Menetlus : 2015/0275(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0034/2017

Esitatud tekstid :

A8-0034/2017

Arutelud :

PV 14/03/2017 - 4
CRE 14/03/2017 - 4
PV 16/04/2018 - 21
CRE 16/04/2018 - 21

Hääletused :

PV 14/03/2017 - 6.6
CRE 14/03/2017 - 6.6
Selgitused hääletuse kohta
PV 18/04/2018 - 12.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0070
P8_TA(2018)0114

RAPORT     ***I
PDF 1519kWORD 270k
9.2.2017
PE 580.497v02-00 A8-0034/2017

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ jäätmete kohta

(COM(2015)0595 – C8-0382/2015 – 2015/0275(COD))

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Raportöör: Simona Bonafè

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 VÄHEMUSE ARVAMUS
 TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ jäätmete kohta

(COM(2015)0595 – C8-0382/2015 – 2015/0275(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0595),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0382/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Prantsusmaa Senati ja Austria Liidunõukogu poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 27. aprilli 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 15. juuni 2016. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A8-0034/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab parlamendi ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1)  Käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada meetmed keskkonna ja inimese tervise kaitsmiseks selliselt, et hoida ära või vähendada jäätmete tekitamise ja käitlemise ebasoodsat mõju ning vähendada ressursikasutuse üldmõju ja suurendada sellise kasutamise tõhusust, tagades jäätmete väärtustamise ressursina eesmärgiga aidata kaasa ringmajandusele liidus.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus -1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1 a)  Võttes arvesse liidu sõltuvust tooraine impordist ja märkimisväärse arvu maavarade kiiret ammendumist lühikeses perspektiivis, on keskne suur ülesanne võtta liidus uuesti kasutusele võimalikult palju ressursse ja soodustada üleminekut ringmajandusele.

Selgitus

Oluline on tuua välja laiaulatuslikum tegevuskava – liikumine ringmajanduse suunas – ja toonitada jäätmete raamdirektiivi muutmisega seoses avanenud võimalust seda üleminekut soodustada.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus -1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1 b)  Ringmajandus annab kohalikule majandusele olulisi võimalusi ning avab potentsiaali tuua kasu kõigile asjaomastele huvirühmadele.

Selgitus

Oluline on tuua välja laiaulatuslikum tegevuskava – liikumine ringmajanduse suunas – ja toonitada jäätmete raamdirektiivi muutmisega seoses avanenud võimalust seda üleminekut soodustada.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus -1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1 c) Jäätmekäitlus tuleks kujundada ümber materjalide säästvaks majandamiseks. Direktiivi 2008/98/EÜ muutmine annab selleks võimaluse.

Selgitus

Oluline on tuua välja laiaulatuslikum tegevuskava – liikumine ringmajanduse suunas – ja toonitada jäätmete raamdirektiivi muutmisega seoses avanenud võimalust seda üleminekut soodustada.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus -1 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1 d)  Edukaks liikumiseks ringmajanduse suunas tuleb lisaks jäätmedirektiivi muutmisele ja selle täielikule elluviimisele täielikult ellu viia ka „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ käsitlev tegevuskava. Tegevuskavaga tuleks ühtlasi suurendada ringmajanduse ning energia-, kliima-, põllumajandus-, tööstus- ja teadusuuringute poliitika vahelist sidusust, järjepidevust ja koostoimet.

Selgitus

Kindlasti on vaja tagada eri poliitikate vaheline sidusus, järjepidevus ja koostoime.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus -1 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1 e)  Euroopa Parlament võttis 9. juulil 2015 vastu resolutsiooni ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta1a, milles ta rõhutas eelkõige vajadust kehtestada siduvad jäätmete vähendamise eesmärgid, töötada välja jäätmetekke ärahoidmise meetmed ning koostada selged ja üheselt mõistetavad määratlused.

 

_______________

 

1a Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0266.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Liidus tuleks jäätmekäitlust parandada, et kaitsta, säilitada ja parandada keskkonna kvaliteeti, kaitsta inimeste tervist, tagada loodusvarade heaperemehelik ja mõistlik kasutamine ning edendada ringmajandust.

(1)  Liidus tuleks jäätmekäitlust parandada, et kaitsta, säilitada ja parandada keskkonna kvaliteeti, kaitsta inimeste tervist, tagada loodusvarade heaperemehelik ja tõhus kasutamine, edendada ringmajanduse põhimõtteid, parandada taastuvenergia jaotust, suurendada energiatõhusust, vähendades liidu sõltuvust imporditud ressurssidest, pakkudes uusi majanduslikke võimalusi ja võimaldades pikaajalist konkurentsivõimet. Tõelise ringmajanduse loomiseks on vaja võtta lisameetmeid säästva tootmise ja tarbimise osas, pöörates tähelepanu toodete kogu olelusringile viisil, mis need ressursid säilitab ja ahela sulgeb. Ressursside tõhusam kasutamine annaks liidu äriühingutele, avaliku sektori asutustele ja tarbijatele ka märkimisväärset puhassäästu, vähendades samal ajal ka kasvuhoonegaaside koguheidet aasta kohta.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Suuremad pingutused ringmajanduse poole liikumisel võiksid aidata vähendada kasvuhoonegaaside heidete teket kaks kuni neli protsenti aastas, mis annab selge stiimuli ringmajandusse investeerimiseks. Ressursside tootlikkuse suurendamine suurema tõhususe ja ressursside kaotsimineku vähendamise kaudu aitaks oluliselt vähendada nii ressursitarbimist kui ka kasvuhoonegaaside heidet. Seetõttu peaks ringmajandus olema kliimapoliitika lahutamatu osa, kuna sellega luuakse koostoimet, nagu rahvusvahelise ressursside komisjoni aruannetes on välja toodud.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 b) Ringmajanduses tuleks arvestada seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi selgesõnalisi sätteid, milles nõutakse mürgivabade materjalitsüklite väljakujundamist, et ringlussevõetud jäätmeid oleks võimalik kasutada liidu tähtsa ja usaldusväärse toormeallikana.

Selgitus

EL peaks keskenduma puhta ringmajanduse loomisele ja vältima võimalikku suurt ohtu seoses kodanike ja turu usalduse vähenemisega ringlussevõetud materjalide vastu, luues samal ajal lõputu pärandi. Ringlussevõtjate peamine probleem on ohtlike ainete sisaldus materjalis. ELi tähelepanu keskmes peaks olema nende ohtlike ainete eemaldamine toodetest ja jäätmetest ning hoidumine inimeste tervise ja keskkonna ohustamisest, vabastades teatavat liiki ettevõtjad või tooted ohutusnõuetest ning muutes võimatuks saastatud materjalide tuvastamise tulevikus.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/98/EÜ14 sätestatud korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarve tuleks muuta nii, et need kajastaksid paremini liidu püüdlust minna üle ringmajandusele.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/98/EÜ14 sätestatud korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarve tuleks suurendada nii, et need kajastaksid paremini liidu püüdlust minna üle ressursitõhusale ringmajandusele, võttes vajalikke meetmeid tagamaks, et jäätmeid loetaks kasulikuks ressursiks.

__________________

__________________

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Paljud liikmesriigid ei ole vajalikku jäätmekäitlustaristut veel välja arendanud. Seepärast on oluline seada pikaajalised poliitilised eesmärgid, millest lähtudes meetmeid võtta ja investeeringuid teha ning mille abil eelkõige vältida jäätmejääkide töötlemise liigse võimsuse teket ja ringlussevõetavate materjalide sattumist jäätmehierarhia alumistele astmetele.

(3)  Paljud liikmesriigid ei ole vajalikku jäätmekäitlustaristut veel välja arendanud. Seepärast on oluline seada pikaajalised poliitilised eesmärgid ning anda rahalist ja poliitilist toetust, millest lähtudes meetmeid võtta ja investeeringuid teha ning mille abil eelkõige vältida jäätmejääkide töötlemise liigse võimsuse teket ja ringlussevõetavate materjalide sattumist jäätmehierarhia madalamatele astmetele. Sellega seoses on asjaomaste eesmärkide saavutamiseks hädavajalik kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, et rahastada ärahoidmiseks, korduskasutamiseks ja ringlussevõtmiseks vajaliku jäätmekäitlustaristu arendamist. Samuti on liikmesriikidel hädavajalik muuta oma jäätmetekke vältimise programme vastavalt käesolevale direktiivile ja kohandada vastavalt oma investeeringud.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Olmejäätmed moodustavad praegu ligikaudu 7–10 % liidu kõigist jäätmetest, kuid see jäätmevoog on üks kõige raskemini käideldavaid ning selle käitlemine näitab tavaliselt väga hästi seda, millisel tasemel on riigi üldine jäätmekäitlussüsteem. Olmejäätmete käitlemise raskused tulenevad nende komplekssest ja mitmekülgsest koostisest ning asjaolust, et jäätmed tekivad elanike vahetus läheduses ja on üldsusele hästi näha. Seetõttu eeldab olmejäätmete käitlemine kompleksset jäätmekäitlussüsteemi, sh tõhusat kogumissüsteemi, elanike ja ettevõtjate aktiivset osalust, jäätmete konkreetse koostisega kohandatud taristut ning põhjalikku rahastamissüsteemi. Riikidel, kes on välja arendanud tõhusad olmejäätmete käitlemise süsteemid, on tavaliselt ka paremini toimivad üldised jäätmekäitlussüsteemid.

(4)  Olmejäätmed moodustavad praegu ligikaudu 7–10 % liidu kõigist jäätmetest, kuid see jäätmevoog on üks kõige raskemini käideldavaid ning selle käitlemine näitab tavaliselt väga hästi seda, millisel tasemel on riigi üldine jäätmekäitlussüsteem. Olmejäätmete käitlemise raskused tulenevad nende komplekssest ja mitmekülgsest koostisest ning asjaolust, et jäätmed tekivad elanike vahetus läheduses, on üldsusele hästi näha ning avaldavad mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Seetõttu eeldab olmejäätmete käitlemine kompleksset jäätmekäitlussüsteemi, sh tõhusat kogumissüsteemi, tulemuslikku sortimiskorda, jäätmevoogude nõuetekohast jälgimist, elanike ja ettevõtjate aktiivset osalust, jäätmete konkreetse koostisega kohandatud taristut ning põhjalikku rahastamissüsteemi. Riikidel, kes on välja arendanud tõhusad olmejäätmete käitlemise süsteemid, on tavaliselt ka paremini toimivad üldised jäätmekäitlussüsteemid ning nad on edukamad ringlussevõtu sihtarvude saavutamisel. Olmejäätmete nõuetekohasest käitlemisest üksi siiski ei piisa, et kiirendada üleminekut ringmajandusele, milles jäätmeid käsitletakse ressursina. Selle ülemineku hoogustamiseks on vaja kohaldada toodete ja jäätmete suhtes elutsükli käsitlust.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Kogemused on näidanud, et nii avaliku kui ka erasektori loodud süsteemid saavad anda panuse ringmajanduse süsteemi saavutamisse ning teatava süsteemi kasutamise või kasutamata jätmise otsus sõltub sageli geograafilistest ja struktuurilistest tingimustest. Kõnealuse direktiiviga kehtestatud eeskirjade kohaselt on võimalik kohaldada süsteemi, mille puhul omavalitsusel on üldvastutus olmejäätmete kogumise eest, ning süsteemi, mille puhul selliste teenuste osutamiseks sõlmitakse leping erakäitlejatega. Liikmesriikidel peaks olema võimalik valida ühelt süsteemilt teisele üleminek.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Direktiivis 2008/98/EÜ tuleks määratleda mõisted „olmejäätmed”, „ehitus- ja lammutusjäätmed”, „lõplik ringlussevõtuprotsess” ja „tagasitäide”, et selgitada nende mõistete ulatust.

(5)  Direktiivis 2008/98/EÜ tuleks määratleda mõisted „olmejäätmed“, „kaubandus- ja tööstusjäätmed“, „ehitus- ja lammutusjäätmed“, „korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelev ettevõtja“, „orgaaniline ringlussevõtt“, „lõplik ringlussevõtuprotsess“, „tagasitäide“, „sortimine“, „prügi ja toidujäätmed“, et selgitada nende mõistete ulatust.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Komisjon peaks liikmesriikide teateid ja Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika arengut silmas pidades korrapäraselt läbi vaatama direktiivi 2008/98/EÜ tähtsamate sätete tõlgendamist puudutavad suunised, et täiustada, kooskõlla viia ja ühtlustada liikmesriikides kasutatavad jäätmete ja kõrvalsaaduste mõisted.

Selgitus

Selleks et edendada käesoleva direktiivi rakendamist, peaks komisjon liikmesriikide teateid ja Euroopa Liidu Kohtu otsuseid silmas pidades korrapäraselt läbi vaatama direktiivi 2008/98/EÜ tähtsamate sätete tõlgendamist puudutavad suunised, et täiustada, kooskõlla viia ja ühtlustada liikmesriikides kasutatavad jäätmete ja kõrvalsaaduste mõisted.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 b)  Tagada tuleb direktiivi 2008/98/EÜ (jäätmete kohta) ning seotud liidu seadusandlike aktide, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ1a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/20061b, omavaheline sidusus. Eelkõige tuleb nende seadusandlike aktidega tagada mõistete „jäätmed”, „jäätmehierarhia” ja „kõrvalsaadus” ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine.

 

_________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).

 

1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 c)  Ohtlikud jäätmed ja tavajäätmed tuleks teha kindlaks vastavalt komisjoni otsusele 2014/955/EL1a ja komisjoni määrusele (EL) nr 1357/20141b.

 

______________

 

1a Komisjoni 18. detsembri 2014. aasta otsus 2014/955/EL, millega muudetakse jäätmenimistut käsitlevat otsust 2000/532/EÜ vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ (ELT L 370, 30.12.2014, lk 44).

 

1b Komisjoni 18. detsembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1357/2014, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) III lisa (ELT L 365, 19.12.2014, lk 89).

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)   Selleks et ringlussevõtu sihtarvud põhineksid usaldusväärsetel ja võrreldavatel andmetel ning et võimaldada nende sihtarvude saavutamise tõhusamat seiret, tuleks direktiivis 2008/98/EÜ määratleda olmejäätmete mõiste kooskõlas määratlusega, mida Eurostat ja OECD on kasutanud statistika eesmärkidel ning mille alusel on liikmesriigid juba mitu aastat andmeid esitanud. Käesolevas direktiivis esitatud olmejäätmete määratlus on selles osas neutraalne, kas jäätmekäitleja kuulub avalikku või erasektorisse.

(6)   Selleks et ringlussevõtu sihtarvud põhineksid usaldusväärsetel ja võrreldavatel andmetel ning et võimaldada nende sihtarvude saavutamise tõhusamat seiret, tuleks direktiivis 2008/98/EÜ ühtlustada olmejäätmete mõiste määratlusega, mida Eurostat ja OECD on kasutanud statistika eesmärkidel ning mille alusel on liikmesriigid juba mitu aastat andmeid esitanud. Käesolevas direktiivis esitatud olmejäätmete määratlus on selles osas neutraalne, kas jäätmekäitleja kuulub avalikku või erasektorisse.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Liikmesriigid peaksid kehtestama asjakohased stiimulid jäätmehierarhia rakendamiseks, eelkõige finantsstiimulid, mis aitavad saavutada käesoleva direktiivi kohaseid jäätmetekke vältimise ja ringlussevõtu eesmärke, nt jäätmete prügilasse ladestamise ja põletamise tasud, jäätmete kogusest sõltuvate tasude süsteemid (nn pay as you throw schemes), laiendatud tootjavastutuse süsteemid ja stiimulid kohalikele omavalitsustele.

(7)  Liikmesriigid peaksid kehtestama asjakohased stiimulid jäätmehierarhia rakendamiseks, eelkõige finants-, majandus- ja õiguslikud stiimulid, mis aitavad saavutada käesoleva direktiivi kohaseid jäätmetekke vältimise ja ringlussevõtu eesmärke, nt jäätmete prügilasse ladestamise ja põletamise tasud, jäätmete kogusest sõltuvate tasude süsteemid (nn pay as you throw schemes), laiendatud tootjavastutuse süsteemid, toiduainete annetamise lihtsustamine ja stiimulid kohalikele omavalitsustele. Selleks et aidata kaasa käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamisele, on liikmesriikidel võimalik kasutada majandushoobasid või -meetmeid, nagu on esitatud käesoleva direktiivi lisa soovituslikus loetelus. Liikmesriigid peaksid võtma ka meetmeid, mis aitaksid jõuda sorditud materjali kõrge kvaliteedini.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Liikmesriigid peaksid jäätmehierarhia nõuetekohase rakendamise hõlbustamiseks võtma meetmeid, et ergutada selliste toodete väljaarendamist, tootmist ja turustamist, mis sobivad mitmekordseks kasutuseks, on tehniliselt vastupidavad ja kergesti parandatavad ning on pärast jäätmeteks muutumist korduskasutamiseks ette valmistatud või ringlusse võetud ning turule laskmiseks valmis. Kõnealustes meetmetes tuleks arvestada toodete mõju kogu nende olelusringi jooksul ja jäätmehierarhiat.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Selleks et teiseste toorainete turul tegutsevad ettevõtjad saaksid täpsemalt kindlaks teha, kas ained või esemed on jäätmed või mitte, ning et edendada võrdsemaid tingimusi, on tähtis kehtestada liidu tasandil ühtlustatud tingimused, mille alusel tunnistatakse ained või esemed kõrvalsaadusteks ning taaskasutamistoimingud läbinud jäätmeid ei käsitata enam jäätmetena. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse üksikasjalikud kriteeriumid selliste ühtlustatud tingimuste kohaldamiseks teatavate jäätmete, sh nende erikasutuse suhtes, kui see on vajalik, et tagada siseturu sujuv toimimine või keskkonnakaitse kõrge tase kogu liidus.

(8)  Selleks et teiseste toorainete turul tegutsevad ettevõtjad saaksid täpsemalt kindlaks teha, kas ained või esemed on jäätmed või mitte, ning et edendada võrdsemaid tingimusi, on tähtis kehtestada selged eeskirjad, mille alusel tunnistatakse ained või esemed kõrvalsaadusteks ning taaskasutamistoimingud läbinud jäätmeid ei käsitata enam jäätmetena.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Selleks et tagada siseturu sujuv toimimine, tuleks ainet või eset, mis on saadud sellise tootmisprotsessi tulemusel, mille esmane eesmärk ei ole toota kõnealust ainet ega eset, käsitada üldreeglina kõrvalsaadusena, kui peetakse kinni teatavatest ühtlustatud tingimustest ja tagatakse keskkonnakaitse ning inimeste tervise kaitse kõrge tase kogu liidus. Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada üksikasjalikud kõrvalsaaduseks tunnistamise kriteeriumid, pidades esmatähtsaks tööstus- ja põllumajandussümbioosi edukaks osutunud ja jäljendatavaid tavasid. Selliste kriteeriumide puudumisel tuleks liikmesriikidel lubada igal üksikjuhul eraldi kehtestada üksikasjalikud kõrvalsaaduseks tunnistamise kriteeriumid.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 b)  Selleks et tagada siseturu sujuv toimimine ja keskkonna ning inimeste tervise kaitse kõrge tase kogu liidus, tuleks komisjonile üldreeglina anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse teatavat liiki jäätmete jäätmeksoleku lakkamist käsitlevad ühtlustatud sätted. Tuleks kaaluda konkreetseid jäätmeksoleku lakkamise kriteeriumeid vähemalt täitematerjalide, paberi, klaasi, metalli, rehvide ja tekstiili osas. Kui kriteeriume ei ole kehtestatud liidu tasandil, peaks liikmesriikidel olema lubatud kehtestada riigi tasandil teatavate jäätmete jäätmeksoleku lakkamise üksikasjalikud kriteeriumid vastavalt liidu tasandil kehtestatud tingimustele. Kui selliseid üksikasjalikke kriteeriume ei ole kehtestatud ka liikmesriigi tasandil, peaksid liikmesriigid tagama, et taaskasutamistoimingu läbinud jäätmeid ei käsitata enam jäätmetena, kui need vastavad konkreetsetele liidu tasandil kehtestatud tingimustele, mille täitmist peaks igal üksikjuhul eraldi kontrollima liikmesriigi pädev asutus. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades üldised nõuded, mida liikmesriigid peavad järgima, kui nad võtavad vastavalt artiklile 6 vastu tehnilised eeskirjad.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 c)  Kui ringlussevõetud materjal jäätmeksoleku lakkamise staatuse saamise tõttu uuesti majandusse siseneb, kuna materjal täidab konkreetseid jäätmeksoleku lakkamise kriteeriume või sisaldub uues tootes, peab see olema täielikus kooskõlas kemikaale käsitlevate liidu õigusaktidega.

Selgitus

Kemikaalimäärust REACH ei kohaldata jäätmete suhtes, nagu on osutatud artikli 2 lõikes 2: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/12/EÜ määratletud jäätmeid ei loeta aineks, valmistiseks või tooteks käesoleva määruse artikli 3 tähenduses.“

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 d)  Üleminekus ringmajandusele tuleks täielikult ära kasutada digitaalse innovatsiooni eeliseid. Selleks tuleks töötada välja elektroonilised vahendid, nt jäätmete kui uute ressurssidega kauplemise veebiplatvorm, et muuta kauplemistehingud lihtsamaks ja vähendada käitajate halduskoormust, suurendades seeläbi tööstuslikku sümbioosi.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 e)  Käesolevas direktiivis sisalduvate laiendatud tootjavastutust käsitlevate sätete eesmärk on toetada selliste toodete kavandamist ja tootmist, mille puhul võetakse täielikult arvesse ressursside tõhusat kasutamist kogu nende olelusringi jooksul, sealhulgas nende parandamist, korduskasutamist, demonteerimist ja ringlussevõttu, ning hõlbustatakse neid toiminguid, ilma et takistataks kaupade vaba liikumist siseturul. Tootja laiendatud vastutus tähendab individuaalset kohustust tootja jaoks, kes peaks vastutama oma turule lastud toodete käitlemise eest nende olelusringi lõpus. Tootjatel peaks siiski olema võimalik võtta vastutus individuaalselt või kollektiivselt. Liikmesriigid peaksid tagama laiendatud tootjavastutuse süsteemide kehtestamise vähemalt pakenditele, elektri- ja elektroonikaseadmetele, patareidele ja akudele ning kasutuselt kõrvaldatud sõidukitele.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 f)  Laiendatud tootjavastutuse süsteeme tuleks mõista kui liikmesriikide kehtestatud eeskirju, millega tagatakse, et toodete tootjad kannavad finants- ja/või tegevusalast vastutust toote käitlemise eest toote olelusringi tarbimisjärgses etapis. Nende eeskirjadega ei tohiks takistada tootjatel täita neid kohustusi kas individuaalselt või kollektiivselt.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Laiendatud tootjavastutuse süsteemid on tõhusa jäätmekäitluse oluline osa, kuid nende tõhusus ja tulemuslikkus erinevad liikmesriigiti märkimisväärselt. Seetõttu on vaja sätestada laiendatud tootjavastutuse miinimumnõuded. Need nõuded peaksid aitama vähendada kulusid ja suurendada tulemuslikkust, tagada võrdsed võimalused muu hulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning vältida takistusi siseturu sujuvale toimimisele. Samuti peaksid need aitama lõimida olelusringi lõppemise kulud tootehindadesse ning andma tootjatele paremad stiimulid ringlussevõetavuse ja korduskasutatavuse arvessevõtmiseks toodete kavandamisel. Kõnealuseid nõudeid tuleks kohaldada nii uute kui ka olemasolevate laiendatud tootjavastutuse süsteemide suhtes. Olemasolevate laiendatud tootjavastutuse süsteemide puhul on siiski vajalik üleminekuperiood, et võimaldada nende puhul kasutatavate struktuuride ja menetluste kohandamist uutele nõuetele.

(9)  Laiendatud tootjavastutuse süsteemid on tõhusa jäätmekäitluse oluline osa, kuid nende tõhusus ja tulemuslikkus erinevad liikmesriigiti märkimisväärselt. Seetõttu on vaja sätestada laiendatud tootjavastutuse kavade – nii individuaalsete kui ka kollektiivsete – miinimumnõuded. Tuleb teha vahet miinimumnõuetel, mida kohaldatakse kõigi kavade suhtes, ja neil nõuetel, mida kohaldatakse ainult kollektiivsete kavade suhtes. Kõik need nõuded peaksid siiski aitama vähendada kulusid ja suurendada tulemuslikkust, võttes meetmeid, millega hõlbustatakse näiteks liigiti kogumise ja sortimise paremat rakendamist, tagades ringlussevõtu parema kvaliteedi, aidates tagada teisese toorme kättesaadavuse kulutõhusal viisil, tagada võrdsed võimalused muu hulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja e-kaubanduse ettevõtetele ning hoida ära siseturu sujuva toimimise takistused. Need nõuded peaksid samuti aitama lõimida olelusringi lõppemise kulud tootehindadesse ning andma tootjatele stiimulid töötada välja nutikad ärimudelid ja võtta toodete väljatöötamisel arvesse jäätmehierarhiat, soodustades vastupidavust, ringlussevõetavust, korduskasutatavust ja parandatavust. See peaks soodustama määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 57 määratletud väga ohtlike ainete järkjärgulist asendamist, kui on olemas sobivad alternatiivsed ained või tehnoloogiad, mis on majanduslikult ja tehniliselt elujõulised. Laiendatud tootjavastutuse miinimumnõuete elluviimise üle peaksid tegema järelevalvet sõltumatud asutused ning see ei tohiks tuua kaasa ebaproportsionaalset finants- või halduskoormust avaliku sektori asutustele, ettevõtjatele ega tarbijatele. Kõnealuseid nõudeid tuleks kohaldada nii uute kui ka olemasolevate laiendatud tootjavastutuse süsteemide suhtes. Olemasolevate laiendatud tootjavastutuse süsteemide puhul on siiski vajalik üleminekuperiood, et võimaldada nende puhul kasutatavate struktuuride ja menetluste kohandamist uutele nõuetele.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  Käesolevas direktiivis sisalduvaid laiendatud tootjavastutust käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada, ilma et see piiraks muudes liidu õigusaktides sisalduvate laiendatud tootjavastutust käsitlevate sätete kohaldamist, eriti nende sätete osas, mis puudutavad teatavaid jäätmevoogusid.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 b)  Komisjon peaks viivitamatult võtma vastu suunised tootjate poolt laiendatud vastutuse kavade raames tehtavate sissemaksete ümbersuunamise kohta, et aidata liikmesriikidel rakendada seda direktiivi siseturu edendamisel. Siseturu sidususe tagamiseks peaks komisjonil olema võimalik võtta sellel eesmärgil delegeeritud õigusaktide kaudu vastu ka ühtlustatud kriteeriumid.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 c)  Kavade koostamisel tootjate laiendatud vastutuse kollektiivseks rakendamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama kaitsemeetmed ettevõtjate ja laiendatud tootjavastutuse organisatsioonide vaheliste huvide konfliktide ärahoidmiseks.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Jäätmeteket vältides saab kõige tõhusamalt parandada ressursitõhusust ja vähendada jäätmete keskkonnamõju. Seepärast on tähtis, et liikmesriigid võtavad jäätmetekke vältimiseks asjakohaseid meetmeid ning jälgivad ja hindavad nende meetmete rakendamisel tehtud edusamme. Jäätmetekke vältimise meetmete rakendamisel saavutatud üldise edu ühetaolise hindamise tagamiseks tuleks kehtestada ühtsed näitajad.

(10)  Jäätmeteket vältides saab kõige tõhusamalt parandada ressursitõhusust, vähendada jäätmete keskkonnamõju, edendada vastupidavaid, ringlussevõetavaid ja korduskasutatavaid kvaliteetseid materjale ning vähendada sõltuvust üha haruldasemaks muutuvate toorainete impordist. Uuenduslike ärimudelite väljatöötamine on selles osas keskse tähtsusega. Seepärast on tähtis, et liikmesriigid kehtestaksid jäätmetekke ärahoidmise sihtarvud ja võtaksid jäätmetekke ning prügistamise vältimiseks asjakohaseid meetmeid, kasutades muu hulgas majandushoobasid ja muid meetmeid, et järkjärguliselt asendada määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 57 määratletud väga ohtlikud ained, kui on olemas sobivad alternatiivsed ained või tehnoloogiad, mis on majanduslikult ja tehniliselt elujõulised, võitleksid kavandatud aegumise vastu, toetaksid korduvkasutamist, suurendaksid tarbijate õiguste kasutamist parema tooteinfo abil ning soodustaksid teavituskampaaniate korraldamist jäätmetekke ärahoidmise küsimuses. Liikmesriigid peaksid ka jälgima ja hindama selliste meetmete rakendamisel tehtud edusamme ja jäätmetekke vähendamisel tehtud edusamme ning püüdma lahutada jäätmeteket majanduskasvust. Jäätmetekke vältimise meetmete rakendamisel saavutatud üldise edu ühetaolise hindamise tagamiseks tuleks kehtestada ühtsed näitajad ja metoodikad.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a)  Säästvuse edendamine tootmises ja tarbimises võib anda olulise panuse jäätmetekke ärahoidmisse. Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid tarbijate teavitamiseks sellest ja julgustama neid aktiivsemalt osalema, et parandada ressursitõhusust.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 b)  Esmasel jäätmetekitajal on jäätmetekke ärahoidmises ja algses eelsortimise etapis keskne roll.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a)  Toiduainete kao vähendamiseks ja toidujäätmete tekke ärahoidmiseks kogu toidutarneahelas tuleks kehtestada toidujäätmete hierarhia, nagu on sätestatud artiklis 4 a.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Liikmesriigid peaksid võtma toidujäätmete tekke vältimiseks meetmeid kooskõlas aastani 2030 ulatuva säästva arengu tegevuskavaga, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015, ja eelkõige selle eesmärgiga vähendada 2030. aastaks toidujäätmeid poole võrra. Nende meetmete eesmärk peaks olema vältida toidujäätmete teket esmatootmisel, töötlemisel ja valmistamisel ning toidu jaemüügi ja muul viisil tarnimise käigus, samuti restoranides ja toitlustamisel ning kojumajapidamistes. Võttes arvesse toidujäätmete tekke vältimise majanduslikku ja keskkonnakasu, peaksid liikmesriigid kehtestama konkreetsed toidujäätmete tekke vältimise meetmed ja hindama toidujäätmete vähendamisel tehtud edusamme. Selleks et kogu ELis oleks nii liikmesriikidel kui ka toidukäitlejatel hõlpsam häid tavasid vahetada, tuleks kehtestada sellise hindamise ühtsed meetodid. Toidujäätmete koguste kohta tuleks aru anda iga kahe aasta tagant.

(12)  Liikmesriigid peaksid võtma toidujäätmete tekke vältimiseks ja vähendamiseks meetmeid kooskõlas aastani 2030 ulatuva säästva arengu tegevuskavaga, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015, ja eelkõige selle eesmärgiga vähendada 2030. aastaks toidujäätmeid 50 % võrra. Nende meetmete eesmärk peaks olema vältida ja vähendada toidujäätmete teket üldiselt ning vähendada toiduainete kadu kogu toidutarneahelas, sh esmatootmisel, transpordil ning ladustamisel. Võttes arvesse toidujäätmete tekke vältimise sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnakasu, peaksid liikmesriigid kehtestama konkreetsed toidujäätmete tekke vältimise meetmed , sh korraldama jäätmetekke vältimise programmide raames teadlikkuse tõstmise kampaaniad, et näidata, kuidas hoida ära toidujäätmete teket. Liikmesriigid peaksid püüdma saavutada nende meetmete abil liidu toidujäätmete vähendamise ühist eesmärki: vähendada toidujäätmete teket 2025. aastaks 30 % võrra ja 2030. aastaks 50 % võrra. Liikmesriigid peaksid ka hindama toidujäätmete ja toiduainete kao vähendamisel tehtud edusamme. Nende edusammude hindamiseks ja selleks et kogu ELis oleks nii liikmesriikidel kui ka toidukäitlejatel hõlpsam häid tavasid vahetada, tuleks kehtestada sellise hindamise ühised meetodid. Toidujäätmete koguste kohta tuleks aru anda igal aastal.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a)  Toidujäätmete tekke ärahoidmiseks peaksid liikmesriigid motiveerima müümata jäänud toiduainete kogumist toiduainete jaemüügiasutustes ja toitlustusasutustes ning selle ümberjaotamist heategevusorganisatsioonidele. Toidujäätmete vähendamiseks tuleks ka tõsta tarbijate teadlikkust „kõlblik kuni“ kuupäevade tähendusest.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 b)  Loomakasvatussektori põhiülesanne ringmajanduses peab olema muuta toiduks inimtarbimiseks sobimatu materjal (nt rohi, kõrvaltooted või põllumajanduskultuuride jäägid). Seetõttu tuleb loomadele sööta vähem teravilja, kuna sellega kasutatakse energiat ja valku ebaefektiivset, mis on toidu raiskamine.

Selgitus

Loomatoidu energiasisend, nt teravilja kujul, on palju suurem kui inimkasutuseks sellest saadav väljund liha, piima või munade näol.

 

 

 

 

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Tööstusjäätmed, teatavad kaubandusjäätmete osad ja kaevandusjäätmed on oma koostiselt ja mahult väga mitmekesised ning erinevad suuresti sõltuvalt liikmesriigi majanduse struktuurist, jäätmeid tekitava tööstus- või kaubandussektori struktuurist ning asjaomase geograafilise piirkonna tööstus- või kaubandustegevuse intensiivsusest. Seega on enamiku tööstus- ja kaevandusjäätmete puhul sobiv lahendus tööstuspõhine lähenemisviis, mille kohaselt kasutatakse asjaomase jäätmeliigi käitlemisega seotud konkreetsete küsimuste lahendamiseks parima võimaliku tehnika viitedokumente ja samalaadseid vahendeid16. Tööstuslike ja kaubanduslike pakendijäätmete suhtes tuleks aga ka edaspidi kohaldada direktiivi 94/62/EÜ ja direktiivi 2008/98/EÜ nõudeid, sh nende vastavaid parandusi.

(13)  Tööstusjäätmed, teatavad kaubandusjäätmete osad ja kaevandamisjäätmed on oma koostiselt ja mahult väga mitmekesised ning erinevad suuresti sõltuvalt liikmesriigi majanduse struktuurist, jäätmeid tekitava tööstus- või kaubandussektori struktuurist ning asjaomase geograafilise piirkonna tööstus- või kaubandustegevuse intensiivsusest. Enamiku tööstus- ja kaevandamisjäätmete puhul on tööstuspõhine lähenemisviis, mille kohaselt kasutatakse asjaomase jäätmeliigi käitlemisega seotud konkreetsete küsimuste lahendamiseks parima võimaliku tehnika viitedokumente ja samalaadseid vahendeid, ajutine lahendus ringmajanduse eesmärkide saavutamiseks. Kuna tööstuslike ja kaubanduslike jäätmete suhtes kohaldatakse direktiivi 94/62/EÜ ja direktiivi 2008/98/EÜ nõudeid, peaks komisjon kaaluma võimalust koostada 31. detsembriks 2018 kaubanduslike jäätmete ja tööstuslike tavajäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvud, mis tuleb täita aastateks 2025 ja 2030.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Komisjon peaks aktiivselt edendama jagamisplatvorme kui ringmajanduse ärimudelit. Ta peaks aitama kaasa ringmajanduse tegevuskava ja jagamismajanduse suuniste vahelisele tugevamale lõimumisele ning uurima kõiki võimalikke motiveerivaid meetmeid.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 b)  Üleminekuga ringmajandusele tuleb püüda saavutada strateegias „Euroopa 2020“ püstitatud aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärgid, pöörates erilist tähelepanu sihtarvudele, mis on seotud keskkonnakaitsega, üleminekuga puhaste energiaallikate kasutamisele, säästva kohaliku arengu ja tööhõive suurendamisega liikmesriikides. Ringmajanduse arendamisel tuleks seetõttu edendada ka selliste üksuste kaasamist nagu väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, sotsiaalsed ettevõtted, mittetulunduslikud institutsioonid ja jäätmekäitlusasutused, kes tegutsevad piirkondlikult ja kohalikult, et parandada nende üldist juhtimist, edendada uuenduslikkust protsesside ja toodete osas ning arendada tööhõivet asjaomastes valdkondades.

 

 

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Märkimisväärse majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnakasu saamiseks tuleks suurendada olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarve.

(14)  Märkimisväärse majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnakasu saamiseks ning ringmajandusele kiiremaks üleminekuks tuleks suurendada olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarve vähemalt 60 %-ni 2025. aastaks ja 70 %-ni 2030. aastaks.

Selgitus

Selleks et kiirendada ringmajandusele üleminekut, tuleks suurendada olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarve vähemalt 60 %-ni 2025. aastaks ja 70 %-ni 2030. aastaks kooskõlas Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsioonis ressursitõhususe ja ringmajanduse kohta vastu võetud meetmetega.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a)  Liikmesriigid peaksid toetama selliste süsteemide loomist, millega edendatakse toodete korduskasutamist ja kasutusaja pikendamist, kui see ei vähenda toodete kvaliteeti ja ohutust. Sellised süsteemid tuleks luua eelkõige elektri- ja elektroonikaseadmete, tekstiilide, mööbli, ehitusmaterjalide, rehvide ning, nagu direktiivi 94/62/EÜ artiklis 5 on osutatud, pakendite osas.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 b)  Korduskasutamise edendamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik püstitada kvantitatiivsed eesmärgid ning nad peaksid võtma tootjate suhtes vajalikke meetmeid, et võimaldada korduskasutamisega tegelevatele ettevõtjatele lihtne juurdepääs kasutusjuhenditele, varuosadele ning toodete korduskasutamiseks vajalikule tehnilisele teabele.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 c)  Tuleb tunnustada ja tugevdada sotsiaalsete ettevõtete rolli korduskasutamises ja korduskasutamiseks ettevalmistamise sektoris. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid, et edendada sotsiaalsete ettevõtete rolli selles sektoris, kasutades muu hulgas vajaduse korral majandushoobasid, riigihankeid, lihtsustatud juurdepääsu jäätmekogumispunktidele ja mis tahes muid asjakohaseid majanduslikke või regulatiivseid stiimuleid. Ringmajanduse paketiga loodud uue õigusraamistikuga tuleks tagada sidusrühmade suutlikkus jätkata tööd korduskasutamise ja korduskasutamiseks ettevalmistamise sektoris.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 d)  Ringmajandusele üleminekul on arvukalt positiivseid aspekte nii majanduse (nt tooraineressursside kasutamise optimeerimine), keskkonna (nt keskkonnakaitse ja jäätmereostuse vähendamine) kui ka sotsiaalküsimuste (nt sotsiaalselt kaasav töökohtade loomise potentsiaal ja sotsiaalsete sidemete väljaarendamine) osas. Ringmajandus ühtib sotsiaal- ja solidaarsusmajanduse vaimsusega ning ringmajanduse rakendamine peaks esmajärjekorras võimaldama sotsiaalse ja keskkonnaalase kasu loomist.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 e)  Sotsiaal- ja solidaarmajanduses osalejad peaksid oma tegevuse kaudu, sh korduskasutamiseks ettevalmistamise ning korduskasutamise enda kaudu aitama edendada sotsiaal- ja solidaarmajandust. Tuleks võtta meetmeid sellise tegevuse jätkuvuse tagamises liidus.

Selgitus

Sotsiaal- ja solidaarmajandus hõlmab paljusid eri ettevõtjaid, nagu ühistud, vastastikuseid ühingud, liidud ja sihtasutused, kelle sisemine dünaamika ja tegevus põhineb solidaarsuse ja sotsiaalse kasu põhimõttel, millel on ringmajanduse kontekstis tähtis roll.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu olemasolevaid sihtarve järk-järgult suurendades tuleks tagada, et majanduslikult väärtuslikud jäätmematerjalid võetakse korduskasutusse ja tõhusalt ringlusse ning et jäätmetes leiduvad väärtuslikud materjalid suunatakse tagasi Euroopa majandusse, millega toetatakse tooraineid käsitleva algatuse17 rakendamist ja ringmajanduse loomist.

(15)  Olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu olemasolevaid sihtarve järk-järgult suurendades tuleks tagada, et majanduslikult väärtuslikud jäätmematerjalid valmistatakse tõhusalt ette korduskasutamiseks ja võetakse ringlusse, tagades seejuures inimeste tervise ja keskkonnakaitse kõrge taseme, ning et jäätmetes leiduvad väärtuslikud materjalid suunatakse tagasi Euroopa majandusse, millega toetatakse tooraineid käsitleva algatuse17 rakendamist ja ringmajanduse loomist.

__________________

__________________

17 KOM(2008) 699 ja COM(2014) 297.

17 COM(2008) 699 ja COM(2014) 297.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Jäätmekäitluse, eelkõige olmejäätmete ringlussevõtu tulemuslikkus on liikmesriigiti väga erinev. Nende erinevuste arvessevõtmiseks tuleks liikmesriikidele, kes võtsid Eurostati andmetel 2013. aastal ringlusse vähem kui 20 % oma olmejäätmetest, anda lisaaega olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu 2025. ja 2030. aasta sihtarvude saavutamiseks. Liikmesriikide viimase viieteist aasta keskmist edenemismäära arvestades tuleks sellistes liikmesriikides suurendada kõnealuste sihtarvude saavutamiseks ringlussevõtuvõimsust tasemeni, mis on varasemast keskmisest märgatavalt parem. Selleks et tagada pidevad edusammud sihtarvude saavutamisel ja rakendamisel esinevate puuduste õigeaegne kõrvaldamine, peaksid lisaaega saanud liikmesriigid täitma vahe-eesmärke ning kehtestama rakenduskava.

(16)  Jäätmekäitluse, eelkõige olmejäätmete ringlussevõtu tulemuslikkus on liikmesriigiti väga erinev. Nende erinevuste arvessevõtmiseks tuleks liikmesriikidele, kes võtsid Eurostati andmetel 2013. aastal ringlusse vähem kui 20 % oma olmejäätmetest ja kelle puhul ei nähtud ohtu, et nad ei saavuta 2025. aastaks eesmärki, milleks on valmistada korduskasutamiseks ette ja võtta ringlusse vähemalt 50 % oma olmejäätmetest, anda lisaaega olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu 2025. aasta sihtarvu saavutamiseks. Neile samadele liikmesriikidele võiks anda ka lisaaega olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu 2030. aasta sihtarvu saavutamiseks, kui nende puhul ei nähta ohtu, et nad ei saavuta 2030. aastaks eesmärki, milleks on valmistada korduskasutamiseks ette ja võtta ringlusse vähemalt 60 % oma olmejäätmetest. Liikmesriikide viimase viieteist aasta keskmist edenemismäära arvestades tuleks sellistes liikmesriikides suurendada kõnealuste sihtarvude saavutamiseks ringlussevõtuvõimsust tasemeni, mis on varasemast keskmisest märgatavalt parem. Selleks et tagada pidevad edusammud sihtarvude saavutamisel ja rakendamisel esinevate puuduste õigeaegne kõrvaldamine, peaksid lisaaega saanud liikmesriigid täitma vahe-eesmärke ning kehtestama rakenduskavad, mille tõhusust peaks hindama komisjon kindlaksmääratud kriteeriumide alusel.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a)  Kvaliteetse teisese toorme kasutuselevõtu tagamiseks peaks lõpliku ringlussevõtuprotsessi tulemus vastama kvaliteedistandarditele. Sellel eesmärgil peaks komisjon paluma, et Euroopa standardiorganisatsioonid töötaksid turul olevate parimate tootmistavade põhjal välja nii lõplikku ringlussevõtuprotsessi siseneva jäätmematerjali kui ka teisese toorme, eriti plasti standardid.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Korduskasutamiseks ettevalmistamise kohta kogutavate andmete usaldusväärsuse tagamiseks on vaja kehtestada ühised aruandluseeskirjad. Ühtlasi on vaja sätestada liikmesriikidele täpsemad eeskirjad, mille alusel anda aru selle kohta, mis on tegelikult ringlusse võetud ja mida võib arvesse võtta ringlussevõtu sihtarvude saavutamisel. Selleks peab ringlussevõtu sihtarvude saavutamist käsitlev aruandlus üldreeglina põhinema lõpliku ringlussevõtuprotsessi sisendil. Halduskoormuse piiramiseks peaks liikmesriikidel olema rangetel tingimustel lubatud anda ringlussevõtu määra kohta aru sortimiskeskuste väljundi põhjal. Materjalide või ainete massi kadu sellise füüsilise ja/või keemilise muundumise tõttu, mis kuulub paratamatult lõpliku ringlussevõtuprotsessi juurde, ei tuleks ringlussevõetuna märgitud jäätmete massist maha arvata.

(17)  Korduskasutamiseks ettevalmistamise kohta kogutavate andmete usaldusväärsuse tagamiseks on vaja kehtestada ühised aruandluseeskirjad, võttes arvesse, et tuleb hoiduda väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjate liigse halduskoormuse tekitamisest. Ühtlasi on vaja sätestada liikmesriikidele täpsemad eeskirjad, mille alusel anda aru selle kohta, mis on tegelikult ringlusse võetud ja mida võib arvesse võtta ringlussevõtu sihtarvude saavutamisel. Ringlussevõetud olmejäätmete arvestamine peaks põhinema ühel ühtlustatud aruandlusmeetodil, mis ei luba liikmesriikidel dokumenteerida kasutuselt kõrvaldatud jäätmeid ringlussevõetud jäätmetena. Selleks peab ringlussevõtu sihtarvude saavutamist käsitlev aruandlus põhinema lõpliku ringlussevõtuprotsessi sisendil. Materjalide või ainete massi kadu sellise füüsilise ja/või keemilise muundumise tõttu, mis kuulub paratamatult lõpliku ringlussevõtuprotsessi juurde, ei tuleks ringlussevõetuna märgitud jäätmete massist maha arvata.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvude saavutamise arvutamisel peaks liikmesriikidel olema õigus võtta arvesse tooteid ja komponente, mis on korduskasutamiseks ette valmistatud korduskasutamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate poolt ja tunnustatud tagatisrahasüsteemide raames, samuti jäätmete põletamise tulemusel ringlusse võetud metalli koguseid. Kõnealuste andmete ühetaolise arvutamise tagamiseks võtab komisjon vastu üksikasjalikud eeskirjad korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate ja tunnustatud tagatisrahasüsteemide kindlaksmääramise kohta, ringlussevõetud metallide kvaliteedi kriteeriumide kohta ning andmete kogumise, kontrollimise ja esitamise kohta.

(18)  Korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu kohta käivate andmete ühetaolise arvutamise tagamiseks peaks komisjon võtma vastu üksikasjalikud eeskirjad korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate, tagatisrahasüsteemide ja lõpliku ringlussevõtuga tegelevate ettevõtjate kindlaksmääramise kohta, sh erieeskirjad andmete kogumise, jälgitavuse, tõendamise ja esitamise kohta ning jäätmete põletamise või koospõletamise tulemusel ringlusse võetud metallide kvaliteedi kriteeriumide kohta. Korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvude saavutamise arvutamiseks ning pärast ühtlustatud arvutusmeetodi vastuvõtmist peaks liikmesriikidel olema õigus võtta arvesse metalli ringlussevõttu, mis toimub seoses jäätmete põletamise või koospõletamisega, nt seoses energia taaskasutamisega.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Paberi, metalli, plasti ja klaasi liigiti kogumise süsteemide sisseseadmise kohustuse järgmine on oluline selleks, et suurendada liikmesriikides korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määra. Ka biojäätmeid tuleks koguda eraldi, et suurendada korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määra ning hoida ära ringlussevõetavate kuivade materjalide saastumist.

(20)  Paberi, metalli, plasti, klaasi, tekstiili ja biojäätmete liigiti kogumise süsteemide sisseseadmise kohustuse järgmine on oluline selleks, et suurendada liikmesriikides korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määra. Ka biojäätmeid tuleks koguda liigiti ja võtta ringlusse, et suurendada korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määra ning hoida ära ringlussevõetavate kuivade materjalide saastumist ning vältida nende põletamist ja prügilasse ladestamist. Ühtlasi tuleks julgustada ja tugevdada ka muude voogude ning uute materjalide võimaliku kogumise ja ringlussevõtu süsteemide uurimist.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a)  Biomajandusel on väga oluline roll tooraine kättesaadavuse tagamisel kogu liidus. Olmejäätmete tõhusam kasutamine võiks anda biomajanduse tarneahelale olulise stiimuli. Biojäätmete jätkusuutlik käitlemine pakuks eelkõige võimaluse asendada materjalide ja tarbekaupade tootmiseks vajalikud fossiilkütustel põhinevad lähteained taastuvate energiaallikatega.

Selgitus

Biomajandusel on ülioluline roll toorainete kättesaadavuse tagamisel ELis ja seetõttu on oluline esitada uued nõuded biojäätmete tõhusa käitlemise kohta.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 b)  Selleks ei vältida jäätmekäitlust, millega ressursid satuvad jäätmehierarhia madalamatele astmetele, võimaldada kõrge kvaliteediga ringlussevõttu ning ergutada kvaliteetse teisese toorme kasutuselevõttu, peaksid liikmesriigid tagama biojäätmete liigiti kogumise ning orgaanilise ringlussevõtu selliselt, et tagatakse kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja tulemus, mis vastab asjaomastele kõrgetele kvaliteedistandarditele.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 c)  Vaatamata liigiti kogumisele satub palju ringlussevõetavat materjali siiski segajäätmete hulka. Kvaliteetse sortimise, eriti optilise sortimise abil on võimalik jäätmejääkidest välja sortida märkimisväärne kogus materjali ja see seejärel teiseseks toormeks töödelda ja ringlusse võtta. Seetõttu peaksid liikmesriigid võtma meetmeid, millega tagatakse ka selliste jäätmete sortimine, mida eraldi ei koguta.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 d)  Liikmesriigid peaksid seadma sisse kodumajapidamistest pärit ohtlike jäätmete liigiti kogumise, et hoida ära olmejäätmete saastumine ohtlike ainetega, mis võivad kahjustada ringlussevõtu kvaliteeti ja takistada sel viisil teisese toorme kasutamist.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlemine on liidus endiselt probleemiks ning andmed selliste jäätmete töötlemise kohta on osaliselt puudu. Seetõttu on vaja tõhustada andmete säilitamise ja jälgitavuse mehhanisme liikmesriikide ohtlike jäätmete elektrooniliste registrite kehtestamisega. Elektroonilist andmekogumist tuleks vajaduse korral laiendada ka muud liiki jäätmetele, et lihtsustada andmete säilitamist ettevõtjate ja ametiasutuste jaoks ning parandada jäätmevoogude jälgimist liidus.

(21)  Ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlemine on liidus endiselt probleemiks ning andmed selliste jäätmete töötlemise kohta on osaliselt puudu. Seetõttu on vaja tõhustada andmete säilitamise ja jälgitavuse mehhanisme liikmesriikide ohtlike jäätmete elektrooniliste registrite kehtestamisega. Elektroonilist andmekogumist tuleks laiendada ka muud liiki jäätmetele, et lihtsustada andmete säilitamist ettevõtjate ja ametiasutuste jaoks ning parandada jäätmevoogude jälgimist liidus.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a)  Vanaõli liigiti kogumisel ja taastamisel on märkimisväärsed majanduslikud ja keskkonnaalased eelised, sh varustuskindluse osas. Sisse tuleks seada liigiti kogumine ning kehtestada vanaõli taastamise sihtarvud.

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Käesolevas direktiivis sätestatakse liidu jäätmekäitluse pikaajalised eesmärgid ning antakse ettevõtjatele ja liikmesriikidele selge suund käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute tegemiseks. Oma riiklike jäätmekäitlusstrateegiate ja jäätmekäitlustaristusse tehtavate investeeringute kavandamisel peaksid liikmesriigid kasutama ära Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde ning edendama jäätmetekke vältimist, jäätmete korduskasutamist ja ringlussevõttu kooskõlas jäätmehierarhiaga.

(22)  Käesolevas direktiivis sätestatakse liidu jäätmekäitluse pikaajalised eesmärgid ning antakse ettevõtjatele ja liikmesriikidele selge suund käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute tegemiseks. Oma riiklike jäätmekäitlusstrateegiate ja jäätmekäitlustaristusse ning ringmajandusse tehtavate investeeringute kavandamisel peaksid liikmesriigid kasutama ära Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde ning edendama esmalt jäätmetekke vältimist ja jäätmete korduskasutamist, millele järgneb ringlussevõtt kooskõlas jäätmehierarhiaga. Komisjon peaks vastavalt jäätmehierarhiale võimaldama programmi „Horisont 2020“ ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamist, et töötada välja mõjus finantsraamistik, mis aitab kohalikel ametiasutustel täita käesoleva direktiivi nõudeid ning rahastada uuenduslike tehnoloogiate ja jäätmekäsitluse kasutuselevõttu.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Teatavad toorained on liidu majanduse jaoks väga tähtsad ja nende varu tagamine on seotud suure riskiga. Selleks et tagada selliste toorainete tarne kindlus ning kooskõlas tooraineid käsitleva algatusega ja tooraineid käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse eesmärkide ja sihtarvudega, peaksid liikmesriigid võtma meetmeid, et tagada olulisel hulgal kõnealust toorainet sisaldavate jäätmete parim võimalik käitlus, võttes arvesse majanduslikku ja tehnoloogilist teostatavust ja keskkonnakasu. Komisjon on kehtestanud ELi jaoks kriitilise tähtsusega toorainete nimekirja18. Komisjon vaatab selle nimekirja korrapäraselt läbi.

(23)  Teatavad toorained on liidu majanduse jaoks väga tähtsad ja nende varu tagamine on seotud suure riskiga. Selleks et tagada selliste toorainete tarnekindlus ning kooskõlas tooraineid käsitleva algatusega ja tooraineid käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse eesmärkide ja sihtarvudega, peaksid liikmesriigid võtma meetmeid, et edendada olulisel hulgal kriitilise tähtsusega toorainet sisaldavate toodete korduvkasutamist ja jäätmete ringlussevõttu ning tagada nende tõhus käitlus, võttes arvesse majanduslikku ja tehnoloogilist teostatavust ja keskkonnakasu ning kasu tervisele. Komisjon on kehtestanud ELi jaoks kriitilise tähtsusega toorainete nimekirja18. Komisjon vaatab selle nimekirja korrapäraselt läbi.

__________________

__________________

18 COM(2014) 297.

18 COM(2014) 297.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Tooraineid käsitleva algatuse tõhusa rakendamise toetamiseks peaksid liikmesriigid edendama toorainete peamisteks allikateks olevate toodete korduskasutamist. Nad peaksid lisama oma jäätmekavadesse riigi tasandil asjakohased meetmed olulisel hulgal kõnealuseid toorained sisaldavate jäätmete kogumiseks ja taaskasutamiseks. Need meetmed tuleks jäätmekavadesse lisada siis, kui kavasid esimest korda pärast käeoleva direktiivi jõustumist ajakohastatakse. Komisjon annab teavet ELi tasandil asjakohaste tooterühmade ja jäätmevoogude kohta. See säte ei takista liikmesriike võtmast meetmeid muude riigi majanduse jaoks tähtsaks peetavate toorainete suhtes.

(24)  Tooraineid käsitleva algatuse tõhusa rakendamise toetamiseks peaksid liikmesriigid lisama oma jäätmekavadesse riigi tasandil asjakohased meetmed olulisel hulgal kõnealuseid toorained sisaldavate jäätmete kogumiseks, sortimiseks ja taaskasutamiseks. Need meetmed tuleks jäätmekavadesse lisada siis, kui kavasid esimest korda pärast käeoleva direktiivi jõustumist ajakohastatakse. Komisjon annab teavet ELi tasandil asjakohaste tooterühmade ja jäätmevoogude kohta. See säte ei takista liikmesriike võtmast meetmeid muude riigi majanduse jaoks tähtsaks peetavate toorainete suhtes.

Selgitus

Tooraineid käsitleva algatuse tõhusa rakendamise tagamiseks peaksid liikmesriigid lisama oma jäätmekavadesse asjakohased meetmed jäätmete kogumiseks, sortimiseks ja taaskasutamiseks.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Prügistamisel on keskkonnale ja kodanike heaolule otsene kahjulik mõju ning suured puhastamiskulud on ühiskonnale tarbetu majanduslik koormus. Seda probleemi peaks aitama lahendada erimeetmete lisamine jäätmekavadesse ja nõuetekohane täitmise tagamine pädevate asutuste poolt.

(25)  Prügistamisel on keskkonnale, kodanike heaolule ja majandusele otsene ja kaudne kahjulik mõju. Suured puhastamiskulud on ühiskonnale tarbetu majanduslik koormus. Seda probleemi peaks aitama lahendada erimeetmete lisamine jäätmekavadesse ja nõuetekohane täitmise tagamine pädevate asutuste poolt. Prügistamise vältimist tuleks eelistada puhastamisele. Prügistamise vältimine peaks toimuma pädevate asutuste, tootjate ja tarbijate ühiste jõupingutustega. Prügi vältimiseks on oluline muuta sobimatut tarbijakäitumist. Tootjad, kelle toodetest saab tõenäoliselt prügi, peaksid prügistamise vältimiseks edendama toodete säästlikku kasutamist. Selles, et muutused käitumises toimuksid kiiremini, on oluline roll ka õpetuse andmisel ja teadlikkuse suurendamisel.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25 a)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ1a on liidu tasandi siduv õigusakt, milles käsitletakse kontrolli- ja hindamistegevust ning keskkonnaalaste eesmärkide kehtestamist, et saavutada hea keskkonnaseisund mereprügi aspektist. Mereprügi peamine allikas on siiski maismaategevus, mis on põhjustatud tahkete jäätmete käitluse halbadest tavadest, puudulikust taristust ja üldsuse vähesest teadlikkusest. Seetõttu peaksid liikmesriigid võtma meetmeid, et vähendada maismaalt tulenevat prügi, mis tõenäoliselt satub merekeskkonda, kooskõlas aastani 2030 ulatuva säästva arengu tegevuskavaga, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015, ning võtma eelkõige eesmärgiks vähendada 2030. aastaks liidu tasandil mereprügi 50 % võrra. Võttes arvesse mereprügi tekke vältimise majanduslikku ja keskkonnakasu, peaksid liikmesriigid kehtestama oma jäätmetekke vältimise kavades konkreetsed mereprügi tekke vältimise meetmed. Liikmesriigid peaksid nende meetmetega püüdma saavutada liidu mereprügi vähendamise ühised eesmärgid, nimelt tuleks 2025. aastaks mereprügi vähendada 30 % võrra ja 2030. aastaks 50 % võrra. Et mõõta nende eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme ja hõlbustada liikmesriikide vahelist heade tavade vahetust kogu liidus, peaks maismaalt tuleneva mereprügi mõõtmise tarbeks olema vastu võetud ühtne metoodika. Maismaalt tuleneva mereprügi tasemete kohta tuleks aru anda igal aastal.

 

______________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25 b)  Jäätmete nõuetele mittevastav kõrvaldamine, nagu prügistamine ning reovee ja tahkete jäätmete, näiteks plasti vette laskmine avaldab kahjulikku mõju merekeskkonnale ja inimeste tervisele ning tekitab märkimisväärseid majanduslikke ja sotsiaalseid kulusid. Sellised jäätmed kahjustavad samuti jäätmehierarhia tähtsusjärjekorda, takistades eelkõige korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks taaskasutuseks ettevalmistamist enne nende kõrvaldamist. Kuna mereprügi on oma olemuselt piiriülene ja on vaja tagada jõupingutuste ühtlustamine, peaksid liikmesriigid võtma mereprügi vähendamise eesmärgi saavutamiseks meetmeid, kasutades direktiivi 2008/56/EÜ artikli 11 kohaselt kehtestatud järelevalveprotokolle.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25 c)  Üks kõige hõlpsamini välditavatest mikroplastireostuse otsestest allikatest on mahapestavates kosmeetika- ja isikliku hügieeni toodetes sisalduvad mikropärlid, mis pärast kasutamist jõuavad elukondlikesse, kaubanduslikesse või tööstuslikesse äravoolusüsteemidesse. Selleks, et aidata kaasa käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamisele, peaksid liikmesriigid võtma meetmeid, et takistada mikropärlite ja mikroplastist koostisosade sattumist reovee töötlussüsteemidesse ja nende laskmist merekeskkonda.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Liikmesriikides iga kolme aasta tagant koostatavad rakendamisaruanded ei ole osutunud tõhusaks vahendiks, millega kontrollida nõuete täitmist ja tagada hea rakendamine, ning need tekitavad tarbetut halduskoormust. Seepärast on asjakohane tunnistada kehtetuks sätted, mis kohustavad liikmesriike selliseid aruandeid koostama. Selle asemel tuleks nõuete täitmist jälgida üksnes liikmesriikide poolt komisjonile igal aastal esitatavate statistiliste andmete põhjal.

(27)  Liikmesriikides iga kolme aasta tagant koostatavad rakendamisaruanded ei ole osutunud tõhusaks vahendiks, millega kontrollida nõuete täitmist ja tagada hea rakendamine, ning need tekitavad tarbetut halduskoormust. Seepärast on asjakohane tunnistada kehtetuks sätted, mis kohustavad liikmesriike selliseid aruandeid koostama. Selle asemel tuleks nõuete täitmist jälgida liikmesriikide poolt komisjonile igal aastal esitatavate statistiliste andmete põhjal. Sellegipoolest peaksid liikmesriigid esitama komisjonile taotluse korral viivitamata mis tahes teabe, mida komisjon vajab, et hinnata käesoleva direktiivi rakendamist tervikuna ja selle mõju keskkonnale ja inimeste tervisele.

Selgitus

Kuigi liikmesriigid ei pea enam koostama korrapäraselt rakendamisaruandeid, on nad kohustatud esitama komisjonile taotluse korral mis tahes teabe, mida võib vaja olla, et hinnata, kas liikmesriigid saavutavad käesoleva direktiivi eesmärke.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Liikmesriikide esitatud statistilised andmed on komisjoni jaoks olulised, et hinnata jäätmealaste õigusaktide järgimist liikmesriikides. Statistiliste andmete kvaliteeti, usaldusväärsust ja võrreldavust tuleks parandada. Selleks tuleks kehtestada üks ühine koht kõigi jäätmeandmete sisestamiseks, jätta välja aegunud aruandlusnõuded, hinnata liikmesriikide aruandlusmeetodeid ja võtta kasutusele andmekvaliteedi kontrolli aruanne. Seepärast peavad liikmesriigid kasutama jäätmealastes õigusaktides sätestatud sihtarvude saavutamise kohta aru andmisel kõige uuemat metoodikat, mille on välja töötanud komisjon ja liikmesriikide statistikaametid.

(28)  Liikmesriikide esitatud andmed ja teave on komisjoni jaoks olulised, et hinnata jäätmealaste õigusaktide järgimist liikmesriikides. Esitatud andmete kvaliteeti, usaldusväärsust ja võrreldavust tuleks parandada. Selleks tuleks kehtestada usaldusväärsetest allikatest pärit andmete kogumise ja töötlemise ühtne metoodika ning kehtestada üks ühine koht kõigi jäätmeandmete sisestamiseks, jätta välja aegunud aruandlusnõuded, hinnata liikmesriikide aruandlusmeetodeid ja võtta kasutusele andmekvaliteedi kontrolli aruanne. Seepärast peavad liikmesriigid kasutama jäätmealastes õigusaktides sätestatud sihtarvude saavutamise kohta aru andmisel ühtset metoodikat, mille on välja töötanud komisjon koostöös liikmesriikide statistikaametite ja jäätmekäitluse eest vastutavate riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 a)  Komisjon peaks iga kolme aasta tagant avaldama liikmesriikide esitatud andmetel ja teabel põhineva aruande, et teavitada Euroopa Parlamenti ja nõukogu edusammudest, mis on tehtud ringlussevõtu sihtarvude saavutamisel ja käesolevas direktiivis ette nähtud kohustuste rakendamisel. Kord kolme aasta jooksul esitatavas aruandes tuleks hinnata ka direktiivi 2008/98/EÜ kui terviku mõju keskkonnale ja inimeste tervisele ning hinnata, kas on vaja direktiivi 2008/98/EÜ muuta, et tagada selle asjakohasus ringmajanduse eesmärkide seisukohast.

Selgitus

Tarvis on hinnata direktiivi avaldatavat mõju ning hinnata korrapäraselt vajadust selle ajakohastamise järele, et direktiiv oleks jätkuvalt asjakohane, reageerides uusimatele küsimustele, mis tulenevad ringmajandusest ning jäätmetekke vältimise ja jäätmete käitlemise alasest tehnoloogia arengust.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 b)  Selleks et aidata kaasa nõuetekohasele haldamisele, jõustamisele, piiriülesele koostööle ja parimate tavade levikule ja innovatsioonile jäätmete valdkonnas ning tagada direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud eesmärkide tõhus ja järjekindel rakendamine, peaks komisjon looma platvormi teabe ja parimate tavade vahetamiseks komisjoni ja liikmesriikide vahel direktiivi praktilise elluviimise küsimustes. Selle platvormi töö tulemused tuleks teha üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 c)  Ringmajanduse ja suurema ressursitõhususe poole liikumise majanduslik potentsiaal ning keskkonnaalane kasu on põhjalikult tõestatud. Ringi sulgemiseks vajalikud meetmed on esitatud erinevates poliitilistes dokumentides ja ettepanekutes, alates Euroopa ressursitõhususe platvormi (EREP) ressursitõhusama Euroopa manifestist, mis avaldati 17. detsembril 2012 ja sellele järgnevatest poliitilistest soovitustest kuni Euroopa Parlamendi algatusraportini, mis käsitleb liikumist ringmajanduse poole, mis võeti vastu 25. juunil 2015 ning komisjoni ringmajanduse tegevuskavani, mis avaldati 2. detsembril 2016. Kõigis eelnimetatud dokumentides esitatakse samuti kogu tsüklit hõlmavaid meetmeid, mis puudutavad rohkemat, kui ainult jäätmeid, ning lisaks liidu jäätmealaste õigusaktide eesmärkide suunamisele peaksid need kogu ringi sulgemise eesmärgil tagama ka kaugeleulatuvate meetmete võtmise.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 d)  Teadusuuringud ja innovatsioon ning ressursitõhususel põhinevate arukate ettevõtlusmudelite loomine on äärmiselt olulised selleks, et toetada liidus üleminekut ringmajandusele, milles jäätmeid loetakse uueks ressursiks. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja programmi „Horisont 2020“ raames toetada teadus- ja innovatsiooniprojekte, mille abil saab demonstreerida ringmajanduse majanduslikku jätkusuutlikkust ja keskkonnasäästlikkust ning testida neid reaaltingimustes. Süsteemset lähenemisviisi kasutades võivad need projektid samal ajal kaasa aidata innovatsiooni soodustavate ja hõlpsasti rakendatavate õigusaktide koostamisele, kuna tuvastatakse võimalikud regulatiivsed probleemid, takistused ja lüngad, mis pärsivad ressursitõhususel põhinevate ettevõtlusmudelite arengut.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 e)  Euroopa Komisjon esitas 2. detsembril 2015. aastal ELi ringmajanduse loomise tegevuskava, et ergutada Euroopa üleminekut ringmajandusele. Kuna komisjon nägi ette konkreetse ja ulatusliku tegevuskava, mis sisaldab kogu olelusringi hõlmavaid meetmeid, on vaja täiendavaid meetmeid ülemineku kiirendamiseks.

Selgitus

Euroopa Komisjon esitas 2. detsembril 2015. aastal ringmajanduse loomise tegevuskava, et ergutada ELi üleminekut ringmajandusele. Sel eesmärgil nägi komisjon aastateks 2015–2018 ette ulatusliku tegevuskava konkreetsete meetmetega, kuid ülemineku kiirendamiseks on vajalikud täiendavad meetmed. Selliste meetmetega tuleb eriti arvesse võtta vajadust kehtestada Euroopa ressursitõhususe näitaja, võtta seadusandlikke meetmeid säästva tootmise ja tarbimise soodustamiseks ning määrata kindlaks ressursitõhususe kriteeriumid ja nende märgistamine muude kui energiamõjuga toodetel.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 f)  Ressursikasutuse parandamine võiks anda liidu äriühingutele, avaliku sektori asutustele ja tarbijatele märkimisväärset puhassäästu, vähendades samal ajal ka kasvuhoonegaaside koguheidet aasta kohta. Seetõttu peaks komisjon esitama 2018. aasta lõpuks ettepaneku ressursitõhususe põhinäitaja ja osanäitajate kohta, mille abil jälgida liikumist eesmärgi suunas suurendada 2030. aastaks liidu tasandil ressursitõhusust võrreldes 2014. aastaga 30 %.

Selgitus

Euroopa Komisjon esitas 2. detsembril 2015. aastal ringmajanduse loomise tegevuskava, et ergutada ELi üleminekut ringmajandusele. Sel eesmärgil nägi komisjon aastateks 2015–2018 ette ulatusliku tegevuskava konkreetsete meetmetega, kuid ülemineku kiirendamiseks on vajalikud täiendavad meetmed. Selliste meetmetega tuleb eriti arvesse võtta vajadust kehtestada Euroopa ressursitõhususe näitaja, võtta seadusandlikke meetmeid säästva tootmise ja tarbimise soodustamiseks ning määrata kindlaks ressursitõhususe kriteeriumid ja nende märgistamine muude kui energiamõjuga toodetel.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Direktiivi 2008/98/EÜ täiendamiseks või muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte artikli 5 lõike 2, artikli 6 lõike 2, artikli 7 lõike 1, artikli 11a lõigete 2 ja 6, artikli 26, artikli 27 lõigete 1 ja 4 ning artikli 38 lõigete 1, 2 ja 3 kohta. Eriti tähtis on, et komisjon peaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid konsultatsioone, sh ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(29)  Direktiivi 2008/98/EÜ täiendamiseks või muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte järgmise kohta:

 

  üksikasjalikud kriteeriumid tingimuste kohaldamiseks, mille alusel aineid või esemeid käsitatakse kõrvalsaadusena või ei käsitata enam jäätmetena,

 

  üldised nõuded, mida liikmesriigid peavad täitma jäätmete lakkamise staatuse kohta tehniliste eeskirjade vastuvõtmisel,

 

  jäätmenimistu kehtestamine,

 

  ühtlustatud kriteeriumid, mida tuleb järgida rahaliste sissemaksete kindlaksmääramisel, mida tootjad maksavad tootja laiendatud vastutuse nõuete täitmiseks vastavalt toodete olelusringi lõppemise tegelikele kuludele,

 

  näitajad jäätmetekke vähendamisel ja jäätmetekke vältimise meetmete rakendamisel saavutatud edu mõõtmiseks,

 

  ühtne metoodika, sh kvaliteedi miinimumnõuded toidujäätmete tasemete ühtseks mõõtmiseks,

 

  ühtne metoodika, sh kvaliteedi miinimumnõuded maismaalt tuleneva mereprügi ühtseks mõõtmiseks,

 

  kvaliteedi ja tegevusalased miinimumnõuded korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate, tagatisrahasüsteemide ja lõpliku ringlussevõtuga tegelevate ettevõtjate kindlaksmääramiseks, sh erieeskirjad andmete kogumise, jälgitavuse, tõendamise ja esitamise kohta,

 

  ühtne metoodika jäätmete põletamise või koospõletamise tulemusel ringlusse võetud metalli massi arvutamiseks, sh ringlussevõetud metalli kvaliteedi kriteeriumid,

 

  tehnilised kriteeriumid ja tegevuskord kõrvaldamistoimingute D2, D3, D4, D6, D7 ja D12 jaoks, mis loetletud direktiivi 2008/98/EÜ I lisas, ja vajadusel tegevuste keelustamine, kui need ei vasta teatavatele kriteeriumitele, mis seonduvad inimeste tervise ja keskkonna kaitsega,

 

  tehnilised miinimumstandardid selliste töötlustoimingute suhtes, mille puhul direktiivi 2008/98/EÜ kohaselt nõutakse luba, kui on tõendeid, et selliste standardite kehtestamisest oleks kasu inimeste tervisele ja keskkonnale,

 

  miinimumstandardid selliste toimingute suhtes, mille suhtes kehtib direktiivi 2008/98/EÜ kohaselt registreerimisnõue, kui on tõendeid, et selliste standardite kehtestamisest oleks kasu inimeste tervisele ja keskkonnale või siseturu häirete ärahoidmise seisukohast,

 

  direktiivi 2008/98/EÜ II lisa punktis R1 osutatud põletusrajatiste puhul kasutatava valemi kohaldamise täpsustamine,

 

  andmete kogumise ja töötlemise metoodika, andmete kogumise ja andmeallikate korraldus, ning vorm, mille alusel liikmesriigid esitavad komisjonile andmed toidujäätmete ja mereprügi vähendamise eesmärkide elluviimise, korduskasutuseks, ringlussevõtuks ja tagasitäiteks ettevalmistamise ning vanaõli kohta, ning

 

  direktiivi 2008/98/EÜ I–V lisa kohandamine teaduse ja tehnika arenguga.

 

Eriti tähtis on, et komisjon viiks ettevalmistustööde ajal läbi asjakohaseid konsultatsioone, sh ekspertide tasandil ja et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Selleks et tagada direktiivi 2008/98/EÜ rakendamise ühtsed tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused seoses artikli 9 lõigetega 4 ja 5, artikli 33 lõikega 2, artikli 35 lõikega 5 ja artikli 37 lõikega 6. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201119.

(30)  Selleks et tagada direktiivi 2008/98/EÜ rakendamise ühtsed tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused seoses järgmisega:

 

  jäätmekavade ja jäätmetekke vältimise programmide vastuvõtmisest ja neis tehtud olulisest muudatustest teatamise vorm, ja

 

  ohtlike jäätmete elektrooniliste registrite tööd käsitlevad miinimumtingimused.

 

Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201119.

__________________

__________________

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt parandada liidus jäätmekäitlust ning kaitsta, säilitada ja parandada seeläbi keskkonna kvaliteeti, ookeanide tervist ja mereandide ohutust mereprügi vähendamise kaudu, ning tagada loodusvarade heaperemehelik ja mõistlik kasutamine kogu liidus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning tulenevalt meetmete ulatusest või mõjust on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(33)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt parandada liidus jäätmekäitlust ning kaitsta, säilitada ja parandada seeläbi keskkonna kvaliteeti, ookeanide tervist ja mereandide ohutust mereprügi vähendamise kaudu, ning tagada loodusvarade heaperemehelik, vähendatud ja mõistlik kasutamine kogu liidus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning tulenevalt meetmete ulatusest või mõjust on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

Selgitus

Oluline on selgesõnaliselt märkida vajadust vähendada loodusvarade kasutamist.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 33 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(33 a)  Liikmesriigid peaksid tagama tootmis-, ringlussevõtu-, parandus-, korduskasutamiseks ettevalmistamise ja jäätmesektoris kõrged töötervishoiu ja -ohutuse nõuded, võttes arvesse konkreetseid riske, millega töötajad nendes sektorites kokku puutuvad, ning tagama liidu selle valdkonna kehtivate õigusaktide nõuetekohase rakendamise ja jõustamise.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 33 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(33 b)  See direktiiv on vastu võetud, võttes arvesse 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud kohustusi ning seda tuleks rakendada ja kohaldada kooskõlas nimetatud kokkuleppes sisalduvate juhistega.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 1 – lõik 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(-1)  Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

Käesolevas direktiivis sätestatakse meetmed keskkonna ja inimese tervise kaitsmiseks selliselt, et välditakse või vähendatakse jäätmete tekitamise ja käitlemise ebasoodsat mõju ning vähendatakse ressursside kasutamise üldmõju ja suurendatakse sellise kasutamise tõhusust.

„Käesolevas direktiivis sätestatakse meetmed keskkonna ja inimese tervise kaitsmiseks selliselt, et välditakse või vähendatakse jäätmete tekitamist, jäätmete tekitamise ja käitlemise ebasoodsat mõju ning vähendatakse ressursside kasutamise üldmõju ja suurendatakse sellise kasutamise tõhusust, mis on olulised ringmajandusele üleminekuks ja liidu konkurentsivõime tagamiseks pikas perspektiivis.“;

Selgitus

Jäätmete raamdirektiiv on ringmajanduse edendamiseks oluline vahend. See tuleks direktiivi ulatuses selgeks teha.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 1a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„1a)  „olmejäätmed” –

„1a)  „olmejäätmed” –

(a)  kojumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sh

(a)  kojumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sh

–  paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiilid, elektroonikaromud, patarei- ja akujäätmed;

–  paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiilid, elektroonikaromud, patarei- ja akujäätmed;

–  suurjäätmed, sh kodumasinad, madratsid, mööbel;

–  suurjäätmed, sh madratsid ja mööbel;

–  aiajäätmed, sh lehed, niidetud muru;

–  aiajäätmed, sh lehed, niidetud muru;

(b)  muudest allikatest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, mis on laadilt, koostiselt ja koguselt kodumajapidamisjäätmetega võrreldavad;

(b)  segajäätmed ja väikeettevõtjate, büroohoonete ja institutsioonide (nagu koolid, haiglad, valitsushooned) liigiti kogutud jäätmed, mis on olemuselt ja koostiselt kodumajapidamisjäätmetega samalaadsed.

(c)  turu- ja tänavapuhastusjäätmed, sh tänava pühkmed, prügikonteinerite sisu, pargi- ja aiahoolduse jäätmed.

(c)  turu- ja tänavapuhastusjäätmed, sh tänava pühkmed, prügikonteinerite sisu, pargi- ja aiahoolduse jäätmed.

Olmejäätmete alla ei kuulu kanalisatsioonivõrgu ja reovee töötlemise jäätmed (sh reoveesetted) ega ehitus- ja lammutusjäätmed;

Olmejäätmete alla ei kuulu kanalisatsioonivõrgu ja reovee töötlemise jäätmed (sh reoveesetted) ega ehitus- ja lammutusjäätmed.

 

Käesolevas direktiivis esitatud olmejäätmete määratlus kehtib sõltumata sellest, kas jäätmekäitleja kuulub avalikku või erasektorisse;“;

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a a (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 1b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)   lisatakse järgmine punkt:

 

„1b)  „kaubandus- ja tööstusjäätmed” – kaubandus- ja tööstustegevusest ja/või -rajatistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed.

 

Kaubandus- ja tööstusjäätmed ei hõlma olmejäätmeid, ehitus- ja lammutusjäätmeid, kanalisatsioonivõrgu ja reovee töötlemise jäätmeid (sh reoveesetted);“;

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 2a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2a)  „tavajäätmed” – jäätmed, millel ei ole ühtegi III lisas loetletud ohtlikku omadust;“;

2a)  „tavajäätmed” – jäätmed, mis ei kuulu käesoleva artikli punktis 2 määratletud jäätmete hulka;

Selgitus

Tavajäätmete määratlus kooskõlastatakse direktiivi 1999/31/EÜ artikli 2 punktis d toodud siiani jõus oleva määratlusega.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4)  „biojäätmed” – aia- ja haljastujäätmed, kodumajapidamistest, restoranidest, toitlustus- ja jaemüügiettevõtetest pärinevad toidu- ja köögijäätmed, samalaadsed toiduainetööstuse jäätmed ning muud samasuguste biolagunemisomadustega jäätmed, mis on laadilt, koostiselt ja koguselt võrreldavad;“;

4)  „biojäätmed” – aia- ja haljastujäätmed, kodumajapidamistest, restoranidest, toitlustus- ja jaemüügiettevõtetest pärinevad toidu- ja köögijäätmed, samalaadsed toiduainetööstuse jäätmed ning muud samasuguste biolagunemis- ja kompostimisomadustega jäätmed;

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d a (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 9

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

d a)  punkt 9 asendatakse järgmisega:

9)   „jäätmekäitlus” – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas nende toimingute järelevalve ning jäätmekõrvaldamiskohtade järelhooldus, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus;

9)   „jäätmekäitlus” – jäätmete kogumine, vedu, sortimine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas nende toimingute järelevalve ning jäätmekõrvaldamiskohtade järelhooldus, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus;”;

Selgitus

Jäätmete sortimise toimingud on nõuetekohases jäätmekäitluses väga olulised, pidades silmas korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu, ning tuleks seega määratlusse lisada.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d b (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 11

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

d b)  punkt 11 asendatakse järgmisega:

11)   „liigiti kogumine" – kogumine, kus jäätmevooge eraldatakse jäätmete liigi ja olemuse alusel, et lihtsustada konkreetset käitlust;

„11)   „liigiti kogumine” – kogumine, kus jäätmevooge eraldatakse jäätmete liigi ja olemuse alusel, et lihtsustada konkreetset käitlust, eelkõige korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõtutoiminguid;“;

Selgitus

Mitmesuguste jäätmete liigiti kogumine on korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu toimingute läbiviimise põhieeldus.

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt e

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 16

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

16)  „korduskasutamiseks ettevalmistamine” – kontrollimist, puhastamist või parandamist hõlmavad taaskasutamistoimingud, mille käigus valmistatakse korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate poolt ja tunnustatud tagatisrahasüsteemide kaudu kogutud jäätmed, tooted või toodete koostisosad ette korduskasutamiseks ilma täiendava eeltöötluseta;”;

16)  „korduskasutamiseks ettevalmistamine” – kontrollimist, puhastamist või parandamist hõlmavad taaskasutamistoimingud, mille käigus valmistatakse jäätmeteks muutunud ja korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate poolt kogutud tooted või toodete koostisosad ette korduskasutamiseks ilma täiendava eeltöötluseta;

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt e a (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 16a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e a)  lisatakse järgmine punkt:

 

„16a)  „korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelev ettevõtja“ – jäätmeid käitlev ettevõtja, kes töötab korduskasutamiseks ettevalmistamise ahelas vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele;”;

Selgitus

Mitmes liikmesriigis ei ole korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegeleva ettevõtja mõiste konkreetses õigusaktis määratletud. Vastavalt käesoleva direktiivi nõuetele tuleb kehtestada ühtlustatud määratlus.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt e b (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 16b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e b)  lisatakse järgmine punkt:

 

„16b)  „ümbertöötlemine” – toote „nagu uus” seisukorda viimine, selleks komponentide osi korduskasutusse võttes, taastades ja asendades;”;

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt e c (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 17

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

e c)  punkt 17 asendatakse järgmisega:

17)  „ringlussevõtt” – taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks kasutamiseks nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. See hõlmab orgaaniliste ainete töötlemist, kuid ei hõlma energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või kaeveõõnete täitmiseks;

17)  „ringlussevõtt” – taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks kasutamiseks nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. See hõlmab orgaanilist ringlussevõttu, kuid ei hõlma energia tootmist ja ümbertöötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või kaeveõõnete täitmiseks;”;

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt e d (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt -17a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e d)  lisatakse järgmine punkt:

 

„-17a)  „orgaaniline ringlussevõtt“ ‒ ringlussevõtt jäätmete biolagundatavate osade aeroobse, anaeroobse või muu töötlemise teel, nii et tulemuseks saadakse tooted, materjalid või ained; mehhaanilist bioloogilist käsitlemist ja prügilasse viimist ei loeta orgaaniliseks ringlussevõtuks;“;

Selgitus

Pöördutakse tagasi direktiivis 94/62/EÜ esitatud orgaanilise ringlussevõtu määratluse juurde kooskõlas biojäätmete ringlussevõtu kohta kehtestatud uute nõuetega.

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt f

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 17a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

17a)  „lõplik ringlussevõtuprotsess” – ringlussevõtuprotsess, mis algab siis, kui edasised mehhaanilise sortimise toimingud ei ole enam vajalikud ning jäätmematerjalid jõuavad tootmisprotsessi ja need töötatakse ümber toodeteks, materjalideks või aineteks;

17a)  „lõplik ringlussevõtuprotsess” – ringlussevõtuprotsess, mis algab siis, kui edasised sortimise toimingud ei ole enam vajalikud ning jäätmematerjalid töötatakse ümber toodeteks, materjalideks või aineteks;

Selgitus

Mõiste „lõplik ringlussevõtuprotsess“ määratlus peab olema sidus artiklis 17 esitatud mõiste „ringlussevõtt“ määratlusega.

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt f

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 17b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

17b)  „tagasitäide” – mis tahes taaskasutamistoiming, mille puhul kasutatakse kaevandatud ala korrastamiseks või maastikukujunduse eesmärgil või ehituseks sellel otstarbel muidu kasutatud mittejäätmematerjali asemel selleks sobivaid jäätmeid;”.

17b)  „tagasitäide” – mis tahes taaskasutamistoiming peale ringlussevõtu, mille puhul mittepüsivaid tavajäätmeid või muid tavajäätmeid kasutatakse kaevandatud ala korrastamiseks või maastikukujunduse eesmärgil või ehituseks sellel otstarbel muidu kasutatud mittejäätmematerjali asemel, ning neid kasutatakse koguses, mis ei ületa kogust, mis on otseselt vajalik ala korrastamiseks või maastikukujunduseks;

Selgitus

Keskkonna ja inimeste tervise kaitse huvides tohib tagasitäiteks kasutada üksnes püsi- ja tavajäätmeid.

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt f a (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 17c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f a)  lisatakse järgmine punkt:

 

„17c)  „lahjendus” – jäätmete segamine ühe või mitme muu aine või jäätmega, eesmärgiga ilma keemilise muutmiseta vähendada jäätmetes sisalduva ühe või mitme ühendi kontsentratsiooni, et võimaldada lahjendatud jäätmete saatmist käitlemisse või ringlussevõttu, mis on lahjendamata jäätmete jaoks keelatud.”;

Selgitus

Artikkel 18 (ohtlike jäätmete segamise keeld) hõlmab juba „lahjendamist”. Seetõttu tundub olevat asjakohane lisada kõnealuse mõiste selge määratlus. Viidata võib Flandria lähenemisviisile artikli 18 rakendamise kohta, mis on Euroopa Komisjoni tellitud ja detsembris 2015 avaldatud ohtlike jäätmete käitlemise teemalises BiPro poolt läbi viidud uuringus tunnistatud heaks näiteks.

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt f b (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 20a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f b)  lisatakse järgmine punkt:

 

„20a)  „saastest puhastamine“ – toiming, millega eemaldatakse või töödeldakse jäätmete ebasoovitavad või saastavad ohtlikud ühendid, et need hävitada.“;

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt f c (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 20b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f c)  lisatakse järgmine punkt:

 

„20b)  „sortimine“ – mis tahes jäätmekäitlustoiming, mille käigus kogutud jäätmed liigitatakse eri fraktsioonidesse ja alafraktsioonidesse;“;

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt f d (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 20c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f d)  lisatakse järgmine punkt:

 

„20c)  „prügi” – väikesemõõdulised jäätmed avalikult juurdepääsetavates piirkondades, mis on tahtlikult või ettevaatamatusest sobimatult keskkonda kõrvaldatud;”;

Selgitus

Määratlus lisatakse kooskõlas muudetud direktiivis kehtestatud uute nõuetega. Lisaks sellele ei ole kerge leida ingliskeelsele terminile „litter“ vastet kõigis keeltes, mis muudab määratluse esitamise möödapääsmatuks.

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt f e (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 20d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f e)  lisatakse järgmine punkt:

 

„20d)  „toidujäätmed” ‒ inimtoiduks mõeldud toit, kas söödaval või mittesöödaval kujul, mis on eemaldatud tootmis- või tarneahelast ja mis tuleb esmatootmise, töötlemise, valmistamise, transpordi, ladustamise, jaemüügi või tarbijatasandil kõrvaldada, välja arvatud esmatootmisel tekkinud kaod;”;

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt f f (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 20e (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f f)  lisatakse järgmine punkt:

 

„20e)  „jäätmejäägid“ – käitlemis- või taaskasutamistoimingutest (sh ringlussevõtt) tulenevad jäätmed, mida ei ole võimalik enam taaskasutada ja mis tuleb seetõttu kõrvaldada;”;

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt f g (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 20f (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f g)  lisatakse järgmine punkt:

 

„20f)  „majandushoovad” — mis tahes vahendid, süsteemid või korraldused, mida liikmesriik või liikmesriikide rühm kohaldab eesmärgiga soodustada korduskasutamise või ringlussevõtu tulemusel saadud teisese tooraine kasutamist.”;

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

2 a)  Artikli 4 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

2.  Lõikes 1 osutatud jäätmehierarhia kohaldamisel võtavad liikmesriigid meetmeid, et julgustada selliste valikuvõimaluste kasutamist, millel on parim üldine keskkonnaalane tulemus. See võib nõuda teatavate jäätmevoogude käitlemise kõrvalekaldumist jäätmehierarhiast juhul, kui see on õigustatud olelusringil põhineva lähenemisega kõnealuste jäätmete tekitamise ja käitlemise üldmõjule.

„2.  Lõikes 1 osutatud jäätmehierarhia kohaldamisel võtavad liikmesriigid meetmeid, et julgustada selliste valikuvõimaluste kasutamist, millel on parim üldine keskkonnaalane tulemus. See võib nõuda teatavate jäätmevoogude käitlemise kõrvalekaldumist jäätmehierarhiast juhul, kui see on õigustatud olelusringil põhineva lähenemisega kõnealuste jäätmete tekitamise ja käitlemise üldmõjule. See võib nõuda teatavate jäätmete puhul ohutustamise protsessi läbimist enne edasist töötlemist.“;

Selgitus

Jäätmehierarhia puhul tuleks kaaluda taaskasutamisele eelnevat ohtlike jäätmete ohutustamise etappi, et tagada asjaolu, et ringlussevõetud jäätmed ei sisalda inimeste tervisele ja keskkonnale ohtlikke aineid.

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 4 – lõige 3 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid kasutavad asjakohaseid majandushoobasid, et stimuleerida jäätmehierarhia kohaldamist.

3.  Liikmesriigid kasutavad asjakohaseid majandushoobasid ja võtma muid meetmeid, et stimuleerida jäätmehierarhia kohaldamist. Need vahendid ja meetmed võivad hõlmata IVa lisas loetletud vahendeid ja meetmeid, et edendada artiklis 29 osutatud jäätmetekke vältimise programmide rakendamist ning toetada artikli 11 lõikes 2 sätestatud tegevusi ja saavutada korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvud, eesmärgiga viia teiseste toorainete kasutuselevõtt maksimumini ja kompenseerida hinnavahet esmaste toorainetega.

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 4 – lõige 3 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid teatavad komisjonile käesoleva lõike kohaselt kasutusele võetud konkreetsed majandushoovad [sisestage kuupäev 18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ja pärast seda kuupäeva iga viie aasta järel.”.

Liikmesriigid teatavad komisjonile käesoleva lõike kohaselt kasutusele võetud konkreetsed majandushoovad [sisestage kuupäev 18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ja pärast seda kuupäeva iga kolme aasta järel.

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 4 – lõige 3a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a)  Artiklisse 4 lisatakse järgmine lõige:

 

„3a)  Liikmesriigid kehtestavad tasude süsteemid, et tagada olmejäätmete käitlemise taristute rahastamine, mida on vaja käesoleva direktiivi rakendamiseks.”;

Selgitus

Lõivude ja maksude kehtestamine jäätmete kõrvaldamise eest ja nende optimeerimine (eriti olmejäätmete osas) on ainus vahend, millega saab tagada jäätmekäitluse taristu ja selle toimimise jätkusuutliku rahastamise. See hõlmab andmete kogumist, ning vajaduse korral sorteerimist, ringlussevõttu, energia tootmist ja jäätmete kõrvaldamist. Seetõttu on vaja selle kohta anda konkreetsemaid suuniseid. Eelnimetatud ei välista siiski eraviisilisi jäätmehaldusteenuseid.

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 b (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 4 – lõige 3b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b)  Artiklisse 4 lisatakse järgmine lõige:

 

„3b)  Liikmesriigid võtavad ringmajandusele ülemineku soodustamiseks kasutusele jäätmehierarhia. Selleks peavad liikmesriigid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1303/20131a, kohaldama liidu kõigi vahendite eraldamisel jäätmehierarhiat ning seadma jäätmekäitluse taristusse investeerimisel esikohale jäätmetekke vältimise, korduskasutamise, korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu.

 

_________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).“;“

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 c (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 4 – lõige 3 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 c)  Artiklisse 4 lisatakse järgmine lõige:

 

„3c)  Jäätmed tuleb enne jäätmete energiakasutust või enne lõplikku ladustamist prügilas sorteerida, et toetada ringlussevõetavate materjalide tulemuslikku eraldamist. Biolagunevad osad tuleb ka töödelda.

 

Erandina esimesest lõigust võib eraldi kogutud biojäätmed saata aeroobsesse kääritusse või muudesse protsessikäitistesse, mis kasutavad oma ainsa sisendina biojäätmeid, kui biojäätmete kvaliteet vastab nende käitiste nõuetele.“;

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 d (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 d)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 4 a

 

Toidujäätmete hierarhia

 

1.  Järgnevat, konkreetselt toidujäätmete kohta kehtivat hierarhiat kohaldatakse alljärgnevas järjekorras sellistes õigusaktides ja poliitikas, mis reguleerib toidujäätmete tekke vältimist ja jäätmekäitlust:

 

a)  vältimine tekkekohas;

 

b)  söödava toidu päästmine, eelistades söödale ning toiduks mittekasutatavateks toodeteks ümbertöötlemisele inimestele mõeldud toitu;

 

c)  orgaaniline ringlussevõtt;

 

d)  energia taaskasutamine;

 

e)  kõrvaldamine.

 

2.  Liikmesriigid pakuvad toidu raiskamise vältimiseks stiimuleid, näiteks vabatahtlike kokkulepete sõlmimine, toiduainete annetamise lihtsustamine või, kui see on asjakohane, finants- või maksualaste meetmete võtmine.”;

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et ainet ega eset, mis saadakse sellise tootmisprotsessi tulemusel, mille esmane eesmärk ei ole toota kõnealust ainet ega eset, ei käsitata jäätmetena, vaid kõrvalsaadusena, kui täidetud on järgmised tingimused:”;

1.  Ainet ega eset, mis saadakse sellise tootmisprotsessi tulemusel, mille esmane eesmärk ei ole toota kõnealust ainet ega eset, ei tule käsitada jäätmetena, vaid kõrvalsaadusena, kui täidetud on järgmised tingimused:

Selgitus

Üldreeglina käsitatakse ainet või eset, mis saadakse tööstussümbioosi tava tulemusel, st niisuguse tootmisprotsessi tulemusel, mille esmane eesmärk ei ole kõnealuse eseme või aine tootmine, kõrvalsaadusena, kui on täidetud täpsed tingimused. Komisjonil võivad olla volitused kõrvalsaaduste staatuse kohaldamise ühtlustatud kriteeriumide määratlemiseks, pidades esmatähtsaks tööstus- ja põllumajandussümbioosi edukaks osutunud ja jäljendatavaid tavasid. Liikmesriigid võivad kehtestada kõrvalsaaduste staatuse kohaldamise igal üksikjuhul eraldi.

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt b

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 5 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada üksikasjalikud kriteeriumid lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaldamiseks konkreetsete ainete või esemete suhtes.”;

2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades üksikasjalikud kriteeriumid lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaldamiseks konkreetsete ainete või esemete suhtes. Komisjon peab üksikasjalike kriteeriumide väljatöötamisel esmatähtsaks tööstussümbioosi olemasolevaid ja jäljendatavaid tavasid.

Selgitus

Üldreeglina käsitatakse kõrvalsaadusena ainet või eset, mis saadakse tööstussümbioosi tava tulemusel, st niisuguse tootmisprotsessi tulemusel, mille esmane eesmärk ei ole kõnealuse eseme või aine tootmine, kui on täidetud täpsed tingimused. Komisjonil võivad olla volitused kõrvalsaaduste staatuse kohaldamise ühtlustatud kriteeriumide määratlemiseks, pidades esmatähtsaks tööstussümbioosi edukaks osutunud ja jäljendatavaid tavasid. Liikmesriigid võivad kehtestada kõrvalsaaduste staatuse kohaldamise igal üksikjuhul eraldi.

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt b a (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 5 – lõige 2a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  Lisatakse järgmine lõige:

 

„2a.  Kui kriteeriume ei ole kehtestatud liidu tasandil lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt, võivad liikmesriigid igal üksikjuhul eraldi kehtestada üksikasjalikud kriteeriumid lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaldamiseks teatavate ainete või esemete suhtes, sealhulgas vajadusel saasteainete piirväärtused.“;

Selgitus

Üldreeglina käsitatakse kõrvalsaadusena ainet või eset, mis saadakse tööstussümbioosi tava tulemusel, st niisuguse tootmisprotsessi tulemusel, mille esmane eesmärk ei ole kõnealuse eseme või aine tootmine, kui on täidetud täpsed tingimused. Komisjonil võivad olla volitused kõrvalsaaduste staatuse kohaldamise ühtlustatud kriteeriumide määratlemiseks, pidades esmatähtsaks tööstus- ja põllumajandussümbioosi edukaks osutunud ja jäljendatavaid tavasid. Liikmesriigid võivad kehtestada kõrvalsaaduste staatuse kohaldamise igal üksikjuhul eraldi.

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt c

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 5 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid teatavad lõike 1 alusel vastu võetud tehnilistest eeskirjadest komisjonile kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiviga (EL) 2015/1535(*) (millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord), kui seda kõnealuse direktiiviga nõutakse.

3.  Liikmesriigid teatavad lõike 2a alusel vastu võetud tehnilistest eeskirjadest komisjonile kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/1535.

_______________

______________

(*) ELT L 241, 17.9.2015, lk 1.”.

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a – alapunkt i

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et taaskasutamistoimingu läbinud jäätmeid ei käsitata enam jäätmetena, kui need vastavad järgmistele tingimustele:

1.  Liikmesriigid tagavad, et ringlussevõtu või muu taaskasutamistoimingu läbinud jäätmeid ei käsitata enam jäätmetena, kui need vastavad järgmistele tingimustele:

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 6 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada üksikasjalikud kriteeriumid lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaldamiseks teatavate jäätmete suhtes. Need kriteeriumid sisaldavad vajaduse korral saasteainete piirväärtusi ning neis võetakse arvesse aine või eseme mis tahes võimalikku halba mõju keskkonnale.

2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38a olukorra jälgimise põhjal liikmesriikides vastu delegeeritud õigusakte, täiendada käesolevat direktiivi ja kehtestada üksikasjalikud kriteeriumid lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaldamiseks konkreetsete jäätmete suhtes. Need kriteeriumid sisaldavad vajaduse korral saasteainete piirväärtusi ning neis võetakse arvesse aine või eseme mis tahes võimalikku halba mõju inimeste tervisele ja/või keskkonnale.

Selgitus

Üldreeglina peab komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada ühtlustatud sätted teatavatele jäätmeliikidele jäätmete lakkamise staatuse andmise kriteeriumide kohta. Kui niisuguseid kriteeriume ei ole kindlaks määratud liidu tasandil, peaks liikmesriikidel olema võimalik kehtestada riiklikud kriteeriumid konkreetsete tingimuste kohaselt, mis on esitatud artikli 6 lõikes 1. Kui niisuguseid kriteeriume ei ole kehtestatud ka riigi tasandil, peavad liikmesriigid tagama, et jäätmeid, mis on läbinud taaskasutamise protsessi, ei peeta enam jäätmeteks, kui need vastavad artikli 6 lõikes 1 esitatud tingimustele, mida kontrollivad riigi pädevad asutused igal üksikjuhul eraldi.

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 6 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Jäätmeid, mida ei käsitata vastavalt lõikele 1 enam jäätmetena, võib lugeda käesolevas direktiivis, direktiivis 94/62/EÜ, direktiivis 2000/53/EÜ, direktiivis 2006/66/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/19/EL(*) sätestatud sihtarvude [käesolevas direktiivis, direktiivis 94/62/EÜ, direktiivis 2000/53/EÜ ja direktiivis 2006/66/EÜ kasutatud ka sõna „eesmärk”] saavutamise arvutamisel korduskasutamiseks ettevalmistatuks, ringlusse võetuks või taaskasutatuks, kui need on nimetatud direktiivide kohaselt korduskasutamiseks ette valmistatud, ringlusse võetud või taaskasutatud.

3.  Jäätmeid, mis ei ole vastavalt lõikele 1 enam jäätmed, võib arvesse võtta käesolevas direktiivis, direktiivis 94/62/EÜ, direktiivis 2000/53/EÜ, direktiivis 2006/66/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/19/EL(*) sätestatud korduskasutuseks ettevalmistamise, ringlussevõtu või taaskasutusse võtmise sihtarvude saavutamise arvutamisel, kui need on nimetatud direktiivide kohaselt korduskasutamiseks ette valmistatud, ringlusse võetud või taaskasutatud. Selliste jäätmete kaalu, mida ei käsitata enam jäätmetena, võib aruandluses kajastada taaskasutatuna, kui materjalid või ained, mis on lakanud olemast jäätmed kuuluvad ümbertöötlemisele, välja arvatud energia tootmine ja ümbertöötlemine materjalideks, mida kasutatakse kütustena või tagasitäiteks.

Selgitus

Parandab õiguslikku selgust, märkides, et jäätmeid, mis on vastavalt artikli 6 lõikele 1 lakanud olemast jäätmed võetakse arvutamisel arvesse.

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 6 – lõige 3a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3a.  Kui kriteeriume ei ole kehtestatud liidu tasandil lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt, võivad liikmesriigid kehtestada üksikasjalikud kriteeriumid lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaldamiseks teatavate jäätmete suhtes, sealhulgas saasteainete piirväärtused.

Selgitus

Üldreeglina peab komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada ühtlustatud sätted teatavatele jäätmeliikidele jäätmete lakkamise staatuse andmise kriteeriumide kohta. Kui niisuguseid kriteeriume ei ole kindlaks määratud liidu tasandil, peaks liikmesriikidel olema võimalik kehtestada riiklikud kriteeriumid konkreetsete tingimuste kohaselt, mis on esitatud artikli 6 lõikes 1.

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 6 – lõige 3b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3b.  Kui neid kriteeriume ei ole kehtestatud liikmesriigi tasandil, peavad liikmesriigid tagama, et taaskasutamistoimingu läbinud jäätmeid ei käsitata enam jäätmetena, kui need vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele, mille täitmist kontrollib igal üksikjuhul eraldi liikmesriigi pädev asutus.

Selgitus

Kui niisuguseid kriteeriume ei ole kehtestatud ka riigi tasandil, peavad liikmesriigid tagama, et jäätmeid, mis on läbinud taaskasutamise protsessi, ei peeta enam jäätmeteks, kui need vastavad artikli 6 lõikes 1 esitatud tingimustele, mida kontrollivad riigi pädevad asutused igal üksikjuhul eraldi.

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 6 – lõige 3c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3c.  Komisjonil on ühtsel turul sidususe tagamiseks õigus võtta kooskõlas artikliga 38a käesoleva direktiivi täienduseks vastu delegeeritud õigusakte, kehtestades üldised nõuded, mida liikmesriigid peavad järgima, kui nad võtavad vastavalt lõikele 3a ja 3b vastu tehnilisi eeskirju.

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 6 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid teatavad lõike 1 alusel vastu võetud tehnilistest eeskirjadest komisjonile kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/1535, kui seda kõnealuse direktiiviga nõutakse.

4.  Liikmesriigid teatavad lõigete 3a ja 3b alusel vastu võetud tehnilistest eeskirjadest komisjonile kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/1535.

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt a a (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 7 – lõige 4

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

a a)  lõige 4 asendatakse järgmisega:

4.  Ohtlike jäätmete ümberliigitamine tavajäätmeteks ei tohi toimuda jäätmete lahjendamise või segamise teel eesmärgiga vähendada ohtlike ainete algsisaldust allapoole ohtlikeks jäätmeteks liigitamise piirväärtust.

„4.  Ohtlike jäätmete ümberliigitamine tavajäätmeteks või ohtlike omaduste muutmine ei tohi toimuda jäätmete lahjendamise või segamise teel eesmärgiga vähendada ohtlike ainete algsisaldust allapoole ohtlikeks jäätmeteks liigitamise või ohtliku omaduse kindlaksmääramise piirväärtust.“;

Selgitus

Keelata tuleb ohtlike ainete laskmine keskkonda lahjendamise või segamise teel.

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt -a (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

-a)  lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

1.  Liikmesriigid võivad korduskasutamise ning jäätmete vältimise, ringlussevõtu ja muu taaskasutamise hoogustamiseks võtta regulatiivseid või mitteregulatiivseid meetmeid tagamaks, et igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes oma majandus- või kutsetegevuses töötab välja, toodab, töötleb, müüb või impordib tooteid (toote tootja), on tootja laiendatud vastutus.

„1.  Liikmesriigid võtavad korduskasutamise ning jäätmete vältimise, ringlussevõtu ja muu taaskasutamise hoogustamiseks regulatiivseid või mitteregulatiivseid meetmeid tagamaks, et igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes oma majandus- või kutsetegevuses töötab välja, toodab, töötleb, müüb või impordib tooteid (toote tootja), on tootja laiendatud vastutus.“;

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt a

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„Lisaks võivad sellised meetmed hõlmata laiendatud tootjavastutuse [direktiivis mujal kasutatud ka väljendit „tootja laiendatud vastutus”] süsteemide kehtestamist, milles on määratletud toodete tootjate konkreetsed tegevuslikud ja finantskohustused.”;

„Lisaks võivad sellised meetmed hõlmata selliste laiendatud tootjavastutuse [direktiivis mujal kasutatud ka väljendit „tootja laiendatud vastutus“] süsteemide kehtestamist, mis hõlmavad laiendatud tootjavastutuse individuaalset või kollektiivset täitmist. Need süsteemid koosnevad eeskirjade kogumist, milles on määratletud toodete tootjate konkreetsed tegevuslikud ja/või finantskohustused, mille puhul laiendatakse tootjavastutust tarbimisjärgsele toote olelusringile. Liikmesriigid kehtestavad sellised süsteemid vähemalt direktiivi 94/62/EÜ artikli 3 lõikes 1 määratletud pakendite, direktiivi 2012/19/EL artikli 3 lõike 1 punktis a määratletud elektri- ja elektroonikaseadete, direktiivi 2006/66/EÜ artikli 3 punktis 1 määratletud patareide ja akude ning direktiivi 2000/53/EÜ artikli 2 punktis 2 määratletud kasutuselt kõrvaldatud sõidukite suhtes.“;

Muudatusettepanek    122

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt a a (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

a a)  lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

2.  Liikmesriigid võivad võtta asjakohaseid meetmeid toodete sellise kujundamise soodustamiseks, millega vähendada nende mõju keskkonnale ja jäätmeteket tootmisprotsessi ja järgneva toodete kasutamise käigus, ning millega tagatakse, et jäätmeteks muutunud toodete taaskasutamine ja kõrvaldamine toimub kooskõlas artiklitega 4 ja 13.

„2.  Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, mille abil ergutada tootjaid täiustama toodete kujundamist ja nende koostisosasid, et parandada ressursitõhusust, vähendada nende mõju keskkonnale ja jäätmeteket tootmisprotsessi ja järgneva toodete kasutamise käigus, ning millega tagatakse, et jäätmeteks muutunud toodete taaskasutamine ja kõrvaldamine toimub kooskõlas artiklitega 4 ja 13.“;

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„Jäätmehierarhia nõuetekohase rakendamise hõlbustamiseks võib selliste meetmetega muu hulgas soodustada selliste toodete väljaarendamist, tootmist ja turustamist, mis sobivad mitmekordseks kasutuseks, on tehniliselt vastupidavad ning sobivad pärast jäätmeteks muutumist korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks. Kõnealustes meetmetes tuleks arvestada toodete mõju kogu nende olelusringi jooksul.”;

„Jäätmehierarhia nõuetekohase rakendamise hõlbustamiseks soodustatakse nende meetmetega selliste toodete ja materjalide väljaarendamist, tootmist ja turustamist, mis sobivad mitmekordseks kasutuseks, on tehniliselt vastupidavad ja kergesti parandatavad ning on pärast jäätmeteks muutumist korduskasutamiseks ette valmistatud või ringlusse võetud ning turule laskmiseks valmis. Kõnealustes meetmetes arvestatakse toodete mõju kogu nende olelusringi jooksul, sh vajaduse korral nende mitmekordse ringlussevõtu potentsiaali ja jäätmehierarhiat.“;

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b a (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8 – lõige 2a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  lisatakse järgmine lõige:

 

„2a.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõigete 1 ja 2 kohaselt kasutusele võetud meetmetest hiljemalt [sisestage kuupäev 36 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ja pärast seda kuupäeva iga kolme aasta järel. Komisjon avaldab saadud teavitused.“;

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b b (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8 – lõige 4

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

b b)  lõige 4 asendatakse järgmisega:

4.  Tootja laiendatud vastutust kohaldatakse ilma, et sellega piirataks artikli 15 lõikes 1 ettenähtud vastutust jäätmekäitluse eest ning ilma et sellega piirataks olemasolevate jäätmevoogusid ja tooteid käsitlevate konkreetsete õigusaktide kohaldamist.

„4.  Tootja laiendatud vastutust kohaldatakse ilma, et sellega piirataks artikli 15 lõikes 1 ettenähtud vastutust jäätmekäitluse eest. Artiklite 8 ja 8a sätetega ei piirata muudes liidu õigusaktides sisalduvaid sätteid tootja laiendatud vastutuse kohta.“;

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt c

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Komisjon korraldab liikmesriikide ja tootjavastutuse süsteemidega seotud osalejate vahel teabevahetuse artiklis 8a määratletud nõuete rakendamise ja parimate tavade kohta, et tagada laiendatud tootjavastutuse süsteemide nõuetekohane haldamine ja piiriülene koostöö. See hõlmab muu hulgas tootjavastutusorganisatsioonide korraldusliku poole ja nende seire, jäätmekäitlejate valimise ning prügistamise vältimisega seotud teabe vahetamist. Komisjon avaldab kõnealuse teabevahetuse tulemused.”.

5.  Hiljemalt ... [sisestage kuupäev 6 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist] loob komisjon platvormi teabevahetuseks liikmesriikide, kodanikuühiskonna organisatsioonide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ja tootjavastutuse süsteemidega seotud osalejate vahel artiklis 8a määratletud nõuete rakendamise ja parimate tavade küsimuses, et tagada laiendatud tootjavastutuse süsteemide nõuetekohane haldamine ja piiriülene koostöö ning siseturu sujuv toimimine. See hõlmab muu hulgas tootjavastutusorganisatsioonide korraldusliku poole ja nende seire, artikli 8a lõike 4 punktis b osutatud rahaliste sissemaksete ühtlustatud kriteeriumide väljatöötamise, jäätmekäitlejate valimise ning jäätmetekke ja prügistamise vältimisega seotud teabe vahetamist. Komisjon avaldab kõnealuse teabevahetuse tulemused ning võib esitada suuniseid asjakohaste aspektide kohta.

 

Hiljemalt ... [sisestage kuupäev 12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist] võtab komisjon uuringu põhjal ja platvormi abil saadud teavet arvestades vastu suunised artikli 8a lõike 4 punktis b osutatud rahaliste sissemaksete määratlemiseks. Sidususe tagamiseks ühtsel turul võib komisjon võtta kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades ühtlustatud nõuded, mida liikmesriigid peavad artikli 8a lõike 4 punktis b osutatud rahaliste sissemaksete määratlemisel järgima.“.

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8a – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Laiendatud tootjavastutuse süsteemide suhtes kehtivad üldnõuded

Laiendatud tootjavastutuse süsteemide suhtes kehtivad miinimumnõuded

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8a – lõige 1 – taane 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  neis on selgelt määratletud liidu turule tooteid laskvate tootjate, nende nimel laiendatud tootjavastutust rakendavate organisatsioonide, avaliku ja erasektori jäätmekäitlejate, kohalike omavalitsuste ning vajaduse korral korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate ülesanded ja kohustused;

–  neis on selgelt määratletud kõikide seotud osaliste, sh liidu turule tooteid laskvate tootjate, kollektiivsete süsteemide raames nende nimel laiendatud tootjavastutust rakendavate organisatsioonide, avaliku ja erasektori jäätmekäitlejate, turustajate, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning vajaduse korral korduskasutamise ja parandamise võrgustike, sotsiaalsete ettevõtete ning korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate ülesanded ja kohustused;

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8a – lõige 1 – taane 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  neis on jäätmehierarhiat arvestades määratletud mõõdetavad jäätmekäitluse sihtarvud, mille eesmärk on saavutada vähemalt need süsteemi jaoks asjakohased kvantitatiivsed sihtarvud, mis on sätestatud käesolevas direktiivis, direktiivis 94/62/EÜ, direktiivis 2000/53/EÜ, direktiivis 2006/66/EÜ ja direktiivis 2012/19/EL;

–  neis on jäätmehierarhiat arvestades määratletud mõõdetavad jäätmetekke vähendamise ja jäätmekäitluse sihtarvud, mille eesmärk on saavutada vähemalt need süsteemi jaoks asjakohased kvantitatiivsed sihtarvud, mis on sätestatud käesolevas direktiivis, direktiivis 94/62/EÜ, direktiivis 2000/53/EÜ, direktiivis 2006/66/EÜ ja direktiivis 2012/19/EL;

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8a – lõige 1 – taane 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  nende puhul on kehtestatud aruandlussüsteem, et koguda andmeid laiendatud tootjavastutust rakendavate tootjate poolt liidu turule lastud toodete kohta. Aruandlussüsteemiga tagatakse, et pärast kõnealuste toodete muutumist jäätmeteks kogutakse andmeid selliste jäätmete kogumise ja töötlemise kohta ning vajaduse korral esitatakse täpsemalt jäätmematerjalide vood;

–  nende puhul on kehtestatud aruandlussüsteem, et koguda usaldusväärseid ja täpseid andmeid laiendatud tootjavastutust rakendavate tootjate poolt liidu turule lastud toodete kohta. Aruandlussüsteemiga tagatakse, et pärast kõnealuste toodete muutumist jäätmeteks kogutakse usaldusväärseid ja täpseid andmeid selliste jäätmete kogumise ja töötlemise kohta ning vajaduse korral esitatakse täpsemalt jäätmematerjalide vood;

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8a – lõige 1 – taane 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  nendega tagatakse tootjate, sh väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimine.

–  nendega tagatakse tootjate ning kogumis-, vedamis- ja töötlemisteenuste osutajate, aga ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimine.

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8a – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagada, et artikli 8 lõike 1 kohaselt kehtestatud laiendatud tootjavastutuse süsteemiga hõlmatud jäätmevaldajaid on teavitatud olemasolevatest jäätmekogumissüsteemidest ja prügistamise vältimise võimalustest. Ühtlasi võtavad liikmesriigid meetmeid, et luua jäätmevaldajatele eelkõige majanduslike stiimulite või vajaduse korral eeskirjade kaudu stiimulid olemasolevates liigiti kogumise süsteemides osalemiseks.

2.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagada, et artikli 8 lõike 1 kohaselt kehtestatud laiendatud tootjavastutuse süsteemiga hõlmatud jäätmevaldajaid on teavitatud olemasolevatest tagasivõtusüsteemidest, korduskasutamise ja parandamise võrgustikest, korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevatest tunnustatud ettevõtjatest, jäätmekogumissüsteemidest ja prügistamise vältimise võimalustest. Ühtlasi võtavad liikmesriigid meetmeid, et luua jäätmevaldajatele eelkõige majanduslike stiimulite või vajaduse korral eeskirjade kaudu stiimulid oma kohustuste täitmiseks jäätmete toimetamisel olemasolevatesse liigiti kogumise süsteemidesse.

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8a – lõige 3 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  ta on selgelt määratlenud geograafilise piirkonna, tooted ja materjalid, mida tema tegevus hõlmab;

a)  ta on selgelt määratlenud geograafilise piirkonna, tooted ja materjalid, mida tema tegevus hõlmab, võttes aluseks müügipiirkonna ja piirdumata nende piirkondade puhul territooriumidega, kus jäätmete kogumine ja käitlemine on tulutoov;

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8a – lõige 3 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  tal on tootja laiendatud vastutuse kohustuste täitmiseks vajalikud tegevuslikud ja finantsvahendid;

b)  tal on tootja laiendatud vastutuse kohustuste täitmiseks vajalikud tegevuslikud ja/või finantsvahendid;

Muudatusettepanek    135

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8a – lõige 3 – punkt d – taane 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

  tootjate rahalised sissemaksed;

  kollektiivsete süsteemide raames tootjate rahalised sissemaksed turule lastud toote tonni või müüdud ühiku kohta;

Muudatusettepanek    136

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8a – lõige 3 – punkt d – taane 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

  jäätmekäitlejate valimise kord.

  kollektiivsete süsteemide raames jäätmekäitlejate valimise kord;

Muudatusettepanek    137

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8a – lõige 3 – punkt d – taane 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

–  lõike 1 teises taandes osutatud jäätmetekke vähendamise ja jäätmekäitluse sihtarvude täitmine.

(NB! Alapunkti d taanded 1 ja 3 jäävad selliseks, nagu komisjoni ettepanekus esitatud.)

Muudatusettepanek    138

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8a – lõige 3a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3a.  Kui laiendatud tootjavastutuse kollektiivseks rakendamiseks on loodud organisatsioonid, tagavad liikmesriigid, et nende organisatsioonide tegutsevad või tulevased töövõtjad ei ole ei otseselt ega kaudselt nende organisatsioonide liikmed ega omanikud.

Selgitus

Vastutuse määramine lihtsalt „selgelt“, nagu on nõutud jäätmekäitlust käsitleva direktiivi ettepaneku artikli 8a lõike 1 taandes 1, ei ole eriti kasulik. Nii ei välistata laiendatud tootjavastutuse süsteemides keskkonnaalaselt ja majanduslikult kontraproduktiivseid huvide konflikte või konkurentsimoonutusi. Sellised asjaolud, mis ei ole ei juhuslikud ega ka ebatavalised, peegeldavad lihtsalt suurte turuosaliste majandushuve ning toovad tootjate jaoks kaasa ülemäärased kulud, kahjustavad konkurentsi jäätmekäitlusturgudel ning mõjutavad negatiivselt isegi ringlussevõttu.

Muudatusettepanek    139

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8a – lõige 4 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  need hõlmavad kõiki tootja poolt liidu turule lastavate toodetega seotud jäätmekäitluskulusid, sh kõik järgmised kulud:

a)  need hõlmavad kõiki järgmisi tootja poolt liidu turule lastavate toodetega seotud jäätmekäitluskulusid:

–  lõike 1 teise taande kohaste jäätmekäitluse sihtarvude saavutamiseks vajalike liigiti kogumise ning sortimis- ja töötlemistoimingute kulud, võttes arvesse asjaomastest toodetest saadud teisese tooraine korduskasutamise või müügi tulu;

 

–  nõuetekohase jäätmekäitluse tagamiseks vajalike liigiti kogumise ning sortimis-, vedamis- ja töötlemistoimingute kulud, võttes arvesse asjaomastest toodetest saadud teisese tooraine korduskasutamise või müügi tulu;

 

Muudatusettepanek    140

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8a – lõige 4 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  need on kindlaks määratud üksikute toodete või sarnaste toodete rühmade tegelike olelusringi lõppemise kulude põhjal, võttes eelkõige arvesse toodete korduskasutatavust ja ringlussevõetavust;

b)  kollektiivsete süsteemide puhul on need kindlaks määratud üksikute toodete või sarnaste toodete rühmade tegelike olelusringi lõppemise kulude põhjal, võttes eelkõige arvesse toodete vastupidavust, parandatavust, korduskasutatavust ja ringlussevõetavust ning ohtlike ainete olemasolu, lähtudes seejuures olelusringil põhinevast käsitusviisist ja liidu asjaomaste õigusaktidega kehtestatud nõuetest ning võimaluse korral tuginedes ühtlustatud kriteeriumidele, et tagada siseturu sujuv toimimine;

Muudatusettepanek    141

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8a – lõige 4 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  need põhinevad teenuste optimeeritud kuludel juhul, kui avaliku sektori jäätmekäitlejad vastutavad laiendatud tootjavastutuse süsteemi nimel tegevusülesannete täitmise eest.

c)  need põhinevad teenuste optimeeritud kuludel juhul, kui avaliku sektori jäätmekäitlejad vastutavad laiendatud tootjavastutuse süsteemi nimel tegevusülesannete täitmise eest. Teenuse optimeeritud kulud on läbipaistvad ja kajastavad kulusid, mida avaliku sektori jäätmekäitlejad kannavad laiendatud tootjavastutuse süsteemide nimel tegevusülesannete täitmisel.

Muudatusettepanek    142

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8a – lõige 5 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid kehtestavad asjakohase seire- ja nõuete täitmise tagamise raamistiku, millega tagada, et toodete tootjad rakendavad laiendatud tootjavastutuse kohustusi, finantsvahendeid kasutatakse nõuetekohaselt ning kõik süsteemi rakendamises osalejad esitavad usaldusväärseid andmeid.

Liikmesriigid kehtestavad asjakohase seire- ja nõuete täitmise tagamise raamistiku, millega tagada, et toodete tootjad rakendavad laiendatud tootjavastutuse kohustusi, sh kaugmüügi puhul, finantsvahendeid kasutatakse nõuetekohaselt ning kõik süsteemi rakendamises osalejad esitavad usaldusväärseid andmeid.

Muudatusettepanek    143

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8a – lõige 5 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui liikmesriigi territooriumil rakendab tootjate nimel laiendatud tootjavastutuse kohustusi mitu organisatsiooni, loob liikmesriik sõltumatu ametiasutuse, kes teeb järelevalvet tootja laiendatud vastutuse kohustuste rakendamise üle.

Liikmesriigid määravad või loovad sõltumatu ametiasutuse, kes teeb järelevalvet laiendatud tootjavastutuse kohustuste rakendamise üle ja eelkõige kontrollib käesolevas direktiivis kehtestatud nõuetee täitmist laiendatud tootjavastutuse organisatsioonide poolt.

Muudatusettepanek    144

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8a – lõige 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Liikmesriigid loovad platvormi, millega tagada laiendatud tootjavastutuse rakendamises osalevate sidusrühmade (sh avaliku ja erasektori jäätmekäitlejad, kohalikud omavalitsused ning vajaduse korral korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevad tunnustatud ettevõtjad) korrapärane dialoog.

6.  Liikmesriigid määravad või loovad platvormi, millega tagada laiendatud tootjavastutuse rakendamises osalevate kõikide sidusrühmade (sh tootjad ja turustajad, avaliku ja erasektori jäätmekäitlejad, sotsiaalmajanduses osalejad, kohalikud omavalitsused, kodanikuühiskonna organisatsioonid ning vajaduse korral korduskasutamise ja parandamise võrgustikud ning korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevad tunnustatud ettevõtjad) korrapärane dialoog.

Muudatusettepanek    145

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 9 – lõige -1 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

„-1.  Jäätmetekke vältimisele kaasaaitamiseks püüavad liikmesriigid saavutada vähemalt järgmised eesmärgid:

 

a)  vähendada märkimisväärselt jäätmeteket;

 

b)  lahutada jäätmeteke majanduskasvust;

 

c)  asendada järk-järgult määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 57 määratletud väga ohtlikud ained, kui on olemas sobivad alternatiivsed ained või tehnoloogiad, mis on majanduslikult ja tehniliselt elujõulised;

 

d)  liidu eesmärk vähendada 2025. aastaks toidujäätmeid 30 % ning 2030. aastaks 50 % (võrreldes 2014. aasta tasemega);

 

e)  liidu eesmärk vähendada 2025. aastaks mereprügi 30 % ning 2030. aastaks 50 % (võrreldes 2014. aasta tasemega).“;

Muudatusettepanek    146

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 9 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid võtavad jäätmetekke vältimise meetmeid. Need meetmed hõlmavad järgmist:

1.  Lõikes -1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks võtavad liikmesriigid vähemalt järgmisi meetmeid:

–  kannustatakse kasutama ressursitõhusaid, vastupidavaid, parandatavaid ja ringlussevõetavaid tooteid;

–  edendatakse ja toetatakse säästvaid tootmis- ja tarbimismudeleid ning ressursitõhusate, vastupidavate, lihtsasti jagatavate, korduskasutatavate, parandatavate ja ringlussevõetavate toodete kasutamist;

 

  pärsitakse kavandatud aegumisega toodete turule laskmist;

–  tehakse kindlaks tooted, mis on selliste liidu majanduse jaoks väga tähtsate toorainete põhiallikad, mille varu tagamine on seotud suure riskiga, ning võetakse meetmeid, et vältida nende toodete muutumist jäätmeteks;

–  tehakse kindlaks tooted, mis on selliste liidu majanduse jaoks väga tähtsate toorainete põhiallikad, mille varu tagamine on seotud suure riskiga, ning võetakse meetmeid, et vältida nende toodete muutumist jäätmeteks;

–  kannustatakse selliste süsteemide loomist, millega edendatakse eelkõige elektri- ja elektroonikaseadmete, tekstiilide ja mööbli korduskasutamist;

  stimuleeritakse toodete olelusringi pikendamist, kui see on keskkonna seisukohast kasulik, ning toetatakse selliste süsteemide loomist, millega edendatakse artiklis 9a osutatud toodete parandamist, korduskasutamist, ümbertöötlemist ja taastamist;

–  vähendatakse jäätmeteket tööstusliku tootmise, mineraalide kaevandamise ning ehitamise ja lammutamisega seotud protsesside käigus, võttes arvesse parimat võimalikku tehnikat;

–  vähendatakse jäätmeteket tööstusliku tootmise, tootmise, mineraalide kaevandamise, ehitamise ja lammutamisega seotud protsesside käigus, sh näiteks lammutamiseelsete auditite abil, ning kaubanduse ja teenustega seotud protsesside käigus, võttes arvesse parimat võimalikku tehnikat ja parimaid tavasid;

–  vähendatakse toidujäätmete teket esmatootmisel, töötlemisel ja valmistamisel ning toidu jaemüügi ja muul viisil tarnimise käigus, samuti restoranides ja toitlustamisel ning kojumajapidamistes.

–  vähendatakse kõikide toidujäätmete teket;

 

  vähendatakse toiduainete kadu kogu tarneahelas, sh esmatootmisel, transpordil ning ladustamisel;

 

  välditakse prügistamist, tehes kindlaks tooted, mis on looduskeskkonnas (sh merekeskkonnas) peamised prügistamise allikad, ning võetakse meetmeid nendest allikatest pärit prügistamise vähendamiseks;

 

  tagatakse teabe edastamine väga ohtlike ainete kohta tarneahelast tarbijatele ja jäätmekäitlusega tegelevatele ettevõtjatele;

 

  töötatakse välja ja toetatakse teavituskampaaniaid, et tõsta teadlikkust küsimustest, mis on seotud jäätmetekke vältimise ja prügistamisega.

Muudatusettepanek    147

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 9 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.   Liikmesriigid jälgivad ja hindavad jäätmetekke vältimise meetmete rakendamist. Selleks kasutavad nad asjakohaseid kvalitatiivseid või kvantitatiivseid näitajaid ja sihtarve, eelkõige seoses kõrvaldatavate või energia tootmiseks kasutatavate olmejäätmete kogusega inimese kohta.

2.  Liikmesriigid jälgivad ja hindavad jäätmetekke vältimise meetmete rakendamist. Selleks kasutavad nad asjakohaseid kvalitatiivseid või kvantitatiivseid näitajaid ja sihtarve, eelkõige seoses inimese kohta tekkivate olmejäätmete kogusega ning kõrvaldatavate või energia tootmiseks kasutatavate olmejäätmete kogusega.

Muudatusettepanek    148

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 9 – lõige 2a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2a.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades näitajad jäätmetekke vähendamisel ja käesoleva artikli lõikes 1 loetletud jäätmetekke vältimise meetmete rakendamisel saavutatud edu mõõtmiseks. Kõnealused delegeeritud õigusaktid võetakse vastu 18 kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

Muudatusettepanek    149

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 9 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid jälgivad ja hindavad toidujäätmete tekke vältimise meetmete rakendamist ning mõõdavad selleks toidujäätmete kogust, kasutades lõike 4 kohaselt kehtestatud metoodikat.

3.  Liikmesriigid jälgivad ja hindavad toidujäätmete tekke vältimise meetmete rakendamist ning mõõdavad selleks toidujäätmete taset, kasutades ühist metoodikat. Komisjon võtab 31. detsembriks 2017 kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakti käesoleva direktiivi täiendamiseks, kehtestades metoodika, sh kvaliteedi miinimumnõuded toidujäätmete tasemete ühtseks mõõtmiseks. Selle metoodika puhul võetakse arvesse jäätmetekke vältimise meetmeid, mida rakendatakse annetuste või muude toidu jäätmeteks muutumist vältida aitavate meetmete vormis.

Muudatusettepanek    150

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 9 – lõige 3a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3a.  Liikmesriigid jälgivad ja hindavad maismaalt tuleneva mereprügi vältimise meetmete rakendamist ning mõõdavad selleks maismaalt tuleneva mereprügi taset, kasutades ühist metoodikat. Komisjon võtab 31. detsembriks 2017 kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakti, millega kehtestatakse metoodika, sh kvaliteedi miinimumnõuded maismaalt tuleneva mereprügi ühtseks mõõtmiseks.

Muudatusettepanek    151

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 9 – lõige 3b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3b.  Komisjon uurib 31. detsembriks 2018 võimalust kehtestada kogu liitu hõlmavad jäätmetekke vältimise sihtarvud, mis tuleb saavutada 2025. ja 2030. aastaks ning mille aluseks võetakse ühine näitaja, mis arvutatakse inimese kohta tekitatud olmejäätmete üldkoguse alusel. Selleks koostab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatava aruande ja lisab sellele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.

Muudatusettepanek    152

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 9 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et kehtestada näitajad jäätmetekke vältimise meetmete rakendamisel saavutatud üldise edu mõõtmiseks. Toidujäätmete koguse ühtse mõõtmise tagamiseks võtab komisjon vastu rakendusakti, millega kehtestatakse ühtne metoodika, sh kvaliteedi miinimumnõuded. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 2 osutatud menetlusega.

välja jäetud

Muudatusettepanek    153

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 9 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Igal aastal avaldab Euroopa Keskkonnaamet aruande, milles kirjeldatakse edusamme, mida iga liikmesriik ning liit tervikuna on teinud jäätmetekke vältimisel, sh jäätmetekke lahutamisel majanduskasvust ning üleminekul ringmajandusele.”.

välja jäetud

Muudatusettepanek    154

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 a (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 9a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 a)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 9a

 

Korduskasutamine

 

1.  Liikmesriigid toetavad selliste süsteemide loomist, millega edendatakse toodete korduskasutamist ja kasutusaja pikendamist, kui see ei kahjusta toodete kvaliteeti ja ohutust.

 

2.  Liikmesriigid võtavad meetmeid, et edendada toodete korduskasutamist, eriti selliste toodete puhul, mis sisaldavat märkimisväärses koguses kriitilise tähtsusega tooraineid. Need meetmed võivad hõlmata tunnustatud korduskasutamise võrgustike loomise ja toetamise ergutamist, tagatisrahasüsteeme ning pakenditagastamise ja -taaskasutamise kavasid, aga ka toodete ümbertöötlemise, renoveerimise ja nende otstarbe muutmise stimuleerimist.

 

Liikmesriigid kasutavad majandushoobasid ja meetmeid ning võivad seada kvantitatiivseid eesmärke.

 

3.  Ilma et see piiraks intellektuaalomandi õiguste rakendamist, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et võimaldada korduskasutamisega tegelevatele ettevõtjatele juurdepääs kasutusjuhenditele, varuosadele, tehnilisele teabele või mis tahes muudele vahenditele, seadmetele või tarkvarale, mis on vajalik toodete korduskasutamiseks.“.

Muudatusettepanek    155

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 b (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 9b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 b) Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 9b

 

Jagamisplatvormid

 

1. Komisjon edendab aktiivselt jagamisplatvorme kui ärimudelit. Komisjon seob omavahel tihedalt need platvormid ja jagamismajanduse uued suunised ning uurib kõiki võimalikke meetmeid nende stimuleerimiseks, sh laiendatud tootjavastutust, avalikke hankeid ja ökodisaini.

 

2. Liikmesriigid toetavad kõigis sektorites jagamisplatvorme edendavate süsteemide loomist.“.

Selgitus

Selle muudatusettepaneku eesmärk on komisjoni teksti tugevdada. Toodete jagamine teenusena on ressursitõhususe suurendamise seisukohast tõenäoliselt kõige potentsiaalikam ärimudel. Kuigi mõned neist on juba tänu veebitehnoloogia arukale kasutamisele konkurentsivõimelised, saab jagamisplatvorme üldiselt valitsuse stiimulite abil tõhustada.

Muudatusettepanek    156

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 c (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 10 – lõige 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

9 c)  Artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.  Kui see on vajalik lõike 1 täitmiseks ja taaskasutamise hõlbustamiseks või täiustamiseks, kogutakse jäätmeid liigiti, kui see on tehniliselt, keskkonna seisukohast ja majanduslikult teostatav, ning neid ei segata muude jäätmete ega muude materjalidega, millel on erinevad omadused.

„2.  Lõike 1 täitmiseks ja taaskasutamise hõlbustamiseks või täiustamiseks kogutakse jäätmeid liigiti ning neid ei segata muude jäätmete ega muude materjalidega, millel on erinevad omadused.

 

Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid teha erandi hõredalt asustatud piirkondadele, mille puhul on tõestatud, et jäätmete liigiti kogumine ei anna olelusringi silmas pidades kõige keskkonnasõbralikumat koondtulemust.

 

Liikmesriigid annavad komisjonile teada, kui nad kavatsevad seda erandit kasutada. Komisjon vaatab teavituse läbi ning hindab erandi tegemise põhjendatust, võttes arvesse käesoleva direktiivi eesmärke. Kui komisjon ei ole esitanud vastuväiteid üheksa kuu jooksul pärast teavitamist, loetakse erand heakskiidetuks. Kui komisjon esitab vastuväiteid, võtab ta vastu otsuse ning teavitab sellest liikmesriike.“;

Muudatusettepanek    157

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 d (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 10 – lõige 2a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 d)  Artiklisse 10 lisatakse järgmine lõige:

 

„2a.  Liikmesriigid võtavad meetmeid selle tagamiseks, et artikli 11 lõike 1 ja artikli 22 kohaselt liigiti kogutud jäätmeid (v.a nende jäätmete sortimisjääke) ei viida põletusrajatistesse.“;

Selgitus

Kooskõlas sellega, mis Euroopa Parlament kiitis heaks oma 9. juuli 2015. aasta resolutsioonis ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta, ning ühtlasi seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammiga, tuleb ringlusse mittevõetavate jäätmete puhul kehtestada põletusrajatiste kasutamise piirang.

Muudatusettepanek    158

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 e (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 10 – lõige 2b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 e)  Artiklisse 10 lisatakse järgmine lõige:

 

„2b.  Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid ohtlike jäätmete ohutustamiseks enne taaskasutamist, kui see on asjakohane.“.

Selgitus

Liikmesriigid peaksid kaaluma taaskasutamisele eelneva ohtlike jäätmete ohutustamise toiminguid, et tagada, et ringlussevõetud jäätmed ei sisalda inimeste tervisele ja keskkonnale ohtlikke aineid.

Muudatusettepanek    159

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – punkt -a (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 11 – pealkiri

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

-a)  pealkiri asendatakse järgmisega:

Korduskasutamine ja ringlussevõtt

„Korduskasutamiseks ettevalmistamine ja ringlussevõtt“;

Selgitus

Korduskasutamine on toiming, mis hõlmab toodete töötlemist jäätmetekke vältimiseks. Seetõttu tuleb seda käsitleda jäätmetekke vältimise konkreetse meetmena. Korduskasutamiseks ettevalmistamine on seevastu jäätmete taaskasutamise toiming.

Muudatusettepanek    160

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt a

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid korduskasutamiseks ettevalmistamise edendamiseks, kannustades eelkõige korduskasutamise ja parandamise võrgustike loomist ja toetamist ning hõlbustades selliste võrgustike juurdepääsu jäätmekogumiskohtadele ning edendades majandushoobade, hankekriteeriumide, kvantitatiivsete eesmärkide või muude meetmete kasutamist.

1.  Liikmesriigid võtavad meetmeid korduskasutamiseks ettevalmistamise edendamiseks, hõlbustades muu hulgas korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate ettevõtjate ja nende võrgustike loomist ja tunnustamist, eriti sotsiaalsete ettevõtete puhul, ning hõlbustades selliste tunnustatud ettevõtjate ja võrgustike juurdepääsu jäätmekogumiskohtadele ning edendades samuti majandushoobade, hankekriteeriumide, kvantitatiivsete eesmärkide või muude meetmete kasutamist.

Muudatusettepanek    161

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt a

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad meetmeid kvaliteetse ringlussevõtu edendamiseks ning seavad selleks sisse jäätmete liigiti kogumise, kui see on tehniliselt, keskkonnaalaselt ja majanduslikult võimalik ja vajalik, et täita asjakohaste ringlussevõtusektorite puhul nõutud kvaliteedistandardeid ning saavutada lõikes 2 sätestatud sihtarvud.”;

Liikmesriigid võtavad meetmeid kvaliteetse ringlussevõtu edendamiseks ning seavad selleks sisse artikli 10 lõikes 2 osutatud jäätmete liigiti kogumise, et täita asjakohaste ringlussevõtusektorite puhul nõutud kvaliteedistandardeid.

Muudatusettepanek    162

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt a a(uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 2a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

 

„Liikmesriigid kasutavad reguleerivaid vahendeid ja majandushoobasid, et stimuleerida teiseste toorainete kasutuselevõttu.“;

Muudatusettepanek    163

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt a b (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 2b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a b) lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

 

„Liikmesriigid võtavad meetmeid, et edendada segajäätmete kvaliteetset sortimist.“

Selgitus

Vaatamata liigiti kogumisele satub palju ringlussevõetavat materjali siiski segajäätmete hulka ning selle põhjuseks võib olla kas infrastruktuuri puudumine hõredalt asustatud piirkondades, valesti sortimine majapidamistes või midagi muud. Kvaliteetse ringlussevõtu, eriti optilise sortimise abil on võimalik jäätmejääkidest välja sortida palju materjali ja see seejärel teiseseks toormeks töödelda ja ringlusse võtta.

Muudatusettepanek    164

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt a c (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 3

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

a c)  lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

Vastavalt artikli 10 lõikele 2 võetakse 2015. aastaks kasutusele vähemalt järgmiste jäätmematerjalide liigiti kogumine: paber, metall, plast ja klaas.

„Vastavalt artikli 10 lõikele 2 võetakse 2015. aastaks kasutusele vähemalt järgmiste jäätmematerjalide liigiti kogumine: paber, metall, plast ja klaas. Lisaks kehtestavad liikmesriigid 2020. aastaks ka tekstiili kohustusliku liigiti kogumise.“;

Muudatusettepanek    165

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt b

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„Liikmesriigid võtavad meetmeid, et edendada ehitus- ja lammutusjäätmete ning vähemalt järgmiste materjalide sortimise süsteeme: puit, täitematerjalid, metall, klaas ja kips.”;

„Liikmesriigid võtavad meetmeid, et tagada ehitus- ja lammutusjäätmete ning vähemalt järgmiste materjalide sortimine: puit, mineraalsed tükid (betoon, tellis, kivid ja keraamika), metall, plast, kips, klaas ja krohv. Liikmesriigid võivad kasutada IVa lisas loetletud meetmeid.

 

Liikmesriigid stimuleerivad lammutamiseelsete auditite läbiviimist, et minimeerida saasteainete või muude soovimatute ainete sisaldust ehitus- ja lammutusjäätmetes ning soodustada seeläbi kvaliteetset ringlussevõttu.

Muudatusettepanek    166

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt b a (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 4a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

 

„Liikmesriigid võtavad meetmeid, et edendada kaubandus- ja tööstusjäätmete ning vähemalt järgmiste materjalide sortimise süsteeme: metallid, plastid, paber ja papp, biojäätmed, klaas ja puit.“;

Selgitus

Kaubandus- ja tööstusjäätmed moodustavad jäätmetest suure osa. Liikmesriigid peaksid ringlussevõtu hõlbustamiseks samuti võtma meetmeid kaubandus- ja tööstusjäätmete sortimiseks.

Muudatusettepanek    167

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt b b (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 11 – lõige 2 – sissejuhatav osa

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

b b)  lõike 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

Käesoleva direktiivi eesmärkide täitmiseks ja selleks et liikuda jäätmeid ringlussevõtva Euroopa ühiskonna suunas, kus ressursitõhusus on kõrgel tasemel, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed järgmiste eesmärkide täitmiseks:

Käesoleva direktiivi eesmärkide täitmiseks ja selleks, et liikuda Euroopa ringmajanduse suunas, kus ressursitõhusus on kõrgel tasemel, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed järgmiste eesmärkide täitmiseks:“;

Muudatusettepanek    168

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt d

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  2025. aastaks suurendatakse olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu vähemalt 60 %-ni massist;

c)  2025. aastaks suurendatakse olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu vähemalt 60 %-ni tekitatud olmejäätmete massist, kusjuures korduskasutamiseks tuleb ette valmistada vähemalt 3 % kõikidest olmejäätmetest;

Muudatusettepanek    169

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt d

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  2030. aastaks suurendatakse olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu vähemalt 65 %-ni massist.;

d)   2030. aastaks suurendatakse olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu vähemalt 70 %-ni tekitatud olmejäätmete massist, kusjuures korduskasutamiseks tuleb ette valmistada vähemalt 5 % kõikidest olmejäätmetest.;

Muudatusettepanek    170

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt e

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 11 – lõige 3 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  „Eesti, Kreeka, Horvaatia, Läti, Malta, Rumeenia ja Slovakkia võivad saada viis täiendavat aastat lõike 2 punktides c ja d osutatud sihtarvude saavutamiseks. Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile oma kavatsusest seda sätet rakendada hiljemalt 24 kuud enne lõike 2 punktides c ja d sätestatud vastavaid tähtaegu. Tähtaja pikendamise korral võtab asjaomane liikmesriik vajalikud meetmed, et suurendada olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu vähemalt 50 %-ni massist 2025. aastaks ja 60 %-ni massist 2030. aastaks.

3.  „Liikmesriik võib taotleda lõike 2 punktis c osutatud eesmärkide saavutamiseks viis aastat pikendust, eeldusel et täidetud on järgmised tingimused:

 

a)  2013. aastal valmistati korduskasutamiseks ette ja võeti ringlusse vähem kui 20 % olmejäätmetest ning

 

b)  liikmesriik ei kuulu nende liikmesriikide artikli 11b lõike 2 punkti b kohaselt koostatud loetellu, kes ei pruugi saavutada eesmärki valmistada 2025. aastaks korduskasutamiseks ette ja võtta ringlusse vähemalt 50 % oma olmejäätmetest.

 

Asjaomane liikmesriik esitab pikenduse saamiseks komisjonile taotluse hiljemalt 24 kuud enne lõike 2 punktis c sätestatud tähtaega, kuid mitte enne, kui avaldatakse artiklis 11b osutatud aruanne nimetatud lõikes osutatud eesmärgi saavutamise kohta.

Selgitus

Liikmesriigid, kelle ringlussevõtt 2013. aastal oli alla 20 %, võivad taotleda Euroopa Komisjonilt viieks aastaks erandit mitmesugustest ELi tasandil kehtestatud ringlussevõtu sihtarvudest. See ei tähenda siiski, et kehtestatakse teistest liikmesriikidest erinevad uued erilised sihtarvud, vaid tähtaega pikendatakse ajutiselt, kui on täidetud teatavad tingimused.

Muudatusettepanek    171

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt e

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 11 – lõige 3 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teatele peab olema lisatud rakenduskava, milles on esitatud meetmed, mida on vaja sihtarvude saavutamise tagamiseks enne uut tähtaega. Kava peab sisaldama ka kavandatud meetmete rakendamise üksikasjalikku ajakava ning hinnangut nende eeldatava mõju kohta.

Pikendamisteatele peab olema lisatud rakenduskava, milles on esitatud meetmed, mida on vaja sihtarvu saavutamise tagamiseks enne uut tähtaega. Kava koostatakse kehtivate jäätmekäitluskavade hindamisaruande alusel ja see peab sisaldama ka kavandatud meetmete rakendamise üksikasjalikku ajakava ning hinnangut nende eeldatava mõju kohta.

 

Lisaks peab kolmandas lõigus osutatud kava vastama vähemalt järgmistele nõuetele:

 

a)  selles kasutatakse asjakohaseid majandushoobasid, et stimuleerida käesoleva direktiivi artikli 4 lõikes 1 osutatud jäätmehierarhia kohaldamist;

 

b)   see tõendab struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi ning muude meetmete tõhusat ja tulemuslikku kasutamist (tõendavate pikaajaliste investeeringute abil, millega rahastatakse asjaomaste eesmärkide saavutamiseks vajaliku jäätmekäitlustaristu väljaarendamist);

 

c)  see võimaldab kvaliteetseid statistilisi andmeid ja annab selgeid prognoose jäätmekäitlemisevõimekuse ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 2, direktiivi 94/62/EÜ artikli 6 lõikes 1 ning direktiivi 1999/31/EÜ artikli 5 lõigetes 2a, 2b ja 2c esitatud eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude kohta;

 

d)  selles on esitatud käesoleva direktiivi artiklis 29 osutatud jäätmetekke vältimise programmid.

 

Komisjon hindab, kas neljanda lõigu punktides a–d sätestatud tingimused on täidetud. Kui komisjon ei esita vastuväiteid esitatud kava kohta viie kuu jooksul alates selle kättesaamise kuupäevast, loetakse pikendamistaotlus vastuvõetuks.

 

Kui komisjon esitab kava kohta vastuväiteid, palub ta asjaomasel liikmesriigil esitada kahe kuu jooksul alates kõnealuste vastuväidete kättesaamisest läbivaadatud kava.

 

Komisjon hindab läbivaadatud kava kahe kuu jooksul selle kättesaamisest ja kiidab pikendamistaotluse heaks või lükkab selle kirjalikult tagasi. Kui komisjon selle tähtaja jooksul otsust ei tee, loetakse pikendamistaotlus vastuvõetuks.

 

Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu oma otsuste tulemustest kahe kuu jooksul pärast nende tegemist.

 

Kui esimeses lõigus osutatud pikendus heaks kiidetakse, kuid liikmesriik ei suuda 2025. aastaks valmistada korduskasutamiseks ette ja võtta ringlusse vähemalt 50 % oma olmejäätmetest, loetakse kõnealune pikendus automaatselt tühistatuks.

Selgitus

Liikmesriigid, kes võtsid Eurostati andmetel 2013. aastal ringlusse vähem kui 20 % olmejäätmetest, võivad taotleda Euroopa Komisjonilt viieaastast lisaaega korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu 2025. ja 2030. aastaks seatud sihtarvude saavutamiseks. Niisuguste erandite saamiseks peaksid huvitatud liikmesriigid esitama rakenduskava, mida komisjon hindab konkreetsete parameetrite alusel, ning saavutama korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu vahe-eesmärgid.

Muudatusettepanek    172

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt e

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 11 – lõige 3a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3a.  Liikmesriik võib taotleda lõike 2 punktis d osutatud eesmärkide saavutamiseks viis aastat pikendust, eeldusel et täidetud on järgmised tingimused:

 

a)  see on kooskõlas lõike 3 esimese lõigu punktides a ja b sätestatud tingimustega ning

 

b)  liikmesriik ei kuulu nende liikmesriikide artikli 11b lõike 2 punkti b kohaselt koostatud loetellu, kes ei pruugi saavutada eesmärki valmistada 2030. aastaks korduskasutamiseks ette ja võtta ringlusse vähemalt 60 % oma olmejäätmetest.

 

Artikli esimeses lõigus osutatud pikenduse saamiseks esitab asjaomane liikmesriik vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 komisjonile taotluse hiljemalt 24 kuud enne lõike 2 punktis d sätestatud tähtaega, kuid mitte enne, kui avaldatakse artiklis 11b osutatud aruanne nimetatud lõikes osutatud eesmärgi saavutamise kohta.

 

Kui pikendus heaks kiidetakse, kuid liikmesriik ei suuda 2030. aastaks valmistada korduskasutamiseks ette ja võtta ringlusse vähemalt 60 % oma olmejäätmetest, loetakse kõnealune pikendus automaatselt tühistatuks.

Muudatusettepanek    173

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt e

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 11 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon vaatab hiljemalt 31. detsembriks 2024 lõike 2 punktis d sätestatud sihtarvu läbi, et seda suurendada ja kaaluda sihtarvude kehtestamist muude jäätmevoogude jaoks. Selleks saadab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud ettepanek.”;

4.  Komisjon vaatab hiljemalt 31. detsembriks 2024 läbi lõike 2 punktis d sätestatud sihtarvu, et seda suurendada, võttes arvesse liikmesriikides selle saavutamiseks kasutatud parimaid tavasid ja meetmeid. Selleks saadab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud ettepanek.“;

Selgitus

Komisjoni võimalus kaaluda korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvude kindlaksmääramist muud liiki jäätmete kui olmejäätmete puhul on hõlmatud lõigetega 4a ja 4b ning selle tähtaeg tuuakse ettepoole 2018. aastasse.

Muudatusettepanek    174

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt e

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 11 – lõige 4a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4a.  Komisjon uurib võimalust kehtestada kaubandusjäätmete, tööstuslike tavajäätmete ja muude jäätmevoogude jaoks korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvud, mis tuleb saavutada 2025. ja 2030. aastaks. Selleks koostab komisjon 31. detsembriks 2018 Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatava aruande ja lisab sellele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.

Selgitus

Olmejäätmed moodustavad vaid 7–10 % kõikidest liidus tekitatavatest jäätmetest. Seetõttu tuleb ringmajandusele ülemineku edendamiseks hinnata võimalust kehtestada ka kaubandus- ja tööstusjäätmete suhtes olmejäätmete puhul ette nähtud sihtarvudega sarnased sihtarvud.

Muudatusettepanek    175

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt e

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 11 – lõige 4b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4b.  Komisjon kaalub võimalust kehtestada ehitus- ja lammutusjäätmete jaoks korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvud, mis tuleb saavutada 2025. ja 2030. aastaks. Selleks koostab komisjon 31. detsembriks 2018 Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatava aruande ja lisab sellele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.

Selgitus

Ehitus- ja lammutusjäätmed moodustavad umbes kolmandiku kõikidest ELis tekitatud jäätmetest, mistõttu peab Euroopa Komisjon kaaluma võimalust määrata kindlaks ringlussevõtu ja korduskasutamiseks ettevalmistamise sihtarvud 2025. ja 2030. aastaks lisaks praegustele, 2020. aastaks kehtestatud sihtarvudele.

Muudatusettepanek    176

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 11a – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Selleks et arvutada, kas artikli 11 lõike 2 punktides c ja d ning sama artikli lõikes 3 sätestatud sihtarvud on saavutatud, tuleb arvesse võtta järgmist:

1.  Selleks et arvutada, kas artikli 11 lõike 2 punktides c ja d ning sama artikli lõikes 3 sätestatud sihtarvud on saavutatud, tuleb arvesse võtta järgmist:

a)  ringlussevõetud olmejäätmete mass on lõplikku ringlussevõtuprotsessi sisenenud jäätmete mass;

a)  ringlussevõetud olmejäätmete mass on lõplikku ringlussevõtuprotsessi sisenenud jäätmete mass asjaomasel aastal;

b)  korduskasutamiseks ette valmistatud olmejäätmete mass on selliste olmejäätmete mass, mis on taaskasutatud või kogutud korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate poolt ja mis on läbinud kõik vajalikud kontrolli-, puhastus- ja parandustoimingud, et jäätmeid saaks korduskasutada ilma täiendava sortimise või eeltöötluseta;

b)  korduskasutamiseks ette valmistatud olmejäätmete mass on selliste olmejäätmete mass, mis on asjaomasel aastal taaskasutatud või kogutud korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate poolt ja mis on läbinud kõik vajalikud kontrolli-, puhastus- ja parandustoimingud, et jäätmeid saaks korduskasutada ilma täiendava sortimise või eeltöötluseta.

c)  liikmesriigid võivad arvesse võtta tooteid ja komponente, mida valmistatakse korduskasutamiseks ette korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate poolt või tunnustatud tagatisrahasüsteemide raames. Liikmesriigid kasutavad korduskasutamiseks ette valmistatud ja ringlusse võetud olmejäätmete kohandatud määra arvutamiseks ettevõtjate esitatud tõendatud andmeid ning VI lisas esitatud valemit, võttes arvesse korduskasutamiseks ette valmistatud toodete ja komponentide massi.

 

Muudatusettepanek    177

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 11a – lõige 1a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1a.  Komisjon esitab 31. detsembriks 2018 Euroopa standardiorganisatsioonidele nõude töötada välja Euroopa kvaliteedistandardid nii lõplikku ringlussevõtuprotsessi siseneva jäätmematerjali kui ka teisese toorme, eriti plasti jaoks, tuginedes parimatele olemasolevatele tavadele.

Muudatusettepanek    178

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 11a – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Selleks et tagada ühtlustatud tingimused VI lisa punkti 1 alapunktide b ja c kohaldamiseks, võtab komisjon kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse kvaliteedi ja tegevusalased miinimumnõuded korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate ja tunnustatud tagatisrahasüsteemide kindlaksmääramiseks, sh erieeskirjad andmete kogumise, tõendamise ja esitamise kohta.

2.  Selleks et tagada ühtlustatud tingimused lõike 1 punktide a ja b kohaldamiseks, võtab komisjon kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse kvaliteedi ja tegevusalased miinimumnõuded korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate, tagatisrahasüsteemide ja lõpliku ringlussevõtuga tegelevate ettevõtjate kindlaksmääramiseks, sh erieeskirjad andmete kogumise, jälgitavuse, tõendamise ja esitamise kohta.

Selgitus

Komisjon peaks määrama kindlaks kvaliteedi ja tegevusalased miinimumnõuded korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevatele ettevõtjatele ja ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtjatele, et tagada teisese toorme kõrged kvaliteedistandardid.

Muudatusettepanek    179

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 11a – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Erandina lõikest 1 võib esitada mis tahes sortimistoimingu väljundi massi ringlussevõetud olmejäätmete massina tingimusel, et:

3.  Liikmesriigid tagavad, et toodete ja materjalide massi kohta peetakse arvestust ka siis, kui need väljuvad taaskasutamise, ringlussevõtu või korduskasutamiseks ettevalmistamise kohast (st väljundina).

a)  sellise toimingu väljund saadetakse lõplikku ringlussevõtuprotsessi;

 

b)  selliste materjalide või ainete mass, mida ei saadeta lõplikku ringlussevõtuprotsessi ja mis kõrvaldatakse või millest toodetakse energiat, jääb alla 10 % ringlussevõetud jäätmetena märgitud jäätmete kogumassist.

 

Selgitus

Euroopa Parlament nõudis oma 9. juulil 2015 heaks kiidetud resolutsioonis ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta, et korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarve arvestataks kõikides liikmesriikides sama ühtlustatud meetodi alusel, mis põhineb tõhusal aruandlusmeetodil, mis ei luba näidata kõrvaldatavaid (prügilasse ladestatud või põletatud) jäätmeid ringlussevõetud jäätmetena.

Muudatusettepanek    180

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 11a – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid kehtestavad tõhusa süsteemi olmejäätmete kvaliteedi kontrollimiseks ja jälgimiseks, et tagada lõike 3 punktides a ja b sätestatud tingimuste täitmine. Süsteem võib koosneda artikli 35 lõike 4 kohaselt loodud elektroonilisest registrist, sorditud jäätmete kvaliteeti käsitlevate nõuete tehnilistest kirjeldustest või mis tahes muust samalaadsest meetmest, millega tagatakse ringlussevõetud jäätmete kohta kogutud andmete usaldusväärsus ja täpsus.

4.  Liikmesriigid kehtestavad kooskõlas lõikega 2 tõhusa süsteemi olmejäätmete kvaliteedi kontrollimiseks ja jälgimiseks, et tagada lõikes 1 sätestatud eeskirjade järgimine. Süsteem võib koosneda artikli 35 lõike 4 kohaselt loodud elektroonilisest registrist, sorditud jäätmete kvaliteeti käsitlevate nõuete tehnilistest kirjeldustest või mis tahes muust samalaadsest meetmest, millega tagatakse ringlussevõetud jäätmete kohta kogutud andmete usaldusväärsus ja täpsus. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kvaliteedi kontrollimiseks ja jälgitavuse tagamiseks valitud meetodist.

Muudatusettepanek    181

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 11a – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Selleks et arvutada, kas artikli 11 lõike 2 punktides c ja d ning sama artikli lõikes 3 sätestatud sihtarvud on saavutatud, võivad liikmesriigid võtta arvesse jäätmete põletamise tulemusel ringlusse võetud metalli koguseid vastavalt põletatud olmejäätmete osakaalule tingimusel, et ringlussevõetud metallid vastavad teatavatele kvaliteedinõuetele.

5.  Selleks et arvutada, kas artikli 11 lõike 2 punktides c ja d ning artikli 11 lõikes 3 sätestatud sihtarvud on saavutatud, võivad liikmesriigid pärast komisjoni poolt käesoleva artikli lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmist võtta arvesse jäätmete põletamise või koospõletamise tulemusel ringlusse võetud metalli koguseid vastavalt põletatud või koospõletatud olmejäätmete osakaalule tingimusel, et ringlussevõetud metallid vastavad teatavatele kvaliteedinõuetele ning et jäätmed on enne põletamist sorditud või täidetud on kohustus näha ette paberi, metalli, plasti, klaasi ja biojäätmete liigiti kogumine.

Selgitus

Selleks et tagada ELi tasandil ühtlustatud ja kindlad normid, peaks komisjon kindlaks määrama ühtse metoodika enne, kui liikmesriigid võivad hakata oma näitajates arvesse võtma jäätmete põletamise tulemusel ringlusse võetud metalli koguseid.

Muudatusettepanek    182

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 11a – lõige 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Selleks et tagada ühtlustatud tingimused lõike 5 kohaldamiseks, võtab komisjon kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse ühtne metoodika jäätmete põletamise tulemusel ringlusse võetud metalli massi arvutamiseks, sh ringlussevõetud metalli kvaliteedi kriteeriumid.

6.  Selleks et tagada ühtlustatud tingimused lõike 5 kohaldamiseks, võtab komisjon kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse ühtne metoodika jäätmete põletamise või koospõletamise tulemusel ringlusse võetud metalli massi arvutamiseks, sh ringlussevõetud metalli kvaliteedi kriteeriumid.

Selgitus

Selleks et tagada ELi tasandil ühtlustatud ja kindlad normid, peaks komisjon kindlaks määrama ühtse metoodika enne, kui liikmesriigid võivad hakata oma näitajates arvesse võtma jäätmete põletamise tulemusel ringlusse võetud metalli koguseid.

Muudatusettepanek    183

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 11b – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon koostab koostöös Euroopa Keskkonnaametiga eduaruande artikli 11 lõike 2 punktides c ja d ning sama artikli lõikes 3 sätestatud sihtarvude saavutamise kohta hiljemalt kolm aastat enne iga tähtaega, mis on kõnealuste sätetega ette nähtud.

1.  Komisjon koostab koostöös Euroopa Keskkonnaametiga eduaruande artikli 11 lõike 2 punktides c ja d, artikli 11 lõigetes 3 ja 3 a ning artikli 21 lõikes 1a sätestatud sihtarvude saavutamise kohta hiljemalt kolm aastat enne iga tähtaega, mis on kõnealuste sätetega ette nähtud.

Muudatusettepanek    184

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 11b – lõige 2 –punkt b a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  näited headest tavadest, mida kasutatakse kogu liidus ja millest võiks olla abi sihtarvude saavutamisel.

Muudatusettepanek    185

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 11b – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Vajaduse korral käsitletakse lõikes 1 osutatud aruannetes käesoleva direktiivi muude selliste nõuete täitmist nagu artiklis 29 osutatud jäätmetekke vältimise programmides sisalduvate sihtarvude saavutamise prognoosimine ja kõrvaldatavate või energia tootmiseks kasutatavate olmejäätmete protsent ja kogus inimese kohta.

Selgitus

Kui komisjon peab vajalikuks, võib varajase hoiatamise (Early Warning) raames koostada analüüsi konkreetse liikmesriigi jäätmekäitluse muude aspektide kohta.

Muudatusettepanek    186

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 a (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 12 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

12 a)  Artiklisse 12 lisatakse järgmine lõige:

 

„1a.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et aastaks 2030 vähendatakse kõrvaldatavate olmejäätmete kogust kuni 10 %-ni tekitatud olmejäätmete üldkogusest.

Muudatusettepanek    187

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 b (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 12 – lõige 1b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

12 b)  Artiklisse 12 lisatakse järgmine lõige:

 

„1b.  Komisjon vaatab läbi I lisas loetletud kõrvaldamistoimingud. Läbivaatamise põhjal võtab komisjon käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse tehnilised kriteeriumid ja tegevuskord kõrvaldamistoimingute D2, D3, D4, D6, D7 ja D12 jaoks. Vajaduse korral kehtestatakse delegeeritud õigusaktidega selliste kõrvaldamistoimingute keeld, mis ei vasta enam artiklis 13 sätestatud nõuetele.“

Muudatusettepanek    188

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 c (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 12 – lõige 1c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

12 c)  Artiklisse 12 lisatakse järgmine lõige:

 

„1c. Liikmesriigid võtavad konkreetseid meetmeid, et hoida ära jäätmete otsest või kaudset merekeskkonda laskmist. Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva lõike rakendamiseks võetud konkreetsetest meetmetest 18 kuu jooksul käesoleva direktiivi jõustumisest ja pärast seda kuupäeva iga kahe aasta tagant. Komisjon avaldab kuue kuu jooksul teabe saamisest iga kahe aasta järel esitatava aruande.

 

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva lõike rakendamist käsitlevad tingimused ja näitajad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 39 lõikes 2 osutatud korras.“;

Muudatusettepanek    189

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik – punkt 12 d (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 15 – lõige 4a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

12 d)  Artiklisse 15 lisatakse järgmine lõige:

 

„4a.  Liikmesriigid võtavad vastavalt direktiivile 2014/24/EL meetmeid tagamaks, et jäätmekäitlejate valimise menetlused, mida viivad läbi kohalikud omavalitsused ja organisatsioonid, kes rakendavad laiendatud tootjavastutust liidu turule tooteid laskvate tootjate nimel, hõlmavad sotsiaalklausleid eesmärgiga toetada sotsiaalsete ja solidaarsete ettevõtete ja platvormide rolli.“.

Muudatusettepanek    190

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 e (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 18 – lõige 3

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

12 e)  Artikli 18 lõige 3 asendatakse järgmisega:

3.  Kui ohtlikke jäätmeid on vastuolus lõikega 1 segatud, tuleb jäätmed kooskõlas tehniliste ja majanduslike teostatavuskriteeriumidega, kui see on võimalik ja vajalik, artikli 13 täitmiseks eraldada.

„3.  Kui ohtlikke jäätmeid on vastuolus lõikega 1 segatud, tagavad liikmesriigid ilma, et see mõjutaks artikli 36 kohaldamist, jäätmete eraldamise, kui see on tehniliselt teostatav.

 

Kui eraldamine ei ole tehniliselt teostatav, töödeldakse segajäätmeid käitises, kus sellise segu ja selle üksikute komponentide töötlemine on lubatud.“.

Selgitus

Ohtlike jäätmete ebaseaduslikul segamisel peaksid olema selged tagajärjed. Ilma et see piiraks artikli 36 kohaste karistuste kohaldamist juhul, kui segamise keeldu ei järgitud, tuleb tagada jäätmete eraldamine, kui see on tehniliselt teostatav. Kui see ei ole teostatav, tuleb tagada töötlemine asjakohases käitises.

Muudatusettepanek    191

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 f (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 20 – lõik 1– alalõik 1a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

12 f)  Artiklisse 20 lisatakse järgmine lõik:

 

„Liikmesriigid seavad 1. jaanuariks 2020 sisse eraldi süsteemid kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumiseks ja vastuvõtmiseks, et tagada ohtlike jäätmete õige töötlemine ja et need ei saastaks muid olmejäätmevooge.“.

Muudatusettepanek    192

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 g (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 20 – lõige 1b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

12 g)  Artiklisse 20 lisatakse järgmine lõige:

 

„1b.  [18 kuu möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest] koostab komisjon suunised, et toetada ja soodustada liikmesriikides kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja ohutut töötlemist.“.

Muudatusettepanek    193

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 h (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 21 – lõige 1 – punkt h

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

12 h)  Artikli 21 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

a)  vanaõli kogutakse eraldi, kui see on tehniliselt teostatav;

„a)   vanaõli kogutakse eraldi;“.

Muudatusettepanek    194

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 i (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 21 – lõige 1 – punkt c

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

12 i)  Artikli 21 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

c)   kui see on tehniliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas, ei segata omavahel erinevate omadustega vanaõli ning vanaõli ei segata muud liiki jäätmete või ainetega, kui selline segamine takistab nende töötlemist.

„c)  erinevate omadustega vanaõli ei segata omavahel ning vanaõli ei segata muud liiki jäätmete või ainetega, kui selline segamine takistab nende regenereerimist.

Muudatusettepanek    195

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 j (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 21 – lõige 1a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

12 j) Artiklile 21 lisatakse järgmine lõige:

 

„1a.  Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada 2025. aastaks vanaõli regenereerimise suurenemine vähemalt 85 %-ni tekkinud vanaõlist.

 

Teise liikmesriiki seal regenereerimiseks saadetud vanaõli võib võtta sihtarvu saavutamisel arvesse liikmesriigis, kus vanaõli koguti, ja tingimusel, et ohtlike jäätmete riikidevahelist vedu käsitleva määruse (EÜ) nr 1013/2006 asjaomased nõuded on täidetud.

 

Liidust regenereerimiseks, korduskasutamiseks ettevalmistamiseks või ringlussevõtuks eksporditud vanaõli võetakse sihtarvude saavutamisel arvesse liikmesriigis, kus vanaõli koguti, kui määruse (EÜ) nr 1013/2006 nõuded on täidetud ja kui eksportija suudab vastavalt määrusele (EÜ) nr 1013/2006 tõendada, et jäätmesaadetis vastab kõnealuse määruse nõuetele ning et vanaõli regenereerimine väljaspool liitu toimus tingimustes, mis vastavad asjakohastele ELi keskkonnaalastele õigusaktidele.“.

Muudatusettepanek    196

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 k (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 21 – lõige 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

12 k) Artikli 21 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.  Vanaõli liigiti kogumise ja nõuetekohase töötlemise soodustamiseks võivad liikmesriigid vastavalt oma siseriiklikele tingimustele kohaldada täiendavaid meetmeid, nagu tehnilised nõuded, tootja vastutus, majandushoovad või vabatahtlikud kokkulepped.

„2.  Lõigetes 1 ja 1a ette nähtud kohustuste täitmiseks võivad liikmesriigid vastavalt oma siseriiklikele tingimustele kohaldada täiendavaid meetmeid, nagu tehnilised nõuded, tootja vastutus, majandushoovad või vabatahtlikud kokkulepped.“.

Muudatusettepanek    197

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 l (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 21 – lõige 3

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

12 l) Artikli 21 lõige 3 asendatakse järgmisega:

3.  Kui siseriiklike õigusaktide kohaselt kohaldatakse vanaõli suhtes regenereerimise nõudeid, võivad liikmesriigid näha ette vanaõli regenereerimise, kui see on tehniliselt teostatav, ning juhtudel, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikleid 11 ja 12, piirata vanaõli piiriüleseid saadetisi oma territooriumilt põletus- või koospõletusrajatistesse, et anda eelistus vanaõli regenereerimisele.

„3.  Kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikleid 11 ja 12, võivad liikmesriigid piirata vanaõli piiriüleseid saadetisi oma territooriumilt põletus- või koospõletusrajatistesse, et anda eelistus vanaõli regenereerimisele.“.

Muudatusettepanek    198

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 22 – lõik 1 – alalõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad biojäätmete liigiti kogumise, kui see on tehniliselt, keskkonnaalaselt ja majanduslikult võimalik ja vajalik, et tagada komposti puhul nõutud asjakohased kvaliteedistandardid ning saavutada artikli 11 lõike 2 punktides a, c ja d ning sama artikli lõikes 3 sätestatud sihtarvud.

1.  Liikmesriigid tagavad biojäätmete liigiti kogumise tekkekohas kooskõlas artikli 10 lõikega 2.

Selgitus

Biojäätmete liigiti kogumine tuleb muuta kohustuslikuks, et hoida ära teiste kuivade jäätmete saastumine ja soodustada orgaanilise materjali taaskasutamist, mille abil toota komposti ja kääritussaadust ning biogaasi. Liigiti kogumine on üks vahendeid, millega toetada kvaliteetse ringlussevõtuturu kujundamist ja saavutada ringlussevõtu kõrge tase. Tehniliste, keskkonnaalaste ja majanduslike piirangute seadmine on võimaldanud arvukate erandite tegemist, mis muudab kõnealuse põhimõtte kohaldamatuks. Liigiti kogumise kohustus ei tohiks välistada võimalust säilitada või korraldada kodukompostimise süsteeme.

Muudatusettepanek    199

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 22 – lõige 1a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Liikmesriigid ergutavad kodukompostimist.

Muudatusettepanek    200

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 22 – lõik 1 – alalõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nad võtavad asjakohaseid meetmeid kooskõlas artiklitega 4 ja 13, et kannustada:

2.  Liikmesriigid võtavad meetmeid, sealhulgas jälgitavuse ja kvaliteeditagamissüsteemid, kooskõlas artiklitega 4 ja 13, et tagada biojäätmete orgaaniline ringlussevõtt selliselt, et tagatakse kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja tulemus, mis vastab asjaomastele kõrgetele kvaliteedistandarditele.

a)  biojäätmete ringlussevõttu, sh kompostimist ja anaeroobset kääritamist;

 

b)  biojäätmete sellist töötlemist, mis vastab kõrgetasemelise keskkonnakaitse nõuetele;

 

c)  biojäätmetest valmistatud keskkonnaohutute materjalide kasutamist.”.

 

Muudatusettepanek  201

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 22 – lõige 2a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Komisjon esitab 31. detsembriks 2018 ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2150/20021a muutmiseks, et võtta kasutusele Euroopa jäätmekoodeksid tekkekohal liigiti kogutud bioloogiliste olmejäätmete jaoks.

 

_______________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2150/2002 jäätmestatistika kohta (EÜT L 332, 9.12.2002, lk 1).

Muudatusettepanek    202

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13 a (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 24 – lõige 1 – punkt b

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

13 a)  Artikli 24 punkt b asendatakse järgmisega:

b)  jäätmete taaskasutamine.

„b)  ohutute jäätmete taaskasutamine.“;

Selgitus

Ei tohi teha erandeid loa taotlemise kohustusest, kui on tegemist ohtlike jäätmete taaskasutamisega.

Muudatusettepanek    203

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 26 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„Liikmesriigid võivad vabastada pädevad asutused registri pidamisest selliste asutuste ja ettevõtjate kohta, kes koguvad või veavad kuni 20 tonni tavajäätmeid aastas.

Liikmesriigid võivad vabastada pädevad asutused registri pidamisest selliste asutuste ja ettevõtjate kohta, kes koguvad või veavad kuni 20 tonni tavajäätmeid ja kuni 2 tonni ohtlikke jäätmeid aastas.

Selgitus

VKEde haldustöö vähendamiseks tuleks ette näha ka piirmäär ohtlikest jäätmetest teatamise kohustuse puhul. Määruse (EÜ) nr 166/2006 artikli 5 lõike 1 punktis b nähakse ette samasugune ohtlike jäätmete piirmäär, mille puhul ei ole teavitamise kohustust. Erand näib olevat proportsionaalne haldustööga, mis VKEdel tuleks teavitamise korral teha.

Muudatusettepanek    204

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 26 – lõik 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib kooskõlas artikliga 38a võtta vastu delegeeritud õigusakte tavajäätmete piirkoguse kohandamiseks.”.

välja jäetud

Muudatusettepanek    205

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 – alapunkt a

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 27 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte tehniliste miinimumstandardite kehtestamiseks selliste töötlustoimingute suhtes, mille puhul artikli 23 kohaselt nõutakse luba, kui on olemas tõendid, et selliste miinimumstandardite kehtestamisest oleks kasu inimeste tervisele ja keskkonnale.

1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte tehniliste miinimumstandardite kehtestamiseks kõigi selliste töötlustoimingute, eriti jäätmete liigiti kogumise, sortimise ja ringlussevõtu suhtes, mille puhul artikli 23 kohaselt nõutakse luba, kui on olemas tõendid, et selliste miinimumstandardite kehtestamisest oleks kasu inimeste tervisele ja keskkonnale.

Selgitus

Kindlaks tuleb määrata jäätmekäitluse osaks olevate mitmesuguste töötlustoimingute miinimumstandardid.

Muudatusettepanek    206

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 16 – alapunkt a – alapunkt ii

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 28– lõige 3 – punkt f

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f)  igasuguse prügistamise vastu võitlemise ja igat liiki prügi koristamise meetmed.

f)  igasuguse prügistamise vastu võitlemise ja selle ärahoidmise ning igat liiki prügi koristamise meetmed.

Muudatusettepanek    207

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 16 – alapunkt a – alapunkt ii a (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 28 – lõige 3 – punkt f a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii a) lisatakse järgmine punkt:

 

„f a) piisavad rahastamisvõimalused kohalikele asutustele, et edendada jäätmetekke ärahoidmist ja töötada välja optimaalsed liigiti kogumise kavad ja taristud eesmärgiga täita käesolevas direktiivis ette nähtud eesmärgid.“.

Muudatusettepanek    208

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 16 – alapunkt b

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 28 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Jäätmekavad peavad vastama direktiivi 94/62/EÜ artikli 14 kohastele jäätmekavadega seotud nõuetele, võtma arvesse käesoleva direktiivi artikli 11 lõigetes 2 ja 3 sätestatud sihtarve ning vastama direktiivi 1999/31/EÜ artiklis 5 sätestatud nõuetele.”.

5.  Jäätmekavad peavad vastama direktiivi 94/62/EÜ artikli 14 kohastele jäätmekavadega seotud nõuetele, võtma arvesse käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 2 sätestatud sihtarve ning vastama direktiivi 1999/31/EÜ artiklis 5 sätestatud nõuetele.

Selgitus

Liikmesriigid, kelle ringlussevõtt 2013. aastal oli alla 20 %, võivad taotleda Euroopa Komisjonilt ajutist erandit mitmesugustest ELi tasandil kehtestatud ringlussevõtu sihtarvudest. See ei tähenda siiski, et kehtestatakse teistest liikmesriikidest erinevad uued erilised sihtarvud, vaid tähtaega pikendatakse ajutiselt, kui on täidetud teatavad tingimused. Seepärast jäetakse välja viide artikli 11 lõikele 3.

Muudatusettepanek    209

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 17 – alapunkt a

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 29 – lõige 1 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid kehtestavad jäätmetekke vältimise programmid, milles on esitatud jäätmetekke vältimise meetmed kooskõlas artiklitega 1, 4 ja 9.”;

1.  Selleks et aidata kaasa vähemalt artiklis 1, artiklis 4 ja artikli 9 lõikes -1 loetletud eesmärkide saavutamisele, kehtestavad liikmesriigid jäätmetekke vältimise programmid, milles on esitatud vähemalt jäätmetekke vältimise meetmed kooskõlas artikli 9 lõikega 1.

Muudatusettepanek    210

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 17 – alapunkt a a (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 29 – lõige 1 – lõik 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

a a)  lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

Sellised programmid kas integreeritakse artikliga 28 ette nähtud jäätmekavadesse või vastavalt vajadusele teistesse keskkonnapoliitika programmidesse või toimivad eraldi programmidena. Kui selline programm on integreeritud jäätmekavasse või teistesse programmidesse, siis määratakse selgelt kindlaks jäätmetekke vältimise meetmed.

Sellised programmid kas integreeritakse artikliga 28 ette nähtud jäätmekavadesse või vastavalt vajadusele teistesse keskkonnapoliitika programmidesse või toimivad eraldi programmidena. Kui selline programm on integreeritud jäätmekavasse või teistesse programmidesse, siis määratakse selgelt kindlaks jäätmetekke vältimise eesmärgid ja meetmed.

Muudatusettepanek    211

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 17 – alapunkt a b (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 29 – lõige 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

a b)  lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

2.  Lõikes 1 sätestatud programmis esitatakse jäätmetekke vältimise eesmärgid. Liikmesriigid kirjeldavad olemasolevaid vältimismeetmeid ja hindavad IV lisas esitatud näidismeetmete või muude asjakohaste meetmete kasulikkust.

„2.  Lõikes 1 osutatud programmis kirjeldavad liikmesriigid vähemalt artikli 9 lõikes 1 osutatud vältimismeetmete rakendamist ja nende panust artikli 9 lõikes -1 ette nähtud eesmärkide saavutamisesse. Liikmesriigid kirjeldavad vajaduse korral IVa lisas loetletud vahendite ja meetmete panust ja hindavad IV lisas esitatud näidismeetmete või muude asjakohaste meetmete kasulikkust.

Muudatusettepanek    212

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 17 – alapunkt a c (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 29 – lõige 2a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a c)  lisatakse järgmine lõige:

 

„2 a.  Liikmesriigid võtavad käesolevas artiklis osutatud jäätmetekke vältimise programmide raames vastu konkreetsed toidujäätmete tekke ärahoidmise programmid.“.

Muudatusettepanek    213

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 17 a (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 30 – lõige 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

17 a)  Artikli 30 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.  Euroopa Keskkonnaagentuuril palutakse lisada oma aastaaruandesse ülevaade jäätmetekke vältimise programmide lõpuleviimise ja rakendamise seisust.

„2.  Euroopa Keskkonnaamet avaldab iga kahe aasta tagant aruande, mis sisaldab ülevaadet edusammudest, mis on tehtud jäätmetekke vältimise programmide lõpuleviimisel ja rakendamisel, ning edusammudest iga liikmesriigi ja kogu liidu jäätmetekke vältimise programmide eesmärkide saavutamisel, sh jäätmetekke lahutamisel majanduskasvust ja üleminekul ringmajandusele.“.

Muudatusettepanek  214

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 19 – alapunkt b

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 35 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid loovad elektroonilise registri või kooskõlastatud registrid, et salvestada lõike 1 kohased ohtlikke jäätmeid käsitlevad andmed kogu asjaomase liikmesriigi geograafilise territooriumi kohta. Liimesriigid võivad luua sellised registrid ka muude ja eelkõige selliste jäätmevoogude kohta, mille suhtes on liidu õigusaktides kehtestatud sihtarvud. Liikmesriigid kasutavad jäätmealaseid andmeid, mille tööstusettevõtjad on esitanud Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistris, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006(*) alusel.

4.  Liikmesriigid loovad elektroonilise registri või kooskõlastatud registrid või kasutavad juba olemasolevaid elektroonilisi registreid või kooskõlastatud registreid, et salvestada lõike 1 kohased ohtlikke jäätmeid käsitlevad andmed kogu asjaomase liikmesriigi geograafilise territooriumi kohta. Liimesriigid loovad sellised registrid vähemalt selliste jäätmevoogude kohta, mille suhtes on liidu õigusaktides kehtestatud sihtarvud. Liikmesriigid kasutavad jäätmealaseid andmeid, mille tööstusettevõtjad on esitanud Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistris, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006(*) alusel.

Selgitus

Bürokraatianõuete vähendamiseks on liikmesriikidele antud võimalus kasutada ohtlikke jäätmeid puudutavate andmete salvestamiseks juba olemasolevaid registreid. Need registrid peavad olema loodud seda liiki jäätmete jaoks, mille kohta on liidu õigusaktidega ette nähtud sihtarvud.

Muudatusettepanek    215

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 37 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kalendriaasta kohta artikli 11 lõike 2 punktide a–d ning sama artikli lõike 3 rakendamise andmed. Nad esitavad need andmed elektrooniliselt 18 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Andmed tuleb esitada komisjoni poolt lõike 6 kohaselt kehtestatud vormis. Esimene aruanne hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020.

1.  Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kalendriaasta kohta andmed, mis kajastavad artikli 9 lõikes -1, artikli 11 lõike 2 punktides a–d, artikli 11 lõigetes 3 ja 3 a ning artiklis 21 sätestatud sihtarvude saavutamisel tehtud edusamme. Nad koguvad ja töötlevad neid andmeid käesoleva artikli lõikes 6 osutatud ühtse metoodika kohaselt ja esitavad need elektrooniliselt 12 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Andmed tuleb esitada komisjoni poolt lõike 6 kohaselt kehtestatud vormis. Esimene aruanne artikli 11 lõike 2 punktide c ja d ning artikli 11 lõike 3 kohaste sihtarvude andmete kohta hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020.

Selgitus

Andmete usaldusväärsuse suurendamiseks ja nende võrreldavuse parandamiseks on vaja kehtestada ühtne andmete kogumise metoodika.

Muudatusettepanek    216

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 37 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile igal teisel aastal artikli 9 lõike 4 rakendamise andmed. Nad esitavad need andmed elektrooniliselt 18 kuu jooksul pärast selle aruandeperioodi lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Andmed tuleb esitada komisjoni poolt lõike 6 kohaselt kehtestatud vormis. Esimene aruanne hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2021.

välja jäetud

Muudatusettepanek    217

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 37 – lõige 3a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Selleks et kontrollida vastavust artikli 11 lõike 2 punktidele c ja d, esitatakse andmed korduskasutamiseks ettevalmistatavate olmejäätmete koguse kohta eraldi ringlussevõetud jäätmete andmetest.

Muudatusettepanek  218

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 37 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Komisjon vaatab käesoleva artikli kohaselt esitatud andmed üle ja avaldab selle ülevaatuse tulemuste kohta aruande. Aruanne hõlmab hinnangut liikmesriigi andmekogumise korralduse, andmeallikate ja metoodika, samuti andmete täielikkuse, usaldusväärsuse, ajakohasuse ja järjepidevuse kohta. Hinnang võib sisaldada konkreetseid soovitusi olukorra parandamiseks. Aruanne koostatakse iga kolme aasta tagant.

5.  Komisjon vaatab käesoleva artikli kohaselt esitatud andmed üle ja avaldab selle ülevaatuse tulemuste kohta aruande. Kuni lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmiseni hõlmab aruanne hinnangut liikmesriigi andmekogumise korralduse, andmeallikate ja metoodika kohta. Komisjon hindab igal juhul andmete täielikkust, usaldusväärsust, ajakohasust ja järjepidevust. Hinnang võib sisaldada konkreetseid soovitusi olukorra parandamiseks. Aruanne koostatakse üheksa kuud pärast andmete esmakordset esitamist liikmesriikide poolt ja seejärel iga kolme aasta tagant.

Selgitus

Andmete usaldusväärsuse suurendamiseks ja nende võrreldavuse parandamiseks on vaja kehtestada ühtne andmete kogumise metoodika.

Muudatusettepanek    219

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 37 – lõige 5 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Komisjon lisab lõikes 5 osutatud aruandesse teabe käesoleva direktiivi rakendamise kohta tervikuna ja hindab selle mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanek käesoleva direktiivi läbivaatamiseks.

Selgitus

Direktiivi mõju tuleks korrapäraselt hinnata, et tagada direktiivi oluliste osade asjakohasus.

Muudatusettepanek    220

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 37 – lõige 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et kehtestada vorm, mille alusel esitatakse andmeid lõigete 1 ja 2 kohaselt ning tagasitäitetoimingute kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 2 osutatud menetlusega.

6.  Käesoleva direktiivi täiendamiseks võtab komisjon kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte, kehtestades andmete kogumise ja töötlemise ühtse metoodika, andmekogumise korralduse ja andmeallikad ning lõike 1 kohaste andmete esitamise vormi ja korduskasutamiseks ettevalmistamise ja tagasitäitetoimingute kohta andmete esitamise reeglid.

Selgitus

Andmete kvaliteedi parandamiseks peaks komisjon võtma vastu delegeeritud õigusakti, et kehtestada andmete esitamise ühtne metoodika, mis hõlmab andmete kogumist, töötlemist ja edastamist.

Muudatusettepanek    221

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21 a (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 37a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

21 a)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 37a

 

Ringmajanduse raamistik

 

Artiklis 1 osutatud meetmete toetamiseks teeb komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2018 järgmist:

 

a)   koostab aruande, milles hinnatakse liidu sihtarvude vajalikkust, eriti liidu ressursitõhususe sihtarvu ja valdkonnaüleste regulatiivsete meetmete vajalikkust säästva tarbimise ja tootmise vallas. Vajaduse korral lisatakse sellele seadusandlik ettepanek;

 

b)  koostab aruande tooteid, jäätmeid ja kemikaale käsitleva liidu õigusraamistiku järjepidevuse kohta, et teha kindlaks ringmajandusele üleminekut takistavad asjaolud;

 

c)  koostab aruande, et teha kindlaks selliste õigusaktide koostoime, mis võivad takistada sünergia tekkimist eri tööstussektorite vahel ja takistada hilisemat kõrvaltoodete kasutamist ja korduskasutuseks ettevalmistamist ning jäätmete ringlussevõttu eriotstarbel. Aruandele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek või suunis, kuidas kõrvaldada ilmnenud takistused ning kasutada ära kaastoodete ja teisese toorme turupotentsiaali;

 

d)  esitab liidu ökodisaini õigusakti põhjaliku läbivaatamise tulemuse, et laiendada selle kohaldamisala nii, et see hõlmaks kõiki peamisi tooterühmi, sealhulgas muude kui energiamõjuga tooterühmi, ning lisada järk-järgult kõik asjaomased ressursitõhususe aspektid tootedisaini kohustuslike nõuete hulka ja kohandada ökomärgist käsitlevaid sätteid.“.

Muudatusettepanek    222

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21 a (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 38 – pealkiri

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

21 a)  Artikli 38 pealkiri asendatakse järgmisega:

“Tõlgendamine ja kohandamine vastavalt tehnika arengule“

Teabevahetus ja heade tavade jagamine, tõlgendamine ja kohandamine vastavalt tehnika arengule“

Selgitus

Direktiiv annab palju võimalus heade tavade jagamiseks ja teabevahetuseks mitmesugustel eesmärkidel (nt aitab see kõigil liikmesriikidel sihtarve saavutada). Seepärast tuleks see selgelt välja tuua.

Muudatusettepanek    223

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 38 – lõige -1 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1.  Komisjon loob platvormi teabe ja parimate tavade korrapäraseks ja struktureeritud vahetamiseks komisjoni ja liikmesriikide, sealhulgas piirkondlike ja kohalike omavalitsusasutuste vahel direktiivi nõuete praktilise elluviimise küsimustes, et tagada nõuetekohane haldamine, jõustamine, piiriülene koostöö ja parimate tavade levitamine ja innovatsioon jäätmekäitluse valdkonnas.

 

Eeskätt kasutatakse platvormi selleks, et

 

–  vahetada teavet ja häid tavasid artikli 4 lõike kohaste majandushoobade ja stiimulite kohta, et kiirendada artiklis 4 kehtestatud eesmärkide saavutamist;

 

–  vahetada teavet ja häid tagasid artikli 8 lõigetes 1 ja 2 ette nähtud meetmete kohta;

 

–  vahetada teavet ja häid tavasid ennetuse ja selliste süsteemide loomise kohta, millega edendatakse korduskasutamist ja kasutusaja pikendamist;

 

–  vahetada teavet ja häid tavasid jäätmete liigiti kogumise kohustuste täitmise kohta;

 

–  vahetada teavet ja parimaid tavasid majandushoobade ja stiimulite kohta, et saavutada artikli 11 lõike 2 punktides c ja d ning artiklis 21 kehtestatud sihtarvud;

 

–  vahetada parimaid tavasid, et töötada välja meetmed ja süsteemid olmejäätme voogude jälgimiseks alates sorteerimisest kuni lõpliku ringlussevõtu protsessini, mis on äärmiselt oluline jäätmete kvaliteedi kontrollimiseks ning jäätmevoogude ja ringlussevõtuprotsessis tekkivate kadude mõõtmiseks.

 

Komisjon teeb kõnealuse teabevahetuse ja heade tavade jagamise tulemused üldsusele kättesaadavaks.

Selgitus

Direktiiv annab palju võimalus heade tavade jagamiseks ja teabevahetuseks mitmesugustel eesmärkidel (nt aitab see kõigil liikmesriikidel sihtarve saavutada). Seepärast tuleks see selgelt välja tuua.

Muudatusettepanek    224

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 38 – lõige 1 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib välja töötada suunised taaskasutamise ja kõrvaldamise mõistete tõlgendamise kohta.

Komisjon töötab välja suunised jäätmete, olmejäätmete, vältimise, korduskasutamise, korduskasutamiseks ettevalmistamise, taaskasutamise ja kõrvaldamise mõistete tõlgendamise kohta.

Selgitus

Direktiivi ühtlustatud rakendamise toetamiseks peaks komisjon töötama välja suuniseid teatavate mõistete tõlgendamiseks.

Muudatusettepanek    225

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 38 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte, mis on vajalikud VI lisa muutmiseks.”.

välja jäetud

Selgitus

Tooteid ja komponente, mis ei ole veel jäätmed, ei tohiks võtta arvesse korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvude saavutamise arvestamisel, sest need tegevused on jäätmete taaskasutamine. Toodete ja komponentide korduskasutamine on töötlustoiming, mis takistab jäätmeteket, mistõttu jäätmehierarhia kohaselt tuleb seda pidada vältimismeetmeks. Artikli 11a lõikes 1 määratakse kindlaks korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määra arvestamise tingimused.

Muudatusettepanek    226

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 23

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 38a – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artikli 5 lõikes 2, artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõikes 1, artikli 11a lõigetes 2 ja 6, artiklis 26, artikli 27 lõigetes 1 ja 4 ning artikli 38 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [sisestada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev].

2.  Artikli 5 lõikes 2, artikli 6 lõigetes 2 ja 4, artikli 7 lõikes 1, artikli 8 lõikes 5, artikli 9 lõigetes 2a, 3 ja 3a, artikli 11a lõigetes 2 ja 6, artiklis 12 lõikes 1b, artikli 27 lõigetes 1 ja 4, artikli 37 lõikes 6 ning artikli 38 lõigetes 1 ja 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [sisestada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev].

Muudatusettepanek    227

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 23

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 38a – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 5 lõikes 2, artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõikes 1, artikli 11a lõigetes 2 ja 6, artiklis 26, artikli 27 lõigetes 1 ja 4 ning artikli 38 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 5 lõikes 2, artikli 6 lõigetes 2 ja 4, artikli 7 lõikes 1, artikli 8 lõikes 5, artikli 9 lõigetes 2a, 3 ja 3a, artikli 11a lõigetes 2 ja 6, artikli 12 lõikes 1b, artikli 27 lõigetes 1 ja 4, artikli 37 lõikes 6 ning artikli 38 lõigetes 1 ja 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Muudatusettepanek    228

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 23

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 38a – lõige 3a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

Selgitus

Tekst viiakse vastavusse 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega.

Muudatusettepanek    229

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 23

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 38a – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Artikli 5 lõike 2, artikli 6 lõike 2, artikli 7 lõike 1, artikli 11a lõigete 2 ja 6, artikli 26, artikli 27 lõigete 1 ja 4 ning artikli 38 lõigete 1, 2 ja 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

5.  Artikli 5 lõike 2, artikli 6 lõigete 2 ja 4, artikli 7 lõike 1, artikli 8 lõike 5, artikli 9 lõigete 2a, 3 ja 3a, artikli 11a lõigete 2 ja 6, artikli 12 lõike 1b, artikli 27 lõigete 1 ja 4, artikli 37 lõike 6 ning artikli 38 lõigete 1 ja 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Muudatusettepanek    230

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 24 a (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

II lisa – punkt R 13a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

24 a)  II lisasse lisatakse järgmine punkt:

 

„R 13a: korduskasutamiseks ettevalmistamine;

Selgitus

See konkreetne taaskasutamistoiming tuleks lisada II lisasse, et suurendada sidusust artiklis 3 esitatud mõiste „korduskasutamiseks ettevalmistamine“ määratlusega.

Muudatusettepanek    231

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 24 b (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

IVa lisa (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

24 b)  Lisatakse IVa lisa vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Muudatusettepanek    232

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

25)  Kooskõlas käesoleva direktiivi lisaga lisatakse VI lisa.

välja jäetud

Selgitus

Tooteid ja komponente, mis ei ole veel jäätmed, ei tohiks võtta arvesse korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvude saavutamise arvestamisel, sest need tegevused on jäätmete taaskasutamine. Toodete ja komponentide korduskasutamine on töötlustoiming, mis takistab jäätmeteket, mistõttu jäätmehierarhia kohaselt tuleb seda pidada vältimismeetmeks. Artikli 11a lõikes 1 määratakse kindlaks korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määra arvestamise tingimused.

Muudatusettepanek    233

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa

Direktiiv 2008/98/EÜ

VI lisa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Toodete ja komponentide korduskasutamiseks ettevalmistamise määra arvutamise meetod artikli 11 lõike 2 punktide c ja d ning sama artikli lõike 3 kohaldamisel

välja jäetud

Selleks et arvutada korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu kohandatud määr vastavalt artikli 11 lõike 2 punktidele c ja d ning sama artikli lõikele 3, kasutavad liikmesriigid järgmist valemit:

 

 

 

 

E: ringlussevõtu ja korduskasutamiseks ettevalmistamise kohandatud määr asjaomasel aastal;

 

A: asjaomasel aastal ringlusse võetud või korduskasutamiseks ette valmistatud olmejäätmete mass;

 

R: asjaomasel aastal korduskasutamiseks ette valmistatud toodete ja komponentide mass;

 

P: asjaomasel aastal tekitatud olmejäätmete mass.

 

Selgitus

Tooteid ja komponente, mis ei ole veel jäätmed, ei tohiks võtta arvesse korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvude saavutamise arvestamisel, sest need tegevused on jäätmete taaskasutamine. Toodete ja komponentide korduskasutamine on töötlustoiming, mis takistab jäätmeteket, mistõttu jäätmehierarhia kohaselt tuleb seda pidada vältimismeetmeks. Artikli 11a lõikes 1 määratakse kindlaks korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määra arvestamise tingimused.

Muudatusettepanek    234

Ettepanek võtta vastu direktiiv

-I lisa (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

IVa lisa (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-I lisa

 

Lisatakse lisa IVa:

 

„IVa lisa

 

Ringmajandusele üleminekut soodustavate vahendite näidisloend

 

1.  Majandushoovad

 

1.1  prügilamaksude ja/või -tasude järkjärguline suurendamine kõigi jäätmekategooriate (olmejäätmed, püsijäätmed, muu) puhul;

 

1.2  põletamismaksude ja/või -tasude kehtestamine;

 

1.3  jäätmete eest maksmise süsteemi kasutuselevõtt;

 

1.4  meetmed olemasolevate ja tulevaste tootjavastutuse kavade kulutõhususe suurendamiseks;

 

1.5  tootja finants- ja tegevusvastutuse süsteemide ulatuse laiendamine uutele jäätmevoogudele;

 

1.6  majanduslikud stiimulid kohalikele ametiasutustele, et edendada jäätmetekke vältimist, arendada ja tugevdada liigiti kogumise süsteeme;

 

1.7  meetmed korduskasutamise sektori arengu toetuseks;

 

1.8  meetmed nende toetuste kaotamiseks, mis ei ole kooskõlas jäätmehierarhiaga.

 

2.  Muud meetmed:

 

2.1  säästvad riigihanked säästva tootmise ja tarbimise edendamiseks;

 

2.2  tehnilised ja maksualased meetmed, et toetada korduskasutatavate toodete ja ringlussevõetud (sh kompostitud) materjali turu arengut ning suurendada ringlussevõetud materjalide kvaliteeti;

 

2.3  parima võimaliku tehnika juurutamine jäätmetöötluses eesmärgiga kõrvaldada väga ohtlikud ained, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav;

 

2.4  meetmed eesmärgiga tõsta üldsuse teadlikkust sellest, kuidas õigesti jäätmeid käidelda ja prahti vähendada, sealhulgas ajutisi kampaaniaid, et tagada jäätmete vähendamine tekkekohas ja liigiti kogumise süsteemides osalemise kõrge määr;

 

2.5  meetmed, et tagada nõuetekohane kooskõla, muu hulgas digitaalselt, kõigi jäätmekäitlusega tegelevate pädevate ametiasutuste vahel ning tagada teiste peamiste sidusrühmade osalemine;

 

2.6  Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamine, et rahastada asjaomaste sihtarvude saavutamiseks vajaliku jäätmekäitlustaristu väljaarendamist.“.

(1)

  ELT C 264, 20.7.2016, lk 98.

(2)

  ELT C 17, 18.1.2017, lk 46.


SELETUSKIRI

Praegune lineaarne arengumudel, mida võiks kokku võtta sõnadega „võta, valmista, tarbi ja viska ära“, ilmutab ammendumise märke. Meie planeedi kliima soojeneb ja ressursse, millest sõltume, jääb üha vähemaks. Kui ei võeta struktuurimeetmeid, võib maailmamajanduse toorainevajadus järgmise 15 aasta jooksul kasvada üle 50 %. Kursi muutmiseks tuleb meil võtta kasutusele ringmajanduse arengumudel, mis hoiab materjalid ja nende väärtuse võimalikult kaua majandussüsteemis ringluses, optimeerides ressursside tõhusa kasutamise eesmärgil kogu jäätmetsükli. Korduskasutamine, ringlussevõtt ja taaskasutamine on märksõnad, millele tuginedes on säästvuse, innovatsiooni ja konkurentsivõime edendamiseks vaja luua uus paradigma, mille puhul jäätmed ei ole enam probleem, vaid ressurss.

Kogu paketti tuleks seepärast käsitleda palju laiemas kontekstis, mitte lihtsalt jäätmealaste õigusaktide läbivaatamisena. Raportööri soov on veelgi toetada komisjoni eesmärki kaitsta keskkonda, muuta Euroopa majandus konkurentsivõimelisemaks ja soodustada säästvat taasindustrialiseerimist. Ressursside väärtuse suurendamine tähendab sekkumist kõigis toote olelusringi järkudes – tooraine ammutamisest tootedisainini ning jaotusvõrgust ja tarbimisest toote olelusringi lõpuni.

Selge ja kindel õigusraamistik on esimene samm sellise ülemineku suunas.

Selline süsteemne muudatus nõuab kaugeleulatuvat poliitikat koos toetavate õigusaktidega, mis näitavad investoritele kätte õige suuna. Kui liidu õigusaktidega ei nähta ette selgeid määratlusi ja siduvaid eesmärke, võib see takistada üleminekut ringmajandusele.

Raportöör on püüdnud jäätmehierarhia alusel parandada komisjoni ettepanekut, eriti jäätmetekke vältimise ja jäätmete tootmisprotsessi tagasisuunamise osas. Jäätmekoguse vähendamiseks on vaja alustada innovatsiooni ringmajanduse aluseks olevate tootmisprotsesside ja ärimudelite algjärgus.

Liidu üleminek ressursse tõhusalt kasutavale süsinikuvaesele rohelisele majandusele on juba seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi peamine eesmärk ja tasub meelde tuletada, et Euroopa on võtnud kohustuse saavutada ÜRO säästva arengu eesmärgid.

Raportöör on seisukohal, et eeltoodud eesmärkide saavutamiseks peaksid jäätmete raamdirektiivi muudatused keskenduma kahele peamisele eesmärgile:

1) jäätmetekke vältimise meetmete tugevdamine;

2) tõhusa teisese tooraine turu arengu ergutamine.

Raportöör on ühtlasi seisukohal, et nõuetekohaseks rakendamiseks on vaja selgitada teatavaid käesoleva direktiivi määratlusi ja lisada puuduvad mõisted.

VÄLTIMINE

Üks olulisi vältimismeetmeid on tootmisjääkide kasutamine kõrvaltoodete valmistamiseks, et võtta kasutusele tegelikud ressursid, mis iseenesest ei ole jäätmed. Selle suundumuse ergutamiseks ja tööstussümbioosi toetamiseks on ELis vaja selget õigusraamistikku.

Eelnevat silmas pidades vaatas raportöör läbi artikli 5 lõike 1 praeguse sõnastuse.

Komisjonile jääb võimalus kehtestada kõrvaltoodete staatuse kohaldamise ühtlustatud kriteeriumid, kuid esmatähtsaks tuleb pidada edukaks osutunud ja jäljendatavaid tööstussümbioosi tavasid. Selle eesmärk on seada tasakaalu vajadus ühtlustatud normide järele, ilma et kõiki liiki kõrvaltooteid hõlmavate standardiseeritud normide kasutuselevõtt ei kahjustaks nende tavade aluseks olevat innovatsiooniprotsessi.

Kehtivate jäätmeksoleku lakkamist käsitlevate õigusaktide kohaldamine on olnud eri liikmesriikides raske ja ebaühtlane. Selleks et tagada siseturu sujuv toimimine ning inimeste tervise ja keskkonnakaitse kõrge tase, toetab raportöör põhimõtet, et üldjuhul peaks komisjon kehtestama jäätmeseisundi lakkamise kriteeriume käsitlevad ühtlustatud sätted. Kuna seda ei ole täielikult järgitud, nõustub raportöör, et liikmesriikidele tuleb anda võimalus kehtestada oma riigi kriteeriumid artikli 6 lõikes 1 sätestatud konkreetsete tingimuste alusel.

Raportöör on nõus komisjoni ettepanekuga määrata kindlaks laiendatud tootjavastutuse süsteemide miinimumnõuded. Toodete olelusringi lõppemise kulude vähendamise võimalust saab kasutada selleks, et stimuleerida toodete kavandamist nii, et neid on võimalik korduskasutada või ringlusse võtta. Riigi tasandil on laiendatud tootjavastutuse süsteemide kasutuselevõtt osutunud mitmesuguste toodete puhul jäätmekäitluskulude optimeerimise tõhusaks vahendiks. Seepärast on raportöör seisukohal, et ühtlustatud normidel põhinevate laiendatud tootjavastutuse süsteemide kasutuselevõtt tuleb teha ELi tasandil kohustuslikuks.

Vältimismeetme rakendamine liikmesriikide poolt kogu toote kasuliku kasutusea vältel on kõige tõhusam viis parandada ressursitõhusust ja vähendada jäätmete keskkonnamõju, edendades asjakohaste majandushoobade abil säästvate, ringlussevõetavate ja korduskasutatavate materjalide kasutamist. Raportöör käsitleb samuti vajadust vähendada materjalide ohtlike ainete sisaldust.

Direktiivis tuleks ühtlasi määratleda selgemalt korduskasutamise mõiste. Korduskasutamine on erinevalt korduskasutamiseks ettevalmistamisest töötlustoiming, mis puudutab tooteid ja jäätmetekke vältimist. Seetõttu tuleb seda käsitleda jäätmetekke vältimise konkreetse meetmena ja liikmesriigid peksid seda stimuleerima.

Selle tegevuse kooskõlastamise vahendiks on riiklikud jäätmetekke vältimise programmid. ELi tasandil tuleb nende programmide tõhususe suurendamiseks kehtestada liikmesriikidele ühtlustatud miinimumeesmärgid ja tulemuslikkuse hindamise näitajad.

Raportöör peab eriti oluliseks, et liikmesriigid võtaksid kooskõlas aastani 2030 ulatuva säästva arengu tegevuskavaga peamistes keskkonna- ja eetikaküsimustes meetmeid, et vähendada 2025. aastaks toidujäätmeid ja mereprügi 30 % võrra ning 50 % võrra aastaks 2030. Liikmesriike kutsutakse lisama vähemalt sama suure eesmärgi oma riiklikku jäätmetekke vältimise programmi.

TÕHUSA TEISESE TOORAINE TURU KUJUNDAMINE

Korduskasutamiseks ettevalmistamise ja olmejäätmete ringlussevõtu kõrgete sihtarvude seadmine võib aidata tagada suure majandusliku väärtusega jäätmete taaskasutamise ja kvaliteetse teisese toorainena ringlussevõtu. Selle eesmärgi saavutamise kindlustamiseks seadis raportöör liikmesriikidele eesmärgiks prügilasse ladestamise järkjärgulise lõpetamise kõrval suurendada olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarve 60 %-ni 2025. aastaks ja 70 %-ni 2030. aastaks kooskõlas Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsiooniga ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta ning komisjoni 2. juuli 2014. aasta keskkonnamõju hindamise tulemustega (SWD(2014) 207 final).

Selleks et tagada liikmesriikide esitatavate tulemuste usaldusväärsus ja võrreldavus, tuleb raportööri arvates viia mõiste „olmejäätmed“ määratlus kooskõlla määratlusega, mida statistilisel eesmärgil kasutavad Eurostat ja OECD. Koos sellise määratlusega tuleb kõikide liikmesriikide jaoks kasutusele võtta üks ühtne arvutamise meetod, mis põhineb ja mida toetab kindel aruandlussüsteem, millega ei lubata kasutuselt kõrvaldatud (prügilasse ladestatud või põletatud) jäätmeid näidata ringlussevõetud jäätmetena.

Raportöör on samuti seisukohal, et kõrge kvaliteediga ringlussevõtu turu kujundamise ja püstitatud eesmärkide saavutamise eeltingimus on mitmesuguste jäätmete liigiti kogumine. Praegu ette nähtud tehnilistel, keskkonnaalastel ja majanduslikel põhjustel tehtavad erandid on tekitanud tegelikult olukorra, et seda nõuet ei kohaldata täielikult.

Liikmesriigid peavad kasutama õiguslikke ja majandushoobasid, et tagada aus konkurents uue tooraine ja teisese tooraine vahel.

Raportöör on teadlik sellest, et liikmesriikides on märkimisväärsed erinevused jäätmete ringlussevõtu ja prügilasse ladestamise tasemes. Seepärast on käesoleva direktiivi korrektse ja ühesuguse rakendamise tagamiseks asjakohane teha erand liikmesriikidele, kes Eurostati andmetel võtsid 2013. aastal ringlusse alla 20 % kõigist olmejäätmetest, ja lubada neil taotleda komisjonilt viieaastast lisaaega 2025. ja 2030. aastaks seatud sihtarvude saavutamiseks. Raportöör on siiski seisukohal, et niisuguste erandite saamiseks peavad huvitatud liikmesriigid esitama rakenduskava, mida komisjon hindab konkreetsete parameetrite alusel, ning saavutama korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu vahe-eesmärgid.

Raportöör rõhutab, et vaja on konkreetseid meetmeid orgaaniliste jäätmete ümbertöötlemiseks, mille jaoks ei ole veel nõuetekohaseid sätteid. Kohustuslikuks tuleb muuta biojäätmete liigiti kogumine ja seda peaksid toetama asjakohased majandushoovad. Biojäätmed tuleks võtta ringlusse orgaaniliselt, mille tulemus vastab kõrgetele kvaliteedikriteeriumidele.

Lõppu on lisatud ringmajanduse raamistikku käsitlev uus artikkel, et võtta arvesse komisjoni ringmajanduse tegevuskavas esitatud meetmeid ja kiirendada ringmajandusele üleminekut, kehtestades Euroopa ressursitõhususe näitaja, võttes seadusandlikke meetmeid säästva tootmise ja tarbimise soodustamiseks ning nähes ette ressursitõhususe kriteeriumid, mis esitatakse muude kui energiamõjuga toodete märgisel.


VÄHEMUSE ARVAMUS

vastavalt kodukorra artikli 56 lõikele 3 esitanud

Jean-François Jalkh

Arvestades, et ettepanek muuta direktiivi 2008/98/EÜ

– on ebaseaduslik, sest sellega sekkutakse liikmesriikide pädevustesse, eriti seepärast, et neilt nõutakse maksusoodustuste ja range järelevalve tegemist;

– on vastuvõetamatu, sest selles ei võeta arvesse liikmesriikide tegelikku olukorda, mis on täiesti erinev ja mida ei ole võimalik allutada ühele ja samale poliitikale, samuti nähakse ette kasutamiskõlbmatud määratlused, näiteks tehakse vahet olme- ja kaubandusjäätmetel ning orgaanilistel ja toidujäätmetel;

– on majanduslikult hävitav, sest sellega kehtestatakse ettevõtjatele kohustus edendada „laiendatud tootjavastutust“, mis teeb olematuks toote lisaväärtuse;

– toob kindlasti kaasa kaks tagajärge: avaliku sektori kulutuste märkimisväärne tõus ja siseturu suurem integreerumine, millest saavad kasu ainult mõned piiriülesed äriühingud,

tundes muret jäätmekäitlusega seonduvate majanduslike ja keskkonnaprobleemide pärast, ei toeta fraktsioon ENF ENVI-komisjonis tehtud tööd ja kutsub järgima jäätmepoliitikas subsidiaarsuse põhimõtet ning võtma paremini arvesse kohaliku tasandi eeliseid.


TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (27.10.2016)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ jäätmete kohta

(COM(2015)0595 – C8-0382/2015 – 2015/0275(COD))

Arvamuse koostaja: Miroslav Poche

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Liidus tuleks jäätmekäitlust parandada, et kaitsta, säilitada ja parandada keskkonna kvaliteeti, kaitsta inimeste tervist, tagada loodusvarade heaperemehelik ja mõistlik kasutamine ning edendada ringmajandust.

(1)  Liidus tuleks jäätmekäitlust, jäätmete muutmist ja nende kasutuselevõttu parandada, et kaitsta, säilitada ja parandada keskkonna kvaliteeti, kaitsta inimeste tervist, tagada loodusvarade heaperemehelik ja mõistlik kasutamine ning edendada tõelist ringmajandust, mis vähendaks kahjulikku keskkonnamõju ja kaitseks loodusvarasid, saavutaks parema toorainete käitlemise, muutes majanduse samal ajal vähem sõltuvaks impordist, suurendades energiatõhusust, vähendades liidu energiasõltuvust, pakkudes välja uusi majanduslikke võimalusi ja uusi turge ning edendades kvaliteetsete töökohtade loomist. Tõelise ringmajanduse loomiseks on vajalik võtta lisameetmeid, milles pööratakse tähelepanu toodete kogu olelusringile, sealhulgas säästvale materjalide kaevandamisele, ökoloogilisele tootearendusele, ökotõhusale tootmisele ja säästvale tarbimisele, tehes seda viisil, mis need ressursid säilitab ja ahela sulgeb. Ressursikasutuse parandamine annaks liidu äriühingutele, avaliku sektori asutustele ja tarbijatele märkimisväärset puhassäästu, vähendades samal ajal ka kasvuhoonegaaside koguheidet aasta kohta.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/98/EÜ14 sätestatud korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarve tuleks muuta nii, et need kajastaksid paremini liidu püüdlust minna üle ringmajandusele.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/98/EÜ14 sätestatud korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarve tuleks muuta nii, et need kajastaksid paremini liidu püüdlust minna üle tõhusale ringmajandusele, võttes vajalikke meetmeid tagamaks, et jäätmeid saaks pidada kõnealuse ülemineku jaoks kasulikuks ressursiks.

__________________

__________________

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Euroopa Parlament võttis 9. juulil 2015 vastu resolutsiooni ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta1a, milles ta rõhutas eelkõige vajadust kehtestada siduvad jäätmete vähendamise eesmärgid, töötada välja jäätmetekke vältimise meetmed ning sätestada selged ja üheselt mõistetavad määratlused;

 

_______________

 

1a Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0266.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Paljud liikmesriigid ei ole vajalikku jäätmekäitlustaristut veel välja arendanud. Seepärast on oluline seada pikaajalised poliitilised eesmärgid, millest lähtudes meetmeid võtta ja investeeringuid teha ning mille abil eelkõige vältida jäätmejääkide töötlemise liigse võimsuse teket ja ringlussevõetavate materjalide sattumist jäätmehierarhia alumistele astmetele.

(3)  Paljud liikmesriigid ei ole vajalikku jäätmekäitlustaristut veel välja arendanud. Seepärast on oluline seada pikaajalised poliitilised eesmärgid ning rahaline, eelarveline ja poliitiline toetus, millest lähtudes meetmeid võtta ja investeeringuid teha ning mille abil eelkõige vältida jäätmejääkide töötlemise, nagu prügilasse ladestamine või põletamine, liigse võimsuse teket ja ringlussevõetavate materjalide sattumist jäätmehierarhia madalaimale astmele. Sellega seoses on asjaomaste eesmärkide saavutamiseks hädavajalik kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, et rahastada vältimiseks, korduskasutamiseks ja ringlussevõtmiseks vajaliku jäätmekäitlustaristu arendamist. Samuti on liikmesriikidel hädavajalik muuta oma jäätmetekke vältimise programme vastavalt käesolevale direktiivile ja kohandada vastavalt oma investeeringud.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Direktiivis 2008/98/EÜ tuleks määratleda mõisted „olmejäätmed”, „ehitus- ja lammutusjäätmed”, „lõplik ringlussevõtuprotsess” ja „tagasitäide”, et selgitada nende mõistete ulatust.

(5)  Direktiivis 2008/98/EÜ tuleks määratleda mõisted „olmejäätmed“, „ehitus- ja lammutusjäätmed“, „kaubandus- ja tööstusjäätmed“, „lõplik ringlussevõtuprotsess“, „prügistamine“, „mereprügi“ ja „tagasitäide“, et selgitada nende mõistete ulatust.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Tagatud peaks olema direktiivi 2008/98/EÜ ning sellega seotud liidu õigusaktide, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ1a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/20061b, omavaheline sidusus, eelkõige selliste mõistete nagu „jäätmed“, „jäätmehierarhia“ ja „kõrvalsaadus“ asusaadava tõlgendamise ja kohaldamisega vastavalt nimetatud õigusaktidele.

 

__________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ, 23. aprill 2009, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).

 

1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Selleks et ringlussevõtu sihtarvud põhineksid usaldusväärsetel ja võrreldavatel andmetel ning et võimaldada nende sihtarvude saavutamise tõhusamat seiret, tuleks direktiivis 2008/98/EÜ määratleda olmejäätmete mõiste kooskõlas määratlusega, mida Eurostat ja OECD on kasutanud statistika eesmärkidel ning mille alusel on liikmesriigid juba mitu aastat andmeid esitanud. Käesolevas direktiivis esitatud olmejäätmete määratlus on selles osas neutraalne, kas jäätmekäitleja kuulub avalikku või erasektorisse.

(6)  Selleks et ringlussevõtu sihtarvud põhineksid usaldusväärsetel ja võrreldavatel andmetel ning et võimaldada nende sihtarvude saavutamise tõhusamat seiret, tuleks direktiivis 2008/98/EÜ ühtlustada olmejäätmete mõiste määratlusega, mida Eurostat ja OECD on kasutanud statistika eesmärkidel ning mille alusel on liikmesriigid juba mitu aastat andmeid esitanud. Käesolevas direktiivis esitatud olmejäätmete määratlus on selles osas neutraalne, kas jäätmekäitleja kuulub avalikku või erasektorisse.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Liikmesriigid peaksid kehtestama asjakohased stiimulid jäätmehierarhia rakendamiseks, eelkõige finantsstiimulid, mis aitavad saavutada käesoleva direktiivi kohaseid jäätmetekke vältimise ja ringlussevõtu eesmärke, nt jäätmete prügilasse ladestamise ja põletamise tasud, jäätmete kogusest sõltuvate tasude süsteemid (nn pay as you throw schemes), laiendatud tootjavastutuse süsteemid ja stiimulid kohalikele omavalitsustele.

(7)  Liikmesriigid peaksid kehtestama asjakohased stiimulid jäätmehierarhia rakendamiseks, eelkõige finants-, fiskaal- ja õiguslikud stiimulid, mis aitavad saavutada käesoleva direktiivi kohaseid jäätmetekke vältimise ja ringlussevõtu eesmärke, nt jäätmete prügilasse ladestamise ja põletamise tasud, jäätmete kogusest sõltuvate tasude süsteemid (nn pay as you throw schemes), laiendatud tootjavastutuse süsteemid ja stiimulid kohalikele omavalitsustele. Selleks et aidata kaasa käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamisele, peaks liikmesriikidel olema võimalik kasutada VIa lisas loetletud majandushoobasid või muid meetmeid. Liikmesriigid peaksid võtma selliseid meetmeid, mis aitaksid jõuda sorditud materjali kõrge kvaliteedini.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Üleminekus ringmajandusele tuleks täielikult ära kasutada digitaalse innovatsiooni eeliseid. Selleks tuleks töötada välja elektroonilised vahendid, nt jäätmete kui uute ressurssidega kauplemise veebiplatvorm, et muuta kauplemistehingud lihtsamaks ja vähendada käitajate halduskoormust, suurendades seeläbi tööstuslikku sümbioosi.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Laiendatud tootjavastutuse süsteemid on tõhusa jäätmekäitluse oluline osa, kuid nende tõhusus ja tulemuslikkus erinevad liikmesriigiti märkimisväärselt. Seetõttu on vaja sätestada laiendatud tootjavastutuse miinimumnõuded. Need nõuded peaksid aitama vähendada kulusid ja suurendada tulemuslikkust, tagada võrdsed võimalused muu hulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning vältida takistusi siseturu sujuvale toimimisele. Samuti peaksid need aitama lõimida olelusringi lõppemise kulud tootehindadesse ning andma tootjatele paremad stiimulid ringlussevõetavuse ja korduskasutatavuse arvessevõtmiseks toodete kavandamisel. Kõnealuseid nõudeid tuleks kohaldada nii uute kui ka olemasolevate laiendatud tootjavastutuse süsteemide suhtes. Olemasolevate laiendatud tootjavastutuse süsteemide puhul on siiski vajalik üleminekuperiood, et võimaldada nende puhul kasutatavate struktuuride ja menetluste kohandamist uutele nõuetele.

(9)  Laiendatud tootjavastutuse süsteemid on tõhusa jäätmekäitluse oluline osa, kuid nende tõhusus ja tulemuslikkus erinevad liikmesriigiti märkimisväärselt. Seetõttu on vaja sätestada laiendatud tootjavastutuse kavade miinimumnõuded. Need nõuded peaksid aitama vähendada kulusid ja suurendada tulemuslikkust, edendama parandatavust, hõlbustama jäätmete liigiti kogumise ja sortimise paremat rakendamist ja jõustamist, tagama kvaliteetsema ringlussevõtu, kindlustama kulutõhusa juurdepääsu teisestele toorainetele ning tagama võrdsed võimalused muu hulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning vältida takistusi siseturu sujuvale toimimisele. Samuti peaksid need aitama lõimida olelusringi lõppemise kulud tootehindadesse ning andma tootjatele paremad stiimulid parandatavuse, ringlussevõetavuse ja korduskasutatavuse ning ohtlike ainete järkjärgulise kaotamise arvessevõtmiseks toodete kavandamisel. Kõnealuseid nõudeid tuleks kohaldada nii uute kui ka olemasolevate laiendatud tootjavastutuse süsteemide suhtes. Olemasolevate laiendatud tootjavastutuse süsteemide ja laiendatud tootjavastutuseta liikmesriikide puhul on siiski vajalik üleminekuperiood, et võimaldada nende puhul kasutatavate struktuuride ja menetluste kohandamist uutele nõuetele. Üleminekuperioodi ajal peaksid laiendatud tootjavastutuseta liikmesriigid tagama, et nende jäätmekäitluse süsteemid annavad tulemusi jõustataval, läbipaistval ja vastutustundlikul viisil, mis on täielikult kooskõlas laiendatud tootjavastutuse süsteemide miinimumnõuetega.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Jäätmeteket vältides saab kõige tõhusamalt parandada ressursitõhusust ja vähendada jäätmete keskkonnamõju. Seepärast on tähtis, et liikmesriigid võtavad jäätmetekke vältimiseks asjakohaseid meetmeid ning jälgivad ja hindavad nende meetmete rakendamisel tehtud edusamme. Jäätmetekke vältimise meetmete rakendamisel saavutatud üldise edu ühetaolise hindamise tagamiseks tuleks kehtestada ühtsed näitajad.

(10)  Jäätmeteket vältides saab kõige tõhusamalt parandada ressursitõhusust, vähendada jäätmete keskkonnamõju, edendada vastupidavaid, ringlussevõetavaid ja korduskasutatavaid kvaliteetseid materjale ning vähendada sõltuvust üha haruldasemate toorainete impordist. Seepärast on tähtis, et liikmesriigid võtavad jäätmetekke vältimiseks asjakohaseid meetmeid, sh meetmeid, mis vähendavad ohtlike ainete sisaldust, edendavad kvaliteetsete materjalide ringlussevõttu, võitlevad kavandatud aegumise vastu, suurendavad tarbijate õiguste kasutamist parema tooteinfo abil, ergutavad pidevat teavitamist ja regulaarseid koolituskampaaniaid jäätmetekke vältimise küsimuses, jälgivad ja hindavad nende meetmete rakendamisel tehtud edusamme ning jäätmetekke vähendamise eesmärke, et lahutada see majanduskasvust. Jäätmetekke vältimise meetmete rakendamisel saavutatud üldise edu ühetaolise hindamise tagamiseks tuleks kehtestada ühtsed näitajad ja arvutusmeetodid.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Liikmesriigid peaksid võtma toidujäätmete tekke vältimiseks meetmeid kooskõlas aastani 2030 ulatuva säästva arengu tegevuskavaga, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015, ja eelkõige selle eesmärgiga vähendada 2030. aastaks toidujäätmeid poole võrra. Nende meetmete eesmärk peaks olema vältida toidujäätmete teket esmatootmisel, töötlemisel ja valmistamisel ning toidu jaemüügi ja muul viisil tarnimise käigus, samuti restoranides ja toitlustamisel ning kojumajapidamistes. Võttes arvesse toidujäätmete tekke vältimise majanduslikku ja keskkonnakasu, peaksid liikmesriigid kehtestama konkreetsed toidujäätmete tekke vältimise meetmed ja hindama toidujäätmete vähendamisel tehtud edusamme. Selleks et kogu ELis oleks nii liikmesriikidel kui ka toidukäitlejatel hõlpsam häid tavasid vahetada, tuleks kehtestada sellise hindamise ühtsed meetodid. Toidujäätmete koguste kohta tuleks aru anda iga kahe aasta tagant.

(12)  Liikmesriigid peaksid võtma toidujäätmete tekke vältimiseks meetmeid kooskõlas aastani 2030 ulatuva säästva arengu tegevuskavaga, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015, ja eelkõige selle eesmärgiga vähendada 2030. aastaks toidujäätmeid vähemalt 50 %. Nende meetmete eesmärk peaks olema vältida toidujäätmete teket jaemüügi ja tarbijate tasandil ning vähendada toidukadu tootmis- ja tarneahelates, sh tahtlikult mittekoristatud põllumajandustooteid ja saagikoristusjärgseid kadusid, samuti toidu muul viisil turustamise käigus, avalikes ja eraasutustes, kus toitu müüakse või pakutakse, restoranides ja toitlustamisel ning kodumajapidamistes. Võttes arvesse toidujäätmete tekke vältimise majanduslikku ja keskkonnakasu, peaksid liikmesriigid oma riiklikes jäätmetekke vältimise programmides kehtestama konkreetsed toidujäätmete tekke vältimise meetmed, et vähendada 2025. aastaks toidujäätmeid vähemalt 30% ning 2030. aastaks 50 %, ja hindama toidujäätmete vähendamisel tehtud edusamme. Selleks et kogu liidus oleks nii liikmesriikidel kui ka toidukäitlejatel hõlpsam häid tavasid vahetada, tuleks kehtestada sellise hindamise ühtsed meetodid. Toidujäätmete koguste kohta tuleks aru anda iga kahe aasta tagant. Toidu raiskamise vältimiseks peaksid liikmesriigid kehtestama raamistiku, mis võimaldaks toidusektoril müümata tooteid edasi jagada ja annetada, tagades, et sellisel jagamisel ei ole kahjulikku mõju inimeste tervisele ja toiduohutusele.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Komisjon peaks uurima võimalust kehtestada ringlussevõtu sihtarvud, mida kohaldatakse kaubandusest ja tööstusest pärit tavajäätmete suhtes ja mis on sarnased olmejäätmetele kohaldatavate sihtarvudega. Et luua täpne alus nimetatud sihtarvude kehtestamisele, peaks komisjon koguma selliste jäätmete kohta andmeid, lähtudes liikmesriikide ühistest aruannetest. Komisjon peaks kahe aasta jooksul pärast nimetatud andmete kogumist ning mõjuhinnangu alusel kaaluma võimalust kehtestada aastaks 2025 eraldiseisvad ringlussevõtu sihtarvud kaubandusest ja tööstusest pärit tavajäätmetele vähemalt paberi, klaasi, metalli, plasti ja biojäätmete osas.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 b)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ1a on liidu tasandi siduv õigusakt, milles käsitletakse kontrolli- ja hindamistegevust ning keskkonnaalaste eesmärkide kehtestamist, et saavutada hea keskkonnaseisund mereprügi aspektist. Mereprügi peamine allikas on siiski maismaategevus, mis on põhjustatud tahkete jäätmete käitluse halbadest tavadest, puudulikust taristust ja üldsuse vähesest teadlikkusest. Sel põhjusel peaksid liikmesriigid kooskõlas säästva arengu tegevuskavaga 2030, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015, võtma meetmeid, et vähendada maismaaprügi hulka, mis tõenäoliselt jõuab lõpuks merekeskkonda, võttes eelkõige eesmärgiks vähendada mereprügi 2030. aastaks 50 %. Võttes arvesse mereprügi tekke vältimise keskkonnaalast ja majanduslikku kasu, peaksid liikmesriigid võtma oma jäätmetekke vältimise programmides konkreetseid meetmeid mereprügi tekke vältimiseks, et saavutada 2030. aastaks vähemalt 50 %-line vähendamine, ning samuti peaksid nad mõõtma mereprügi vähendamise edusamme. Hõlbustamaks liikmesriikide vahelist heade tavade vahetust kogu liidus, tuleks selliste mõõtmiste tarbeks kehtestada ühtne metoodika. Mereprügi tasemete kohta tuleks aru anda iga kahe aasta järel.

 

__________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 c)  Aitamaks kaasa ringmajanduse alaste eesmärkide saavutamisele, peaks komisjon aktiivselt edendama teabe ja parimate tavade kooskõlastamist ja vahetamist liikmesriikide, kodanikuühiskonna organisatsioonide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite ja majanduse eri sektorite vahel, sealhulgas jäätmetööstus- ja finantssektor. Sellist kooskõlastamist ja vahetust on võimalik saavutada ringmajanduse teabevahetusplatvormide loomise abil, mis aitaksid tõsta teadlikkust uutest tööstuslikest lahendustest ja võimaldada paremat ülevaadet olemasolevatest võimsustest ning aitaksid kaasa jäätmetööstus- ja finantssektori ühendamisele ja toetaksid tööstussümbioosi. Komisjon peaks teabevahetusplatvorme aktiivselt edendama ka ringmajanduse ärimudelina.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a)  Vanaõli liigiti kogumine ja ringlussevõtt oleks majanduslikult ja keskkonnaalaselt väga kasulik toorainete tarne kindlustamise, ringmajanduse suunas liikumise ning õlitarnetest sõltuvuse vähendamisele kaasaaitamise seisukohast. Mõned liikmesriigid juba koguvad ja võtavad ringlusse suure osa oma vanaõlist. 2015. aastal põhines siiski vaid ligikaudu 13 % kõigist põhikütustest taasrafineeritud vanaõlil. Komisjon peaks seetõttu esitama ... [sisestada kuupäev 2 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] mõjuhinnangu kogu liitu hõlmava vanaõli kogumise ja ringlussevõtu eesmärgi kehtestamise kohta.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 b)  Liikmesriigid peaksid võimaluse korral edendama selliste püsivate materjalide kasutamist, millel on ringmajanduses kõrgeim väärtus, kuna neid saab liigitada kui materjale, mida saab kvaliteedikadudeta ringlusse võtta, hoolimata ringlussevõtu kordade arvust.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Jäätmekäitluse, eelkõige olmejäätmete ringlussevõtu tulemuslikkus on liikmesriigiti väga erinev. Nende erinevuste arvessevõtmiseks tuleks liikmesriikidele, kes võtsid Eurostati andmetel 2013. aastal ringlusse vähem kui 20 % oma olmejäätmetest, anda lisaaega olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu 2025. ja 2030. aasta sihtarvude saavutamiseks. Liikmesriikide viimase viieteist aasta keskmist edenemismäära arvestades tuleks sellistes liikmesriikides suurendada kõnealuste sihtarvude saavutamiseks ringlussevõtuvõimsust tasemeni, mis on varasemast keskmisest märgatavalt parem. Selleks et tagada pidevad edusammud sihtarvude saavutamisel ja rakendamisel esinevate puuduste õigeaegne kõrvaldamine, peaksid lisaaega saanud liikmesriigid täitma vahe-eesmärke ning kehtestama rakenduskava.

(16)  Jäätmekäitluse, eelkõige olmejäätmete ringlussevõtu tulemuslikkus on liikmesriigiti väga erinev. Nende erinevuste arvessevõtmiseks tuleks liikmesriikidele, kes võtsid Eurostati andmetel 2013. aastal ringlusse vähem kui 20 % oma olmejäätmetest, anda lisaaega olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu 2025. ja 2030. aasta sihtarvude saavutamiseks. Liikmesriikide viimase viieteist aasta keskmist edenemismäära arvestades tuleks sellistes liikmesriikides suurendada kõnealuste sihtarvude saavutamiseks ringlussevõtuvõimsust tasemeni, mis on varasemast keskmisest märgatavalt parem. Selleks et tagada pidevad edusammud sihtarvude saavutamisel ja rakendamisel esinevate puuduste õigeaegne kõrvaldamine, peaksid lisaaega saanud liikmesriigid täitma vahe-eesmärke ning kehtestama komisjoni toetusel rakenduskava.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvude saavutamise arvutamisel peaks liikmesriikidel olema õigus võtta arvesse tooteid ja komponente, mis on korduskasutamiseks ette valmistatud korduskasutamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate poolt ja tunnustatud tagatisrahasüsteemide raames, samuti jäätmete põletamise tulemusel ringlusse võetud metalli koguseid. Kõnealuste andmete ühetaolise arvutamise tagamiseks võtab komisjon vastu üksikasjalikud eeskirjad korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate ja tunnustatud tagatisrahasüsteemide kindlaksmääramise kohta, ringlussevõetud metallide kvaliteedi kriteeriumide kohta ning andmete kogumise, kontrollimise ja esitamise kohta.

(18)  Korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvude saavutamise arvutamisel peaks liikmesriikidel olema õigus võtta arvesse tooteid ja komponente või vajaduse korral pakendeid, mis on korduskasutamiseks ette valmistatud korduskasutamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate poolt ja tunnustatud tagatisrahasüsteemide raames, samuti jäätmete energiakasutuse ja põletamise tulemusel ringlusse võetud metalli koguseid. Kõnealuste andmete ühetaolise arvutamise tagamiseks võtab komisjon vastu üksikasjalikud eeskirjad korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate ja tunnustatud tagatisrahasüsteemide kindlaksmääramise kohta, ringlussevõetud metallide kvaliteedi kriteeriumide kohta ning andmete kogumise, kontrollimise ja esitamise kohta.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Selleks et tagada käesoleva direktiivi parem, õigeaegsem ja ühetaolisem rakendamine ning ennetada rakendamise puudujääke, tuleks seada sisse varajase hoiatamise süsteem, et teha kindlaks puudused ja võtta meetmeid enne sihtarvude saavutamise tähtaegu.

(19)  Selleks et tagada käesoleva direktiivi parem, õigeaegsem ja ühetaolisem rakendamine ning ennetada rakendamise puudujääke, tuleks komisjoni toetusel seada sisse varajase hoiatamise süsteem, et teha kindlaks puudused ja võtta meetmeid enne sihtarvude saavutamise tähtaegu.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Paberi, metalli, plasti ja klaasi liigiti kogumise süsteemide sisseseadmise kohustuse järgmine on oluline selleks, et suurendada liikmesriikides korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määra. Ka biojäätmeid tuleks koguda eraldi, et suurendada korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määra ning hoida ära ringlussevõetavate kuivade materjalide saastumist.

(20)  Paberi, metalli, plasti, klaasi, puidu ja tekstiili liigiti kogumise süsteemide sisseseadmise kohustuse järgmine on oluline selleks, et suurendada liikmesriikides korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määra. Ka biojäätmeid tuleks koguda eraldi, et suurendada korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määra ning hoida ära ringlussevõetavate kuivade materjalide saastumist ning vältida nende põletamist ja prügilasse ladestamist. Jäätmete tõhusam kasutamine võiks tekitada olulise stiimuli ka biomajanduse tarneahela jaoks. Biojäätmete ja põllumajandusjäätmete olmejäätmetest liigiti kogumine tuleks seetõttu muuta kohustuslikuks. Biomajandusel on väga oluline roll toorainete kättesaadavuse tagamisel kogu liidus. Komisjon peaks kaaluma biojäätmete ringlussevõtu eesmärgi kehtestamist, et tõmmata biojäätmete ringlussevõtu kohtadele ligi taristuinvesteeringuid ja edendada orgaaniliste ainete töötlemist.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlemine on liidus endiselt probleemiks ning andmed selliste jäätmete töötlemise kohta on osaliselt puudu. Seetõttu on vaja tõhustada andmete säilitamise ja jälgitavuse mehhanisme liikmesriikide ohtlike jäätmete elektrooniliste registrite kehtestamisega. Elektroonilist andmekogumist tuleks vajaduse korral laiendada ka muud liiki jäätmetele, et lihtsustada andmete säilitamist ettevõtjate ja ametiasutuste jaoks ning parandada jäätmevoogude jälgimist liidus.

(21)  Ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlemine on liidus endiselt probleemiks ning andmed selliste jäätmete töötlemise kohta on osaliselt puudu. Seetõttu on vaja tõhustada andmete säilitamise ja jälgitavuse mehhanisme liikmesriikide ohtlike jäätmete elektrooniliste registrite kehtestamisega. Elektroonilist andmekogumist tuleks võimalikult suures ulatuses laiendada ka muud liiki jäätmetele, et lihtsustada andmete säilitamist ettevõtjate ja ametiasutuste jaoks ning parandada jäätmevoogude jälgimist liidus. Selliseid andmeid tuleks koguda kooskõlas standardite ja tehniliste kirjeldustega, mis toetavad avatud andmete eesmärke, ning need tuleks avatud andmetena kättesaadavaks teha.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a)  Olmejäätmete saastumise vältimiseks ohtlike ainetega, mis võivad kahjustada ringlussevõtu kvaliteeti ja seetõttu takistada teiseste toorainete kogumist, peaksid liikmesriigid sisse seadma kodumajapidamistest pärit ohtlike jäätmete liigiti kogumise vood. Ringmajandusele ülemineku toetamiseks eraldatavaid liidu rahalisi vahendeid saaks kasutada ohtlike materjalide asendamist ja ohtlike jäätmete käitlemist käsitlevate teadusprogrammide läbiviimiseks.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Käesolevas direktiivis sätestatakse liidu jäätmekäitluse pikaajalised eesmärgid ning antakse ettevõtjatele ja liikmesriikidele selge suund käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute tegemiseks. Oma riiklike jäätmekäitlusstrateegiate ja jäätmekäitlustaristusse tehtavate investeeringute kavandamisel peaksid liikmesriigid kasutama ära Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde ning edendama jäätmetekke vältimist, jäätmete korduskasutamist ja ringlussevõttu kooskõlas jäätmehierarhiaga.

(22)  Käesolevas direktiivis sätestatakse liidu jäätmekäitluse pikaajalised eesmärgid ning antakse ettevõtjatele ja liikmesriikidele selge suund käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute tegemiseks. Oma riiklike jäätmekäitlusstrateegiate ja jäätmekäitlustaristusse tehtavate investeeringute kavandamisel peaksid liikmesriigid kasutama ära Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde ning edendama esiteks jäätmetekke vältimist ja jäätmete korduskasutamist ja seejärel ringlussevõttu kooskõlas jäätmehierarhiaga ning mitte toetama jäätmete prügilasse ladestamist ja põletamist.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Teatavad toorained on liidu majanduse jaoks väga tähtsad ja nende varu tagamine on seotud suure riskiga. Selleks et tagada selliste toorainete tarne kindlus ning kooskõlas tooraineid käsitleva algatusega ja tooraineid käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse eesmärkide ja sihtarvudega, peaksid liikmesriigid võtma meetmeid, et tagada olulisel hulgal kõnealust toorainet sisaldavate jäätmete parim võimalik käitlus, võttes arvesse majanduslikku ja tehnoloogilist teostatavust ja keskkonnakasu. Komisjon on kehtestanud ELi jaoks kriitilise tähtsusega toorainete nimekirja18. Komisjon vaatab selle nimekirja korrapäraselt läbi.

(23)  Teatavad toorained on liidu majanduse jaoks väga tähtsad ja nende varu tagamine on seotud suure riskiga. Selleks et tagada selliste toorainete tarne kindlus ning kooskõlas tooraineid käsitleva algatusega ja tooraineid käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse eesmärkide ja sihtarvudega, peaksid liikmesriigid võtma meetmeid, et tagada olulisel hulgal kõnealust toorainet sisaldavate jäätmete parim võimalik käitlus, takistades töötlemata jäätmete prügilasse ladestamist ja põletamist, võttes arvesse majanduslikku ja tehnoloogilist teostatavust ning kasu keskkonnale ja tervisele. Komisjon on kehtestanud ELi jaoks kriitilise tähtsusega toorainete nimekirja18. Komisjon vaatab selle nimekirja korrapäraselt läbi.

__________________

__________________

18 COM(2014) 297 final.

18 COM(2014)0297.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Prügistamisel on keskkonnale ja kodanike heaolule otsene kahjulik mõju ning suured puhastamiskulud on ühiskonnale tarbetu majanduslik koormus. Seda probleemi peaks aitama lahendada erimeetmete lisamine jäätmekavadesse ja nõuetekohane täitmise tagamine pädevate asutuste poolt.

(25)  Prügistamisel on keskkonnale ja kodanike heaolule otsene kahjulik mõju ning suured puhastamiskulud on ühiskonnale tarbetu majanduslik koormus. Prügistamist tuleb vaadelda selliste isikute sotsiaalse probleemina, kes käitlevad jäätmeid vääral või ebaseaduslikul viisil. Seda probleemi peaks aitama lahendada erimeetmete lisamine jäätmekavadesse ja nõuetekohane täitmise tagamine pädevate asutuste poolt.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Liikmesriikide esitatud statistilised andmed on komisjoni jaoks olulised, et hinnata jäätmealaste õigusaktide järgimist liikmesriikides. Statistiliste andmete kvaliteeti, usaldusväärsust ja võrreldavust tuleks parandada. Selleks tuleks kehtestada üks ühine koht kõigi jäätmeandmete sisestamiseks, jätta välja aegunud aruandlusnõuded, hinnata liikmesriikide aruandlusmeetodeid ja võtta kasutusele andmekvaliteedi kontrolli aruanne. Seepärast peavad liikmesriigid kasutama jäätmealastes õigusaktides sätestatud sihtarvude saavutamise kohta aru andmisel kõige uuemat metoodikat, mille on välja töötanud komisjon ja liikmesriikide statistikaametid.

(28)  Liikmesriikide esitatud statistilised andmed on komisjoni jaoks olulised, et hinnata jäätmealaste õigusaktide järgimist liikmesriikides. Statistiliste andmete kvaliteeti, usaldusväärsust ja võrreldavust tuleks parandada, luues andmete kogumise ja töötlemise ühtse metoodika ja kehtestades ühe ühise koha kõigi jäätmeandmete sisestamiseks, milleks peaks olema Eurostat, ning jättes välja aegunud aruandlusnõuded, hinnates liikmesriikide aruandlusmeetodeid ja võttes kasutusele andmekvaliteedi kontrolli aruande, mis peaks põhinema ühtsel vormil. Jäätmekäitlust käsitlevate võrreldavate statistiliste andmete usaldusväärne esitamine on äärmiselt oluline, et tagada tõhus rakendamine ja andmete võrreldavus liikmesriikide vahel. Seepärast peaksid liikmesriigid käesoleva direktiivi kohaste rakendusaruannete koostamisel kasutama kõige uuemat metoodikat, mille on välja töötanud komisjon ja liikmesriikide statistikaametid.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 a)  Teadusuuringud ja innovatsioon on põhjapaneva tähtsusega ülemineku toetamisel liidu ringmajandusele, kus jäätmeid käsitletakse ressursina. Sel eesmärgil on vajalik programmi „Horisont 2020“ raamistikus panustada teadusuuringute ja innovatsiooni projektidesse, mille abil on võimalik tõestada ringmajanduse majanduslikku ja keskkonnasäästlikust ning läbi viia seda kinnitavaid kohapealseid katseid. Süsteemse lähenemisviisi rakendamisel võivad need projektid kaasa aidata õigusaktide väljatöötamisele, mis soosivad innovatsiooni ja mida on samal ajal lihtne kohaldada, seda peamiselt regulatiivsete ebakindluste, tõkete ja lünkade tuvastamise abil, mis võivad takistada ressursitõhususel põhinevate ärimudelite arengut.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 b)  Komisjon peaks iga kolme aasta tagant avaldama liikmesriikide esitatud andmetel ja teabel põhineva aruande, et teavitada Euroopa Parlamenti ja nõukogu edusammudest, mida on tehtud ringlussevõtu sihtarvude saavutamisel ja käesolevas direktiivis ette nähtud uute kohustuste rakendamisel.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 33 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(33 a)  Liikmesriigid peaksid tagama tootmis-, ringlussevõtu-, parandus-, korduskasutamiseks ettevalmistamise ja jäätmesektoris kõrged töötervishoiu ja -ohutuse nõuded, võttes arvesse konkreetseid riske, millega töötajad nendes sektorites kokku puutuvad, ning tagama liidu selle valdkonna kehtivate õigusaktide nõuetekohase rakendamise ja jõustamise.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 33 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(33 b)  On väga oluline tagada, et kehtivaid jäätmealaseid õigusakte rakendatakse ja jõustatakse korrektselt.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 33 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(33 c)  Käesolev direktiiv on vastu võetud, võttes arvesse 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud kohustusi, ning seda tuleks rakendada ja kohaldada kooskõlas nimetatud kokkuleppes sisalduvate juhistega.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt -1 (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

-1)  Artikli 2 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)   loomsed kõrvalsaadused, sealhulgas määrusega (EÜ) nr 1774/2002 hõlmatud töödeldud saadused, välja arvatud saadused, mis on ette nähtud põletamiseks, ladestamiseks või kasutamiseks biogaasi või komposteerimisettevõtetes;“

„b)   loomsed kõrvalsaadused, sealhulgas määrusega (EÜ) nr 1774/2002 hõlmatud töödeldud saadused, välja arvatud saadused, mis on ette nähtud põletamiseks või ladestamiseks;“

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt a

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 1a – lõik 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Olmejäätmeid, nagu need on määratletud käesolevas direktiivis, tuleb jäätmete käitleja era- või avalikku sektorisse kuulumise seisukohalt käsitleda neutraalsetena.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt a a (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 1b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a) lisatakse järgmine punkt:

 

„1b)  „kaubandus- ja tööstusjäätmed“ – olmejäätmetest suurem kogus sega- ja eraldi kogutud tavajäätmeid, mis pärinevad kaubandus- ja tööstustegevusest ja/või -ruumidest, sealhulgas paber ja papp, klaas, metall, plast, biojäätmed, puit ja suurjäätmed.

 

Kaubandus- ja tööstusjäätmed ei hõlma olmejäätmeid, ehitus- ja lammutusjäätmeid, kanalisatsioonivõrgu ja reovee töötlemise jäätmeid (sh reoveesetted);“;

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt a b (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 1c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a b) lisatakse järgmine punkt:

 

„1c)  „prügistamine” – üksikisiku igasugune tahtlik või tahtmatu tegevus või tegevusetus, mille tulemuseks on jäätmete mahajätmine.“

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt a c (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 1d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a c) lisatakse järgmine punkt:

 

„1d) „toidujäätmed” ‒ toit, mis on eemaldatud või kõrvaldatud tootmise, töötlemise, jaemüügi või tarbijate tasandil, ning toidukadu kogu tootmis- ja tarneahela raames, sh esmase tootmise, veo- ja ladustamiskaod, tahtlikult mittekoristatud põllumajandustooted ja saagikoristusjärgsed kaod;”

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt c

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  „biojäätmed” – aia- ja haljastujäätmed, kodumajapidamistest, restoranidest, toitlustus- ja jaemüügiettevõtetest pärinevad toidu- ja köögijäätmed, samalaadsed toiduainetööstuse jäätmed ning muud samasuguste biolagunemisomadustega jäätmed, mis on laadilt, koostiselt ja koguselt võrreldavad;”;

4.  „biojäätmed” – aia- ja haljastujäätmed, mitteloomsed põllumajandusjäätmed (sh saagikoristusjärgsed kaod), kodumajapidamistest, restoranidest, toitlustus- ja jaemüügiettevõtetest pärinevad toidu- ja köögijäätmed, samalaadsed toiduainetetööstuse ja -töötlemise ning muud samasuguste biolagunemis- ja kompostimisomadustega jäätmed, mis on laadilt ja koostiselt võrreldavad;

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt d

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 4a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4a.  „ehitus- ja lammutusjäätmed” – artikli 7 kohaselt vastu võetud jäätmenimistus osutatud ehitus- ja lammutusjäätmete kategooriatesse kuuluvad jäätmed;”;

4a.  „ehitus- ja lammutusjäätmed” – artikli 7 kohaselt vastu võetud jäätmenimistus osutatud ehitus- ja lammutusjäätmete kategooriatesse kuuluvad jäätmed, sealhulgas kerged materjalid;

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt d a (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 4b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a)   lisatakse järgmine punkt:

 

„4b)  „püsivad materjalid“ – materjalid, mida saab liigitada materjalidena, mida pärast tootmist võib võtta ringlusse ilma kvaliteedi halvenemiseta, olenemata sellest, kui tihti materjali ringlusse võetakse;“

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt d b (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 9a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d b)  lisatakse järgmine punkt:

 

„9a)  „laiendatud tootjavastutus“ – tootja täielik või osaline tegevuslik ja/või finantsvastutus toote eest, mida laiendatakse tarbimisjärgse toote olelusringile kui vahendit, mis aitab liikmesriikidel täita liidu jäätmealaseid sihtarve ning suurendada korduskasutamise ja ringlussevõtu määra;“

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt e

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 16

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

16.  „korduskasutamiseks ettevalmistamine” – kontrollimist, puhastamist või parandamist hõlmavad taaskasutamistoimingud, mille käigus valmistatakse korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate poolt ja tunnustatud tagatisrahasüsteemide kaudu kogutud jäätmed, tooted või toodete koostisosad ette korduskasutamiseks ilma täiendava eeltöötluseta;”;

16.  „korduskasutamiseks ettevalmistamine” – kontrollimist, puhastamist või parandamist hõlmavad taaskasutamistoimingud, millega jäätmeteks muutunud tooted või toodete koostisosad valmistatakse ette korduskasutamiseks ilma täiendava eeltöötluseta;

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt e a (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 16a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e a)   lisatakse järgmine punkt:

 

„16a)  „lahjendus” – jäätmete segamine ühe või mitme muu ainega eesmärgiga vähendada ilma keemilise muutmiseta jäätmetes sisalduvate ühendite kontsentratsiooni, et võimaldada lahjendatud jäätmete saatmist töötlusesse või ringlussevõttu, mis on lahjendamata jäätmete jaoks keelatud.” 

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt f

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 17a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

17a.  „lõplik ringlussevõtuprotsess” – ringlussevõtuprotsess, mis algab siis, kui edasised mehhaanilise sortimise toimingud ei ole enam vajalikud ning jäätmematerjalid jõuavad tootmisprotsessi ja need töötatakse ümber toodeteks, materjalideks või aineteks;

17a.  „lõplik ringlussevõtuprotsess” – ringlussevõtuprotsess, mis algab siis, kui edasised mehhaanilise sortimise toimingud ei ole enam vajalikud ning jäätmed ja jäätmematerjalid, mis on artikli 6 lõike 1 kohaselt lakanud olemast jäätmed, jõuavad tootmisprotsessi ja need töötatakse ümber toodeteks, materjalideks või aineteks;

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt f a (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 17ba (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f a)   lisatakse järgmine punkt:

 

„17ba)  „orgaaniline ringlussevõtt“ ‒ pakendijäätmete biolagundatavate osade aeroobne töötlemine (st kompostimine) nii kodumajapidamistes kui ka mikroorganismide või usside abil ja kontrolli all, nii et tulemuseks saadakse kompost. Prügilasse ladestamist ei loeta orgaaniliseks ringlussevõtuks;“

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt f b (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 20a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f b)   lisatakse järgmine punkt:

 

„20a)   „saastest puhastamine“ – toiming, millega eemaldatakse või töödeldakse jäätmete ebasoovitavad või saastavad ohtlikud ühendid, et need hävitada.“

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt f c (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 20b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f c)   lisatakse järgmine punkt:

 

„20b)  „taastamine“ – toote tagasi rahuldavasse tööseisukorda viimine, ehitades selleks uuesti üles või parandades rikke äärel olevaid olulisi komponente.“

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt f d (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 3 – punkt 20c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f d)  lisatakse järgmine punkt:

 

„20c)  „kogutav vanaõli“ ‒ vanaõli, mida on võimalik koguda, tavaliselt 50 % liikmesriikide iga-aastasest määrdeainete tarbimisest;“

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 3

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 4 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid kasutavad asjakohaseid majandushoobasid, et stimuleerida jäätmehierarhia kohaldamist.

3.  Käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkidele kaasa aitamiseks ja jäätmehierarhia kohaldamise stimuleerimiseks kasutavad liikmesriigid asjakohaseid majandushoobasid või muid meetmeid. Liikmesriigid võivad sel eesmärgil kasutada VIa lisas loetletud majandushoobasid või muid meetmeid.

Liikmesriigid teatavad komisjonile käesoleva lõike kohaselt kasutusele võetud konkreetsed majandushoovad [sisestage kuupäev 18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ja pärast seda kuupäeva iga viie aasta järel.

Liikmesriigid teatavad komisjonile käesoleva lõike kohaselt kasutusele võetud konkreetsed majandushoovad või muud meetmed [sisestage kuupäev 18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ja pärast seda kuupäeva iga viie aasta järel.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 3 a (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 4 – lõige 3a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a)  Artiklisse 4 lisatakse järgmine lõige:

 

„3a.   Jäätmed tuleb enne jäätmete energiakasutust või enne lõplikku ladustamist prügilas sorteerida, et toetada ringlussevõetavate materjalide tulemuslikku eraldamist. Biolagunevad osad tuleb ka töödelda.

 

Erandina esimesest lõigust võib eraldi kogutud biojäätmed saata aeroobsesse kääritusse või muudesse protsessikäitistesse, mis kasutavad oma ainsa sisendina biojäätmeid, kui biojäätmete kvaliteet vastab nende käitiste nõuetele.“

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt b

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 5 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada üksikasjalikud kriteeriumid lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaldamiseks konkreetsete ainete või esemete suhtes.

2.  Nõukogu ja Euroopa Parlament kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kaudu ja komisjoni abil üksikasjalikud kriteeriumid lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaldamiseks konkreetsete ainete või esemete suhtes.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt a – alapunkt i

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 1 – punkt -a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-a)  jäätmed on valmistatud ette korduskasutamiseks;

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 6 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada üksikasjalikud kriteeriumid lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaldamiseks teatavate jäätmete suhtes. Need kriteeriumid sisaldavad vajaduse korral saasteainete piirväärtusi ning neis võetakse arvesse aine või eseme mis tahes võimalikku halba mõju keskkonnale.

2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada üksikasjalikud kriteeriumid lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaldamiseks teatavate jäätmete suhtes. Teatavate materjalide, nt täitematerjali, paberi, klaasi, metalli, rehvide ja tekstiili osas tuleb kaaluda konkreetsete kriteeriumide väljatöötamist selle kohta, millal jäätmed lakkavad olemast jäätmed. Need kriteeriumid sisaldavad vajaduse korral saasteainete piirväärtusi ning neis võetakse arvesse aine või eseme mis tahes võimalikku halba mõju keskkonnale.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 7 – alapunkt -a (uus)

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

-a)  lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.  Liikmesriigid võivad korduskasutamise ning jäätmete vältimise, ringlussevõtu ja muu taaskasutamise hoogustamiseks võtta regulatiivseid või mitteregulatiivseid meetmeid tagamaks, et igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes oma majandus- või kutsetegevuses töötab välja, toodab, töötleb, müüb või impordib tooteid (toote tootja), on tootja laiendatud vastutus.“

„1.  Liikmesriigid võtavad korduskasutamise ning jäätmete vältimise, ringlussevõtu ja muu taaskasutamise hoogustamiseks regulatiivseid või mitteregulatiivseid meetmeid tagamaks, et igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes oma majandus- või kutsetegevuses töötab välja, toodab, töötleb, müüb või impordib tooteid (toote tootja), on tootja laiendatud vastutus.“

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 7 – alapunkt a

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„Lisaks võivad sellised meetmed hõlmata laiendatud tootjavastutuse [direktiivis mujal kasutatud ka väljendit „tootja laiendatud vastutus”] süsteemide kehtestamist, milles on määratletud toodete tootjate konkreetsed tegevuslikud ja finantskohustused.

Lisaks hõlmavad sellised meetmed laiendatud tootjavastutuse [direktiivis mujal kasutatud ka väljendit „tootja laiendatud vastutus”] süsteemide kehtestamist, milles on määratletud toodete tootjate konkreetsed tegevuslikud, organisatoorsed või finantskohustused, mille puhul laiendatakse tootjavastutust tarbimisjärgsele toote olelusringile. Tootjavastutuse eesmärk on hõlmata kõiki turule saadetud tooteid.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 7 – alapunkt b

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Jäätmehierarhia nõuetekohase rakendamise hõlbustamiseks võib selliste meetmetega muu hulgas soodustada selliste toodete väljaarendamist, tootmist ja turustamist, mis sobivad mitmekordseks kasutuseks, on tehniliselt vastupidavad ning sobivad pärast jäätmeteks muutumist korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks. Kõnealustes meetmetes tuleks arvestada toodete mõju kogu nende olelusringi jooksul.

Jäätmehierarhia nõuetekohase rakendamise hõlbustamiseks soodustatakse selliste meetmetega muu hulgas selliste toodete väljaarendamist, tootmist ja turustamist, mis sobivad mitmekordseks kasutuseks, on tehniliselt vastupidavad ja kergesti parandatavad ning on pärast jäätmeteks muutumist korduskasutamiseks ette valmistatud või ringlusse võetud ning sobivad turule laskmiseks või turule toomiseks. Kõnealustes meetmetes arvestatakse toodete mõju kogu nende olelusringi jooksul, jäätmehierarhiat ning asjakohaseid liidu õigusakte ja standardeid, mida toodetele juba kohaldatakse.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 7 – alapunkt c

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Komisjon korraldab liikmesriikide ja tootjavastutuse süsteemidega seotud osalejate vahel teabevahetuse artiklis 8a määratletud nõuete rakendamise ja parimate tavade kohta, et tagada laiendatud tootjavastutuse süsteemide nõuetekohane haldamine ja piiriülene koostöö. See hõlmab muu hulgas tootjavastutusorganisatsioonide korraldusliku poole ja nende seire, jäätmekäitlejate valimise ning prügistamise vältimisega seotud teabe vahetamist. Komisjon avaldab kõnealuse teabevahetuse tulemused.

5.  Komisjon korraldab liikmesriikide ja tootjavastutuse süsteemidega seotud osalejate vahel teabevahetuse artiklis 8a määratletud nõuete rakendamise ja parimate tavade kohta, et tagada laiendatud tootjavastutuse süsteemide nõuetekohane haldamine ja piiriülene koostöö. See hõlmab muu hulgas tootjavastutusorganisatsioonide korraldusliku poole ja nende seire, jäätmekäitlejate valimise ning prügistamise vältimisega seotud teabe vahetamist. Komisjon avaldab kõnealuse teabevahetuse tulemused ning võib esitada suunised asjakohaste aspektide kohta.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 8

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8a – lõige 1 – taane 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  neis on selgelt määratletud liidu turule tooteid laskvate tootjate, nende nimel laiendatud tootjavastutust rakendavate organisatsioonide, avaliku ja erasektori jäätmekäitlejate, kohalike omavalitsuste ning vajaduse korral korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate ülesanded ja kohustused;

–  neis on selgelt määratletud liidu turule tooteid laskvate tootjate (s.o mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes arendab, toodab, töötleb, käitleb, müüb või impordib tooteid kutsealaselt), nende nimel laiendatud tootjavastutust rakendavate organisatsioonide, avaliku ja erasektori jäätmekäitlejate, kohalike omavalitsuste, turustajate ja jaemüüjate, lõppkasutajate ja tarbijate, korduskasutus- ja parandusvõrkude ning korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate ülesanded ja kohustused;

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 8

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8a – lõige 1 – taane 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  neis on jäätmehierarhiat arvestades määratletud mõõdetavad jäätmekäitluse sihtarvud, mille eesmärk on saavutada vähemalt need süsteemi jaoks asjakohased kvantitatiivsed sihtarvud, mis on sätestatud käesolevas direktiivis, direktiivis 94/62/EÜ, direktiivis 2000/53/EÜ, direktiivis 2006/66/EÜ ja direktiivis 2012/19/EL;

–  neis on määratletud mõõdetavad jäätmetekke vältimise, jäätmete korduskasutamise, korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvud ning ringlussevõetava materjali minimaalsed sihtarvud plastile, mille eesmärk on saavutada vähemalt need süsteemi jaoks asjakohased kvantitatiivsed sihtarvud, mis on sätestatud käesolevas direktiivis, direktiivis 94/62/EÜ, direktiivis 2000/53/EÜ, direktiivis 2006/66/EÜ ja direktiivis 2012/19/EL, ning muud eesmärgid, mida peetakse süsteemi jaoks asjakohaseks;

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 8

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8a – lõige 1 – taane 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  nende puhul on kehtestatud aruandlussüsteem, et koguda andmeid laiendatud tootjavastutust rakendavate tootjate poolt liidu turule lastud toodete kohta. Aruandlussüsteemiga tagatakse, et pärast kõnealuste toodete muutumist jäätmeteks kogutakse andmeid selliste jäätmete kogumise ja töötlemise kohta ning vajaduse korral esitatakse täpsemalt jäätmematerjalide vood;

–  nende puhul on kehtestatud aruandlussüsteem, et koguda andmeid laiendatud tootjavastutust rakendavate tootjate poolt liidu turule lastud toodete või vajaduse korral pakendite kohta. Aruandlussüsteemiga tagatakse, et pärast kõnealuste toodete või vajaduse korral pakendite muutumist jäätmeteks kogutakse andmeid selliste jäätmete kogumise ja töötlemise kohta ning vajaduse korral esitatakse täpsemalt jäätmematerjalide vood;

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 8

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8a – lõige 1 – taane 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  nendega tagatakse tootjate, sh väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimine.

–  nendega tagatakse tootjate ning jäätmekäitlejate ja ringlussevõtuga tegelevate ettevõtjate, sh väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimine;

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 8

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8a – lõige 1 – taane 4a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

–  nad sisaldavad nõudeid parandada tootedisaini (ökodisain), et ennetada jäätmeteket ning mitte lihtsalt materjale ringlusse võtta ja taaskasutada, sh optimeeritud kasutuselt kõrvaldamise järgne käitlus, et edendada materjalitõhusust ja hüvitada tootja pingutused, milles on arvesse võetud toodete korduskasutatavust, parandatavust ja ringlussevõetavust;

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 8

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8a – lõige 3 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  tal on tootja laiendatud vastutuse kohustuste täitmiseks vajalikud tegevuslikud ja finantsvahendid;

b)  tal on tootja laiendatud vastutuse kohustuste täitmiseks vajalikud tegevuslikud, korralduslikud ja finantsvahendid;

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 8

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8a – lõige 4 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  need hõlmavad kõiki tootja poolt liidu turule lastavate toodetega seotud jäätmekäitluskulusid, sh kõik järgmised kulud:

a)  need hõlmavad järgmisi tootja poolt liidu turule lastavate toodetega seotud jäätmekäitluskulusid:

–  lõike 1 teise taande kohaste jäätmekäitluse sihtarvude saavutamiseks vajalike liigiti kogumise ning sortimis- ja töötlemistoimingute kulud, võttes arvesse asjaomastest toodetest saadud teisese tooraine korduskasutamise või müügi tulu;

–  lõike 1 teise taande kohaste jäätmekäitluse sihtarvude saavutamiseks vajalike liigiti kogumise, ringlussevõtuks sortimise, korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks ettevalmistamise, ringlussevõtu ja muude taaskasutamisoperatsioonide kulud, võttes arvesse asjaomastest toodetest saadud teisese tooraine korduskasutamise või müügi tulu;

–  kulud, mis on seotud jäätmevaldajatele asjakohase teabe andmisega vastavalt lõikele 2;

–  kulud, mis on seotud jäätmevaldajatele asjakohase teabe andmisega vastavalt lõikele 2;

–  kulud, mis on seotud andmete kogumise ja esitamisega vastavalt lõike 1 kolmandale taandele;

–  kulud, mis on seotud andmete kogumise ja esitamisega vastavalt lõike 1 kolmandale taandele;

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 8

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8a – lõige 4 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  need on kindlaks määratud üksikute toodete või sarnaste toodete rühmade tegelike olelusringi lõppemise kulude põhjal, võttes eelkõige arvesse toodete korduskasutatavust ja ringlussevõetavust;

b)  need on kindlaks määratud üksikute toodete või sarnaste toodete rühmade tegelike olelusringi lõppemise kulude põhjal, võttes eelkõige arvesse toodete korduskasutatavust, parandatavust, ringlussevõetavust, ohtlike ainete olemasolu ja püsivate materjalide kasutamist, mida saab võtta ringlusse palju kordi, ilma et nad kaotaksid oma omadused. Selleks et luua tootjatele optimaalsed turutingimused sellise kindlaksmääramise ärakasutamiseks, kehtestatakse liidu siseturul kriteeriumid, millel põhineb kindlaksmääramine, ja kriteeriumide mõõtmise meetod. Hiljemalt ... [sisestada kuupäev: kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] viib komisjon läbi uuringu ja loob koostöös liikmesriikidega ja asjaomaste tööstussektoritega paljusid sidusrühmi hõlmava platvormi, et nimetatud kriteeriumid määratleda ja võtta vastu artikli 39 lõike 2 kohased rakendusaktid;

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 8

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8a – lõige 5 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid kehtestavad asjakohase seire- ja nõuete täitmise tagamise raamistiku, millega tagada, et toodete tootjad rakendavad laiendatud tootjavastutuse kohustusi, finantsvahendeid kasutatakse nõuetekohaselt ning kõik süsteemi rakendamises osalejad esitavad usaldusväärseid andmeid.

Liikmesriigid kehtestavad asjakohase seire- ja nõuete täitmise tagamise raamistiku, millega tagada, et toodete tootjad rakendavad laiendatud tootjavastutuse kohustusi, finantsvahendeid kasutatakse nõuetekohaselt ning kõik süsteemi rakendamises osalejad esitavad usaldusväärseid andmeid. Kui toode kuulub laiendatud tootjavastutuse süsteemi, tagavad liikmesriigid, et selle toote korduskasutamise ja korduskasutamise protsessiks ettevalmistamise käigus tekkivate jäätmejääkide töötlemise katab laiendatud tootjavastutuse tasu.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 8

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 8a – lõige 7a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7a.  Kõigi teiste jäätmeahelas osalejate rollid ja kohustused määratletakse selgelt.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 9

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 9 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Jäätmetekke vältimine

Jäätmete korduskasutamine ja jäätmetekke vältimine

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 9

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 9 – lõige 1 – taane 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

  kannustatakse kasutama ressursitõhusaid, vastupidavaid, parandatavaid ja ringlussevõetavaid tooteid;

  edendatakse ja toetatakse ressursitõhusate, vastupidavate, korduskasutatavate, parandatavate ja ringlussevõetavate toodete tootmist ja kasutamist, sh kestlikest taastuvatest toorainetest toodetud tooted;

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 9

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 9 – lõige 1 – taane 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  tehakse kindlaks tooted, mis on selliste liidu majanduse jaoks väga tähtsate toorainete põhiallikad, mille varu tagamine on seotud suure riskiga, ning võetakse meetmeid, et vältida nende toodete muutumist jäätmeteks;

–  tehakse kindlaks tooted, mis sisaldavad olulisel määral kriitilise tähtsusega tooraineid, mille varu tagamine on seotud suure riskiga, seda ka tarnekindluse osas, ja ergutatakse nende korduskasutamist ning võetakse meetmeid, et vältida nende toodete muutumist jäätmeteks;

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 9

Direktiiv 2008/98/EÜ

Artikkel 9 – lõige 1 – taane 3

 

Komisjoni ettepanek