Menetlus : 2015/2328(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0030/2017

Esitatud tekstid :

A8-0030/2017

Arutelud :

PV 02/03/2017 - 2
CRE 02/03/2017 - 2

Hääletused :

PV 02/03/2017 - 6.7
CRE 02/03/2017 - 6.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0062

RAPORT     
PDF 642kWORD 70k
7.2.2017
PE 589.315v02-00 A8-0030/2017

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1295/2013 (millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ) rakendamise kohta

(2015/2328(INI))

Kultuuri- ja hariduskomisjon

Raportöör: Silvia Costa

MUUDATUSED
SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE
 EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
 VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE

Määrus, millega loodi programm „Loov Euroopa“(1), jõustus 1. jaanuaril 2014 ja programmi rakendatakse 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.

Programmis „Loov Euroopa“ on ühendatud varem eraldiseisvad olnud programmid „MEDIA“ ja „Kultuur“ (2007–2013) ja programm „MEDIA Mundus“ ning see hõlmab kultuuri-, loome- ja audiovisuaalsektorit(2).

Rakendamisraporti eesmärk on hinnata, kuidas programmiga saavutatakse määruses sätestatud üldiseid ja erieesmärke(3) ning kuidas määrust rakendatakse. Käesolevale raportile järgneb hindamise vahearuanne, mille komisjon peaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitama 31. detsembriks 2017.

Programm hõlmab kaht eraldiseisvat alaprogrammi „Kultuur“ ja „MEDIA“ ning sektoriülest tegevussuunda, sealhulgas uut rahastamisvahendit ehk tagatisvahendit. Alaprogramm „MEDIA“ hõlmab mitut tugimeedet(4) ja alaprogramm „Kultuur“ koosneb neljast meetmest(5). Alaprogrammi „Kultuur“ täiendavad erimeetmed, nagu Euroopa kultuuriauhinnad (kirjandusauhind, kaasaegse arhitektuuri auhind, muusika ja kultuuripärandi auhind „Border Breakers“), ning sellised algatused nagu Euroopa kultuuripealinnade algatus ja Euroopa kultuuripärandi märgise algatus.

Sektoriülene tegevussuund toetab tagatisvahendi loomist kultuuri- ja loomesektori, riikidevahelise poliitikakoostöö edendamise ja Loova Euroopa teabepunktide võrgustiku jaoks.

Alaprogrammides „Kultuur“ ja „MEDIA“ ning sektoriüleses tegevussuunas, välja arvatud tagatisvahend, osalevad järgmised riigid: Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Montenegro ja Serbia. Gruusia, Moldova, Türgi(6) ja Ukraina osalevad täielikult alaprogrammis „Kultuur“ ning sektoriüleses tegevussuunas, välja arvatud tagatisvahend, ja osalevad osaliselt alaprogrammis „MEDIA“. Osaline osalemine tähendab, et neil on võimalik osaleda ainult koolituse, turulepääsu, festivalide ja publiku arendamise kavades. Iisraeliga käivad praegu läbirääkimised.

Alates 1. jaanuarist 2015 haldab programmi kaks peadirektoraati (hariduse ja kultuuri peadirektoraat ning sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat) ja Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA). Hariduse ja kultuuri peadirektoraat vastutab alaprogrammi „Kultuur“ eest, sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat alaprogrammi „MEDIA“ eest, kuid juhib ka tagatisvahendit. EACEAs tegeleb kahe alaprogrammiga kaks eraldiseisvat üksust. Kahe peadirektoraadi koostöö hõlbustamiseks on loodud spetsiaalne töökond.

Ajavahemiku 2014–2020 programmi „Loov Euroopa“ üldeelarveks, mis kuulub mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 3, on määratud 1,46 miljardit eurot. See moodustab mitmeaastase finantsraamistiku rahastamispaketi kogueelarvest 0,14 %. Kõigist rahalistest eraldistest on vähemalt 31 % eraldatud alaprogrammile „Kultuur“, vähemalt 56 % alaprogrammile „MEDIA“ ja kuni 13 % sektoriülesele tegevussuunale.

Programmi „Loov Euroopa“ eelarvet haldavad hariduse ja kultuuri peadirektoraat ja EACEA. Vahendeid jagatakse peamiselt toetustena, mida antakse EACEA hallatava konkursikutsete süsteemi kaudu. Mõne meetme (näiteks uuringud, auhindade korraldus jms) rahalisi vahendeid antakse avalike hangete kaudu.

Euroopa Investeerimisfondiga sõlmiti 30. juunil 2016 finantstagatisvahendi delegeerimisleping. Vahendist antakse garantiisid laenu- ja tagatisasutustele, et ergutada neid andma laene sektori VKEdele, kultuuriasutustele ja ühendustele. Euroopa Investeerimisfond avaldas rahastamisasutuste konkursikutse 18. juulil 2016 ja see jääb avatuks 2020. aasta septembrini. Praegu esitavad finantsvahendajad taotlusi, mis peavad läbima hoolsuskohustuse kontrolli. Ajavahemikus 2014–2020 on vahendi eelarve 121 miljonit eurot.

Liikmesriikide kaasrahastatavad Loova Euroopa teabepunktid on olemas kõigis programmis „Loov Euroopa“ osalevates riikides. 38 riigis on loodud 39 teabepunkti: 28 ELi liikmesriigis 29 teabepunkti, sest Belgias on neid kaks, EMP EFTA riikides kaks teabepunkti ja kolmandates riikides kaheksa teabepunkti. Nende eesmärk on anda tasuta teavet ja suuniseid programmi „Loova Euroopa“ rahastamisvõimalustele juurdepääsu kohta ning korraldada võrgustike tegevust, et hõlbustada kultuurivaldkonnas tegutsejate vahelisi kontakte.

Käesoleva raporti koostamisel võttis raportöör oma järelduste aluseks poliitikaosakonna B tellitud uuringud(7) ja Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse hinnangu programmi rakendamise kohta(8). Raportöör kohtus sidusrühmade, kultuurivaldkonna tegutsejate, programmi toetusesaajate ja võimalike toetusesaajatega. Lisaks osales raportöör Brüsselis korraldatud kultuurifoorumil ja enamikul Euroopa filmifoorumitel Berliinis, Cannes’is, Veneetsias ja Karlovy Vary filmifestivalidel, samuti võrgustike ja toetusesaajate kohtumistel muu hulgas Krakówis, San Sebastiánis ja Roomas. Peale selle toimusid Itaalias ja Prantsusmaal riiklikud kohtumised toetusesaajate ja eitava vastuse saanud taotlejatega. Raportöör on saanud peamistelt võrgustikelt ja Euroopa kõigi sektorite kutseliitudelt mitu seisukohti käsitlevat dokumenti. Samuti korraldati korrapäraseid kohtumisi iga peadirektoraadiga ja EACEAga.

Põhjendused

„Loov Euroopa“ on ELi ainus otsene programm loome-, kultuuri- ja audiovisuaalsektoris ning on oma vastavat rolli süvendanud. See on järjepidev eelmiste programmidega ja eelkõige kunstnike kogukonna ja liikmesriikide kultuuriasutuste arvamuste vahetuse ja dialoogi traditsiooniga.

Programm „Loov Euroopa“ on osutunud edukaks uute suundumuste prognoosimisel asjakohastes sektorites, ühendades kultuuri ja loometegevust ning edendades noorte andekate kunstnike liikuvust ja publiku arendamist digitaalse ühtse turu ökosüsteemis. Selle edule on aidanud kaasa Loova Euroopa teabepunktide väga lai ja programmi piiratud suurust arvestades aina enam integreeritud võrgustik. „Loov Euroopa“ on suhteliselt väike, kuid suure ulatuse ja kõrgete eesmärkidega programm.

Sidusrühmad kinnitavad, et programmi „Loov Euroopa“ tegevus toimub Euroopa tasandil nii koostöös teistega kui ka sektoriüleselt ja tagasiteed ei ole – programm peab jätkuma ka pärast 2020. aastat. Raportöör soovitab teha mõned muudatused, mille saab kasutusele võtta vahehindamise ajaks.

Programm aitab luua kriitilist massi, ühendades kultuuri-, loome- ja audiovisuaalsektorit. Kuigi erinevused ühelt poolt audiovisuaalsektori ning teiselt poolt ühenduste, kultuuriasutuste ja kultuuri- ja loomemajanduse vahel on märkimisväärsed, on loodud interdistsiplinaarne dialoog, mille vajadust näitavad digitaalkeskkonna ühised probleemid, vajadus paremate juhtimis- ja koolitusoskuste järele, suhted laiema, mitmekesise ja kaasatud publikuga, juurdepääs krediidile ja globaliseerumisest tingitud probleemidele lahenduste leidmine. Neil põhjustel ja hoolimata mõningatest raskustest on raportöör jätkuvalt veendunud alaprogrammideks jagatud ühtse programmi õigsuses.

Programmi majanduslikus lähenemisviisis, mis õigustab selle lisamist strateegiasse „Euroopa 2020“, on sätestatud eesmärgid ja võetud vastu hindamiskriteeriumid, mis parandavad äriplaanide kvaliteeti ja võrgustiku usaldusväärsust, suurendavad innovatsiooni ja mõju uuele ja laiendatud publikule, kuid on jätnud tähelepanuta kunstilise kvaliteedi ning loome- ja kultuurialased ettepanekud, ilma milleta võib kunstist saada lihtsalt turundus. On oht, et programm premeerib neid, kes järgivad ettekirjutatud formaati, mitte ei püüa avastada tõelist kvaliteeti.

Kuigi alguses kavandati, et programm oleks äärmiselt integreeritud, on see tegelikult pärast kahte peadirektoraati jagamist hakanud kajastama kahe sektori erinevusi: audiovisuaalsektor keskendub rohkem ettevõtlusele, kultuurisektor on pigem hübriid. Nii läks ka seetõttu, et sektoriülest tegevussuunda, millest oli mõeldud kui võimalusest eri distsipliinide dialoogiks, kasutati hoopis rahastamisvahendina, peamiselt teavitus- ja müügiedenduseks. Tõepoolest on mõlemal alaprogrammil vajadus pääseda uutele turgudele, arendada uut publikut ning pakkuda digitaal- ja juhtimisoskuste koolitust ning sellega tuleks tegeleda sektoriüleses tegevussuunas.

Kultuuri- ja loomesektori tagatisvahendis osalevad esimesed rahastamisasutused, kes teevad kättesaadavaks 120 miljonit eurot, mille hinnanguline korrutustegur on 5,7, nimetatakse 2016. aasta lõpus. Kuigi raportöör peab kahetsusväärseks vahendi esitamisel tekkinud viivitust, on tal hea meel otsuse üle esitada avatud nimekiri.

On õige, et programmi raames on võetud uus ülesanne, andes 2015. aastal 1,6 miljonit eurot pagulaste ühiskonda kaasamise jaoks – s.o näide kultuuridevahelisest dialoogist, mis on meie ühiskonnas nii vajalik. On kahetsusväärne, et selleks ei ole eraldatud lisavahendeid.

Mõned otsused lõpetada varasemad programmid, näiteks saadikuameti, programmi „MEDIA Mundus“ eripärade ja võrgustikele määratavate tegevustoetuste kaotamine, on tegelikult piiranud programmi võimet reageerida uutele rahvusvahelistele sotsiaal-majanduslikele olukordadele ja tugevdada riikidevahelisi partnerlusi. Seetõttu on vaja mõned asjad ümber vaadata.

Programm„Loov Euroopa“ kannatab omaenda edukuse tõttu: esitatud taotluste ja toetusesaajate suhtarv on äärmiselt madal, kusjuures alaprogrammi „Kultuur“ edumäär on ainult 15,83 % ja alaprogrammil „MEDIA“ 32 %(9), välja arvatud automaatse levitamise toetuskavad.

Programmi esimestel aastatel (2014, 2015 ja 2016. aasta esimene poolaasta) sai alaprogramm „Kultuur“ järgmistes valdkondades projektikonkursi taotlusi: koostöö 13,67 %; võrgustikud 39,66 %; platvormid 11,27 %; kirjandustõlge 24,03 %. Pagulaste integreerimise projektide konkursile esitati 274 taotlust, valiti aga ainult 12, mis tähendab, et edumäär on ainult 4,38 %(10).

Rahastamiskünnis on äärmiselt kõrge ja paljud ettepanekud jäetakse vahendite ebapiisavuse tõttu napilt kõrvale. Seepärast on vaja programmi eelarvet märkimisväärselt suurendada. See on põhjus, miks paljud sidusrühmad on pettunud ning neil puudub motivatsioon uuesti taotlust esitada.

Sidusrühmad taunivad eelkõige koostööd käsitleva konkursi („Kultuur“) ebapiisavust, väites, et see on liiga ulatuslik, üldine ja ebapiisavalt rahastatud. Seega tehakse ettepanek jagada kõnealune konkursikutse kaheks eriomadustega meetmeks.

Enamiku sidusrühmade kriitika on suunatud programmijuhtimise vastu. Nad on väga pettunud lihtsustamise, läbipaistvuse, teavitamise ja prognoositavuse puudumises ning eelkõige hindamiskriteeriumides, punktide andmises ja hindajate pädevuses konkreetsel teemal ja nende töömeetodites, eriti kaughindamises.

Alaprogrammi „MEDIA“ automaatne punktisüsteem on vastuoluline, näib negatiivselt mõjutavat võrdseid tingimusi ja põhjustavat turumoonutusi.

Uus sotsiaalse kaasatuse prioriteet tuleks muuta alaliseks, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele üksikisikutele ning tõrjumise ja radikaliseerumise ohus olevatele rühmadele.

Muutmist vajav valdkond on ka kolmandate, eelkõige Vahemere piirkonna riikide piiratud osalemine. Raportöör rõhutab vajadust kaasata kiiresti Euroopa lõunanaabruse riigid, kus on vaja suuri jõupingutusi, et edendada kahepoolseid kokkuleppeid. Raportöör ergutab viivitamata alustama läbirääkimisi Tuneesiaga.

Programmiga tuleks edendada kultuurilist mitmekesisust rahvusvahelisel tasandil kooskõlas 2005. aasta UNESCO konventsiooniga. Tuleks kaaluda kahe eraldiseisva konkursi korraldamist, üks kultuuri- ja loomesektoris ning teine audiovisuaalsektoris.

Hiljutise kultuuridiplomaatia teatise(11) taustal peaksid kolmandates riikides ELi delegatsioonides konkreetselt kultuuripoliitikaga tegelevad töötajad programmi „Loov Euroopa“ rohkem tutvustama, et edendada Euroopa kultuuri ja loovust maailmas ning soodustada rahu kindlustamist, kultuuridevahelist suhtlust ja turu arengut.

Rohkem tuleks teha programmi „Loov Euroopa“ ja mitme mitmeaastase programmi ja seonduvate fondide vahel, nagu „Erasmus+“, „Horisont 2020“, struktuurifondid, kavandatud koostoime tugevdamiseks (eelkõige kultuuri- ja loomesektori majandus- ja innovatsioonimõõtme tugevdamiseks aruka spetsialiseerumise strateegia (S3), arukate linnade ja maaelu arengu jaoks). Rohkem tuleks teha ka Euroopa kultuuripealinnade, Euroopa kultuuripärandi märgise, Euroopa auhindade ja Euroopa Nõukogu kultuurimarsruutide algatuste oskusteabe suurendamiseks. Programmi saavutusi tuleb kaitsta ja suurendada, hoides programmi struktuuri ja edendades sektoriülest tegevussuunda. Sellega seoses peaksid vahehindamise muudatused panema aluse uuele 2020. aasta järgsele programmile.

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1295/2013, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ.

(2)

Kultuuri- ja loomesektorid hõlmavad muu hulgas arhitektuuri, arhiive, raamatukogusid ja muuseume, kunstkäsitööd, audiovisuaalseid tooteid (sh filmid, televisioon, videomängud ja multimeedia), materiaalset ja vaimset kultuuripärandit, disaini, festivale, muusikat, kirjandust, näitekunsti, kirjastamist, raadiot ja kujutavat kunsti.

(3)

Määruse üldsätete kohaselt on üldised eesmärgid järgmised: kaitsta, arendada ja edendada Euroopa kultuurilist mitmekesisust ja keelelist paljusust ning edendada Euroopa kultuuripärandit; tugevdada Euroopa kultuuri- ja loomesektori, eriti audiovisuaalsektori konkurentsivõimet aruka, säästva ja kaasava majanduskasvu edendamiseks.

Erieesmärgid on järgmised: toetada Euroopa kultuuri- ja loomesektori suutlikkust tegutseda riikidevaheliselt ja rahvusvaheliselt; soodustada kultuuri- ja loomevaldkonnas tegutsejate riikidevahelist liikuvust; suurendada jätkusuutlikult kultuuri- ja loomesektori VKEde ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega organisatsioonide finantssuutlikkust; soodustada poliitika kujundamist, innovatsiooni, loovust, publiku arendamist ning uusi äri- ja juhtimismudeleid.

(4)

Audiovisuaalspetsialistide koolitamine, üksikprojektide väljatöötamine ja paketitoetus, Euroopa videomängude väljatöötamine, audiovisuaalteoste tootmine televisiooni jaoks, turulepääs, filmide automaatse toetuse kava, filmifestivalid, kinode võrgustikud, internetis levitamine, publiku arendamine.

(5)

Koostööprojektid, Euroopa võrgustikud, Euroopa platvormid, kirjandustõlke projektid.

(6)

Türgi teavitas komisjoni oma väljaastumisest programmist, mis peaks toimuma 1. jaanuaril 2017 ja mille kohta käivad praegu ELi ja Türgi valitsuse läbirääkimised.

(7)

http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2016/573451/IPOL_STU(2016)573451_EN.pdf

http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2016/573452/IPOL_STU(2016)573452_EN.pdf

(8)

http://www.eprs.sso.ep.parl.union.eu/lis/lisrep/13-EPRS-publications/2016/EPRS_IDAN_581413_The_Creative_Europe_programme.pdf

(9)

Programmi „Loov Euroopa“ alaprogrammi „MEDIA“ avatud konkursikutsete seas on valikumäär ligikaudu 32 % (+/-8 800 taotlust ja 2 800 valitud projekti). Uuendatud raampartnerlusi ega automaatse levitamise toetuskavu ei ole arvestatud, sest neile kehtivad erinevad valikueeskirjad.

(10)

Euroopa Komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraadi andmed.

(11)

JOIN(2016) 29 final, „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“.


EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1295/2013 (millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ) rakendamise kohta

(2015/2328(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1295/2013 (millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 167 ja 173,

–   võttes arvesse ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) 20. oktoobri 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni,

–   võttes arvesse 8. juuni 2016. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“ (JOIN(2016)0029),

–   võttes arvesse komisjoni 26. septembri 2012. aasta teatist „Kultuuri- ja loomesektori edendamine ELi majanduskasvu ja töökohtade heaks“ (COM(2012)0537),

–   võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2010. aasta teatist „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava“ (COM(2010)0352),

–   võttes arvesse komisjoni 27. aprilli 2010. aasta rohelist raamatut kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta (COM(2010)0183),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrust (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond(2),

–   võttes arvesse nõukogu 27. mai 2015. aasta järeldusi, milles käsitletakse kultuuri- ja loomevaldkonna koostoimet muude valdkondadega (cultural and creative crossovers) stimuleerimaks innovatsiooni, majanduslikku jätkusuutlikkust ja sotsiaalset kaasatust,

–   võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa kultuuripärandi ühtse lähenemisviisi väljatöötamise kohta(3),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni kultuuridevahelise dialoogi, kultuurilise mitmekesisuse ja hariduse rolli kohta ELi põhiväärtuste edendamisel(4),

–  võttes arvesse 28. aprilli 2015. aasta resolutsiooni Euroopa filminduse kohta digitaalajastul(5),

–  võttes arvesse uuringut „Euroopa kultuuripealinnad: edustrateegia ja pikaajaline mõju“ (European Capitals of Cultures: success strategy and long term effects), mille koostas 2013. aastal kultuuri- ja hariduskomisjoni taotlusel struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakond B,

–   võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa loome- ja kultuurisektori kui majanduskasvu ja töökohtade allika edendamise kohta(6),

–   võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni ELi välistegevuse kultuurilise mõõtme kohta(7),

–   võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta(8),

–  võttes arvesse ELi kultuurivaldkonna töökava ajavahemikuks 2015–2018,

–  võttes arvesse 13. aprillil 2016 sõlmitud Euroopa Parlamendi, ELi nõukogu ja komisjoni institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet, eelkõige selle artikleid 20 ja 24 kehtivate õigusaktide järelhindamise kohta;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning kodukorra XVII lisa artikli 1 lõike 1 punkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8-0030/2017),

A.  arvestades, et programmi „Loov Euroopa“ eesmärk on ühelt poolt kaitsta ja edendada Euroopa kultuurilist mitmekesisust ja keelelist paljusust ning edendada Euroopa kultuuripärandit ja teiselt poolt tugevdada Euroopa kultuuri- ja loomesektori konkurentsivõimet;

B.  arvestades, et kultuur on Euroopa integratsiooni edendamise peamine tegur;

C.  arvestades, et programm „Loov Euroopa“ ja eriti selle alaprogramm „Kultuur“ on tõsiselt alarahastatud ning et seetõttu on neil raskusi kõrgete ootuste täitmisel;

D.  arvestades, et määruse artiklite 3 ja 4 kohaselt kuuluvad programmi põhieesmärkide hulka Euroopa kultuurilise mitmekesisuse ja keelelise paljususe ning Euroopa kultuuripärandi edendamine ning konkreetsemalt kultuuri- ja loometeoste riikidevahelise levitamise soodustamine;

E.  arvestades, et määruse artikli 12 kohaselt kuulub alaprogrammi „Kultuur“ prioriteetide hulka riikidevahelise levitamise ja liikuvuse edendamine ning konkreetsemalt Euroopa kirjanduse levitamise toetamine eesmärgiga tagada selle võimalikult lai kättesaadavus;

F.  arvestades, et ainulaadse programmi struktuur toob esile eelised, mis võimaldavad saavutada kriitilise massi, ja teeb tõenäoliselt nähtavaks valdkonnad, mida jätkuvalt alahinnatakse ja millel on samad probleemid seoses killustatuse, globaliseerumise, andmete puudumise ja raskustega krediidile juurdepääsul;

G.  arvestades, et programmi struktuur, mis hõlmab kahte alaprogrammi, säilitades mõlema eripära ja olemuse, ning neile lisatud sektoriülest tegevussuunda, on väga kasulik, et tagada parem arusaamine kultuurivaldkonna koostööst ja arengusuundadest, kaasates ka kolmandaid riike;

H.  arvestades, et sektoriülese tegevussuuna strateegiline eesmärk edendada riikidevahelist ja sektoriülest kultuurikoostööd on ainult osaliselt välja töötatud;

I.  arvestades, et programm „Loov Euroopa“ võimaldab koostööd ja ühismeetmeid riikidega, kes ei osale programmis, ning kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu UNESCO, Euroopa Nõukogu ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, programmi eesmärkide saavutamise ühise rahastamise alusel;

J.  arvestades, et põhimääruse artiklis 18 ette nähtud tulemusnäitajate süsteemi, sealhulgas programmi üldiste eesmärkide näitajaid, alaprogrammidega „MEDIA“ ja „Kultuur“ seotud näitajaid ning tagatisvahendit käsitlevaid konkreetseid näitajaid ei ole veel praeguseni kasutusele võetud või need ei toimi;

K.  arvestades, et praegune hindamissüsteem on osutunud kokkusobimatuks programmi olemuse ja spetsiifikaga ning seetõttu tuleks seda parandada;

L.  arvestades, et konkreetsed meetmed, nagu Euroopa kultuuripealinnade algatus, sealhulgas selle võrgustik, auhinnad ja Euroopa kultuuripärandi märgis, on toonud esile kohaliku majanduse säästva arengu ja kultuuriturismi võimalusi ning seetõttu tuleks neid ettenägelikumalt tugevdada ja edendada;

M.  arvestades, et 2016. aastal loodi sektoriülese tegevussuuna raames erikonkurss pagulaste Euroopa ühiskonnaga ühinemise valdkonnas, et edendada ja toetada loovust ja kultuuridevahelist dialoogi;

N.  arvestades, et alaprogrammi „Kultuur“ koostööprojektide toetusvaldkonnale eraldatakse ligikaudu 70 % kõnealuse alaprogrammi eelarvevahenditest, see toetusvaldkond on väga populaarne kultuurisektoris tegutsejate seas ja selle raames püüeldakse piiriüleselt ühise lähenemisviisi poole ning avatud määratlus annab võimaluse enneolematutele, äärmiselt innovatiivsetele ja loomingulistele projektidele, mis on vägagi oodatud;

O.  arvestades, et kuigi määruses nähakse ette kahepoolsete lepingute sõlmimine kolmandate riikidega, et nad osaleksid programmis või selle osades, on tänini ainult paar riiki menetluse lõpuni teinud;

P.  arvestades, et tänu parlamendi tegevusele on kultuur, kultuuri- ja loomemajandus ja audiovisuaalsektor lisatud programmidesse „Erasmus+“ ja „Horisont 2020“, COSME mitmeaastastesse programmidesse, struktuurifondidesse ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi prioriteetidesse, kuigi ebapiisaval määral;

Q.  arvestades, et informaalse õppimise ning loome- ja meediasektori koostoime on suur, sest paljud kunsti-, meedia- ja kultuurivaldkonna organisatsioonid pakuvad informaalse õppimise võimalusi;

R.  arvestades, et edukate taotlejate osakaal alaprogrammis „Kultuur“ on 15 % ja alaprogrammis „MEDIA“ 44 %, kuid viimasena mainitud alaprogrammis isegi väiksem (32 %), kui automaatseid kavu mitte arvestada;

S.  arvestades, et alaprogrammis „MEDIA“ on seni registreeritud kokku 13 000 taotlust ja antud toetust enam kui 5 500 projektile;

T.  arvestades, et alaprogrammi „MEDIA“ automaatne punktisüsteem, mille eesmärk on tagada liikmesriikide vahel võrdsed tingimused, moonutab turgu ja karistab karmilt suure audiovisuaalteoste tootmisvõimsusega riike;

U.  arvestades, et programmi „Loov Euroopa“ alaprogrammi „Kultuur“ koostööprojektidele antavate toetuste liik ei vasta enam võrgustike vajadustele, sest need toetuvad operatiivstruktuurile ja -tegevusele, nagu eelmise programmi „Kultuur“ (2007–2013) raames;

V.  arvestades, et sidusrühmad on kritiseerinud, et halduskorraldus (taotlemis-, hindamis- ja aruandlusprotsess) on endiselt koormav; rõhutab seetõttu vajadust lihtsustada taotlemiskorda, et hõlbustada juurdepääsu programmile ja innustada võimalikke toetusesaajaid osalema;

W.  arvestades, et Loova Euroopa teabepunktid on hädavajalik vahelüli Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA), komisjoni ja taotlejate vahel, ning arvestades, et neid tuleks paremini teavitada käimasolevast otsustusprotsessist ja nad tuleks rohkem kaasata projektide kohta teabe andmisse ja nende tulemuste tutvustamisse;

X.  arvestades, et ettevõtjad taunivad suurt halduskoormust taotlusprotsessis, mis hõlmab ulatuslikke suuniseid ja suurt hulka vahel vastukäivat teavet sisaldavaid dokumente;

Y.  arvestades, et on teatatud, et Euroopa Komisjonis kasutatavas autentimissüsteemis (ECAS) ettevõtjate registreerimine on probleemne; arvestades samas, et elektrooniline taotlusvorm on väga hästi vastu võetud;

1.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid programmi „Loov Euroopa“ eelarvet, et viia see kooskõlla Euroopa kodanike ootustega ja iga alaprogrammi edasipüüdlike eesmärkidega, tunnistades, et kultuuriloome väärtused ei ole mõõdetavad üksnes majanduslike näitajatega ning võimaldades saavutada suuremat tõhusust ja paremaid tulemusi;

2.  väljendab heameelt mitmete alates 2014. aastast kehtivate programmijuhtimise ühtlustamismeetmete üle;

3.  kahetseb, et puudulik finantssuutlikkus on võimalike taotlejate jaoks endiselt peamine takistus lisaks halduslikele ja regulatiivsetele takistustele; ergutab komisjoni, Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametit (EACEA) ning projekti „Loov Euroopa“ riiklikke büroosid püüdma vähendada kultuurivaldkonnas tegutsevate mikroettevõtete alaesindatust rahastatud organisatsioonide seas ja alaprogrammi „Kultuur“ teatud sektorites;

4.  palub, et komisjon suurendaks programmi järjepidevust kogu muu asjakohase ELi poliitikaga ja teiste rahastamisallikatega;

5.  palub, et komisjon tagaks hea koordineerimise programmi „Loov Euroopa“ eest vastutavate peadirektoraatide ning EACEA ja Loova Euroopa teabepunktide vahel, kes hoolitsevad programmi „Loov Euroopa“ rakendamise eest eri etappides, tuletades meelde, et Loova Euroopa teabepunktide ja EACEA tegevus on väga oluline, sest see hõlmab otseseid sidemeid lisaks toetusesaajatele ka kogu kultuuri- ja loomesektoriga;

6.  palub komisjonil teha UNESCO, Euroopa Nõukogu ja OECDga võimalikult tihedat koostööd, et töötada välja tugevam alus ühiseks rahastamiseks programmi eesmärkide täitmisel ja mõju hindamisel, eriti rahvusvahelises plaanis ning kultuuri ja loometegevuse konkreetsete inim- ja majanduslike väärtuste austamisel;

7.  palub komisjonil säilitada programmi „Loov Euroopa“ praegune ülesehitus ning samal ajal uurida ja paremini määratleda kahe erineva alaprogrammi eripära, et tugevdada nende sektoriülese tegevussuuna potentsiaali ning kontrollida, kas tagatisfondi rakendamine on tõhus;

8.  palub komisjonil mõlemas alaprogrammis ja hindajatele mõeldud suunistes saavutada parem tasakaal kunsti- ja loomekomponendi ning juhtimis- ja innovatsiooniaspektide vahel, eriti kultuuri- ja loomemajanduse puhul;

9.  palub komisjonil kasutada programmi „Loov Euroopa“ õigusliku aluse artiklis 18 esitatud tulemusnäitajate süsteemi, rõhutades sealjuures programmi kunstilist ja loomingulist osa, mis tuuakse liiga sageli ohvriks üksnes majanduslike kaalutluste nimel, nagu juhtimisvõime või laiema publikuni jõudmine;

10.  nõuab tungivalt, et komisjon määraks hindajatele enam kui olemasolevad kuus oskusteabe valdkonda, et konkreetsete valdkondadega tõhusamalt toime tulla;

11.  nõuab tungivalt, et komisjon ja EACEA parandaksid hindamismenetlust, suurendades esimese etapi hindajate arvu, ning näeksid ette de visu kollegiaalse otsustamise vooru, et valida välja kandidaadid teise etapi lühinimekirjast; rõhutab, et projektide tagasilükkamine peaks toimuma äärmiselt läbipaistvalt ja üksikasjalikult põhjendatud viisil, et arusaamatuks jäävad põhjendused ei ohustaks programmi vastuvõetavust;

12.  palub komisjonil luua paremad koolitus- ja suutlikkuse arendamise võimalused nendele kultuurivaldkonnas tegutsejatele, kes soovivad parandada oma oskusi seoses taotlemiskorra, üldise projektijuhtimise ja projekti elluviimisega;

13.  palub, et komisjon ja EACEA toetaksid kultuurivaldkonnas tegutsejaid paremini koostööprojektide partnerite leidmisel selliste meetmete kaudu, mille hulka kuuluvad muu hulgas sihipärased sobivate partnerite leidmise sektsioonid Euroopa kõige olulisemate kultuuriürituste raames, praeguste otsinguvahendite ja andmebaaside parandamine ning võrgustike loomise võimaluste tagamine varem väljakuulutatud teemadel;

14.  palub, et komisjon ja EACEA võtaksid meetmeid tagasilükatud taotluste vaidlustamiskorra läbipaistvuse parandamiseks, vähendades seeläbi üldist pahameelt kandidaatide seas ja suurendades programmi usaldusväärsust pikas plaanis;

15.  nõuab tungivalt, et komisjon lihtsustaks veelgi taotlus- ja aruandlusmenetlusi, piirates suuniste ja muude dokumentide arvu ja neid lihtsustades, muutes ajakava paindlikumaks ja koostades koostöökokkuleppe vormi;

16.  palub komisjonil kasutada kõiki kättesaadavaid vahendeid, et tutvustada ja levitada veelgi paremini elluviidud projektide tulemusi ja kõigi programmi raames võetud meetmete Euroopa lisaväärtust käsitlevat teavet;

17.  nõuab tungivalt, et komisjon ei muudaks ega lisaks uusi prioriteete ja eeskirju, kui Loova Euroopa teabepunktidele ja sidusrühmadele ei ole antud vajalikku aega järgmisteks projektikonkurssideks valmistuda;

18.  nõuab tungivalt, et komisjon lihtsustaks täiendavalt finantsaspekte, sel eesmärgil laiendades ühekordsete maksete vahendit ja edendades kindlamääraliste hüvitiste kasutamist, ning rakendaks kriteeriumeid, millega ei takistata väikeste projektide rahastamisvõimalusi, ning tagaks, et toetuste lõplik väljamaksmine toimub parimal võimalikul ajal, mis peaks olema EACEA töö kvaliteedi näitamise kriteerium nii alaprogrammi „Kultuur“ kui ka alaprogrammi „MEDIA“ puhul;

19.  juhib tähelepanu sellele, et koostööprojektides osalevate töötajate palgatasemed on riigiti väga erinevad, mistõttu on eri liikmesriikidest pärit partnerite kaasrahastamisvõime samuti väga erinev; nõuab seetõttu, et komisjon kaaluks töötajate töö hindamiseks koostööprojektides muud võimalust, mille aluseks on muud näitajad kui üksnes palgatase;

20.  nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks koos Eurostatiga sektorite eriomadustele sobivate erikriteeriumide (loometegevus, kultuuri- ja kunstiväärtus, innovatsioon, majanduskasv, sotsiaalne kaasatus, kogukonna loomine, rahvusvahelistumine, ettevõtluse edendamine, võime luua ülekanduvat mõju ja koostoimet teiste valdkondadega jms) välja töötamist ning hindaks Teadusuuringute Ühiskeskuse protsessi kaasamise võimalikkust; rõhutab sellega seoses, kui oluline on sektoreid hõlmavate kvaliteetsete teadmiste loomine ning statistilised valdkonnauuringud ja valdkonda käsitlevate võrreldavate andmete kättesaadavus, mis võimaldab tõhusalt kontrollida ja analüüsida meetmete kultuurilist, majanduslikku ja ühiskondlikku mõju kultuuri- ja loomesektoris;

Alaprogramm „MEDIA“

21.  nõuab tungivalt, et komisjon ja EACEA muudaks automaatset punktisüsteemi, et tagada tõeliselt võrdsed tingimused, võttes tasakaalustatult arvesse kõiki programmis „Loov Euroopa“ nimetatud kriteeriume (riikidevaheline olemus, riikidevahelise koostöö arendamine, mastaabisääst, kriitiline mass, võimendav mõju) ning samuti tootmisvõimsust ja olemasolevaid riiklikke toetuskavasid audiovisuaaltööstuses;

22.  tunnistab, et alaprogramm „MEDIA“ on saanud mitmekesise audiovisuaalsektori lahutamatuks osaks ning toetab tulemuslikult kultuurilist mitmekesisust ja tööstuspoliitikat;

23.  julgustab edasi arendama tegevusi subtiitrimise ja dubleerimise valdkonnas, et edendada audiovisuaalteoste ringlust ELis ja sellest väljaspool;

24.  soovitab, et tagataks Euroopa audiovisuaalse kultuuripärandi turve ja kultuuripärand tehtaks kättesaadavaks uurimistegevuse, publiku kaasamise ja majandusliku potentsiaali realiseerimise eesmärgil tänu filmide ja audiovisuaalsete arhiivide digimisele;

25.  rõhutab, et arvestades rahvusvahelist ja järjest tihedama konkurentsiga filmimaastikku, on Euroopa audiovisuaalvaldkonnas jätkuvalt vaja alal hoida meetmeid, mille eesmärk on tagada selle mitmekesisus ja sõltumatus; rõhutab, et Euroopa audiovisuaalteoste tootmist on vaja jätkuvalt toetada, eriti projekti kavandamise etapis, ning et see peaks toimuma koolituse laiendamise abil, et hõlmata rohkem tegevusi ja tugevdada sektori konkurentsivõimet;

26.  soovitab programmis tugevdada naaberriikidele suunatud meetmeid eesmärgiga soodustada Euroopa teoste levikut nende riikide territooriumidel ja ühiseid loomeprojekte;

27.  möönab, et hoolimata internetis levitamise toetamisest ei ole Euroopa internetiplatvormid rahvusvahelisel tasandil ikka veel konkurentsivõimelised ning et Euroopa infosisu on praegustel platvormidel raskesti leitav ja juurdepääsetav;

28.  peab tervitatavaks publiku arendamise jagamist kahte valdkonda: filmikultuuriline pädevus, milles keskendutakse filmiharidusele koolides, ja publiku arendamise algatused;

29.  rõhutab, et komisjon peaks esitama andmepõhise Euroopa publiku osalemise projekti, mille eesmärk oleks uurida ja tugevdada Euroopa audiovisuaal- ja filmivaldkonna suutlikkust, et koguda, analüüsida ja prognoosida publiku käitumisega seotud teavet ja suurendada seeläbi nõudlust muude kui kodumaiste Euroopa filmide järele;

30.  rõhutab, et sõltumatuid ulmeteleseriaalide tootjaid, kes soovivad konkureerida maailma tasemel, toetatakse jätkuvalt eelkõige sellepärast, et vastata ehtsate Euroopa pakkumistega praegu valitsevale suurele rahvusvahelisele nõudlusele kvaliteetsete seriaalide järele, isegi kui parimaid tulemusi on seni saavutanud dokumentaal- ja lastesarjade sektorid;

31.  palub, et komisjon toetaks jätkuvalt selliseid kinovõrgustikke nagu Europa Cinemas, mis tutvustavad kogu maailmas Euroopa filme, aidates rahaliselt ja tegevuspõhiselt kinosid, mis näitavad olulisel määral Euroopa filme; toob esile kino suurt tähtsust publiku teadlikkuse suurendamisel ja kinoelamuse sotsiaalse teguri säilitamisel;

32.  palub komisjonil muuta kinodes ja tellitavates videoteenustes samaaegse esilinastuse boonussüsteemi;

33.  soovitab alaprogrammi „MEDIA“ raames võrdsete tingimuste tagamiseks anda hindajatele vahendid, mille puhul võetakse arvesse iga riigi toetuskava eripära;

34.  palub komisjonil tõsta Euroopa videomängude projektide rahastamise maksimummäära, et arvestada nende suurte ja üha kasvavate tootmiskuludega; rõhutab samuti, et vaja on läbi vaadata videomängude toetuskõlblikkuskriteerium, mille kohaselt peavad need olema üksnes jutustavad, et võimaldada kaasata suuremal hulgal piiriülese levitamise potentsiaaliga projekte (spordimängud, liivakasti tüüpi mängud jne), ning lisada mängitavuse aspekt projektide hindamiskriteeriumide hulka, et kajastada selle aspekti kesksust tootmise edukuses;

Alaprogramm „Kultuur“

35.  palub komisjonil leida tasakaal kaaluka majandusliku mõõtme ja iseenesest väärtuslike kunsti ja kultuuri vahel ning keskenduda rohkem kunstnikele ja loovisikutele;

36.  soovitab võtta Euroopa koostööprojektide puhul arvesse innovatsiooni, liikuvust ja laiendatud koostootmist;

37.  palub, et komisjon võtaks võimalikke meetmeid, millega parandada toetusesaajate ja taotlejate arvu vahelist proportsiooni, muu hulgas alaprogrammi „Kultuur“ eelarve suurendamise, kõigi kultuuri- ja loomesektorite asjakohasema esindatuse ja väikesemahulisemate projektide suurema toetamise kaudu;

38.   rõhutab tõlkimise tähtsust keelelise mitmekesisuse pärandi jaoks; soovitab kirjandustõlke projektidesse kaasata raamatute ja lugemise edendamise ja raamatulaatadel osalemise toetamise, sealhulgas kaaluda iga-aastase Euroopa raamatulaada korraldamist, et suurendada raamatute ringlust, edendada kirjandusalast vahetust ja tagada eri riikide kirjanduse tutvustamine ning kirjaoskuse omandamise võimalus kõigile, sealhulgas puudega inimestele;

39.  väljendab heameelt nn keskuste (Euroopa platvormi projektide) loomise üle, et toetada ja võimaldada uute kunstnike ja loovisikute vahelist vahetust ja koostööd;

40.  toonitab, et stabiilsed ja tugevalt esinduslikud Euroopa kultuurivõrgustikud on väga olulised Euroopas ja kolmandate riikidega elluviidava kultuuri- ja kunstitegevuse nähtavuse seisukohast, sest nad on sageli esimesed, kes teevad koostööd uutes valdkondades, sektorites või riikides; on seisukohal, et nende tegevust meetmete koordinaatori ning kogu kunstivaldkonna kultuuritegevuse ja loomingulisuse edendajana tuleks toetada tegevustoetustega; on veendunud, et sellega seoses tuleks kõigepealt kehtestada selged ja läbipaistvad valikukriteeriumid;

41.  kutsub komisjoni ja EACEAd üles võimaldama alaprogrammi „Kultuur“ kaudu välisesitluste korraldamist ja struktureeritud kohtumisi valdkonnas tegutsejate vahel;

42.  soovitab taaskehtestada Euroopa teatriauhinna ja eraldada selleks asjakohased vahendid;

43.  rõhutab Euroopa kultuuripealinnade algatuse edukust ja tähtsust, mis põhineb protsessis osalevate linnade ja piirkondade dünaamikal, muutes selle märgise ja ELi endiselt väga tagasihoidliku rahalise toetuse tõeliselt väärtuslikuks aluseks, et jätkata rahastamist ja tegevust rohkem kui aasta vältel;

44.  tervitab Euroopa kultuuripealinnade algatuse peatset laiendamist EFTA ja kandidaatriikidele alates 2020. aastast ja soovitab paremini levitada selle kogemusi ELis ja väljaspool;

45.  soovitab suurendada Euroopa kultuuripärandi märgise nähtavust ja rõhutab asjaomaste (füüsiliste ja mittefüüsiliste) paikade tähtsust Euroopa identiteedi ja ühise Euroopa kuuluvustunde edendamise, ELi arendamise ja parema tuleviku nimel mitmekesise pärandi tundmaõppimise jaoks;

46.  soovitab võtta meetmeid, et kooskõlastada Euroopa kultuuripärandi aasta 2018 algatused programmiga „Loov Euroopa“ ja neid programmi raames piisavalt toetada, alustades ettevalmistuste aastaga 2017, olgugi et kasutatakse eraldi eelarverida ja mitte alaprogrammile „Kultuur“ eraldatud vahendeid, nagu pakkus välja komisjon;

47.  palub komisjonil kaaluda, kuidas hõlbustada kunstivaldkonnaga seotud pagulaste juurdepääsu programmile „Loov Euroopa“;

Sektoriülene tegevussuund

48.  nõuab tungivalt, et komisjon arendaks ja kasutaks täiel määral tegevussuuna võimalusi, et saavutada määruses sätestatud eesmärgid, eelkõige riikidevahelise ja sektoriülese koostöö edendamine;

49.  soovitab tegevussuuna raames kehtestada kolm uut tugimeedet: a) „Loova Euroopa Mundus“ riikidevahelise koostöö jaoks, b) sotsiaalne kaasatus ja c) uuenduslikud koostoimet loovad ja sektoriülesed projektid;

50.  palub komisjonil tagada tagatisvahendis geograafiline ja sektorite tasakaal ning võrdne juurdepääs kõigi liikmesriikide väikestele organisatsioonidele ning rohujuuretasandi algatustele ja projektidele, et hinnata selle mõju eelkõige väikestele kultuuriettevõtjatele, kultuurivahendajatele ja võrguettevõtjatele, ning uurida võimalusi koostoime loomiseks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ja muude programmidega, eriti COSME programmiga, et kindlustada tagatisvahendi kõige tõhusamal viisil kasutamine, et aidata kultuuri- ja loomesektorit;

51.  ootab huviga 2016. aastal loodud finantstagatiste rahastu esimesi tulemusi; eeldab, et VKEdele ja mikroettevõtjatele laene kättesaadavamaks muutes aitab see uus turuinstrument laiendada kultuuri- ja loomeprojekte (sektor, mis annab 4,4 % ELi SKPst ja kus töötab 3,8 % liidu tööjõust), et täielikult kasutada nende potentsiaali paljutõotava majanduskasvu ja töökohtade allikana ning konkurentsi, kultuurilise mitmekesisuse ja piiriülese koostöö suurendajana; kahetseb siiski tõsiselt, et rahastu hakkab toimima vaid riikides, kus sarnane instrument on juba kasutusel;

52.  peab tervitatavaks komisjoni ja EACEA võetud meetmeid kõigi Loova Euroopa teabepunktide koolitamiseks ja nende oskuste ühtlustamiseks ning soovitab selliseid jõupingutusi jätkata;

53.   palub, et komisjon ja EACEA parandaksid suhtlust ja teabevahetust Loova Euroopa teabepunktidega toimuvate otsustusprotsesside küsimustes, eriti seoses rahastamisvahendite ja uute sektoriüleste algatustega; soovitab komisjonil programmi elluviimise parandamiseks võtta enne ja pärast valikumenetlust rohkem arvesse Loova Euroopa teabepunktide oskusteavet ning teha Loova Euroopa teabepunktide loodavad vahendid ja dokumendid veebis heade tavade näidetena kättesaadavaks; rõhutab vajadust parandada Loova Euroopa teabepunktide vahelist koostööd, et nad muutuksid oma riigi taotlejatele tõhusamaks nõuandjaks; juhib tähelepanu, et hindamisaruannete – isegi kui need on negatiivsed – konfidentsiaalne jagamine võib aidata suurendada nende suutlikkust, ning kutsub komisjoni üles suurendama hindamiste ja valikumenetluste läbipaistvust;

Soovitused järgmiste põlvkondade programmi jaoks

54.  soovitab programmiga „Loov Euroopa“ ajavahemikul 2021–2028 jätkata, see läbi vaadata ja seda parandada, sest see on programm, mis hõlmab kõiki kultuuri- ja loomesektoreid, pöörates erilist tähelepanu kvaliteetsetele projektidele, millel on samad väärtused ja prioriteedid, ning millel on kaks alaprogrammi ja sektoriülese tegevussuunaga programmi, mis hõlmavad koolitust, publiku arendamist, turulepääsu, sotsiaalset kaasatust, koostööd, sektoritevaheseid ja -üleseid projekte ning vastastikust õppimist, samuti teabevahetust, uuringuid, kultuuri- ja loomesektorite sihipärast toetamist, tagatisvahendit ja Loova Euroopa teabepunktide toetamist;

55.  peab seoses viimastel aastatel suurenenud rändajate ja pagulaste sissevooluga ELi tervitatavaks, et on kasvanud programmi kultuuridevaheline mõõde, mille tulemusel käivitatakse alates 2017. aastast loodetavasti arvukamalt kultuurilist mitmekesisust ja kultuuride dialoogi toetavaid ning mitmekeelsust edendavaid projekte; rõhutab, et seda tuleks toetada kui programmi tavapärast osa, arvestades sellega, et kultuuriline integratsioon võib paljudes ELi liikmesriikides veel pikaks ajaks probleemiks jääda.

56.  soovitab, et järgmise programmi õiguslik alus hõlmaks sõnaselgelt kultuurilise ja kunstilise kvaliteedi edendamist ning kultuuri sisemist väärtust programmi ja alaprogrammide eesmärkide ning valiku- ja hindamiskriteeriumide hulgas;

57.  palub, et komisjon hindaks alaprogrammi „MEDIA“ läbivaatamisel, kas väiksemate projektide lisamisega programmi produktsiooni, festivalide, kino ja turunduse sammastele oleks võimalik suurendada toetuse tulemuslikkust;

58.  nõuab tungivalt, et komisjon läheneks ennetavalt uute riikide vastuvõtmisele programmi, andes eristaatuse Euroopa lõuna- ja idanaabruse riikidele;

59.  märgib, et Euroopa filmialane koostootmine on otsustava tähtsusega, et tagada meie teoste vajalik konkurentsivõime ja reageerida turuprobleemidele, ning soovitab arendada filmialast koostootmist proportsionaalsel viisil ja tasakaalustatud vahendite kaudu, samuti koostöös Euroopa juhtivate asutustega kõnealuses valdkonnas, näiteks fondiga Eurimages;

60.  palub, et komisjon uuriks, kas eri kultuurivaldkondade suurt hulka silmas pidades oleks mõistlik ja võimalik rajada Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskusega analoogne Euroopa kultuuri- ja loomesektori vaatluskeskus, mille standardid oleksid võrreldavad Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse standarditega, ning kui see nii on, siis palub komisjonil töötada välja sektorite eripärale vastavad kriteeriumid;

61.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametile.

(1)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 221.

(2)

ELT L 169, 1.7.2015, lk 1.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0293.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0005.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0108.

(6)

ELT C 93, 9.3.2016, lk 95.

(7)

ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 133.

(8)

ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 142.


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (8.12.2016)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1295/2013 (millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ) rakendamise kohta

(2015/2328(INI))

Arvamuse koostaja: Clare Moody

ETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–  võttes arvesse 13. aprillil 2016 sõlmitud Euroopa Parlamendi, ELi nõukogu ja komisjoni institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet, eelkõige selle artikleid 20 ja 24 kehtivate õigusaktide järelhindamise kohta;

1.  väljendab heameelt mitmete alates 2014. aastast kehtivate programmijuhtimise ühtlustamismeetmete üle;

2.  kahetseb, et puudulik finantssuutlikkus on võimalike taotlejate jaoks endiselt peamine takistus lisaks halduslikele ja regulatiivsetele takistustele; ergutab komisjoni, Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametit (EACEA) ning projekti „Loov Euroopa“ riiklikke büroosid püüdma vähendada kultuurivaldkonnas tegutsevate mikroettevõtete alaesindatust rahastatud organisatsioonide seas ja alaprogrammi „Kultuur“ teatud sektorites;

3.  ootab huviga 2016. aastal loodud finantstagatiste rahastu esimesi tulemusi; eeldab, et VKEdele ja mikroettevõtjatele laene kättesaadavamaks muutes aitab see uus turuinstrument laiendada kultuuri- ja loomeprojekte (sektor, mis annab 4,4 % ELi SKPst ja kus töötab 3,8 % liidu tööjõust), et täielikult kasutada nende potentsiaali paljutõotava majanduskasvu ja töökohtade allikana ning konkurentsi, kultuurilise mitmekesisuse ja piiriülese koostöö suurendajana; kahetseb siiski tõsiselt, et rahastu hakkab toimima vaid riikides, kus sarnane instrument on juba kasutusel;

4.  märgib, et programmi täitmise määr, mis oli 2014. ja 2015. aastal püsivalt 100% või selle lähedal, näitab programmi jätkuvat asjakohasust; peab nende suurepäraste tulemuste põhjal kindlasti vajalikuks rahastamist samas mahus jätkata või seda järgmistel aastatel isegi suurendada (võttes arvesse rahastu eelarvega seotud edasilükkamisi);

5.  peab seoses viimastel aastatel suurenenud rändajate ja pagulaste sissevooluga ELi tervitatavaks, et on kasvanud programmi kultuuridevaheline mõõde, mille tulemusel käivitatakse alates 2017. aastast loodetavasti arvukamalt kultuurilist mitmekesisust ja kultuuride dialoogi toetavaid ning mitmekeelsust edendavaid projekte; rõhutab, et seda tuleks toetada kui programmi tavapärast osa, arvestades sellega, et kultuuriline integratsioon võib paljudes ELi liikmesriikides veel pikaks ajaks probleemiks jääda.


NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

8.12.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

25

3

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Richard Ashworth, Xabier Benito Ziluaga, Jean-Paul Denanot, Gérard Deprez, Bill Etheridge, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Zbigniew Kuźmiuk, Ivana Maletić, Vladimír Maňka, Clare Moody, Andrey Novakov, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Monika Vana, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Bill Etheridge, Nils Torvalds, Derek Vaughan

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

José Blanco López, Edouard Ferrand, Valentinas Mazuronis, Claudia Schmidt


VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

24.1.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

0

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dominique Bilde, Andrea Bocskor, Nikolaos Chountis, Silvia Costa, Mircea Diaconu, Jill Evans, María Teresa Giménez Barbat, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Andrew Lewer, Svetoslav Hristov Malinov, Curzio Maltese, Luigi Morgano, Momchil Nekov, John Procter, Michaela Šojdrová, Yana Toom, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Julie Ward, Bogdan Brunon Wenta, Theodoros Zagorakis, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver, Krystyna Łybacka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Sylvie Guillaume, Marc Joulaud, Emma McClarkin

Õigusalane teave