Menetlus : 2016/2062(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0021/2017

Esitatud tekstid :

A8-0021/2017

Arutelud :

PV 16/02/2017 - 2
CRE 16/02/2017 - 2

Hääletused :

PV 16/02/2017 - 6.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0054

RAPORT     
PDF 606kWORD 91k
2.2.2017
PE 589.131v02-00 A8-0021/2017

Euroopa lennundusstrateegia kohta

(2016/2062(INI))

Transpordi- ja turismikomisjon

Raportöör: Pavel Telička

Arvamuse koostaja (*):

Ole Christensen, tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

PARANDUSED/ ADDENDA
MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (*)
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa lennundusstrateegia kohta

(2016/2062(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2015. aasta teatist „Euroopa lennundusstrateegia“ (COM(2015)0598),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 4 lõike 2 punkte b ja g ja artiklit 16 ning VI ja X jaotist,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. juuli 2016. aasta arvamust Euroopa lennundusstrateegia kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsust Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Suunised lennujaamadele ja lennuettevõtjatele eraldatava riigiabi kohta“ (2014/C 99/03),

–  võttes arvesse komisjoni teatist riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (2016/C 262/01).

–  võttes arvesse komisjoni määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks,

–  võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2015. aasta ettepanekut, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2008,

–  võttes arvesse 4. juunil 2015. aastal Brüsselis transpordi sotsiaalmeetmete kava teemal toimunud kõrgetasemelise konverentsi järeldusi(2),

–  võttes arvesse oma 4. veebruari 2016. aasta resolutsiooni saarte erilise olukorra kohta(3),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) 2016. aastal toimunud assamblee 39. istungjärgu tulemusi,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 551/2004 õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas,

–  võttes arvesse oma 11. novembri 2015. aasta resolutsiooni lennunduse kohta(4),

–  võttes arvesse oma 29. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni 2.–27. novembrini 2015 Genfis toimuval ülemaailmsel raadiosidekonverentsil (WRC-15) vajaliku raadiosagedusspektri eraldamise kohta, millega tulevikus toetada ülemaailmsete lennuseiresüsteemide jaoks satelliidipõhise tehnoloogia väljatöötamist(5),

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2011. aasta resolutsiooni rahvusvaheliste lennunduslepingute kohta Lissaboni lepingu raames(6),

–  võttes arvesse oma 25. aprilli 2007. aasta resolutsiooni Euroopa ühise lennunduspiirkonna rajamise kohta(7),

–  võttes arvesse oma 12. märtsil 2014. aastal vastu võetud esimese lugemise seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamise kohta (uuesti sõnastatud)(8),

–  võttes arvesse oma 12. märtsil 2014. aastal vastu võetud esimese lugemise seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 216/2008 lennuväljade, lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste valdkonnas(9),

–  võttes arvesse oma 5. veebruaril 2014. aastal vastu võetud esimese lugemise seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta, ning määrust (EÜ) nr 2027/97 lennuettevõtja vastutuse kohta reisijate ja nende pagasi õhuveol(10),

–  võttes arvesse oma 12. märtsil 2012. aastal vastu võetud esimese lugemise seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiseeskirjade kohta (uuesti sõnastatud)(11),

–  võttes arvesse oma 29. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemide (RPA-süsteemide) ehk mehitamata õhusõidukite ohutu kasutamise kohta tsiviillennunduses(12),

–  võttes arvesse oma 2. juuli 2013. aasta resolutsiooni ELi lennundusalase välispoliitika kohta – tulevikuprobleemide lahendamine(13),

–  võttes arvesse 20.–21. jaanuaril 2016 Hollandis Schipholi lennujaamas toimunud Euroopa lennundusalase tippkohtumise järeldusi(14),

–  võttes arvesse 7. detsembri 1944. aasta Chicago konventsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A8-0021/2017),

A.  arvestades, et ELi transpordipoliitika lõppeesmärk on teenida ELi kodanike ja ettevõtete huvisid, pakkudes aina paremat ühenduvust, kõrgeimat ohutuse ja turvalisuse taset ja tõketeta turgusid;

B.  arvestades, et lennutranspordi konkurentsivõime kõrval peavad keskseks eesmärgiks jääma ka ranged ohutusnõuded;

C.  arvestades, et ELi ühtne lennundusturg on kõige edukam näide lennutranspordi piirkondlikust liberaliseerimisest, mis on suuresti aidanud saavutada enneolematut lennuühenduse taset, avardanud Euroopasiseseid ja -väliseid reisimisvõimalusi ning alandanud hindu; arvestades, et lennundussektor moodustab Euroopa transpordivõrgustiku tähtsa osa, mis on hädavajalik ühenduvuse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks nii ELis kui ka maailma tasandil; arvestades, et kesksema asukohaga ja hästi integreeritud piirkondadest erinevalt ei ole äärepoolseimatel piirkondadel nende kauguse ja eraldatuse tõttu lennutranspordile alternatiivi; arvestades, et lennuühenduse parandamise toetamisel peab lisaks ühendusvõrgustiku laiendamisele eesmärgiks olema ka tagada ühenduse nõuetekohane kvaliteet lendude sageduse, lennuliinide ulatuse ja graafikute mugavuse mõttes;

D.  arvestades, et lennundussektor toimib mootorina, mis avaldab võimendavat mõju majanduskasvule ja töökohtade loomisele ning on ELi majanduse tähtis tugisammas, mis toetab innovatsiooni, kaubavahetust ja kvaliteetset tööhõivet ja toob kodanikele märkimisväärset otsest ja kaudset kasu; arvestades, et lennuliikluse kasv ning lennuühenduste mitmekesisus ja kättesaadavus edendavad majanduskasvu ning tõendavad, et lennutransport toimib majandusarengu katalüsaatorina; arvestades, et piirkondlikel ja kohalikel lennujaamadel on oluline osa ka piirkondlikus arengus, kuna nad parandavad kohalikku konkurentsivõimet ja hõlbustavad turistide juurdepääsu;

E.  arvestades, et lennutransport, lennujaamad ja nendega seotud töötlev tööstus loovad liidus 4,7 miljonit töökohta (vahetult 1,9 miljonit ja kaudselt 2,8 miljonit); arvestades, et Euroopa lennundussektor toetab mujal maailmamajanduses veel 917 000 inimese tööhõivet; arvestades, et lennunduse mobiilsuse ja rahvusvahelisuse tõttu on raske avastada sotsiaalseid kuritarvitusi ja tööõiguse normide eiramist, mistõttu on võimatu lahendada neid probleeme ainult riikide tasandil; arvestades, et ILO hiljutiste järelduste kohaselt on töötingimused lennundussektoris halvenemas; arvestades, et kuigi lepingute mitmekesistamine võib suurendada paindlikkust, saab seda ka kuritarvitada soodsamate eeskirjade otsimiseks (rule shopping), et vältida sotsiaalkindlustusmaksete tasumist;

F.  arvestades, et vajakajäämised ELi õigusaktide nõuetekohasel rakendamisel ja nõukogu poliitiline tõrksus ei lase lennundussektori potentsiaali täielikult vallandada, mis kahjustab sektori konkurentsivõimet ning suurendab ettevõtete, reisijate ning majanduse kulusid;

G.  arvestades, et sektoris, mis põhineb tehnoloogial, teadusuuringutel ja innovatsioonil, mis kõik vajavad nii ulatuslikke investeeringuid kui ka arenenud taristut, sõltub strateegia edukus sellest, kas suudetakse seada pikaajaline eesmärk koos nõuetekohaselt kavandatud investeeringutega ning võtta täielikult arvesse kõiki transpordiliike;

H.  arvestades, et lennutranspordil on suur osa ELi kliimaeesmärkide täitmisel tänu meetmetele, mis võetakse kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramiseks;

I.  arvestades, et ehkki ühtse Euroopa taeva algatusega nähakse ette funktsionaalsete õhuruumiosade piiritlemine, on selle mõtte elluviimine siiani suuresti takerdunud; arvestades, et komisjoni hinnangul kaotatakse sellise seisaku tõttu ligikaudu 5 miljardit eurot aastas;

J.  arvestades, et julgeolek on üks lennunduse kõige vahetumaid probleeme;

1.  väljendab heameelt seoses komisjoni teatisega Euroopa lennundusstrateegia kohta ja selles väljendatud sooviga leida hoovad sektori arengu hoogustamiseks, leida uusi turuvõimalusi ja lammutada tõkked, samuti komisjoni ettepanekutega uute probleemide ettenägemiseks ja lahendamiseks, tuginedes ühtsele üleeuroopalisele nägemusele ning arendades kaasaegseid õigusraamistikke; on veendunud vajaduses lähtuda pikemas perspektiivis terviklikumast ja ambitsioonikamast käsitlusest, et anda vajalik impulss jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa lennundussektori arenguks;

2.  on veendunud, et Euroopa lennundusstrateegia juhtpõhimõte on ohutus ja et seda tuleb jätkuvalt parandada; väljendab seepärast rahulolu Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) alusmääruse (määrus (EÜ) nr 216/2008) läbivaatamise üle, mille eesmärk on saavutada lennunduses kõrgeim ohutustase; sellega seoses palub komisjonil ja nõukogul anda EASA-le piisavalt vahendeid ja töötajaid, et tagada kõrged ohutusnõuded ja tugevdada tema rolli rahvusvahelisel areenil;

3.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid lõpuks kiirelt jätkaksid muude tähtsate ja hetkel ummikusse jõudnud küsimuste käsitlemist, nagu ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamise määruse (SES2+) uuesti sõnastamine ning teenindusaegade määruse ja reisijate õiguste määruse läbivaatamine; palub komisjonil uuesti läbi mõelda senised algatused ja pakkuda teostatavaid alternatiive, et kõrvaldada lennundussektori puudused, mis tulenevad ELi õigusaktide, näiteks ühtse Euroopa taeva algatuse hilinenud ja mittetäielikust rakendamisest; rõhutab, et kui tahetakse tagada kindlust ja õiguskindlust, ei piisa iseenesest küll vajalikust suuniste avaldamisest, vaid kehtivad määrused tuleb nõuetekohaselt läbi vaadata;

4.  rõhutab, et nõukogus blokeeritud lennundusteemalised küsimused peaksid andma ELile suurema õiguskindluse, tugevdama lennureisijate õiguste kaitse raamistikku, võimaldama ELi õhuruumi tõhusamalt ja ratsionaalsemalt kasutada ning täiustama ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamiseks vajalikke õigusnorme, mis on kõik lennundusstrateegia elluviimiseks vajalikud elemendid; palub nõukogul tegutseda nendes küsimustes toimuvate läbirääkimiste edendamise nimel;

Lennundusstrateegia seesmine mõõde

5.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle vaadata läbi määrus nr 868/2004, mis käsitleb kehtivaid ebaausaid tavasid, näiteks lubamatut riigiabi, kuid ei ole ei piisav ega tulemuslik, ning seeläbi heita valgust peamistele muredele seoses ELi eeskirjade järgimisel ilmneda võivate konkurentsimoonutustega; rõhutab siiski, et ei lubamatu suund protektsionismi tugevdamisele ega ka ausa konkurentsi tagamiseks mõeldud meetmed iseenesest ei saa tagada ELi lennundussektori konkurentsivõimet;

6.  on veendunud, et ELi lennundussektor, ehkki sellele avaldavad üha enam survet uued konkurendid, kellest paljud on kasutanud lennutransporti rahvusvahelise arengu strateegilise abivahendina, suudab ülemaailmse konkurentsiga kohaneda, kui ta jätkuvalt kindlustab ja arendab oma selliseid tugevaid külgi nagu kõrged ohutus- ja turvanõuded, EASA roll, geograafiline asend, innovaatiline tööstus ning sotsiaalsed ja keskkonnaeesmärgid; on kindlalt veendunud, et kolmandatest riikidest lähtuvas konkurentsis tuleks, juhul kui see on aus, näha võimalust arendada edasi Euroopa innovaatilist lennundusmudelit, mis suudab konkurentide sammudele kordumatul ja konkurentsivõimelisel moel reageerida;

7.  on veendunud, et võimalus välisinvesteeringuid ligi meelitada on ELi lennuettevõtjate konkurentsivõime seisukohalt tähtis ja seda ei tohiks kahjustada; tervitab seepärast komisjoni kavatsust avaldada suunised, mis aitavad selgitada määruses (EÜ) nr 1008/2008 sätestatud omandit ja kontrolli reguleerivaid eeskirju, erilise tähelepanuga nn tõhusa kontrolli kriteeriumitele, et tagada nimetatud eeskirjade tulemuslikkus;

8.  väljendab heameelt algatuse üle pidada ELi tasandil läbirääkimisi lennutranspordilepingute ja kahepoolsete lennundusohutuslepingute sõlmimiseks tärkavaid ja strateegilisi turge esindavate kolmandate riikidega (Hiina, Jaapan, ASEAN, Türgi, Katar, Araabia Ühendemiraadid, Armeenia, Mehhiko, Hiina, Bahrein, Kuveit, Omaan ja Saudi-Araabia), ning soovitab seda teha kiiresti ja konstruktiivselt; tuletab meelde, et kõik osapooled peavad uusi lepinguid korrektselt täitma ja jõustama ning et need peavad sisaldama rahvusvahelistel (ICAO, ILO) normidel põhinevat ausa konkurentsi klauslit; palub komisjonil ja nõukogul ELi toimimise lepingu artiklist 218 tulenevalt kaasata Euroopa Parlament läbirääkimiste kõigil etappidel;

9.  kutsub komisjoni üles seadma kolmandate riikidega lennutranspordilepingute üle läbirääkimiste pidamise eeltingimuseks ranged ohutusnõuded, nõuetekohased sotsiaalsed ja tööõiguse normid ning osalemise turupõhises lennutranspordi heitkoguste piiramise instrumendis, samuti tagama lepingutes võrdse juurdepääsu turule, võrdsed omandiõigused ja vastastikku võrdsed konkurentsitingimused;

10.  palub komisjonil käimasolevad läbirääkimised kiiresti lõpule viia ning edaspidi käivitada selle valdkonna strateegiliste partneritega uusi lennundusteemalisi dialooge; rõhutab, et lennunduslepingud aitavad ka edendada tehnoloogia arengut ning ellu viia ja tugevdada teisi ELi poliitikameetmeid, näiteks naabruspoliitikat;

ELi ühtse lennundusturu tugevdamine

11.  tuletab meelde, et õhuruum on samuti osa ELi ühtsest turust ning et igasugune selle ebatõhusast kasutamisest tingitud killustumine ja liikmesriikide tavade erinevused (seoses näiteks toimimismenetluste, maksude ja lõivudega) pikendavad lennuaegu, põhjustavad hilinemisi, täiendavat kütusekulu ja CO2 heitkoguste suurenemist, ning lisaks kahjustavad ka ülejäänud turgu ja ELi konkurentsivõimet;

12.  märgib, et vastavalt määruse (EÜ) nr 551/2004 artiklile 3 nähakse ette, ilma et see piiraks liikmesriikide suveräänsust nende õhuruumis, kehtestada ühtne Euroopa ülemine lennuinfopiirkond (EUIR), ning kutsub komisjoni üles seda sätet rakendama, kuna see aitab ületada piirkondlikke kitsaskohti ja võimaldab ettenägematute olukordade või lennuliikluse häirete korral pakkuda katkematult lennuteenuseid kõige tihedamini kasutatavates õhuruumi osades; on veendunud, et EUIR võimaldab järkjärgult välja kujundada nn üleeuroopalise õhukiirtee, mis oleks järjekordne samm ühtse Euroopa taeva algatuse elluviimise ja ELi õhuruumi kulutõhusa majandamise suunas; väljendab heameelt lennuliikluse korraldamise valdkonnas tõhususe tõstmisel ning kulude ja heitkoguste vähendamisel siiani saavutatu üle, eelkõige tänu võrgustiku haldaja tegevusele, ning kutsub liikmesriike üles funktsionaalsete õhuruumiosade piiritlemist viivitamata lõpule viima, et veelgi soodustada ühtse Euroopa taeva algatuse elluviimist;

13.  on kindlalt veendunud, et lennundussektor peaks saama täit kasu sellistest Euroopa satelliidipõhistest tehnoloogiatest nagu EGNOS ja Galileo, mis võimaldavad ohutumaid ja tõhusamaid navigeerimis- ja lähenemismenetlusi ning aitavad ühtse Euroopa taeva algatuse Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) täielikult kasutusele võtta; rõhutab seepärast vajadust nimetatud tehnoloogiaid laialdaselt rakendada; juhib tähelepanu asjaolule, et SESARi nõuetekohaseks kasutuselevõtmiseks ning ülemaailmse koostalitlusvõime saavutamise huvides tuleks selle rakendamiseks eraldada omaette mahukas eelarve, mis oleks eraldatud Euroopa ühendamise rahastu eelarvest;

14.  võtab teadmiseks, et lennuliikluse praegune maht on märkimisväärne ja peaks prognooside kohaselt lähiaastatel kasvama, ning et Euroopa lennujaamade vastuvõtuvõime on piiratud, kui arvestada umbes 2 miljoni lennuga aastaks 2035; rõhutab, et ummikute leevendamiseks tuleb lennujaamu ja õhuruumi kasutada tõhusalt ja kooskõlastatult;

15.  rõhutab lennundussektori keskset tähtsust majanduskasvu, töökohtade loomise ja turismi arengu seisukohast; rõhutab, et väikestel ja piirkondlikel lennujaamadel on keskne osa ühenduvuse, territoriaalse ühtekuuluvuse, sotsiaalse kaasamise ja majanduskasvu edendamisel, eriti saartel ja äärepoolseimates piirkondades; sellega seoses näeb vajadust Euroopa lennuväljade süsteemi strateegiliselt planeerida, et teha Euroopa tasandil kindlaks praegune läbilaskevõime, prognoositav nõudlus, praegused kitsaskohad ja edasised vajadused taristu osas, ning säilitada ELi kodanike jaoks lennundusteenuste kättesaadavus;

16.  tunnistab olulisi ELi siseseid ühenduvuslünkasid, mis väljendub lennuühenduste väiksemas arvus mõningates liidu osades, ning piirkondliku ühenduvuse tähtsust, sealhulgas üleeuroopalisest transpordivõrgust kõrvale jäänud geograafiliste piirkondade jaoks; soovitab komisjonil ELi sisest lennuühendust jätkuvalt jälgida ja sellega tegeleda;

17.  on veendunud, et paljud olulised majanduskasvu tõkestavad tegurid, esinegu need siis kas õhus või maa peal (nt läbilaskevõime kriis, taristu ala- ja ülekasutamine, erinevad aeronavigatsiooniteenuste osutajad ja investeeringute nappus) ning ELi eri piirkondade lennuühenduses esinevad puudujäägid on kõrvaldatavad, kui võtta valdkondlike meetmete hindamisel ja kavandamisel üheks põhinäitajaks ühenduvus igal (riiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel) tasandil;

18.  on seisukohal, et ühenduvus ei peaks piirduma üksnes lennutransporditeenuste arvu, sageduse ja kvaliteediga, vaid seda tuleks hinnata ka ühtse kaasaegse transpordivõrgustiku raames ja trassi tegeliku lisaväärtuse kajastamiseks laiendada muudele kriteeriumidele, nagu näiteks aeg, territoriaalne pidevus, võrgustike täielikum ühendatus, kättesaadavus, muude transpordivõimaluste olemasolu, taskukohasus ja keskkonnaga seotud kulud; palub seepärast komisjonil uurida võimalust töötada välja ELi näitaja, mille aluseks oleksid teised kasutatavad indeksid ning Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni ja lennujaamade vaatluskeskuse senised uuringud;

19.  on veendunud, et sellise ühenduvusindeksi ja kaasneva positiivse tulude ja kulude analüüsi juures tuleks lennuühendusi vaadelda laiemalt, kahjustamata seejuures ELi territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärki, mida tugevdatakse peagi valmivate avaliku teenindamise kohustuste eeskirjade tõlgendamise suunistega; rõhutab, et nimetatud indeks võib hõlbustada üldist strateegilist planeerimist, hoides ära maksumaksjate raha raiskamise tänu majanduslikule vahetegemisele teostatavate võimaluste ja kahjumlike projektide vahel, et muu hulgas soodustada lennujaamade, sh ka nende klastrite või võrgustike tulusat spetsialiseerumist, vältida edaspidi nn kummituslennujaamade tekkimist ning tagada lennujaamade läbilaskevõime ja õhuruumi tõhus kasutamine, samuti ka tänu kulutõhusate, jätkusuutlike ja ühendvedusid kasutavate lahenduste leidmisele;

20.  on veendunud, et liikuvuse parandamiseks ja kasutajate, nii reisijate kui kaubavedajate huvidele vastava vastupidava transpordivõrgustiku saavutamiseks tuleks ära kasutada eranditult kõigi transpordiliikide vastastikuse täiendavuse võimalused; juhib tähelepanu sellele, et ühendveod, mis võimaldavad ühelt transpordiliigilt teisele üle minna, on ainus võimalus tagada ELi konkurentsivõimelise lennundussektori dünaamiline ja kestlik areng; rõhutab, et tänu ühendvedudele saab taristut tõhusamalt ära kasutada, laiendada ja võtta arvesse lennujaamade teeninduspiirkondi ning vältida nende kattumist, kusjuures see vabastaks ka teenindusaegu ja aitaks luua kaubanduseks, turismiks ja kaubavedudeks soodsat keskkonda; tunnistab, et selles osas on saavutatud edu tänu raudtee- ja lennundustaristute ühendamisele, ning õhutab sellesuunalist tegevust jätkama;

21.  kinnitab, et üleeuroopalise transpordivõrgu koridorid on mitmeliigilise transpordi võimaluste arendamise tugiraamistik ning lennujaamad selle süsteemi põhikeskused; kahetseb, et Euroopas on vähe mitmeliigilise transpordi algatusi ning need on killustatud; rõhutab ühistranspordi võrgustike ja lennujaamataristute vaheliste kiirete, tõhusate ja kasutajasõbralike ühendusteede vajalikkust; palub nii komisjonil kui ka liikmesriikidel kitsaskohtade kõrvaldamisel üleeuroopalise transpordivõrgu koridoride juures rohkem tähtsustada mitmeliigilisuse eesmärki; palub komisjonil kiiresti esitada ettepanek transpordi mitmeliigilisust ja koostalitlusvõimet rõhutava käsitluse kohta koos lennundussektori täieliku hõlmamisega, ning palub liikmesriike nende käsutuses olevaid rahalisi vahendeid ühendveoühenduste edendamiseks paremini ära kasutada;

22.  on seisukohal, et ühendvedude atraktiivsuse suurendamiseks kogu Euroopas tuleb kõigile reisijatele (sealhulgas liikumisraskustega isikutele) pakkuda tõketeta lahendusi, reaalajas teavitamist ja integraalteenuseid (nt integreeritud piletimüügisüsteemi); juhib tähelepanu asjaolule, et ELi rahastatud projektid on tõendanud ühendvedusid puudutava teabe ja piletimüügisüsteemide tehnilist teostatavust; kutsub seepärast komisjoni toetama kogu ELis nende tegelikku andmist reisijate käsutusse;

23.  on veendunud, et transpordiettevõtjad ja teenusepakkujad asuvad ühendvedude ja mitmeliigilise transpordi lahendusi otsima siis, kui ELi õigusraamistiku kaudu tagatakse selgus ja õiguskindlus reisijaõiguste, vastutuse, reiside hilinemiste ja tühistamiste, turvateenuste, avatud andmete ja andmete jagamise normide kohta; palub komisjonil selles suunas tegutseda;

24.  märgib, et nii avalik kui ka erarahastamine on lennundussektoris hädavajalik, et tagada territoriaalne ühtekuuluvus, ergutada innovatsiooni ja säilitada või taastada Euroopa juhtpositsioon selles valdkonnas; tuletab meelde, et rahastamisel tuleb alati järgida ELi riigiabi eeskirju ja konkurentsiõigust; kinnitab, et riiklike toetuste andmisel tuleb tagada kõnealuse investeeringu kulutõhusus ja eesmärgipärasus;

25.  kutsub komisjoni ja liikmesriike kooskõlas komisjoni suunistega lennujaamadele ja lennuettevõtjatele eraldatava riigiabi kohta (2014/C 99/03) ning komisjoni teatisega riigiabi kohaldamisala kohta vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 (2016/C 262/01) järgima pikaajalist strateegiat tegelemisel ühelt poolt liiga paljude kahjumit tootvate lennujaamadega piirkondades, kus muud transpordiliigid puuduvad ning teiselt poolt kõrvaliste lennujaamade panusega ELi piirkondade arengusse, konkurentsivõimesse ja integratsiooni;

26.  võtab teadmiseks soodsa õigusraamistiku tähtsuse selleks, et lennujaamad saaksid ligi meelitada ja mobiliseerida erainvesteeringuid; on seisukohal, et lennujaamatasude direktiivi hindamine komisjoni poolt koos tõhusa konsulteerimisega lennujaamade/lennuettevõtjatega peaks aitama selgitada, kas kehtivad õigusnormid aitavad tulemuslikult edendada konkurentsi vastukaaluna monopoolse võimu kuritarvitamisele, soodustada Euroopa tarbijate huve ja edendada konkurentsi, või vajavad need reformimist; tunnistab, et väljastpoolt lennundusvaldkonda saadavad tulud parandavad lennujaamade ärilist tasuvust;

27.  märgib, et 2015. aasta detsembris avaldatud lennundusstrateegias teatas komisjon nõukogu direktiivi 96/67/EÜ (juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades) hindamisest; toetab maapealse käitluse võtmist Euroopa Lennundusohutusameti vastutusvaldkonda, et see hõlmaks tervet lennunduse ohutusahelat;

Tulevikku suunatud lennundusstrateegia

28.  on veendunud, et kogu lennunduse väärtusahelast võib saada strateegiline investeerimisvaldkond, mida tuleb põhjalikumalt ära kasutada, seades pikaajalised eesmärgid ja stimuleerides nende eesmärkide saavutamisele suunatud arukaid algatusi, näiteks keskkonnasõbralikumaid lennukeid ja lennujaamu, mürataseme vähendamist ning lennujaamarajatiste sidumist ühistranspordiga; õhutab komisjoni ja liikmesriike uurima täiendavaid meetmeid selliste algatuste edendamiseks, sealhulgas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tulemusliku kasutamise kaudu, ning jätkuvalt rahastama ja edendama niisuguseid programme nagu Clean Sky ja SESAR; rõhutab, et lennundustööstus annab suure panuse ELi lennundussektori konkurentsivõimesse ning toetab jõuliselt puhtamaid tehnoloogiaid ja SESARi kasutuselevõtmist;

29.  võtab teadmiseks lennundussektori tekitatud CO2 heite; rõhutab, et on juba võetud ja võetakse arvukalt meetmeid CO2 ja kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramiseks, nii tehniliselt, arendades alternatiivsete kütuste kasutamist ja kergemaid õhusõidukeid, kui ka poliitiliselt, täites rahvusvahelisi kokkuleppeid; tervitab 6. oktoobril 2016. aastal toimunud ICAO 39. assambleel saavutatud kokkulepet, millega võeti vastu ülemaailmne turupõhine meede rahvusvaheliste lendude heitkoguste piiramiseks, ning 65 riigi võetud kohustust ühineda 2027. aastaks meetme vabatahtliku etapiga, mis tähendab kohustust vähendada 2035. aastaks umbes 80% võrra seda osa heitkogustest, mis ületab 2020. aasta taset; rõhutab, et tähtis on jätta ka pärast 31. detsembrit 2016 jõusse erand, mis saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaselt kehtestati heitkogustele, mis tekivad ELi toimimise lepingu artiklis 349 määratletud äärepoolseimate piirkondade lennujaamadesse saabuvatel ja neilt väljuvatel lendudel; tervitab komisjoni kavatsust vaadata selle kokkuleppe valguses läbi ELi meetmed lennunduse CO2 heitkoguste piiramiseks;

30.  on seisukohal, et, võttes arvesse ka komisjoni ringmajanduse paketti, tuleks toetada uusi algatusi ökoloogilise suutlikkuse suurendamiseks ning lennuväljadel, lennuväljadele saabumisel ja neilt startimisel tekkiva müra ja heitkoguste vähendamiseks, võttes selleks näiteks kasutusele taastuvkütused (nt biokütused), töötades välja tõhusaid ja sertifitseeritud õhusõidukite keskkonnasõbraliku ringlussevõtu, lammutamise ja korduvkasutamise süsteeme, edendades keskkonnasõbralikke lennuvälju ja samasuguseid sinna viivaid transpordiühendusi ning hallates logistikat võimalikult tõhusalt;

31.  nõuab valdkonna parimate heitkoguste piiramise tavade kogumist ja levitamist, arvestades seda, et lennunduse säästva arengu tagamiseks tuleb rangeid keskkonnanõudeid säilitada ja aja jooksul karmistada;

32.  nõuab, et komisjon ja liikmesriigid rangelt kontrolliksid 2016. aasta juunis jõustunud uusi menetlusi, millega püütakse vähendada linnade ja asustuskeskuste lähedastest lennujaamadest startivate lennukite mürataset ja nende heitgaasides sisalduvate ülipeente osakeste koguseid, eesmärgiga tõsta elukvaliteeti ja eelkõige parandada õhu kvaliteeti;

33.  tunnistab, et turvameetmed on üsna kallid; rõhutab, et lennundussektori probleemid seoses turvalisuse ja sealhulgas küberturvalisusega muutuvad edaspidi teravamaks ning nõuavad kohest üleminekut suuremal määral riskil ja luureandmetel põhinevale käsitlusele ja reageerimisvõimelisele turvasüsteemile, mis tõstab lennujaamarajatiste turvataset ja võimaldab kohaneda muutuvate ohtudega, ilma et peaks pidevalt kasutama uusi abinõusid või ohtu pelgalt vältima, ilma seda vähendamata;

34.  väljendab rahulolu seoses komisjoni ettepanekuga võtta kasutusele lennundusjulgestuses kasutatavate läbivaatusseadmete liidu sertifitseerimissüsteem; rõhutab vajadust kehtivaid töötajate värbamise ja koolitamise eeskirju järjepidevalt rakendada; kutsub komisjoni üles uurima võimalusi ühekordse turvakontrolli põhimõtte laiendamiseks ja ELi eelkontrollisüsteemi väljatöötamiseks, mis võimaldaks ELi eelregistreeritud reisijatel turvakontrolli tõhusamalt läbida; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kohustuksid süstemaatiliselt luureandmeid jagama ja lennujaama julgestussüsteemide valdkonna parimaid tavasid vahetama;

35.  võtab teadmiseks kõrgetasemelise aruande konfliktipiirkondade kohta ning palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada selles toodud soovituste elluviimine, mis hõlmab ka teabe jagamist, et arendada ELi riskihindamist ja võimet teavet kiirelt jagada; toonitab ka vajadust jätkuvalt tegeleda turvaprobleemidega, mida põhjustavad koostööst keelduvad ja sisselülitamata transponderitega lendavad sõjalennukid;

36.  on seisukohal, et konkurentsivõimelise Euroopa lennundussektori eeltingimuseks on innovatsioon; märgib, et muude transpordiliikidega võrreldes on lennundussektor juba eelisolukorras digiteerimise, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja avatud andmete võimaluste ärakasutamisel ning õhutab sektorit samamoodi jätkama, tagades seejuures ausa konkurentsi, süsteemide koostalitlusvõime, neutraalsuse ning selge ja täpse teabe läbipaistval viisil kättesaadavuse kõigile kasutajatele, näiteks kogu reisi jaoks pileteid reserveerivatele tarbijatele või lennutransporti kasutavatele kaubaveoettevõtjatele; tervitab komisjoni ettepanekut lennunduse suurandmete projekti kohta ja palub selgitust selle rakendamise asjus;

37.  tuletab meelde reisiteenuste veebisaitide lauskontrolli kogu liidus, mille viisid 2013. aastal läbi komisjon ja riiklikud täitevasutused; märgib, et selle lauskontrolli tulemusena avastati enam kui kahel kolmandikul kontrollitud veebisaitidest tõsiseid probleeme; kutsub komisjoni üles põhjalikumalt kajastama reisiteemaliste veebisaitide ELi õigusega kooskõlla viimisel tehtud edusamme ja oma tulevikuplaane seoses selles valdkonnas eeskirjade täitmise tagamisega lennupiletite ostmisel nii internetist kui ka mujalt; tuletab meelde, et tarbijatel peab alati olema võimalus esitada kauplejatele kaebusi ja nõuda raha tagastamist; on veendunud, et see võimalus peaks olema kättesaadav viisil, mis ei heiduta tarbijaid oma õigusi kasutamast, ning olema tarbijate jaoks selgelt tähistatud; kutsub komisjoni üles tihedas koostöös riiklike täitevasutustega tagama, et kauplejad neid nõudeid täidaksid;

38.  väljendab heameelt võimaluste üle tugevdada innovatsiooni ja majandusarengut mehitamata õhusõidukite tsiviilotstarbelise kasutamise edasiarendamise teel; märgib, et mehitamata õhusõidukite turg kasvab kiiresti ning neid kasutatakse üha rohkem eraviisiliselt, äritegevuses ja avaliku sektori asutuste ülesannete täitmisel; rõhutab pakilist vajadust võtta kiiresti vastu mehitamata õhusõidukeid käsitlev selge, proportsionaalne, ühtlustatud ja riskipõhine õigusraamistik, et ergutada selles valdkonnas investeeringuid ja innovatsiooni ning selle tohutut potentsiaali täielikult ära kasutada, säilitades samal ajal võimalikult ranged ohutusnõuded;

39.  tuletab meelde, et lennundussektori reguleerimisel tuleks võtta arvesse üldlennunduse erivajadusi viisil, mis peab silmas nii lennutranspordi üksiklahendusi kui ka lennuspordi harrastamist;

Lennundusstrateegia sotsiaalmeetmete kava

  Põhibaas

40.  tunnistab vajadust muuta selgemaks põhibaasi kriteerium ja peamise tegevuskoha mõiste, et tagada võimalus neid järjepidevalt kohaldada ning tulemuslikult takistada mugavuslippude kasutamist ja soodsamate eeskirjade otsimist; tuletab meelde, et üks EASA peamisi kohustusi on anda välja lennuettevõtja sertifikaate ja kolmanda riigi ettevõtja tegevuslubasid eesmärgiga tagada ohutus ja aidata töötingimusi parandada;

Ohutus

41.  kutsub EASAt ja liikmesriike üles lennundusohutuse tagamiseks jätkuvalt uurima uusi äri- ja tööhõivemudeleid ning palub komisjonil vajaduse korral seda tegevust reguleerida; märgib, et erilist tähelepanu tuleks pöörata muu hulgas kindlaksmääramata tööajaga lepingutele, skeemidele, mis eeldavad lennuvõimaluse eest ettevõtjale peale maksmist, näiliselt füüsilisest isikust ettevõtjana töötamisele ning ELis registreeritud lennukile kolmandatest riikidest pärit meeskonna palkamisele; toonitab lennundusohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise määruse ja nn õigluse kultuuri tegevustavade tähtsust ohutusnõuete ning töö- ja töötervishoiutingimuste tugevdamisel ja täiustamisel;

Koolitus

42.  tuletab meelde, et kvaliteetne koolitus aitab suurendada lennundusohutust; juhib tähelepanu EASA suurele panusele lenduritele, meeskonnaliikmetele ja lennujuhtidele ühtsete koolitus- ja ohutusnõuete kehtestamisel, ka oma virtuaalse akadeemia kaudu, ning kutsub liikmesriike üles investeerima lennunduse väärtusahela kõigi osade elukestvasse õppesse ja koolitusse, sest Euroopa lennunduse edukus sõltub suurel määral oskustööjõust ja innovatsioonist; tunnistab vajadust tegeleda kõigi ilmneda võivate oskuste puudujääkidega; toonitab, kui tähtis on haridusasutuste, teaduskeskuste ja sotsiaalpartnerite vaheline partnerlus koolitusprogrammide ajakohastamise ja tööturu vajadustele vastavuse seisukohalt;

43.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles süvendama lennundusinseneride kaheosalise koolituse mudeleid ja laiendama neid rahvusvahelise koostöö kaudu;

44.  õhutab komisjoni esitama konkreetseid algatusi töötajate õiguste kaitsmiseks; kutsub liikmesriike üles tagama kõigile lennundussektori töötajatele inimväärsed töötingimused, sealhulgas töötervishoiu ja -ohutuse, sõltumata nende tööandjaks oleva ettevõtja suurusest ja tüübist, töö asukohast ja töölepingust;

45.  märgib, et kõik Euroopa Liidus tegutsevad lennuettevõtjad peavad järgima kõiki ELi ja liikmesriikide sotsiaal- ja tööhõivenõudeid; juhib tähelepanu olulistele erinevustele liikmesriikide töötingimustes ja sotsiaalkaitses ning asjaolule, et ettevõtjad kasutavad kulude kokkuhoidmiseks ära asutamisvabadust; kutsub liikmesriike üles sellisele kahjulikule konkurentsile lõppu tegema; palub komisjonil ja liikmesriikidel esitada ettepanekuid selle kohta, kuidas hoida ära kaudse tööhõive kuritarvitamist, et eirata ELi ja siseriiklikke õigusnorme, mis käsitlevad maksustamist ja sotsiaalkindlustust lennundussektoris; palub, et komisjon ja liikmesriigid hoiaksid ära sotsiaalseid kuritarvitusi ja tööõiguse normide eiramist ning tagaksid kaitse neile, kes sellest teada annavad, hõlbustades avatud teatamist ja tõhustades liikmesriikide tööinspektsioonide vahelist koostööd; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama tööõiguse normide, sotsiaalõigusnormide ja kollektiivlepingute kohaldamise ja nõuetekohase jõustamise kõigis liikmesriikides tegutsevate lennuettevõtjate puhul;

46.  rõhutab, et õigus luua ametiühinguid ja nende liikmeks astuda ning võtta ette kollektiivseid aktsioone on liidu põhiõigus ja seda tuleb austada, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 12; mõistab hukka kõik katsed õõnestada lennundussektoris streigiõigust; toonitab, et lennundussektoris on olulised tugevad ja sõltumatud sotsiaalpartnerid, korrapärane institutsionaliseeritud sotsiaaldialoog kõigil tasanditel ja töötajate osalemine ja esindatus ettevõttega seotud küsimustes; nõuab, et enne lennundussektoriga seotud ELi algatuste elluviimist toimuks alati nõuetekohane konsultatsiooniprotsess ja tugevdatud sotsiaaldialoog; peab tervitatavaks sotsiaalpartnerite püüdlusi pidada läbirääkimisi Euroopa lennundussektori töötajate töötingimusi ja sotsiaalõigusi käsitleva kokkuleppe üle; soovitab neil pidada kollektiivlepingute teemal läbirääkimisi kõigis lennundussektori osades kooskõlas riikide seaduste ja tavadega, sest kollektiivlepingud aitavad tulemuslikult tõkestada püüdeid rakendada võimalikult madalaid sotsiaal-, tööõiguse ja tööhõivenorme ning aitavad tagada kõigile töötajatele inimväärse töötasu;

47.  on veendunud, et ühelgi töötajal ei tohiks tekkida kahtlusi kohaldatava tööõiguse ega selle kohta, kus tal on õigus sotsiaalkindlustusele; juhib sellega seoses tähelepanu lennundussektori väga liikuvate töötajate eriolukorrale ja nõuab sotsiaalkindlustussüsteemide paremat kooskõlastamist ELis; rõhutab, et lennundussektori liikuvate töötajate töölepingute suhtes kohaldatavate õigusaktide ja asjaomaste pädevate kohtute küsimuste täiendava selgitamise vajadust tuleb hinnata tihedas koostöös töötajate esindajatega;

48.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

EESC, AC TEN/581.

(2)

https://ec.europa.eu/transport/media/events/event/high-level-conference-2015-social-agenda-transport_en

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0049.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0394.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0392.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0251.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0153.

(8)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0220.

(9)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0221.

(10)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0092.

(11)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0495.

(12)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0390.

(13)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0290.

(14)

https://english.eu2016.nl/documents/reports/2016/01/20/report-aviation-summit-2016


SELETUSKIRI

Lennundussektori olukord

Tänane ELi lennundussektor kujutab endast Euroopa transpordivõrgustiku vältimatut komponenti inimeste ja ettevõtete liikuvuse huvides nii ELi piires kui ka väljaspool, mistõttu tegemist on ka ühe ELi edukama ettevõtlusvaldkonnaga.

Lennundussektor annab otseselt tööd 1,4–2 miljonile inimesele ning kokku on sellega seotud 4,8–5,5 miljonit töökohta, mis lisab ELi SKP-le 110 miljardit eurot. Kahtlemata on lennundussektor tervikuna ELi jaoks tugev majanduskasvu, töökohtade loomise ja kaubanduse tõukejõud, mille mitmekordistava mõju tulemusel annab iga lennunduse lisaväärtusesse paigutatud euro üldisele majandusele kolm eurot lisaväärtust.

Viimase 20 aasta jooksul on ELi lennundusteenuste siseturu liberaliseerimine aidanud kujundada konkurentsivõimelise Euroopa majandusharu, suurendades reisivõimalusi nii Euroopas kui ka väljaspool ja alandades hindu. Täna on lennundussektor aga silmitsi selliste uute ja kasvavate probleemidega nagu kolmandate riikide suurenev konkurents, 2035. aastaks oodatav läbilaskevõime kriis, julgeoleku- ja keskkonnaprobleemid ning pidev uue tehnoloogia arendamise vajadus.

Komisjoni ettepanek Euroopa lennundusstrateegia kohta

Püüdes lahendada lennundussektori probleeme, avaldas komisjon 7. detsembril 2015 teatise Euroopa lennundusstrateegia kohta. Teatises tehakse ettepanekuid Euroopa majanduse edendamiseks, tööstusbaasi tugevdamiseks ja ülemaailmse juhtpositsiooni kindlustamiseks lennundussektoris. Teatise avaldamisel märkis volinik Violeta Bulc: „Uute investeeringute ja ärivõimaluste abil säilitatakse Euroopa ettevõtete konkurentsivõime, mis võimaldab neil jätkusuutlikult kasvada. ELi kodanikud saavad sellest kasu ka suurema valiku, madalamate hindade ja kõrgeima ohutus- ning julgeolekutaseme näol.“ Strateegias esitatakse mitmesuguste sihtide saavutamiseks kolm põhieesmärki.

1.  Kasvavate turgude eeliste kasutamine, parandades ELi lennunduse turulepääsu ja investeerimisvõimalusi kolmandates riikides. Selleks soovitab komisjon omaks võtta ulatusliku lennundusvaldkonna välispoliitika, sõlmides terviklikud lennunduslepingud, mis peaksid hõlmama tulemuslikke ausa konkurentsi sätteid, samuti laiendades kahepoolseid lennundusohutuslepinguid, et saavutada ohutustunnistuste nõuete vastastikune tunnustamine, ning toetades lennukite ja seotud toodetega kauplemist;

2.  Majanduskasvu piirangute vähendamine nii õhus kui ka maa peal, vähendades läbilaskevõime ja tõhususe piiranguid, mis ei lase sektoril kestlikult kasvada ja põhjustavad ülekoormust, viivitusi ning kulude kasvu, samuti parandades ühenduvust.

3.  ELis kehtivate rangete ohutus- ja turvanõuete säilitamine, minnes üle riski- ja tulemuspõhisele mõtteviisile.

Komisjoni hinnangul peab EL tugevdama ka sotsiaalset tegevuskava, suurendama reisijate õiguste kaitset, liituma uue innovatsiooni- ja tehnoloogiaajastuga ning aitama hoida rangeid keskkonnanorme.

Raportöör kiidab komisjoni teatise heaks ja toetab üldist hinnangut praegusel olukorrale. Samuti nõustub ta strateegias seatud eesmärkidega ning ootab nende õigeaegset täitmist kooskõlas suunava tegevuskavaga, muu hulgas seadusandlikku ettepanekut rahvusvahelises lennutranspordis levinud ebaõiglaste tavade muutmiseks, tõlgendavaid suuniseid, millega selgitatakse avaliku teenindamise kohustuste praegusi eeskirju, suuniseid omandiõiguse ja kontrolli kohta ning hinnangut lennujaamatasude direktiivile 2009/12/EÜ.

Raportöör kiidab heaks ka algatuse pidada ELi tasandil läbirääkimisi lennutranspordilepingute ja kahepoolsete lennundusohutuslepingute sõlmimiseks kolmandate riikidega, kes esindavad tärkavaid ja strateegilisi turge (Hiina, Jaapan, ASEAN, Türgi, Katar, Araabia Ühendemiraadid, Armeenia, Mehhiko, Bahrein, Kuveit, Omaan ja Saudi-Araabia), ning loodab, et komisjon ja nõukogu, võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 218, kaasavad ja teavitavad Euroopa Parlamenti täielikult rahvusvaheliste lennunduslepingute läbirääkimiste kõigis etappides.

Samas leiab raportöör, et praeguste raskuste ületamiseks ja tulevaste probleemide ennetamiseks on vaja terviklikku ja julgemat Euroopa lennundusstrateegiat.

Raportööri tegevus

Raportöör näeb käesolevas raportis võimalust jagada ja tugevdada Euroopa Parlamendi seisukohta tervikliku Euroopa lennundusstrateegia toetuseks. Seetõttu otsustas raportöör keskenduda peamiselt teemadele, mis tema hinnangul on kas kõrvale jäetud või mida pole komisjoni teatises piisavalt käsitletud. Topelttöö vältimiseks piirdutakse muude tähtsate õigusaktide puhul vaid viitamisega, sest need on kas parlamendis seadusandlikus menetluses (nt Euroopa Lennundusohutusameti alusmäärus, mis hõlmab ka mehitamata õhusõidukite ELi raamistikku) või on need nõukogus ummikusse sattunud (nt teenindusaegade määruse läbivaatamine, reisijate õiguste määruse läbivaatamine, ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamise määruse uuestisõnastamine).

Raport sisaldab ka mõtteid, mis tekkisid pärast transpordi- ja turismikomisjoni 2016. aasta mais toimunud visiiti Kanadasse, kus delegatsioon kohtus Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO), lennundustööstuse ja julgeolekuasutuste esindajatega. Raportööri hinnangul oli õppekülastus eriti asjakohane seetõttu, et näitas, kuidas tehnika viimase sõna kohased uuendused võivad täita lennundussektori keskkonna- ja julgeolekueesmärke.

Raporti kavandamise ajal korraldas raportöör koos variraportööridega ka ajurünnaku, kus olid esindatud kõik lennundussektoriga seotud huvirühmad (vt lisasid): ELi institutsioonid, lennufirmad, lennujaamad, lennujaamapiirkonnad, tööstus, reisifirmad, reisijad ja keskkonnakaitsega tegelevad vabaühendused. Kohtumise eesmärk oli koguda sidusrühmade seisukohti ühenduvusnäitaja arendamise kohta, lennundussektori kaasamise kohta mitmeliigilisse transpordivõrgustikku ning sektori järgmise 30 aasta arenguväljavaadete kohta. Osalejad väljendasid kindlat veendumust, et vaja on üldist kooskõlastatud ja strateegilist käsitlust, mis lähtuks kõigi transpordiliikide vastastikusest täiendavusest.

Juhtpõhimõtted

Kandvad põhimõtted, mille alusel raportöör strateegiat hindas ja uusi ettepanekuid esitas, on ühenduvuse parandamine, konkurentsivõime suurendamine ja turupõhise perspektiivi säilitamine.

Raportööri hinnangul aitaks ühenduvuse parandamine ja selle muutmine poliitikat suunavaks instrumendiks lahendada mitmeid lennundussektori probleeme, nagu läbilaskevõime kriis, taristu ala- ja ülekasutamine, erinevad aeronavigatsiooniteenuste osutajad ja investeeringute nappus.

Raportöör möönab, et lennundusturg on nii liidusiseselt kui ka ülemaailmselt äärmiselt konkurentsitihe. Ta kiidab heaks komisjoni kavatsuse ühtlustada liikmesriikide erinevad riigisisesed tavad (nt maksud, lõivud jne), mis takistavad ELi ühtse lennundusturu tõrgeteta toimimist. Väljaspool ELi toimuva suhtes jagab raportöör seisukohta, et kolmandate riikidega lepingute sõlmimine aitaks luua ausa konkurentsi raamistikku. Samas märgib ta, et ülemaailmsel lennundusturul on teatavatel riikidel omadusi (näiteks geograafilised eelised või kultuurilised ja ajaloolised tavad), mida ei ole võimalik kompenseerida, kuigi need moonutavad konkurentsi.

Raportööri silmis sõltub strateegia edukus ühtlasi selle suutlikkusest pakkuda vahendeid ja raamistikku parimate uuenduste tasustamiseks ja motiveerimiseks nii reisijate- kui kaubavedude valdkonnas, näiteks IKT võimaluste täielik kasutamine ja logistika võimalikult tõhus juhtimine kogu sektori ulatuses, samuti suutlikkusest hoiduda jäikade normide kehtestamisest. Turupõhises perspektiivis peaksid nii avalik kui ka erasektor rahastamisel järgima ELis kehtivaid riigiabi suuniseid ja konkurentsiõigust.

Ettepanekud

Ülaltoodut arvesse võttes on raportöör teinud alljärgnevad ettepanekud, millega ta loodab tervikliku lennundusstrateegia koostamisele kaasa aidata.

Jätkata Euroopa lennundusmudeli kujundamist. Protektsionism ei ole lahendus ja äriedu saavutatakse avatud turul tegutsedes. Lähtudes Euroopa eelistest, mille seas on ranged ohutusnõuded, geograafiline asend, innovaatiline tööstus, sotsiaalsed ja keskkonnaeesmärgid, suudab ELi lennundussektor luua ainulaadse ja konkurentsivõimelise mudeli, mida on võimalik konkurentide eripära arvestades kohandada, et ülemaailmsel turul võrdseid võimalusi taastada.

– Üleeuroopaline õhukiirtee. Veel ei ole rakendatud määruse (EÜ) nr 551/2004 artiklit 3, kus nähakse ette Euroopa ühtse ülemise lennuinfopiirkonna (EUIR) loomine, ilma et see piiraks liikmesriikide suveräänsust. Selline lennuinfopiirkond võimaldaks luua üleeuroopalise õhukiirtee, mis vähendaks Euroopa õhuruumi praegust killustatust ja õhutranspordisüsteemi häireid, mis mõjutavad tõsiselt lennuteenuste pidevust ja kahjustavad ELi konkurentsivõimet. ELi lennundusstrateegia eesmärkide saavutamiseks tuleb see käsitus niisiis kiiresti ellu viia.

– Ühenduvusindeksi väljatöötamine. Ühenduvusindeksi eesmärk peaks olema kajastada konkreetse trassi tegelikku lisaväärtust. Selline näitaja peaks lisaks tavapärastele kriteeriumidele, nagu ühenduste arv, sagedus ja kvaliteet, hõlmama ka aega, võrgustiku tihedamat integreerimist, taskukohasust ja keskkonnakulusid. Selles indeksis tuleks täielikult arvesse võtta kõigi transpordiliikide vastastikust täiendavust, et see aitaks kindlaks teha ka uusi ühendvedude ja kulutõhususe võimalusi. Ühenduvusindeks toetaks strateegilist planeerimist ja investeerimist lennundussektoris, eristades majanduslikult tasuvaid projekte mittekasumlikest, et toetada näiteks lennujaamade tulusat spetsialiseerumist ja vältida nn kummituslennujaamade teket. Indeksit võiks kujundada olemasolevate indeksite ning Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni ja lennujaamade vaatluskeskuse seniste uuringute alusel.

– Mitmeliigilisuse soodustamine. Arvestades aina kasvavat vajadust tõhusate taristute ja ratsionaalsete investeeringute järele, on ilmne, et transpordiliikide vastastikuse täiendavuse võimalusi kasutatakse liiga vähe. Seetõttu on hädavajalik kiiresti kasutusele võtta mitmeliigiliste lahenduste võimalused, mis hõlmaksid täielikult ka lennundussektorit. Asjakohane raamistik ja rahastamine toetab ka üleeuroopalise transpordivõrgustiku koridoride toimimist ning võimaldab katsetada uusi algatusi. Seetõttu tuleks selle eesmärgi täitmine lugeda senisest prioriteetsemaks. Nõudlus mitmeliigiliste lahenduste järele on olemas ja sellele vastatakse, kui õigusraamistik annab vajaliku õiguskindluse, muu hulgas lahendused vastutuse ja reisijate õiguste vallas, samuti tuleb tagada reisijateenuste pidevus kogu mitmeliigilise teekonna kestel, näiteks pagasi transpordi ja turvakontrolli osas. Mitmeliigilisus eeldab ka avatud andmete tagamist.

– Arukaid investeeringuid soodustava keskkonna loomine. Kuna lennundussektor on tehnoloogiakeskne, vajab see ka suuri pikaajalisi investeeringuid ja taristuid. Et taristuid võimalikult hästi ära kasutada ja tagada investeeringute maksimaalne tulusus, tuleb need sobitada valdkonna pikaajalisse strateegilisse kavasse. Lennundussektori innovatsiooni toetamine peaks tööstust motiveerima. Poliitikakujundajad peaksid jätkuvalt püüdma muuta kogu lennunduse väärtusahela nii avaliku kui ka erasektori investoritele strateegiliselt tähtsaks, püstitades pikaajalisi eesmärke ja pakkudes stiimuleid arukateks algatusteks, näiteks CO2 heite ja lennuväljamüra vähendamiseks, mitmeliigilise transpordi arendamiseks ning turvamenetluste täiustamiseks. Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond võiks olla sobiv instrument niisuguste turupõhiste projektide stimuleerimiseks.

– Keskkonnaeesmärkide täitmine. Võttes arvesse ELi kohustusi rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkide saavutamisel, komisjoni hiljutist teatist „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia“ ja ringmajanduse paketti, on üldine raamistik transpordisektori CO2 heite vähendamiseks igati soodne. Õigusega pööratakse suurt tähelepanu otseselt transpordist põhjustatud CO2 heite vähendamisele ning uuenduslike lahenduste toetamisele, muu hulgas alternatiivsete kütuseliikide ja kergemate õhusõidukite väljatöötamisele. Neid jõupingutusi tuleks jätkata. Samavõrd tähelepanu tuleks pöörata üldisele tegevusele lennujaamades, kus keskkonnasõbralikke tavasid võib edendada ja motiveerida, näiteks neid esile tõstes ja kasutades selliseid märgiseid nagu „roheline lennujaam“ ja „roheline teekond lennujaama“ ning töötades välja tõhusaima logistikajuhtimise.

– Julgeoleku suurendamine. Kuigi julgeoleku valdkonnas on juba tehtud märkimisväärseid investeeringuid ja kulutusi, on viimased kuud näidanud, et julgeolek peab ELi tegevuskavas tähtsale kohale jääma ning nii õhus kui ka maa peal vajatakse kiiresti edasisi täiustusi. Seetõttu on liikmesriikide pühendumine süstemaatilisele luureteabe jagamisele ja üleminek luureandmepõhisemale ja reageerivamale julgeolekusüsteemile äärmiselt tähtis. Samas tuleb eraldi tähelepanu pöörata sellele, et lennureisijaid mitte üle koormata, sest sellel oleksid sektorile kahjulikud tagajärjed. Seoses sellega tuleks ergutada uuenduslike turvalahenduste väljatöötamist nii reisijate- kui kaubavedude valdkonnas. Juba rakendatavast ühekordse turvakontrolli põhimõttest lähtudes peaks komisjon hindama ELi eelkontrollisüsteemi väljatöötamise võimalust, võttes eeskujuks Ameerika Ühendriikide Transpordijulgestuse Ameti (TSA) eelkontrolli, et võimaldada ELi reisijatel vabatahtlikult eelregistreeruda ning läbida lennujaama turvakontroll kiiremini ja sujuvamalt.

Lisad

29 June 2016

Brainstorming Session

Aviation Strategy: what is missing

Room ASP5G365, European Parliament, Brussels

Note: Session only in EN, no interpretation available.

14.00 – 14.10

Introductory remarks by EP Rapporteur Pavel Telička

14.10 – 14.55

Connectivity

Question: How central is the role played by Connectivity in deploying the EU Aviation strategy?

How do you assess connectivity? What is the difficulty in trying to improve connectivity? How would you ensure/ improve it? What drives the strategy to open a certain route and not another? What are the incentives to build / develop airports and / or another line? Based on previous experience, how would you identify ghost airports? What distinguishes them from a “necessary” airport? Would the development of a connectivity index help identify growth potentials?

Round table discussions

14.55 – 15.35

Intermodality

Question: How aviation can contribute and benefit from being integrated into a multimodal network?

What is the experience today as concerns transfers to airports? What are the partnerships / solutions provided by airports / airlines ? What would be the difficulties / solutions to develop an ‘intermodal fast lane’? What are the strategies in place for the aviation sector to fit into an intermodal European transport network? How do you assess the competition / complementarity of high speed railway lines?

Round table discussions

15.35 – 16.15

Aviation 2050

Question: How should the aviation sector look in 2050?

How are ICTs concretely used today and used in 2050? What new technology developments are to be expected to respond to airport security, capacity crunch, environment requirements? How would you assess the synergy within the sector to ensure the coherence of innovative developments? How should connectivity in an ICT world look like in 2050? How should aviation infrastructures (on the ground and on air) look like in 2050?

Round table discussions

16.15–16.45

Aviation Strategy: what is still missing?

Looking into concrete proposals.

Round table discussions

16.45 –17.00

Conclusion

29 June 2016

Brainstorming Session

Aviation Strategy: what is missing

Room ASP5G365, European Parliament, Brussels

List of Participants

First name

Last name

Organisation

Olivier

Jankovec

ACI-Europe

Markus

Broich

Airbus Group

Guillaume

Xavier-Bender

Airlines 4 Europe

Niamh

McCourt

Airlines for America

Léa

Bodossian

Airport Regions Conference

Alexandra

Covrig

Airport Regions Conference

Juan-Jesus

Garcia

Amadeus

Petr

Votoupal

Committee of Regions

Nathalie

Vande Velde

DG MOVE E3

Luc

Tytgat

EASA

Philip

von Schöppenthau

Eurocockpit

Stefania

Gazzina

Eurocontrol

John

Hanlon

European Low Fare Airlines Association (ELFAA)

Stijn

Lewyllie

European Passengers’ Federation

Leonardo

Massetti

European Regions Airline Association (ERA)

Rupert

Hornig

German Airport Association (ADV)

Clemens

Brandt

German Airport Association (ADV)

Philippe

Morin

International Air Transport Association

Bill

Hemmings

Transport&Environment

Andrew

Murphy

Transport&Environment

Luka

De Bruyckere

Transport&Environment

Follow up to the

Brainstorming Session

on

Aviation Strategy: what is missing

hold on 29 June 2016

Organisation / Contact:

Questionnaire :

Connectivity

Question: How central is the role played by Connectivity in deploying the EU Aviation strategy?

How do you assess connectivity?

What is the difficulty in trying to improve connectivity?

How would you ensure/ improve it?

What drives the strategy to open a certain route and not another?

What are the incentives to build / develop airports and / or another line?

Based on previous experience, how would you identify ghost airports?

What distinguishes them from a “necessary” airport?

Would the development of a connectivity index help identify growth potentials?

Intermodality

 

Question: How aviation can contribute and benefit from being integrated into a multimodal network?

What is the experience today as concerns transfers to airports?

What are the partnerships / solutions provided by airports / airlines ?

What would be the difficulties / solutions to develop an ‘intermodal fast lane’?

What are the strategies in place for the aviation sector to fit into an intermodal European transport network? How do you assess the competition / complementarity of high speed railway lines?

Aviation 2050

 

Question: How should the aviation sector look in 2050?

How are ICTs concretely used today and used in 2050? What new technology developments are to be expected to respond to airport security, capacity crunch, environment requirements?

How would you assess the synergy within the sector to ensure the coherence of innovative developments?

How should connectivity in an ICT world look like in 2050?

How should aviation infrastructures (on the ground and on air) look like in 2050?

Role of the aviation industry?

Aviation Strategy

What is still missing and what is essential

Looking into concrete proposals.

Number 3 to 5 elements without which the Aviation Strategy will not fly.

 

 

Deadline: In order for your contribution/ideas to be potentially reflected in the report, thank you for submitting your replies to the questionnaire by next Tuesday 5 July 2016.


TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (*) (14.10.2016)

transpordi- ja turismikomisjonile

Euroopa lennundusstrateegia kohta

(2016/2062(INI))

Arvamuse koostaja: Ole Christensen

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et lennutransport, lennujaamad ja töötlev tööstus pakuvad liidus otsest (1,9 miljonit) ja kaudset (2,8 miljonit) tööhõivet 4,7 miljonile inimesele1; arvestades, et Euroopa lennundustööstus annab mujal maailmamajanduses tööd veel 917 000 inimesele; arvestades, et kuigi ajavahemikus 2000–2013 läks liidu lennundusturul hästi ja reisijatevedu kasvas 47 %, on lennundussektori töökohtade arv jäänud stabiilseks või mõnes allsektoris isegi vähenenud;

B.  arvestades, et liidu lennundussektor seisab silmitsi kolmandate riikide lennuettevõtjate pingelise ja kõlvatu konkurentsiga, nagu ebaseaduslik riigiabi ja rahvusvaheliste tööstandardite eiramine; arvestades, et see kõlvatu konkurents survestab Euroopa lennuettevõtjaid ja põhjustab seeläbi Euroopas töökohtade kadu; arvestades, et rahvusvahelisi tööstandardeid ja usaldusväärse konkurentsi põhimõtteid tuleb järgida, et tagada võrdsed võimalused;

C.  arvestades, et rahvusvahelistumise, liberaliseerimise ja üleilmse konkurentsi suurenemise tõttu on tekkinud uued äri- ja tööhõivemudelid;

D.  arvestades, et Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni (Eurocontrol) hinnangul kasvab lennuliiklus Euroopa 2035. aastal 2012. aastaga võrreldes 50%;

E.  arvestades, et ILO hiljutiste leidude kohaselt on töötingimused lennundussektoris halvenemas; arvestades, et kuigi lepingute mitmekesistamine võib aidata suurendada paindlikkust, saab seda ka kuritarvitada soodsamate eeskirjade otsimiseks (rule shopping), et vältida sotsiaalkindlustusmaksete tasumist; arvestades, et teatavatel ebahariliku töö liikidel võib olla kahjulik mõju sotsiaal- ja tööõigustele, ohutusele, konkurentsile, palkadele, töötervishoiu- ja -ohutuse ning kvaliteedi standarditele; arvestades, et mõned lennuettevõtjad pakuvad kadettidele taunimisväärsete tingimustega töökohti või võtavad isegi kasutusele skeemid, mille puhul piloot peab lennuettevõtjale peale maksma, et ta saaks lennata tuluteenivatel lendudel;

F.  arvestades, et mõnes õhuruumis on 94% hilinemiste põhjuseks piirkondlike juhtimiskeskuste (ACC-üksused) vähene läbilaskevõime;

G.  arvestades, et Genti ülikooli uuringus leiti, et uuringus osalenud pilootidest enam kui üks kuuest(1) töötas tavatutel tingimustel, näiteks olid nad tööle võetud ajutist tööjõudu vahendava asutuse kaudu või töötasid füüsilisest isikust ettevõtjatena või nulltunnilepingu alusel, mille puhul miinimumpalk ei ole tagatud; arvestades, et odavlennuettevõtjad on ülekaalukalt ebahariliku tööhõive suurimad kasutajad;

H.  arvestades, et lennunduse mobiilse ja rahvusvahelise olemuse tõttu on keeruline kindlaks teha sotsiaalset kuritarvitamist ja tööstandarditest kõrvalehiilimist ning seetõttu on võimatu tegeleda probleemidega ainult riikide tasandil;

I.  arvestades, et Euroopa sotsiaalpartnerid palusid oma ühisdeklaratsioonis ELis toimuva mugavuslippude kasutamise vastu lennunduses, et Euroopa seadusandjad võtaksid kiiresti meetmed, et ennetada ELis mugavuslippude kasutamist lennunduses või kolmandate riikide mugavuslippude kasutuselevõtmist selles sektoris;

1.  väljendab heameelt komisjoni teatise „Euroopa lennundusstrateegia“ üle; toonitab siiski, et on vaja teha suuremaid jõupingutusi sotsiaalmeetmete kava tugevdamiseks ning säilitada lennunduses kvaliteetseid töökohti ja tugevdada Euroopa lennundussektori konkurentsivõimet; on veendunud, et võrdsete tingimuste kindlustamine sektoris on ülitähtis; ergutab komisjoni esitama konkreetseid algatusi, et hoida ära kõlvatut konkurentsi ja kaitsta töötajate õigusi;

2.  juhib tähelepanu sellele, et liikmesriikide vahel on seoses töötingimuste ja sotsiaalkaitsega märkimisväärsed erinevused ning ettevõtjad kasutavad kulude kokkuhoidmiseks ära asutamisvabadust; kutsub liikmesriike üles sellist kahjulikku konkurentsi lõpetama;

3.  toonitab, kui olulised on tugevad ja sõltumatud sotsiaalpartnerid lennundussektoris, korrapärane institutsionaliseeritud sotsiaaldialoog kõigil tasanditel ja töötajate osalemine ja esindatus ettevõtjaga seotud küsimustes; nõuab, et enne lennundussektoriga seotud ELi algatuste elluviimist toimuks alati nõuetekohane konsultatsiooniprotsess ja tugevdatud sotsiaaldialoog;

4.  rõhutab, et õigus luua ametiühinguid ja neisse astuda ning võtta ette kollektiivseid aktsioone on liidu põhiõigus ja seda tuleb austada, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 12; mõistab hukka kõik katsed vähendada lennundussektoris streigiõigust;

5.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid jälgiksid tähelepanelikult ja pidevalt tööhõivetrende Euroopa tsiviillennunduses ning reguleeriksid vajaduse korral uusi äri- ja tööhõivemudeleid; soovitab Euroopa Lennundusohutusametil (EASA) uusi äri- ja tööhõivemudeleid kontrollida, et tagada lennundusohutus; nõuab, et EASA kaasaks sellisesse ülesandesse sotsiaalpartnerid;

6.  toonitab, et näilise füüsilisest isikust ettevõtjana töötamisega lennunduses kaasnevad olulised negatiivsed tagajärjed lennundusohutusele, töötajate sotsiaalkaitsele ja ausale konkurentsile turul; palub, et komisjon ja liikmesriigid suurendaksid jõupingutusi, et tõrjuda lennundussektoris näilise füüsilisest isikust ettevõtjana töötamist; ergutab liikmesriike tegema vajaduse korral koostöös sotsiaalpartneritega selget vahet töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate vahel;

7.  peab tervitatavaks sotsiaalpartnerite püüdlusi pidada läbirääkimisi Euroopa lennundussektori töötajate töötingimusi ja sotsiaalõigusi käsitleva kokkuleppe üle; julgustab neid pidama kollektiivlepingute läbirääkimisi kõigis lennundussektori osades kooskõlas riikide seaduste ja tavadega, sest kollektiivlepingud on tõhus vahend, et võidelda sotsiaal-, töö- ja tööhõivestandardite alandamise võidujooksuga ning tagada kõigile töötajatele inimväärne töötasu;

8.  rõhutab, et liidu lennujaamade maapealset teenindust ei ole vaja rohkem liberaliseerida; rõhutab, et lennujaamade maapealse teeninduse sektoris tuleb tagada paremad töötingimused, kõrgemad kvalifikatsioonid, parem ohutus ja kvaliteetsemad teenused; nõuab majandusüksuse kontseptsiooni täpsustamist, et laiendada direktiivi 2001/23/EÜ hüvesid hankemenetluste või osalise tegevuse kaotamise korral ka maapealses teeninduses töötajatele;

9.  juhib tähelepanu mitmele kõlvatu konkurentsi juhtumile lennundussektoris; tuletab meelde, et kõlvatu konkurents võib süvendada töötingimuste halvenemist; palub, et vastutavad ametiasutused karistaksid nõuetekohaselt igasugust taolist väärkäitumist;

10.  on veendunud, et ebakindlad töötingimused, mis on eriti levinud noorte pilootide ja meeskonnaliikmete seas, kujutavad endast turvariski; on kindel, et lennundussektori standardne tööhõivevorm on otsesed töökohad; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama inimväärseid töö- ja tööhõivetingimusi;

11.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles esitama ettepanekuid selle kohta, kuidas hoida ära kaudse tööhõive kuritarvitamist, et hiilida kõrvale ELi ja siseriiklikest õigusnormidest, mis käsitlevad maksustamist ja sotsiaalkindlustust lennundussektoris;

12.  märgib, et kõik Euroopa Liidus tegutsevad lennuettevõtjad peavad järgima kõiki ELi ja liikmesriikide sotsiaal- ja tööhõivenõudeid;

13.  palub komisjonil võtta meetmeid, et tagada töötingimused, mis välistaksid töötajate, eriti pilootide üleväsimusest tekkivad ohtlikud olukorrad;

14.  kutsub komisjoni ja liikmesriike kõikide osaliste pädevuste austamise alusel üles esitama seadusandlikke algatusi, et vältida mugavuslippe, soodsamate eeskirjade otsimist (rule shopping) ja kõlvatut konkurentsi lennunduses – pidades ühtlasi silmas Euroopa kommertslennunduses tööajata lepinguid ja selliseid skeeme, kus piloodid maksavad, et nad lennata saaks –, et tagada õiglased töö- ja tööhõivetingimused;

15.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama tööõiguse, sotsiaalõigusnormide ja kollektiivlepingute kohaldamise ja nõuetekohase jõustamise kõigis liikmesriikides tegutsevate lennuettevõtjate puhul;

16.  palub komisjonil tagada määruse (EÜ) nr 1008/2008 nõuetekohane kohaldamine ning hinnata seda, kas kõnealuse määruse läbivaatamine, et parandada „peamise äritegevuse koha“ kriteeriume, on vajalik;

17.  nõuab „põhibaasi“ kriteeriumi selgitamist ja järjepidevat kohaldamist, et tagada, et see määrab kindlaks kohaldatavad sotsiaalõigusnormid, tööõigusaktid ja maksualased õigusaktid kõikidele ELi lennuettevõtja sertifikaati (AOC) omavatele lennuettevõtjatele õhusõidukite käitamisel nii siseturul kui ka rahvusvaheliselt; on seisukohal, et ühelgi töötajal ei tohiks tekkida kahtlusi kohaldatava tööõiguse ega selle kohta, kus tal on õigus sotsiaalkindlustusele; juhib sellega seoses tähelepanu lennundussektori väga liikuvate töötajate eriolukorrale ja nõuab sotsiaalkindlustussüsteemide paremat kooskõlastamist ELis;

18.  nõuab, et kõik õhusõiduki meeskonnaliikmed, kes on pärit kolmandatest riikidest, järgiksid kõiki ELi/EASA loanõudeid, et neil oleks õigus töötada ELis registreeritud õhusõidukis; rõhutab vajadust hoida ära sotsiaalset dumpingut ning mis tahes töötajate ekspluateerimist või kolmandatest riikidest pärit meeskonnaliikmete ebaseaduslikku kasutamist ELis registreeritud lennuki pardal, ja sellega võidelda, et tagada õiglased töötingimused ja kõrge ohutustase; palub sellega seoses, et komisjon laiendaks ühtse loa direktiivi (2011/98/EL) kohaldamisala ka tsiviillennundussektori liikuvatele töötajatele; tuletab meelde, et kolmandatest riikidest pärit meeskonnaliikmetel on töötajate kaitse ja töötingimuste valdkonnas samad õigused nagu EList pärit meeskonnaliikmetel;

19.  nõuab, et kõik kokkulepped ELi lennundusalase välispoliitika valdkonnas peavad järgima inimõigusi ja asjaomaseid ILO konventsioone, ning sisaldama ka tõhusaid jõustamismeetmeid, k.a maandumisõiguse andmisest keeldumine või selle tagasivõtmine; palub komisjonil tagada, et läbirääkimised kolmandate riikidega ei päädi lennunduslepingutega, mis rikuvad töötajate kaitset või sotsiaalõigusnorme Euroopas;

20.  rõhutab, et lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise määruse jõustamisel on äärmiselt tähtis teatada korrapäraselt intsidentidest, mis on seotud meeskonnaliikmete väsimuse või saastunud õhuga piloodikabiinis, et parandada lennumeeskonna ja reisijate tervise standardeid ja ohutust;

21.  kordab, et mis tahes lennundusalased kokkulepped peavad sisaldama Euroopa sotsiaalhartas ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud inimõiguste ja põhivabaduste austamist;

22.  peab kahetsusväärseks, et praegu liidu lennujaamades tegutsevatele kolmandate riikide ettevõtjatele ei ole kehtestatud nõudeid või neid ei saa jõustada; nõuab, et tõhusalt võideldaks kõlvatu konkurentsiga, millega tegelevad kolmandate riikide lennuettevõtjad ja mis tuleneb näiteks otsesest või kaudsest riigiabist, toetustest või töötajate ekspluateerimisest, ning nõuab, et põhjalikult hinnataks ja vajaduse korral ajakohastataks kõlvatu konkurentsiga võitlemiseks praegu kasutatavaid vahendeid; on kindlal veendumusel, et nii kaua kui kolmandate riikidega sõlmitavatesse lennutranspordi lepingutesse ei lisata õiglase konkurentsi klausleid, peaksid nende liidus tegutsemise õigused olema piiratud;

23.  kutsub liikmesriike üles investeerima lennunduse väärtusahela kõigi osade elukestvasse haridusse ja koolitusse, sest Euroopa lennunduse edukus sõltub suurel määral oskustööjõust ja innovatsioonist; tunnistab vajadust tegeleda võimaliku oskuste puudujäägi probleemiga; toonitab, kui tähtsad on partnerlused haridusasutuste, teaduskeskuste ja sotsiaalpartnerite vahel, et ajakohastada koolitusprogramme ja tagada nende vastavus tööturu vajadustele; soovitab lisada haridusprogrammidesse teoreetilised ja praktilised komponendid ja praktika, ja pöörata erilist tähelepanu viimase aja tehnoloogia arengule, näiteks droonidele;

24.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada piisavad avaliku ja erasektori investeeringud lennundussektori teadus- ja arendustegevusse; toonitab sellega seoses, kui tähtis on lennunduse väärtusahelas tootmine ja teenuste osutamine, mis on eriti oluline tööhõive ja kasvu seisukohast; on kindlal veendumusel, et lennundusstrateegias tuleb nende rolli paremini käsitleda;

25.  rõhutab, et Euroopa lennuluba peaks tagama kõrge ohutuse ja julgeoleku taseme, sest sellest on kasu kõikidele töötajatele ja reisijatele; märgib, et nende pilootide värbamine, kellel ei ole Euroopa lennuluba, võib viia pilootide palkade üldise kahanemiseni;

26.  leiab, et lennundussektori koolitusasutusi ühendav võrk aitaks EASA virtuaalse akadeemia egiidi all kehtestada ühiseid koolitus- ja ohutusstandardeid;

27.  palub komisjonil ja liikmesriikidel luua salongipersonali koolitavate haridusasutuste sertifitseerimissüsteem, mis suurendaks ohutust ja julgeolekut;

28.  soovitab kehtestada lennundusohutusinspektorite pädevuse ühised standardid;

29.  tuletab komisjonile meelde, et ühtse Euroopa taeva liberaliseerimise protsessi ja eelkõige aeronavigatsiooniteenuste osutajate tulemuslikkuse kava ei tohiks ellu viia kõrgelt kvalifitseeritud käitamispersonali töötingimuste arvelt ega tuua kaasa kärpeid uue tehnoloogia ja uue personali koolitamise investeeringutes; kannustab komisjoni kaaluma, kuidas sellist sündmuste käiku ära hoida, sest see ei teeni parema, tõhusama ja tulemuslikuma Euroopa lennuliiklusteenuse saavutamise eesmärki;

30.  kutsub liikmesriike üles tagama lennundussektori kõigi töötajate inimväärseid töötingimusi, kaasa arvatud töötervishoid ja -ohutus, hoolimata nende tööandjaks oleva ettevõtja suurusest ja tüübist, töö asukohast ja töölepingust; rõhutab, et see hõlmab kaitset osakeste õhusaastega kokkupuutumise eest lennujaamades; rõhutab vajadust läbipaistvate töötervishoiu ja -ohutuse eeskirjade järele lennundussektoris, mis peaksid allutama kõik ELi lennuettevõtja sertifikaadiga õhusõidukid riikide pädevusse kuuluvale korrapärasele järelevalvele;

31.  rõhutab vajadust jälgida korrapäraselt meeskonnaliikmete psühholoogilist tasakaalu, et tagada tööl nende nõuetekohane tervishoid ja ohutus; tuletab meelde, kui oluline on õhusõiduki meeskonnaliikmete jaoks puhkeaeg, et tagada nende tööajal maksimaalne ohutuse ja julgeoleku tase;

32.  rõhutab, et lennundussektori liikuvate töötajate töölepingute suhtes kohaldatavate õigusaktide ja asjaomaste pädevate kohtute täiendava selgitamise vajaduse hindamine peab toimuma tihedas koostöös töötajate esindajatega;

33.  palub, et komisjon ja liikmesriigid hoiaksid ära sotsiaalset kuritarvitamist ja tööstandarditest kõrvalehiilimist, tagades kaitse neile, kes annavad teavet, hõlbustades avatud teatamist ja tõhustades liikmesriikide tööinspektsioonide koostööd;

34.  palub pädevatel ametiasutustel parandada praegust olukorda ACC-üksustes, suurendades näiteks personali arvu ja parandades töötingimusi, et tulla toime lennuliikluse prognoositud kasvuga ning vähendada hilinemiste arvu ja ummikuid ELi õhuruumis;

35.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid liidu lennundussektoris kehtivate õigusaktide parema rakendamise ja jõustamise.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

12.10.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

46

6

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Guillaume Balas, Brando Benifei, Vilija Blinkevičiūtė, Enrique Calvet Chambon, Ole Christensen, Martina Dlabajová, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Arne Gericke, Marian Harkin, Czesław Hoc, Danuta Jazłowiecka, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Morten Løkkegaard, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Joëlle Mélin, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, João Pimenta Lopes, Georgi Pirinski, Marek Plura, Terry Reintke, Anne Sander, Sven Schulze, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Romana Tomc, Yana Toom, Ulrike Trebesius, Marita Ulvskog, Renate Weber, Tatjana Ždanoka, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Georges Bach, Deirdre Clune, Tania González Peñas, Dieter-Lebrecht Koch, Neoklis Sylikiotis, Flavio Zanonato

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Raymond Finch

(1)

Y. Jorens, D. Gillis, L. Valcke and J. De Coninck, „Atypical Forms of Employment in the Aviation Sector“, Euroopa sotsiaaldialoog, Euroopa Komisjon, 2015.


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (29.9.2016)

transpordi- ja turismikomisjonile

Euroopa lennundusstrateegia kohta

(2016/2062(INI))

Arvamuse koostaja: Tibor Szanyi

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjoni lennundusstrateegia ettepanekus rõhutatakse lennundussektori märkimisväärset panust ELis, kuna see toob nii majanduslikku, sotsiaalset, tehnoloogilist kui ka ühenduvusalast kasu; rõhutab, et Euroopal peaks olema juhtiv roll rahvusvahelises lennunduses ning Euroopa peaks olema kogu maailmale eeskujuks säästva lennunduse valdkonnas ja et on vaja võtta täiendavaid ambitsioonikaid ja säästvaid meetmeid, milles tuleb võtta arvesse keskkonna-, kliima-, tervishoiu- ja tööhõivealaseid aspekte, et ühendada ökoloogia majandusega, keskkond rahandusega ja pikaajaline visioon lühiajaliste poliitiliste huvidega;

2.  märgib, et keskkonnamõju halvenemise, nagu kliimamuutuste, stratosfääri osoonikihi kahanemise, õhusaaste ja müra vältimiseks on tähtis saavutada sektori säästev areng; märgib, et kuigi tänapäeva õhusõidukid tekitavad vähem heitkoguseid kui nende eelkäijad 30 aastat tagasi, tuleb ülemaailmsel turul müüdavaid õhusõidukeid reguleerida ülemaailmsete keskkonnaalaste miinimumstandardite alusel; tunneb sellega seoses heameelt Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) uue rahvusvahelise mürastandardi üle, mida hakatakse alates 2017. aastast kohaldama uut tüüpi suurte õhusõidukite suhtes;

3.  väljendab muret selle pärast, et rahvusvahelisest lennundusest tuleneva CO2-heite tase on prognooside kohaselt 2050. aastal seitse korda kõrgem kui 1990. aastal, hoolimata paranenud põlemisefektiivsusest ja meetmetest, mida on juba võetud CO2-neutraalse majanduskasvu saavutamiseks alates 2020. aastast, nagu tõhususe suurendamine, alternatiivkütuste ja kergemate õhusõidukite väljatöötamine; tunneb heameelt kõigi teadus- ja arendustegevuse käigus tehtud tehnoloogiliste jõupingutuste üle, nagu õhusõidukite CO2-heite ja õhusõiduki mootori tahkete osakeste heite lisastandardid;

4.  rõhutab, kui tähtis on saavutada Pariisi kokkuleppe jõustumiseks vajalik arv ratifitseerimisi; nõuab liikmesriikidelt sellega seoses tungivalt ka kokkuleppe viivitamatut ratifitseerimist; tuletab meelde, et transpordisektor on suuruselt teine kasvuhoonegaaside heite tekitaja, ning peab kahetsusväärseks, et Pariisi kokkuleppes ei ole rahvusvahelist lennundust sõnaselgelt mainitud, kuna vähese CO2-heitega majandusele üleminekut peavad toetama kõik majandussektorid; märgib, et kokkuleppes esitatud temperatuuripiirang ja viide inimtekkelisele heitele eeldavad siiski ulatuslike heite vähendamise alaste jõupingutuste tegemist lennundussektoris; märgib, et neid eesmärke ei ole võimalik saavutada, kui maailma lennundussektori tulevane kasv ei ole vastavuses keskkonnasäästlikkuse ja ülemaailmsete kliimamuutuste leevendamise jõupingutustega;

5.  nõuab, et veel sellel aastal loodaks Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis (ICAO) õiglane ja töökindel üleilmne turupõhine meede, mida hakatakse rahvusvahelisel tasandil rakendama alates 2020. aastast; väljendab sügavat pettumust ICAOs arutlusel oleva praeguse ettepaneku pärast; rõhutab, et selleks, et lennundussektor annaks õiglase ja tulemusliku panuse 2030. aasta kliimaeesmärkide ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisse, peab üleilmne turupõhine meede täielikult kajastama Pariisi kokkuleppe eesmärke ning seda tuleb hakata rahvusvahelisel tasandil rakendama alates 2020. aastast ja see tuleb kindlaksmääratud ajavahemike järel läbi vaadata tõhususe optimeerimise eesmärgil;

6.  nõuab ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) parandamist; tuletab meelde, et kehtivates õigusaktides, milles käsitletakse lennunduse lisamist ELi HKSi, saab muudatuste tegemist kaaluda ainult siis, kui üleilmne turupõhine meede on ambitsioonikas, ning et igal juhul kuuluvad Euroopa-sisesed lennud jätkuvalt ELi HKSi; nõuab lennundust käsitlevate sätete säilitamist ja tugevdamist ELi HKSis olulise osana meetmetest, mida võetakse ELi niisuguse eesmärgi saavutamiseks, mis seisneb 2030. aastaks heitkoguste vähendamises vähemalt 40% võrra; märgib, et kuigi ELi-sisestest lendudest tekkivad heitkogused on lisatud HKSi, suurenesid need 2014. aastal eelnenud aastaga võrreldes 3% ning 2015. aastal 2014. aastaga võrreldes veel 3,6%;

7.  nõuab selliste vabastuste lõpetamist, alustades ELi-sisestest lendudest, tunnistades, et lennunduse kütuse- ja käibemaksuvabastused mõjuvad tõhususe seisukohast negatiivse stiimulina ja moonutavad siseturgu; peab kahetsusväärseks, et Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis (ICAO) kaalumisel olev CO2 tõhususstandard ei suuda vähendada heitkoguseid allapoole tavapärast taset; nõuab ELi tasandil niisuguste meetmete võtmist, mis oleksid sellest üleilmsest standardist ulatuslikumad;

8.  märgib, et säästva lennunduse edu on lahutamatult seotud niisuguste tugevate teadusprogrammide nagu Clean Sky ja SESAR jätkuva toetamisega; tunneb heameelt otsuse üle pikendada ühisettevõtete SESAR ja Clean Sky 2 õiguslikke volitusi, võttes arvesse nende märkimisväärset panust Euroopa lennunduse turvalisuse ja keskkonnasäästlikkuse suurendamisse, arvestades, et näiteks projekti SESAR raames võidakse vähendada CO2 heitkoguseid kuni 50 tonni võrra; märgib lisaks, et säästev lennundus vajab märkimisväärsete investeeringute tegemist uude ja innovatiivsesse tehnoloogiasse, nagu õhusõidukite projekteerimisse, alternatiivkütustesse, teise põlvkonna biokütustesse, samuti digitehnoloogiasse, ning palub komisjonil seada teadusuuringud poliitilises tegevuskavas tähtsale kohale;

9.  märgib, et ikka veel on mitmeid lühikese vahemaaga lende, mille puhul kasutatakse suuri heitkoguseid tekitavat iganenud tehnoloogiat; nõuab meetmeid, millega ergutataks üleminekut keskkonnahoidlikumatele piirkondlikele transpordiliikidele, näiteks rongidele; rõhutab sellega seoses ka eri säästvate transpordiliikide lõimimise tähtsust;

10.  võtab kooskõlas Riia deklaratsiooniga(1) teadmiseks suure potentsiaali, mida pakub droonitehnoloogia ja tsiviilotstarbeliste droonide turu kiire arendamine, pidades silmas olemasolevate teenuste ja rakenduste kliimasõbralikumaks ja keskkonnahoidlikumaks, säästvamaks, ohutumaks ja odavamaks muutmist; märgib, et nutitehnika – näiteks kaugjuhitava õhusõiduki süsteemide (Remotely Piloted Aircraft Systems – RPA-süsteemid) – kasutamine põllumajanduses võib pakkuda lugematuid ja mitmekesiseid teenuseid ning toetada ressursitõhususe ja tootlikkuse suurendamist, samuti suuremat keskkonnasäästlikkust; tunnistab selle võimalikku soodsat mõju keskkonnale, pinnase tihenemisele ja kliimamuutuse leevendamisele; nõuab tungivalt elektrilisi kaugjuhitava õhusõiduki süsteeme ja droonide kasutamist käsitleva ELi raamistiku kehtestamist; rõhutab, kui tähtis on droonide potentsiaali ärakasutamine, ja toonitab, et tuleb leida õige tasakaal selliste aspektide vahel nagu ohutus ja julgeolek, õiguskindlus ning eraelu puutumatus ja andmekaitse;

11.  nõuab, et lennundust käsitlevatesse õigusaktidesse lisataks RPA-süsteemide alased nõuded, järgides samas nõudeid, mis kehtivad omandi ning kodanike ohutuse ja eraelu puutumatuse suhtes; märgib, et RPA-süsteemide tehnoloogia kogu potentsiaali ärakasutamiseks peab olema lubatud kasutada maapiirkondades väljaspool nägemisulatust toimuvaid (BVLOS – beyond-visual-line-of-sight) operatsioone; nõuab kaalupiirangute kehtestamata jätmist, sest RPA-süsteemid võivad asendada suuremaid transiitsõidukeid ja vedada suuremaid koormaid väiksema energiakuluga kaugemale;

12.  nõuab sektoris parimate heitkoguseid vähendavate tavade kogumist ja levitamist; pidades meeles, et kõrged keskkonnastandardid tuleb säilitada ja neid tuleb aja jooksul tugevdada, et tagada lennunduse säästev areng, rõhutab, kui kiireloomuline ja tähtis on luua programmid ja täiendavad stiimulid sektori arendamiseks ja töökohtade loomiseks, mis on seotud teadusuuringute, tõhususe, energiasäästvuse, keskkonnamõju vähendamise ja tehnoloogilise innovatsiooniga, keskendudes üleilmsetele meetmetele, mille eesmärk on võidelda lennunduse kliimamõju vastu ning mille hulka kuuluvad ka ELi ja liikmesriikide ringmajanduse-eesmärgid;

13.  rõhutab, kui tähtis on lennunduse muu kui CO2-heitest tingitud kliimamõju ning selle ja lennunduse muu keskkonnamõju vähendamise võimalused lennuliikluse korraldamise, sealhulgas nn väravast väravani korraldamise tulemuslikkuse parandamise abil; nõuab sellega seoses jätkuvate jõupingutuste tegemist, et vähendada Euroopa õhuruumi killustatust ja tugevdada ühtset Euroopa taevast;

14.  mõistab vajadust optimeerida reguleerimist ning parandada taristut ja läbilaskevõimet nii lennujaamades kui ka õhus; rõhutab, et käsitlemata jätmise korral takistavad need küsimused ELi lennunduse kasvu, eelkõige killustatuse kulude tagajärjel; juhib samal ajal tähelepanu asjaolule, et vaja on tugevat keskkonna- ja tarbijakaitset koos selgete eeskirjadega reisijate õiguste ja nende kaitse kohta, et pakkuda kodanikele ohutumaid, lühemaid, puhtamaid ja odavamaid lende ning rohkem valikuid;

15.  nõuab, et Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) käimasoleval läbivaatamisel laiendataks ameti rolli keskkonnaküsimustes, sealhulgas ELile keskkonnastandardite vastuvõtmisel suurema paindlikkuse andmisega.

NÕUANDVAS KOMISJONISTOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

29.9.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

53

2

7

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Jørn Dohrmann, Stefan Eck, Eleonora Evi, José Inácio Faria, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Matthias Groote, Andrzej Grzyb, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Josu Juaristi Abaunz, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Susanne Melior, Massimo Paolucci, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Frédérique Ries, Michèle Rivasi, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Dubravka Šuica, Tibor Szanyi, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Nils Torvalds, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Nikos Androulakis, Paul Brannen, Mark Demesmaeker, Christofer Fjellner, Karol Karski, Elisabeth Köstinger, Merja Kyllönen, Alessandra Mussolini, James Nicholson, Gabriele Preuß, Bart Staes, Carlos Zorrinho, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Pál Csáky, Iveta Grigule

(1)

Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraat (6. märts 2016), Riia deklaratsioon kaugjuhitavate õhusõidukite kohta „Lennunduse tuleviku kujundamine“. http://ec.europa.eu/transport/modes/air/news/doc/2015-03-06-drones/2015-03-06-riga-declaration-drones.pdf


SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (18.7.2016)

transpordi- ja turismikomisjonile

Euroopa lennundusstrateegia kohta

(2016/2062(INI))

Arvamuse koostaja: Anneleen Van Bossuyt

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab heameelt tarbijaid käsitleva eraldi jao lisamise üle komisjoni lennundusstrateegiasse; märgib, et paljud õigused, mis kehtivad reise broneerivatele tarbijatele, põhinevad siiani horisontaalsetel tarbijakaitsealastel õigusaktidel; on seetõttu seisukohal, et tarbijaõigustiku toimivuskontrolli puhul tuleks seda arvesse võtta;

2.  tunnistab lennundussektori tähtsust majanduskasvu, tööhõive ja uute ärivõimaluste mootorina Euroopa majanduse jaoks ning selle olulist rolli kaupade, inimeste ja teenuste liikuvuses siseturul;

3.  tunnistab lennundussektori tähtsust Euroopa lennundustööstusele, maailma juhtivale tsiviillennukite tootjale, mis annab ELis tööd rohkem kui 500 000 inimesele;

4.  tunnistab ELi lennutranspordi liberaliseerimisest ja ühtse reisilennuteenuste turu loomisest saadavat tulu;

5.  peab kahetsusväärseks Euroopa Liidu õhuruumi killustatust, mille hinnaks on komisjoni hinnangul 5 miljardit eurot ja mis põhjustab eelkõige reisijate hilinemisi;

6.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et nõukogus ei ole ikka veel saavutatud kokkulepet reisijaõiguste määruse osas (määruse (EÜ) nr 261/2004 läbivaatamine), mille kohta parlament esitas raporti aprillis 2014; väljendab heameelt komisjoni otsuse üle kasutada eeskirjade esitamiseks tõlgendavaid suuniseid, kuid on seisukohal, et muudetud määruse (EÜ) nr 261/2004 vastuvõtmine on vajalik selleks, et pakkuda tarbijatele ja lennundustööstusele õiguskindlust ning kõrvaldada lüngad praegustes õigusaktides; rõhutab, et lennundusstrateegia ja iga lennunduseeskirjade reformimise üks peamisi eesmärke peaks olema tarbijate õiguste suurendamine;

7.  tuletab meelde reisiteenuste veebisaitide lauskontrolli kogu liidus, mille viisid 2013. aastal läbi komisjon ja riiklikud täitevasutused; märgib, et selle lauskontrolli tulemusena avastati enam kui kahel kolmandikul kontrollitud veebisaitidest märkimisväärseid probleeme, mis puudutasid järgmist: kohustuslike kontaktandmete puudumine; juhiste puudumine selle kohta, kuidas kaebust esitada; ebakindlus selles osas, kas kaebus on kätte saadud, või vastamata jätmine; hinnalisade, nagu pagasitasude ja kindlustuse või tühistamise ja muudetud broneerimistingimuste vabatahtliku valimise puudumine; ning lõpliku koguhinna eelvaatluse puudumine;

8.  palub komisjonil seetõttu viia läbi täiendav uuring digitaalse reisituru arengu kohta, et kindlaks teha kindlaks poliitikameetmed, millega tagada reisiettevõtetele võrdsed võimalused ja kaitsta tarbijaid, nõudes selleks reisitoodete ja -teenuste otsimisel, planeerimisel ja broneerimisel läbipaistvust ja neutraalsust;

9.  tunnustab lauskontrolli järel tehtud edusamme, mille raames ajakohastati kaheteist kuu jooksul 191 veebisaiti ja teistel on ajakohastamine veel pooleli;

10.  rõhutab, et lennundusstrateegia eel korraldatud avalik konsultatsioon näitab, et tarbijatel esineb lennureise broneerides või internetis lennule registreerimisel ikka veel raskusi; kutsub komisjoni üles põhjalikumalt kajastama reisimisega seotud veebisaitide ELi õigusega vastavusse viimistel tehtud edusamme ja oma tulevikuplaane seoses selle valdkonna eeskirjade täitmise tagamisega lennupiletite ostmisel nii internetist kui ka mujalt;

11.  kutsub komisjoni üles tugevdama kõigi lennufirmade, aga eelkõige odavlennufirmade kontrollimist, tagamaks et nad järgivad reisijate õigusi ja lennundusohutust käsitlevaid ELi õigusakte;

12.  rõhutab, kui tähtis on tagada, et reisimisega seotud veebisaidid ja rakendused järgiksid ELi õigust, eriti ELi tarbijaõigust, sest 2015. aastal moodustasid reisi- ja puhkusemajutuse broneeringud 52 % kõikidest veebis tehtud ostudest ning tarbijate usaldus sektori vastu ja suurem usaldus veebikeskkonna vastu on olulise tähtsusega VKEde arenguks turismitööstuses; on seisukohal, et veebisaite kasutavaid tarbijaid tuleb õigesti teavitada ja neid ei tohi eksitada ning et ettevõtted peavad võtma asjakohaseid meetmeid, et kaitsta tarbijate ja majutajate ohutust ja turvalisust;

13.  juhib tähelepanu sellele, kui oluline on kaitsta ja jõustada nii internetis kui ka mujal reise broneerivate ja reisivate tarbijate, sh puudega või piiratud liikuvusega isikute õigusi seoses juurdepääsu, abistamise ja teabe kättesaadavusega;

14.  väljendab heameelt pakettreiside direktiivi osas lõplikule kokkuleppele jõudmise ja selle vastuvõtmise üle; on seisukohal, et uued eeskirjad toovad tarbijatele, kes kavatsevad reisi- ja sellega seotud teenuseid sellisel moel osta, märkimisväärset kasu;

15.  kinnitab oma pühendumust kõrgetele lennuliikluse ja lennujaamade ohutus- ja julgestusstandarditele; peab tervitatavaks ühekordse julgestuskontrolli kontseptsiooni kaalumist ning komisjoni kavatsust edendada sellise kontseptsiooni kasutuselevõttu peamiste kaubanduspartnerite poolt; toetab lisaks komisjoni kavatsust säilitada nimetatud kõrged standardid, leevendades samas turvakontrolli põhjustatud ebameeldivusi uute tehnoloogiate abil;

16.  väljendab heameelt seoses lennuühenduste arvu märkimisväärse kasvuga ELis viimase 10 aasta jooksul; peab kahetsusväärseks asjaolu, et mõningate piirkondade ühendused on endiselt kehvad ning et halvema lennuühendusega linnade, piirkondade ja riikide tarbijad on seetõttu ebasoodsamas konkurentsiolukorras võrreldes nendega, kes on ühendatud suurte sõlmlennujaamade kaudu; on seisukohal, et lennundusstrateegias tuleks pöörata erilist tähelepanu halvema lennuühendusega piirkondadele ja väiksematele lennujaamadele, eelkõige äärepoolsemates ja vähemasustatud piirkondades, ning et nõuetekohaselt tuleks võtta arvesse Euroopa Kontrollikoja järeldusi selles valdkonnas(1); rõhutab vajadust vaadata läbi lennujaamatasude direktiiv ning nõuab tungivalt, et komisjon hindaks praeguste lennundustasude kahjulikku mõju;

17.  palub komisjonil anda hinnang selliste tavade õiglusele, mille puhul tarbijad peavad maksma märkimisväärseid summasid pagasitasudeks või piletiteenusteks, kui need ei ole broneeritud enne lennule registreerimist või reisija saabumist lähteväravasse;

18.  väljendab heameelt seoses komisjoni otsustavusega suurendada Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) regulatiivset vastutust; rõhutab, et kõigi Euroopa ühtse lennundusturu tulemuslikkuse ja tõhususe suurendamise jõupingutuste keskmesse peavad jääma ohutus- ja julgestuskaalutlused, et kindlustada tarbijate jätkuv usaldus ja ELi lennundussektori konkurentsivõime maailmas; rõhutab vajadust tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste järele, et tagada eeskirjade järgimise kultuur ning kõrged ohutus- ja julgestusstandardid kogu ELi lennundussektoris;

19.  tuletab meelde, et tarbijatel peab alati olema võimalus kaebuste ja tagastamisnõuete esitamiseks kauplejatele; on veendunud, et see võimalus peaks olema kättesaadav viisil, mis ei heiduta tarbijaid oma õigusi kasutamast, ning olema tarbijate jaoks selgelt märgistatud; kutsub komisjoni üles tagama tihedas koostöös riiklike täitevasutustega, et kauplejad neid nõudeid täidaksid;

20.  on seisukohal, tunnistades droonide järsult laieneva kasutamise potentsiaali, et prioriteediks peab olema lennureisijate ohutus ja turvalisus, ning nõuab seetõttu, et komisjon kehtestaks asjakohase raamistiku droonide ohutu kasutamise tagamiseks ELis;

21.  palub, et komisjon esitaks täiendavat teavet meetmete kohta, mida ta kavatseb võtta lennureiside hinnavõrdluse veebisaitide suhtes, mis võivad olla tarbijate jaoks kahjulikud, kui teave esitatakse ebaõiglasel viisil, millega eeliskohtlemist pakutakse ärikokkulepete alusel;

22.  rõhutab vajadust, et kõik lennubürood ja -korraldajad propageeriksid oma veebisaitidel ja e-piletitel Euroopa hädaabinumbrit 112;

23.  rõhutab kõrgete standardite säilitamise ja liikmesriikide kooskõlastatud lähenemisviisi olulisust lennundusega seotud valdkondades, nagu turism, tööhõive, tarbijapoliitika ja keskkond, sealhulgas seoses müra vähendamise ja õhukvaliteediga.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

14.7.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

0

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Carlos Coelho, Sergio Gaetano Cofferati, Nicola Danti, Vicky Ford, Ildikó Gáll-Pelcz, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Sergio Gutiérrez Prieto, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Liisa Jaakonsaari, Jiří Maštálka, Eva Paunova, Jiří Pospíšil, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Ivan Štefanec, Catherine Stihler, Richard Sulík, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mylène Troszczynski, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Jan Philipp Albrecht, Pascal Arimont, Kaja Kallas, Julia Reda, Ulrike Trebesius, Lambert van Nistelrooij, Kerstin Westphal

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Gesine Meissner, Lieve Wierinck

(1)

„ELi rahastatud investeeringud lennujaamade infrastruktuuri: kuludele vastav tulu jäi saamata“, Euroopa Kontrollikoda (21/2014)


VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

26.1.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

32

7

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Lucy Anderson, Marie-Christine Arnautu, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Andor Deli, Karima Delli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Tania González Peñas, Dieter-Lebrecht Koch, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Marian-Jean Marinescu, Gesine Meissner, Cláudia Monteiro de Aguiar, Jens Nilsson, Salvatore Domenico Pogliese, Tomasz Piotr Poręba, Gabriele Preuß, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, David-Maria Sassoli, Claudia Schmidt, Jill Seymour, Claudia Țapardel, Keith Taylor, Pavel Telička, István Ujhelyi, Peter van Dalen, Wim van de Camp, Janusz Zemke, Roberts Zīle, Kosma Złotowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Michael Gahler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Dariusz Rosati

Õigusalane teave