamal viisil, et suurendada teadlikkust programmi kohta ning jõuda osalevates riikides veelgi tõhusamalt kodanikeni, sealhulgas parandades teabevahetust, tõhustades sotsiaalmeedia kasutust ning käsitledes teemasid, mis on hetkel paljude kodanike meelest olulised, nagu töökohad, majanduskasv ja ränne;

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

8.12.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

5

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Richard Ashworth, Jean-Paul Denanot, Gérard Deprez, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Clare Moody, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Monika Vana, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Bill Etheridge, Ivana Maletić, Andrey Novakov, Nils Torvalds, Derek Vaughan

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Clara Eugenia Aguilera García, Xabier Benito Ziluaga, José Blanco López, Edouard Ferrand, Valentinas Mazuronis


PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS (9.11.2016)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määruse (EL) nr 390/2014 (millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa“) rakendamise kohta

(2015/2329(INI))

Arvamuse koostaja: Kazimierz Michał Ujazdowski

ETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunneb suurt heameelt 2015. aastal programmi „Kodanike Euroopa“ raames esitatud avalduste ja projektide kvaliteedi üle; märgib sellegipoolest, et 2015. aastal oli võimalik rahastada ainult ligikaudu 6 % Euroopa ajaloolist mälu ja kodanikuühiskonda käsitlevatest projektidest, mis annab tunnistust sellest, et nende kahe tegevussuuna rahalisi vahendeid tuleks märkimisväärselt suurendada; soovitab kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 11, millega nähakse ette oluline osalusdemokraatia mõõde, tulevastel aastatel osalust suurendada teavituskampaaniate korraldamisega ning nii Euroopa kui ka riiklikke meediaväljaandeid hõlmava tõhusa ja kasutajasõbraliku suhtlusportaali kasutuselevõtmisega, mille kaudu antaks selget teavet programmi prioriteetide ja juurdepääsetavuse kohta ning teavitataks Euroopa kodanikke programmi „Kodanike Euroopa“ olemasolust, ergutades neid selle eeliste üle järele mõtlema ning pannes nad tundma, et nad on aktiivsemalt kaasatud; teeb ettepaneku võimaldada osalistel kasutada e-osaluse vahendeid;

2.  nõuab taas, et Euroopa Parlamenti kaasataks ulatuslikumalt programmi prioriteetide ja eesmärkide kehtestamisse; soovitab tagada järgmisele „Kodanike Euroopa“ programmile õiguslik alus, mis võimaldab Euroopa Parlamendil osaleda seadusandliku tavamenetluse raames täiel määral õigusloome protsessis ning olla kaasseadusandjana seadusandliku tavamenetluse raames kaasatud programmi prioriteetide määratlemisse ja seda nõukoguga võrdsetel alustel; soovitab lihtsustada programmi sõnastust, et muuta see laialdaselt ligipääsetavaks;

3.  rõhutab, et programm „Kodanike Euroopa“ peaks aitama kodanikel paremini mõista Euroopa Liitu, selle ajalugu ja mitmekesisust, samuti toetama Euroopa kodakondsust ning parandama tingimusi kodaniku- ja demokraatlikuks osaluseks liidu tasandil; märgib, et programmiga tuleks lisaks sellele teadvustada ajaloolise mälu, ühise ajaloo ja väärtuste tähtsust ning suurendada teadlikkust liidu eesmärgist edendada rahu, samuti tagada, et Euroopa Liidu ajaloost ja selle sünnist, mille algpõhjuseid tuleb otsida ka kahest maailmasõjast, üldiselt paremini aru saadaks; rõhutab, et programmiga tuleks ühtlasi ergutada demokraatlikku kodanikuosalust liidu tasandil, suurendades kodanike arusaamist liidu poliitiliste otsuste tegemise protsessidest ning edendades ühiskondliku aktiivsuse, kultuuridevahelise dialoogi ja vabatahtliku tegevuse võimalusi liidu tasandil; märgib, et seda võiks näiteks saavutada teavituskampaaniate korraldamisega, et hoogustada arutelu, mõttetegevust ja võrgustike loomist;

4.  toonitab, kui oluline on, et liikmesriigid, piirkonnad ja kohalikud omavalitsused suurendaksid programmi tulemuslikkust ja populaarsust, võttes endale muu hulgas suurema rolli programmi prioriteetide kindlaksmääramisel ja riiklike kontaktpunktide potentsiaali võimalikult optimaalsel ärakasutamisel, võimaldades neil teha koostööd ja vahetada kogemusi sarnaste projektide eest vastutavate üksustega, näiteks programmidega „Erasmus“ ja „Loov Euroopa“; kutsub lisaks sellele üles Euroopa Parlamenti ulatuslikumalt kaasama, nähes näiteks ette programmi järelevalve iga-aastase avaliku hindamise kultuurikomisjonis;

5.  tunnistab, et sõpruslinnaprojektid on olnud edukad kogu ELis ning kutsub liikmesriike üles edendama selliseid omavalitsustevahelisi algatusi ning hõlbustama koostööd;

6.  toonitab, et tagasilükatud taotluste osas tuleks anda rahuldav vastus ning esitada tagasilükkamise põhjused, eriti juhul, kui taotluse esitanud üksus palub selgitust; soovitab võimaluse korral selgitada sarnaste tagasilükatud taotluste puhul välja esmatähtsad küsimused;

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et programmi „Kodanike Euroopa“ teatavad eesmärgid on sarnased Euroopa kodanikualgatuse eesmärkidega või täiendavad neid, eelkõige püüdlus kaasata kodanikud ELi tegevusse; on seetõttu veendunud, et tuleks teha pingutusi, et töötada välja ühine lähenemisviis kodanike osalust ja osalusdemokraatiat käsitleva ELi poliitika väljatöötamiseks, mida peaks toetama sidus kommunikatsioonistrateegia, et viia komisjoni egiidi alla kõik Euroopa kodakondsusega seotud komisjoni programmid, väärtustades ja tõhustades võimaluse korral vahetuid kogemusi ja kodanike osalust;

8.  rõhutab vajadust koostada igas liikmesriigis potentsiaalsete partnerite avatud nimekiri, et hõlbustada partnerlusi nende vahel, kes soovivad osaleda programmis „Kodanike Euroopa“;

9.  nõuab, et programmis osalemiseks taotluse esitamise protsessis kõrvaldataks keelebarjäärid ning rõhutab, et hoolimata ELi püüdlustest anda teavet kõikides ELi ametlikes keeltes esitatakse suurem osa teabest inglise, prantsuse ja saksa keeles;

10.  juhib tähelepanu asjaolule, et kui programmis osaleksid riigid, kes soovivad ELi liikmeks saada, parandaks see vastastikust mõistmist ja süvendaks koostööd; soovitab programmi rahvusvahelisemaks muuta, kutsudes eelkõige kõiki EFTA, EMP, läbirääkija- ja kandidaatriike esitama ELi liikmesriikidega ühiseid projektitaotlusi, ning nõuab, et ELi, idapartnerluse riikide ja võimalike kandidaatriikide valitsusvälised organisatsioonid teeksid koostööd, et lähendada ELi inimestele;

11.  on arvamusel, et programmi eesmärk peaks olema ka tutvustada Euroopa Liidus juba olemasolevaid vahetu osalemise kanaleid nagu Euroopa kodanikualgatus, kodanike foorumid ja avalikud konsultatsioonid, et suurendada üldsuse teadlikkust vahetu osalemise võimalustest ELi institutsioonilises raamistikus;

12.  rõhutab, et enne kui mõni riik Euroopa Liiduga ühineb, on vaja põhjalikku ja terviklikku ettevalmistust ajaloolise mälu ja minevikukogemuste küsimuses ning tuleb tagada kodanike aktiivne osalus asjaomase riigi kodanikuühiskonnas;

13.  nõuab süvenevat euroskeptilisust arvesse võttes lihtsustatud menetlust programmis osalemiseks ning suuremaid rahalisi vahendeid paremate tulemuste saavutamiseks;

14.  rõhutab sotsiaalvõrgustike ja sotsiaalmeedia suurt potentsiaali ning nõuab, et „Kodanike Euroopa“ programmi raames kasutataks neid vahendina ELi väärtuste ja ajaloo tutvustamiseks.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

8.11.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

18

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Mercedes Bresso, Richard Corbett, Esteban González Pons, Danuta Maria Hübner, Diane James, Ramón Jáuregui Atondo, Constance Le Grip, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, György Schöpflin, Barbara Spinelli, Claudia Țapardel, Josep-Maria Terricabras, Kazimierz Michał Ujazdowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Max Andersson, Gerolf Annemans, Ashley Fox, Charles Goerens, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jérôme Lavrilleux, Helmut Scholz

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Pilar Ayuso, Gabriel Mato, Wim van de Camp


VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

24.1.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

5

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dominique Bilde, Andrea Bocskor, Nikolaos Chountis, Silvia Costa, Mircea Diaconu, Angel Dzhambazki, Jill Evans, María Teresa Giménez Barbat, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Andrew Lewer, Svetoslav Hristov Malinov, Curzio Maltese, Luigi Morgano, Momchil Nekov, John Procter, Michaela Šojdrová, Yana Toom, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Julie Ward, Bogdan Brunon Wenta, Theodoros Zagorakis, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver, Krystyna Łybacka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Therese Comodini Cachia, Sylvie Guillaume, Emma McClarkin

Õigusalane teave