Menetlus : 2016/2306(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0039/2017

Esitatud tekstid :

A8-0039/2017

Arutelud :

CRE 14/02/2017 - 18

Hääletused :

PV 15/02/2017 - 7.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0038

RAPORT     
PDF 540kWORD 72k
14.2.2017
PE 594.134v02-00 A8-0039/2017

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2017. aasta majanduskasvu analüüsi kohta

(2016/2306(INI))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Gunnar Hökmark

Arvamuse koostaja (*):

Jean-Paul Denanot, eelarvekomisjon

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 VÄHEMUSE ARVAMUS
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (*)
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2017. aasta majanduskasvu analüüsi kohta

(2016/2306(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2, artikleid 126 ja 136 ning protokolli nr 12,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingut,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1175/2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta(1),

–  võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1174/2011 euroalal esineva ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta(3),

–  võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1177/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1173/2011 eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel(8),

–  võttes arvesse nõukogu 15. jaanuari 2016. aasta järeldusi 2016. aasta majanduskasvu analüüsi kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 8. märtsi 2016. aasta järeldusi eelarve jätkusuutlikkuse 2015. aasta aruande kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 17.–18. märtsi 2016. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse eurorühma 9. septembri 2016. aasta avaldust kulude jaotamise parandamise ühiste põhimõtete kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 2015. aasta aruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni 9. novembri 2016. aasta Euroopa 2016. aasta sügise majandusprognoosi,

–  võttes arvesse komisjoni 13. jaanuari 2015. aasta teatist „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine“ (COM(2015)0012),

–  võttes arvesse komisjoni 16. novembri 2016. aasta teatist „2017. aasta majanduskasvu analüüs“ (COM(2016)0725),

–  võttes arvesse komisjoni 16. novembri 2016. aasta soovitust võtta vastu nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta (COM(2016)726),

–  võttes arvesse komisjoni 16. novembri 2016. aasta teatist „Euroala positiivse eelarvepoliitika poole“ (COM(2016)0727),

–  võttes arvesse komisjoni 16. novembri 2016. aasta teatist „Häiremehhanismi aruanne 2017“ (COM(2016)0728),

–  võttes arvesse 2017. aasta Euroopa parlamentaarse nädala raames liikmesriikide parlamentidega peetud arutelu,

–  võttes arvesse aruannet „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine“ (edaspidi „viie juhi aruanne“),

–  võttes arvesse komisjoni 21. oktoobri 2015. aasta teatist majandus- ja rahaliidu lõpuleviimiseks võetavate meetmete kohta (COM(2015)0600),

–  võttes arvesse oma 24. juuni 2015. aasta resolutsiooni majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamise kohta: ülevaade ja probleemid(9),

–  võttes arvesse Eurofoundi Euroopa ümberstruktureerimise jälgimise keskuse 2015. aasta aruannet,

–  võttes arvesse G20 juhtide 4.–5. septembril 2016. aastal toimunud Hangzhou tippkohtumisel esitatud kommünikeed,

–  võttes arvesse EKP presidendi avaldust 7. oktoobril 2016 toimunud Rahvusvahelise Valuuta- ja Rahanduskomitee 34. kohtumisel,

–  võttes arvesse COP 21 kokkulepet, mis võeti vastu Pariisi kliimakonverentsil 12. detsembril 2015,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 12. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni „2016. aasta Euroopa poolaasta ja 2017. aasta majanduskasvu analüüs“,

–  võttes arvesse 2015.–2016. aasta aruannet Euroopa VKEde kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 26. augusti 2016. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/7/EL (hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul) rakendamise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A8-0039/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu majandus on taastumas ja kasvab mõõdukas tempos, kuigi liikmesriikide lõikes ebaühtlaselt;

B.  arvestades, et komisjoni prognooside kohaselt on SKP reaalkasv 2016. aastal ELis 1,8 % ja euroalas 1,7 % ning 2017. aastal vastavalt 1,6 % ja 1,7 % ning valitsemissektori võlg on 2016. aastal ELis 86, 0 % ja euroalas 91, 6 %; arvestades, et euroala eelarvepuudujääk on 2016. aastal 1,7 % ning 2017. ja 2018. aastal 1,5 %;

C.  arvestades, et tarbijate kulutused on praegu majanduskasvu liikumapanev jõud ja see jääb eeldatavalt samamoodi ka 2017. aastal; arvestades, et Euroopa kannatab endiselt olulise investeerimislõhe all, mistõttu investeeringute tase jääb tunduvalt alla kriisieelset taset;

D.  arvestades, et tööhõive määr ELis kasvab stabiilselt, ehkki ebaühtlaselt ja ebapiisavas tempos, mistõttu 2016. aastal vähenes töötuse määr euroalas 10,1 %ni, kuid mitte piisavalt, et piirata noorte ja pikaajalist töötust;

E.  arvestades, et taastumine tööturgudel ja majanduskasv on liikmesriikide lõikes erinev ja jääb ebakindlaks, ning arvestades, et on vaja edendada ülespoole suunatud ühtlustamist;

F.  arvestades, et majanduskasv on suuresti sõltunud ebatraditsioonilisest ja pikas perspektiivis mittejätkusuutlikust rahapoliitikast; arvestades, et see toetab nõudmist lähenemisviisi järele, mis koosneb kolmest osast: majanduskasvu toetavad investeeringud, jätkusuutlikud struktuurireformid ning riigi vastutustundliku rahanduse saavutamine stabiilsuse ja kasvu pakti täieliku ja järjekindla rakendamise abil kõikides liikmesriikides;

G.  arvestades, et osal liikmesriikidel on endiselt väga suur era- ja avaliku sektori võlakoorem, mis ületab 60 % stabiilsuse ja kasvu paktis kehtestatud SKP künnisest;

H.  arvestades, et komisjoni poolses euroala liikmesriikide 2017. aasta eelarvekavade hindamises leiti, et ükski 2017. aasta eelarvekava ei ole selget vastuolus stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega, kuid paljudel juhtudel eelarvete kohandused ei täida või ei pruugi täita nimetatud paktis esitatud nõudeid;

I.  arvestades, et komisjoni poolses euroala liikmesriikide 2017. aasta eelarvekavade hindamises leiti, et ainult üks üheksast liikmesriigist täidab stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid;

G.  arvestades, et ELi liikmesriikide rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus on põlvkondadevahelise õigluse seisukohast muret tekitav küsimus;

K.  arvestades, et valitsemissektori võla suurust võivad mõjutada nii tingimuslikud kui ka kaudsed kohustused;

L.  arvestades, et osadel liikmesriikidel on väga suur jooksevkonto ülejääk ja Euroopa makromajanduslik tasakaalustamatus on endiselt suur;

M.  arvestades, et EL vajab olulisi täiendavaid era- ja avaliku sektori investeerimisalaseid jõupingutusi, eelkõige hariduse, teadusuuringute, IKT ja innovatsiooni vallas, nagu ka uusi töökohti, äriühinguid ja ettevõtteid, et kasutada ära oma majanduskasvu potentsiaali ja kaotada praegune investeerimislõhe, mistõttu investeeringute tase jääb tunduvalt alla kriisieelset taset; arvestades, et see eeldab eelkõige paremat regulatiivset keskkonda;

N.  arvestades, et viivislaenude kõrge tase põhjustab mitmetele liikmesriikidele tõsist muret; arvestades, et laenumahu kasv taastub järk-järgult, kuid on endiselt alla kriisieelset taset;

O.  arvestades, et ELi ebapiisava ülemaailmse konkurentsivõime parandamiseks ja tema majanduskasvu suurendamiseks on vaja paremini rakendada uusi poliitikavaldkondi, arukaid struktuurireforme liikmesriikides ning kujundada välja ühtne turg;

P.  arvestades, et rohkem karistamisele suunatud pankrotimenetlustega majandussüsteemid loovutavad lisaväärtuse ja tööhõive kaudu saadava võimaliku majanduskasvu, mis muudab vajalikuks Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ teise võimaluse põhimõtte rakendamise kõikides liikmesriikides;

Q.  arvestades, et Euroopa konkurentsivõime sõltub lisaks hindadele, kuludele ja palkadele ka tugevalt innovatsiooni, tehnoloogia ja korraldusliku suutlikkuse alastest hindadega mitteseotud elementidest;

R.  arvestades, et hilinenud maksete direktiiv koostati eesmärgiga aidata ettevõtteid, kes seisavad era- ja avaliku sektori ettevõtete hilinenud maksete pärast silmitsi kõrgemate kulude või isegi pankrotiga; arvestades, et väline järelhindamine näitas, et rohkem kui pooled kõigi liikmesriikide avaliku sektori asutustest ei pea endiselt kinni seaduses kehtestatud 30 päevasest maksetähtajast; arvestades, et aruandes tehti kindlaks, et kohandamisprogrammides osalevates liikmesriikidel on raskusi direktiivi kohaldamisega juhul, kui olemasolevate arvete maksmist tuleb tasakaalustada kuhjunud võlgade tagasimaksmisega;

1.  väljendab heameelt komisjoni 2017. aasta majanduskasvu analüüsi üle, milles kinnitati uuesti nn positiivse kolmnurga (era- ja valiku sektori investeeringud, sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireformid ja vastutustundlik riigi rahandus) strateegiat, ning nõuab selle poliitikameetmete kombinatsiooni paremat rakendamist; nõustub, et majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks on vaja kiiremini ellu viia reformid kooskõlas riigipõhiste soovitustega, et toetada majanduse elavdamist; mõistab seepärast hukka riigipõhiste soovituste väga madala rakendamismäära, mis langes 11 %-lt 2012. aastal ainult 4 %-le 2015. aastal; rõhutab, et liikmesriigid peavad suurendama oma jõupingutusi reformide läbiviimiseks, kui nad tahavad saavutada uuesti majanduskasvu ja luua töökohti; toetab komisjoni prioriteeti suurendada töökohtade loomist, majanduskasvu ja investeerimist liidus;

2.  märgib praegust liiga suurt sõltuvust Euroopa Keskpanga rahapoliitikast ja võtab teadmiseks, et ainuüksi rahapoliitikast ei piisa majanduskasvu stimuleerimiseks, kui investeeringutest ja jätkusuutlikest struktuurireformidest jääb vajaka;

3.  nõustub komisjoniga, et euroala peab hakkama järjest rohkem sõltuma sisenõudlusest; on seisukohal, et tugev sisenõudlus oleks euroala jätkusuutliku majanduskasvu jaoks parem;

4.  märgib, et majandus jätkas 2016. aastal mõõdukas tempos kasvamist ja ületas kriisieelse taseme, kuid tagasihoidlikku majanduskasvu tuleb vaadelda erakorralise rahapoliitika seisukohast ning see jääb nõrgaks ja liikmesriikide vahel ebaühtlaseks; võtab murega teadmiseks, et SKP ja tootlikkuse kasvumäärad ei ole oma täielikku potentsiaali saavutanud ja seepärast ei ole põhjust enesega rahuloluks ja et see tagasihoidlik taastumine eeldab püsivaid jõupingutusi suurema vastupanuvõime saavutamiseks suurema majanduskasvu ja tööhõive kaudu;

5.  märgib, et Ühendkuningriigi rahvahääletus on põhjustanud Euroopa majanduse ja finantsturgude jaoks ebakindlust; võtab teadmiseks, et Ameerika Ühendkuningriigi hiljutiste presidendivalimiste tulemus on põhjustanud poliitilist ebakindlust, mis eeldatavalt mõjutab Euroopa majandust, muu hulgas rahvusvahelisi kaubandussuhteid;

6.  võtab murega teadmiseks tagasilöögi globaliseerumisele ja protektsionismi tekke;

7.  märgib, et ehkki keskmine tööpuudus vähehaaval väheneb ning aktiivsuse näitajad paranevad, püsivad paljudes liikmesriigis struktuursed puudujäägid; võtab teadmiseks, et pikaajalise ja noorte töötuse määrad on endiselt kõrged; rõhutab, et nende struktuursete puudujääkide kaotamiseks on vaja asjaomastes liikmesriikides läbi viia kaasavad tööturureformid, järgides seejuures täielikult sotsiaalse dialoogi põhimõtet;

8.  rõhutab, et investeeringute tase ELis ja euroalas jääb endiselt kriisieelsest tasemest palju madalamale; on veendunud, et see investeerimislõhe on vaja kaotada era- ja avaliku sektori investeeringute abil, ning rõhutab, et ainult sihipärased investeeringud saavad pakkuda lühikese ajavahemiku jooksul ja piisavas ulatuses nähtavaid tulemusi; nõustub komisjoniga, et madalad rahastamiskulud toetavad eelkõige taristusse tehtavate investeeringute tegemise ettepoole toomist;

Investeeringud

7.  nõustub komisjoniga, et juurdepääs rahastamisele ja ühtse turu tugevdamine on ettevõtete innovatsioonitegevuse ja nende kasvu jaoks äärmiselt vajalik; rõhutab, et uued kapitali- ja likviidsusnõuded, mis on küll vajalikud pangandussektori vastupanuvõime tugevdamiseks, ei tohiks piirata pankade suutlikkust laenata reaalmajandusele; on veendunud, et tuleks teha rohkem jõupingutusi VKEdele suurema juurdepääsu andmiseks rahastamisele; kutsub komisjoni seepärast üles suurendama jõupingutusi rahastamisvõimaluste parandamiseks;

8.  rõhutab, et era ja avaliku sektori investeeringud inimkapitali ja taristusse on äärmiselt olulised; on seisukohal, et on vaja tugevalt soodustada investeerimist sellistesse valdkondadesse nagu haridusse, innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevusse, mis konkurentsivõimelisema Euroopa majanduse jaoks määrava tähtsusega;

9.  avaldab heakskiitu komisjoni ettepanekule pikendada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kestust ja kahekordistada selle rahalisi vahendeid; rõhutab, et määruses kehtestatud eesmärkide saavutamiseks tuleb märkimisväärselt suurendada geograafilist ja valdkondlikku kohaldamisala; rõhutab, et EFSI peaks samuti ligi meelitama rahalisi vahendeid piiriülese mõõtmega projektide jaoks, mida tasakaalustatakse kogu liidus; rõhutab, kui tähtis on saavutada liikmesriikide, komisjoni ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse vaheline parem kooskõlastamine;

10.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama ja maksimeerima Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamist, et kasutada ära kõik sisemised majanduskasvu toetavad tegurid ja edendada ülespoole suunatud ühtlustamist;

11.  märgib, et usaldusväärne finantssüsteem ja finantseerimisasutused on Euroopa majanduskasvu ja investeeringute ligimeelitamise jaoks keskse tähtsusega; rõhutab, et praeguse finantssüsteemi turvalisus ja stabiilsus on kriisieelse tasemega võrreldes suurenenud; märgib, et sellele vaatamata ei püüta leida lahendust osadele pakilistele probleemidele, näiteks finantskriisi ajal kuhjunud viivislaenude hulgale;

12.  rõhutab, et täielikult toimiv kapitaliturgude liit võib pikemas perspektiivis pakkuda VKEdele alternatiivset rahastamist, täiendades pangandussektori rahastamist, ning tuua majandusse üldiselt mitmekesisemaid rahastamisvõimalusi; palub, et komisjon kiirendaks kapitaliturgude liidu alast tööd, et luua kogu Euroopas tõhusamat kapitali jaotumist, süvendada ELi kapitaliturgusid, suurendada mitmekesisust investorite jaoks, hoogustada pikaajalist investeerimist ning kasutada täielikult ära ELi innovaatilised rahastamisvahendid, mille eesmärk on toetada VKEde juurdepääsu kapitaliturgudele; toonitab, et kapitaliturgude liidu väljakujundamine ei tohiks kahjustada seni saavutatut, vaid peaks püüdma tuua kasu Euroopa kodanikele;

13.  rõhutab, et investeeringuid on vaja rahastada rohkem; nõuab hästitoimivat finantssüsteemi, kus suurem stabiilsus ja olemasolevad piiriülesed institutsioonid hõlbustaksid likviidsust ja turutegemist, eriti VKEde jaoks; märgib sellega seoses samuti, et kiiresti arenevatel ettevõtetel on probleeme juurdepääsuga rahastamisele; nõuab, et komisjon selgitaks välja ja rakendaks projekte, mis toetavad ja kaasavad turupõhiseid investeeringuid selliste äriühingute jaoks; rõhutab, et panganduse struktuuri reformimine ei tohi takistada likviidsuse tegemist;

14.  pooldab põhjalikku, järkjärgulist pangandusliidu väljakujundamist ja kapitaliturgude liidu arengut, eesmärgiga suurendada pangandussektori vastupanuvõimet, aidata kaasa finantsstabiilsusele, luua stabiilne keskkond investeeringuteks ja majanduskasvuks ning vältida euroala finantsturu killustumist; rõhutab sellega seoses vastutuse põhimõtet, ning toonitab, et vältida tuleb moraaliriski, eelkõige selleks, et kaitsta kodanikke; nõuab tungivalt, et järgitaks olemasolevaid ühiseid eeskirju;

15.  rõhutab asjaolu, et avaliku sektori ja erasektori investeeringud on erakordselt olulised, et võimaldada üleminekut vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele ja ringmajandusele; tuletab meelde – eelkõige seoses Pariisi kokkuleppega – Euroopa Liidu võetud kohustusi rahastada puhaste tehnoloogiate kasutuselevõttu, suurendada taastuvenergia kasutust ja energiatõhusust ning vähendada üldiselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid;

16.  rõhutab, et usaldusväärsed investeeringud nõuavad stabiilset õiguskeskkonda, mis võimaldab investeeringute tootlikkust; on seisukohal, et prognoositavad eeskirjad, tõhus ja läbipaistev avalik haldus, tulemuslik õigussüsteem, võrdsed tingimused ja väiksem halduskoormus on investeeringute ligimeelitamisel väga olulised tegurid; rõhutab, et 2016. aasta riigipõhistest soovitustest 40 % käsitlevad investeeringute takistusi, mida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad aidata kõrvaldada; kutsub komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid teatise „Üleskutse avaldada arvamust ELi finantsteenuste õigusraamistiku kohta“ alusel, et vähendada bürokraatiat, lihtsustada eeskirju ja parandada rahastamiskeskkonda;

17.  täheldab kasutamata potentsiaali tootlikkuse kasvu ja investeeringute puhul, mida võiks kasutada juhul, kui ühtse turu eeskirju täielikult jõustada ning toodete ja teenuste turgusid paremini integreerida; tuletab meelde, kui tähtsad on riigipõhised soovitused peamiste valdkondade kohta, kus liikmesriigid peaksid võtma meetmeid;

18.  nõustub komisjoniga, et kaubanduse kasusid avalikus arutelus alati ei tunnistata, ning rõhutab, et rahvusvaheline kaubandus võib eurooplaste jaoks olla tähtis töökohtade allikas ning väga oluline panus majanduskasvu; kordab, et enam kui 30 miljonit töökohta sõltuvad ELi ekspordist; rõhutab, et rahvusvahelised kaubanduslepingud ei tohiks nõrgestada Euroopa õigus-, sotsiaal- ja keskkonnanorme, vaid peaksid pigem tugevdama ülemaailmseid standardeid;

19.  märgib murelikult, et ELi osakaal ülemaailmsetes otseinvesteeringutes on pärast kriisi märkimisväärselt vähenenud; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et parandada ettevõtluskeskkonda investeeringute jaoks, muu hulgas täielikult rakendades ja jõustades ELi ühtse turu õigusakte; nõustub, et kiiremad edusammud jätkusuutlike struktuurireformide vastuvõtmisel kooskõlas riigipõhiste soovitustega on vajalikud selleks, et tõhustada ELi konkurentsivõimet, edendada ettevõtjatele (eelkõige VKEdele) ja investeeringutele soodsat keskkonda ning saavutada majanduskasvu ja töökohtade loomise eesmärgid, samuti soodustada paremuse suunas lähenemist liikmesriikide vahel;

20.  rõhutab vajadust kaitsta finantsasutuste pikaajalisi investeerimisvõimalusi, madala riskiga säästude kasumlikkust ning pikaajalisi pensionitooteid, et mitte ohustada Euroopa kodanike säästude ja pensionide maksmise kestlikkust;

21.  rõhutab, et kestlikke struktuurireforme peavad täiendama pikemaajalisemad investeeringud haridusse, teadusse, innovatsiooni ja inimkapitali, eelkõige haridusse ja koolitusse, mille eesmärk on pakkuda uusi oskusi ja teadmisi; on veendunud, et partnerlusi poliitikakujundajate, seadusandjate, teadlaste, tootjate ja innovaatorite vahel võib samuti pidada vahenditeks, mille abil edendada investeeringuid, saavutada arukas ja jätkusuutlik majanduskasv ning täiendada investeerimisprogramme;

Struktuurireformid

22.  nõustub sellega, et toote- ja teenuseturgude ning kaasava tööturu, tervishoiu, eluaseme valdkonna ja pensioniturgude kestlikud struktuurireformid on liikmesriikides esmatähtsad, et tõhusalt toetada majanduse elavdamist, võidelda suure töötuse määra vastu, suurendada konkurentsivõimet, ausat konkurentsi ja majanduskasvu potentsiaali ning täiustada teadusuuringute ja innovatsiooni süsteemide tõhusust, nõrgestamata samas töötajate õigusi, tarbijakaitset ega keskkonnanorme;

23.  on arvamusel, et hästitoimivad ja tootlikud tööturud koos piisava sotsiaalkaitse ja sotsiaalse dialoogiga on saanud majandussurutisest kiiremini üle; kutsub liikmesriike üles vähendama tööturu killustatust, suurendama tööturul osalemist ja oskuste täiendamist, sealhulgas suurema keskendumise abil koolitusele ja elukestvale õppele, et tõhustada tööalast konkurentsivõimet ja tootlikkust; täheldab, et mõnes liikmesriigis valitseb ikka veel märkimisväärne vajadus reformimise järele, kui nad soovivad muuta oma tööturgu paindlikumaks ja kaasavamaks;

24.  rõhutab, kui oluline on alustada või jätkata sidusate ja kestlike struktuurireformide elluviimist keskpika ja pikaajalise stabiilsuse nimel; toonitab, et EL ja selle liikmesriigid ei saa konkurentsis osaleda ainult üldkulude või tööjõukulude alusel, vaid peavad investeerima rohkem teadus-, innovatsiooni- ja arendustegevusse, haridusse, oskustesse ja ressursitõhususse nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil;

25.  tunneb muret mõju pärast, mida avaldab riikide rahandusele demograafiline areng ja jätkusuutlik kasv, ja mida tingivad muu hulgas madal sündivus, vananevad ühiskonnad, väljaränne ja pagulaste sissevool; rõhutab vananeva elanikkonna mõju eelkõige ELi pensioni- ja tervishoiussüsteemidele; märgib, et erineva demograafilise struktuuri tõttu on nende arengusuundade mõju liikmesriigiti erinev, kuid hoiatab, et juba praegu prognoositavad kulud avaldavad avaliku sektori rahandusele märkimisväärset mõju;

26.  tuletab meelde, et pensionisüsteemide kestlikkuse tagamise huvides on tähtis saavutada kõrge tööhõivetase ja seda säilitada; rõhutab sellega seoses samuti, kui tähtis on kasutada paremini rändajate oskusi, et kohanduda tööturu vajadustega;

27.  märgib, et liikmesriigid kulutavad praegu 5–11 % oma SKPst tervishoiule, ja et see määr suureneb järgmistel aastakümnetel tõenäoliselt märkimisväärselt demograafiliste muutuste tõttu; nõuab tungivalt, et komisjon keskendaks jõupingutusi kulutustele, mida tehakse kvaliteetsete tervishoiuteenuste ja neile üldise juurdepääsu tagamise jaoks, kasutades selleks koostööd ja parimate tavade jagamist ELi tasandil ning käsitledes kvaliteetsete tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkust riigipõhistes soovitustes;

28.  väljendab heameelt asjaolu üle, et keskmine noorte tööpuudus väheneb, kuigi see on ikka veel liiga suur; märgib siiski, et liikmesriigiti püsivad väga suured erinevused, mis nõuavad jätkuvaid reforme, et hõlbustada noorte tööturule sisenemist, tagades seeläbi põlvkondadevahelist õiglust; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on noortegarantii, ning nõuab selle otsustava tähtsusega programmi jätkuvat rahastamist ELi vahenditest; nõustub komisjoniga, et on vaja rohkem liikmesriikide meetmeid, et võidelda noorte töötusega, eriti noortegarantii tõhususe suurendamise abil;

29.  rõhutab, kui oluline on vastutustundlik ja majanduskasvu soodustav palkade areng, mis annab tootlikkusele vastava hea elatustaseme, võttes arvesse konkurentsivõimet, ja kui oluline on tõhus sotsiaalne dialoog hästitoimiva sotsiaalse turumajanduse jaoks;

30.  nõustub sellega, et maksustamine peab toetama investeeringuid ja töökohtade loomist; nõuab maksunduse valdkonna reforme, et võidelda tööjõu suure maksukoormuse vastu Euroopas, parandada maksukogumist, võidelda maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu ning muuta maksusüsteemid lihtsamaks, õiglasemaks ja tõhusamaks; rõhutab vajadust parema kooskõlastamise järele maksustamise valdkonna haldustavades; nõuab liikmesriikide seas suuremat läbipaistvust ettevõtete maksustamise valdkonnas;

Vastutustundlik eelarvepoliitika ja riigi rahanduse struktuur

31.  võtab teadmiseks komisjoni seisukoha, et riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamine on endiselt prioriteet ning et probleemid on pärast kriisi haripunkti vähenenud ja need ei pruugi kujutada endast euroala jaoks tervikuna lühikeses perspektiivis suurt riski;

32.  võtab samuti teadmiseks komisjoni seisukoha, et veel on probleeme, ja et kriisi järelmõjud ning ka struktuursed puudused, millega tuleb tegeleda pikaajaliste riskide vältimiseks, püsivad;

33.  rõhutab asjaolu, et kõik liikmesriigid on kohustatud järgima stabiilsuse ja kasvu pakti, austades täielikult kehtivaid paindlikkuse klausleid; osutab sellega seoses samuti majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu tähtsusele ning nõuab tungivalt, et komisjon esitaks põhjaliku hinnangu kõnealuse lepingu rakendamisest saadud kogemustele, mis oleks aluseks ELi lepingu ja ELi toimimise lepingule vastavate vajalike meetmete võtmisele, et lisada kõnealuse lepingu sisu ELi õigusraamistikku;

34.  märgib, et kuigi kuue liikmesriigi suhtes kohaldatakse endiselt ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, on vähenenud keskmine eelarvepuudujäägi tase, mis jääb 2016. aastal eeldatavalt alla 2 % ja jätkab vähenemist ka järgmistel aastatel, ning et 2017. aastal kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust ilmselt ainult kahe liikmesriigi suhtes; märgib, et mitmel juhul on võla suur kasv viimastel aastatel ka pankade rekapitaliseerimise ja aeglase majanduskasvu tagajärg; rõhutab, et kui intressimäärad jälle tõusma hakkavad, võivad raskused rahanduse olukorra parandamisel riikides jälle suureneda;

35.  toonitab komisjoni rolli aluslepingute kaitsjana; rõhutab vajadust ühiselt kokku lepitud õigusaktide kohaldamise ja jõustamise läbipaistva ja objektiivse hindamise järele;

36.  nõuab, et liikmesriike ei tohiks kohelda erinevalt; märgib, et ainult selline eelarvepoliitika, mis arvestab ja järgib liidu õigust, toob kaasa usaldusväärsuse ja usalduse liikmesriikide vahel ning on nurgakiviks majandus- ja rahaliidu lõpuleviimisele ja finantsturgude usaldusele;

37.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles olema stabiilsuse ja kasvu pakti ennetava ja parandusliku osa raames esitatud soovitusi käsitledes võimalikult täpne, et suurendada nende soovituste läbipaistvust ja jõustatavust; rõhutab vajadust lisada ennetava osa raames esitatavatele soovitustele nii riigipõhise keskpika perioodi eesmärgi sihtkuupäev kui ka selle saavutamiseks või säilitamiseks nõutav eelarvekohandus;

38.  on seisukohal, et makromajanduslikku tasakaalustamatust liikmesriikides tuleks käsitleda kooskõlas makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega (MIP), kaasates jõupingutustesse kõik liikmesriigid ning tuginedes asjakohastele reformidele ja investeeringutele; rõhutab, et iga liikmesriik peab andma selles kontekstis panuse vastavalt oma individuaalsetele kohustustele; märgib, et suur jooksevkonto ülejääk tähendab võimalikku suuremat sisenõudlust; rõhutab, et avaliku ja erasektori kõrge võlatase kujutab endast märkimisväärset haavatavust ning et selle kiiremaks vähendamiseks on vaja vastutustundlikke eelarvemeetmeid ja suuremat majanduskasvu;

39.  märgib, et kuigi riikide rahandus on viimastel aastatel paranenud, võib pärast 2017. aasta eelarvekavade hindamist tõdeda, et nõuetele mittevastavuse oht esineb kaheksa liikmesriigi puhul; on seisukohal, et kokkulepitud eelarve kohandamiskavast tuleb kinni pidada;

40.  väljendab heameelt, et keskmine eelarvepuudujääk ja valitsemissektori võlg on vähenenud, kuid nõustub, et üldpilt peidab endas märkimisväärseid erinevusi liikmesriikide vahel; rõhutab, et üldpildi vaatamisel tuleks alati uurida ka üksikuid eelarveid, ja intressimäärade kasvu eeldades toonitab vajadust usaldusväärse eelarvepoliitika järele; on seisukohal, et tuleb püüda saavutada ülespoole suunatud ühtlustamist, eelkõige euroala liikmesriikide vahel;

Eelarvepoliitiline seisund euroalal

41.  märgib, et vastavalt komisjoni 2016. aasta sügise majandusprognoosile on euroala üldine eelarvepoliitiline seisund 2015. aastal muutunud piiravast neutraalseks ja jääb prognoosiperioodil eeldatavalt kergelt ekspansiivseks; võtab lisaks teadmiseks komisjoni seisukoha, et nõukogu riigipõhistes soovitustes sisalduvate fiskaalnõuete täitmine täies mahus tooks 2017. ja 2018. aastal kokkuvõttes kaasa kergelt piirava eelarvepoliitilise seisundi euroalal tervikuna, ning komisjoni nõudmise saavutada positiivselt ekspansiivne eelarvepoliitiline seisund, tunnistades samas majanduslikke ja õiguslikke piiranguid selle saavutamisel;

42.  on seisukohal, et komisjoni teatis positiivse eelarvepoliitilise seisundi kohta kujutab endast olulist arengut; peab kiiduväärseks, et teatisega soovitakse edendada euroala majanduspoliitika paremat koordineerimist ning juhtida tähelepanu võimalustele kasutada eelarvepoliitilisi stiimuleid liikmesriikides, kus see on võimalik; rõhutab, et fiskaalnõuded põhinevad ühiselt kokkulepitud fiskaaleeskirjadel; tuletab meelde, et liikmesriigid peavad järgima stabiilsuse ja kasvu pakti koondsoovitustest hoolimata; märgib, et eesmärgiks seatud eelarvepoliitilise üldseisundi potentsiaali ja taseme suhtes eksisteerib erinevaid seisukohti; tervitab sõltumatu Euroopa Eelarvenõukogu tehtavat tööd selles küsimuses;

43.  on seisukohal, et riigieelarve struktuuri täiustamine on üks olulisemaid vahendeid, mis aitab tagada vastavust ELi eelarve-eeskirjadele ning võimaldab rahastada vältimatuid kulusid, kasvatada varu ettenägematute vajaduste ja majanduskasvu edendavate investeeringute jaoks ning rahastada ka vähemolulisi kulusid, samuti aidata kaasa avaliku sektori vahendite tõhusamale ja vastutustundlikule kasutusele; tuletab meelde, et liikmesriikide eelarved koostatakse riiklikul tasandil, võttes arvesse riigipõhiseid soovitusi;

44.  märgib, et arutelu avaliku sektori kulutuste aruka jaotamise ja poliitiliste prioriteetide teemal toimub seoses Euroopa Liidu eelarvega korrapäraselt, ning et selline kriitiline hindamine on hädavajalik ka riiklike eelarvete puhul, et parandada avaliku sektori eelarvete kvaliteeti keskpikas ja pikas perspektiivis ning vältida lineaarseid eelarvekärpeid;

45.  väljendab heameelt valitsemissektori kulude jätkuva läbivaatamise üle ning ergutab liikmesriike kriitiliselt hindama oma eelarve kvaliteeti ja ülesehitust; toetab jõupingutusi eesmärgiga parandada avaliku sektori kulutuste kvaliteeti ja tõhusust, sealhulgas vähendades mitteproduktiivseid kulutusi majanduskasvu soodustavate investeeringute nimel;

46.  on veendunud, et ELi eelarve abil saaks leevendada survet liikmesriikide eelarvetele, kui tegeleda omavahendite sissenõudmisega, selle asemel et liigselt tugineda liikmesriikide osamaksetele;

47.  tervitab eurorühmas 2016. aasta Euroopa poolaasta jooksul toimunud temaatilisi arutelusid ja vastuvõetud parimate tavade standardeid, näiteks kulude läbivaatamise kohta; kutsub komisjoni ja eurorühma üles muutma need tõhusamaks ja läbipaistvamaks;

48.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles koostama riigipõhiseid soovitusi nii, et edusamme oleks võimalik mõõta, eriti juhtudel, kui poliitikasoovitusi esitatakse korduvalt sama poliitikavaldkonna kohta ja/või kui reformi iseloom nõuab selle rakendamist pikema aja jooksul kui ühe poolaasta raames;

Riikliku poliitika koordineerimine ja demokraatlik vastutus

49.  rõhutab, kui oluline on, et riikide parlamentides arutataks riikide aruandeid, riigipõhiseid soovitusi, riiklikke reformikavasid ja stabiilsusprogramme ning tegutsetaks nende põhjal rohkem kui seni;

50.  usub, et riigipõhiste soovituste parem rakendamine nõuab prioriteetide selget väljaütlemist Euroopa tasandil ja tõelist avalikku arutelu riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, mis suurendab isevastutust; kutsub liikmesriike üles kaasama riigipõhiste soovituste paremaks rakendamiseks kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi struktureeritud viisil, et arvestada liikmesriikides kogetavat mõju ja probleeme ka riiklikust tasandist madalamal;

51.  nõuab tungivalt, et komisjon alustaks läbirääkimisi majanduse juhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkulepe üle; rõhutab, et selle institutsioonidevahelise kokkuleppega tuleks tagada, et Euroopa poolaasta ülesehitus võimaldab kõnealuse protsessi sisulist ja regulaarset parlamentaarset kontrolli aluslepingute raamistikus, eriti mis puudutab iga-aastase majanduskasvu analüüsi prioriteete ning euroala käsitlevaid soovitusi;

2017. aasta majanduskasvu analüüsi aruande sektoripõhine jaotus

Eelarve

52.  on seisukohal, et ELi eelarve abil saaks pakkuda lisaväärtust investeeringute tegemiseks ja struktuurireformide läbiviimiseks liikmesriikides, kui tagataks olemasolevate vahendite suurem sünergia ja seos liikmesriikide eelarvetega; on seetõttu arvamusel, et iga-aastane majanduskasvu analüüs on oluline poliitikadokument, milles antakse põhiteavet riiklike reformiprogrammide, riigipõhiste soovituste ja rakenduskavade jaoks ning millest liikmesriigid peaksid juhinduma ja mis peaks neid abistama riigieelarve ettevalmistamisel, eesmärgiga võtta kasutusele ühiseid lahendusi, mis kajastuvad riiklikes eelarvetes ja on seotud ELi eelarvega;

53.  tuletab meelde, et käibe- ja tollimaksu kogumise süsteemide edendamine peaks olema kõigi liikmesriikide jaoks esmatähtis; väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle koostada ELi ühine maksuparadiiside must nimekiri, mida toetaks rikkujate kriminaalkorras karistamine, et võidelda maksudest kõrvalehoiduvate hargmaiste ettevõtetega;

Keskkond, rahvatervis ja toiduohutus

54.  rõhutab, et ressursside parem ja tõhusam kasutamine, välismaisest energiast sõltuvuse vähendamine ning säästva tootmise kasutuselevõtt paremate projekteerimisnõuete ja jätkusuutlikumate tarbimistavade abil eeldavad ettevõtluse ja töökohtade loomise edendamist, rahvusvaheliste sihtide ja liidu keskkonnaalaste eesmärkide tulemuslikku elluviimist ja tuluallikate mitmekesistamist vastutustundliku eelarvepoliitika ja majandusliku konkurentsi kontekstis; on seisukohal, et Euroopa poolaasta peaks hõlmama ka aruandlust energiatõhususe ja omavaheliste ühenduste kohta ELi tasandil sätestatud eesmärkide alusel;

55.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Keskpangale.

(1)

ELT L 306, 23.11.2011, lk 12.

(2)

ELT L 306, 23.11.2011, lk 41.

(3)

ELT L 306, 23.11.2011, lk 8.

(4)

ELT L 306, 23.11.2011, lk 33.

(5)

ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.

(6)

ELT L 306, 23.11.2011, lk 1.

(7)

ELT L 140, 27.5.2013, lk 11.

(8)

ELT L 140, 27.5.2013, lk 1.

(9)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0238.


VÄHEMUSE ARVAMUS

vastavalt kodukorra artikli 52a lõikele 4

Miguel Viegas, Fabio De Masi, Paloma López Bermejo, Miguel Urbán Crespo, Marisa Matias, Rina Ronja Kari, Matt Carthy

Aruandes pooldatakse struktuurireforme, riigi minimaalset rolli ja kaitstakse stabiilsuspakti ja fiskaalkokkulepet. Väljendatakse seisukohta, et neoliberaalsete reformide ja finantstegevusele keskendumise süvendamine, sealhulgas kapitaliturgude liidu kaudu, on sobiv lahendus ELi majanduse stagnatsioonile – selle asemel et tõsta avaliku sektori kulutusi ning suurendada palku ja sotsiaalkaitset, mille on hävitanud kokkuhoiupoliitika. Lisaks väljendatakse selles muret otsuse pärast mitte karistada Portugali ja Hispaaniat.

See eirab tegelikkust: euro ja majanduse juhtimise raamistik pole andnud tulemusi võitluses finants-, majandus- ja sotsiaalse kriisiga, mis on vaevanud ELi peaaegu kümme aastat, kuid samas on nad ka vastutavad selle tekkimise ja süvenemise eest. Euro ja majanduse juhtimise raamistik on olnud tööriistadeks neoliberaalse tegevuskava kehtestamisel: erastamine ja dereguleerimine, struktuurireformid, sotsiaal- ja tööõiguste piiramine, töötajate sissetulekute ja üldise heaolu kärpimine.

Euro ja majanduse juhtimise raamistik on suurendanud erinevusi liikmesriikide vahel ja sissetulekute ebavõrdsust, seega ka vähendanud territoriaalset, sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust.

Seetõttu nõuame, et tunnistataks kehtetuks:

·fiskaalkokkulepe,

·majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping,

·Euroopa poolaasta.


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (*) (25.1.2017)

majandus- ja rahanduskomisjonile

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2017. aasta majanduskasvu analüüsi kohta

(2016/2306(INI))

Arvamuse koostaja (*): Jean-Paul Denanot

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

ETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on seisukohal, et ELi eelarve abil saaks pakkuda lisaväärtust investeeringute tegemiseks ja struktuurireformide läbiviimiseks liikmesriikides, kui tagataks olemasolevate vahendite suurem sünergia ja seos liikmesriikide eelarvetega; on seetõttu arvamusel, et iga-aastane majanduskasvu analüüs on oluline poliitikadokument, milles antakse põhiteavet riiklike reformiprogrammide, riigipõhiste soovituste ja rakenduskavade jaoks ning millest liikmesriigid peaksid juhinduma ja mis peaks neid abistama riigieelarve ettevalmistamisel, eesmärgiga võtta kasutusele ühiseid lahendusi, mis kajastuvad riiklikes eelarvetes ja on seotud ELi eelarvega;

2.  on nõus, et stabiilsusmehhanismid on hädavajalikud ning tuletab meelde, et stabiilsuse ja kasvu pakti kriteeriumide täitmine ja järgimine peaks olema liikmesriikide jaoks prioriteet; peab soovitatavaks pakti olemasolevate paindlikkusklauslite täielikku ärakasutamist, et toetada suuremat investeerimist ja struktuurireforme ning tegeleda julgeolekuohtude ja pagulaste sissevoolu probleemiga;

3.  tuletab meelde, et käibe- ja tollimaksu kogumise süsteemide edendamine peaks olema kõigi liikmesriikide jaoks esmatähtis; väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle koostada ELi ühine maksuparadiiside must nimekiri, mida toetaks rikkujate kriminaalkorras karistamine, et võidelda maksudest kõrvalehoiduvate hargmaiste ettevõtetega; peab tervitatavaks komisjoni ettepanekuid kehtestada äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas, mis peaks hoogustama piiriülest tegevust, vähendama maksudest kõrvalehoidumist ja agressiivset maksuplaneerimist; tuletab meelde vajadust viia läbi omavahendite süsteemi reform, mis võib sillutada teed ELi rahaliste vahendite tõeliseks reformimiseks, ilma et seejuures suureneks kodanike maksukoormus;

4.  on seisukohal, et majanduskasv ei ole veel piisav loomaks töökohti, mida ELil on kiiresti vaja eriti noorte jaoks, ning et avalikku ja erasektorit tuleb ergutada investeerima taristusse ning haridusse ja koolitusse, aga ka VKEdesse, ning et tuleb edendada selliseid töötuse vastu võitlemise meetmeid nagu noortegarantii; peab tervitatavaks eraldada noorte tööhõive algatusele täiendavalt 500 miljonit eurot sihtotstarbelise eraldisena, millele lisandub üks miljard eurot 2017–2020 aastaks ette nähtud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, mis annab mitmele noorte tööhõive algatuse toetuse saamise tingimustele vastavale liikmesriigile võimaluse investeerida suuremas ulatuses Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid noorte tööhõive meetmetesse;

5.  peab tervitatavaks komisjoni ettepanekut pikendada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kestust ja suurendada selle rahastamisvõimet; rõhutab, et EFSI tõhustamine on oluline, et investeeringud oleksid taas jätkusuutlikud pikas perspektiivis, annaksid konkreetseid tulemusi ning projektijuhtidel oleks kindlustunne selles osas, et neil on võimalik projekte ette valmistada ka pärast algse investeerimisperioodi lõppu; loodab täiendavate edusammude tegemist, et parandada täiendavust, geograafilist ja valdkondlikku ulatust ning läbipaistvust; rõhutab, et EFSI ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide sünergial on suur potentsiaal eelkõige selles osas, mis puudutab panust territoriaalsesse ühtekuuluvusse; kutsub ELi ja liikmesriikide institutsioone üles paremini kaasama piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi, et tegeleda ebapiisava projektide koostamise võime ja laenuvõtmisvõimekusega mõningates liikmesriikides;

6.  tuletab meelde, et investeerimine innovatsiooni ja IKTsse ning nendesse valdkondadesse tehtavate investeeringute stimuleerimine peaks olema majanduspoliitika keskmes ELi tasandil, et luua jätkusuutlikku majanduskasvu;

7.  on arvamusel, et tuleb suurendada pangandussüsteemi vastutust, et tagada pikaajalised investeeringud ja finantsturgude stabiilsus;

8.  rõhutab, kui oluline on õiglane ja sidus ELi investeerimispoliitika, millega on võimalik luua majanduskasvu kogu ELis ning hõlbustada liikmesriikide vahel valitsevate erinevuste vähendamist;

9.  on veendunud, et VKEd ja idufirmad on väga olulised ELi majanduse edaspidiseks arendamiseks ning kordab taas, et neid on vaja toetada suuremamahuliste investeeringute ja asjakohase maksupoliitikaga;

10.  on veendunud, et rahapoliitika, kui seda asjakohase eelarvepoliitikaga mõjusalt toetada, võib hoogustada majandusarengut, jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist;

11.  on arvamusel, et liikmesriikide erinevad demograafilised trendid peaksid juhtima liikmesriikide tähelepanu vajadusele käsitada valitsemissektori eelarvepuudujääki võrdluses teiste riikidega;

12.  tuletab meelde, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamine sõltub makromajanduslikest tingimustest; kutsub komisjoni hea majandusjuhtimise ja abi ärakasutamise suutlikkuse omavahelist seost silmas pidades üles ergutama kasutama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde riigipõhiste soovituste elluviimisel, pikendades eelarve kohandamise perioodi, mille jooksul Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde kasutataks kõrvalmeetmena struktuurireformide elluviimisel ja investeeringute mahu suurendamise saavutamisel;

13.  rõhutab, et võrreldes muude suurte turgudega, nagu USA, on ELil ranged eelarve-eeskirjad, liikmesriikide õigusaktid ebaühtlased ning esineb palju eri piiranguid, mis takistavad edasiminekut, innovatiivsete lahenduste kasutuselevõtmist ning pidurdavad majanduskasvu; kutsub seetõttu komisjoni üles pidama liikmesriikidega põhjalikumaid arutelusid selle üle, milliseid ühiseid meetmeid ja eeskirju tuleb ELi tasandil kehtestada, et enne iga-aastase majanduskasvu analüüsi avaldamist toetada teadmiste, kogemuste ja tehnoloogia vahetust ning innovatsiooni, arengut ja idufirmade kiiret kasvu.

NÕUANDVAS KOMISJONISTOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

25.1.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

27

2

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Esteban González Pons, Ingeborg Gräßle, Iris Hoffmann, Monika Hohlmeier, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Victor Negrescu, Jan Olbrycht, Urmas Paet, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Daniele Viotti, Tiemo Wölken

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Jean-Paul Denanot, Ivana Maletić, Marco Valli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Paul Brannen, Ulrike Lunacek


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (25.1.2017)

majandus- ja rahanduskomisjonile

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2017. aasta majanduskasvu analüüsi kohta

(2016/2306(INI))

Arvamuse koostaja: Nuno Melo

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et Euroopa poolaastat puudutav arutelu on eriti oluline, pidades silmas vajadust leida uus struktuurireformide ja valikuliste investeeringute arengumudel strateegiliste valdkondade jaoks, et liikuda seeläbi majandusmudeli poole, mille puhul ühendatakse tööstuslik areng keskkonnasäästlikkusega; kinnitab seepärast, et keskkonnamõõde peaks koos majandusliku ja sotsiaalse mõõtmega täitma täit rolli Euroopa poolaasta protsessis;

2.  peab kahetsusväärseks, et ELi majanduse taastumine on endiselt aeglane ja habras, mis rõhutab vajadust tugevdada struktuurireforme, ergutada investeeringuid ja luua konkurentsivõimelisem majandus;

3.  tunneb heameelt asjaolu üle, et 2017. aasta majanduskasvu analüüsis nimetatakse muude ELi üldiste majandusalaste prioriteetide hulgas selgesõnaliselt ka ringmajandust;

4.  juhib tähelepanu sellele, et kliimamuutused on kahtlemata väga tõsine ülemaailmne probleem ja et kiired meetmed peaksid jääma ELi jaoks prioriteediks; toonitab sellega seoses 2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) vastu võetud Pariisi kokkuleppe tähtsust, kuivõrd see on globaalne verstapost, mille abil saab kiirendada kogu maailmas üleminekut vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele ühiskonnale; märgib, et kõnealuses kokkuleppes on püstitatud pikaajaline kvalitatiivne heite vähendamise eesmärk, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C; kutsub komisjoni seepärast üles võtma oma riigipõhistes saavutustes arvesse liikmesriikide vajadust investeerida vähese CO2-heitega energiaprojektidesse, et saavutada kooskõla Pariisi kokkuleppe eesmärkidega; juhib tähelepanu, et tulemuslik üleminek vähese CO2-heitega ühiskonnale eeldab suurte investeeringute tegemist sellistesse strateegilistesse valdkondadesse nagu energia, jäätmekäitlus, transport ja hooned; nõuab sellega seoses säästvate investeeringute broneerimist eelseisva teise Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi määruse raames;

5.  palub komisjonil kasutada Euroopa poolaastat säästva arengu tegevuskavast 2030 tulenevate ELi kohustuste täitmise vahendina ja eelkõige lisada asjaomasesse protsessi kliimamuutust, säästvat tootmist ja tarbimist, toiduga kindlustatust ning bioloogilist mitmekesisust käsitlev poliitika ja tõhusad meetmed;

6.  tuletab meelde, et ELis jätkusuutliku majanduskasvu, kliimakaitse ja töökohtade loomise tagamine tähendab meie ressursside arukamat ja säästvamat kasutamist, maksukoormuse nihutamist tööjõult saastamise maksustamisele, fossiilkütuste toetuste järkjärgulist kaotamist ning sõltuvuse vähendamist toorainete impordist; on seisukohal, et keskenduda tuleks jäätmehierarhia rakendamisele, et eelkõige toetada ennetusmeetmete rakendamist, suuremat ringlussevõttu ja toodete taaskasutamist; märgib, et hinnangute kohaselt võiks ringmajandus anda ELi ettevõtetele igal aastal umbes 600 miljardi euro ulatuses kokkuhoidu; kordab seepärast ELi ülemineku kiirendamiseks ringmajandusele oma nõudmist inkorporeerida ringmajanduse põhimõtted Euroopa poolaastasse ning ressursitõhususe siduva põhinäitaja kehtestamise ja energivarustuskindluse tähtsamate toormaterjalide järgi; rõhutab vajadust teha tugevamaid investeeringuid end tõestanud keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse, et saavutada strateegia „Euroopa 2020“ jätkusuutliku majanduskasvu eesmärgid ja 2030.aasta kliima- ja energiaeesmärgid;

7.  rõhutab käimasoleva jäätmealaste õigusaktide reformi olulisust, et liikuda edasi Euroopa majanduse muutmise poole ringmajanduseks;

8.  rõhutab, et ressursside parem ja tõhusam kasutamine, välismaisest energiast sõltuvuse vähendamine ning säästva tootmise kasutuselevõtt paremate projekteerimisnõuete ja jätkusuutlikumate tarbimistavade abil eeldavad ettevõtluse ja töökohtade loomise edendamist, rahvusvaheliste sihtide ja liidu keskkonnaalaste eesmärkide tulemuslikku elluviimist ja tuluallikate mitmekesistamist vastutustundliku eelarvepoliitika ja majandusliku konkurentsi kontekstis; on seisukohal, et Euroopa poolaasta peaks hõlmama ka aruandlust energiatõhususe ja omavaheliste ühenduste kohta ELi tasandil sätestatud eesmärkide alusel;

9.  juhib tähelepanu, et komisjoni 2012. aasta uuringust nähtub, et kõigi ELi jäätmealaste õigusaktide täieliku rakendamise korral säästaks Euroopa 72 miljardit eurot aastas, jäätmekäitluse ja ringlussevõtusektori käive suureneks 42 miljardi euroni ning 2020. aastaks loodaks 400 000 töökohta; tuletab meelde, et jäätmekoguse vähendamine ja õigusaktide järgimise tagamine selles küsimuses tuleks pidada kõige olulisemaks prioriteediks;

10.  rõhutab, et on vaja, et liikmesriigid reformiksid oma maksusüsteeme, et toetada majanduskasvu ja õiglaste eeskirjade kohaldamist ettevõtete suhtes; rõhutab sellega seoses keskkonnamaksude, keskkonnamaksude reformi ja maksude ümberpaigutamise programmide rolli, sest need on peamised tegurid, mis võimaldavad üleminekut rohemajandusele, sest need võivad käivitada ökoinnovatsioonid, mis tekitavad jõukust ja töökohti ning aitavad kaasa keskkonna parandamisele ning energia ja ressursside tarbimise vähendamisele;

11.  kutsub komisjoni üles integreerima säästva arengu eesmärgid Euroopa poolaasta protsessi;

12.  juhib tähelepanu vajadusele põhjalikumate näitajate järele, et hinnata liikmesriikide poolt kehtestatud meetmeid, lähtudes nende panusest nende eesmärkide saavutamisse, mille Euroopa Liit kehtestas kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030, eelkõige meedet vähendada toidujäätmeid poole võrra aastani 2030; rõhutab, et säästva arengu eesmärke tuleb nõuetekohaselt integreerida nii liidu sise- kui ka välispoliitikasse;

13.  tuletab meelde, et kogu ELis on märgata töökohtade arvu suurenemist ökotööstuses; rõhutab, et edasine energia- ja ressursikasutuse vähendamine tooks kaasa täiendavate töökohtade loomise, eelkõige isolatsiooni, soojuspumba tehnoloogiate, elektri jõul liikuvate sõidukite ja tõhusa veekasutusega põllumajandusmaa niisutustehnoloogiate valdkondades, ning ka ringlussevõtu ja ressursisõltuvusega sektorites;

14.  tunneb heameelt komisjoni otsuse üle luua jätkusuutliku rahastamise kõrgetasemeline töörühm; rõhutab, et reforme on vaja selleks, et toetada investeeringuid puhastesse tehnoloogiatesse ja nende tehnoloogiate kasutuselevõttu, tagada, et finantssüsteem suudab rahastada majanduskasvu pikemas perspektiivis jätkusuutlikult, ning aidata kaasa vähese süsinikdioksiidiheitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele ringmajandusele, mis on sätestatud komisjoni 14. september 2016. aasta teatises „Kapitaliturgude liit: reformi kiirendamine“;

15.  märgib, et mitu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) poolt rahastamiseks heaks kiidetud projekti käsitlevad keskkonna- ja tervishoiusektori taristut ja innovatsiooni; toonitab siiski, et on vaja suurendada nn roheliste rahaliste vahendite kättesaadavust EFSI kaudu;

16.  rõhutab, et tõhus investeerimine tervishoidu ja haridusse, sealhulgas tervise edendamisse ja haiguste ennetamisse, on ülimalt oluline, et tagada kodanikele võrdne juurdepääs tervishoiuteenustele, samuti stabiilsus, jätkusuutlikkus, majanduslik jõukus ja majanduskasvu edendamine, mis annab tulemusi tootlikkuse, tööjõupakkumise, inimkapitali ja avaliku sektori kulutuste seisukohast; tuletab meelde, et tervishoiukulutused on investeering tervemasse, turvalisemasse, tootlikumasse ja konkurentsivõimelisemasse ühiskonda; rõhutab jätkusuutlikkuse olulisust seoses tervishoiusektoriga, millel on suur tähtsus majanduses tervikuna, kuna see moodustab 8 % kogu Euroopa tööjõust ja 10 % Euroopa Liidu SKPst;

17.  rõhutab vajadust luua jätkusuutlik teabejagamissüsteem tervisetehnoloogia hindamise alal ja et tervishoiutehnoloogia hindamise eesmärk on lahendada küsimusi, mis on seotud tervishoiutehnoloogiate omadustega, sealhulgas nende ohutuse, tõhususe, tulemuslikkuse, kohaldatavuse, tunnuste, kulude, kulutõhususe ja nende kasutamise sotsiaalsete, eetiliste ja majanduslike tagajärgedega;

18.  soovitab veel kord integreerida ringmajanduse põhimõtted riigipõhistesse soovitustesse;

19.  rõhutab, kui tähtis on struktureeritud süstemaatiline dialoog riiklikul tasandil, eesmärgiga suurendada kõigi tervishoiusüsteemi sidusrühmade isevastutust riigipõhiste soovituste eest; rõhutab seetõttu vajadust hinnata tervishoiusüsteemi tulemuslikkust põhjalikumalt ELi tasandil; julgustab liikmesriike kasutama oma poliitika kujundamise käigus kogutud tõendeid ning jagada parimaid tavasid, eesmärgiga vähendada erinevusi ja tervishoius esinevat ebavõrdsust liikmeriikide vahel ja nende sees;

20.  juhib tähelepanu sellele, et tervishoiusüsteeme on vaja Euroopa poolaasta raames terviklikumalt hinnata, mitte ainult fiskaalse mõõtmega, vaid tuleb käsitleda ka juurdepääsu, tõhusust ja kvaliteeti Euroopa tervishoiu valdkonnas;

21.  rõhutab, et nõuetekohaselt tuleb käsitleda tervishoiuga seotud kulutusi, mida liikmesriigid hädaolukordade tõttu teevad ja mis panevad täiendava surve tervishoiusüsteemidele, näiteks sisserändajate ja pagulaste puhul, kes saabuvad ELi viivitamatut arstiabi nõudvatel tingimustel, et vajalik arstiabi on esmatähtis nii inimõiguste kaitsmiseks kui ka riski vähendamiseks, et kaitsta ELi kodanikke võimaliku kokkupuute eest rändajate päritoluriikides levinud endeemiliste haigustega, mispärast tuleks seotud maksukoormust liikmesriikide eelarvete hindamisel nõuetekohaselt arvesse võtta.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

24.1.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

52

5

8

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Paul Brannen, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Mark Demesmaeker, Stefan Eck, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Josu Juaristi Abaunz, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Massimo Paolucci, Piernicola Pedicini, Julia Reid, Frédérique Ries, Michèle Rivasi, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Ivica Tolić, Estefanía Torres Martínez, Nils Torvalds, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Renata Briano, Herbert Dorfmann, James Nicholson, Stanislav Polčák, Gabriele Preuß, Tiemo Wölken

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Xabier Benito Ziluaga, Richard Corbett, Sander Loones, Kosma Złotowski


REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (25.1.2017)

majandus- ja rahanduskomisjonile

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2017. aasta majanduskasvu analüüsi kohta

(2016/2306(INI))

Arvamuse koostaja: Krzysztof Hetman

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab heameelt komisjoni 2017. aasta majanduskasvu analüüsi üle, mis on oluline osa Euroopa taastumisprotsessist, mis põhineb investeeringute, struktuurireformide, töökohtade loomise ja vastutustundliku riigi rahanduse strateegial, mille eesmärk on edendada veelgi kõrgemat kasvutaset ning parandada Euroopa taastumist ja ülespoole ühtlustamist;

2.  väljendab muret selle pärast, et ikka veel esineb makromajanduslikku tasakaalustamatust ja vähest lähenemist, eriti euroalal;

3.  väljendab muret riigipõhiste soovituste ebaühtlase rakendamise pärast seoses Euroopa majanduse taastumisega ning ELi märkimisväärse investeeringulõhe pärast, mis kahjustab ELi pikemaajalist kasvupotentsiaali; kutsub liikmesriike üles võtma kindlaid kohustusi, et viia ellu struktuurireforme ning vähendada valitsemissektori võla suhet SKPsse ja oma eelarvepuudujääki, et soodustada majanduskasvu ja luua töökohti; usub, et riigipõhiste soovituste rakendamine ja parim viis, kuidas seda teha, peaks jääma peamiselt liikmesriikide pädevusse; rõhutab kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ja muude asjassepuutuvate sidusrühmade, aga ka Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide enda rolli nende struktuurireformide, töökohtade loomise ja investeeringute toetamisel; palub komisjonil kaaluda olenevalt asjaoludest kohalike ja piirkondlike ametiasutuste kaasamist Euroopa poolaastasse;

4.  nõuab Euroopa poolaasta poliitikameetmeid, mille eesmärk on elavdada sisenõudlust, et muuta Euroopa majandus vastupidavamaks halveneva ülemaailmse väljavaate ja ülemaailmse nõudluse aeglustumise raames;

5.  tunnistab riskantsete investeerimisprojektide, mille eesmärk on tugevdada kvaliteetsetel töökohtadel ja tootlikkusel põhinevat kasvupotentsiaali, toetamiseks mõeldud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) eesmärki; väljendab siiski muret selle pärast, et fondi kasutamises on ülisuur erinevus EL 15 (91 % rahastamisest) ja EL 13 (9 % rahastamisest) vahel; võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku suurendada sünergiat ja vastastikust täiendavust EFSI ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahel ning tagada rohkem sihtotstarbelist kohalikku ja piirkondlikku tehnilist abi, et leevendada erinevusi ühtsel turul, võimaldades kõigil piirkondadel arendada oma potentsiaali, ning parandada EFSI geograafilist ulatust ELis; kutsub Euroopa Investeerimispanka ja komisjoni üles tagama, et vahendite jaotamine põhineb kaalutletud finantsanalüüsil, kus taotluseid hinnatakse õiglaselt nende omaduste põhjal; rõhutab siiski, et puuduvad tõendid selle kohta, kuidas EFSI panus mõjutab majanduskasvu ja tööhõivet; rõhutab seda arvestades, et EFSI peab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele lisanduma ning ei tohiks mingil juhul vähendada ühtekuuluvuspoliitika rolli liidu peamise investeerimispoliitikana, mis toob ELi oma kodanikele lähemale; kutsub komisjoni üles tegema ettepanekuid lisameetmeteks, mille eesmärk on eespool nimetatud erinevuse vähendamine ja parem tasakaalustamine;

6.  jagab komisjoni seisukohta, et nõuandekeskust tuleb tõhustada, et võimaldada sellel töötada rohkem kohalikul ja piirkondlikul tasandil ja parandada selle koostööd riiklike tugipankadega ning et see oleks kasulik vahend, millega aidata projektide edendajatel töötada välja paremad projektid, eelkõige piirkondade või sektorite jaoks, kus on vajalikud täiendavad kohapealsed meetmed ja tehniline suutlikus; palub komisjonil edendada EFSI paremat kasutamist kohalike ja piirkondlike ametiasutuste poolt kogu ELis, eriti investeerimisplatvormide kaudu; kutsub sel eesmärgil komisjoni üles teabe levitamisega aitama ja käsitlema praegust haldus- ja institutsioonilise suutlikkuse puudumist piirkondlikul tasandil; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama täielikult ära EFSI ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide potentsiaali ning seda kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020“, et vähendada investeeringulõhet ELis;

7.  rõhutab, et seoses Euroopa poolaastaga ja katsetega lihtsustada ühtekuuluvuspoliitikat, näiteks parema rakendamise rakkerühma tegevusega, peavad liikmesriigid tõhustama tegevust, et viia ellu vajalikud struktuurireformid ja kõik muud rakendamist toetavad meetmed, sh institutsioonilise suutlikkuse suurendamine, mille eesmärk on toetada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning kõrvaldada ühtekuuluvuspoliitikast kasu saajate ees seisvad takistused; rõhutab siiski koordineerimise vajadust ELi prioriteetide ning riiklike, piirkondlike ja kohalike vajaduste vahel; rõhutab eeltingimuste olulisust, et parandada liikmesriikides suutlikkuse suurendamist; rõhutab vajadust tõhustada Euroopa kodanike teavitamist saadud tulemustest, et muuta Euroopa lisaväärtus nähtavamaks;

8.  kinnitab vajadust kiirendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamist programmitöö perioodil 2014–2020; kuigi tunnistab, et programmide määramisel peaks vastutus jääma liikmeriikidele, on veendunud, et rakendamise puuduste analüüsidele peaksid järgnema individuaalsed soovitused ja need tuleks lisada riigipõhiste soovituste koostamise protsessi; kutsub komisjoni üles pidama liikmesriikidega selliste meetmete määratlemisel intensiivset dialoogi;

9.  rõhutab, et paremaks reageerimiseks majandusprobleemidele ja majanduskasvu toetamiseks tuleb liikmesriikidele tagada investeeringuid käsitlevate klauslite kasutamiseks suurem paindlikkus rakendamisel; jagab selles kontekstis Euroopa Kontrollikoja seisukohta, et riigihanget, mille näol on küll tegemist alalise probleemiga, tuleb käsitleda ka komisjoni tasandil, kes peaks toimima edusammude propageerijana selles valdkonnas;

10.  väljendab heaolu asjaolu üle, et komisjoni ettepanek peatada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide teatavad osad Hispaania ja Portugali jaoks on peatatud tänu parlamendi konstruktiivsele kriitikale, mis näitas veenvalt, et see ettepanek on tarbetu, ning komisjoni hinnangu põhjal, mille kohaselt teevad mõlemad riigid edusamme puudujäägi vähendamise eesmärkide suunas; jagab komisjoni seisukohta, et euroala peab kasutusele võtma kollektiivsema lähenemisviisi, milles arvestatakse erinevusi liikmesriikide eelarveolukorras; tuletab sellega seoses meelde komisjoni rolli aluslepingute täitmise järelevalvajana; ootab lisaks komisjonilt 2017. aastal valmivat aruannet määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 23 kohaldamise kohta, milles võetakse arvesse 2016. aasta struktureeritud dialoogis väljendatud Euroopa Parlamendi arvamust;

11.  väljendab heameelt komisjoni avalduse üle teadmistesse, innovatsiooni, haridusse ja IKT-sse kui majanduskasvu tõukejõusse investeerimise olulisuse kohta; toetab sellise poliitika vastuvõtmist, mis võimaldaks igale Euroopa kodanikule juurdepääsu ühendusele;

12.  usub, et Euroopa investeerimiskava täidab oma eesmärgid üksnes VKEde, kohalike ametiasutuste ja muude rohujuuretasandi osalejatega tõhusama koostöö kaudu; kutsub Euroopa Investeerimispanka ja komisjoni üles tagama, et kõnealused sidusrühmad suudavad edukalt kavandada ja juhtida taotlusi projektide rahastamiseks, et neil on asjakohane toetus ja nad ei puutu kokku tarbetu regulatiivse koormusega; toob eriti esile positiivse mõju, mis kogukonna juhitud kohalikul arengul võib olla selle tagamisele, et kohalike osalejate hääli võetaks kuulda;

13.  kiidab heaks VKEde toetamise EFSI VKEde komponendi ja VKEde algatuse kaudu; peab julgustavaks VKEde sektori jätkuvat taastumist alates 2008. aasta finantskriisist; kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikidega koostööd tagamaks, et käsitletakse probleemseid valdkondi, sh VKEde poolt palgatud töötajate arvu aeglast kasvu ja stagneerunud majanduskasvu tootmis-, ehitus- ja jaemüügisektorites;

14.  usub, et rahastamise kättesaadavus jääb kasvavatele VKEdele esmaseks probleemiks; märgib, et äripangandussektor, mida reguleerivad peamiselt liikmesriigid, jääb enamikule VKEdele peamiseks rahastamisallikaks; märgib seetõttu, et VKEde sektori taastumisel jääb peamine roll liikmesriikidele ning komisjon peaks tagama, et tema tegevusel on tõhus toetav roll.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

24.1.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

6

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, Franc Bogovič, Victor Boştinaru, Andrea Cozzolino, Rosa D’Amato, Tamás Deutsch, Iratxe García Pérez, Michela Giuffrida, Ivan Jakovčić, Constanze Krehl, Sławomir Kłosowski, Andrew Lewer, Louis-Joseph Manscour, Martina Michels, Jens Nilsson, Andrey Novakov, Younous Omarjee, Konstantinos Papadakis, Mirosław Piotrowski, Stanislav Polčák, Liliana Rodrigues, Fernando Ruas, Monika Smolková, Maria Spyraki, Ruža Tomašić, Ramón Luis Valcárcel Siso, Monika Vana, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Petras Auštrevičius, Ivana Maletić, Dimitrios Papadimoulis, Maurice Ponga, Laurenţiu Rebega, Bronis Ropė, Iuliu Winkler


VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

13.2.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

34

13

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Burkhard Balz, Hugues Bayet, Pervenche Berès, Udo Bullmann, Jonás Fernández, Neena Gill CBE, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Cătălin Sorin Ivan, Georgios Kyrtsos, Alain Lamassoure, Philippe Lamberts, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Marisa Matias, Gabriel Mato, Bernard Monot, Luigi Morgano, Stanisław Ożóg, Pirkko Ruohonen-Lerner, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Paul Tang, Michael Theurer, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Cora van Nieuwenhuizen, Miguel Viegas, Jakob von Weizsäcker, Sotirios Zarianopoulos

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Bas Eickhout, Doru-Claudian Frunzulică, Thomas Mann, Siegfried Mureşan, Maria João Rodrigues, Renato Soru, Romana Tomc, Lieve Wierinck, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Klaus Buchner, Ingeborg Gräßle, Monica Macovei, Petri Sarvamaa


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

34

+

ALDE

Michael Theurer, Lieve Wierinck, Cora van Nieuwenhuizen

ECR

Monica Macovei

NI

Renato Soru

PPE

Burkhard Balz, Ingeborg Gräßle, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Georgios Kyrtsos, Alain Lamassoure, Ivana Maletić, Thomas Mann, Gabriel Mato, Siegfried Mureşan, Petri Sarvamaa, Theodor Dumitru Stolojan, Romana Tomc, Tom Vandenkendelaere

S&D

Hugues Bayet, Pervenche Berès, Udo Bullmann, Jonás Fernández, Doru-Claudian Frunzulică, Neena Gill CBE, Roberto Gualtieri, Cătălin Sorin Ivan, Olle Ludvigsson, Luigi Morgano, Maria João Rodrigues, Pedro Silva Pereira, Paul Tang, Jakob von Weizsäcker

13

ECR

Stanisław Ożóg, Pirkko Ruohonen-Lerner, Kay Swinburne

EFDD

Marco Valli

ENF

Gerolf Annemans, Bernard Monot

GUE/NGL

Marisa Matias, Miguel Viegas

NI

Sotirios Zarianopoulos

Verts/ALE

Klaus Buchner, Bas Eickhout, Philippe Lamberts, Molly Scott Cato

1

0

ECR

Roberts Zīle

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusalane teave