Menetlus : 2016/2228(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0032/2017

Esitatud tekstid :

A8-0032/2017

Arutelud :

PV 15/03/2017 - 17
CRE 15/03/2017 - 17

Hääletused :

PV 16/03/2017 - 6.8
CRE 16/03/2017 - 6.8

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0093

RAPORT     
PDF 525kWORD 86k
8.2.2017
PE 589.323v02-00 A8-0032/2017

Euroopa Liidu integreeritud Arktika-poliitika kohta

(2016/2228(INI))

Väliskomisjon

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Raportöörid: Urmas Paet, Sirpa Pietikäinen

(Komisjonide ühised koosolekud – kodukorra artikkel 55)

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Liidu integreeritud Arktika-poliitika kohta

(2016/2228(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO mereõiguse konventsiooni, mis sõlmiti 10. detsembril 1982 ja hakkas kehtima 16. novembril 1994, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja 13. septembri 2007. aasta ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni(1),

–  võttes arvesse Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul 12. detsembril 2015 vastu võetud kokkulepet (Pariisi kokkulepe) ning Euroopa Parlamendis 4. oktoobril 2016 toimunud hääletust kokkuleppe ratifitseerimise üle,

–  võttes arvesse Minamata elavhõbedakonventsiooni, piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni, Göteborgi protokolli, Stockholmi konventsiooni, Århusi konventsiooni ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO säästva arengu tippkohtumist ja 25. septembril 2015. aastal peaassambleel vastu võetud lõppdokumenti pealkirjaga „Muudame oma maailma: säästva arengu tegevuskava aastani 2030“(2),

–  võttes arvesse UNESCO 16. novembri 1972. aasta maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni,

–  võttes arvesse ILO konventsiooni 169 ja põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni,

–  võttes arvesse 28. mail 2008. aastal viie Põhja-Jäämere rannikuriigi poolt Põhja-Jäämere konverentsil Gröönimaal Ilulissatis välja kuulutatud Ilulissati deklaratsiooni,

–  võttes arvesse organisatsiooni Inuit Circumpolar deklaratsiooni ressursside arendamise põhimõtete kohta piirkonnas Inuit Nunaat(3),

  võttes arvesse põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni 61/295 vastuvõtmist ÜRO Peaassamblee poolt 13. detsembril 2007,

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi Arktika küsimuste kohta, eriti 20. juuni 2016. aasta, 12. mai 2014. aasta, 8. detsembri 2009. aasta ja 8. detsembri 2008. aasta järeldusi,

  võttes arvesse 2016. aasta juunis avaldatud ELi üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa“ ning „ÜVJP aruannet – meie prioriteedid 2016. aastal“, mille nõukogu kiitis heaks 17. oktoobril 2016. aastal,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 27. aprilli 2016. aasta ühisteatist Euroopa Liidu integreeritud Arktika-poliitika kohta(4), komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 26. juuni 2012. aasta ühisteatist Euroopa Liidu Arktika-poliitika arendamise kohta(5) ning komisjoni 20. novembri 2008. aasta teatist Euroopa Liidu ja Arktika piirkonna kohta,

–  võttes arvesse Arktika riikide, eelkõige Taani Kuningriigi (2011), Rootsi (2011) ja Soome (2013), samuti teiste ELi ja teiste Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide riiklikke Arktika-strateegiaid,

  võttes arvesse nõukogu 14. märtsi 2014. aasta otsust 2014/137/EL, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelisi suhteid,

–  võttes arvesse deklaratsiooni Arktika Nõukogu loomise kohta ja kehtivat programmi aastateks 2015–2017, kui Arktika Nõukogu eesistujariik on USA,

  võttes arvesse 3.–4. juunil 2013 Kirkenesis (Norra) Barentsi Euroarktilise koostöö 20. aastapäeva puhul avaldatud deklaratsiooni,

–  võttes arvesse Arktika piirkonna parlamendiliikmete konverentsi ja Barentsi mere parlamentaarse konverentsi avaldusi, eelkõige 14.–16. juunil 2016 Venemaal Ulan-Udes toimunud Arktika piirkonna parlamendiliikmete 12. konverentsi avaldust,

  võttes arvesse 18. veebruaril 2013 Brüsselis toimunud uuendatud põhjamõõtme poliitika kolmanda ministrite kohtumise ühisavaldust,

  võttes arvesse 2015. aasta mais Reykjavikis (Island), 2013. aasta novembris Arhangelskis (Venemaa), 2011. aasta veebruaris Tromsøs (Norra) ja 2009. aasta septembris Brüsselis põhjamõõtme poliitika parlamentaarsel foorumil vastu võetud avaldust,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) poolt vastu võetud polaarvetes liiklevate laevade rahvusvahelist koodeksit,

  võttes arvesse rahvusvahelist laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL),

  võttes arvesse naftareostuse konventsiooni, naftareostuse fondi ja lisafondi,

–  võttes arvesse oma 21. novembri 2013. aasta resolutsiooni ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamise kohta (vastavalt Euroopa Parlamendile esitatud nõukogu aastaaruandele ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta)(6), 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika merendusmõõtme kohta(7), 22. novembri 2012. aasta resolutsiooni ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rolli kohta kliimast tingitud kriiside ja loodusõnnetuste korral(8) ja 12. septembri 2012. aasta resolutsiooni nõukogu aastaaruande kohta Euroopa Parlamendile ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta(9),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Arktika kohta, eelkõige 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni ELi Arktika piirkonna strateegia kohta(10), 20. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni ELi jätkusuutliku Kaug-Põhja poliitika kohta(11) ja 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni Arktika haldamise kohta(12),

–  võttes arvesse oma 2. veebruari 2016. aasta resolutsiooni ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia vahehinnangu kohta(13) ja 12. mai 2016. aasta resolutsiooni säästva arengu tegevuskava 2030 järelmeetmete ja läbivaatamise kohta(14),

–  võttes arvesse Šveitsi ja Norraga suhtlemiseks loodud delegatsiooni, ELi–Islandi parlamentaarse ühiskomisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna parlamentaarses ühiskomisjonis osalemiseks loodud delegatsiooni asjakohaseid soovitusi,

  võttes arvesse Euroopa kosmosestrateegiat (COM(2016) 0705), mille Euroopa Komisjon avaldas 26. oktoobril 2016,

  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta määrust (EL) 2015/1775 hülgetoodetega kauplemise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 55 kohaseid väliskomisjoni ja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ühisarutelusid,

–  võttes arvesse väliskomisjoni ja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, regionaalarengukomisjoni ja kalanduskomisjoni arvamusi (A8-0032/2017),

A.  arvestades, et ELil on ülemaailmse osaleja roll; arvestades, et EL on olnud Arktikas tegev pikka aega, tingituna ajaloost ja geograafiast ning tegutsemisest majanduse ja teadusuuringute valdkonnas; arvestades, et kolm ELi liikmesriiki – Taani, Soome ja Rootsi – on Arktika piirkonna riigid; arvestades, et Arktikat ümbritsevad rahvusvahelised veed ning kodanikel ja valitustel kogu maailmas, sealhulgas Euroopa Liidus, on kohustus aidata Arktikat kaitsta;

B.  arvestades, et ELi tegevus põhjapoolsemates piirkondades ja Arktikas algas juba 1990. aastate alguses osalemisega Läänemeremaade Nõukogu (LMN) ja Barentsi Euroarktilise Nõukogu loomises ning Euroopa Komisjoni täisliikmesusega neis organites;

C.  arvestades, et põhjamõõtme poliitika, mis mõjutab nii ELi siseküsimusi kui ka välissuhteid, on arenenud ELi, Venemaa, Norra ja Islandi vaheliseks võrdseks partnerluseks; arvestades, et lisaks põhjamõõtme poliitika partneritele osalevad selles ühises poliitikas mitu muud mitmepoolset organisatsiooni, nagu Arktika Nõukogu, Läänemeremaade Nõukogu ja Barentsi Euroarktiline Nõukogu, samas kui Kanada ja Ameerika Ühendriigid on vaatlejad; arvestades, et kõnealune poliitika hõlmab geograafiliselt ulatuslikku maa-ala ning sellel on praktilise regionaalkoostöö näol oluline roll säästva arengu, rahvatervise ja sotsiaalse heaolu, kultuuri-, keskkonnakaitse- ning logistika- ja transpordivaldkonnas;

D.  arvestades, et EL on oma Arktika-poliitikat järk-järgult kujundanud ja tõhustanud; arvestades, et ulatuslikumat tegutsemist ja ELi ühiseid huve silmas pidades on kõige otstarbekam kasutada hästi kooskõlastatud ühiseid vahendeid; arvestades, et Arktikaga seotud probleemid vajavad ühist reageerimist piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil;

E.  arvestades, et Arktika seisab silmitsi ainulaadsete sotsiaalsete, keskkonna- ja majanduslike probleemidega;

F.  arvestades, et Arktika Euroopa-osa on hõredalt asustatud ala, kus rahvastik on hajali üle laia piirkonna, mida iseloomustab transpordiühenduste (nagu maanteed, raudteed ja ida-lääne lennuühendused) puudumine; arvestades, et Arktika Euroopa-osa kannatab alainvesteeringute all;

G.  arvestades, et Arktika suhtes kohaldatakse ulatuslikku rahvusvahelise õiguse raamistikku;

H.  arvestades, et Arktika Nõukogu on Arktikas tehtava koostöö peamine foorum; arvestades, et 20 tegevusaasta jooksul on Arktika Nõukogu näidanud üles võimet säilitada koostööd konstruktiivses ja positiivses vaimus, kohaneda uute raskustega ning võtta endale uusi kohustusi;

I.  arvestades, et Arktika riikidel on suveräänsus oma maa ja vete üle ning kõnealused maad ja veed kuuluvad nende jurisdiktsiooni alla; arvestades, et Arktika elanike õiguseid peab austama, et jätkata loodusvarade säästvat kasutamist;

J.  arvestades, et huvi Arktika ja selle ressursside vastu kasvab, kuna piirkonnas toimuvad keskkonnamuutused ja ressursse napib; arvestades, et piirkond muutub geopoliitiliselt üha olulisemaks; arvestades, et kliimamuutuste mõjud, kasvav konkurents Arktikale ja selle loodusvaradele juurdepääsu osas ning suurenev majandustegevus on tekitanud piirkonnas ohtusid, sealhulgas ohu keskkonnale ja inimeste julgeolekule, kuid samas ka uusi võimalusi, nagu hästi arenenud jätkusuutlik biomajandus; arvestades, et kliimamuutuste mõjul avanevad uued meresõiduteed ja muutuvad kättesaadavaks uued kalapüügipiirkonnad ja loodusvarad, mistõttu võivad suureneda inimtegevus ja keskkonnaprobleemid kõnealuses piirkonnas;

K.  arvestades, et Arktikas on pikka aega toimunud konstruktiivne rahvusvaheline koostöö ning arvestades, et Arktika tuleks säilitada väheste pingetega piirkonnana;

L.  arvestades, et hea ligipääsetavus on eeltingimuseks, et võimaldada jätkusuutlikku ja konkurentsivõimelist majandusarengut põhjapoolsetes kasvukeskustes, et ühendada maapiirkondi paremini ülejäänud Euroopa Liiduga, arvestades investorite ja sidusrühmade kasvavat tähelepanu kasutamata varude vastu ning nende rolli keskkonnamurede keskmena;

M.  arvestades, et alates 2015. aastast on Venemaa Föderatsioon loonud polaarjoonest põhja pool vähemalt kuus uut baasi, sealhulgas 6 süvasadamat ja 13 lennuvälja, ning on suurendanud oma kohalolekut Arktikas maavägede näol;

N.  arvestades, et tugev, terve ja jätkusuutlik Arktika ökosüsteem, kus elavad elujõulised kogukonnad, on ELi ja maailma poliitilise ja majandusliku stabiilsuse jaoks strateegiliselt oluline; arvestades, et Arktikas asub enam kui pool maailma märgaladest ning sellel on oluline roll vee puhastamisel; arvestades, et Arktika aitab saavutada veepoliitika raamdirektiivi kohaseid ELi vee hea seisundi eesmärke; arvestades, et tegevusetus Arktika sotsiaalse ökosüsteemi kaitsmise puhul läheb üha kallimaks maksma;

O.  arvestades, et Põhja-Jäämere jää on pärast 1981. aastat märkimisväärselt vähenenud, igikeltsaga kaetud alad kahanevad, tekitades tohutute süsinikdioksiidi(15) ja metaani koguste võimaliku atmosfääri sattumise ohu, lumikate väheneb ja sulavad liustikud põhjustavad ülemaailmselt merepinna tõusu; arvestades, et tähelepanekute kohaselt kaob merejää isegi kiiremini, kui mudelitega on ennustatud, ning et 35 aasta jooksul on suvine merejää vähenenud üle 40 %; arvestades, et kliimamuutused toimuvad kahekordsel kiirusel – ja üha kiiremini – polaaraladel, põhjustades tundmatuid ja ennustamatuid muudatusi maailma ökosüsteemides;

P.  arvestades, et kolm ELi liikmesriiki (Taani, Soome ja Rootsi) ning üks ülemeremaa ja -territoorium (Gröönimaa) on kaheksaliikmelise Arktika Nõukogu liikmed ja seitse liikmesriiki (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Madalmaad, Poola, Hispaania ja Ühendkuningriik) on vaatlejad; arvestades, et EL ootab huviga oma ametliku vaatlejastaatuse täitmist Arktika Nõukogus;

Q.  arvestades, et keskkonnakaitse ja kestlik areng on Ottawa deklaratsiooni kaks peamist tõekspidamist, mis panid aluse Arktika Nõukogule 1996. aastal;

R.  arvestades, et Arktika piirkonnas elab ligikaudu neli miljonit inimest, kellest ligikaudu 10 % kuuluvad põlisrahvaste hulka; arvestades, et haavatavat Arktika keskkonda ja põlisrahvaste põhiõigusi tuleb austada ja kaitsta rangemate kaitsemeetmetega; arvestades, et tuleb tagada põlisrahvaste ja kohalike elanikkondade õigused osaleda nende otsuste tegemisel ja heakskiitmisel, mis puudutavad loodusvarade kaevandamist; rõhutab, et saasteainete ja raskmetallide koguse suurenemine Arktikas mõjutab negatiivselt toiduainete tarneahelat, pidades silmas nende ainete olemasolu loomastikus ja taimestikus, eelkõige kalades, ning et need kujutavad endast märkimisväärset terviseohtu kohalikele elanikele ja kalandustoodete tarbijatele mujal maailmas;

S.  arvestades, et Arktika ökosüsteemid, sealhulgas nende taimestik ja loomastik, on häirimiste suhtes eriti tundlikud ja nende taastumisaeg on suhteliselt pikk; arvestades, et negatiivne keskkonnamõju on sageli kuhjuv ja pöördumatu ning tekitab sageli geograafilisi ja ökoloogilisi välismõjusid (nt kahju ookeani ökosüsteemidele);

T.  arvestades, et viimastel aastakümnetel on Arktika temperatuur tõusnud ülemaailmsest keskmisest umbes kaks korda kiiremini;

U.  arvestades, et Arktika kliima muutumisele aitavad kaasa suurenevad kasvuhoonegaaside heitkogused ja õhusaaste; arvestades, et Arktika kliimavööndis esinev õhusaaste on peamiselt pärit Aasia, Põhja-Ameerika ja Euroopa heiteallikatest, seetõttu on ELi heitkoguste vähendamise meetmetel oluline roll Arktika kliimamuutuste vastu võitlemisel;

V.  arvestades, et Arktika meretranspordis raske kütteõli kasutamisest tulenevaid ohte on palju: reostuse korral raske kütteõli emulgeerub, vajub vee alla ja võib jää sisse lõksu jäädes kanduda äärmiselt kaugele; merre valgunud raske kütteõli on väga suur oht nende Arktika põlisrahvaste kogukondade toiduga kindlustatusele, kelle elatis sõltub kalapüügist ja jahipidamisest; raske kütteõli põletamisest tekivad lämmastikoksiidid, raskmetallid ning samuti suur kogus tahma, mis soodustab Arktika jääle ladestudes soojuse neeldumist jäämassiivi ning kiirendab seega selle sulamist ja kliimamuutusi; arvestades, et Rahvusvaheline Mereorganisatsioon on keelustanud raskete kütteõlide transpordi ja kasutamise Antarktikat ümbritsevates vetes;

W.  arvestades, et EL peaks täitma juhtrolli rahvusvahelistel foorumitel peetavatel aruteludel ja läbirääkimistel, et kõik osalejad võtaksid vastutuse kasvuhoonegaaside heite või saasteainete vähendamise suhtes ning et tulla toime kasvavate probleemidega ressursside säästva majandamise valdkonnas;

X.  arvestades, et tuleks võtta arvesse jäälõhkujates ja rannikurajatistes tuumaenergia kasutamisest tulenevaid ohte ja minimeerida kõigis tegevustes, mis on seotud reostuseks valmisoleku ja reostusvastase tegevusega;

Y.  arvestades, et mis tahes jäätmete Arktika igikeltsa kaadamine ei ole mingil juhul jäätmekäitluse säästev lahendus, nagu näitasid hiljutised leiud Camp Centurys Gröönimaal;

Z.  arvestades, et ELi poliitika Arktika piirkonnas peaks kajastama konkreetsemalt säästva arengu eesmärke, mille EL on kohustunud saavutama 2030. aastaks;

AA.  arvestades, et teaduspõhine otsustamine, mis hõlmab kohaliku olukorra ja põlisrahvaste tundmist, on määrava tähtsusega Arktika õrnade ökosüsteemide kaitsel, riskide vähendamisel, kohalike kogukondade kohandumise võimaldamisel ja säästva arengu edendamisel; arvestades, et EL on Arktika-alaste teadusuuringute juhtiv rahastaja maailmas ja edendab teadusuuringute tulemuste vaba vahetust;

AB.  arvestades, et ühelt poolt Arktika tööstuslike ekspertteadmiste ja Arktikale spetsialiseerumise ning teiselt poolt keskkonnasäästliku ja säästva arengu eesmärkidele pühendumise tasakaalustatud ühendamisel on potentsiaali edendada Arktika piirkonnas ökoloogilist uuendustegevust, tööstussümbioosi ja tõhusat jäätmekäitlust ning seeläbi säilitada nii selle rikkumatut keskkonda kui ka uute ja tekkivate ettevõtlusvõimaluste ning uute töökohtade loomise potentsiaali, aidates niiviisi kaasa ka noorte tööhõive ja rahvastiku vananemise probleemi lahendamisele;

AC.  arvestades, et ELi tehniline suutlikkus satelliitside valdkonnas, mida kajastavad Copernicuse ja Galileo programmi pakutavad teenused ja taristu, võiks vastata Arktika piirkonnas asuvate kasutajate vajadustele;

AD.  arvestades, et kohalike kogukondade kaasamine on loodusvarade majandamise edu ning haavatavate ökosüsteemide vastupidavuse suurendamise jaoks kriitilise tähtsusega;

AE.  arvestades, et ta tunnistab Arktikat puudutavate otsuste tegemisel traditsiooniliste ja kohalike teadmistega arvestamise tähtsust;

AF.  arvestades, et ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni kohaselt tuleb kaitsta saamide, neenetsite, hantide, evenkide, tšuktšide, aleuutide, jupikide ja inuitide kultuuri; arvestades, et Arktika põlisrahvastel on õigus kasutada oma kodupiirkonna loodusvarasid ning seetõttu peaks neil olema oma osa kõigis tulevastes tööndusliku kalapüügi kavades;

AG.  arvestades, et igasugune kalapüük Arktika piirkonnas peab toimuma kooskõlas piirkonda hõlmavate kehtivate rahvusvaheliste kokkulepetega, sealhulgas 1920. aasta Teravmägede lepingu ning täpsemalt sellest lepingust osalisriikidele tulenevate õigustega, samuti kooskõlas kõigi ajalooliste kalapüügiõigustega;

1.  väljendab heameelt ühisteatise üle, mis on konkreetsete kindlaksmääratud tegevusvaldkondadega positiivne samm ELi integreeritud poliitika suunas Arktika küsimustes ning ELi tegevuse ühtsema raamistiku kujundamise suunas, milles keskendutakse Arktika Euroopa-osale; rõhutab, et Arktika küsimustes on vaja veel rohkem sidusust ELi sise- ja välispoliitika vahel; nõuab, et komisjon kehtestaks oma teatise jaoks konkreetsed rakendus- ja järelmeetmed; kordab seoses ELi tegevusega Arktikas oma nõudmist tervikliku strateegia ja konkreetse tegevuskava järele, milles peaks Arktika haavatava ökosüsteemi säilitamine olema lähtepunktiks;

2.  väljendab heameelt teatise kolme prioriteetse valdkonna üle: kliimamuutused, säästev areng ja rahvusvaheline koostöö;

3.  rõhutab, kui oluline on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon hädavajaliku mitmepoolse õigusraamistiku tagamisel kõigi ookeanil toimuvate tegevuste, Arktika mandrilava piiritlemise ja Arktika piirkonnaga seotud territoriaalmerd puudutavate suveräänsuse küsimuste jaoks; märgib, et Arktika puhul eksisteerib jurisdiktsiooni valdkonnas väga vähe lahendamata küsimusi; peab Arktikaga seoses rahvusvahelise õiguse järgimist väga oluliseks; juhib tähelepanu asjaolule, et põhjapoolust ümbritsevad merealad on enamasti rahvusvahelised veed; pooldab ELi aktiivset rolli tõhusate mitmepoolsete kokkulepete ja eeskirjadel põhineva ülemaailmse korra edendamisel asjaomaste rahvusvaheliste, piirkondlike ja kahepoolsete lepingute ja raamistike tõhusama ja järjekindla rakendamise abil; rõhutab, et EL peaks võtma positiivse rolli nende lepingute edendamisel ja toetamisel, mis tugevdavad bioloogilise mitmekesisuse ja keskkonna haldamist piirkondades, mis ei kuulu Põhja-Jäämeres riikliku jurisdiktsiooni alla; märgib, et see ei puuduta meresõitu ja traditsioonilisi elatusviise; nõuab tungivalt, et EL teeks liikmesriikidega tihedat koostööd, et toetada piirkonnas keskkonna kaitset ja säilitamist; rõhutab Arktika Nõukogu olulist rolli Arktika piirkonnas konstruktiivse koostöö, väheste pingete, rahu ja stabiilsuse säilitamisel;

4.  väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Liit ratifitseeris Pariisi kokkuleppe ja et see jõustus 4. novembril 2016; nõuab selle kiiret ja tõhusat rakendamist kõigi osapoolte poolt; kutsub liikmesriike üles ratifitseerima Pariisi kokkuleppe, et jätkata edasipüüdlike kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide saavutamist ja meetmete rakendamist heitkogustega kauplemise süsteemi ja jõupingutuste jagamise valdkonnas, pidades silmas eesmärki hoida üleilmne temperatuuri tõus 1,5 °C piires aastani 2100;

5.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma aktiivsemat rolli selliste rahvusvaheliste konventsioonide rakendamisel nagu Pariisi kokkulepe, Minamata elavhõbedakonventsioon, piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon, Göteborgi protokoll, Stockholmi konventsioon, polaarvetes tegutsevate laevade rahvusvaheline koodeks (polaarkoodeks) ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon; palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu püsivate orgaaniliste saasteainete hindamise komitee käimasolevale rahvusvahelisele tegevusele, et lõpetada järk-järgult püsivate orgaaniliste saasteainete ja musta süsiniku kasutamine; kutsub ELi partnerriike üles tegema sama;

6.  toetab Arktika kaitsealuste piirkondade võrgu väljatöötamist ning põhjapoolust ümbritseva rahvusvahelise mereala kaitset, mis ei kuulu rannikuriikide majandusvöönditesse;

7.  nõuab, et igasugune tööndusliku kalapüügi arendamine Arktika piirkonnas toimuks täies kooskõlas selle piirkonna tundlikkuse ja eripäraga; rõhutab, et enne Arktika piirkonnas igasuguse uue tööndusliku kalapüügi alustamist tuleb läbi viia kalavarude usaldusväärne ja ettevaatusprintsiibil põhinev teaduslik hindamine, et teha kindlaks püügitase, mis säilitaks püütavad kalavarud jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikust kõrgemal tasemel ning mis ei tooks kaasa teiste liikide ammendumist ega kahjustaks tõsiselt merekeskkonda; rõhutab, et igasugust avamerepüüki peab reguleerima piirkondlik kalandusorganisatsioon, kes järgib teaduslikke nõuandeid ning kohaldab ranget kontrolli- ja järelevalveprogrammi, et tagada majandamismeetmete järgimine; juhib tähelepanu sellele, et majandusvööndis kalastamisel peab järgima samasuguseid reegleid; nõuab moratooriumi kehtestamist töönduslikule kalapüügile, sh põhjatraalimisele, siiani kalapüügist puutumata Arktika vetes;

8.  tunneb heameelt praegu Arktika rannikuriikide ja rahvusvaheliste osapoolte vahel toimuvatest läbirääkimistest, mille eesmärk on vältida reguleerimata püüki Arktika rahvusvahelistes vetes, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kõnealust deklaratsiooni allkirjastama ja soovitama muuta see allakirjutanute jaoks siduvaks;

9.  kutsub komisjoni üles toetama ja julgustama Arktika riike jätkama tööd, et laiendada olemasolevat teavet ja analüüsi kõigile piirkonna kalavarudele;

10.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi ELi õigusraamistikus, leppides heitkoguste siseriiklike ülemmäärade direktiivi läbirääkimistel kokku edasipüüdlikes vähendamiseesmärkides, vähendades saastet kohalikul tasandil puhta õhu programmi abil, et vähendada saaste ja eelkõige tahma kauglevi, ning saavutades läbirääkimistel edasipüüdlikud kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid ja meetmed heitkogustega kauplemise süsteemi ja jõupingutuste jagamise valdkonnas, pidades silmas eesmärki hoida üleilmne temperatuuri tõus 1,5 C piires aastaks 2100;

11.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et praegu läbirääkimisjärgus olev ÜRO ookeanide kokkulepe bioloogilise mitmekesisuse kaitse jaoks riiklikust jurisdiktsioonist väljapoole jäävatel aladel oleks tugev ja mõjus ning et sellega saab tagada kiire edasimineku merekaitsealade, sealhulgas püügikeelualade kindlaksmääramisel, piiritlemisel, haldamisel ja kaitsemeetmete jõustamisel;

12.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kinnitama oma rolli bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja seonduvate rahvusvaheliste kokkulepete tõhusal rakendamisel; peab oluliseks, et Nagoya protokolli artiklis 10 kokku lepitud strateegilist kava, milles käsitletakse ökosüsteeme ohustavate kahjulike võõrliikide tuvastamist ja nende prioriteetsuse määramist ja leviku viise, rakendatakse viisil, mille kohaselt võetakse kõige kahjulikumad sissetungivad liigid kontrolli alla või hävitatakse ning nende leviku viisidele kohaldatakse sihipäraseid meetmeid, et kõrvaldada kahjulike võõrliikide levik ja sissetung, sealhulgas Arktika piirkonnas;

13.  kutsub liikmesriike üles keelama fossiilkütustele toetuste andmist, mis alandaks fossiilkütuste energiatootlikkuse kulu, eesmärgiga pärssida fossiilkütuste kasutamist; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid teeksid rahvusvahelistes foorumites tööd Arktikast pärineva nafta ja gaasi tootmise täieliku keelamise nimel tulevikus, et saavutada vähese CO2-heitega majanduse eesmärk;

14.  palub ELil edendada rahvusvaheliselt rangeid ettevaatusel põhinevaid regulatiivseid standardeid nafta otsimise, uurimise ja tootmisega seotud keskkonnakaitse ja ohutuse valdkonnas; nõuab, et keelustataks nafta puurimine ELi ja EMP jäistes Arktika vetes ning et EL edendaks sarnaseid ettevaatusstandardeid Arktika Nõukogus ja Arktika rannikuriikide jaoks;

15.  rõhutab selle olulisust, et EL julgustaks Minamata konventsiooni kiiret ratifitseerimist eesmärgiga ennetada ja vähendada elavhõbedaheidet;

16.  tervitab komisjoni kavatsust suunata Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendid kliimamuutuste vastu võitlemise süvalaiendamiseks Arktikas, võttes arvesse kohalikke olusid ja Arktika piirkondade eripära;

17.  rõhutab, et loodusvarade suurenevat kasutamist Arktikas tuleks läbi viia viisil, mis austab kohalikke elanikke ja on neile kasulik ning mille puhul on Arktika tundliku keskkonna eest võetud täielik keskkonnaalane vastutus; on veendunud, et niisugune strateegiline valik on erakordselt oluline, et tagada ELi Arktikaga seotud tegevuse legitiimsus ja kohapealne toetus sellele tegevusele;

18.  kutsub komisjoni ja Arktika Nõukogu töösse kaasatud liikmesriike või Arktika Nõukogu vaatlejaid üles toetama Arktika Nõukogu keskkonnamõju hindamise väljatöötamist, et kaitsta Arktika ohualdist ökosüsteemi vastavalt Espoo konventsioonile; rõhutab kõnealuste keskkonnamõju hindamiste elulist tähtsust majandustegevuse jätkusuutliku arengu tagamisel ja Arktika ohualti sotsiaalse ökosüsteemi ja haavatavate kogukondade kaitsmisel; juhib tähelepanu järgmistele pooluselähedastel aladel elavate inuittide nõukogu Inuit Circumpolar Council (ICC) esitatud mitteammendatavatele kriteeriumidele Arktikaga seotud projektide hindamisel:

  tuleb arvestada kogu võimaliku keskkonna-, sotsiaal-majandusliku ja kultuurilise mõjuga nii projekti vältel kui pärast selle lõppu, sealhulgas käimasolevate ja tulevaste projektide kumulatiivse mõjuga;

  ettevaatuspõhimõtet ja põhimõtet „saastaja maksab“ tuleb kohaldada projekti kavandamise, hindamise, rakendamise ja taasväärtustamise kõikides etappides;

  elupaikade ja mõjutatud alade taastamine ja taasväärtustamine peab olema põhjalikult kavandatud ja täielikult eelrahastatud;

  naftareostusele reageerimist käsitlevates projektitaotlustes peab olema tõendatud tööstuse võime kõrvaldada naftareostus mistahes jäistes tingimustes (külmunud, purustatud, uuesti külmuv jää);

  kasutusele tuleb võtta rahvusvaheline vastutusele võtmise ja hüvitamise kord maa, vee ja merealade reostamise eest, mis on tingitud avamere naftauuringutest ja -tootmisest;

19.  rõhutab, kui tähtis on leida mehhanisme, et integreerida ettevõtja sotsiaalne vastutus Arktika piirkonnas tegutsevate äriühingute jaoks, täpsemalt koostöö abil ärisektori esindajatega, näiteks Arktika Majandusnõukoguga; soovitab uurida vabatahtlike mehhanismide potentsiaali kõrgete tööstusstandardite ergutamiseks sotsiaal- ja keskkonnatõhususe valdkonnas, rõhutades näiteks nn parimat tõhusust Arktika ettevõtja sotsiaalse vastutuse indeksis, mis põhineb Arktika äriinvesteeringute protokollil ja ÜRO globaalse kokkuleppe algatusel;

20.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama kõiki jõupingutusi, mida Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis tehakse laevandusest tulenevate heitkoguste vähendamise kohta ülemaailmse kokkuleppeni jõudmiseks;

21.  tunnistab hõreda asustusega põhjapoolsete alade pideva ja piisava rahastamise tähtsust, kuna see aitab leevendada püsivaid ebasoodsaid tegureid, nagu hõre asustus, karmid kliimatingimused ja pikad vahemaad;

22.  ergutab ELi institutsioone ja asjaomaseid ELi liikmesriike Arktika-küsimustes tihedale koostööle; kutsub Arktika Nõukogu liikmete hulka kuuluvaid liikmesriike üles hoidma teisi liikmesriike ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat kursis ühist huvi pakkuvate küsimustega Arktika Nõukogus, kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikega 2;

23.  rõhutab, et EL peab pidama kõigi Arktika-partneritega valdkonnapoliitika dialoogi ja nõuab tõhustatud koostööd ELi, Arktika Nõukogu, põhjamõõtme poliitika, riikidevahelise Barentsi Euroarktilise Nõukogu ja teiste Kaug-Põhja koostöösse kaasatud organite vahel; rõhutab, kui oluline on vaatlejate roll Arktika Nõukogus suurte kogemuste ja pikaaegse osalusega teadusliku ja poliitilise koostöö puhul Arktikas; väljendab sellega seoses heameelt vaatlejate ja Arktika Nõukogu eesistujariigi vahelise kestva dialoogi üle;

24.  toetab kindlalt ELile vaatleja staatuse andmist Arktika Nõukogus; on veendunud, et ELi formaalse vaatleja staatuse täielik rakendamine aitaks positiivselt kaasa Arktika Nõukogu poliitilisele ja institutsioonilisele rollile Arktika-küsimuste käsitlemisel ja tugevdaks seda;

25.  väljendab heameelt Arktika-küsimuste puhul tõhustatud kooskõlastuse üle komisjoni ja Euroopa välisteenistuse vahel; soovitab luua Euroopa välisteenistuses põhjamõõtme poliitika üksuse ning tugevdada Euroopa välisteenistuse ja komisjoni talitustevahelist koostööd, et tagada sidus, kooskõlastatud ja integreeritud lähenemisviis kõigis peamistes asjaomastes poliitikavaldkondades;

26.  märgib ELi võimekust aidata kaasa võimalike julgeolekuprobleemide lahendamisele; kutsub ELi üles aitama partnerluses liikmesriikidega ja koostöös Arktika riikidega kaasa tsiviiljulgeoleku mehhanismide rajamisele ning loodus- ja inimtegevuse tagajärjel toimunud õnnetuste ja katastroofide ohjamise võimekuse ning otsingu- ja päästeoperatsioonide taristu tõhustamisele;

27.  juhib tähelepanu asjaolule, et energiajulgeolek on tihedalt seotud kliimamuutustega; on seisukohal, et energiajulgeolekut tuleb tugevdada, vähendades ELi sõltuvust fossiilkütustest; rõhutab asjaolu, et Arktika ümberkujundamisega kaasneb kliimamuutuste suur mõju ELi julgeolekule; rõhutab vajadust reageerida sellele riski mitmekordistavale asjaolule, tõhustades ELi Arktika strateegiat ning muutes tulemuslikumaks poliitika ELis toodetud taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas, mille abil saaks oluliselt vähendada ELi sõltuvust välistest energiaallikatest ning parandada seeläbi ELi julgeolekupositsiooni;

28.  nõuab, et kõigis Arktika riikides töötataks kooskõlas määratletud hea tavaga välja naftaga kokku puutunud eluslooduse reageerimiskavad, mis hõlmavad ohustatud haavatavate liikide tõhusat hindamist ja teostatavaid ennetus- ja reageerimisstrateegiaid nende kaitsmise tagamiseks;

29.  toob esile kestva konstruktiivse ja pragmaatilise piiriülese koostöö põhjamõõtme poliitika ja selle partnerluste ning Barentsi koostöö raamistikus;

30.  rõhutab, kui oluline on Venemaa jätkuv kaasamine ja dialoog temaga Arktika piirkondliku koostöö, eelkõige ELi ja Venemaa piiriülese koostöö raames, vaatamata asjaolule, et Venemaa on suurendanud relvajõudude piirkonnas viibimist, ehitab ja taasavab sõjaväebaase ning on moodustanud Venemaa Arktika sõjaväeringkonna; rõhutab, et EL peab endiselt kaitsma oma huvisid seoses Venemaaga, kasutades valikulist kaasamist, ning püüdma saavutada edusamme ühiste mureküsimuste lahendamisel, kui ühiste probleemide ja ohtude korral oleks vaja leida ühiseid lahendusi; nõuab tungivalt, et see küsimus lisataks ELi Arktika piirkonna strateegiasse; rõhutab, et Arktika piirkond on rahvusvaheliste suhete keskkonnaalase, majandusliku ja poliitilise sfääri lahutamatu osa;

31.  on arvamusel, et põhjamõõtme poliitika toimib Arktika piirkonna koostöö stabiilsuse, ühise vastutuse ja kaasamise eduka mudelina; rõhutab, kui tähtsad on põhjamõõtme poliitika valdkondlikud partnerlused, eelkõige keskkonna- ning taristu- ja logistikavaldkonnas;

32.  märgib, et kujunenud on Arktika rändeteed Euroopa Liitu suundumiseks; rõhutab, et ELi Arktika piirkonna strateegia kujundamisel tuleks arvesse võtta rändeteid ja suurenenud transporti;

33.  kordab uuesti oma üleskutset ELile ja selle liikmesriikidele kaitsta aktiivselt meresõiduvabaduse ja rahumeelse läbisõidu põhimõtteid;

34.  kiidab heaks kava luua Arktika Euroopa-osa sidusrühmade foorum; rõhutab vajadust tugevdada olemasolevate rahastamisvahendite vahelist sünergiat, et vältida võimalikku dubleerimist ja suurendada maksimumini ELi sise- ja välisprogrammide vahelist koostoimet; märgib, et Soome on lubanud korraldada esimese foorumi 2017. aastal;

35.  rõhutab, kui tähtis on traditsiooniliste ja kohalike teadmiste hõlmamine otsuste tegemisel Arktika piirkonnas;

36.  kinnitab veel kord ELi toetust põlisrahvaste õiguste deklaratsioonile; tuletab konkreetsemalt meelde selle artiklit 19, milles kinnitatakse, et riigid konsulteerivad ja teevad heas usus koostööd asjaomaste põlisrahvastega nende enda esindusinstitutsioonide kaudu, et saavutada nende vaba, eelnev ja teadlik nõusolek enne selliste seadusandlike ja haldusmeetmete vastuvõtmist ja rakendamist, mis võivad neid mõjutada; nõuab põlisrahvaste suuremat ja varasemas etapis kaasamist kodanikukeskse Arktika-poliitika kujundamisse ning Arktika Nõukogu töösse; rõhutab, et nende kaasamine otsuste tegemisse lihtsustab Arktika piirkonna loodusvarade säästvat majandamist; rõhutab vajadust kaitsta ja edendada põlisrahvaste õigusi, kultuuri ja keeli; rõhutab vajadust arendada taastuvaid energiaallikaid Arktika piirkonnas jätkusuutlikul viisil, mis ühtlasi austab habrast keskkonda, ja kaasates täiel määral põlisrahvaid;

37.  juhib tähelepanu säästva arengu eesmärgile 4.5, mis hõlmab põlisrahvastele võrdse juurdepääsu tagamist hariduse ning kutsehariduse kõikidele tasemetele, sealhulgas nende oma keeltes;

38.  rõhutab, et juurdepääsetaval, seotud, ohutul ja säästval turismil maapiirkondades ja hõredalt asustatud aladel Arktika Euroopa-osas on kasvav potentsiaal äritegevuse jaoks, mis omakorda aitab kaasa töökohtade arvu suurendamisele väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ning üldisele positiivsele arengule piirkondades; rõhutab seetõttu, et piirkonnas tuleks edendada turismi, pidades silmas selle seonduvat sotsiaalset ja keskkonnamõju taristule ja teadusuuringutele, haridusele ning koolitamisele;

39.  tõstab esile põlisrahvaste ja kohalike kogukondade rolli Arktika piirkonna elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse tagamisel; kutsub komisjoni üles keskenduma nendele kogukondadele juurdepääsu andmisele kogu ELi ühtse turu nõuetega seotud asjakohasele teabele, parimatele tavadele ja rahastamisvahenditele; rõhutab tõrgeteta transpordi-, kommunikatsiooni- ja elektrivõrgu ning geopositsioneerimise ja telekommunikatsiooni kosmosetehnoloogiate osatähtsust piirkonna majandustegevuse arendamisel; tuletab komisjonile meelde talle määruse 2015/1775/EL alusel pandud kohustusi seoses aruandluse ning avalikkuse ja pädevate asutuste teavitamisega määruse sätetest; rõhutab vajadust kaasata põlisrahvaste ja kohalikku oskusteavet ning tagada põlisrahvaste ja kohalike kogukondade tihedam osalemine otsuste tegemises, nende heakskiitmisel ja nende täitmisel; rõhutab vajadust vajaliku toetuse ja rahastamise järele; soovitab sellega seoses Arktika põlisrahvaste esinduse loomist Brüsselisse, et muuta nende osalus märgatavamaks; on arvamusel, et EL peaks toetama uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõttu Arktika piirkonnas, arendades Arktika piirkonna taastuvaid energiaallikaid;

40.  rõhutab, et väga oluline on jätkusuutlikult arenenud, kõige uuemast infotehnoloogiast kasu saavate ja kõrge elatustasemega kogukondade püsimine Arktika piirkonnas ning et EL võib selles küsimuses palju ära teha; kordab, et Arktika rahvastel on õigus otsustada ise oma elatusallikate üle, ning tunnustab nende soovi piirkonda jätkusuutlikult arendada; palub Euroopa välisteenistusel ja komisjonil hoogustada dialoogi nendega ning uurida võimalusi rahaliste vahendite tagamiseks nendele ühendustele ning tagada, et nende ühenduste häält võetakse arvesse ELi Arktika-teemalistes aruteludes; tunneb heameelt ÜRO põlisrahvaste õiguste ja põhivabaduste olukorra eriraportööri ning ÜRO põlisrahvaste õiguste eksperdirühma töö üle;

41.  rõhutab, et Arktika veed on tundlikud fossiilkütuste avamerepuurimise suhtes, arvestades, et fossiilkütuste kasutamine soodustab ja kiirendab piirkonda ohustavaid kliimamuutusi; on arvamusel, et EL peab tegema koostööd rahvusvaheliste partneritega, et lõpetada avamerepuurimine Arktika vetes;

42.  rõhutab, et teadus peaks olema Arktika piirkonnas poliitikakujundamise alus, mis puudutab keskkonnakaitset ja võitlust kliimamuutuste vastu;

43.  rõhutab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide erakordselt olulist rolli Euroopa Arktika arendamisel ning jätkusuutliku majanduskasvu ja kvaliteetsete töökohtade loomisel, mille sihtrühmaks on tulevikku suunatud majandussektorid; samuti rõhutab vajadust kasutada Arktika loodusvarasid vastutustundlikul ja lugupidaval viisil; juhib tähelepanu püsivatele ebasoodsatele tingimustele, mida tuleb kompenseerida (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 174); toonitab, kui oluline on pikas perspektiivis strateegia olemasolu eri valdkondades, nagu digitaalarengu tegevuskava, kliimamuutused, meremajanduse kasv jne;

44.  rõhutab Arktika piirkonna TEN-võrgustikule, selle põhivõrgukoridori kavandatud Põhjamere-Läänemere ja Skandinaavia-Vahemere koridoride laiendamisele ning samuti teise tasandi juurdepääsumarsruutidele hea juurdepääsetavuse tähtsust kui peamist transpordistruktuuri, mis võimaldab inimeste ja kaupade jätkusuutlikku liikuvust; tuletab meelde ELi rahaliste vahendite potentsiaali, nagu Euroopa ühendamise rahastu ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, taristuprojektide rahastamisel Euroopa Arktika piirkonnas; märgib sellega seoses ära Euroopa Investeerimispanga olulise rolli; soovitab komisjonil uurida võimalust laiemaks rahvusvaheliseks finantskoostööks taristu ja ühenduvuse arendamisel, hõlmates IKT-süsteeme;

45.  väljendab heameelt komisjoni otsuse üle säilitada Arktika-teemaliste teadusuuringute rahastamine programmi „Horisont 2020“ raames vähemalt samal tasemel ja eelkõige komisjoni kavatsuse üle toetada innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõtmist; kutsub komisjoni üles suurendama ELi-poolset Arktika teadusuuringute rahastamist 2020. aasta järgses mitmeaastases finantsraamistikus; kutsub komisjoni üles jätkama ja tõhustama raamprogrammi „Horisont 2020“ ja teiste rahastamisprogrammide kasutamist Arktika uurimise eesmärgil;

46.  märgib, et Arktika piirkonna mereökosüsteemid on ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel kriitilise tähtsusega; märgib, et Arktika merejää vähenemine ja muud keskkonnamuutused Arktika piirkonnas koos piiratud teaduslike teadmistega mereressursside kohta selles piirkonnas nõuavad ettevaatlikku lähenemisviisi asjakohaste rahvusvaheliste meetmete kehtestamiseks, et tagada ressursside pikaajaline säilimine ja jätkusuutlik kasutamine Arktika piirkonna avameredel;

47.  ergutab rahvusvahelise teadus- ja teadusuuringute alase koostöö edendamist ja hõlbustamist kõigi Arktika-teemaliste teadusuuringutega ning teadusuuringute taristute rajamisega tegelevate sidusrühmade seas, tunnistades, et paremad teadmised Arktika kohta on kõigile raskustele sobivaks reageerimiseks määravalt tähtsad; toetab koostööd juhtivate Arktika-alaste teadusinstitutsioonide vahel, et töötada algatuse EU–PolarNet raames välja integreeritud Euroopa polaaruuringute programm, mis hõlmab traditsioonilisi ja kohalikke teadmisi; märgib, et komisjon on kutsutud rahvusvahelisele Arktika teaduskonverentsile, mis toimub 2018. aastal Euroopas; rõhutab, kui tähtis on Atlandi ookeani alaste teadusuuringute liidu (Transatlantic Ocean Research Alliance) raames Kanada ja USAga tehtav edukas koostöö;

48.  kordab uuesti oma üleskutset komisjonile asutada piisava rahastusega ELi Arktika teabekeskus, et tagada tõhus juurdepääs Arktika-alasele teabele ja teadmistele ning suurendada turismi; juhib tähelepanu asjaolule, et sellise ELi Arktika teabekeskuse võiks siduda juba olemasoleva Arktika keskusega või mingi muu Arktika institutsiooniga, sest selline lahendus vähendaks oluliselt kulusid;

49.  nõuab süstemaatilisemat ja pikaajalisemat andmete kogumist Arktika-alastest teadusprojektidest; peab kahetsusväärseks, et individuaalsete projektide tulemused kaovad tihtipeale ühest rahastamisperioodist teisele üleminekul; kutsub komisjoni üles seadma 2020. aasta järgsete Arktika-alaste teadusuuringute kavandamisel eesmärgiks järjepidevust;

50.  väljendab heameelt komisjoni toetuse üle Arktikas merekaitsealade rajamise edendamisele; tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et säästva arengu eesmärkide hulgas tuleb kaitsta vähemalt 10 % rannikualasid ja merepiirkondi; märgib siiski, et mis tahes uus ettepanek nendes küsimustes peaks olema sidus Arktika Nõukogus peetava Arktika riikide arutelu tulemustega; rõhutab, et merekaitsealad on kriitilise tähtsusega Arktika piirkonna ökosüsteemide säilitamiseks; tuletab meelde vajadust kaasata kohalikud kogukonnad täiel määral selliste kaitsealade kavandamisse, rakendamisse ja haldamisse;

51.  juhib tähelepanu kosmosetehnoloogiate olulisusele ja kosmosega seotud teadustegevustele, mis on väga olulised ohutu laevandustegevuse, keskkonnaseire ja kliimamuutuste jälgimise jaoks Arktikas; ergutab komisjoni Euroopa kosmosestrateegiat käsitlevas teatises (COM2016(705)) tunnistatud Arktika piirkonna muutusi silmas pidades uurima oma tulevaste ja praeguste satelliitprogrammide ulatuslikuma kasutamise võimalusi piirkonnas koostöös Arktika Nõukogu liikmetega ning võtma arvesse kasutajate vajadusi riikliku satelliitside algatuse raames; kutsub kõiki sidusrühmi sellega seoses üles kasutama täiel määral ära satelliitnavigatsiooniprogrammi Galileo ja Copernicuse Maa seire programmi potentsiaali;

52.  palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada ja edendada Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse komisjoni mandaadi all toimuvat merekaitseala rajamist Arktika avamere aladel, mis asuksid põhjapoolust ümbritsevates ja Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooniga hõlmatud rahvusvahelistes vetes ning kus oleks keelatud igasugune loodusvarade kasutamine, sealhulgas kalapüük;

53.  palub komisjonil toetada algatusi põhjatraalide kasutamise keelustamiseks ökoloogiliselt või bioloogiliselt olulistel aladel ja Arktika avamerealadel;

54.  nõuab, et igasuguse piirkonnas toimuva tööndusliku kalapüügi aluseks oleksid uue ühise kalanduspoliitika kaitse-eesmärgid ning kalavarude taastamine ja säilitamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel;

55.  kutsub ELi üles võtma endale liidrirolli reguleerimata kalapüügi tõkestamisel Arktikas; on seisukohal, et ELil on selleks täielik õigus, kuna selle liikmesriigid on kaasatud kõigisse Arktika piirkonda hõlmavatesse juhtimistasanditesse;

56.  rõhutab, et ELi kalalaevastik ei tohi ohustada selle piirkonna bioloogilist mitmekesisust; väljendab heameelt Arktika piirkonna ökoloogiliselt või bioloogiliselt oluliste alade kindlaksmääramise üle bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel, sest see on tähtis protsess, mis aitab tagada Arktika bioloogilise mitmekesisuse tulemusliku säilitamise, ning toonitab, kui tähtis on rakendada ökosüsteemipõhise haldamise lähenemisviisi Arktika ranniku-, mere- ja maismaakeskkonna suhtes, nagu on rõhutanud Arktika Nõukogu ökosüsteemipõhise haldamise ekspertrühm; kutsub riike üles täitma oma kohustusi vastavalt bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonile ning looma selleks Põhja-Jäämeres merekaitsealade võrgustiku;

57.  kutsub komisjoni üles uurima Arktika telekommunikatsioonitaristu, sh satelliitide tugevdamist ja tegema selle kohta ettepanekuid, et aidata teadusuuringuid ja kliimaseiret ning et edendada kohalikku arengut, navigatsiooni ja ohutust merel;

58.  kordab 2014. aastal komisjonile ja liikmesriikidele tehtud üleskutset võtta kõik vajalikud meetmed, et aidata aktiivselt kaasa raske kütteõli kasutamise ja laevakütusena transportimise keelustamisele Arktikas sõitvatel laevadel rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOLi konventsioon) ja/või sadamariigi kontrolli abil, nagu on tehtud Antarktikat ümbritsevate vete puhul; kutsub komisjoni üles lisama raske kütteõli kasutamisega seotud keskkonna ja kliimamuutuste alased riskid põhjapoolse meretee suurema kasutamisega kaasnevate riskide uuringusse; palub komisjonil asjakohaste rahvusvaheliste vahendite puudumisel esitada ettepanekud eeskirjade kehtestamiseks enne või pärast Arktika vete läbimist ELi sadamatesse sisenevate laevade kohta, et keelustada raske kütteõli kasutamine ja vedu;

59.  jääb ootama Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni polaarkoodeksi jõustumist 2017. ja 2018. aastal, mis muudab Arktika laevaliikluse ohutumaks; rõhutab, kui oluline on töötada välja ühtne avameremeeskonna väljapääsu, evakueerimise ja päästmise (escape, evacuation and rescue, EER) süsteem, mida saab üheselt kohaldada kõigi Arktika platvormide ja laevade suhtes;

60.  tuletab meelde, et vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingule on Island ja Norra võtnud kohustuse säilitada keskkonna kvaliteeti ja tagada loodusvarade säästev kasutamine kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega;

61.  rõhutab Hiina kasvavat huvi Arktika piirkonna, eelkõige selle mereteedele juurdepääsu ja energiaallikate kättesaadavuse vastu; võtab teadmiseks vabakaubanduslepingu sõlmimise Islandi ja Hiina vahel ning palub komisjonil tähelepanelikult jälgida, millist mõju see võib avaldada kestlikule majandusarengule mitte ainult Islandiga piirnevas Arktika osas, vaid ka ELi majandusele ja siseturule;

62.  tuletab meelde, et 2007. aastal ELi ja Gröönimaa vahel sõlmitud kalandusalase partnerluslepingu kohaselt annab EL Gröönimaale rahalist toetust vastutustundliku kalapüügi ja kalavarude säästva kasutamise tagamiseks Gröönimaa majandusvööndis;

63.  nõuab, et liikmesriigid ratifitseeriksid kiiresti kahjulike ja ohtlike ainete mereveol vastutust ja kahju hüvitamist käsitleva rahvusvahelise konventsiooni (OKA konventsioon) 2010. aasta protokolli ja ühineksid sellega kiiresti;

64.  peab Arktika-poliitika rakendamisel otsustavalt tähtsaks parlamendi kaasamist ja tihedat parlamentidevahelist koostööd Arktika-küsimustes, eriti asjaomaste ELi liikmesriikide parlamentidega;

65.  kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni üles tähelepanelikult jälgima kliimamuutuste, keskkonnakaitse ja merendusalaseid, sotsiaal-majanduslikke ja julgeolekualaseid arenguid Arktikas ning Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aru andma, sealhulgas ELi Arktika-poliitika rakendamise kohta;

66.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Arktika piirkonna riikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

UNGA 61/295/2007.

(2)

ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/70/1.

(3)

http://www.inuitcircumpolar.com/uploads/3/0/5/4/30542564/declaration_on_resource_development_a3_final.pdf .

(4)

JOIN (2016)0021.

(5)

JOIN (2012)0019.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0513.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0380.

(8)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0458.

(9)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0334.

(10)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0236.

(11)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0024.

(12)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0474.

(13)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0034.

(14)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0224.

(15)

Arktika piirkonnas leidub hinnanguliselt ligikaudu poolteist miljardit tonni süsinikku.


SELETUSKIRI

Geopoliitika, rahvusvaheline koostöö, julgeolekuprobleemid ja valitsemisega seotud küsimused Arktika piirkonnas

Arktika piirkond muutub geopoliitiliselt üha tähtsamaks. Kliimamuutuste mõjud, kasvav konkurents Arktikale ja selle loodusvaradele juurdepääsu osas ning suurenev majandustegevus on tekitanud piirkonnas uusi võimalusi ja ka ohtusid, sealhulgas julgeolekuprobleeme. Arktika muutumise tulemusel võivad avaneda uued meresõiduteed ja muutuda kättesaadavaks uued kalapüügipiirkonnad ja loodusvarad, mistõttu suureneb inimtegevus kõnealuses piirkonnas.

Arktikas on pikka aega toimunud konstruktiivne rahvusvaheline koostöö ning Arktika on seni olnud väheste pingetega koostööl põhinev piirkond maailmas. Äärmiselt oluline on Arktika säilitamine väheste pingetega piirkonnana. Arktika suhtes kohaldatakse ulatuslikku rahvusvahelise õiguse raamistikku ning ÜRO mereõiguse konventsioon on oluline täiendava mitmepoolse õigusraamistikuna, et lahendada Arktika piirkonnaga seotud suveräänsuse küsimusi.

EL on olnud Arktikas tegev pikka aega, tingituna ajaloost ja geograafiast ning majanduse ja teadusuuringute valdkonnas. Kolm ELi liikmesriiki (Taani, Soome ja Rootsi) on kaheksaliikmelise Arktika Nõukogu täisliikmed ja seitse liikmesriiki (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Madalmaad, Poola, Hispaania ja Ühendkuningriik) on vaatlejad.

ELi vaatlejastaatus Arktika Nõukogus on heakskiitmisel. Arvestades, et EL on Arktikaga seoses juhtiv rahastaja maailmas, oleks mõistetav, et EL saaks Arktika Nõukogus silmapaistvama vaatleja staatuse.

EL on oma Arktika-poliitikat järk-järgult kujundanud ja tõhustanud. Komisjoni ühisteatis on positiivne samm ELi integreerituma poliitika suunas Arktika küsimustes. 2016. aasta juunis avaldatud ELi üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa“ käsitletakse erinevalt komisjoni ühisteatisest ka Arktikaga seotud julgeolekuaspekte. Tuleb meeles pidada, et geopoliitilised arengud Arktika piirkonnas mõjutavad ka julgeolekuolukorda Põhja-Euroopas ja kogu maailmas. Ära tuleb hoida Arktika militariseerimine. Raportis nähakse ette, et vaja on sidusamat ELi sise- ja välispoliitikat, Arktika-strateegiat ja konkreetset tegevuskava ELi tegutsemise osas Arktikas, mis arvestaks kõiki aspekte. See järeldub ka asjaolust, et kõigil ELi Arktika piirkonna liikmesriikidel ja ka mõnedel teistel liikmesriikidel on oma riiklik Arktika-strateegia.

ELil on võimekus aidata mitmel viisil kaasa võimalike julgeolekuprobleemide lahendamisele ja konfliktide ennetamisele ning EL peaks partnerluses liikmesriikidega kaasa aitama tsiviiljulgeoleku mehhanismide rajamisele ning kriiside ja katastroofide ohjamise võimekuse ning otsingu- ja päästeoperatsioonide taristu tõhustamisele.

Raportis nõutakse jätkusuutlikku Arktika-poliitikat ja juhitakse tähelepanu asjaolule, et EL peab oluliseks rahvusvahelise õiguse järgimist Arktikas ning pooldab ELi aktiivset rolli tõhusate mitmepoolsete kokkulepete ja ülemaailmse eeskirjadel põhineva korra edendamisel. Raportis soovitatakse ka Arktika mitmepoolse valitsemise tugevdamist asjakohaste rahvusvaheliste, piirkondlike ja kahepoolsete lepingute, raamistike ja kokkulepete tugevdamise ja järjekindla rakendamise kaudu.

Jätkusuutlik Arktika-poliitika, kohalikud kogukonnad, keskkonnaprobleemid ja vajadus võidelda kliimamuutuste vastu

Arktika piirkond on eriti puutumatu ja tundlik piirkond. Ülemaailmse kogukonna lõppeesmärk on säilitada ja tugevdada Arktika ökosüsteemi võimekust. Arktika ökosüsteemi võimekusele avalduv surve on pärit mitmest allikast. Arktika on piirkond, mille kohalikud kogukonnad püüdlevad jätkusuutliku majanduskasvu poole, mille rannikuriigid uurivad piirkonna loodusvarasid, kus rahvusvahelised ettevõtted on huvitatud kiirematest transporditeedest ja kus teadlased uurivad Arktika muutuvat keskkonda. Kõik need huvid on tihedalt seotud lõppeesmärgiga, mille kohaselt Arktika-poliitika peaks olema keskkonnaalaselt, sotsiaalselt ja kultuuriliselt jätkusuutlik ning püüdlema kliimamuutuste ohjamisele, vähendades inimese CO2-jalajälge. EL on võtnud kohustuseks saavutada säästva arengu eesmärgid aastaks 2030. Säästev areng on ainuke võimalik Arktika piirkonna arendamise viis ning seetõttu peaks ELi Arktika-poliitika kajastama paremini iga individuaalse säästva arengu eesmärgi täitmisega seotud nõudeid Arktika kontekstis, pöörates seejuures erilist tähelepanu ökosüsteemide kaitsmisele. Säästva arengu eesmärgid annavad kasuliku raamistiku, et igakülgselt uurida ökosüsteemi võimekust, millele avaldavad survet kuhjuvad negatiivsed keskkonnamõjud, mida võimendavad kliimamuutused.

On vaieldamatult selge, et inimtegevus soodustab kliimamuutusi. Arktikas toimuvad keskkonnamuutused kiiremini kui kusagil mujal maailmas. Suurem süsinikdioksiidi sisaldus atmosfääris viimase 50 aasta jooksul on tõstnud Arktikas pinnatemperatuuri 2° võrra rohkem kui mujal. Põhja-Jäämeri on 1981. aastast saadik kahanenud 13,4 % iga kümne aasta kohta ja lumikate väheneb iga aastaga.

Soojemad temperatuurid ja sulav merejää mõjutavad kogu maailma ökosüsteeme, kuna merepind tõuseb, merevee massi koostis muutub ja tekivad ennustamatud ilmastikumustrid. Ilma tõhusate meetmeteta võivad kliimamuutused tulevikus veelgi kiireneda, kuna mõju avaldab igikeltsa sulamine Arktika piirkonnas. Igikeltsaga kaetud alade kahanemine tekitab tohutute süsinikdioksiidi ja metaani koguste võimaliku atmosfääri sattumise ohu.

Tõhusate kliimamuutuste vastu võitlemise meetmete võtmine pole mitte ainult Arktika riikide, vaid kõikide parasvöötme riikide kätes. Arktika kliimavööndis esinev õhusaaste on peamiselt pärit Aasia, Põhja-Ameerika ja Euroopa heiteallikatest, seetõttu on ELi heitkoguste vähendamise meetmetel oluline roll Arktika kliimamuutuste vastu võitlemisel.

Raportis kutsutakse komisjoni ja liikmesriike üles võtma aktiivsemat rolli selliste rahvusvaheliste konventsioonide rakendamisel nagu Pariisi kokkulepe, Minamata elavhõbedakonventsioon, piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon, Göteborgi protokoll, Stockholmi konventsioon, Århusi konventsioon ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. Komisjon peaks lisaks kasutama oma soodustavat rolli Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis käimasolevatel läbirääkimistel, et keelustada raske kütteõli kasutamine ja laevakütusena transportimine Arktikas sõitvatel laevadel Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni MARPOLi konventsiooni kaudu.

Vaja on kiiresti tegutseda. Tegevusetus läheb aja möödudes üha kallimaks maksma. Selleks et saavutada Pariisi kokkuleppes seatud eesmärk, on vaja kohe ja järsult vähendada heitkoguseid. Lisaks tuleb arvestada, et negatiivne keskkonnamõju Arktikas on sageli kuhjuv ja pöördumatu. Arktika ökosüsteem, sealhulgas selle taimestik ja loomastik on häirimiste suhtes eriti tundlik.

Arktika jätkusuutlik areng seisneb elujõuliste kohalike kogukondade ja terve ökosüsteemi kombinatsioonis. Komisjoni ettepanek luua sidusrühmade foorum, mille keskmes on kohalikud osalejad, on väga kiiduväärne algatus, ning kui see toimima on hakanud, võiks sellest välja areneda alalisem struktuur. Foorum võiks suurendada teadlikkust sellest, milliseid võimalusi EL võiks piirkonnas pakkuda, näiteks VKEde jaoks, transpordi-, kommunikatsiooni- ja elektrivõrkude parandamise valdkonnas ning innovaatiliste keskkonnahoidlike tehnoloogiate osas, mis on ette nähtud madalatele temperatuuridele.

Veel üks viis haavatava keskkonna ja põlisrahvaste põhiõiguste rangema kaitse tagamiseks oleks spetsiifiline Arktika keskkonnamõju hindamine, mis tuleks teostada enne kõikide Arktikaga seotud projektide rakendamist.


RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (7.12.2016)

väliskomisjonile ja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

Euroopa Liidu integreeritud Arktika-poliitika kohta

(2016/2228(INI))

Arvamuse koostaja: David Martin

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub väliskomisjonil ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil kui vastutavatel komisjonidel lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et kolm ELi liikmesriiki (Taani, Soome ja Rootsi) ning üks ülemeremaa ja -territoorium (Gröönimaa) on kaheksaliikmelise Arktika Nõukogu liikmed ja seitse liikmesriiki (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Madalmaad, Poola, Hispaania ja Ühendkuningriik) on vaatlejad ning et EL püüab oma staatust Arktika Nõukogus silmapaistvamaks muuta;

2.  võtab teadmiseks asjaolu, et Arktikas on pikka aega toimunud konstruktiivne rahvusvaheline koostöö ja et Arktika peaks jääma väheste pingetega piirkonnaks; on teadlik sellest, et huvi Arktika vastu kasvab ressursside nappuse ja keskkonnamuutuste tõttu;

3.  tunnistab, et kliimamuutused loovad uusi võimalusi Arktika majandusarenguks seni osaliselt avastamata energiaallikate, nagu nafta ja gaasi võimaliku ammutamise, uute mereteede loomise ja turismitegevuse intensiivistumise kaudu, mis soodustaks selles piirkonnas pikema aja jooksul kaubandust ja investeerimist; rõhutab sellega seoses ELi kaubanduspoliitika tähtsust kestlikku arengut ja keskkonnaeesmärke edendava vahendina;

4.  nõuab koostöö tihendamist sellistes valdkondades nagu kestlikkus ja kliimamuutustega kohanemine Arktikas;

5.  soovitab suurendada keskkonnaohutust ja jätkusuutlikku majanduskoostööd Arktika riikide, piirkondade ja kohalike kogukondade vahel, et parandada tööhõivet, heaolu ja elu kvaliteeti, kohaldades seejuures kõige rangemaid keskkonnastandardeid;

6.  tuletab meelde, et kõik Arktika Nõukogu liikmesriigid peavad keskkonnakaitset selles piirkonnas oma peamiseks eesmärgiks; peab meeles, et ELi kaubandus- ja majandushuvid ei tohiks seada ohtu selles piirkonnas keskkonnakaitsemeetmete rakendamist;

7.  tuletab meelde oma 20. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni ELi jätkusuutliku Kaug-Põhja poliitika kohta, milles rõhutatakse Arktika piirkonna muutuste ülemaailmset mõju ja olulist rolli, mida EL ja teised tööstusjõud peavad polaarpiirkonnas asuvate riikide kõrval mängima, et vähendada Arktika piirkonnas inimtegevuse suurenemisest tingitud reostust; juhib tähelepanu asjaolule, et Arktika kliimamuutused avaldavad suurt mõju rannikualadele kõikjal maailmas, sealhulgas ELis, ning kliimast sõltuvatele Euroopa tööstusvaldkondadele, nagu põllumajandus ja kalandus, energeetika, põhjapõdrakasvatus, jahipidamine, turism ja transport;

8.  on seisukohal, et mis tahes praegusi või uusi majandustegevusi tuleks korraldada säästval viisil, Arktika habrast ökosüsteemi ja looduspärandit kahjustamata, pidades eelkõige silmas fossiilkütuste kaevandamise suurendamise võimalusega kaasnevaid ohtusid, ning austades täielikult Arktika põlisrahvaid ja kohalikke kogukondi;

9.  peab ELi keskseks strateegiliseks partneriks kestliku majandusarengu toetamisel Arktikas; peab äärmiselt oluliseks, et ELi poliitika Arktika piirkonnas kajastaks kestliku arengu eesmärke, mida EL on kohustunud 2030. aastaks saavutama;

10.  rõhutab, et Arktika kohalikud kogukonnad on vaja kaasata Euroopa Arktika-poliitika väljatöötamisse ja rakendamisse, kestlikku majandustegevusse ja otsustusprotsessidesse, et leida õige tasakaal Arktika piirkonna kaitsmise ja majandusarengu vajadustele vastamise vahel ning vältida radikaalseid muudatusi kohalike kogukondade elatustasemes;

11.  võtab teadmiseks komisjoni ja Euroopa välisteenistuse korraldatud konsultatsioonid, millest nähtub, et Arktika piirkonna Euroopa ossa ei tehta piisavalt investeeringuid;

12.  tunneb heameelt, et Venemaa valitsus kuulutas 2016. aasta septembris välja kümneaastase moratooriumi uutele litsentsidele, mis võimaldaksid avamerepuurimist nafta ja gaasi ammutamiseks tema Arktika mandrilaval;

13.  tuletab meelde vajadust kestliku majandusarengu järele, mis nõuab investeeringuid keskkonda ja kliimamuutustega kohanemist, taastuvenergiat, transporditeid ja vastavaid taristuid, meteoroloogilist koostööd ja säästvat turismi; kutsub seetõttu komisjoni üles analüüsima laiema rahvusvahelise finantskoostöö vahendeid ja jälgima uue majandustegevuse mõju keskkonnale;

14.  tunneb heameelt, et Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) merekeskkonna kaitse komitee (MEPC) 24.–28. oktoobril 2016 Londonis peetud 70. istungjärgul tehti nii keskkonna kui ka inimeste tervise seisukohast määrava tähtsusega otsus kinnitada 1. jaanuar 2020 rakenduskuupäevaks, millest alates vähendatakse rahvusvahelises meretranspordis märkimisväärselt laevade kasutatava kütteõli väävlisisaldust, jättes suurimaks lubatud koguseks 0,50 massiprotsenti; palub Arktika piirkonna riikide valitsustel teha kõik selleks, et tagada nimetatud otsuse rakendamine kõikide Arktika mereteid kasutavate laevade suhtes vastavalt IMO selgelt võetud kohustusele tagada, et laevandus täidab oma keskkonnaalaseid kohustusi;

15.  palub komisjonil, ELi liikmesriikidel ja teistel Arktika Nõukogu liikmetel püüda jõuda rahvusvahelise kokkuleppeni, millega keelatakse Arktika mereteede kasutamine ohtlikel kütustel töötavatele laevadele ja ohtlikke kaupu hõlmavale rahvusvahelisele kaubandusele;

16.  võtab teadmiseks Kanada kohustused tulenevalt laiaulatuslikus majandus- ja kaubanduslepingus sisalduvast kaubandust ja keskkonda käsitlevast peatükist, eelkõige seoses säästva kalanduse ja metsasaaduste kaubandusega; rõhutab laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu rahvusvahelisi mereveoteenuseid ja riigihankeid käsitlevaid peatükke, mis suurendavad Euroopa ettevõtete osalemist Kanada hanketurgudel, eelkõige jäälõhkujate ehitamise valdkonnas; rõhutab, et Kanada ja EL kinnitasid 30. oktoobril 2016 Kanada ja ELi XVI tippkohtumise ühisdeklaratsioonis veel kord oma kohustust suurendada koostööd Arktikas;

17.  rõhutab, et ELi kalalaevastik ei tohi ohustada selle piirkonna bioloogilist mitmekesisust; väljendab heameelt Arktika piirkonna ökoloogiliselt ja bioloogiliselt oluliste alade kindlaksmääramise üle bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel, sest see on tähtis protsess, mis aitab tagada Arktika bioloogilise mitmekesisuse tulemusliku säilitamise, ning toonitab, kui tähtis on rakendada ökosüsteemipõhise haldamise lähenemisviisi Arktika ranniku-, mere- ja maismaakeskkonna suhtes, nagu on rõhutanud Arktika Nõukogu ökosüsteemipõhise haldamise ekspertrühm; kutsub riike üles täitma oma kohustusi vastavalt bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonile ning looma selleks Põhja-Jäämeres merekaitsealade võrgustiku;

18.  tuletab meelde, et tulenevalt Kanada ja Norra kaebusest WTOs seoses ELi seatud hülgetoodete keeluga on meedet tugevdatud, et viia see kooskõlla WTO apellatsioonikogu 2014. aasta otsusega, ja et selle legitiimsust ei saa enam kahtluse alla seada; rõhutab, et sarnased kaubanduskeelud kehtivad eelkõige USAs ja Venemaal ning et sellised meetmed aitavad säilitada Arktika elusloodust, kuna hülged on kohaliku ökosüsteemi lahutamatu osa;

19.  palub komisjonil lisada pärast läbirääkimiste lõppemist Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse lepingusse (TTIP) sisulised kaubandus- ja keskkonnasätted, mis võivad aidata säilitada Alaska ja ka Arktika piirkonna Euroopa osa looduskeskkonda, sealhulgas sätted kalanduse ja metsanduse kohta; on seisukohal, et selliste sätete lisamine peaks lahutamatult kaasnema kõikide tulevaste vabakaubanduslepingutega, mille EL sõlmib ELi mittekuuluvate Arktika piirkonna partneritega;

20.  tuletab meelde, et vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingule võtsid Island ja Norra kohustuse säilitada keskkonna kvaliteeti ja kasutada loodusvarasid säästvalt kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega;

21.  rõhutab Hiina kasvavat huvi Arktika piirkonna, eelkõige selle mereteedele ja energiaallikatele juurdepääsu vastu; võtab teadmiseks vabakaubanduslepingu sõlmimise Islandi ja Hiina vahel ning palub komisjonil tähelepanelikult jälgida, millist mõju see võib avaldada kestlikule majandusarengule mitte ainult Islandiga piirnevas Arktika osas, vaid ka ELi majandusele ja siseturule;

22.  tuletab meelde, et ELi ja Venemaa vahel ei ole sõlmitud vabakaubanduslepingut ning seetõttu puudub ELil tõhus kahepoolne vahend, millega mõjutada kaubandust ja investeeringuid Arktika Venemaa sektoris; rõhutab siiski, et ka ELi ja Venemaa vahelise partnerlus- ja koostöölepingu raames peetakse ikka Arktikat käsitlevat dialoogi keskkonnajuhtimise ja teaduskoostöö valdkonnas;

23.  kordab oma üleskutset komisjonile asutada ELi Arktika teabekeskus ja näha sellele ette piisav rahastus, et tagada tõhus juurdepääs Arktika-alasele teabele ja teadmistele; juhib tähelepanu asjaolule, et sellise ELi Arktika teabekeskuse võiks kulude vähendamiseks siduda olemasolevate Arktika keskustega või muude Arktika institutsioonidega;

24.  tuletab meelde, et 2007. aastal ELi ja Gröönimaa vahel sõlmitud kalandusalase partnerluslepingu kohaselt annab EL Gröönimaale rahalist toetust vastutustundliku kalapüügi ja kalavarude säästva kasutamise tagamiseks Gröönimaa majandusvööndis;

25.  rõhutab, et Arktikas tegutsevad ettevõtted peaksid järgima siduvaid ettevõtja sotsiaalse vastutuse standardeid, mille väljatöötamisest võiks osa võtta Arktika Majandusnõukogu ja mis peaksid muu hulgas põhinema Arktika Investeerimisprotokollil ja ÜRO algatusel Global Compact;

26.  tuletab meelde, et Arktikas kehtivad laevanduse suhtes IMO erinõuded, ja tunneb heameelt polaarkoodeksi jõustumise üle, mis on kavandatud 1. jaanuariks 2017.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

5.12.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

3

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laima Liucija Andrikienė, Maria Arena, Tiziana Beghin, Karoline Graswander-Hainz, Jude Kirton-Darling, Bernd Lange, Marine Le Pen, David Martin, Anne-Marie Mineur, Sorin Moisă, Alessia Maria Mosca, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Viviane Reding, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Bendt Bendtsen, Reimer Böge, Klaus Buchner, Edouard Ferrand, Agnes Jongerius, Sander Loones

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Mairead McGuinness, Molly Scott Cato, Ramón Luis Valcárcel Siso


REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (7.12.2016)

väliskomisjonile ja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

Euroopa Liidu integreeritud Arktika-poliitika kohta

(2016/2228(INI))

Arvamuse koostaja: Jens Nilsson

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval väliskomisjonil ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa territoriaalne koostöö, sealhulgas ELi välispiiride ülene koostöö on Arktika piirkondade jaoks oluline; rõhutab, et rahastus, mida EL koostöö toetamiseks pakub, loob lisaväärtust ja seda tuleks pärast 2020. aastat jätkata; märgib, et sellel koostööl on lisaks piirkondlikule mõjule ka oluline mõju geopoliitilistele teguritele ja julgeolekule; palub seetõttu komisjonil koostada põhjaliku ELi Arktika strateegia, milles võetakse arvesse kõiki koostöö aspekte;

2.  nõuab, et ELile antaks praeguste ELi liikmesriikide toel Arktika Nõukogus täisvaatleja staatus, et tugevdada Arktikas tehtavat koostööd ja lahendada ühiseid probleeme, mis mõjutavad Arktikat; kutsub sellega seoses Venemaad ja Kanadat, kes on Arktika riikidena oma Arktika piirkondadega seotud ja neist sõltuvad, muu hulgas majanduslikel ja strateegilistel põhjustel, olema ELile täisvaatleja staatuse andmise küsimuses avatumad; palub, et Euroopa Parlamenti hoitaks selle protsessiga igakülgselt kursis;

3.  rõhutab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide olulist rolli Euroopa Arktika arendamisel ning jätkusuutliku majanduskasvu ja kvaliteetsete töökohtade loomisel, mille sihtrühmaks on tulevikku suunatud majandussektorid, ning vajadust Arktika loodusvarasid vastutustundlikul ja lugupidaval viisil kasutada; juhib tähelepanu püsivatele ebasoodsatele tingimustele, mida tuleb kompenseerida (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 174); toonitab, kui oluline on pikas perspektiivis strateegia olemasolu eri valdkondades, nagu digitaalarengu tegevuskava, kliimamuutus, sinine majanduskasv jne;

4.  rõhutab, et Euroopa Arktika piirkondade ja alampiirkondade, sh ülemeremaade ja -territooriumide jaoks ELi Arktika-poliitika ja ELi rahastamise kavandamisel on tähtis teha nendega tihedat koostööd, sest piirkondadel, kohalikel kogukondadel ja põliselanikel, kes on Arktika piirkonnaga seotud poliitikameetmetest lõplikud kasusaajad, on olulisemate teemade kohta suured teadmised; on seetõttu arvamusel, et nende vaated ja arvamused tuleks ära kuulata ning neid arvesse võtta;

5.  on seisukohal, et tuleks asutada Euroopa Arktika sidusrühmade foorum, mis aitaks tõhustada erinevate ELi rahastamisprogrammide vahelist koostööd, kooskõlastamist, vastastikust täiendavust ja koostoimet, ning toetab selles osas suuremate pingutuste tegemist, mis võiks olla eeskujuks teistele piirkondadele nii ELis kui ka sellest väljaspool; palub komisjonil tagada, et sidusrühmade foorumi töösse kaasataks kõik asjaomased piirkondlikud organisatsioonid, kes vastutavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite jagamise ja selle järelevalve eest; nõuab lisaks sellele tungivalt, et komisjon tagaks, et Arktika sidusrühmade foorumi töö toimuks ajakava kohaselt ja olemasolevate eelarvevahendite raames;

6.  märgib, et Arktika piirkonnas teeb EL koostööd sellistes tundlikes valdkondades nagu keskkonnakaitse, energeetika, transport ja kalandus; rõhutab ühtlasi, et Arktika seisab küll silmitsi tõsiste probleemidega, kuid tal on ka mitmeid olulisi võimalusi ja eeliseid, mistõttu tuleks seda pidada kohaks, kus arendada teadusuuringuid, ökoturismi, säästvat tööstust, rohelist tehnoloogiat ja oskusteavet – need on valdkonnad, mis võivad tuua kasu paljudele ettevõtetele, eelkõige VKEdele, mille edu on tingitud innovaatiliste ärimudelite ja tehnoloogiate kasutamisest; võtab teadmiseks nimetatud võimalused, probleemid ja riskid praegusse ja potentsiaalsesse sotsiaal-majanduslikku arengusse investeerimisel;

7  rõhutab, et Arktika piirkonna ühiseid probleeme, eelkõige neid, mis on seotud Arktika tundliku keskkonna ja kliimamuutuste mõjuga, saab lahendada üksnes koostöös kõigi valitsemistasanditega, kaasa arvatud rahvusvahelisel tasandil, ning asjaomaseid sidusrühmi, eelkõige kodanikuühiskonda kaasates; tuletab meelde liidu võetud kohustust suurendada jõupingutusi kliimamuutustega võitlemiseks; on seetõttu arvamusel, et Arktika piirkond peaks aitama kaasa säästvale arengule ja eelkõige kliimamuutuste leevendamisele; rõhutab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde tuleks sellel eesmärgil kasutada, võttes arvesse vajadust minna kiiremini üle säästvamale arengumudelile; tuletab meelde globaalse soojenemise mõju sellele piirkonnale ja muutusi ökosüsteemis, millel on tagajärjed mitte üksnes kohalikul, vaid ka ülemaailmsel tasandil; rõhutab, kui oluline on tähelepanelikult jälgida kliimamuutuste mõju selles piirkonnas;

8.  rõhutab Arktika teadustegevuse alase koostöö olulisust, kuna see on põhjapaneva tähtsusega, mitte ainult seepärast, et see aitab paremini mõista asetleidvaid protsesse ja nähtusi, vaid ka seetõttu, et sellele tuginedes saab koostada ettepanekuid, mille abil uue olukorraga kohaneda; teeb sellega seoses ettepaneku uurida võimalusi küberühenduse arendamiseks Arktika piirkonnas ning tuletab meelde, et tuleks edendada teadusuuringute ja innovatsiooni alaseid partnerlusi Arktika piirkondadega; märgib, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kõrval võivad sellised rahastamisvahendid, nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI), algatus InnovFin, üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T) või Euroopa ettevõtlusvõrgustik kaasa aidata piirkonna investeerimis- ja teadustegevuse alaste prioriteetide määramisele;

9.  rõhutab, kui oluline on kaitsta Arktika piirkonna elanikkonda silmas pidades piirkonna kultuuri ja habrast ökosüsteemi; juhib tähelepanu piirkonnast ja sellest väljastpoolt tulenevate tegurite jätkuvale ja otsesele mõjule; nõuab, et komisjon aktsepteeriks ettepanekut luua Arktika rahvusvahelistes vetes kaitseala, mille eesmärk on vältida keskkonnaprobleemide süvenemist ning kaitsta Arktika piirkonna bioloogilist mitmekesisust ja ohustatud ökosüsteeme;

10.  võtab teadmiseks ettepaneku rajada ELi Arktika teabekeskus ning väljendab sellele veel kord toetust, teabekeskuse alaline kontor asuks Soomes Rovaniemis ja selle eesmärk on teha teave Arktika, sh ELi rahastatavate projektide kohta kättesaadavamaks ja levitada seda kõigis liikmesriikides; kutsub komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid selle keskuse loomiseks.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

29.11.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

5

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, Franc Bogovič, Steeve Briois, Rosa D’Amato, Michela Giuffrida, Krzysztof Hetman, Ivan Jakovčić, Marc Joulaud, Constanze Krehl, Andrew Lewer, Louis-Joseph Manscour, Martina Michels, Iskra Mihaylova, Younous Omarjee, Konstantinos Papadakis, Mirosław Piotrowski, Stanislav Polčák, Julia Reid, Terry Reintke, Liliana Rodrigues, Fernando Ruas, Maria Spyraki, Olaf Stuger, Ruža Tomašić, Ramón Luis Valcárcel Siso, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan, Kerstin Westphal

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Daniel Buda, James Carver, Elena Gentile, Ivana Maletić, Dan Nica, James Nicholson, Bronis Ropė

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Vladimir Urutchev, Boris Zala


KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS (7.12.2016)

väliskomisjonile ja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

Euroopa Liidu integreeritud Arktika-poliitika kohta

(2016/2228(INI))

Arvamuse koostaja: Jarosław Wałęsa

ETTEPANEKUD

Kalanduskomisjon palub vastutavatel väliskomisjonil ja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et ÜRO mereõiguse konventsiooniga (UNCLOS) kehtestatakse lepinguline kord, mis reguleerib tegevust maailma ookeanidel; arvestades, et UNCLOSi raames toimuval merekeskkonna bioloogilist mitmekesisust käsitleva raamistiku laiendamisel riikide jurisdiktsiooni alla jäävatest piirkondadest väljapoole peaks see hõlmama Arktika piirkonda;

B.  arvestades, et ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni kohaselt tuleb kaitsta saamide, neenetsite, hantide, evenkide, tšuktšide, aleuutide, jupikide ja inuitide kultuuri; arvestades, et Arktika põlisrahvastel on õigus kasutada oma kodupiirkonna loodusvarasid ning seetõttu peaks neil olema oma osa kõigis tulevastes tööndusliku kalapüügi kavades;

C.  arvestades, et kliimamuutuste tulemusena saab Arktika piirkonnas lähitulevikus võimalikuks töönduslik kalapüük, mida selle unikaalse piirkonna väga õrna keskkonda arvestades tuleb arendada ülimalt ettevaatlikult;

D.  arvestades, et tähtis on teha vahet arktilisel avamerel, kus praegu töönduslikku kalapüüki ei toimu, ning lähematel Arktika piirkondadel, kus on kalandusalasteks läbirääkimisteks juba loodud piirkondlikud foorumid;

E.  arvestades, et Põhja-Jäämeres ja sellega piirnevate meredes elab 633 kalaliiki, millest keskkonnapiirangute tõttu praegu püütakse ainult 58 liiki, kuid lähiajal võib neile lisanduda uusi liike ja seetõttu kasvada surve keskkonnale;

F.  arvestades, et Arktika loomastik ja taimestik on ühine hüve;

G.  arvestades, et ühise kalanduspoliitika eeskirjade ja eesmärkide rakendamine ja järgimine peaks olema osaliselt Arktika piirkonnas asuvate ELi liikmesriikide üks olulisemaid eesmärke; arvestades ka, et igasugune selle piirkonna merekeskkonda ja kalandust puudutav hindamine peaks alati hõlmama arvuliselt väljendatud sihteesmärki taastada ja säilitada kalavarud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel;

H.  arvestades, et igasugune kalapüük Arktika piirkonnas peab toimuma kooskõlas piirkonda hõlmavate kehtivate rahvusvaheliste kokkulepetega, sealhulgas 1920. aasta Teravmägede lepingu ning täpsemalt sellest lepingust osalisriikidele tulenevate õigustega, samuti kooskõlas kõigi ajalooliste kalapüügiõigustega;

I.  arvestades, et Arktika piirkonna eripära tõttu on äärmiselt tähtis tööndusliku kalapüügi arendamisel tugineda parimaile võimalikele teaduslikele nõuannetele, samuti see, et järelevalvet ja järelmeetmeid teostataks vastavalt eesmärkidele;

J.  arvestades, et Arktika piirkonnas on väga eripärased ökosüsteemid ja suur elupaikade mitmekesisus, mida me ilma edasiste uuringute ja analüüsideta ei suuda täielikult mõista; arvestades, et seal leidub liike, mida on uuritud liiga vähe selleks, et täielikult mõista, kuidas nende varud kliimamuutustega kohanevad ja töönduslikust kalapüügist taastuvad;

K.  arvestades, et tööndusliku kalapüügi alustamisel sellises uues piirkonnas nagu Arktika võidakse kas vahetult või kolmandate riikidega sõlmitud vabakaubanduslepingute teel ELi tuua ebaõige märgistuse või päritoludeklaratsiooniga kalandustooteid;

L.  arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste vastu võetud bioloogilise mitmekesisuse strateegilise kava 2011–2020 11. sihteesmärgi ning ÜRO säästva arengu tegevuskava 14. eesmärgi mõte on ookeanide, merede ja mereressursside kaitse ja säästev kasutamine koos sihteesmärgiga võtta 2020. aastaks 10% merealadest kaitse alla; arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalised on registreerinud 77 ökoloogiliselt või bioloogiliselt olulist mereala ja 13 eriti olulist mereala, mida tuleb majandada eriti ettevaatlikult;

M.  arvestades, et sellises piirkonnas nagu Arktika tuleb loodusvarasid kasutada jätkusuutlikult ja kooskõlas ettevaatuspõhimõttega;

N.  arvestades, et Arktika piirkonna riigid peaksid juba olemasolevate eeskujude najal kaaluma edaspidi piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja merekaitsealade rajamist;

O.  arvestades, et Atlandi ookeaniga seotud koostööd käsitleva Galway avalduse näol on tegemist ELi, Kanada ja USA ühise kohustusega muu hulgas õppida mõistma ja prognoosima Atlandi ookeanis ja Arktikas toimuvaid ulatuslikke protsesse ning muutusi ja ohte, mida need võivad põhjustada seoses inimtegevuse ja kliimamuutustega;

P.  arvestades, et sellised institutsioonid nagu Euroopa Merenõukogu, Euroopa Polaarnõukogu ja EurOcean uurivad ja levitavad pidevalt Arktika piirkonda käsitlevat teavet;

Q.  arvestades, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (Pariisi kokkuleppe) artiklite 4 ja 5 kohaselt peavad osapooled kasvuhoonegaaside sidujaid ja reservuaare, sealhulgas ookeane säästvalt majandama ja võtma meetmeid nende kaitseks;

1.  tuletab meelde, et Arktikas toimuvad muutused mõjutavad kogu maailma, arvestades eriti asjaolu, et kliimamuutuste kahjulikud tagajärjed ilmnevad sealses õrnas keskkonnas palju kiiremini;

2.  nõuab, et igasugune tööndusliku kalapüügi arendamine Arktika piirkonnas toimuks täies kooskõlas selle piirkonna tundlikkuse ja eripäraga; rõhutab, et enneArktika piirkonnas igasuguse uue tööndusliku kalapüügi alustamist tuleb läbi viia kalavarude usaldusväärne ja ettevaatusprintsiibil põhinev teaduslik hindamine, et teha kindlaks püügitase, mis säilitaks püütavad kalavarud jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikust kõrgemal tasemel ning mis ei tooks kaasa teiste liikide ammendumist ega kahjustaks tõsiselt merekeskkonda; rõhutab, et igasugust avamerepüüki peab reguleerima piirkondlik kalandusorganisatsioon, kes järgib teaduslikke nõuandeid ning kohaldab ranget kontrolli- ja järelevalveprogrammi, et tagada majandamismeetmete järgimine; juhib tähelepanu sellele, et majandusvööndis kalastamisel peab järgima samasuguseid reegleid; nõuab moratooriumi kehtestamist töönduslikule kalapüügile, sh põhjatraalimisele, siiani kalapüügist puutumata Arktika vetes;

3.  tunneb heameelt praegu Arktika rannikuriikide ja rahvusvaheliste osapoolte vahel toimuvatest läbirääkimistest, mille eesmärk on vältida reguleerimata püüki Arktika rahvusvahelistes vetes, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kõnealust deklaratsiooni allkirjastama ja soovitama muuta see allakirjutanute jaoks siduvaks;

4.  kutsub komisjoni üles toetama ja julgustama Arktika riike jätkama tööd, et laiendada olemasolevat teavet ja analüüsi kõigile piirkonna kalavarudele;

5.  tuletab meelde, et õigus maale ja loodusvaradele on tähtis Arktika põlisrahvaste säilimise ja nende kultuuri jaoks ning oluline nende traditsioonilise eluviisi kaitseks;

6.  palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada ja edendada Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse komisjoni mandaadi all toimuvat merekaitseala rajamist Arktika avamere aladel, kusjuures see asuks põhjapoolust ümbritsevates ja Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooniga hõlmatud rahvusvahelistes vetes ning seal oleks keelatud igasugune loodusvarade kasutamine, sealhulgas kalapüük;

7.  palub komisjonil toetada algatusi põhjatraalide kasutamise keelustamiseks ökoloogiliselt või bioloogiliselt olulistel aladel ja Arktika avamerealadel;

8.  nõuab, et igasuguse piirkonnas toimuva tööndusliku kalapüügi aluseks oleksid uue ühise kalanduspoliitika kaitse-eesmärgid ning kalavarude taastamine ja säilitamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel;

9.  märgib, et Arktika piirkonna mereökosüsteemid on kriitilise tähtsusega ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks; on seisukohal, et Arktika merejää kahanemine ja muud sealsed keskkonnamuutused koos piiratud teaduslike teadmistega selle piirkonna mereressurssidest eeldavad ettevaatlikku lähenemist sobivate rahvusvaheliste meetmete kehtestamisele, mille eesmärk oleks tagada avamerepiirkondade loodusvarade pikaajaline kaitse ja jätkusuutlik kasutamine;

10.  toetab jõuliselt mõtet, et igasugune tööndusliku kalapüügi edasiarendamine Arktika piirkonnas peab toimuma kooskõlas piirkonda hõlmavate rahvusvaheliste kokkulepetega, sealhulgas 1920. aasta Teravmägede kokkuleppega, ja neist osalisriikidele tulenevate õigustega, samuti kooskõlas kehtivate ajalooliste kalapüügiõigustega;

11.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et uus ÜRO ookeanide kokkulepe bioloogilise mitmekesisuse kaitseks riiklikust jurisdiktsioonist väljapoole jäävatel aladel oleks tugev ja mõjus ning suudaks tagada kiire edasimineku merekaitsealade, sealhulgas püügikeelualade väljavalimisel, piiritlemisel, haldamisel ja kaitsemeetmete jõustamisel;

12.  kutsub ELi üles võtma endale liidrirolli reguleerimata kalapüügi tõkestamisel Arktikas; on seisukohal, et ELil on selleks täielik õigus, kuna selle liikmesriigid on kõigisse Arktika piirkonda hõlmavatesse juhtimistasanditesse kaasatud;

13.  rõhutab, et merekaitsealadel on Arktika piirkonna ökosüsteemide säilitamise jaoks kriitiline tähtsus; tuletab meelde vajadust kaasata kohalikud kogukonnad nimetatud kaitsealade kavandamisse, rakendamisse ja haldamisse;

14.  toetab seisukohta, et igasugune tööndusliku kalapüügi arendamine peab toimuma kooskõlas kõigi rahvusvaheliste lepingutega, sealhulgas UNCLOSi ja ÜRO kalavarude kokkuleppega;

15.  kutsub komisjoni üles jätkama ja tõhustama raamprogrammi „Horisont 2020“ ja teiste rahastamisprogrammide kasutamist Arktika uurimise eesmärgil;

16.  palub komisjonil tagada piisaval hulgal teaduslikke nõuandeid, mis toetaksid kõiki Arktika piirkonnas tööndusliku kalapüügi arendamiseks võetavaid meetmeid, ning tagada vajaliku järelevalve ja järelmeetmete olemasolu;

17.  juhib tähelepanu 2015. aasta juulis viie Arktika piirkonna rannikuriigi poolt allkirjastatud deklaratsioonile kalapüügi kohta Arktikas;

18.  palub komisjonil tähelepanelikult jälgida Arktika piirkonnast pärinevaid siseturul kättesaadavaid kalandustooteid, et tagada nende täielik vastavus kehtivatele ELi õigusaktidele ja eelkõige märgistamiseeskirjadele;

19.  juhib tähelepanu ühtekuuluvuspoliitika tähtsusele ja vajadusele tõsta selles valdkonnas ELi rahastamise tulemuslikkust.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

5.12.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

22

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Richard Corbett, Linnéa Engström, Carlos Iturgaiz, António Marinho e Pinto, Gabriel Mato, Ulrike Rodust, Remo Sernagiotto, Isabelle Thomas, Ruža Tomašić, Peter van Dalen, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Izaskun Bilbao Barandica, José Blanco López, Ole Christensen, Ian Duncan, Anja Hazekamp, Maria Heubuch, Mike Hookem, Verónica Lope Fontagné, Francisco José Millán Mon, Piernicola Pedicini, Maria Lidia Senra Rodríguez


VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

31.1.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

111

8

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Louis Aliot, Francisco Assis, Margrete Auken, Petras Auštrevičius, Amjad Bashir, Bas Belder, Ivo Belet, Goffredo Maria Bettini, Simona Bonafè, Mario Borghezio, Biljana Borzan, Victor Boştinaru, Paul Brannen, Elmar Brok, Klaus Buchner, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Javier Couso Permuy, Andi Cristea, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Arnaud Danjean, Angélique Delahaye, Ian Duncan, Stefan Eck, Bas Eickhout, Georgios Epitideios, José Inácio Faria, Knut Fleckenstein, Karl-Heinz Florenz, Anna Elżbieta Fotyga, Eugen Freund, Michael Gahler, Francesc Gambús, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Tunne Kelam, Afzal Khan, Kateřina Konečná, Janusz Korwin-Mikke, Andrey Kovatchev, Urszula Krupa, Eduard Kukan, Giovanni La Via, Ryszard Antoni Legutko, Jo Leinen, Peter Liese, Norbert Lins, Barbara Lochbihler, Andrejs Mamikins, Ramona Nicole Mănescu, Alex Mayer, Valentinas Mazuronis, David McAllister, Susanne Melior, Tamás Meszerics, Francisco José Millán Mon, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula, Pavel Poc, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Julia Reid, Michèle Rivasi, Sofia Sakorafa, Daciana Octavia Sârbu, Alyn Smith, Jordi Solé, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica, Claudiu Ciprian Tănăsescu, László Tőkés, Ivica Tolić, Estefanía Torres Martínez, Ivo Vajgl, Adina-Ioana Vălean, Hilde Vautmans, Anders Primdahl Vistisen, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Nedzhmi Ali, Zigmantas Balčytis, Jørn Dohrmann, Fredrick Federley, Neena Gill, Takis Hadjigeorgiou, Mike Hookem, Liisa Jaakonsaari, Peter Jahr, Merja Kyllönen, Javi López, Antonio López-Istúriz White, Gesine Meissner, Norica Nicolai, Urmas Paet, Miroslav Poche, Soraya Post, Gabriele Preuß, Christel Schaldemose, György Schöpflin, Igor Šoltes, Bart Staes, Bodil Valero, Tiemo Wölken, Janusz Zemke, Željana Zovko

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Jiří Maštálka, Jens Nilsson, Jasenko Selimovic

Õigusalane teave